KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE SOTSIAALSE KAITSE KULUTUSED, 2014–2018

1. Sotsiaalse kaitse kulutused ja maakondlikud erinevused

2. Sotsiaalse kaitse kulutused kohaliku omavalitsuse üksustes

3. Sotsiaalse kaitse kulutused ühe elaniku kohta

4. Sotsiaalse kaitse kulutused sihtrühmade lõikes

1. Sotsiaalse kaitse kulutused ja maakondlikud erinevused

1.1 Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete põhitegevuse tulud ja kulud

Kohaliku omavalitsuse üksuste (KOV) põhitegevuse tulud moodustasid 2018. aastal 1,97 miljardit eurot. Võrreldes 2014. aastaga kasvasid tulud 2018. aastal 40,6% ehk 569,6 miljoni euro võrra. Aastate lõikes on tulude kasv erinev. Kui 2015. ja 2016. aastal kasvasid põhitegevuse tulud eelmise aastaga võrreldes peaaegu samas tempos (vastavalt 7,9 ja 7,7%), siis kahel viimasel aastal on tulude kasv olnud kiirem (2017. aastal 8,6%, 2018. aastal 11,9%).

Põhitegevuse tulude kasv toimus peamiselt füüsiliste isikute tulumaksu kasvu (55,5% tulude juurdekasvust) ja toetusfondist tegevuskuludeks saadud toetuste kasvu arvel (31,7% tulude juurdekasvust).

Põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse väljaminekud olid 2018. aastal 2,09 miljardit eurot. Võrreldes 2014. aastaga oli põhitegevuse kulude kasv 2018. aastal põhitegevuse tulude kasvust veidi aeglasem – kasv 36,9% ehk 562,6 miljonit eurot. Aastate võrdluses on kulude kasv olnud ebaühtlane. Kui 2015. aastal kasvasid põhitegevuse kulud võrreldes 2014. aastaga 3,0% ehk 45,6 miljonit eurot, 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 5,7% ehk 89,3 miljoni eurot, siis 2017. aastal oli kulutuste kasv 1,9 korda tulude kasvust kiirem (kasv eelmise aastaga võrreldes 16% ehk 265,8 miljonit eurot). Kasv toimus investeeringute ja KOVide ühinemisega seotud kulutuste kasvu arvel. 2018.aastal kulutuste kasvutempo aeglustus, moodustades 8,4% (juurdekasv 161,9 miljonit eurot).

Sotsiaalse kaitse kulutuste (SKK) osatähtsus kohaliku omavalitsuse üksuste põhitegevuse kuludes on aastati erinev, püsides vahemikus 7,8%–8,3% (tabel 1).

Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksuste tulud ja kulud (sh sotsiaalne kaitse) kokku ja muutus eelmise aastaga võrreldes, 2014‒2018

 

2014

2015

2016

2017

2018

2018/ 2014, %-des

Põhitegevuse tulud, tuhat eurot

1 402 857

1 513 327

1 622 160

1 762 392

1 972 499

140.6

Põhitegevuse kulud, tuhat eurot

1 523 312

1 568 865

1 658 155

1 923 941

2 085 885

136.9

Sotsiaalse kaitse kulutused kokku, tuhat eurot

122 800

130 259

140 470

149 175

172 668

140.6

sh riiklik toimetulekutoetus

18 644

16 699

22 155

19 173

17 455

93.6

Sotsiaalse kaitse kulutused toimetulekutoetuseta, tuhat eurot

104 156

113 560

118 315

130 002

155 213

149.0

SKK osatähtsus KOV-de põhitegevuse kuludes, % 

toimetulekutoetusega

8.1

8.3

8.5

7.8

8.3

toimetulekutoetuseta

6.8

7.2

7.1

6.8

7.4

Sotsiaalse kaitse kulutused ühe elaniku kohta, eurot 

toimetulekutoetusega

93

99

107

113

131

140.9

toimetulekutoetuseta

79

86

90

99

117

148.1

Toimetulekutoetuse osatähtsus SKK-s, %

15.2

12.8

15.8

12.9

10.1

Muutus eelmise aastaga võrreldes, tuhat eurot 

Põhitegevuse tulud

 

110 469

108 834

140 232

210 107

 

Põhitegevuse kulud

 

45 552

89 291

265 786

161 944

 

Sotsiaalse kaitse kulutused kokku (TTT-ga)

 

7 459

10 211

8 704

23 494

 

Riiklik toimetulekutoetus

 

-1 945

5 456

-2 983

-1 717

 

SKK toimetulekutoetuseta

 

9 404

4 755

11 687

25 211

 

Andmete allikas: Statistikaamet

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/14Rahandus/08Valitsemissektori_rahandus/02Kohalike_omavalitsuste_eelarve/02Kohalike_omavalitsuste_eelarve.asp

Kokkuvõttes kasvasid sotsiaalse kaitse kulutused 2018. aastal võrreldes 2014. aastaga samas tempos kui põhitegevuse tulud, st 40,6% (kasv 49,9 miljonit eurot).

Kulutused riiklikule toimetulekutoetusele (TTT) on aastati erinevad, jäädes vaadeldaval ajavahemikul 17–22 miljoni euro vahele, moodustades sotsiaalse kaitse kulutustes 10–15%.

Aastate võrdluses vähenesid kulutused riiklikule toimetulekutoetusele 2015., 2017. ja 2018. aastal. Kasv toimus vaid 2016. aastal, mil kulutused toimetulekutoetusele kasvasid eelmise aastaga võrreldes 32,7% ehk peaaegu 5,5 miljonit eurot. Kulutuste kasvu mõjutas toimetulekupiiri tõstmine 90 eurolt 130 eurole. Viimase viie aasta võrdluses kulus 2018. aastal riikliku toimetulekutoetuse maksmiseks 1,2 miljonit eurot (s.o 6,4%) vähem kui 2014 aastal.

Toimetulekutoetuse osatähtsus KOVide sotsiaalse kaitse kulutustes vähenes 2014. aasta 15,2%-lt 10,1%-ni 2018. aastal. Kulutused sotsiaalsele kaitsele toimetulekutoetuseta kasvasid 51,6 miljoni euro (s.o 49,0%) võrra (tabel 1, joonis 1).

Suurim sotsiaalse kaitse kulutuste kasv (toimetulekutoetuseta) toimus 2018. aastal – 19,4%.

Joonis 1. Kohaliku omavalitsuse üksuste põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning sotsiaalse kaitse kulutused, 2014–2018, miljonit eurot

Sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus toimetulekutoetusega on kohalike omavalitsuste põhitegevuse kuludes püsinud 7,8–8,5% vahel, olles kõrgeim (8,5%) 2016. aastal ja madalaim – 2017. aastal. Toimetulekutoetuseta oli sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus kohalike omavalitsuste põhitegevuse kuludes kõrgeim (7,4%) 2018. aastal ja madalaim 2014. ja 2017.aastal (6,8%). Üldiselt tõstis toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsust KOVi põhitegevuse kuludes 0,8‒1,3 protsendipunkti võrra.

1.2 Kohaliku omavalitsuse üksuste sotsiaalse kaitse kulutused maakondade lõikes

Omavalitsusüksuste sotsiaalse kaitse kulutused maakondade lõikes erinevad omavahel oluliselt.

2018. aastal oli KOV-de sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus (TTT-ga) nende põhitegevuse kuludes kõrgeim Põlva maakonnas – 11,6%, järgnesid Lääne-Viru (11,1%), Võru (10,9%) ja Hiiu maakond (10,1%). Madalaim sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus põhitegevuse kuludes oli Harjumaal (Tallinnata) (5,6%), Jõgeva- (6,9%) ja Tartumaal (7,6%).

Toimetulekutoetus tõstis sotsiaalse kaitse kulutusi kõige rohkem Hiiu maakonnas, kus kasv oli 2,1 protsendipunkti, järgnesid Valga (2,0 protsendipunkti), Ida-Viru (1,7 protsendipunkti), Võru (1,5 protsendipunkti) ning Rapla ja Lääne maakond (mõlemas 1,4 protsendipunkti). Riigis tervikuna tõstis toimetulekutoetus sotsialase kaitse kulutusi 0,8 protsendipunkti.

Kõige vähem mõjutas toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutusi Tallinnas, Saare- ja Viljandimaakonnas, tõstes seda vaid 0,5 protsendipunkti. Järgnesid Jõgeva (0,6 protsendipunkti) ja Tartu maakond 0,7 protsendipunktiga.

2018. aastal oli KOV-de sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus (TTT-ta) nende põhitegevuse kuludes kõrgeim samuti Põlva maakonnas (10,5%). Järgnesid Lääne-Viru (10%), Võru (9,3%), Ida-Viru (8,2%) ning Järva ja Viljandi maakond (mõlemas 8,1%). Seejuures kuulusid Põlva, Lääne-Viru ja Võru maakond esimeste hulka ka siis, kui sotsiaalse kaitse kulutused olid arvestatud toimetulekutoetusega (tabel 2, joonis 2). Madalaim sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus (TTT-ta) põhitegevuse kuludes oli Harjumaal (Tallinnata) (5,0%), Jõgeva ja Rapla maakonnas (6,3%).

Tabel 2. Kohaliku omavalitsuse üksuste sotsiaalse kaitse kulutused (SKK) maakonniti, 2018

Maakond

Kohalike omavalitsuste põhi- tegevuse kulud, tuhat eurot 

SKK toimetulekutoetusega, tuhat eurot

SKK toimetulekutoetuseta, tuhat eurot

Riiklik toimetulekutoetus (TTT), tuhat eurot

SKK (TTT-ga) osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes, %

SKK (TTT-ta) osatähtsus KOVi põhitege-vuse kuludes, %

TTT osa-tähtsus SKK-s, %

SKK ühe elaniku kohta TTT-ga, eurot

SKK ühe elaniku kohta TTT-ta, eurot

Kokku / keskmine

2 085 885

172 668

155 213

17 455

8.3

7.4

10.1

131

117

Tallinn

688 411

56 266

52 853

3 413

8.2

7.7

6.1

130

122

Harju (Tallinnata)

280 921

15 818

14 074

1 744

5.6

5.0

11.0

98

87

Hiiu

14 344

1 450

1 150

300

10.1

8.0

20.7

154

122

Ida-Viru

192 107

19 119

15 818

3 301

10.0

8.2

17.3

139

115

Jõgeva

47 850

3 290

3 023

267

6.9

6.3

8.1

114

105

Järva

48 841

4 383

3 946

437

9.0

8.1

10.0

144

129

Lääne

34 532

2 813

2 342

471

8.1

6.8

16.7

137

114

Lääne-Viru

92 301

10 217

9 219

998

11.1

10.0

9.8

172

155

Põlva

38 242

4 417

4 010

408

11.6

10.5

9.2

176

159

Pärnu

122 971

11 074

9 707

1 367

9.0

7.9

12.3

129

113

Rapla

54 975

4 250

3 463

787

7.7

6.3

18.5

128

104

Saare

54 063

4 477

4 233

244

8.3

7.8

5.5

135

128

Tartu

244 918

18 571

16 937

1 634

7.6

6.9

8.8

122

111

Valga

43 563

4 253

3 394

860

9.8

7.8

20.2

149

119

Viljandi

73 224

6 339

5 941

398

8.7

8.1

6.3

136

128

Võru

54 624

5 932

5 104

828

10.9

9.3

14.0

165

142

Joonis 2. Kohaliku omavalitsuse üksuste sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus põhitegevuse kuludes, maakondade lõikes, 2018, protsenti

Arvutuste järgi tõstis toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutusi ühe elaniku kohta 2018. aastal 13 euro võrra. Maakondadest mõjutas toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutusi ühe elaniku kohta kõige rohkem Hiiu maakonnas, kus toimetulekutoetus tõstis seda taset 32 euro võrra. Valga maakonnas oli kasv 30 eurot ning Ida-Viru ja Rapla maakonnas 24 eurot. Kõige vähem (7 eurot) tõstis toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutusi ühe elaniku kohta Saare maakonnas. 8 euro võrra tõstis toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutusi Tallinnas ning 9 euro võrra Jõgeva ja Viljandi maakonnas (joonis 3).

Joonis 3. KOV-de sotsiaalse kaitse kulutused ühe elaniku kohta maakondade lõikes,

2018. aasta, eurot

Toimetulekutoetuse osatähtsus KOVi sotsiaalse kaitse kulutustes vähenes 2018. aastal võrreldes 2014. aastaga 15,2%-lt 10,1%-le. Erandiks oli 2016. aasta, kui TTT osatähtsus SKK-s kasvas 2015. aastaga võrreldes 15,8%-le. 2016. aastal kasvasid kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks võrreldes 2015. aastaga 5,5 miljonit euro ehk 32,7%. Kasvu mõjutas toimetulekupiiri tõstmine 90-eurolt 130-euroni.

2018. aastal oli kõige suurem toimetulekutoetuse osatähtsus sotsiaalse kaitse kulutustes Hiiu maakonnas (20,7%), järgnesid Valga (20,2%), Rapla (18,5%), Ida-Viru(17,3%) ja Lääne (16,7%) maakond. Väikseima toimetulekutoetuse osatähtsusega sotsiaalse kaitse kulutustes oli Saare maakond 5,5%-ga. Tallinnas moodustas toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutustes 6,1%, Viljandi maakonnas 6,3%, Jõgeva ja Tartu maakonnas vastavalt 8,1% ja 8,8%.

Tabel 3. Sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes, 2014–2018, protsenti

Maakond

2014

2015

2016

2017

2018

Kokku / keskmine

8.1

8.3

8.5

7.8

8.3

Tallinn

7.9

8.4

8.2

7.5

8.2

Harju (Tallinnata)

6.1

6.1

6.0

5.5

5.6

Hiiu

9.6

10.4

11.0

10.0

10.1

Ida-Viru

8.2

8.9

10.9

9.8

10.0

Jõgeva

7.3

7.0

8.0

6.6

6.9

Järva

10.8

10.4

8.8

8.4

9.0

Lääne

8.0

8.4

9.3

7.8

8.1

Lääne-Viru

9.7

9.5

9.9

9.8

11.1

Põlva

12.8

11.6

11.9

11.1

11.6

Pärnu

8.2

8.4

8.8

7.9

9.0

Rapla

10.2

9.7

9.3

8.5

7.7

Saare

7.7

8.3

8.2

8.4

8.3

Tartu

7.0

6.9

6.9

6.1

7.6

Valga

11.3

11.3

11.9

10.9

9.8

Viljandi

9.6

10.2

9.4

8.5

8.7

Võru

9.1

9.6

11.6

11.6

10.9

2. Sotsiaalse kaitse kulutused kohaliku omavalitsuse üksustes

Kohaliku omavalitsuse üksuste põhitegevuse tulude tase väga erinev. Kui 2018. aastal olid tulud ühe elaniku kohta keskmiselt 1492 eurot, siis kõrgeima põhitegevuse tulutasemega vallas (Ruhnu) ulatusid need 2981 euroni. Ligi poole Ruhnu valla tuludest moodustasid riigieelarvest tegevuskuludeks saadud toetused. Väikseima tulutasemega omavalitsuses (Narva linnas) olid tulud ühe elaniku kohta vaid 1183 eurot (79,3% keskmisest). Seega on erinevus madalaima ja kõrgeima tulutasemega KOVi vahel 2,5-kordne ehk 1798 eurot (tabel 4). Suuremal või vähemal määral mõjutab omavalitsusüksuse tulude tase kulutuste taset. Kuna kulutustes sisalduvad ka investeeringud, siis on keeruline, omamata andmeid tehtavate investeeringute kohta, hinnata otseseid kulutusi sotsiaalsele kaitsele. Seega võivad investeeringute tõttu kulutused sotsiaalsele kaitsele samas omavalituse üksuses aastate lõikes oluliselt erineda.

Tabel 4. Kõrgeima ja madalaima põhitegevuse tulude suurusega kohaliku omavalitsuse üksused, 2018. aasta

 

Põhitegevuse tulud ühe elaniku kohta, eurot

Põhitegevuse kulud ühe elaniku kohta, eurot

SKK (TTT-ga) osatähtsus KOVi põhi-tegevuse kuludes, %

SKK (TTT-ta) osatähtsus KOVi põhi-tegevuse kuludes, %

TTT osa-tähtsus SKK-s, %

SKK ühe elaniku kohta TTT-ga, eurot

SKK ühe elaniku kohta TTT-ta, eurot

TTT ühe elaniku kohta, eurot

Keskmine

1 492

1 578

8.3

7.4

10.1

131

117

13

Kõrgeima põhitegevuse tuludega KOVid, eurot ühe elaniku kohta

 

Ruhnu vald

2 981

3 120

1.5

1.3

11.4

45

40

5

Alutaguse vald

2 673

2 886

7.5

7.2

4.7

217

207

10

Vormsi vald

2 154

2 314

3.7

3.0

20.1

87

69

17

Viimsi vald

1 818

1 872

3.2

3.0

5.2

59

56

3

Narva-Jõesuu linn

1 805

2 141

5.6

4.2

24.2

119

91

29

Rae vald

1 765

1 838

3.8

3.7

1.2

69

68

1

Lääne-Nigula vald

1 739

1 754

10.5

8.9

15.5

184

155

29

Kiili vald

1 728

1 497

3.0

2.9

1.2

44

44

1

Keila linn

1 721

1 796

6.8

6.6

2.9

122

118

4

Saku vald

1 714

1 558

3.4

3.3

4.1

54

52

2

Harku vald

1 691

1 981

6.6

6.5

2.0

131

128

3

Jõelähtme vald

1 676

1 912

3.2

3.0

4.5

60

58

3

Rõuge vald

1 662

1 518

15.0

13.9

7.6

228

211

17

Kihnu vald

1 646

1 396

7.5

5.7

24.3

105

79

25

Kose vald

1 635

1 646

4.6

4.0

12.6

75

66

9

Madalaima põhitegevuse tuludega KOVid, eurot ühe elaniku kohta

Narva linn

1 183

1 265

10.0

8.6

14.0

126

109

18

Sillamäe linn

1 236

1 252

11.5

9.7

15.6

143

121

22

Jõhvi vald

1 247

1 539

7.0

5.3

24.2

108

82

26

Räpina vald

1 264

1 446

9.9

9.4

5.3

144

136

8

Kohtla-Järve linn

1 267

1 305

12.1

9.5

21.5

159

124

34

Maardu linn

1 271

1 458

11.3

8.9

21.4

165

130

35

Tori vald

1 277

1 409

5.0

4.4

11.8

71

62

8

Antsla vald

1 305

1 312

8.1

7.1

12.2

106

93

13

Haapsalu linn

1 307

1 618

7.0

5.7

17.7

113

93

20

Haljala vald

1 314

1 411

5.5

5.3

5.3

78

74

4

Lüganuse vald

1 323

1 353

10.0

7.4

25.9

136

100

35

Tõrva vald

1 337

1 627

8.4

7.7

8.2

136

125

11

Luunja vald

1 345

1 414

4.3

4.1

3.2

60

58

2

Nõo vald

1 352

1 340

7.0

6.8

3.7

94

91

3

Muhu vald

1 354

1 455

5.3

5.0

6.8

78

72

5

Nagu ülaltoodud tabeli andmetest nähtub, siis põhitegevuse tulude erinevus ühe elaniku kohta ei mõjuta eriti sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsust KOVi põhitegevuse kuludes. Nii kuulusid 15-st kõrgeima tuludega ühe elaniku kohta omavalitsustest 9 (Ruhnu, Vormsi, Viimsi, Rae, Saku, Kiili, Jõelähtme ja Kose vald, Narva-Jõesuu linn) madalaima SKK osatähtsusega põhitegevuse kuludes KOVide hulka. Enamikel juhtudel see on tingitud madalama vajadusega sotsiaalse kaitse osas (kõrgemad sissetulekud, väike TTT saajate arv, elanike vanuseline struktuur).

Alljärgnevas kahes tabelites (tabelid 5–6) on esitatud andmed kohaliku omavalitsuse üksuste kohta, reastatuna sotsiaalse kaitse kulutuste (toimetulekutoetusega ja toimetulekutoetuseta) osatähtsuse järgi põhitegevuse kuludes.

Kõrgeima sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsusega (koos TTT-ga) põhitegevuse kuludes oli 2018. aastal Vinni vald (18,6%) ja Lääneranna vald (17,8%). Neile järgnesid Kanepi, Rõuge ja Põhja Pärnumaa vald, kus SKK moodustas põhitegevuse kuludes vastavalt 16,8%; 15,0% ja 14,9%.

Madalaima sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsusega (koos TTT-ga) oli Ruhnu vald (1,5%), Raasiku ja Kiili vald (vastavalt 2,3% ja 3,0%) (tabel 5 ja joonis 4).

Tabel 5. Kõrgeima ja madalaima sotsiaalse kaitse kulutuste (toimetulekutoetusega) osatähtsusega kohaliku omavalitsuse üksused, 2018. aasta

 

Põhitegevuse tulud ühe elaniku kohta, eurot

Põhitegevuse kulud ühe elaniku kohta, eurot

SKK (TTT-ga) osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes, %

SKK (TTT-ta) osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes, %

TTT osatähtsus SKK-s, %

SKK ühe elaniku kohta TTT-ga, eurot

SKK ühe elaniku kohta TTT-ta, eurot

TTT ühe elaniku kohta

Keskmine

1 492

1 578

8.3

7.4

10.1

131

117

13

Kõrgeima SKK (TTT-ga) KOVid osatähtsuse protsendi järgi põhitegevuse kuludes

Vinni vald

1 589

1 799

18.6

17.7

5.0

335

318

17

Lääneranna vald

1 519

1 644

17.8

16.0

10.3

293

262

30

Kanepi vald

1 362

1 422

16.8

15.6

6.8

239

222

16

Rõuge vald

1 662

1 518

15.0

13.9

7.6

228

211

17

Põhja-Pärnumaa vald

1 514

1 517

14.9

13.8

7.6

226

209

17

Viljandi vald

1 379

1 266

14.3

13.8

3.6

181

174

7

Setomaa vald

1 560

1 606

14.1

11.9

16.1

227

191

36

Loksa linn

1 473

1 339

12.6

7.5

40.9

169

100

69

Tapa vald

1 449

1 594

12.6

11.4

9.7

201

181

20

Kehtna vald

1 545

1 539

12.4

8.1

34.0

190

125

65

Kohtla-Järve linn

1 267

1 305

12.1

9.5

21.5

159

124

34

Sillamäe linn

1 236

1 252

11.5

9.7

15.6

143

121

22

Maardu linn

1 271

1 458

11.3

8.9

21.4

165

130

35

Võru vald

1 425

1 313

11.3

9.4

16.1

148

124

24

Viru-Nigula vald

1 459

1 514

11.1

9.7

12.0

167

147

20

Madalaima SKK (TTT-ga) KOVid osatähtsuse protsendi järgi põhitegevuse kuludes

Ruhnu vald

2 981

3 120

1.5

1.3

11.4

45

40

5

Raasiku vald

1 623

2 129

2.3

2.2

4.3

50

47

2

Kiili vald

1 728

1 497

3.0

2.9

1.2

44

44

1

Jõelähtme vald

1 676

1 912

3.2

3.0

4.5

60

58

3

Viimsi vald

1 818

1 872

3.2

3.0

5.2

59

56

3

Saku vald

1 714

1 558

3.4

3.3

4.1

54

52

2

Vormsi vald

2 154

2 314

3.7

3.0

20.1

87

69

17

Rae vald

1 765

1 838

3.8

3.7

1.2

69

68

1

Luunja vald

1 345

1 414

4.3

4.1

3.2

60

58

2

Kose vald

1 635

1 646

4.6

4.0

12.6

75

66

9

Kambja vald

1 417

1 370

4.6

4.4

3.2

63

61

2

Kohila vald

1 441

2 084

4.9

4.4

10.6

102

91

11

Tori vald

1 277

1 409

5.0

4.4

11.8

71

62

8

Muhu vald

1 354

1 455

5.3

5.0

6.8

78

72

5

Haljala vald

1 314

1 411

5.5

5.3

5.3

78

74

4

Joonis 4. Kümme madalaima ja kõrgeima sotsiaalse kaitse kulutuste (toimetulekutoetusega) osatähtsusega kohaliku omavalitsuse üksused, 2018. aasta

Väikseim sotsiaalse kaitse kulutuste (TTT-ta) osatähtsus (1,3%) oli samuti Ruhnu vallas. Kõrgeima sotsiaalse kaitse kulutuste (TTT-ta) osatähtsusega KOVi põhitegevuse kuludes olid Vinni, Lääneranna ja Kanepi vald (vastavalt 17,7%; 16% ja 15,6%), kuid põhitegevuse tulude suuruse poolest ühe elaniku kohta nimetatud vallad esimese 15 hulka ei kuulunud (tabel 6). Kõrget põhitegevuse kulutuste taset mõjutab tavaliselt sotsiaalvaldkonda tehtud investeering.

Tabel 6. Kõrgeima ja madalaima sotsiaalse kaitse kulutuste (toimetulekutoetuseta) osatähtsusega kohalikud omavalitsused, 2018. aasta

 

Põhitegevuse tulud ühe elaniku kohta, eurot

Põhitegevuse kulud ühe elaniku kohta, eurot

SKK (TTT-ga) osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes, %

SKK (TTT-ta) osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes, %

TTT osa-tähtsus SKK-s, %

SKK ühe elaniku kohta TTT-ga, eurot

SKK ühe elaniku kohta TTT-ta, eurot

TTT ühe ela-niku kohta

Keskmine

1 492

1 578

8.3

7.4

10.1

131

117

13

Kõrgeima SKK (TTT-ta) KOVid osatähtsuse protsendi järgi põhitegevuse kuludes

Vinni vald

1 589

1 799

18.6

17.7

5.0

335

318

17

Lääneranna vald

1 519

1 644

17.8

16.0

10.3

293

262

30

Kanepi vald

1 362

1 422

16.8

15.6

6.8

239

222

16

Rõuge vald

1 662

1 518

15.0

13.9

7.6

228

211

17

Põhja-Pärnumaa vald

1 514

1 517

14.9

13.8

7.6

226

209

17

Viljandi vald

1 379

1 266

14.3

13.8

3.6

181

174

7

Setomaa vald

1 560

1 606

14.1

11.9

16.1

227

191

36

Tapa vald

1 449

1 594

12.6

11.4

9.7

201

181

20

Viru-Nigula vald

1 459

1 514

11.1

9.7

12.0

167

147

20

Toila vald

1 511

1 592

10.7

9.7

8.9

170

155

15

Sillamäe linn

1 236

1 252

11.5

9.7

15.6

143

121

22

Kohtla-Järve linn

1 267

1 305

12.1

9.5

21.5

159

124

34

Võru vald

1 425

1 313

11.3

9.4

16.1

148

124

24

Räpina vald

1 264

1 446

9.9

9.4

5.3

144

136

8

Põlva vald

1 401

1 589

10.6

9.3

11.9

169

148

20

Madalaima SKK (TTT-ta) KOVid osatähtsuse protsendi järgi põhitegevuse kuludes 

Ruhnu vald

2 981

3 120

1.5

1.3

11.4

45

40

5

Raasiku vald

1 623

2 129

2.3

2.2

4.3

50

47

2

Kiili vald

1 728

1 497

3.0

2.9

1.2

44

44

1

Vormsi vald

2 154

2 314

3.7

3.0

20.1

87

69

17

Viimsi vald

1 818

1 872

3.2

3.0

5.2

59

56

3

Jõelähtme vald

1 676

1 912

3.2

3.0

4.5

60

58

3

Saku vald

1 714

1 558

3.4

3.3

4.1

54

52

2

Rae vald

1 765

1 838

3.8

3.7

1.2

69

68

1

Kose vald

1 635

1 646

4.6

4.0

12.6

75

66

9

Luunja vald

1 345

1 414

4.3

4.1

3.2

60

58

2

Narva-Jõesuu linn

1 805

2 141

5.6

4.2

24.2

119

91

29

Kohila vald

1 441

2 084

4.9

4.4

10.6

102

91

11

Tori vald

1 277

1 409

5.0

4.4

11.8

71

62

8

Kambja vald

1 417

1 370

4.6

4.4

3.2

63

61

2

Lääne-Harju vald

1 482

1 492

7.6

4.9

34.9

113

74

39

Alljärgnevas tabelis 7 on esitatud andmed KOVide sotsiaalse kaitse kulutuste kohta (osatähtsus nende põhitegevuse kuludes) 15 madalaima ja 15 kõrgeima kulutasemega KOVis viiel viimasel aastal. Järjestus on tehtud 2018. aasta andmete alusel. Värvilisel taustal olevad andmed näitavad seda, et see konkreetne omavalitsus on olnud vastaval aastal 15 madalaima või 15 kõrgeima SKK tasemega KOVi hulgas kõigil viiel aastal.

Kõrgeima sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsusega KOVidest kuus on kuulunud sellesse tabelisse kõigil viiel aastal. Need on Vinni, Kanepi, Põhja-Pärnumaa, Viljandi, Kehtna vald ning Maardu linn.

Vaid üks kord (2018. aastal) olid selles nimekirjas Lääneranna vald ning Loksa ja Sillamäe linn.

Samas 15 madalaima sotsiaalse kaitse kulutustega omavalitsusüksustest üksteist olid selles nimekirjas kõigil viiel aastal. Kohila ning Tori vald on selles nimekirjas vaid üks kord – 2018. aastal.

Tabel 7. Madalaima ja kõrgeima sotsiaalse kaitse kulutuste (toimetulekutoetusega) osatähtsusega kohaliku omavalitsuse üksused, reastatuna 2018. aasta järgi, protsenti

 

2014

2015

2016

2017

2018

Keskmine

8.1

8.3

8.5

7.8

8.3

Kõrgeima SKK osatähtsusega KOVid

Vinni vald

13.9

14.4

15.3

16.4

18.6

Lääneranna vald

9.8

9.8

10.3

9.2

17.8

Kanepi vald

17.1

17.5

17.2

15.3

16.8

Rõuge vald

10.3

13.1

13.9

14.2

15.0

Põhja-Pärnumaa vald

13.7

13.9

13.9

12.3

14.9

Viljandi vald

12.4

13.5

12.6

10.4

14.3

Setomaa vald

11.0

12.6

15.1

13.8

14.1

Loksa linn

10.1

9.9

10.9

9.8

12.6

Tapa vald

11.8

12.4

10.1

8.4

12.6

Kehtna vald

11.7

14.4

14.2

13.3

12.4

Kohtla-Järve linn

10.0

10.5

12.4

12.5

12.1

Sillamäe linn

7.5

8.2

9.7

9.2

11.5

Maardu linn

11.5

12.2

13.4

13.2

11.3

Võru vald

11.5

10.8

12.6

14.6

11.3

Viru-Nigula vald

10.8

10.4

11.4

10.4

11.1

Madalaima SKK osatähtsusega KOVid

Ruhnu vald

2.3

1.5

1.5

0.5

1.5

Raasiku vald

4.4

4.3

3.0

2.3

2.3

Kiili vald

3.0

3.0

2.7

2.7

3.0

Jõelähtme vald

3.0

3.3

3.2

2.5

3.2

Viimsi vald

3.1

2.9

3.5

2.7

3.2

Saku vald

5.1

2.9

3.2

2.4

3.4

Vormsi vald

4.7

4.4

4.7

3.9

3.7

Rae vald

3.8

4.0

2.5

3.5

3.8

Luunja vald

4.1

4.1

5.1

4.3

4.3

Kose vald

4.5

5.3

5.6

4.7

4.6

Kambja vald

4.7

3.9

3.9

3.1

4.6

Kohila vald

7.1

7.5

7.1

6.6

4.9

Tori vald

6.9

7.3

6.9

5.4

5.0

Muhu vald

16.8¹

4.0

5.5

5.4

5.3

Haljala vald

3.3

4.2

4.4

4.4

5.5

¹Investeeringute arvel valla hooldekodu rekonstrueerimisel

Kui vaadata toimetulekutoetuse osa KOVide sotsiaalse kaitse kulutustes, siis on see omavalitsuste lõikes väga erinev. Nii moodustas toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutustes 2018. aastal Loksa linnas 40,9% ning Lääne-Harju ja Kehtna vallas vastavalt 34,9 ja 34%. Arvestuslikult sai üks Loksa linna elanik aastas toimetulekutoetust 69 eurot. Rae ja Kiili vallas oli toimetulekutoetuse osatähtsus sotsiaalse kaitse kulutustes samal aastal vaid 1,2% ning arvestuslikult sai üks valla elanik toimetulekutoetust aastas vaid ühe euro (tabel 8).

Tabel 8. Kohaliku omavalitsuse üksused toimetulekutoetuse osatähtsuse järgi SKK-s,

2018. aasta

 

Põhitegevuse tulud ühe elaniku kohta, eurot

Põhitege-vuse kulud ühe elaniku kohta, eurot

SKK (TTT-ga) osatähtsus KOVi põhitegevusekuludes, %

SKK (TTT-ta) osatähtsus KOVi põhitegevusekuludes, %

TTT osa-tähtsus SKK-s, %

SKK ühe elaniku kohta TTT-ga, eurot

SKK ühe elaniku kohta TTT-ta, eurot

TTT ühe elaniku kohta, eurot

Keskmine

1 492

1 578

8.3

7.4

10.1

131

117

13

Kõrgeima toimetulekutoetuse osatähtsusega SKK-s KOVid

 

Loksa linn

1 473

1 339

12.6

7.5

40.9

169

100

69

Lääne-Harju vald

1 482

1 492

7.6

4.9

34.9

113

74

39

Kehtna vald

1 545

1 539

12.4

8.1

34.0

190

125

65

Valga vald

1 378

1 500

11.1

8.1

27.1

166

121

45

Lüganuse vald

1 323

1 353

10.0

7.4

25.9

136

100

35

Kihnu vald

1 646

1 396

7.5

5.7

24.3

105

79

25

Narva-Jõesuu linn

1 805

2 141

5.6

4.2

24.2

119

91

29

Jõhvi vald

1 247

1 539

7.0

5.3

24.2

108

82

26

Kadrina vald

1 388

1 306

7.1

5.4

24.1

92

70

22

Saarde vald

1 403

1 519

9.8

7.6

22.3

150

116

33

Kohtla-Järve linn

1 267

1 305

12.1

9.5

21.5

159

124

34

Maardu linn

1 271

1 458

11.3

8.9

21.4

165

130

35

Hiiumaa vald

1 525

1 528

10.1

8.0

20.7

154

122

32

Vormsi vald

2 154

2 314

3.7

3.0

20.1

87

69

17

Haapsalu linn

1 307

1 618

7.0

5.7

17.7

113

93

20

Madalaima toimetulekutoetuse osatähtsusega SKK-s KOVid

Rae vald

1 765

1 838

3.8

3.7

1.2

69

68

1

Kiili vald

1 728

1 497

3.0

2.9

1.2

44

44

1

Harku vald

1 691

1 981

6.6

6.5

2.0

131

128

3

Keila linn

1 721

1 796

6.8

6.6

2.9

122

118

4

Luunja vald

1 345

1 414

4.3

4.1

3.2

60

58

2

Kambja vald

1 417

1 370

4.6

4.4

3.2

63

61

2

Viljandi vald

1 379

1 266

14.3

13.8

3.6

181

174

7

Nõo vald

1 352

1 340

7.0

6.8

3.7

94

91

3

Tartu vald

1 502

1 453

6.2

5.9

3.8

89

86

3

Saku vald

1 714

1 558

3.4

3.3

4.1

54

52

2

Raasiku vald

1 623

2 129

2.3

2.2

4.3

50

47

2

Jõelähtme vald

1 676

1 912

3.2

3.0

4.5

60

58

3

Alutaguse vald

2 673

2 886

7.5

7.2

4.7

217

207

10

Vinni vald

1 589

1 799

18.6

17.7

5.0

335

318

17

Kuusalu vald

1 566

1 575

8.5

8.1

5.0

135

128

7

Sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsust KOVi põhitegevuse kuludes mõjutab nii demograafiline kui sotsiaalmajanduslik olukord, omavalitsuse prioriteedid, arengukavades seatud eesmärgid jm. Siinjuures on oluline osa investeeringutel, mis võivad olla lühiajalised või jaotatuna pikema perioodi peale. Lisaks investeeringutele on kõrgemad sotsiaalse kaitse kulutused neis omavalitsustes, kus on vallale/ linnale kuuluv sotsiaalhoolekandeasutus.

2018. aastal moodustasid keskmised kulutused sotsiaalsele kaitsele koos toimetulekutoetusega KOVi põhitegevuse kuludes 8,3% ja toimetulekutoetuseta 7,4%. Kohalikke omavalitsusüksusi, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele koos toimetulekutoetusega olid alla 8,3%, oli 43 (54,4% KOVide koguarvust). Kohalikke omavalitsusüksusi, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele toimetulekutoetuseta olid alla 7,4% oli 40 (50,6% KOVide koguarvust).

2014. aastal moodustasid keskmised kulutused sotsiaalsele kaitsele koos toimetulekutoetusega KOVi põhitegevuse kuludes 8,1% ja toimetulekutoetuseta 6,8%. Kohalikke omavalitsusi, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele koos toimetulekutoetusega olid alla 8,1%, oli 48 (56,8% KOVide koguarvust).

Seega kasvas sotsiaalse kaitse kulutuste (toimetulekutoetusega) osatähtsus 2018. aastal võrreldes 2014. aastaga 0,2 protsendipunkti ning vähenes KOVide osa, kelle kulutused sotsiaalsele kaitsele olid alla keskmise.

Nii oli 2018. aastal SKK (toimetulekutoetusega) osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes üle 10% 21 omavalitsusüksuses (26,6% KOVidest), 2014. aastal 23 omavalitsuses (29,1% KOVidest).

Toimetulekutoetuseta oli 2018. aastal SKK osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes üle 10% 8 omavalitsuses (10,1% KOVidest).

Joonis 5. Kohaliku omavalitsuse üksuste jagunemine SKK osatähtsuse järgi KOVi põhitegevuse kuludes, 2018. aasta

Alljärgnevas tabelis on esitatud andmed KOVide jagunemise kohta sotsiaalse kaitse kulutuste järgi 2014. ja 2018. aastal.

Tabel 9. Kohaliku omavalitsuse üksuste jagunemine SKK osatähtsuse järgi KOVi põhitegevuse kuludes, 2014. ja 2018. aastal

 

Sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes, %

Kokku

 

kuni 5

5,1–10

sh

10,1–15

15,1–20

5,1–7,6

7,7–10

Toimetulekutoetusega

2018. aasta – keskmine 8,3%

KOVide arv

13

45

22

23

18

3

79

Osatähtsus, %

16.5

57.0

27.8

29.1

22.8

3.8

100

2014. aasta – keskmine 8,1%

KOVide arv

13

43

25

18

21

2

79

Osatähtsus, %

16.5

54.4

31.6

22.8

26.6

2.5

100

Toimetulekutoetuseta[footnoteRef:1] [1: 2014. aasta kohta on Statistikaameti andmebaasis sotsiaalse kaitse kulutuste üldsumma KOVide lõikes, mistõttu ei ole võimalik välja tuua andmeid sotsiaalse kaitse kulutuste kohta toimetulekutoetuseta. ]

2018. aasta – keskmine 7,4%

KOVide arv

16

55

30

25

5

3

79

Osatähtsus, %

20.3

69.6

38.0

31.6

6.3

3.8

100

3. Sotsiaalse kaitse kulutused ühe elaniku kohta

2018. aastal moodustasid sotsiaalse kaitse kulutused ühe elaniku kohta koos toimetulekutoetusega 131 eurot ja toimetulekutoetuseta 117 eurot. Kohalikke omavalitsusi, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele ühe elaniku kohta koos toimetulekutoetusega olid alla 131 euro, oli 44 (55,7% KOV-ide koguarvust). Kõige rohkem oli neid omavalitsusi, kus sotsiaalse kaitse kulutused (toimetulekutoetusega) moodustasid 110–129 eurot ühe elaniku kohta (16 e 20,3% kõigist KOVidest) (joonis 6).

Joonis 6. Kohaliku omavalitsuse üksuste jagunemine sotsiaalse kaitse kulutuste järgi ühe elaniku kohta, 2018. aastal

2015. aastal[footnoteRef:2] olid keskmised kulutused sotsiaalsele kaitsele ühe elaniku kohta koos toimetulekutoetusega 99 eurot. Kohalikke omavalitsusi, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele koos toimetulekutoetusega olid sellest väiksemad, oli 42 (53,2% KOVide koguarvust). Seega 2018. a ja 2015. a võrdluses omavalitsuste osatähtsus, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele koos toimetulekutoetusega olid keskmistest kulutustest madalamad, peaaegu ei ole muutunud. [2: Andmed 2014.aasta kohta Statistikaameti andmebaasis puuduvad. Võrreldavad andmed KOVide lõikes 1. jaanuari seisuga on alates 2015. aastast.]

Alljärgnevas tabelis (tabel 10) on esitatud andmed KOVide jagunemise kohta sotsiaalse kaitse kulutuste järgi ühe elaniku kohta 2015. ja 2018. aastal.

Tabel 10. Kohaliku omavalitsuse üksuste jagunemine sotsiaalse kaitse kulutuste järgi ühe elaniku kohta, 2015. ja 2018. aastal

 

Sotsiaalse kaitse kulutused ühe elaniku kohta, eurot

Kok-ku

30-49

50-69

70-89

90-109

110-129

130-149

150-169

170-189

190-209

210+

Toimetulekutoetusega

2018. aasta – keskmine 131 eurot

KOVide arv

2

7

6

11

16

13

11

3

3

7

79

KOVide osatähtsus, %

2.5

8.9

7.6

13.9

20.3

16.5

13.9

3.8

3.8

8.9

100

2015. aasta – keskmine 99 eurot

KOVide arv

9

8

14

23

12

5

4

4

-

-

79

KOVide osatähtsus, %

11.4

10.1

17.7

29.1

15.2

6.3

5.1

5.1

-

-

100

Toimetulekutoetuseta – 2018. aasta 117 eurot

KOVide arv

3

9

9

18

19

8

3

3

3

4

79

KOVide osatähtsus, %

3.8

11.4

11.4

22.8

24.1

10.1

3.8

3.8

3.8

5.1

100

Alljärgnevas tabelis 11 on esitatud KOVide sotsiaalse kaitse kulutuste andmed (TTT-ga) ühe elaniku kohta 15 kõrgeima ja 15 madalaima kulutasemega KOVis neljal viimasel aastal. Järjestus on tehtud 2018. aasta andmete alusel. Värvilisel taustal olevad andmed näitavad, mis aastal on see konkreetne omavalitsusüksus olnud ühe elaniku arvestuses 15 madalaima või 15 kõrgeima SKK tasemega KOVi hulgas. Nii on 12 kohaliku omavalitsuse üksust 15-st (Kiili, Ruhnu, Raasiku, Saku, Viimsi, Luunja, Jõelähtme, Kambja, Rae, Kose, Muhu ja Haljala vald) kuulunud kõigil neljal aastal sotsiaalse kaitse kulutuste tasemelt ühe elaniku kohta 15 madalaima omavalitsusüksuse hulka. Vormsi oli selles nimekirjas vaid üks kord, Tartu vald kaks ja Tori vald kolm korda.

Kõrgeima sotsiaalse kaitse kulutustega ühe elaniku kohta on üheksa omavalitsusüksust kuulunud edetabelisse kõigil neljal aastal. Need on Vinni, Kanepi, Rõuge, Setomaa, Põhja-Pärnumaa, Väike-Maarja, Kehtna, Lääne-Nigula ja Põlva vald. Vaid üks kord (2018. aastal) oli selles nimekirjas neli omavalitsust (Lääneranna, Alutaguse, Tapa vald ja Loksa linn) ning kolm korda – Viljandi ja Toila vald.

Tabel 11. Kõrgeima ja madalaima sotsiaalse kaitse kulutustega (TTT-ga) kohalikud omavalitsused, reastatuna 2018. aasta järgi, eurot ühe elaniku kohta

 

2015

2016

2017

2018

Keskmine

99

107

113

131

Kõrgeima SKK suurusega kohta KOVid

Vinni vald

184

204

234

335

Lääneranna vald

124

131

135

293

Kanepi vald

181

209

210

239

Rõuge vald

170

193

218

228

Setomaa vald

178

208

221

227

Põhja-Pärnumaa vald

154

172

171

226

Alutaguse vald

119

124

136

217

Tapa vald

127

126

132

201

Väike-Maarja vald

152

161

200

196

Kehtna vald

161

182

180

190

Lääne-Nigula vald

137

153

155

184

Viljandi vald

128

140

138

181

Toila vald

145

142

139

170

Loksa linn

118

135

125

169

Põlva vald

128

139

147

169

Madalaima SKK suurusega KOVid

Kiili vald

37

34

39

44

Ruhnu vald

36

46

31

45

Raasiku vald

45

38

36

50

Saku vald

45

43

41

54

Viimsi vald

43

48

50

59

Luunja vald

48

53

53

60

Jõelähtme vald

46

43

43

60

Kambja vald

44

50

53

63

Rae vald

56

53

60

69

Tori vald

75

71

67

71

Kose vald

57

63

65

75

Muhu vald

55

63

66

78

Haljala vald

46

54

64

78

Vormsi vald

82

88

81

86

Tartu vald

66

74

82

89

4. Sotsiaalse kaitse kulutused sihtrühmade lõikes

Alljärgnevas osas on vaadeldud sotsiaalse kaitse kulutusi 3 olulisema sihtrühma (eakad, pere ja lapsed ning puudega inimesed) lõikes. Ülejäänud kulutusi käsitletakse muu sotsiaalse kaitse kulutuste all.

Sihtrühmade järgi on kõige suuremad kulutused eakate sotsiaalsel kaitsel. 2018. aastal kulutasid kohalikud omavalitsused selleks 56,6 miljonit eurot, mis on sotsiaalsele kaitsele tehtavatest kulutustest (toimetulekutoetuseta) 36,4%.

Kulutuste suuruselt teisel kohal on perekondade ja laste sotsiaalne kaitse. 2018. aastal kulutasid kohalikud omavalitsused perekondade ja laste sotsiaalsele kaitsele peaaegu 46,3 miljonit eurot, mis on sotsiaalse kaitse kogukuludest 29,8%.

Puuetega inimeste sotsiaalsele kaitsele kulutasid omavalitsused 19,5 miljonit eurot (18,2% sotsiaalse kaitse kulutustest).

Muud sotsiaalse kaitse kulutused moodustasid 2018. aastal 24,0 miljonit eurot (15,5% sotsiaalse kaitse kulutustest). Sellest moodustasid kulutused sotsiaalsetele riskirühmadele (muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse, riskirühmade sotsiaalhoolekande asutused ja eluasemeteenus) 11,9 miljonit eurot, mis on muudest sotsiaalse kaitse kulutustest 49,3% (tabelid 12 ja 13, joonis 7).

Võrreldes 2014. aastaga kasvasid 2018. aastal kulutused kõikidel peamistel sihtrühmadel. Enim kasvasid selle perioodi jooksul kulutused perekondade ja laste sotsiaalsele kaitsele (89,7% ehk 21,9 miljonit eurot), millest kulutused laste ja noorte sotsiaalhoolekande asutustele kasvasid peaaegu 2,6 korda ehk 15,2 miljonit eurot).

Suurim kasv toimus 2018. aastal. Seda mõjutas 2018. aastast jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mille järgi muutus asendus- ning järelhooldusteenus kohaliku omavalitsuse korraldatavaks teenuseks[footnoteRef:3]. Teenuse rahastamine otse riigieelarvest asendus teenuse rahastamisega toetusfondi kaudu. [3: § 455 RT I, 28.11.2017, 2 ]

Kulutused puuetega inimeste sotsiaalsele kaitsele kasvasid 2018. aastal võrreldes 2014. aastaga 63,2% ehk 11,1 miljonit eurot, sh kulutused puuetega inimeste sotsiaalhoolekande asutustele kasvasid 2,4 korda. Aastate võrdluses oli kõige suurem kasv 2018. aastal (kasv 2017. aastaga võrreldes 24,6%).

Kuigi kulutused eakate sotsiaalsele kaitsele kasvasid sotsiaalse kaitse kogukuludest veidi aeglasemalt (32,1%), oli kulutuste juurdekasv 13,7 miljonit eurot.

Kõige aeglasem kasv 2018. aastal võrreldes 2014. aastaga oli muudel sotsiaalse kaitse kulutustel – 22,1% ehk ligi 4,4 miljonit eurot. Seejuures kiirema tempoga kasvasid kulutused sotsiaalsete riskirühmade eluasemeteenustele (kasv 2,5 korda ehk 906,2 tuhat eurot) ja toitja kaotanute sotsiaalsele kaitsele (71,9%).

Toimetulekutoetuse osatähtsus sotsiaalse kaitse kulutustes vähenes 15,2 protsendilt 2014. aastal 10,1 protsendini 2018. aastal.

Tabel 12. Kohaliku omavalitsuse üksuste sotsiaalse kaitse kulutused, 2014─2018, eurot

 

2014

2015

2016

2017

2018

Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse

17 237 274

19 522 441

20 759 689

22 716 046

28 310 039

Puuetega inimeste sotsi-

aalhoolekande asutused

4 573 127

5 847 023

6 720 981

7 447 693

11 012 992

Muu puuetega inimeste

sotsiaalne kaitse

12 664 148

13 675 418

14 038 708

15 268 353

17 297 047

Eakate sotsiaalne kaitse

42 820 651

45 412 756

46 085 898

50 817 789

56 568 806

Eakate sotsiaalhoole-

kande asutused

29 150 594

31 172 102

31 348 751

35 574 428

37 542 312

Muu eakate sotsiaalne

kaitse

13 670 058

14 240 654

14 737 147

15 243 361

19 026 494

Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse

24 403 257

27 962 901

30 142 156

33 053 396

46 287 469

Laste ja noorte sotsiaal-

hoolekande asutused

9 491 267

10 388 395

12 040 478

13 772 873

24 659 737

Muu perekondade ja laste

sotsiaalne kaitse

14 911 991

17 574 506

18 101 679

19 280 523

21 627 732

Muud sotsiaalse kaitse kulutused

19 694 555

20 661 852

21 327 194

23 414 632

24 046 893

Töötute sotsiaalne kaitse

597 005

447 573

412 850

488 507

149 580

Haigete sotsiaalne kaitse

85 770

80 222

76 949

85 100

15 719

Toitja kaotanute sotsiaalne

kaitse

75 515

87 837

112 723

109 538

129 833

Eluasemeteenused sot-

siaalsetele riskirühma-

dele

606 915

788 069

924 059

1 164 862

1 513 109

Riskirühmade sotsiaalhoo-

lekande asutused

3 213 590

3 409 561

3 713 801

4 520 831

3 498 702

Muu sotsiaalsete riskirüh-

made kaitse

5 348 409

5 786 703

6 035 696

5 806 249

6 849 668

Muu sotsiaalne kaitse, sh

sotsiaalse kaitse haldus

9 767 352

10 061 887

10 051 116

11 239 544

11 890 282

Sotsiaalse kaitse kulutused toimetulekutoetuseta

104 155 738

113 559 949

118 314 937

130 001 863

155 213 207

Riiklik toimetulekutoetus

18 643 999

16 699 149

22 155 232

19 172 629

17 455 182

Sotsiaalse kaitse kulutused kokku

122 799 737

130 259 099

140 470 169

149 174 492

172 668 389

Joonis 7. Kohaliku omavalitsuse üksuste põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning sotsiaalse kaitse kulutused sihtrühmade lõikes, 2014─2018, miljonit eurot

Tabel 13. Kohaliku omavalitsuse üksuste sotsiaalse kaitse kulutused (toimetulekutoetuseta) sihtrühmade lõikes, 2014–2018, protsenti

 

2014

2015

2016

2017

2018

Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse

16.5

17.2

17.5

17.5

18.2

Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande asutused

4.4

5.1

5.7

5.7

7.1

Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse

12.2

12.0

11.9

11.7

11.1

Eakate sotsiaalne kaitse

41.1

40.0

39.0

39.1

36.4

Eakate sotsiaalhoolekande asutused

28.0

27.4

26.5

27.4

24.2

Muu eakate sotsiaalne kaitse

13.1

12.5

12.5

11.7

12.3

Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse

23.4

24.6

25.5

25.4

29.8

Laste ja noorte sotsiaalhoolekande asutused

9.1

9.1

10.2

10.6

15.9

Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse

14.3

15.5

15.3

14.8

13.9

Muud sotsiaalse kaitse kulutused

18.9

18.2

18.0

18.0

15.5

Töötute sotsiaalne kaitse

0.6

0.4

0.3

0.4

0.1

Haigete sotsiaalne kaitse

0.1

0.1

0.1

0.1

0.0

Toitja kaotanute sotsiaalne kaitse

0.1

0.1

0.1

0.1

0.1

Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele

0.6

0.7

0.8

0.9

1.0

Riskirühmade sotsiaalhoolekande asutused

3.1

3.0

3.1

3.5

2.3

Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse

5.1

5.1

5.1

4.5

4.4

Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus

9.4

8.9

8.5

8.6

7.7

Kokku

100

100

100

100

100

20