Tallinna Prantsuse Lütseum

Henriette Porila

Prantsuse maalikunst IX - XV sajandi lõpp

Uurimustöö

Juhendaja: Annika Volt

Tallinn 2013

Sisukord

Sissejuhatus.................................................................................................................................2

1 IX sajand.............................................................................................................................3

1.1 Tours’i koolkond..........................................................................................................3

1.2 Reimsi koolkond..........................................................................................................3

1.3 Corbie’ koolkond..........................................................................................................4

1.4 Metzi koolkond............................................................................................................4

1.5 Seinamaalid..................................................................................................................4

2 X – XII sajand.....................................................................................................................5

2.1 X sajand........................................................................................................................5

2.2 XI sajand......................................................................................................................5

2.3 XII sajand.....................................................................................................................5

2.4 Miniatuurmaal..............................................................................................................6

2.4.1 Miniatuurmaal XI sajandil....................................................................................6

2.4.2 Miniatuurmaal XII sajandil...................................................................................7

3 XIII – XIV sajand...............................................................................................................7

3.1 Klaasimaal....................................................................................................................7

3.1.1 Klaasimaal XIII sajandil.......................................................................................8

3.1.2 Klaasimaal XIV sajandil.......................................................................................8

3.2 Miniatuurmaal..............................................................................................................8

3.2.1 Miniatuurmaal XIII sajandil.................................................................................8

3.2.2 Miniatuurmaal XIV sajandil.................................................................................9

3.3 Tahvelmaal – XIV sajand.............................................................................................9

3.4 Seinamaal – XIV sajand.............................................................................................10

4 XV sajand..........................................................................................................................10

4.1 Loire’i ehk Touraine’i koolkond................................................................................10

4.2 Amiens’i koolkond.....................................................................................................11

4.3 Provence’i koolkond..................................................................................................11

4.4 Seinamaal...................................................................................................................12

Kokkuvõte.................................................................................................................................13

Summary...................................................................................................................................16

Résumé .....................................................................................................................................17

Resümee....................................................................................................................................18

Kasutatud kirjandus..................................................................................................................19

Lisa............................................................................................................................................20

SissejuhatusPrantsuse maalikunst on olnud läbi aegade pidevas liikumises. Uurimustöö algabki Frangi

riigi jagunemisega, millega kaasneb karolingide kunstiajastu. IX sajandil koondub õukondade

asemel maalikunst kloostritesse. Populaarseks muutub miniatuurmaal. Iga kuningas tahab

talle eriliselt dekoreeritud piiblit. Miniatuurmaal muutub ka IX-XV sajandi vältel väga

viljelevaks. Ainuke vahe on see, et XIII sajandil saab Pariisist kunstimetropol. Kloostri

meistrite teenuseid pole enam vaja, sest pealinnas asutatakse mitmeid maalitöökodasid. Sel

sajandil tõusevad esile vitraažid. XIV ja XV sajandil harrastavad paljud kunsnikud ka

tahvelmaali. Kuigi seinamaale on selle seitsme sajandi jooksul arvukalt maalitud, siis kahjuks

enamus neist hävisid sõdade ning ka sisekriiside tõttu. Selles uurimustöös olen ma ka iga

sajandi peatükis käsitlenud sissejuhatuseks tolle aastasaja ajalugu, sest kunst ja kultuur on

kaasaegse riigikorraga tihedasti seotud. Oma allikateks kasutan terve töö vältel kahte väga

informatiivset kunstiajalooraamatut. Üks neist on Voldemar Vaga "Üldine kunstiajalugu", mis

on üks tuntumaid eestikeelseid kunstiraamatuid. Teine on Aino Kartna "Prantsuse

maalikunst", mis võlub sellega, et lisaks maalikunstile on ka lahtiseletatud tolleaegne ajalugu,

intriigid ja sõjad.

2

1 IX sajandKarl Suure järglaste karolingide ajal oli riik feodaalselt killustatud. Killustatus peegeldus ka

kultuuris. Varasemal ajal oli kunstilooming koondunud kuninga õukonda, kuid IX sajandil

tõusid kultuuri-ja kunstikeskustena esile eri piirkondade kloostrid. Nende skriptooriumides¹

valmisid prantsuse maali varaseimad teosed – anonüümsete kuntsnike raamatumaalid ehk

miniatuurmaalid.

Raamatumaale on arvukalt säilinud. Enamus neist olid kirikliku otstarbega – evangeliaarid

(jumalateenistuse ajal etteloetavad evangeeliumi osad), psaltrid (salmide ja laulude kogud) ja

sakramentaarid (palved, mida preester luges jumalateenistuse ajal). Miniatuurmaali peamiseks

ülesandeks oli initsiaalide kaunistamine; väga tihti esinevad käsikirjades aga ka evangelistide

pildid ja kaanonitahvlid. Keiser Charles II paljaspea valitsusajal, eelromaani ajastul oli

Prantsusmaal mitu miniatuurmaali koolkonda. Silmapaistvamad neist olid Tours’i, Reimsi,

Corbie’ ja Metzi koolkond. Kõik nad tegutsesid kloostrites.

1.1 Tours’i koolkondTours’i raamatumaalikoolkond on tähtis selle poolest, et nimelt seal hakati esimest korda

prantsuse raamatumaalis tegema terveid lehekülgi täitvaid, katvate värvidega maalitud

miniatuure, mis köideti tekstilehekülgede vahele. Sellega said alguse nn. piiblipildid, mis olid

koostatud kindla programmi järgi.

Koolkonnameistriteos ja üldse karolingide miniatuurmaali suurepäraseim saavutus on aga

Charles II Paljaspea piibel Rahvusraamatukogus Pariisis. See on loodud umbes 850 aastal.

Imelised on siin kõigepealt initsiaalide ja kaanonitahvlite ilustused; haruldase maitsega on

tundmatu kuntsnik sulatanud üheks antiiksed taimemotiivid, idamaised ornamendid ja

rahvasterändamise ajastu põimmustrid. Ilmekates jutustavates poosides figuurid viitavad

hellenistliku kunsti sugemetele. Piibli tähtsaim osa on selle pühendusleht, mis kujtab teose

üleandmist kuningale.

1.2 Reimsi koolkondReimsi koolkonna teoseid iseloomustab antiiksete traditsioonide eriti truu järgimine. Selle

koolkonna peateoseks peetakse Ebo evangeliaari (Vt Lisa 1), mis on loodud Hautvillers’

3

kloostris Reimsis aastatel 816-849. Kujutatud on evangeliste rooma toogadesse drapeerituina,

poosid on elavad ning rahutud.

Tõenäoliselt Hautvillers’s on loodud üks karolingide ajastu miniatuurmaali kuulsamaid

meistriteoseid – Utrechti psalter ( u 830). Iga salmi illustreerib üks sulejoonistus. Ainulaadne

on nende joonistuste elavus, vabadus ja loomulikkus. Siit sai ka alguse joonistuslik stiil

raamatumaalis, mille muutumisi ja erinevaid vorme võib jälgida kuni renessansiajani välja.

1.3 Corbie’ koolkondReimsi koolkonna mõju all oli Corbie’ koolkond, mille õitseajaks loetakse IX sajandi teist

poolt. Selle koolkonna ilusaim teos on keiser Karl III Paksu ajal loodud piibel, mis on praegu

Roomas. Nii joonistus kui ka maal on selles pisut lohakad, kuid üleüldine kujutis on elav ja

haarav.

Meistritest oli väga tuntud Liuthardus. Koos teise meistri Beringariusega kirjutasid ja

kaunistasid nad kuulsad "Kuldsed raamatud", mille tähtsaim osa on "Codex aureus" (Vt Lisa

2). Need kuldse tindiga kirjutatud manuskriptid on kalligraafiliselt suurejoonelised ja väga

pidulikud.

1.4 Metzi koolkondSelle koolkonna tähtsaimate manuskriptide tellijaks oli üks Karl Suure sohilastest – Reimsi

peapiiskop Drogo. Tema jaoks tehti kaks evangeliaari ja sakramentaarium. Neid loonud

kunstnikud olid eeskuju võtnud anglosaksi raamatumaalist. Manuskripti pildilise osa

moodustavad terveid lehekülgi täitvad initsiaalid, mille sisse on joonistatud väikesed

üksikfiguurid ja stseenid ning põimitud taimeväädid. Kuigi see on imeline teos, ei ole ta nii

pidulik ja uhke kui Iirimaal loodud anglosaksi miniatuurid.

1.5 Seinamaalid Karolingide ajastu ehitiste kaunistamisel rakendati väga suurel määral seinamaali. Kahjuks on

neist väga väike osa säilinud. Kirikute suured pinnad olid sobivad paigad usukangelaste

elusündmustest jutustamiseks. Ainsad tsüklina säilinud freskod asuvad Auxerre’i Saint –

Germaini kiriku krüptis. Need jutustavad Püha Stephanose elust ning on kompositsioonilt

lähedased raamatumaalile.

4

2 X – XII sajandRomaani stiil kestis Prantsusmaal X sajandi lõpust kuni XII sajandi alguseni. Suur osa

maalikunstist hõlmab miniatuurmaal sel ajastul, ka meistrid hakkavd oma nime kirjutama

loodud teose alla. Tihti käsitletakse neid kolme sajandit ühe tervikuna kunstiajaloos, kuid

selles uurimustöös toon ma ka sajandid eraldi välja.

2.1 X sajand X sajandil hakkasid prantsuse maalikunstis piirkondlike erinevuste kõrval ilmnema ka ühised

tunnused, mis olid omased kõikidele koolkondadele. Kujuneva romaani stiili areng oli kõige

viljakam nendes kunstikeskustes, mis asusid palverändurite teede ristumiskohtades. Nendesse

koondusid mõjud idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning vormusid segunedes uueks stiiliks.

Seal levisid nad omakorda teistesse paikkondadesse ja maadesse. Hakkas ka kujunema

klaasikunst, kuid kahjuks säilinud on väga vähe kümnendast sajandist.

See sajand oli üleminekuaeg karolingide ajastu kunstist, mis oli mõjutatud peamiselt

hellenistlikust stiilist. Romaani stiilis ei loodud sel sajandil väga palju teoseid.

2.2 XI sajandRomaani stiili valitsemise ajal ehitati Prantsumaal paljuid kirikuid. Suured seinad kaeti

suurejooneliste freskodega. Ida-Prantsusmaal võeti nende tegemisel eeskuju Itaaliast ja

Bütsantsist, kus seinamaalitraditsioonid olid väga vanad. Ida-Prantsusmaal säilinud

paljufiguurilisi ja detailirikkaid seinamaale iseloomustavad tugevad värviaktsendid. Selle

piirkonna lõunapoolsematel aladel on freskod kujutatud kiirgaval sinisel taustal. Inimesi ja

neid ümbritsevat maailma proovitakse kujutad loomulikumalt ja vabalt. Üks ilusaim teos selle

sajandi maalidest on Saint-Chefi abtkonnakiriku freskodetsüklist teos "Taevane

Jeruusalemm"( Vt Lisa 3).

2.3 XII sajandXII sajandil tekkisid kaks peamist seinamaalide koolkonda Prantsusmaal. Esimene hõlmab

Lääne- ja Kesk-Prantsusmaa mälestisi. (Vt "Üldine Kunstiajalugu, lk 221). See piirkond oli

võõrastele mõjudele üsna suletud ning seal säilinud seinamaalid on ka palju lihtsamad,

seevastu on piltides selle aja kohta palju emotsiooni. Kompositsioonilt on freskod sarnased

5

raamatumaalidega. Selle koolkonna tähtsamad teosed on seinamaalid Saint–Savini kirikus

Poitiers’ lähedal (Vt Lisa 4). Need on teostatud suurejoonelises stiilis. Freskod on selged ja

heledates toonides. Samas on romaaniaegne kujutusviis veel üsna puine.

2.4 Miniatuurmaal Miniatuurmaalil oli väga tähtis osa romaani stiili mõjutamisel. Peamiselt harrastati seda XI ja

XII sajandil. Romaani ajastu miniatuurmaal erineb tunduvalt karolingide ajastu

raamatumaalidest. Antiikkunstist laenatud põhimõtted (ruumilise sügavuse kujutus, kehade

plastiline teostamine, üldine püüd naturalistlikule looduskujutlusele) jäävad tagaplaanile või

kaovad täielikult. Stiil, mis hakkab arenema, ei hooli enam looduslähedusest, vaid moonutab

tihti tugevalt reaalsust. Ilmneb püüd mõjuka ja selge jutustamisviisi poole. Ornamentaalne

külg jääb tagaplaanile, see-eest laieneb kujutiste arv. Romaani miniatuurile on veel

iseloomulik liikumise tugev rõhutamine. Sagedasti kaunistasid manuskripte keerulised,

paljude stseenidega initsiaalid.

2.4.1 Miniatuurmaal XI sajandilTolle aja koolkondadest võiks esile tõsta kaks peamist koolkonda: Lõuna-Prantsuse koolkond

ja Põhja-Prantsuse koolkond.

Värvitoredaid raamatumaale tehti Lõuna-Prantsusmaal. Väga oskuslikult kasutati kirevaid

värve nagu punane, sinine, roheline, kollane, kuld ja hõbe. Selle koolkonna alla kuulus ka

Põhja-Hispaania, mis oli sõltuv Prantsusmaast. Selle piirkonna miniatuurmaalide läbivaks

teemaks oli apokalüpsis. Tihti esinesid ka idamaised ornamendid ja motiivid. Tippteoseks on

"Saint-Severi apokalüpsis" (Vt Lisa 5), mille lõi Stephanus Garsia Placidus. Selle võlu

seisneb värvikülluses ning figuuride julges ja selges kujutamises.

Põhja-Prantsuse koolkonna keskuseks oli Saint-Omer. Eelistatuim tehnika oli kergelt värvitud

sulejoonistus. Kujutusviis on elav, liikuv ja rahutu, pisut veider isegi. Suurim meistriteos ja

ühtlasi üks ilusamaid romaani miniatuure üldse on XI sajandi evangeliaar Amiens'i

raamatukogus. Tähelepanu väärib loomade tõetruu ja süngete värvidega kujutis; samal ajal on

aga evangelisti kujutatud kummaliselt ning omapäraselt.

6

2.4.2 Miniatuurmaal XII sajandil Keskaja kloostrites kirjutati ka enstüklopeediaid, kuid vaid üksikud neist on illumineeritud,

nagu Saint-Omeri kloostrist pärit "Liber Floridus Lamberti", mis asub Gentis, ülikooli

raamatukogus. Prantsuse miniatuurmaali koolkonnad olid XII sajandil veel Limoges’is ja

Burgundias. Burgundia koolkond on mõjutanud ka saksa miniatuurmaali arengut.

3 XIII – XIV sajandXIII sajandil kasvas Prantsusmaal kuningavõim. Philippe II Auguste oli esimene, kes sundis

kõik vasallid taas kuninga sõna ja käsku kuulama. Paavsti abiga vallutas ta tagasi ka

Toulouse'i piirkonna. Sada aastat oli enam-vähem rahulik aeg Prantsusmaal. Kuid 1337. aastal

puhkes Saja-aastane sõda Inglismaaga. Endise Frangi riigi siseasjad olid ka väga segased.

Feodaalide vastu tegid ülestõusu talupojad (Vt "Prantsuse Maalikunst", lk 14-15).

Hoolimata sõdadest ja sisevaenust elas kunst ometigi selle raske aja üle ning isegi arenes

edasi. Kuningate toetusel kasvasid linnad, kus kerkisid üksteise järel võimsad, arvukate

skulpuuride ja muinasjutuliste vitraažakendega ehitud katedraalid. Seinad taandusid akende

ees ning freskomaalid pidid taganema ja loovutama koha klaasimaalidele. Miniatuurimaal aga

läks aina keerulisemaks ja kaunimaks. Algas gooti stiili ajastu.

3.1 KlaasimaalPaari sajandi vältel elas prantsuse klaasimaal üle kiire tõusu, tõelise triumfi ja taas languse.

Romaani ajastu lõpul loodi võrdlemisi lihtsaid klaasimaale. Aken koosnes mosaiigisarnaselt

kõrvuti asetatud klaasitükkidest, mida hoidsid koos tinaribad; viimased moodustasid ka

kujutiste piirjooned. Varjud ja detailid joonistati nn mustsulatisega. Värvide valik oli üsnagi

piiratud – esinesidd peamiselt ainult selged ja heledad toonid. Kujutiste laad oli pinnapealne

ja nüansse esines vähe. XIII sajand aga toob endaga kaasa vitraažikunsti ellutärkamise ning

kauniduse suurenemise.

Vitraažide kompositsioonide loomisel olid meistrid piiritult leidlikud. Kunstnikud tegid nii, et

igal aknal oli oma teema, mida avati võimalikult detailselt. Tänu sellistele vitraažidele sai

tavainimene parema kujutuse usust ning piiblist. Lisaks sellele andsid värvitud klaasid

kirikule juurde hubasust ja muinasjutulist atmosfääri.

7

3.1.1 Klaasimaal XIII sajandil XIII sajandil kasvaid akende mõõtmed ja täiustus klaasimaalitehnika. Selle sajandi algul olid

olemas juba Pariisi Notre-Dame’i värvisäravad klaasimaalid. Pärast põlengut 1194. aastal

ehitati uuesti üles Chartres’i katedraal. 1235. aastaks olid Chartres’is taas omal kohal kõik 164

vitraažiakent ja majesteetlikud roosaknad. Hiiglaslikul pinnal olid kujutatud üle 4000 figuuri,

mis jutustasid lugusid piiblist, legendidest ja ajaloost. XIII sajandi klaasikunsti suurimaks ja

kauneimaks koguteoseks on 1242-48. aastatel loodud Pariisi Sainte-Chapelle’i maast laeni

ulatuvad värvidesäras värelevad klaasaknad (Vt Lisa 6.1,6.2). See sajand oli klaasimaali

hiilgeaeg.

3.1.2 Klaasimaal XIV sajandilXIV sajandil hakkavad ilmnema languse tunnused. Ühest küljest annab end tunda püüd

lihtsustamise poole: aken ei ole enam üleni värviline, vaid koosneb hallist mustrilisest

klaasist, mille keskel on värvilised osad – medaljonid jm. Sellised on näiteks Troyes’ Saint-

Urbaini klaasid (Vt Lisa 7) Teisest küljest keerustub tehnika ja pääseb valitsema nüansirikkus,

toonide mitmekesisus ja loomutruu kujutamine, mistõttu vitraažid ei ole enam nii

dekoratiivsed. Samas tänu hallile taustale eralduvad stseenid ja kujutised paremini. Akende

kompositsioonidesse ilmuvad tuntud gooti stiili ehituskunstist pärit detailid, nagu baldahhiin,

ristlillik, sõõrid ja teravkaared. Selle sajandi kauneimateks klaasakendeks peetakse Evreux’

katedraali aknaid.

3.2 MiniatuurmaalKogu XIII ja XIV sajandi vältel loodi Prantsusmaal väga palju kauneid raamatumaale. 987.

aastal pealinnaks saanud Pariisist kujunes Prantsusmaa esimene kunstimetropol. Sinna

koondusid raamatumaalijad, kelle looming sai Louis IX Püha ajal eeskujuks terves riigis.

Kloostrite skriptooriumid olid selleks ajaks kaotanud oma senise rolli.

3.2.1 Miniatuurmaal XIII sajandilXIII sajand oli prantsuse miniatuurmaali kõrgaeg. Raamatumaali peamiseks ülesandeks oli

endistviisi illustreerida piibleid ja psaltreid. Miniatuur on oma laadilt väga tugevasti seotud

klaasimaaliga; stseenid ja figuurid on asetatud neliksiirude või sõõride sisse. Miniatuuri stiil

muutub rafineeritumaks ja realistlikumaks, perspektiivi ja maastiku kujutamist aga veel ei

8

esine. XIII sajandi alguse ilusamaid miniatuure on kuninganna Ingeburg’i psalter ning

Kastiilia kuninganna Blanche’i psalter. Manuskriptide tellimine oli eriti moes hertsogite ja

krahvide õukondades. Peamiselt telliti neid kingituseks teistele valitsejatele.

Õukondlike manuskriptide kõrval kirjutati ja kaunistati Pariisi töökodades ka pildipiibleid.

Nähtavasti on ühest niisugusest töökojast pärit ka XIII sajandi miniatuurmaali suurteos "Bible

Moralisée" (Vt Lisa 8). Märkimisväärne on selle teose juures fakt, et 678-le suurele

leheküljele on paigutatud igaühele neli pildipaari, kus kõrvuti on kujutatud hea ja halb.

Sõõrides piltide kõrval aga jooksevad kitsad, selgitava teksti ribad. Kolmest köitest

koosnenud hiigelmanuskript on tänaseks jaotatud nelja ossa ning need asuvad Pariisis,

Oxfordis, Londonis ja Toleedos (Vt "Prantsuse Maalikunst", lk 17)

3.2.2 Miniatuurmaal XIV sajandilSel sajandil muutus miniatuurmaal oma stiililt ning keerukuselt, pildid ei tundunud enam nii

kenad ja selle tõttu on see ka miniatuurmaali languse sajand. XIV sajandil oli manuskriptide

tähtsaim tellija endiselt kuningas ja aadlike õukond. Valois’de dünastia rajaja Philippe VI oli

suur kunstinautleja. Tema teenistusse tuli nähtavasti Põhja-Prantsusmaalt pärit Jean Pucelle,

kelle kohta esimesed teated pärinevad aastast 1319. Pucelle andis uue suuna XIV sajandi

prantsuse raamatumaalil (Vt "Prantsuse Maalikunst" lk 18). Ta ühendas teksti maalingutega

niiviisi, et leheküjest sai terviklik nauditav pilt, ühtaegu jutustav ja dekoratiivne.

Raamatumaalide maalimisel võttis Pucelle eeskuju Itaalia kunstnikelt. Pucelle’i kuulsaim

teos on Belleville’i breviaar.

Sel sajandil hakkavad vaikselt esile tõusma Vennad Limbourg’id, kelle 1416.aastal loodud

Berry hertsogi palveraamat (Vt Lisa 9) on üks kuulsamaid miniatuurmaaliteoseid maailmas.

3.3 Tahvelmaal – XIV sajandVõrdlemisi vilgas tegevus valitses Prantsusmaal gooti ajastul, peamiselt XIV sajandil ka

tahvelmaali alal. Kahjuks on enamik selle paremaid mälestisi hävinud. Seda ala viljelesid

prantsuse meistrite kõrval ka Madalmaadest pärit kunstnikud.

Kõige tähtsamad selle aja tahvelmaalid olid portreed kuningas Charles Vst (Vt Lisa 10), mis

olid maalitud umbes 1350. aastal. Veidi hilisemast ajast (u 1375) pärineb kuulus Parement de

Narbonne Louvre’i muuseumis: valgest siidist altarieesriie, millel on kerged sulejoonistused

Kristuse kannatusloo stseenidega.

9

3.4 Seinamaal – XIV sajandSeinamaalidest, millega Charles V lasi oma losse kaunistada, pole midagi alles. Seinamaali

harrastati eriti Avignonis, paavstide lossis, kus prantsuse meistrite kõrval tegutses ka rida

itaallasi. Samuti rakendati maali sisearhitektuuri osade kaunistamiseks; säärase maali laadi

võib näha Pariisi Sainte-Chapelle’is.

Kahjuks on enamus seinamaalidest hävinenud aja jooksul või hävitatud, kui lasti vana loss

maha lammutada ja uus asemele ehitada.

4 XV sajandXV sajand oli vägagi sündmusterohke sajand Prantsusmaa ajaloos. Sajandi alguses olid

sisepinged seoses kuningatrooniga, sest tol hetkel istus troonil 12-aastane Charles VI.

Inglismaa soovis Prantsusmaad endale ning ta ei olnud ainuke. Kolm hertsogit olid samuti

arvamusel, et neile peaks kuuluma Prantsusmaa. Burgundia hertsog läkski koos inglastega

sõtta prantslaste vastu (1418), kuid kaks aastat hiljem kirjutasid Inglismaa kuningas Henry V

ja Prantsusmaa kuningas Charles VI alla Troyes’i rahulepingule, millega troon läks Henryle.

Dofään Charles VII jäi kroonist ilma, sest lasi mõrvata Burgundia hertsogi Jean Kartmatu.

Tänu Jeanne d’Arcile sai dofään kroonitud kuningaks 1429.aastal. Kuningavõim oli taastatud.

Sõdade ja poliitiliste segaduste rüpes kaotas Pariis oma keskse koha kunstimetropolina.

Kujunes välja mitu maalikunstikeskust, kus areng kulges eri radu pidi, kuigi omavahelised

suhted ja ühine suund olid sarnased. Seega võime eristada mitut koolkonda. Samas olid

enamus kunstnikest ühesugule stiili armastajad; inimese kujutamisel kasutatakse rahulikku

poosi, tagasihoidlikku miimikat ja äraolevat vaadet, välditakse ülepakkumist, eelkõige

realistlik kunstilaad.

4.1 Loire’i ehk Touraine’i koolkondLoire’i koolkonna peameister oli Jean Fouquet, kes oli esmajoones miniaturist. Tema paremad

tööd sel alal on miniatuurid Étienne Chevalier’ palveraamatu jaoks. Need võluvad oma

leidlikkuse, figuuride kujutamise suursugususega ja rahuliku jutustamisviisiga. Eriline tähtsus

neis leidub perspektiivis. Joon- ja eriti õhuperspektiivi alal on Fouquet’l teedrajav tähtsus.

10

Tema tahvelmaalidest on kahjuks säilinud vaid üksikud portreed. Kõige tüüpilisem neist on

Étienne Chevalier’ portree Püha Stephanusega (Vt Lisa 11). Portreeliseks peetakse ka maali

"Madonna inglitega". Portreede stiil on väga huvitav ning detailideni sarnane miniatuuridega.

Näomiimika on väga rahulik ja ükskõikne, kuid mitte emotsioonitu, pigem igavlev. See-eest

on näovarjud ilusad ja ilmekad, mitte enam puised vaid sarnased hilisemale, vägagi tõetruule

kunstile.

Väga huvitav Loire’i koolkonna kunstnik on Jean Hey, keda tuntakse ka Moulins’i meisrtri

nime all. Tema peatööks on suur tiibaltar Moulins’i katedraalis (Vt Lisa 12). Selle keskel on

kujutatud Madonnat, keda kroonivad inglid. Hoogsa, elegantse joonekäsitluse ning toonide

rikkuse ja harmoonia suhtes võib seda pidada üheks parimaks XV sajandi meistriteostest (Vt

"Üldine Kunstiajalugu", lk 485).

4.2 Amiens’i koolkondSelle koolkonna asutajaks loetakse Simon Marmion’i. Ta oli suurepärane ilmekate miniatuuri-

de loomises. Seda on aru saada Saint-Denis’ kroonikatest, millel ta kujutas sündmusi vaadates

läbi gooti kaaristu.

Maalija kasvas üles flaami kunsti atmosfääris. Tema peateoseks peetakse nn "Bertini altarit".

Püha Bertini legendi sündmusi kujutavatel maalidel on selgesti näha, kuivõrd perspektiivi

tundmine ja ümbruse tähelepanelik jälgimine on mõjutanud maalikunsti.

4.3 Provence’i koolkondÜks tähtsamatest piirkondadest seoses XV sajandi prantsuse kunstiga, oli Lõuna-

Prantsusmaal, Provence’is. Huvitav on asjaolu, et teosed olid väga originaalsed ja mitte üldse

mõjutatud Itaalia motiividest, mis olid veel moes XIV sajandil.

Väga kuulus on tundmatu meistri loodud Pietà Avignonist. Valminud on see umbes 1430-

1440. Ruumikujutus on küll veel suhteliselt keskaegne, kus figuurid esinevad kuldsel taustal

ehk kuldfoonil. Kuid figuuride emotsionaalne ja monumentaalne stiil, eriti nende realism

ületavad kõik tol ajal loodu.

Aastatel 1444-1446 tegutses Provence’is Enguerrand Quarton (ka Charoton). Tema

tähtsamaiks teoseks peetakse "Maarja kroonimist" (Vt Lisa 13). Maal on kompositsiooniliselt

imeline selles mõttes, et siin on ühele tahvlile maalitud keskne peastseen, tiivad ja predella

11

(gooti tiibaaltari alaosa). Maapealne osa ja põrgu on kokku surutud väga kitsale ribale, see-

eest informatsiooni selles jätkub. Silmapiiril on näha ilmselt kohalikud maastikuvormid,

nende kõrval on aga pühade linnade – Rooma ja Jeruusalemma ideaalvaated. Taevane

peastseen on joonisatud plastiliselt. Seda rõhutavad ridadena portreeliselt konkreetsete isikute

ning pühakute ja märtrite realistlikult maalitud figuurid; teiste seas võib näha ka kunstnikku

ennast. Kohati on äärmusliku püüdlikkusega jälgitud perspektiivireegleid, kohati on neid

täielikult eiratud.

XV sajandi lõpu Provence’i nimekaim kunstnik Nicolas Froment elas enne Itaalias. 1476.

aastal tellis Froment’ilt kolme prantsuse hertsogiriigi valitseja René I Hea ühe maali, mida

nimetatakse põleva kibuvitsapõõsaga triptühhoniks (Vt Lisa 14). Keskmisel tahvlil on

kujutatud Mosoest põleva kibuvitsapõõsa juures, millel troonib Madonna koos lapsega.

Üleüldine meeleolu on väga graatsiline, õrn ja ilus. Pildi tagaosas looklev teerada ja vee-äärne

linn teevad teose huvitavamaks. Tiibadel on kujutatud donaatorid, ehk René I ja tema naine

koos nende kaitsepühakutega. Eriline on see, et tahvlitele on maalitud raamistused. Selline

motiiv eraldab ideaalselt pildimaailma reaalsusest, andes sellele juurde võlu ja harmoonilisust.

4.4 SeinamaalMiniatuur- ja tahvelmaali kõrval harrastati XV sajandil ka väga ulatuslikult seinamaali;

kahjuks on aga just selle aja meistriteoseid kõige vähem säilinud. Kuulsamad ning kunsti

arenguloo seisukohast kõige tähtsmad on seinamaalid Chaise-Dieu kirikus (Vt Lisa 15). Need

kujutavad surmatantsu. Tantsusammul astuvad edasi luukered, kiskudes kaasa enesega kõiki,

alustades paavstist ja lõpetades väikese lapsega. Selline motiiv leidis hiljem sagedast

viljelemist.

12

KokkuvõteAastal 814 suri Frangi riigi kuningas Karl Suur. Ta jättis maa oma pojale Ludwig I Vagale,

kes suutis oma isa pärandust mõnda aega koos hoida. Tema pojad Charles II Paljaspea, Lothar

I ja Ludwig II Saksalane jagasid aga riigi 843. aastal Verduni lepinguga kolmeks. Ajapikku

jagunesid nendel aladel välja kolm riiki: Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa. Siitpeale võib

hakat kõnelema prantsuse kunstist. Karolingide ajal oli riik feodaalselt killustatud. Killustatus

peegeldus ka kultuuris. Varasemal ajal oli kunstilooming koondunud kuninga õukonda, kuid

IX sajandil tõusid kultuuri-ja kunstikeskustena esile eri piirkondade kloostrid. Nende

skriptooriumides valmisid prantsuse maali varaseimad teosed – miniatuurmaalid. Sel sajandil

olid miniatuurmaali koolkonnad. Nad kõik olid koondunud mingi kloostri juurde. Kuulsamad

neist on Tours’i, Reimsi, Corbie’ ja Metzi koolkond. Selle aja miniatuurmaal oli väga puine

ning perspektiiv puudus. Seinamaale loodi sel ajal palju, kuid enamus neist on hävinud. Kõik

nad olid raamatumaali stiilis.

Romaani stiil kestis Prantsusmaal X sajandi lõpust kuni XII sajandi alguseni. Suur osa

maalikunstist hõlmab miniatuurmaal sel ajastul, samuti hakkavad meistrid oma nime loodud

teoste alla kirjutama. Tihti käsitletakse seda kolme sajandit ühe tervikuna kunstiajaloos, kuid

selles uurimustöös tõin ma ka sajandid eraldi välja. Kujuneva romaani stiili areng oli kõige

viljakam nendes kunstikeskustes, mis asusid palverändurite teede ristumiskohtades. X sajand

oli üleminekuaeg karolingide ajastu kunstist, mis oli mõjutatud peamiselt hellenistlikust

stiilist ning romaani stiilis loodud teoseid esineb vähe. XI sajandil luuakse väga palju

freskosid, millest enamus on sinisel taustal ehk valisteb sinine foon. XII sajand on tuntud oma

kahe koolkonna poolest: Kesk- ja Lääne-Prantsumaa. Seal viljeletud kunst erines tugevalt

eelnevatest sajanditest oma heledate toonide tõttu. Romaani ajastu miniatuurmaal erineb

tunduvalt karolingide ajastu raamatumaalidest. Antiikkunstist laenatud põhimõtted jäävad

tagaplaanile või kaovad täielikult; stiil, mis hakkab arenema, ei hooli enam looduslähedusest,

vaid moonutab tihti tugevalt reaalsust.

XIII sajandil kasvas Prantsusmaal kuningavõim. Philippe II Auguste oli esimene, kes sundis

kõik vasallid taas kuninga sõna ja käsku kuulama. Paavsti abiga vallutas ta tagasi ka

13

Toulouse'i piirkonna. Sada aastat oli enam-vähem rahulik aeg Prantsusmaal. Kuid 1337. aastal

puhkes Saja-aastane sõda Inglismaaga. Endise Frangi riigi siseasjad olid ka väga segased.

Feodaalide vastu tegid ülestõusu talupojad.

Hoolimata sõdadest ja sisevaenust elas kunst ometigi selle raske aja üle ning arenes ka. Oli

alanud gooti ajastu. Ehitati suurejoonelisi katedraale, mille kõige hämmastavamad osad on

just nende aknad. Nimelt kaunistati aknaid imelist vitraažidega. Iga aken kujutas oma lugu nii,

et terve kiriku aknad andsid kokku piibli illustratsiooni. XIII ja XIV sajandi vahe klaasimaalis

on see, et XIII sajandil oli terve vitraaž väga värviline ning kirev, kuid XIV sajandil oli lisaks

värvilistele kujunditele taustaks hall klaas. See viis oli isegi parem, sest nii olid kujutised

ilmekamad. Kõige kuulsamad XIII sajandi vitraažid asuvad Pariisi Saint-Chapelle’is, mis on

säilinud siiani. Miniatuurmaal aina arenes ja läks keerulisemaks. XIII sajand oli prantsuse

miniatuurmaali kõrgaeg. Detailid pandi sõõride sisse nagu raamatuteski. Kõige kuulsam

sellest ajast säilinud teos on Bible Moralisée, mis on meeletult paks piibel, kus on igal

leheküljel hea ja halb vastandatud erinevate maalide kaudu. XIV sajandil ilmub esile meister

Jean Pucelle, kelle looming ühendab suurepäraselt maali ja piibliloo enda. Seinamaali viljeldi

väga palju, kuid nagu eelnevatel sajanditel, siis gooti ajastu seinamaalidest pole samuti eriti

midagi alles. See-eest tahvelmaale loodi väga palju, neist säilinud on näiteks portreed Charles

Vst.

XV sajand oli keskaja kõige segadusttekitavam sajand. Nimelt tol hetkel veel kestis 100-

aastane sõda, mille käigus sai tuntuks kangelanna Jeanne d’Arc. Tema andis lootust

prantslastele võidelda ning ka võita, isegi pärast tema surma oli tervel Prantsusmaal inimestel

veel piisavalt võhma, et lõpetada sõda oma ürgse vaenlase – Inglismaaga. D’Arci eluajal

krooniti Charles VII kuningaks. Sõja käigus kaotas Pariis oma koha kunstimetropolina. Selle

asemel tekkis väga palju võimekaid koolkondi üle terve Prantsusmaa. Loire’i koolkonna

kuulus meister oli Jean Fouquet, kes oli esmajoones miniaturist. Ta stiil oli teistsugune ja

eriline. Kujutised olid väga reaalsed, varjud ja näojooned väga täpsed. Maalid nägid välja

nagu hilisemate kunsnike omad. Samas koolkonnas oli ka Moulins’i meister ehk Jean Hey,

kelle Moulins’i katedraali tiibaltar on väga elegantne ja peente sulejoonistustega tehtud. See

teos on ka üks parimaid XV sajandi teostest.

Amiens’i koolkonna meister oli Simon Marmion. Tema kuulus Bertini altar on imeline oma

persektiivitaju poolest. Sellised teosed, mis tegid maalikunsti realistlikumaks ja

naturaalsemaks, mõjutasid kunsti arengut Parntsusmaal tugevalt.

14

Lõuna-Prantsusmaa kunst oli alati olnud väga lähedane Itaalia omale, kuid veidral kombel ei

olnud XV sajandi maalikunst üldse Itaalia mõjudega. Tähtsaim teos selles koolkonnas on

meister Charotoni "Maarja kroonimine", mis on isegi praegusel ajal hämmastav. Kunstnik on

väga huvitavalt teinud tiibaltari peaosa, kus ta kujutab põrgut väga väikesel ribal, kuid väga

ilusasti. Lisaks sellele on ka maali perspektiivitunnetus väga hea ja naturaalne. Taamal tundub

olevat maalil vee-äärse linna kujutis, mis annab teosele jurde suurejoonelisust. XV sajandi

seinamaalist on samuti väga vähe säilinud, kuid need, mis on alles, kujutavad enamasti

surmatantsu, mis on terve maailma kunstis väga viljeldud motiiv.

15

The art of French painting from the 9th century until end of the 15th century.

SummaryDuring the 9th century the arts that were most fostered were the art of miniature (illuminated

manuscripts) and murals. The 10th century was a transition period from the Carolingian

period to the Romanesque period, so nothing extraordinary was created. During the 11th

century the art of murals became important again. The figures were drawn more naturally.

The 12th century was known for it’s beautiful illuminated manuscripts. The Gothic period in

France started in the 13th century and that is when the art of stained glass became popular.

The Saint-Chapelle in Paris is one of the best examples. The 14th century was the downfall of

stained glass. But the miniatures only got more complicated and beautiful. In the 15th century

the 100 Years War was going on and Paris was not the art metropol anymore. Instead

different schools began emerging in different parts of the country, creating beautiful artwork.

16

L’art de la peinture française dés le IXiéme jusqu’à la fin du XViéme siécle.

Résumé L’art de la miniature (manuscrit illuminé) et la peinture murale étaient plus favorisées pendant

le IXiéme siécle. Le Xiéme siécle était la période de transition de l’art carolingien à la

période de l’art romain, donc on n’a pas créé rien d’extraordinaire pendant ce temps-lá. La

peinture murale est devenue important de nouveau au XIiéme siécle. On a dessiné des figures

plus naturellement. Le XIIiéme siécle est connu par ses jolies manuscrits illuminés. La

période de l’art gothique en France a été commencé au XIIIiéme siécle, c’était le temps où

l’art du vitrail est devenue populaire, dont le plus beau exemple est la Saint-Chapelle à Paris.

L’art du vitrail a fait sa chute au XIViéme siécle. Par contre les miniatures ont devenu plus

compliquées et plus belles. Paris a perdu son statut de métropole au XViéme siécle, pendant la

Guerre de Cent Ans. Au lieu des écoles différentes, on a commencé créer des jolies oeuvres

de l’art partout en France.

17

Prantsuse maalikunst IX kuni XV sajandi lõpp

ResümeeMaalikunstistiilid, mida viljeldi kõige rohkem IX sajandil, olid miniatuurmaalid

(illumineeritud manuskriptid) ja seinamaalid.X sajand oli üleminekuaeg karolingide ajastu

kunstist romaani ajastusse, seega midagi erilist ei loodud. XI sajandi jooksul muutus

seinamaalide tegemine tähtsaks. Figuure joonistati naturaalsemalt. XII sajand on tuntud oma

ilusate miniatuurmaalide poolest. Gooti stiili ajastu algas Prantsusmaal XIII sajandil ja siis

sai ka populaarseks klaasimaal. Üks parimaid näiteid on Saint-Chapelle Pariisis. XIV sajand

oli klaasimaali langus. Kuid miniatuurid muutusid ainult keerulisemaks ja ilusamaks. 100-

aastane sõda toimus XV sajandil ja Pariis ei olnud enam kunstimetropol. Tema asemel

hakkasid esile tõusma erinevad koolkonnad erinevates maapiirkondades, luues ilusaid

kunstiteoseid.

18

Kasutatud kirjandus1. Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. AS Koolibri, Tallinn, 1999

2. Kartna, A. Prantsuse maalikunst. Kirjastus Kunst, Tallinn 1991

19

Lisa 1. 2.

3.

20

4.

5.

6.

6.2 7.

21

8. 9.

22

10. 11.

12. 13.

23

14.

15.

.

24

25