SKA tudengiteatmik 2010/2011

SISEKAITSEAKADEEMIA

2010/2011

TUDENGITEATMIK

MARGUS MÖLDRIpäästekolledži direktor

MERLE TAMMELAkeelekeskuse juhataja

AIVO VIILOLhaldusdirektor

KÄTLIN VANARIõppeosakonna juhataja

MARJE LAARspordikeskuse juhataja kt

KAISA ELLANDIvälissuhete spetsialist,ERASMUS koordinaator

LAURI TABURrektor

UNO SILBERGfinantskolledži direktor

KRISTA HAAKõppeprorektor

HANNES LIIVAKjustiitskolledži direktor

RAMON LOIKteadus- ja arendusprorektor

AIVAR TOOMPEREpolitsei- ja piirivalve-

kolledži direktor

ANNE VALK üldainete keskuse juhataja

RAILE REIGOraamatukogu juhataja

MEIE SIIM

TUDENGITEATMIK2010/2011. õppeaastaks

Nimi

Õpperühm

Kolledž

Telefon/E-post

TUDENGITEATMIKSISEKAITSEAKADEEMIA

www.sisekaitse.ee

Ausus | Austus | Ajatundlikkus | Avatus | Areng

Sisukord

Rektori tervitus ................................................................. 4

Üliõpilasesinduse tervitus .............................................. 5

Minu akadeemia ............................................................... 7 Kronoloogia .................................................................. 8 Põhiväärtused .............................................................. 10 Huvitavaid fakte ........................................................... 11 Traditsioonid ................................................................. 12 Kolledžid ....................................................................... 13 Finantskolledž ......................................................... 13 Justiitskolledž ......................................................... 14 Politsei- ja piirivalvekolledž .................................. 15 Päästekolledž ......................................................... 16 Olulised kontaktid ........................................................ 18

Eluolu akadeemias ........................................................... 19 Kuidas akadeemias orienteeruda? .............................. 20 Sissepääs ja parkimine ................................................ 22 Majutus ......................................................................... 23 Toitlustamine ................................................................ 24 Mujal paiknevad õppekompleksid .............................. 24 Politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kool ............ 24 Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool ............ 25 Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas ............ 26

Sisekaitseakadeemia2

Ausus | Austus | Ajatundlikkus | Avatus | Areng www.sisekaitse.ee

Õppimine Sisekaitseakadeemias .................................... 27 Kuidas toimub õppetöö ............................................... 28 Õpperühma kood ................................................... 29 Õppetöö vormid ..................................................... 30 E-õpe ja õppeinfosüsteem (ÕIS) ........................... 31 Hindamissüsteem .................................................. 32 Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine (VÕTA) ................................................ 33 Õppimine ja praktika välismaal ............................ 34 Nõustamine ................................................................... 36 Raamatukogu ............................................................... 37 Kasulik teada ................................................................ 40 Tudengi õigused ja kohustused ................................... 43

Tudengielu ......................................................................... 45 Üliõpilasesindus ........................................................... 46 Kuidas tõendada oma üliõpilasstaatust? ..................... 47 Vaba aeg ....................................................................... 49 Arvutite kasutamine .............................................. 49 Sport ....................................................................... 49 Keeleõpe ................................................................ 50 Ajaleht .................................................................... 51 Laulukoor ................................................................ 51 Tantsukursused ...................................................... 51 Üritused .................................................................. 51

Eesti Vabariigi hümn ........................................................ 53

Gaudeamus ........................................................................ 54

2010/2011. õa akadeemiline kalender ....................... 56

Sisekaitseakadeemia 3

Sisekaitseakadeemia

Rektori tervitus

Hea tudeng!

Oled teinud oma elus olulise tänuväärse valiku, asudes õppima ametit, mille usaldusmäär on tänases Eesti ühiskon-nas ülikõrge. Aastakümneid ei ole sisejulgeolekut tagavatele ametnikele pandud nii kõrgeid ootusi, kui seda teevad ini-mesed meie ümber täna. Nende ootuste täitmine nõuab aga meilt kõigilt tõsist tööd – nii õppides ja õpetades kui ka hiljem õpitut rakendades. Arvestades, et meid ümbritseb ääretult kii-resti muutuv ühiskond, peate ka teie õppijatena olema valmis õpingute jooksul muutuma. Teadmised, mis täna tunduvad piisavad, et olla parim ohvitser või sisejulgeolekuametnik, ei ole seda kindlasti enam kolme-nelja aasta pärast, kuna areneb tehnoloogia, areneb ühiskondlik mõte ning nendega koos see tegevusvaldkond, millesse akadeemia värskete lõpetanutena tulevikus oma jälje peate jätma. Seepärast seadke endale juba

täna tulevikuks siht, mis on oluliselt kõrgem ja kaugem kui lihtsalt lõpudip-lom. Vaid kõrged eesmärgid on need, mis viivad teid oma tulevases karjää-ris edasi ning aitavad meil üheskoos muuta Eesti riiki turvalisimaks elukesk-konnaks terves Euroopas.

Verbis aut Re!

Lauri TaburRektor


4

5

www.sisekaitse.ee

Üliõpilasesinduse tervitus

Tere, kallis kaasüliõpilane!

Mul on hea meel, et oled otsustanud jätkata oma õpinguid ja eluteed Sisekaitseakadeemias. Siin on olemas kõik võimalused täisväärtuslikuks tudengieluks ja rohkemgi veel. Koostasin sinu jaoks mõned näpunäited, et oskaksid kujundada ja sisustada oma õpinguid ning vaba aega.

• Tunne end nagu kodus, kuid ära unusta, et oled kõrgkoolis. Võta tudengielust viimast, järgides sealjuures kooli sisekorra-eeskirja.

• Tee loengud enda jaoks huvitavaks. Sisekaitseakadeemias ei õpetata abstraktseid asju, mida elus ilmselt kunagi vaja ei lähe, vaid reaalseid aineid, mis aitavad sul tulevikus oma tööd paremini teha. Püüa loengutes räägitu seostada eluliste olukordadega, küsi küsimusi, pea dialooge õppejõudude ja kaasüliõpilastega – vaid nii saad kätte maksimumi sellest, mida õppejõud edasi püüab anda.

• Sport, sport, sport! Väga hea, kui oled tänaseks profisportlane – Sisekaitseakadeemias saad edasi areneda. Kooli esindamine erinevatel võistlustel toob tunnustust nii sulle kui ka koolile. Kui sa ei ole profisportlane või kui sa isegi ei ole näinud, mil-line sõudeergomeeter välja näeb, siis pole hullu – meil on olemas korralik jõusaal, jooksurajad, pallimänguks vajalikud väljakud. Tee tutvust spordiga ja sinu elukvaliteet paraneb.

• Ole aktiivne! Võta osa üritustest, kandideeri, uuri välja kõik võimalik ERASMUSe kohta. Sisekaitseakadeemias ettevõetu annab sulle kogemuse ja enesekindluse edaspidiseks. Silma-ring pole kunagi liiga lai!

Sisekaitseakadeemia


• Tunne oma üliõpilasesindust. Oleme loodud selleks, et olla sulle toeks. Iga küsimus saab meie poolt vastatud, iga probleem leiab lahenduse. Samamoodi saad ka sina meile toeks olla. Aita meil üliõpilaste elu täiustada ja huvitavamaks muuta. Kõik ettepanekud, nägemused, ideed on teretulnud.

• Lõbutse! Üliõpilasesindus korraldab pea iga kuu ürituse, mis on mõeldud just sulle. Üliõpilaselu pole vaid õppimine. Tõsta silmad raamatust ja tule välja. Teeme koos midagi, mis on väärt meenutamist.

• Ole enda üle uhke, et oled valinud just Sisekaitseakadeemia. Hinda oma panust Eesti sisejulgeolekusse kõr-gelt ja esinda oma eriala väärikalt nii kooli- kui ka eraelus.

Soovin Sulle edu kõigis ettevõtmistes!

Laura NõmmsaluSisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse juhatuse esimees

Sisekaitseakadeemia


6


Minu akadeemia8


Minu akadeemia

Sisekaitseakadeemia on Siseministeeriumi haldusalasse kuu-luv riigi rakenduskõrgkool, kus valmistatakse ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele kutse-, rakenduskõrg- ning magistrihariduse tasemel. Akadeemias korraldatakse ka avaliku teenistuse täiendusõpet ning viiakse läbi teadus- ja arendustegevust riikluse arenguks olulistes valdkondades.

Meie missiooniks on sisejulgeolekualase õppe-, teadus- ja arendustegevusega ning ausate ja pädevate riigiametnike koo-litamisega aidata kaasa stabiilsuse ning turvalisuse suurenda-misele riigis.

Heatasemelise õppe kindlustavad kogemustega professorid, välismaal ja Eestis teaduskraadi omandanud noored õppejõud ning praktiseerivad tippametnikud. Mitmed õppejõud osalevad seaduste ettevalmistamisel ja teiste Eesti ühiskonda oluliselt mõjutavate otsuste langetamisel. Akadeemias õpetavad ka õppejõud välismaistest partnerõppeasutustest.

2020. aastaks oleme innovatiivne ning rahvusvaheliselt tun-nustatud sisejulgeolekualane õpi-, teadus- ja arenduskeskus.

Kronoloogia • 1992. aasta 15. aprillil asutas Eesti Vabariigi Valitsus Eesti

Sisekaitse Akadeemia. Õppetöö algas 12. oktoobril ning politsei, uurimise, tolli, korrektsiooni, kaitseväe ja piirivalve erialale võeti vastu 180 üliõpilast;

• 1993. aastal nimetati akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks;


Minu akadeemia 9

www.sisekaitse.ee

• 1993. aastal lisandus päästeteenistuse eriala;

• 1996. aastal lisandus rahvastikukorralduse eriala;

• 1998. aastal lõpetati sõjaväeliste erialade õpetamine ja kool sai Sisekaitseakadeemia nime;

• 1999. aastal avati uue erialana halduskorralduse eriala;

• 2000. aastal liideti halduskorralduse ja rahvastikukorralduse erialad. Uurimise eriala liideti politsei erialaga;

• 2001. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased avaliku juhti-mise eriala magistriõppesse. Õpe toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga;

• 2001. aastal avati korrektsioonikolledžis kohtunikuabi eriala;

• 2002. aasta sügisel loodi finantskolledž, kus õpetatakse mak-sunduse ja tolli eriala;

• 2004. aastal liitus akadeemia politseikolledžiga Paikuse politseikool;

• 2004. aastal liitus akadeemia päästekolledžiga Väike-Maarja päästekool;

• 2005. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased ärijuhtimise eriala magistriõppesse. Õpe toimub koostöös Tartu Ülikooliga;

• 2005. aastal alustas akadeemias tegevust Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus (ATAK);

• 2005. aastal alustas akadeemia koosseisus tööd piirivalve-kolledž;

• 2006. aastal ühendati akadeemiaga Muraste piirivalvekool;

• 2008. aastal lõpetati üliõpilaste vastuvõtt halduskorralduse erialale;

• 2009. aasta sügisel avati uue erialana sisejulgeolekualane magistriõpe;

• 2010. aasta 1. veebruaril ühendati piirivalvekolledž ja politseikolledž ühtseks politsei- ja piirivalvekolledžiks. Seoses

Minu akadeemia10


ühendamisega nimetati Paikusel asuv politseikool politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooliks ja Murastes asuv piirivalve-kool politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kooliks;

• 2010. aastal lõpetas halduskorralduse eriala viimane lend.

Põhiväärtused

Ausus

• Kui olen eksinud, siis tunnistan seda.

• Pean antud sõna ja hoian mulle usaldatut.

• Ma ei valeta endale ega teistele.

Austus

• Märkan ja aitan, innustan ja toetan.

• Suhtlen sõbralikult ja heatahtlikult.

• Kuulan minu arvamusest erinevaid seisukohti.

• Ükski idee ei ole minu jaoks liiga hull, et seda ei võiks arutada.

Asjatundlikkus

• Tean, mis toimub. Kui ei tea, siis uurin järele!

• Teen selgeks eesmärgi ja täidan enda rolli.

• Hindan enda ja teiste aega ning planeerin tegevusi.

• Julgen otsustada!

Avatus

• Olen positiivne.

• Ütlen tere, palun ja aitäh!

• Arvestan teiste seisukohtadega.

• Julgen öelda, põhjendan ja vastutan.

• Ootan tagasisidet ja olen valmis muutuma.


Minu akadeemia 11

www.sisekaitse.ee

Areng• Õpin kogu elu ja jagan saadud teadmisi teistega.

• Julgen katsetada, eksida ja vigadest õppida.

• Otsin võimalusi, mitte vabandusi.

Huvitavaid fakte Mis on akadeemia sümboolika?1992. aastal kinnitas Eesti Sisekaitse Akadeemia nõukogu aka-deemia sümboolika ja selle statuudi. Sümboolika hulka kuu-luvad akadeemia lipp, embleem, deviis, rektori ametiraha, kolledžite lipud ja embleemid. Akadeemia sümboolika on loo-dud heraldikakunstniku Priit Herodese juhtimisel.

Mida väljendab akadeemia deviis?Akadeemia deviis ehk juhtlause “Verbis aut Re” (sõna või teoga ldk) tähistab mõtet, et akadeemia ja sellega seotud isi-kute peamiseks tegevuseks on Eesti riigi hoidmine ja kaitsmine sõna või teoga. Deviisi pakkus välja akadeemia esimene rek-tor, õigusteaduste doktor professor Eduard Raska ning see lei-dis üldist heakskiitu. “Verbis aut Re” nime kannab ka igakuiselt väljaantava akadeemia eluolu kajastav ajaleht.

Mida on kujutatud Sisekaitseakadeemia logol?Logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt val-gust, haridust ja haritust. Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis sümboliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, valguse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboo-lika osakonnas 20. juulil 1992.

Minu akadeemia12


Kes on Siim?Skulptor Jaak Soans tegi säilinud fotode järgi kuju Põltsamaale Vabadussõja ausamba taastamiseks. Oma algse, patineeritud kipskuju kinkis ta 1993. aastal akadeemiale. Kadetid võtsid kuju kohe omaks ja andsid talle hellitava hüüdnime “Siim”. Siim asub A-korpuse I korruse fuajees ja tema juures viiakse läbi mitmeid akadeemiale olulisi ettevõtmisi.

TraditsioonidIgas asutuses kujunevad välja omad traditsioonid ja sünd-mused, mida lisaks ametlikele riigipühadele pidulikult tähis-tatakse. Akadeemias kui õppeasutuses on nendeks kindlasti õppeaasta algus ja lõpp. Traditsiooniliselt algab õppeaasta piduliku rivistuse ehk avaaktusega akadeemia lipuväljakul ning lõpeb tamme istutamise tseremoonia ja lõpuaktusega.

• Akadeemia sünnipäev. Iga aasta 15. aprillil tähistame aka-deemia sünnipäeva, milleks on asutamisdokumendi, Vaba-riigi Valitsuse määruse allakirjutamise kuupäev. Asutamis-aastapäeva tähistatakse tavakohaselt mitut laadi ettevõtmis-tega: aktuste, spordivõistluste, ballide ja konverentsidega.

• Eesti Vabariigi aastapäev. Igal aastal tähistame piduliku aktu-sega Eesti Vabariigi aastapäeva, millest võtavad osa ka sise-minister, ametite peadirektorid ja justiitsministeeriumi kants-ler. Aktusel antakse ametite poolt üle eristipendiumid kõigi erialade parimatele tudengitele, kaalukaim neist on sise-ministeeriumi määratav Kaarel Eenpalu nimeline stipendium.

• Tammede istutamine. Esimene tammepuu istutati akadee-mia õppehoone ette 12. oktoobril 1992 akadeemia õppetöö alguse puhul. Iga-aastane tamme istutamise traditsioon sai


Minu akadeemia 13

www.sisekaitse.ee

alguse 1996. aastal, kui akadeemia lõpetas selle esimene lend. Sellest ajast alates on oma puu istutanud Kase tänava pikale tammealleele iga lõpetav lend.

• Doonorlus. Tavakohaselt on akadeemia üliõpilased ja tööta-jad olnud tublid doonorid. 1993. aastal, akadeemia esime-sel tegutsemisaastal, pälvisime Eesti Verekeskuse tänukirja edukalt korraldatud doonoripäeva eest. Akadeemiast käis tol korral verd loovutamas 102 tudengit. Tihe koostöö vere-keskusega jätkub ka tänapäeval. Mitu korda aastas korraldab verekeskus akadeemias doonoripäevi ning loovutatud vere kogust võib mõõta sadades liitrites.

Kolledžid

Sisekaitseakadeemia koosseisu kuulub neli kolledžit: finants-kolledž, justiitskolledž, päästekolledž ning politsei- ja piirivalve-kolledž, mis loodi 2010. aasta alguses politseikolledži ja piiri-valvekolledži ühendamisel.

Finantskolledž

Tolli eriala on Sisekaitseakadeemias õpetatud selle asutami-sest peale, maksukorralduse eriala lisandus aga 2002. aastal. Finantskolledži nime all on akadeemias tegutsetud alates aas-tast 2003.

Alates 2004. õppeaastast on maksunduse ja tolli eriala õppe-programm koostatud koostöös Maksu- ja Tolliametiga, et tagada lõpetajate eduks ja arenguks vajalikud teoreetilised teadmised ning praktilised oskused nii avaliku kui ka erasektori finantsvaldkonnas.

Minu akadeemia14


Eriala lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid magistran-tuuris. Majandusmagistriprogrammi ärijuhtimise õppekava areneb koostöös Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooliga, lõpetajad saavad Tartu Ülikooli diplomi. Alates 2009. õppe-aastast on võimalik spetsialiseeruda kas finantsjuhtimise või avaliku sektori ökonoomika ja juhtimise suunale. Oma õpin-guid on võimalik jätkata ka Sisekaitseakadeemia sisejul-geoleku magistriõppes.

Erialad:

• maksunduse ja tolli eriala päeva- või kaugõppe vormis (raken-duskõrgharidusõpe)

Finantskolledži direktor on Uno Silberg.

Kolledž asub ja õppetegevus toimub akadeemia Kase tänava õppekompleksis.

Justiitskolledž

Justiitskolledž (kuni 2004. aastani korrektsioonikolledž) kuulub akadeemia koosseisu 1992. aastast. Kolledž korraldab justiits-haldussüsteemi kuuluvatele vanglatele erialase haridusega ametnike koolitamist taseme- ja täiendõppe vormis.

Justiitskolledži lõpetaja leiab töö vanglateenistuses kaasaegse töökeskkonnaga Tartu, Viru, Harku, Tallinna või Murru vang-las. Läbi eduka teenistuskäigu on kolledži lõpetanute seast sirgunud mitmeid tippjuhte, sealhulgas mitu vangladirektorit. Kolledži peamisteks kootööpartneriteks on Justiitsministeerium ja selle haldusalasse kuuluvad vanglad. Lõpetajal on võimalik jätkata teenistust ka kriminaalhooldusametnikuna.


Minu akadeemia 15

www.sisekaitse.ee

Korrektsiooni erialal õppides toetab Justiitsministeerium üliõpi-last motiveeriva stipendiumiga, mis koos riikliku stipendiumiga on üle 4000 krooni kuus. Tasemeõppe läbinul on võimalik õpin-guid jätkata töö kõrvalt Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.

Erialad:

• vanglaametniku eriala päeva- või kaugõppe vormis (kutse-õpe)

• korrektsiooni eriala päevaõppe vormis (rakenduskõrgharidus-õpe)

Justiitskolledži direktor on Hannes Liivak.

Kolledž asub ja õppetegevus toimub akadeemia Kase tänava õppekompleksis.

Politsei- ja piirivalvekolledž

1. jaanuaril 2010 alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet ning sellega seoses ühendati sama aasta veebruaris politseikolledž ja piirivalvekolledž. Ühendatud kolledž kannab nime politsei- ja piirivalvekolledž ning on suurim õppeüksus akadeemias.

2010. aasta sügisest võetakse kadette õppima uuele kutsehari-duse ühisõppekavale – politseiteenistuse erialale. Tegemist on baasharidusega, mille läbimisel kadetid omandavad oskused ja teadmised, mis võimaldavad täita erinevaid korrakaitselisi ülesandeid ning töötada nii piiri- kui ka politseipatrullis. Pärast kutseõpet on võimalik omandada rakenduskõrgharidust piiri-valveteenistuse või politsei erialal. Kõrghariduse omandanu-tel on võimalik õpinguid jätkata Sisekaitseakadeemia sisejul-geoleku magistriõppes.

Minu akadeemia16


Politsei- ja piirivalvekolledžil on mitmeid koostööpartnereid nii Eestis, eesotsas Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalve-ametiga, kui ka välismaal.

Erialad:

• politseiteenistuse eriala (kutseõpe)

• piirivalveametniku eriala (kutseõpe)

• piirivalveteenistuse eriala päeva- ja kaugõppevormis (raken-duskõrgharidusõpe)

• politsei eriala päeva- ja kaugõppevormis (rakenduskõrghari-dusõpe).

Politsei- ja piirivalvekolledži direktor on Aivar Toompere.

Kolledž asub politsei- ja piirivalvekolledži Muraste õppekomp-leksis ning õppetegevus toimub nii Murastes kui ka kolledži Paikuse koolis.

Päästekolledž

Päästekolledž pakub ainulaadset võimalust saada mitmekülg-seid teadmisi ja huvitavat tööd päästeteenistuses, kui väga kiirelt arenevas organisatsioonis ja ühtehoidvas meeskonnas. Kolledžis omandatud erialad annavad võimaluse olla abista-jaks ja päästjaks nii Eestis kui ka rahvusvahelistel päästeoperat-sioonidel. Sisekaitseakadeemia päästekolledž koos Väike-Maar-jas asuva päästekooliga annab tulevastele päästeteenistujatele põhjaliku ettevalmistuse nii kutse- kui kõrghariduse õppe-suundadel. Päästekolledži koostööpartneriteks on Päästeamet, regionaalsed päästekeskused, Häirekeskus, Demineerimis-keskus ja päästealaga seotud koolitusasutused välisriikides.


Minu akadeemia 17

www.sisekaitse.ee

Kolledži lõpetajail on võimalus edasi õppida Sisekaitseakadee-mia sisejulgeoleku magistriõppes või Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistriõppes, spetsialiseerumisega kriisiregu-leerimise erialale.

Erialad:

• päästespetsialisti eriala (kutseõpe)

• päästja eriala (kutseõpe)

• päästekorraldaja eriala (kutseõpe)

• päästeteenistuse eriala päeva- ja kaugõppe vormis (raken-duskõrgharidusõpe)

Päästekolledži direktor on Margus Möldri.

Kolledž asub ja õppetegevus toimub nii akadeemia Kase tänava õppekompleksis kui ka kolledži Väike-Maarja päästekoolis.

Olulised kontaktid

ÜLDTELEFON Telefon: 696 5644 E-post: [email protected]ÜLIÕPILASESINDUS Ruum: B-314 E-post: [email protected] ÕPPEOSAKOND Ruum: A-218 Telefon: 696 5487 E-post: [email protected] (ÕIS) Ruum: A-217 Telefon: 696 5437 E-post: [email protected] Ruum: B-237 Telefon: 696 5324 E-post: [email protected] Ruum: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: [email protected] Ruum: A-221 Telefon: 696 5407 E-post: [email protected] Ruum: A-109 Telefon: 696 5313 E-post: [email protected]ÕPPEREFERENDID Finantskolledž ruum: B-401 Justiitskolledž ruum: B-417 Päästekolledž ruum: B-126 Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes ja PaikuselTURUNDUS- JA KOMMU- Ruum A-117NIKATSIOONIOSAKOND Telefon: 696 5646(TEADLIK VALIK) [email protected]


18 Minu akadeemia


Eluolu akadeemias20


Eluolu akadeemias

Kuidas akadeemias orienteeruda?Suurem osa õppetegevusest on koondunud akadeemia pea-hoone B-korpusesse aadressil Kase tänav 61. Juhtkond ja tugi-personal asuvad Kase tänava A-korpuses. Neid kahte hoonet ühendab nn galerii, mis tähise osas kuulub administratiivhoone alla. Galeriis asub täienduskoolitusi korraldava Avaliku Teenis-tuse Arendus- ja Koolituskeskuse (ATAKi) ruumid.

Akadeemia ruumide tähistamise süsteem on lihtne – ruumid on tähistatud korpuse tähise ning korruse ja toa numbriga.

Näiteks: päästekolledži direktor asub ruumis B-127 ehk õppe-hoone (B-korpuse) esimesel korrusel. Õppeosakond asub ruu-mides A-216 ja A-217, ehk administratiivhoone (A-korpuse) teisel korrusel.

Vastsel üliõpilasel on orienteerumine akadeemias alati natuke aega võtnud. Peaasi on säilitada rahu, sest peale mõningaid eksirännakuid jõuate ikka õigesse kohta välja. Kui jääte hätta, aitavad akadeemia töötajad teil rõõmuga õiget ruumi leida.

A-korpusest (administratiivhoonest) leiad:• Õppeosakonna

• Üldosakonna

• Juhtkonna

• Personaliarendusosakonna

• Rahandusosakonna

• Sisejulgeoleku instituudi, sh magistriprogrammi meeskonna

• Turundus- ja Kommunikatsiooniosakonna


Eluolu akadeemias 21

www.sisekaitse.ee

• Majandus- ja Remondiosakonna

• Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse

B-korpusest (õppehoonest) leiad:• Raamatukogu

• Söökla

• Loenguruumid

• Simulatsioonikeskuse

• Keelekeskuse

• Üldainete keskuse

• Arvutiklassid

• Kolledžid: – finantskolledži – justiitskolledži – politsei- ja piirivalvekolledži nõuniku – päästekolledži

Kõikide akadeemia töötajate telefoninumbrid, e-posti aadres-sid ning ruuminumbrid (koos vastuvõtuaegadega) leiad aka-deemia koduleheküljelt www.sisekaitse.ee/ska/kontakt/

Olulisemad kontaktid on toodud ka teatmikus, leheküljel 18.

Küsimuste või probleemide korral pöördu esmajärjekorras oma õppereferendi poole, vajadusel suunab ta Sind edasi kooli administratsiooni või õppeosakonna töötaja poole.

Eluolu akadeemias22


Sissepääs ja parkimine

Iga kadett pääseb akadeemia territooriumile jalgsi või autoga kasutades SKA ID-kaarti. Ühiselamu kasutajatele väljastavad kaarte majutusadministraatorid, teistele vastava kolledži õppe-referent. Kõik kaardid avavad tagumise pääsla ukse (sissepääs Pähkli tänavalt) ja spordisaalide uksed ning ühiselamu kaardid lisaks veel oma ühiselamu välisukse.

Autoga territooriumile sõitmise ja seal parkimise õiguse saami-seks tuleb pärast akadeemia ID-kaardi omandamist täita pea-pääsla valvuri juures vormikohane avaldus. Akadeemia terri-toorium on tähistatud liiklusmärgiga Õueala, mis lubab parkida vaid selleks ette nähtud kohtades. Kadettide autode parkimine on ette nähtud ainult suurel platsil. Hoonete ümbrused ja neile lähemad sõiduteed on tähistatud parkimise keelualana.

Õppehoone (B-korpuse) välisuks, galerii vaheuks ja arvutiklas-sid (B-327, B-328) suletakse õppepäevadel reeglina kell 19:00. Pühapäevadel ja riiklikel pühadel on need uksed lukustatud.

Muul õppetöövälisel ajal ja puhkepäevadel avavad valvu-rid õppuri põhjendatud soovil õppehoonesse sisenemiseks välisukse või arvutiklassi selle iseseisvaks kasutamiseks kuni 21:00ni.

Spordikeskused on avatud tööpäeviti kella 22:00ni. Nädala-vahetustel ja riigipühadel tuleb spordikeskusesse pääsemiseks pöörduda peapääsla valvuri poole.



www.sisekaitse.ee

Majutus

Sisekaitseakadeemia pakub oma kadettidele võimalust elada ühiselamus. Ühiselamuid on kolm ning kõigis neis on 2- ja 3-kohalised toad. Ühiselamutes on võimalused söögitegemi-seks ja pesupesemiseks. Igas toas on tasuta internetiühendus. Arvuti või soovi korral WIFI tugijaama muretseb iga tudeng ise.

Kontaktid:I ühiselamu – majutusadministraator Elna Saarniit telefon 696 5329 E-post [email protected] ühiselamu – majutusadministraator Helve Sirge telefon 696 5330 E-post [email protected] ühiselamu – majutusadministraator Hilja Kask telefon 696 5339 E-post [email protected]

Majutusadministraatori tööruum on igas ühiselamus esimesel korrusel, tööaeg 8:30 – 17:00.

Ühiselamu tuba on võimalik saada nii üheks ööks kui ka pike-maks perioodiks. Pikemaks perioodiks toa üürimisel tuleb sõl-mida vastav üürileping. Täiendava informatsiooni saamiseks ja lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda majutusadministraatori poole.

Eluolu akadeemias24


Toitlustamine Sisekaitseakadeemia territooriumil on võimalik süüa sööklas või valmistada ise toitu ühiselamu köögis. Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Lähim toidupood on Pirita Sel-ver, mis asub akadeemiast läbi männisalu mere suunas jalu-tuskäigu kaugusel.

Mujal paiknevad õppekompleksid

Sisekaitseakadeemias toimub õppetöö lisaks Kase tänava õppe-kompleksile veel Murastes, Paikusel ja Väike-Maarjas.

Seoses politseikolledži ja piirivalvekolledži liitmisega üheks politsei- ja piirivalvekolledžiks tekkis vajadus nimetada ümber ka kolledžite koolid Murastes ja Paikusel. Nüüd kannavad koo-lid nime politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kool ning polit-sei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool.

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽI MURASTE KOOL

Harku valla territooriumil Muraste küla läheduses asub politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kool. Alates 2010/2011. õppe-aastast on politsei eriala kõrgharidusõpe viidud Tallinnast Kase tänavalt üle Muraste kooli (v.a esimesed kaks kursust nelja-aastasest õppekavast, mis toimuvad Paikuse koolis). Samuti toimub Murastes politseiteenistuse eriala piirikontrolli mooduli kutseõpe.

Muraste kooli õppehoones on nüüdisaegsed ja hästi varustatud õppeklassid ning söökla. 2006. aastal renoveeriti haldus- ja



www.sisekaitse.ee

majutushoone ning 2007. aasta sügisel valmis spordikompleks koos õppetreeningdepooga, samuti hooned koerte ja koerajuh-tide koolitamiseks. Õppeklassid ja auditooriumid võimaldavad korraga õppetööd ligi 400 õpilasele, majutushoones on ühis-elamutoad kuni 150 inimesele.

Kontakt: Tilgu tee 55C, Muraste 76905 Harjumaa Telefon: 670 7402 E-post: [email protected] Koduleht: www.sisekaitse.ee/muraste-kool

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽI PAIKUSE KOOL

Politsei eriala õppetööd alustatakse Sisekaitseakadeemia polit-sei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolist, kus kahe aasta jooksul omandatakse konstaabli või alates 2010/2011. õppeaastast politseiteenistuse eriala. Õppijatele on loodud mugavad õpitin-gimused. Õppetöö läbiviimiseks on Paikuse koolil olemas vaja-lik tehnika, relvastus ja õppebaas. Paikuse koolil on 300-koha-line ühiselamu, söökla, jõu- ja maadlussaal ning kaks arvuti-klassi.

Kontakt: Kooli tee 12, Paikuse 86602 Pärnumaa Telefon: 447 6700 E-post: [email protected] Koduleht: www.sisekaitse.ee/paikuse-kool

PÄÄSTEKOLLEDŽI PÄÄSTEKOOL VÄIKE-MAARJAS

Päästekoolis on õpilaste käsutuses uus, kaasaegse varustu-sega üheksa klassiruumiga õppehoone, ühiselamu koos selle juurde kuuluvate ruumidega (söökla, puhkeruumid, spordisaal, igal õhtul kuumaks köetud saun), kaasaegsed tulekustutus- ja päästetehnikat sisaldavad garaažid ning õppeväljak praktiliste harjutuste läbiviimiseks.

Päästekooli süda on õppeväljak, mis rajati Väike-Maarja valla territooriumil asuvasse Vao kruusakarjääri, kus päästekooli valduses on ligi 27 ha. Majutushoones on ühiselamutoad kuni 119 inimesele.

Kontakt: Jakob Liivi 6, Väike-Maarja 46202 Lääne-Virumaa Telefon: 322 8450 E-post: [email protected] Koduleht: www.sisekaitse.ee/paastekool


26 Eluolu akadeemias


Õppimine Sisekaitseakadeemias28


Õppimine Sisekaitseakadeemias

Kuidas toimub õppetööKõiki Sisekaitseakadeemia üliõpilasi ja õpilasi nimetatakse kadettideks.

Sisekaitseakadeemias toimub ainult täiskoormusega õpe, mis tähendab, et kadett on kohustatud läbima kõik õppeplaani järgsed õppeained. Õppevõlgnevuste korral kadett eksmatriku-leeritakse.

Õppe aluseks on õppekavad, mis alates 2008/2009. õppeaastast on kirjeldatud õpiväljundites. Õpiväljundid kirjeldavad neid tead-misi, oskusi ja hoiakuid, mida kadett aine/mooduli/õppekava läbimise järel on omandanud.

Õppeaine mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides. Ühele Euroopa ainepunktile (EAP) vastab 26 tundi kadeti kontaktõppes või iseseisvalt tehtud tööd. Õppe-kava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP.

Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks.

• Kohustuslik aine on õppeaine, mis õppekava täitmiseks tuleb tingimata omandada.

• Valikaine on kadeti poolt õppekava täitmiseks õppekavaga määratud õppeainete hulgast iseseisvalt valitud õppeaine.

• Vabaaine on kadeti poolt õppekava täitmiseks iseseisvalt valitud õppeaine akadeemiast või mõnest muust kõrgkoolist.

Valik- ja vabaaineid on lubatud õppida õppekava ületavas mahus õppeteenustasu hüvitist maksmata kuni 6 EAP ulatu-ses. Registreerumine valik- ja vabaainetesse toimub septemb-


Õppimine Sisekaitseakadeemias 29

www.sisekaitse.ee

ris ja detsembris selleks väljakuulutatud ajal. Registreerumist korraldab õppeosakond. Valik- ja vabaainesse registreerumine tähendab kohustust sooritada selles aines eksam või arvestus. Valik- ja vabaaines osalemisest pärast registreerumist enam loobuda ei saa. Õppekava mahu ületamise eest üle 6 EAP tuleb tasuda õppeteenustasu akadeemia nõukogu poolt kinnitatud tasumäärade järgi.

Õppeaine sooritamiseks vajaliku informatsiooni leiab kadett õppeinfosüsteemist (ÕIS). Õppejõud esitab ÕISi aine läbimiseks vajalikud materjalid (esitlused, juhendid, konspektid, lisaluge-mine jms) ja kalenderplaani, kus on esitatud õppeaine toimu-mise kava, teemad, kohustuslikud ja soovituslikud allikad ning hindamise kirjeldus. Lisaks ÕISile on võimalus kasutada SKA e-raamatukogu, mille kasutajal on võimalik õppematerjalide faile õppimise eesmärgil salvestada või välja printida, õppema-terjali levitamine on keelatud.

Õpperühma koodÜhel kursusel õppivad kadetid moodustavad õpperühma, iga õpperühm tähistatakse koodiga. Kood koosneb eriala tähisest, õppevormi tähisest ja kolmekohalisest numbrist.

Erialade tähised: B – piirivalveteenistus, F – maksundus ja toll, K – korrektsioon, P – politsei, R – päästeteenistus, MSI – sisejul-geoleku magistriõpe.

Õppevormi tähised: S – statsionaarne ehk päevaõpe ja K – kaugõpe.

Kolmekohalise numbri kaks esimest numbrikohta tähistavad õppurite akadeemiasse astumise aasta kahte viimast numbrit. Kolmas numbrikoht on „0“. Kui ühel aastal erialale vastuvõetud üliõpilased jaotatakse rohkem kui üheks õpperühmaks, siis on kolmandaks numbriks õpperühma järjekorranumber.



Näiteks:RS100 – pääste eriala päevaõppe 2010. aasta vastuvõtu kursusPK081 – politsei eriala kaugõppe 2008. aasta vastuvõtu kur-

sus kriminaalpolitsei süvaõppe suunalMSI090 – sisejulgeoleku magistriõppe 2009. aastal vastu võe-

tud kursus

Õppetöö vormidÕppetöö on õppekava täitmisega seotud tegevus. Õppetöö toi-mub kontakttundidena, iseseisva tööna ja praktikana.

Kontakttund on õppe eesmärgi saavutamine loengu, semi-nari, kollokviumi, praktilise töö, e-õppe või muus aineprogram-miga määratud vormis.

Praktika on töökeskkonnas juhendaja suunamisel toimuv õppi-mine läbi praktilise tegevuse.

Iseseisev töö hõlmab kadeti iseseisvat teadmiste omandamist, rakendamist, probleemide käsitlemist, ettekannete ettevalmis-tamist, erialase kirjanduse lugemist, kirjalike tööde (referaat, essee, ainetöö, kursusetöö, uurimistöö) koostamist ja eksa-miks/arvestuseks ettevalmistamist. Olulisemad iseseisvad tööd on kursusetöö ja lõputöö.

Kõikides õppeainetes toimub õppetöö kontakttunnis või ise-seisva tööna, mis ühe ainepunkti kohta kokku moodustavad 26 tundi. Erinevalt gümnaasiumist toimub suur osa õppetööst iseseisvalt. Päevaõppes moodustab iseseisev töö üldjuhul 50% ja kaugõppes 75% kogu õppeaine mahust. See nõuab enes-edistsipliini ja õpioskusi, et kõikide ülesannetega tähtaegselt ja nõutaval tasemel toime tulla.



www.sisekaitse.ee

E-õpe ja õppeinfosüsteem (ÕIS)Õppeinfosüsteem (ÕIS) (sisekaitse.ois.ee) on elektrooniline infosüsteem õppeinfo parema kättesaadavuse tagamiseks. Ala-tes 2010. aasta sügissemestrist kasutavad esmakursuslased uut ÕISi. ÕIS sisaldab avalikke ja personaalseid andmeid, millele ligipääsuks on vaja kasutaja eelnevalt autentida ID-kaardi või kasutajanime ja parooli alusel. Kasutajakonto andmed väljas-tatakse õppurile e-maili teel. Õppeinfosüsteem sisaldab õppuri tunniplaani, hindeid, õppekava täidetust ning õppematerjale, samuti on võimalik leida õppejõudude konsultatsiooniajad.

Õppejõud võib õppetöö läbiviimisel kasutada ka e-õppekesk-kondi: Moodle, IVA või Blackboard. Sellisel juhul on õppetöö osaliselt veebipõhine (e-kursus). Veebikeskkonnas saab esitada kodutöid, rühmatöid, osaleda foorumites, sooritada enesekont-rolli ja hindelisi teste või harjutusi. E-õppe keskkonna kasuta-misel lisab õppejõud sinna ka õppematerjalid ja korralduslikud dokumendid.

Õppematerjalidena on kasutusel õpiobjektid, mis on iseseisvalt läbitavad veebipõhised õppematerjalid. Sisekaitseakadeemias loodud õppematerjalidega saab tutvuda kodulehel: www.sise-kaitse.ee/ska/akadeemiast/e-ope/ulevaade/opiobjektid.

Sisekaitseakadeemia kvaliteedisüsteemi osa on kadettide arva-muse küsitlused õppetöö korralduse, läbitud ainete, õppejõu-dude õpetamisoskuse jms kohta. Selleks, et kadettide õpi- ja olmetingimusi paremaks muuta, AVALDA ALATI OMA ARVAMUST KÜSITLUSTELE JA UURINGUTELE VASTATES!

Küsimused ja probleemid: [email protected]



HindamissüsteemHindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kind-late hindamiskriteeriumite alusel hinnang õppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjel-datud õpiväljunditele. Väljundipõhistes õppekavades on õpi-väljundid kirjeldatud miinimumtasemel ja see tähendab, et positiivse hinde saamiseks peab kadett olema omandanud kõik õpiväljundid.

Hindamine on kas eristav (õppeaine lõpeb eksamiga) või mitte-eristav (õppeaine lõpeb arvestusega).

Eristava hindamise puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:

„A“ – “suurepärane” – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpi-väljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;

„B“ – “väga hea” – väga heal tasemel õpiväljundite saavu-tamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste ees-märgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;

„C“ – “hea” – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;

„D“ – “rahuldav” – piisaval tasemel õpiväljundite saavuta-mine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasuta-mine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olu-kordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus. Rahul-



www.sisekaitse.ee

dav hinne on piisav õppeprotsessi jätkamiseks;„E“ – “kasin” – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate

õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab tead-miste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, kuid erandlikes olukordades avalduvad märga-tavad puudujäägid ja ebakindlus. Kasin hinne on õpin-gute jätkamiseks või õppe lõpetamiseks piisav, kui nii on õppekavas sätestatud;

„F“ – “puudulik” – õppija on omandanud teadmised ja os-kused miinimumtasemest madalamal tasemel.

Mitteeristava hindamise puhul rakendatakse kaheastmelist skaalat. Sellel sätestatakse tase, millele vastavalt või mida üle-taval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga “arvestatud” ja millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga “mittearvestatud”.

Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine (VÕTA)Sisekaitseakadeemia võib arvestada teistes kõrgkoolides, muu-des õppe- ja koolitusasutustes läbitud taseme- ning täien-dusõpet vastuvõtutingimuste ja õppekava täitmise osana. Samuti on võimalik arvestada töökogemuse ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud iseseisvat õpet. Vara-semate õpingute- ja töökogemuse hindamisel ei võeta arvesse juba kaitstud lõputööd ega lõpueksamit. VÕTA rakendamisel ei nõuta õppurilt uut hindamist (eksamit või arvestust) teiste õppuritega samadel tingimustel.

VÕTA rakendamisel on õppuril võimalik arvestatud õppeainete asemel valida vabaaineid kõigi akadeemias pakutavate õppe-ainete hulgast.



VÕTA avalduse täitmise osas saad nõu oma kolledži õpperefe-rendilt, erialaspetsiifiliste õpingute ja töökogemuse arvestami-sega seotud küsimustes nõustab vastava kolledži direktor või tema poolt nimetatud isik. Üldise info saamiseks või problee-mide korral aitab õppurit õppeosakond.

VÕTA avaldus tuleb esitada hiljemalt kahe nädala jooksul alates semestri õppetöö algusest. Iga semestri alguses võib teha uue taotluse. Dokumentide menetlemine on tasuline, 100 krooni olenemata ainepunktide mahust.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord on sätestatud akadeemia nõukogu otsusega.

Rohkem infot VÕTA kohta ja vajalikud dokumendid leiad Sisekait-seakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/oppetegevus/vota/.

Õppimine ja praktika välismaal Üliõpilastel on võimalik õppida välismaal:

• rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja kõrgkoolide stipendiaadina;

• üliõpilasvahetuse korras kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel;

• isiklikul algatusel, leides vajadusel rahastamisvõimalused.

ERASMUSe programmERASMUSe programmiga on võimalik välismaal nii õppida kui töötada. Õpingute aja ja praktika kestus välisülikoolis võib olla kolmest kuust kuni ühe aastani. Enne välismaale siirdumist peab üliõpilane läbima akadeemias vähemalt esimese õpinguaasta.Riigieelarvelisel õppekohal õppiva üliõpilase nominaalne õppe-



www.sisekaitse.ee

aeg välisülikoolis õppimise/praktika perioodi võrra ei pikene, kuid põhistipendiumi maksmine jätkub. Riigieelarvevälisel kohal õppiv üliõpilane ei pea väliskõrgkoolis õppimise perioodil õppemaksu maksma.

Kandideerimiseks ERASMUSe programmi raames esitab üliõpi-lane ERASMUSe koordinaatorile järgmised dokumendid:

• avaldus;

• motivatsioonikiri (1–2 lk vabas vormis põhjendusega, miks ta soovib välismaal ja valitud ülikoolis õppida);

• väljavõte õpingukaardist;

• tõend võõrkeeleoskuse kohta (keel, milles üliõpilane soovib välisülikoolis õppida).

Keeleoskuse tõendina võib esitada riigieksami tulemused, võõrkeele õppejõu vabas vormis kinnituse, mõne õppeasu-tuse juures sooritatud keeletesti tulemuse vms.

Kandideerimise tähtaeg kevadsemestriks on jooksva õppeaasta oktoober ja järgnevaks õppeaastaks eelmise õppeaasta märt-sikuu.

ERASMUSe programmi raames saab välismaal õppida ja prak-tikat teha vaid üks kord. Täiendav informatsioon Sisekaitse-akadeemia kodulehel.

Kontakt: Kaisa Ellandi Ruum: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: [email protected]



NõustamineAkadeemias õppimise käigus võib üliõpilastel tekkida küsimusi ja probleeme, millele ei osata iseseisvalt lahendust leida. Sel-liste olukordade lahendamiseks on üliõpilasel võimalus pöör-duda rühmavanema, kolledži direktori, õppetoolide juhatajate, õppejõudude, õppereferentide ning õppeosakonna ja välis-suhete osakonna töötajate poole.

Rühmavanem on kaasüliõpilane, kes esindab õpperühma ja aitab lahendada või edastab üliõpilaste tekkinud probleemid kolledži töötajatele.

Õppereferent nõustab üliõpilast õppekorralduse, õppekava, tunniplaani, stipendiumiarvestuse, õppejõudude, õpingu-tulemuste hindamise, varasemate õpingute- ja töökogemuse arvestamise ning õppeteenustasuga seotud küsimustes töö-päeva raames. Õppereferent väljastab üliõpilase soovil välja-võtte õpingukaardist.

Keerulisemates küsimustes üliõpilase õiguste ja kohustuste osas ning õppekavaga seotud küsimustes nõustab üliõpilasi kolledži direktor või tema asetäitjad.

Õppejõud nõustab üliõpilast õppeaine läbimise ja arvestuste ning eksamite sooritamisega seotud küsimustes õppeaine kalenderplaanis määratud konsultatsiooni aegadel, õppejõu vastuvõtuaegadel või õppejõu ja üliõpilase vastastikusel kok-kuleppel määratud aegadel. Õppetooli juhatajalt võib nõu küsida tema õppetooli alla käi-vate ainete ja õppejõudude osas.



www.sisekaitse.ee

Õppeosakonna töötajad väljastavad tõendeid üliõpilase õppi-mise kohta akadeemias, nõustavad üliõpilast vastuvõtu ja õppe-korraldusega seotud üldküsimustes.

Välissuhete spetsialist nõustab välisüliõpilasi ja üliõpilasvahetu-ses osaleda soovivaid üliõpilasi õppimisvõimaluste osas välis-maal.

Raamatukoguwww.sisekaitse.ee/raamatukogu

Sisekaitseakadeemia raamatukogu on erialaraamatukogu, mis teenindab akadeemia õppureid ning tagab õppe- ja teadus-tööks vajalike raamatute ning inforessursside kättesaadavuse. Raamatukogus on Internetiühendusega arvutitöökohad, Wifi leviala ning head võimalused printimiseks, paljundamiseks, skaneerimiseks ja köitmiseks.

Kuidas saab lugejaks?Lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi ja õigus-likku suhet akadeemiaga tõendava dokumendi alusel. Lugeja-kaardina kehtib ID-kaart või raamatukogu magnetkaart.

Sisekaitseakadeemia raamatukogu

• Õppeperioodil 1.09 – 30.06 E – N 8:15 – 18:00 R 8:15 – 17:00 L 10:00 – 16:00

• Suveperioodil 1.07 – 31.08 E – R 9:00 – 17:00



Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Muraste raamatukogu

E–R 8:30 – 16:30

Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli raamatukogu

E 8:00 – 18:00T–N 8:00 – 16:30R 8:00 – 13:30

Sisekaitseakadeemia päästekolledži päästekooli raamatukogu

E–N 12:00 – 20:00R 8:00 – 15:00

Laenutuse tähtajad

• Raamat – 61 päeva

• Eestikeelne ajakiri – 3 päeva

• Võõrkeelne ajakiri – 30 päeva

• Tähtaega saab pikendada kaks korda.

Lugeja vastutus

• 50 senti päevas iga laenutähtaja ületanud raamatu eest,

• 5 krooni päevas iga laenutähtaja ületanud eestikeelse aja-kirja eest,

• 50 senti päevas iga laenutähtaja ületanud võõrkeelse aja-kirja eest,

• kaotatud või rikutud raamat tuleb asendada samaväärsega või hüvitada.



www.sisekaitse.ee

Elektronkataloog Rikswebriksweb.sisekaitse.ee

Elektronkataloogist on võimalik:

• otsida raamatukogus olevaid raamatuid, ajakirju ja lõputöid pealkirja, autori, märksõna jms alusel;

• saada ülevaadet kohalolevatest ja väljalaenutatud raamatutest;

• vaadata uudiskirjanduse nimekirja;

• vaadata oma laenutusi, tähtaegu ja viiviseid ning pikendada laenutustähtaegu;

• elektronkataloogist leitud KOHAVIIDA järgi raamat ise riiulist leida.

E-raamatudwww.sisekaitse.ee/teadus/raamatukogu/e-raamatukogu

E-raamatukogus on võimalik Sisekaitseakadeemia kirjastuse väljaanded e-raamatutena tasuta lugeda ja endale salvestada. Vajalik vaid Interneti olemasolu.

Juurdepääs infoleRaamatukogus on juurdepääs EBSCOhost Web andmebaasi-dele, mis sisaldavad teadusajakirju, ajalehti, aastaraamatuid jms. Alaliselt on ligipääs õigusinfosüsteemi ESTLEX paketile Spetsialist-B. Online versioonis on võimalik lugeda paljusid eri-alaajakirju.

Raamatukogu kasutajakoolituse raames tutvustatakse kõigile esmakursuslastele raamatukogu kodulehekülge, e-raamatu-kogu ja teisi infokasutuse võimalusi.

Kontakt: Telefon: 696 5324 E-post: [email protected]



Kasulik teadaRakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille maht on 180–240 Euroopa ainepunktisüsteemi aine-punkti (EAPd), millest vähemalt 15 protsenti moodustab prak-tika. Praktika suurem osakaal on peamine rakenduskõrghari-duse erinevus bakalaureuseõppest. Samas tagavad mõlemad ligipääsu kõrghariduse teisele astmele ehk magistriõppele. Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega. Õppekava täitnud isikule antakse raken-duskõrgharidusõppe diplom, akadeemiline õiend ja inglis-keelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille maht on 120 EAPd. Magistriõppekava täitnule omistatakse magistri-kraad ja antakse vastav diplom koos akadeemilise õiendiga ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement). Sisekaitseakadeemias toimub sisejulgeolekualane magistriõpe ja magistriõpe koostöös partnerkõrgkoolidega.

Diplom kiitusega (cum laude) antakse rakenduskõrghariduse ja magistriõppe lõpetanule:

• kes on täitnud õppekava täies mahus;

• kes kaitseb lõputöö või sooritab lõpueksami hindele “5” või “A”;

• kelle kaalutud keskmine hinne õpingute lõppedes on „4,60“ või kõrgem. Arvesse võetakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid.

Õppevormid. Õpe toimub päeva- või kaugõppe vormis. Üksi-kuid ainekursusi saab läbida ja/või eksameid sooritada ka eksternina või vabakuulajana. Päevase õppevormi puhul on kontakttundide maht reeglina 12 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Kaugõppe õppevormi puhul ei eeldata üliõpilase iga-



www.sisekaitse.ee

päevast osavõttu õppetööst, õppetegevus toimub sessiooniti ja suures osas iseseisvalt. Kontakttundide maht on reeglina 8 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Magistriõppes on kaugõppe kontakttundide maht 6 akadeemilist tundi ühe EAP kohta.

Üliõpilasel on õigus taotleda ühelt akadeemia erialalt üle-viimist teisele erialale, ühelt õppevormilt teisele, ühelt süva-õppesuunalt teisele või riigieelarveliselt õppekohalt üleviimist riigieelarvevälisele õppekohale ja vastupidi. Õppekava sulgemi-sel viiakse üliõpilased üle teisele võimalikult lähedasele õppe-kavale arvestades üliõpilase eelistusi ja akadeemia võimalusi.

Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppetöö kohustustest. Akadeemilist puhkust võimaldatakse üliõpilasele omal soovil üks kord kuni üheks aastaks nominaalõppeaja jook-sul. Üldjuhul antakse akadeemilist puhkust semestri lõpust kuni sama semestri lõpuni järgmisel kalendriaastal. Üliõpila-sel on õigus saada täiendavat akadeemilist puhkust: tervislikel põhjustel kuni kaks aastat; kaitseväeteenistusse astumisel kuni üks aasta; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saa-miseni. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad akadeemia üli-õpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud kolledži direktori kirjalikul loal osaleda õppetöös ning sooritada arves-tusi ja eksameid.

Õppeteenustasu riigieelarvevälisel kohal õppimiseks kehtes-tab akadeemia nõukogu igaks õppeaastaks. Akadeemia nõuko-gul on igal õppeaastal õigus muuta õppeteenustasu kuni 10 protsenti eelneva õppeaastaga võrreldes.

Õppekulude hüvitamise juhud riigieelarveliselt õppekohalt eksmatrikuleeritult ja kooli lõpetanult, kes ei asu tööle avalikku teenistusse, on sätestatud „Rakenduskõrgkooli seaduse“ para-grahvis 273.



Õppekorralduse eeskiri (ÕKE) on põhidokument, mis regulee-rib õppetööd ja õppetööalaseid suhteid Sisekaitseakadeemias. Selle dokumendiga on sätestatud õppekorralduse üldnõuded, samuti töötajate, õppejõudude ning õppurite õppetööga seon-duvad õigused ja kohustused.

Lisaks reguleerivad õppetööd alljärgnevad dokumendid:

• Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise tingimused ja kord;

• Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele maks-tava stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord;

• Vanglaametnikukandidaadi stipendiumi suurus ning selle maksmise tingimused ja kord;

• Õppekava statuut;

• Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingi-mused ja kord;

• Tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja kord;

• Sisekorraeeskiri;

• Üliõpilase distsiplinaarvastutuse rakendamise kord;

• Sisekaitseakadeemia päevase õppevormi üliõpilasele tööloa andmise kord;

• Vormiriietuse kandmise kord;

• Õppeaasta planeerimise kord;

• Üliõpilaspiletite väljastamise kord;

• Üliõpilasvahetuse kord;

• Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend;

• Sisekaitseakadeemia lõputööde kord;

• Sisekaitseakadeemia magistritööde koostamise ja kaitsmise kord;

• Üliõpilastööde retsenseerimise juhend.

Nimetatud dokumendid on kättesaadavad Sisekaitseakadee-mia kodulehelt: www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/oppete-gevus.



www.sisekaitse.ee

Tudengi õigused ja kohustusedÕigused

• Kasutada õppetegevuseks akadeemia auditooriume, arvuti-klasse ja raamatukogu.

• Saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

• Valida oma esindajaid ja olla valitud Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindusse.

• Esitada põhjendatud esildisi õppejõu sobimatuse kohta.

• Saada õppelaenu vastavate õigusaktidega sätestatud tingi-mustel ning korras.

• Saada kord igas kõrgharidusastmes rakenduskõrgkooli nõu-kogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust (üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kait-seväeteenistuse puhul kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).

• Saada akadeemialt õppekorraldusalast informatsiooni (sh isi-kut puudutavatest käskkirjadest teavitamine, näiteks immat-rikuleerimine, reimmatrikuleerimine, eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus jms).

• Vaidlustada akadeemiast eksmatrikuleerimise otsus ühe nä-dala jooksul pärast otsuse teatavakstegemist.

• Saada stipendiumi sise- või justiitsministri määrusega keh-testatud tingimustel ja korras.

• Mitte hüvitada riigi poolt õpetamiseks tehtud kulutusi riigile järgmistel tingimustel:

– kui ta töötab avalikus teenistuses (sh piirivalve- või polit-seiasutuses, Maksu- ja Tolliametis, vanglateenistuses või Justiitsministeeriumis) või päästeasutuses vähemalt kahe-kordse nominaalse õppeaja;

– kui ta on omal algatusel vabastatud teenistusest või tööst seoses püsiva töövõime kaotusega 40–100%;

– kui tema perekonnas on puudega või vanaduspensionieas isik, kes vajab hooldamiseks kõrvalabi või järelevalvet;

– kasutada muid seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele keh-testatud õigusi.

Kohustused

• Järgida rakenduskõrgkooli seaduse, akadeemia põhimääruse, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele keh-testatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest.

• Teavitada akadeemiat oma kontaktandmete muutusest.

• Hüvitada riigi poolt tehtud õppekulud, kui üliõpilane: – katkestab mõjuva põhjuseta õpingud; – eksmatrikuleeritakse ebarahuldava õppeedukuse tõttu; – eksmatrikuleeritakse distsiplinaarsüüteo tõttu; – ei asu lõpetamisel kolme kuu jooksul avalikku teenistusse

(sh piirivalve- või politseiasutusse, Maksu- ja Tolliametisse, teenistusse vanglas või Justiitsministeeriumis) või tööle päästeasutusesse. Välja arvatud juhul, kui ei pakuta kvalifi-katsioonile vastavat töökohta;

– vabastatakse avalikust teenistusest või töölt süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

– vabastatakse avalikust teenistusest või töölt distsipli-naarsüüteo eest;

– vabastatakse avalikust teenistusest või töölt omal algatu-sel mõjuva põhjuseta.




46 Tudengielu


TudengieluÜliõpilaste huve kaitseb ja tudengielu juhib akadeemia üliõpi-lasesindus. Esindusse on alati valitud tublimaid üliõpilasi, mit-mest endisest juhist on saanud ka akadeemia õppejõud. Paljud akadeemia vilistlased on üliõpilasesindusest kaasa saanud meel-dejäävaid mälestusi ja väärtuslikke organiseerimiskogemusi.

Jätkuvalt on üliõpilasesinduse oluline tegevusvaldkond tudengite vaba aja sisustamine. Paljud üliõpilasesinduse liikmed on olnud kaasatud Tallinna tudengite kevad- ja sügispäevade korraldamisse.

Akadeemia üliõpilased osalevad juba õpingute ajal ühiskonna elu turvalisuse tagamisel. Päästetudengid on vajadusel ühiselt kõigi kursustega osalenud metsatulekahjude ja merereostuse likvideerimisel, politseikadetid turvanud suurüritusi, muuhulgas kuninganna Elizabethi ja USA presidendi G. W. Bushi Tallinna visiiti. Vajalikku abi on meie tudengitelt saanud suusatamise MK etapi, Tartu maratoni ja muude suurürituste korraldajad.

ÜliõpilasesindusKõik meie kooli üliõpilased moodustavad kokku Sisekaitse-akadeemia üliõpilaskonna. Üliõpilased on esindatud kolmel tasandil – kursusevanem, üliõpilasesindus (ÜE) ja selle juhatus, mis moodustavad süsteemi, mille kaudu kõikide õpperühmade soovid ja mured jõuavad vajalike lahendusteni.

Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna huve esindab ja kaitseb ÜE juhatus nii akadeemia kui riigi tasandil. Juhatuse tegevuse alu-seks on Õppurkonna põhikiri, millega on sätestatud üliõpilas-esinduse õigused ja kohustused.

Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonnal on täidesaatev kogu, mille moodustab kolme kuni seitsmeliikmeline juhatus, kelle valib igal aastal ÜE. Juhatuse peamisteks ülesanneteks on üliõpilas-


47Tudengielu

www.sisekaitse.ee

konna huvide ning õiguste kaitsmine ja esindamine nii Sise-kaitseakadeemias kui väljaspool seda. Juhatuse liikmete üle-sanneteks on koordineerida oma vastutusvaldkonda kuuluvate toimkondade tööd ning tegeleda küsimuste ja ülesannetega, mis on seotud nende tegevusvaldkonnaga.

ÜE esindus väljastab ka üliõpilaspileteid.

Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse juhatuse esimees on Laura Nõmmsalu justiitskolledžist. Juhatuse aseesimees kul-tuuri- ja spordivaldkonnas on Anneliis Andron justiitskolledžist ning aseesimees teabe- ja majandusvaldkonnas Maria Siimo finantskolledžist.

ÜE liikmed on:

• Katre Alavee finantskolledžist;

• Anneliis Andron justiitskolledžist;

• Jaanus Helm justiitskolledžist;

• Helen Schmidt politsei- ja piirivalvekolledžist;

• Raul Kabur politsei- ja piirivalvekolledžist;

• Annika Juhanson päästekolledžist.

Juhatusse on võimalus kandideerida kõikidel Sisekaitseakadee-mia üliõpilastel, kes kandideerimise hetkel õpivad akadeemias. Valimised toimuvad iga aasta märtsikuus. Tule astu julgelt läbi ja anna oma panus tudengiellu!Kontakt: E-post: [email protected] Ruum: B-314

Kuidas tõendada oma üliõpilasstaatust?Üliõpilase staatust tõendavad Eesti Üliõpilaspilet ja ISIC-üliõpi-laspilet (ISIC Student), mida on võimalik taotleda veebipõhiselt Minu Kool kaardihaldussüsteemis (www.minukool.ee). Kaarte väljastab Eesti Üliõpilaskondade Liit.

48 Tudengielu


Eesti Üliõpilaspilet on üliõpilasstaatust tõendav dokument, mis väljastatakse Eesti Vabariigis kõrgharidust omandavale isikule. Kaart on kõikidele üliõpilastele tasuta.

ISIC-üliõpilaspilet on rahvusvaheline üliõpilasstaatust tõendav dokument. ISIC on lühend sõnast International Student Identity Card. ISIC-üliõpilaspiletit on kahte tüüpi:

a) ISIC-tavakaart b) ISIC-liitkaart, millel on lisaks üliõpilaspileti funktsioonile

ka pangakaardi funktsioon.

Lisaks ISIC-üliõpilaspiletile on veel kaks alaliiki ISIC kaarte – ISIC Scholar ja ITIC. Esimene neist on keskkooliõpilaste ja teine õpe-tajate/õppejõudude tunnuskaart.

ISIC-üliõpilaspileti eesmärkideks on:

• identifitseerida Sind kui tudengit kõikjal maailmas. See tähendab, et reisides välismaal on sul samad õigused, mis on külastatava maa tudengitel ja sul on õigus kasutada kõiki tudengitele pakutavaid soodustusi;

• pakkuda võimalikult palju erinevaid soodustusi nii kodu- kui välismaal. Täpsem info ISIC kaardi soodustuste kohta aadres-sil www.isic.ee.

Millist kaarti on Sinul vaja?Iga üliõpilane otsustab, millist üliõpilaspiletit ta soovib ka-sutada – kas Eesti Üliõpilaspiletit, ISIC-üliõpilaspiletit või ISIC-üli-õpilaspiletit pangakaardina. Kõigil Sisekaitseakadeemia raken-duskõrgharidusõppes ja magistriõppes õppivatel üliõpilastel on õigus taotleda kõiki neid kaarte.

Kuidas üliõpilaspiletit saada?

• Kui Sa soovid Eesti Üliõpilaspiletit või ISIC-tavakaarti, saad taotluse esitada elektrooniliselt. Kui soovid ISIC-pangakaarti, siis pöördu vastava panga poole.


49Tudengielu

www.sisekaitse.ee

• Üliõpilaspiletite taotlemiseks on vajalik ID-kaardi või pan-gaparoolide abil siseneda Minu Kool kaardihaldussüsteemi aadressil www.minukool.ee, kust leiad ka vastavad juhendid. Vajadusel saad abi ja juhendamist ka Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindusest vastuvõtuaegadel.

• Taotluse täitma asumisel arvesta, et taotlusele tuleb lisada Sinu foto failina jpg-formaadis. ISIC-üliõpilaspilet maksab 100 krooni, Eesti Üliõpilaspilet on tasuta.

• Sinu elektroonilise taotluse vaatab üle ja kinnitab akadeemia töötaja, kes kontrollib andmete korrektsust ja alust üliõpilas-piletit taotleda.

• E-posti aadressile, mille märgid taotlusesse, saadetakse Sulle teavitusi kaardi menetlemisest (kui taotlust on vajalik täien-dada, kui kaart on saabunud kooli jms).

• Pärast taotluse kinnitamist saabub seitsme kuni kümne töö-päeva jooksul Sinu poolt tellitud kaart akadeemiasse. ISIC kaartide väljastamine toimub teisipäeviti ja reedeti kell 12:00–13:00 Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse ruumis B-314.

Kontakt: E-post: [email protected] Ruum: B-314

Vaba aegArvutite kasutamineÕppetööst vabal ajal on kadettide kasutuses kaks arvutiklassi, neist B-327 printeriga. Klassid on avatud kuni kella 19:00ni. Hilisemal ajal ja puhkepäevadel tuleb arvutiklassi kasutamiseks pöörduda akadeemia valvuri poole peapääslas, kes võimaldab pääsu õppehoonesse ja arvutiklassi kuni kella 21:00ni.

SportAkadeemia ja sport on olnud omavahel positiivselt seotud märksõnad õppeasutuse rajamisest alates. 1993. aastal astus akadeemia spordikeskus Eesti Akadeemilise Spordiliidu (EASL)

50 Tudengielu


liikmeks ja sellest peale on erinevatest üliõpilasvõistlustest ka aktiivselt osa võetud.

Õhtuti on akadeemia tudengite kasutuses kaks spordikeskust, kus on võimalused nii korv- kui ka võrkpallimänguks. Võimalik on kasutada ka jõusaali, osa võtta enesekaitse-, võrkpalli-, uju-mise- ja aeroobikatreeningutest.

Spordikeskustesse pääseb Sisekaitseakadeemia ID-kaardiga ja nende välisuksed lukustatakse tööpäeviti kell 22:00. Laupäe-val-pühapäeval ja riigipühadel tuleb spordikeskustesse pääse-miseks pöörduda peapääsla valvuri poole.

Kehaline aktiivsus on oluline, sest see aitab aktiivsest õppe-tööst väga hästi lõõgastuda! Ole aktiivne, jälgi infot ja huvi kor-ral võta kindlasti ühendust alljärgnevatel kontaktidel: Telefon: 696 5481 E-post: [email protected]

KeeleõpeKeelekeskuses on võimalik esimesel kursusel õppida riigikeelt, inglise ja vene keelt vaba- ja valikainetena, et omandada vaja-lik üldkeeleoskus erialakeele kursuste läbimiseks. Teisel ja kolmandal kursusel on õppekavajärgsed erialakeele kursused. Akadeemia lõpukursuse õppuritele pakume võimalust osaleda kursustel: Eesti keel lõputöö kirjutamiseks ja Inglise keel lõpu-töö kokkuvõtte kirjutamiseks.

Õpetajad loovad koolitajana pingevaba ja loova õhkkonna, on tähelepanelikud õppijate individuaalsete vajaduste suhtes ning toetavad ja julgustavad neid. Üliõpilaste tagasiside, nende konstruktiivne kriitika on aluseks uute kursuste kavandamisel. Keeleõppe võimaluste osas saab täpsemat informatsiooni: Telefon: 696 5444 E-post: [email protected]


51Tudengielu

www.sisekaitse.ee

AjalehtSisekaitseakadeemial on oma ajaleht „Verbis aut Re“, mis ilmub kord kuus ja on tudengeile tasuta saadaval nii raama-tukogus kui ühiselamutes. Ajalehetoimetaja on Rein Vaher, kes ootab ajalehe koostamisel tudengite aktiivset kaasa-löömist. Kõik ettepanekud ja kaastööd on oodatud aadressil [email protected].

LaulukoorAkadeemias tegutseb Tõnu Kangroni juhendamisel akadee-mia laulukoor. Huvilised saavad oma tahtest laulusoovist teada anda Tõnu Kangronile juba tutvumispäevade käigus.


TantsukursusedAkadeemia tudengitel on võimalus käia soodsalt peotantsukur-sustel. Sellekohane info on olemas akadeemia teadetetahvlitel. Jälgi infot!


ÜritusedTUDENGITE SÜGIS- JA KEVADPÄEVADNeed on pika traditsiooniga ülelinnalised tudengifestivalid, mille eesmärgiks on väärtustada üliõpilaselu. Eesti Üliõpilas-kondade Liidu (EÜL) eestvedamisel toimub arvukalt põnevaid ettevõtmisi ja üritusi.

REBASTE RISTIMINE – septembrisTegemist on traditsioonilise esmakursuslaste sissepühitsemi-

52 Tudengielu


sega. Üritust viivad läbi Sisekaitseakadeemia viimase kursuse tudengid.

KEVADBALL – aprillis Üheks ilusamaks traditsiooniks on akadeemia iga-aastane tudengite kevadball, mis toimub tavaliselt aprilli keskel, aka-deemia sünnipäeva paiku. Ürituseks valivad tudengid enda seast balli peremehe ja perenaise, kelle ülesandeks on õhtu juhtimine ning jooksvate küsimuste lahendamine. Balli korral-dab akadeemia üliõpilasesindus.

TUDENGITE JÕULUPIDU – detsembrisDetsembrikuus toimub tudengite jõulupidu, mille organiseeri-vad üliõpilasesinduse eestvedamisel õppurid ise.

SÕBRAPÄEVA PIDU – veebruarisVeebruarikuus toimub sõbrapäeva pidu, mille korraldamine on meil alati väga hästi välja tulnud.

SISEKAITSEAKADEEMIA GRILLFEST – maisEnne õppeaasta ametlikku lõppu on akadeemia tudengitel komme pidada koos maha väike grillipidu. Lisaks grillimisele lõbustatakse tudengeid erinevate meeskonnamängudega ja enne ürituse lõppu on võimalik ka jalga keerutada. Üritust kor-raldab akadeemia üliõpilasesindus.

TAMME ISTUTAMISE TSEREMOONIA – juunisEnne lõpuaktust on akadeemial kombeks viia läbi üritus, mida kutsutakse „Tamme Istutamise Tseremooniaks“. Tegemist on õppeaasta lõpuüritusega, mille raames tunnustatakse parimaid lõpetavaid sportlasi ja kolledžite parimaid õpilasi. Tseremoonia lõpus istutatakse akadeemia territooriumi äärde tamm, mis iseloomustab lõpetava lennu tugevust ja sitkust ning meenu-tab järgmistele lendudele kõiki eelnevaid lende.

LISAKS PALJU MUID TOREDAID ÜRITUSI JA ETTEVÕTMISI!


53

www.sisekaitse.ee

Eesti Vabariigi hümnmuusika: Fredrik Pacius

sõnad: Johann Voldemar Jannsen

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal

see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka,

kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand;

sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa,

mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku,mu armas isamaa!

Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista,

mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

Eesti Vabariigi hümn

54


GaudeamusGaudeamus on 1287. aastal loodud ladinakeelne üliõpilaslaul, millele nüüdse kuju andis 1781. aastal Saksa rändlaulik C. W. Kindleben.

Gaudeamus igiturJuvenes dum sumus;

Post jucundam juventutem,Post molestam senectutem

Nos habebit humus!

Olgem rõõmsadkuni oleme noored.

Pärast rõõmsat noorusaegapärast rusuvat vanadust

pärib meid muld.

Vivat academia,vivant professores,

vivat membrum quodlibet,vivat membra quaelibet,

semper sint in fl ore!

Elagu ülikool,elagu õppejõud,

elagu iga ülikoolipere liige,elagu kõik akadeemia liikmed

õitsegu nad igavesti.

Vivat et respublicaet qui illam regit

vivat nostra civitas,maecenatum caritas,quae nos hic protegit!

Elagu meie vabariikja need, kes seda juhivad!

Elagu meie linn,Metseenide heldus,kes meid kaitsevad.

Vivat nostra brevis estbrevi finietur

venit mors velociterrapit nos atrociternemini parcetur.

Meie elu on lühike,Ta lõpeb ruttu.

Surm tuleb kiiresti,haarates meid halastamatult,

kedagi säästmata.

Vivant omnes virginesfaciles, formosaevivant et mulierestenerae, amabilesatque laboriosae!

Elagu kõik neiud,meeldivad ja kaunid

elagu me naisedõrnad, armsad

ja töökad.

Gaudeamus


55

www.sisekaitse.ee

2010/2011. õa kalender


56


2010/2011. õa akadeemiline kalender

201023.08.2010 Algab politseiteenistuse eriala õpilaste õppetöö politsei- ja

piirivalvekolledži Paikuse koolis30.–31.08.10 Tutvumispäevad rakenduskõrgharidusõppe

esmakursuslastele01.09.10 Avaaktus 02.09.10 Sügissemestri õppetöö algus, magistriõppe II kursuse

(MSI090) õppetöö algus.Kahe nädala jooksul saab rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppe II (MSI090) kursusel valikaineid deklareerida. Kahe nädala jooksul alates õppetöö algusest saab esitada VÕTA taotlus

09.09.10 Magistriõppe I kursuse (MSI100) õppetöö algus.Kahe nädala jooksul saab magistriõppe I kursusel valik-aineid deklareerida. Kahe nädala jooksul alates õppetöö algusest saab esitada VÕTA taotlusi

15.09.10 Kolledžid pakuvad üliõpilastele lõputööde teemasid ja juhendajaid

02.10.10 Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg üliõpilastele

08.10.10 Magistritöö teemade esitamine juhendajate määramiseks (MSI100)

25.10.10 Magistritöö kavandi esitamine (MSI090)08.11.10 Magistritööde teemade ja juhendajate kinnitamise tähtaeg

(MSI090)15.11.10 Rakenduskõrghariduse lõputööde teemade ja

juhendajate kinnitamise tähtaeg30.11.10 VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg01.12.10 Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele.

Kevadsemestri aineprogrammide kinnitamise tähtaeg. Kahe nädalal jooksul saab valikaineid deklareerida

01.12.10–18.01.11

Dokumentide vastuvõtt päästekolledži kutseharidusõppe päästja eriala õppekavale

20.12.10–02.01.11 Jõuluvaheaeg



57

www.sisekaitse.ee

201118.01.11 Vastuvõtukatsed päästja erialale

30.01.11 Sügissemestri lõpp

31.01.11 Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg.Kevadsemestri õppetöö algus.Kahe nädala jooksul alates õppetöö algusest saab esitada VÕTA taotlusi

23.02.11 Eesti Vabariigi aastapäevale eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12:00ni

24.02.11 Eesti Vabariigi aastapäev, õppetööd ei toimu

28.02.11 Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg üliõpilastele

31.03.11 VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

01.04.11 Õppekava muudatuste nõukogusse esitamise tähtaeg

07.–09.04.11 Magistritööde eelkaitsmine (MSI090)

21.04.11 Suurele reedele eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12:00ni

22.04.11 Suur reede, õppetööd ei toimu

25.04.11 Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg ja üliõpilaste lõpueksamile lubamine

02.05.11 Köidetud magistritööde esitamine Sisejulgeoleku instituuti (MSI090)

13.05.11 Köidetud rakenduskõrgharidusõppe lõputööde esitamise tähtaeg kolledžisse

16.05.–03.06.11 Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised

19.-21.05.11 Magistritööde kaitsmised (MSI090)

31.05.–14.06.11 Lõpuharjutuste, lõpu- ja kutseeksamite sooritamised

16.–17.06.11 Lõpuaktused

19.06.11 Kevadsemestri lõpp



AUGUST 1. ÕPPENÄDAL

23 | E Signe, Singe

Algab politseiteenistuse eriala õpilaste õppetöö

politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis

24 | T Pärtel, Pärt, Albert, Berta

25 | K Taumo, Tunne


SÜGISSEMESTER AUGUST

26 | N Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

27 | R Maimu, Maime, Maimi, Maimo

28/29 | L/P 28. aug. August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

29. aug. Õnne, Õnnela


AUGUST/SEPTEMBER 1. ÕPPENÄDAL

30 | E Emil, Mello, Meljo, Miljo

Tutvumispäevad rakenduskõrgharidusõppe esmakursuslastele

31 | T Arved, Arvid, Arvi

Tutvumispäevad rakenduskõrgharidusõppe esmakursuslastele

1 | K Ülo, Ülev, Üar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo

Avaaktus


SÜGISSEMESTER SEPTEMBER

2 | N Maive, Maivi, Taive, Taivi

Sügissemestri õppetöö algus

Magistriõppe II kursuse (MSI090) õppetöö algus

.

3 | R Solveig, Veegi

4/5 | L/P 4. sept. Priidika, Priida, Priide

5. sept. Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priido, Priidu


SEPTEMBER 2. ÕPPENÄDAL

6 | E Ingel, Angela, Angelika, Aiki

7 | T Regiina, Reina

8 | K Mariann, Marianna, Marianne



9 | N Taima, Taimi, Taidi

Magistriõppe I kursuse (MSI100) õppetöö algus

10 | R Lembe, Lembi, Lemme, Lemmi

11/12 | L/P 11 . sept. Aleksander, Aleks, Allo, Sander, Snno, Sass

12. sept. Melanie, Meeli, Meelike, Meila, Meili, Mella, Melli



13 | E Ervin, Ervi, Ervo

14 | T Raimund, Raimond, Raimo, Raimu, Reimo, Reimu

15 | K Kulmo, Kulno, Kurmo, Kuulo

Kolledžid pakuvad üliõpilastele lõputööde teemasid ja juhendajaid



16 | N Alice, Aliise, Aila, Aile, Aili

17 | R Hildegard, Hilda, Hille, Hilli, Ille, Illi

18/19 | L/P 18. sept. Tiidrik, Tiit, Tiido, Tiidu

19. sept. Erna, Marna



20 | E Kaupo, Kaubi

21 | T Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert

22 | K Maurits, Mauri, Maur, Marvo



23 | N Tekla, Diana, Dolores

24 | R Alvar, Alver, Alvo

25/26 | L/P 25. sept. Ako, Ago, Agu, Agur, Koit, Koido

26. sept. Valve, Valvi, Velve, Vilve, Vilvi



27 | E Elo, Loone, Õrne

28 | T Leonhard, Lennart, Linnart, Linnar, Lenno

29 | T Miikael, Mihkel, Mikk, Miko, Miku


SÜGISSEMESTER SEPTEMBER/OKTOOBER

30 | N Kaur, Kauri, Tauri

1 | R Reinhard, Rainer, Rain, Raino, Ragnar, Rauno

2/3 | L/P 2. okt. Leelo, Leela, Leeli

3. okt. Evald, Eevald, Eevo, Evert

Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg üliõpilastele


OKTOOBER 6. ÕPPENÄDAL

4 | E Randolf, Randel, Rando, Ranno

5 | T Ingeborg, Inger, Ingrid, Inga, Inge, Ingi

6 | K Bruno, Edmund


SÜGISSEMESTER OKTOOBER

7 | N Atso, Ats, Asso, Hasso

8 | R Hilja, Hilje, Hilju

Magistritöö teemade esitamine juhendajate määramiseks (MSI100)

9/10 | L/P 9. okt. Riin, Riina, Riine, Mariina

10. okt. Karmo, Varmo, Võso



11 | E Heldur, Eldur, Haldur, Haldo, Aldur, Aldo

12 | T Aare, Aaro, Are

13 | K Ebba, Ebe, Epp



14 | N Kai, Kaia, Kaie, Kaidi, Kaili, Kaisa

15 | R Hedvig, Heda, Hedi, Hädi, Eda, Ede, Heidi, Heivi, Häidi

16/17 | L/P 16. okt. Sirje, Sirja, Siret

17. okt. Vesta, Veste



18 | E Tähte, Tähti, Stella

19 | T Tähte, Tähti, Stella

20 | K Kaspar, Kasper, Jasper



21 | N Ursula, Ulla, Ulrika

22 | R Ihan, Ihanus, Jaanus, Jaano, Hannus, Hanno, Annus, Anno

23/24 | L/P 23. okt. Liivia, Liivi, Liivika, Leevi

24. okt. Ermo, Rasmus, Asmus, Asmo



25 | E Raivo, Riivo, Viivo, Veevo

Magistritöö kavandi esitamine (MSI090)

26 | T Amanda, Manda, Aime, Aii, Am

27 | K Eila, Eili, Heili, Häili, Hälli



28 | N Siimon, Simun, Siimo, Siimu, Siim, Simmo, Simmu

29 | R Alfred, Alf, Fred, Fredi

30/31 | L/P 30. okt. Urmas, Urmo, Urmet

31. okt. Artur, Ardo, Ardu, Arti, Arto


NOVEMBER 10. ÕPPENÄDAL

1 | E Tiia, Tiiu

2 | T Hingedepäev Hinge, Hingi

3 | K Kaido, Kaidu, Kairo, Kaivo, Kaimo, Kaimar


SÜGISSEMESTER NOVEMBER

4 | N Herta, Erla, Erle

5 | R Vahur, Vaho, Vahto

6/7 | L/P Isadepäev 6. nov. Adolf, Ado, Aadi, Aado, Aadu

7. nov. Kiira, Kiiri, Kirke



8 | E Nele, Nelli, Nella

Magistritööde teemade ja juhendajate kinnitamise tähtaeg (MSI090)

9 | T Teo, Teodor, Tuudur

10 | K Martin, Mart, Mardi, Madro, Märten, Märt



11 | N Alev, Elev, Elvo

12 | R Konrad, Kuno, Kuuno

13/14 | L/P 13. nov. Kristjan, Krister, Kristo, Risto

14. nov. Alviine, Alvi, Alve



15 | E Vaike, Vaige, Vaigi, Vaiki

Rakenduskõrghariduse lõputööde teemade

ja juhendajate kinnitamise tähtaeg

16 | T Taassünnipäev Arnold, Arno, Arne, Aarne

17 | K Heinar, Einar, Ainari, Aino, Egon, Egil



18 | N Ilo, Ilu

19 | R Eliisabet, Eliise, Elis, Els, Elsa, Else, Liis, Liisa, Liisi, Liisu, Ilse, Betti

20/21 | L/P 20. nov. Helmar, Helmer, Helmo, Helmu, Helmur, Helmut

21. nov. Pilvi, Pilve



22 | E Cecilia, Säsil, Silja, Silje, Sille

23 | T Kleemet, Leemet, Leemo

24 | K Kustav, Ustus



25 | N Katariina, Katrin, Katre, Katri, Kadrin, Kari, Kadi,

Kati, Kaarin, Karin, Triin, Triina, Triinu

26 | R Dagmar, Tamaara, Maara, Maare

27/28 | L/P 27. nov. Asta, Astra, Astrid

28. nov. Laima, Raima, Niina


NOVEMBER/DETSEMBER 14. ÕPPENÄDAL

29 | E Edgar, Egert

30 | T Andreas, Andres, Andrus, Andre, Andro, Ando, Andu, Andi, Anti

VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

1 | K Oskar, Osmar, Oss

Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele.

Kevadsemestri aineprogrammide kinnitamise tähtaeg.

Kahe nädalal jooksul saab valikaineid deklareerida


SÜGISSEMESTER DETSEMBER

2 | N Aira, Aire, Airi

3 | R Leiger, Leino

4/5 | L/P 4. dets. Barbara, Barba, Parba, Varve, Varje, Varju

5. dets. Selma, Selme


DETSEMBER 15. ÕPPENÄDAL

6 | E Nigulas, Nigul, Nikolai, Niilas, Niilo, Nils, Klaus, Laas, Laus

7 | T Sabiine, Piine

8 | K Külli, Küllike, Külliki, Külve, Külvi



9 | N Raido, Raidu, Raigo, Raiko, Raid, Raik, Rait

10 | R Juudit, Juta

11/12 | L/P 11. dets. Daaniel, Taaniel, Tanel, Tani, Taano, Tanno

12. dets. Aivar, Aiver, Aivo


DETSEMBER 16. ÕPPENÄDAL

13 | E Lucia, Hele, Ele, Ere, Loviise, Luise, Viise

14 | T Eho, Hengo, Hingo

15 | K Kalli, Kelli, Kulla, Killu



16 | N Adelheid, Adeele, Ethel, Aade, Aale, Teele, Haide, Aliide, Liide

17 | R Rahel, Raili

18/19 | L/P 18. dets. Neeme, Neemo

19. dets. Maarius, Mario, Mairo

18. dets. Vastuvõtukatsed päästja erialale


DETSEMBER JÕULUVAHEAEG

20 | E Pärja, Pärje

Jõuluvaheaja algus

21 | T Toomas, Toom, Tom, Tommi

22 | K Vambola, Vambo


JÕULUVAHEAEG DETSEMBER

23 | N

Eugenia, Senna, Senni

24 | R Jõululaupäev Aadam, Tammo, Tamur, Eeva, Eevi, Eva,

Eve, Evi, Ivi, Iivi, Iivika, Eveli, Evelin

25/26 | L/P 25. dets. Natalie, Neida, Taale, Taali

26. dets. Taban, Tehvan, Tahvo, Tehvo, Teho, Sten


DETSEMBER JÕULUVAHEAEG

27 | E Sulve, Sulvi, Sula

28 | T Piia, Piiu

29 | K Merle, Merli, Merili, Mirle


JÕULUVAHEAEG DETSEMBER/JAANUAR

30 | N Taavet, Taave, Taavi, Taavo, Tavo

31 | R Silvester, Silvar, Silver, Silvo

1/2 | L/P 1. jaan. Uusaasta 1. jaan. Algo, Alo, Esmo, Uno, Uuno

2. jaan. Algi, Esme, Esmi

Jõuluvaheaja lõpp


JAANUAR 17. ÕPPENÄDAL

3 | E Gerhard, Gert, Keerdo, Kert

4 | T Ruth, Rutt

5 | K Lea, Leana, Liia


SÜGISSEMESTER JAANUAR

6 | N Kolmekuningapäev Aabel, Aabi, Aabo, Aapo, Aap

7 | R Kanut, Nuut, Susi, Hirvo

8/9 | L/P 8. jaan. Gunnar, Kunnar, Kunder

9. jaan. Veli, Veljo, Vello, Velvo, Veigo, Veiko, Väiko, Venda, Vendo, Venno



10 | E Talva, Talve, Talvi

11 | T Osvald, Ove

12 | K Antonia, Ande, Tooni



13 | N Hillar, Hillo, Illar, Illart, Illo

14 | R Feliks, Õnneleid

15/16 | L/P 15. jaan. Salve, Salvi, Sõlmi

16. jaan. Ilmar, Ilmo, Illimar



17 | E Anton, Anto, Antu, Hando, Tõnis, Tõnu, Tõnn, Tõnno

18 | T Laura, Lauli

Vastuvõtukatsed päästja erialale

19 | K Hendrik, Henrik, Henri, Heino, Henn, Henno,

Enn, Enno, Eno, Heik, Heiki, Heiko, Heigo



20 | N Hendrika, Henna, Henni, Henriette, Jete

21 | R Agnes, Agneta, Agne, Age, Agi, Aune, Auni, Ines, Neta

22/23 | L/P 22. jaan. Luule, Luuli

23. jaan. Rene, Reeno, Räni



24 | E Naima, Naimi

25 | T Paul, Paavel, Paavo, Paap

26 | K Ulve, Ulvi



27 | N Vilja, Vilje

28 | R Kaarel, Karel, Karl, Karli, Kaarli, Kaaro, Karro, Kalle

29/30 | L/P 29. jaan. Valter, Valmo

30. jaan. Irja, Irje, Jürja, Jürje

Sügissemestri lõpp


JAANUAR/VEEBRUAR 1. ÕPPENÄDAL

31 | E Meelitu, Meelit, Meelis, Meelik, Meelo, Meelu, Meeland

Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg.

Kevadsemestri õppetöö algus.

Kahe nädala jooksul alates õppetöö algusest on võimalik

esitada VÕTA taotlusi

1 | T Brigitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita

2 | K Tartu rahulepingu aastapäev Säde, Leegi


KEVADSEMESTER VEEBRUAR

3 | N Hubert, Hugo, Huko

4 | R Armiida, Arma, Armi, Miida, Meida

5/6 | L/P 5. veebr. Agaate, Aet, Aita, Ita, Iti

6. veebr. Dorotea, Doora, Doris, Tea, Thea


VEEBRUAR 2. ÕPPENÄDAL

7 | E Richard, Riho, Riko, Riku

8 | T Taalo, Tali, Talis, Talvo

9 | K Mehis, Mehto



10 | N Ella, Elle, Elli, Ellu, Ellen

11 | R Teri, Terje

12/13 | L/P 12. veebr. Alma, Alme, Elma, Elme, Elmi

13. veebr. Eke, Ike, Iko



14 | E Valentin, Valle, Vallo, Vallot, Vallut, Valjo, Valju

15 | T Tiina, Neidi

16 | K Miranda, Miralda, Alda, Aldi, Valda, Velda



17 | N Väino, Väinu, Salmo

18 | R Karme, Karmen, Karita, Rita

19/20 | L/P 19. veebr. Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi

20. veebr. Meinhard, Meino, Ardi, Hardi, Hardo, Kardo



21 | E Aavo, Auvo, Avo

22 | T Hela, Heli, Helin, Helina, Helis, Häli

23 | K Leho, Lehto, Lehar

Eesti Vabariigi aastapäevale eelnev tööpäev.

Õppetöö toimub kella 12:00ni



24 | N Eesti Vabariigi aastapäv Mattias, Madis, Madi, Matis, Mati, Matti,

Mats, Mait, Maido, Maidu, Mäido

Õppetööd ei toimu

25 | R Tuule, Tuuli, Tuulike, Tormi

26/27 | L/P 26. veebr. Ingmar, Ingvar, Ingo, Selmar

27. veebr. Helbe, Helve, Helvi


VEEBRUAR/MÄRTS 5. ÕPPENÄDAL

28 | E Vilmar, Vilmer, Vilmo

Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg üliõpilastele

1 | T Albo, Albin, Alvin, Armin

2 | K Virve, Virvi, Virge, Virgi, Virma, Virme


KEVADSEMESTER MÄRTS

3 | N Egle, Haili, Halliki, Helliki

4 | R Eimar, Elmar, Elmer, Elmet, Elmo, Almar

5/6 | L/P 5. märts Laila, Laili, Leila, Leili

6. märts Tarmo, Tarmu


MÄRTS 6. ÕPPENÄDAL

7 | E Rudolf, Ruudi, Ruut, Ralf, Rolf, Raul

8 | T Viilup, Viilo, Vilbo, Lepo

9 | K Edvin, Heido, Heivo



10 | N Helda, Helde, Heldi

11 | R Ain, Ainar, Aigar, Innar, Inno

12/13 | L/P 12. märts Rego, Reio

13. märts Ernst, Ernits, Erni, Erno



14 | E Emakeelepäev Matilde, Malde, Maldi, Milda, Milde, Meta, Tilde

15 | T Valev, Valvo, Valvik

16 | K Herbert, Herbi, Heero



17 | N Gertrud, Gerda, Kertu, Kert, Kärdi, Kerli, Truude, Truuta, Ruuta, Ruta

18 | R Eduard, Edi, Eedi, Eedo, Eedu

19/20 | L/P 19. märts Joosep, Joosu

20. märts Malviine, Malvi, Malve



21 | E Pent, Pendo, Küllo, Külvo

22 | T Viktor, Viktoria

23 | K Aksel, Ailo



24 | N Albina, Albi, Albe

25 | R Maria, Marie, Maarja, Marja, Marje, Marjo,

Marju, Mari, Marili, Marika, Maari, Maarika, Manni

26/27 | L/P 26. märts Immo, Imand, Imant

27. märts Leida, Leidi, Leia, Laide, Laidi



28 | E Armas, Armo, Arm, Kallis

29 | T Joonas, Joakim, Kimmo

30 | K Pille, Sibülle


KEVADSEMESTER MÄRTS/APRILL

31 | N Irmgard, Irma, Irmi, Hermi, Härmi

VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

1 | R Harald, Herald, Harri, Harro

Õppekava muudatuste nõukogusse esitamise tähtaeg

2/3 | L/P 2. aprill Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin

3. aprill Uku, Uko


APRILL 10. ÕPPENÄDAL

4 | E Ambrus, Arbo, Arp, Arpo

5 | T Irene, Ireene, Reene, Reena, Rena, Renate

6 | K Villem, Villi, Villo, Villu


KEVADSEMESTER APRILL

7 | N Allan, Allo

Magistritööde eelkaitsmine (MSI090)

8 | R Julia, Juuli, Juulika, Lia, Liana, Liane


9/10 | L/P 9. aprill Kaira, Kaire, Kairi, Iiris

10. aprill Hindrek, Indrek, Ints, Imre




11 | E Hurme, Hurmi, Urmi

12 | T Julius, Ulrik, Ullo, Udo, Uudo

13 | K Tarvo, Tarvi



14 | N Lehe, Lehte, Lehti

15 | R Verner, Verni, Uljas, Uljo

16/17 | L/P 16. aprill Olivia, Olvi, Olve

17. aprill Ege, Eike, Hiie



18 | E Valdemar, Voldemar, Valdek, Valdeko, Valdo, Valdu, Valdur, Valmar, Valmer, Volmer, Volli

19 | T Aleksandra, Alli, Aalike, Alli, Andra, Sandra

20 | K Urva, Urve, Urvi, Orvi, Urbe



21 | N Aimar, Aimer, Aimur, Aimo

Suurele reedele eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12:00ni.

Magistritööde eelkaitsmine

22 | R Suur Reede Meeri, Meri, Merje, Merike

Õppetööd ei toimu.


23/24 | L/P 23. aprill Georg, Jürgen, Jürgo, Jüri, Jürjo, Jürnas, Jüts, Ürjo

24. aprill Vanda, Vaida, Aada, Iida




25 | E Markus, Margus, Margo, Marko, Marek, Mark

Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg ja

üliõpilaste lõpueksamile lubamine

26 | T Tereese, Teesi, Teisi, Reesi, Eesi

27 | K Haldi, Haldja, Halja


KEVADSEMESTER APRILL/MAI

28 | N Lagle, Luige

29 | R Kalmer, Kalmo

30/1 | L/P 1. mai Kevadpüha 1. mai Mirjam, Mirja, Mirje, Miia

2. mai Volber, Valba, Valbe, Valli


MAI 14. ÕPPENÄDAL

2 | E Mai, Maia, Maie, Maiu, Maaja

Köidetud magistritööde esitamine Sisejulgeoleku instituuti (MSI090)

3 | T Endel, Endo

4 | K Rosalie, Roosi, Saali, Saale, Sale


KEVADSEMESTER MAI

5 | N Loit, Loomet

6 | R Aasa, Aase, Asse

7/8 | L/P 8. mai Emadepäev 7. mai Helme, Helmi, Helma, Helmeles

8. mai Timmo, Timmu, Timo


MAI 15. ÕPPENÄDAL

9 | E Otto, Ott, Kahru

10 | T Aino, Aina, Aini, Ainu, Ainike

11 | K Liivar, Liivo, Leevo


KEVADSEMESTER MAI

12 | N Vootele, Võitur, Tapper, Rünno

13 | R Õie, Õile, Õili, Õilme

Köidetud rakenduskõrgharidusõppe lõputööde esitamise

tähtaeg kolledžisse

14/15 | L/P 14. mai Edith, Eedit, Eede

15. mai Sofia, Viia, Viiu


MAI 16. ÕPPENÄDAL

16 | E Ester, Esta, Este, Esti

Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde kaitsmiste

ja lõpueksamite sooritamiste algus

17 | T Taimo, Taimar, Taidur, Taido, Taivo

18 | K Eerik, Erik, Erich, Eeri, Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki


LÕPUTÖÖDE KAITSMINE MAI

19 | N Emilie, Emma, Miili, Milja, Milla, Milli

Magistritööde kaitsmised (MSI090)

20 | R Liilia, Lilian, Liili, Lille, Lilli, Lilja

21/22 | L/P Nelipühad 21. mai Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel

22. mai Oliver, Leivo


MAI 17. ÕPPENÄDAL

23 | E Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly

24 | T Alar, Alari, Allar, Aller

25 | K Urban, Urbo, Urves, Urve


LÕPUTÖÖDE KAITSMINE MAI

26 | N Vilma, Vilme, Valme, Valmi, Vella, Velli, Miina, Minna

27 | R Kalvi, Klaudia

28/29 | L/P 28. mai Roman, Roomet, Roome, Roomo

29. mai Laido, Leido, Leidur, Luulik


MAI/JUUNI 18. ÕPPENÄDAL

30 | E Argo, Arro

31 | T Helga, Helge, Helgi, Helja, Helje, Heljo, Helju, Elga, Olga, Olli

Lõpuharjutuste, lõpu- ja kutseeksamite sooritamiste algus

1 | K Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin


LÕPUTÖÖDE KAITSMINE JUUNI

2 | N Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi

3 | R Kanni, Kannike, Viola, Jolanta

4/5 | L/P 4. juuni Eesti lipu päev 4. juuni Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu

5. juuni Viljar, Viljer, Viljo, Vilju, Vilimo


JUUNI 19. ÕPPENÄDAL

6 | E Piibe, Pärle

7 | T Robert, Robi

8 | K Enda, Endla, Enna, Enne


LÕPUTÖÖDE KAITSMINE JUUNI

9 | N Haljand, Hallar, Hellar, Helar, Helari, Elar

10 | R Amalie, Maali, Maila, Maile, Maili, Mailis

11/12 | L/P 11. juuni Imbi, Imme

12. juuni Eskel, Esko


JUUNI 20. ÕPPENÄDAL

13 | E Mooni, Moonika, Monika

14 | T Leinapäev Leina, Leine, Leini

Lõpuharjutuste, lõpu- ja kutseeksamite sooritamiste lõpp

15 | K Viit, Viido, Guido, Kuido


KEVADSEMESTRI LÕPP JUUNI

16 | N Päive, Päivi, Heelia

Lõpuaktused

17 | R Eugen, Kenno

Lõpuaktused

18/19 | L/P 18. juuni Aurelia, Auri, Auli, Reili, Reeli, Reelika

19. juuni Sigrid, Siiri, Siivi

Kevadsemestri lõpp


Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemia

SKA õppehoonete kompleks TallinnasPolitsei- ja piirivalvekolledži Muraste koolPolitsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolPäästekolledži päästekool Väike-Maarjas

Documents

SKA tudengiteatmik 2010/2011