Stabiilsusprogramm 2017 - ec.europa.eu · Venemaa majandus on tugevnemas tõusnud toorainehindade ja tugevneva rubla toel, panustades pärast kolme aastast langust välisnõudlusesse

Stabiilsusprogramm 2017

Tallinn

27. aprill 2017

SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................................. 2

1. MAJANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID ................................................................................................................................... 3

2. EESTI MAJANDUSARENG JA VÄLJAVAATED ................................................................................................................. 6

2.1. Väliskeskkonna arengud ja eeldused ...................................................................................................................... 6

2.2. Majandusprognoos ...................................................................................................................................................... 10

2.3. Võrdlus teiste prognoosijate prognoosidega .................................................................................................... 14

2.4. Majandusprognoosi koostamine ja hindamine ................................................................................................ 15

2.5. Makromajanduspoliitika lähiaastatel .................................................................................................................. 17

3. FISKAALRAAMISTIK ............................................................................................................................................................. 21

3.1. Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid ................................................................................................. 21

3.2. Valitsussektori eelarvepositsioon ......................................................................................................................... 23

3.3. Valitsussektori tulud ja kulud ................................................................................................................................. 34

3.4. Valitsussektori finantseerimine ............................................................................................................................. 47

4. SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA ..................................................................... 51

4.1. Riskistsenaarium .......................................................................................................................................................... 51

4.2 Intressimäärade sensitiivsusanalüüs .................................................................................................................... 52

4.3. Võrdlus stabiilsusprogramm 2016 prognoosiga ............................................................................................. 53

5. EELARVEPOLIITIKA PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS ....................................................................................... 55

6. RIIGI RAHANDUSE KVALITEET ....................................................................................................................................... 59

LISAD ................................................................................................................................................................................................ 62

Lisa 1. Eesti majanduse põhinäitajad aastatel 2006–2016 .............................................................................. 62

Lisa 2. Eesti võrdlus teiste EL liikmesriikidega (joonised) .............................................................................. 65

Lisa 3. Administratiivsete hinnatõusude mõju THI-le ....................................................................................... 68


Rahandusministeerium 2

SISSEJUHATUS Vastavalt EL eelarvepoliitikate koordineerimise reeglitele peavad EL liikmesriigid kord aastas esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid (vastavalt euroala liikmed ja eurot mittekasutavad liikmesriigid). Eesti, olles alates 1. jaanuarist 2011 Euroopa Majandus- ja Raha-liidu (Economic and Monetary Union, EMU) täieõiguslik liige, esitab oma Stabiilsusprogrammi Euroopa Komisjonile ja EL Ministrite Nõukogule kuuendat korda. Seega on käesolev Stabiilsus-programm sisuliselt jätk eelmisel aastal esitatule. Stabiilsusprogrammi eesmärk on väljendada valitsuse poliitikat Stabiilsuse ja kasvu paktist (Stability and Growth Pact, SGP) tulenevate nõuete täitmisel. Liikmesriikide esitatud seekordsete stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide hindamine Euroopa Komisjoni ja EL Ministrite Nõukogu poolt toimub 2017. aasta mais–juunis. Stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide esitamine ja hindamine on oluline osa Euroopa pool-aasta (European Semester) majanduspoliitika koordinatsioonist ja järelevalvest. Euroopa pool-aasta raames hindavad Komisjon ja Nõukogu stabiilsus- ja konvergentsiprogramme enne liikmesriikide järgmise aasta eelarvete koostamisel olulisemate otsuste tegemist, et anda vajadusel poliitikasoovitusi fiskaalpoliitika kavatsuste osas. Eesti eelarvepoliitika on jätkuvalt kooskõlas Stabiilsuse ja kasvu paktiga. Stabiilsusprogramm on koostatud paralleelselt siseriikliku Riigi eelarvestrateegiaga lähtudes Vabariigi Valitsuse ees-märkidest ja poliitikatest, mis on sätestatud valitsusliidu programmis ning teistes strateegilistes dokumentides. Stabiilsusprogramm 2017 lähtub Rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadisest majandusprognoosist. Vastavalt EL liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise reeglitele loodi 2014. aastal Eesti Panga juurde sõltumatu Eelarvenõukogu, mille ülesanne on anda hinnanguid Eesti eelarvepoliitika aluseks olevatele majandusprognoosidele ja jälgida riigisiseste eelarve-reeglite täitmist. Hinnangu rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadisele majandusprognoosile avalikustab Eelarvenõukogu oma kodulehel. Tavapäraselt enne Rahandusministeeriumi majandusprognoosi avalikustamist toimunud prognoosiseminaril juhtisid pidasid teiste valitsus- ja erasektori asutuste majanduseksperdid Rahandusministeeriumi prognoosi realistlikuks. Stabiilsusprogramm 2017 ajahorisont on aastani 2021, nagu nõuab riigi eelarvestrateegialt riigi-eelarve seadus (järgmine eelarveaasta ja sellele järgnevad kolm aastat). Dokument koosneb kuuest osast, mis annavad ülevaate majanduspoliitika eesmärkidest, majandusolukorrast ja tulevikuväljavaadetest, fiskaalraamistikust, võrdlusest eelmise Stabiilsusprogrammiga, riigi rahanduse kvaliteedi parandamisest ning, eelarvepoliitika pikaajalisest jätku-suutlikkusest.



1. MAJANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID Valitsuse majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused jätkusuutlikuks majanduskasvuks, mis toob kaasa heaolu suurenemise ja reaalse konvergentsi arenenud riikidega. Stabiilse majandus-arengu eeltingimuseks on makromajandusliku stabiilsuse ja paindlikkuse tagamine, mis toetab majanduse sise- ja välistasakaalu. Eesti reaalse konvergentsi tempo on olnud kiire ja oleme jõudsalt lähenenud Euroopa Liidu keskmisele. Krediidi sissevoolul tuginenud kiire majandus-kasvu perioodil suurenenud riskid ja tasakaalustamatused on kriisiaegses kohandumis-protsessis kiiresti taandunud ning vähendanud majanduse edasist haavatavust. Üleilmse krediidikriisiga kaasnenud maailmamajanduse ja kaubavahetuse järsk kokkutõmbumine omas olulist mõju Eesti avatud majandusele ning sellega toimetulekul näitas majandus märkimis-väärset paindlikkust. Muutunud majandusolukorras säilitati eelarvepoliitika usaldusväärsus ning selle tugi majandusarengule võimaldas kriisist väljuda riigi finantskohustusi märkimis-väärselt suurendamata. Majanduse paindlikkuse suurendamine, ettevõtluskeskkonna toetamine ning tööturu toimimise tõhustamine on saanud võtmeküsimuseks, mis aitab tagada majanduse jätkusuutlikku arengut. Eelarvepoliitika üks põhieesmärkidest on toetada makromajanduslikku stabiilsust turgude paindlikkuse ja efektiivsuse kaudu ning ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske ning parandada majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet. See on eriti oluline ühtse raha-tsooni majanduse efektiivse toimimise kindlustamiseks. Maksusüsteemi ning eelarve kulude poole kujundamisel tuleb arvestada nende mõjuga majandusarengule, mida on oluline jälgida muutuste tegemisel. Lisaks tuleb tagada eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus rahvastiku vananemise tingimustes. Stabiilse majanduskeskkonna kindlustamine, eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja hõive parandamisele ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine ongi kolm valdkonda, millele Eesti oma majanduspoliitikas keskendub. Valitsus jätkab vastutsüklilise või neutraalse eelarvepoliitikaga. Keskpika perioodi eelarve eesmärk (medium-term objective, MTO) on mitte kavandada valitsussektori struktuurset eelarvepuudujääki üle 0,5 protsendi SKPst. Range fiskaalpoliitika tagab valitsussektori võla-koormuse püsimise madalal tasemel, mis on omakorda üheks eelduseks riigi rahanduse pika-ajalise jätkusuutlikkuse tagamisele. Otsuste fokusseerimiseks ja oma tegevuse hindamiseks on valitsus on esile tõstnud prioriteedid, mille elluviimine on valitsuse jaoks esmatähtis. Prioriteedid lähtuvad koalitsioonileppest ning on üheks aluseks kavandatavate tegevuste ja riigieelarve lisataotluste eelisjärjestusse seadmisel. Vabariigi Valitsuse prioriteedid ning nende elluviimiseks vajalikud poliitikaalgatused ja -muudatused aastani 2021 on järgmised: 1) Eesti rahvaarvu suurendamine.

o Summaarne sündimuskordaja tõuseb aastaks 2019 1,67ni. o Rahvaarv ei vähene võrreldes 2016. aasta 1. jaanuari seisuga. o Vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi muudatused. o Õpetajate palga tõstmine, tagamaks motiveeritud õpetajate olemasolu ning noorte

õpetajate juurdekasv. o Soodsad tingimused Eestisse tagasipöörduvatele peredele ja nende lastele läbi

tugiteenuste süsteemi. 2) Ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine.

o Suhtelise vaesuse määra vähendamine.



o Toetatakse inimeste iseseisvat hakkamasaamist ning vähendatakse sissetulekute ebavõrdust.

o Töövõimereformi rakendamine ning tööohutuse ja töötervishoiu süsteemi täiendamine. o Eesti keele õppe kättesaadavuse tagamine eesti keelest erineva emakeelega inimestele. o Haldusreformi elluviimine ning paremate ja kättesaadavamate avalike teenuste

pakkumine. 3) Eesti väljaviimine majandusseisakust.

o Tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest kasvab 79%ni aastaks 2019. o Tööjõu efektiivne maksumäär on madalam kui 34,1% 2019. aastaks. o Toetatakse investeeringuid teadmusmahukuse ja lisandväärtuse suurendamiseks

erinevates valdkondades. o Avaliku sektori TA kulude kasv 1%ni SKPst. o Jätkatakse Rail Balticu ning teiste strateegiliste taristute väljaehitamisega. o Jätkuvad tegevused ettevõtluse halduskoormuse vähendamiseks.

4) Julgeoleku tugevdamine. o Kaitsekulud säilivad tasemel vähemalt 2% SKPst, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui

vastuvõtja riigi kulud ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kulu. o Riigikaitse arendamine vastavalt riigikaitse arengukavale 2017–2026. o 2019. aasta alguseks viiakse lõpule riigi idapiiri väljaehitamine.

Joonis 1. Reaalne konvergents ELiga (protsenti EL28st)

* PPS – ostujõu pariteedi alusel arvutatud SKP. ** Majapidamiste lõpptarbimiskulutuste hinnatase. Allikas: Eurostat.

30

40

50

60

70

80

90

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

SKP per capita (PPS*) Tööjõu tootlikkus töötaja kohta Hinnatase**



Joonis 2. Tööhõive vanusegrupis 20–64 eluaastat (protsenti)

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eurostat.

50

60

70

80

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Eesti EL28



2. EESTI MAJANDUSARENG JA VÄLJAVAATED

2.1. Väliskeskkonna arengud ja eeldused 2016. aastal oli maailmamajanduse kasv jätkuvalt tagasihoidlik tööstusriikide kasvu pidurdumise ning arenevate turgude nõrkuse tõttu. Käesolevaks aastaks oodatakse maailmamajanduse kasvu kiirenemist 3,4%ni ning kaubavahetuse elavnemist. Seda toetab arenevate riikide kasvuväljavaadete paranemine ning arenenud tööstusriikidest eelkõige USA majanduse tugevnemine. Ka globaalne ostujuhtide indeks viitab majandusaktiivsuse suurenemisele, kerkides aasta alguses kahe aasta kõrgeimale tasemele. Euroala ostujuhtide indeks on käesoleva aasta esimestel kuudel märkimisväärselt tõusnud, viidates majanduse tugevnenud kasvuväljavaadetele. Väliskeskkonnast tulenevad riskid on seotud eelkõige USA fiskaalstiimuli ulatuse, Brexitiga seonduva temaatika ning osade euroala riikide valimistega. Paranev väliskeskkond soosib ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusarengut. Nende riikide kaalutud keskmine impordinõudlus tugevnes möödunud aastal ning sel aastal on oodata viimaste aastate kiireimat välisnõudluse kasvu (3,4%). Suuremal määral toetab siinsete eksportivate ettevõtete kasvuvõimalusi Soome, Rootsi ja Läti impordinõudlus. Venemaa majandus on tugevnemas tõusnud toorainehindade ja tugevneva rubla toel, panustades pärast kolme aastast langust välisnõudlusesse taas positiivselt. Globaalse majanduskonjunktuuri paranemisest tingitud kaubanduspartnerite hoogsama kasvu toel kiireneb välisnõudluse kasv aastatel 2018-2019 vastavalt 3,6% ja 3,9%ni. Seega kujuneb väliskeskkond Eesti eksportivate ettevõtete jaoks lähiaastatel soodsaks, mis loob head võimalused ekspordi kiireks kasvuks. Toorainete kallinemise mõjul kiirenes inflatsioon euroalas käesoleva aasta I kvartalis 1,8%ni. Ka 2017. aasta kokkuvõttes oodatakse energia- ja toiduhindade tõusu tõttu 1,8%st inflatsiooni. Seejärel hinnatõus mõnevõrra aeglustub, kuna toorainete mõju hindadele väheneb. Euroala baasintressid jäävad lähiaastatel negatiivseks, kuna Euroopa Keskpank rakendab mahukat võlakirjade kokkuostuprogrammi (QE). Aprillist varaostukava mahtu küll vähendatakse, kuid seda jätkatakse vähemalt aasta lõpuni, sõltudes Euroopa Keskpanga inflatsiooni-eesmärgi täitmise ootustest. USA presidendivalimiste järgselt on EUR/USD vahetuskurss nõrgenenud ning püsinud madalana ka aasta esimestel kuudel. Märtsi alguses fikseeriti EUR/USD vahetuskurss 1,057 tasemel kogu prognoosiperioodiks. Nafta hind on pärast 2016. aasta alguses saavutatud madaltaset tõusnud, kuid püsinud üsna volatiilsena. Nafta tootmismahtude kärpimise järgselt OPECi poolt püsis nafta hind möödunud aasta lõpust alates 55 USD/barreli juures. Märtsis avaldatud USA rekordiliste naftavarude info valguses on nafta mõnevõrra taas odavnenud. Kevadises majandusprognoosis oleme arvestanud 55,8 ja 56,0 USD naftahinnaga aastatel 2017 – 2018.



Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused (protsenti)

Eeldused RM 2017. a kevadises prognoosis Euroopa Komisjon 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021* 2016 2017* 2018*

1. Euribor, 3 kuud (aasta keskmine)

-0,3 -0,3 -0,2 0,0 0,1 0,3 -0,3 -0,3 -0,2

2. Eurotsooni pikaajaline intressimäär (aasta keskmine)

0,1 0,5 0,8 1,0 1,2 1,4 0,1 0,5 0,7

3. USD/EUR vahetuskurss (aasta keskmine)

1,11 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06 1,11 1,07 1,07

4. Nominaalne efektiivne vahetuskurss

1,2 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 1,2 0,5 0,0

5. Maailma majanduskasv (ilma EL-ta)

3,2 3,7 3,9 4,0 4,0 3,9 3,2 3,7 3,9

6. EL28 SKP kasv 1,9 1,8 1,8 1,7 1,7 1,7 1,9 1,8 1,8 7. Eesti eksportturgude impordikasv

2,5 3,4 3,6 3,9 3,9 3,8 2,0 3,1 3,5

8. Maailma impordi kasv (ilma EL-ta)

0,8 3,2 3,8 4,2 4,4 4,3 0,8 3,0 3,7

9. Nafta hind (Brent, USD/barrel)

43,7 55,8 56,0 55,2 55,2 55,8 44,8 56,4 56,9

Allikad: ajaloolised andmed pärinevad Eurostatist, Eesti Pangast, U.S. Energy Information Administration’ist (EIA); prognooside aluseks võimalusel Euroopa Komisjon (COM), Consensus Economics (CF), IMF ja NYMEX Brent futuurid, mida on vastavalt viimastele arengutele ja Rahandusministeeriumi eksperthinnangutele (RM) korrigeeritud.

Joonis 3. Eesti majanduse põhinäitajate arengud (protsenti) A. Eesti ja euroala majanduskasv B. Panus majanduskasvu

C. Sisenõudluse ja impordi reaalkasv D. Ekspordi reaalkasv

-6

-4

-2

0

2

4

-18

-12

-6

0

6

12

2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015

Eesti Euroala (parem skaala)

-30-24-18-12-606

121824

2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015

Netoeksport Invest. ja varud

Tarbimine Majanduskasv

-40-30-20-10

010203040

2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015

Sisemajanduse nõudlus Import

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015

Kaubanduspartnerite kaalutud impordikasv

Kaupade ja teenuste eksport



E. Koguvälisvõlg ja netovälisvõlg F. Investeeringute struktuur (mln €)

G. Säästud (% SKPst) H. Jooksevkonto struktuur (% SKPst)

I. Tööhõive ja töötus J. Tööviljakus

-50

0

50

100

150

0

5

10

15

20

25

30

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015

Koguvälisvõlg mld EUR (vasak skaala)

Koguvälisvõlg % SKPst

Netovälisvõlg % SKPst

0

250

500

750

1 000

1 250

1 500

1 750

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015

eluruumid hooned ja rajatised

transpordivahendid Muud masinad

-20

-10

0

10

20

30

40

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

Erasääst Avalik säästVälismaine sääst Kodumaine sääst

-30

-20

-10

0

10

20

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

Teisene tulu Esmane tuluTeenused KaubadJooksevkonto

-75

-50

-25

0

25

50

0

4

8

12

16

20

2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015

Hõivatute arvu kasv tuhandetes (parem skaala)

Tööpuuduse määr (vasak skaala)

-18

-12

-6

0

6

12

18

2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015

Palkade reaalkasv Tööviljakus

SKP reaalkasv



K. Eesti ja euroala tarbijahinnaindeksid L. Peamiste inflatsioonitegurite muutus

M. Intressimäärad N. Ekspordi-, impordi- ja tootjahinnaindeks

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti Pank, Eurostat.

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

Eesti tarbijahinnaindeks

Euroala tarbijahinnaindeks

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

Toit ja mittealkohoolsed joogidEnergiaBaasinflatsioon

-2

0

2

4

6

8

10

12

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

Eluasemelaenud EURIBOR 6-kuud

-10

-5

0

5

10

15

20

2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015

EkspordihinnaindeksImpordihinnaindeksTööstustoodangu tootjahinnaindeks



2.2. Majandusprognoos Euroopa majanduse kindlustunde indikaatorid on viimase poolaasta jooksul kitsast koridorist välja murdnud, kus nad viimase kolme-nelja aasta jooksul püsisid, väljendades selgemalt optimismi suurenemist. Samas ei ole see optimism jõudnud veel meie kaubanduspartnerite impordi kasvuootustesse, mis agregeeritult näitavad eelmise prognoosiga võrreldes veidi tagasihoidlikumat Eesti ekspordinõudluse kasvu. Seetõttu oleme käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi veidi alandanud, kuid tõstnud 2018. aasta ootusi. Eesti ekspordi kasv üllatas eelmisel aastal positiivselt, mis annab alust arvata, et kiire palgakasv ei ole konkurentsivõimet oluliselt halvendanud. Sisenõudluse kasv jäi 2016. aastal suvel prognoositust aeglasemaks, kuna ei toimunud kauaoodatud ettevõtete investeerimisaktiivsuse tõusu. Samas annavad EL rahade intensiivne kasutuselevõtmine, kohalike omavalitsuste valimised ning paranev majanduskonjunktuur lootust, et investeeringud käesoleval aastal siiski kasvama hakkavad. Eratarbimise kasvutempo on püsinud suhteliselt kiirena ning niigi ajalooliselt kõrge kodumajapidamiste säästumäär jätkas tõusutrendil. Majapidamiste säästumäära võib langetada toormehindade kasvu najal kiirenenud inflatsioon, mis kärbib reaalsissetulekute kasvu oluliselt. Üldine ebakindlus püsib kõrge, kuid riskide jaotus on praegu tasakaalustatum, kui suvise prognoosi koostamise ajal. Käesoleva prognoosi eeldused on fikseeritud 2017. aasta märtsi alguse seisuga.

*** Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2017. aastal 2,4% ja 2018. aastal 3,1%. Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb 2017. aastal sisenõudlus, mis tugineb peamiselt investeeringute kasvu taastumisel. Import kasvab sel aastal ekspordist kiiremini ja netoekspordi panus jääb negatiivseks. Tuleval aastal ootame ekspordi kasvu kiirenemist kooskõlaliselt ekspordipartnerite majanduskasvuga. Lisaks ekspordile toetab majanduskasvu sisenõudlus, mille kasvutempo väheneb. Aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7% aastas. Kasv tugineb neil aastail ekspordile, kuid sisenõudluse panus püsib tänu eratarbimise ja investeeringute kasvule stabiilne. Prognoosi kohaselt aeglustub eratarbimise reaalkasv 2017. aastal oluliselt, kuna viimased kolm aastat langenud tarbijahinnad pöördusid 2016. aasta lõpul tõusule. Palgatulu kiire kasv siiski jätkub, kuid umbes poole 2017. aasta palgatulu kasvust võtab ära 3,3%ni ulatuv hinnatõus. Seetõttu langeb eratarbimise reaalkasv eelmise aasta 4%lt 2,2%le 2017. aastal. 2018. aastal tõuseb aga jõuliselt tulumaksuvaba miinimum, mis tõstab madalama palgaga töötajate netopalka kuni 10% – tulumaksureformi ja hinnatõusu aeglustumise koondmõjul kiireneb eratarbimise reaalkasv taas 4%ni. Edaspidi tarbimise kasvutempo langeb SKP kasvust veidi madalamale, kuna elanike netosissetulekuid jõuliselt suurendavaid reforme, mis viimastel aastatel on tarbimist mõjutanud, ei ole ette planeeritud ja kiirem kasv võib tulla eelkõige säästumäära vähenemise kaudu. Investeeringute neli aastat kestnud langus saab 2017. aastal ilmselt läbi ja seda toetavad kõik sektorid. Kodumajapidamiste eluasemeinvesteeringute kuus aastat kestnud suurenemine jätkub, mida kinnitab eluasemelaenu jäägi kasvutempo stabiilne tõus. Valitsussektori investeeringud peaksid nelja aastase languse järel kasvule pöörduma ELi rahade suurema kasutamise kaudu, mida toetavad kohalike omavalitsuste valimistega seotud täiendavad investeeringud. Ettevõtlussektori sääst (kasumite ja investeeringute vahe) on kuni 2016. aasta lõpuni olnud suur, mis viitab tootmisvõimsuste piisavusele ja ebakindluse jätkumisele majanduskasvu kiirenemise suhtes. Majandusaktiivsuse mõningane kiirenemine eelmise aasta lõpus ja paljude kindlustunde indikaatorite oluline paranemine viimase poole aasta jooksul nii Eestis kui ka kogu ELis annavad siiski lootust, et konjunktuur ettevõtluses hakkab muutuma.



Konkreetse tõuke investeeringute kasvuks annavad mitmed suured laevaostud 2017. aasta esimeses pooles. Arvestades nõrka võrdlusbaasi ja mitmeid ühekordseid tegureid, võib investeeringute (kapitali kogumahutuse) kasv 2017. aastal ulatuda 9%ni. 2018. aastal jäävad investeeringud tugeva võrdlusbaasi tõttu eelneva aasta tasemele, kuid edaspidi võib kasv ulatuda 4%ni kui majanduskonjunktuur paraneb ja ELi ning Eesti majanduste taastumine kriisist jätkub. 2017. aastal nõudlus meile olulistel välisturgudel tugevneb, soosides kaupade ja teenuste ekspordi hoogsa kasvu jätkumist (3,7%). Kaubaekspordi kasv on laiapõhjaline, vaid elektroonika osas on väljavaated nõrkade välistellimuste tõttu tagasihoidlikumad. Teenuste eksport püsib tugevana eelkõige välisturistide kasvavate külastuste ning mitmesuguste äri- ja IT teenuste ekspordi suurenemise tõttu. Positiivne mõju teenustele tuleb ka Eesti ELi eesistumisest teisel poolaastal. 2018. aastal jätkub maailmamajanduse tugevnemine, mis toetab ka meie kaubanduspartnerite käekäiku. Eksport kasvab välisnõudlusest veidi kiiremini, ulatudes 2018. aastal 3,9%ni ning 2019. aastal 4,0%ni. Import suureneb sel aastal 5,4%, mis ületab ekspordi kasvu eelkõige laevatehingu ning valitsussektori investeeringute taastumise tulemusena. Keskpikas plaanis saab impordi kasv olema ekspordist veidi kiirem investeerimisaktiivsuse tugevnemise mõjul. Pärast 2016. aastal saavutatud kõrgtaset (2,7% SKPst) väheneb jooksevkonto ülejääk sel aastal 1,3%ni SKPst. Suurenev kapitalikaupade import koos ühekordse transpordivahendi ostutehinguga ning välisettevõtete kasumite suurenemine vähendavad tänavust jooksevkonto ülejääki. 2017. aastal kiireneb tarbijahindade (THI) tõus 3,3%ni, mis on erinevate tegurite koosmõjul viimase viie aasta kiireim hinnatõus. Suures osas on selle taga toidu ja nafta kallinemine välisturgudel, aga ka sisemaiste tegurite ja maksumeetmete panus suureneb. Energiahinnad tõusevad sel aastal 7%, mida veab mootorikütuse kallinemine ning väiksemas ulatuses ka veebruaris toimunud kütuseaktsiisi tõstmine. Toidu kallinemine välisturgudel on hakanud suuremal määral ka siinsetesse hindadesse üle kanduma ning saab olema laiapõhjaline. Kaudsed maksud kergitavad inflatsiooni sel aastal 0,9%, millest valdava osa moodustavad alkoholi, tubaka ja kütuste aktsiisimäärade tõusud. Lisaks aasta alguses jõustunud uutele maksumääradele lisandub juulis lahja alkoholi jõulisem aktsiisimäära tõstmine. Teenuste hinnatõus kiireneb ajutiste tegurite taandumise ja tõusvate kütusehindade lisanduva mõju tõttu. 2018. aastal pidurdub inflatsioon 2,7%ni välistegurite panuse vähenemise tulemusena. Energiahindade tõus pidurdub, kuna naftahinnad stabiliseeruvad eelduste kohaselt. Teenuste hinnatõus peaks veidi kiirenema ning lisaks tipneb tuleval aastal maksumeetmete mõju, kui selle panus moodustab ca 1% THI-st. 2019. aastal alaneb inflatsioon 2,5%ni ning prognoosiperioodi lõpus 2,0%ni maksumeetmete mõju taandumise tõttu. Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning palgasurved püsivad vaatamata madalale majandusaktiivsusele. Hõive kasvas 2016. aasta kokkuvõttes 0,6% ning tööturul osalemise aktiivsuse tõusu tõttu suurenes tööpuudus 6,8%ni. Hõive kasv oli kiirem sisetarbimisele tuginevates tegevusalades. Kooskõlaliselt üldiste majandusarengutega ootame käesoleval aastal mõõduka 0,5% hõive kasvu jätkumist. Järgmisel aastal hõive kasv aeglustub 0,2%ni ning peatub alates 2019. aastast tööjõu pakkumise piirangute tõttu. Tööealise rahvastiku (vanus 15-74) arengutes on viimaste andmete järgi toimunud trendimuutused, mis tõstavad tööjõu pakkumist varasemate ootustega võrreldes. Rändesaldo on alates 2015. aastast positiivne. Tööturul osalemisele on positiivselt mõjunud ka naiste pensioniea tõus 63 eluaastani 2016. aastaks ning üldise vanaduspensioniea järkjärguline tõus 65 eluaastani aastaks 2026 jätkab seda trendi. Lisaks suurendab tööturul osalemist eelmise aasta keskel käivitunud töövõimereform, kuid esmajärjekorras eeldame selle tõttu statistilist tööpuuduse suurenemist alates 2017. aastast. Kuigi aktiveerimismeetmed aitavad senistel töövõimetuspensionäridel tööturul paremini toime tulla, ei ole tõenäoliselt nende oskused vastavuses ettevõtete ootustega.



Keskmise palga kasvutempo on püsinud kiire vaatamata madalale majanduskasvule. Palgauuringu kohaselt kiirenes keskmise palga kasv 2016. aastal 7,4%ni 2015. aasta 6%lt. Osaliselt oli palgakasvu kiirenemise taga oluliselt suurenenud preemiate maksmine, kuid kasv kiirenes ka preemiaid arvestamata 7,2%ni. Samas maksulaekumiste statistika näitas eelmisel aastal palgakasvu püsimist 6% juures. Palgakasv oli valdavalt kiirem keskmisest madalama palgaga harudes, kus tööjõupuudus on teravam ning palgasurved alampalga ca 10% tõusu tõttu suuremad. Üldine ärikliima paranemine ning hoogustuv riigi investeerimisaktiivsus lubab käesolevaks aastaks oodata mõõdukalt kiire 5,9% palgakasvu jätkumist. 2018. aastaks ootame palgakasvu aeglustumist 5%ni, kuna ettevõtete palgasurvet vähendavad tulumaksu muudatused. Tööturu pingete jätkumise tõttu ei ole põhjust oodata palgakulude osakaalu vähenemist suhtena SKPsse. Reaalse ehk inflatsiooniga korrigeeritud palga kasv aeglustub käesoleval aastal 2,5%ni inflatsiooni taastumise tõttu ning püsib allpool 3% kogu prognoosiperioodi vältel. Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2017–2021 (protsenti)

2016 tase

2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

1. SKP reaalkasv 17 747 1,6 2,4 3,1 2,8 2,7 2,7

2. SKP nominaalkasv 20 916 3,3 5,6 6,3 5,7 5,6 5,5

Kasvuallikad 3. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd) 4,1 2,3 4,0 2,6 2,4 2,5

4. Valitsussektori lõpptarbimis-kulutused

1,0 2,2 0,7 1,1 1,2 1,2

5. Kapitali kogumahutus põhivarasse -2,8 9,3 0,0 4,8 4,7 4,7

6. Varude muutus (% SKPst) 1,8 1,4 1,3 1,2 1,3 1,2

7. Kaupade ja teenuste eksport 3,6 3,7 3,9 4,0 4,0 3,9

8. Kaupade ja teenuste import 4,9 5,4 3,0 4,2 4,2 4,0

Panus SKP kasvu1 9. Sisemajanduse nõudlus (ilma varudeta)

1,7 3,7 2,3 2,7 2,6 2,7

10. Varude muutus 0,8 -0,2 0,0 0,0 0,1 0,0

11. Kaupade ja teenuste bilanss -0,8 -1,2 0,8 0,0 0,0 0,0

Lisandväärtuse kasv 12. Primaarsektor -8,6 1,8 2,6 2,0 1,8 1,8

13. Tööstus -0,9 2,8 4,1 3,8 3,6 3,6

14. Ehitus -0,1 3,0 4,0 3,7 3,6 3,6

15. Muud teenused 2,4 2,2 2,7 2,53 2,51 2,48

1) Panus SKP kasvu näitab, kui suure osa majanduskasvust konkreetne valdkond moodustab. Arvutatakse, korrutades valdkonna kasv tema osakaaluga SKPs. Valdkondade panuste summa annab kokku majanduskasvu (väikese erinevuse põhjuseks on statistiline viga – osa SKPst, mida ei ole olnud võimalik valdkondade vahel ära jagada). Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.

Tabel 3. Hindade prognoos 2017–2021 (protsenti)

2016 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

2010=100 % % % % % %

1. SKP deflaator 117,9 1,7 3,2 3,2 2,8 2,8 2,7

2. Eratarbimise deflaator 114,4 0,8 3,5 2,9 2,6 2,6 2,3

3. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeks 114,6 0,8 3,4 2,9 2,6 2,6 2,1

3a. Tarbijahinnaindeks 111,6 0,1 3,3 2,7 2,5 2,5 2,0

4. Valitsussektori tarbimiskulutuste deflaator

127,5 4,0 4,5 4,5 4,2 4,1 4,0



5. Investeeringute deflaator 116,0 -1,1 1,9 2,8 2,5 2,5 2,6

6. Ekspordi deflaator 106,6 0,1 2,1 1,9 2,0 2,0 2,0

7. Impordi deflaator 102,8 -0,9 2,0 1,9 2,0 2,0 2,0

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.

Tabel 4. Tööturu prognoos 2017–2021 (15–74-aastased) (protsenti)

2016 tase 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

% % % % % %

1. Hõive, hõivatute arvu järgi 644,61) 0,6 0,5 0,2 0,1 0,0 0,1

3. Tööpuuduse määr 6,8 7,8 8,9 9,5 9,6 9,6

4. Tööjõu tootlikkus, hõivatute arvu järgi 27,52) 1,0 1,9 2,9 2,7 2,8 2,6

6. Hüvitised töötajatele 10 271,13) 5,8 6,5 5,9 5,9 5,3 5,2

7. Hüvitis töötaja kohta (6./1.) 15,94) 5,2 6,0 5,6 5,8 5,3 5,1

1) Tuhat inimest. 2)Tuhat eurot hõivatu kohta. 3) Miljon eurot. 4) Tuhat eurot. Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.

Tabel 5. Maksebilansi prognoos 2017–2021 (% SKPst)

2006–2015

2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

1. Võlgnevus välismaailma suhtes -0,7 3,5 3,1 4,2 3,8 3,4 2,9

1a. Jooksevkonto -3,2 2,7 1,3 1,9 1,6 1,4 1,2

2. Kaupade ja teenuste bilanss 0,5 4,2 2,9 3,5 3,4 3,3 3,2

3. Esmase ja teisese tulu bilanss -3,7 -1,5 -1,6 -1,6 -1,7 -1,9 -2,0

4. Kapitalikonto 2,5 0,9 1,8 2,3 2,1 2,0 1,7

5. Vead ja täpsustused 0,0 -0,9 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Eesti Statistikaamet.



2.3. Võrdlus teiste prognoosijate prognoosidega Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad erinevused rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadise majandusprognoosi ning teiste makromajandusprognoose koostavate institut-sioonide viimaste avalikult teadaolevate kasvuootuste vahel. Nende omavahelisel võrdlemisel tuleb arvestada, et prognoosid on koostatud erinevatel aegadel ja sellest tulenevalt erineva informatsiooni alusel, mis tingib ka erinevused prognoosi eeldustes ja tulemustes. Aasta alguses on erinevate prognoosijate majanduskasvu ootused 2017. aastaks koondunud 2,2-2,6% vahemikku. Prognooside erinevusi põhjustab see, kuivõrd on prognoosides arvestatud 2016. aasta IV kvartali oodatust kiirema majanduskasvuga ning viimastel kuudel paranenud maailmamajanduse väljavaadetega. On märgata, et prognooside langetamine on lõppemas ning mõni institutsioon on hakanud prognoose tõstma. Rahandusministeeriumi kevadine majanduskasvu prognoos selleks aastaks on prognoosivahemiku keskel. 2018. aastaks ootavad institutsioonid majanduskasvu kiirenemist tugevneva sise- ja välisnõudluse toel. Prognoosid varieeruvad 2,6-3,1% vahemikus. Rahandusministeerium tõstis 2018. aasta majanduskasvu prognoosi 3,1%ni, mis on prognoosivahemiku ülemises otsas. Joonis 4. Eesti majanduskasvu prognooside muutumine (protsenti) A. Eesti majanduskasvu prognoosid 2017. aastaks prognoosi avalikustamise aja järgi

B. Eesti majanduskasvu prognoosid 2018. aastaks prognoosi avalikustamise aja järgi

Allikad: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Euroopa Komisjon, IMF, OECD, Swedbank, SEB, Nordea, Eastern Europe Consensus Forecasts.

0

1

2

3

4

5

6

2013 4 7 10 2014 4 7 10 2015 4 7 10 2016 4 7 10 2017 4Rahandusministeerium Eesti Pank Euroopa Komisjon

IMF OECD Swedbank

0

1

2

3

4

5

6

2014 4 7 10 2015 4 7 10 2016 4 7 10 2017 4Rahandusministeerium Eesti Pank Euroopa Komisjon

IMF OECD Swedbank



Tabel 6. Majandusprognooside võrdlus SKP reaalkasv, % SKP nominaalkasv, %

2017* 2018* 2019* 2017* 2018* 2019*

Rahandusministeerium 2,4 3,1 2,8 5,6 6,3 5,7 Euroopa Komisjon 2,2 2,6 – 5,3** 5,6** – Eesti Pank 2,6 3,0 2,9 4,6** 5,7** 5,5** IMF 2,5 2,8 2,7 5,4 6,1 5,8 OECD 2,4 2,9 – 4,9 5,6 – SEB 2,2 3,1 – – – – Swedbank 2,2 2,8 – 5,0 5,4 – Nordea 2,5 2,9 – – – – Konjunktuuriinstituut 2,3 – – – – – Consensus Forecasts 2,4 2,8 – – – –

Tarbijahinnaindeks, % Valitsussektori positsioon, % SKPst

2017* 2018* 2019* 2017* 2018* 2019*

Rahandusministeerium 3,3 (3,4*) 2,7 (2,9*) 2,5 (2,6*)

-0,4(-0,5***)

-1,7(-0,7***)

-1,1(-0,3***)

Euroopa Komisjon 2,8* 2,8* – -0,5 -0,2 – Eesti Pank 2,8 (2,9*) 2,4 (2,7*) 2,0 (2,3*) -0,4 -0,4 -0,3 IMF 3,2* 2,5* 2,3* 0,3 -0,2 -0,3 OECD 2,3* 2,6* – -0,5 -0,1 – SEB 2,8* 2,7* – – – – Swedbank 3,2 2,6 – -0,6 -0,4 – Nordea 3,0 2,4 – -0,7 -0,6 – Konjunktuuriinstituut 2,5 – – – – – Consensus Forecasts 2,5 2,5 – -0,1 -0,2 –

* Tarbijahindade harmoneeritud indeks. **Arvutatud nominaalse SKP mahu prognoosi või SKP kasvu ja deflaatori summeerimise põhjal. *** Prognoos koos vastu võtmata meetmetega

Allikad: Rahandusministeerium. Kevadine majandusprognoos. 12.04.2017. European Commission. European Economic Forecast. Winter 2017. 13.02.2017. IMF.World Economic Outlook. April 2017. 18.04.2017. OECD Economic Outlook. No 100. November 2016, 28.11.2016. Eesti Pank. Rahapoliitika ja majandus. 4/2016. 13.12.2016. Konjunktuuriinstituut. Konjunktuur nr 1 (200) 2017. 12.04.2017. SEB. Nordic Outlook. February 2017. 07.02.2017. Swedbank. Swedbank Economic Outlook. April 6, 2017. 06.04.2017. Nordea. Nordea Economic Outlook. March 2017. 28.03.2017. Eastern Europe Consensus Forecasts. 20.03.2017.

2.4. Majandusprognoosi koostamine ja hindamine Rahandusministeeriumi majandusprognoosi koostavad ministeeriumi Fiskaalpoliitika osakonna analüütikud, kes kuuluvad ministeeriumi koosseisu. Prognoosi objektiivsus ja sõltumatus on tagatud prognoosiprotsessi läbipaistvuse, erinevate majaväliste prognoosijate kaasamise ja prognoositulemuste pideva võrdluse kaudu. Enne Rahandusministeeriumi prognoosi lõplikku fikseerimist arutatakse selle põhieeldused ja tulemused ühisseminaril läbi kõigi Eesti olulisemate prognoosijatega, kes töötavad keskpangas, kommertspankades ja teistes majandusanalüüsiga tegelevates organisatsioonides. Kokku on selliseid kaasatavaid organisatsioone umbes kümmekond. Lisaks on Rahandusministeeriumi prognoosi seletuskirjas



välja toodud võrdlustabelid ja joonised erinevate sõltumatute prognoosijate prognoosi-tulemustega, mille põhjal on lihtne veenduda mõne prognoosija süstemaatilises kallutatuses. Tavapäraselt enne Rahandusministeeriumi majandusprognoosi avalikustamist toimunud prognoosiseminaril juhtisid pidasid teiste valitsus- ja erasektori asutuste majanduseksperdid Rahandusministeeriumi prognoosi realistlikuks. Eelarvenõukogu avalikustab 26. aprillil oma kodulehel hinnangu rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadisele makromajandus- ja rahandusprognoosile.1

1 http://www.eelarvenoukogu.ee/



2.5. Makromajanduspoliitika lähiaastatel 2.5.1. Makromajandusliku stabiilsuse tagamine Vabariigi Valitsuse makromajanduspoliitika peamine eesmärk on makromajandusliku stabiilsuse ning sise- ja välistasakaalu tagamine. Majanduskriisi eelsete aastate kiire potentsiaaliülese majanduskasvu perioodil üleskerkinud tasakaalustamatused ja riskid vähenesid majandustsükli pöördudes kiiresti. Majanduspoliitika lähiaastatel keskendub sellele, et vähendada võimalusi sarnaste riskide tekkeks uues tõusufaasis, samal ajal konkurentsivõimet suurendades. Keskpikas perspektiivis võib krediidipõhise liigkiire majanduskasvu riske hinnata minimaalseks. Eesti majanduse paindlikkus ilmnes kriisiperioodil nii erasektori kui valitsuse poolelt. Valitsus hoidis majanduslanguse tingimustes eelarvepuudujäägi Euroopa Liidu asutamislepinguga määratud vahemikus, tekitades riigile hea stardipositsiooni majanduskasvu taastudes, kuna kriisi tulemusena ei suurenenud valitsussektori võlg märkimisväärselt ning suurem osa eelarve-positsiooni parandavatest meetmetest on pikaajalise mõjuga. 2016. aastal püsis valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon ülejäägis 0,3% SKPst tänu ootustele alla jäänud investeeringute mahule ning keskvalitsuse oodatust väiksemaks jäänud tööjõu- ja majandamiskulude tõttu. Ülejäägis olid kõik valitsussektori tasandid. 2017. aastal on oodata positsiooni defitsiiti langemist, kuid jäämist siiski struktuurselt ülejäägiliseks. Struktuurselt on valitsussektor olnud ülejäägis alates 2009. aastast (v.a. 2012 ja 2013). Kriisist edukalt väljumisel on olulist rolli mänginud Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtmine ja eurotsooniga liitumine 2011. aasta 1. jaanuaril. Vaatamata globaalsete arengute turbulentsusele on ühisraha suurendanud usaldust Eesti majanduse vastu ning loob head tingimused kasvuks tulevikus. Jätkuv konservatiivne joon eelarvestamises annab ka edaspidi tõhusa panuse majandusagentide kindlustunde suurendamiseks. Selle positiivne mõju on nähtav majandus-arengutes kriisist väljudes. Eesti kui väikese avatud majanduse majanduspoliitika on suunatud paindlikkusele ning kohanemisvõimele. Suhteliselt madalat majandusse sekkumise määra kavatseb valitsus hoida ka keskpikas perspektiivis, võttes eesmärgiks luua erasektorile tingimused arenguks ning stabiliseerides seejuures majandusarengut hoides eelarve struktuurselt ülejäägis. 2.5.2. Majanduse välised ja sisemised tasakaalustamatused Aastatel 2016 tegi Euroopa Komisjon Eesti majanduse kohta süvaanalüüsi, kuna tööjõu ühikukulu ja kinnisvarahindade kasv ületasid lubatud piirmäärasid. Lisaks oli referentsväärtusest mõnevõrra suurem ka rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon, kuid arvestades Eesti majanduse kiiret kasvu pärast iseseisvumist (võrreldes rikkamate riikidega) ja järelejäänud konvergentsipotentsiaali on see olukord loomulik ning sellest ei saa järeldada välise tasakaalustamatuse olemasolu. Komisjon leidis analüüsi tulemusena, et Eestil ei ole makromajanduslikke tasakaalustamatusi. 2 Tööjõukulude tõus võib küll vähendada ettevõtete konkurentsivõimet, kuid selle mõju eeldatavasti väheneb tööviljakuse tõusu ning reaalpalga

2 European Commission, 2016. 2016 European Semester: Assessment of progress on structural reforms, prevention and correction of macroeconomic imbalances, and results of in-depth reviews munder Regulation (EU) No 1176/2011. Strasbourg, 8.3.2016 COM(2016) 95 final.



kasvu aeglustumise tulemusena. Kinnisvarahinnad on jõudsalt kasvanud, kuid see on olnud kooskõlas sissetulekute kasvuga ning edasisi surveid vähendab pakkumise suurenemine. Viimases, 2015. aasta andmetel koostatud tabelis on Eesti neli indikaatorit, mis ületavad oma referentsväärtusi: netoinvesteerimispositsioon, reaalse efektiivse vahetuskursi muutus, nominaalne tööjõu ühikukulu ja kinnisvarahind. Nende kõrvalekallete majandusliku tõlgendamise tulemusena ei pidanud Komisjon siiski vajalikuks täiendava süvaanalüüsi tegemist, kuigi kinnisvara- ja tööjõuturu areng vajab tähelepanelikku jälgimist. Nominaalse tööjõu ühikukulu3 kasv kiirenes 2015. aastal seoses SKP kasvu järsu aeglustumisega nõrga välisnõudluse tõttu, millele tööturg ei reageerinud. Lisaks suurendas ametliku palgatulu kasvu maksuameti hea töö varimajanduse vähendamisel, sh 2014. aasta keskpaigast rakendunud töötamis registri abil, mis vähendas mitteametlikult töötavate inimeste arvu. Tööviljakuse kasv oli 2015. aastal negatiivne ja on ka pärast seda olnud madal. Ilmselt ei ole ettevõtetel endiselt kindlust müügikäivete olulise kasvu osas, mistõttu on investeeringud olnud langustrendil ja aeglaselt kasvavat nõudlust on rahuldatud pigem tööjõu suurendamisega. Tööjõu osakaalu suurenemise lisandväärtuses on ettevõtted seni siiski edukalt üle elanud, kuna kasumite kahanemise kõrval on investeerimisvajadus vähenenud veelgi rohkem ja ettevõtete likviidsus on kõrgel tasemel. Investeeringute madal tase viimastel aastatel on aga paratamatult mõjunud negatiivselt majanduse kasvupotentsiaalile. Kinnisvara hinnatõus (deflateeritud) ületas oma referentsväärtust aastatel 2013-2015, kuid 2016 aastal jäi see juba oluliselt piirmäärast allapoole (3,9% v 6%). See olnud kooskõlas sissetulekute kasvuga ja mitte kiire laenukasvuga – kodumajapidamiste laenujäägi aastakasv on olnud kuni viimase ajani sissetulekute kasvust aeglasem ehk nende laenukoormus on olnud langustrendil. 2016. aasta lõpuks hakkas nii eluasemelaenude jäägi kui elanike kogu laenujäägi kasvutempo siiski lähenema sissetulekute kasvule ning mõne aja pärast võib finantssektor anda juba positiivse panuse nõudlusesse. Üks eluasemete kiire hinnatõusu põhjusi on olnud struktuuri muutus eluasemeturul, kuna uute korteritega tehtavate tehingute osakaal on suurenenud. Eesti Panga andmetel oleks 2016 aasta lõpus hinnatõus jäänud kaks korda väiksemaks4. Erinevalt buumi ajast, kui eluasemelaenude jääk kasvas kiiremini kui eraisikute valduses olev kinnisvarafond, on kriisi puhkemisest alates eluasemelaenude jäägi kasv jäänud kinnisvarafondi kasvule alla. See tähendab, et omaosaluse osakaal kinnisvaratehingutes on varasemast suurem ja ilmselt liigub elamukinnisvara turule ka osa ettevõtluses rakenduseta jäävaid vabu vahendeid, kuna tootluse ootus on elamukinnisvaras suurem. Reaalse efektiivse vahetuskursi tugevnemine (tarbijahindade põhjal) oli seotud Vene rubla ja euro vahetuskursi hüppelise muutusega 2014. aasta lõpus ning rubla edasise nõrgenemisega 2015. aastal. See areng oli Eesti majandusest ja poliitikast sõltumatu ja õnneks on rubla viimase aasta jooksul stabiilselt oma ostujõudu taastanud. Üldise liberaalse majanduspoliitika kontekstis on valitsuse majanduspoliitika suunatud majanduskasvu soodustamisele pakkumispoolsete tegurite kaudu. Lisaks võimaldab vaba konkurentsi soodustamine ning turgude efektiivne toimimine vähendada tasakaalustamatuste tekkimise võimalust. Tööturu toimimist toetavad juba rakendunud töölepingu seadus ja aktiivse tööturupoliitika meetmete rolli suurendamine. Samuti suurendab tööjõu pakkumist eelmisel aastal käivitunud töövõimereform, mis aitab osalise töövõimega inimestel tööturule tagasi pöörduda.

3 Palgakulude suhe loodud lisandväärtusesse töötaja kohta. 4 Finantsstabiilsuse ülevaade 1/2017, Eesti Pank



Valitsus ning Eesti Pank monitoorivad pidevalt olukorda ning jälgivad, et makro-majanduslik stabiilsus oleks tagatud. Vajadusel ollakse valmis kasutama täiendavaid meetmeid. Joonis 5. Valitud indikaatorid majandusarengutest A. Jooksevkonto saldo (% SKPst) B. Investeerimispositsioon (neto IIP, % SKPst)

C. Reaalne efektiivne vahetuskurss5 D. Osakaal maailmaekspordis (%)

E. Erasektori laenukäive (% SKPst) F. Erasektori võlg (% SKPst)

5 Euroala HCI: Harmonised competitiveness indicators based on consumer price indices, vis-à-vis EER-42 group of trading partners.

-16

-12

-8

-4

0

4

8

1995 1998 2001 2004 2007 2010 2013 2016

Eesti jooksevkonto Eesti välisvõlgnevus

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

1996 1999 2002 2005 2008 2011 2014

Eesti neto IIP Eesti netovälisvõlg

-4

0

4

8

12

16

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014

Eesti reaalne efektiivne vahetuskurss, v. 3 a (%)

-20

0

20

40

60

80

100

0,00

0,02

0,04

0,06

0,08

0,10

0,12

1994 1997 2000 2003 2006 2009 2012 2015

Osakaal maailma ekspordis

Osakaal maailma ekspordis, 5 a keskm muutus (%, p sk)

-20

-10

0

10

20

30

40

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014

Eesti erasektori laenukäive kommertspankadest

0

40

80

120

160

2004 2006 2008 2010 2012 2014

Eesti erasektori laenujääk kommertspankadest



G. Valitsussektori võlg (% SKPst) H. Tööjõuühikukulude muutus (%)

I. Kinnisvarahinnad J. Töötuse määr (%)

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet, Eesti Pank, Euroopa Keskpank, Eurostat, Euroopa Komisjon.

0

4

8

12

1995 1998 2001 2004 2007 2010 2013

Eesti valitsussektori võlg

-10

0

10

20

30

40

50

2004 2007 2010 2013 2016

Eesti nominaalne ULC, v.e.a.

Eesti nominaalne ULC, v. 3 a.

-50-40-30-20-10

01020304050

2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

Eesti, v.e.a.

0

3

6

9

12

15

18

1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015

Eesti Eesti (3a keskmine)



3. FISKAALRAAMISTIK 2014. aasta märtsis jõustunud riigieelarve baasseadusega kehtestati eelarvepositsiooni reeglid, mille kohaselt tuleb riigieelarve koostada selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oleks vähemalt tasakaalus. Ühtlasi võeti siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta. Vastavalt koalitsioonileppele plaanib valitsusliit tasakaalureeglit muuta selliselt, et eelmiste aastate eelarveülejääkide arvel võib tuleva aasta eelarve kavandada ka puudujäägis olevana kuni 0,5 protsendi ulatuses SKPst. Struktuurse eelarvetasakaalu eesmärk põhimõtteliselt säilib, kuid tasakaalu jälgitakse pikema perioodi keskmisena. Muudatusega suurendatakse eelarvepoliitika paindlikkust, lubades tasandada (erandlikke) ülejääke. Samas säilib ka kohustus tasandada tekkinud puudujääke. Järgnevate aastate eelarve eesmärkide seadmisel on lähtutud kavandatavast riigieelarve seaduse muudatusest.

3.1. Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid Valitsuse eelarvepoliitika põhieesmärk on toetada makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude paindlikkuse ja efektiivsuse ning ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske. Valitsuse eelarvepoliitika eesmärgiks on vähemalt valitsussektori struktuurne tasakaal keskpikal perioodil, mis vastab riigieelarve baasseaduse muudatuse, Maastrichti lepingu ning Stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Valitsuse eesmärk on tagada jätkusuutlik ja makromajandust tasakaalustav eelarvepoliitika. Sihiks on, et eelarvepoliitilised otsused toetavad maksimaalselt makromajanduslikku stabiilsust, ohjavad majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske ning parandavad majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet. Tulevaste majanduslangustega toimetulekuks peab olema tagatud piisavate reservide olemasolu ja paindlikkus eelarves tulude ja kulude struktuuri muutmiseks. Eelarvepoliitilised otsused langetatakse üheaegselt (st vaid eelarve(strateegia)protsessis), otsused on jätkusuutlikud (arvestatakse otsuste pikaajalist mõju), maksimaalselt valdkonnapoliitikaid ja muude valitsussektori tasandite tegevust arvestavad ning kõiki rahastamisallikaid (lisaks maksutuludele ka EL toetuste, kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse kvoodi müügitulu jms) ühtselt käsitlevad. 3.1.1. Valitsuse keskpika perioodi eelarve-eesmärk Valitsus jätkab vastutsüklilise või neutraalse eelarvepoliitikaga ning keskpika perioodi eesmärgiks (medium-term objective, MTO) on mitte kavandada valitsussektori struktuurset eelarvepuudujääki üle 0,5 protsendi SKPst. Selliselt seatud eesmärk on kooskõlas Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga (Treaty on Stability, Coordination and Governance in the Economic and Monetary Union) ning plaanitava riigieelarve baasseaduse muudatusega. MTO seavad liikmesriigid endale ise vähemalt kolmeks aastaks ette ja peavad seda täitma või vähemalt selle suunas liikuma, parandades struktuurset positsiooni 0,5% aastas. MTO muutmise vajadus tuleneb kavandatavast riigieelarve baasseaduse muudatusest, millega võimaldatakse koostada riigieelarve struktuurses puudujäägis kuni 0,5 protsenti SKPst. Kuid seda ainult tingimusel, et eelnevatel aastatel on kumuleerunud ülejääk. Nii näiteks on eelarve perioodi 2014-2020 keskmisena struktuurses tasakaalus ning arvestades, et seadus ei võimalda



kumuleerunud ülejäägi puudumisel puudujäägiga eelarvet teha, siis jääb keskmine eelarvepositsioon ka peale 2020. aastat kumulatiivselt struktuursesse tasakaalu. Eelarve-positsiooni planeerimine struktuursest positsioonist lähtuvalt võimaldab majandust stimuleerida ajal, mil majanduskasv on madal (nominaalne eelarve võib olla puudujäägis). Aastatel 2009-2011 oli Eesti valitsussektor struktuurses ülejäägis. Aastatel 2012-2013 pöördus see struktuurseks puudujäägiks, põhjuseks nominaalne puudujääk, mida võimendas jõukohasest suuremaks paisunud majanduse maht (SKP lõhe). Aastatel 2014-2016 saavutati nominaalse ülejäägi abil taas struktuurne ülejääk. Struktuurne ülejääk püsib prognoosi kohaselt väiksemas mahus ka 2017. aastal. Kahel järgmisel aastal on eesmärgiks seatud 0,5%ne struktuurne puudujääk ning 2020. aastal 0,3%ne struktuurne puudujääk kompenseerimaks eelneval kolmel aastal tekkinud struktuurset ülejääki. Eelarve puudujääki laskmise arvel suurendatakse investeeringuid kokku 315 mln euro ulatuses kolme aasta jooksul. Eesmärkide saavutamisel jõutakse valitsussektori nominaalse eelarveülejäägini 0,2% SKPst 2020. aastal. Eelarveaasta kestel hoidutakse positiivsete lisaeelarvete koostamisest, võimalik maksutulu ülelaekumine suunatakse reservidesse. 3.1.2. Valitsuse keskpika perioodi maksukoormuse eesmärk Valitsuse eesmärk on stabiliseerida maksukoormus 36 protsendi juures SKPst, vähendades tööjõuga seotud makse. 2017. aasta maksukoormuseks kujuneb 34,8% SKPst. Perioodil 2018-2021 on maksukoormust vähendava mõjuga uus maksuvaba tulu süsteem, tervise erisoodustuse kehtestamine ja diisliaktsiisi tõstmisest loobumine. Maksukoormust suurendavad eelkõige alkoholi-, tubaka ja kütuseaktsiisi tõstmine, pakendiaktsiisi reform, teekasutustasu kehtestamine, ettevõtte tulumaksumäär 14% regulaarselt jaotatava kasumi korral, pankade avansiline dividendi tulumaks ja magustatud jookide maks. Kokkuvõttes tõuseb maksukoormus 2018. aastal 35,8%le SKPst ja jääb samale tasemele ka 2021. aastal. Tulevasest arengust on lähemalt juttu maksupoliitika, maksukoormuse ja maksukulude peatükis. Valitsuse eesmärk on hoida tööjõu efektiivne maksumäär 2016. aasta tasemel (ca 35%). 2017. aasta tööjõu efektiivne maksumäär on kevadprognoosi kohaselt 34,4%. Uus maksuvaba tulu (2018) vähendab tööjõu efektiivset maksumäära, kuid samal ajal on vastupidise mõjuga kogumispensioni kõrgema maksemäära lõppemine. Edasiste maksulangetuste puudumine viib näitaja palgatõusu mõjul 2021. aastaks 35,0%le.



3.2. Valitsussektori eelarvepositsioon 3.2.1. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2016. aastal püsis valitsussektori eelarve ülejäägis, mis moodustas Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt 0,3% SKPst ehk 57 miljonit eurot. Ülejäägis olid kõik valitsussektori tasandid – keskvalitsus 0,1% SKPst, sotsiaalkindlustusfondid 0,03% SKPst ning kohalikud omavalitsused 0,2% SKPst. Nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste ülejääk saavutati tänu ootustele alla jäänud investeeringute mahule. Keskvalitsuse ülejääki suurendasid ka riigieelarves oodatust väiksemaks jäänud tööjõu- ja majandamiskulud. Sotsiaalkindlustusfondide tulem vastas ootustele, Haigekassa puudujäägi kompenseeris Töötukassa ülejääk. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli eelmisel aastal ülejäägis 0,7% SKPst. 2017. aasta eelarvepuudujääk ulatub prognoosi kohaselt 0,4%ni SKPst, mis võrreldes riigieelarves oodatuga on 0,2% SKPst võrra väiksem. Peamiseks puudujäägi tekitajaks on suuremahuliste investeeringute tõttu muu keskvalitsuse sektorisse kuuluv Riigi Kinnisvara AS. Samuti on defitsiidis kohalikud omavalitsused, kus on oodata investeerimismahtude kiiret tõusu. Paari viimase aasta eelarveülejääk on võimaldanud neil koguda reserve, mille kasutamisele aitavad kaasa selle aasta sügisel toimuvad kohalikud valimised. Riigieelarve on sel aastal tasakaalu lähedal. Sotsiaalkindlustusfondide koondpositsioon on stabiilselt ülejäägis 0,1% SKPst. 2018. aastal valitsussektori eelarvedefitsiit võrreldes kevadise majandusprognoosiga Vabariigi Valitsuses heakskiidetud tulu- ja kulumeetmete tulemusel süveneb 0,8% tasemele SKPst. Meetmed avaldavad negatiivset mõju riigieelarve positsioonile, ülejäänud valitsussektori tasandid jäävad kevadprognoosi tasemele. Täpsem meetmete kirjeldus on toodud riigieelarve tulude, kulude ja maksumuudatuste osas. 2019. aastal on oodata valitsussektori eelarvepuudujäägi vähenemist 0,7%ni SKPst ning jõudmist nominaalse ülejäägini 2021. aastal. Tabel 7. Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk aastatel 2016–2021 2016 2017 2018 2019 2020 2021

Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon (% SKPst)

0,7 0,2 -0,5 -0,5 -0,3 0,0

Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% SKPst)

0,3 -0,5 -0,8 -0,7 -0,3 0,1

Riigieelarve 0,1* -0,2 -0,8 -0,9 -0,6 0,1 Muu keskvalitsus -0,3 -0,1 0,2 0,3 0,2 Sotsiaalkindlustusfondid 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 Kohalikud omavalitsused 0,2 -0,2 -0,1 -0,2 -0,1 -0,3 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (mln eurot)

57 -119 -196 -168 -78 31

Riigieelarve 14* -42 -181 -213 -154 29 Muu keskvalitsus -60 -22 51 74 53 Sotsiaalkindlustusfondid 7 26 24 34 38 30 Kohalikud omavalitsused 36 -43 -16 -40 -36 -81

* Keskvalitsuse positsioon. Statistikaamet avaldab andmeid keskvalitsuse, sotsiaalkindlustusfondide ja kohalike oma-valitsuste tasandi lõikes. Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium.



Joonis 6. Valitsussektori eelarvepositsioon

Allikas: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium.

Valitsussektor hõlmab avaliku sektori üksusi, keda finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja kelle põhitegevuseks on rahvusliku tulu ümberjaotamine (nn turuvälised tootjad). Valitsussektor koosneb Eestis kolmest allsektorist: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsus Valitsussektorist ca 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarvelised asutused (põhiseaduslikud institutsioonid ja ministeeriumid koos valitsemisaladega). Kesk-valitsuse sektorisse kuuluvad veel riigi asutatud sihtasutused (suurima mõjuga on haiglad ja Keskkonnainvesteeringute Keskus), peamiselt riigile teenuseid osutavad äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnisvara) ja avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid, Eesti Rahvusring-hääling). Joonis 7. Keskvalitsuse tulud, kulud ja eelarvepositsioon

Allikas: Eesti Statistikaamet.

Keskvalitsuse tuludest moodustavad suurima osa majandusarengu suhtes sensitiivsed riigi-eelarve maksutulud. Sellest lähtuvalt on majandustsükli langusfaasis suurem osa eelarvepuudu-jäägist tulnud just riigieelarvest. Vastavalt on riigieelarve enim panustanud ka kriisieelsete

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

-600

-400

-200

0

200

400

600

1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018* 2020*

% SKPstmln eurot

Keskvalitsus SotsiaalkindlustusfondidKohalikud omavalitsused Valitsussektor (parem skaala)

-3

-2

-1

0

1

2

3

-10000

-8000

-6000

-4000

-2000

0

2000

4000

6000

8000

10000

1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

% SKPstmln eurot

Tulud Kulud Eelarvepositsioon (parem skaala)



aastate eelarveülejääkidesse. Lisaks maksutuludele moodustavad keskvalitsuse tuludest suure osa ka mittemaksulised tulud, millest enamus on Euroopa Liidust laekuvad välistoetused. Keskvalitsuse kuludest moodustavad suurima osa samuti riigieelarve kulud, millest ca 1/3 hõlmavad kulutused sotsiaalsele kaitsele (sh riiklik pensionikindlustus).6 Järgnevad kulud majandusele (sh põllumajandus ja teede ehitus) ja tervishoiule (eraldis Haigekassale). Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon moodustub sihtasutuste, äriühingute ja avalik-õiguslike institutsioonide positsioonide koondsummana. Üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid tegureid on suuremahulised investeeringud, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata sellest, kas neid finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on mõju eelarvepositsioonile negatiivne. Kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse üksused (213 üksust) täidavad olulist rolli avaliku sektori ülesannete täitmisel. Olenemata suurusest täidetakse samu ülesandeid. Üldvalitsemine hõlmab linna- ja vallavalitsuse ning volikogu ülalpidamiskulusid. Majanduskulud (sh elamu- ja kommunaalmajandus) koosnevad peamiselt valla- või linnasisesest ühistranspordist, valla teede ja linnatänavate korrashoiust, veevarustuse korraldamisest ning tänavavalgustusest. Sotsiaalse kaitse all tagatakse hooldekodude ülalpidamine, sotsiaalabi ja –teenuste osutamine ning perede sotsiaalne kaitse. Koolide ja lasteaedade ülalpidamine kuulub haridusvaldkonna alla. Vaba aeg, kultuur ja religioon hõlmab huvikoolide, kultuurimajade, raamatukogude, muuseumide ja spordirajatiste ülalpidamist ning noorsootööd. Ülejäänud valdkonnad moodustavad kohaliku omavalitsuse üksuste väljaminekutest väiksema osa – sinna hulka kuuluvad tegevustest nt heakord ning jäätmehoolduse ja heitveekäitluse korraldamine. Kokku ulatus nende väljaminekute maht konsolideerimata tekkepõhiselt 2016. aastal esialgsetel andmetel 1747 mln euroni (sh 81 mln eurot kohustuste tasumine). Sellest 68% moodustasid tööjõu- ja majandamiskulud.

6 2017. a riigieelarve alusel.



Joonis 8. Kohaliku omavalitsuse üksuste väljaminekute jaotus 2016. aastal (mln eurot)

Allikas: Rahandusministeerium

Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad ehk KOV-id otsustavad ise nende koostamise üle. Riigieelarvest edasikantavate maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse üksustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades maksta õpetajatele töötasu, korraldada koolis toitlustamist, maksta toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust ning hooldada kohalike teid. Lisaks on KOV-del võimalus taotleda projektitoetust mitmest meetmest. Muud omatulud hõlmavad peamiselt laekumisi keskkonnatasudest või kaupade- ja teenuste müügist.

Haridus; 766

Majandus (sh elamu- ja kommunaalmajandus);

323

Vaba aeg, kultuur, religioon; 218

Üldvalitsemine; 138

Sotsiaalne kaitse; 141

Muu; 161



Joonis 9. Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetulekute jaotus 2016. aastal (mln eurot)

Allikas: Rahandusministeerium.

Kohaliku omavalitsuse üksused kohustusid 2016. a novembriks koostama eelarvestrateegia perioodiks 2017–2020. Strateegias on tulude ja kulude kavandamisel jäädud konservatiivseks. Näiteks tulumaksu eeldatakse sellel perioodil laekuvat kokku 180 mln eurot Rahandusministeeriumi prognoositust vähem. Tööjõukulusid planeeritakse kasvatada keskmiselt 3% aastas, mis jääb oluliselt alla prognoositavale riigi keskmise palga kasvule (keskmiselt 5% aastas). Majandamiskulude kasvuks arvestatakse keskmiselt 1% aastas. Palga- ja inflatsioonisurve tõttu võib eeldada kulude jooksvat ülespoole korrigeerimist. Ettevaatlikud on oldud ka investeeringute planeerimisega perioodiks 2017–2020. Keskmiselt planeeritakse investeeringuteks kasutada omavahendeid keskmiselt 187 mln eurot aastas, mis on 29 mln eurot aastas rohkem kui perioodil 2013–2016 keskmiselt. Konservatiivse planeerimise tulemusena jõutakse eeldatavalt alates 2019. aastast uuesti ülejääki. See annab neile varu vastaval eelarveaastal kulude kasvatamiseks. Väljaminekute tegevusvaldkonniti jaotust mõjutavad peaasjalikult muutused investeeringutes.

Tulumaks; 902

Muud maksutulud; 73

Saadud toetuses jooksvateks

kuludeks; 426

Saadud toetus põhivara soetuseks;

32

Kaupade ja teenuste müük;

185

Muud tulud; 45



Tabel 8. Kohaliku omavalitsuse üksuste väljaminekud (v.a finantseerimistehingud) valdkonniti7 kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvestrateegiate kohaselt (mln eurot) Valdkond 2015 2016 2017* 2018* 2019* 2020*

01 Üldised valitsussektori teenused 134 138 159 159 162 165 02 Riigikaitse 0 0 0 0 0 0 03 Avalik kord ja julgeolek 5 5 6 6 6 6 04 Majandus 218 252 392 309 280 277 05 Keskkonnakaitse 49 55 60 64 60 62 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 72 71 101 102 91 95 07 Tervishoid 16 13 20 21 16 13 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 204 218 251 254 237 235 09 Haridus 720 766 840 841 829 832 10 Sotsiaalne kaitse 130 141 154 164 166 160 KOKKU 1 547 1 659 1 984 1 919 1 846 1 845


Kohaliku omavalitsuse üksuste ja nendest sõltuvate üksuste tekkepõhine ülejääk ulatus 2016. aastal Statistikaameti esialgsetel andmetel 36 mln euroni. Ülejääk oli endiselt tingitud sellest, et ollakse äraootavad välisabi meetmete osas. Rahandusministeerium prognoosib nende edaspidist defitsiiti jäämist seoses investeerimistegevuse aktiivsuse kasvuga keskmiselt 0,1–0,2 protsenti SKP-st aastas. Selle katmiseks suurendatakse kohustusi. Jooksvalt on kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete ja eelarve täitmise andmetega võimalik tutvuda riigiraha rakenduses8. Sotsiaalkindlustusfondid Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad ravikindlustust pakkuv Haigekassa ja töötuskindlustust pakkuv Töötukassa. Riiklik pensionikindlustuse süsteem kuulub Eestis keskvalitsuse hulka. Tabel 9. Sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon aastatel 2015–2020 2016 2017

eelarve 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

Sotsiaalkindlustusfondid (mln eurot) 7 22 26 24 34 38 30 Sotsiaalkindlustusfondid (% SKPst) 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1

* prognoos Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet.

2016. aastal oli Haigekassa eelarvepositsioon tänu planeeritust suurematele kuludele nii eriarstiabi kui ka ajutise töövõimetushüvitise, kui ka ravimihüvitise kulu osas oodatust halvem ning puudujääk ulatus 30 miljoni euroni. Seda ei tasandanud ära ka oodatust parem sotsiaalmaksu laekumine. Käesoleval aastal on oodata 4 miljoni euro suuruse ülejäägi tekkimist. Positsiooni parandab sotsiaalmaksu laekumise ootuste paranemine ning täiendav riigieelarveline eraldis Haigekassa puudujäägi katteks 2017. aastal. Aastatel 2018–2021 on oodata tasakaalulist eelarvepositsiooni. Riigi eelarvestrateegias on lähtutud Riigikogu poolt

7 Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga kinnitatud klassifikaatori jaotus, mis põhineb COFOG-l. 8 http://riigiraha.fin.ee



kinnitatud Haigekassa eelarvepositsiooni eesmärgist nimetatud aastate kohta, sotsiaalmaksu prognoosi ravikindlustuse osast ning lisarahast kogumahus 215 miljonit aastatel 2018-2021. Lisaraha makstakse Haigekassale riigieelarvest mittetöötavatele pensionäridele makstud pensionide alusel teatud protsendi ulatuses. 2018. aastal on see 7% ning jõuab aastaks 2022 13%ni, analoogselt sotsiaalmaksu ravikindlustuse osaga töiselt tulult. Lisaraha suurendab olulisel määral Haigekassa tulusid ning läheb ennekõike katmata ravivajaduse vähendamisse. Koos muudatusega liiguvad Haigekassasse pea kõik tervishoiuvaldkonna riigieelarvelised kulud. Suuremahulise muudatuse eesmärk on Eesti ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine. Tabel 10. Haigekassa koondnäitajad aastatel 2013-2021 (mln eurot)** 2013 2014 2015 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

Tulud kokku 836,9 900,2 964,4 1 028,8 1 120,6 1 275,4 1 383,9 1 471,3 1 566,6 sh. sotsiaalmaks 829,7 893,8 958,6 1 021,3 1 097,1 1 167,4 1 231,0 1 298,5 1 371,4 Kulud kokku 838,4 916,7 982,9 1 058,6 1 120,6 1 275,4 1 383,9 1 471,3 1 566,6 Eelarvepositsioon 0,8 -16,5 -17,3 -29,6 4,4 0,0 0,0 0,0 0,0 Eelarvepositsioon (% SKPst)

0,0 -0,1 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

* prognoos ** Aastate 2013-2016 eelarvepositsioon Rahandusministeeriumi saldoandmiku põhjal. Aastate 2017-2021 kulud vastavalt Riigieelarve seaduses sätestatud positsioonile ning Rahandusministeeriumi sotsiaalmaksu laekumise prognoosile.

Töötukassa ülejääk oli 2016. aastal 42 miljonit eurot, mis on sarnane 2015. aasta ülejäägile. Käesoleva aasta Töötukassa eelarvepositsiooni mõjutab kulude kasv, mis tuleneb peamiselt lisanduvatest personali- ja majandamiskuludest seoses töövõimereformi käivitumisega. Oodatav ülejääk 2017. aastal on 22 miljonit eurot. Nagu eelmisel aastal, on ka käesoleval ning järgmistel aastatel eeldatud aktiivsete tööturumeetmete kulude katmist töötuskindlustusmaksetest. Töötukassa eelarvepositsioon paraneb järgnevatel aastatel, jäädes vahemikku 24-38 miljonit eurot aastatel 2018-2021. Tabel 11. Töötukassa koondnäitajad aastatel 2013-2021 (mln eurot)***

2013 2014 2015 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

Tulud kokku 184,8 197,2 173,3 206,0 328,0 453,1 524,6 575,5 617,5

- töötuskindlustusmakse 167,2 174,6 149,8 159,2 172,0 186,0 198,0 209,0 221,0

Kulud kokku 126,7 116,0 131,2 164,0 306,2 429,4 490,4 537,2 587,2

- hüvitised** 54,4 50,4 57,9 64,0 68,0 70,3 73,9 77,6 80,8 Eelarvepositsioon 63,2 81,2 43,9 42,0 21,8 23,7 34,2 38,2 30,3 Eelarvepositsioon (% SKPst) 0,3 0,4 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1

* prognoos ** Töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse hüvitis. *** Aastate 2013-2016 eelarvepositsioon Rahandusministeeriumi saldoandmiku alusel, samade aastate tulud ja kulud vastavalt Töötukassa majandusaasta aruannetele, 2017-2021 prognoos vastavalt Töötukassa kulude ning Rahandusministeeriumi tulude prognoosile. Tulenevalt sellest, et Töötukassa aruanded on kassapõhise arvestuspõhimõttega ning Rahandusministeeriumi saldoandmik tekkepõhisega, ei anna tulude ja kulude vahe kokku eelarvepositsiooni aastatel 2013-2016.



3.2.2. Valitsussektori eelarve tsükliliselt tasandatud positsioon Majanduse maksimaalselt soovitava kogutoodangu taseme ehk potentsiaalse SKP9 hindamiseks kasutab Rahandusministeerium tootmisfunktsiooni meetodit10. Hinnangute kohaselt kasvas Eesti SKP majanduskriisi eel oluliselt kiiremini kui majanduses olevaid ressursse arvestades oleks kohane olnud, tekitades olulisi tasakaalustamatusi. Kriisieelsel perioodil võis Eesti majanduse jaoks pidada jõukohaseks 6% lähedast majanduskasvu, kuid tegelikkuses ulatus see kohati 10%ni. Kasv tugines nii kiirel välisraha sissevoolul kui ka kohalike majandusagentide üleüldisel optimismil, mis paisutas sisenõudluse oluliselt suuremaks kogutoodangust ja sissetulekutest. Ülemäärase nõudluse tulemuseks oli jõukohasest kuni ligikaudu 14-15% võrra suuremaks paisunud majanduse maht ehk SKP lõhe11 2007. aastal, millega kaasnes inflatsiooni kiirenemine, kaubandusbilansi jõuline halvenemine ning pinged majanduses ressursside liigintensiivsest ja ebaefektiivsest kasutamisest, tuues kaasa nende hindade tõusu. Buumi tipul tekkima hakanud ebakindluse suurenedes vähenes järsult nõudlus tarbimis- ja investeerimiskaupade järele. 2008. aasta sügisel puhkenud globaalne finantskriis võimendas alanud majanduse tsüklilisest käitumisest tulenevat majanduslangust veelgi. Finantskriisi tulemusel vähenes järsult ka globaalne nõudlus, tekitades väliskaubandusmahtudes kuni kolmandikuni ulatuva languse. Selle tulemusena paisus negatiivne SKP lõhe 2009. aastal 9%ni SKPst. Majandustsükli pöördudes ja pärast väga kiiret majanduse kriisist taastumist hakkas ka negatiivne SKP lõhe vähenema ning sulgus 2011. aasta lõpuks. Potentsiaalsest aeglasema majanduskasvu tõttu viimasel paaril aastal on tegelik SKP tase jõudnud 2016. aastal 0,4% võrra allapoole potentsiaalset taset. Kuigi majanduskasv hakkab ootuste kohaselt kiirenema, jääb see esialgu potentsiaalsele kasvule alla ning toodangulõhe suureneb käesoleval aastal kuni 0,8%ni potentsiaalsest SKPst. Aastatel 2019-2020 on toodangulõhe taas nullilähedane. Kuna globaalne finantskriis ning selle järellainetused on olnud märgatavalt suuremad majanduse tavapärasest tsüklilisest volatiilsusest ning üldine nõudluskeskkond ei ole taastunud, kaotasid riigid kriisi käigus osa oma tootmispotentsiaalist. Samadel põhjustel on ka Eesti majan-duse kasvupotentsiaal lähiaastatel kriisieelsest ligi kaks korda väiksem, jäädes prognoosiperioodil 2,6% lähedale. Hinnangud majanduse kasvupotentsiaalile on alanenud koos majanduskasvu ootuste allapoole kärpimisega. SKP lõhe alusel leitud hinnang12 Eesti valitsussektori eelarve tsükliliselt tasandatud positsiooni kohta näitab, et Eesti eelarvepoliitika on vastutsükliline aastatel 2017-2018 ja 2020-2021. Aastal 2019 on eelarvepoliitika neutraalne, kuna SKP tase on siis potentsiaalsest marginaalselt madalam ja tsükliliselt tasandatud primaarne eelarvepositsioon püsib muutumatuna. Tuleb arvestada, et eelarvepoliitika osas lõpliku hinnangu andmisel peab lisaks eelarvepositsiooni muutusele hindama ka välisvahendite kasutamise muutuse mõju. Kuna viimased on eelarve-positsiooni osas neutraalsed – tulud on alati võrdsed kuludega – siis näiteks vahendite kasutamise kasv ei peegeldu eelarvepositsiooni muutuses. Samas majanduskriisi ajal võimaldab see täiendavalt majandustegevust stimuleerida, mis on olemuselt vastutsükliline poliitikameede.

9 Potentsiaalne SKP – maksimaalne kogutoodangu (SKP) tase olemasolevaid tootmissisendeid kasutades (tööjõud, kapital, tootlikkus/oskused), mille korral ei tekitata ülemääraseid hinnatõususurveid. Potentsiaalne majanduskasv – potentsiaalse SKP muutumine ajas. Sõltub tootmissisendites toimuvatest muutustest. 10 SKP lõhe ja tsükliliselt tasandatud eelarvepositsiooni hindamise põhimõtetest võib lugeda Eesti 2004. aasta maikuu Konvergentsiprogrammi lisas 3. Metoodikast täpsemalt: European Commision, 2014. The Production Function Methodology for Calculating Potential Growth Rates & Output Gaps, Economic Papers 535, November 2014. 11 SKP lõhe ehk toodangulõhe– (ingl.k output gap) erinevus tegeliku SKP taseme ja potentsiaalse SKP taseme vahel. 12 Tsüklilise eelarve komponendi leidmiseks kasutatav poolelastsus on Euroopa Komisjoni poolt 2014. aastal uuendatud metoodika järgi Eesti puhul 0,44 (vt ka http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/economic_paper/2014/ecp536_en.htm).



Tabel 12. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2016–2021 (% SKPst)

2003–2015

2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

1. SKP reaalkasv (%) 3,2 1,6 2,4 3,1 2,8 2,7 2,7 2. Valitsussektori eelarvepositsioon - 0,3 -0,5 -0,8 -0,7 -0,3 0,1 3. Intressimaksed - 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 3,0 2,6 2,8 2,7 2,5 2,5 2,5 4.a Kapitali panus pot. kasvu (%) 2,1 0,8 0,9 0,9 0,9 1,0 1,0 4.b Tööjõu panus pot. kasvu (%) -0,2 0,7 0,6 0,5 0,1 -0,1 -0,2 4.c Tootlikkuse panus pot. kasvu (%) 1,1 1,0 1,2 1,4 1,5 1,6 1,7 5. SKP lõhe (output gap) 2,5 -0,4 -0,8 -0,4 -0,1 0,1 0,3 6. Tsükliline eelarve komponent - -0,2 -0,3 -0,2 -0,1 0,0 0,2 7. Tsükliliselt tasandatud eelarve-positsioon (7)=(2)-(6)

- 0,4 -0,2 -0,7 -0,6 -0,3 0,0

8. Tsükliliselt tasandatud primaarne positsioon (8)=(7)+(3)

- 0,5 -0,1 -0,6 -0,6 -0,3 0,0

9. Eelarvepoliitika positsioon - Vastu-

tsükl. Vastu-tsükl.

Vastu-tsükl.

Neutr. Vastu-tsükl.

Vastu-tsükl.


Joonis 10. Potentsiaalse SKP ja SKP lõhe areng (protsenti)


3.2.3. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse, kui nominaalsest positsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eel-arvepositsiooni “moonutada”. Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks nimetatakse neid eelarvele olulist mõju avaldavaid meetmeid, mis omavad tsükliga kohandatud eelarve-positsioonile ainult ajutist ning mittekorduvat olulist mõju suurusjärgus vähemalt ca 0,1% SKPst. Ehkki on määratletud üldised printsiibid, millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ajutiseks, otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine eraldi.

-15

-12

-9

-6

-3

0

3

6

9

12

15

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017* 2019* 2021*

SKP lõhe (% pot. SKPst) Eesti majanduse reaalkasv Potentsiaalse SKP kasv



Valitsuse eesmärk on hoida struktuurset tasakaalu perioodi keskmisena võttes aastatel 2018-2020 kasutusele eelmiste aastate struktuurse ülejäägi. Kogumispensioni maksete peatamine 2009–2011 ja kõrgem maksemäär 2014–2017 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 olid riigipoolsed kogumispensioni sissemaksed peatatud. Soovijail oli avalduse alusel võimalik 2010. aastal jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist. Erandina säilis 1954. aastal ja varem sündinutele võimalus jätkata 2010. aastast sissemaksete tegemist seni kehtinud 2% + 4% süsteemi järgi. 2012. aasta 1. jaanuarist taastusid kohustusliku kogumispensioni maksed täies ulatuses. Nendele liitujatele, kes jätkasid 2010. aastal vabatahtlikult sissemaksete tegemist, kohalduvad aastatel 2014–2017 automaatselt maksemäärad 2% + 6%, mille kohaselt maksab liituja ise 2% ja riik 6%. Kõnealustel isikutel on õigus esitada avaldus ka makse oma osa tõstmiseks 2%lt 3%le ning sellisel juhul rakendub skeem 3%+6%. Isikutel, kes 2010. aastal vabatahtlikke sissemakseid ei jätkanud, oli samuti võimalus avaldus esitada ning selle alusel teha aastatel 2014–2017 sissemakseid 3% + 6% süsteemi kohaselt. Kogumispensioni maksete taastamise ja kõrgema maksemääraga kaasnenud kulud võrreldes eelneva aastaga on toodud tabelis 14. Tabel 13. Kogumispensioni maksete protsendid aastatel 2010–2018 1942–1954 1942–1954 1955–... 1955–... jätkan ei jätka jätkan ei jätka 2010 2+4 0 2+0 0 2011 2+4 1+2 2+2 1+2 2012–2013 2+4 2+4 2+4 2+4 2014–2017 2+4 2+4 2+6 2+4 2014–2017 soovi korral - 3+6 3+6 3+6 2018 2+4 2+4 2+4 2+4

Allikas: www.pensionikeskus.ee.

Tabel 14. Lisanduvad pensionikulud 2011–2018 (% SKPst) 2011 2012 2013 2014* 2015* 2016* 2017* 2018*

Lisanduvad (incremental) pensionikulud -0,4 -0,5 -0,1 -0,3 -0,1 -0,1 -0,1 0,0 Allikas: Rahandusministeerium.

Riigiettevõtete dividendid Seoses riigi omanikutulu poliitika liikumisega dividendide maksimeerimise suunas ärikasumi piires, sõltuvad dividendid pigem turu kõikumistest kui erakorralistest otsustest. Seetõttu puudub vajadus ka suuremate muutuste arvestamiseks väljapoole struktuurset eelarvepositsiooni, mis on kooskõlas ka Euroopa Komisjoni metoodikaga.



Kohalike omavalitsuste ühinemistoetused Kohalike omavalitsuste ühinemist toetatakse aastatel 2017-2019 prognoositavas kogusummas 64 miljonit eurot. Antud haldusreformi kulud on ajutised, suuremamahulised ning pikas perspektiivis tulu tootvad. Tabel 15. Ühekordsed meetmed ja nende mõju 2016–2021 (mln eurot) 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

II pensionisamba 2+6 ja 3+6 maksed -61 -66 KOV ühinemistoetused -14 -29 -21 Kokku, mln eurot -61 -80 -29 -21 0 0 Kokku, % SKPst -0,3 -0,4 -0,1 -0,1 0,0 0,0


Tabel 16. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2016–2021 (% SKPst) 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

1. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon 0,4 -0,2 -0,7 -0,6 -0,3 0,0 2. Ühekordsed meetmed -0,3 -0,4 -0,1 -0,1 0,0 0,0 3. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon (3)=(1)-(2) 0,7 0,2 -0,5 -0,5 -0,3 0,0




3.3. Valitsussektori tulud ja kulud Tabel 17. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2016–2021

2016 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021* mln € % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

Eelarvepositsioonid valitsussektori tasandite lõikes 1. Valitsussektor 56,8 0,3 -0,5 -0,8 -0,7 -0,3 0,1 2. Keskvalitsus 13,8 0,1 -0,5 -0,9 -0,7 -0,3 0,3 4. Kohalikud omavalitsused 35,8 0,2 -0,2 -0,1 -0,2 -0,1 -0,3 5. Sotsiaalkindlustusfondid 7,1 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 Valitsussektor 6. Tulud kokku 8 506,8 40,7 40,8 41,2 40,8 40,5 39,9 7. Kulud kokku 8 450,1 40,4 41,4 42,0 41,4 40,8 39,8 8. Eelarvepositsioon 56,8 0,3 -0,5 -0,8 -0,7 -0,3 0,1 9. Intressikulu 15,8 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 10. Primaartasakaal 72,6 0,3 -0,5 -0,8 -0,6 -0,2 0,2 11. Ühekordsed ja ajutised meetmed -60,6 -0,3 -0,4 -0,1 -0,1 0,0 0,0 Tulud komponentide lõikes 12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 4 797,6 22,9 22,8 23,5 23,5 23,2 23,6 12a. Tootmis- ja impordimaksud 3 169,7 15,2 15,2 16,0 16,0 15,7 15,7 12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud

1 627,9 7,8 7,6 7,5 7,5 7,5 7,8

12c. Kapitalimaksud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 13. Sotsiaalkindlustusmaksed 2 481,1 11,9 12,0 12,3 12,3 12,3 12,2 14. Omanditulud 175,3 0,8 1,1 0,7 0,6 0,7 0,8 15. Muud tulud 1 052,8 5,0 5,0 4,6 4,3 4,4 3,3 16.=6. Tulud kokku 8 506,8 40,7 40,8 41,2 40,8 40,5 39,9 p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995)

7 265,3 34,7 34,8 35,8 35,8 35,5 35,8

Kulud komponentide lõikes 17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine

3 924,9 18,8 18,9 18,9 18,8 18,7 18,6

17a. Hüvitised töötajatele 2 463,5 11,8 11,8 11,7 11,6 11,5 11,4 17b. Vahetarbimine 1 461,4 7,0 7,1 7,2 7,2 7,2 7,2 18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 2 919,1 14,0 14,1 14,5 14,4 14,3 14,2 millest töötushüvitised 81,6 0,4 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 414,9 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 2,1 18b. Rahalised sotsiaalsiirded 2 504,2 12,0 12,1 12,5 12,4 12,3 12,1 19.=9. Intressikulu 15,8 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 20. Subsiidiumid 91,6 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 21. Kapitali kogumahutus 989,9 4,7 5,5 5,7 5,3 4,9 4,2 22. Kapitalisiirded 102,4 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 23. Muud kulud 406,4 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 24.=7. Kulud kokku 8 450,1 40,4 41,4 42,0 41,4 40,8 39,8 p.m. Valitsussektori tarbimine 4 314,0 20,6 20,9 20,7 20,6 20,5 20,5

* prognoos. Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.



Tabel 18. RES tulu- ja kulumeetmed 2017–2021

2017* 2018* 2019* 2020* 2021* % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

Ettevõtte tulumaksumäär 14% regulaarselt jaotatava kasumi korral, pankade avansiline tulumaks, kasumite maksuvabalt laenuna väljaviimise piiramine

-0,08 0,57 0,40 0,24 0,17

Pakendiaktsiisi reform 0,06 0,06 0,06 0,05 Kütuse reaalaja kontrollimeede 0,04 0,04 0,04 0,04 Teekasutustasu kehtestamine 0,07 0,07 0,06 0,06 Firmaautode erisoodustussüsteemi lihtsustamine

0,03 0,03 0,03 0,03

Magustatud jookide maks 0,06 0,06 0,06 0,06 Sissetulekust sõltuvad trahvid 0,04 0,04 0,04 0,04 Vanemahüvitise süsteemi muudatused 0,04 0,04 0,04 0,04 Elektriaktsiisi miinimummäär suurtarbijatele

-0,01 -0,01 -0,01 -0,01

Läbi dividenditulu tööjõumaksudest kõrvale hoidmise vähendamine

0,02 0,02 0,02 0,02

Lisadividendid ja tulumaks -0,06 0,12 -0,01 -0,06 0,29 Muud tulumeetmed 0,01 0,01 0,01 0,01 Tulumeetmed kokku -0,14 1,08 0,77 0,54 0,82 Tervishoiu lisarahastamine 0,16 0,20 0,20 0,27 Üldine palgakasv 2,5% 0,05 0,04 0,04 0,04 Kulud kinnisvarasse (sh piiri ülalpidamine) -0,05 -0,01 -0,04 -0,08 Kaasfinantseerimise prognoosi täpsustus -0,12 Toetused, sh erihoolekanne, sotsiaalne rehabilitatsioon, abivahendid

0,05 -0,04 -0,04 -0,04

Toetused majandusse (töökoha loomine ja suurinvestor) 0,03

T&A, innovatsiooni-, toote- ja tehnoloogiaarendusprogrammid 0,03 0,03 0,03 0,03

Liitlaste kohalolek 0,02 Siseministeeriumi sõidukid 0,01 0,01 0,01 0,01 Raudteeinfrastruktuuri täiendav kasutustasu 0,01 0,04 0,03 0,03 Riigimajade loomine 0,01 0,01 0,02 0,02 Muud kulumeetmed 0,08 0,07 0,05 0,05 Kulumeetmed kokku 0,00 0,26 0,36 0,31 0,34 KOKKU -0,14 0,82 0,41 0,23 0,48



Tabel 19. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele

2016 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

Valitsussektori tulude prognoos

8 506,8 40,7 40,8 41,2 40,8 40,5 39,9

Tulupoliitilised meetmeid

-0,1 1,1 0,8 0,5 0,8

Valitsussektori kulude prognoos

8 450,1 40,4 41,4 42,0 41,4 40,8 39,8


Tabelis 20 on toodud Rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadise prognoosi kohased tulud ning kulud ja tabelis 19 tulupoliitiliste meetmete maht Stabiilsusprogrammis toodud eesmärkide täitmiseks. Tabel 20. Rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadise prognoosi tulud ja kulud eelarve-poliitilisi otsuseid arvestamata

2016 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

Valitsussektori tulude prognoos

8 506,8 40,7 41,0 40,1 40,0 40,0 39,1

Valitsussektori kulude prognoos

8 450,1 40,4 41,4 41,8 41,1 40,5 39,5


3.3.1. Valitsussektori tulude struktuur Valitsussektori tulud suurenesid 2016. aastal kõige enam kaudsete maksude tõttu, eelkõige alkoholi- tubaka- ja kütuseaktsiisi tõstmise tulemusel. Otseste maksude laekumise kasvu aeglustas juriidilise isiku tulumaksu vähenemine, sest võrdlusbaas oli kõrge 2015. aasta finantssektori erakorralise dividendimakse tõttu. Sotsiaalkindlustusmaksete osatähtsus kasvas 11,9%le SKPst kiire palgakasvu toel. Muud tulud vähenesid välistoetuste (kapitalisiirete) vähenemise tõttu ning kokkuvõttes suurenes tulude suhe SKPsse 0,2% võrra.



Joonis 11. Valitsussektori tulud ja nende struktuur (% SKPst) A. Valitsussektori tulud Eestis B. Valitsussektori tulud Euroopa Liidus

Allikas: Eurostat, Eesti Statistikaamet.

3.3.2. Tulevane areng maksupoliitikas ja maksukoormus Üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega. Valitsuse eesmärk on stabiliseerida maksukoormus 36 protsendi juures SKPst, vähendades tööjõuga seotud makse. Eurostati andmetel oli 2015. aasta Eesti maksukoormus 33,9% SKPst, mis on Euroopa Liidu keskmisest ca 5 protsendipunkti võrra madalam (vt joonis 12). Võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on meist suurem maksukoormus Tšehhis, Sloveenias, Horvaatias ja Ungaris. Joonis 12. Maksukoormus Euroopa Liidus 2015. aastal (% SKPst)

Allikas: Eurostat.

2016. aasta maksukoormuseks kujunes 34,7% SKPst. Maksukoormust suurendas alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi tõstmine. Maksukoormust vähendas maksuvaba tulu tõstmine 2040 euroni aastas ja pensionide täiendava maksuvaba tulu tõstmine 2700 euroni aastas. 2017. aastal tõsteti üldist ja pensionide täiendavat maksuvaba tulu ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja maagaasiaktsiisi, loobuti sotsiaalmaksu määra langetamisest ja käibemaksumäära tõusust

0

10

20

30

40

50

2006 2008 2010 2012 2014 2016

Kaudsed maksud Otsesed maksudSotsiaalkindl.maksed Muud tulud

0

10

20

30

40

50

2006 2008 2010 2012 2014 2016

Kaudsed maksud Otsesed maksud

Sotsiaalkindl.maksed Muud tulud

33,9

39,0 40,3

0

10

20

30

40

50



majutusteenustele. Tehniliselt on perioodil 2014–2017 maksukoormust vähendava mõjuga kohustusliku kogumispensioni suuremad riigipoolsed sissemaksed omapoolsete maksetega jätkanuile. Füüsilise isiku tulumaksust arvatakse 2017. aastal maha madalapalgaliste tagasimaksed. 2017. aasta maksukoormuseks kujuneb 34,8% SKPst. Aastatel 2018–2021 suurendavad maksukoormust alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja maagaasiaktsiisi tõstmine, eluasemelaenu intresside maha arvatava ülempiiri langetamine 300 eurole, hoiuse intressi maksuvabastuse kaotamine, pakendiaktsiisi reform, kütuse reaalaja kontrollimeede, teekasutustasu kehtestamine, ettevõtte tulumaksumäär 14% regulaarselt jaotatava kasumi korral, pankade avansiline dividendi tulumaks, firmaautode erisoodustussüsteemi lihtsustamine ja magustatud jookide maks. Maksukoormust vähendavad eelkõige uus maksuvaba tulu süsteem (500 eurot kuus, mis hakkab alates 1200 eurosest tulust langema, jõudes 2100 eurose tulu juures nullini), tervise erisoodustuse kehtestamine (100 eurot kvartalis töötaja kohta) ja diisliaktsiisi tõstmisest loobumine. Allpool on kavandatavatest meetmetest lähemalt kirjutatud. Kokkuvõttes tõuseb maksukoormus 2018. aastal 35,8%le SKPst ja jääb samale tasemele ka 2021. aastal. Aus maksukeskkond – võrdne konkurents ja kohtlemine Kütuseturu korrastamiseks rakendatakse alates 1. jaanuarist 2018 kütuse reaalaja kontrollimeedet. Õiglasem maksusüsteem – maksuerisuste vähendamine Ebaefektiivsete maksusoodustuse vähendamine on suund maksumaksjate võrdse kohtlemise ja maksusüsteemi neutraalsuse tagamisele. Kavas on kriitiliselt üle vaadata ning loobuda maksusoodustustest, mis on oma esialgsest eesmärgist eemaldunud ning muutunud põhjendamatuks. Iga maksusoodustuse puhul vaadatakse, kas see on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, kas see vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele ning kas seda ees¬märki on kõige ots¬tarbekam saavutada just maksusoodustuse kaudu. Vajaduse korral sätestatakse soodustus täht¬ajalisena, mis annab võimaluse analüüsida soodustuse efektiivsust ees¬märgi saavutamisel ning otsustada analüüsi põhjal, kas pikendada soodustust. Alates 1. jaanuarist 2017 vähendati eluasemelaenu intresside mahaarvamise ülempiiri 1200 eurolt 300 euroni ja alates 1. jaanuarist 2018 kaotatakse hoiuse intressi maksuvabastus. Kasvusõbralikum maksustruktuur – tööjõu maksukoormuse vähendamine, tarbimise ja keskkonnakasutamise kõrgem maksustamine Tööjõu maksukoormust vähendab 2017. aastal üldise maksuvaba tulu tõstmine 2160 euroni aastas ja pensionäride täiendava maksuvaba tulu tõstmine nii, et keskmine pension oleks maksuvaba (2017. aastal 2832 euroni aastas). Oluliselt vähendab tööjõu maksukoormust alates 2018. aastast uus maksuvaba tulu süsteem (500 eurot kuus, mis hakkab alates 1200 eurosest tulust langema, jõudes 2100 eurose tulu juures nullini). Tarbimise maksukoormust suurendab aktsiisimäärade tõstmine. 2017. aastal tõstetakse täiendavalt õlle aktsiisimäära 1. juulil 70% ning kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on alla 6%, aktsiisimäära 45% ja 01. veebruaril 2018 tõstetakse õlle aktsiisimäära ning kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on alla 6%, aktsiisimäärasid 18%. Samas väheneb maksukoormus tänu varem planeeritud 10%lise diislikütuse aktsiisimäära tõusu tühistamisele aastal 2018 ning



majutusteenustele planeeritud käibemaksumäära tõusu 9%lt 14%-le tühistamisele 1. jaanuarist 2017. Tarbimise maksukoormust suurendab ka magustatud jookide maks. Keskkonnamakse suurendavad pakendiaktsiisi reform, teekasutustasu kehtestamine, kütuse reaalaja kontrollimeede ja maagaasi aktsiisi tõstmine. Maagaasi kui fossiilse kütuse aktsiisimäära on valitsusel kavas tõsta täiendavalt 25% aastas perioodil 2018-2020. Joonis 13. Maksukoormuse areng Eestis A. Maksukoormus B. Maksulised tulud (%)

Allikad: Rahandusministeerium, Eurostat.

Võrreldes 2017. aastaga langeb tööjõumaksude13 osakaal maksulaekumisest 2021. aastaks prognoosi kohaselt 1,1% võrra 49,0%le. Tarbimismaksude14 osatähtsus maksulaekumises suureneb aktsiisitõusude ja eelpoolnimetatud uute maksumeetmete toel 2021. aastaks 0,2% võrra 43,0%ni. Ettevõtte tulumaksumäär 14% regulaarselt jaotatava kasumi korral ja pankade avansiline dividendi tulumaks tõstavad kapitalimaksude15 osakaalu 2021. aastaks 0,8% võrra 8,0%ni (vt joonis 13B). Keskkonnamaksud16 on osa tarbimismaksudest. 2017. aastal moodustavad need 9,0% kõigist maksudest, ületades sellega Euroopa Liidu kaalutud keskmist (6,3% 2014. aastal). Eelpool nimetatud uued maksumeetmed suurendavad keskkonnamaksude laekumist, kuid saastetasude samal tasemel püsimine ja diisliaktsiisi tõstmisest loobumine aeglustavad laekumise kasvu ja nende osakaal langeb 2021. aastaks 8,5%le.

13 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tööjõumaksude hulka: sotsiaalkindlustusmaksed, füüsilise isiku tulumaks palgatuludelt, füüsilise isiku tulumaks sotsiaalsiiretelt ja pensionidelt, füüsilise isiku tulumaks ettevõtlusega tegelemiselt. 14 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tarbimismaksude hulka: käibemaks, tollimaks, aktsiisid, autode registreerimistasu, müügimaks, saastetasud, kalapüügiõiguse tasu, paadimaks, saastekvootide müügitulu. 15 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse kapitalimaksude hulka: juriidilise isiku tulumaks, füüsilise isiku tulumaks kapitalitulult, hasartmängumaks, reklaamimaks, maamaks, raskeveokimaks, tegevuslubade ja litsentside riigilõiv, vee erikasutustasu, teede ja tänavate sulgemise maks, muud maksud ja tasud. 16 Keskkonnamaksud jagunevad energia- (kütuse- ja elektriaktsiis, saastekvootide müügitulu), transpordi- (raske-veokimaks, autode registreerimistasu, paadimaks) ja saastemaksudeks (saastetasud, vee erikasutustasu, pakendi-aktsiis, kalapüügiõiguse tasu).

28

30

32

34

36

38

2000 2003 2006 2009 2012 2015 2018* 2021*

RES 2018-2021 kevad 2017

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2000 2003 2006 2009 2012 2015 2018* 2021*

Tööjõumaksud Kapitalimaksud Tarbimismaksud



Tabel 21. 2018. aasta peamised maksupoliitilised muudatused17 Maksumuudatused Jõustumine Mõju 2018

mln € % SKPst

1. Ettevõtte tulumaksumäär 14% regulaarselt jaotatava kasumi korral ja pankade avansiline tulumaks

1.jaan 2018 135 0,57

2. Firmaautode erisoodustussüsteemi lihtsustamine

1.jaan 2018 7 0,03

3. Pakendiaktsiisi reform 1.jaan 2018 9 0,04

4. Teekasutustasu kehtestamine 1.jaan 2018 17 0,07

5. Magustatud jookide maks 1.jaan 2018 15 0,06

6. Kütuse reaalaja kontrolli meede 1.juuni 2018 9 0,04


Tööjõu efektiivne maksumäär ja maksukiil Lisaks maksutulude osakaalule SKPs iseloomustab maksukoormuse suurust ka efektiivne

maksumäär18 (implicit tax rate, ITR), mis on laekunud maksutulude suhe maksubaasi. Tööjõu efektiivne maksumäär leitakse näitaja tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse. Kuna efektiivse maksumäära arvutamise aluseks on tegelikult laekunud maksud, siis rahvusvahelise võrdluse puhul tuleb arvestada sellega, et maksuametite võimekus ning inimeste maksukuulekus on riigiti erinev ning see võib mõjutada efektiivset maksumäära. Valitsuse eesmärk on hoida tööjõu efektiivne maksumäär 2016. aasta tasemel (ca 35%). Tööjõu efektiivne maksumäär (vt joonis 14A) langes kiiresti 2005. aastani ja püsis 34% lähedal 2008. aastani füüsilise isiku tulumaksu määra langetamise ja maksuvaba tulu tõstmise tõttu. Perioodil 2009-2010 tõsteti töötuskindlustusmakse määra ning peatati riigipoolsed kohustusliku kogumispensioni maksed, mistõttu efektiivne maksumäär tõusis. Riigipoolsed kogumispensioni maksed taastusid 2012. aastal ja töötuskindlustusmakse määra langetati 2013. aastal, mis viis näitaja 2014. aastaks 34,6%le, mis oli Euroopa Liidus 13. koht. Kogumispensioni kõrgem maksemäär (2+6 ja 3+6 maksed) mõjutab näitajat perioodil 2014–2017. Töötuskindlustusmakse määra langetamisega jätkati (2015), tulumaksumäära langetati (2015), maksuvaba tulu tõsteti (2015-2017), kehtestati madalapalgaliste tagasimakse (mõju 2017) mistõttu kahanes näitaja 2017. aastaks 34,4%le. Uus maksuvaba tulu (2018) vähendab tööjõu efektiivset maksumäära, kuid samal ajal on vastupidise mõjuga kogumispensioni kõrgema maksemäära lõppemine. Edasiste maksulangetuste puudumine viib näitaja palgatõusu mõjul 2021. aastaks 35,0%le. Tarbimise efektiivne maksumäär tõuseb seoses aktsiisitõusude ja uute maksumeetmetega samal ajal 28,7%ni (vt joonis 14B). Tööjõu maksukiil (labour tax wedge) on erinevus tööandja tööjõukulude ja töötaja netosissetuleku vahel, mis sisaldab ka rahalisi toetusi (lapsetoetus, vajaduspõhine peretoetus, madalapalgaliste tagasimakse). Peretüüpide vahelised erinevused võivad olla olulised - näiteks abielus kahe lapsega paari, kus üks vanem teenib 100% keskmisest palgast, maksukiil sõltub 17 Tekkepõhine mõju võrreldes sellega, kui jääks kehtima Rahandusministeeriumi kevadprognoosi 2016 ajal seaduses kehtinud määrad/olukord. 18 Vahel tõlgitakse ka tegeliku või keskmise maksumäärana. Eelistatud mõiste on siiski efektiivne maksumäär, mis omab võrreldes teistega täpsemat tähendust.



võrreldes üksiku inimesega oluliselt rohkem maksuvabast tulust (täiendavalt mittetöötava abikaasa ja teise lapse eest). Liiga kõrge maksukiil võib vähendada huvi töötada ning mõjuda seetõttu negatiivselt tööturu arengule. Üksiku lasteta 67% keskmisest palgast teeniva inimese maksukiil oli 2017. aastal 37,9% ning see langeb uue maksuvaba tulu tulemusel oluliselt, ulatudes 32,5%ni 2018. aastal. 2021. aastaks jõuab näitaja 33,8%le, mis on siiski palju madalam, kui Euroopa Liidu keskmine 37,0% 2015. aastal (vt joonis 14C). Abielus kahe lapsega paari, kus üks vanem teenib 100% keskmisest palgast, maksukiil (vt joonis 14D) sõltub oluliselt rohkem maksuvabast tulust (täiendavalt mittetöötava abikaasa ja teise lapse eest). Maksukiilu vähendavad pere puhul lapsetoetused, samuti vajaduspõhine pere-toetus (mis antud peretüüpi ei puuduta, kuna on suunatud veelgi väiksema sissetulekuga peredele). Uue maksuvaba tulu süsteemiga kaob mittetöötava abikaasa maksuvaba tulu kasutamise võimalus, samuti kaotatakse vajaduspõhine peretoetus. Vanemahüvitist OECD metoodika järgi arvesse ei võeta. Selle pere maksukiil ulatub 2017. aastal 28,9%ni ning langeb 2018. aastal 28,0%le. Palgatulu kasv toob kaasa maksuvaba tulu vähenemise palgavahemikus 1200-2100 eurot ning selle tulemusel tõuseb maksukiil 2021. aastaks 30,5%le, mis on 2015. aasta Euroopa Liidu keskmisest (37,2%) siiski oluliselt madalam. Joonis 14. Efektiivne maksumäär (% maksubaasist) ja maksukiil (% tööjõukuludest) A. Tööjõu efektiivne maksumäär B. Tarbimise efektiivne maksumäär

C. Maksukiil, üksik lasteta inimene, kes teenib D. Maksukiil, abielus paar, 2 last, üks vanem teenib 67% töölise keskmisest palgast* 100% töölise keskmisest palgast*

* Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt on töölise keskmine brutopalk 2021. aastal 18 196 eurot aastas. Allikad: OECD Taxing Wages 2016, Euroopa Komisjon http://ec.europa.eu/economy_finance/db_indicators/tab/, Rahandusministeerium.

25%

30%

35%

40%

2003

2005

2007

2009

2011

2013

2015

2017*

2019*

2021*

Eesti (RES) Eesti (kevad 2017)Läti LeeduEL 28

15%

20%

25%

30%

2003

2005

2007

2009

2011

2013

2015*

2017*

2019*

2021*

Eesti (RES) Eesti (kevad 2017)Läti LeeduEL 28

30%

34%

38%

42%

46%

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

*

2017

*

2018

*

2019

*

2020

*

2021

*

Eesti (RES) Läti Leedu

OECD EL 28

20%

25%

30%

35%

40%

45%

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

*

2016

*

2017

*

2018

*

2019

*

2020

*

2021

*

Eesti (RES) Läti Leedu

OECD EL28



3.3.3. Maksukulud Järgnevalt on kirjeldatud Eesti riigieelarves aastatel 2017–2018 sisalduvaid maksukulusid. Maksukulu on säte maksuseadustikus, mis annab maksusoodustusi teatud tunnustega maksumaksjatele, mitte kõigile. Maksukulud on valitsuse instrumendid edendamaks teatud sotsiaalset- või majanduspoliitikat. Selleks, et maksusoodustused ei eemalduks oma esialgsest eesmärgist või muutuks põhjendamatuks, tuleb neid pidevalt kriitiliselt üle vaadata. Iga maksu-soodustuse puhul tuleks vaadata, kas see on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, kas see vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele ning kas seda eesmärki on kõige otstarbekam saavutada just maksusoodustuse kaudu. Maksukulude rahalise suuruse hindamisel on kasutatud kaotatava tulu meetodit ning kassapõhiseid andmeid, iga maksukulu sätte puhul on arvesse võetud sätte rakendamise ja tegeliku kohaldamise vaheline viitaeg. Hinnatud on ainult maksukulude kehtestamise nn esimese ringi efekte. Näiteks täiendava maksuvaba tulu kehtestamise korral on hinnatud sätte rakendamise otsest mõju tulumaksu laekumisele. Samas ei ole hinnatud seda, et täiendava maksuvaba tulu korral jääb füüsilistele isikutele rohkem raha kätte ning kui nad suunavad täiendavad vahendid tarbimisse, siis laekub enam tarbimismakse. Nende maksukulude puhul, mis on otseselt ja üheselt seotud teiste maksudega, on vaadeldud maksukulude kehtestamise koondmõju. Näiteks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseadusest tulenevad maksu-kulud mõjutavad lõpptarbimise määra ulatuses ka käibemaksu laekumist. Tulenevalt kaotatava tulu meetodi rakendamisest ei ole maksukulude väärtuste hindamisel arvestatud erinevate käitumuslike efektidega ning eelarvepiirangutega. Maksukulude väärtuste arvutamisel on oluline mõista, et iga üksikut maksukulu sätet on hinnatud eraldi, arvestamata eri sätete omavahelisi koosmõjusid, ning seetõttu ei ole maksu-kulude koondsumma leidmine erinevate sätete kokkuliitmise teel korrektne. Samas võimaldab see hinnata üldist trendi. 2017. ja 2018. aasta riigieelarvete laekumist mõjutab 20 erinevat maksukulu sätet käibe-maksu¬seaduses, tulumaksuseaduses ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses. Kokku moodustab peamiste maksukulude maht 2017. aastal 383,4 mln eurot ehk 1,7% SKPst. Jätkuvalt on maksukuludest suurima mahuga täiendav maksuvaba tulu pensioni korral, madalama käibemaksumääraga maksustatud ravimid ja meditsiini¬seadmed ning diislikütuse aktsiisimäärast soodsam aktsiisimäär eriotstarbelisele diisli¬kütusele. Kolme suurima maksukulu maht moodustab 2017. aastal 85% kõikide kehtestatud maksu¬kulude mahust. Aastal 2018 vähenevad maksukulud 49,5% võrra 193,8 mln eurole, sest uue maksuvaba tulu süsteemiga kaotatakse täiendav maksuvaba tulu pensionide korral ja madalapalgaliste tagasimakse. 2018 aastal lisandub maksukuludesse uus meede, millega plaanitakse kehtestada elektri suurtarbijate elektriaktsiisi miinimummäär. Maksukulu dünaamika analüüsiks valitsemisfunktsioonide kaupa on iga maksukulu sätte puhul määratletud valitsemisfunktsioon, millega iga konkreetne maksukulu säte on seotud. Tabelis 22 on näha, et maksukulude kaudu toetatakse aastatel 2017–2018 kümnest erinevast valitsemis¬funktsioonist kuute (majandus; elamu- ja kommunaal¬majandus; tervis¬hoid; vaba aeg, kultuur ja religioon; haridus; sotsiaalne kaitse). 2017. aastal moodusta¬vad suurima osakaalu valitsemis¬funktsioonid “sotsiaalne kaitse” (230,4 miljonit eurot ehk ca 60,1% maksu¬kulude mahust), “tervis¬hoid ” (54,3 miljonit eurot ehk 14,2%) ning “majandus” (39,7 miljonit eurot ehk 10,4%). Ülejäänud valitsemis¬funktsioonide alla kuuluvate maksu¬kulude mahud moodustavad 59 miljonit eurot ehk 15,4% maksu¬kulude kogu¬mahust. Maksukulusid võib vaadata ka osatähtsusena vastava maksu laekumisest. Käibemaksu puhul moodustavad maksu¬kulud (tabelis punktid 1–3) 2017. aastal 90 miljonit eurot ehk 4% käibe-



maksu kogulaekumisest. Riigi¬eelarvesse laekuvast füüsilise isiku tulumaksust moodustavad vastavad maksukulud (tabelis punktid 4–13) 256 miljonit eurot ehk 72% ning aktsiise (tabelis punktid 13–20) jääb maksusoodustuste tõttu laekumata 37 miljonit eurot ehk 4% laekumisest. Tabel 22. Maksukulud riigieelarves aastatel 2017–201819 (mln EUR)

Maksukulu Säte Valitsemis-funktsioon20

2017 2018

1. Käibemaksumäär 9% raamatutele, töövihikutele ja perioodika väljaannetele

KMS §15 lg 2 p 1 ja 3

9 10,0 10,6

2. Käibemaksumäär 9% ravimi¬tele ja meditsiini-seadmetele

KMS §15 lg 2 p 2 7 54,3 57,9

3. Käibemaksumäär 9% majutus¬teenustele KMS §15 lg 2 p 4 8 25,9 27,6 4. Hoiuseintresside maksuvabastus TMS §17 lg 2 10 1,6 0,0 5. Täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest TMS §23¹ 10 27,6 27,6 6. Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral TMS §23² 10 165,3 0,0 7. Täiendav maksuvaba tulu töö¬õnnetus- või kutsehaigus¬hüvitise korral

TMS §23³ 10 0,2 0,0

8. Eluasemelaenu intresside maha¬arvamine TMS §25 6 11,3 6,3 9. Koolituskulude mahaarvamine TMS §26 9 10,8 11,3 10. Kingitused ja annetused TMS §27 lg 1 8 1,1 1,1 11. Kindlustusmaksed ning pensioni¬fondi osakute soetamine

TMS §28 10 3,6 3,8

12. FIE täiendav maksuvaba tulu põllu¬majandus-saaduste või metsa¬materjali võõrandamisel

TMS §32 lg 4 4 2,2 2,2

13. Väikeõlletootjate 50% aktsiisi¬määr ATKEAS §46 lg 1 4 32,1 0,0 14. Eriotstarbelise diislikütuse soodsam aktsiisi-määr põllumajanduses

ATKEAS §66 lg 7 4 0,4 0,6

15. Kalurite kütuseaktsiisi¬vabastus ATKEAS §27 lg 1 p 22²

4 26,2 30,7

16. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides

ATKEAS §27 lg 1 p24, 284

4 1,5 1,4

17. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektri¬energia tootmiseks ning elektrienergia, mida kasuta¬takse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks

ATKEAS §27 lg 1 p282

4 0,7 0,7

18. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes protsessides

ATKEAS §27 lg 1 P 282

4 8,1 8,2

19. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks

ATKEAS §27 lg 1 P 286

4 0,50 0,50

20. Suurtarbijate elektriaktsiisi miinimummäär ATKEAS 4 0,0 2,8 KOKKU 383,4 193,8


19 Maksukulude hinnangud on arvutatud ainult nende sätete kohta, mis sisalduvad maksundusalastes õigusaktides seisuga 1.01.2016. 20 Valitsemisfunktsioonid: 1. üldised valitsussektori tegevused; 2. riigikaitse; 3. avalik kord ja julgeolek; 4. majandus; 5. keskkonnakaitse; 6. elamu- ja kommunaalmajandus; 7. tervishoid; 8. vaba aeg, kultuur ja religioon; 9. haridus; 10. sotsiaalne kaitse.



3.3.3. Valitsussektori kulude struktuur21 Aastatel 2000–2007 moodustasid valitsussektori kulud keskmiselt 34,8% SKPst. Majanduskriisi tõttu kasvas 2008. aastal nende osatähtsus 39,7%le SKPst ja 2009. aastal jätkus kasv 46,1%le SKPst. Perioodil 2010-2016 oli keskmine kulude osakaal SKPst 39,3%, mis tõusis 2016. aastal 40,4%ni SKPst. Valitsussektori lõpptarbimiskulutused moodustasid aastatel 2000–2005 ca 54% valitsussektori kuludest ning langesid perioodiks 2006–2009 48% tasemele. 2016. aastaks on nende osakaal tõusnud 51,4%le kogukuludest. Valitsussektori lõpptarbimiskulutuste alla kuuluvad ühiskondlik tarbimine ning individuaalsed tarbimiskulutused. Valitsussektori poolt pakutud kaupade ja teenuste puhul eristatakse individuaalseid ja ühiskondlikke kaupu ja teenuseid lähtudes valitsemisfunktsioonide klassifikaatorist (COFOG). Ühiskondliku tarbimise all peetakse silmas teenuseid, mida pakutakse samaaegselt kõigile ühiskonna või ühiskonna üksiku osa liikmetele. Siia kuuluvad näiteks kulutused keskkonnakaitsele ning avaliku sektori tervishoiusüsteemi korraldamisele. Individuaalseteks peetakse näiteks kulutusi haridusele ja tervishoiule. Valitsus-sektori puhul võrduvad individuaalsed tarbimiskulutused mitterahaliste sotsiaalsiiretega. Suuruselt teise osa valitsussektori kulutustest moodustavad sotsiaaltoetused. Sotsiaalkulutuste hulgas on suurimateks kululiikideks pensionikulud ning Haigekassa tehtavad kulutused haiguste ravile, ennetamisele ja tervise edendamisele. Valitsussektori kulud sotsiaaltoetuste maksmiseks olid aastatel 2000–2007 keskmiselt 8,9% SKPst, 2009. aastaks kasvas nende osatähtsus majanduskriisi tõttu töötusega seotud hüvitiste ja toetuste tõusuga 13,8%ni SKPst, misjärel langes majanduse taastudes 2012. aastaks 10,7%ni ja tõusis eelkõige laste- ja peretoetuste tõstmise tõttu 2016. aastaks 12,0%le. Subsiidiumide maksmiseks suunati 2016. aastal 1,1% valitsussektori kuludest ehk 0,4% SKPst. Subsiidiumid on jooksvad ühepoolsed maksed, mida tootjad saavad valitsussektorilt või Euroopa Liidu institutsioonidelt. Maksete eesmärk on mõjutada tootmistaset, hindu või kompenseerida tootmisega seotud kulutusi. Kõige väiksem osakaal on intressidele tehtavatel kulutustel, mis moodustasid 2016. aastal 0,2% kõigist valitsussektori kulutustest ehk 0,1% SKPst. Intressimaksetele tehtavate kulutuste väiksus tuleneb Eesti madalast võlakoormusest. Muude kulude osakaal kõikidest kuludest langes 2016. aastal 17,7%le. Tegevusvaldkonniti kulub kõige enam sotsiaalsele kaitsele. Need kulud moodustasid perioodil 2000–2007 keskmiselt 9,9% SKPst. 2009. aastaks kasvas osakaal 15,4%le SKPst, mil tänu tööturu olukorra halvenemisele suurenesid oluliselt töötuskindlustushüvitiste ja töötutoetuste kulud, oma osa oli ka pensionide tõusul. 2015. aastal ulatub nende kulude osatähtsus 12,9%ni SKPst kuna töötuskindlustushüvitiste ja töötutoetuste kulud vähenesid. Prognoosi järgi tõuseb sotsiaalse kaitse osatähtsus 2017. aastaks 14,1%ni SKPst ja osakaal kõigist kuludest 34,2%ni.

21 Ei sisalda Euroopa Liidu 2014–2020 finantsraamistiku fondide vahendeid ega kasvuhoonegaaside lubatud heit-koguse ühikutega EL sisese 2013–2020 kauplemisperioodi prognoositavaid vahendeid.



Joonis 15. Valitsussektori kulud ja nende struktuur (% SKPst) A. Kulud majandusliku sisu järgi Eestis B. Kulud valitsemisfunktsiooni järgi Eestis22

Allikad: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium.

Joonis 16. Valitsuse investeeringud füüsilisse ja inimkapitali (% SKPst) A. Avaliku sektori kulud haridusele B. Teadus- ja arendustegevuse kulud

C. Valitsussektori põhivarainvesteeringud

Allikas: Eurostat.

22 CG010 – üldised valitsussektori teenused; CG020 – riigikaitse; CG030 – avalik kord ja julgeolek; CG040 – majandus; CG050 – keskkonnakaitse; CG060 – elamu- ja kommunaalmajandus; CG070 – tervishoid; CG080 – vaba aeg, kultuur ja religioon; CG090 – haridus; CG100 – sotsiaalne kaitse.

0

10

20

30

40

50

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

Muud kulud SubsiidiumidIntressid SotsiaaltoetusedVal.lõpptarbimiskulutused

0 10 20 30 40 50

200020022004200620082010201220142015201620172020

CG010 CG020 CG030 CG040 CG050

CG060 CG070 CG080 CG090 CG100

0

2

4

6

8

2000 2003 2006 2009 2012 2015

Eesti EL28

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

2000 2003 2006 2009 2012 2015

Eesti EL28

0

2

4

6

8

2000 2003 2006 2009 2012 2015

Eesti EL28



Tabel 23. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst)

COFOG kood

2013 2014 2015 2017* 2020*

1. Üldised valitsussektori teenused 1 4,1 4,1 4,3 4,2 3,7 2. Riigikaitse 2 1,8 1,8 1,9 2,0 2,0 3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,9 1,9 1,8 1,5 1,2 4. Majandus 4 4,7 4,8 4,8 4,8 5,0 5. Keskkonnakaitse 5 0,6 0,6 0,7 0,5 0,5 6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,5 0,4 0,4 0,3 0,2 7. Tervishoid 7 5,0 5,2 5,5 5,6 5,8 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 2,0 2,0 2,0 2,2 2,2 9. Haridus 9 6,0 5,7 6,1 6,2 6,0 10. Sotsiaalne kaitse 10 11,9 12,0 12,9 14,1 14,3 11. Valitsussektori kulud kokku TE 38,5 38,5 40,3 41,4 40,8

Allikad: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.

2017. aastal suurenevad valitsussektori kulud 1,0 protsendipunkti võrra 41,4%le SKPst. Perioodil 2018–2021 kasvavad kulud keskmiselt 4,8% aastas ehk aeglasemalt kui SKP, mistõttu valitsussektori kulud vähenevad 2021. aastaks 39,8%le SKPst. Protsendina SKPst vähenevad enim kulud majandusele ja haridusele. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud Tabel 24. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud

2016 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021* mln € % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

1. Välisvahendite kulu, mis on tuludega kaetud 600,3 2,9 3,2 3,7 3,6 3,6 2,6

1a. sh investeeringud, mis on tuludega kaetud

127 0,6 1,2 1,3 1,3 0,9 0,9

2. Eelarvepoliitilistest otsustest mittetulenev töötuskindlustuse kulu**

0,0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

3. Valitsussektori tulusid muutvad valikulised meetmed (discretionary measures)***

247 1,2 0,1 0,8 -0,2 -0,1 0,4

4. Seadusest tulenevad muudatused valitsussektori tuludes, mis on seotud kulu-vajaduse kasvuga

0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

* Prognoos. ** Eksperthinnangu korras on eeldatud, et töötus on loomulikul tasemel. *** Arvestatud meetmed on: pensionide maksuvaba tulu tõus, avaliku sektori palgatõusust laekuv täiendav maksutulu, dividendid ja tulumaks nendelt, üldise maksuvaba tulu tõus, madalapalgaliste tagasimakse kaotamine, mahaarvamiste muudatused, üüritulu maksustamine, tervise erisoodustus, haiguspäevade sotsiaalmaksuerisus, hoiuseintresside maksuvabastuse kaotamine, küpsete ettevõtete tulumaksusoodustus, firmaautode erisoodustuse lihtsustus, töise tulu õiglasem maksustamine, ettevõtluskonto kehtestamine, metalli pöördmaksustamine, käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmine, kütuseaktsiisi tõusud, alkoholiaktsiisi tõusud, tubakaaktsiisi tõusud, e-sigarettide maksustamine, magustatud jookide maks, pakendiaktsiisi reform, kütuse reaalaja kontrollimeede, teekasutustasu kehtestamine, elektriaktsiisi soodustus suurtarbijatele, vanemahüvitise süsteemi reform, FIEde maksumuudatused, trahvimäärade tõus, KOVide maamaksusoodustuse laiendamine, põlevkivi ressursitasud. Allikas: Rahandusministeerium.



3.4. Valitsussektori finantseerimine Järgnev võlakoormuse ja finantsvarade prognoos tugineb Vabariigi Valitsuse poolt seatud valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärkidel. 3.4.1. Valitsussektori võlakoormus Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk iseseisvusaastate jooksul on olnud hoida valitsussektori eelarvepositsioon keskpikal perioodil tasakaalus ning võimaluse korral ülejäägiga, mis on omakorda väljendunud madalas võlakoormuse tasemes. 2016. aasta lõpus ulatus Eesti valitsussektori võlg 9,5%ni SKPst, mis on võrreldes 2015. aastaga 0,6% madalam tase. Võla-koormuse vähenemise põhjusteks olid eelkõige kohalike omavalitsuste ning muu keskvalitsuse23 võlakoormuse vähenemine. Valitsussektori 1 984 mln euro suurusest võlgnevusest moodustas keskvalitsuse panus koos EFSFi mõjuga 1 277 mln eurot24 ning kohalike omavalitsuste võlg 707 mln eurot, välisvõla osakaal oli koguvõlast 65% (vt tabel 25). Ilma EFSFi mõjuta, mis ulatus 2016. aastal 455 mln euroni, moodustas keskvalitsuse panus võlakoormusesse 822 mln eurot ehk 3,9% SKPst. Tabel 25. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2016. aastal

31. detsember 2015 31. detsember 2016 Muutus

mln eurot % SKPst mln eurot % SKPst % SKPst

Valitsussektor 2 035,7 10,1 1 984,4 9,5 -0,6

Kodumaine võlg 710,9 3,5 695,1 3,3 -0,2

Välisvõlg 1 324,8 6,5 1 289,3 6,2 -0,4

Keskvalitsus25 2 221,6 11,0 2 189,0 10,5 -0,5

Kodumaine võlg 1060,1 5,4 1050,4 5,2 -0,2

Välisvõlg 1 161,5 5,9 1 138,6 5,6 -0,3

Kohalikud omavalitsused 728,3 3,5 707,3 3,5 -0,0

Kodumaine võlg 565,0 2,9 556,6 2,7 -0,1

Välisvõlg 163,3 0,8 150,7 0,7 -0,1

Sotsiaalkindlustusfondid 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Kodumaine võlg 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Välisvõlg 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.

2017. aastal väheneb valitsussektori võlakoormus 9,4%le SKPst. Võlakoormuse vähenemise põhjuseks on keskvalitsuse panuse vähenemine, kohalike omavalitsuste võlakoormus püsib protsendina SKPst 2016. aasta tasemel. Prognoosi kohaselt suureneb valitsussektori võlg 2018 ja 2019. aastal ning seejärel hakkab vähenema, moodustades prognoosiperioodi lõpuks 9,4%

23 Keskvalitsusse kaasatud avalik-õiguslikud ja sihtasutused 24 Valitsussektori tasemel konsolideeritud number. 25 Allsektori siseselt konsolideeritud võlg ehk teiste allsektorite suhtes olevad kohustused on võlas sees.



SKPst (vt tabel 26). Keskvalitsuse negatiivset rahavoogu rahastatakse reservide arvelt, ning uute laenude võtmiseks tekib riigikassal otsene rahavoogudest lähtuv vajadus 2018. aastal. Ilma EFSFita väheneb keskvalitsuse panus võlakoormusesse nii nominaalselt kui ka protsendina SKPst 2020. aastast alates. EFSFi panus samal ajal nominaalselt küll suureneb, kuid protsendina SKPst väheneb. Kohalike omavalitsuste puudujääk kaetakse prognoosi kohaselt kogu keskpika perioodi jooksul võõrvahenditest ning nende nominaalne võla maht suureneb, protsendina SKPst püsib see 3,3% lähedal. Tabel 26. Valitsussektori võlakoormus 2016–2021 (% SKPst) 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

1. Võlg kokku 9,5 9,4 9,9 10,5 10,1 9,4 2. Muutus võlakoormuses -0,6 -0,1 0,4 0,7 -0,5 -0,7

Panused võlakoormuse muutusesse: (2=3-4+5+6)26 3. Nominaalse SKP kasvu panus -0,3 -0,5 -0,6 -0,5 -0,6 -0,5 4. Primaarne eelarvetasakaal 0,3 -0,5 -0,8 -0,6 -0,2 0,2 5. Intressimaksed 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 6. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus (stock-flow adjustment, SFA)

0,0 -0,1 0,2 0,5 -0,2 -0,0

Valitsussektori võla hinnanguline intressimäär (%)

1,0 0,8 0,7 0,6 0,7 0,7

Muud asjakohased näitajad 7. Likviidsed finantsvarad 9,8 8,6 7,6 7,4 7,1 6,9 8. Võla amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust27

0,1 0,1 0,1 0,3 0,3 0,3

9. Netovõlg (9=1-7) -0,3 0,8 2,2 3,2 2,9 2,5 10. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 11. Keskmine aegumistähtaeg28 (aastat) 5,2 4,1 5,3 6,9 6,8 6,3 *-prognoos Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.

Eelarvepuudujäägi kasvades võiks eeldada ka valitsussektori võla suurenemist puudujäägi ulatuses. Tegelikkuses on suhe võlakoormuse ja puudujäägi vahel keerulisem ning rolli mängivad ka muud tegurid. Näiteks võib võlakoormus kasvada siis, kui laenu võetakse puudu-jäägi katmise asemel finantseerimistehingute rahastamiseks, viimased aga ei kajastu ei riigi tuludes ega ka kuludes. Selliste muude tegurite suurust mõõdab näitaja „võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus“ (inglise keeles stock-flow adjustment, lühendatult SFA). 2016. aastal oli Eesti SFA 5,4 mln eurot ehk 0,03% SKPst (vt joonist 17B), mis tähendab, et võla-koormus langes vähem (51 mln eur) kui eelarveülejääk (57 mln eur), seega ülejääki kasutati nii võla vähendamiseks, kui ka reservide suurendamiseks. Sel aastal on SFA prognoosi kohaselt negatiivne, mis tähendab, et võlakoormus suureneb vähem kui eelarvepuudujäägi võrra, mis tuleneb sellest, et puudujäägi katmiseks kasutatakse reserve. Aastatel 2018-2019 on SFA positiivne, seetõttu, et võlg suureneb rohkem kui on valitsussektori puudujääk (ka laenude tagasimaksete- ja riigi ettevõtete osaluste suurenemise tõttu, mida eelarve kuludes ei kajastata). 2020. aastal seevastu negatiivne, mis tähendab, et võlakoormus kasvab vähem kui eelarve-puudujäägi võrra. 2021. aastal on SFA negatiivne, sest võlatase väheneb kiiremini kui eelarveülejääk.

26 Mõnel aastal ümardamisest tulenevalt võrdus ei kehti. 27 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 28 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.



Joonis 17. Võlakoormuse areng 2007–2021 A. Valitsussektori võlg (% SKPst) B. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni

vaheline erinevus (% SKPst)

C. Keskvalitsuse29 võla tagasimaksed (mln eur) D. Keskvalitsuse30 võla keskmine intress (%)

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet, Eurostat.

3.4.2. Valitsussektori reservid ja netopositsioon Valitsussektori likviidsete finantsvarade31 maht oli 2016. aasta lõpus 2 044 mln eurot, mis moodustas 9,8% SKPst. Võrreldes 2015. aastaga suurenesid kõikide valitsussektori tasandite reservid. Sel aastal on tulenevalt vajadusest finantseerida riigieelarve puudujääki ning finantseerimistehinguid reservide arvelt. Kuni 2018. aasta lõpuni on ette näha reservide järk-järgulist vähenemist, kuna riigieelarve nominaalset puudujääki ning finantseerimistehinguid on kavas rahastada reservide arvelt. Samuti jääb reservide kasv SKP nominaalkasvule alla, mistõttu vähenevad valitsussektori likviidsed varad 2021.a lõpuks 6,9%ni SKPst. Valitsussektori reservid ületasid 2016. aastal mõnevõrra võlakoormust ning netovarad moodustasid 0,3% SKPst (vt joonis 18). Prognoosi kohaselt vähenevad järgnevatel aastatel reservid ning kasvab võlakoormus, seetõttu suureneb netovõlg 2019. aasta lõpuks 3,2%ni SKPst. Seejärel hakkab netovõlg vähenema ning jõuab 2021. aasta lõpus prognoosi kohaselt 2,5%le SKPst. Ilma EFSFi mõjuta ületavad reservid 2017. aasta jooksul võlakoormust kuid prognoosiperioodi järgnevatel aastatel enam mitte, ning aastaks 2021 ulatub netovõlg ilma EFSF’i mõjuta 0,7%ni SKPst. 29 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 30 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 31 Likviidseteks finantsvaradeks loetakse sularaha ja hoiuseid (ESA 2010 kood F.2); väärtpabereid (v.a aktsiad ja finantstuletisinstrumendid) (F.3); finantstuletisinstrumente (F.71); börsil noteeritud aktsiaid (F.511) ja investeerimisfondide osakuid (F.52).

0

2

4

6

8

10

12

2007 2009 2011 2013 2015 2017* 2019* 2021*

Keskvalitsus (v.a EFSF) Kohalikud omavalitsused EFSF

-1

0

1

2

3

4

5

2009 2011 2013 2015 2017* 2019* 2021*

Võlakoormuse muutuse ja eelarvepuudujäägi…

0

40

80

120

2007 2009 2011 2013 2015 2017* 2019* 2021*

Laenude tagasimaksed

0

1

2

3

4

5

6

2009 2011 2013 2015 2017* 2019* 2021*

Aasta keskmine intress



Joonis 18. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon 2007–2021 (% SKPst)


9,5% 9,4%

9,8%

6,9%

0,3%

-2,5%

-12

-9

-6

-3

0

3

6

9

12

15

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 20162017*2018*2019*2020*2021*

Võl

gR

eser

vid

Keskvalitsus (võlg) Keskvalitsus (reservid)Sotsiaalkindlustusfondid (reservid) KOVid (võlg)KOVid (reservid) EFSF (võlg)Netovarad(+)/-võlg(-)



4. SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA

4.1. Riskistsenaarium Võrreldes põhistsenaariumiga võivad Eesti majanduse areng kujuneda prognoositust nii positiivsemaks kui negatiivsemaks. Kuna praktikas on võimalikud mitmed erinevad arengusuunad, siis on riskistsenaariumiks tehnilised arvutused teatud kokkulepitud eeldustel ning nende eesmärk on hinnata võimalike kõrvalekallete mõju riigieelarvele. Kuigi globaalne ebakindlus on nii poliitiliste kui ka rahvastikusündmuste tõttu jätkuvalt väga suur, on Eesti majanduse riskide jaotus muutunud tasakaalulisemaks. Alates 2013. aastast ei ole majanduskasvu ootused täitunud ning majanduskasv on osutunud prognoositavast mõnevõrra madalamaks. Kuid 2016. aasta neljanda kvartali majanduskasv osutus suvel prognoositust oluliselt kiiremaks, viidates ka positiivsemate arengute võimalusele. Samuti on sellega kaasnenud üle pika aja esmakordne majanduskasvu ootuste ülespoole korrigeerimine. Prognoosi riskistsenaariumis eeldame põhistsenaariumist positiivsemaid majandusarenguid, mis tulenevad nii kiiremast ekspordi kui ka sisenõudluse kasvust. Riskistsenaariumi kohaselt kiireneb majanduskasv käesoleval aastal 2,8%ni ning 3,7%ni 2018. aastal, mis on 0,5-0,6 protsendipunkti võrra kiirem, kui põhistsenaariumis eeldatud. Riskistsenaariumi eelduseks on Eesti ettevõtete konkurentsivõime püsimine välisturgudel ning eeldatust kiirem ekspordi turuosa kasv. Suurenevad ekspordivood toovad kaasa jõulisema hüppe ettevõtete investeerimisaktiivsuses. Üldine kindlustunde tõus muudab majapidamised tuleviku suhtes vähem ettevaatlikuks, mistõttu võib oodata ajaloolisel kõrgtasemel oleva säästumäära langust. Riskistsenaariumi kohaselt kujuneb SKP nominaalne maht põhistsenaariumiga võrreldes 2018. aastal ca 350 euro võrra suuremaks. Tabel 27. Riskistsenaarium (protsenti)

Riskistsenaarium Erinevus baasprognoosist

2016 2017* 2018* 2019* 2017* 2018* 2019* SKP jooksevhindades (mld eurot) 20,9 22,2 23,8 25,3 0,14 0,35 0,51 SKP reaalkasv 1,6 2,8 3,7 3,4 0,5 0,6 0,6 SKP nominaalkasv 3,3 6,3 7,1 6,3 0,7 0,9 0,6 THI 0,1 3,4 2,8 2,6 0,1 0,1 0,1 Sisenõudluse reaalkasv 2,6 3,9 3,1 3,3 0,2 0,7 0,5 Ekspordi reaalkasv 3,6 4,3 4,5 4,5 0,7 0,6 0,5 Tööhõive kasv 0,6 0,5 0,4 0,3 0,0 0,2 0,2 Palga nominaalkasv 7,4 6,0 5,4 5,7 0,1 0,4 0,3 Tööpuuduse määr 6,8 7,8 8,7 9,1 0,0 -0,2 -0,4 Valitsussektor Maksukoormus (% SKPst) 34,7 34,7 35,6 35,7 -0,1 -0,2 -0,1 Valitsussektori eelarvepositsioon (% SKPst)

0,3 -0,4 -0,5 -0,2 0,1 0,3 0,5

Valitsussektori võlakoormus (% SKPst)

9,5 9,4 9,5 9,7 -0,1 -0,4 -0,9

Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet.



Riskistsenaariumi tulude ja kulude prognoos tugineb makromajanduse vastavale prognoosile ja näeb ette valitsussektori eelarvepositsiooni paranemist kuni 0,5% SKPst ulatuses aastatel 2017–2019. Käesoleva aasta eelarvepositsioon on riskistsenaariumi kohaselt puudujäägis 0,4% SKPst. Järgmisel aastal langeb eelarvepositsioon 0,5% SKPst puudujäägini. Väiksem puudujääk võrreldes baasstsenaariumiga tuleneb eelkõige maksutulude suurenemisest, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Enim on riskistsenaariumis kasvatatud käibemaksu laekumise prognoosi tulenevalt eratarbimise ja investeeringute kasvust. Suurendatud on ka sotsiaalmaksu laekumise prognoosi, mis on seotud nii hõive kui keskmise palga muudatustega. Samas maksu-koormus väheneb, kuna SKP taseme kasv ületab maksutulude prognoosi suurenemise. Puudujäägi vähenemist pidurdab mõnevõrra maksutuludega seotud riigieelarve kulude (Haigekassa eraldis, pensionikulud) kasv. Samuti suureneb kaitsekulude tase tingituna kasvanud nominaalse SKP tasemest. Töötukassa ülejäägi suurenemist põhjustab nii töötus-kindlustusmakse kasv kui kulude langus. Haigekassa positsiooni osas on eeldatud, et sotsiaalmaksutulude kasvu tasandab sama suur kulude kasv ja Haigekassa eelarve jääb tasakaalu. Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon paraneb neile laekuva füüsilise isiku tulumaksu prognoosi tõusu võrra. Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon ei ole niivõrd majandus-keskkonnaga seotud, mistõttu siin ei ole muudatusi oodata. Baasstsenaariumist positiivsem keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon aeglustab riski-stsenaariumis keskvalitsuse ning kohalike omavalitsuste võlakoormuse kasvu, mistõttu langeb valitsussektori võlakoormus kuni 0,9% võrra SKPst. Sotsiaalkindlustusfondide ja keskvalitsuse paranenud prognoos küll suurendab reservide taset aga vaid nominaalselt. Muudatuste kogumõjuna väheneb netovõlakoormus järgmisel aastal 0,3% ja 2019. aastal 0,9% võrra SKPst.

4.2 Intressimäärade sensitiivsusanalüüs Eesti riigil tuleb oma tegevuste rahastamiseks jätkuvalt laenata nii kodumaistest kui ka välistest vahenditest. Intressimäärade tõus ja seeläbi intressikulude suurenemine avaldab otsest ning negatiivset mõju eelarvetasakaalule. Samuti avaldab intressimäärade kasv ka ebasoodsat mõju investeeringutele ning tarbimisele. Seega on oluline hinnata läbi sensitiivsusanalüüsi ka Eesti majanduse ning riigi rahanduse sensitiivsust (haavatavust) kõikuvate intressimäärade korral. Juhul, kui valitsussektorile kohaldatud intressimäärad tõusevad vahemikus 2017-2021 100 baaspunkti võrra aastas (vt tabel 28), on otsemõju eelarvele 7,9 mln eurot (0,04 % SKPst) esimesel ning prognoosiperioodi viimasel aastal on kumulatiivne intressikulu kokku 47,9 mln eurot (0,17 % SKPst). Tabel 28. Intressimäärade tõusu mõju Intressimäärade tõusu mõju 100 baaspunkti võrra (1 %)

2017 2018 2019 2020 2021

Intressikulude erinevus võrreldes baasstsenaariumiga, mln

7,9 16,8 27,2 37,7 47,9

Intressikulu erinevus baasstsenaariumist, % SKP

0,0 0,1 0,1 0,1 0,2



4.3. Võrdlus stabiilsusprogramm 2016 prognoosiga Rahandusministeerium ootas 2016. aasta kevadise prognoosi põhistsenaariumis aastate 2016–2017 majanduskasvuks vastavalt 2,0% ja 3,0%. 2018. aastaks ootasime 3,3%st majanduskasvu. 2016. aasta majanduskasv kiirenes tegelikkuses aga 1,6%ni, jäädes ootustele oluliselt alla. Madalama majanduskasvu peamiseks põhjuseks oli meie ekspordipartnerite oodatust väiksem impordinõudlus ning jätkuvalt kiire palgakulude kasv, mis mõjutas negatiivselt ettevõtete kasumlikkust. Nõrga välisnõudluse ja ebakindluse tõttu jätkus ettevõtete investeeringute langus. Käesolevas prognoosis on ekspordi kasv alandatud kooskõlas Eesti peamiste kaubanduspartnerite halvenenud kasvuväljavaadetega. Seetõttu ootame 2017. aasta majanduskasvuks 2,4%, mis kiireneb ekspordinõudluse kosumisega 3,1%ni 2018. aastaks. Sisenõudluse kasv jäi 2016. aastal prognoositule 1pp võrra alla. Kuigi eratarbimise kasv ületas ootusi, jätkus investeeringute vähenemine juba neljandat aastat järjest. Valitsussektori investeeringud kahanesid ELi abirahade kasutuselevõtu viibimise tõttu, kuid suurima panuse langusesse andis endiselt ettevõtlussektor, kus vähenesid oluliselt investeeringud nii hootenetesse-rajatistesse kui masinatesse-seadmetesse. Järelikult ei ole ettevõtete lootused müügikäivete ja kasumlikkuse kasvule veel taastunud ning seda kinnitvad ka konjunktuuri indikaatorid, mis aasta lõpust alates on siiski hakanud paranema. Kui kevadel 2016 ootasime investeeringute kasvu jõudmist 4,5% lähedale aastatel 2017-2018, siis viimases prognoosis ulatub 2017. aastal investeeringute kasv 9%ni ja järgmisel aastal täiendavat tõusu ei tule. Selle põhjustab üks suur ostutehing laevanduses 2017. aasta algul. Eratarbimise kasvu alahindamine 2016 tulenes keskmise palga prognoositust oluliselt kiiremast kasvust. Oluliselt ülespoole on korrigeeritud 2018. aasta eratarbimise kasvu, kuna valitsuskoalitsiooni vahetusega seoses rakenduvad siis jõulised tulumaksumuudatused, mis suurendavad oluliselt valdava osa töötajate netopalka. Eelmise Stabiilsusprogrammi inflatsiooniprognoos 2016. aastaks oli lähedane tegeliku tulemusega, erinevus vaid 0,1pp. 2017. aasta inflatsiooniootust on tõstetud 0,5pp eelkõige toorainete jõulisema kallinemise tõttu maailmaturul. Prognoosiperioodi viimastel aastatel on inflatsiooni langetatud teenuste ja energiahindade tagasihoidlikuma oodatava tõusu tõttu. Valitsussektori eelarvepositsioon kujunes möödunud aastal tänu paremale maksulaekumisele ning väiksematele investeeringutele ja pensionikuludele oodatust paremaks. Ootused selle aasta struktuurse eelarvepositsiooni suhtes on säilinud samal tasemel, kuid järgmise ja ülejärgmise aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärki on lõdvendatud 0,5% võrra SKPst ning 2020.a eesmärki 0,3% võrra SKPst seoses Vabariigi Valitsuse kavaga elavdada majanduskasvu läbi täiendavate investeeringute. Muudatus on kooskõlas riigieelarve baasseaduse muudatusega, mis lubab koostada riigieelarve kuni 0,5%-se defitsiidiga juhul, kui varasematel aastatel on kogunenud kumulatiivne eelarveülejääk. Eesmärk on struktuurse eelarvetasakaalu tagamine pikemal perioodil. Struktuurse eelarvepositsiooni lõdvendamine toob kaasa ka nominaalse eelarvepositsiooni halvenemise. Nominaalse ülejäägini jõutakse seatud eesmärkide kohaselt 2021. aastal. 2016. aasta valitsussektori võlakoormus osutus Stabiilsusprogramm 2016 prognoosis oodatust 0,1% võrra SKPst väiksemaks peamiselt tänu keskvalitsuse võlakoormuse langusele, samuti vähenes kohalike omavalitsuste võlakoormus. Madalama baastaseme tõttu jääb ka selle aasta oodatav võlatase eelmisele prognoosile alla, kuid edaspidi on halvenenud nominaalse eelarvepositsiooni tõttu oodata suuremat võlakoormust.



Tabel 29. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2016 prognoosiga 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021* SKP reaalkasv (%)

Eelmine versioon 2,0 3,0 3,3 3,0 2,8 - Praegune uuendus 1,6 2,4 3,1 2,8 2,7 2,7 Erinevus -0,4 -0,6 -0,2 -0,2 -0,1 -

SKP nominaalkasv (%) Eelmine versioon 4,1 5,9 6,3 6,0 5,7 - Praegune uuendus 3,3 5,6 6,3 5,7 5,6 5,5 Erinevus -0,8 -0,3 0,0 -0,3 -0,1 -

Harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) (%) Eelmine versioon 0,9 2,9 3,0 2,9 2,9 - Praegune uuendus 0,8 3,4 2,9 2,6 2,6 2,1 Erinevus -0,1 0,5 -0,1 -0,3 -0,3 -

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon (% SKPst) Eelmine versioon 0,3 0,2 0,0 0,0 0,0 - Praegune uuendus 0,7 0,2 -0,5 -0,5 -0,3 0,0 Erinevus 0,4 0,0 -0,5 -0,5 -0,3 -

Valitsussektori võlg (% SKPst) Eelmine versioon 9,6 10,4 10,6 10,2 9,6 - Praegune uuendus 9,5 9,4 9,9 10,5 10,1 9,4 Erinevus -0,1 -1,0 -0,7 0,3 0,5 -




5. EELARVEPOLIITIKA PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS Selles peatükis esitatud pikaajaliste eelarveprojektsioonide eeldused baseeruvad 2015. aastal avaldatud Ageing Report’i eeldustel ja prognoosidel. Pikemas perspektiivis ühtivad need trendid Rahandusministeeriumi nägemusega tulevatest arengutest. Pensionide prognoosis on lähtutud Rahandusministeeriumi detailsest pensionimudeli prognoosist, sealjuures on pensionikuludest vastavalt välja võetud töövõimetusega seotud kulud. Töövõimetusega seotud kulud olid varasemalt osa pensionisüsteemist, kuid käimasoleva töövõimereformiga liigub see sihtgrupp sotsiaaltoetuste süsteemi ning käesolevas prognoosis enam ei kajastu. Algusaastate arenguid (ja sellest tulenevalt ka mõne näitaja taset, näiteks tööturu indikaatorid) on kohandatud vastavalt käesoleva programmi makromajandusliku arengu stsenaariumile, võtmaks arvesse viimaseid muutuseid. Väärib rõhutamist, et käesolevas peatükis esitatud projektsioonide eelduseks on tänaste otsuste kehtimine kogu projektsiooniperioodi jooksul ning tänaste poliitikate jätkumine, mistõttu ei peegelda nad kõige tõenäolisemat tulevikustsenaariumit, vaid soovivad näidata demograafiliste trendidega kaasneva väljakutse suurust, millele on võimalik poliitikatega reageerida. Demograafiliste trendide mõju riigi rahandusele on alanud – vastavalt Eurostati viimasele rahvastikuprognoosile (EUROPOP2015) kasvab ülalpeetavate (siin eeldatud kuni 18-aastased ja vanemad kui 65 aastat) suhe tööealisse rahvastikku (vanusevahemik 18–65) 59%lt aastal 2017 70%ni aastaks 2036 ja 88%ni aastaks 2060. Pikaajalise eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks on: o hoitud konservatiivset eelarvepoliitilist joont ja välditud valitsussektori võla märkimis-

väärset kasvu; o reformitud pensionisüsteemi ning soodustatud panustamist eelfinantseeritud pensioni-

skeemidesse; o tõstetud pensioniiga ja viidud sisse paindlikkus pensioniindeksisse; o tagatud parem rahandusolukord läbi majanduskasvule ja tööhõivele suunatud poliitikate. Kriisiaja meetmena otsustati peatada II pensionisamba maksed ajavahemikus 1. juuli 2009 kuni 31. detsember 2010. Teise pensionisambasse säästmine taastus pooles mahus alates aastast 2011 ning täies mahus aastal 2012. Aastatel 2014–2017 on suurendatud II sambasse suunatava riigipoolse sotsiaalmaksu osa 6%ni neile, kes vahepealsel perioodil vabatahtlikult isikupoolset makset jätkasid ja ka neile, kes esitasid vastava avalduse 2013. aastal. Viimasel juhul kaasneb isikutele ka individuaalse makse tõus 3%le. Vastavalt riikliku pensioniseadusele tõuseb pensioniiga 3 kuu võrra aastas alates aastast 2017, jõudes 65 eluaastani aastaks 2026. Hetkel on nii meeste kui ka naiste vanaduspensioni iga 63 aastat. Märkimist väärib siinkohal prognoositav 63-aastaste oodatava eluea kasv aastaks 2060. 2014. aastaga võrreldes kasvab lähima 50 aasta jooksul oodatav eesseisev eluiga 63-aastastel naistel 4 ja meestel ligi 6 aasta võrra (vastavalt Ageing Report 2015le). Pensioniea tõusu eesmärk on kindlustada pensionisüsteemi adekvaatsust (otsus võimaldab maksta alates aastast 2026 ca 5–10% kõrgemaid pensioneid) ja jätkusuutlikkust, muudatuse ajendiks soov toetada demograafiliste arengute tulemusena vähenevat tööjõu pakkumist. Pensioniea tõstmine kompenseerib demograafilisi muudatusi ning hoiab praeguste hinnangute kohaselt pensionäride arvu kuni aastani 2026 stabiilsena.



Tänase poliitika jätkusuutlikkuse analüüs näitab, et tulenevalt pensioniea kasvust ja teise pensionisamba väljamaksete rakendamisest on surve riigi rahandusele demograafiliste muudatuste poolt Eestile Euroopa Liidu riikide hulgast üks madalamaid. Samas näitavad tänastel eeldustel tehtud analüüsid pikemas perspektiivis pensionide (esimese ja teise samba summana) ja keskmise palga suhte halvenemist, mistõttu võib pensionisüsteem tulevikus vajada lisaotsuseid. Tabel 30. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2010–2060 (% SKPst)

2010 2020 2030 2040 2050 2060

Kulud kokku 40,5 37,2 37,3 37,2 37,7 37,8 sellest: vananemisega seotud kulud 19,7 16,4 16,5 16,4 16,9 17,0

Pensionid 8,9 6,4 5,9 5,9 5,9 5,6 Sotsiaalkindlustuspensionid 8,9 6,4 5,9 5,9 5,9 5,6

Vanaduspensionid 7,5 6,0 5,8 5,8 5,8 5,5 muud (toitjakaotus-, invaliidsuspensionid) 1,4 0,4 0,1 0,1 0,1 0,1 ametipensionid (juhul, kui valitsussektori eelarvest)

- - - - - -

Tervishoid 4,9 4,6 4,8 5,0 5,0 5,0 Hoolekanne (oli varem tervishoiukulude osa) 0,5 0,7 0,8 1,0 1,1 1,2 Intressimaksed 0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 Hariduskulud 4,8 4,6 4,8 4,4 4,8 5,1 Muud vananemisega seotud kulud 0,6 0,1 0,2 0,1 0,1 0,1 Tulud kokku 40,7 37,2 37,3 37,2 37,7 37,8

sellest: tulud varadelt (sh intressitulud) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 sellest: sotsiaalkindlustusmaksed (I samba tulud)

7,0 5,9 5,8 5,7 5,6 5,4

Pensionikindlustuse varad (I sammas) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 sellest: pensionikindlustuse konsoliseeri-tud varad (muud varad muu valitsus-sektori võlakirjad)

0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Pensionireformi mõju II sambasse suunatud sotsiaalkindlustus-maksed (riigi 4%)

0,0 1,07 1,16 1,20 1,20 1,15

II samba pensionite väljamaksed 0,0 0,2 0,9 1,5 2,7 2,3 Eeldused: Tööjõu tootlikkuse kasv 7,8 2,7 2,0 1,9 1,8 1,5 SKP reaalkasv 3,3 2,0 1,5 1,2 0,9 1,4 Tööjõus osalemise määr, mehed (vanuses 20–64)

83,8 84,9 85,3 85,5 85,7 86,6

Tööjõus osalemise määr, naised (vanuses 20–64)

76,8 78,9 80,5 80,0 79,9 81,2

Tööjõus osalemise määr kokku (vanuses 20–64)

80,2 81,8 82,9 82,8 82,8 84,0

Töötuse määr 16,7 9,8 9,4 8,6 7,5 6,8 Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus 17,0 20,6 24,3 26,8 28,8 29,9

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet, OECD, WHO, EL Majanduspoliitika komitee.

Märkus: Pikaajalist prognoosi pole uuendatud võrreldes eelmise Stabiilsusprogrammiga, kuna pole uut Ageing Reporti ning mitmed olulised muudatused, mille osas on valitsuse heakskiit, pole veel jõudnud seadustesse.



Joonis 19. Riikliku pensionikindlustuse finantsnäitajad A. Pensioni ja palga suhe aastatel 2002-2014 ning prognoos aastani 2050.

B. Riikliku pensionikindlustuse tulude ja kulude vahe töövõimereformiga ja ilma reformita


Tegevused pensionikindlustuse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks Valitsus on kokku leppinud töövõimereformi rakendamise ja töövõimetoetuste kestlikkuse tagamise. Töövõimetuspensionäride arvu kiire kasv nõuab reageerimist ning kontseptsiooni eesmärgiks ongi luua süsteem, kus töötaja on motiveeritud hoidma tervist ning tööandja looma tervislikku töökeskkonda. Skeemi rakendumine on eelduseks ka valitsuselt juba varem põhi-mõttelise heakskiidu saanud kavale reformida eripensionide, soodustingimustel vanadus-pensionide ning väljateenitud aastate pensionide maksmist. Valitsus otsustas 2017. aasta jaanuaris:

1. muuta alates 2021. aastast pensionile minek paindlikumaks tagades aktuaarse neutraalsuse;

2. siduda alates 2027. aastast vanaduspensioniiga oodatava elueaga; 3. muuta alates 2020. aastast riikliku vanaduspensioni valemit selliselt, et lõpeb

kindlustusosa ja algab staažiosa, rakendades seejuures aastani 2037 pensionivalemi üleminekuskeemi, kus aastatel 2020-2036 arvestatakse pool kindlustusosakut ja pool staažiosakut;

4. muuta alates 2023. aastast riikliku pensioni indekseerimist sidudes indeksi 100% sotsiaalmaksu ja pensionäride arvu muutusega;

5. avada aastatel 1970-1982 sündinutele II sambaga liitumise võimalus.

0%

20%

40%

60%

2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047

I samba pensioni suhe keskmisse brutopalka

I ja II samba brutopensioni suhe keskmisse brutopalka

I ja II samba netopensioni suhe keskmisse netopalka

-2,0%

-1,5%

-1,0%

-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047

TV reformita Baasstsenaarium



Pensioniea tõusu ja indeksi muutusega kaasneb positiivne mõju nii pensioni suurusele, kui ka eelarvele (sh laiemalt, mitte ainult I samba eelarvele). Tulemusena peaks Eesti suutma täita pensioni suuruse eesmärke – keskmise netopensioni ja netopalga suhe vähemalt 40% ja samade näitajate mediaansuhe vähemalt 60%. Paindlik pensioniiga leevendab pensioniea tõusu sotsiaalset mõju, samas kui paindlikkusega kaasnev aktuaarne neutraalsus maandab pikas perspektiivis paindlikkuse otsese mõju eelarvele. Pensionivalemi muutmine vähendab pensionide ebavõrdsuse kasvu tulevikus, ehk väiksem arv pensionäre võib langeda vaesusriski. Seega vähenevad ka riigi potentsiaalsed kulud erinevatele täiendavatele sotsiaaltoetustele vaesusriski vältimiseks vanaduspensionieas. Tegevused ravikindlustuse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks Valitsus on kokku leppinud tervishoidu lisaraha suunamise, millega leevendatakse vananemisest, rahvastiku vähenemisest ning kiirest sektori palgakasvust tulenevat kulude kasvu survet. Riik hakkab maksma mittetöötavate vanaduspensionäride pensionidelt teatud protsenti, analoogselt töiselt tulult makstava sotsiaalmaksu ravikindlustuse osaga. 2018. aastal on see protsent 7 ning kasvab 13ni aastaks 2022. Valitsussektori potentsiaalsed kohustused Valitsussektori potentsiaalsete kohustuste hulka loetakse kohustusi, mille tegelik realiseerumine sõltub mõnest tulevikus selguvast asjaolust. Potentsiaalseid kohustusi ei liideta valitsussektori võlakoormusele (v.a EFSFi garantii), kuid nende mahtu on oluline jälgida riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamisel. Tabel 31. Valitsussektori potentsiaalsed kohustused 2015 (% SKPst)

2016

Riiklikud garantiid kokku 11,0 sh ESMi sissenõutav kapital 5,5 sh EFSFi võlakohustuste põhisumma garantii 2,4 sh EIB, NIB, CEB, EBRD, IBRD sissenõutav kapital 1,2 sh ettevõtete laenugarantiid 0,3 sh õppelaenud 0,5 sh Kredex ja Kredex krediidikindlustus 1,1 sh NIB garantiid 0,1 Allikas: Rahandusministeerium.



6. RIIGI RAHANDUSE KVALITEET Riigieelarve seaduse uuendamine 23. märtsil 2014 jõustus täna kehtiv riigieelarve seadus. Seadusega võeti üle EL Liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta käiva Nõukogu direktiivi (2011/85/EL, 8. november 2011) ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ehk nn fiskaallepingu nõuded. Seadus kehtestas valitsussektori eelarve tasakaalu reegli koos korrigeerimis- ja kompenseerimismehhanismiga. 5. aprillil 2017 kiitis valitsus kabinetiistungil heaks riigieelarve seaduse muudatused, mille kohaselt järgitakse valitsussektori eelarve tasakaalu pikema perioodi keskmisena. Selleks lubatakse eelmiste aastate kumuleerunud struktuursete ülejääkide võrra teha valitsussektori eelarve puudujäägis, aga mitte rohkem kui 0,5% SKPst aastas. Kompenseerimismehhanismi fookus pöördub samuti kumuleerunud tasakaalule – eelnõu toob kaasa nõude kompenseerida tekkinud kumuleerunud struktuurne puudujääk valitsussektori eelarves kohe pärast struktuursesse tasakaalu jõudmist. Kehtima jäävad 2014. aastal jõustunud põhimõtted, sealhulgas nelja-aastaste kululagede kohustus riigi eelarvestrateegias, ühtsed reeglid strateegilisele planeerimisele ja tegevus-põhisele eelarvestamisele üleminek. Tegevuspõhisele eelarvele üleminek on lähtunud ministeeriumite tegelikust valmisolekust ja 2016. aastal tegi seda Haridus- ja Teadusministeerium ning 2018. aastal teeb seda Sotsiaalministeerium ja 2019. Siseministeerium. Vabariigi Valitsus on teinud riigieelarve seaduse koostamisel põhimõttelise otsuse, et 2020. aastaks kasutab Valitsus tervikuna tagevuspõhist eelarvet. See võimaldab järgmise EL rahastusperioodi vahendite planeerimise ja juhtimise senisest paremini ühtlustada. Seaduse uuendamisel korrati üle põhimõtted riigi rahavoogude juhtimise ning laenude ja garantiide ühtsel reguleerimisel. Rahavoogude juhtimine on selgelt seotud vajadusega tagada igal ajal väljamaksete tegemine. Kehtima jääb erakorraline ajutine laenupiirang KOVidele juhul, kui valitsussektori eelarvepositsioon ületab ELis kokkulepitud piire. Sellises olukorras peavad KOVid oma laenud rahandusministeeriumiga kooskõlastama. Tekke- ja tegevuspõhisele riigieelarvele üleminek Eesti läks 2017. aastal üle tekkepõhisele eelarvele ja valitsus on otsustanud aastaks 2020 minna üle tegevuspõhisele riigieelarvele. Eesti riigi proovikivi on teha paremaid otsuseid piiratud ressursside suunamisel keeruliste välja-kutsete lahendamiseks. Eesti edukusega on kaasnenud valikute keerukuse kasv, ei saa enam tugineda juba sarnastes olukordades olnud riikide kogemustele ja pigem tuleb lahendada esma-kordseid poliitikaväljakutseid.[1] Väljakutsete edukas lahendamine eeldab võimet valikuid ellu viia ja võimet õppida tehtud tagajärgedest ja kasutada neid praktilisi kogemusi uute otsuste langetamisel. Strateegilise ja finantsjuhtimise arendamisel on rõhuasetus koostöö parandamisel ja kogemustest õppimisel kui tugevamal kontrollil ja sanktsioneerimisel.

[1] Vt näiteks “Eesti järgneva kümne aasta arenguvajadused” Rahandusministeerium. 2012. (http://www.struktuurifondid.ee/public/arenguvajadused__final1.pdf). (vaadatud 7.05.2015)



Strateegilise ja finantsjuhtimise süsteemi probleeme tuuakse välja ja lahendusi soovitati nii OECD 2011. aasta riigivalitsemise raportis,[2] Riigikontrolli vastavateemalises auditis[3] kui ka 2014. aasta Eesti, Soome ja OECD ühisraportis "Valitsuseülese strateegilise suutlikkuse ja piirideüleste e-teenuste edendamine" ja selle tegevuskavas „Haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskava“. [4] Valitsusliidu leppe kohaselt viiakse ellu riigireform, mille osaks on riigieelarve läbipaistvuse suurendamine, sh tegevuspõhisele eelarvele ülemineku kaudu. 2018. aasta riigieelarves kasutab tegevuspõhist eelarvet 2 ministeeriumi 11-st, sh suure eelarvemahuga Sotsiaalministeerium. Ühe enimkasutatava, OECD tulemuspõhise eelarve klassifikatsiooni kohaselt, on Eestis kasutusel esitluslik tulemuspõhine eelarve. Esitlusliku tulemuspõhise eelarve juures esitatakse koos finantsinformatsiooniga tulemusinformatsiooni. Eestis väljendub see riigi eelarvestrateegias olevates valdkonnapoliitilistes olukorrakirjeldustes, eesmärkides ja poliitikamuudatuste loetelus, eelarve seletuskirja koosseisus ja koos riigieelarve liigendusega Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavas tegevuskavas ning majandusaasta aruande koosseisus esitletavas tegevus-kava täitmise aruandes. Pikaajaline väljakutse on süsteemselt liikuda esitluslikult tulemus-põhiselt eelarvelt rohkem tulemusinformatsiooni kasutava eelarvestamise suunas. Tulemuspõhiste otsuste suurendamiseks eelarvestamisel ja eelarve läbipaistvamaks muutmiseks läheb Eesti 2020. aastaks üle tegevuspõhisele eelarvele. Tegevuspõhise eelarve rakendamise eeldustest on täidetud tekkepõhine eelarve aastast 2017. Tekkepõhine eelarve oli vajalik eelarvestamise ja raamatupidamise arvestuspõhimõtete ühtlustamiseks. Riigi strateegiline juhtimine Rahandusministeerium ja Riigikantselei jätkavad tihedat koostööd, et tagada riigi strateegiliste kavade ja rahastamise omavaheline kooskõla. Vabariigi Valitsuse nelja peamist strateegiadokumenti: Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvestrateegia, konkurentsivõime kava “Eesti 2020” ja stabiilsusprogramm üheaegselt ja koordineeritult. Eesti jätkab riigieelarveliste vahendite planeerimisel keskse põhimõttega, et riigi rahastamis-allikaid ja vajadusi tuleb vaadata terviklikult. Terviklikult riigi vajadusi tervikuna analüüsides on planeeritud ka EL perioodi 2014–2020 vahendid. Planeerimisel tähendab see, et nii riigisiseste vahendite, EL vahendite, kui näiteks Norra, Šveitsi ja Euroopa majanduspiirkonna vahendeid planeeritakse ja seiratakse võimalikult terviklikult. Valitsus otsustas riigieelarve seaduse muudatuste arutamisel, et aastast 2020 eemaldatakse kõik välisvahenditele kehtivad erisuse vahendite rakendamisel, mis ei ole tingitud doonorite spetsiifilistest erinõuetest. Erinevat rahastusallikad on toonud kaasa erinevaid reegleid, mida annab riigi finantsjuhtimise andmestruktuuride ja infosüsteemi uuendamisega vähendada. Eesmärgiks on tagada ühtne vaade ka avaliku sektori välistele taotlejatele. Olenemata rahastamisallikast peab tegevusi kavandama jätkusuutlikult ja tulemuslikult koos-töös teiste valdkondadega, et vastastikku toetada eesmärkide saavutamist. ELi vahendeid käsitletakse ühekordse võimendusena (nt struktuursete reformide ja projektide käima-lükkamine ning elluviimine) ning nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, tagades

[2] OECD Public Governance Reviews. Estonia. Towards a Single Government Approach. OECD. 2011. [3] Vabariigi Valitsuse tegevus oma töö mõjude hindamisel ja tulemustest aruandmisel. Riigikontroll. 2012. (http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2265/Area/1/language/et-EE/Default.aspx). (vaadatud 07.05.2015) [4] „Haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskava“. 2014. (https://riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/haldusvoimekuse_ja_oecd_riigivalitsemise_raporti_tegevuskava_10.12.2014.pdf).



jätkusuutliku positiivse mõju majandusele ja ühiskonnale, kuid vältides täiendava koormuse tekkimist riigieelarvele. Riigi eelarvestrateegias toodud eesmärke ja indikaatoreid on uuendatud lähtuvalt 2016. aasta novembris ametisse asunud valitsuse prioriteetidest lähtuvalt aastani 2019. Ressursid on kooskõlas 2017. aasta kevadise majandusprognoosi makro- ja riigirahanduse näitajatega ning kehtiva riigi eelarvestrateegia eelarvepoliitika eesmärkidega ja fiskaalpoliitiliste meetmetega. Valitsemisalade terviklikuks käsitlemiseks olid valitsussektori teiste liikmete kavandatud tegevused ja finantsplaanid hõlmatud riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel. Valitsuse eesmärkide ja tegevustega kooskõlas olevad finantsplaanid ehk riigieelarve taotlused esitati seetõttu koos vastava ministeeriumi valitsemisalas olevate riigieelarveväliste valitsussektori institutsioonide andmetega.



LISAD

Lisa 1. Eesti majanduse põhinäitajad aastatel 2006–2016 Tabel 32. Sisemajanduse koguprodukt aastatel 2006–2016

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

% % % % % % % % % % %

1. SKP püsivhindades 10,3 7,7 -5,4 -14,7 2,4 7,6 4,3 1,4 2,8 1,4 1,6 2. SKP jooksevhindades 20,1 20,2 1,7 -14,4 4,0 13,3 7,6 5,3 4,6 2,5 3,3 Kasvuallikad 3. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd)

12,7 9,0 -5,1 -15,6 -1,6 3,6 4,3 3,7 3,2 4,6 4,0

4. Valitsussektori lõpptarbimiskulutused

5,5 6,6 4,6 -3,2 -0,4 1,3 3,2 1,9 2,7 3,4 1,0

5. Kapitali kogumahutus põhivarasse

22,8 10,3 -13,1 -36,7 -2,6 34,3 12,8 -2,9 -8,1 -3,4 -2,8

6. Varude muutus (% SKPst)

2,6 2,7 -0,5 -2,0 0,0 -1,1 0,5 0,5 2,7 1,1 1,8

7. Kaupade ja teenuste eksport

9,5 12,6 0,9 -20,3 24,0 24,2 4,8 2,3 3,1 -0,6 3,6

8. Kaupade ja teenuste import

20,7 13,0 -6,2 -30,6 21,0 27,2 9,7 3,2 2,2 -1,4 4,9

Panus SKP kasvu 1) 9. Sisemajanduse nõudlus (ilma varudeta)

13,7 9,7 -6,7 -20,3 -1,6 9,5 6,1 1,5 0,0 2,3 1,7

10. Varude muutus 2,8 0,2 -3,2 -1,7 2,0 -1,2 1,8 0,0 2,4 -1,6 0,8 11. Kaupade ja teenuste bilanss

-8,4 -1,5 5,0 8,1 2,9 -0,5 -3,7 -0,8 0,8 0,6 -0,8

Lisandväärtuse kasv 12. Primaarsektor -1,4 15,4 0,9 -0,2 10,2 13,3 5,9 1,7 11,2 6,9 -8,6 13. Tööstus 9,3 6,1 -6,1 -17,9 15,4 11,3 0,7 5,5 8,1 0,7 -0,9 14. Ehitus 8,3 11,1 3,4 -34,6 -3,7 26,1 8,9 -10,7 -6,0 -3,6 -0,1 15. Muud teenused 10,5 6,6 -4,1 -12,1 1,0 4,8 4,5 1,7 0,5 1,0 2,4

1) Panus SKP kasvu näitab, kui suure osa moodustab majanduskasvust konkreetne valdkond. Arvutatakse, korrutades valdkonna kasv tema osakaaluga SKPs. Valdkondade panuste summa annab kokku majanduskasvu (väikese erinevuse põhjuseks on statistiline viga – osa SKPst, mida ei ole olnud võimalik valdkondade vahel ära jagada). Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.



Tabel 33. Hinnad aastatel 2006–2016 (protsenti)

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

1. SKP deflaator 8,9 11,5 7,5 0,4 1,5 5,3 3,2 3,9 1,7 1,0 1,7 2. Eratarbimise deflaator 6,1 7,7 8,3 -0,2 3,5 5,7 4,0 2,7 0,5 0,0 0,8 3. Harmoneeritud tarbijahinnaindeks

4,4 6,7 10,6 0,2 2,7 5,1 4,2 3,2 0,5 0,1 0,8

3a. Tarbijahinnaindeks 4,4 6,6 10,4 -0,1 3,0 5,0 3,9 2,8 -0,1 -0,5 0,1 4. Valitsussektori tarbimiskulutuste deflaator

7,1 14,4 13,3 0,0 -0,3 3,4 3,1 6,1 4,3 4,0 4,0

5. Investeeringute deflaator

9,1 8,4 -0,2 -1,4 -0,2 4,0 4,2 4,5 0,7 2,9 -1,1

6. Ekspordi deflaator 5,6 6,2 6,5 -2,2 3,6 5,1 2,0 1,2 -0,3 -1,5 0,1 7. Impordi deflaator 3,1 4,1 6,3 -2,6 5,8 4,7 2,5 -0,3 -1,4 -1,8 -0,9


Tabel 34. Tööturg aastatel 2006–2016

2006 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

% % % % % % % % % % %

1. Hõive, hõivatute arvu järgi

651,71) 5,9 0,9 -0,2 -9,5 -4,4 6,2 1,9 1,0 0,6 2,6 0,6

3. Tööpuuduse määr

5,9 4,6 5,8 13,6 17,5 13,6 10,0 8,6 7,4 6,2 6,8

4. Tööjõu tootlikkus, hõivatute arvu järgi

25,4 2) 4,2 6,8 -5,2 -5,8 7,1 1,3 2,3 0,4 2,3 -1,1 1,0

6. Hüvitised töötajatele

5917 2) 20,0 24,3 12,0 -13,3 -2,6 7,2 8,0 5,6 5,2 8,6 5,8

7. Hüvitis töötaja kohta (6./1.)

9,1 3) 13,3 23,2 12,3 -4,2 1,9 0,9 5,9 4,5 4,6 5,9 5,2

7a. Keskmine brutokuupalk, EUR

601 16,5 20,5 13,9 -5,0 1,1 5,9 5,7 7,0 5,9 6,0 7,4

1) Tuhat inimest. 2) Miljon eurot. 3) Tuhat eurot. Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.



Tabel 35. Maksebilanss aastatel 2006–2016 (% SKPst) 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 1. Võlgnevus välismaailma suhtes -12,8 -13,9 -7,4 6,0 5,3 5,4 1,4 2,3 2,0 4,3 3,5 sh: - Kaupade ja teenuste bilanss -10,1 -8,9 -3,9 5,0 6,4 5,7 1,5 1,9 3,5 4,2 4,2 - Esmase ja teisese tulu bilanss -4,8 -6,1 -4,8 -2,4 -4,6 -4,4 -3,5 -2,3 -2,6 -1,9 -1,5 - Kapitalikonto 2,1 1,1 1,3 3,4 3,5 4,1 3,4 2,6 1,1 2,1 0,9 1a. Jooksevkonto -15,0 -15,0 -8,7 2,5 1,8 1,3 -2,0 -0,4 0,9 2,2 2,7 2. Vead ja täpsustused -1,4 -0,8 -0,1 0,1 0,4 0,7 1,4 -0,3 -0,7 0,7 -0,9

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Eesti Statistikaamet.



Lisa 2. Eesti võrdlus teiste EL liikmesriikidega (joonised) Joonis 20. Peamised makromajanduslikud näitajad (protsenti) A. SKP per capita ostujõupariteeti arvestades aastal 2015 (EL28=100)

B. Majanduskasv aastal 2016 ja 2006–2016

C. Tööjõu tootlikkus – SKP töötundide järgi PPS 2015 (EL28=100)

75

0

40

80

120

160

LU IE NL AT DK SE DE BE FI UK FR EZ19EL28 IT ES MT CZ SI CY SK PT LT EE PL HU EL LV HR RO

1,8

-4

-2

0

2

4

6

IE PL SK MT LU RO BG LT CZ SE LV EE DE SI UK AT BE NLEL28HU FREZ19DK ES CY FI HR PT IT EL

Keskmine majanduskasv 2006-2016 Majanduskasv 2016

63

0

20

40

60

80

100

120

140

LU IE BE DK FR NL DE AT SEEZ19 FI IT EL28UK ES SI SK CY MT CZ PT EL HU LT EE HR PL LV RO BG



D. Hinnatase võrreldes EL28 keskmisega aastal 2015 (EL28=100)

E. Tööhõive määr (20–64-aastased) aastal 2015

Allikad: Eurostat, Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium.

Joonis 21. Valitsussektori fiskaalpositsioon (protsendina SKPst) A. Valitsussektori eelarvepositsioon aastal 2016

71,2

0

25

50

75

100

125

150

DK SE UK FI LU NL IE FR BE AT DE EZ19EL28 IT ES CY EL MT SI PT EE LV SK CZ HR LT HU PL RO

76,5

40

50

60

70

80

SE DE UK DK EE NL CZ AT LT FI LV LU EL28 FR PT SI EZ19 HU IE CY MT PL SK BE BG RO ES HR IT

0,3

- 1,6 -1,7

-4,5

-6

-4

-2

0

2

lu mt se de gr cz cy nl ee lv bg lt ie hr dk € at eu28 sk hu si fi pt it pl be ro uk fr es



B. Valitsussektori võlg aastal 2016

Allikas: Eurostat. Joonis 22. Valitsussektori tulud ja kulud (protsendina SKPst) A. Eesti valitsussektori tulud võrreldes teiste EL liikmesriikidega aastal 2016

B. Eesti valitsussektori kulud võrreldes teiste EL liikmesriikidega 2016

Allikas: Eurostat.

9,5

83,589,3

0

30

60

90

120

150

180

ee lu bg cz ro dk lv lt se sk pl mt nl fi de hu ie si eu28 hr at € uk fr es be cy pt it gr

40,744,9 46,2

0

10

20

30

40

50

60

ie ro lt bg lv es pl mt uk cy sk cz ee lu pt si nl eu28 de hu € it hr at gr be se dk fr fi

40,4

46,6 47,8

0

10

20

30

40

50

60

ie lt ro bg lv mt cy cz ee lu pl sk uk es nl de pt si eu28 hu € hr gr it se au be dk fi fr



Lisa 3. Administratiivsete hinnatõusude mõju THI-le Tabel 36. Administratiivsete hinnatõusude mõju THI-le aastatel 2015–2021 (%)

Administratiivsed aktsioonid Jõustu-mine

Hinna-tõus (%)

Mõju THI-le (%punkti) 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*

Muudatused maksupoliitikas 0,76 0,86 0,95 0,55 0,54 0,07 Tubakaaktsiisi määrade tõstmine (8%) 1.06.2016 6,4 0,04 0,09 - - - - Tubakaaktsiisi määrade tõstmine (8%) 1.01.2017 6,1 - 0,09 0,03 - - - Tubakaaktsiisi määrade tõstmine (8%) 1.01.2018 6,2 - - 0,10 0,03 - - Tubakaaktsiisi määrade tõstmine (10%) 1.01.2019 7,7 - - - 0,12 0,04 - Tubakaaktsiisi määrade tõstmine (10%) 1.01.2020 7,9 - - - - 0,12 0,04 Alkoholiaktsiisi määrade tõstmine (15%)

1.01.2015 8,0 0,04 - - - - -

Alkoholiaktsiisi määrade tõstmine (15%)

1.02.2016 7,5 0,33 0,07 - - - -


1.02.2017 4,8 - 0,20 0,04 - - -

Lahja alkoholi aktsiisimäära tõstmine 1.07.2017 8,0 - 0,13 0,26 - - - Alkoholiaktsiisi määrade tõstmine (10-18%)

1.02.2018 7,3 - - 0,30 0,06 - -


1.01.2019 6,4 - - - 0,29 0,03 -


1.01.2020 6,7 - - - - 0,30 0,03

Mootorikütuse aktsiisitõus (10%; 14%) 1.02.2016 6,3 0,30 0,03 - - - - Mootorikütuse aktsiisitõus (10%; 10%) 1.02.2017 4,7 - 0,22 0,02 - - - Mootorikütuse aktsiisitõus (bensiin 10%)

1.01.2018 3,1 - - 0,16 - - -

Põlevkivi ja põlevkivi kütteõli aktsiisitõus***

1.01.2016 0,03 - - - - -

Gaasiaktsiisi määra tõstmine (20-25%)***

1.01.2016-2020

0,02 0,03 0,04 0,05 0,05 -

Muud administratiivsed hinnamuutused -0,48 0,14 0,12 0,11 0,10 0,07

Tasuta kõrgharidus 1.09.2013-2016

-0,13 - - - - -

Elekter (sh. börsihind, võrgutasud, taastuvenergia tasu)**

2016–2021 0,06 0,02 0,00 0,05 0,05 0,05

Maagaas** 2016–2021 -0,07 0,03 0,04 0,03 0,02 0,00 Soojuse hind** 2016–2021 -0,34 0,09 0,08 0,03 0,03 0,02 Kokku 0,23 0,97 1,03 0,61 0,58 0,14

** Rahandusministeeriumi hinnang alates 2017. *** See mõju on tabelis gaasi ja soojuse hinnamuutusesse sisse arvestatud. Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet, Konkurentsiamet.

Documents

Stabiilsusprogramm 2017 - ec.europa.eu · Venemaa majandus on tugevnemas tõusnud toorainehindade ja tugevneva rubla toel, panustades pärast kolme aastast langust välisnõudlusesse