TÖÖ NR: KSH48/14 · 2018. 12. 20. · keskkonnaagentuur viridis oÜ keskkonnakonsultatsioonid reg. 11368855 reg: 14.04.2007 tellija: armanitex oÜ tÖÖ nr: ksh48/14:tÖÖ nimetus

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ

KESKKONNAKONSULTATSIOONID

REG. 11368855

REG: 14.04.2007

TELLIJA: Armanitex OÜ

TÖÖ NR: KSH48/14

TÖÖ NIMETUS:

PALDISKI MNT 110 KINNISTULE DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUD TEGEVUSTEGA KAASNEVATE MÕJUDE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

KSH PROGRAMM

KESKKONNAEKSPERT: OLAVI HIIEMÄE

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ

TALLINN 10117 TARTU MNT 14

TEL. 527 8 027

http://viridis.webs.com

http://viridis.webs.com/

Paldiski mnt 110 DP KSH programm

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2

SISUKORD

1. Keskkonnamõju hindamise eesmärk .....................................................................3

2. Planeeritav tegevus ................................................................................................5

3. Teave keskkonnamõju hindamise sisu kohta ..........................................................7

4. Hindamismetoodika ................................................................................................8

4.1. Mõjud looduskeskkonnale ................................................................................ 9

4.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ................................................... 10

5. Keskkonnamõju hindamise protsessi osapooled .................................................. 12

6. Keskkonnamõju hindamise tegevuskava .............................................................. 14

Lisad

Lisa 1 Paldiski mnt 110 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise otsus

Lisa 2 Paldiski mnt 110 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiisjoonis

Lisa 3 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatis KSH algatamise kohta

Lisa 4 Paldiski mnt 110 KSH programmile ametkondadega kooskõlastamise perioodil esitatud ettepanekud

Lisa 5 KSH programmi kooskõlastamisel esitatud ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused

Lisa 6 KSH programmi avalikustamisest teavitamine Lisa 7 KSH programmi avalikustamise perioodil saadetud ettepanekud Lisa 8 KSH programmi avalikustamiskoosoleku protokoll ja koosolekust osavõtjate

nimekiri



1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on koostatud lähtudes

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) (RTI,

24.03.2005, 15, 87). Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatas Tallinna

Linnavalitsus 9. aprilli 2014 korraldusega nr 541-k, viitega kohaliku omavalitsuse

korralduse seadusele (KOKS) § 30 1g I p 3, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) § 33 lg 1 p3, § 35 lg 5, haldusmenetluse

seadusele § 64 ja § 68 lg 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005

määruse nr 224 ,,Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 p-ga 2.

Hetkel kehtib piirkonnas Tallinna linnavolikogu 6. mai 1999 otsusega 102 kehtestatud

Pikaliiva-Härma detailplaneering, mis ei vasta täielikult kehtivale detailplaneeringule (Töö

nr 02-97, arhitekt E. Aurik). Suurem osa Pikaliiva-Härma detailplaneeringuga kavandatust

ei ole realiseerunud. Planeeringu järgi peaks teede struktuur olema teistsugune kui see

praegu on. Osaliselt puudutab planeeringualal menetletav Paldiski mnt 108 ja 110

kruntide detailplaneeringut nr DP025850, mille taotlus on esitatud 26.04.2006.a.

Seoses sooviga muuta planeeringuala ja planeeringu lahendust, on OÜ Armanitex

linnavalitsusele esitanud taotluse peatada Paldiski mnt 108 ja Paldiski mnt 110 kruntide

detailplaneering, nr DP025850, menetlemine. OÜ Armanitex on omandanud Paldiski mnt

110 kinnistu (3024 m²) eesmärgiga rajada kinnistule korter-, administratiiv- ja ärihoone

ning algatanud selleks detailplaneeringu protsessi.

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Paldiski mnt 110 kinnistu (k.ü.t. 78406:606:0790)

üksuse piire ja moodustada maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel krunt (Joonis 1),

mille sihtotstarbed oleksid 70 % elamumaa ja 30 % ärimaa (olemasolev maakasutuse

sihtotstarve on 100% elamumaa). Moodustuvale krundile soovitakse ehitada kuni 22

korruseline korter-, administratiiv- ja ärihoone (Joonis 2, LISA 2).

Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule on Ehitajate tee ja Paldiski maantee

vahelises piirkonnas lubatud ehitada kõrghooneid absoluutkõrgusega ligikaudu 90 m

ü.m.p. Arvestades antud asukoha kõrgusjooni tuleb hoonete maksimumkõrguseks

ca 82 m maapinnast, mis teeb arvutuslikult ca 22 korruselise maja kõrguse.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga

tegevuste loetellu. Seepärast on keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatud KeHJS

§ 6 lõikes 2 nimetatud kaalutletud otsuse põhjal, mis tugines Tallinna Linnavolikogu

16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine

Tallinnas" ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustele, mis sätestas, et

kõrghooned linnakeskkonnas on olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju

ulatuse täpsemaks määramiseks on vajalik igale kõrghoone ehitamist koostatavale

detailplaneeringule läbi viia konkreetseid lokaalseid mõjusid arvestav keskkonnamõju

strateegiline hindamine. KSH algatati ka tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringu



elluviimisega kaasnev tegevus, kuni 22 korruselise kõrghoone ehitamine võib eeldatavalt

omada olulist keskkonnamõju, millega võivad kaasneda pöördumatud mõjud sotsiaal-

majanduslikule- ja loodus-ökoloogilisele keskkonnale.

Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" kohaselt tuleb kõrghoone või

kõrghoonete grupi kavandamisel mingisse piirkonda arvestada nende mõju avalikule

välisruumile ja inimesele ning looduskeskkonnale ja liiklusele.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnata

Armanitex OÜ poolt kavandatud Paldiski mnt 110 kinnistule kavandatud kuni 22

korruselise korter-, administratiiv- ja ärihoone ehitamisega kaasnevatest muutustest

tingitud eeldatavat otsest ja kaudset mõju projektpiirkonna lähiala keskkonnale,

analüüsida kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnevate negatiivsete mõjude vältimise

või leevendamise võimalusi ja teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid ning lähtudes

projekti ja KSH algatamiseks esitatud ametkondade ning avalikkuse poolt esitatud

nõuetest/ettepanekutest viiakse läbi avalik KSH protsess, mille lõpptulemusena

koostatakse KSH aruanne, millega selgitatakse:

Kavandatud projekti elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid? Millised on

võimalikud mõjud, tagajärjed ning mõjude ulatus ümbritsevale keskkonnale seoses

kavandatud tegevuste alustamisega?

Kavandatavate tegevuste eeldatavad keskkonnamõjud Haabersti linnaosa ning

Harku järve ümbruskonna ökoloogilisele ja sotsiaalsele seisundile.

Kas ja millisel maa-alal ohustavad kavandatavad tegevused piirkonna

looduskaitseliste eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust?

Kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamisel arvestatakse:

- Seadustest, arengukavadest (vt lk 11) ning eelnevalt koostatud või koostamisel

olevatest planeeringutest tulenevate tegevuspiirangutega;

- Kooskõlastatavate organisatsioonide ettepanekutega;

- Eelkõige järgitakse looduskaitselisi põhimõtteid ning püütakse otsida võimalusi

keskkonnale pöördumatute ja kahjulike tagajärgede minimeerimiseks;

- Soovitustes lähtutakse põhimõttest leida loodus- ja sotsiaalmajanduslikust

seisukohast planeeringule parim võimalik lahendus;

- Tagatakse looduskaitseliste objektide kaitse;

- Piirkonna hilisemal majandamisel arvestatakse seadustest tulenevate ning

loodussäästvatest põhimõtetest lähtuvate piirangutega.

Kavandatud tegevuste elluviimisega eeldatavalt ei kaasne olulist negatiivset mõju ega

piiriülest keskkonnamõju ning ei ületata piirkonna kriitilist taluvuspiiri.



2. PLANEERITAV TEGEVUS

Planeeringu eesmärk on Paldiski mnt 110 kinnistu (k.ü.t. 78406:606:0790) maakasutuse

sihtotstarvete muutmise teel krunt (Joonis 1), mille sihtotstarbed oleksid 70 % elamumaa

ja 30% ärimaa (olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa).

Moodustuvale krundile soovitakse määrata ehitusõigus maapinnast kuni 82 m kõrguselise

ja kuni 22 maapealse ning 2 maa-aluse korrusega administratiiv- ja äripindadega

korterelamu ehitamiseks (Joonis 2, LISA 2). Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse

andmetel on Paldiski mnt 110 kinnistu pindala 3024 m², millest 281 m² on olemasolevate

ehitiste alune maa (krundil asuvad tulekahjus poolenisti hävinud ja seepärast lammutamist

vajavate hoonete varemed (Fotod 1 ja 2)), 281 m² õuemaa ja 2743 m² muu maa.

Joonis 1 Kavandatava kõrghoone arendustegevusala, Paldiski mnt 110

Planeeritav ala asub Tallinnas Haabersti linnaosas Paldiski maantee ja Rannamõisa tee

ristmiku läheduses. Paldiski mnt 110 kinnistul paikneb olemasolev õiguslikul alusel

püstitatud kahe (osaliselt lagunenud) abihoonega üksikelamu. Kinnistul paikneb puurkaev

(PRK0000450). Elamu koos abihoonete ja keldriga lammutatakse ning puurkaev

tamponeeritakse (taotlus on esitatud). Kinnistu omandiõigus kuulub Armanitex OÜ-le.

Kinnistul asub kõrghaljastust, üksikud viljapuud ja põõsad. Kinnistul puuduvad muud

piirangud ja kitsendused.

Fotod 1 ja 2 Tulekahjus hävinud hoonete varemed



Paldiski mnt 110 kinnistu on ümbritsetud mitmete administratiiv ja ärihoonetega. Kinnistust

põhja poole jäävad United Motorsi BMW keskuse administratiiv- ja ärihoone. Teisel pool

Rannamõisa teed asuvad Rimi ja Roccal al Mare kaubanduskeskused ning Saku

Suurhall. Kavandatavast kõrghoonest lääne suunas jääb Arigato spordikeskus.

Spordikeskuse omanike poolt on samuti algatatud planeering kinnistule Rannamõisa tee 1

jalgpallistaadioni ja Rannamõisa tee 3 kinnistule kuni 16 korruselise äri- ja majutushoone

rajamiseks. Kinnistust lõunasse jääb K-Rauta tööstuskaupade kauplus ja ida suunda

Paldiski mnt ning selle äärsed Õismäe linnaosa korrusmajad (valdavalt kuni 17

korruselised).

Joonis 2 Kavandatud kõrghoone eskiismudel. Vaated Haabersti ringi ja K-Rauta sissesõidu kohalt, Tallinn-Keila mnt poolt.



3. TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA

1. Sissejuhatus

2. Kavandatava tegevuse algatamise eesmärk

3. Kavandatava tegevuse õiguslikud alused

4. Kavandatava tegevuse suhe teiste planeeringutega - ülevaade planeeringuala

naabruses planeeritavatest arendustest

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus. Olemasolev olukord

6. Kavandatud tegevuste arendamisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud

projektalal ja selle lähipiirkonnas.

7. KSH põhimõtted. Metoodika, tegevuskava ja KSH protsess

8. Alternatiivide kirjeldus

Alternatiivide esitamise eesmärk on leida huvitatud isikutega koostöös parim

võimalik projektlahendus. Alternatiivide hindamisel esitatakse KSH-s analüüs

täpsema maakasutuse, ehitiste asukohtade ning parima lahenduse valikuks. Töö

teostamise käigus võivad lisanduda täiendavad alternatiivid.

0-ALTERNATIIV – Ptk 2 kirjeldatud kavandatavad tegevused ei realiseeru.

0-alternatiiviga kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevusega

samade kriteeriumide alusel.

ALTERNATIIV 1 - projektlahendus (ptk 2 Planeeritav tegevus) - krundile Paldiski

mnt 110 kuni 22 maapealse ning 2 maa-aluse korrusega korter-, administratiiv- ja

ärihoone ehitamine.

9. Maatrikstabeli hindamistulemuste analüüs

10. Alternatiivide võrdlus ning alternatiivide valiku põhjendus

11. Leevendavad meetmed - negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise

meetmete analüüs. Täiendavad ettepanekud positiivsete mõjude võimendamiseks.

12. Järeldused ja soovitused. Soovitused projekti täiendamiseks.

13. Seire vajadus.

14. Ülevaade KSH protsessist, avalikkuse kaasamise ja konsultatsioonide tulemustest.



4. HINDAMISMETOODIKA KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning

kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut.

KSH eesmärgiks on esitada detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnaalaseid

ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaks ja ennetaks planeeringust tulenevaid

võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid.

KSH-s käsitletakse detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat eeldatavalt otsest ja

kaudset mõju looduskeskkonnale, kultuuripärandile, inimese tervisele ja sotsiaalsetele

vajadustele. Arvestatakse, et mõjude ulatus võib olenevalt mõju liigist olla erinev. Mõjude

täpsem ulatus selgub KSH aruande koostamise käigus.

KSH käigus hinnatakse projekti eesmärkide ning nende realiseerimiseks vajalike

tegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid. Eelkõige vaadeldakse

KSH teostamisel DP-ga kavandatud tegevuste realiseerimisest tekkivat otsest ja

kumulatiivset mõju nii inim- kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitakse võimalusi

nende eeldatavalt tekkivate mõjude vähendamiseks alternatiivsete lahenduste või

parendusettepanekute esitamise kaudu.

KSH läbiviimisel (mõjude prognoosimine ja hindamine, alternatiivsete võimaluste

selgitamine, kirjeldamine, hindamine ja võrdlemine) kasutatakse metoodiliselt mitmeid

traditsioonilisi uurimismeetodeid nagu kvantitatiivne võrdlusanalüüs (erinevate loodus-,

kultuurilise ja sotsiaal-majandusliku keskkonnategurite maatrikshindamine), vastava

teemavaldkonna erialaspetsialistide eksperthinnangud, küsitlus, vaatlus jm.

Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit (Saaty

hindamismetoodikat (Morris, Therivel, et al. “Methods of Environmental Impact

Assessment” – Oxford Brookers University, UCL Press 1996), kus hinnatakse ja

võrreldakse looduskeskkonna, majanduslikke ning sotsiaalkultuurilisi tegureid ning

tuuakse esile nende omavahelised seosed, kus eeldatavaid mõjusid hinnatakse vastavalt

mõjude suurusele, geograafilisele ulatusele, kestvusele, suunale ning olulisusele.

Olulisemaid keskkonnaaspekte analüüsitakse nende keskkonnamõjude eeldatava vahetu,

kaudse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnanguna.

Kuna tegemist on territooriumi ruumilise planeerimisega, siis kasutatakse KSH protsessi

läbiviimisel tuvastatud mõjude analüüsimisel hästi töötavat kaardikihtide meetodit, kus

erinevate piirangute (seadustest, teistest planeeringutest, looduskaitselistest objektidest

või kohalikest loodustingimustest) alusel kaardistatakse kavandatud tegevusteks sobivad

ja ebasobilikud alad ning määratakse võimalikud konfliktalad. Järelejäänud alasid

võrreldakse vastavalt kavandatava projektlahendusega, hinnatakse nende realiseeritavust

ja otstarbekust ning vajadusel tehakse kavandatud lahendustele ettepanekud

muudatusteks.

Keskkonnamõjude hindamises esitatakse eeldatava vahetu, kaudse, kumulatiivse,

sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnang, sealhulgas

hinnatakse mõjusid inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale,



bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele,

pinna- ja põhjavee mõjudele, kultuuripärandile ja maastikele. Keskkonnamõju

hindamisega esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate eeldatavate mõjude

hinnang, kus hinnatakse:

4.1. Mõjud looduskeskkonnale

Mõjusid kirjeldatakse ja hinnatakse tuginedes, kas varasemate uuringute tulemustele või

konkreetselt selle DP ja KSH läbiviimiseks koostatud eksperthinnangutele, mille

tulemusena omistatakse erinevatele kriteeriumitele arvuline väärtus ja lisatakse see

alternatiivide keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite võrdlusmaatriksisse.

Mõjud veekeskkonnale

Projektala asub Harku järve kunagisel lammialal, mistõttu võib oletada, et

pinnalähedane põhjavesi asub suhteliselt maapinna lähedal. See võib muutuda

problemaatiliseks kavandatud hoone vundamendi ja kuni kahe maa-aluse korruse

rajamisel. Maa-ameti kaardirakenduses olevatelt kaarditelt on näha, et eelnevate

hoonete ehitamiseks on rajatud kuivenduskraavide süsteeme, mis võivad osutuda

vajalikuks ka käesoleva projekti puhul.

Detailplaneeringuga on parkimine kavandatud hoone kahele maa-alusele korrusele,

mille rajamisel võib avalduda negatiivne mõju põhjavee alanduslehtri tekkimisel ning

see võib omakorda mõjutada hoonete püsivust ja kõrghaljastuse kasvutingimusi.

Probleemidele lahenduse leidmiseks on tellitud hüdro-geoloogia eksperthinnang OÜ

REI Geotehnika ekspertidelt.

Mõjud pinnasele ja maakasutusele, taimestikule, linnustikule ja loomastikule

Projektala puhul on tegu Haabersti linnaosa ääreala maadega, mille haljastus on

valdavalt looduslik ja ei oma ühtset korraldust. Enim inimmõjutatud piirkonnad

projektalal on Rocca al Mare kaubandusterritooriumi, Arigato spordikeskuse, BMW

keskuse administratiivhoonete ja K-Rauta ehituskaubanduskeskuse vahetusse

lähedusse jäävad alad. Suurimat mõju taimestikule võidakse avaldada piirkonna

veerežiimi muutuste kaudu, ehitustegevuse käigus ja nendega seotud heina- ja

võsaalade mõjutamise tõttu. Siiski, kavandatavate tegevustega kaasnevat olulist mõju

taimestikule ette pole näha. Olemasoleva maapinna kõrguse muutmist ei planeerita.

Piirkonnas liigvett eeldatavalt ei teki.

Elurikkuse linnuvaatluste andmebaasis kirjed linnuvaatluste kohta konkreetsel

detailplaneeringualal ja lähipiirkonnas puuduvad. Seepärast lähtutakse KSH aruande

lähipiirkonna linnustiku teema käsitlemisel ornitoloog M. Uustali poolt 2014. a aprillist

juunini tehtud kohapealsete vaatluste andmetele. Rände- ja pesitsusvaatlused

toimusid 2014 a. 11.04, 17.04, 15.05, 16.05, täiendav haudelindude inventuur 19.06.

Mõjud looduskaitselistele objektidele

Esialgsetel andmetel teadaolevaid kaitstavate taimeliikide kasvukohti ja looma- ning

linnuliikide elupaiku kavandatavate ehitiste alla ei jää. Planeeringualal endal

looduskaitselised piirangud puuduvad. Küll aga tuleb arvestada, et planeeringuala



vahetus naabruses asuvad loodusväärtuste mõistes oluline Harku järv ja selle kirde

poolsel luhal/heinamaal võib esineda looduskaitselisi liike. Projektala täpne

looduskaitseline seisund selgitatakse KSH protsessis.

Mõjud rohevõrgustikule ja kaitset väärivatele maastikuelementidele

Arenduspiirkonnal puuduvad ühisosad Harju maakonna teemaplaneeringus „Asustust

ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, esitatud rohevõrgustikuga.

Eeldatavalt ei avaldada kavandatavate tegevustega rohevõrgustikule olulist mõju.

Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule on Paldiski mnt 110 kinnistu piirkond

määratud „segahoonestusalaga“ piirkonnaks, kus asuvad korruselamud, kaubandus-

ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine,

kultuuri- ja spordiasutused jm. hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav

funktsioon. Samas jääb Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu ala ka Haabersti

linnaosa üldplaneeringu järgi loodava rohevõrgustikuga arengualale (Pikaliiva

arenguala).

Võimalike mõjude määratlemiseks kasutatakse kaardikihtide meetodit, võrreldakse

erinevaid andmebaase välitöödel kogutud andmetega ning vastavalt saadud

tulemustele esitatakse eksperthinnangud.

Visuaalne mõju ja varjutus

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusele nr 77 kehtestatud

teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ p 7 esitatud tingimustele

analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava(te) kõrghoone(te) visuaalset mõju ja

varjutust, võimalikku tuulekoridoride teket, jne.

4.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale

Eeldatavalt looduskeskkonna negatiivseid mõjusid tasakaalustavad mõjud. Kõiki mõjusid

kirjeldatakse ja hinnatakse eksperthinnangutele tuginedes, mille tulemusena omistatakse

erinevatele kriteeriumitele arvuline väärtus ja lisatakse see alternatiivide keskkonna- ja

sotsiaal-majanduslike tegurite võrdlusmaatriksisse.

Kohalike elanike heaolu, tervis ning sotsiaalsed vajadused

Kavandatavate tegevustega võib kaasneda potentsiaalsed negatiivsed mõjud,

eelkõige suurenevast transpordivahendite hulgast tulenev kergesti lenduvate ainete

heide keskkonda, müra, vibratsioon, valgusreostus ja muud häiringud, millel võib olla

vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, samuti mõju üldisemale

lähiümbruskonna keskkonnale.

Piirkonna majanduslik situatsioon (töökohad, investeeringud, ettevõtlus)

Õige tegevuskavaga võidakse piirkonna majandusele avaldada positiivset mõju,

lisada piirkondlikule ettevõtlusele täiendavat aktiivisust ja tuua piirkonda täiendavaid

investeeringuid. Tööhõive seisukohast võivad arengud toimuda nii otseselt kui ka

kaudselt mõjutatud ettevõtmistes.



Liikluskorraldus

Detailplaneeringu elluviimise tulemusel suureneb suhteliselt tiheda liiklusega

Haabersti ristmiku piirkonnas liikluskoormus veelgi. Liikluse kasvuga kaasneb

suurenev müratase ja õhusaaste, mis võib avaldada negatiivset mõju nii

planeeringualale endale kui ka kogu planeeringuala kontaktvööndile.

Keskkonnamõjude prognoosimiseks kasutatakse eelnevate uuringute/projektide raames

teostatud uuringuid ja eksperthinnanguid. Mõjusid looduskeskkonnale analüüsitakse ja

hinnatakse vastavalt KSH protsessis tehtud välitööde tulemustele ning täiendatakse

varasemate piirkonnas teostatud uurimistulemustega. Välitöödel tehtavad uuringud

teostatakse eesmärgiga analüüsida ja hinnata kohalike tingimusi piirkonna

funktsionaalsuse säilimiseks ka peale projektis planeeritavate tegevuste rakendumist.

Looduskeskkonna mõjude selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes

töögrupis osalevate spetsialistide erialasel kogemusel, välivaatluste tulemustel ning

erinevate ametkondade ja osapoolte vahelisel koostööl.

Mõjusid sotsiaal-majanduslikule keskkonnale analüüsitakse ja hinnatakse vastavalt

varasemate piirkonnas teostatud uurimistulemustega ning tuginedes KSH protsessis

osalevate ekspertgrupi liikmete varasematele teadmistele ja kogemustele. Lähtudes

keskkonnamõju hindamise eesmärkidest tehakse DP KSH aruande koostamise

käigus järgmised detailsemad tööd:

- Paldiski mnt 110 ja lähiala linnustik, ornitoloog Meelis Uustal

- hüdrogeoloogia - Kristjan-Henn Riet - OÜ REI Geotehnika peaspetsialist

- mürauuring ja õhusaaste - Marko Ründva - Akukon Oy Eesti filiaal

- juurdepääsuteede liikluslahenduse analüüs – K-Projekt

- Paldiski mnt 110 ja lähiala dendroloogia - Pille Mäerand – OÜ Metsabüroo

Keskkonnamõju hindamise tulemusena tehakse ettepanekud projekti täpsustamiseks ja

täiendamiseks, eesmärgiga vältida negatiivset mõju nii loodus- kui ka sotsiaal-

majanduslikule keskkonnale. Mõjude hindamise lähtepunktiks on kehtivad asjakohased

strateegilised dokumendid õigusaktid, nende alusel kehtestatud määrused, kõrgema

tasandi planeeringud ja arengukavad, detailplaneeringud jne), millest olulisemad on:

1. Maakonnaplaneering, selle teemaplaneeringud ja teemaplaneeringute eelnõud

2. Teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" ja selle KSH aruanne

3. Tallinna linna üldplaneering

4. Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030

5. Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-2018

6. Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013-2025

7. Tallinna sademevee strateegia aastani 2030

8. Haabersti linnaosa üldplaneering ja arengukava.



5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED

Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla

põhjendatud huvi eelprojekti tulemuste vastu:

Arendamisest huvitatud isik:

Armanitex OÜ, keda esindab juhatuse esimees Kaido Orgmets

Otsustaja ja KSH korraldaja:

a) Tallinna Keskkonnaamet, postiaadress: Harju 13, Tallinn, keda esindab keskkonnakorralduse sektori juhtivspetsialist Ülle Luiks, tel 640 4 767 e-post [email protected]

b) detailplaneeringu osas Haabersti Linnaosavalitsus, vastavalt kohalike

omavalitsuste haldusterritooriumile

Detailplaneeringu koostaja:

Kootplaan OÜ, Voolu 37 Tallinn, keda esindab arhitekt Siiri Koot Tel. 510 8 120

e-post: [email protected]

Keskkonnamõju hindaja:

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, aadress Tartu mnt 14, Tallinn, keda esindab

KMH/KSH ekspert Olavi Hiiemäe (KMH litsents KMH0101) Tel: 527 8 027,

e-post: [email protected]

KSH juhtekspert Olavi Hiiemäe omab sellekohast õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 3, sest: − on omandanud riiklikult tunnustatud kõrghariduse Tartu Ülikoolis 1993; − on Stockholmi Tehnikaülikooli keskkonnakorralduse teadusmagister 1998; − omab keskkonnamõju strateegilise hindamise kogemust alates aastast 2004

(koostatud tööde nimekiri http://viridis.webs.com/projektid.htm); − on Rootsi Põllumajandusülikooli, Maastikuarhitektuuri teaduskonna juures tegutseva

Rootsi KMH-Keskuse doktorant; − on osalenud mitmetel keskkonnamõju strateegilise hindamise alastel koolitustel nii

Eestis kui ka välismaal. − On esinenud KMH ja KSH alaste ettekannetega rahvusvahelisel IAIA konverentsidel

− tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja

hindamisega seonduvaid õigusakte.

Töögrupp:

Olavi Hiiemäe - KSH protsessi juhtimine, maastik, loomastik, inimese heaolu ja

sotsiaal-majanduslikud mõjud

Helle Link - linna- ja tööstusmaastike korraldus, varjutus ja visuaalne mõju

Meelis Uustal - Paldiski mnt 110 ja lähiala linnustik, elusloodus

Kristjan-Henn Riet - OÜ REI Geotehnika, hüdrogeoloogia

Marko Ründva - Akukon Oy Eesti filiaal – mürauuring, õhusaaste, aerodünaamika

Pille Mäerand – OÜ Metsabüroo - dendroloogia ja taimestik

Madis Karu - Arhitektuuribüroo Nafta OÜ - visualiseeringud ja arhitektuur

mailto:[email protected]



http://viridis.webs.com/projektid.htm



Järelvalvaja:

Keskkonnaamet - KSH järelvalvaja huvi ja funktsioon on tagada KSH protsessi

seadusejärgsus

Avalikkus ja pädevate asutuste seisukohad:

Huvitatud isikud ja asutused osalevad KSH protsessis avaliku menetluse teel. KSH

programmi avalikustamist korraldab Tallinna Keskkonnaamet. KSH programmist ja

KSH aruande tulemustest teavitatakse ning küsitakse seisukohta järgmistelt

ametkondadelt:

- Keskkonnaamet

- Lennuamet

- Terviseameti Põhja talitus

- Haabersti Linnaosa Valitsus

- Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Teavituskirjad ning seisukohad lisatakse KSH programmi/aruande lisadesse ja

vajadusel täiendatakse ettepanekute alusel KSH programmi/aruannet.

Teisi projektaladega piirnevate kinnistute omanike või projektiga otseselt või kaudselt

seotud isikud, kellel on põhjendatud huvi kavandatud tegevuste vastu ja kes on

maksimaalselt huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast teavitatakse üleriikliku

levikuga ajalehe Postimees, väljaande Ametlikud Teadaanded ja Haabersti

linnaosavalitsuse kodulehe kaudu. Väljavõtted teavitamistest ja saadud

vastuskirjadest lisatakse KSH programmi/aruande lisasse.

KSH protsessi käigus täiendavate asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või

huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda.



6. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TEGEVUSKAVA

Kavandatav protseduuriline tegevus DP KSH

Paldiski mnt 110 DP eskiislahenduse loomine ja KSH protssessi algatamine

Aprill-Juuli

Arendaja, kaasates KSH eksperti koostab keskkonnamõju hindamise programmi

August 2014

DP eskiislahenduse ja KSH programmi kohta seisukohtade küsimine

Oktoober November

Oktoober November

DP eskiislahenduse ja KSH programmi avalikustamine, avalikustamiskoosoleku korraldamine

Detsember Jaanuar

Detsember

Jaanuar

KSH programmi avalikustamisel ja koosolekul esitatud ettepankutega arvestamine ning vastamine ja KSH programmi täiendamine

Jaanuar

KSH programmi esitamine heakskiitmiseks Jaanuar

KSH programmi heakskiitmine/heakskiitmata jätmise otsuse põhjendamine

Veebruar

DP eskiislahenduse täiendamine vastavalt KSH programmi avalikustamisel ja koosolekul esitatud ettepankutega ja KSH programmi heakskiitmise tingimustega

Oktoober - Märts

KSH aruande koostamine. Välitööd ja fooniinfo (taimestik, linnustik, hüdroloogia, kohalike sotsiaalsed tingimused, jne) kogumine

Oktoober – Aprill

DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu kohta seisukohtade küsimine ja kooskõlastamine ametkondadega

Mai Mai

DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikustamisest teavitamine, avalik väljapanek ning avalik arutelu

Juuni Juuni

Avalikul arutelul laekunud ettepanekute ja küsimustele vastamine ning vajadusel DP eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu täiendamine

Juuni - Juuli Juuni - Juuli

Korrigeeritud DP lahenduse ja KSH aruande esitamine Juuli - August Juuli – August

KSH aruande heakskiitmine, DP lahenduse kehtestamine

September

Oktoober

September Oktoober

Esitatud ajakava on esialgselt prognoositav, sest keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimise ajakava sõltub detailplaneeringu koostamise protsessi ajalisest kulgemisest.

KSH programmi koostas:

Olavi Hiiemäe 27.01.2015

KSH juhtekspert

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ



LISAD



Lisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus

TALLINNA LINNAVALITSUS

KORRALDUS

Tallinn 9.aprill 2014 nr 541-k

Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine Haabersti linnaosas

Planeerimisseaduse § 10 lg 5, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 3, § 35 lg-te 1 ja 5, Vabariigi Valitsuse 29. augusti

2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 “Tallinna

linna ehitusmäärus” § 11 lg 2, § 12 lg 6 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnvolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega

nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringuga“ ning tulenevalt Armanitex OÜ 13. detsembri 2013 ettepanekust ja

asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu kuni 22-korruselise kõrghoone rajamine

omab olulist keskkonnamõju

1. Algatada Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

on Haabersti linnaosas asuva Paldiski mnt 110 kinnistu sihtotstarbe muutmine 70% elamumaaks ja 30%

ärimaaks ning määrata kinnistule ehitusõigus kuni 22 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äripindadega

korterelamu ehitamiseks. Detailplaneeringu ülesanne on üldiste maakasutustingimuste määramine ja

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline

lahendamine. Planeeritava maa-ala suurus on 0,30 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud korralduse lisas.

2. Detailplaneering koostada vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52

“Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 määrata planeeritava krundi maksimaalseks hoonestustiheduseks 3 ja kavandatava hoone korruselisuseks

kuni 22 korrust;

3.2 kavandada vähemalt 90 m² maapealset elamumaa sihtotstarbega suletud brutopinda korteri kohta.

Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel arvestada, et vähemalt pooled korteritest on kolme või enama toalised;

3.3 lahendada jalakäijate pääs ühistranspordipeatustest kinnistule;

3.4 kaaluda juurdepääsu kavandamise võimalust Paldiski maanteelt;

3.5 hüdrogeoloogilise uuringuga selgitada keldrikorruse rajamisest tingitud põhjavee alanduslehtri sügavus ja

ulatus, mõjud naaberhoonete püsivusele ja kõrghaljastusele ning esitada meetmed võimalike negatiivsete

keskkonnamõjude leevendamiseks;

3.6 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge müratasemega piirkonda. Esitada

autoliiklusest tuleneva müra modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ja müra tasemetega

hoone fassaadidel ning esitada müraleevendusmeetmed;

3.7 mitte kahjustada olemasolevate väärtuslike puude kasvutingimusi, kinnistul tagada maapinnaga

ühendatud haljastuse osakaal vähemalt 20% ulatuses;

3.8 seirepuurkaevu nr 450 likvideerimise nõusolek taotleda Osaühingult Eesti Geoloogiakeskus;

3.9 tulenevalt Tallinna sademevee strateegiast aastani 2030, rakendada maksimaalselt sademevee kohapeal

käitlemist – katuselt ärajuhitav sademevesi immutada pinnasesse või koguda vahemahutisse ning kasutada

haljastuse hooldamisel ja olmes;

https://www.riigiteataja.ee/akt/13328539?leiaKehtiv






https://www.riigiteataja.ee/akt/409032013042







3.10 määrata ehitusprojekti koostamiseks tingimused vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonega, nähes ette

suuremate klaaspindade puhul madala peegeldusteguriga või erimärgistusega klaasi kasutamise;

3.11 teha koostööd Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg 2 loetletud isikutega, Haabersti Linnaosa

Valitsusega, Tallinna Transpordiametiga, Tallinna Keskkonnaametiga, Osaühinguga Eesti Geoloogiakeskus,

Lennuametiga, Kaitseministeeriumiga, Siseministeeriumiga, krundil paiknevate tehnovõrkude valdajatega,

Paldiski mnt 108 ning Rannamõisa tee 1 kinnistu omanikega ja teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi

võib planeeringulahendus puudutada.

4. Algatada Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel on vajalik järgmistel

põhjustel:

4.1 Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete

paiknemine Tallinnas“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt on kõrghooned

linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse täpsemaks määramiseks on

vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine igale kõrghoone ehitamiseks koostatavale

detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse võetakse;

4.2 detailplaneeringu elluviimise tulemusel suureneb niigi tiheda liiklusega Haabersti ristmiku piirkonnas

liikluskoormus veelgi, sest planeeringualale on kavandatud ligi 200 parkimiskohta. Liikluse kasvuga kaasneb

suurenev müratase ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale, kontaktvööndile kui

kogu linnakeskkonnale;

4.3 planeeritava hoonestuse kahe maa-aluse korruse rajamisel võib avalduda negatiivne mõju põhjavee

alanduslehtri tekkimisel, mis võib mõjutada kõrvalhoonete püsivust ja kõrghaljastuse kasvutingimusi;

4.4 koosmõjus kontaktvööndis planeeritavate arendustega võib detailplaneeringute elluviimisel kaasneda

oluline kumulatiivne mõju.

5. Keskkonnamõju strateegiline hindamine peab:

5.1 käsitlema erinevaid planeeringulahenduse alternatiive, selgitama planeeringuala hoonestamise võimaliku

mahu ning keskkonnatingimuste ja keskkonnasäästlike meetmetega arvestava kõige sobilikuma

planeeringulahenduse;

5.2 detailplaneeringu ala paiknemise tõttu tiheda liikluskoormusega piirkonnas hindama välisõhu seisundit

(müra ja õhusaaste) ning planeeringu elluviimisel kaasnevat müra ja õhusaaste olukorra muutumist ning

selgitama leevendavate meetmete vajaduse;

5.3 hindama planeeritava hoonestuse mõju muuhulgas looduskeskkonnale, linnaruumile ja inimesele ning

piirkonna liiklusele, samuti analüüsima kumulatiivset mõju.

6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13,

10130 Tallinn), kes korraldab koostöös linnaosa valitsusega keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi ja aruande avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab programmi ja aruande heakskiitmiseks

Keskkonnaametile.

7. Haabersti Linnaosa Valitsusel korraldada koostöös Tallinna Keskkonnaametiga detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapanek ning avalik arutelu samaaegselt

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku aruteluga.

8. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke

teadaandeid.

9. Tallinna Keskkonnaametil korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse

avaldamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda

Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14-18 ja neljapäeviti kella 9-12 ning Tallinna

õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

Edgar Savisaar

Linnapea Toomas Sepp

Linnasekretär

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=114079


https://oigusaktid.tallinn.ee/

Seletuskiri

Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõu

“Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine Haabersti linnaosas” juurde

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega algatatakse Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu

koostamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Haabersti linnaosas asuva Paldiski mnt 110

kinnistu sihtotstarbe muutmine 70% elamumaaks ja 30% ärimaaks ning määrata kinnistule ehitusõigus

kuni 22 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu ehitamiseks. Detailplaneeringu

ülesanne on üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,

parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Planeeritava maa-ala suurus on

0,30 ha.

Korraldusega algatatakse Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine, sest detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu kuni 22-korruselise kõrghoone

rajamine omab olulist keskkonnamõju.

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE PÕHJENDUSED

1. Algatamise ettepanek

Armanitex OÜ 13. detsembri 2013 algatamisettepaneku kohaselt soovitakse Paldiski mnt 110 kinnistu

sihtotstarbe muutmist 70% elamumaaks ja 30% ärimaaks ning kinnistule ehitusõiguse määramist kuni

22 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu ehitamiseks.

2. Olemasolev olukord

Planeeringuala asub Haabersti linnaosas Paldiski maantee ja Rannamõisa tee ristmiku läheduses.

Planeeringualale jääb elamumaa sihtotstarbega Paldiski mnt 110 kinnistu, mis kinnistusraamatu andmeil kuulub

Armanitex OÜ-le.

Paldiski mnt 110 kinnistul asub olemasolev üksikelamu ja kaks abihoonet.

Kinnistul kasvab kõrghaljastust, viljapuid ja põõsaid. Kinnistul paikneb puurkaev (PRK0000450).

3. Tallinna üldplaneering, teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ja Haabersti linnaosa

üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on osa

antud ala juhtotstarve ettevõtluse segahoonestusala, st alal võib paikneda igasugune ettevõtlus, va ulatuslikku

sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Osa planeeringuala

juhtotstarve on piirkonna või linnaosa keskuse segahoonestusala, ala on mõeldud eeskätt kaubandus, -teenindus-

ja vabaaja harrastusega seonduvatele ettevõtetele ja asutustele.

Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega nr 28 vastuvõetud “Haabersti linnaosa üldplaneeringu”

kohaselt on maa-ala juhtotstarve segahoonestusala, kus võivad paikneda korruselamud, kaubandus- ja

teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, millel on linnalikku elukeskkonda

teenindav funktsioon, kuid piirkond tervikuna ei moodusta linnaehituslikus mõttes tõmbekeskust. Samuti on

üldplaneeringu kohaselt ette nähtud säilitatav või loodav rohevõrgustik. Neil aladel tuleb detailplaneeringute

koostamisel ette näha, et loodaks või säilitataks toimiv rohevõrgustik ja siduda see ümbritsevate

rohestruktuuridega

Alale on lubatud ehitada kuni 22-korruselised hooned, lubatav hoonestustihedus on kuni 3 ning haljastust peab

olema vähemalt 20%.

Lahendusskeem vastab Haabersti linnaosa üldplaneeringule.

Planeeringuala asub Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu

„Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ (edaspidi nimetatud ka teemaplaneering) kohaselt Haabersti kõrghoonete

piirkonnas 2. kvartalis. Teemaplaneeringu kohaselt on piirkonda soovitatav rajada multifunktsionaalne

kõrghoone, mille brutopinnast enamiku moodustavad mitteeluruumid (äri- või teeninduspinnad).

Teemaplaneering sisaldab nõuet mitte kavandada monofunktsionaalseid kvartaleid.

Haljastuse ja avaliku ruumi osakaal piirkonnas peab olema Ehitajate tee ja Paldiski maantee vahelistes lõikudes

vähemalt 40%, maksimaalne lubatud hoonestustihedus on kuni 3 ja lubatud piirkonna ehitiste absoluutkõrgus on

130 meetrit.


https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=120053&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp




4. Kehtiv detailplaneering

Planeeritaval maa-alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 6. mai 1999 otsusega nr 102 kehtestatud „Pikaliiva-Härma

detailplaneering“, millega on Paldiski mnt 110 kinnistule ette nähtud ehitusõigus 2-korruselisele ärihoonele.

Kehtiv planeering on põhiosas realiseerimata, ei arvesta kinnistute piiride ja omandiga ning on Rannamõisa tee 3

ja 3c kinnistute osas muudetud, sest Tallinna Linnavalitsuse 10. mai 2006 korraldusega nr 933-k kehtestati

osaliselt Rannamõisa tee 1, 3 ja Paldiski mnt 110 kruntide detailplaneering Rannamõisa tee 3 ja 3c kinnistute

osas.

Pärast Pikaliiva-Härma detailplaneeringu kehtestamist on linnaehituslik situatsioon oluliselt muutunud,

Haabersti ringi ümber on tekkinud linnaosa keskus. Koostatud on teemaplaneering Kõrghoonete paiknemine

Tallinnas ning vastu on võetud Haabersti linnaosa üldplaneering, millega on alale ette nähtud kõrghoonete

ehitamine ja multifunktsionaalse keskuse tekkimine.

Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 6. mai 1999 otsusega

nr 102 kehtestatud „Pikaliiva-Härma detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus käsitletava maa-ala osas

kehtetuks.

5. Lähteseisukohad ja lisatingimused

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 “Tallinna linna ehitusmäärus” §-le 12 esitas

Tallinna Linnaplaneerimise Amet planeeringu algatamise taotluse arvamuste saamiseks Haabersti Linnaosa

Valitsusele ja Tallinna Keskkonnaametile.

Algatamisettepanekule esitati Tallinna Keskkonnaameti, Haabersti Linnaosa Valitsuse ja Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korralduse teksti, v.a

tingimused, mis tulenevad õigusaktidest. Lisatingimusi tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel.

Tallinna Keskkonnaamet märkis, et esitab elu- ja ärihoone rajamiseks algatatava detailplaneeringu koostamiseks

järgmised täiendavad tingimused:

1) hüdrogeoloogilise uuringuga selgitada keldrikorruse rajamisest tingitud põhjavee alanduslehtri sügavus ja

ulatus, mõjud naaberhoonete püsivusele ja kõrghaljastusele, ning esitada meetmed võimalike negatiivsete

keskkonnamõjude leevendamiseks;

2) Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge müratasemega piirkonda. Esitada pädeva

ettevõtte poolt tehtud auto- ja lennuliiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise aja kohta koos

mürakaartide ning müra tasemetega hoone fassaadidel. Uuringu koostamisel lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi

2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“, ning esitada müraleevendusmeetmed. Uuringu tulemusena peavad selguma

konkreetsed müraleevendusmeetmed, millest tuleb hoone projekteerimisel juhinduda;

3) mitte kahjustada olemasolevate väärtuslike puude kasvutingimusi, kinnistul tagada maapinnaga ühendatud

haljastuse osakaal vähemalt 20% ulatuses;

4) eelistada juurdepääsu Paldiski maanteelt, mitte kavandatava jalgpallistaadioni ja parkla vahelt;

5) esitada elu- ja ärihoone soojavajadus ning soojavarustuse põhimõtteline lahendus. Näha ette, et hoone

konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtutakse energiasäästlike hoonete kontseptsioonist;

6) seirepuurkaevu nr 450 likvideerimise nõusolek taotleda Eesti Geoloogiakeskusest;

7) tulenevalt Tallinna sademevee strateegiast aastani 2030, rakendada maksimaalselt sademevee kohapeal

käitlemist – katuselt ärajuhitav sademevesi immutada pinnasesse või koguda vahemahutisse ning kasutada

haljastuse hooldamisel ja olmes;

8) esitada ülevaade tekkivatest jäätmetest ning käsitleda jäätmete sorteeritud kogumist; tagada eriveoki vaba

juurdepääs jäätmekonteineritele;

9) määrata ehitusprojekti koostamiseks tingimused vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonega, nähes ette

suuremate klaaspindade puhul madala peegeldusteguriga või erimärgistusega klaasi kasutamise.

Haabersti Linnaosa Valitsus märkis, et võimalusel näha ette juurdepääs kinnistule Paldiski maanteelt ja

vähendada hoone mahtu.









Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esitatud lähteseisukohad ja lisatingimused on lisatud korralduse teksti, mille

põhjendused on järgnevad:

- vastavalt koostatavale Haabersti linnaosa üldplaneeringule määrata planeeritava krundi maksimaalseks

hoonestustiheduseks 3 ja kavandatava hoone korruselisuseks kuni 22 korrust;

- kvaliteetsete eluruumide ehitamiseks jälgida Tallinnas väljakujunenud tava ning kavandada vähemalt 90 m²

maapealset elamumaa sihtotstarbega suletud brutopinda korteri kohta. Korterite struktuuri tasakaalustamiseks

Tallinnas arvestada parkimiskohtade vajaduse arvutamisel, et vähemalt pooled korteritest on kolme või enama

toalised;

- lahendada jalakäijate pääs ühistranspordipeatustest kinnistule;

- seoses äripindade kavandamisega, kaaluda juurdepääsu kavandamise võimalust Paldiski maanteelt.

MENETLUS

Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi 13. detsembril 2013 Armanitex OÜ.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Armanitex OÜ vahel on 5. veebruaril 2014 sõlmitud planeeringu

koostamise tellimise ja koostamise õiguse üleandmise leping nr 3-6/27.

Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Armanitex OÜ.

Planeerimisseaduse § 12 lõike 6 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel edastada kahe nädala jooksul planeeringu

algatamise otsuse tegemise päevast arvates teade detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala

kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade

omanikele. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Paldiski mnt 110 kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamisest Paldiski mnt 110, Paldiski mnt 108a, Paldiski mnt 108, Paldiski mnt

108e, Rannamõisa tee 1, Rannamõisa tee 3g kinnistute omanikke.

Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 “Tallinna linna ehitusmäärus” § 11 lõike 2 kohaselt

algatab detailplaneeringu koostamise linnavalitsus.

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ALGATAMINe

Vastavalt planeerimisseaduse § 9 lõikele 12 korraldatakse detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju

strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33

lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel. Keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb läbi viia detailplaneeringule,

mille alusel kavandatakse § 6 lõikes 1 kirjeldatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või tuvastatakse

keskkonnamõju hindamise vajalikkus sama paragrahvi lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel,

lähtudes lõikes 3 esitatud kriteeriumitest. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma

keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust tuleb kaaluda ning anda eelhinnang seaduse § 6 lõikes 2

nimetatud ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” sätestatud tegevuste puhul.

Infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena on määruse § 13 punktis 2 nimetatud ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla-, ülikooli-, vangla- ning muude samalaadsete

projektide arendamine.

Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud

kriteeriumitest (sh tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, maakasutusest, tegevuse iseloomust

ja tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest, eeldatava mõju suurusest, ulatusest,

kestusest, kumulatiivsusest jne), kavandatakse antud juhul detailplaneeringuga tegevust, mille elluviimisel võib

kaasneda eeldatavalt oluline keskkonnamõju.

Detailplaneeringuga kavandatakse Paldiski mnt 110 kinnistule 22 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega

kõrghoone rajamist. Kõrghoonete teemaplaneeringule korraldatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (OÜ

E-Konsult töö nr E1124, 2008) tulemusena on eksperdid teinud ettepaneku, et kuna kõrghooned on olulise

keskkonnamõjuga objektid linnakeskkonnas, on iga kõrghoonepiirkonna detailplaneeringu staadiumis vajalik

läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine kõrghoonete mõju ulatuse täpsemaks määratlemiseks. Tallinna

Linnavolikogu poolt kehtestatud teemaplaneeringu seletuskirjas on märgitud: „Kuna kõrghooned on









linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid, on mõju ulatuse täpsemaks määramiseks vaja teha

keskkonnamõju strateegiline hindamine igale kõrghoonet taotlevale detailplaneeringule, mis pärast

teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse võetakse“.

Teemaplaneeringu kohaselt tuleb kõrghoone või kõrghoonete grupi kavandamisel mingisse piirkonda arvestada

nende mõju avalikule välisruumile ja inimesele ning looduskeskkonnale ja liiklusele.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu järgi jääb Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu ala säilitatava või

loodava rohevõrgustikuga arengualale (Pikaliiva arenguala). Rohevõrgustiku arengualad on olemasolevad

rohealad, mis kavandatakse jätta osaliselt või täies ulatuses rohealadeks ka tulevikus. Ala hoonestamise

võimalikkus ja ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest

keskkonnauuringutest (taimestik, loomastik, linnustik, elupaigatüübid jms). Sellistel arengualadel tuleb

detailplaneeringute koostamisel tagada loodusväärtuste säilimine ja toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate

rohestruktuuridega.

Kuna detailplaneeringu ala ja mitmed ümbruskaudsed kinnistud Pikaliiva asumis on praegu veel looduslikus või

poollooduslikus seisundis, pakuvad need alad elupaiku loomadele ja lindudele ning võib esineda kaitstavate

liikide kasvukohti. Detailplaneeringu alal ei ole teada kaitstavate liikide esinemine, kuid naaberkinnistul,

Rannamõisa tee 1 asuval rohumaal on tuvastatud III kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht. Planeeritaval

kinnistul paikneb üksikelamu kahe abihoonega, mille ümber kasvab kõrghaljastust, viljapuid ja põõsaid.

Detailplaneeringu alal tehtav haljastuse inventuur peab kajastama ka alal esinevaid võimalikke looduskaitselisi

väärtusi (eelkõige taimestik, selgrootud ja linnustik).

Planeeringu elluviimine võib avaldada olulist mõju lindudele kokkupõrgete tõttu rajatava kõrghoonega.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju hindamisel tuleb arvestada ka teiste piirkonnas kavandatavate

arendustega ning võimalike kumulatiivsete mõjude avaldumisega. Planeeringuala lähialale, Rannamõisa tee 3

kinnistule kavandatakse samuti kõrghoonet, kuhu soovitakse määrata ehitusõigus kuni 16 maapealse ja 1 maa-

aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Planeeringualaga piirnevale Rannamõisa tee 1 kinnistule kavandatakse

tribüünidega jalgpallistaadioni ja administratiivhoone ehitamist.

Kõrghoonete rajamisel tuleb arvestada suurenevate liiklusvoogudega piirkonda ja hinnata, millisel määral

kavandatav kõrghoone suurendab konkreetse piirkonna liikluskoormust ja mõjutab piirkonnast välja jäävate

tänavate läbilaskvust. Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringuga on planeeringualale kokku kavandatud ligi

200 parkimiskohta. Koos naaberalade arendustega toob see kaasa planeeringuala piirkonna ja eelkõige juba niigi

väga ülekoormatud Haabersti ristmiku liiklustiheduse kasvu ning mõjutab oluliselt liikluskorraldust.

Kõrvalolevale Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alale on kavandatud ligi 500 parkimiskohta

lisaks olemasolevale 100 kohale. Liikluse mõju tuleb selgitada detailplaneeringute koostamise käigus ning teha

olemasoleva liikluse analüüs ja prognoos, arvestades piirkonna perspektiivse liikluskoormusega.

Parkimiskohtade arvu kavandamisel tuleb arvestada ka ühistranspordi ning kergliiklusteede olemasolu ja

piisavust ning nende transpordiliikide eelisarendamise vajadust.

Eriti oluline on hinnata liiklusest põhjustatud keskkonnamõju. Liikluse kasvuga kaasnevad kõrged müratasemed

ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale, kontaktvööndile kui kogu linnakeskkonnale.

Kõrghoonete teemaplaneeringu järgi tuleb iga kõrghoonepiirkonna detailplaneeringu koostamisel prognoosida

liikluse kasvuga kaasnevat õhusaastet, seejuures arvestades õhu liikuvust analüüsitavas piirkonnas. Õhusaaste

seisukohast tuleb arvestada ka külgnevate alade õhusaaste taset ja allikaid. Samuti on vajalik teha kõrghoonete

piirkondades komplekssed mürauuringud, et määrata mürataseme alusel (müratundlike) objektide sobivus

keskkonda ja võtta vajalikud meetmed müra mõju vähendamiseks.

Seega suureneb piirkonna detailplaneeringute elluviimisel liikluskoormus märkimisväärselt ning sellega kaasnev

müratase ja õhusaaste.

Detailplaneeringuga on parkimine kavandatud planeeritava hoonestuse kahel maa-alusel korrusel, mille rajamisel

võib avalduda negatiivne mõju põhjavee alanduslehtri tekkimisel ning see võib mõjutada kõrvalhoonete püsivust

ja kõrghaljastuse kasvutingimusi.

Tulenevalt eelnevast kavandatakse antud juhul detailplaneeringus tegevust, mille elluviimisel võib kaasneda

oluline keskkonnamõju ning seetõttu on korralduse eelnõu punkti 4 järgi Paldiski mnt 110 kinnistu

detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 1 kohaselt algatab strateegilise

planeerimisdokumendi koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise üheaegselt strateegilise



planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kuna planeerimisseaduse § 10 lõike 5 kohaselt

detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus, Tallinna linna ehitusmääruse

§ 11 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringute algatamine linnavalitsuse pädevuses, siis tuleb ka keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise otsus teha Tallinna Linnavalitsusel.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju võib hinnata keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastav ekspert. Pärast keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamist koostab ekspert koostöös planeeringu koostajaga keskkonnamõju strateegilise

hindamise programmi, mis määrab ära hindamise ulatuse, selgitab ja nimetab planeeringu elluviimisega

kaasneva keskkonnamõju, sh mõju inimese tervisele, sisaldab hindamise ja selle tulemuste avalikustamise

ajakava, eksperdi ja planeeringu koostaja andmeid. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lõikest 3 peab programmi koostamisel küsima seisukohta

Keskkonnaametilt ja teistelt asjaomastelt asutustelt olenevalt planeeringu iseloomust.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõikele 1 on keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne planeeringu osa, mis peab selgitama, kirjeldama ja hindama planeeringu

elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, võimalikke alternatiivseid lahendusi ja tegevusi, negatiivse

keskkonnamõju leevendamise ja vältimise meetmeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja

ala iseloomu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 43 kohaselt tuleb planeeringu koostamisel

arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi ja kinnitatud seiremeetmeid ning asutuste ja

isikute esitatud arvamusi võimaluse piires.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja, Tallinna Keskkonnaamet korraldab koostöös linnaosa

valitsusega keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande ning detailplaneeringu lahenduse

tutvustamiseks avalikud väljapanekud ja arutelud.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul otsuse tegemisest

arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke

teadaandeid.

Anu Hallik-Jürgenstein

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja

Koostajad: Anu Plado, tel 640 4380; Gea Rossi, tel 640 4737; Tallinna Linnaplaneerimise Amet; Ülle Luiks,

tel 640 4767, Tallinna Keskkonnaamet 31. jaanuar 2014


LISA 2 Paldiski mnt 110 DP eskiisjoonis

Lisa 3 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatis KSH algatamise kohta





LISA 4 Paldiski mnt 110 KSH programmile ametkondadega kooskõlastamise perioodil

esitatud ettepanekud















LISA 5 KSH programmi kooskõlastamisel esitatud ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused

Nr Ettepaneku teinud amet Ettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise põhjendus

1. Lennuamet

Tingimus, et kavandatava kõrg-

hoone projekteerimistingimused

kooskõlastatakse Lennuametiga

Esitatud infoga arvestatakse DP ja KSH koostamisel ning

projekteerimistingimused kooskõlastatakse Lennuametiga.

Tingimusest teavitati arendajat.

2. Terviseamet

Soovitus hinnata ümbritsevate

ettevõtete tegevusest tingitud müra

ning olemasolevate ja planeerita-

vate parklate mõju elamualale

Ettepanekutega arvestatakse KSH aruande koostamisel. Ettepanek

on edastatud müra ja õhusaaste teemavaldkonna spetsialistile.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Amet

- Hinnata millise kõrguse ja ehitusaluse pinnaga hoone ehitamine on majanduslikult otstarbekas. Hinnata hoone ja selle kõrgema osa asukoha sobivust kinnistul arvestades algatatud Rannamõisa tee 1 DP lahendust ning vajadusel esitada muutmise ettepanekud.

- Alternatiivina kaaluda 100% ärifunktsiooni kavandamist hoonesse.

- KSH-s teha koostööd

Rannamõisa tee 1 DP KSH-ga

Ettepanekutega arvestatakse KSH aruande koostamisel. Kuna

Rannamõisa tee 1 kinnistule kavandatakse erinevate

alternatiividega 7-korruselist või kuni 22-korruselist administratiiv- ja

ärihoonet ning Rannamõisa tee 3 kinnistule kuni 16-korruselist

majutus- ja ärihoonet, siis esialgselt oleme arvamusel, et Paldiski

mnt 110 kinnistule kavandatud kuni 22-korruseline administratiiv- ja

ärihoone sobitub piirkonnas kujunevasse linnamiljöösse.

Eelnevatele kogemustele tuginedes ei pea ekspert otstarbekaks

funktsionaalselt sarnaste alternatiivide lisamist - hinnangud tulevad

sisuliselt samad. Alternatiivide esitamise kriteeriumiteks on, et nad

erinevad üksteisest oluliselt, on erinevas asukohas, kasutatakse

erivaid tehnoloogiaid, suurendatakse/vähendatakse kavandatavate

tegevuste mahtu, jne. Antud juhul oleme arvamusel, et korter-,

administratiiv- ja ärihoone ning administratiiv- ja ärihoone vahel ei

ole hindamise mõistes märkimisväärseid erinevusi. Seda, kas

elumaja funktsioon sinna hoonesse sobib selgub analüüside käigus

ja saab lubada või keelata hilisemates soovitustes. Arvestame

sellega, et käsitleme seda teemat KSH aruandes.

Rannamõisa tee 1 ja Paldiski mnt 110 DP KSH koostatakse sama

juriidilise isiku poolt ning samal ajaperioodil, seega on koostöö

erinevate planeeringute vahel tagatud.

4. Keskkonnaamet

1. Korrigeerida lauset lk 4.

2. Lk 4 ja 11 - nimetada, milliseid

arengukavasid antud DP juures

arvestatakse.

3. Korrigeerida lk 4 sõnastust

„ettekirjutus“.

4. Täiendada, mis mõjusid ja mis

ulatuses käsitletakse.

5. Lk 11 - vajadus Natura

1. Lk 4 viidatud tsitaat kustutati, sest täpselt sama info antakse

edasi lk 13 - Avalikkus ja pädevate asutuste seisukohad.

2. Lk 4 lisati viide lk 11-le. Lk 11 täiendati dokumentide loetelu

3. KSH programmi sõnastust korrigeeriti vastavalt ettepanekule

4. Ettepanekuga arvestatakse KSH aruande koostamisel.

Mõjuareaalide täpsemad ulatusraadiused selguvad teostatavate

välitööde käigus. Mõjude, mõjutajate ja mõjutatavate ulatuste

määratlemised ongi peamisi välitööde eesmärke. KSH

programmis lk 8 on selgelt öeldud „Arvestatakse, et mõjude



asjakohasele hindamisele

6. vajalik teostada

hüdrogeoloogilised uuringud

7. Tagada, et KSH töögrupis

kajastuksid kõik hinnatavad

mõjud - mõjud veekeskkonnale,

looduskaitselistele objektidele,

loomastikule, tervisele.

8. Täiendada programmi

teemadega (aerodünaamiline

olukord (tuulekoridoride teke) ja

varjutus, visuaalne mõju,

riskianalüüs jne).

ulatus võib olenevalt mõju liigist olla erinev. Mõjude täpsem ulatus

selgub KSH aruande koostamise käigus“..

5. Nõustume ja eemaldasime eksitava info. Selle lause eesmärk

oligi anda infot, et Natura hindamisele vajadus puudub

6. Eksperdile teadaolevalt teostati piirkonna lähiala

hüdrogeoloogilised uuringud 2005 aastal, Arigato spordihoone

projekteerimisel. Arvame, et teostatud uuringud kajastavad

piisavalt olemasolevat olukorda ja täiendavaid uuringuid vaja ei

lähe. Muutunud planeeringulahenduste suhtes konsulteeritakse

teemat OÜ REI Geotehnika hüdro-geoloogia spetsialistidega ja

vajadusel tellitakse täiendav/täpsustav eksperthinnang.

7. KSH meeskonna teemavaldkondade loetelu korrigeeriti vastavalt

ettepanekule

8. Arvestame märkusega KSH aruande koostamisel. Võimalike

mõjude loetelu täiendati visuaalse mõju, tuulekoridoride tekke ja

varjutuse alapeatükiga. Vastavasisuline ettepanek on edastatud

õhusaaste, modelleerimise ja varjutuse spetsialistidele.

Riskianalüüsi seisukohast on ekspert KSH programmi koostamise

hetkel arvamusel, et antud DP puhul ei ole vaja riskianalüüsi

teostada. Kui selleks peaks tekkima vajadus, siis tellitakse see

riskianalüütikult KSH edasise protsessi käigus.

5. Tallinna Keskkonnaamet

1. Täiendada programmi lk 12

esitatud strateegiliste

dokumentide loetelu

2. Prognoosida, kas ja kui suurel määral toimuvad muutused pinna- ja pinnaseveerežiimis. Hinnata mõju ka kumulatiivselt, arvestades naaberalade detailplaneeringute elluviimist.

3. Käsitleda planeeritava kõrghoone klaaspindade mõju piir-konna linnustikule ning pakkuda aruandes välja leevendavad meetmed.

4. Analüüsitavaid alternatiive, kus planeeritava hoone juurde-pääsutee on lahendatud Paldiski maanteelt - kaaluda juurdepääsu võimalust Paldiski maanteelt.

5. Analüüsida staadioni ja seda teenindava parkla vaheliselt alalt kulgeva juurdepääsuteega kaasnevat mõju staadioni kasutamisele.

6. Käsitleda KSH aruandes kavan-

datava kõrghoone jäätmemaja-

nduse korraldust – transpordi

koormuse kasv piirkonnas,

jäätmeveokite liiklus, raskus jne.

Ettepanekutega on arvestatud ja vastavalt ettepanekutele

korrigeeriti KSH programmi

1. Lk 11 täiendati strateegiliste dokumentide loetelu.

2. Ettepanek edastati KSH-s osalevale hüdro-geoloogile.

3. Ettepanek edastati KSH-s osalevale ornitoloogile.

4. Ettepanek edastati KSH-s osalevale liikluseksperdile.

5. Arvestame märkusega KSH aruande koostamisel.

6. Arvestame märkusega KSH aruande koostamisel.



LISA 6 KSH programmi avalikustamisest teavitamine



Tallinna Keskkonnaamet teatab Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning Paldiski mnt

110 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiliste hindamiste (KSH) programmide avalikustamisest.

Detailplaneeringute eskiislahenduste ja KSH programmidega on võimalik tutvuda alates 18.12.2014 Tallinna

Keskkonnaametis (Harju tn 13, tuba 304; kontaktisik Ülle Luiks, tel 6404767, e-post [email protected])

ning veebilehel http://www.tallinn.ee/est/Rannamoisa-tee-1-Paldiski-mnt-110-ksh.

Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH programmide kohta saab esitada kirjalikult Tallinna

Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, 10130 Tallinn või e-posti aadressil [email protected] kuni

11.01.2015.

KSH programmide avalik arutelu toimub 12.01.2015 kell 16 Haabersti Linnaosa Valitsuse saalis (Ehitajate tee

109a).

Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu KSH programm(PDF, 2651.12 kB)

Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis - alternatiiv 1(PDF, 3558.38 kB)

Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis - alternatiiv 2(PDF, 1216.13 kB)

Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu KSH programm(PDF, 3704.91 kB)

Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu eskiis(PDF, 2259.57 kB)

Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu eskiis (algatatud lahendusskeem)(PDF, 2567.33 kB)

Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine on algatatud Tallinna Linnavalitsuse

11.12.2013 korraldusega nr 1707-k ning KSH algatati Tallinna Linnavalitsuse 12.03.2014 korraldusega nr 368-k.

Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Rannamõisa tee 1, 3, 3c, 3g, 3e, 3f, 3h ja Paldiski mnt 108e kinnistute

ümberkruntimise ja maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel 70% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) ja

30% ärimaa sihotstarbega krunt tribüünidega jalgpallistaadioni ja administratiivhoone ehitamiseks. Lisaks

analüüsitakse 16-korruselise ärihoone ehitamise võimalust planeeringuala lääneosas.

Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu koostamine ja KSH on algatatud Tallinna Linnavalitsuse

09.04.2014 korraldusega nr 541-k. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Haabersti linnaosas asuva Paldiski

mnt 110 kinnistu sihtotstarbe muutmine 70% elamumaaks ja 30% ärimaaks ning määrata kinnistule ehitusõigus

kuni 22 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu ehitamiseks.

Detailplaneeringute koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, koostajad on Kootplaan OÜ ja

OÜ Puussepp&Mänd ning detailplaneeringud kehtestab Tallinna Linnavalitsus. KSH koostamise korraldaja on

Tallinna Keskkonnaamet ja KSH viib läbi Keskkonnaagentuur Viridis OÜ.

Detailplaneeringute elluviimisega ei kaasne eeldatavalt riigipiiriülest mõju.

Tallinna Linnavalitsuse 11. detsembri 2013 korraldus nr 1707-k "Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas"

Tallinna Linnavalitsuse 12. märtsi 2014 korraldus nr 368-k "Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine"

Tallinna Linnavalitsuse 9. aprilli 2014 korraldus nr 541-k "Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Haabersti linnaosas"

http://www.tallinn.ee/est/Rannamoisa-tee-1-Paldiski-mnt-110-ksh



http://www.tallinn.ee/est/g3566s83560














Ajaleht Postimees



TALLINNA KESKKONNAAMET

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon

Terviseameti Põhja talitus

Maa-amet 16.12.2014 nr 6.1-4.4/1130 - 1

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu ning Paldiski mnt 110 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiliste

hindamiste programmide avalikustamine

Tallinna Keskkonnaamet teatab Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning

Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiliste hindamiste (KSH)

programmide avalikustamisest.

Detailplaneeringute eskiislahenduste ja KSH programmidega on võimalik tutvuda alates

18.12.2014 Tallinna Keskkonnaametis (Harju tn 13, tuba 304; kontaktisik Ülle Luiks,

tel 6404767, e-post [email protected]) ning veebilehel

http://www.tallinn.ee/est/Rannamoisa-tee-1-Paldiski-mnt-110-ksh.

Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH programmide kohta saab esitada kirjalikult

Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, 10130 Tallinn või e-posti aadressil

[email protected] kuni 11.01.2015.

KSH programmide avalik arutelu toimub 12.01.2015 kell 16 Haabersti Linnaosa Valitsuse

saalis (Ehitajate tee 109a).

Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine on algatatud Tallinna

Linnavalitsuse 11.12.2013 korraldusega nr 1707-k ning KSH algatati Tallinna Linnavalitsuse

12.03.2014 korraldusega nr 368-k. Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Rannamõisa tee

1, 3, 3c, 3g, 3e, 3f, 3h ja Paldiski mnt 108e kinnistute ümberkruntimise ja maakasutuse

sihtotstarvete muutmise teel 70% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) ja 30% ärimaa

sihotstarbega krunt tribüünidega jalgpallistaadioni ja administratiivhoone ehitamiseks. Lisaks


Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu koostamine ja KSH on algatatud Tallinna

Linnavalitsuse 09.04.2014 korraldusega nr 541-k. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

Haabersti linnaosas asuva Paldiski mnt 110 kinnistu sihtotstarbe muutmine 70% elamumaaks

ja 30% ärimaaks ning määrata kinnistule ehitusõigus kuni 22 maapealse ja 2 maa-aluse

korrusega äripindadega korterelamu ehitamiseks.






Detailplaneeringute koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, koostajad on

Kootplaan OÜ ja OÜ Puussepp&Mänd ning detailplaneeringud kehtestab Tallinna

Linnavalitsus. KSH koostamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet ja KSH viib läbi

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ.


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Relo Ligi

ameti juhataja asendaja

Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Haabersti Linnaosa Valitsus

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Tallinna Transpordiamet

Tallinna Kommunaalamet

Tallinna Linnavaraamet

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

NÕMME JALGPALLIKLUBI KALJU

Ülle Luiks 6404767

[email protected]




TALLINNA KESKKONNAAMET

Aktsiaselts United Motors

Armanitex OÜ

Fiesta Real Estate AS 16.12.2014 nr 6.1-4.4/1130 - 2

RMT-3 OÜ

Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu ning Paldiski mnt 110 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiliste

hindamiste programmide avalikustamine

Austatud kinnistuomanik

Tallinna Keskkonnaamet teatab Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning

Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiliste hindamiste (KSH)

programmide avalikustamisest.

Detailplaneeringute eskiislahenduste ja KSH programmidega on võimalik tutvuda alates

18.12.2014 Tallinna Keskkonnaametis (Harju tn 13, tuba 304; kontaktisik Ülle Luiks,

tel 6404767, e-post [email protected]) ning veebilehel

http://www.tallinn.ee/est/Rannamoisa-tee-1-Paldiski-mnt-110-ksh.

Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH programmide kohta saab esitada kirjalikult

Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, 10130 Tallinn või e-posti aadressil

[email protected] kuni 11.01.2015.

KSH programmide avalik arutelu toimub 12.01.2015 kell 16 Haabersti Linnaosa Valitsuse

saalis (Ehitajate tee 109a).

Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine on algatatud Tallinna

Linnavalitsuse 11.12.2013 korraldusega nr 1707-k ning KSH algatati Tallinna Linnavalitsuse

12.03.2014 korraldusega nr 368-k. Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Rannamõisa tee

1, 3, 3c, 3g, 3e, 3f, 3h ja Paldiski mnt 108e kinnistute ümberkruntimise ja maakasutuse

sihtotstarvete muutmise teel 70% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) ja 30% ärimaa

sihotstarbega krunt tribüünidega jalgpallistaadioni ja administratiivhoone ehitamiseks. Lisaks


Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu koostamine ja KSH on algatatud Tallinna

Linnavalitsuse 09.04.2014 korraldusega nr 541-k. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

Haabersti linnaosas asuva Paldiski mnt 110 kinnistu sihtotstarbe muutmine 70% elamumaaks

ja 30% ärimaaks ning määrata kinnistule ehitusõigus kuni 22 maapealse ja 2 maa-aluse

korrusega äripindadega korterelamu ehitamiseks.






Detailplaneeringute koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, koostajad on

Kootplaan OÜ ja OÜ Puussepp&Mänd ning detailplaneeringud kehtestab Tallinna

Linnavalitsus. KSH koostamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet ja KSH viib läbi

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ.


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Relo Ligi

ameti juhataja asendaja

Sama: Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts

OÜ Rannamõisa Kinnisvara

NCC Rannaõue Tähekodu OÜ

Kinnisvaravalduse AS

Tiiu Jervan

Tiit Kail

Aavo Sepp

Ülle Luiks 6404767

[email protected]




LISA 7 KSH programmi avalikustamise perioodil saabunud ettepanekud



LISA 8 KSH programmi avalikustamiskoosoleku protokoll ja koosolekust osavõtjate nimekiri

RANNAMÕISA TEE 1 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU NING

PALDISKI MNT 110 KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISTE HINDAMISTE PROGRAMMIDE

avaliku arutelu protokoll

Toimumise aeg: 12. jaanuar 2015 kell 16.00-16.50

Toimumise koht: Haabersti Linnaosa Valitsus

Protokollija: Ülle Luiks

Osalejad: osalejate nimekiri lisatud eraldi lehel

Arutelu käik:

1. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ keskkonnaekspert Olavi Hiiemäe tutvustas

Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning Paldiski mnt 110 kinnistu

detailplaneeringu eskiisidega kavandatud lahendusi ning keskkonnamõju strateegiliste

hindamiste (KSH) programme – KSH eesmärki, KSH-s käsitletavaid alternatiive,

mõjude määratlemist (looduskomponendid, sotsiaal-majanduslikud aspektid), KSH

metoodikat, töörühma, ajakava.

2. Sõnavõtud, küsimused, vastused:

Kätlin Mänd: Ajagraafikust – kuna Rannamõisa tee 1 kinnistu detailplaneeringus on palju

planeeringu variante ja üks osapool on Tallinna linn maaomanikuna, siis kuidas on mõeldud,

et aprillis-mais juba on detailplaneeringu ja KSH aruande avalik arutelu. Selleks ajaks ei jõua

koos linnaga lõplikku detailplaneeringu varianti välja valida. Väljapanekuid ei ole võimalik

paralleelselt teha, see saab olla planeeringu lahendus selles mahus, mis on mõeldud KSH

aruande juurde.

Ülle Luiks: See saab olla detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu, sest

KSH praktika Tallinnas on selline, et detailplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek

tehakse koos detailplaneeringu avalikustamisega peale detailplaneeringu vastuvõtmist. Enne

vastuvõtmist saab olla KSH aruande tööversiooni või eelnõu tutvustus.

Olavi Hiiemäe: Siin tekib lahkheli – enne ei saa detailplaneeringu lõpplahendust

kooskõlastada, kui KSH aruanne ei ole heakskiidetud.

Ülle Luiks: KSH aruanne kiidetakse heaks peale planeeringu vastuvõtmist, enne vastuvõtmist

kooskõlastatakse planeering koos KSH aruandega. See on ka riigi Keskkonnaameti nõue.

Kätlin Mänd: Ajafaktor on Rannamõisa tee 1 kinnistu detailplaneeringu puhul raskesti

prognoositav. KSH alusel saame lahenduse, paneme planeeringu kokku ja hakkame erinevate

asutustega koostööd tegema. Lihtsamate planeeringute puhul läheb selleks 2-3 kuud, et

esitada linnaplaneerimise ametile kooskõlastused. Antud juhul ei ole tegemist lihtsa

planeeringuga. Ei näe ette, kui palju tuleb küsimusi. Seega planeeringut ei ole võimalik

kehtestada septembris 2015, nagu teil ajakavas kirjas on, vähemalt aasta tuleb juurde. Ei ole

praktikat, et asjad nii kiiresti liiguksid.



Olavi Hiiemäe: Teeme aruande valmis mais-juunis, siis teen ettepaneku vahearuande

koosoleku toimumiseks, kus arutatakse KSH asjad läbi ja seejärel valime välja

planeeringuvariandi. Ametlik arutelu toimub koos detailplaneeringuga.

Samuti kulgevad kaks detailplaneeringut ajaliselt erinevalt, kuna vaatamata sisulisele

sarnasusele on siiski DP probleemid erinevad. KSH programmid on eraldi ja ilmselt tulevad

ka aruanded eraldi. Programmi avalikustamine oli praegu mõistlik ühildada.

Hillar Viks: Kas administratiivpindade all peetakse silmas avalikke teenuseid või ka

äriühingute kontoreid?

Olavi Hiiemäe: Raske on öelda, milline täpne funktsioon tuleb, tegemist on büroohoonega.

Kätlin Mänd: See on üldnimetus, detailplaneeringus püüame funktsioone määratleda nii

üldiselt kui võimalik ja vajalik. Konkreetse detailplaneeringu alusel koostatakse äriprojekt ja

ehitusprojekt ning sellest tulevad konkreetsed funktsioonid ja mahud. Praegu on nii

konkreetseks minna väga raske. Administratiivpind tähendab nii bürood, äri kui kaubandus-

teenindust, kõik mis sisaldab ärimaa sihtotstarbega kinnistut. See on selleks, et mitte panna

ebamõistlikke piiranguid, mis tulevad takistuseks ehitusprojekti realiseerimisel.

Planeeritav staadion vajab administratiivpindasid ja teenindust. See on lihtsalt termin.

Siiri Koot: Paldiski mnt 110 puhul on tegemist peamiselt eluhoonega, äripinda on suhteliselt

vähe.

Hillar Viks: Oskate praeguses staadiumis öelda, kas võib tulla vastunäidustusi 22-

korruselisele hoonele?

Siiri Koot: Ei tohiks tulla. Haabersti üldplaneering annab loa nii kõrgele hoonele, kõrghoonete

teemaplaneering lubab kuni 38 korrust. 22 korrust on reaalne.

Olavi Hiiemäe: Vasturääkivust esialgsetel hinnangutel ei ole, ei välistaks mingeid arenguid.

Paldiski mnt 110 puhul saavad parkimiskohad määravaks. Kõrghooned sobiksid siia

piirkonda, ümbruses juba on kõrghooneid ja visuaalselt võiks sobida.

Kätlin Mänd: Liikluskoormus ootab Haabersti ristmiku muudatuse realiseerimist

kahetasandiliseks. See on selle detailplaneeringu kõrvallahendus. Liiklus on siin põhiline

probleem ja ka paljud teised piirkonna planeeringud mõjutavad liikluskoormust. Üks

tõenäoline projekti variant on selline, et Paldiski maantee tuleb sillana üle ringristmiku ja

ringristmikku korrigeeritakse nii, et Rannamõisa teel on 2+2 sõidurida.

Protokollija:

Ülle Luiks

Tallinna Keskkonnaamet



Documents

TÖÖ NR: KSH48/14 · 2018. 12. 20. · keskkonnaagentuur viridis oÜ keskkonnakonsultatsioonid reg. 11368855 reg: 14.04.2007 tellija: armanitex oÜ tÖÖ nr: ksh48/14:tÖÖ nimetus