STUDIOOSUS - oktoober

T TÜ TUDENGIA JAKIRI . O K TO O B E R 2015 . TUT STUDENT MAGAZINE

Maris Järvsoo: Sallivusest ülikoolis

AUSALT ERASMUSEST: Hedonism või enesearendamine?

Liis Rohtung: Invasioon!

Helena Rattus: Tere tulemast pardale!

TTÜ Korvpalliklubil on uus peatreener

Peidetud kursus: Toitumisõpetus KTO0250

goo.gl/HJnU

5U

2 | STUDIOOSUS

where brains and metal meet...

Valitse roboteid

Auhinnafond

30 000 �

17 erinevat

roboti- võistlust

4-6 detsember TTÜ Spordihoones

www.robotex.ee

Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanikateaduskonna Üliõpilasnõukogu

TALLINNATEHNIKAÜLIKOOL

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

MEHAAHIKATEADUSKOND

SPONSORID

PARTNERID

MERINVEST

De

sig

n b

y:A

MD

_D

isai

n O

Ü_

An

ne

li_M

eri

KORRALDAJA KAASKORRALDAJAD

KULDSPONSORID

TOETAJAD

HOIAME KOKKU

SUURSPONSORID

Elektroonikatööstuse seadmed ja materjalid

STUDIOOSUS | 3

Kallis tipikas! Mis tormiline kuu on olnud September! Kas panid tähele, et üle pika aja oli iga nädal midagi uut lugeda. Paljud teemad võeti ette. Võeti pistist, võeti pagulasi, võeti MMS preparaati. Samal ajal rahvas sõi-mas. Sõimas poliitikuid, sõimas pagulasi, sõimas MMS preparaati. Ega meie ülikool muust elust suurt ei erine - meilgi ju omad poliitikud, omad pagulased ja omad imeravimite fännid. Katsume meie siis nende teemade suhtes jääda inteligentseks ning Studioosuse toimetus lubab omalt poolt pakkuda alati midagi päevakajalist ja põnevat lugeda. Studioosuse hooaja veteranid panid eelmisel kuul tähele stiilimuutust mille läbi tegime. Eelmise kuu numbri osas laekus mulle üksjagu positiivset tagasisi-det seoses ajakirja uue välimusega. Studioosuse eel-mist kujundust ei olnud muudetud juba ligi viis aas-tat. Võtsime küljendajaga ette vana küljendusmalli, tõstsime ta prügikasti ning tegime uue vastavalt oma nägemusele kaasaegsest ajakirjast. Muutus kõik - isegi lehekülje formaat, mis ei ole enam standartne A4. Ne-gatiivset tagasisidet küljenduse kohta laekus eelmisel kuul muidugi ka ning seda arvestades oleme oktoobri numbris teinud mõned parendused. Igasugune tagasi-side meie lugejatelt on alati oodatud! Oktoobri numbris: Maris jagab oma mõtteid välistu-dengite olukorrast ülikoolis; Helena tutvustab TTÜ pä-ris oma Mereakadeemiat; Kristjan viib meid robotite ja Robotexi maailma; Krismar pajatab omapäraselt enda erasmuse kogemusest; Toomas kirjutab avameelselt teadlase elust; Martin intervjueerib uusi TTÜ spordi-klubi treenereid; Crystal otsib motivatsiooni töö alus-tamisteks; Liisi kirjutab pagulastest.

Head lugemist!Aleksander Vassiljev

Peatoimetaja

[email protected]

PEA-TOIMETAJA

KIRI

PEATOIMETAJA: ALEKSANDER VASSILJEVKÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP

KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANNTÕLKIJA: SIRET LAASNER

FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI)FOTOGRAAF 2: STEN-ANDER OJAKALLAS

PEAKAANE MARKO VILBERG TOIMETUS: LIINA SALA, CRISELY APRI, INGRID LUIDE, MARIS

JÄRVSOO, MARTIN MALM, CRYSTAL LAGRONE, LIISI ROHTUNG

TRÜKK: OÜ KOOPIA NIIN & RAUAMVÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSAADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINNKIRJUTA: [email protected]: 630 3621WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS

@STUDIOOSUS 2015 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

where brains and metal meet...

Valitse roboteid

Auhinnafond

30 000 �

17 erinevat

roboti- võistlust

4-6 detsember TTÜ Spordihoones

www.robotex.ee

Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanikateaduskonna Üliõpilasnõukogu

TALLINNATEHNIKAÜLIKOOL

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

MEHAAHIKATEADUSKOND

SPONSORID

PARTNERID

MERINVEST

De

sig

n b

y:A

MD

_D

isai

n O

Ü_

An

ne

li_M

eri

KORRALDAJA KAASKORRALDAJAD

KULDSPONSORID

TOETAJAD

HOIAME KOKKU

SUURSPONSORID

Elektroonikatööstuse seadmed ja materjalid

4 | STUDIOOSUS

sisukordKäsi südamel - sallivusest ülikoolis

Lisaks:

AUSALT ERASMUSEST: Hedonism või enesearendamine?

6-7

16-17

Tere tulemast pardale! 8-9

Robotiehitus – mänguasjad, mis teevad sinust maailmamuutja

12-13

Eelarvamused teadlasest 18-19

Millega tegeleb Karjääri- ja nõustamistalitus?

10-11

Intervjuu TTÜ noorte inseneridega 14-15

STUDIOOSUS | 5

PEIDETUD KURSUS: TOITUMISÕPETUS KTO0250 Invasioon!

20-21 26-27

TTÜ Võrkpallinaiskonnal algaval hooajal uus peatreener 22

Home Could Be Anywhere & Overcoming Resistance 24-25

Halva Huumori Instituut 30

TTÜ Korvpalliklubil on uus peatreener 23

Kunstinurk: Siiri Talvistu 28-29

“

“

TEGELIKULT

(PÄRISELT KA),

VÕIB SÜÜA KÕIKE!

6 | STUDIOOSUS

TTÜ PULSS

MARIS JÄRVSOO TTÜ

Eestis on kokku veidi üle 2000 välistudengi, kellest peaaegu pooled õpivad TTÜ-s. See teeb meie ülikoolist kõige rahvusvahelisema ülikooli ning annab ka eesti tudengile kõige suuremad võimalused tutvuda eri-

nevate kultuuriruumidega kodust lahkumata.

STUDIOOSUS | 7

Käsi südamel - sallivusest ülikoolisTTÜ-s on tudengeid ja töötajaid, sealhulgas ka akadee-milist personali rohkem kui 80 erinevast riigist, nen-de hulgas tudengeid nii Gruusiast, Hiinast, Nigeeriast, Ameerika Ühendriikidest kui ka naaberriikidest Soo-mest ja Lätist. Nad teevad kõik selleks, et olla täisväär-tuslikud TTÜ perekonna liikmed, omandada ise ja pak-kuda teistele head haridust ja aidata seeläbi oma riigil areneda ning tutvustada ka Eesti riiki ja kultuuri oma kodus ning mujal maailmas. Lisaks Eesti riigi ja kultuuri tutvustamisele oma kodus toovad nad kaasa ka killu-kesi oma kultuurist, millega on ka eestlastel võimalik oma kultuurilist maailmapilti rikastada.

Ma olen jälginud sotsiaal- ja peavoolumeedias toimu-vat ning mul on piinlik. Kommentaarid ja artiklid pa-gulaste teemal, erinevad sotsiaalmeedia grupid, kus kommenteeritakse väga tugevalt rassi, uskumusi ning mitmeid muid erinevaid aspekte, on rassistlikud ning haavavad kõiki võõrast kultuuriruumist pärit inimesi, kes on oma elu Eestiga üht- või teistpidi sidunud, seal-hulgas ka välistudengeid. Siinkohal tuletan meelde, et ülikool on õppimiseks - mitte ainult eriala omandami-seks, vaid ka uute inimeste ja kultuuridega tutvumi-seks.

Mõelge hetkeks ajaloo peale. Ei olnud just väga ammu, kui meie enda esivanemad pagesid suures hirmus välismaale, jäid sinna aastakümneteks võimaluseta naasta kodumaale. Tänapäeval peame neid kangelas-teks, eesti rahvusluse eestvedajateks ja säilitajateks. Pangem end aga tänaste pagulaste olukorda, mõelgem korra, mida nad peavad läbi elama ja mis põhjustel nad pagevad riigist, kus on nende kodu, sõbrad, töö ja elu.

Siinkohal viiksin teema edasi hoopis kodule lähemal oleva teema juurde, milleks on välistudengid. Ka siin-kohal ei saa üle ega ümber paguluse teemast. Nimelt on ka meie välistudengite seas teise nahavärvi, kultuu-ri ja pärandiga tudengeid, keda samuti tänavatel, kinos

ja sotsiaalmeedias pagulasteks tembeldatakse. See ei ole aga nii. Olenemata välistudengi nahavärvist, ko-dusest keelest ja kultuurist on ta samasugune tudeng, nagu me kõik.

Kuidas tunneksid Sina ennast õppides või töötades näiteks mõnes Aafrika riigis, samal ajal, kui inimesed vaatavad sinu poole põlastavalt, sest sa oled heledama nahaga kui nemad? Siinkohal ei ole vastus see, et sa ei läheks sinna tööle, vaid mõtle tõsiselt oma tunnete

peale, mis sul selles olukorras tekiksid. Samas ei tasu unustada, et see sama välistudeng, kellele Sina oled viltu vaadanud, võib olla tulevikus Sinu töökaaslane või ülemus. Kui hea oleks sellises keskkonnas töötada?Kallis tudeng, palun säilita avatud meel uute kultuuri-de ja rahvuste suhtes, võta nad vastu, vajadusel abis-ta ning aita muuta nende õpingud TTÜ-s heas mõttes meeldejäävaks. Seeläbi õpid ka ise tohutult palju eri-nevate rahvuste, kultuuride ja inimeste kohta. Võta eeskuju neist, kes julgevad võtta vastu uusi väljakut-seid. Nendest, kes tulevad võõrasse kultuuriruumi täiesti üksi ning püüavad siin eluga kohaneda.

95% välistudengitest hindab Eestit turvaliseks elu-keskkonnaks. Anna oma panus, et see nii ka jääks!

“

“

95% VÄLISTUDENGITEST

HINDAB EESTIT TURVALISEKS

ELUKESKKONNAKS.

8 | STUDIOOSUS

Laeva jõuseadmete ning laevajuhtimise eriala õppe-töös kasutatakse nii kaasaegseid eriala õppeklasse, laboreid kui ka kõrgtehnoloogilist Simulaatorikeskust. Laevanduskeskuse erialade (laevajuhtimine, laeva jõuseadmed ning külmutusseadmed) üliõpilastele on tagatud tasuta vormiriietus ning söök kolm korda päe-vas.

Täna ei ole Eestis olemas mitte ühtegi äripinda, kus ei oleks kliimaseadmeid. Kõiki neid kliimaseadmeid on vaja hooldada, maale tuua, edasi müüa, projekteerida, paigaldada ning kogu selle protsessi eest vastutab kül-mutusseadmete eriala lõpetaja. Erialal on kaks spet-sialiseerumise suunda: laeva külmutusmehaanik ehk laevaohvitser ning külmutusseadmete projektijuht maismaal.

Merenduskeskus jaguneb kolmeks järgmiseks erialaks:

Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine on spetsialiseerumisega logistika - eriala toetab õp-petegevuse ja praktika kaudu oskuste ja pädevuste kujunemist, et lõpetajad oleksid merendusele spet-sialiseerudes võimelised töötama logistika ja tarnea-hela haldamisega seotud ametikohtadel. Üliõpilased õpivad tundma meretranspordiettevõtete, sh sadama-te ja stividoride töökorraldust ning haldamist, lastide käitlemise ja ladustamise põhimõtteid, tehnoloogiaid ning korraldust.

Tere tulemast pardale!Usun, et enamus tudengeid on kuulnud Eesti Mereaka-deemia ja Tallinna Tehnikaülikooli liitumisest. Kui ei, siis järgnevalt on võimalus ennast kurssi viia sellega, millega seal põnevas ja huvitavas Mereakadeemias te-geletakse.

Kopli 101 hoone, kus Mereakadeemia õppetöö toimub, võib küll asuda Tallinna kauges nurgas, kuhu iga päev ei pruugi sattuda, kuid võib julgelt arvata, et ühe õige merekooli jaoks pole ideaalsemat asukohta. Vaadates loengu ajal hetkeks suurepärast vaadet merele, võib teha plaane õhtuseks purjetamiseks või arutada kaas-lasega eesootava praktika ja töö üle. Jutujärje võib katkestada üle maja kostev laevakella heli - Mereaka-deemias järgitakse mitmeid traditsioone, mis on üle võetud otse päris laevaelust. See annab üliõpilastele hea võimaluse kohanduda ees ootava töökeskkonna normide ning traditsioonidega.

Kelleks on siis võimalik TTÜ Eesti Mereakadeemias õp-pida?

Laeva jõuseadmete eriala valmistab ette kõrghari-dusega vahimehaanikuid (tulevasi 2. mehaanikuid ja vanemmehaanikuid) töötamaks piiramatu võimsusega laevadel. Üliõpilased saavad põhjaliku üldtehnilise ja spetsialiseeritud erialase kõrghariduse ning antud õp-pekaval on võimalus spetsialiseeruda ka laevaremon-di erialale.

Laevajuhtimise eriala õppuritest saavad kõrgharidu-sega vahitüürimehed, kellel on tulevikus võimalik saa-da nii vanemtüürimeesteks kui kapteniteks ning kes võivad töötada piiramatu kogumahutavusega laevadel üle kogu maailma. Tüürimeesteks pürgijate seas lei-dub nii noormehi kui ka neidusid.

HELENA RATTUSMEREAKADEEMIA

STUDIOOSUS | 9

Kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise eriala valmistab ette kalanduse ja kalandustehno-loogiate majandamise spetsialiste ja keskastme juhte töötamaks ettevõtluses ja avalikus sektoris. Kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise eriala lõpe-tanu oskab muuta rikkalikud kalavarud kalatoodeteks, mida kõik söövad ja armastavad.

Veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise eriala üliõpilane omandab teadmisi veeteede projekteeri-mise ja märgistamise, hüdrograafiliste mõõdistuste ja teiste mereuuringute teostamise ning merekaartide koostamise kohta. Õppekava lõpetanu on Rahvusva-helise Hüdrograafiaorganisatsiooni (IHO) standardile vastav kõrgharidusega spetsialist, kes aitab tagada meretranspordi ohutu kulgemise Eesti ja rahvusvahe-listes vetes.

Kõigi nende erialade peale on Mereakadeemias tuden-geid kokku umbes 650, seda on üsna vähe vaadates, kui palju TTÜs kokku tudengeid õpib. Väikese kooli puhul võib kindlasti plussiks nimetada personaalsust. Pole tavaline, kui õppejõud koridoris nimeliselt küsib, kuidas ühes või teises aines läheb. Kindlasti teavad tu-dengid üsna hästi ka teisi kaasõppureid, sest omavahel suheldakse palju, seega on tavaline, et sõpruskonda kuuluvad nii laevajuhid, mehaanikud kui ka näiteks sa-damamajandajad.

Nii nagu igal teaduskonnal ja kolledžil, on ka Mereaka-deemial oma Üliõpilasnõukogu, kus aktiivsed liikmed seisavad hea ning kannavad hoolt tudengite võimalus-te, õiguste ja kohustuste eest. Just viimase pooleteise aastaga on Üliõpilasnõukogu kogunud uusi tuuli ning on nüüdseks moodustanud meeskonna, millega on võimalik seilata tähtede poole.

Kindlasti ei ole Mereakadeemia ülikool, kus toimub tuim õppetöö. Korraldatakse nii lõbusat MereRebaste

ristimist, Doonoripäeva, kus anname kõik koos oma pa-nuse ühiskonnale, Mereakadeemia sünnipäeva puhul korraldatud tudengipidu (PS! oktoobri lõpus ootame sinna ka kõiki TTÜ tudengeid), jõulupidu, ettevõtete külastusi, kevadpäevi koostöös mõne teise üliõpilas-nõukoguga - see on vaid osa kõigest, mida Üliõpilas-nõukogu tudengitele korraldab. Samuti võetakse osa erinevatest spordivõistlustest nii maal kui merel ning seda sõna otseses mõttes. Igal õppeaastal on võetud osa nii Tormilind CUP-ist kui ka Muhu Väina Regatist.

Mereakadeemia on kool, kus õppida on enam kui lahe. Seda nii seltskonna, hariduse, erialade, õppetingimus-te kui võimaluste poolest. Need 4 või 5 aastat, mis tudengid selles majas õppimisele pühendavad, möö-duvad linnutiivul. Mälestused mõnest legendaarsest õppejõust, ainest või rühmakaaslasest on aga need, mida mäletatakse veel kaua.

10 | STUDIOOSUS

Seda, et kõigile väikestele poistele meeldib mängida autode ja sõduritega, peame me üsna loomulikuks. Aja möödudes ja poiste kasvades need huvid aga muutu-vad, tihti saavad tüdrukud hoopis põnevamaks välja-kutseks kui plastmassist vidinad. Väikene osa meist jääb aga oma liistude juurde ja ei unusta „mänguasju“ ka siis, kui igapäevaelu sisustavad ülikooliloengud või töörutiin. Loomulikult kasvab koos poisiga ka mängu-asjade keerukus, enam ei piisa üleskeeratavast autost või staatiliselt seisvast figuurist, on aeg lapsepõlveu-nistus teoks teha ja „mänguasjadele“ elu sisse puhuda. Tere tulemast robotiehitajate argipäeva.

Robotiehitaja on keegi, kes suudab tavalisele puldiau-tole silmad ja mõistuse külge kruvida ning autole sel-lised teadmised õpetada, et see juba iseseisvalt ringi sõitma hakkab, järgides kõiki etteantud reegleid. See pole küll just ametlik robotiehitaja definitsioon, kuid nö puust ja punaseks näitena usutavasti sobiv. Selli-sest poiste mängulustist kasvavad aga välja maailma muutvad lahendused. Ülaltoodud näitega tuleb kind-lasti kohe meelde isesõitvate autode buum, mis meid üsna varsti vallutab. Juhtiv tehnoloogiauudiste kajas-taja TechCrunch prognoosis, et aastaks 2030 on inime-se poolt auto juhtimine illegaalne tegevus, kuna see on ühiskonnale lihtsalt nõnda ohtlik. Igal aastal huk-kub ärahoitavates liiklusõnnetustes üle maailma um-bes ühe Eesti jagu inimesi. Kui isesõitvad autod juba toimiksid, siis lisaks tohutule hulgale päästetud inim-eludele ja säästetud rahale saavutame ka tohutu või-du inimeste produktiivsuses. Iga auto, mis just praegu tänaval on, vajab ühe inimese täielikku pühendunud tööd, mille saaks rakendada mõnda teise kasulikku valdkonda, kui auto ise sõita oskaks.

ROBOTIEHITUS – MÄNGUASJAD, MIS TEEVAD SINUST MAAILMAMUUTJAROBOTEX 2015 KORRALDAB TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KOOSTÖÖS TARTU ÜLIKOOLI JA HARIDUSE INFOTEHNOLOOGIA SIHTASUTUSEGA.ROBOTEX 2015 KULDSPONSORID ON ICD INDUSTRIES JA TECHNOBALT GROUP.

KRISTJAN LIND

ROBOTEX

STUDIOOSUS | 11

Selle toreda unistuse saavutamiseks peavad aga „suu-red poisid“ ehk insenerid oma „mänguasju“ veidi veel kõpitsema, kuid pääsu sellest ei ole. Sarnaseid näiteid saab tuua pea kõikidest eluvaldkondadest ning nende juured ulatuvad alati tagasi poisteni, kes ei tahtnud oma mänguasju käest panna, vaid otsustasid nendest midagi tõeliselt ägedat teha.

Robotiehituse esimesed sammud on labaselt lihtsad, tänasel päeval ehitavad roboteid vabalt juba algkoo-li lapsed. Tõsi, esimesed lihtsad ja tillukesed sammud ei tee robotiehitajast kohe maailmamuutjat. Pigem vastupidi, esmalt lahendatakse olemasolev probleem keerukamalt kui varem, sest puldiauto sõidab ju pul-dist inimese poolt juhituna lihtsama vaevaga oluliselt

kiiremini ja oskuslikumalt kui pikki tunde arendatud ise sõitev puldiauto, mis pigem ringi kohmitseb ja ko-bamisi teed otsib. Esimesed tibatillukesed sammud on lihtsalt hoovõtt, et kunagi jaksaks astuda neid samme, mis tervet inimkonda edasi kannavad.

Loomulikult ei ole tegemist huviala või hobiga kõiki-de jaoks. Need poisid ja tüdrukud, kes aga tunnevad endas vähegi soovi masinaid kontrollida või tuleviku maailma ehitada, peaksid kindlasti robotiehituses kätt proovima. Nagu juba mainitud, siis esimesed sammud selles maailmas on tõesti lihtsad ning võivad pais-ta lausa labastena, kuid kui neile mänguline element juurde anda, saab sellest juba põnev väljakutse. Parim mänguline element on alati võistlus vastasega ning selle koha peal pakub suurepärast väljundit varatal-vel toimuv Robotexi robotivõistlus. Robotex suudab endas hõlmata robotiehitust kõige algelisemast tase-mest kuni tippinseneridele peavalu pakkuvate üles-anneteni välja. Tegemist on üritusega, kus esimeseks osalemiseks kokku klopsitud teed kompav auto muu-tub võistlusklasside lõikes arenedes tarkvara platvor-miks merepääste helikopteritele või ruumilist tuvas-tust arendavatele ettevõtetele. Oma olemuselt on kõik robotid sarnased ja lihtsad, koosnedes vaid mehaani-listest detailidest. Robotiehitaja on aga see võlur, kes need detailid omavahel sünergiliselt tööle paneb ning kogu sellest „rauahunnikust“ tõelise meistriteose väl-ja võlub.

Haarakem võimalusest ja tehkem Robotexil esimesed mängulised katsed eelseisva robootikarevolutsiooni käigus õigele poolele jääda. Tuleviku tööhõive põhi-küsimuseks saab, kas sina oled see, kes robotitele töö ette annab või see, kellelt nad selle ära võtavad?

“

“

ON AEG LAPSEPÕLVEUNISTUS

TEOKS TEHA JA „MÄNGUASJADELE“

ELU SISSE PUHUDA. TERE TULEMAST

ROBOTIEHITAJATE ARGIPÄEVA.

12 | STUDIOOSUS

• Teisipäev, 6. oktoober, kell 16:30„Tööandja selgitab: kuidas koostada sil-mapaistev CV?“Lektoriks on Lennusadama personalijuht Ina Tepp.

• Kolmapäev, 7. oktoober, kell 16:00„Kuidas leida ja hoida õpimotivatsiooni?“Lektoriks on Noored Kooli vilistlane Agne Juno-lainen.

• Kolmapäev, 7. oktoober, kell 16:00„CV ja kaaskirjade koostamine“ (vene k.)Lektoriks on TTÜ karjäärinõustaja Galina Rast-vortseva.

• Teisipäev, 13. oktoober, kell 16:00„How to find motivation for studying and focus“ Lektoriks on TTÜ psühholoog Kadri Kiiskmann.

• Kolmapäev, 14. oktoober, kell 16:00„Brändi iseennast – panusta oma turu-väärtuse kasvamisse“Lektoriks on BDO Eesti turundus- ja kommuni-katsioonijuht Karin Luiga.

• Neljapäev, 15. oktoober, kell 16:00„Stressijuhtimise töötuba“Lektoriks on psühholoog Gähtlin Leppänen.

• Reede, 16. oktoober, kell 12:30„Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine – mis, miks ja kuidas?“Lektoriteks on TTÜ vastuvõtu- ja õppenõusta-mise talituse nõustajad Anne Urbla ja Barbara Hein.

• Kolmapäev, 21. oktoober, kell 16:00„Kes jääb peale – aeg või sina? Ajajuhti-mise ABC”Lektoriks on karjäärinõustaja Liis Mäeots.

• Neljapäev, 22. oktoober, kell 16:00“Töökohad ja töötamine panganduses: kuidas osutuda valituks?“ Lektoriteks on Swedbanki värbamisspetsialistid Andra Pärnpuu ja Hedvi Kink.

• Teisipäev, 27. oktoober, kell 16:00„How to write application documents and be succsessful in a job interview“Lektoriks on Swedbanki värbamisspetsialist Hanna Soome.

• Kolmapäev, 28. oktoober, kell 16:00„Kuidas osutuda valituks suure konkursi tingimustes?“Lektoriks on Arista Executive Search värbamis-konsultant Alo Naelapea.

• Neljapäev, 29. oktoober, kell 16:00„Raamatupidamise põhitõed algajale ettevõtjale“Lektoriteks on BDO vandeaudiitor Ree Teinberg ja maksunõustaja Ave Rego.

Karjääriseminarid - täienda oma teadmisi ja oskusi!TTÜ Karjääri- ja nõustamistalitus korraldab õppeaasta jooksul erinevaid seminare ja infotunde, mille eesmärgiks on aidata üliõpilastel õpingutega toime tulla või teha edukaid valikuid tööturul.Seminarid on osalejatele tasuta.Altpoolt leiad oktoobri seminaride kava. Terve sügissemestri kava on leitav KNT kodulehelt www.ttu.ee/career, samast leiad iga seminari täpsema kirjelduse ja esinejate tutvustuse. Oktoobrikuu seminaride esinejate seas on nii meie oma töötajad kui ka külalisesinejad Eesti edukatest ettevõtetest.Lisainfo ja registreerumine: www.ttu.ee/career.

MITTE SEGI AJADA TNTGA (JAH, ME MÕTLEME DÜNAMIITI, MITTE KULLERFIRMAT). VÕI KUI, SIIS AINULT SELLES KONTEKSTIS – TAHAME, ET MEILT SAADAV KARJÄÄRIALANE, PSÜHHOLOOGILINE VÕI MUU NÕUANNE AITAKS IGAL TUDENGIL, VILISTLASEL, SISSEASTUJAL VÕI TÖÖANDJAL SAMASUGUSE PAUGUGA MURE RÕÕMUKS MUUTA.

millega tegeleb Karjääri- ja nõustamistalitus, hellitava nimega KNT? (ALSO KNOWN AS WWW.TTU.EE/CAREER)

Asume Üliõpilasesinduse kõrval vanas rektoraadis ja oleme samavõrd professionaalselt akadeemilised kui nooruslikult innovaatilised. Meie teame õnne valemit - lõpmatult suur mure tuleb mõistliku, professionaalse ja õigeaegse abiga läbi jagada. Mida parem, õigeaeg-sem ja professionaalsem on saadav abi, seda lõpmatult väiksemaks muutub mure ja seda lõputult suuremaks muutub rõõm ning eduelamus oma saavutustest.

Kui vaja, kuulame ära, anname akadeemilist nõu, vaatame koos üle õpioskused ja enese- ning ajajuh-timisvõimekuse, räägime erialavahetusest, karjää-riplaneerimisest, praktikavõimalustest ja teeme teste. Vahendame ka praktika- ja tööpakkumisi ja puuduta-me tööotsimise ning tööintervjuude põnevat maailma. Arutleme, mis tooks CVs tugevused paremini esile või kuidas nõrkused tugevusteks arendada.

Me nõustame ka sisseastumise, VÕTA ja muudel tee-madel ning aitame leida spetsialisti, kes saab paremini aidata. Vahel võib selleks olla mõni teine struktuuriük-sus, teaduskond, instituut vms.

Võid alati kirjutada meie psühholoogidele eesti ja ing-lise keeles – olgu sul kas pinge, rõõm või mure. Ka siis, kui ei teagi täpselt, mis on, aga eelistad sügavale mu-rele pigem ennetavat lähenemist. Lepi aeg kokku, rää-gime. Psühholoogiga koos leitud tark lahendus murele pole kunagi häbiasi. Alati pole meil kohe vaba aega, aga usu – ükskord seljatame mure koos niikuinii.

Kui sinu kursusel on erivajadusega – näiteks ratastoo-liga, juhtkoeraga, valge kepiga, proteesiga, kuuldeapa-raadiga, viipekeele tõlget kasutav kursakaaslane või vajad ise nõustamist erivajaduste valdkonnas – võta ühendust erivajadustega üliõpilaste nõustajaga. Õp-pimine on võimalik nii püsti kui ratastel, silmade ja kõrvade abil, aga ka ilma nendeta. Tuleb välja mõelda, kuidas ja mida – siin aitavad erinevad tehnoloogilised abivahendid, nipid, stipendiumid ja teiste kogemused.

Me koordineerime ka tuutorlust. Kui teema pakub huvi - tule ja räägime, tulevane tuutor!

Last but not least, loomulikult saad osaleda meie põ-nevate esinejatega karjääriseminaridel huvitavatel teemadel. Infot leiad: http://www.ttu.ee/career ja klik-ka karjääriseminaride bänneril!

Kokkuvõtteks: Ära unusta õnne valemit. Heast plaanist võib saada alguse karjäär. Mure tuleb abiga läbi jagada ning KNT aitab plaani pidada – ka vaikselt ja ilma pau-guta. Astu läbi karjääriseminaridelt ja U01-221!

MONIKA SUTROP














STUDIOOSUS | 13





















































14 | STUDIOOSUS

iNTERVJUU TTÜ NOORTE INSENERIDEGA

TUDENG TEGUTSEB

MARIANN VENDELIN BEST ESTONIA

STUDIOOSUS | 15

Novembrikuus korraldab TTÜ tudengiorgani-satsioon BEST-Estonia rahvusvahelist inseneerimis võistlust EBEC, kus oma oskusi saavad proovile pan-na nii esmakursuslased kui ka magistrandid. Esi-meses voorus saavad neljaliikmelised tudengivõist-konnad ise valida, millise tuntud firma ülesannet nad lahendada soovivad - sealjuures on kiirematel registreerijatel eelis, sest kohti on piiratud arv! Finaa-li pääsevad iga ülesande kaks parimat lahendust ning tiimidel on valida, kas lahendada järgmist teoreeti-list ülesannet (Case Study, edaspidi CS) või praktilist ülesannet (Team Design, edaspidi TD).

2014. aastal olid ühe võidutiimi liikmed mehhatroo-nikatudengid Kaupo Raid, Martin Ploom, Erko Pettai ja Kristjan Möller. Esimeses voorus valiti ABB me-

haanikateemaline üles-anne ning edasi saades praktiline ülesanne, mil-le oli välja pannud PKC Eesti AS. Edukas lahen-dus tagas neile pääsu teise vooru - EBEC Bal-tic, kuid lõppvooru kah-juks ei jõutud. Uurisin noormeestelt, millised on nende muljed nüüd, kui võistlusest on möö-das mitu kuud.

Kas osalesite EBECil esi-mest korda?Erko Pettai: Mina osa-lesin esimest korda, aga tiimi puhul oli 50-50 si-tuatsioon, kuna Kaupo ja Kristjan osalesid teist korda.Martin Ploom: Jah.Kaupo Raid: Osalesin teist korda. Eelmine kord ei saanud CS Eesti voo-rust edasi. Teine kord jõudsin tiimiga TD Balti vooru.Esimese aasta kohta meenub, et minu tii-mi lõplik lahendus oli põhimõtteliselt sama, mis võitjatel, aga meil jäi puudu viimistlusest, sest puudusid teadmi-sed teoreetilise mehaa-

nika ja CAD joonestamise osas.

Kristjan Möller viibib hetkel ajateenistuses ning ei saa-nud küsimustele vastata.

Miks otsustasite EBECil osaleda?Erko: TD pärast, meeldis võimalus teha midagi enda kätega.Martin: Tundus huvitav väljakutse olevat, miks mitte ennast proovile panna.Kaupo: Esimesel korral oli osalemine nii enda kui ka tiimi proovilepanek. Kuna esimesel aastal osalesin es-makursuslasena, siis sai ka kursusekaaslastega rohkem tuttavaks. Kuna suuri ülikooliteadmisi kellelgi all ei ol-nud, siis sai ülesannet lahendades palju juurde õpitud.Teine kord (kolmas kursus) oli teadmisi juba rohkem ja tekkis tahtmine näidata, mis puust mehhatroonikud on.

Kas tiimi oli raske kokku saada?Erko: Ei olnud. Martin: FB gruppi postitus ja kiiremad reageerijad said-ki tiimi.Kaupo: Pigem oli tahtjaid isegi rohkem, kui tiimi luba-tud oli.

Mis kõige rohkem meeldis?Erko: Auto ülesanne.Martin: Söök ja TD.Kaupo: Kõige rohkem meeldis mõnus seltskond. Pärast esimest vooru ei hoidnud osalejad enam omaette, vaid suhtlesid palju ka konkurentidega. Mainimata ei saa jätta piiratud materjalide kasutust, mis pani mõtlema kastist väljapoole ja arendas inseneritaipu.

Kas midagi läks ülesande lahendamisel ka valesti?Kaupo: Pigem ei jõudnud olemasolevat lahendust pii-savalt lihvida. Parimad lahendused kipuvad alati lõpus tekkima.Erko: See, et me Balti voorus ei võitnud.

Mida soovitaksite EBECil osalejatele?Martin: Head meeskonnatööd ja innovaatilist lahen-dust, mis oleks reaalsuse piirides ja ilusasti vormista-tud.Kaupo: Kuulata ära kõigi tiimikaaslaste ideed ja asuda kohe testlahenduse kallale. Vahepeal teha paus ja vaa-data areng üle. Kui lahendus sobib, siis teha täpsemad arvutused, joonised ja mudelid. TD puhul on tegu väga praktilise suunitlusega ülesandega ja kui kohe testi-ma ei hakka, siis võib mitte töökindel lahendus kätte maksta. Kindlasti tuleks tiimitööd pidevalt suunata, et keegi ei seisaks käed taskus.

16 | STUDIOOSUS

AUSALT ERASMUSEST: Hedonism või enesearendamine?Kuidas defineerida Erasmust? Kas tegemist on järjekord-se Euroopa Liidu raisatud rahaga, mis mõeldud hedonis-tidele või on seal ka miskit asjalikku?

Olin välistudeng Küprosel. Eelkõige põgenesin enda eest. Eks jättis maha ja mul oli südamevalu. Selle ase-mel, et Tallinnas pahandustesse sattuda, otsustasin “põgeneda” Küprosele. Küprosele seetõttu, et seal oli soe. Aastaga õppisin seal kreeka keelt, parandasin inglise keele oskust, kirjutasin esseesid Euroopa Liidust, avas-tasin armastuse kirjutamise vastu, leidsin ühe plika, olime nunnud ja olime armunud. Tunnistasin kahe rahva vihavaenu, tegin iseseisvaid reise ja lugesin rii-gi kohta. Harisin ennast. See kõik on see, mille poole püüdleb Euroopa Liit ja programmide eestvedajad. Asjalikkus ja eneseareng… Muidugi on seal ka kasva-tuslikke ja inimlikke boonuseid (kui nii võib öelda). Muutusin rohkem iseseisvaks. Kui nälgisin, mõtlesin

midagi välja, kui probleem tekkis, leidsin lahenduse.

Võõral maal kohtad paljusid kultuure. Igasuguste rah-vastega koos tegemine ja kasvõi joomine muudab tolerantsemaks. Samas on ka hingelist kasvamist – tähtsaim on muidugi tänutunne. Üksikutel õhtutel tu-levad meelde emme ja issi. Kui hea on neid Skype`st kuulda. Kaugemal oskad paremini, tugevamini igat-seda. Või kui vanaema šokolaadi saadab! Või kuidas austad oma kodumaad rohkem, sest näed, et paljudes asjades oleme tublid. Skype aitab Erasmustel armas-tust jagada. Ainult Eestist on pärit kohuke, täisteraleib, Chalice, Artur Alliksaar ja tublid töökad eestlased!

Erasmus on ka hedonism

Eelkirjutatu ei tähenda, et hedonism puudub. Mina olen terve elu olnud põgeneja ja otsinud lahendusi ja erinevaid tundeid, mõnusid. Mõne vaiksema kriidi pu-

KRISMAR ROSIN AILER TAMSALU

STUDIOOSUS | 17

hul on see aga lihtsalt uus avastus, vabadus. Kui varem oli kitsas korter ning käskiv ja keelav ema, siis nüüd on järsku palmid, vein ja maru minnalaskvad hispaanlased – väga raske on mitte kaasa minna! Elujaatus on nak-kav. Nii Vahemere- kui Baltimaades pannakse suurt rõhku pidutsemisele. Juhtub tihti, et mõni inimene pi-dutseb lausa aasta jutti. Sattudes Muusa, Akadeemia või Endla tänava hostelisse - kus enamiku Erasmuste elukoht Tallinnas on - võib leida pidusid 24/7. Samu-ti on Club Münt iga kolmapäev rahvast puupüsti täis, sest seal on odav alkohol ja väga suur potentsiaal en-dale rahvusvahelist armastust leida. Alkohol on Eras-muse elus tähtsal kohal. Muidugi on huvilisi kultuuri-üritustele, filmiõhtutele ja keeletandemitele, aga ka sealt leiab mõne õllejooja. Samuti on välistudengeid, kes üldse ei joo, kas siis religiooni pärast või lihtsalt ei meeldi. Ilmselt on ka inimesi, kes ei joo, aga pane-vad antsu või kokat. Tean ühte tuttavat, kes sai näiteks oma ruumikaaslaselt Erasmuseks olles esimest korda Xanaxit proovimiseks. See on küll ekstreemne näide, aga aasta hiljem oli tuttav sõltuvuses.

Muidugi on ka palju kokkamise õhtuid, keeletandemeid ja tantsuõhtuid. Söögiorgiate tõttu lähebki tüüpiline Lõuna-Euroopast pärit neiu kordades paksemaks. Va-hel tekib ka paistes nägu. Nemad vabandavad, et kaalu pole vaja vaadata, Erasmus on ju once in a lifetime ja küll pärast saab trenni teha ja joosta. Eesti tüdruk aga nii ei mõtle, kui ta välismaale läheb. Meil on MyFitness rohkem au sees. Maarjamaa neiu aga, kes kodumaal nii kaunis pole, läheb tavaliselt Türki või kuskile riiki, kus meestel rohkem testosterooni. Sama palju kui meie meestel IT-taipu. Tundes seal sellist kätelkandmist ja lõpmatuid komplimente, tuleb ta tagasi kuninganna, moeikooni, tõelise Madonnana.

Erasmused armastavad maailma ja üksteist

Oleks Putin Erasmus olnud, ei ründaks ta kedagi. Pal-jud erasmuslased musitavad ja armatsevad omavahel. Leia klatšiv Erasmus ja saad teada, kes kellega magas/musitas. Tihti tekib rahvusvahelisi paare ja vahel sünnib ka rah-vusvahelisi beebisid. Mõnedest nupukatest paaridest saavad lausa äripartnerid. Üks selline paar korraldab siinsetele välistudengitele oma firma kaudu regulaar-selt Venemaa-reise.

Erasmus aitab ennast parandada ja karjääri teha

Samas on Erasmus ka asjalikkus. Paljud parandavad oma inglise keele oskust. Paljud õpivad riigi keele ka ära. Võibolla teen noormeestele liiga, aga tüdrukud on keeleõppimisel tavaliselt tublimad. Eestis on minu

arust tublimad blondid neiud (isiklik statistika, mida koostasin kaks sekundit). Erasmus on aidanud isegi Eesti-sisest integratsiooni tagada. Paljud vene tausta-ga inimesed on õppinud välismaal ära riigikeele, saa-bunud siis Maarjamaale ja mõelnud, et ega see eesti keel polegi enam nii raske!Keeli mina ära ei õppinud. Kaks õlut ja saan portuga-li keeles vesteldud. Kreeka keel on olematu, nagu su lemmikpoliitiku südametunnistus. Kehakeelega saab aga kõik jutud (ja tunded) ära räägitud.Lisaks sellele sai Erasmusega aasta tagasi tehtud ka praktika Portugali ülikooliraadios. (Keda huvitab - jah, on võimalik teha mõlemat koos ja mõlemat peavad koduülikoolid arvestama. Lisaks saab magistritasemel vist mõlemat uuesti teha. Tegelikult eksisteerib veel ka muid variante, nagu Erasmuse ettevõtluse pakett ja õpetamine.) Omandasin seal raadiotegemise algtead-mised. Olin asjalik, juhtisin tiimi. Omandasin ka ajajuh-timise, organiseerimise ja turunduse algteadmised.

Mida ma siis hetkel teen?

Pärast oma “ Erasmuseid” olen “asjalikkust+hedo-nismi” taga ajanud kohalikus ESNis (Erasmus Social Network). Ka TTÜs on klubi olemas, tseki feissbuukist ES TUT IC. Paljud teevad Erasmuse võrgustikus karjääri. Vahel käisin mitu kuud jutti iga kolmapäev Club Mün-dis välismaised Isabele ja Jankasid taga ajamas. Samas korraldasin ka üritusi nagu Eesti Pulm 2015 (pulmasi-mulatsioon, kus välistudengid pannakse erinevatesse rollidesse ja mängitakse läbi pulm), ellujäämistripp Naissaarel, jalkaturniirid ja Eesti Õhtu 2015 (eesti kul-tuuri, toidu ja mõtteloo tutvustamine). Tiimis töötami-ne, vaidlused, unetud tunnid, tasuta vaeva nägemine millegi nimel, mis kindlasti su südant kõnetab. Nagu ütles üks ESNi vabatahtlik - pole paremat tänu kui välistudengi siiras ja lai naeratus kordaläinud ürituse lõppedes.

Kokkuvõttes on kogemusest ainult võita. Kui noort vaevab rutiin ja köidavad võõrad tuuled ja maitsed, tasub minna. Samas tasub teada, et kui põgenetakse enda eest, petavad palmid ja uhked vaated võibolla paar kuud. Igatahes tasub minna, tasub õppida ennast tundma, kasvada.

Loe Krismari Erasmuse kogemusest tema raamatust “Erasmustan Sind”, mis on tasuta allalaetav:https://erasmuslove.wordpress.com/raamat-erasmu-sest/.

Kui tahad Erasmuse eluga rohkem tutvuda, liitu TTÜ International Club´iga. Facebook: ESN TUT IC või www.ic.tipikas.ee.

18 | STUDIOOSUS

Eelarvamused teadlasest

GNOSIS

Ma ei ole teadlane. Siinkohal võikSin Ma pikalt rääkida, keS Ma olen ja MiS tööd Ma teen, kuid elu on õpetanud, et Minu tegeMiSed

Muutuvad nähtaMatukS, kui SaadakSe teada, et Minu MeeS on teadlane.

STUDIOOSUS | 19

TOOMAS BENDER VIKTOR KOSHKIN

Kui nüüd keegi mõtleb, et olen kibestunud naine, kes on kade oma mehe peale või imestab, miks ma siis ise teadlaseks ei hakanud, siis vastused neile kahtlejate-le on minu jaoks lihtsad. Ma ei ole kade. Olen õnne-lik, et ta teeb, mida ta armastab ning mina teen seda, mida mina armastan. Isegi kui ma oleks valinud sama karjääri, tekiksid minu suhtes ikkagi eelarvamused. Lihtsalt nende sisu oleks stiilis “mees kirjutas kindlas-ti tema magistritöö” või „ma ei usu, et ta ilma mehe abita ülikooli läbis”. Eelarvamused on inimestel alati. Olenemata sellest, mida me teeme. Kui öelda, et keegi on teadlane, eeldavad inimesed kohe, et tal on oma la-boratoorium nagu Dexteril, ta on sama võimekas nagu Albert Einstein ning tema IQ on võrdne Stephen Haw-kingi omaga.

Teadlane ei ole lihtsalt ametinimetus, see on staatus. Mäletan, kui istusime minu õe pulmas ja kuulsin oma ema eputamas oma lastega, nii nagu emadel ikka kom-beks: “See seal on vanim tütar, ta on üliintelligentne ja edukas. See seal on keskmine, tal on cum laude siin ja seal. See on minu noorim tütar, tema mees on teadla-ne”. Me oleme mehega koguaeg naernud selle üle, kui uhke minu ema tema üle on. Kõik on uhked, kui keegi nende tutvusringkonnast või lähedastest on teadlane. Kahjuks aga tuleneb see uhkus enamasti eelarvamus-test, mitte reaalsusest. Reaalsus on see, et tal ei ole la-boratooriumi nagu Dexteril. Ta töötab kontoris arvuti ja oma peaga ning tema tööpäev ei lõppe kell viis, sest isegi kui ta jätab arvuti tööle, siis oma pea võtab ta va-hel ikka kaasa. Jah, vahel, sest aegajalt juhtub, et oma peaga on ta juba tööl ning keha on ka sinna poole liiku-mas, kuid sokid, jalanõud või särk on veel kodus, oota-mas, millal pea korraks töölt tagasi jõuab ning mõistab, et keha on kas ühe või teiseta tööle marssinud.

Ta ei ole veel nagu Einstein, kes pillub inimkonna hü-vanguks suurepäraseid uusi teadmisi nagu varrukast. Isegi kui mõned tööandjad seda temalt eeldavad. Ta ei ole robot või trükipress, kes suudab kord kuus produt-seerida uue suurepärase artikli, mis on täis põnevaid avastusi. Ta on tavaline inimene, kelle kõige olulisem töövahend käib temaga igal pool kaasas, kelle tööelu

sõltub tema kodusest elust ja vastupidi.

Ta on inimene, kes peab suutma hoida mitut palli kor-raga õhus, et funktsioneerida endast igal pool parimat andes. Vaatamata tema kõrgele IQ-le, ei ole see talle Hawkingiga võrdväärset edu ja tuntust toonud, sest see on amet, mis ei sõltu vaid sinu IQ-st. See on amet, kus sama olulisel kohal on ka sinu suhtlemis- ja koos-tööoskused.

Lisaks on vaja väga suurt kriitikataluvust, et minna ning teha ettekanne teiste inimeste ees. Eriti kui need teised on samuti teadlased. Tihti arvavad väga paljud, et nad on targemad kui esineja ning kogu see töö ja tu-lemused, millesse ta on pannud väga palju iseennast, on nende meelest vale. Vahel on neil ka õigus, need tu-lemused ongi valed ning nad ongi targemad. Kuid seda tunnistada, et ma eksisin ja neil oli õigus, nõuab väga suurt julgust. Isegi teadlaselt.

Kindlasti ei tasu liigselt idealiseerida ka neid konve-rentse, kuhu ta paar korda aastas minema peab. Näi-teks pidi ta lendama lennukis 10 tundi, et minna ka-heks nädalaks Hawaiile konverentsile ja teha seal 20-minutiline ettekanne. Õnneks oli ta pea tööle jää-nud ning esimesel päeval rannas pikutades ja ettekan-dest mõeldes unustas ta päikesekreemi panna. Tänu 2. astme põletusele sai ta segamatult konverentsisaalis istuda ning keskenduda ainult tööle ja nii enda kui teiste ettekannetele.

See on vaid üks näide. Seega olla teadlane ei tähen-da seda, mida me enamasti eeldame. See tähendab midagi palju enamat. Sest nõuab erilist tahet, jonna-kust või kangekaelsust töötada süsteemis, mis ootab sinult suurepärasust, kuid püüab samas tõestada sinu keskpärasust. Isegi statistika töötab teadlasele vastu, andes keskmiselt kuni 35. eluaastani aega, et avasta-da midagi olulist. See on nagu tuulega võitlemine. Ma olen väga uhke oma jonnaka, kangekaelse ja suure tah-tega teadlase üle ning ka kõigi teiste teadlaste üle. Ma teen neile suure kniksu, kummarduse ja kraapsu selle eest, et nad avastavad, kuidas asjad enamasti ei toimi.

20 | STUDIOOSUS

PEIDETUD KURSUS: TOITUMISÕPETUS KTO0250

LIINA SALA RELAYRIDES

STUDIOOSUS | 21

Kas teadsid, et üle 2,8 miljoni täiskasvanu sureb igal aastal ülekaalulisuse või rasvumise tõttu? Kas tead, mis asi on ortoreksia või millised toiduained on kõige paremad A-vitamiini allikad? Euroopa Liidu koduma-japidamistes, supermarketites, restoranides ja toidu-kettides läheb igal aastal raisku kuni 50% söögikõl-bulikust toidust. Samas elab 79 miljonit Euroopa Liidu kodanikku allpool vaesuspiiri ning 16 miljonit inimest sõltub heategevusorganisatsioonide poolt antavast toiduabist.

Toit ja toitumine omavad meie igapäevaelus tähtsat rolli. Sageli ei pruugi me endale teadvustadagi, et see, mida ja kuidas me praegu sööme, võib meid tulevikus väga palju mõjutada. Selleks, et sooritada toidulaual õigeid valikuid ja säästa end tulevikus tervisehädadest, tuleb end selles valdkonnas teadlikumaks muuta. Üheks võimaluseks on ha-rida end Toitumisõpetuse KTO0250 kursusel. Tege-mist on kevadsemestri õp-peainega, mis on kohustus-lik tudengitele, kes õpivad KATB02/09 õppekaval ehk toidutehnika ja tootearen-duse erialal. Samas on see õppeaine igati jõukohane ka teiste teaduskondade tu-dengitele, sest sellel õppei-nel puuduvad eeldusained. Toimuvad nii loengud, har-jutustunnid kui ka praktikumid ning läbides kõik need edukalt, on võimalik lisaks põnevatele teadmistele teenida endale 7 EAPd juurde.

Miks peaksid aga just Sina deklareerima Toitumisõpe-tuse kursuse?

ÕISis on õppeaine ühe eesmärgina toodud välja järg-mine lause: „Õpetada õpilasi iseseisvalt valima ja ka-sutama meetodeid ning vahendeid toidu- ja toitumisa-lase informatsiooni kogumiseks ning seda kriitiliselt ning loovalt tõlgendama“. Pea iga päev võime lugeda meediast vähemalt ühte artiklit, arvamuslugu vms, mis räägib toidust ja/või toitumisest ning seda enam pea-me meie oleme kriitilised ja teadlikud, et selekteeri-da kogu infotulvast välja teave, mis ka tegelikult tõele vastab ja mida tõsiselt arvesse võtta.

Loengutes käsitletakse mitmeid erinevaid toidu ja toitumisega seotud teemasid. Räägitakse toitumis-teaduse ajaloost, toitumisprobleemidest ja –häiretest maailmas, toitumisega seotud haigustest ja paljust muust. Samuti ei puudu loengutest anatoomia-ala-sed teemad. Lisaks tuleb sooritada iseseisev töö, mis tähendab seda, et tuleb analüüsida oma kümne päeva menüüd. Pärast seda saad teha enda (ja miks mitte ka teiste) elus vastavad korrektuurid, et edaspidi veelgi tervislikumalt toituda.

Harjutustundides saab iga tudeng võimaluse olla korra õppejõu asemel. Nimelt on ülesandeks teha ettekan-ne vitamiinide või mineraalainete teemal. Seega saab lisaks uutele teadmistele lihvida kursusel osaledes ka

oma esinemisoskusi ja pan-na proovile oma õpetamis-oskuse. Praktikumid on aga äärmiselt huvitavad ja põ-nevad: analüüsitakse verd ja sülge ning muidugi soo-ritatakse mitmeid analüüse toiduainetega nagu näiteks erinevad meesordid, õlid ja võid.

Muidugi mängib iga õppeai-ne juures suurt rolli ka õppe-jõud. Loenguid ja harjutus-tunde viib läbi Toiduainete instituudi dotsent ja Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi. Praktikume an-

nab aga Kaie Matverk, kes on samuti oma ala spetsia-list ning suudab tudengitesse süstida huvi õpitava vas-tu ning praktikumid veelgi huvitavamaks teha. Minu sõnade kinnituseks on ka ÕISi tagasiside, kus mõlema õppejõu hinne jääb vaid õige napilt alla maksimumi.

Olles ise selle õppeaine läbinud, saan öelda, et asi on seda väärt. Tasub end proovile panna, väljakutse vastu võtta ja kursus läbida. Lisaks sellele, et avardad oma silmaringi, saad juurde ka väga palju nippe ja teadmisi, mida igapäevaelus edukalt kasutada. Varasemalt arva-sin ma, et on osad asjad, mida ei tasuks süüa või mida peaks vältima. Nüüd aga tean, et tegelikult (päriselt ka), võib süüa kõike! Mida ma aga täpsemalt selle all silmas pean, tuleb Sul endal kursuse käigus välja uu-rida.

“

“16 MILJONIT INIMEST SÕLTUB

HEATEGEVUSORGANISATSIOONIDE

POOLT ANTAVAST TOIDUABIST.

22 | STUDIOOSUS

Kolm aastat peatreeneri ametit pidanud Tiit Kõiv jät-kab edaspidi abitreenerina. Rahvusvahelise tase-me kohtunik tunneb, et töökohustuste ja vilistamise kõrvalt ei jätku tal enam piisavalt aega, et tüdrukuid maksimaalselt juhendada. Seetõttu on meie tüdrukute uueks treeniks endine Võru võrkpalliklubi peatreener Marko Mett. Marko on 32-aastane Audentese spor-digümnaasiumi lõpetaja, kes alustas võrkpalliga 14 aastaselt. Schenker liigas on mees mänginud 7 hoo-aega, pärast mida alustas noortega treeneritööd aas-tal 2006. Meeste võistkonna peatreeneriks hakkas ta kolm aastat hiljem, mida juhendas kokku kuus aastat, enne kui leidis tee TTÜ-sse.

Miks te otsustasite Võru meeskonnaga enam mitte edasi minna?Asi ammendas end. Tundsin, et pean edasi liikuma.

Võru meeskonda juhendades tegelesite te ühtlasi ka klubi juhtimisega, kas sel aastal TTÜ-s juhendades võib öelda, et saab rohkem aega treenimisele pühen-dada?Hoolimata sellest, et ennelõunal viin läbi kehalise kas-vatuse tunde Tallinna Reaalkoolis, saan kindlasti roh-kem treeningutele pühenduda.

Olete varem olnud meeste võistkonna treener. Kuidas tundub, mis on peamised erinevused õrnemat sugu treenides? Milliseid väljakutseid omale siit leiate?Jõusaalis on raskused tiba kergemad, kuid üldiselt ar-van, et pallitreeningutes suuri erinevusi pole. Kindlasti on naised kohusetundlikumad ja hoolikamad, kuula-vad rohkem sõna. Väljakutse on need toredad tüdru-kud veel paremini mängima panna.

Millised muutused on toimunud võistkonnas?Võistkonna tuumik on jäänud samaks, nagu eelmisel hooajal. Lahkunud on vaid üks mängija - Mariliis Trei. Lisandunud on kogenud Kohila võrkpalliklubist tulnud nurgaründaja Mari-Liis Graumann ning universaalne mängija Reelika Raap, kes on tulnud Monacost. Lisaks TTÜ esmakursuslane Lili Võrk. Kokku on võistkonna ni-mekirjas 14 mängijat.

TTÜ Võrkpallinaiskonnal algaval hooajal uus peatreener

MARTIN MALM DMITRI KOTJUH

SPORT

Viimased aastad on TTÜ näidanud väga häid tulemu-si ning korjatud on nii pronksi, hõbedat, kui ka kulda. Millised eesmärgid on seatud selleks hooajaks?Esmane eesmärk on areng. Võtame samm-sammult ning tahame tehtud tööle väärilist tasu saada. Neljan-daks jääda me üheski sarjas ei plaani.

Millega te lisaks võrkpallile veel tegelete?Peamiselt teen sporti, aga meeldib ka head muusikat kuulata. Naiskonna poolt sünnipäevaks kingitud raa-matu “Muda, higi ja pisarad” püüan ka hooaja lõpuks läbi lugeda.

Millised kolm omadust peavad tipptreeneril olema?Töötahe, sihikindlus ja järjepidevus.

TTÜ naisvõrkpallurid mängivad sel aastal kolmes liigas: Eesti KarikavõistlusedEesti MeistrivõistlusedNaiste Balti Liiga

Eelmise aasta tulemused:Eesti Karikavõistlused – I koht.Eesti Meistrivõistlused – II koht.Naiste Balti Liiga – V koht.

STUDIOOSUS | 23

Pärast Tiit Sokk’u lahkumist TTÜ peatreeneri kohalt, võttis ohjad ajutiselt üle TTÜ Spordiklubi juhataja Hei-no Lill, kelle korvpalliajalugu on aukartust tekitav, kuid kellele spordiklubi juhtimise kõrvalt peatreeneri ame-ti pidamine liig oli. Seetõttu hakkab käesoleval hooajal meie ainult 100% tudengitest koosnevat võistkonda juhtima 1981. aastal sündinud Rait Käbin. Rait, kes on varasemalt olnud KK Pärnu peatreener ning viimati abitreener Kalev Cramos, alustas korvpalliga 8-aasta-selt. Keskkooli lõpetas ta tolleaegses Eesti Spordigüm-naasiumis (tänane Audentes), pärast mida suundus edasi Tallinna Pedagoogikaülikooli kehalise kasvatuse õpetaja erialale. Õppimise kõrvalt mängis Käbin sellis-tes võistkondades nagu Tallinna Ülikoolid/A. Le Coq, Ehitustööriist (Kalev Cramo eelkäija) ning Kalev. Pärast ülikooli lõppu asus ta tööle suvepealinna ning mängis seal veel 3 aastat kohaliku meeskonna eest, enne kui ta treeneri ametit pidama hakkas.

Olete varasemalt olnud KK Pärnu peatreener ning Kalev Cramo abitreener. Kuidas elutee teid treeneri ametisse üldse toonud on?Kui Pärnusse tagasi kolisin, alustasin tööd noortega. Mingil hetkel liikus tollane peatreener Indrek Ruut tööle Raplasse ning meeskonnal oli vaja peatreene-rit. Kuna selleks hetkeks olin ma juba meeste juures abitreener, siis loogilise käiguna edutati mind pea-treeneriks. Olin seal peatreener 3 aastat, siis tuli meile tööle Priit Vene Leedust ning minust sai tema abitree-ner. Töötasime koos ühe hooaja, siis tuli pakkumine Cramost ning olingi tagasi Tallinnas.

Millised on muudatused TTÜ KK koosesisus? Kas oled koosseisuga rahul?Lahkusid Joonas Järveläinen ning Andrew Arnold. Nen-de asemel on meeskonnas endine Kalev/Cramo mängi-ja Kristjan Kitsing, TYCO/Raplast tulid Rait Riivo Laane

Ka TTÜ Korvpalliklubil on uus peatreenerMARTIN MALM MARGIT ENNO

ning Sander Kruus. Teised eelmisel aastal tegutsenud poisid on rivis ka sel aastal.

Viimane hooaeg TTÜ-l teatavasti eriti hästi ei läinud ning meistriliiga medalit pole juba mõnda aega kätte saadud. Millised eesmärgid sead algavaks hooajaks?TTÜ korvpallimeeskonna eesmärgiks on pakkuda töö-katele noortele võimalust õppimise kõrvalt ka heal ta-semel korvpalli mängida. Hea oleks, kui kõik püsiksid terved ja suudaksid ka koolis oma asjad korras hoida. Kui poistel traumasid pole ja nad töötavad samamoodi edasi, siis usun, et võime paljudele peavalu teha. Kuna mängime lisaks Eesti liigale veel ka Balti liigas ning rahvusvahelises üliõpilasliigas, tuleb mänge palju, aga kui suudame sealt sirge seljaga välja tulla, olen poiste üle igal juhul uhke.

Kuidas tunduvad TTÜ spordikeskuse treenimisvõima-lused võrreldes Pärnu või Cramoga?Pärnuga on tingimused sarnased - kihvt oma treenin-gbaas, võimalus minna jooksma või jõusaali. Cramos oli olukord hoopis teistsugune. Kuna oma treeningbaas puudus, siis oli mööda linna reisimist palju. Selle koha pealt oleme oma meeskonnaga kindlasti paremas sei-sus kui Cramo.

TTÜ Korvpalliklubi mängib sel hooajal kolmes liigas:Eesti Meistriliiga

Balti LiigaISBL (rahvusvaheline üliõpilasliiga)

24 | STUDIOOSUS

OUTSIDE OPINION

After the desire for travelling around the world has been fulfilled, glasses have been tossed, speeches proclaimed and carved into the letters and notebooks, our hearts start trembling for peace and a place, a spacious room, to settle down at one point. Along with the search for such a space to sink into, one should not wonder about the confusion of what decision to make – where to drop the anchor at, tied to a lovely and cosy sofa.

Of course, for most of us it is way too early to already be stuffing our heads with the thought of where to re-main and start growing that tree, building a house and having a child. However, it is always good to have a feeling and an idea or even a principle, whichever way you prefer to call it, about what you call your home. I shall give you my point of view though, and it is up to you to tell me if you have the same picture on the wall in your head. As I have been walking about the globe for quite some time, seeing different places and people, I am still craving to continue doing so but there has been a growing feeling of my new home, here in

Home Could Be AnywhereDMITRII STEPANENKO

Tallinn. That feeling started protruding when I was in the U.S. for three months, after my first year in Estonia, and I could not shake that feeling off. A strange spiri-tual matter kept on eating me from the inside, nagging me to turn back to Tallinn, just a few days before the Labour Day.

Once I had come back to the northern capital in the Baltics, I cried with an unbridled joy – I saw my friends again, resumed my university routine, and embraced vigorous night lifestyle of the Old Town. Another half a year was full of adventures and emotions. Sadly or not, I had to go to Germany as an Erasmus student – the place I wanted to explore such a long time ago. During that one year and a half there, I kept on coming once in a while back to Estonia to visit my friends and - enjoy the surroundings. I am not trying to say that I did not enjoy Germany at all, it is just that I did not really feel myself at home there, even though I liked the place a lot and had awesome German friends as well as Ukrai-nian ones. What a lovely journey it was!

My heart skipped a beat once I finally landed back to Estonia last August though and it did so for a reason: I met my new lovely Italian flatmates, old friends, and undying spirit of adventurous fever...so after all those years I have finally figured something out.

That something was a simple thought that no matter where you end up, the feeling of home amounts to a dream job, trustful friends and love. Once you got that triangle mix, trust me, you will feel happy and comple-te. What else makes us feel alive and vibrant if not tho-se three components? Amazing job keeps you happy, expanding your limits and extending your knowled-ge; friends are there to be your rain in the desert sky and the fire in the darkest night; and love makes your dreams come true and is your guide in this wild and joyfull life journey. Would you not agree that home could be anywhere? After all, a couch is a couch, and it is up to you which colour it is and who to share it with.

STOCKPHOTO

STUDIOOSUS | 25

Overcoming Resistance

I am beginning to feel the pressure to get serious about my Master’s thesis. Not that I haven’t been se-rious; I have had my topic for over two years now. But, it’s time to actually put pen to paper. It’s actually time to do the hard work of reading, organizing, and most importantly, writing. But, it seems there is an active force preventing me from doing these things. Some call it procrastination, but for me, I know what it is; it is resistance.

The term ‘resistance’ comes from Steven Pressfield’s book called The War of Art. If you have the desire to learn what stops us from completing those crucial tasks that get us to the finish line of a goal, pick up this book. I keep a copy with me at all times. When I feel those constraints forming around me, those forces that tell me not work on reconciling my data or reading about how to conduct analysis; I know it is resistance working against me.

I have read many times, “The thing you fear most is what you should be working on.” I can tell you, my the-sis work scares me. If fear is the litmus test for my life’s work, then I am definitely there. I can say the forces are working overtime to break my thoughts from thesis to anything and everything else.

CRYSTAL LAGRONE

UNSPLASH

Resistance comes in many forms. It can be internal: “That little voice that says, ‘I just need to start some laundry and go to the store, then I can study.’” Or re-sistance can be external: (phone rings, sister calls) “I need you to help me with this big project or I will fail this class!” Our family and friends don’t mean to get in the way of our goal, but sometimes, they do. This is not to say we should just say ‘no’ to everything and only focus on the goal. But rather, balance those tasks wisely. All the while, not forgetting that resistance will work against you at all turns.

Believe me, I have to be active to get around it…or over it…or through it. What works for me is, I identify what it is that is causing the resistance, and then I schedule a time for those extra things that take me away from working. For example, I put on a timer, read for 40 min-utes; then take a break and start the laundry or edit my sister’s project. Moving forward is always the goal.

Classes are going now, deadlines are approaching, what are the things that slow you down or distract you? Its name is resistance, but the form and shape is unique to you. Don’t worry! You can battle him more easily now, because you know his name. Your goal is there in front of you; don’t let anything get in your way.

CLASSES ARE GOING NOW, DEADLINES ARE APPROACHING, WHAT ARE THE THINGS THAT SLOW YOU DOWN OR DISTRACT YOU? ITS NAME IS RESISTANCE, BUT THE FORM AND SHAPE IS UNIQUE TO YOU. DON’T WORRY! YOU CAN BATTLE HIM MORE EASILY NOW, BECAUSE YOU KNOW HIS NAME. YOUR GOAL IS THERE IN FRONT OF YOU; DON’T LET ANYTHING GET IN YOUR WAY.

26 | STUDIOOSUS

Invasioon!

KULTURNIK

Jah, see on järjekordne „selle teema“ tekst. Uhh, ma vihkan, kui kedagi tolerastiks kutsutakse! Aga ma pean oma seiskohta väljendama ja, pagan, ma olen empaati-line inimene! Ma tahan seda teha. Eriti just seepärast, et näen, et juba on paljudel „nii kõrini“ – aga olukord pole veel sugugi lahendust leidnud. Enda seisukohta tuleb välja näidata ja kutsuda diskussioonile. Kuna minu ampluaa on (tudengi)teater, siis kavatsen sõna võtta just sealtkaudu.

T-Teater tõi juba seitse aastat tagasi välja märgilise lavastuse nimega „Invasioon!“, mis on minu meelest siiamaani üks paremaid loetud näidenditekste üldse – põimitud ja humoorikas, elust maha kirjutatud lugu. See räägib mitme erinäolise stseeni kaudu muulase juurtega noortest Rootsis ja võõrahirmust üldiselt, mis saab koondkujuks tegelases nimega Abulkasem, keda hoolega taga otsitakse, süüdistatakse, isegi müstifit-seeritakse ning lõpuks riigist välja saadetakse. Mida ta tegi, kes ta oli ja mis selles halba oli, üldiselt välja ei tulegi. Nagu praegu: ringlevad kuulujutud, suud on kurja sülge täis ning hirm paneb silmi kinni pigistama. Muidugi on hirm, see on mõistetav – sest see olukord on tagasipööramatu. Sellises olukorras aga ei tohiks mõelda sellest, kuidas vastu hakata, vaid pigem, kui-das olukord kõige valutumalt lahendada. Nii, et pärast piinlik ja kurb ei oleks.

2007. aastal kirjutatud tekstis kohtab peamiselt lii-banonlasi, seega võib eeldada, et autor peab silmas Liibanoni kodusõja (1975-1990) tõttu Rootsi kolinud põgenikke. Üsna sarnane olukord, mis praegu palju

LIISI ROHTUNG WIKIMEDIA

suuremal skaalal Euroopa värava ees seisab. Näiden-dis esitatakse ühel hetkel küsimus, mis siis juhtus, kui Abulkasem Rootsi piiri ületas ning vastuseks on „kas-vas otsekohe vägistamiste arv, küüslaugu ja seesa-miseemnete müük, patareide vargus ning teeaukude arv Rootsi tänavatel“. Kas näete... sarkasmi? Näidendi autor, Jonas Hassen Khemiri on tuneeslasest (ja muu-seas puha moslemist!) isa ning rootslannast ema laps, kes sündis ning kasvas küll Stockholmis, kuid on nii kaudselt kui ka enda nahal tunda saanud võõristamist, nagu sellest teravmeelsest tekstist ka näha on. Samuti on ta intervjuudes rääkinud, kuidas ta isa, kes õpetas keskkoolis nii araabia kui ka prantsuse keelt, demonst-reeris oma noorele pojale varakult inimeste suhtumist. Oli vaks vahet, kas ta rääkis inimestega rootsi keeles, millel oli prantsuse või hoopis araabia aktsent juures. Eelarvamused on rasked kaduma.

Tõenäoliselt õõvastab mind praeguses olukorras kõi-ge rohkem see üleüldine võõrahirmu eskaleerumine. Ei saa isegi öelda, et võõraviha, kuna hirm ja abitus on emotsioonid, mis viha tekitavad. Ma vaatan seda iga päev kauge pilguga siit Austraaliast ja muudkui nupu-tan, kuidas olukorda lahendada. Kuidas saaks nii, et ma tahaksin kevadel tagasi tulla? Kuidas saaks nii, et Ees-tist ei saaks üks väike torkiv tigetikker? Kuigi ka Aust-raalia mingil osal on kindel arusaam, et nemad enda riiki paadiga saabuvaid inimesi ei võta (silmakirjalik much?), näen ma siiski, et erinevad rahvused, usud ja kultuurid saavad koos kenasti hakkama. Ma ei taha, et see kõlaks pateetiliselt, aga nii see minu arvates on. Imelikke on igal pool, see omadus ei küsi rahvust, aga

STUDIOOSUS | 27

sinna jäävadki suuremad erinevused – indiviidi ta-sandile. Ise töötan koos inimestega Taist, Vietnamist, Nepaalist ja Kreekast ja pole nagu probleemi. Samuti sulanduvad mujalt tulnud kohalikku kultuuri, söövad oma sausage rolle ja kulistavad kõrvale jääkohvi, käi-vad kriketit vaatamas ja teevad igal võimalikul juhul õues väikese grilli. Kultuur ei kao, kui seda jagab jär-jest rohkem inimesi. Stockholmist pärit maailmakuul-sa kirjaniku juured võivad olla hoopiski mujal, see ei tähenda, et ta vähem Rootsi-asja ajaks.

Muidugi ei ole mul illusioone, et põgenike hulgas pole halbade kavatsustega inimesi või et kõik inimesed hakkavad tulevikus üksteist tervituseks kallistama ja päike hakkab aastaringselt paistma, aga... Eestlane, ole nüüd, ära ole rumal! Lahenda see olukord mõistlikult: loe ja analüüsi loetut, vaata ringi, arutle sõpradega ja tee ennast kuuldavaks.

P.S. Vaata ka YouTube’ist: Creative Time Summit | Nationalisms: Jonas Hassen Khemiri

TÕENÄOLISELT ÕÕVASTAB MIND PRAEGUSES

OLUKORRAS KÕIGE ROHKEM SEE ÜLEÜLDINE

VÕÕRAHIRMU ESKALEERUMINE.

“

“

28 | STUDIOOSUS

STUDIOOSUS | 29

autor:

NIMI: Siiri Talvistu

VANUS: 23

KOOL: Tallinna Tehnikaülikool

ERIALA: Telekommunikatsioon

PORTFOOLIO: Coming Soon...

KONTAKT: 53733792

Kajasta oma loomingut Kulturnikus! Võta ühendust: [email protected]

30 | STUDIOOSUS

Halva huumori instituut

HUUMOR

MEIE INSTITUUDIST SAAB OSTA VASTUOLULIST HOMÖOPAATIAT!

Näljane korporant Korporant tunneb ära ühe

tuttava:

- Kas sa ei ole mitte

Sakala värvikandja? -

- Jah tegelikult olen küll! -

- Aga miks sa siis rebase

teklit kannad? -

- Aga muidu ei saaks ma

ju Rotaalias tasuta süüa! -

Tätoveering

Peale edukat magistratuuri lõpetamist lähevad endised

tudengid linna tähistama. Võetakse ohtralt heade mõtete

jooke ning selle peale tuleb ühel idee tätoveering teha.

Läheb tätoveerimise salongi ja palub teha endale oma

tudengiaastate kahe kõige kurjema ja viletsama õppejõu

portreed. Koht on ka juba välja valitud - kummagi kanni

peale üks. Nii saab vahelduseks ise neile pähe istuda.

Tätoveerija kehitab siis õlgu ja teeb töö ära. Endine tudeng

läheb pisut kipitava taguotsaga tagasi sõprade juurde, et

näidata oma vägitükki. Laseb püksid kamraadide ees ripakile

ja näitab ette.

- Noh, kas tunnete need tõprad ära? -

- Kuidas siis ei tunne, täiesti elutruult välja tulnud! Meie

esimese semestri matemaatik vasaku kanni peal, kolmanda

semestri joonestaja parema kanni peal ja dekaan nende

vahel! -

Tähenärija

- Ma ei tea millal meie loeng

algab, oskad äkki mulle

ütelda millal? - Küsib tudeng

kursusekaaslaselt.

- Tead, et grammatiliselt pole

korrektne lõpetada lauset

küsisõnaga! -

- Vabanda palun, luba mul

ennast parandada! Ma ei tea

millal meie loeng algab, oskad

äkki mulle ütelda millal, sa

igavene tähenärija? -

STUDIOOSUS | 31

1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

oktoober 2015

05.1018.00 American English Club, www.ttu.ee/

projects/americanspace/american-eng-lish-club/

06.1016.00 Infotund “Graduate Study in the

USA”, erikülaline Dr. Amy Thompson Mc-Candless, University of Charleston, www.

eac.ttu.ee08.10

16.00 Living in Estonia: how to adapt?Seminar is held by TUT Student Counsellor

Kadri Kiiskmann.19.10

18.00 American English Club, http://www.ttu.ee/projects/americanspace/ameri-

can-english-club/20.10

Jaapani majandusteadlase Hr. Haijme Taka-ta avaliku loengu „Abenomics and Japan´s

pending issues“T-Teatri katsed uute liikmete

vastuvõtmiseks

hariduslik

28.09-28.10 ÜE stipendiumikonkurssile kandideerimine

stipendium

01.10Tudengkonna sünnipäev 95!Teklipäev!06.10TTÜ Kino tutvumisõhtu08.1019.00 toimub Pööningul IT teaduskonna pidu17.-18.10Tartu LAN (ITÜNi ja TTÜ e-Spordi kaasabil)

meelelahutus

32 | STUDIOOSUS Rohkem infot: bit.ly/ÜE-stipendium

Konkurss toimub 28. september - 28. oktoober

Iga stipendiumi suurus on 480 €Välja jagamisele läheb 4 stipendiumit.

TTÜ ÜliõpilasesinduseStipendiumikonkurss

Rohkem infot: bit.ly/ÜE-stipendium




Rohkem infot: bit.ly/ÜE-stipendium




Documents

STUDIOOSUS - oktoober