ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk

Nr. 2374 31. august 2017 asutatud 1947

Järgmine EestiHääl ilmub

2. oktoobrilKaastööd ja kuulutused

palume hiljemalt22. septembriks

Eesti uudisedSuvelaagrilõpupidu

1

Inglismaaeestlastenoorte ja lastesuvelaager

2

Noorte jalastesuvelaager

3

UudisedEnglish section

4

TeatedÜritusedEnglishsection

6

SportUudisedKokakunst

5

S U V E L A A G R I L Õ P U P I D U12. august. On laupäevahommik. Ärkan kellaseitsme paiku, päike piilubkardina vahelt tuppa, tõotabtulla ilus ilm ja peabkitulema, sest täna on siinCatthorpe ManorisInglismaa Eesti Noorte jaLaste suvelaagri lõpupidu.Hommikusöök tavalisel ajal8.30, aga mulle tundub, etnatuke rohkem ärevust niilaste kui ka kasvatajatesilmis.Viimased proovid lava pealja rahvariided selga.Ja ongi esimesed külalisedlähedalt ja kaugeltsaabumas otsitaksetuttavaid tuttavaid,teretatakse, kallistatakse japuhutakse juttu. Osadkülalised, lapsevanemad onend kõrvalhotelli majutanud. Kõik laabub.Kell on 13.30, kõlab Eesti ja Inglise hümn,seda laulavad nii esinejad kui ka külalised.Avasõnad I.E.Ü. esimehelt Toomas Ojasoolt ja tervitused Eesti Suursaadikult Londonishr.Lauri Bambuselt.Ja algabki kontsertLaulan kaasa, inglise keelega on küllraskusi, aga eestikeelsed laulud onsellevõrra paremini peas ja viisidki tuttavad.Alex Edwards oli vahva popurrii „Helisevastmuusikast” kokku seadnud, kes seda lauluka juhatas.Ka publikul oli võimalus kaasa laulda laulu„Ootus” refrääni ja seda tehti rõõmuga.Kontsert lõppes lustilise lauluga„Röövlilugu”, kus kaasa laulis ka suursaadik.

Väike paus esinejatele ja külalistele........ning pidu jätkus vabas õhusrahvatantsudega.Minu kiidusõnad õpetaja Lyle, kes nädalajooksul tantsud selgeks õpetas. Ja siin tahanära märkida, kui kuulekad ja õpihimulised olidnii väikesed kui ka suured. Tantsulugusidsaatis akkordionil kauaaegne IES Tulevikuliige Peter Sheldon.Ilmataat hoidis oma vihmaluugid, lubas meillustida vabas looduses.Peale väikest vaheaega jätkus pidu...külalised, lapsevanemad, I.E.Ü. liikmedosalesed loteriis, sest peavõit oli ahvatlev,selle oli välja pannud Catthorpe Manori Hotellüks öö 2-le koos õhtu- ja hommikusöögiga.Selle võitsid lapsevanemad Eestist.

Oli aeg ühislaule laulda, laululehedjagatud, laulsid nii noored kui vanad,laulsin minagi kaasa, see tegi südamesoojaks.Ega pidu lõppeda tahtnud, laagrilisedootasid oma tantsuaega nii eesti kui kainglise muusikaga. Vanemad laagrisolijadtantsisid noorematega, tantsima võetiemasid, isasid vanaemasid, vanaisasid,tants ei tahtnud lõppeda. Pidu ei tahtnudlõppeda.See näitas veelkord, et soovitakse midagikoos teha, sellest rõõmu tunda ja sedajagada.Aitäh esinejad, aitäh teile, head õpetajad,kasvatajad toreda peo eest!Kaja Kriisa

Kultuuriministeerium toetab Okupatsioonidemuuseumi 600,000 euroga, et tagada uuenenudekspositsiooni ja kaks korda suurema näitusealagamuuseumi avamine Eesti Vabariigi 100.juubeliaastal.Kultuuriminister Indrek Saare sõnul aitab EestiVabariigi 100. juubeliaastal avatav uuenenudmuuseum rääkida meie lugu. „See on lugu sellest,kuidas üks väike rahvas suutis üle eladaokupatsioonid ja hoolimata kõigist raskustest ülesehitada avatud ja vaba riigi. Lugu, mis muudab Eestiväärtuslikuks väliskülalistele, aga mis veelgiolulisem, annab noorele põlvkonnale võimalusearutleda, miks vabadus ja avatud ühiskond onoluline ning kuidas tuleb seda hoida ja kaitsta igapäev,” ütles Saar.Ministri sõnul on Okupatsioonide muuseumiuuendamise toetamise otsus sümboolselt seotud20. augustiga. „Iseseisvuse taastamise aastapäevalpeaksime veelgi enam mõtlema vabadusetähendusele ja tähtsusele. Just siis mõistame eritiselgelt, et kõva käe ja suletud ühiskonna ihalejadtahavad meid tagasi aega, mis peaks jäämamuuseumiseinte vahele,” sõnas Saar.Kultuuriministeeriumi toetusega võrdse rahasummaannetab muuseumile perekond Kistler Thompson,

kes on muuseumi 13 tegutsemisaasta jooksulpanustanud selle arengusse ligikaudu 3 miljoniteurot. Lisaks muuseumi toetamisele on perekondannetanud üle 4 miljoni euro Eesti ja Balti uuringuteprogrammi algatamiseks Stanfordi ülikooliraamatukogus.Okupatsioonide muuseumi direktor MerilinPiipuu lisas, et perekond Kistler Thompsonisedavõrd suurt panust tuleb hinnata ning muuseuminäide on väga hea eeskuju kõigile. „Meie kultuurihoidmine ja ajaloo talletamine ei ole ainult riigikohus, vaid peab toimima kodaniku ja riigi koostöös.Tänu vabadusele on meil kõigil võimalus enese-teostukseks, kuid samas on meil kodanikena kohusanda enda jõukohane panus. Muuseumid peavadjulgema rääkida ka mineviku valupunktidest, sestainult nii saame vabadust hoida ja hinnata. Äärmiseltsuur huvi meie muuseumi vastavatud KGBvangikongide vastu näitab, et inimesed tahavadminevikust õppida,” lisas Piipuu.Muuseumit haldav Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus onEestis suurim kultuurivaldkonnas tegutsev riigi jaerasektori koostööna toimiv sihtasutus. Muuseumiuuenenud ekspositsioon avatakse 2018. Aastalkingitusena Eesti 100. aastapäevaks.Kultuuriministeeriumi pressiteade

KULTUURIMINISTEERIUM TOETABOKUPATSIOONIDE MUUSEUMI

Tallinnas toimub septembris Euroopa Liidukaitseministrite strateegiline küberõppus, mille eesmärkon panna ministrid proovile küberrünnakutetagajärgedega toimetulekul.Kaitseminister Jüri Luik arutas Brüsselis Euroopakaitseagentuuri tegevjuhi Jorge Domecqiga, kuidasõppuse järeldusi poliitika planeerimisel kasutada.Luik loodab, et õppus toob esile Euroopa Liidu ja NATOvastutuse piirid ning olukorrad, kus on vajalik nendekoostöö.„Internetis ei ole piire riikide ega organisatsioonide vahel,sealsete ohtude tõrjumisel tuleb seetõttu kahandadakoostöö piire Euroopa Liidu ja NATO vahel,” lausus Luik.Euroopa Liidu kaitseministrite küberõppus EU CYBRID2017 toimub 7. septembril Tallinnas ning on esimeneomataoline.Nende eesmärk on täpsemalt sisustadaEuroopa Liidu kaitsekoostöö initsiatiive ning ühtlustadaootusi Euroopa Liidu sõjalise koostöö tulevikule.Lisaks Domecqile kohtus Luik Euroopa Komisjonitööstusvoliniku Elzbieta Bienkowskaga, Euroopa Liidusõjalise komitee ülema kindral Mikhail Kostarakosega,Euroopa Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineniga ningEuroopa Komisjoni sisejulgeolekuvoliniku Julian Kingiga.

Eesti Hääle toimetus onavatud esmaspäevastreedeni kell 09.30 kuni

16.30. Tel: 01158776877 Teistel ae-gadel palume võtta

ühendust e-posti teel

EESTI KORRALDAB ESIMESE ELiKAITSEMINISTRITE KÜBERÕPPUSE

Foto: Toomas Ojasoo

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 31. august 2017

See ju teada tõde, et keeltomandatakse ikka läbipraktika. Minu tütretütar õpibTallinna Reaalkoolis ja inglisekeel on esimeseksvõõrkeeleks. Tänu pr.ReetJärvikule (laulame koosEuroopa Eestlaste Kooris)sain teada, et Inglismaaltoimub juba 68 aastatlastelaager, kus räägitaksenädala jooksul inglise keelt jaeesti keelt ja kolmandakskeeleks on saksa keel.Mõeldud, tehtud, Anette olimeil Saksamaal külas ja oligihea võimalus HannoveristBirminghami pilet osta.Pühapäeva pealelõunal olimeesimeste laagriliste hulgas,algas tubadesse jaotamine,Anette sai 10 tüdrukuga ühtetuppa.Õhtusöögi ajal tervitasidkasvatajad laagrilisi jaloomulikult korrati üle kakodukord ja laagri reeglid. Eritinendele, kes tänavuesmakordselt, neid oli 10. Eksneile oli kõik ju uus ja huvitav.Uusi lapsi oli Saksamaalt,Eestist ja Sveitsist.Küll oli tore vaadata, kuidassuuremad, vanemad tüdrukud,poisid aitasid väiksemaid ja julgustasid inglise keelt rääkima.Esimestel päevadel olid ilusad ilmad, tehti sporti, mängiti mänge, lastel oli heavõimalus kokakursustel osaleda. Anette valis kokkakursuse, marinaadidevalmistamise. Kasvataja Reedal oli tõeline ettevalmistus, sest see ei ole ainultmaitseainete kokkusegamine, see on justkui apteekri töö, mõõda ja kaalu jne.Tüdrukud tegid seda väga suure huviga ja õhinaga. Tunni lõpus tehti ka köökkorda ja purgid jäid degusteerimist ootama.Paralleelselt käis kõrvaltoas meisterdamine kasvatajate Alma ja Dollijuhendamisel.Samal ajal käisid õues spordiplatsil sportmängud ja kasvataja Johni juhendamiselvibu laskmine .Kõrvalmajas toimusid lauluproovid kasvatajate Alexi, Astridi ja Karini taktikepi all.Ning peale lauluproovi suunduti kõrvalsaali kasvataja Ly tantsuproovi. See sujusnii loomulikult, laste silmis ei paistnud väsimust ikka uuesti ja veel ja veel korratilaulusõnu ja tantsusamme.Peale lõunat said laagrilised ka maiustusi osta., see tegevus meeldis nii suurtelekui ka väikestele.Sellesse toredasse töisesse laagrisse mahtus matk, mis oli väga nutikaltläbimõeldud, huvi pakkus suurtele ja väikestele.Iga päev olid uued ja põnevad ideed ja ikka inglise keeles ja eesti keeles. Ükstore projekt oli näiteks Eesti maakondade tutvustamine eesti ja inglise keeles.See oli lausa uurimistöö. Kelle vanemad, kelle vanavanemad olid ja on eesti

juurtega, kes lastest, sugulastest Eestis külas käivad ja kuidas eesti keeltsäilitada.Kui vihm laagrilisi hurjutas, ei lastud end sellest häirida, leiti tubaseid tegevusi,mänge. Ja ikka sõbralikult ja üksteist aidates ja toetades.Ja hakkaski tore laagrinädal lõpule jõudma. Anettele meeldisid kõik tegevusedväga, eriti meeldisid kokakursused, paaril päeval tehti torte ja kaunistati, reedelvaliti ilusam tort, jagati auhindasid, tänati tegijaid. Oli kokkuvõtete tegemine. Ikkainglise ja eesti keeles. Autasustati parimaid ja tublimaid, arvan, et see innustabjärgmisel aastal nii mõndagi poissi, tüdrukut.Lõpetuseks tahan tänada kõiki õpetajaid, kasvatajaid, ja selle laagri eestvedajatpr.Kristy Sheldonit.Aitäh Reet, kes sa oled nii hea eesti keele säilitanud ja õpetad seda ka omajärglastele, aitäh Astrid, sinu usinust jätkus igale poole, aitäh Karin, sa olidäravahetamiseni sarnane oma kaksikõega, aga lõpuks sai Anette ka aru, kes onkes, aitäh Ly, kes sa oma rahulikkusega tantsud selgeks õpetasid, aitäh Alma, saolid toredad ideed kaasa võtnud, aitäh John, sinu spordiüritustest tahtsid kõik osasaada, aitäh Dolli, sinu abivalmidust jätkus viimase minutini, aitäh Alex, sinuhuumor aitas palju paremini laule omandada, aitäh Laura, kes sa aitasid omahead sõnadega uusi laagrilisi, aitäh teile, noored kasvatajad. Anette lubasjärgmisel aastal kindlasti tagasi tulla, sest seal sai ta toredaid sõpru juurde jainglise ja saksa keelt rääkida.Anette vanaema Kaja Kriisa

INGLISMAA EESTLASTE 68. NOORTEJA LASTE SUVELAAGER 2017

6. kuni 13. august 2017 - Minu Eesti

Adrian BlakeleyLydia JärvikRein KarikKaja KriisaTiina KõivEllen MändIngrid Pajo

Sirje ja Eino IlmariMaiu ja Enn PartJacqui ja Vello VahterMaria ja David DowbenkoKevin ja Tiina Probert-EhaverHelle-Monika HanthoCatthorpe Manor Estate

Bradfordi Eesti KoduInglismaa Eestlaste ÜhingEesti Abistamise Komitee LondonisEesti Suursaatkond LondonisEesti Vabariigi Haridus- ja TeadusministeeriumEesti Hääl

Foto: Bethany Sheldon

This year marked the 68th Estonian summer camp in the UK. These summer camps have taken place everysummer since 1949. Although the camps have changed quite considerably over the years, the original visionhas not altered and the main objectives remain the same: maintaining Estonian language and culture amongyoung expatriate Estonians and forging lasting friendships with other young people of Estonian origin. As 2017has been designated ‘Children’s and Youth Culture Year’ in Estonia, our main aim this summer was to furtherthe young people’s knowledge of Estonia and its culture, and also to encourage a deeper understanding of theirEstonian origins and heritage.The camp had an international flavour once again with ten young people from Estonia, as well as five fromGermany, two from Switzerland and two from Italy. In total, 43 young people, ranging in age from 2 to 21 haveattended.The participants were very positive about their experiences during the week, old friendships were cemented andnew friendships forged. The youngsters from other countries had the chance to practise their English, whilsthelping their British counterparts with their Estonian. Including leaders and helpers there were approximately 67people at camp during the course of the week. There was also a great age range from babies to grandmothers,from 2 to over 70!

E S T ONI A N S UM M E R C A M P I N T HE UK

31. august 2017 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

S U V E L A A G E R 2 0 172017. a. laste ja noorte kultuuriaasta raames oli sel suvel üks laagri peamistestsihtidest Eestimaa tutvustamine eesti juurtega noortele ning lähedam tutvuminenende eesti päritolu ja pärandiga.Laagri nädala jooksul tegid noored uurimistööd erinevate Eesti maakondade kohta,mida nad kandsid pärast ette tervele laagrile. Nii noored kui ka kasvatajad mõtlesidselle peale, kuidas nemad on isiklikult Eestiga seotud ja nad vastasid küsimusteleoma eesti juurte kohta. Siinjuures on valik nende vastustest.

Kristy Sheldon – laagrijuht 'Minu Eesti'Minu ema oli pärit Moostest Põlva linna ligidal Põlvamaakonnas.

Mooste on väike küla Mooste mõisa kõrval. Mõisas on praegu koolimaja, galeriija folgikoda. Vana viinavaabrik on nüüd külalistemaja. Mina sündisin Leicesteriskesk- Inglismaal.Pärast teist maailmasõda minu ema oli DP laagris Saksamaal. Tema tuliInglismaale kui ta abielus minu isaga.Ma käin Eestis umbes kaks korda aastas. Alati tunnen ennast nagu olen kodus.Mulle väga meeldib Tallinna vanalinn ning tantsu- ja laulupeod. Mulle meeldib

eriti istuda suvel sugulaste aias ja nendega vestelda koos napsuklaasiga!

Mariliis (21) young leaderMy father comes from the Põlva region. He

was an only child and he and his parents lived ina country house surrounded by land and foreston the outskirts of Põlva county. My mother grewup in a small village called Roiu, with her parents,brother, and sister.I was born in Tartu.My dad left Estonia first to work the in the UKas the wages were better, then I, my mum andmy younger sister moved to the UK to be with mydad.I usually visit Estonia once a year. I love thefood, the culture, and the traditions that

people celebrate such as jaanipäev andmardipäev.

Ellinor 7. aastaneMina olen sündinud Inglismaal

aga minu ema ja vanaema tulidsiia elama Tartust rohkem kui 20aastat tagasi.Mulle meeldid käia Eestis, sestmul elab seal päris palju sugulasi.Eestis on väga tore, sest ma saantalvel kelgutada ja lumes

mängida.

Olivia (10)My great grandfather, on my dad's side,came from Narva and my greatgrandmother, comes from Tartu. Onmy nanna's side, her father camefrom Rakvere and her mother fromNarva.My great grandparents were refugeesafter the war and were able to come toEngland to work.I was born in Burnley, Lancashire.We have been to Estonia three times. Oneach of our visits to Estonia, we have visitedTartu and some friends and family who liveon farms.I like the science centre in Tartu andpaddling on Pärnu beach. It was funvisiting family friends at their summerhouse and laughing at daddy, mummy,granddad and uncle Alex going from thesauna through the garden to the outdoorpond to cool down.

Mart-Ole 16. aastaneMu ema on Tartu linnast pärit.

Tartu kesklinnas on Tartu ülikool.Suure raekojaplatsi peal onpurskkaev ,,Suudlevad Tudengid”.Raekojaplatsi lõpus on suur kaarsildüle Emajôe. Raekoja taga onToomemägi toomkiriku varemetega.Rüütli tänaval on Jaani kirik, kusmind ristiti.Mina sündisin Saksamaal Essenilinnas.Mu Ema läks Saksamaale, et tehadoktoritööd.Ma sõidan igal suvel Eestisse, kuimul on puhkus.Mulle meeldib Pülme järv, mis asubKääriku ja Keeni vahel. Seal on vägatore ujuda ja kalastada. Mullemeeldib ka väga Eestis oma

sugulasi külastada.

Oliver 9. aastaneMinu isa on pärit ValgamaaltLüllemäelt. Isa ema on päritKäärikmäelt ja vanaisa on päritJõgevamaalt Haavakivilt.Minu ema ja tema isa on päritTallinnast ja ema ema on päritViljandist. Mina ja mu vend olemesündinud Tallinnas.Minu isa ja tema ema sünnikoht onLõuna Eestis. See piirkond seal on

väga roheline ja künkaline. LõunaEestis on ka väga palju vanu

maanteid, mis ühendasidkunagi Eesti suurlinnu. Minuisa- poolne vanaisa on päritPeipsi Järve äärest, temakodutalu asus AnnaHaavaga samas kohas.Mulle meeldib kõigerohkem Eestis maakodudes

puhata. Meie maakodudasuvad Võrus ja Lüllamäel,

Valga lähistel. Mulle meeldibtalvel Eestis suusatamas käia, kui

muidugi lund on ja mulle meeldib karaamatuid lugeda.

Stefan (15)My grandfather had a farmstead inKipikoovi, by the Baltic Sea on Saaremaa.Nearby, a small beach has been created bythe local council and stepping stones, onceused for fishing boats, still remain. The restof the area is now a forest.My grandfather left Estonia because hewas called up to fight in WW2. After thewar, he went to a displaced persons campin Germany and later chose to come toEngland because of the opportunities forwork. He did not return to Estonia untilindependence was regained because hewas scared of the communist regime.Once a year I visit Estonia. I like Tallinn oldcity and its contrast with the new buildings.We go to our summerhouse on Saaremaa,where it is easy to get to the beach (unlikein England). I also enjoy the food.

M I N U E E S T I - M Y E S T O N I A

Lars (18)My mother lived in

Tartu and my grandmotherand grandfather lived in Leevaku

when they were young.My grandparents lived in Tartu after they got married.Tartu is a beautiful city in which you can find old buildingsand a university that looks a little like a smaller version ofthe White House!After my mother finished school, she decided to spend ayear abroad. She decided to go to Germany where shemet my father and she ended up staying there.I was born in Düsseldorf in Germany but I go to Estonia atleast once a year.It's hard to explain why I love being in Estonia - it's just a

feeling I have when I am there. I also love visitingmy family in Estonia.

Kathreen 11. aastaneMinu ema ja vanaisa sündisid Hiiumaal

Kärdlas, vanaema sündis Tallinnas. Meiesuvekodu asub Hiiumaal minu ema ja vanaisalapsepõlve kodus Reigi kiriku lähistel. See taluon olnud meie suguvõsa käes üle 200 aasta.Mina sündisin Tallinnas. Minu ema lahkusEestist, kuna ta abiellus minu isaga, kes onitaallane ja nad asusid elama Itaaliasse minu isatöö tõttu. Eestis käin veebruaris, aprillis, juulisja oktoobris ehk 4 korda aastas.Eestis mulle meeldib väga loodus ja rahulik elu.Samuti maitseb mulle eesti söök. Eestis olenma rohkem vaba kui Itaalias, saan olla

iseseisvam. Eestis on mul palju sõpru.

Vibutam

ine

Fotod:Beth Sheldon ja Kaja Kri isa

Kunstitöö - kasvataja Alma

Kokand

us

Mängud õues

Rebecca -Minu Eest i

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 31. august 2017

Lugeja imestab pealkirja vaadates, etmida on vanaduspäevadest kirjutada?Mõiste “vanadus” on ju kõigile tuntud-teatud, olles inimeseks olemise vältimatuosa. Teisest küljest võib öelda, et nii nagupole kahte täpselt sama inimest, nii onerinevad ka vanaduse detailid, sestoleme kõik oma aja, ruumi ja päritavuseproduktid. Seega võiks ühest küljestteemale joone alla tõmmata, et mis sealikka rääkida. Teisest küljest, inimesteerinevusi arvestades, võiks teematlõputult nämmutada. Püüan seepärastleida kesktee ja puudutada punkte, mislugejale ehk huvi pakuvad.Üks selline keskne asjaolu on, et midavanemaks saame, seda enam vaatameminevikku. Arusaadav ka, sest ühavähem on ees oodata. Inimene küllkunagi ette ei näe, kuid noorpõlves ontulevik (loodetavasti!) see pikem teeots,mille poole tuleb pürgida ja mida peabvastavalt oma unistustele-võimetelekujundama. Ja nii on vaade suunatudettepoole, nagu see olema peab. Agakusagil keskeas kasvab aimus, et ollakseharipunktil - nagu lennuk, mis küll veelvõimekalt edasi lendab, aga kõrgemaleenam ei tõuse. Olevik, igapäevane tööningrabamine kestavad endiselt janõuavad täit tähelepanu, kuid vahel leiad,et tore on vaadata tagasi, meenutadanoorusaastaid ja veeretada peos vanumälestusi.Kui saabub pensionipõlv, muutub kainimese vahekord ümbritsevamaailmaga. Selle muudatuse detailidolenevad teguritest nagu isiku vanus,harjumused, kohanemisvõime,majanduslik külg jne. Laias laastus võibsiiski ära tunda kahte erinevat teed. Nii onmõni sõber mulle tunnistanud, et uueselufaasis elab ta peamiselt minevikus,vanade mälestuste keskel, sest nii olevikkui tulevik enam midagi huvitavat ei paku.Seevastu toonitavad teised (nendehulgas mu 90-aastane tädi, kes suri1993), et nemad vaatavad ainultettepoole, kuna nende arvates onminevikku iseloomustanud peamiselttäitumata lootused ja traagika.Miks nii või miks naa? Põhjusi on teadagipalju, kuid arvan siiski, et üks selline oninimese silmaringi ja huvialade mõju, misomakorda võib olla positiivne võinegatiivne. Nii näiteks on loomulik, ettäiseas karjääriredelil edasi pürgidespeab tähelepanu keskenduma eeskättantud ülesannetele. muude huvialadegavõib mõjuda segavalt. Pensioneas onaga aktiivsed huvialad plussiks, sestviljakas vabategevus aitab inimeseltühjaks jäänud elu nauditavalt täita,Muidugi on siin erandeid nagu ikka. Teansõpru, kes oma eriala selliseltarmastavad, et nad ka pensionil ollessellega tegelevad ega ole muusthuvitatud. Enamus meist aga vajab

vanaduses siiski uusi huvialasid, misannaksid elule uue mõtte.Pensionipõlvel on veel üks probleem,mida tasub tähele panna. Senisest tööst-tegevusest välja astudes leiadootamatult, et hakkad oma senistestkolleegidest-sõpradest maha jääma –oled kõrvalseisja. See on eriti tehnilisel/teaduslikul alal nii, sest areng siin on eritikiire. Sammupidamist raskendab lisaksasjaolu, et vanaduses pole uue õppimineenam nii lihtne kui noorelt. Selle tegurimõju oleneb taas indiviidist, kuidignoreerida teda ei saa.Eeltoodud võrdlus lennukisõiduga viibparatamatu järelduseni, et keegi ei jääkõrgusse hõljuma, vaid aeglaseltlaskutakse madalamale ning kord saabublõpp. Seda väljendab ka tudengite laul“Gaudeamus igitur” kui ta nendib, et “Vitanostra brevis est”, st surmaga peabarvestama. Enamusel meist onvanaduspõlve jõudes vanemate surmjuba läbi elatud. Ehkki valus sündmus,võis seda vähemalt ette arvata. Raskemon aga vendadeõdede kadumine, veelgiraskem elukaaslase ja eriti lastekustumine. Lisaks märkad, kuidasnäiliselt püsivate sõprade ring ühakitsamaks tõmbub. Ja sellega kaasubkibe üksildustunne, eriti neil, kes võõrsilpole suutnud kohaneda ega leiaksEestiski enam kunagisi sõpru. Siin aitabvahel usuline meditatsioon, vahel kamitte.Olen nüüd pikalt vanaduse hädade ülekurtnud. Aeg on artikkel lõpetadaasjaliku, proosalisema jutuga. Lisanseepärast kaks, igati väärtuslikku mõtet.Esiteks: ärge unustage testamendikoostamist! See on tänapäeva keeruliseselus soovitav ja muutunud üldiselt tavaks.Ometi juhtus, et aastaid tagasi ühelevanemale eestlasele testamenti mainidesvastas too, et “Ei mina testamenti tee!Siis hakkan kohe surema.”Teiseks: teete järeltulijatele suure heateokui korrastate oma maise vara. Ma eimõtle siin mööblit, riideid ja muud sellist.Nende väärtust (või selle puudumist) onkerge otsustada. Paljudel aga seisabkeldris või pööningul kastide viisipaberikraami, fotosid, dokumente jamuud sarnast. Teie järeltulijatele on selleläbivaatamine suur töö ja ikka juhtub, etkogemata säilitatakse praht ja prügikorvilendavad väärtuslikud ürikud. Kui te eisoovi materjali veel ise likvideerida, siismiinimum oleks teda selliselt märgistada,et teised teaksid, mida säilitada või midarahumeeles lendu lasta. See on eritioluline meie juhul, kes me Eestist võipagulasaja algusest oleme säilitanudainulaadseid väärtusi.Nii. Lõpetades soovin kõigile tervist jaelurõõmu ning kui olete pensionil, siispikka iga!Raul Pettai USA. Ilmus Vaba Eesti Sõnas

VANADUSPÄEVADEST

23. augustil 1939. aastal sõlmisidNatsi-Saksamaa ja kommunistlikNõukogude Liit Molotovi-Ribbentropipakti, mis pani aluse iseseisvate riikideannekteerimisele ja okupeerimiselening ohtratele kommunismi ja natsismikuritegudele. Tallinnas Vabadussõjavõidusamba juures mälestati 78 aastamöödumist pakti sõlmimisest.Tseremoonia algas justiitsministriUrmas Reinsalu, tema Leedu kolleeg

Milda  Vainiutė  ning  Eesti  MementoLiidu esimees Leo Õispuusõnavõttudega. Mälestuspalvuse pidaspeapiiskop Urmas Viilma. Esines ETVtütarlaste-koor Aarne Saluveerijuhatusel ning võidusamba jalamileasetati kommunismi ja natsismi ohvritemälestamiseks pärjad.Justiitsminister Urmas Reinsalumeenutas, et 2009. aastal otsustasEuroopa Parlament tunnistada 23.

augusti üleeuroopalisekstotalitaarsete ja autoritaar-sete režiimide mälestus-päevaks. “Täna mälestameüle Euroopa miljoneidinimesi, kes langesid inim-vaenulike kommunistliku janatsionaalsotsialistlikuideoloogiate sünnitatudrežiimide ohvriks. Meseisame õiguse eest. Seetähendab ka kohustustmäletada,” ütles ta.

Lähiajal tähistatakse Eestis mitmeidolulisi tähtpäevi – Eesti autonoomia 100,EELK 100, Eesti Vabariik 100, Eestilaulupidu 150, emakeelne ülikool 100,Tartu rahu 100.Sel puhul on saanud kenaks tavaksmeenutada ning mälestada ka neidisikuid, tänu kellele me neid tähtpäevitänasel päeval tähistada saame.Lähenevate juubelite eel kutsume kõikikaasmaalasi ja kodanikeühendusi,asutusi ja institutsioone nii kodumaal kuika väljaspool kodumaad loomaalgatusrühmi ja toimkondi, et selgitada

välja ja korrastada meie riigis jakultuuriloos tuntud inimestega seotudkohad ja matmispaigad. Ühendagemselleks oma jõud kõikjal maailmas, etmeie ajaloos olulist tähendust omavatekaasmaalaste viimseid puhkepaikusaaksid külastada ka tulevased põlved,et süüdata seal mälestusküünal.Meenutagem tänutundega kõikiVabadussõja kangelasi, ühiskonna- jakultuuritegelasi, kes on andnud meilevõimaluse elada tänases vabas Eestis.Jüri Trei, Eesti Lipu Seltsi esimeesPeep Pillak,Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees

Ida-Virumaal Sinimäel maeti 5 augustilhauda 202 nõukogude sõdurit, keshukkusid 1944. aastal Eesti vallutamisel.Sõdurite säilmed leidsid sõjaajaloo klubiKamerad liikmed. Langenud sõdurid leitiSinimägede lahingute piirkonnast,vahendas Interfax.

Säilmed maetivennashauda, kuhuon varem maetudjuba umbes 12000Teise maailmasõjaajal Eestis langenudsõdurit.1944. aasta 25.juulist kuni 12.augustiniPunaarmee jaSaksa vägede vahelpeetud Sinimägedelahing onteadaolevalt kõige

ohvriterohkem lahing Eesti pinnal.Sinimägedes langenute täpne arvon teadmata, kuid arvatakse, etainuüksi eestlasi langesSinimägedes umbes 2500.Lahingud tõid kaasa hävingu kogupiirkonnale.

Sinimäe lahingu mälestamine

President Kersti Kaljulaid ei kutsunudEesti Konservatiivse Rahvaerakonna(EKRE) riigikogu fraktsiooni liikmetestmitte kedagi Eesti iseseisvusetaastamise 26. aastapäeva puhulkorraldatud vastuvõtule Kadrioruroosiaias. EKRE esimehe Mart Helmesõnul ei käitunud president riiklikuinstitutsiooni esindajana, vaid pigemerapeo korraldajana, kes sekkusisiklikest vaadetest lähtudespäevapoliitikasse.Vastuseks EKRE fraktsiooni sekretäriküsimusele, kas vastuvõtule ei kutsutaisegi mitte EKRE fraktsiooni juhti,vastati presidendi kantseleist, etkutsutud on üksnes riigikogu juhatus jaüksikud valitud riigikogu liikmed. EKREesimehe Mart Helme sõnul ei tohiks

president käituda nagu erapeokorraldaja, kuna 20. augusti kui riiklikupüha puhul korraldatud riigipeavastuvõttu reguleerib range protokoll.Helme sõnul on Kersti Kaljulaidilraskusi aru saada sellest, et riiklikelvastuvõttudel esitab kutse presidentinstitutsiooni esindajana, mitteeraisikuna.

EKRE fraktsioon puudus Presidendi vastuvõttult

Molotovi- Ribbentropi pakti aastapäev

Head kaasmaalased – väärtustame meie ühiskonna-ja kultuuritegelaste mälestust!

Õhtulehes oli artikkel, mis räägibLondonis elavast Eesti lipule värvidandnud Gustav HeinrichBeermanni otsesest järeltulijastAdelies Beermannist, kes räägibeesti keelt ja hoiab Eestit südames.Teadaolevat valmistas esimeseEesti lipu Emilie Rosalie Beermann

(mõnedel andmetel olid lipu kaas-õmblejateks Miina Hermann ja Karl AugustHermanni abikaasa Paula Hermann).Emilie isa, Põltsamaa koolmeister GustavHeinrich Beermann andis sinimustvalgelelipule värvid ja valmistas lipuvarda. Emilievend Christoph viis lipu Tartusse EÜSile.Õhtuleht

Eesti lipu valmistaja järeltulija elab Londonis

ROMAN (ROMMI) SILDREsünd 18.11.1926 Valgas, suri 6.8.2017 Stockton-on-Tees'is

Leinateade

Euroopa toiduohutusameti (EFSA)raporti kohaselt on Euroopa "kõigepuhtam" ehk kõige pestitsiidi-jääkidest vabam toit Soomes.Teisel kohal on Eesti.Raportis nenditakse, et EuroopaLiidus tarbitud toit on endiseltsuuremas osas vaba pestitsiididejääkidest või kui neid ka leitakse,on kemikaalide määrad seadusega

lubatud piirides, vahendas eu-uutiset.fi .2015. a. Euroopa Liidus kogutudtoiduproovidest oli rohkem kui 97protsenti sellised, kus pestitsiidi-jäägid ei ületanud seadustegapaika pandud tasemeid. Teste tehti30 riigis ning kokku võeti 82 000proovi.VES/ERR

Viimase 17 aastaga on Eestimetsapind vähenenud 284853 hektari võrra, mistähendab, et Eesti pindalaston metsa on umbes 6protsenti vähem kui 2001.aastal. Metsa vähenemisepõhjus ei ole ainult raiumine,vaid ka metsatulekahjud.

Kõige rohkem on metsad vähenenudPärnumaal ehk 30,818 hektari võrra.Järgnevad Lää-Virumaa 29,513 ja Ida-Virumaa 26,345 hektariga. Kõigevähem on metsa kadunud Läänemaal7504, Hiiumaal 7550 ja Saaremaal13,1454 hektarit.Allikas Äripäev / Global Forest Watch

KOKA KUNS TSuvelaagri kokkamise tunnis valmistasime esimesel päeval noortegamarineeritud kurke ja seeni, mida kõik said kolmapäeva õhtusel

grilllipeol maitsta. Siinjuures on meie retseptid.Proovi ise ka ja naudi!

Children’s camp cooking sessions started on the first day with ‘how topickle cucumbers and mushrooms’. By Wednesday the young ‘chefs’

efforts were ready to taste at the barbeque. Here are the recipes. Have a go yourself and enjoy!

Reet Järvik, Suvelaagri kokanduse õpetaja

E E S T I T E I S E L KOHA L

PICKLED MUSHROOMSIngredients

I kg mushrooms1/2 glass water

Marinade1.5 litres water20 g salt15 g sugar7-8 whole black peppercorns2 x bay leaves1 x medium onions cut into rings1 x medium carrot peeled and sliced2 to 3 tablespoons 30% white vinegar*

Put the mushrooms into a pan with a smallamount of boiling water. Simmer themushrooms with the pan lid on. Skim the foamfrom the top of the mushrooms with a spoonand discard. When the mushrooms start todrop to the bottom of the pan and the water isclear, then the mushrooms are ready.Strain the mushrooms. Simmer all themarinade ingredients in a pan for 15 minutes.Put the mushrooms into a jar which has beensterilised and pour over the marinade. Makesure that the lid is put on the jar immediately.

MARINEERITUD SEENED1 kg värskeid puhastatud seeni3/4 klaasi vett.

Marinaad1 ½ kl vett20 g (¾ sl) soola15 g (¾ sl) suhkrut7 - 8 pipratera2 loorberilehte1 keskmine sibul (lõigatud ratasteks)I keskmine porgand lõigatud õhukesteksrõngasteks2-3 sl 30%-list äädikat*

Seened pestakse, pannakse vähesesse keevavette. Et seened on veest kergemad, tõusevad nad pinnale, seepärastseente ühtlaseks kuumenemiseks segatakse neid vahetevahel. Seenikeedetakse kaanega suletud nõus. Kogunenud vaht korjatakse ära.Kui seened vajuvad keedunõu põhja ning keeduleem muutub selgeksja vahtu enam ei teki, siis lõpetatakse keetmine.Keedetud seened kurnatakse. Eeltoodud marinaadi ainetestkeedetakse marinaad. Marinaadi keedetakse umbes 15minutit. Kurnaltvõetud seened tõstetakse marinaadi ning keedetakse paar minutit.Seened koos marinaadiga pannakse kuumutatud ja veidi jahtunudpurki või pudelisse, mis kohe suletakse.

PICKLED CUCUMBERSIngredients:

2 cucumbersBlackcurrant leavesDill sprigs3 - 4 cloves garlic

Marinade4 tablespoons sugar4 tablespoons salt4 tablespoons 30% vinegar*2 litres water

Put blackcurrant leaves, dill andsliced garlic at the bottom of asterilised jar. Cut the cucumbersinto approximately 8 cm chunksand fill the jar with the cucumberpieces alternating with layers ofblackcurrant leaves, dill, slicedhorseradish and garlic. Bring themarinade to the boil and pour overthe cucumbers while still warm.

KRÕMPSUD MARINEERITUDKURGID

Koostis: Koostis- ja maitseained.2 kurkimustsõstralehtitillivarsi ja -õisikuid3 - 4 küünt küüslauku

Marinaad4 sl suhkrut4 sl soola4 sl äädikat 30% *2 liitrit vett

Pane purkide põhjamustasõstralehti, tilli, tükeldatudmädarõigast ja küüslauku. Täidapurgid tervenisti kurkidega,pannes ka nende vahele ja pealemustasõstralehti, tilliõisikuid jaküüslauku. Keeda valmismarinaad ja vala kuumaltkurkidele. Pane plekk-kaanedlahtiselt purkide peale.

IMPORTANT NOTE ABOUT VINEGAR*Kui 30% äädikat ei ole saadaval saab kakasutada 10% äädikat, mida saab UKpoola poodidest osta. 10% äädikat tulebvastavalt lahjendada - umbes 1:3 võrra.*If 30% white vinegar is not available, youcan use 10% white vinegar which is widelyavailable from Polish shops in the UK. Thisneeds to be diluted accordingly -approximately to a ratio of 1:3.

VEHLEKMINE

Eesti epeenaiskond kooseisus JuliaBeljajeva, Irina Embrich, Kristina Kuusk jaErika Kirpu krooniti Saksamaal Leipzigismaailmameistriks, kui finaalis alistati 45:33Hiina. Kahel korral Euroopa meistriks tulnudEesti epeenaiskond võitis MM-tiitliesmakordselt.Finaalis haaras Eesti naiskond ohjad teisesminimatšis ning edaspidi hiinlannad enamohtlikuks ei saanudki.Eesti on epeevehklemises varasemalt võitnudneli individuaalset MM-tiitlit ehk kokku olitänavune triumf eestlastele läbi ajalooviiendaks MM-tiitliks.Avaringis Eesti alistas Hong Kongi 45-17,Saksamaa 12-11 ja pool-finaalis Poola 37-27.Naiste epee individuaalvõistluses JuliaBeljajeva sai kaela pronksmedali.Põhiturniiri avaring:Julia Beljajeva – G.Veres (Rum) 15:10;Erika Kirpu – M.Navarria (Ita) 12:15;Irina Embrich – D.Martynyuk (Vene) 15:7;Kristina Kuusk – A.Pochkalova (Ukr) 7:15.1/16-finaalid:Julia Beljajeva - S.Song (Korea) 14:10; IrinaEmbrich - R.Knapik-Miazga (Poola) 12:91/8-finaalid:Julia Beljajeva - Chengzi Xu (Hiina) 13:12;Irina Embrich - T.Gudkova (Vene) 8:151/4-finaal:Julia Beljajeva - Alexandra Ndolo (Saksa) 15:91/2-finaal: Julia Beljajeva - T.Gudkova 12:13Meeste võistluses saavutas NikolaiNovosjolov hõbemedali. Finaalis kaotas takuue aasta tagusele maailmameistrile,itaallasele Paolo Pizzole napilt, 13:15.TENNISVaatamata viimaste nädalate ebaõnneletõusis värskes maailma naisteedetabelis Anett Kontaveit oma karjäärikõrgeimale ehk 27. kohale. Viimasel kahelturniiril avaringis juba reketid pakkima pidanudKontaveit möödus edetabelis šveitslannastTimea Bacsinszky'st, kes vigastuse tõttukaotas palju punkte.Eesti endine esireket Kaia Kanepi parandasoma postisiooni ning on nüüd maailma 421.reket.

KERGEJÕUSTIKHiljuti toimus kergejõustiku MM-i võistlusLondonis, millest võtsid osa Eesti parimaidsportlased. Kahjuks nendest keegi ei tulnudtagasi medaliga, kuid olid mõned headtagajärjed.Eesotsas kümnevõistleja Janek Õiglanevõimsa uue isikliku rekordiga 8371 punktigasai neljanda koha. Oma varasemattippmarki parandas 23-aastane Õiglane 201punkti võrra.(üksikalad 100m*: 11,08 sek; Kaugus:7.33m; Kuul*: 15.13m; Kõrgus*: 2.05m;400m*: 49.58sek; 110m tõkked: 14,56sek;Ketas: 42.11m; Teivas*: 5.10m; Oda*:71.73m ja 1500m: 4min.39,24) *islikudrekordid.Kuldmedali sai prantslane Kevin Mayer(8768), hõbeda sakslane Rico Freimuth(8564) ja pronksi sakslane Kai Kazmirek(8488).Jalavigastust trotsinud Karl Robert Saluri sai8025 punktiga 13. koha, jäädes omarekordile alla 83 punktiga. Maicel Uibo saiteivashüppes nulli ja jättis vigastuse tõttuvõistluse pooleli.Finaalidesse pääsesid ka odaviskajaMagnus Kirt ja kettaheitja Gert Kanter.Meeste odaviske lõppvõistlusel piirdusMagnus Kirt tulemusega 80.48m, mis andis11. koha.(Nädal aega hiljem Pärnus toimunudvõistlusel viskas ta 85.41m. Tanel Laanmäeei pääsenud Londonis finaali 76.45mviskega aga Pärnus viskas 81.28m!)Paraku sai vanameister Gert Kanter vaid 60meetrise heitega 12. Koha. Kvalifikatsioonisheitis ta 63.61m.20 aastane naisvasaraheitja Anna-MariaOrel sai 67.37 meetri viskega hinnatava 18.koha ning 400 meetri tõkkejooksja Jaak-Heinrich Jagor jõudis poolfiinali.Teised tagajärjedNaised -Seitsmevõistlus – Grit Sadeiko – 6094punkti – 18 koha; Kaugushüppe – KsenijaBalta 6,15m - 25 kohaMehed - Kettaheitmine - Martin Kupper62,71 - 17 koha; Maraton – Tiidrik Nurme2.20.41 - 40 koha. Roman Fosti 2.23.28 - 53kohaRALLIOtt Tänak sai Saksamaal kirja oma karjääriteise MM-ralli võidu. Tänak edestas lõpuksteise koha meest Andreas Mikkelseni 16,4sekundiga. Kolmanda koha sai Tänakutiimikaaslane Sebastien Ogier, kellelõppkaotuseks jäi juba 30,4 sekundit.

31. august 2017 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5

S P OR T E E S T I S ON M E T S I 6% V Ä HE M

†Lahkus ema, vanaema ja vanavanaema,

õde ja tädiSOLVEIG KIRSIMA

(nee Kangro)sünd: 21.05.1926 Tallinnassurn: 25.07.2017 Leedsis

mälestavadHeiti, Simon, Christopher

Lisa ja OscarKarin

Astra ja Ian, Vicki ja GeoffEmma, Josephine

Peep Eestist

Eesti Elu (Kanada)Villo Marmei *30.01.37 Tallinnas; †27.06.17 OttawasAdele Reitav (Tulk) *21.02.20 Saaremaal; †13.07.17 TorontosHeljo Wompa (Lindberg) *07.07.24 Tallinnas; †20.07.17 TorontosLaima Klamas *29.01.26 Saaremaal; †25.07.17 TorontosHugo Aaslepp *10.07.19 Hiiumaal; †26.07.17Selma Siivik (Tüürman) *08.09.23 Kolgas; †13.07.17 ScarboroughsAugust Mullaste *08.02.19; †29.07.17Leonida Paluots Adamtau *20.05.24 Võrumaal; †25.07.17 LondonisJuta Tambre (Kell) *16.11.27; †02.08.17Vaba Eesti Sõna (USA)Valdek Päid *10.03.1928; †26.06.17Andreas Ants Traks *22.04.23 Salla, Virumaal; †6.07.17 OhiosEvi Heinaru (Eerme) *10.08.31; †6.07.17Erik Kissa *07.04.23; †11.07.17 Wilmington, DelawaresPeeter Güner *1937.a. Tallinnas; †18.07.17 San Fransiscos.Juhan Raud *11.09.19 Tartus; †21.07.17 KaliforniasAnts Gustaf Aro *13.10.1923 Tallinnas; †23.07.17 Akron, OhiosElmar Saarniit *2.04.1922 Valgas; †23.07.17 FloridasEesti Päevaleht (Rootsi)Udo Kallas *11.12.21 Tallinnas; †01.07.17 KungsbackasIlona Laaman *10.02.34 Tallinnas; †26.06.17 UppsalasKoidu Ventser *03.03.24; †07.08.17Meie Kodu (Austraalia)Elli Treffner (Tukk) *25.01.30; †12.07.17Anni Kaasik *06.08.25 Tartus; †27.07.17 Canberras

Leinateated teistest eesti ajalehtedest

Eesti kool Londonis võtab vastu uusi lapsiKoolitunnid toimuvad kaks korda kuus laupäeviti kell 10.30-13.00Lääne-Londonis Chiswickis. Kool annab võimaluse lastel koos teisteomavanustega eesti keeles suhelda ja õppida. Igal koolipäevaltoimuvad eesti keele, muusika, kunstiõpetuse ja käsitöötunnid ningvanimal rühmal projektitunnid. Lastega teevad koolis töödkvalifitseeritud ja kogemustega õpetajad.

2016/2017. õppeaastal tegutses koolis neli vanuserühma, kus õppisid 3-13-aastased lapsed.Vanuse ülempiiri meil pole, nii et kõik on teretulnud!

Lisainfo kooli kodulehel http://www.eestikoollondonis.co.uk/Kirjutage meile eestikool.london@gmail.com

Eesti Hääl soovibsünnipäevalastele õnne

7. sept Enn Part9. sept Tiiu Ojasoo10. sept Toomas Ojasoo17. sept Lya Leppik19. sept Reeta Knispel20. sept Laine Gornik23. sept Tiina Kõiv25. sept Tiina Metsmaa-Petersons25. sept Helle Unnuk26. sept K Veelma26. sept Ilse Blazaitis27. sept Vello Vahter27. sept Eha Veebel29. sept Tiina Sanfourche29. sept Linda Silber

T ä h t p ä e v a d1. sept 1939 algas II maailmasõda2. sept 1945 II maailmasõja lõpp21. sept 1217 Madisepäev; Paala lahing22. sept 1944 Tallinna vallutamine28. sept 1994 „Estonia“ laevahukkumine

S ü n d i n u d28. aug 1953 Tõnu Kaljuste 8. sept 1932 Einar Sanden 9. sept 1960 Urmas Sisask18. sept 1910 Bernard Kangro22. sept 1907 Viida Juse-Jovanovic23. sept 1851 K A Hermann25. sept 1910 Artur Rinne1. okt 1956 Andrus Ansip

S u r n u d4. sept 1998 Ernst Jaakson9. sept 1975 Karl Eerme10. sept 1995 Salme Ekbaum25. sept 1980 Marie Under25. sept 1944 Johan Pitka

Mäles tame Ing l ismaa llahkunuid

2. sept 1970 ülempreester Nigul Hindo, Londoni Eesti Seltsi ja Eesti Maja esimees7. sept 2003 Villem Kinnas, Bradfordi Eesti Kodu laekur10. sept 1985 prof. Ernst Öpik16. sept 1992 Albert Zirk, IEÜ sekretär

L Õ I K U S - J A M I H K L I K U U

EESTI HÄÄL - ESTONIAN NEWSPublished by the Association of Estonians in Great Britain

Toimetus - Reet Järvik & Toomas Ojasoo.Korrektuur - Tiina Kõiv

Tel: 0115 877 6877. info@eestihaal.co.ukVaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alati ühtuda

toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutab allakirjutanu.Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori loata.Printed by Diamond Print, Long Eaton, NG10 4HN

Aasta tellimus (UKs) - £18Leinakuulutused - miinimum £12

Ühisleinakuulutus -£4 isik; £5 pere

Tšeki saajaks märkige “Estonian News”.

4 Briar Gate, Long Eaton.NG10 4BL.

†Lahkus meie endine Bradfordi Eesti

täienduskooli õpetajaSOLVEIG KIRSIMA

mälestavadAstrid, Karin ja Reet

LONDONIS NÄITUS“KIHNU - the Isle of Women”

Prantsuse fotograafiJérémie Jung'i näitus Kihnust.

Fotonäitus jääb publikule avatuks15. septembrini.

Europe House, 32 Smith Square, LondonSW1P 3EU.

Näitust toetavad Kultuuriministeerium jaEuroopa Komisjon.

Lisa info: kersti.kirs@mfa.ee.

†Lahkus kallis kauaaegne sõber

ARTUR SEPPmälestavad

Helga HeinastuPriidu Rebane

Puhka rahus

Snap backer to invest millions in currency unicornTransferwise

One of the world’s leading technology investors, IVP, aventure capital firm based in Silicon Valley, is poised tobuy a stake in Transferwise in a deal expected to value theonline currency exchange business at more than £1 billion.Transferwise has received about £90 million in funding andits backers include Sir Richard Branson.More than a third of the companies that IVP has investedin have subsequently been listed, an eventuality that mightmean a bumper payday is in store for early investors suchas Sir Richard, as well as Transferwise’s Estonianfounders, Mr Hinrikus, a former Skype director, and KristoKäärmann.Transferwise was set up in 2010 to offer significantlycheaper money transfers than those provided by banksand other traditional players. Mr Hinrikus and MrKäärmann had grown frustrated with the high costsinvolved in transferring money abroad while they wereworking in London. They established a way to transfermoney into each other’s accounts to bypass bank fees.Transferwise’s customers use the site to transfer morethan £1 billion every month. The company claims that itsaves consumers and small businesses more than £1.5million a day in foreign exchange fees.In April Taavet Hinrikus expressed fears about the impactBrexit would have on technology businesses. Transferwisehas its global headquarters in London but is planning aEuropean base on the continent. Source - The Times

CybersecurityAccording to the InternationalTelecommunication Union’s GlobalCybersecurity index, Estonia ranks fifth inthe world and first in Europe incybersecurity. Singapore is ranked first,followed by USA, Malaysia and Oman, outof 195 countries.Raul Rikk, the head of the national cybersecurity domain at the e-GovernanceAcademy, an Estonian think tank andconsultancy organisation, said that it wasinteresting to see that countries withrelatively poor ratings in ICT developmentindices have quite good positions in thecybersecurity index, yet those ranking wellin the ICT development indices don’tnecessarily have as good positions in theGlobal Cybersecurity Index.Since 2007, when Estonia became the firstcountry in the world that was attacked in acyber conflict, the country has become aglobal heavyweight in cybersecurity-relatedknowledge, advising many other states onthe matter. Estonia has signed agreementson developing training and cooperation incybersecurity with Austria, Luxembourg andSouth Korea.

Concert - Sunday, 17 September, 7.30pm.At St Stephen’s Church, College Road, London,

SE21 7HWfeaturing the first UK performance of ArvoPärt’s “Greater Antiphons” for string orchestra.The choristers of St Stephen’s church will joinforces with the new ‘Tamino Orchestra’, whichincludes Siret Lust, a young Estonian doublebass player and Latvian violinist Austra Steķe.The programme also includes VaughanWilliams’s Fantasia on ‘Greensleeves’, works byHandel and Mendelssohn, and the firstperformance of a cello concerto by localcomposer and conductor Nicholas Ansdell-Evans.The Vicar at St. Stephen's is the ReverendCanon Bernhard Schunemann who has closeconnections with Estonia.Tickets £15 on the door.http://www.ststephensdulwich.org/concerts/

Rochester Diocese EstoniaPartnership Celebration

Sunday 24th September at 18:00 at StMary's Riverhead with Dunton Green,

Sevenoaks, Kent.Service conducted by the Bishop of

Rochester James Langstaff and ArchbishopUrmas Viilma.

ESTONIAN NEWS IN ENGLISH

6 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 31. august 2017

EEL SEI S VA D ÜRI T USED JA T EAT ED