SUVESEIKLUS 2017

Rajameistersoovitab

Ainult skoorijatele Auklik tee võioksapesu

Jalgsimatk, jäta autoparklasse

Ajapiirang

SAAREMAA I PÄEV

101 - Quercus specialAvatud: 10-17, Eramaa!Toomas oli metstalunik Nülbaku rabaäärest,enam tuntud kui õunapuu-aednik ja palvemajalugija, seisis suure postimaantee ääres ja ootasbussi tulekut. "See tuleb varsti," oli õemeestalle öelnud. Toomas oli nüüd oodanud küllapjuba üle poole tunni, kuid bussi polnud ikkaveel näha. Ta vaatas natuke rahutult päikesepoole. See asus küll veel üsna kõrgel, kuidõhtune päike vajub ju ruttu. Juba oli nagumärgata, et ta paistesse hakkas sigimaväsimust, ja Toomal oli siit ligi kolme tunni teekoju. Toomasele me sel korral külla ei lähe,selle asemel külastame tema isa sünnikodu.

102 - Mikro-mees ja ...Ta on juba mitmendat põlve õpetaja ja ühtlasika kirjamees. Kuni 2009 aastani võis igal õhtultornist tema tekstile loodud lugu kuulata.

103 - Vaata maailma1778a sündis siin üks kuulsaimaid saarlasi, kespere majanduslike raskuste tõttu pidi 10 aastasepoisina kodunt lahkuma. Aastatel 1803 kuni1806 osales ta koos Adam Johann vonKrusensterniga ümbermaailma reisil. Temajuhitud missioonidel avastati Peeter I saar jaAleksander I maa. Hiljem on tema järgi nimesaanud meri, neem ja kraater kuu tagumiselküljel.

SUVESEIKLUS 2017

104 - Lumemees või siiski raudmees?Norralasest, kes esimesena lõunapooluselejõudis, on arvatavasti paljud kuulnud. Vähemon räägitud tema Itaalia päritolu kolleegist jarivaalist, kelle päästemissioonil norralaneteadmata kadunuks jäi. Põhjendamatult vähetähelepanu on aga pööratud mehele, kesitaallase päästemissioonil ainsana omameeskonnaga abivajajateni jõudis. Tallepühendatud mälestuskivi me otsimegi.

105 - Ohhoo, kivi?Kord varastatud une pealt tüdruk, et tooteenijaks viia. Seda kuulnud, haaranud kohalikvägilane mõned malgad ning asunud röövijatjälitama. Peagi jõudnud vägilane järele ningtoimunud tuline võitlus elu ja surma peale.Ainus, kes tolles heitluses pea kaotas olihobune.

106 - Hagar HirmusPisut vähem kui 10 aastat tagasi leiti siit umbes700-750a pkr pärit ühishaud. 2 aasta jooksultoimunud väljakaevamiste käigus leitihulgaliselt langenud sõdalaste ning paari koeraluustikud. Maetute suur arv on kogu Euroopa-ja tõenäoliselt ka kogu maaailma mõistesunikaalne.

SAAREMAA I PÄEV

107 - Jälgi jätmataValged vahuharjad jooksevadmööda avarat vetevälja,karide kohal murravad ja mühavadtormates edasi kalda poole,kus tõkestav luitevallsuigutab tema raugematu jõuja nad vajuvad väsinuna merre tagasi.

1944. aastal põgenes siit hulgaliselt inimesiläände, sest see on lühim meretee Gotlandile(100 meremiili). Muide, siin asus kamerepäästejaam, mille paadikuuri lammutasidnõukogude sõjaväelased küttepuudeks.Meid huvitav mälestusmärk püstitati siia veidiüle 20a tagasi. Legendis olevat luuletustkandnud infotahvel on küll tänaseks hävinenud,kuid internetist siiski kenasti leitav.

108 - Jää majaNii nagu Kärlal oli ka siin kirik juba keskajal.Kiriku puust kantsli meisterlikult nikerdatuddetailid viitavad kunstisidemeile Lüübekiga 17.saj. alguses. Kantsel kuulus algselt KuressaareLaurentsiuse kirikule, mis aga 1710. aastalmaha põles. Päästetud kantslidetailid kasutatiära siin kirikus, kus varasem dolomiidistkõnetool oli lagunenud. Viimasest on säilinudreljeefse ornamendiga kaetud ümar jalg ningaadlivappe kujutavad raidreljeefid.Dolomiitkantsli tahkudeks olnud 16. sajandilraiutud plaadid on müüritud kirikupõhjaseinale.

SUVESEIKLUS 2017

109 - Täna siin, homme sealSuchowola, Purnuškes, Tállya, Vitebsk,Babruisk, Šo, Polotsk, Kremnické Bane,Dilove, Tillenberg ja ...

110 - Tule torniSee tuletorn on alt ja ülalt värvitud punaseks,keskmine osa on jäetud valgeks. Ehitati 54.aastal tüüpprojekti järgi. Nüüd plaanitakse selleasemele uue ehitamist, kuna kõrgeks kasvavadmetsad on hakanud tema nähtavust segama.

111 - Oma laulu ei leia ma ülesEesti rahva ajaloos on laulmise ja laulupidudetraditsioon kantud UNESCO vaimse pärandinimekrja. On üldteada fakt, et esimeneüldlaulupidu toimus 1869 aastal Tartus, kuidesimene, umbes poole tuhande lauljagakihelkondlik laulupidu, toimus siin juba 6avarem.

112 - Pildiküsimus 1

SAAREMAA I PÄEV

113 - Carmel HaagHenriku kroonikas seda linnust ei mainita,ilmselt ei ulatunud siia mandrilt lähtunudsõjakäigud. Nagu selgub Liivimaa vanemastriimkroonikast, oli Hag Carmele saarlaste väekogunemiskohaks 1260-1261a. ülestõusu ajal,kui siia tuldi varju ordu, Riia piiskopi, Tallinnafoogti, Tartu ja Saare-Lääne piiskopi vasallideühendatud vägede eest. Vaenlase väed laastasidSaaremaad, põlevate külade suits oli katnudkogu maa. Hag Carmele pärast käis äge võitlus.Maalinn õnnestus vallutada tormijooksuga.Võitjad olevat saanud rohkesti siia varjuletoodud saaki: kaks ööd oli neil kulunud selleks,et kanda ja ajada linnusest ära kõik, mis sealoli. Saarlastel tuli veel kord tunnistadasakslaste ülemvõimu.

114 - Jürgeni ja Triinu loodLisaks pärimusele, et selle kivi olevat Piretoma põllest siia pillanud on teada ka, et XVIIIsajandi keskpaigas toimus siin suuremJumalasõna kuulutamine. Iseäranis aktiivselttegid seda Jürgen ja tema naine Triinu, keslausa prohveti kuulsuse olevat saavutanud.Lagedal väljal Jumalasõna kuulutamine eijäänud ka tähtsatel tegelastel märkamata -Kuressaare ülemõpetaja, kes olevat keeldunudkantslist maha ütlema, et kivi juuresvaleõpetust jagatakse, saadeti vanglasse, kus taenne kohtu otsust suri.

SUVESEIKLUS 2017

115 - Mardi mehetegu8.oktoobril 1944, sügisöö pilkases pimeduses,segunesid Eesti Laskurkorpuse sõjamehedtaanduvate SS-laste suure kolonniga. Tekkismitu tundi kestev ränk lähivõitlus, kus omadeja vastaste eristamiseks tuli käsikaudu kiivrikuju kombata. Lahingupaigas on vennashaud jamälestussammas.

116 - Windy BeachRannarahvas asub ehitama oma laeva, etteenida paruni suvast sõltumatut elatist. Parunteeb omalt poolt kõik, et ettevõtmist takistada,kuid ikkagi heiskab laev oma valged purjed.Paraku osutub raha võim otsustavaks niiühistegevuse korraldamisel kui kapteni suheteskogukonnaga ja oma lähedastega. Ta hülgabnaise, kellega tal on poeg, ja naitub jõukalesega. Kaptenina on tema võimuses hoolitsedameremeeste käekäigu eest, kuid ta mõtlebpigem enda julgeolekule. Ent juba puhuvad ülemere 1905.aasta tuuled...Meid aga huvitab jutustuse autorilapsepõlvekodu lähistel asuv tuulik.

117 - Mees metsastTeadaolevalt on see Saaremaa esimenemetsniku elukoht, mille kirjalikud märkmedulatuvad aastasse 1795, kui koostatimetsamajanduskava. Selle järgi olevat metsamajandatud kuni aastani 1866.

SAAREMAA I PÄEV

118 - Mälestuste kogumikSiin on peaaegu kõrvuti II MS mõlemavastaspoole mälestuskivid. Ühel mälestataksehukkunuid, teisel aga räägitakse vastupanulõplikust murdmisest. Meid aga huvitab kohesiin samas kõrval olnud märksa vanem suurtükialus.

119 - Tornide paraadSellest tornist erisuundadesse vaadates,

120 - Pildiküsimus 2

SUVESEIKLUS 2017

121 - Sõrvemaa laulikPalju haudu kaevamata,palju riste tegematajäänud siia kalmistulemereranda Jämajale.

Miks küll Sõrve taadid-memmedkarmid isad, hellad emmedJämajasse pole toodudkus neil kohad ammu loodud.

Sõda laiali kõik paiskasvarandused ära raiskas,lõpuks jäädi kuskil muldakust ei enam koju tulda.

Sestap tühjad paljud kohadainult rohi suvel vohab,pole leida emme haudapole leida taadi hauda.

122 - Pildiküsimus 3

SAAREMAA I PÄEV

123 - Looks õige põllule koolimaja?Selle algkooli koolihoone lugu on küll jubasajandi jagu vana, ent kõlab justkui tänapäev:20 saj alguses oli koolimaja väga armetusseisus ning meenutas pigem mõnda mahajäetudmetsaonni kui koolimaja. 1920 kinkismaavalitsus vallale koolimaja nurgakiviks10000 marka ning sama aasta kevadel läkskiehitustöö lahti. Ehitustöid tegid kohalikudtalumehed, kuid sügisel jäi ehitus seisma ningseni tehtu tunnistati praagiks. 1922a algusesvaliti arhitektuuri konkursil välja võidutöö -6-klassiline kolme liitklassiga koolimaja.Vähempakkumise tulemusena alustatiehitustöödega 12. mail 1923. Esimeneehituslaen, mille vald võttis, oli 2 milj marka.Hiljem sooviti lisaks veel pool milj, kuid sedaei saadud. 1924 kooliaastaks oli maja jubaenam-vähem ning 14.septembril õnnistatigimaja sisse. Tollal veel 4-klassilisena. Kooli100-aastase juubeli tähistamisel 24. mail 1926oli jutt juba 6-klassilisest koolist. Ehitustöödkoolihoone juures jätkusid kuni 1935. aastani.See kool oli Saaremaal esimene, oma Eestiriigis ehitatud koolihoone ja sai siinsekoolipiirkonna keskuseks. Kool lõpetastegevuse 1944. 1978 paigaldasid vilistlasedendise koolimaja trepile mälestuskivi.

SUVESEIKLUS 2017

124 - Koolipoiste lugu1944a septembris, kui sakslased olid Eestistlahkumas, olid Saksa õhutõrjepataljonilennuväe abiteenistujatena teeninud koolipoisidvaliku ees: deserteeruda ja tabamise korralriskida mahalaskmisega või lahkuda Eestistkoos väeosaga. Nii jõutigi Lätti, kust 25.oktoobril nad laevadele laaditi ning öö varjusSõrve toodi. Peeti ägedaid kaitselahinguid,kuid siiski oldi sunnitud taanduma. 21 juunil2003a avati mälestustahvel, mis paigaldatirinde staabiks olnud maja seinale.

125 - Linda? Või ikkagi Piret?II MS järel oli siin rannal pooleli kaks laeva,millest suurem, 200 tonnine, oli rüüstatud agaväiksema, 100 tonnise juures, võisid töödjätkuda. Kohalik laevameister kogus puusepadjälle kokku ning metsast toodud materjalistvormitigi kahemastiline alus.

126 - Pildiküsimus 4

SAAREMAA I PÄEV

127 - Tiiger, Panter ja LeopardPüramiid on prismatoidide hulka kuuluvhulktahukas, mille põhi on hulknurk ningülejäänud tahud on kolmnurgad, mis omavadühist tippu. Energeetiliselt peetakse püramiideüheks võimsamaks vormiks, mis suudavadtõrjuda kõikvõimalikke ebameeldivusi - olguselleks siis mõni paha vaim või nürinevžiletitera. Meid huvitavad püramiidid ei oleküll nii suured ja uhked nagu Cheopsi võiCholula püramiidid ja pärinevad märksauuemast ajast, ent oma roll ajaloo kujundamiseloli neilgi. Sarnaselt maailmapärandissekuuluvatega, kasutati ka nende rajamiselkohalike (sunnitud) abijõudu.

128 - Pildiküsimus 5

SUVESEIKLUS 2017

129 - No mis sa passid?!"No kena-kena, kena on noh. No mis-mis,olemegi siin Saaremaal ja olemegi kenasti ....See koht, kus me praegu oleme, see on .....kuulus bussipeatus. Bussipeatuse maja on sealaga siin on ka bussipeatus, kus on kena kivi.Teinekord, kui sul mitte muffigi ei ole teha, siissa võid selle kivi otsa minna lihtsalt passima.Bussipeatuses saab ikka sees ja mitmekesi kooskenasti passida."

130 - Kõrgemale, ikka kõrgemaleSaaremaa kõige kõrgemal ja vanimal alal asub1957. aastal asutatud looduskaitseala. Alakõrgeima tipu kohta annavad teatmeallikadvastukäivaid andmeid: 51 meetrist kuni 58meetrini. Maantee ääres, ühel kõrgeimatestküngastest, seisab vaatlustorn. Tornist on nähaKihelkonna kirik ja Viki mastid, paremailmaga haarab silm Vilsandit, Harilaidu jaKärla korstnaid. Väga hea nähtavusega onsilmapiiril Kuressaare loss, Sõrve ja isegi Kõpumajakas Hiiumaal.

131 - S-75Ühel maanteel on küla, või küla ise ongimaantee, kui seda küla külaks või maanteedmaanteeks üldse nimetada saab.. Igal juhul, siinhoiti agregaate, mille eesmärgiks oliahelreaktsiooni esile kutsumine.

SAAREMAA I PÄEV

132 - Võõrastemaja?See kirik rajati 1260ndail aastail eestlastemuinaslinnuse lähedusse. Algne kirik oliSaaremaale tüüpiline rajatis: ühelöövilisepikihoone, kitsama kooriruumi ja sellepõhjaküljel liituva käärkambriga. Algkirik olikogu ulatuses võlvitud, kuid need kukkusidpeale kiriku valmimist kokku ja asendatilameda puitlaega. 1407 lisati kirikule torn ningmõned aastad hiljem võlvisid Tallinna meistridkiriku kahelööviliseks. Viimane suurem ehituson seotud palverändurite hulga kasvuga kuikäärkambrile lisati teine korrus, mis täitisvõõrastemaja rolli.

133 - MHG-EOK-ERMAvatud: 10 - 21, Eramaa!Järmisel aastal möödub tema sünnist 150aastat. Ta oli omakandi üks kuulsamaid mehi.On olnud seotud Jakob Hurdaga, osalenudMiina Härma Gümnaasiumi rajamises ningolnud Eesti Olümpiakomitee üksasutajaliikmetest ja Eesti Rahvamuuseumirajamise eestvedaja. Väidetavalt olevatannetanud ERM-le ka esimese eksponaadi.Lisaks on olnud diplomaat nii Soomes kui kaSuurbritannias ja Hollandis. Tema sünnikoduõuel on mälestuskivi ja maja seinalmälestustahvel.

SUVESEIKLUS 2017

134 - Isegi kirikusse ei kõlba..See Kristuse sündimisele pühendatud kirikvalmis 1873 aastal. 1944 aastal rüüstasid sedanõukogude sõjaväelased ning kirik jäivaremetesse. Öeldakse, et keegi pole niipatune, et ei võiks kirikusse tulla. Ometigi,alles mõned kuud tagasi, kaevati üles viimasednõukogude sõdurite säilmed ja maeti ümberVananõmme kalmistule, kuhu paberite järgiolid nad maetud juba 1950ndatel.

135 - Pildiküsimus 6

136 - SalanõuKord olnud Vanapaganal salanõu SõrveSaaremaast ära lahutada. Ta vedanud kannagakraavi maasse, kus tänaseni jõgi voolab. Sellejõe kaldale on rajatud matkarada, kus külastajasaab Tõllu tegemisi oma käega proovida.

SAAREMAA I PÄEV

137 - Lihulamehed Saaremaal?Ehituselt kõige võimsam maalinn Saaremaal.Linnus paikneb küladest eemal metsas,liivaluidetel, mida osalt piiravad sood.Looduslikult on paik väga hästi kaitstud:loodeküljelt voolab läbi väike oja, ida ja kagupool on 3-4m kõrgused liivaseljakud. Linnuserajamisel on liivaseljakud omavahel ühendatud,nii tekkis ovaaljas, välisnõlvalt kuni 10mkõrgune ringvall. Maalinna välisläbimõõt onloode-kagu suunas 270m, ristipidi 70m. Õuepindalalt on linnus Saaremaa suurim - ligi18000m²

138 - Lõpp-peatusTihtipeale on rannaäärsete kabelite sünniluguseotud mõne merehädalise poolt pääsemiseksantud lubadusega. Paraku, siia kokku sattunudkabelite ja merehädalisete pääsemislugudevahelist seost rajameistril leida ei õnnestunud.Lisaks kabelitele on siin kokku saanud tervehulk erinevaid inimesi - lihtsurelikud,mõisnikud, aadlikud, suurkujud, sõjamehed...Neist nii mõnegi elu- või sünnikohta saabseikleja ka Suveseikluse jooksul külastada. Siinaga huvitab meid mees, kes on saavutanudkindralmajori auastme, on nimetatudaupresidendiks ja lausa kolmel korral olnudkandidaat Nobeli preemiale.

SUVESEIKLUS 2017

139 - Kuidas kivi omale legendi saiNii nagu siinsete kividega ikka, on ka see kivi,üks paljudest Pireti kerisekividest. Teistestomasugustest erinevaks teeb selle aga asjaolu,et Piretiks peetav isik on veel päriselt elavateinimeste hulgas ning legendi järgi asub see kivitema lapsepõlve ja noorusaastate teedel.

140 - See ei ole tuuleveskiNSVL vägede Saaremaa võimsaima jamoodsaima rannakaitsepatarei juurde pöörabrada maantee 3. kilomeetrilt. Sama maanteeneljandalt kilomeetrilt umbes 100m läänesuunas asub komandopunkt, kuhu on püstitatudbetoonist obelisk. Seal on säilinud ka patareivaatlustorn, mis väliselt sarnaneb tuulikuga.Patarei koosnes komandopunktist, kahest maa-alusest suurtükitornist, vaatlustornist,katlamajast ja sõjaväelinnakust. Suurtükitorniplokid olid 16m sügavused kahekorruselisedbetoonehitised 2m paksuste seinte ja 3,5mpaksuse laega. Suurtükkidest oli võimaliktulistada 40km kaugusele. Kui Saksa väedpatarei lähedusse jõudsid, õhati kaitseehitised.

141 - Aidake matkataSiinne, 2,8km pikkune matkarada, asubSaaremaa vanimas ja kõrgeimas osas ning läbibLääne-Saaremaa kõrgustikule iseloomulikkekooslusi - mitmeid metsatüüpe, liigirikkamadalsoolaigu ja taastatud puisniidu.

SAAREMAA I PÄEV

142 - Vaatetorni klassikaSee on üks tüüpilisemaid vaatetorne siin kandisja oleks võinud ju selle ka täiesti rahulikusüdamega kõrvale jätta, kui poleks avastanud,et ühtegi klassikalist vaatetorni küsimust eiolegi.Niisis, kui hoiad oma nina loode suunas, leiadka torni.

143 - Triinud, Preedikud ja KustadVarasemalt olid Saaremaal eri piirkondadeinimeste kohta levinud nende ametite jategevuse järgi iseloomulikud hüüdnimed. Niiolid Mustjala elanikud tümakäkid, Kihelkonnaelanikud vandiraiujad. Ansekülas elasid hallidkalakullid, Sõrves Triinud ja Preedikud,Lõopõllu elanikud olid lubjahakid, Looneelanikud aga Kuiguaugu Kustad. TegelikulKustal oli 4 poega, kellest kolme rajatudomapärased maakeldrid on tänaseni enam-vähem säilinud.

144 - Iga pink räägib oma looOma aja kohta eesrindlike vaadetega mees olisiinse koguduse köstriks ja koolmeistriks ülepoole sajandi. Köstrina astus ametisse 1843 javiis aastat hiljem võttis enda kanda kakoorijuhi ameti. Ta oli 1871 aastal toimunudlaulupeo peamiseks korraldajaks ning kõigeselle kõrvalt oli ta kihelkonna kooli ehituseorganisaatoriks. Koolmeistrina õpetaskooliprogrammile lisaks ka muid eluksvajalikke praktilisi teadmisi. Tema mälestusekson paigaldatud pink.

SUVESEIKLUS 2017

145 - Hauakambri loodSee mees sündis 02.08.1839 ning õppisPeterburi kadettide koolis. Peale koolilõpetamist tudeeris ta raudteeasjandust kunasee tõotas head karjääri. Nii saigi Saaremaaltpärit noorhärrast Lõuna-Venemaa raudteefirmajuht. 1870ndate algul otsustas ta kodumailetagasi pöörduda ja siin oma elu sisse seada.Ostis mõned mõisad ning ehitas väljamõisasüdame, mille ehitamisel jõu ja rahagaeriti ei koonerdatud. Härrastemaja sai selline, ethiljem mahtus seal tegutsema saja õpilasegakool. 1878 abiellus endast 20 aastat nooremanaisega. Abielu aga ei kestnud kaua - 1880 surinaine teise lapse, poja, sünnitamise järel.Rahva seas levis kuulujutt, et naise surma tagaolevat üks noor naine, kes lootnud isemõisahärrale mehele saada ning seepärastkallutanud enda poole ämmaemada, kes poisisünnituse vastu võttis. Naise mälestuseks javiimseks puhkepaigaks lasi mõisahärraastangule ehitada sihvaka kabeli. Samassekabelisse maeti 1916 aastal ka tema poeg ning1925 aastal ka mõisahärra ise. Nõukogudueajal kabel rüüstati ja müürikivid tassiti sadamaehitusel täiteks.

146 - Suur Peeter ja Väike PeeterSee ehitis pälvis rajameistri tähelepanu, kunaon omasuguste seas üks väiksemaid ja lihtsaltjäi teele. Tema paariline, millega ühine tervikmoodustub, asub sama poolsaare teisel poolel.

SAAREMAA I PÄEV

147 - Oeh...Avatud: 9-20 Läbib eramaad. Jäta autoparklasse!Kuna pangaks loetakse astangut mille kõrgusulatub üle 1m, siis nii mõnigi pank, mida siinsaarel vaatamisväärsusena reklaamitakse, onlooduses raskesti tuvastatav. See pank agamitte. Astang ulatub 3-4meetrini. Seega,ohkida pole siin midagi. Tee pangale möödubomalaadse otstarbega pukktuulikust.

148 - Sööma!Ega siin midagi keerulist ei olegi. Endisestkoolimajast on saanud teelistemaja, kustänapäeval pakutakse maitsvaid koduseidsööke.Suveseikluse särgikandja saab iga prae kohtatüki kooki ja tassi kohvi tasuta. Teelistemaja onavatud 12-19

SUVESEIKLUS 2017

149 - KivikubjasErinevad allikad märgivad selle mõisaesmamainimise ajaks XV või XVI sajandialgust. Mõisa peahoone oli õlgkatusegapuithoone. Läbi ajaloo käis mõis mitmeid kordikäest kätte, kuni lõpuks omandireformi käigusriigistati. 1925. aasta sügisel kolishärrastemajja kool. Kolmekümnendate lõpusehitati härrastemaja asemele uus ja moodsamhoone. 2005 aastal kool suleti. Täna tegutsevadhoones Tööõppe Keskus ja raamatukogu.Koolihoone tagant leiad ühe omamoodi kivi..

150 - Revisited2003a oli nii: Ilmselt on meil täna võimatu selleautoga Eestimaal rohkem lääne poole sõita.Nägemisulatuses on Eesti läänepoolseimadlaiunukid. Massiivsetest paelahmakatestpankrannik seisab avamerelainetele vihaseltvastu.. Täna tuleb auto jätta RMK parklassening ette võta ca 2km jalgsimatk.

151 - Pildiküsimus 7

SAAREMAA I PÄEV

152 - Pildiküsimus 8

153 - Sõrmuste isandSee pank paikneb poolsaare kitsa "kaela"lähedal ning on jälgitav ligi kahe kilomeetripikkusel rannalõigul. Siin võib kõikjal leidaomapärast jämedateralist helehalli lubjakivi,mis koosneb meriliiliate varrelülidest ja nendeosistest. Puuraugud tõendavad, et säärase ilusaja puhta kivi paksus ulatub kohati 10 meetrini.Kui liiliate varrelülid on purustamata,meenutab kivim lausa sõrmusehoidlat, siit karahvapärane nimetus - sõrmuspaas.Pangale juhatavast viidast 0,5 km kirdessealgab jupp asfaltteed, sealtsamast keerab karada randa...

SUVESEIKLUS 2017

154 - VIP tornSiinse tuletorni ajalugu ulatub 1646. aastasse,mil Liivimaa kindralkuberneri GabrielOxenstierna nõudmisel ehitati kaevusarnanepuittuletorn. 1770. aastal ehitatud suurneljatahuline kivitorn püsis kuni IIMaailmasõjani. Selle 36 m kõrguse kivitornilasksid sakslased ööl vastu 24. novembrit 1944õhku ja see purunes täielikult. Juba 1945. aastalehitati ajutine puidust torn ja 1960. aastalvalmis praegune 52m kõrgune raudbetoontorn.

155 - Pildiküsimus 9

156 - Väike aedSeal väikses aias mind ootab mu emata istub pingil seal kastani allOn halliks läinud mu hea armastav emaja üksi kindlasti raske on tal ...

SAAREMAA I PÄEV

157 - Kes siis seda lugu ei teaks..Vaevalt, et suveseiklejate seas on kedagi, kes eiteaks lugusid katkenud põllepaeltest ja mahapudenenud kerisekividest või siis siin mailtoimetanud vägilasest ja tema naisest. Mõnedehk mäletavad isegi temast 1980 aastalTallinnfilmis valminud animafilmi. Kogu luguoleks võinud unustuste hõlma vajuda, kui seemees poleks seda kirja pannud. Temasünnikohas pole tänaseks midagi säilinud,seega külastame hoopis tema viimsetpuhkepaika.

158 - Laevade pommitamineOn 21. septemberi õhtu 1944, Tallinnast väljubSaksa vägede ja sõjapõgenike konvoi. Südaööpaiku jäetakse hüvasti Ristna tuletorniga, kell5:37 avastab konvoi Nõukodudeluurelennuväepolgu lennuk ja ca 4 tundi tundihiljem tõuseb õhku löögisalk. Kell 11 toimubrünnak, ahter hakkab kiirelt vajuma ning mõneaja pärast on laev uppunud. Erinevate allikatejärgi umbes 3300–3500 pardal olnust pääseseluga umbes 650.

SUVESEIKLUS 2017

KONTROLLLEHT SELTSKONNA NIMI