Sügis aias

  • View
    267

  • Download
    11

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe aiandusteemaline erileht

Text of Sügis aias

  • 6. SEPTEMBER 2011

    S G I S AIA STEEMALEHT

    SGIS AIASSeptembris on ige aeg anda mitme-aastastele

    ilutaimedele ja murule sgisvetist, et taimed juaksid vajalikud toitained ja mikroelemendid omastada enne

    kasvuperioodi lppemist.

    Baltic Agro Teie abiline aias

    Ksi Baltic Agro sgisvetiseid hstivarustatud aiakauplustest. www.balticagro.ee

    Baltic Agro soovitused sgiseseks vetamiseksSgisvetis aiale ja muruleKoostisega NPK 0-11-22 sisaldab 0% lmmastikku (N), fosforit (11% P2O5) ja kaaliumi (22% K2O) ning mikroelemente. See vetis sobib kikidele okaspuudele (elupuud, kuused, nulud, mnnid, kadakad), kiviktaimla taimedele, hekkidele, roosidele, mitmeaastastele aiataimedele, rodo-dendronitele jt. happelist keskkonda vajavatele taimedele.

    Sgisvetis muruleKoostisega NPK 3-11-20: 3% N+11% P2O5+ 20% K2O sobib kikide muruliikide sgisve-tamiseks. Erinevalt aiataimedest vajab muru vikesel hulgal lmmastikku juurtesse toitainete varu-misel talveks. Selleprast sisaldab Baltic Agro muru sgisvetis vhesel mral lmmastikku ja sobib vga hsti meie aia uhkuse, rohelise muruvaiba, sgiseseks hooldamiseks.

    Kui palju?Muru 4 kg/150 m; ilupuud, -psad, hekitaimed 50-70 g/m; okaspuud, kiviktaimlataimed 40 g/m; mitmeaastased aialilled 30-50 g/m; roosid 50-60 g/m; rododendronid 50-60 g/m; maasikad, vaarikad 40 g/m; sstrad, karusmarjad 40-50 g/m (80-125 g/psa kohta); viljapuud 80 g/m.1 kuhjaga spl vastab umbes 20 grammile.

    Pakendid 1 kg, 4 kg ja 15 kg.

    SeLLeS LeHeS:

    Sgisesed aiatd lilleaias teevad meele rmsaksAARNE KHR LK 2

    Lopsakas segadus taotluslik stiil peenrakujunduses JAANA VAINO LK 3

    Aed-pevaliilia mt ja tegelikkusLEMBIT KAARNA LK 4

    Pihlakamarjad on sdamekurjuse vastuMARGIT VEROMANN LK 5

    Et veesilm sraksILONA LEPIK LK 6

    Sgistid vaarikaaiasENEL LIIN LK 6

    Kompostides saad rammusat aiamuldaAARNE KHR LK 7

    Sgis vetiste kasutamine korvab mulla magneesiumi puuduseENELI KGER LK 7

    Lbnitsa sibula- ja kalalaadalMARGIT VEROMANN LK 8

  • SGIS AIAS 6. SEPTEMBER 20112

    AArne Khr aednik

    Sgisesed lilled itsevad k-rata, ied nagu ied ikka, ent mherdune hulk! Kp-se ea itsemine on palju tuge-vam ja kirglikum kui noore ke-vade rahutu ja kergemeelne tem-butamine, on elnud aiandus-klassik Karel Capek.

    Sgis on ikka veel istutamise kuu

    Kuu esimesel poolel istutatud psikud juavad veel klmade-ni juurduda. Puid ja psaid vib istutada ka hiljem. Okaspuid viks istutada septembri lpuni, lehtpuid-psaid isegi kauem. Is-tutatud puud tuleb kindlasti toestada, et talvine tuul ei lngu-taks juurduvat taime.

    Septembris on aeg kevadel itsevate lillede sibulaid maha panna. Sibulad tasuks maha panna istutuskorvis, mis kait-seb tlikate vesirottide eest, li-saks hoiab ra sortide segimine-ku. Mahapanekut ootavad sibul-lilled nagu aedhatsint, tulp, nartsiss, mitmed laugud, pvi-lill, siniliilia, krookused.

    Alustage nartsissisibulatest, need vajavad juurdumiseks enam soojust. Sibulate mahapa-nekul kehtib reegel: sobiv sga-vus on sibula kolmekordne lbi-

    mt ja vahekauguseks maha-paneku sgavus.

    Sibulad ja mugulad aiamullast vlja

    Kroonlase mugulad vlja kaevata ja jahedasse keldrisse viia on ige aeg siis, kui taime lehed on hakanud kolletuma. Temperatuur ei tohi talvel leta-da +6 kraadi. Toasoojuses mu-gulad hukkuvad.

    Mugulbegoonia on vga klmarn ei tohiks hilineda vljakaevamisega. Ligata es-malt tagasi 10 cm peale ja hiljem hoitakse ruumis, kus tempera-tuur 810 kraadi.

    India kanna on vga klma-rn. Kaevatakse en-ne klmi vlja, is-tutatakse potti, kus on kergem muld, mulla ja turba segu vi liiv. Ligatakse tagasi 20 cm peale. Temperatuur peab olema 1215 kraadi, ei tohi lange-da alla 10 kraadi. Taimi tuleb aeg-ajalt le vaadata ja mdane-vad taimeosad vlja ligata.

    Daaliad kaevatakse vlja peale esimest kerget klma. Kui on oodata suuremat kl-ma, katta taimed kinni. Klma suhtes on eriti tundlikud juure-kaelal olevad pungad. Kui need klmuvad, pole jrgmisel keva-

    del taimel millestki vlja kasva-da. Vljakaevatud taimed pes-takse, kuivatatakse 1014 peva ja hoitakse hiljem kuivas turbas vi liivas. Sobivaim talvitumis-temperatuur on 4 kraadi piires.

    Gladiooli vib vlja kaevata peale kergeid klmi. Esmalt ligatakse nad tagasi 10 cm pea-le, kuivatakse, puhastakse. So-bivaim talvitumistemperatuur on 5 kraadi piires.

    Talvituvad meelsasti jahedas ruumis

    Aedkrsanteemid, mis Ees-tisse sisse tuuakse, on sageli po-tikrsanteemid. Et lillepoed ei anna kaasa sordinimetusi, ei ole vimalik teada saada uute sorti-de kasvuomadusi. On sorte, mis kuiva katte all vivad talvituda ka avamaal, enamik sorte on soovitav hoida letalve keldris, sgisel potti istutatuna.

    Suurelehine hortensia vib talvituda ka avamaal, aga kind-lam on ta siiski istutada sgisel potti ja viia talveks keldrisse. On talvitatud edukalt ka lavades, kaevates taimed sgisel svis-tesse, ning kaetud mnekmne sentimeetri paksuse kuiva kat-tega. Svistesse kaevatult pea-vad taimed olema lehitud.

    Siidpriseid vib soojas so-

    bivas kasvukohas kasvatada ka avamaal. Kui on aga probleeme talvitumisega, vib siidpriseid kasvatada suurtes nudes ning need viia talveks keldrisse.

    Likamisega ei maksa liialdada

    Muru pgame, kui ilmastik nuab, kas vi novembrini. Tal-veks oleks ideaalne jtta muru 5-10 cm pikkuseks.

    Roosid puhastame lehte-dest, sest neile vivad talvel tek-kida seenhaiguste kolded. Roo-se ei soovita ligata sgisel, sest siis need on vastuvtlikumad haigustele. Parim kate rooside-le on liivakuhik, millest vlja-jvad roosioksad painutame raskuse all pinnale.

    Korralikud inimesed pa-vad maha ligata peenardel kik, mis vhegi vimalik. Sgi-sel ei tohi maha ligata krrelisi ega talvehaljaid snajalgu. Ka psikutega viks olla leebem, mitte ligata neid maha mulla-pinnani. Mnekmnesentimeet-rised tkad koguvad talvel lund taime kaitseks.

    Karel Capek on elnud: On rikaste ja vaeste floora. Vaeste oma on parem, liiatigi kuivab ri-kaste floora tavaliselt sel ajal ra, kui nad ise suvitamas on. Kui loeme kevadel le talve-kaod, siis sgisel arvestame kokku taimed, kes on suve le elanud. Talvel on aeg teha kok-kuvtteid, millised taimed kui-das kasvasid ja millest viks loo-buda. Viimased vime kevadel naabritele kinkida.

    Sgisesed aiatd lilleaias teevad meele rmsaksSeptember on nagu neli aastaaega. Kui kuu algus on ikka suve ngu, siis septembri teine pool flirdib juba sgisega.

    Esimeste klmadega tuleb kannad maha ligata ja keldrisse talvituma viia.

    FOTO: AndRES dIdRIK

    On rikaste ja vaeste floora. Vaeste oma on parem, liiatigi kuivab rikaste floora tavaliselt sel ajal ra, kui nad ise suvitamas on.

  • 6. SEPTEMBER 2011 SGIS AIAS 3

    JAAnA VAinoRpina Aianduskooli petaja

    Lopsakus thendab, et mi-dagi on rohkem vi lausa klluslikult. Selline kujun-damine on suhteliselt harmoo-niline, sest ka looduses ei ole olemas tiesti selgeid piire. nn lopsakat stiili peenar sobib vas-tanduma range moodsa arhitek-tuuriga ja samas on see ka hs-ti sulanduv loodusprase aiaga. Siduvuse vtmesnad viksid olla sarnane vrvusksitlus ning sarnased kasvukujud. S-ra annavad oskuslikult lisatud aktsendid nii vrvuse kui pilku-pdva kujuga.

    Algajale aiapidajale harjutusi suvelilledega

    Kige parem on ppida lop-sakat segadust tekitama suvelil-ledega. Enamus neist vajab pi-keselist kasvupaika ja parasniis-ket tavalist aiamulda.

    Kigepealt valime meeldiva vrvikombinatsiooni klma vrvigamma moodustavad sina-kad, lillakad klmad roosad too-nid, sobitudes valge ja halliga, ning sooja vrvigamma kollased, oranid ja soojad punased too-nid, segatuna mustja ja halliga.

    Oleme valinud soojades vr-

    vides lilled (pevalilled, karvas-te pevakbarate heaastased sordid, peiulilled; lhnavad neit-sikummelid, pruudisled). Lisa-me neile hulisust sanvitaaliate, lvilugade ja soo-mustjalaga. Kontrasti andmiseks lisame vio-letset (heliotroop, argentiina rau-drt, halli salvei sordid. Vib jt-kata ka nii, et kige kontrastse-ma vrvi annab hoopis soe lipu-pune ja/vi mustjaspunane (lu-tiklill, bataat, riitsinus).

    itsvatele lilledele viks lisa-da lehtdekoratiivseid suvelilli (halli lehestikuga viltristirohtu, padipsast). hulistest krrelis-test sobivad vitshirss, violetne ja harjasjas hiidhirss.

    Edasijudnud aednikule psikupeenra rajamine

    Psililledega kujundamisel tuleb tunda rohkem taimi, sest need jvad samale kohale kaue-maks. Kige olulisem on valida hea haljastusvrtusega tolerant-sed liigid (paljud sobivad pool-varju selliseid valgustingimusi on meie aedades kige rohkem). Alustada viks varjupeenra ku-jundamisest. Ka siin tuleks mel-da lehtdekoratiivsete taimedele.

    dekoratiivsus ei peaks esile tulema ainult vormi, vaid ka vr-vi kaudu. Eriti hea oleks kasuta-

    Lopsakas segadus taotluslik stiil peenrakujundusesSegadus on vastand puhtusele, selgusele ja korraprale. Kui aga segadust luua teadlikult, siis omandab see teatud vlu.

    Lopsakas segaduses on oma korrapra korduvate taimegruppide ning sarnase vrviksitluse nol.

    FOTO: MARgIT VEROMAnn

    Loo oma aeda kasulikke putukaid ligimeelitav keskkondKahjurputukaid aias aitavad ohjes hoida lepatriinud, kiilassilmad, jooksiklased, sirelased jt. Et neid oma aeda ahvatleda, leia koht neile kasulikele putukatele sobivatele peidupaikadele ning neid ligimeelitavatele taimedele.

    Lepatriinud on armasad ja kasulikud mutukad, kes teevad elu kibedaks mitmesugustel llijalgsetel, nagu lehetid, vrgendlestad, karilased jt. Et lepatriinud end aias koduselt tunneksid, viks aias kasvada aedtilli, apteegitilli ehk fenkolit, pevakbaraid, harilikku soolikarohtu. Lepatriinude talvekorteriks peaks aias leiduma mni lehehunnik, kuivanud taimevarsi, puunotte, puukoorealuseid peidukohti. Kui lepatriinusid on aias vhe vi pole ldse, vib neid ka mujalt oma aeda asustada.

    Lehetisid hvitavatele kiilassilmadele ja sirelastele meeldivad nektar