28
PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning aste. Planti ol manmeri husat i stap long ol hap bilong Koki, Badili, Kaugere, Gabutu Sabama, Hanuabada, na ol arapela pies klostu long nambis, bin lusim ol haus bilong ol taim ol i lukim mak bilong drai bilong soiwara I go daun tru na rip i stap pies klia. "Mak biiong drai i go daun tru, winim mak we em i save go daun long en. Dispeia wan taim ol stori mipela i harim long sunami I mekim mipeia i pret," Elizabeth Paisoi, wan pela bilong 01 manmeri husat i bin lusim haus bilong em long Gabutu long 3 kilok moning na wokabaut i kam long Godens long ronawe long dispela birua ol i bin ting bal kamap i bin tokim Wantok Niuspepa. Terence Rai, husat i bin ronawe long Wanigela, Koki, wantaim famili bilong em long 2 kilok moning, i tok oisem tingting bilong ol em bin long wokabaut map ol i stap longwe long solwara. Sampela ol manmeri i bin ronawe i go olgeta long 9 Mail, ausait tru long Mosbi. Long moning, taim san i strong na ol tok save i go long 01 olsem nogat birua i bin kamap o bai kamap, 01, na ol narapela lain husat i bin ronawe na stap long ol wanwan hap, i wokabaut o kisim ka na PMV i go bek long ol hap bilong 01. T*ainoii Rait teist yah! mOl manmeri long Mosbi ronawe nating William Natera na Neville Choi i raitim * Sampela of lain husat i bin ronawe lusim haus long Gabutu i sindaun long hap graun namel long SP Brewery na Boroko Foodworld na wet long kisim tok orait long go bek gen long haus. Poto: NEVILLE CHO! I go long pes 3.

T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

PRET long birua bilong solwara o sunamimekim planti tausen manmeri ronawe

long Mosbi siti long bik moning aste.Planti ol manmeri husat i stap long ol hap

bilong Koki, Badili, Kaugere, GabutuSabama, Hanuabada, na ol arapela piesklostu long nambis, bin lusim ol hausbilong ol taim ol i lukim mak bilong draibilong soiwara I go daun tru na rip i stappies klia.

"Mak biiong drai i go daun tru, winim makwe em i save go daun long en. Dispeia wantaim ol stori mipela i harim long sunami Imekim mipeia i pret," Elizabeth Paisoi, wanpela bilong 01 manmeri husat i bin lusimhaus bilong em long Gabutu long 3 kilokmoning na wokabaut i kam long Godenslong ronawe long dispela birua ol i bin tingbal kamap i bin tokim Wantok Niuspepa.

Terence Rai, husat i bin ronawe longWanigela, Koki, wantaim famili bilong emlong 2 kilok moning, i tok oisem tingtingbilong ol em bin long wokabaut map ol i staplongwe long solwara.

Sampela ol manmeri i bin ronawe i goolgeta long 9 Mail, ausait tru long Mosbi.Long moning, taim san i strong na ol toksave i go long 01 olsem nogat birua i binkamap o bai kamap, 01, na ol narapela lainhusat i bin ronawe na stap long ol wanwanhap, i wokabaut o kisim ka na PMV i go beklong ol hap bilong 01.

T*ainoiiRait teist

yah!

mOl manmeri longMosbi ronawe nating

William Natera na Neville Choii raitim

* Sampela of lain husat i bin ronawe lusimhaus long Gabutu i sindaun long hap graun namel long SP Brewery naBoroko Foodworld na wet long kisim tok orait long go bek gen long haus. Poto: NEVILLE CHO!

I go long pes 3.

Page 2: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Pes2Polis Ripot...

POPONDETA: POLlS long Popondetta I ripotolsem tupela man I kisim bikpela bagarap longskin na narapela 7-pela I stap nau long sel bihainlong wanpela pait i bin kamap.

Pait i bin kirap bihain long ol sampela lain longHohorita peles long Kokoda eria I kamapim wanpela fanresing kopi nait. Kopi nait I bin go gut tasolklostu long moning blong em 5-pela yangpela yuthusat I bin dring hombru I kam kirapim pait.

Polis i nau wok long wokim wok luksave I goinsait long dispela hevi.

Helpim EsiaSAPOS yu laik givim IikIik mani long halivim 0turangu I kisim bagarap, yu ken putim manibiong yu i go long oI dispela pies:

PNG RED CROSS SOCIETYAkaun Nem: PNG Red Cross Society AsiaTsunamiBenk/Akaun #/Brens:6000 947 066, WESTPACWaigani1001 035 135, BSP. Port MoresbyTelepon namba: 325 8577 /325 0617Kontak Manmeri: Jacqueline Boga SecretaryGeneral PNGRCS, Vini Talai o Hilda Wayne

CARITAS PNGAkaun Nem: Southeast Asia Tsunami AppealBenk/Akaun #/Brens: 717856801, WESTPAC,WaiganiTelepon namba: 325 6255 / 325 6485Fax namba: 325 9626Kontak Manmeri: Raymond Ton Deputy NationalDirector, CPNG

wetim

famili long mekim ripotVeronica Hatutasi iraitim

POLI i mas go aut na kisim ripot longman o men I mekim rong na noken sindaun wetim famili long kam givim ripotlong ol hevi I kamap long pikinini na familibilong 01.

Long wankain taim tu, ol loya I harim olkot bilong famili na pikinini hevi na ol sioswoklain i mas kisim moa save long olgetaeria bilong bagarapim pikinini, LinusDawanincura, husat i wok long eria bilonglukautim pikinini Child Protection wantaim UNICEF I tok.

Mis Dawanincura I bin wanpela long 01100 pipel i bin sindaun long wanpela dewoksop ol bin holim long Mosbi long dispela wik Tunde long glasim na skelim

Nogat gutpelaVeronicaHatutasi i raitim

KORAPSEN long kalsa oyusim kalsa long wokim olsamting i no stret i wok longkamap bikpela insait longkantri na kamapim bagaraplong ol yangpela men napikinini, Minista bilongKomyuniti na SoselDivelopmen Dame Carol KiduI tokim bung long Pot Mosbilong dispela wik we i bin lukluklong pasin bilong bagarapim 01pikinini na yusim na salim ollong wokim mani long ol.

Strongpela askim em imekim long dispela bung em

pasin bilong bagarapim na salim 01 pikinini long kisim mani.

Mis Dawanincura I mekim strongpelatoktok tu olsem komyuniti I mas ripotimpasin bilong bagarapim pikinini i go longol atoriti.

Na em sapotim tu Dame Carol Kidulong tok em I tokaut olsem I’ gat "kalsakorapsen" i wok long kamap insait longPNG.

"Komyuniti I mas luksave olsem yu Igatdispela gutpela pasin long putim ripot taimol I lukim pasin bilong bagarapim pikinini Ikamap. Komyuniti I mas putim al na yaulong pasin bilong bagarapim pikinini na olI noken lukim tasol I kamap.

"Korapsen long kalsa I kamap tasol dispela I noken tru kamap olsem as long gia

long komyuniti, sivil sosaiti na01 ovasis patna I wok bungwantaim na kamap papa longwok bilong egensim na daunim pasin bilong bagarapimpikinini na ol yangpela men.

Pasin bilong bagarapim olpikinini na 01 yangpela menlong PNG em I samting wepipel I no laik toktok long pIeskIla long en tasol em I woklong go bikpela na planti taimol man I save yusim kalsa opasin tumbuna olsem eksiusolsem rot long abrus longkisim mekim save long 10.

"Mi gat bikpela bilip olsemPNG bai muv go het sapos

WANTOK

man long bagarapim pikinini na rait bilongol na 01 men. Kalsa I noken stopim pipellong putim nipot.

"Sampela piksa long kalsa we i woklong senis na I no gutpela we I baganapimnait bilong men na pikinini em pasin bilongbalm men we nau vellu o mak bilong maniI go antap abrusim mak bilong tumbuna Imakim long en olsem na "polygamy" o olman I manitim moa long wanpela men.

"Long ol taun eria, ol I mas kamapim lolong lukautim mak long we tumbuna pasinmap go long em na salt bilong sefti."

Em i tok bikpela aweanes Imas kamaplong pasin bilong baganapim pikinini nalong stopim na egensim, I wok bilongolgeta man na men, na ol Imas wok bungwantaim.

01 Lida...Hamanito

Yut long BenaWod 4 i kisimsalens long gopas long komyuniti olsem of lidabilong pies.

Kain saiensolsem i mas i golong ol yut longol narapela hapbiiong kantri tu,na ol I mas redilong sanapstrong nabungim dispelakain salens.

Poto: BENNYALLAN

olgeta pipel I sanap wantaimna go egensim na daunimpasin bilong bagarapim pikinini na 01 yangpela men. Dispelahevi em pipel I save sem longtokaut long em bikos plantitaim,em I kamap insait longfamili, hauslain na 01 ponomanbilong famili tasol yumi masluksave olsem hevi ya I kamappinis long PNG. I moabetalong yumi go pas long 01 kainhevi olsem na tnaim long daunim na stopim. Yumi abnusimpinis hap we yumi tok dispelahevi i no stap wantaimyumi.Olsem olgeta pipel bilongPapua Niugini I mas kamap

papa long dispelawik.Wankain olsem wok longHIV AIDS I kamap olsem eniawe olgeta sekta bilong sosaitina I no Helt Dipatmen tasol Ipapa long em nau.

"Kantni I wok long bungim"Konapsen long kalsa" nayusim kalsa olsem eksius longwokim ol samting I bnukim 10.Putim han wantaim, kamapmausman long dispela hevi nawok ponoman na go het longkanimaut 01 aweanes na ol anapela wok long daunim dispelasamting nogut Iwe I bikpela nabaganapim ol yangpela menna pikinini," Dame Carol i tok.

poa’ BE.KIM ...NO6AIPiiitiiI1ctA,McZArt:K IPL4M

LON4W1MXIA Ki4pNo4QrLOL4 .LAK1MOLM NOA1’44#1

.0t44 LCi#l

‘1M1 t3tib Mi ijô’I PIM RMDPp4Al# I Ki1M M’W114A Ot.i ao pt,

-

LEKAM5

Februari10 - 16, 2005 NIUS

Polis mas noken

r . .. .. a

‘TRAIN FORI SUCCESS . prona,I accreditedI "‘ CertificateI Professionalaccredited or Dfplama.

- . . . . or DegreeI BnttshCareer Training .

ICambridgeIriternationats thekey to aSUCCeSSfU} career.Investin accreditedquaIificationsandskills for a great future..ifnternationa Diplomas i30 r US$2601* Accounting,Hoteis, Tourism, Computers1* Business, Management, Stores, EngiishI Personnel, MarketingAdvertising, Insurance*. Economics, Secretary, Purchasing, Stores1Mvanced& HonoursDiplomasandMBAS

I Business, Marketing, Finance, Personne1Foryour FREE Information book contact:

I CAMBRIDGE MTERNATIONAL COLLEGEp o sox53, Southarnpton

I S014OYP, Engand,Britain.. Fax: + 44 2380 337200

Web: wwwcambridgecoIIege.co..ukIEmail: info©carnbridgetraining.comFAccrediteciBritish Training& Educationrogisteredwith the NationalTraining Council&MinisofLabourofP2yaNewGuinea

as long korapsen long kalsa

M r4MiWP*O1_ H1Nt49DA. EMJIAt AIUPWJ4MISe1L0DN4¶AMPAJ wcHAN4ADAVi."

g4K MONIN41uONLON4 P1.:S I H,ARIM OL4EM&41’JAAM eAi RAMNAO-iW1M P5 tJA 1E*o.OL1AM8U lLN4-RO*TuLA$IM wAuc1EL-oFm

toPö-rA5o15IuPL,AIN4INO V.an44ONlNcMt<RAPNA tP4U1?iERt4*14 KW<t’t lWA

‘LIkU?<. MI

Page 3: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

lOS

Yamã lukiuk long 2007GabrielBegoDWU Iraitim

MEMBA bilong Usino-Bundi Peter Yamanau I stap long ilektonet bilong em na i woklong lukluk long 2007 ileksen gen.

Mista Yama Ibin winim kotbilong emegensim disisen bilong Lidasip Tnaibunel husat Ibin laik rausim em long wok olsem memba bilong palamen.

Nesenel Kot I bin givim tok orait long emlong holim yet opis bilong em olsem membabilong Palamen las wik Fraide. Lidasip Tralbunel I bin nausim Mista Yama long opis bilong em olsem memba bilong Usino Bundi lasyla.

Bihain long em i winim kot bilong em, Mista

PNG bai kisim nupelapaspotMaisan Pahun I raitim

PLANTI manmeni insaitlong kantni Iwoklong bel knoslong ol aplikesen bilong kisim nupela paspot.

Minista bilong Fonen Afes na Imigresen Sin RabbleNamallu I tok 01 pablik seven insait long dipatrnen bilong em iwoklong kandim 01 PNG paspotlong yla 2003na Itok olsem klostu nau bal 01 I pinis,

01 dispela olpela PNG paspotem ol Ibin pnintim longsampela yla I go pinis na senis I kamap long ol masinbilong mekim paspot Isoim olsem kantni Imas Igat nupela paspot.

Em Iwanpela bikpela samting tu long salt bilongsekyuriti long wol na Isoim olsem ol gavman bilong woli mas givim gutpela paspot Igo long 01 manmen bilongoIl save naun Igo ovasis

Dispela I karnap long Minista long 2004 na wanbel Ibin kamap olsem PNG imas odanim ol nupela paspot.Disain bilong nupela paspot I redi pinis na PNG I bairnbikpela mani long mekirn dispela wok bal i ken pinis.

Tasol I gatwan wan pnnta Insait long Wol we i kenpnntim nà kamapim kain paspot na nau yet oigeta dispela pnnta I bisi longwokim wok bilong ol arapela kantri.

Nau yet of manmen bilong PNG husat I laik go raunlong ovasis mas yusim PNG Certificate of Identity oolPNG Emergency Travel pepa.

Minista I tok bikpela tenkyu tu I go long of kantri we igivim helpim bilong oil karn long larlm ol PNG manmerlI yusim kain papa long raun.

NESENEL Gavman Rilif Kodineta naMernba bilong Abau, Dokta Puka Temu Itokaut pinis long wanpela nesenel wilberopus we bail kamap insait long olgeta provinsbilong pinisim nesenel fannesing bilong SautIs Esia na Manam Allan.

Dispela bal kamap long Sarere long dispela wik na bail stap aninit long lukaut bilongolgeta provinsel gavman insait long wanwanprovins.

Dokta Temu I tokaut olsem dispela baibungim rnani Igo map long mani mak bilongK5 rnilien we gavman yet i bin makim taim olI statim wok fanresing long mun Jenuarl.

Yama I bin lusim Mosbi na go bek longMadang long Tunde wantaim bikpela tlngtinglong stnongim wok bilong em Igo map ileksenlong 2007.

Famili bilong em, ol sapota na Madang Gavana James Yali I bin bungim Mista Yamalong Madang pies baIus long Tunde apinun.

01 sapota bilong em Ibin bilas na danis nasingaut taim 8-pela man I kanim em long duabilong pies balus I go long ka bilong em.

Taim em I toktok long ol sapota bilong emlong opis bilong em long Yama Group ofCompanies opis long Bukbuk, Mista Yama itok stnongpela lida olsem em I ken bungimpianti hevi long kbt tasol em i ken win yet.

Em I tok maski traibunel I bin rausim em

long opis long mun Disemba las yla taim ol Imekim wok painimaut, em I no lusim bilip.

"Nogat wanpela man i kiln long dispelagnaun. Wok bilong lida em Ihatpela wok tru. Igat ol hevi we yu mas bungim taim yu wokolsem lida. Mi tok tenkyu long God long dispela win," Mista Yama Itok.

Em Isingaut long ol lida bilong kantri olsemIgat wanpela we tasol long winim kot na emlong strongim bilip long God.

Mista Yama isalensim Gavana James Yalilong wok bung wantaim em na ol anapela lidabilong Madang.

"Bihainim tok bilong God, lus tlngting longyu yet na sanap makim maus bilong ol pipel,"MistaYamaitok.

Temu tokaut long nesenelwilbero plenEm I tok tenkyu long ol midia bisnis insait

long kantni long toksave long pablik long olbagarap I kamap long sunami long Saut Is Es-lana bagarapolwantok long Manam allan yetI bungim.

Em Itok midia I bin mekim bikpela wok trulong helpim gavman wantaim fan resing bilong ol.

Dokta Temu Itok nius nipot long fanresing Ibin winim bilip bilong ol manmeri long pabliklong givim liklik mani I go long fan resing.

Long wankain taim, biknem musik atls bilong PNG na Pasiflk, Patti Potts Doi Ikamapim pinis wanpela singsing bilong

tingirn ol lain turangu I klsim bagarap taimsunami i bin kamap long pIes bilong 01.

Dispela singsing em I kolim Roses of Indian Ocean na em i singsing long tok pIes SriLanka.

Tok Pisin Redlo Stesen YUMI FM I bin p1-laim dispela singsing namba wan taim longTnnde moning na ibm toktok wantaim Pottslong ston long dispela singsing.

Patti Dol I bin tokim Wantok Niuspepaolsem olgeta mani long dispela singsing bailgo long fanresing bilong helpim ol turangulong Saut Is Esia husat I bin kisim bagaraplong sunami.

Pes3

Nogat sunamiIkam longpes 1.

PNG Nesenel Weda Sevis, opis we I save lukautim ol wok bilong skelim senis bilong win, nen nasan, I tok ol I tok 01 I no save was long mak bilongsolwara 0 01 sunami, tasol 01 I save kisim 01 toksavelong ol sunami long Honolulu, Haiwail * SunamiSenta na toksave long mak bilong solwana longNesenel Tidal Fasiliti NTF long Adelaide,Australia.

Nesenel Weda Sevis I tok NTF I bin toksave longol pinis olsem mak bilong dral bal I go daun tnu longFebnuani 9 na 1 go bek antap long mak em I savestap long en long Februari 14, na 01 manmeni Inoken pret.

Ekting Dairekta bilong Nesenel Disasta Senta,Martin Mose, I bin toktok long Kanal Nesenel Rediolong Mosbi, long toksave long 01 manmeni husat Ibin nonawe lusim haus bilorig 01 long go bek bikosbai I nogat sunami bal kamap.

Mista Mose I tok kIla olsem em i gutpela olsem olmanmeri I kIla long sunami na I ronawe lusim pIesbilong ol, tasol em I tok tu olsem dispela bikpelapret I bin kamap long wanpela tokwin tasol.

"Mi laik toksave long oigeta manmeri husat ron-awe lusim haus bilong 01 long go bek na ama-masim dispela de tasol. 01 i noken pret bikos olgeta samting I orait. Mipela I sekim pinis wantaimPasifik Sunami Woning Senta na ol I toksaveolsem bal I nogat sunami I karnap," Mista Mose I

Pninsipel Saismolojis wantaim Dipatmen bilongMamning, Dokta Chris Mackie I tok olsem ol man-men I bin ronawe bihain long 01 I lukim solwara I godaun olgeta na nip I kamap pIes klia,

Tasol em I tok dispela em Iwanpela samting weI save kamap olgeta yla long mun Februani, tasolaste moning, mak bilong dral I bin winim makbilong bipo, olsem na 01 manmeni I ting olsemsunami i wok long kam.

Long wankain taim Polls Komanda bilongNesenel Kapitel Distnik/Sentral, Tony Wagambie, Itok olsem em I bilip 01 lain nogut I bin kirapim dispela tokwin long sunami bikos of i bin laik stil longhaus bilong ol manmeni husat I ronawe lusim hausbilong 01 na ol polls i bai putim was.

tok.

WANTOK Februari10 - 16, 2005

BIKPELA stori tru I kamap long Pot Mosbi longTrinde. moning taim 01 manmeri I Stap long nambislong Pot Mosbi taun stret I ronawe lusim pies bilong ol bihain long ol I lukim soiwara i drainarakain olgeta. Wara I drai na rip I kamap pIes kliaI go aut oigeta long allan Manubada. Stat long 3kilok moning ol man, men na pikinini I wokabautiusim pIes bilong 01. Bikpela sore i stap wantaimol. Tingting bilong sunami I stapyet bihain long emI bagarapim ol manmeri long Saut is Esia.

WOK bilong olAustralia polls insaitlong Mosbi nauIwoklong karim kaikal. OlWantok Itok olsem nau longnait ol I save hanim sainin bilong 01 polls ka Iwok longbikmaus klostu klostu. Na holim nek bilong ol wel p1k 1save pulim 01 paus na holim 01 men long ol bas stoptu.

Helpim Manam. ..oimanmeri bilong Madang taun I bin givimmani na kaikai wantaim long wanpela musik konset long Madangmaket las wiken biiong helpim olwantok bilong ol long Manam. Pasto Charlie Kubal bilong Ambassadors Church i bin bungim 01 musikatis long Madang long mekirng dispela konset.

Poto: GEORGINA TUMUDWU

I-

/ DESK&POCKEI. ‘ -

ALCULATORS.

I

EXERCISE BOOKS.3 r<ww

MPrices includes THE STATIONERY SUPERMARKET

Page 4: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Pes4Hap Hap

Nius

Les wokmaspinis

Nesenel Kot Jas longKokopo, Is Nu Bniten,Justice SalatielLenalia I singaut longpolls na ol lo maninsait long provins longmekim gut wok bilong01 long dispela yla longnedi bal kot I ken pinisim gut ol kes bilong01. Long makim statbilong lo yia insait longprovins, Jastis LenaliaI tok ol polls opisahusat I save wok longol kes long go long kotI mas mekim gut wokbilong Ol bai ol kot Iken stretim na pinisimkwiktaim. Las ylasamting olsem 93 kes Ibin go long kot, tasollong ol dispela kes, 16tasol I bin pinis.

Savelongol rait

Wanpela woksop I lukluk long human raits ool rait bllong ol manmen I bin kamap longIs Nu Briten las wik.Dispela progrem Ikarnap aninit longlukaut bilong UNICEFna as tingting bilongen em long painimautwanem kain wok i woklong kamap long tokklla na strongimhuman raits insait longPNG. Is Nu Bniten em Inamba wan provinslong mekim dispelakain progrem. 01mausman bilong pabIlk sevis, ol non gay-man ogenaisesen naol sios I bin sindaunlong dispela woksop.Woksop I bin lukluklong stnongim wokbung namel long 01wanwan stekholdalong promotim ol raitbilong ol men, ol pikinini na ol yut insait longpnovins.

Februari 10 - 16, 2004 NGI NIUS

Tapiok proj ek baikamap long Nu Ailan

Maisan Pahun Iraitim

CHAN CHAI wanpela bikpelakampani bilong South Korea i sainimpinis wanpela agnimen wantaimmemba bilong Kavieng Martin Ainilong kamapim wanpela bikpelatapiok projek insait long kantni.

Dispela projek bal kamap longKavieng bihain long 80,000 hektagnaun agnimen I kamap orait wan-taim ol papagraun na divelopa.

Projek bai sindaun long Kaut,wanpela pIes i stap samting olsem25 kilomita ausait long Kaviengtaun.

Nau yet em wok I stap yet longsainim agnimen namel long ol papagraun na divelopa.

Tok orait i kam pinis long samtingolsem 43,000 hekta na ol arapelahap graun we dispela projek bai Iskru I go long em em long

Nau yet tok I orait pinis long43,000 hekta na ol narapela hapgraun em Lavongai long NewHanova, Sentral Nu Allan, Wes KosNamatanal na Is Kos Namatanal.

01 papa gnaun I tok orait pinis longusim graun long planim na kamapim.tapiok bisnis.

Mista Aini tu I tok tapiok em nambawan kaikal bilong ol Nu Allan pipelna tu 01 narapela enia bilong PapuaNiugini.

Tapiok I save groa long olgeta hapinsait long pnovins na Igutpela kaikallong taim bilong dral.

01 pipel bilong Kavieng I amamaslong dispela projek na komyuniti Isapotim dispela bikos planti man-men bal I kisim helipm long dispelapnojek.

Dispela tapiok projek bal bningim Ikam klostu long US$ 26 milien.

Mani mak bilong nambawan hapbilong projek I klostu long US$6milien na namba 2 hap bal yusimUS$ 20 milien.

Klostu long 5,000 manmeni bal Iwok long dispela pnojek na klostu50,000 bal gat sans long mekimmani long groim tapiok long ol likIlkinfomel sekta.

Long nambawan wok bilong dispela projek bal ol I sanapim 01 tapiok

fam. Dispela bikpela tapiok fam emol asples yet bal mekim.

01 investa bal Iwokim haus bilongputim 01 tapiok na nedim long salim Igo ovasis.

Long namba 2 hap bllong projekbai 01 I kamapim wanpela Ethanolfektoni o woksap bilong kukim tapiokna mekim Ethanol - dispela manasinI stap insait long bensin na ol anapela samting. Dispela bal I kamap

long namba 4 yla bilong plen saposolgeta wok i go orait.

Dispela South Korea grup I gatnem long wokim Ethanol we i kisimIuksave olsem Istap nambawan longwol maket.

Mista Aini I tok amamas longPraim Minista Sin Michael Somane,Minsita bilong Trade na lndustni naAgnikalsa minista long kamapim dispela projek insait long Kavieng.

WANTOKSui sapotim ol kakaofama bilong Kandrian

Paulus Tall i raitimOL LAIN husat I save planim kakao

nau I wok long go het long wok longkakao bihainim luksave I kam longrnemba bilong Kandnian David Sul.

Kandnian-Gloucesten insait long WesNu Bniten I bin kisim moa helpim I kamlong memba bilong ol long helpim 01 longwok kakao.

Mista Sul I bin givim moa long K350,000 long balm ol neseni bek na hal bridkakao wantaim 01 kakao sidling bilongtilim insait long ilektonet bilong em.

Em I tok dispela wok helpim em i givimem I makim long stat long nau I go maplong 5-pela yla bihain. Wok nau bai I statI go map 2009.

Mista Sul I tok strong olsem dispelakain hal brid kakao I save groa hariapinsait long tupela yia tasol. Bikos longdispela, em i tok em i iaik lukim olgeta Ilk-Ilk pIes insait long ilektoret bilong em imas groim dispela kain kakao.

Long 2007, Kandnian-Gloucester bal Igat rnoa long 2 miiien kakao diwal I groa.Em i tokim ol pipel bilong KandnianGloucester olsem sapos ol I laik kisimgutpela kaikai long helpim em I givim, 01I mas putim han long gnaun na planimkakao na lukautim gut bal 01 I ken kisimmani long em.

Gavman bilong Japanhelpim Pomio

GAVMAN bilongJapan I givimK280, 000 I golong P0mb DistnikDisasta Komitibilong helpim olmanmeni bilongPomlo bihain longbikpela ren I binbagarapim olgetagaden kaikaibilong 01.

Gavman bilongJapan I givim dispela helpim manianinit longJapanese GrantAssistance forGrassnoots Projectwe 01 I sanapimaninit long gutpelawok bung namellong Japan naPapua Niugini.

Mani 01 I givimbal go long balm 01kaikai bilong 01manmeni I stap

wantaim hevibihain long ren Ibagarapim 01gaden kaikalbilong 01 na kaikal Isot.

Embesadabilong Japan longPNG, HisExcellency KatsuoYamashita naProjek Opisabilong P0mb distnik Disasta Komititom Polin I binsainim GrantKontrak longEmbesi bilongJapan long PotMosbi long Tundelong dispela wik.

Gavman bilongJapan i save givimplanti arapela gut-pela helpim longPNG tu, moayetlong salt bilongagnikalsa.

Vulupindi laikim truwok bung long 2005

PaulusTall IraitimMEMBA bilong Talasea long Wes

Nu Bniten, John Vulupindi, I laikim balolgeta memba bilong provins bal Imas wok bung wantaim long dispelayla.

Mista Vulupindi I singaut longMemba bilong Kandnian-GloucestenDavid Sul na Gavana bilong Wes NuBniten, Clement Nakmai long kamtoktok na bung wantaim long givimgutpela sevis long ol pipel.

Em I tok 2004 em go pinis na nau2005 I kamap pinis na ol I mas I gattaim long bung wantaim na givimseves long 01 pipel.

Mista Vulupindi I tok pasin bilongwok bung I save bningim gutpelasevis na gutpela sindaun.

bung wantaim ol memba bilong palamen na toktok moa long wanem olhevi I stap long enia bilong ol.

Gutpela piksa bilong Tavun So lasyla I bin kamap tasol ol lida I no binstap long stat bilong so map pinis, wedispela pasmn tu I no stret;

"Yumi ol lida I mas stap wantaim olpipel map so i pinis we 01 pipel bilongWes Nu Bnien I ken save olsem lida Istap wantaim mipela," MistaVulupindi I tok.

Em I tok strong olsem Wes NuBniten em Ipnovins bilong wel pam na01 lida Imas save olsem provins I kenIgat moa bisnis.

"Long dispela salt, yumi 01 lida Imas kam na givim tingting na bungwantaim na wok bung wantaim tulong lukautim gut provins bilong yumina divelopim moa," Mista Vulupindi Itok.

* Tapiok I gro gut I stap insait long wanpela gaden.

IA ,4VtL-tPL.OMs 2’-A4AS.. 4it- : I4AiL4 IL’ObJ’ EA4I 614PKO&r.IuwMM

1.1

WAt4P4 114fM eM t.tOwM H PKSLJ vAMpA I £1i4P Nh K1IP I’$a4LlcLÔM6 UMfti PMM11 M,4A1It4f t41L’S’A94Ldr I tAM t

rrT,

14ARL4?iRa ,t4sN44JDMME 1LOt4c M t4 1Ii’14lMP:L-i4 a’

Em I askim ol lokel level gavmanpresiden na ol kaunsel memba long

Page 5: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Pes 5WANTOK MOMASE NIUS

Famili kotim Angau haus sikWANPELA famili I kotim Angau Memorial Haus

Sik long Lae, Morobe provins, long dal bilong papabilong 01 long I 995 we Nesenel Kot I mekim disisenolsem haus sik I asua. Olsem na haus sik na stet Imas stretim bagarap dispela famili I bin kisim wekot yet bai makim taim em I hanim. Stet na haus sikbal peim tu ol kos 01 I lusim long kamapim dispelakot.

Waigani Nesenel Kot I hanim olsem pasin bilongI no haniap long stretim dispela bikman I kamapimdal bilong em taim em I bin kisim baganap nakamap long haus sik.

Dispela man em Paul Tinima na emi bin draivabilong Hertz Rent A Car bisnis long Lae taim 01naskol I sutim em long naip na stilim dispela ka long

AIDS woksop skulim pipelOL NUPELA AIDS kea woka long Madang I.

kisim toksave long karimaut wok bilong ol gut longdaunim non bilong sik AIDS long noken kamapbikpela.

Mak olsem 30 manmeri I pinisim wanpela wok-sop bilong toktok wantaim ol lain i stap wantaimdispela sik nogut na givim 01 tokstia na toksavelong kanimaut wok bilong kaunseling na awenesgut insait long komyuriiti bilong ol.

Anna Bolan bilong National AIDS Council i givimdispela tok salens long ol manmeni las Fraide taimol I pinisim dispela woksop bilong 01.

Misis Bolan I tokaut long bikpela rekot dispelasik nogut bilong HIV AIDS Igat long PNG we makolsem 9850 manmeni I kisim sik pinis na samtingolsem 50,000 I naun halt yet.

Em i tok dispela namba I wok long go antap truolsem na olgeta wok i mas ron strong pait agensimdispela 51k.Gabriel Bego & Augustine Kinna -

DWU Journalism sumatin

Modilon haus sikkisim helpim longSt John Ambulens

MODILON JenerelHaus 51k long Madang Ikisim bikpela helpimwantaim ol emejensimedikol saplal we I kosolsem K10,000 I kamlong St John AmbulensSevis.

01 dispela samtingem hat stata na tupelaabulens kit we SifKomisina na SifEksekyutiv Opisabilong PNG St JohnsAmbulens SevisDouglas Kelson Igivim.

Sief EksekyutivOpisa bilong Madanghaus sik Dokta JethroUsurup I kisim 01 dispela saplal na I tokautolsem dispela raunbilong St JohnAmbulens I kam longMadang em wanpelawok poroman ol I savestrongim olgeta taimlong sapotim na stretimgut ambulens na emejensi sevis longMadang.

Em i tok St JohnAmbulens Sevis I binkisim askim I kam longNesenel Dipatmenbilong Helt long stretimgut emejensi sevis nakirapim gen wok bilongkisim na givim blutinsait long kantri.

Mista Kelson I tok emI amamas long stapinsait long dispela wokbilong kirapim gut heltsevis insait long kantri.

Em i tok ol dispelasamting bal helpim heltkea sevis long Madangwe bal I stap insait longambulens.

01 draiva na wokmanbal kisim tnening longyusim 01 dispela samting we bal I stap naulong ambulens. Rotbilong salim toksavenamel long ambulensna hap bilong bagarapbal op long nipot I go Ikam gut.

Mista Kelson I tokauttu olsem taim 01 I staplong Madang bal ol Isapotim Helt Dipatmentu long strongim wokbilong helt kea long 01Manam pipel I kisimbagarap long Manamvolkenu taim maunten Ibin pala na baganapimpIes na 01 pipel.

Modilon em nambatu haus sik insait longkantri bihain long PotMosbi Jenerel Haus 51klong kisim ol dispelasevis I kam long StJohn Ambulens Sevis.

Dispela hat stata emKwinslen St John SevisI givim I kam long PNGna ol ambulens kit emWesten Australia StJohn Sevis I givim.

lona Retona Reline Likas0! DWU Journalismsumatin

Tinima famili I kot olsem ol wokman bilong haussik I no mekim wok bilong ol stret long stretimbagarap papa bilong 01 I kisim. Olsem na haus sikwantaim stet I kanim dispela asua bilong ol wokmanbilong haus sik..

Nesenel Kot Jas Jastis David Cannings I hanimolsem haus sik I asua long I no lukim hevi bilongbikman ya haniap na tu ol nipot bilong em I no stapgut.

* ‘r

?sampeIataimdspeIakagobainiotnap s .

Pits go naaskrnongCourtsstoa Edim valu del! STIMULATE YOUR SENSES

Februari 10 - 16, 2005

28 Jenuari 1995. Tinima 7 knismas.

Hap HapNius

Kot I harim olsem em I bin kisim bagarap na I goaut long painim helpim taim wanpela poroman Ilukim em na kisim em I go long haus sik we em Ikamap long haus sik wod long 8 kilok nait.

Kot I hanim ôtsem taim em Idal long 4 kilok moning.

Men bilong em Kembo Tinima I kisim kot long dalbilong man bilong em we em i kotim AngauMemoniel Haus 51k Bod, Stet na Leasemasten PtyLtd, Trading em Hertz Rent A Car.

Misis Tinima I makim em yet wantaim ol pikininibilong em Monica Tinima 17 knismas, Monnis Tirima11 knismas, Margaret Tirima 7 knismas na Moslin

Wokman stilPolls long Lae, Morobeprovins, I sasim wan-pela sinia wokmanhusat I save wok wan-taim gavana bilongMorobe bihain long emI bin stilim K5000.Ripot I tok dispela manI bin stilim K8000, tasolI bin yusim K5000bilong dispela manitasol.

Misis Tirima Ibin statim dispela toktok long 1995wantaim Warner Shand loya na bihain go long PaulParaka Ioya na bihain Poro Ioya we ol I harim nakamap wantaim dtspela disisen bilong kot

kAO ON!

MX-GBS #202929

CD Hi-Fl Sistem. G-Max twin haipa

pawa-draiv sab wofawantaim 4 laya vois koll

. extended supa beis

. 3 CD karosel chansaBipo Kes K7g99

i

Ni

DYD PHILIPS FW-D596Mini Hi-Fl Sistem #202920

‘ . 3300 W PMPO . 3 CD Chansa Karaoke FanksenI J . 3 Weis Spika wantaim Maks Beis Pot

. . .; . 30 pela aoa pleibek long MP3 musik

BipoKesK2.9

.PHILIPS AZ1004#225814

[,1.v;,1 Holim-raun CD RCRI . CD pilaia, top loda, CDprokrema,

, . CD Sync, isilong painim CD,!x * * BipoKesK44f

Page 6: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Februari10 - 16, 2005

Traim nalong

MaisanPahun Iraitim

KLOSTU nau bal kantri I ama-masim 30 yia indipendens bilong emna tu pasin bilong ol manmeni longkantri I wok long senis long gutpela Igo nogut olgeta. Pasin bilong nispeklong 01 lida tu I nogat nau bikos olmanmeni I nogat rispek long 01 yet nadispela I bningim nem nogut I kamlong kantni.

Sir Matiabe Yuwi em Iwanpela bikman bilong pIes Nagia long Tan,Sauten Hailans pnovins. Em I binmemba bilong Tan Komo long yla1968 I kam 1982. Na long dispelataim em I bin stap insait longConstitutional DevelopmentCommission aninit long lidasip bilongIjivitani memba Paulias Arek.

"Long dispela taim em mipela lidaem 01 save lain bilong pIes na mipelaI raun kisim tingting bilong olgetamanmeri insait long kantri na long wolna mipela I plenim Mama Lo bilongdispela kantni," Sir Matiabe I tok taimem I bin kam lukim WantokNiuspepa.

Na nau dispela lo em yumi I woklong sanap long em na wok insaitlong kantri, em I tok.

Sin Matiabe I tok long taim bipo 01manmeri long pIes na taun I save gatnispek long 10 na kantni I orait. Bihain

ol lida

pela mak. FAIL POTOBogenvil Kopa Main i kamap nabihain mani bilong dispela main Ipaulna Francis Ona I kinapim dispelabikpela pait. Long dispela taim I kamnau kantri I wok long go daun

Sin Matiabe I tok dispela I no rongbilong 01 lida bilong bipo olsem SirMichael Somare, Sir Julias Chan,John Momis, Sin John Kaputin,Bernard Nanakobi, Michael Pondrosna 01 olpela memba.

WANTOK

Sir Matiabe

"Long bipo taim kantni I no kisimindipendens yet mipela 01 dispela lidaI tok strong long save bilong mipelalong kamapim Mama Lo bilong kantnina bihain indipendens I kamap.

"Tasol lukim long tude ol yangpela Itok Sin Michael i no gutpela lida tasolem I dispela man husat I kisimindipendens na namba wan pnaimminista bilong kantni, na watpo 01 manI no amamas na soim rispek long

DISPELA pasin ol bod na menesmen bilong Rural Development BankRDB I wokim long pasim RDB opislong Kainantu I no gutpela long longkopi indastni, na 01 liklik fama insaitlong Kainantu enia.

Memba bilong Kainantu YuntuviBao I tok dispela disisen I sot tumaslong lukluk bilong RDB bod, menesmen na minista bilong agrikalsa na 01I mas tingting long openim opisbilong RDB long Kainantu gen.

Mista Bao I tok em I bin lukimmemba bllong Henganofi, DoktaBahanare Bun, na memba bilongObura Wanenara John Koigmni natupela tu I no amamas long ol I pasimRDB long Kainantu. Em bal lukimmemba bilong Okapa Tom Amukelena bihain bal 01 I salim petisen I golong minista bilong Agnikalsa MathewSiune na RDB bod long opim bekKainantu RDB opis.

Yuntuvi Bao I tokaut long sapotbilong em long dispela hevi bihainlong siaman bilong Isten Hailanspnovins Kolten Upa I bin agens longdispela disisen bilong RDB longWantok Niuspepa long Jenuani 27,2005. Moa long I 200 kastomabilong ROB long ilektoret bilongKainantu, Obura Wonenara, Okapa

em," Sir Matiabe I bin tok.Long 1972 ileksen taim Sir Matiabe

I go insait long palamen 01 I makimem memba bilong KonstitusenolPlening Komiti aninit long JohnMomis.

Long ol dispela taim Sir Matiabe Itok olsem 01 lida insait long palamen Ino tingting tumas long politiks napawa na I save laik long sevim 01pipel bilong kantni.

"Mipela I save wokim wok nating naI no save askim long wanpela samting, na tu taim 01 pipel askim long notem mipela I wokim na ol I no askimlong kompesesen olsem lonng tude,"Sin Matiabe I tok.

Tasol nau 01 pipel I no lukluk longhatwok 01 lida bilong bipo I wokim.Bikpela samting tru em long tok ama-mas na tenkyu I go long sief SinMichael long namba wan taim nanau kantni I laik bagarap na em Ikamap praim minista, na yet 01 pipel Ino luksave long wok bilong em, SinMatiabe I tok.

Long bipo yet tingting bilong 01 lidaem long lainim 01 pipel long kantnilong ‘self reliance’ o kamapim samting long hatwok bilong yumi yet, tasolnamel long dispela sotpela taim dispela tingting I bin go lus, Sir MatiabeI tok.

na Henganofi bal I kisim taim longdispela pasim bilong Benk. Na tu dispela I no map gutpela long plenbilong gavman long gnoim ikonomisapos 01 I pasim dispela benk.

Kainantu Rural Bank opis Iwankain olsem oI narapela bikpelabrens olsem Goroka, Madang,Kimbe na Wewak. Dispela opis Isave nipot stnet long Benk Menesmenlong Waigani na I no long Waigani,Goroka o Maunt Hagen opis.

Olsem na ol benk menesmen nagavman I noken lukim dispela benkolsem fell opis na pasim. Benk yet Isave sevim klostu long 300,000 pipelbilong 4-pela distnik insait long IstenHailans.

Sapos ROB benk I pas longKainantu bai dispela plen bilong gay-man long ‘green revolution na ikonoml nikaveni stretiji’ bal I no map wok.Wok bilong benk em I bilong painimnot na wel long helpim ol pipel longkinapim ikonomi gno na gutpela laip.

Mista Bao I tok dispela pasin bilongpasim benk I soim olsem I nogat gut-pela menesmen na nogut pasmn I stapinsait long ogenaisesen.

Bao i no amamaslongRDB pasim Kainantu opis

Pes6

}äp HapNius

HAILANS NIUS

tok tenkyu01 kalabus

man ranawe01 atoriti long Baisuhaus kalabus ausaitlong Maunt Hagen siti Itok olsem 33 kalabusman I bin ronawe longMande taim ol Woda Igo long Hagen taunlong opening sevisbilong 2005 Ligel ViaOpening. Stori I bin goolsem ol kalabus man ibin paitim wanpelawoda husat I bin waslong haus kalabus naranawe.

GG raunGavana Jenerel GGSir Paulias Matane Ibin go stap long 01Westen HailansProvins na tu dispelaem I namba wan naunbilong em long Hailansnljon bihain long em Ikisim opis bilongGavana Jenerel longlas yla. Sir Paulias Ibin go long MauntHagen long opim Ligeiyla na bihain bin kambek long Pot Mosbi.Bihain em I bin bungwantaim WestenHailans Gavana PaiasWingti.

. Sir Michael mekim bikpeia wok long karim PNG I kam long dis

Distrik treseri opis long Isten Hailans opBIKPELA pasin amamas I bin kamap long 8-pela distnik long las wik taim

minista bilong Fainens Bart Philemon na ol anapela nesenel lida na 01 siniapablik seven I bin kamap long opisal opening bilong ol distnik fainens na tresen opis long Isten Hailans pnovins.

Mista Philemon, Isten Hailans Gavana Mal Smith Kela, na FainensSeketeni Thaddeus Kambanei I bin I go pas long kanimaut 01 opisel openinglong ol distnik stat long Daub, Gonoka, Bena, Henganofi, Kainantu, ObunaWonenara, Lufa na Okapa.

Mista Philemon I tokim 01 manmeri olsem olgeta hatwok bilong Igo I kamna sekim ol peimen, go long benk na yusim ol pos opis sevis long Gonokataun em I pinis nau. - Sape Metta

%55.E $O

4pu/I

Bible Society of PNG

Memorial ServiceThis is an invitation to all Friends, acquaintances and relatives of the

Late Mahiro Maivila.The Bible Society of Papua New Guinea warmly welcomes your company at the memorial service for the late Mahiro Maivita whose presence is and will be sadly missed by all who grew love him in JesusChrist.

Date: Sunday 13th February, 2005Venue: United Church Koke

Time:2pm-3pm

The memorial service will be conducted by Rev. Kedea Kopi, for anyfurther enquiries please contact the Executive Secretary Mrs LeontineTamate on 321 7893 or 321 0360.

I - Maisan Pahun

Page 7: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Pes 7SAUTEN NIUS

RH kampani helpimFebruari10 - 16, 2005

wokstadi long Kerema-Ihu rot

BIKNEM timba kampani RimbunanHijau bal I givim helpim long kamapimwanpela fisibiliti stadi o wok painimaut long Kenema Igo long Ihu rot pro-jek insait long GaIp provins.

Rimbunan Hijau I bin givim manimak olsem K320,000 long helpimmekim dispela stadi we man ii binkam long wanpela tras akaun VailalaTras husat I save kisim ol timba levilong RH kampani operesen insaitlong hap enia.

Dispela K320,000 sek mani ol Ibalm i go long wanpela kampani PDE& I Ltd long kamapim dispela stadi we

Polis holim 14man long kilimindai mankiPOLlS long Popondetta, Oro provins, I bin

holim pas 14 man husat ol I bilip I bin kilim dalwanpela manki, knismas bilong en I bin 16, longkros pait bilong graun.

Sauten nijon divisen komanda, John Marru, longwanpela pas I bin tok dispela dal man nem bilongem Sila Ewaga Paumbani bilong Sakita viles, I bindai long Sarere las wik, ol man i bin kilim em indalwantaim wanpela am paip na spia.

Dispela birua I bin kamap bihain long tupelaman I bin kros pait long pasin bilong planim yang-pela kokonas long wanpela hap gnaun we I gatknos I stap long en.

Mista Marnu I tok dal man em bilong Salal klenna ol man husat I bin kilim em i kam long Aho.

Em I tok tu olsem 01 lain bilong Aho wantaimsampela man bilong Javusapo klen I bin bung paitwantaim 01 lain klen bilong man I dal.

01 man i bin paitim manki long het bilong emwantaim am na bihain sutim em long bros bilongem wantaim spia we ol pipel bilong en I bin kanimem igo haniap long Popondetta haus sik tasol I leitna em i bin lusim laip bilong em, Mista Marnu I tok.

Bihain long pait 01 0ll5 Igo na holim pasim dispela 14 man we na 01 Iwetim kot I stap.

Lo na oda hevi em i wanpela bikpela hevi longplanti hap bilong kantni we gavman nau I wok longtraim long stretim. Long nau yet planti wok bilongstretim lo na oda, moayet long salt bilong 01 pollsbilong Australia helpim ol polls bilong PapuaNiugini, I wok long kamap long Mosbi tasol, naplanti arapela provins I laikim dispela wok kamaplong ol hap bilong ol tu.

bal I karamapim rot na 01 bnis weolgeta kos bal kampani I givim I golong provinsel gavman long painimmani long 01 ovasis dona ogenaisesen.

"Dispela Kerema igo long Ihu rotprojek bal I opim rot long kamapimmoa divelopmen long lhu distnik longsapotim 01 nupela na olpela pnojekdivelopmen long 01 arapela distrik tu",Deputi Jenerel Menesa bilong RHIvan Lu i bin tok.

Mista Lu I tok dispela kontnibusenbilong Rimbunan Hijau I makim narapela impotent mak long divelopim

-Kerema na GaIp provins I go moayet.

Em I tok Rimbunan Hijau I wokbung wantaim 01 arapela patna nagavman atoniti long helpim moa divelopmen insait long kantni we mipela Igat moa long 25 yla ekspiniens longforestni na timba sekta.

Kampani grup bilong mipela emolgeta save I wanpela bilongkamapim ol kain kwaliti prodak longtimba na long wankain taim helpim nalainim 01 pipel long pasin bilonglukautim gut 01 fores o fores menesmen na we bilong kamapim 01 divel

opmen tu.Mista Lu i tok tu olsem long yusim

01 ninuabol nisos long kamapim gro nagutpela sindaun em I bikpela samtinglong ol pipel we gavman I mas lukluklong en long impruvim o kanim gut-pela besik sevis igo long ol pipelinsait long rurelenia bilong kantni.

"Sapos gavman I no mekim nalukautim gut ol nisos insait long kantniplanti bilong 01 pipel long nurel eniabal I no map kisim 01 divelopmen nasindaun na laip bilong 01 bal I no mapkamap gut long bihain taim", Lu i tok.- Joe Ivaharia

Wok divelopmen i mas go betGAVANA bilong GaIp provins

Chris Haiveta I mekim wanpelatok olsem gavman bilong em Iwok long lukluk nau longkamapim moa divelopmen insaitlong provins long dispea yla.

Mista Haiveta I bin tok wok redibal I kamap tupela mun insaitlong dispela yla we aninit long

provinsel woks progrem bilonggavman bal I gat sampela wokprojeks we bal I kamap.

Wanpela bilong 01 projek emlong bildim o sanapim nupelapies balus teminol bilongKerema pies balus we nau 01pasindia na wok manmeni bilong01 ealain kampani I wok long

I Mista Haiveta lephan I sainim ol projek01 opisel long kirapim divelopmen insaitbilong em. Poto: JOE IVAHARIA

yusim kago kontena I stap.Long wankain taim tu bal 01 I

lukluk long opim igo bikpela dispela hap bilong balus I non oteksi-we bilong Kerema pIesbalus na lanim Dash 8 balussevis I kam long Kerema taun.

01 anapela projeks tu MistáHaiveta I tokaut long en em;mentenens bilong Kerema halskul mess 0 pIes bilong kaikal nasalens leb, mentenens long Ihuhal skul, apim Don Boscoteknikol hal skul I go long sekendani skul na stretim pies baluslong Ihu long karim sevis igolong 01 pipel long Ihu LLG enia.

Em i tok tu olsem long lukluklong salt o hevi bilong mani wesapos I orait wok nedi o mentenens bilong Apainaipi - lokea -

Rove rot bal I stat long pinisbilong mun Mas long dispela yla.

Nanapela projek gavanaHaiveta I bin tokaut strong longen em Kerema - Malalaua rotmentenens projek we em i tok olI bin makim pinis mani makolsem K1.3 milien i go longprovinsel woks divisen long lasyla long statim wok long dispelaprojek tasol wok i no bin kamapyet.

Em I singaut I go long NesenelWoks Minista Gabriel Kapriswantaim dipatmen bilong emlong lukluk I go insait long dispela projek na tok kIla long olpipel bilong GaIp pnovins longwanem taim bal wok i kamap.

Hap HapNius

Stretim rotMemba bilong Rigo,long Sentral pnovins,Anderson Vele, I tokolsem em bal givimmoa mani long stretim olgeta rot longilektonet bilong em.Em I tok dispela I kamaninit long RigoDistnik DivelopmenPlen 2005-2009, nabal helpim longkamapim moa 01 pro-jek long bihain taim.Mista Vele I bal givim01 ilektonel manibilong em I go longstretim ol dispela notna wok i stat pinislong 01 rot klostu longsolwara na bihain balsunk i go insait moa.

PNC rausimSir William

Politikel pati wememba bilongNesenel KapitelDistnik NCD, SirWilliam Skate i binkirapim, People’sNational CongressPNC, I rausim emlong pati na longOposisen tu. Lidabilong Oposisen nalida bilong pati tu,Peter O’Neill, i bintoksave long SinWilliam long disisenbilong pati long wan-pela pas las Fonde.

Galp bosimol NHC haus

GaIp ProvinselGavman I bal bosimnau olgeta 01 NesenelHausing KomisinNHC haus longKerema. NHC naprovinsel gavman Ibin sainim wanpelaagnimen tupela yla Igo pinis we I bin tokpnovinsel gavman balbalm 350 NHC hauslong K1,860 milien.Provinsel gavman balbosim ron bilong olhaus nau.

WANTOK

pepa wantaimlong provins

Page 8: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Pes Februari10 - 16, 2005

01 Rabaul distrikwod kisim luksave

Sua Kills iraitim

OL PABLIK seveninsait long RabaulDistrik long Is NuBniten nau I wok longmekim kamap ol wodprofail na wod divelopmen plen bilongolgeta 53 wod longdistrik.

RabauF Distnik LLGKodineta Tony MalanaI tok wok longkamapim ol wok pro-fail na divelopmenplen I bin stap longpela taim tumas.

Ogenik Lo longProvinsel na LokolLevel Gavman I tok olwod I mas gat dispelatupela samting.

Mista Malana I tok Igat draf pinis bilong 6-pela wod long WatomAllan na narapela 19-pela wod longBalanataman LLG.

Em I tok ol opisanau I wok long ol drafbilong ol wod longRabaul Eben LLG nabal ol I stretim bilongKomblu LLG long wikantap.

Mista Malana I tokol wok kaunsel Ihalivim na giviminfomesen longkamapim ol wok pro-fail na divelopmenplen bihain long ol Ikisim sampela treninglong yla i go pinis.

Taim ol I pinisimolgeta wod profail nadivelopmen plenbilong olgeta wod, balol I bringim I go beklong ol wod long lukluk long en gen nabihain ol bal mekim olfainal draf long munMas.

Nau yet, olgeta bisnis na kampani insaitlong Kokopo taun Imas balm KoporetTakis mak bilong emK100.

Dispela KoporetTakis I kamap aniniton wanpela lo emKokopo/VunamamiEben LLG I kamapimna Minista bilongProvinsel na LLG, SirPeter Barter I tokoraitim pinis.

Dispela takis Ikaramapim ol kain

kain bisnis insait longkokop : taun.Kokopo/vunamamiEben LLG bal statkisim dispela takislong mun Februani.

Ekting TaunMenesa Mitmit PunianI givim tok lukautolsem husat kampanio bisnis i no balm dispela takis I ken kisimmekimsave o penaltianinit long dispela loyet.

Mekimsave aninitlong dispela lo em Iwanpela fain maplong K100 o aninitlong K100 bihainimyet wanem kain wokdispela bisnis Imekim.

Dispela kain wok igutpela long helpimlong stretim ol webilong wok long distriklevel.

Planti taim sevis nadivelopmen I no savekamap long ol pipelhusat I sindaun longdistrik level bikos olwok i no ron gut longsalt bilong bosim oldispela distrik.

NIUS NABAUT WANTOK

Tsora egensimpasin bilong bagarapim tisiVeronica Hatutasi I raitim

ASISTEN Edukesen Seketenilong Bogenvil Tony Tsora I tokegensim pasin I bin kamap longlas wik we Vokesenel Skul Edvaisalong allan Peter Braun i bin kisimbikpela bagarap long han bilongraskol long haus bilong em longSohano Allan long Buka.

Mista Braun em wanpela longtaim man long Bogenvil.

Eria bilong en em long speselislong vokesenel skul na bipo longBogenvil hevi, em tisa long Tinputz

Vokesenel senta. Em bin go beklong pies bilong em tasol taim heviI go daun, em bin go bek long allanna wok wantaim Edukesen Divisenlong Bogenvil na I wok longstrongim ol wok insait long olVokesenel skul long Bogenvil taimem bin bungim hevi long dispelawik.

Mista Tsora I kros tru na I nowanbel stret long pasin I kamaplong bagarapim man husat Imekim gutpela wok long sapotimna kirapim bek edukesen na moayet, ol vokesenel skul longBogenvi. Na tu, strong long kisim

helpim long Yuropien Yunien longsapotim 01 vokesenel skul longallan.

Mista Tsora I tok ol bin kisimMista Braun I go kwiktaim longBrisben Haus sik longAustralia weem Iwok long kamap orait,

Em I tok polls i holim pasim pinisman Iwokim dispela pasin.

Man ya em hap Bogenvil naManus na em I memba bilong wanpela raskol grup long Taraka longLae, Morobe provins. Em bin kisimmariwana na longiong raun nakamapim birua.

1

Em I raft bilong ol pIkinini Naemlwok bilongol long.ksil gut *1* wok hat.

pas long dispola kempon.

Page 9: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

MERI NIUS

Bikpela wan long NCW..Sindaut i go long Ol Iidà long strongimgut moa

WARI I kamap olsem opis Isave makim ol men long kantniem Nesenel Kaunsel ovWomen opis long hetkota, PotMosbi I no wok.

Wantok I kisim ol toktokolsem taim ol men lida na 01arapela husat I save wok longol men grup I laik toktok wan-taim dispela NCW opis longPot Mosbi I sapos long givim

stia na sanap makim mausbilong olgeta men long PNGna kisim 01 wan, toktok I go Ikam long 01 na gavman na olatoniti, 01 I no kisim wanpelabekim. Pastaim tru, telipon I nowok na 01 I no map kisim 0wokim toktok wantaim 01 lain igo pas long opis.

Singaut I go nau long 01 menlida long wokim wanpela samt

Kain

. Tripela liklik stail men Afghanistan iredi long go long skul. 01 i karim 01 skulbek we Yunicef i givim long sapotim skulbilong ol men long Afghanistan.

. Nogat gutpela hap bilong skul na dispela liklik hap i pIes bilong skul long dispela lain liklik men long Afghanistan.

ing na mekim dispela t’4CWopis i wok strong na gut na emI ken kanimaut ol wok longhelpim 01 men bilong dispelakantni long skruim wok bilongna tu, stap insait long ol wokbilong go hetim kantri.

Long wankain taim tu,Wantok I save olsern bikpelaKongres 0 bung bilong ol em Iwe I save kamap Wan Wan

pasin..KASTOM bilong

tumbuna na kastombilong lotu I haitim 01merl Afghanistan.

Maski yu liklikpikinini men, yang-pela men, mama cialapun. KIos bai haitimolgeta hap bodi olgeta taim.

Lukim long piksabilong Afghanistan iwok long kirapim pIesbihain long bikpelapait.

Hevi, pait, woa nabagarap bilongnaturel disasta Ibagarapim sindaunlong planti hap bilongwol. Yumi long PNG Iken kolim yumi yetlaki.

Bai yumi surukimlukluk bilong yumi nalukluk long ol menlong Afghanistan webikpela pait I binkamap na I go het yetlong painim toptenonis ol Amerika Ilaikim, Osama binLaden,husat I binmastamainimSeptemba I I teronisbirua long Amerikalong yia 2001 na kilimmoa long 2,000 pipel.

01 dispela piksa Isoim ol pikmnini men Istrong nau long kisimedukesen longAfghanistalong bikpelaKantri I senisnau na 01 men i gatliklik fnidom.

Tasol 01 men wan-taim ol likIlk pikininimen i haitim olgetahap bodi wantaimlongpela klos 01 I masputim olsem pasinkastom long Muslimlotu bilong 01.

B a r b a n aReinhardus longKabul em biktaunbilong Afghanistan istap insait long wokbilong stretim pies naol men i kisim,

bihainpait.liklik

taim Long wanpela yia balkamaplong mun Mas.

Tasol bikos telipon bilongNCW opis I no wok, menWantok I no kisim moa toktoklong dispela.

Men Wantok I hanim olsemtelipon long NCW I no wokbikos opis i no peim telipon bilbilong em.

Yanpelamëriogenvi1redi longrests longotonomNieksen

Veronica HatutasiI raitim

WANPELA yangpelamen Bogenvil I nedilong sanap resis longnupela otonomi gay-man long makim mausbilong 01 men na tu,long helpim kamapimgutpela sindaun longailan.

Genevieve Pisi bilongpIes Amunal longSentnal Bogenvil I bintokim Wantok olsem eml gat bikpela laik na eml nedi long kisimsalens na sanap resislong Sentral Bogenvilnijinel sia long nupelaotonomi gavman. Plen Istap olsem sapos olgeta samting i redi, ileksen bilong otonomi gay-man bilong Bogenvil baikamap long mun Junlong dispela yla.

Genevieve i bin kisimskul map long yunivesitlevel long Yunivesitibilong Teknoloji longKwinslen Australia tasolnau em i go bek longArawa na helpim long 01wok bilong stretim pIesna kamapim 01 divelopmen. Em i manit na e mlgat tripela pikinini.

Genevieve i gatstongpela tingting stretna e ml redi long goinsait long wok politikswantaim bikpela plenbilong em long helpimkamapim gut welfeabilong 01 men long saltbilong edukesen, helt,strongim 01 netwokbilong 01 men, ol soselisu na strongim gutpelasindaun.

Em I wanpela long olstrongpela menBogenvil wantaim gut-pela save na e ml redilong go insait long wokbilong kamapim nupelaBogenvil na tu, surukimmak bilong ol men I goantap.

Genevieve It Ok laikbilong em long go insaitlong poliitks na helpim01 men I no nupelasamting. Em save raunwantaim mama bilongem taim em i likIlk na eml kamapim dispelaintres 0 laik we e ml laikkamapim long pIes kIlanau.

‘talk bilong ml I binkamap n agro taim mllukim mama bilong ml I

wokim dispela kainwok. Mama I bin wokwantaim BogenvilProvinsel Kaunsel ovWimen na em bin stapinsait tu long 01 arapelamen gnup I mekim woklong helpim 01 men.Taim ml kam bek longAnawa wantaim familibilong ml long 1995, mlbin lukim nid o samting01 men I laikim helpimlong en na ml bin goinsait long wok bilongpainim gutpela sindaunlong Bogenvil. Intresbilong ml long politiks Ibin kamap bikpela naml statim wok I long eriabilong humen naits nadispela I karamapim 01bagarap long rait bilongpipel insait long hevi we01 wan wan grup 01BRA na PNG ami na 01arapela lain moa I binkamapim long 01 men,"Genevieve i tok.

Em i tok 01 men longBogenvil i mekimbikpela wok long longpainim gutpela sindaunna em I givim bikpelaluksave long dispela.

Em it Ok nambawanPis Konferens bilong olmen ol bin holim longAnawa long 1996 I binopim rot na long dispela taim, 01 men I bintok strong tru olsem 01 Ilaikim pbs o gutpela sin-daun. Na stat long dispela taim, 01 men I binstap insait long olbikpela pbs bung Ikamap long kantni naausait.

Genevieve it ok em Igat bikpela salens longsanap nesis longSentrel Bogenvil nijonelsia tasol e ml no givap.

"Mi lukim nijonel sitolsem sia bilong olmeri.Mi gat gutpelasapot. Tasol longwankain taim tu, mllukim dispela olsembikpela salens bikosnogat men I save sanapresis long dispela sitlong 01 yla pastaim.Tasol ml no pret o sunk,ml pilim gut,"Genevieve It Ok.

Dniman bilong en emlong sanap olsem dispela men husat balsanap strong longmakim 01 men nakamapim gut enia nalaik na driman bilong ol.

Pesli

Sotpela Tok LukautSkruim Toktok long Famili Plening bihainim rot

bilong kisim Depo Provera o Sut01 askim long dispela rot bilong Famili Plening01 samting yum as save long 01Taim yu bihainim dispela rot long Famili Plening,em bal I no map long stopim yu long kanim bebi.Tasol em bal stopim yu long gat sik kensa longbilum bilong bebi.

01 bikpela samting 01 men i kisim famili pleningsut i mas tingim:

. Depo Provera o sut bal senisim taim long lukimsik mun. Sampela taim, sik mun bai I no mapbihainim ol taim stret we yu save lukim sik longolgeta mun. Sampela taim bal I kamap namellong mun 0 sampela taim, bai yu mo map lukimsik mun long taim stret o wanpela mun. Tasolnoken wan, e mi nomol na bal I no mapbagarapim helt bilong yu.

MOA NEKS WIK

r*-’’ -‘I’

.. f** Kuk KonawantaimMERIWANTO

Banana Jamgretim 0 sigirapim olrind o skin.

2-Putim I go warana kawawar yu katimkatim pinis.

3-Slaisim banana Igo. Makim.

4- Boilim 01 dispelana putim suga I golong em.

5- Lanim I boil mapkala I go netpela.Tanim tanim Igo.

6-Kapsaitim I golong 01 hotpela naklinpela ja 0 kontenana karamapim I stap.

Yu mas I gat:6-pela bikpela

large banana1-pela kap lemon

juis2 tispun lemon

rind yu gretim o siginapim

1-pela kap waraSuga- 2 tispun jinja

kawawar yu katikatim pinis

We long WokimoKukim:

1-Skwuisim lemonjuis lemon wara na

Men Wantok i laik save sapos yupelai savelaikun ot stort mipela i saveprrntim Rait i kam long Men Wantok, Word Publishing Company, P0 Box1982, Boroko, NCD o ring i kam long telipon 32 2500 na toktok long Veronica Hatutasi Yu ken salim ol stori tu long email word@globalnetpg

WANTOK Februari 10 - 16, 2005

10 bilonglukautim olmama na

pikinini menLo bilong Lukautim Mama na Pikinini Men

Tokaut long ai bilong kotNUPELAIo bilong tokaut Imekim isi long man o men

husat I kisim bagarap long givim toktok long al bilongKot long tokaut long birua em i kisim. Olsem saposMan o men husat I kisim bagarap mo map nidim pepabllong Dokta long haus sik o wanpela witness longkotim husat Ibagarapim em. Kot I ken kalabusim biruaman 0 men long stori bilong yu tasol.

. Lo i tok olsern ol polls I noken mas tokaut longhaus bilong man o men husat I kisim bagarap Isave stap.Planti senis I kamap insait long nupela lo we Ihelpim man o men husat I kisim bagarap long inoken prêt long taim bilong tokaut long Kot.

0Jas bilong Kot I ken tokim 01 narapela man o menlong lusim kot rum tairn 01 manmeni husat I kisimbagarap I givim tokaut long ai bilong Kot.

. Mn o men hust i kisim bagarap I ken kisirnsapotlong wanpela wantok taim e ml givim tokaut long albilong Kot.

. Man o men I karnapim birua i no map long mekimsampela askim long man o men i kisim bagarap.

Yu ken toktok long Polls, man o men long 01 helpimyu ken kisim tong dispela Lo.

01 dispela toktOk I kam long Family Sexual ViolenceAction Committee FSVAC i bels long Pot Mosbi, Em Igat 01 han tu long sampela provins.

Sapos yu laik save moa long dispela Lo na ol arapela samtign I sut long famili, men na pikinmni hevi,ningim Komiti long Telipon Nanlba 3211714 0 320328G salim Feks long 3217223 0 Ernail:pnØfVacdaItron.com.pg.

. 01 men Afghanistan i laikim sans longskul. Maski liklik rot i op, ol i kisim sanslong skul.

. Edukesen em i bikpela samting. Bihainlong woa, planti pikinini man na men i gatlaik long go long skul.

Page 10: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Pes12 Februari 10 - 16, 2005 HELT na EDUKE SEN WANTOK

I

Veronica Hatutasi i raitim

NESENEL Edukesen Bod NEBbung long Wewak neks wik bal lukluklong 01 edministnetiv na p01151 enialong edukesen na 2005-2014Nesenel edukesen Plen, Ministabilong Edukesen, Michael Laimo Itok.

Long namba wan bung long dispela yla, NEB bal Iukluk long singautbilong 01 sumatin, wok na mama 10bilong 01 gavaning kaunsel, MistaLaimo I tok.

01 bal lukluk tu long ol arapelasamting olsem rot we kompalsniolgeta pikinini I mas go long skuledukesen I ken kamap, rot we 2006Edukesen sabsidi I ken kamap gut,rot we sekondeni edukesen I keninapim nits bilong 01 provins na longwankain taim tu, stendet Iwankain, 01teseni edukesen I ken afiliet okamapim netwok olsem tok piksabilong Madang Tisa Kolis I afliet longYunivesit ov Goroka na Kaindi TisasKolis wantaim Divain Wod Yunivesiti,em I tok.

Mista Laimo yet bai opim dispelabung.

Kain bung I save kamap 4-pelataim insait long wanpela yla. Na 01 I

save holim namba wan miting ausaitlong Mosbi tal mol nanapela tnipela emol I save kamap long Mosbi.

Mista Laimo I tok NEB Isave givimstia long minista long ol divelopmen owok kamap na openesen longNesenel Edukesen Plen wantaimsapot na toktok wantaim 01 provinselgavman na 01 arapela lain I gat wokinsait long edukesen olsem ol sios,hala edukesen, PNG Tisa Asosiesenna 01 provinsel edukesen atoniti.

Mista Laimo I tok em I amamaslong bung wantaim NEB na tu, longlukim 01 komyuniti na skul insait longIs Sepik provins.

Taim em i toktok long bikpela wokwe NEB I gat long divelopmen bilongkantni, em I salensim NEB long luksave na promotim 01 polisi we balmekim 01 skul na 01 sumatin I kamap"self reliant", stap gut wantaim wan-pela anapela na hatwok long go ëhtimkantni.

Namba wan miting bilong dispelayla long Wewak, stat long neksMande Februani 14 map long Fraidede namba 18.

Planti pipel, moayet 01 sumatin na01 papamama I bin lukluk long lukimsampela gutpela kaikal I kamaut longdispela bung.

Wara, prut na kumu bai strongim laipPOSITIVE Living with HIV AIDS o

stap wantaim gutpela tingting olsem Igat laip I stap yet na yu ken wokimgutpela samting I ken helpim yumilong abrusim blut pnesa I go antap,daunim sik suga na kensa. Na 01manmeni Igat sikAlDS Iken go hetimgut laip bilong 01.

Bruce Copeland em Iwanpela manhusat I save givim 01 toktok longPositive Living I go long 01 SioSmemba bilong Sen Peten SanelKatolik Penis long Enima insait longNesenel Kapitel Distnik I bin tok long

sotpela toktok em Iwokim bihain longlotu las Sande

Em bin tok long Positive Living, imoabeta long 01 manmeni I kaikaim 01gutpela kaikal na dispela em balhelpim 01 long stap gut na 01 I nokisim 51k 0 I laik dal.

01 gutpela kaikai em long dningplanti wana we bai kIlnim insait bilongman, planti prut na kumu, em i tok.

Mista Copeland bin tok dispelatnipela samting em 01 I gutpela trulong helpim manmeni I stap gut nalongpela taim.

Nius BilongHIV AIDS

3

wantaimDavid Ephraim

NEB bung batkamap neks wik. . .Iukluk long edministresen na polisi

kantri. Plis lukim gut ol manmeri bilong yumi I saveles long wok na 01 lain bilong bihainim mani longwok na Ino lain bilong wokim mani long han bilongol yet.

Poveti na HIV AIDS bal go bikpela long kantnibilong yumi I no long taim sapos yu les manmeni Iwok hat long bningim kantni I go insait long gutpelarotwe I ken wokim ikonomi na divelopmen Istrong.

Poveti na HIV AIDS stap pinis map long les nakirap na wok srong bal yu lukim em Idaunim povetina HIVAIDS. Yu yet nau.

.

Long Tok Lukaut long dispela wik ml laik tokamamas long Gavaman long sainim UnitedNations Convention Against Corruption UNCACna tok tenk yu na luksave I go long TransparencyInternational long wokim not I op long gavman longsainim.

UN Convention against Corruption em Iwanpelapolisi o not we 01 savemanmeni Iwokim long helpim01 kantni olsem yumi long ronim gut kantni we olpipel I kisim gut sevis.

Insait long UNCAC I gat rot bilong kotim, kalabusim na kisim bek samting bilong ol gavmanopisel husat yusim mani bilong kantni long helpim01 yet olsem long wokim bisnis.

Sapos wanpela lida I ronawe long kantni we emI wokim asua insait long UNCAC I gat rot wemekim 01 kantni husat I sainim long wok bung wan-taim long kalabusim, kotim na painimautwe diselakain man I yusim 01 mani bilong kantri. UNConvention Against Corruption Iwokim wok bilong01 polls, ami, woda na Ombudsmen Komisin I isilong kotim, kalabusim na painimaut we mani bllngkantni ron long han bilong ol gavman opisel.

UNCAC emwanpela rot long helpim tu long daunim HIV AIDS long kantni. Sapos yu laik save moaningim Transparency International long phone: 3202188.

I gat planti hevi olsem HIV AIDS, konapsenmhangre na moa hevi Iwok long traim long daunimkantni bilong yumi. Askim I go long yu nida, maplong nit, nIt tasol na tnaim putim eksen likIlk long 01gutpela tok yu save nitim long Wantok Niuspepa.Save i stap long yu!

LONG nius bilong HIV AIDS tude bal ml toktoklong wantok bilng HIV AIDS o pono bilong emPoveti. Poveti em taim manmeni I sot long kaikal,mani na sevis long helpim ol long stap laip.

Planti taim bal yu lukim dispela kain hevi Ibikpela long Afnika na Esia nijon we i. lukim plantimanmeni I dal pinis. Dispela kain hevi I wok longkamap na isi isi I go bikpela long kantni bilongyumi.

Tasol planti manmeni I no bilip yet olsem kainhevi ken kamap long kantni bilong yumi we I gatplanti nisos. Long Afnika na Esia nijon I gat bikpelapait namel long 01 pipel na gavman, 01 Kristen naMuslim. Dispela em sampela hevi Iwokim 01 man-men long hap graun I stap insait long poveti obikpela hangre.

Long kantni bilong yumi I nogat wanpela as we Iwokim pipel bilong yumi long hangre. Mi bilip plan-tI manmeni bilong yumi wok long go insait longpoveti bikos long skin dal o les pasin long wokstrong. Sapos yumi ol lain bilong wok strong balyumi olgeta bai lukim I gat gutpela sevis olsemhelt, edukesen na not I stretpela na 01 manmeri Iken amamas long wok.

Planti taim yumi 01 manmeni I ken amamas longwok. Planti taim yumi laik sutim tok long gavman 01politikel lida bilong yumi long hevi I kamap long

‘V

I_;

*L

INVITATIONMEbIA COUNCIL BREAKFAST MEETING

AT THECOWNE PLAZA BALLROOM

bate: Thursday 10th February 2005. Time: 7am - 9am

The Media CouncH of PNG cordially invites you and any guests you maywish to bring along to our first breakfast meeting for 2005.

Guest Speaker: Gregory Lawrence Urwin, PSM

Secretary General of Pacific Islands Forum Secretariat, visiting PNG toprepare for the Pacific Islands Leaders meeting to be held in

Papua New Guinea.

Here’s your opportunity to hear about the work of the forum, the issuesbeing discussed and the commitments made at the regional level.

Objective: Wider input from the "people of the Pacific" into thedevelopment of a Pacific Plan to encourage prosperity

and development.

Ticket Cost: K45.00 per person inclusive of breakfast.

FOR RESERVATIONSContact Isabel Popal - Media Council Secretariat

Ph: 320 2978 I 320 2979 or email: [email protected] seats available so bookings are essential.

Redi...Edukesen i save givim sans long 01 yangpela longluksave long planti samting long dispela graun na i helpim ollong kamapim gutpela sindaun. Long nupela skul yia olsumatin i mas luksave gut long 01 hatwok 01 papamama Imekim long bairn skul fi bilong 01. Dispela yangpela man longWewak i redi long 01 skul wok bai kamap long dispela yia.

Poto: BIG JOE SVD

Page 11: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

WANTOK ADVATISMEN Februari 10 - 16, 2005

I NO long taim go pinis, Nesenel Gavman i bin givim tok oraitlong 2005 Baset bilong Gaip Provins we moni mak bilong em iwinim K33 milien. Dispela i winim olgeta baset bilong provins,na i kamap long kántribusen bilong Nesenel Gavman na kontribusen bilong mipela yet inapim K13.557 milien.

Dispela baset bai kirapim wok insait long pablik sevis bilongprovins, strongim wok bilong tilim ol samting na sevis i go longmoa long 100,000 samting manmeri na promotim ol wok bisnisinsait long GaIp Provins.

Ikonomi bilong provinsLong 2005 mipela I laik lukim mak bilong ol wok bisnis insaitlong provins i mas go antap. Insait long Nesenel Pabliklnvesmen Progrem, Kerema Integretet Agrikalsa Projek,Kaintiba Divelopmen Fisabiliti Stadi, Kikori Pies BalusDivelopmen na Paia Inlet Pot Divelopmen Fisabiliti Stadi bai ikamap. 01 bikpela bisnis projek we gavman yet i go pas long emolsem Kerema Fri Tred Zon, Vailala na Purari Wel Pam na 01Agro Forestri Projek, na GaIp Prawn na Pis Faming baikamapim strongpela groa bilong ikonomi taim olgeta i kirap.

Long tupela yia i go pinis, aninit long lukaut na lidasip bilongmipela, mipela i daunim mak bilong bikpela dinau bilong provinsel gavman na 01 arapela gavman bisnis. GaIp Invesmen TrasFan nau i nogat moa dinau na i tokaut long namba wan dividen0 winmani map long K100,000 i go long provinsel gavman lasyia. Mipela i gat bilip long wankain samting long dispela yia tu.

Mipela bai glasim bek ol wok bisnis na join vensa long opim i golong divelopmen bilong trenspot, fising na maketing bilong 01risos bilong provins we Provinsel, Lokol Level Gavman, edministresen, 01 bisnis na pipel i ken yusim.

01 nupela wok insait long pablik invesmen progrem, wantaim 01wok bisnis i stap pinis bai helpim long kamapim divelopmen nastrongim intenel reveniu o winmani insait long provins yet longmak we mipela i ken stretim 01 provinsel na lokol level nid bilongmipela.

Pablik SevisBikpela hap bilong provinsel baset bilong mipela, moa long K13milien, bai i go long pei bilong pablik sevis na ol tisa insait longprovins. Tasol long ol yia i go pinis, planti pablik seven i nomekim gut wok bilong 01. 01 i save es na ol no save tingtingtumas long wok. 01 i stap mekim wok gaden, painim pis 0 01 Istap long Pot Mosbi long taim bilong wok na 01 pipel long provinsi no save kisim gutpela sevis.

Mipela olgeta I save olsem 01 lida long politiks i ken kamapimdivelopmen insait long provins map mipela i gat gutpela pabliksevis. Wanpela pablik sevis we i gat strong na bilip map longtanim ol polisi pepa i kamap ol rot, bris, skul moabeta helt ke nahaus sik, na map long kamapim gutpela sindaun bilong ikonomi.01 pablik seven husat I mekim gut wok bilong ol i ken karim gutpela sindaun i kam long provins.

Mekim gut wokMipela i kamap wantaim sampela rot bilong strongim bek pabliksevis bai em i ken redi long karimaut wok bilong gavman nakarim 01 progrem i go long ol pipel.

Olgeta dairekta o bosman bilong ol brens nau bai I gat wanpelarejistri bilong makim taim 01 i kam long wok. Dispela bai statbihain long namba tn potnait. 01 pablik seven husat i no go longwok long namba 4 potnait bai kisim mekimsave aninit longPablik Sevis Jenerel Oda.

Mipela i luksave olsem 01 wokmanmeri i mas i gat gutpela hausna mipela makim pinis moni insait long dispela baset long stretim olgeta gavman haus insait long provmns. Edministresenbilong mipela bai stretim rot bilong ol pablik seven long kisimgutpela haus na wara bilong dring.

Mipela i kamapim plen bilong wanpela 4 stori haus bilong GaIpProvinsel Edministresen, aninit long ‘wan-stop-sop’ plen longKerema yet. Nau mipela i wok long painim moni bilong sanapimdispela opis kompleks na wok bai stat long 2006.

Narapela gutpela samting bilong ol pablik seven em sanapimbilong GaIp Sevings na Lons Sosaiti. Mipela bai makimK100,000 I go long dispela sosaiti. Dispela sevings na Ionsosaiti bai helpim 01 pablik seven long sevim mani insait longprovmns bai ol i noken hatwok long go long Pot Mosbi long kisimmani long ol sosaiti long hap na 01 arapela haus moni.

0! Apoinmen/RistraksaOlgeta wok bilong provinsel pablik sevis ristraksa we i kisim tokorait bilong Pesenel Menesmen long mun Novemba 2003 tasoli no bin go het bilong wanem I gat ol bel hevi namel long wan-wan pablik seven i stat pinis. 01 toksave long ol lain husat i kisimwok i kamaut pmnis long DPM.

Long pulapim olgeta wok long dispela straksa, ol namel na Iowalevel posisen bai i go aut long tupela wik antap na ol sileksen baikamap insait long wan mun bihain.

Tairn wok bilong ristraksa i go het ol pablik sevis wokmanmeribai i go aut na wok olsem:S 15% bilong oI pablik seven bai i stap wok long Kerema;. 35% bai wok long distrik hetkwota long Kikori na

Malalaua; na. 50% bai i wok insait long lO-pela LLG.

Wanpela ritrensmen progrem nau Igo het wantaim 59 opisa weol i makim pinis. Provinsel HRD opis redi wantaim ritrensmen lisna nau i wok long toktok wantaim Pesenel Menesmen long monimak, we bai winim KI .5 milien. 01 opisa husat bai ritrens i kentraim kisim wok long ol arapela posisen sapos I gat spes.Dispela ritrensmen progrem bai ron I go map 2007.

Mipela laik lukim ol Divisinel na Brens Menesa longgo pas longbihainim oI progrem ektiviti insait long wanwan divisen bilong olI go stret na gavman I kisim toksave bihainim rot bilong toksave.

Tupela distrik edministreta na LLG Menesa nau bal I wok stretlong supavais na ripot I go long provmnsel hetkwota aninit long oldairekta husat i save ripot i go long 01 politikel bosman olsem olsiaman. Rot bilong toksave bai lukim 01 opisa i wok ausait longfil i ken ripot I go long 01 wanwan LLG menesa husat i save ripoti go long Distrik Edministresen husat bai ripot i go long 01 DivisinBosman wantaim LLG i go long opis bilong ProvinselEdministreta. Wanwan LLGE Menesa na Distrik Edministretabai I mas makim rekod buk bilong wok. 01 Dairekta long provinsel hetkwota bai mekim wankain, na 01 didaksen bai I kamautlong olgeta potnait bilong lukim mak bilong pei i mas wankainolsem ol aua oI wokmanmeri I wok. Dispela bai lukim ol wokmanmeri I mas statim wok long aim na ol Imas mekim gut wok.

Mipela bal i no map long isi moa long pasin politiks insait longpablik sevis. Mipela laikim olgeta Divisen Menesa na ol wokmanmeri bilong I i mas wok bung na bihainim wanpela rot tasolaninit long driman bilong Nesenel Gavman bai mipela olgeta Iken karim sevis I go long moa long 100,000 manmeri bilongGaIp.

Mipela i save olsem I gat sampela pablik seven husat I no binsindaun long pies bilong wok map long 2-pela yla olgeta tasol Iwok long kisim potnait yet. Dispela kain pasmn I no stret na em Istil pasin. 01 i wok long kisim nating potnait bilong ol longbungim moni bilong ol yet. 01 bal kisim mekimsave tu sapos 01 Ino go long wok.

Pei o Kaikai bilong wokDispela I no samting bilong wansait tasol na bal yu kisim peilong mak bilong wok yu mekim. Mipela bal kamapim ol progrembilong glasim wok na kamapim wanpela nupela trening polisibliong ol wokmanmeri. Hat wok na gutpela wok pasmn bai i gatpel bilong em. Mipela I laik kamapim wanpela gutpela wok pIesbilong pablik sevis we pel na kaikal yu kisim bal I stap long makbilong wok yu mekim. Sapos yu wok hat, bal yu kisim bikpelaluksave na pel.

Pinisim ToktokRot I go long strongim bek provmns na gutpela sindaun bilongtaim bihain I mas stat wantaim wanwan manmeri bilong mekimdisisen bilong 01 pipel na I no bilong ol yet tasol. 01 Pablik SevenI gat wok bilong karim sevis i go long 01 pipel na ol I mas pmnislong les pasmn, na pasin bilong us tingting long ol pipel.01 pasmn bilong politiks, bagarapim arapela na bagarapim gay-man I mas pmnis na gutpela wok pasmn Imas kamap. Mipela masstrongim tingting long mekim wok bilong mipela. Mipela I masstat long kisim pel long mak bilong wok mipela I mekim longwanwan de.

Bihain taim bilong mipela na gutpela sindaun bilong mipela Istap long han bilong mipela yet. Mipela I mas wokbung nakamapim moabeta sindaun long taim bihain bilong ol pikmnmnibilong mipela na provins.

ROT BILONG KAMAPIM GUTPELASIN DAUN I STAT WANTAIM YU

Pes13

Toktok i kam long:

Hon. Chris Haiveta, CMG, MPGavana - Gaip Provins

Mista Miai Larelake, LLB Hons,Ekting Edministreta - GaipProvins

Page 12: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Pes14

Hela provinsmas kamap gutDia Edita,

Mi laik toktok likliklong Hela. Hela provinslong taim mipela mapkisim pinis tasol longhailans haiwe 01 I katimi kam long Mendi na igo olgeta long Helarijmn, mipela Hela joinimSHP. Tasol nau mipela Ilaik kisim provins bilongmipela yet. HamiYawari wantaim SirPeter Barter I leit pinislong stopim Hela baikisim provins bilong emyet. Hela laik kisimnarapela provins em ibin I stap long plen bipoyet. 300,000 pipelbilong Hela i nogatsevis bilong gavman.map em map. Nau em itaim tru bilong Hela baikisim sevis longprovins, bilong provinsbilong mipela yet. NauTan haus sik I pas pinis,planti manmeri pikininibai I dal, Gavana HamiYawari em i no wanlong dispela. Tasolmipela Hela lida mipelawan na son long pipelbilong mipela. Semtaim Hami Yawari igivim K20,000 i go longSir Peter Barter longheipim Manam maunten paia pipel. Em Iyusim nem olsemSauten Hailans pipel Igivim. Yawani I sutimtok giaman olsem TaimAnderson Agiru I stapGavana dispela toktokbilong kisim Helaprovins i bin kamaplong palamen. GavanaYawari I paolim olgetalong toktok. Hela laikkisim provins em i bin istap pinis long pieslong taim yet na i notaim bilong AndersonAginu i stap Gavana.Na tu Anderson Agiruem i gutpela lida na emI fit na fit long kamapgavana long bikpelaprovins olsem SautenHailans. Wan yia wokgavana, hanmak bilongem i stap long Mendi 7stori ol I kolim AgiruSenta. Anderson Agmnuem Isave na klia gut trulong wok bilonggavana, na em i bin Istap lida na gavanabilong pipel long SHP.Yawani yu i no kIla yetlong gavana wokgavana I bilong toktoklong Jenuani 13, 2005long Wantok Niuspepapes 6 moa olsem dispela plen bilong kisimnupela provins baibagarapim gutpela sindaun na wok bungwantaim SautenHailans pipel nakamapim hevi long

gavman na kantni tu.Toktok bilong em Iolsem wanpela likIlkpikinini. Toktok poin natopik bilong em I golong hevi na tnabel.Taim mipela toktok longkisim nupela pnovins,em I no save liklik longhevi na sindaun bilongpipel bilong SautenHailans tude. Pipel ikisim taim na nogatsevis bilong gavman.Taim Hela I kisimnupela pnovins, dispelaem I gutnius tnu bilongpipel bilong SautenHailans wantaim Helapipel. Pipel bal kisimgutpela gavman sevisna sindaun gut na tingting long kinapim provinsna kantni wantaim. Nauyu lukim 01 pipel i lusimasples na I step nambaut long 01 anapelapnovins we i gat gutpelagavman sevis. Na plan-ti pipel bilong SautenHailans I kisim taimlong han bilong anapelapIes na i stap. Bilongwanem 01 lusim gutpelanisos pnovins? Mi i nolukim sampela manmen long Rabaul I kamnaun naun long SautenHailans o Buka oHagen o Gonoka oMadang o Monobe oPapua. Tasol ol SautenHailans I pulap longolgeta kona bilong PNGna kinapim nanapelapnovins I stap na tanim,ol I paitim ol na nausimol na tok yupela i gobek long pnovmns bilongyupela. Mi lukim dispela pasin nogut tnu olwokim long pipel bilongyumi na ml save son nasoni stret na wani long olpipel bilong SautenHailans. Mi save tingting olsem mipela i gatmemba o gavana opnovins o nogat? LanimYawani I toktok olsempikinini I stap long saitna Hela lida wantaimHela pipel statim stretwe na nedi long kisimHela pnovmns wok bungwantaim na go for Helafon Hela.

Lanim Yawari em Itoktok I stap, tasol Helalida toktok map pinis,wokim eksen. Hela lidawantaim Hela savemanwok bung holim hanwantaim bipo long planti Hela manmeni pikininiI kisim bagarap. Lusimpasin birua kros paitlusim na lusim olgeta.Yu I gat hévi, wan, rait I

PETER KELOMENDISAUTEN HAILANS

kam.

OL PAS

Noken salimTelikomDia Edita,

Mi sapotim Oposisen LidaPeter O’Neill na Angonam MPAnthun Sofliane long tok nolong salim Telikom. BipoGavman na Dn Puka Temu Igohet long salim Telikom map yukam aut na tokim pipel bilongPapua Niugmni wanem sevis olI kisim pinis taim yu salim PNGbanking Conponation i go longBank South Pacific? Polisibilong BSP em hat tumas longol pipel long pies na ol longbikbus. Na tu nogat bnensbilong BSP long ol distnikolsem PNG Banking

Corporation. Em sevis BSP Igivim? Pipel bilong PapuaNiugmni yumi noken pasim alpus map yumi olgeta I tok nolong salim Telikom?

Mi laik yumi olgeta sapotimoposisen lida Peten O’Neill naMP Arthur Somane bikos ol Isanap long sevim yumi. Yumisave nogat wanpela gutpelasevis bal yumi kisim PNGBC Igo pmnis.

WARREN TULEKIMBEWES NU BRITEN PROVINS

Papagraun save giamanna kisim graun maniDia Edits,

Mi laik autim belhevi bilongml long sampela pasin we ollain papa graun i save mekim.

bk ml laik toktok em olsemol lain husat I bairn graunausait long Lae siti pinis.

Tasol ol asples I kmrap na toklong ol lain husat i balm graunpinis olsem ‘yupela I mas bairngraun gen’.

Olsem na ol I save bungimmani na kaikai na p1k na I savegivim long dispela papa bilonggnaun.

Nau ml laik salensim dispelaman husat I tok ml papa bilonggraun. Mi ken tok olsem bukbilong God I tok olsern long

Buk Jenemala 51:15 em toklong gutpela tingting na savebilOng en.

Bikpela I bin wokim gnaunna skal onait yumi lukim husatI wokim gnaun, God o yumiman.

Sapos yu husat man o menI save mekim dispela pasin nakisim mani bilong ol man mltokim yu gat kot wantairn God.

Em tasol sapos yu laikagensim o sapotim, ml amamas tasol.

PITA K.LAEMOROSE PROVINS

mekim tingtingDia Edith,

Yumi ken tok tenkyu I golong Papa God long em binlukautim yumi gut map longyumi lukim gen 2005. Mi laikputim aut dispela luksave long01 kain toktok I save kamaplong Wantok Niuspepa bihainim 01 tok pait o taitim tok longdispela de Sabat.

Mi yet no Iaik baganapimtingting bilong yu husat I savelotu long Sabat em Sanere o mlno tok olsem ml save daunimdispela de Sabat - nogat tru.

Long tok tnu ml laik tokimsampela long luksave ml yetml bin nitim Baibel na skelim olbaibel yes I go I go na mlkamap long sampela samtingwe ml laik senim wantaim yuhusat save nait na toktok longdispela de Sabat, we embilong God.

Dispela em wok pamnim autbilong ml yet taim ml ritim BukTambu na stadim 01 Baibel yeslong olpela testament nanupela testament. Pastaim truml bai tokok long olpela testament na wanem em luksavebilong ml long Sabat. Long bukJenesis 2: 1-3 yu ken lukimolsem I stoni long de God i malolo long wok. Na God I blesimdispela namba 7 de na em Iputim salt o setim salt olsemem Ide bilong em long wanemlong dispela de yet em bin malolo long olgeta wok em binmekim.

Orait, yu lukim gen longExodus 16:23-26 God i binmekim dispela de Sabat Ikamap kIla long Moses mastokim 01 pipel bilong em Israellong kipim na bihainm oltaim.Orait long Exodus 20:8-11 nauyu lukim olsem em dispela Istap long I 0-pela Lo God Iraitim daun long tupela ston nagivim Moses long go na givimdispela Lo I go long 01 Israellong kipim. Wantaim gen yulukim long Exodus 23:12 God itokim 01 Israel long kipim 7 dena malolo.

Long Deuteronomy 5: God Itokaut gen Tenpela Lo bilongen na long yes 12-14 em yumap lukim dispela de Sabat Istap. God I tok holim dispelaSabat de na putim salt olsemml tokim yupela long en. Na tuhusat tnu em dispela de SabatGod I tokim long 01 I masbihainim oltaim.

Namba wan sas bilongbrukim Sabat em dai tasol.Wankain olsem - pei bilong sinem dai tasol. Sabat sas - lukimNumbers 15:32-35 I tok longinglis "And the Lord said untoMoses, the man shall be sure-ly put to death etc 01 kongregesen i stonim em na emdai yes 36.

Namba tu God Igiyim Sabatlong husat ol pipel tnu? Ansaem i klia olgeta - God i givimSabat long ol Israel tasol, long01 I mas bihainim na holimLong wanem, dispela em I spesel de God i bin makim longem I malolo, na God yet i givimlong husat em Iaikim 01 I masholim. Yu lukim longDeuteronomy 7:6 God i kolim01 Israel holi pipel, na God yet imakim 01 olsem spesel pipel.01 I antap long olgeta pipellong pies graun olgeta.

Vu kenrftim tu long sapta10:12-15 na bal yu save tru

WANTOK

I kilalong bel bilong God I go long 01Israel. Long sapta 14:2 1 tok -

For thou art a holy people untothe Lord thy God, and the Lordhath chosen thee to be a per-culiar people unto himselfabove all the nations that areupon the earth.

Na Deut 28:9-10 The Lordshall establish thee a holy peopIe unto himself and all peopleof the earth shall see that thouart called by the name of theLord, and they shall be afraidof thee.

Olsem na yumi ken lukimolsem ol Israel em ol speselpipel God yet i singautim 01 naem I makim 01 olsem ol pipelbilong em. Olsem tasol na Godyet em I givim dispela de SabatI go long 01 Israel tasol longbihainim.

Long pinisim olpela testament, na de Sabat, laspelaBaibel yes yu ken nidim na luksave tu olsem God I tokautlong dispela Lo Sabat I go longhusat na I bihainim wanem rotol I holim na hau long 01 I masholim na bihainim, em dispelayumi mas save gut tru tu.Lukim Buk Exodus 31 :12-1 7.

Dispela hap tok - It is a signbetween Me God and thechildren of lsnael forever na‘the children of Israel shallkeep the Sabbath, to observethe Sabbath throughout theirgenerations, for a perpetualCovenant", 01 dispela I mmwanem tru long yu? Dispelahap tok Covenant em wanem?Mi bilip em mm olsem em kontrak God I wokim namel longem yet na 01 Israel tasol.

Sampela bal tok - tasol longbuk Jenesis 2:1-3 em yupainim olsem Sabat I stap piniswe God I malolo long wokbilong em. Bihain God I toklong lO-pela Lo bilong em longMaunten Sanai, long Namba 4Lo I tok yumi holim de Sabat.Yes tasol yumi mas saveolsem God I givim Lo bilongSabat insait wantaim 01 9-pelaLo long tupela ston long hanbilong Moses pastaim, bihainMoses i naitim. Buk Jenesis -

40 de na 40 nait long MauntenSinai i pinis, onait Moses Iraitim 5-pela buk.

Em long Jenesis, Exodus,Leviticus, Numbens naDeutnonomy. Na tu long stadiml painimaut olsem namel longSabat we God I malolo I kamlong taim Adam, Noah,Abraham, Job, lssac yu balpainim olsem God i no bintokim ol dispela lain long holimSabat.

Bipo God I givim dispela Lolong bihainim Sabat de holiinsait long lO-pela Lo, yu nomap painim hap tok insait longBaibel I tokim 01 lain pastaimml kolim pinis ya, ol I masholim Sabat. Olsem mi bin tokpinis, de Sabat em I de bilongGod yet na God yet i givim longhusat lain em yet I gat tingtinglong 01 mas bihainim olsem nayu ken save olsem God i givimlong Israel Tasol. Em i wanpelaspesel sam mak namel longGod yet na ol pipel bilong emIsrael.

MR P.1.LORENGAUMANUS PROVINS

Februari 10 - 16, 2005

Olpela Testame fl bal

Rere long danis.. . Liklik men long Paielalong Enga provins i redi long kirapim das long wan-pela singsing long Palela. FAIL POTO/FR. PHILL GIBBS

Page 13: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

KOMENTRI

Yupela I mas save pinis olsem, I bin gattupela bikpela bagarap I kisim ol manmenina pikinini long hia long Papua Niugini nalong Esia.

Long hia long kantni, maunten I piraplong Manam Allan na I bagarapim plantipipel.

Bikpela pamrap I kirap gen long las wikna I baganapim ol lain husat I bin stap yetlong allan. Nau planti moa lain I kisim hattaim na I stap long ol kea senta long bikpIes Bogia.

Long Esia, bikpel solwara Ibruk I kamna kilim moa long 70,000 manmeni nabagarapim planti ol bikpela hotel, nisot,gest haus, ol narapela bisnis na ol familihaus. Dispela birua i bin stat longIndonesia i go olgeta long kantri India naAfrika.

Long PNG, gavman wantaim ol pipelbilong yumi i tingim dispela tupela bikpelabirua, na salim tok son na givim han longsalt bllong kaikal, klos na mani, longlukautim ol lain husat I kisim bagarap.

LidaPOL I bin tok olsem,

"Harim. Mipela I nosave autim tok long olpasin bilong mipela yet.Nogat.

MipeIa i save tokautolsem, "Krais Jisas em IBikpela na Lida bilongyumi.

Na mipela I bihainimtok bilong Jisas namipela I stap olsem olwokman bilong yupela."2 Kor 4:5 Na em I tokgen olsem, "Mi stap fni,na ml no wokboi natingbilong wanpela mantasol long laik bilong mlyet, ml bin kamapolsem wokboi natingbilong olgeta man,bilong ml ken kisimplanti man moa I kam

TOM PISINwautaim

PETER MAIME

Nesenel Gavman wantaim ol narapelagrup olsem PNG Red Cross, Canitas PNG,Indoneisan Embasi na Sri LankanKomyuniti long PNG I bungim mani longsalim I go long ol lain husat I kisimbagarap long Manam na Esia.

balm kantni I bungim mani, ol klos nakaikal bilong stua long salim I go longManam na Esia, ol pipel long Aitape longSandaun Provins I givim han long stall napasin bilong PNG stret.

01 pipel bilong Is na Wes Kos Aitape Ibungim ol gaden kaikal na salim Igo longol pipel bilong Manam husat I stap long olkea senta long Bogia.

01 pipel I bungim 01 kaikal olsem saksak, taro, tapiok, banana na dral kokonasna Iodim long tupela konteina bilong sip.

- wokboi nating bilong Krais

insait long lain bilongKrais." 1 Kor 9:19Olsem na taim Pol Itokim yumi long pasmnbilong kristen Lida em Itok olsem: Lida I mas Istap stret na bal 01 mani no map painim wanpela rong long em.

Em Imas Istap olsemman I gat gutpela nemnamel long ol man Istap autsait long sios 1

Timoti 3:2,7 Na P01 Itok long em yet olsem,"Mi tu, ml save mekimolgeta samting maplong olgeta man I kenlaikim olgeta pasin mimekim. Mi no save woklong helpim ml yet.

Mi wok long helpim 01arapela manmeni, balGod i ken kisim bek. 011 Konin 10:33TimotiuI gat wankain tingting

F12:19-24 olsem tasolol kristen lida I mashanim tok bilong arapelamanmeni.

Na i no ken haniap nadaunim tok bilong narapela manmeni.

Man Isave emwantaimman.

gat gutpelaI stap wanbel

ol arapela

Na em I isi long 01 naI save hanim tokbiIongnarapela man Jems3:14-17.

Dispela i no isi, longwanem 01 kristen lida Iwokman bilong God naol I wokman tu bilonghelpim ol arapela man.

01 Lida I no savelusim wok bilong God,

Pesl5

Wanpela sip bilong Lutheran Shipping, ikanim tupela konteina ya long las Fonde,na I go sua long Madang, na putim longhan bilong Asbisop bilong Madang,William Kurtz, long salimi go long Bogia.

Toktok I kam long opis bilong BisopKurt i tok, 01 I kisim pinis dispela tupelakonteina na salim I go long 01 kea sentalong Bogia. Lutheran Shipping i kanim dispela 01 kaikai fri ov sas nogat pei.

Wanpela men husat I bin stap insaitlong grup long bungim 01 dispela kaikal nasalim I go, Gertrude Numura, I tok 01 pipelI bin amamas long bungim 01 dispelakaikai.

Em I tok ol pipel bilong Aitape 1 tingimbikpela solwara I bin bruk I go na bagarapim ol long 17 Julal 1998.

Em i tok 01 pipel I amamas long bungimkaikal na salim i go long 01 pipel bilongManam bikos ol I bin go long dispela kainbirua na pen bipo.

na Iwok long helpim olman tasol.

Nogat. 01 I masbihainim laik bllong Godna mekim wok bilongGod na helpim 01 manwantaim.

God i mas nambawan long lamp bilong 01.Olsem na sapos sampela man I laikim kristenlida I sakim tok bilongGod 01 I no ken hanimtok.

Kristen I mas bihainim tok bilong God tasol.P01 I tok, ". . .mi kmapwokman bilong siosbilong helpim yupelamanmeni bilong GodBikpela KI 1:25.

w’uoi Februari 10 - 16, 2005

I5WJAMII14kNO IW4P

tANTOKKOMENTRITok giaman map kamapim bagarap

HUSAT man o men i tromoi tokwin na pretimplanti tausen manmeri long Mosbi long aste Imekimbikpela asua tnu. Planti manmeni I lusimhaus bilong ol na ronawe I go long 9 mail na qoantap long Sogeri long Tunde moning bikos ol Iharim olsem bikpela solwara bai I brUk I kam nabagarapim Mosbi siti. 01 I tok sunami bai baganapim Mosbi.

Dispela tokwin ya I ron haniap tru na plantitausen manmeni long ol setelmen arere long nambis olsem Sabama na Kone, ol asples olsemVabukoni, Koki, Hanuabada na ol haus klostu longnambis I kirap karim kago na tekov long ol maunten hap long stap. Turangu ol Waigani na Gerehupipel I no save long dispela tokwin olsem na ol Islip gut long haus na kirap go wok na skul longmoning.

Dispela kain tokwin em irio gutpela tru bikosplanti manmeni map lusim laip na ol kago na olbikpela samting bilong ol long pasin bilong prêt nakirap nogut na ronawe nabaut. 01 rasko[inap gostilim ol kago na 01 samting long haus bikos olgeta lain tekov pinis.

Tasol kain toksave olsem I save kam long olbikpela opts bilong gavman we save glasim nastadim 01 win, san, ren na solwara na ol bikpelabaganap. I gat bikpela masin bilong glasim binuabilong solwara I sanap long Honolulu long HawalSunami Senta na tu long National Tidal FacilityNFl long Australia. Sapos level bilong solwara Igo daun 0 go antap bal 01 I toksave hariap tru longyumi. .

Dispela ann wanpela bikpela tokwin tru. Plishusat marl o men I save mekirn kain pasin olsemI mas lusim. Bikos dispela map baga.rapim laip nasindaun bilong ol pipel nating tru taim I nogatbirua olsem I kamap.

eBLE sac,

4pu4 NW

Yumi mas bihainimtingting na pasin bilong Krais

Yumi man I gat strongpela bilip, yumi gat wokbilong helipim ol man i no gat strongpela bilip nakarim hevi bilong 01. Yumi no ken ting long helpimyumi yet tasol. Yumi olgeta wan wan yumi maswok long helim ol brata, bal ol I ken kisim gutpelapasin na bilip bilong ol I ken kamap strong. Yumisave, Krais tu I no bin ting long helpim em yettasol. Pasin I kamap long em olsem buk bilongGod is tok, "01 man I tok nogutlong yu, na dispelatok nogut bilong 01 I pundaun antap long ml tu."Olgeta tok bipo 01 I bin raitim long buk bilong God,em ol I bin raitim bilong skulim yumi. Dispela tok Ibilong strongim bel bilong yumi na mekim yumisanap strong na wetim God i kisim. Yumi savekisim strong long God wanpela tasol na em wan-pela I save mekim yumi sanap strong long bilip.Orait God I ken helpim yupela long bihainim trupasin bilong Krais Jisas na holim dispela wanpelatingting tasol. Olsem na bal yupela I stap wanbel,na bal yupela wantaim I litimapim nem bilong God.

- Rom. 15: 1-6

Aitape go long Manam wantaim saksak

.

Published Weekly, Wednesday, for WordPublishing Company, Ltd.

P.O. Box 1982, Boroko, NODPapua New Guinea

Telephone: 325 2500Fax: 325 2579

Email: wordgIobaI.net.pg

Pe bilong wanpela yla52 niuspepa

PIes:PNGAUSTRALIAASIA PACIFIC na JAPANAMERICA na EUROPE

Air:Ki 40.00US$100.00US$80.00US$150.00

General ManagerJustin Hansu Kili

EditorYakam Kelo

Published by JeremyBurgess and printed byPacific Star-P.O. Box 6817Boroko NCD at allotment13 section 38 Waiganidrive, Port Moresby

Ward Puhlishinhj Company Limitedis owned Iiy th isur major cburches ofPapua New GuiHea Catholics 50°/L

Lutheran 25%, Anglican 10%, UnitedChurch 10%. The comjiany reservestie flUht to accept or reject any advertisement or oilier material sutimilledfor putiuication which it deems coo-trary to the uhuics interest at itsabsolute discretion. The putilisber’sgeneral term acceptance are availableat Word Puhuishinp Company lid andare set out toll on the display advertisintl form.

Page 14: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Pes 16 Februari 10 -16,2O5

WOL NWS WOL NWS VIVOL NWS WIlL NIUSWOL NIUS WANTOK

Page 15: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

WANTOK Februari 10- 16,2005

WOL NWS WOL HillS WOL HillS WOL HIllS

__

WOL NIUS pes17

Page 16: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Februari 10 - 16, 2005

Aiyurastopim

* Mis Fr*ipeiaputim Godpas.

"CULT PRACTICE" o pasin bilongbilip long ol kain kain "satan bilip"insait long ol bikpela skul long kantri iwok long bagarapim skul na edukesen bilong ol surnatin na ol EdukesenAtoriti i mekirn bikpela singaut pinisolsem dispela pasin i mas stop.

Tasol wanpela gutpela stori ikamaut pinis olsem ol sumatin bilongAiyura Nesenel Hai Skul i tokautinsait long wanpela bikpela bungbilong ol Kristen Sios long mun Meilas yia olsem ol bai stopim dispelapasin bilong bilip na lotu long "satan"na tu kamapim ol bikhet pasin insaitlong skul.

01 sumatin i surikim gen dispelatoktok long taim bilong greduesenbilong oi I no long taim I go pinis.

Olpela SRC presiden bilong AiyuraNesenel Hal Skul, Etias Moka, Itokaut otsem Aiyura em nupela kainskul nau. 01 sumatin i mekim bikpelatok promis otsem ol no map moakarimaut dispela pasin bilong "cultpractice" o giaman bilip bilong satanna ol kain kain samting nabaut.

"Bihain long mun Mel mipela olsumatin bilong Aiyura I tokaut olsemmipela i no map moa bihainim ol dispela pasin nogut.

"Mipela I laik putim God i go pastaim long skul wok bilong mipela natu redim mipela yet long kamapolsem ol gutpela yangpela manmerilong bihain taim," Moka I tok.

Men SRC presiden, JacquelineFred, i tokaut tu olsem stat long 2004Aiyura i no moa olsem bipo. 01 dispela lain sumatin i kam bihain i masbihainim gutpeta pasin ol lain gret 12bilong 2004 I mekim long stopim olkain kain pasin nogut long lotu long ol

LAIPSTAIL

Nesenel"satan"

giaman samting bilong graun nabikhet nabaut.

Mis Fred i tokaut olsem ol sumatinyet i bin tokaut long pablik taimbikpela Kristen bung i bin kamap longAiyura wantaim ol Kristen brata susaolsem 01 I no laik long bihainim dispela 01 rabis pasin. 01 I laik putimPapa God i go pas, stadi I kamnamba tu na olgeta narapela samtingI kam namba tn.

Seketeni bilong Edukesen, PeterBaki, husat I bin go na stap insait longdispela greduesen, I mekim bikpelatok amamas i go long SRC na tuedministresen bilong Aiyura NesenelHal Skul long kamap wantaim dispelabikpela tingting.

Em I tokaut tu olsem taim em i binlukluk raun long Aiyura long mun Eprillong las yla, em I bin gat bikpela laikna tingting tru long go bek gen longAiyura bikos ol sumatin ol soim ol yetolsem ol I laikim senis na bringim gutpela nem Igo insait long ol edukeseninstitiusen insait long kantni.

Em Itok Aiyura I soim tru olsem emIwanpela skul we i laik lukim gutpelasenis I ken kamap olsem na em iamamas long go bek na soim amamas bilong em wantaim ol sumatininsait long greduesen bilong 2004.

Pninsipol bilong Skul, TeresaDingu, I tok dispela ol sumatin bilong2004 em ol I narakain likIlk long olsumatin bilong bipo. 01 dispelasumatin I laik lukim senis na GodPapa tasol I stiaim ol long kamapwantaim dispela disisen long laipbilong 01.

Aiyura Nesenel Hal Skul I stap longwanpela gutpela veIl tru insait longIsten Hailans provins. Dispela skul Igat nem bipo olsem wanpela topnesenel hal skul insait long PNG.Planti ol sumatin husat I kamaut longAiyura Nesenel Hai Skut nau I kisim olbikpela wok na holim 01 bikpela

WANTOK

Halbilip

posisen insait -long gavman napraivet bisnis insait long kantri.

Long Mel 10, 2004 ol sumatinbilong Aiyura Nesenel Hal Skul Imekim bikpela tok promis bilong ol narausim na kukim ol samting we ol Igat long en we ol I save yusim longmekim ol dispela "satan" o long tokInglis "cult practice".

Dispela "cult practice" em wanpelakain pasin we i save lukim ol sumatinlong ol bikpela skul na yunivesitiinsait long kantni I save bihainim longtraim long raun na mekim 01 kain kainpasin long grup bilong ol yet longsoim stall na kala bilong ol insait longskul. Sampela bilong ol. dispela grup Ilaik olsem strong bilong ol na tu I talkmekim ol yet i narakain liklik na winimlaik bilong ol men o kain samtingolsem.

Wanpela sumatin Nelson Jackstoni long Wantok Niuspepa olsemdispela pasin bilong "cult practice"long Aiyura I gat kain kain pasin nastall em 01 sumatin yet i save bihainim long soim ol yet.

Sampela ol sumatin I save bungwantaim na raun long grup na smokmaniwana o spak brus na traimmekim ol yet i kamap olsem ol lain"Rastafanian" bilong Jamaica o kainsamting olsem. Planti taim ol dispelalain I save laik hanim ol reggae musikna mekim ol yet I filim gut na tingolsem ol I flal antap long skai o kainsamting olsem.

I gat narapela grup i save laik longwerim ol bikpela kain klos na raunlong grup bilong ol yet. Planti bilongol dispela grup memba i save sapotim ol yet na sapos Igatwanpela kroso belhevi I kamap namel long ol yet,kwiktaim ol i save go bung wantaimna traim kirapim pait wantaim ol narapela grup.

i8

ames K/la I storng sen/s long

as/n bilong oumatin we i kamapng Aiyura Nesenea! Ski,!.

* Sampela ol sumatin bilong Aiyura Nesenel Hai Skul. 0! poto: JAMES K/LA

Page 17: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

WANTOK LAIK BILONG PIPEL Februari 10 - 16, 2005

Mi bilong GaIp provins na ml Mi bilong Hagen na wok Mi bilong Sauten Hailans na Mi ting em I tru olsem nau Ino wok. Long tingting bilong ml olsem wanpela teksi draiva. ml wok olsem sekyuniti gad nogat map pIes bilong wokdispela tok "Nogat Wok" em I Tingting bilong ml em i olsem. wantaim Dragon Sekyuniti mani o nogat wok long 01 pabbikpela hevi nau yumi olgeta Yes em i tru I nogat planti 01 kampani. Tingting bilong ml lik na praivet ogenaisesen.long kantni Iwok long pilim pen wok i stap long mekim insait em i tru olsem nau long kantni Bipo long 1980 na I990 I nobilong en. Long olgeta yla long ol pablik opis na long planti pipel I nogat wok. Maski bin gat planti ol skul I kam nauyumi lukim planti 01 manmeni pnaivet kampani. Bikpela I kantni bilong yumi Papua yumilukimolsemtaimgavmanna skul sumatin Ipinisim skul o blesim mipela long planti Niugini I gat planti ol nisos I kamapim 01 nifom o senis longkamaut long koles na ol yuni-vesiti we ol i kisim 01 pepa

samting tasol ml save askimlong wanem as na mipela I

olsem kopi, timba, kakao, wel,got, kopa na nanapela ol samt-

divelopmen plen bilong enlong salt bilong edukesen 01 I

olsem setifiket, digni na diplo- painim hat long sindaun bilong ing mipela I painim hat long kirapim planti ol skul we plantima tasol long taim ol I laik mipela. Em I tru ml yet I lukim laip bilong mipela. Bikpela of pikinini I go insait longskul.painim wok tok I stap olsem olsem planti pipel bilong yumi I askim I go long gavman em Dispela em I orait tasol long"Son Tumas Nogat Wok." wok long painim hat tru long long mani I go we? Olsem nau yumi lukim olsem naraDispela em bikpela wan. kisim wok. Maski 01 I gat wanem na planti manmeni I pela hevi I kamap em long saltSapos gavman i no lukluktumas long dispela hevi em I

bikpela save long ol yunivesitina koles o skul. Planti lain i go

wok long painim wok. Olgetayla planti manmeni I pinis long

bilong wok. Gavman long bipona nau I no lukluk long

wok long tnaim kamapim samt- long skul tasol taim 01 manmeni 01 skul tasol taim 01 I laik kamapim na stretim sampelaing we bai I baganapim embihain taim. 01 man i pinisim

Ipinisim skul I nogat wok I stapbilong ol long mekim. .Lukluk

painim wok i nogat. Gavman Imas traim long kamapim kain

hap o wel long helpim ol skulliva o manmeri I painim wok i

skul I no kisim save nating. Tru nau em 01 pipel husat I lusim samting olsem lanim ol stap. Long glasim long piksasapos ol I no map kisim wok na wok i no kisim save long manemri I go long ol skul we ol em Iolsem botol. I bikpela longtnaim long mekim sampela gut- lukautim 01 yet bihain long i lain long self nilalens o lain ananit na likIlk long antap. Empela wok long helpim ol yet wanem ol I bin wok long opis long stap long strong bilong ol I wankain long pasin gavman Ilong wankain taim gavman tu I tasol na I no long bus o ausait yet. mekim long salt bilong edukemas helpim long kamapim sin- tong opis. I moa beta sapos sen nau.daun we wanem samting ol I gavman I mas stat lainim 01mekim em I isi long 01. manmeni long pasin agnikalsa

0 long we bilong yusim graunbilong 01 long lukautim ol yet.

&OO - ANGELUS6:05 - MEDITATIONIINSPIRATIONAL

7: - VATXAN RADIOWORLDNEWS7:15 - VATICAN ENGUSHPROGRAM7:35 - NON.STOPGOSPELIMJSC8:00 * JOURNEYHOflE EWTN9 - VATiCAN RADIOWORLDNEWS9:15 - VATICAN ENGLISH PROGRAM9:40 - KIDS SING-ALONG10:00 - OATHOUC JUKEBOX10:30 - GOSPELMJSIC11:00 - NON-STOPGOSPELMUSIC12:00 - ANGELUS12:05 - VATiCAN WORLDNEWS12:20 - VATICAN ENGliSH PROGRAM12:40 - REFLECTION MUSIC1:00 - LAMB’S SUPPER WITH DR.

SCHOTTI-IA}IN2:00 - MUSIC3:00 - CHAPLET OF DIVINE MERCY3:20 - NON.STOPGOSPELMUSIC4:IO - CATHOLIC JUKEBOX ENCORE4:30 - NON.STOPGOSPELMUSIC5:IO JOURNEYHOME6:00 - ANGELUS6.05 - MADANG LOCALNEWS6:10 - VATICAN ENGUSHPROGRAM6.30 - LAMB’S SUPPER WITH DR

SCHOTI HAHN7o - HOLYROSARY7.30 - CATHOUC INSIGHT8:00 * VATICAN WORLD NEWS&15 - MADANG LOCALNEWS8:30 - VATICAN ENGUSH PROGRAM9.00 - TOKSTRETLONGHFV/AJDS10:30 - VATICAN ENGLISH PROGRAM

6W - ANGEl_US6:05 - MEDITATIONIINSPIRATIONAL

MUSIC7:00 - VATICAN WORLD NEWS7.15 - VATICAN ENGLISH PROGRAM7,35 _ NON STOPGOSPELMUSIC8:00 - RADIO STJOSEPHPRESENTS9.00 - VATICANWORLD NEWS915 * ENGLISH PROGRAM9.35 . KIDSSING-ALONG10:51 - CATHOLICJUKEBOS10.30 - NONSTOPGOSPELMUSIC12. - ANGELUS12:05 - VATICAN WORLDNEWS12:20 - VATICAN ENGLISH PROGRAM12:40 - REFLECTION MUSIC1.00 - OUR FAThER’S PLAN1.30 - AFIERNOONGOSPEI.MUSIC3:00 * CHAPLErOF DIVINE NERGY3:20 - NON.STOPGOSPELMUSIC4:IO - CAThOUCJUKEBOXEW1T4:30 * NON-STOPGOSPELMUSIC5:00 - WAVEFTOREWTN6:00 - ANGELUS6:05 - VATICAN ENGLISHPROGRAM6.30 FATIMA7iC - HOLYROSAY7.30 - STATIONSOFTHECROSS3:00 - VATICAN WORLD NEWS8.15 - CRNLOCALNEWS8.30 - VATICAN ENGLISHPROGRAM9.00 - TOKSTRETLONGHIV/AIDS1o. CATHOLIC JUKEBOX10.30 - VATICAN ENGLISHPROGRAM11.00 - NONSTOPGOSPELNJSIC

6. - ANGEl_US6.5 * ITATIONI1NSPIRATIONAL

8 - VATICAN WORLDNEWS8:15 VhTICAN ENGLISH PROGRAM8:35 * NON.STOPGOSPELlIJSIC9:00 - SUNWEUCKARISTLIVE10:30 - NON-STOPLISIC11 - IMTILORDSWIEYARD12.I - ANGEl_Us125 - TICAMRLDNEWS12 - TICAMEllGUPGRAM12:40 - SPB.MJSC1 . QUPLETWEY2O - XSFMU$sa, -

SiM .

6:00 -

6:05 -

7:00 -

7:30 -

8:00 -

8:15 -

&359.30 -

10.00 -

11:00 -

12 -

12.05 -

1220 -

12.40 -

300 -

3.20 -

4.00 -

4:30 -

5.00 -

6:00 -

605 -

6.30 -

7o -

7oftOo -

8:15 -

Oo -

10:011 -

10:30 -

10:50

ANGELUSMEDITATION,INSPIRATIONALMUSICOURFATHER’S Pt.ANCROSSROADSEWThVATICAN WORLDNEWSVATICAN PROGRAMMUSICBADKSTAGEEWTNWWE FACTORNON.STOPGOSPELMJS1CANGEl_USVATICANYIVRI..D NEWSVATICAN ENGLISHPROGRAMGOSPELIVSICCItAPLETOF DIVINE MERCYGOSPELJSICBACKSTAGENON.STOPGOSPELMUSICNGRLDOVERNEWSANGEl_USVATICAN ENGLISHPROGRAIEMRACLES OF THECROSSHOLY ROSARYCROSSROADS%lTICM WORLDPEWSVATICAN ENGUSH PROGRAMWORLDOVER NEWSWDBACKSTAGEVATICAN ENGliSH

NOSTOPGOSPELMUSIC

SiS - sutEWrEuCPIST7:G -

73Q -

s, - TICANRLDNEME8:15 -

4c _

1 - NONTGOSPEl_.*C

6:15 -

6l5 - .*ERRATCN!ISPAIE.

7DS - TlCANRLDNEME7:15 - lETANEROlJSHPROGR7:35 -

&SE -

9:IXI - TICANLDE5tIS -

9:35 - 1SlPIGALONG1O - IGJulOxEWTN>1O: - IUNSFOPEL*iSC12 - ANGEl_US5 - OANRLD NEWS12:20 - A1iCAENGUSH PROGRAM12A0 - FTERPIOGNLEO11DN

MUSIC1 - ThEYTOfOLLDWJESUSIS - GOSPEl_MUSIC3:W - GlWPlET OFDIVWEEWCY

- PEW STWGOSPEL*SIC4.4W - CA1HaICJjIGlEWTl430 - smPGOSPELflJslC5.IO -

6 - A$ELUS5:05 - WTlCANENGLISH!ROGRrn63D - MANYESOF*4Rr7W - HOLYROSORY730 - BENEDICTION8SS - kTICN1RI.DNEWS815 CRNtOCAI.1lEWS8.30 - TICANENGUSHPROGRAM9lXl - BESTOFJGJIEYHOSE1oO - CAThOLlCJJKEBOXEWFNlOiS - .MEtANEIIOLISHPROGRAISm,o - NONSOPGOl_Mi

6:l -

6.5 - SEDfTW1OIMNSPIRATIONAI.MUSS:

7:Gl - VAI1CAJ4WCRLDt7:15 - mTtANENGUSHGRA.M7:35 - NON SPM1C8.O - RADIO STJOSEPHPREiflBR - T1CAN&CHORLDNEWS915 - WflCM99GUSHGR.4a9:40 - HOSSS4GAL.OSG10Gl3 - GAflOLiCJJK10:30 - GOSPSI.MUSIC1210 - ANGEI.US1205 - VATICANHORLDEWS122 - ..TIc:ANENGlJsHGRAM12:40 - RSTLECTIONSLJSICtIO - ,SUSAM1B1:30 - GOSPEL$JSS3:IO - CH.APLEF OF DIViNE PERCY3:20 - NON STOPGOSPEl_SIJSIC41L0 - CAThOLIC .JJKEDOX4: - NON-S1OPGOSPSIMUSIC5:IO - RADIO s-i: .IOSB’H PRESENTS6:00 - ANGEl_US6G5 - MTAPELOCALNEWS6.10 - 11CM4ENGUSHPROGRAM6:30 - %IOTHER OF REDEE7. - HOLYROSARY7:30 - SUPERSAINTSBSE - lk1lCANHORLDNEWS8:15 - AJTAJ’El_OCAI.NEWS8:20 - TlCAN ENGLISHPROGRAM9 - TOKSTREABOUTlflVIAIDS

WITh FR JUDEENGuSl-1Olo - CATHOLIC JJKEBOX10:30 - ‘:ATlCm ENGLISH

PROGRME10:50 - NON-STOPGOSPEL1,51510

6 - ANGEl_US65 - PEDITAIIONINSPIRATIONAL

MUSIC7:El - W1ICANHORLDNEWS7:15 - MOTICANENGl.lSHPROGRAM7:35 - NONSTOPGOSPEJJiJS1C8:00 - SRPTUREMATTERS WITH

DR. ScHOTHAHN EWTPOROB - VATICAN WORLDNEWS9:15 - MkTICAN ENGLISHPROGRAMa35 - KIOSSINGALONGlESS - GAThOUCJJKEBOX10:30 - NON.STOPGOSPELPsS.JSIC12O - ANGELUS12:05 - VATIOANHORLDNEWS12:20 - VATICAN ENGLISHPROGRAM1.4O - REFLECTIONMUSIC1o - F1RSTcOSESWJEDR

SCHOFKEWTh1O - AFTERNOONGOSPELMUSIC3SE - OHAPLETOFDIVINE lEROY3:20 - NON-STOPGOSPELMUSIC400 . CATHOUCJJKEDOX430 - NOI4S1GPGOSPELMUSIC5:IX * SCRFTUREMATTERS6.O - ANGEl_US605 . VMRIOLOCALNEWS6.10 - flCANENGUSHPROGRAM6:30 - FATNA,HEABSPEACEPLAN7W.I HOLYROSARY7:30 - DOCTORSOF ThEOHURCH&SS - ATICANHORLD NEWS8:15 - WOLOCALNEW$8 - SmCANeicusiiPROGRAMSW - TOKSTRSTAEOUT’EW

WIHFRWlESS - CAThOLICJ11&iS .

1O . NON4TCPGGSPJ$E

I gat map wok bilong olskUl manki o nogat?

Gavman I tok strong /ong olmank! I mas go long skultasol I gat narapela hevi i stap long bihaia taim em - "Nogat Wok. " Olgetayia skul manki I save kamaut long of skul tasol taim o/ I laik kisim wok i nogat pies bilong 0/ long wok. Nogat wok o long TokIngils ol I tok ‘unemployed’ em I sem nogut. Askim nau I go long gavman na ol atoriti long wanem samting tru ol I mas mekimlong daunim 0 stretim dispela hevi? Joe Ivaharia I raun na kisim tingting biong ol manmeri.

esi9

CATHOLIC RADIO103.5FM

Alex Mai

Moru AramaMi bilong Rigo long Sentnal

pnovins na ml bin lusim skultupela yla I go pinis. Mi binpainim hat tru long kisim woklong wanem olgeta hap mltraim I tok "Nogat Wok."Dispela hevi Imekim na mi laikgo bek stap long pIes we nauwanwan wiken ml save go namekim gaden, painim abus nap15 long salim long maket. Milaikim gavman I mas lukluklong sait bilong 01 pipel nakamapim sampela gutpelawok pasin 0 plen long helpimmipela long rurel enia. Mi tinggavman I mas strongim saltbilong agnikalsa moa narapelalong edukesen. Gavman I maskirapim moa we bilong lainimôl manmeri long sait bilongagrikalsa long divelopim graunbilong ol na lukautim 01 yet.Em I tru tok nau yumi wok longlukim olgeta yla planti man-men I nogat wok na raun nat-ing I sLap long siti na 01 taUfl.

Mi wanpela olpela sumatinbilong Aiyura Nesenel Hal Skultasol ml no bin laki long gomoa long yunivesiti bikos I gat01 levol 0 mak long kisim pastaim we yu ken go long yunivesiti. Dispela kain nupelasamting Imekim na nau ml tu Ijoinim ol nanapela long painimwok i stap. Tru tumas dispelaem I wanpela bikpela hevi wegavman long bipo I kam mapnau i lusim tingting long stretimna nau dispela i gro bikpela nabai i go moa yet. Long saltbilong edukesen ml ting I oraitlong 01 I kamapim moa skultasol long wankain taim ol Imas kamapim ol wok tu.Dispela bal I moa gutpela.

Mi bilong Sentral provins naml mangi bilong pies. Longtingting na lukluk bilong ml dispela hevi bilong Nogat Wok truem I bikpela samting nau olpipel insait long kantni I woklong luksave I stap. Mi tu I binlusim skul tasol bikos ml staplong pIes mi save mekimgaden na painim pis o abuslong sapotim ml. Em i tru longol siti na taun planti manmeni Iwok long painim wok i staptasol ml yet i ting olsem ol Imas tingting long go bek longpIes na mekim wok long graunbilong ol. I gat planti samtinglong mekim long pIes longstretim laip bilong wanwan.Long salt bilong gavman dispela hevi I bin stap long olgetayia bipo I kam nau na I woklong go bikpela. 01 atoriti nagavman I mas lukiuk longkamap wantaim samting longdaunim dispela hevi.

Mi bilong Sentnal provins naskul manki. Mi ting olsem yesem I tru nau olsem planti 01pipel I painim wok i stap insaitlong kantni. Gavman Iwok longlukluk long stretim 01 arapelahevi olsem long salt bilongedukesen we 01 I wok longkirapim planti 01 skul na plantiol pikinini I wok long go skulnau. Tasol long narapela salthevi I wok long kisim wok.Taim olgeta save manmeni Ikamaut long skul na 01 institusen bal 01 I lukim olsem Inogat wok long pablik napraivet sekta. Mi laik lukimgavman I mas mekim woknitrensmen long 01 wok man-men husat I kisim knismas longpinis wok. Na long wankaintaim gavman I mas mekim 01nupela wok spes na kisim olyangpela blut long wok. Tasolnau yet yumi save olsem longkisim wok tu planti ol paulpasin I save kamap long 01opis tu we nau wantok sistem.0I manmen I save kisim wokwe 01 I nogat save long en nawantok bilong ol tasol.

Toksavebilong Edita

01 toktok long dispelapes i no makim olgetatingting bilong WantoNiuspepa.

,..- .--.-. .

Page 18: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

FebruarilO - 16, 2005es2O

Mändara

i pairapAndrew Molen I raitim

MANDARA Souls, benhusat I bin pairap long 1990’s ipainap gen nau bihain long ol Igo halt map 6-pela yla olgeta.

01 manki Finchafen longMorobe pnovins I katim nambatn volum bilong 01 long Jenuanilas yla na I kamaut long knismas 01 I kolim "Lovely Eyes"na ben I bilip dispela albam Igat planti gutpeta singsinginsait long en we planti ol fenna sapota bilong 01 bai I talklong hanim.

"Lovely Eyes" em 01-i singimlong tok pies Motu, tok pisinna Kote na I gat 01 nanapelasingsing long tok pIes Kenema,Siassi na 01 narapela I stap.

Namba wan albam bilongMandana Souls husat I woklong stap long Pot Mosbi I binkamaut long 1994 we 01 I kolim"Mandara Be" we kain sings-ing olsem "Isen Gawo" I bin istap insait tu.

Tnipela yla bihain, tong 1997ol I katim narapela albam ken,"Zoquing."

"Bihain long dispela mipeta Ino rekot map sikspela ylaolgeta map las yla bitongwanem planti ol ben membabilong mipela I go bek longpIes bihain long namba wanalbam bilong mipela," lid singaMax Pulung I tok.

Tasol taim CHMSupensound Studio i givim olwanpela nupela kontrak 01 I nowestim taim na haniap tnunedim 01 singsing na musikbilong volum tn.

"Mipela lusim long taim tiktikna taim mipela kam bekmipeta I gat strong tingtingtong kamapim sampela gut-pela musik long traim na winim

MU S1K/MU VI

Soulsgen

...bihain long 6-pela yla

lewa bilong 01 olpela na nupelasapota tu," Pulung I tok.

Ben I tok planti ol singsingbilong ol em 01 yet i raitim,sampela ol narapela I givimlong 01 na sampela ol I kisimlong olpela albam we 01 I nobin nekotim.

Mandana I givim likIlk haplong albam bilong 01 I go longwanpela nupela ben ol I kolim01 yet Shadows of Bonga.

"Wanpela niupela ben,‘Shadows of Bonga’ em

mipela Igivim tikIlk sans bilongol long soim strong bilong 01insait long singsing, SelangSelang," Pulung I tok.

Tupela singsing ben i bilipbal I gat sans long I kamap hotlong maket em "Gakiawe" longtokples Siassi na "Mandaramedley" we 01 bal wokim vidioklip bilong 01 neks wik.

Ben i tok musik bilong ol I nosenis tasot ol I putim likllk stalllong mekim em Iswit long yau.

"Nau mipela miksim, I noregei tasol, Igat lokol musik nasampela sb na si wan tu,"Pulung I tok.

Ben i tok tenkyu tu long 01olpela memba I stap nau longpIes, 01 sapota bilong 01 long9-mail Morobe blok, benmenesa Agi Iwais na ol femilina Wantok husat I helpim ol nagivim haus long silip na olnarapela otsem Nepson Tal naDavid Kenny.

WANTOK

Plantisarnting bal

: kam:i:i :

long MATMOSBI Muvi Tieta na Mosbi Ats Tieta long

Waigani long Pot Mosbi bai I gat planti samting webal I kamap stat long dispela wik.

Mosbi Muvi Tieta I save soim 01 muvi longbikpela TV sknin tru long olgeta Sanene. Long 12kilok belo I go map 4 kilok apinun, 01 I save soim olkain kain bikpela muvi.

Muvi bilong 01 pikinini I save stat long belo I gomap long 2 kilok taim muvi bilong ol papamama Isave stat.

Nau ol bal statim tupela nupela taim gen bilongsoim muvi. Long olgeta Tunde moning long 10kilok bal ol I soim 01 muvi bilong 01 men, na longFonde nait, 01 bal soim 01 kain muvi ol I savemekim bilong soim stall bilong ats.

Long Sarere, Februani 12, tong belo bal 01 I soimLittle Mermaid, wanpela muvi bilong 01 pikinini.Long 2 kilok bal 01 I soim muvi bilong 01 bikmanmen Road to Perdition. Dispela muvi em biknemekta Tom Hanks I ekt long em.

Long Tunde neks wik long 10 kilok moning ol balsoim Shall We Dance, wanpela muvi we nanapelabiknem ekta Richard Gene na Jennifer Lopez naSusan Sanandon I ekt long em.

BAGARAPI MOL PIKININI!

4WANTOk ‘ go pas long dispela kempen...

1*1111111111

-

-

C,,

-

-

[_4 1-

-

, --

I‘--

-

7.3OPM - FRAIDE

-

WALKER

Wa&Tëx RgeNChuckNonris bal kamap long EMTV long

nupeta tairn bilong 7.30 long nait longFnaide. .

7.3OPM - SANDE NAIT -

60 MINUTESSapos yu save talk tukim ol nius stoni I kamap long pno

gnem 60 Minutes, nau yu ken tukirn gen taim 60 Minlutesstat long Sande nait.

t ‘

-

T-.4.1$t

--

.. ,

TZ. : . Z

Mandara Souls. Poto: ANDREW MOLEN.PAIRAP GEN: Desmond Amos rait han, Max Pulung na Dora Narema bilong

NOKEN

Page 19: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Potts tingim bek sunamiwäntaim singsing

TAIM Michael Jackson I wok long strongim salt bilong emlong ol kot long Amerika na George Telek i wok longabrusim ol sut toktok olsem em i ‘stilim’ singsing bilongwanpela arapela man, han bilong wanpela supasta bilongPNG i wok long pen long raitim na stretim wanpela nupelasingsing bilong tingim ol lain turangu na ol tausen man menhusat i lusim laip bmlong ol long bikpela sunami I kamap longIndian Ocean long Krismas na Niu Yja wik.

Wanpeta hap bitong singsingbitong em i go olsem, "IndianOcean, Our Brothers andSisters, Mother of Mankind,Roses floating on you". IndianOcean, 01 Brata na Susa,Mama bitong otgeta manmeni,ot Roses i trip antap tong yu"

Nupeta singsing bitong PattiPotts Doi, nem bitong emRoses of Indian Ocean em Iwanpeta strongpela singsing Ikam long tuktuk bitong Potts yetlong bikpela bagarap I binkamap bihain long sunami I binbaganapim laip bilong ol pipelbitong Aceh long Indonesia, SriLanka, Thailand na sampelakantni tong Is Kos bilong Afnika.

Roses Of Indian Ocean I sin-gaut tu tong PNG na long wollong opim han na givim."Different people, Differentraces, we’re One. Different cultunes, Different Languages,One People. So to help eachother, we should put our handstogether." Kain kain pipel,kainkain manmeni, mipela olgeta wanpela tasol. Kainkainkatsa, Kainkain tok pIes, wanpela pipel. Olsem na longhelpim mipela yet, mipeta masbungim han bilong mipela wantaim."

Man husat I winim nemotsem King bilong PNG naPasifik Musik I raitim singsinglong lngtis na tok pies SriLanka bitong pulim yau bilong01 manmeni long ot arapeta haplong wol. 01 toktok insait long otsingsing bal kanim yu go bektong taim nogut we ol bodi

bitong ol indai manmeni I tripantap long wana, long nambis

naot arapela I pas aninit long ol

ston, na ol pikinini I knal painimpapamama bilong ol.

Taim yu hanim dispela sings-ing I painap long PNG tumbunamusik na Iiklik stall bilongmusik bilong tete, Roses OfIndian Ocean bai pulirn tingtingbilong yu I go bek long strongbitong Mama Graun.

"Mi bilong Manam naRabaul, na dispela tupela pies Igat ol maunten paia I stap, natong ol yia I go pinis, ml lukim otbikpela bagarap na hevi ol Isave putim antap long ot man-men. 01 I save lusim ol haus,gaden, na laip bitong 01 I nosave stnet," Potts I tok. "Tasolbagarap tong graun, haus na oltausen brata na susa bilongmipela husat I lusim laip bilongol I mekim ol sunami I kamautlong Indian Ocean i winim olgeta arapeta bikpela baganap I binkamap."

Potts yet I askim, sapos dispela kain bikpela baganap Ikamap long PNG, bal mipeta Imekim wanem?

"Mi lukim ol pies I baganaplong TV, ml nitim tong niuspepana hanim nius long redlo na mltingim sapos ml bin wanpelalong 01 lain i kisim bagarap, mlbai nogat as long stap laipmoa," Potts I tokaut taim em itoktok wantaim ml. "Em i maswanpela kain samting we yuplum taim bilong dal I kam lukimyu long pes stret hamas sekenpastaim long bikpeta solwaranogut I kam na kanim yu Igo."

Skin bilong bitong ml I kotnating taim ml hanim Potts i toktok. Tewet bitong ml klosturanawe tu taim mitupela I woklong sindaun na stretim dispetasingsing.

Potts I bin raitim na singsingtong sampela singsing bitongtingim bek 01 bikpela baganaphia yet insait long kantni. TaimManam aitan I bin pairap tong1993, Potts i bin raitim singsingManam Island wantaim likllkhativim I kam long ml yet. Em ibin hativim tong stretim bekbikpela singsing I tingim bektaim ot maunten paia I binpairap long Rabaut taun. Bihainlong ol maunten paia I binbagarapim Rabaul taun tong1994 mipela I stretim beksingsing ya bilong Banike. Pottsyet I bin rekodim singsingAitape bihain tong sunami I binbagarapim Wes Sepik long1998.

"Sunami long Indian Ocean ibin sutim bet bitong olgetamanmeni long wot na mi yet mlson tru tong strong bitong

ol manmeni taim olbagarap bitong mamasave kamap," Potts I

mipetabikpetagraun Itok.

Em I tok em I bitip olsemwanpeta gutpela samting longdispela baganap em maskimipela ol anapela kantni namipela bilong oI kainkain kalsana tumbuna bilip, I gat wanpelaGod tasol we mipela olgeta Isave bitip long en na em baiwokabaut wantaim mipela nagivim bel si long 01 brata susatong ot kantni I kisim baganap.

"People from around theworld, were shocked and intears, to hear the tragic news,when the killer waves struck,South-East Asia and Africa,"singsing bilong Potts i stoni."We must remember, that we’reone people, we should help inkind, cause they’re all in need,God Bless South-EastAsia andAfrica".

Patti i tok em i sore tnu longhevi I painim ol famili bitong olkantni I kisim bagarap na Africa,pies we Potts I kolim ‘Mother ofMan’ o Mama bitong Man insaitlong singsing bitong em.

"Mi sore tru long ot plantipikinini I orait tasol ol I lusim olpapamama, susa na bnata nami askim mi yet, sapos Godbitong mipela I save givim bel181 na lukautim yumi, bilongwanem na em i lanim dispelakain hevi I kamap long ol pikinini bilong em.

"Tasol taim ml sindaun si natingim bek olsem God i gat rotbitong em long bihainim namipela ol man bai I no mapsave long strong bilong em."

Patti I singsing yet, "SouthEast-Asia, our brothers andsisters, Africa roses floating onyou. To remember the lovedones, and alt the children, livingwithout their parents, IndianOcean, our brothers and sistens, Mother of Man, nosesfloating on you."

Potts I tok em bai putim dispeta singsing Roses Of IndianOcean tong nupela aibam em Iwok long stretim I stap.

"Mi nekodim na stretim pmnisil-pela nupela singsing bilongnupela atbam bilong ml na dispeta tnibiut bai namba 12," Pattii tok. "Nau yet ml fut taim longwok wantaim JackMunasinghe, ponoman bitongml bitong Sri Lanka husat inaitim tok pies Sri Lanka bitongml long singsing tong dispetatnibiut singsing."

Patti I tok em I laikim taim ol Inilisim dispeta aibam, planti SriLanka manmeni I stap longPNG bai kisim wanpela kopi natuksave olsem as tingtingbilong singsing I kam long ollewa bilong 5 milien manmenibitong Papua Niugini.

"Long ol lain husat I no binmap long givim mani bilongwanem ot I nogat planti samting, ml save otsem 01 tu i pilimsore bilong ol turangu I kisirnbagarap long sunami long Esiana em ol dispela lain rnanmeniml makim maus bilong ol tongdispela singsing."

Potts I tok tu olsem em baltnaim toktok wantaim Pablisana Eksekyutiv Produsa bitongem Raymond Chin bilong CHMSupersounds Studios tonggivim tok orait tong nilisimRoses Of Indian Ocean olsemwanpela komemonetiv singelpastaim long aibam Ikamaut.

"Mi save otsem nesenet fanresing insait tong kantni aninittong lukaut bitong SiamanDokta Puka Temu bai pinis tongdispela mun, tasol ml amamaslong givim dispeta singsing I golong komiti bilong Dokta Temulong satim na givim mani ol Imekim I go long nesenet fan-resing," Potts i tok.

"Mi bai toktok wantaim MistaChin long lusim ml givim hapmani tong albam bilong ml longmakim Quakes Productions naCHM I go long onaim ot lainhusat I lusim laip bilong ol tongdispela bagarap.

"Bai ml askim Midia Kaunsolbilong PNG long tok onaitim olredlo stesen long kamapimwanpela Play for Play polls1 wehusat ol manmeni I askim longhanim dispela singsing I masgivim liklik hap mani tu tong gotong nesenel fan nesing."

Em I tok dispela bai antaplong olgeta wok musik em imekim pinis Fri Ov Sas otsemol anapela bilong ManamAppeal.

"Bel biong bai si wantaimGod na ml bai amamas taim mlprodusim na nitisim dispelatnibiut, Roses of Indian Ocean,"Potts I tok.

*Yu ken ritim storiblong 01 musikmanlmeri long What’sOn With Raitmaninsait long POSTCOURIER tasol,Trinde, olgeta wik.

Februari 10 - 16, 2005 es21

EMTV GAID

. .

5.30 JOYCE MEYER MINISTRY6.00 TODAY SHOW9.00 CREFFLO DOLLAR9,30 DR PHIL10.20 EMTV PRIME TIME LINE UP4.57 EMTV TOKSAVE5.00 THE PRICE IS RIGHT

$100,000 SUPER SHOWCASE6.00 NATIONAL EMTV NEWS630 A CURRENT AFFAIR6.59 LOTTO DRAW7.00 CHM SUPER SOUND7.57 EMTV TOKSAVE8.00 FEAR FACTOR9.00 WITHOUT TRACE10.00 RUBY WAX With Joan Collins10.30 EMTV NEWS REPLAY11.00 CAMERA TRAP12.00 NIGHTLINE0.30 STATION CLOSE

Fraide .

:..::::ji/O2O5..;:.

4.59 STATION OPEN5.00 CREFFLO DOLLAR5.30 JOYCE MEYER MINISTRY6.00 TODAY SHOW9.00 CREFFLO DOLLAR9.30 DR PHIL10.30 PRIME TIME LINE UP1 :00 ONE DAY SERIES FINAL4.57 EMTVTOKSAVE5.00 THE PRICE IS RIGHT

$100,000 SUPER SHOWCASE6.00 NATIONAL EMTV NEWS6.30 A CURRENTAFFAIR6.58 NEWS UPDATE TOK PISIN6.59 LOTTO DRAW7.00 TOK PIKSA7.30 WALKER TEXAS8. 27 EMTV TOKSAVE8.30 FRIDAY NIGHT MOVIE:

BOYS & GIRLS10.30 EMTV NEWS REPLAY11.00 RENOVATION RECUE00.00 NIGHTLINEOO.3OAM STATION CLOSE

:::..: Sarere::. ;.1

I2/02/057.,jt BARNEY7:30 JAYJAY THE JET PLANE8.00 PLANET FANTA9.30 DOWNLOAD10.00 SO FRESH10.30 SA vs TAS CRICKET12.30 SOME CALL IT SPORTS1 .00 SA vs TAS CRICKET CONTS...4,30 THE CAR SHOW5.00 ESCAPE WITH ET5. 30 FISHING AUSTRALIA6.00 NATIONAL EMTV NEWS6.30 AUSTRALIA’S FUNNIEST

HOME VIDEO SHOW7.00 STARSTRUCK8.30 SOUTH PACIFIC MUSIC9.27 EMTV TOKSAVE9.30 XENA: WARRIOR PRINCESS10.30 HECULES11.00 EMTVNEWSREPLAY00.30 THE LEGENDARY HIDDEN

CITY00.30CLOSE

6:59 STATION OPEN7.00 WORLD OF WILDLIFE7.30 BUSINESS SUCCESS8.00 BUSINESS SUNDAY9.00 SUNDAY11.00 ING CUP

ENGLAND V VICTORIA4.30 SYDNEY GETAWAY5:00 THE PACIFIC WAY6.00 NATIONAL EMTV NEWS6:30 SEVENTH HAVEN7.30 60 MINUTE8.30 MOVIE: A BEAUTIFUL MIND

2001 Mystery Drama . after abnlliant but social methamaticlan accepts secrets work incrytography,his life takes aturn to the nightmarish. Stars:Russle Crowe, Ed Hanis,Jennifer Connelly,Christopher PlUmmer.

10:30 EMTVNEWS REPLAY11 .00 PRAISE.GOSPEL SONGS00.00 STATION CLOSE

5.00 JOYCE MEYER MINISTRY6.00 TODAY SHOW9.00 CREFFLO DOLLAR10.00 DR PHIL10.30 EMTV PRIME LINEUP2.30 KIDS KONA4.57 EMTV TOKSAVE5.00 THE PRICE IS RIGHT6.00 NATIONAL EMTV NEWS6.30 A CURRENTAFFAIR6.58 TOK PISIN NEWS UPDATE7.00 LOflO DRAW7.01 PRAISE8.00 INSAIT8.27 EMTV TOKSAVE8.30 WHO WANTS TO BE A

MILLIONAIRE9.30 C.S.I CRIME SCENE

INVESTIGATION11.00 EMTV NEWS REPLAY11.30 CHMSUPERSOUND

: OOXJO NIGHTLINE1 .OOAMCLOSE

5.29 STATION OPEN5.30 JOYCE MEYER MINISTRY6.00 TODAY SHOW9.00 CREFFLO DOLLAR9.30 DR PHIL10.00 EMTV PRIMELINE4.57 EMTV TOKSAVE5:00 THE PRICE IS RIGHT5:30 CRICKET CONTINUES6.00 NATIONALEMTV NEWS6.30 A CURRENT AFFAIR6.58 TOK PISIN NEWS UPDATE6.59 LOTTO DRAW7.00 HAUS & HOME8.00 BACKYARD BLITZ8.27 EMTV TOKSAVE8.30 THE APPRENTICE9.30 THIRD WATCH10.30 EMTV NEWS REPLAY11.00 ER00.00 NIGHTLINE00.30 STATION CLOSE

: :.:.Trjnde.: :

I 6102/05

6.29 STATION OPEN5.30 JOYCE MEYER MINISTRY6.00 TODAY SHOW9.00 CREFFLO DOLLAR9.30 DR PHIL10,30 EMTV PRIMELINEUP2.30 KIDS KONA4.57 EMTVTOKSAVE5.00 THE PRICE IS RIGHT6.00 NATIONAL EMTV NEWS6.30 ACURRENTAFFAIR6.57 TOK PISIN NEWS UPDATE6.59 L0110 DRAW7.00 WORLD OF WILDUFE7.30 MCLEOD’S DAUGHTERS8.27 EMTVTOKSAVE9.00 WEDNESDAY NIGHT MOVIE:

THE HIGHLANDER II11 .00 SOUTH PACIFIC MUSIC11.30 EMTV NEWS REPLAY12.00 NIGHTLINE12.30 STATION CLOSE

WANTOK MUSIK/TV GAID

* Mi na Potts stretim singsing Roses of IndianOcean.

NATIONAL WEEKLYHIT PARADE

Sarere Februari 12, 2004Twisties Isponsa

Singsing MusikAtis Dispela Wik

Mi No Bik Sot Yet Dadil Gil 1

Liii Itambu 2Kande Dadii Gil 3

Towescop Itambu 4

Kudougu VanessaQuai 5Veuaku Pune Kapa 6

The Way Soul Harmony 7

Sigi Mangi Grumo Masalai 8Ill Bayama Armstrong 9Na Wonde Tom Lan 10

Dimigura Bits & Pieces 11

Sweet Karanas 0-shen 12

Kina.com.pg.au Simbary 13

Jombie Kunex New Painim Wok 14

Sharon Uralom ft Rokas 15

Pa Time X-Anats 16

Lewa Hausboi 17

Yu Olsem Sun Friends That Care 18

Emsi Dadii Gii 19

Manipure Pongoros 20

60 MINUTES ISBACK!

7.30 PM EVERYSUNDAY

Page 20: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Nem: Rabatu tssahKnsmas: 26 menAdnes: P0 Box 847. Low Cost A, Swedru,Ghana, West AfrFcaSave laikim: Senisim poto, swim na danis.

Nem: Daudetu IssakaKrismas: 27 menAdres: P0 Box 847, Agonia SW Swednu,Ghana, West AfricaSave laikim: Kukim kaikai, hanim musik nadanis.

Nem: Dominic PakauKrismas: 25 manAdres: P0 Box 733, Wewak,East Sepik ProvinceSave Iaikim: Pilal boksing, senisim presen, golotu, naitim pas na stori wantaim ol pnen.

Nem: Vivianne Skoyton KosokuoKrismas: 1 7 menAdnes: Mercy Secondary School,P0 Box 580, Wewak, East Sepik ProvinceSave laikim: Harim musik, tok pilal, pilai sokana netbol, raun I go long iukim ol pren na raitimpas long 01 penpren.

Nem: Noah ElaisaKrismas: 38 manAdnes: Hargy Oil Palm, Unumaili Division 2,P0 Box 21, Biaila, WNBPSave Iaikim: Tok pilal, senisim presen nanaitim pas.

Nem: Antoniette OaekeKrismas: 18 menAdres: P0 Box 414, Tabubil,Western ProvinceSave laikim: Kukim kaikai, pilai oI spot, danisna lukim TV.

Nem: Anna WesleyKnismas: 17 menAdres: Tabubil High School,P0 Box 204, Tabubil, Western ProvinceSave laikim: Pilal soka, netbol na tok pilalwantaim ol pren.

Nem: Georgina AidooKrismas: 27 menAdres: P0 Box CC 1027, Kingsland Palace,Cape Coast, Ghana, West AfricaSave laikim: Ron na naun lukim ol pies.

Nem: Daniel NeiwotKrismas: 16manAdnes: Aitape Primary School,P0 Box 38, Aitape, Sandaun ProvinceSave laikim: Pilal soka na waswas long solwana.

Nem: Aileen RangelKnismas: 19 menAdres: Bishop Wade Secondary School,P0 Box 220, Buka, Bouganville Island.Save laikim: Pilai basketbol, nitim buk, go longlotu, singsing bilong lotu, stadi, tok pilal nabungim nupela ponomeni.

Nem: Paul TookeyKrismas: 22 manAdres: P0 Box 20, Mendi,Southern Highlands ProvinceSave Iaikim: Ritim buk, pilal ragbi hg, hanimmusik, naun long ol pies, pnen na senim tokpihal.

LONG bipo tru wanpela lapun mentasoi em I slip insait long wanpelahaus kiostu long bikpela pies. Em I

save pasim dua bilong em long olgetataim.

Wanpela de 01 likllk bol I hanim noisinsait long dispela haus bilong lapun men.Wanpela bol I askim. Em wanem?Wanpela bol em i tok, ml no save. 01 I tok,mipela I askim lapun men. Tasol lapunmen em I no stap insait long haus. Na 01bol I go painim lapun men long otgeta hap.

Bihain 01 1 lukim em I wok insait longgaden. Em I askim oh bol yupeia I laikimwanem? Oh I tok, mipela hanim nois insaitlong haus bilong yu. I gat sampela pisin Istap insait’long haus bilong yu o nogat?

Lapun men I tok, nogat pisin I stap insaittong haus bilong ml.

Oh I askimi gat man i stap insait longhaus bilong yu? Lapun men i tok nogatman I stap insait long haus bilong ml. EmI knos tok yupela I go.

Nau 01 boi I go bek long pies bilong ol.01 I tok wanpela de bai mipela painimwanem samting I step insait long hausbilong lapun men.

Tnipela wik I go pinis, sampela man Istilim banana bilong lapun men insait longgaden bilong em. Emi knos na em Igo beklong pIes na askim ol man long bananabilong em. Em i tok "Husat I stilim bananabilong ml"? 01 man I no save. "P115 heipimml long painim banana bilong ml," em Itok.

Tasol ol man I lap. 01 I tok "mipela I nosave long banana bilong yu." Lapun men I

Dia Laiplain,Mi save stap long siti na ml

painim hat long painim wan-pela men we ml map long man-itim. Tasol taim ml step longskul, ml no bin tingting longmanit bikos ml bin yangpeIatumas.

Em I 6-pela knismas bihainml lusim skul na ml nogat gel-pren yet. Tasol nau ml bungimwanpela rait men. Mi laik toktok wantaim em tasol ml savesem na gunia long toktok longem.

Bal ml save long em olsemwanem?

NERVOUS

Dia Pren,Planti ol gel na yangpeia

men I save sem tu long toktoklong ci bol na yangpeia man,wankain tasol olsem yu.

Mipela I askim watpo yu tingdispela gel yu toktok long enem I rait wan long yu? Saposyu pamnim men long manitim, Imoabeta long yu tingting gutlong dispela. Manit bilong yubal gutpeia sapos yu na men Igat planti samting we Iwankain, 0 yutupeha I gat olwankain intnes long samting

Natnatkamap

. . ,... .. ‘.I

knos nogut tru. Em i tok "bai mi kalabusimyupeia. Bai ml opim dua bilong hausbilong ml."

01 bol I tok em i no map kalabusim yumi.01 bol I go insait long haus bilong iapunmen na lukluk. Bai yumi painim wanemsamting I stap insait long haus bilonglapun men? Oh I go bihainim lapun men.Em I go haniap long haus bilong em, naopim dua. 01 natnat I kam ausait.

01 bol I no lukim natnat bipo. "Em iwanem"? ol I askm. Bihain 01 I pamnim nat-nat I kandene noguttnu. 01 I non bihainim olbol na kaikaim 01. 01 bol I non hariap longpies. Tasol natnat tu I ron bihainim 01.Bikpeia 01 1 lukim natnat tu I ron bihainim01. Natnat I stat long kaikal bikpeIa man na

I

tru. .

Em i putim natnat Iongwe long mipela.Tasol yumi I no heipim em. Nau pianti yiana mun taim bilong nen natnat I savekaikai manmeni na pikinini long olgetapies.

Stori I kam longWEWAKIS SEPIK PROVINS

Mi laikim helpim long toktok wantaim men

yutupela I laikim, mekim, kastorn na bilip.

Famili bilong yu bai laikimem? Yu save tu long familibilong m na yu laikim ol tu?Yu I no map long save longpianti samting pastaim tasolbal yu painimaut sampela long01. Dispela bal heipim yu longsave sapos em I raitpela menlong yu maritim.

Long wankain taim tu, nokenpasim tingting bilong yu longmanitim em map yu toktokplanti long en na save gut longen. Long dispela we, em Ihelpim yu long skelim gut nasave long narapela na longwankain taim tu, narapela balsave long yu. Na long dispelanot I save lanim ol manki I savetong ptanit men likilk bipo 01 Ipainim rait pela wan long man-itim.

Yu no tok planti samting longdispela gel na olsem mipela Ino map givim yu ol aidia otingting long rot we yu kenbihainim long save moa longen. Wanpela samting longtingim em dispela gel i kenmen bilong sem tu, wankainolsem long yu.

Olsem, pastaim samting weyu ken mekim em long givimem likIlk small taim yu gokiostu long em o ofaim longhelpim em I kanim wanpelasamting bilong em long soimintnes bilong yu long em.

Taim yu toktok wantaim em,askim em long wanem samting em i laikim. 01 samtingolsem pilal spot na singsinglong kwaia na ol samting moaolsem. Yu ken senim sampelalong ol dispela samting wan-taim em. Dispela bal givimyutupela sans long toktokwantaim,

Yu map tu long painimautmoa long en long wanpelaman o men I save wok wan-taim long em, 0 long was longen long wanem hap e ml savego long en, wanem laik bilongem olsem wok long opis o pilaldrama, Em ol tok piksa tasol.Na bihain taim yu gat sans

long bungim em, yu ken toktoklong em long ol dispela intresbilong em.

01 wantok na hauslain I kenstnetim sampela not long yu Ibungim em. Na yutupela I kenkisim 01 sampela ponomanbilong yutupela long go wan-taim yupeia long bungim wan-pela narapela.

Dispela bal givim yutupeIasans long toktok wantaim wan-pela narapela na bal yutupelaI no map long sem olsem taimyutupela yet I bung.

LAIPLAIN

Sapos yu gat wan na hevi,raitim pas na salim I kamlong dispela edres: Lifeline,P 0 Box 6047, Boroko, NCD,PNG 0 ring long teliponnamba 3260011. Raitim trupela nem na edres bilong yuI kam na bai mipela i salirnbekim bilong yu long en.Mipela bai toktok long 01 trupela samting tasol baimipela I no map long autimtrupela nem bilong yu.

Laiplain

Februari 10 - 16, 2005 LAIP STAlL

Laikim Penpren

WANTOI

. .. .

_

STORITUMBUNA

we?

men tu.01 man na men 01 Iwan nogut tnu long

banana, na 01 I tok "yumi I no laik helpimiapun men na painim banana bilong em.Nau em i lusim natnat tu I go autsait longhaus bliong em." Em I gutpela lapun men

Page 21: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Pes25

EHP Gavmaflsapotim agrikalsa

Stroflgirfl moa wok divelopmefl long helpim ol pipe!

James Kila iraitim

ISTEN Hailans Provinsel Gavman I laik lukim

moa oh lokel fama I go insait long wok bilong hani

projek.Oh I strongim dispela tingting bilong ol taim ol I

redim pitlis K80,000 insait long mani bilong provin

sel gavman long sapotim wok long hani projek long

provins.Insait long dispela mani ol I givim, K30,000 bal

go long sapotim wok bilong Kesavaka hani projek

long Henganofi distrik na narapela K50,000 bai go

long sapotim wok bihong ol narapela hani projek

insait long provinS.Narapela K48,000 we Nesenel Gavman I givim

olsem diraiveSin grent em oh bai yusim long peim ol

wokman na yusim long wok bilong edminiStneSen

na operesen insait long dispela yia.

Nau yet planti oh viles man insait long lsten

Hailans pnovins I wok long tukautim ol bi-haiv o

bokis bitong kisim ol swit em ol binatang em binen

I save putim.Dispeha switpeha suga we bi I larim em oh I save

kisim na karnapim hani we i swit tru.

Isten Hailans Provinsel Gavman insait long

baset bilong em long las yla I bin putim K30,000

long karirnaut wanpela fisibiliti stadi o wok paini

maut long kamapim wanpela fektoni bilong proseS

im rais insait long pnovinSDeputi Gavana bliong lsten Hailans provinS,

Joksy Nakime, I tok ohsem nau yet planti ol tama

insait long provinS I kamapim bikpeha namba tnu

bilong nais na pnovinseh gavman 1 gat tingting long

kirapim wanpela fektori long prosesim ot dispela.

rais, sapos stadi oh saveman I karimaut I lukim

olsem dispeia samting I ken kamap.

Narapela gutpeha diveloPmen long salt bilong

agnikalsa tu I hukim wok stnetim I kamap tong haip

stok senta long Menifo. Dispela wok em provinsel

gavman I putim K10,000 hong kamapim.

lsten Hailans Pnovinseh Gavman I putini K20,000

otsem hap mani bilong en I go long sapotilTl wok

bihong Esian DivehoPmefl Benk agrikalsa sapot

seviSeS projek.Dispela Smoiholda Sapot Sevises Pailot Projek

SSSPP em Isapos long pmnis long las yia 2004

tasol oh I sunikim gen i kam long dispela yia.

Nesenel Gavman I putim pinis K150,000 long

sapotim dispeia projek long dispela yia 2005.

Divisen bilong Provinsel DAL I save bosim dispela

wok long provinS.insait long narapela gutpeha diveloPmen I lukim

isten HailanS Pnovinsel Gavmafl I putim K60,000 i

go long sapotim wok bilong Fres Prodius

Divehopmen Kampani FPDC long divelopim gen

potato sid bilong ol fama insait hong provinS.

Dispela em bikos planti ol fama tong tsten

Hailans I bin bungim hat taim stret taim bikpela sik

bilong potato em Blait I bin kamap tupeha yia I go

piniS.

WAtITOI B1LSNIS.NIUS Februari 10-16,2005

..BisniS bilong Groim Diwal

j:ii 44I insait long PNGAti - 01 hevi bilong..-., . planim samtiflg I

long ol renfores pies

Moa Wok Neseri myumm

. . . . wanem planti long ol thspeha

Rot bihong tromoi ol pikInIflImarasin i ken bagaraPim 01 sid tu.

diwal bilong planim I no wanikaln

hong olgeta kainkain diwai. Oh Taim bilong planim ol sid I save. Eucalypt na sampela long ol ara- abrusim mak bliong neseni man

pela diwal we i no save karlrn taim em i wok long groim ol kain

pianti pikinini I ken groa insalt we em m no map long iukau

long ol sid bokis bihain yu ken tim sid i stap long taim.rausim oI taim oh I liklik yet na

pianim insait long ol bikpela bokis 01 arapela sid i mas redi long

0 pot olsem oh tiub o bokis. planim long taim we em bai I ken

. gnoa na strong long taim bilongSampeia diwai, ol dispela i save pianim. Olsem, long ol tropikel

karim bikpela pikinini diwai o I flO pies we i gat taim bilong ren na

save kanim long wankain taim taim bliong san, gutpela taim

olgeta yla. I ken groa nabaut long bilong stat planim em long stat

graun na givim wara long ol. TaIm bilong taim bilong ren; long 01

wanwan pikinini diwal I stat long tempret rijon taim bilong stat plan-

kru, ol yangpela diwal I ken go em long stat bilong winta taim

nau long wanpela nesenl bet. graun i hot yet.

Taim 01 sidling i mas stap sot- Taim bilong groim ol pIaua long

pela taim insait long 01 neserl bet, redi hong planim 1 no wankain.

bal yu ken pianim ol klostu klostu Olsem:0 yusim oh brodkaS o drIll rot .Pianti eucalypt diwai i save redi

bilong pianim. . long planim bihain long sid I stap

Tasol sapos yu lalk lusim oi 34munsidling I groa nap long makyU yet .Hop na kiinkii pine I save stap

yu makim insait long ol jemifleSen long 18 map 27 mun long redi

bet, ol sid I mas I gat map spes long planim long sid.namel long oi bai ol I ken stat groa .Teak o yati I save stap 6 map

gut. Vu ken rnakim dmspela long 8 mun pastaim long em i stat

bihainim groa bllong ol pikinini groa long sid.diwai yu pianim. .Flindersia spp I save stap map

Oisem, Termialala spp na long 12 mun olgeta.Nauclea spp I save groa klostu .Termjaflahla spp i save stap

kiostu mnsait long oi jemineSen bet map i 8 mun pastaim long em i

we ol I ken stap Inap 6 mun; groa.bihain oh sidling i mas I go hong oI

trenspien bet we I gat planti san Long sampeia yia I go pinis,

na ol bal sindaun samting olsem sampela spisis we ol I no map

25 cm bai 25 cm map long 12 groa long ol ruts panti long oh

mun olgeta. 01 arapela spisis spisis I gat 01 spesol neseri pot,

diwai i narakain olgeta. Olsern olsem oh polythene tiub we I saventandrophragma spp. we 01 i

holim rut bol bilong ol sidling wan-

save planim oh bihain long siks taim gnaun na long taim bilong

mun, stapinSait long wanpela bet planim. yu mas rausim tiub tasol.

map em I redi long planim long 6 Vu ken yusim tu oh jiffy pot we i

mun bihain. 01 sid bilong ol em 01 save holim graun long as bllong

m save yusim spot we bilong plan- sidling na yu ken planim wantaim

im long 20 x 25cm spes namel go insait long graun wantaim

long wanwan na ol i mas groa sidling.map 9 mun taim oh I halt long san.

Bihain yu ken rausim sed long oi. Wok neseri em I wanpela

. bikpela samting sapos yU laik

Givim wara long oh sidling Imas planim samting. Stretpela rot

stap long taim bilong drai tairn oh bilong olgeta kain spisis em dms

plaua I wok long kru 0 I stap hiklikpela rot we I save kamapim

yet, tasol yu mas daunirn mak bikpela na stnongpela diwam long

bilong givim wara taim 01 sidling i ilkilk prais.redi long strong.

Vu mas rausim oh gras nogut tu.

Long 01 neseri we I no map stap *Neks wik bal mipela I toktoklong taifli, yu mas rausim gras long we bilong stretim graun nanogut wantim han long olgeta sampela moa hevi long planimwik. samtiflg insait long ol renforeS

eria.Long oh neseri we bal I stap long

talm, ‘u ken yusim wanwan long

01 marasn bilong rausim sid

bilong dauntm o gras nogut tasoh

-

& ASSOCIATESFORESTRYPTY LTDNational & International Forest Consultants

ccafdateC.flet.pg

"I.crg Idsim tck sba .ia dLtB c1i181

BANK OF PAPUA NEW GUINEA

PRESS RELEAS

Kina Facility RateFor February

2005The Public is advised that based on the key

macroeconomic indicators available to the

Bank of Papua New Guinea, the Kina Facility

Rate KFR will remain unchanged at 7OO

percent for the month of February 2OO5

L

L WILSON KAMIT, CBEGovernor

Page 22: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

pes26

Kanage bilong Sepik.I gat wanpela manit pati Ikamap long pies na kan501 I askim Kanage longkam witnes long dispelamanit pati bilong tupelayangpeha laik manit.

Taim olgeta kaikal Iredi pinis, man bilongtilim kaikal I skeiim wan-wan ti kap long olgetamanmeni.

Yu save olgeta kap Igat piksa bilong PapuaNiugini mani antap em01 simen kap. I gat piksabilong 2 kina lip mani, 5kina, 10 kina na 50 kinahet bihong Somane.Trangu Kanage kapbliong em I gat 50 kinapiksa.

Taim olgeta man Idning ti pinis man bilongtilim kaikal I toksavelong ol. Yu husat mankap bilong yu I gatnamba bihong hamasmani I stap antap, nauyet putim mani.

Tnangu Kanage I

Februari 10 - 16, 2005 LAIPSTAIL WANTOK

Tok pilaf wantai,n Kanaqe olgeta .wiki/0! tru tru poro o wantok bilong gutpela raitman Kanàge I laikim tru sapos yupela I ken salim sampela tokpllai biong yupela I kam namipela putim long tok pilal kona biong Kanage. Salim I kam long TOK PILAI KANAGE P.O. Box 1982, Boroko NCD o kam long opis

kiostu long BSP Waigani na neksdua long Mondo Sekanhan klos stua.Mipela stap long las opis. Sapotim raitman biong yumi, Kanage!!

nogat 50 kina longputim. Baga knos nau nabikmaus, ml nogat maniyu kansol yet askim mllong kam.

Mi I no kam long laikbihong ml. Bol nogutbnukim 50 kina simenkap antap long kokonasna nonawe long tais.Nogat kot.

PETER G. LENUAANGORAM

IS SEPIK PROVINS

Kanage em bihongInos long not kos Manus.Em wanpela hap manbilong kuk stnet.

Wanpela taim em naMisis Kanage I pul I golong allan long huk.Taim bilong pekim bek,em kisim tupela 25kgnais empti bek na putimol string na kuk longwanpela na nanapelaem putim ol kios senisbilong em.

Tupela I pul go kamaplong allan na Kanage Isut long wanpela beknais I go antap long nam

bis na em baibai longmisis napul I go olgetalong top nip.

Em tromol anka pinisna em pulim narapelabek nais wantaim huk nastring I kam. Taim emopim ya, abnus stret. emkisim bek senis kios Ikam na lusim nait bek Istap long allan.

Em tuhat wantaim napul I go bek long allan.Taim em kamap misis Ikirap nogut olsemKanage I kambek haniaptnu. Misis I askim ‘olsemwanem?’ Kanage Ibekim "longlong I winimknangi, nait bek ml lusimna ml kisim rong bek."

Misis Kanage I lapnogut tru na tokim emKanage olsem no kenyusim wankain bek longpekim 01 samting.

TITISAPOI JAPAI

MANUS PROVINS

Kanage em bihongTinputz long Bogenvil.Wanpela taim 01 man-

men go pilal kas long

wanpela pies.Kanage I kam kamap

long nait. Taim em kaminsait long pies, em statsekim 01 dua bilonghaus stat long aspies Igo map long het pIes.

Taim em sekim ol duapinis, em go long hap olmanmeni pilal kas longem.

Em sanap lukluk longpilal I stap, em lukimolsem wanpela manwok long pilal kas namen I no stap.

Men bilong man yaem eks geipnen bilongKanage ya.

Isi tasol Kanage I lusna go sekim dua bilonghaus.

Em opim dua, na laiklukluk, men I slip I stap.Kanage kirap em godaunim wik bilong lam igo daun, bihain em golong bed toktok isi longal bilong men yah namen i hanim na kinap natupela gris I stap.

I no longtaim Kanage Ihanim olsem papa bilong

haus Iwok long kam, isitasol Kanage go daunlong bet na halt longkona bilong dua.

Taim papa bilonghaus I kam insait napasim dua, Kanage tu Ibihainim dua I go autsalt. Papa I kam na tokbilong waniem yu daunim halt bilong lam I goliklik, na misis kirap natok na yu yet yu kamdaunim lam ya.. Paps yastrong na tok, ml no kamlong haus, nau tasol mlkam ya.

Mams tu strong natok, yu mekim nois naml laik sunk na givimspes long yu ship naolsem wanem yu toktokphanti long nait I stap?.Paps ya no wanbel taimem hanim dispela tok.

Em kinap non igo longhap ol piiai kas long emna singaut.

Yupela save kam pilaikas o? Kanage kinaphanim tasol em non I kamna askim, wanem,wanem oh man stii a?

Na papa bilong haus

kinap tokim Kanage,

wanpela man ya go nastap wantaim menbilong ml na Kanage Iaskim em, na yu luksave long em na papsya tok nogat.

Na Kanage askimgen, paps na yu woklong stap we? Paps yabekim na tok ml woklong piIai kas ya.

Na Kanage kirap natok, yu no bin laik lokimdua, yu massave olsemyumi no wankain, phantiman save raun wantaim01 tingting nogut.

CYPRIAN KENOTINPUTZ

NOT SOLOMONSPROVINS

Paps Kanage embilong Munuk kantni,Sauten Hailens provinsna I go stap wantaimwanpela wantok longGoroka.

Em i bin go wantaimmisis Kanage na misistu I gat bel.

Tupela raun gut tru I

stap na nau wan wikbihain em taim bilongmen i kanim pikinini Ikamap Men plum pennogut long moning I gomap long 10 kihok nait nanau em taim long nupelabebi I kamap nau.

Nau men I tokim was-men long go tokim papsKanage olsem taim Ikiostu pinis long kanimpikinini ya na yu maskam haniap.

Paps Kanage tokimwasmeni olsem, emsave olsem pies bilongmitupela I longwe na tupIes i dak na nogatkenosin long laitim lamya.

Olsem na tokim emlong taitim olgeta bunbilong em nalokim map

tumoro long moningpastaim.

Wasmeni hanim na emklostu kisim het longlonglong dispela toktokbilong Kanage ya.

r-K#NAc :M cPAK. LONA TIU JO 1i.tL4T

t- tAkA f 40 IUP 1,G14 EtA r - -

PETER MARASINKAIP

MT HAGEN

Page 23: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

WANTOK

. NCD Pablik Soka eksen namel longHabours an Polis Het Kwata long Sir JohnGuise Stedium.

WIKEN SPOT EKSEN

T

upela mun nau RD Tuna Canners isalim ol Human Risos Dipatmenbilong em i go ant long ol yunivesiti

long PNG long painim ol namba tu lainkendidet long kisim ol i kam mekimManagementTraning Program.01 i mekim tes long banisbilong wok na sin-daun long shining na intaviu long Lae naMosbi wantaim.Dispela progemwe kampanii ting baibikpelasamting long PNG HumenRisoses Sistem,olyangpelayunivesiti greduetshusati nogatwoki kisim sampelatreninglongwok eriabilong ollong trening insait long wok o moatreninggeninsait long kiasrum we ol eksperienslain iskulim ol moa.Dispelaem9-pelamunklostuwanpelayiapro-gramwe ManagementTraineei redim em yetna kisim stronglong holim ol menesmenwokolsem Dipatmen Supavaisao Dipatmen Hetlong pinis bilongprogram.Dispelai bihainim saposem i lainim na savelong ol samting hariapna soim aut long wokbilong em. Traineebaikisim luksaveolsememi gat gutpelasans longdispelawok bilong emlong bihaintaim.Em bai kisim gutpelapei long wok bilong emtaim em i wok long mekim treningyetna taimemi lainim wok yet baikisim potnaitpeina olarapela gutpela samtingbilong wok tu.Long nau yet rot i op wantaimDivine WordUniversity na ol arapela bikpelaskul longMadanglong oraitim ol kiasrumtrening namellong ol na kampani.Dr Romulo Lindio bilong Bisnis StadisDipatmeni wok long wok kiostu wantaimRD

Februari10 - 16, 2005 Fes27

Menesmen longlukim olsemol kiasrumlien-ing i go aut gut wokplestrening.SampelaRD ovasis woklain i sambai longhelpim wantaimol wokples trening.Skul pro-grami lukluk long opimwanwandisainmoduligo long arapelabisnis gruphusati gat laiklonggivim moa treninglong ol wokmanbilong ol.DispelaRD ManagementTraining Programikisim bikpela tok amamaslong ol yunivesitigreduetslong ol teknikol kos.mapnautaimbilong kisimol letai kamlong ollain i laikim dispelaprogremi paspinis tasolHumanRisos Dipatmeni wok long kisim olteleponna ol askim i kam yet saposol i woklong kisim ol lain yet o nogat.Long nau yet i gat 4-pela greduets bilongUniversity of Technologylong Lae.Dispela nambatu program i luklukolsem 70 na 80 pesen% lain ap iUniversity ofPapuaNiugini.Dispelaprogram i ron gutpinis olsemna RDMenesmeni laik lukluk long traimsurukimdispelateknoloji rot bilong lainim wok i go longstrongim na sapotim ol yangpelaPNG gre-duets.Long dispelarot bai i gatrot bilong skelimgut

ol menesmenwok posisenwe ol bikpela save-manbilong ovasisi holim i stap.Dispelabihainim programbilong kampaniwePNG yet i masol wok. RD TunaCannersi stapinsait long bisnis bilong mekim kaikaina em isavemekim DianaTunabilong PNG Wanpelasusakampani,RD Fishing PNG i stap insaitlong tu long wok bilong pulim pis longMadang.

longkam

maklong

S Fainens pilaia Jenny Pilak na Emma Karuku GD bilong BAT I pait * Tupela boksa men i sutim han gut long PNG Amata Boksing Asosiesenlong bal long NCD Praivet Kampani netbol resis. 0! poto: JOE IVAHARIA resis long Lamana klab las wik.

. .RD opim dna long ol

yangelaPNG

... .c

. Patron bilong PNG Kriket, Sir BrianBell, i kisim PNG Kriket tim poto fremolsem presen long SP Brewery komeselmenesa Stan Joyce.

. Sampela memba bilong PNG Kriket timI amamas long kisim K130,000 sponsasiplong SP Brewery we bai I helpim 01 longtraim pilal I go long wol kap pilal.

Page 24: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

es28 Februari 10 - 16, 2005 OL SPOT DRO WANTOK

Filipino Basketbol Asosiesenstatim 2005PaulZuvani i raitim

FILIPINO Basketbol Asosiesen FILBAInc. tong Pot Mosbi bal statim 2005 sisenbihong em long dispela wik.

Dispeha bal I namba faiv sisen bihongem bihain long em I stat na kamapim ohpiiai bilong em long 2001.

Siaman bibong FiLBAWilbert Mendoza Itok long taim asosiesen I lonsim pilalbilong em long Februani 20 wanpelamusik man long Filipino wantaim benbilong en bal kam na amamasim pies.Dispela man na ben bilong em emRichard Viianueva na AIRA.

Mendoza I tok Vilanueva I wanpelabiknem fani man na man bihong mekim

A4

I fyou are aclearror . driver or a gardener;exaflqk. empkyec3 by a. school or a

hOSitaI orany other public sector employer

on actid orancillarybasis,i is n3$;t lkelvthat von will quaif r niembershipf thePSl

siemlxrship tO this iiid Is no longerretricre.l O permanentstaft.

Members1iooflNSFcarnes many.ne ot thCC i. the superannuationfund. n ontnb;it o of cur fortnt,lnh p

piksa long Filipino. Las taim em I mekimwokabaut bilong em long kantni em longtupela yla I go pinis.

Long resis yet Mendonza I tok long pro-grem bilong em FILBA bal kisim tu PNGtnening skwat long kamap long ol pihalbilong em.

"I tru standet na levol bilong pilal bal I nomap wankain oisecii long mini-Saut PasifikGems dispela bal givim sans long PNGkosa Morris Asiba long stnetim nastnongim tim biIong em," PNG BasketbolFedenesen Boyet Danoya I tok.

"Planti 01 pilaia I stap long Pot Mosbi nabai oh bal piiai long indo basketbol kot emwe pies I luk olsem bai I wankain longPaIau," em I tok.

an<l youreinpioye.rcitrbute n addirionatS.4.Vhen you retireorceaseo work, you

can collect alt of tlii omney,plus interestthat hasb,enearnedon PSF inv&srrnents19%in 2.3,

other beiiefits .o menberssnenber*sj .ountsat selectedstons,andahomeownrshipasi.tancecbetne.

‘asual. and ancillary stati Itave theright to ioin the iund a.fl:cr threemonth’sCfltfluoUs servmce. As IoU members.the’

sisen01 pilala long tnen-on skwat em Dia

Muni, Joe Elavo, Laurie Lahani, Cohn Kila,Bernard Elavo, Wahly Panapa, Roy Gime,Epehi Hauofa, Leo Pekela, Harold Elavona John Toua.

PNG Pest Control I sponsonim dispelaskwat we bal kamap long FIBA nesis.

Tasol Daroya I tok long dispela tren-onskwat I kam piiai long FILBA nesis dispelaI no mm olsem 01 bal kamap long fainols.Nogat.

"Bikos 01 em salt we mipela I askim 01tasol long kam na pilal ol bal kamap tasoJlong pilai. Long nesis na go insait longFILBA fainols dispela bal I no mapkamap," em I tok.

Tren-on skwat I redi tasol long pilal.

h.m* 0 kL .4hitt’ itl ..Itc r* 1.1.

,:ffl*nm 1l*uI 1 ! ti e Iuf1 t. to rI.m ‘O1mmI’.. ttR 1’

....:umfluLmIing Ic. 1:CliL’. .SK ntm m n1?l r.

U hc.mr .,l* ‘u liuls g d fl%s ,

PQSFPSFLi MIT El

A iie’tfutzre wIth PSF

Eta Rmimaami 14u3Idim, Parad’ P. Rs 4.3 Pert 1.remby.i’alnma ,unua. Ihor;e 75 O9 2Xm >75.32 1 7b6Vei wwsv.xsfeorn.pg

Pot Mosbi Soka Asosiesenprisisen soka dro

Sarere 12 Februari, 2005Bisini WanTaim Divison08:00 MP1

MPS09:20 MP2

Telikom10:40

vs BePniates12:0013:20

vs Souths Utd 114:40 MP2

Rapatona 116:00 MPI

LBC Defence 2

MP3

WPMP3

Bisini Tu08:00 MP3

1 vs Dom 121 Ela Utd09:20 MP2

Mirel Momase 110:40 WP

Souths Utd12:00 MP1

vs United PS13:20 MP1

Minel Momase 214:40 MP2

Borgaina16:00 MP3

Kurti Andra

Sande 13 Februari, 2005Bisini Wan08:00 MPI

Maset09:20 MP3

Rapatona 210:40 WP

vs Lamana12:00 MP1

2 vs Manambu

Bisini Tu08:00 MP2

vs Sunset09:20 MP2

Mungkas10:40 WP

Rapatona12:00 MP3

Markham Yarangs13:20 WP

Gardener vs Momads

Morata Ragbi Lig droSanene Februani 12C GnetI 000I100I 200I 300B Gnet

East vs HawksDogs vs WarriorsRaiders vs KnightsMumuts vs Megusa

1400 Raiders vs Bulldogs1500 Rats vs East

Sande Febnuani 13B Gret1000 Shanks vs Megusa1100 Knights vs MumutsAGnet1200 Megusa vs Hawks1330 Raiders vs Rats1500 Talapia vs Bulldogs1630 Rangers vs Corn Tigers

Morata volibol resisTairn bihong stat em 1 :00 apinunMumut vs TigersTahapia vs KnightsHawks vs EastsRaiders vs RatsShanks vs WestsWarriors vs MegusaBulldogs vs Rangers

FixturesModneams vs

Uni 2 vs

Cosmos 2

Uni vs SunsetBomana PC

Rosaints vs

Bavaroko vs

LBC Defence

Gagala vs

Cosmos vs

University 1

Okuka vs

PS Ruts vs

Yamatu vs

KB Utd vs

Gunia vs

LBC Defence

Souths Utd

Cosmos 1

Boomgate vs

Tehikom vs

KG Utd vs

P N G

Goodnews forall casualandancillary workersemployedin thepublic sectoracrossPapuaNew Guinea!

Page 25: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

OVASIS SPOT

Australia 1. laikimFreeman long ron

PLANTI 01 Australia i laikim Cathy Freeman i kam bek namakim Australia long non long 2006 MeIbon Komenwel Gemtasol long dispela Freeman I no mekim tingting bilong em i kila.

Tamsyn Lewis, wan nilel tim men bilong em long 4X400 mitanesis long 2000 Olimpik Gem long Sidni, I tok em I wok longaskim yet Freeman sapos Freeman i mas karn bek na ron long2006 Komenwel Gems.

Na long dispela taim tu 2006 Komenwel Gems siaman RonWalker I laikim tu Freeman long kamap na ron.

Lewis i ting olsem Freeman bal I no map kisim planti taim longnon bipo long em i kisim bek stadet bilong em long non.

"Mi wok long traim long mekim em i ron long rilel longKomenwei Gem long taim em I retala pinis," Lewis i tok longwiken.

"Em olgeta taim I save tok nogat long taim ml kamap wantaimtingting. Olgeta man i laikim bal em i mas kam bek. Olgeta lainlong tim i laikim em I kam bek. Mipela I laikim em long stap longpIes bilong ron.

"Em i men bilong kirapim skin, 01 men i save laik long ron wan-taim em, mipela I laikim em I kam bek.

"Etletik Australia i laikim em. Dispela pilal etletik I strong longtaim em I ron. Em i mas kamap long pilal. Maski em I stap longpilal o I no step long pilal dispela pilal I nidim em.

Na Freeman yet i tokim The Sun-Herald: "Sapos i gat bikpelasapot long ml kam, maski sapos ml kamap tasol long nilei, ml baltingting long dispela tasol I no long laik bilong mi tasol. Las taimFreeman I ron long en em long 2002 Manchester KomenwelGems we I ron wantaim Lewis, Jana Pittman na Lauren Hewitt.

Lewis i tok Freeman bal yusim likilk taim tasol bilong em longwanem em i gutpeia long ron. "Ating em bai mekim tasol likilkron na bihain kamap long bikpela pilai. Em i wanp&a gutpelapilaia. Em i gat save. Em I mekim gut sapos em I laik ron longnanapela yia." Tasol menesa bilong Freeman ChrisGiannopoulos I tok long dispela taim Freeman I nausim olgetatingting bilong non long 400m resis o long rilel long MelbonGems long wanem em i no nedi.

"Mi toktok wantaim em nau long moning Sande na em i notingting long kam bek.

"Em I no laik long traim. Em i save long pasin bilong pilaia longkamap long kain bikpeia plial olsem na olsem em I no soimolsem em bal kam bek.

"Em hamas tren em I mas mekim long kamap long kain pilalna olsem em i no mekim sampeia kain tnen yet."

"Olgeta lain i laik em mas non long Komenwel Gems. Wänpelahap bliong em i laikim tasol em i save tu long kain trening nakomitmen em I mas’hiekim long kamap long dispela kain pilal.

TOKYO: Men husat I win longWimbledon, Mania Sharapova I winimwol namba wan tennis men LindsayDavenport 6-1 , 3-6, 7-6 5 long PanPasifik Open tennis.

Davenport husat I winim dispehatonamen 4-peha taim bipo I abrus longwin namba faiv taim we i lukimSharapova Istrong na winim em.

Long has wik tasol Davenport husat Igo insait long Australia Open fainol Ilus long wantok Amenika men SenenaWilliams.

Insait long taim tupela I pilal na bipolong em I lus long SharapovaDavenport i wok long kisim oh likilk mal010 long stretim sua lek bilong em.

"Mi amamas tru long win,"Shanapova I tok. "Lindsay i kamapimgutpela pilal tasol olgeta samting Ikamdaun long taibneka, na tru tumasem Ihatpela pilal.

Bihain long win bilong Shanapovanau bal sunk i go antap long namba tnpies long wol renk bihainim Davenportna Serena Williams husat I stap longnamba wan na namba tu pies long dispeha taim.

"Wok bilong ml em long go aut namekim samting stnet," Shanapova I tok."Mi nogat taim tebol long kamapnamba wan long wol. Sapos em Ikamap, em i kamap.

Long kamapim oh mes pomn em I

Beadman long hos nesis long 2000.

Sharapova stopim Davenportlongwinim Pan PasifikOpen

Februari10 - 16, 2005

gen

Tasol Walker I tok planti manmeni I laikim em na olsem em Ibilip stedium bal pulap sapos em I kamap long non.

"Long em I kam bek bihain long em I pinis bal bikpeia samtingtru long Australia- em I holim mak bilong etletik olsem MarkWebber I mak bilong fomula wan," Walker I tok.

01 nanapela biknem pilala husat I nesain o nitaia na bihainkamap na pilal gen em Alan Langer long 2001 Stet ov Onijin,Tony Lockett long osi rul long 2002, Michael Jordan long basketbol long 1995, Martina Navratilova long 2000 na Darren

Australia soim laiklong Komenwel Gems

OL manmeni bilong Australia i bikpela laiklong voluntia na mekim wok long 2006 MelbonKomenwel Gems.

Moa long 20,000 manmeni I aphai long woklong taim Fedenol Tresena Hon. Peter CostelloMP I lonsim dispela prognem long Mel 31 , 205.

Siaman bliong 2006 Komenwel GemsRonald J Walker I tok ol ogenaisa bilong pilalI amamas long lukim kain laik em 01 manmenibilong Australia i soim na olsem 01 ikamapimwanpela spirit bilong Australia pinis.

"Meibon 2006 Komenwel Gems Voluntianiknutmen progrem I grup we em i kisim moamanmeni long wok bihain long 2000 SidniOlimpik Gems," Walker i tok.

"Wantaim moa long 9000 manmeni husat Isoim laik long salim tingting bilong 01 longkomputa long namba wan de yet, dispela Isoim gen olsem ol manmeni I amamas longgivim taim bilong ol yet long mekim wok longkain gutpela samting," Costello i tok.

Na i no long Australia tasol manmeni longnanapela ol kantni tu olsem Azenbajan long IsYurop na Wales long Ingian I soim haik longvoluntia wok. Australia Fedenol Gavman Igivim olsem K36 mihien Aus$18.2m long ion-sim dispehapnogrem. Dispela em i hap manitasol olgeta kos em Federol Gavman bal masgivim I sanap olsem K540 milien Aus$280m.

71 kantni olgeta bal kamap long dispeha olpihal. Minista bihong Komenwel Gems JustinMadden i tok olsem kain laik em 01 manmenibihong Australia i soim I mekim dispela pro-gnem I bikpeia prognem olgeta. I gat olsem15,000 voluntia pies bilong manmeni.

save paitim bal long likIlk han bilongem we Davenport i painim hat longstopim.

"Mi lusim kot long kisim sampelahelpim long lek bihong ml.

"Mi go aut tasol long traim mekim olpoint bilong Shanapova I no stap antaptumas long ml," Davenport i tok.

"Long 01 taibneka em i kamap wan-taim ol gutpela bal we ml no map longstopim 0 bekim. Long em I kamapnamba tu Davenport i kisim praismaniolsem K650,000 Aus$240,000.

"Mi sev gut long namba wan set,"dispela 17-yla Rasia men i tok. "Tasolem I kam strong long bnek na kisimsampela strong.

"I hat taim binua bilong yu I paitim ohstronpela bal. Mi paitim bal gut, tasolem I kam bek bilong ml we i mekim mlI amamas long pihal.

Davenport and Mantina Hingis emtupela pihala tasol I winim Pan PasifikOpen taitol 4-peha taim.

Bihain long em I lus long singol fain-01 Davenport I go het long pihal longdabol fainol.

Em wantaim Conina Monanlu- em olranap bilong Australia Open- I lus longJanette Husanova bilong Shovakia naElena Likhovtseva bilong Rasia 6-4, 6-3. Bihain long dispela olgeta tenis pilaIa bal lukiuk long pilai long Fnans Openlong dispela mun yet.

es29

ChelseaI go pas yetBIHAIN long ol I lukim Manchester I sutim nus

bilong difening sempion Arsenal long narapelanait bipo, Chelsea nau I surukim mak bilong 01 oIantap tong 11 poin bipo long narapela tim kiostutong ol long Inglan Pnimia soka nesis. 01 I mekimolsem bihain long oh hamanim Blackburn Rovens1-0. Anjen Robben I skonim namba 7 pnimia golbilong em bihain long 5-pela minit. Chelsea mapskoa gen we Paul Dickov I kikim penoiti tasol PetnCech I banisim bal gut long noken go insait. longtaim Cech I bnukim Peter SchmeicheI rekod longmekim longpela non we em I no lanim wanpela golI go insait long umben bilong em long pnimia sokalong 781 minit olgeta. Robben long dispela taimem i pilal na putim gol I kisim bagarap long lek weem I no map long wokabaut. Tasol long dispelawin menesa bilong tim Jose Mouninho em I tok:"Dispela em i wanpela bikpela lid bilong mipela.Mi no ting ml mas lukim pasin we mipela bal lusimnating dispeha sans bilong mipeia long win.Mipeha I soim olsem mipeha I no wan long kamantap long not na pait long win. Top faivpeia timlong dispela nesis em Chelsea, ManchesterUnited, Arsenal, Eventon na Liverpool.

Lions gat bikpela sapotBRISBANE Lions i ting planti manmeni bal

kamap long namba wan pilal bilong em long disela yla long Gabba. 01 opisa bihong em i tingmaskim 01 Iwokim nupela stedium bilong ol longnanapela pianti manmeni bal kamap yet long lukimdispela pilal. Lions sif eksekyutiv opisa MichaelBowers i tok em i lukiuk long plantni manmeni weol bal kamap na lukim dispela pilal bihong ol wan-taim St Kilda long Mas 24. Namba siks stes bilongdispel nupela stedum I stat bihain long Lions Ihamanim Saints 80-0 long pilal bilong 01 long lasyla. Lions i bin kamap long tnipela gnen fainol,2001 , 2002 na 2003 we 01 Iwinim olgeta dispelagren fainol na kamapim nupeha nekod long mekimolsem. Las yla oh I kamap gen long gren fainoltasol I lus long ol Adelaide Bulls. Stap insait longoh pilal bihong ol em wanpela manki Papua NiugmniMal Michael husat I Australia osi nul fulbek.Kamap bilong nupela stedium bai holim olsem42,000 manmeni olgeta. Bipo stedium I saveholim 37,000 manmeni. "Olgeta samting bal neditasol bipo long sisen I stat," Bowers i tok. "01 I tingolgeta samting bal pinis long namel bilong yla naating em i gutpeia. Sapos wok bihong sanapimstedium I pinis long taim stret Brisbane nogut baiholim pilal bilong em long nupela stedium we embal pilal wantaim Melbon long Julal 2 o wantaimCoilingwood long July 9. Taim yu lukiuk long olpies olsem MCG olgeta samting I mas stap stnet.

WANTOI

DISPELA men long Columbia long SentralAmenika I haitim pes bilong em bihain long em ikonfes na tok em i bung wantaim narapela ol manlong sutim wanpeha biknem soka kosa long hapbilong 01. Nem bilong dispela men em GniseldaLuz Herrera husat knismas bilong em i stap olsem32. Kosa em I tok long kilim em Luis FernandoMontoya. Monatoya nau I stap paratais. ColumbiaI gat nem nogut bilong drag tu.

. Spit men bilong Australia- Cathy Freeman i winsot bihain long em winim 400m resis long 2000 SidnlOlimpik Gems. Poto: SYDNEYMORNING HERALD

Page 26: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

i’es3O

Andrew Mo/en i storilong sampela paitman husat I laikbihainim iekmakbilong PNG kikboksng sempion StanleyNandex na kamapwol sempion olsemem,

Februari10- 16, 2005 SPOT LAIPSTAIL WANTOK

Sampela paitman laik bihainimIekmak bilong Stanley Nandex

YUMI olgeta I save long Stanley "Headhunter" Nandex na spot bilong em, kikboksing we i kamap bikpela long PNG na nau I gat planti "Nandex Muay ThaiKikboksing skul." Phanti sumatin I kamaut long dispela ol skul pihis olsem ol sinia paitmanmeni bilong PNG. Nandex I kanim nem bilong kantni long pianti 01 paitbilong em we em I save mekim yumi amamas, tasol yumi I mas tingim olsem em bal I no map pait olsem olgeta taim. Wanpela taim bal em I tok; "em map."Dispela taim bal yumi lukiuk long 01 lain i kam bihain long em long karim nem bilong kantri na kikboksing. Kain 01 lain olsem Gabble Yura, PNG sempion JohnKwiwa, Willie Yoba, Mark Sondo, Linstan Andy, Mark Goiye, Kevin Aiye, Kira Wenalu na David Lawe em sampela bilong ol sinia paitman I stap nedi tasol longkisim kikboksing long PNG I go antap long narapela level. Nau 01 I redi long brukim bun ken long Goroka long Mas long Hailans nijinol kikboksing taitol.Yumilukhuk long sampeha bilong 01.

Nem: Linstan Andy Supeke, Jnr.Krismas: 23.Hevi: 70kg midol wet.Provins: Sauten Hailans.Laikim: Hanm musik, nitim buk, bungim 01 nupelaporoman, raun I go long 01 narapela pies long kantnna wol.Tingting bilong yu longspots na 01 narapela samting: Mi laik kamap wan-pela tru Muay Thai Kikboksing sempion bilong PNGna ml laik step olsem wanpela isipela man na ama-masim 01 samting God i givim long Iaip bilong mi.Yu save pilai narapela spot tu? Mi bin pilai nagbilong "C grade bilong Souths nagbi hg kompetisenlong 1999.Yu bin lainim 01 narapela we bilong pait tu? Long1998 ml bin lainim Kakafuse Kung Eu.Bilong wanem yu joinimkikboksing na husat I kisim yu I go? Mi joinim kikboksing bilong wanem ml no laik joinim 01 naskolpasin. Mi yet I bin I go long trening.Husat narapela paitmanyu save laikim na bihainim? Mi save laikim BruceLee na Jean Claude Van Damme.Wanem sampela bikpela samting Ikamap long laip na long spot bilong yu? Taim mlkisim iuksave olsem "Most improved Best Fighter"long wet divisen bllong ml.Wanem namba 0 mak bilongyu long kikboksing long PNG? Nau ml wanpelasinia paitman na instrakta long Nandex Muay Thai kikboksing klab long Pot Mosbi.Liklik histori bilong yu: Bipo long ml kamap kikboksa ml save naun nating long stnit tasol ml I no laikpainim tnaboh olsem na ml yet i go pamnim khab na join-im kikboksing.Husait narapela paitman yu painim I givim yustrongpela salens long ring? Walter Bamoa.Vu ting wanem long Stanley Nandex? Mi savetaikim em stret bilong wanem em Iwanpeta man husatI amamas na I save laikim otgeta manmeni.Tok tenkyu: Mi laik tok tenkyu I go tong mamapapabitong ml, 01 wantok na ot nanapela famiti bitong ml naol gutpela poroman bong ol I save helpim ml taim mlsave talk Igo naun na pait o tnening. 01 sapota husat Isave kam tukim oh pait bitong ml. Na long ot helpim Ikam long oh dispela wanwan lain long salt bitonghelpim bitong peim fi long ml i ken I go pait, bairn rotbilong ml long Igo kam tong ot dispeta pait, na ol narapela sarnting em rni arnamas tru na tok tenkyu longolgeta. Mi no karnap tong dispela rnak ml yet, tasotwantaim helpim bilong yupela olgeta, na ml amarnasig dispela.

Nem: Mark Goiye.Krismas: 20.Hevi: 75kg Welts wet.Provins: Simbu.Laikim: Hanim musik na malolo taim ml nogat samting long wokim.Tingting bilong yu longspots na 01 narapela samting: Tingting bilong mlem long kamapim gut 01 skils na save bilong mi longkikboksing na bihainim lek mak blIong StanleyNandex long kamap pnofesenol kikboksa.Yu save pilai narapela spot tu? Mi save pilal soka,volibol, basketbol na planti arapela spot tu.Yu bin lainim 01 narapela we bilong pait tu?Taekwondo, karate.Bilong wanem yu joinimkikboksing na husat i kisim yu i go? Mi yet ml gatlaik long dispela spot na ml go long trening. Nau mlamamas tasol long trening na nedi long oh pait.Husat narapela paitmanyu save laikim na bihainim? Jean Claude VanDamme.Wanem sampela bikpela samting ikamap long laip na long spot bilong yu? Taim ml

winim Junia kikboksing taitol long Simbu long 1999na taim ml kamap sempion long welta wet divisonbihong Haihen Rijinol Taitol long 2002. Mi Holim dispela taitoi yet long 80kg.Wanem namba o mak bilongyu long kikboksing long PNG? Mi sempion bihong80kg welta wet divisen na tu ml stap olsem wanpelainstrakta.Liklik histori bilong yu: Bipo ml stap nating tasol haikbilong rni I kinap taim ml stat lainirn Taekwondo long1998 na bihain tairn ml save pilai long Ful kontekKarate.Husat narapela paitman I givimyu strongpela salens long ring? Willie Yoba bihongSimbu husait I wanpela instrakta long Gonoka.Vu ting wanem long Stanley Nandex? Em wanpetanaispeta man stret na ml save taikim em tnu. Longptanti bitong mipeha oh sinia kikboksa tong klab, em iolsem "Paps" bitong mipeta.Tok tenkyu: Mi tok tenkyu tong men bilong ml JaneMoxie long em i save helpim ml tong mani bilong paitna taim ml talk naun I go tong nanapela pies long pilai.Oh sapota bitong ml, tupeta instnakta bilong Simbu,PNG sempion John Kwiwa na Francis Gut. Longmama bitong ml hia long Mosbi na bikpela bnatabitong ml Bonnie Kunugt. Mi talk tok tenkyu tu longmenesa bitong ml El Donado, Bonnie Atfero, RayLohia na Mamata long ot I save onaitim ml tong lusim

wok na I go pilal a long 01 nanapeta bung bilong klab.

Nem: David LaweKrismas: 26.Hevi: 63kg lait wet.Provins: Sauten Hailans.Laikim: Ragbi 11g. soka, kikboksing na 01 narapelamasol ats na spots.Tingting bilong yulong spots na ol narapela samting: Mi ting olsem,long spots Kikboksing em i namba wan.Vu save pilal narapela spot tu? Mi bin save pilainagbi 11g.Vu bin lainim ol narapela we bilong pait tu? Boxingna Kikboksing tasol.Bilong wanem yu joinimkikboksing na husat I kisim yu i go? Mi joinim kikboksing bilong wanem ml lukim olsem em I wanpelagutpela spot na I kisim Iuksave hariap. Nogat man Ikisim ml go, ml yet I go long trening.Husat narapela paitmanyu save laikim na bihainim? Mi laikim StanleyNandex yet, em Iwanpela fit man. Mi lukim em olsemnambawan paitman insait long wol.Wanem sampela bikpela samting Ikamap long laip na spot bilong yu? Taim ml winimtupela pait bilong ml we tupela wantaim em ol nokautna ml bin kisim gd medol.Wanem namba 0 mak bilongyu long kikboksing long PNG? Nau ml stap olsemsempion bilong 63kg divisen. Nau yet ml klab keptenbilong Nandex Muay Thai kikboksing klab longMurray bareks, Pot Mosbi.Liklik histori bilong yu: Bipo ml stnit manki nating.Mi save stap na naun nating long stnit. Tasol bihain mlhukim Stanley Nandex I kamap long nius na em Ikinapim tingting bilong ml. Mi yet igo kamap long trening pies na joinim kiab na nau ml wanpela sinia paitman.Husat narapela paitman yu painim I givim yustrongpela salens long ring? Lee Henry bilongSimbu.Yu ting wanem long Stanley Nandex? Mi lukimNandex olsem em I nambawan paitman long wol nagutpela nol modol long bihainim.Tok tenkyu: Mi laik tok tenkyu I go long ol famili, wan-tok na oh ponoman long ol helpim oh I save givim tongtaim bilong pait. Tu ml tok tenkyu long TourismPnomosen Atoniti husat I sponsaim ml long pait bilohgml long 2003. Tasol bikpela tenkyu bihong ml I go longStanley Nandex na oh sinia sumatin na instnaktabilong kikboksing long 01 I helpim ml long tnening nasave bihong ml long dispela spot. Na tu I go longWantok Niuspepa na 01 nanapeha midia long ci I savesoim dispela 01 pait na mekim em Ikamap bikpeha.

Nogat taim bng giaman...Linstan AndySupeke Junia I putim was I stap.

Lukaut... Mark Goiye i traim lek bilongem. Olpoto: ANDREW MOLEN

Mekimsave...Long David Lawe pait longkikboksing I namba wan samtingtru.

Page 27: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

SPQTNTUS Februari 10 - 16, 2005

University holim osi rul 9s resisStorina poto Joe Ivaharia

Moa long 14-peha NCD nuis tim i binkamap na soim haik long pihal insait longKICK 9’s osi nuis kompetisen we i binkamap long Yunivesiti ovol las wiken.

Dispela kompetisen em wanpeha kiabYunivesiti Bulldogs i bin statim wantaimhelpim I kam long AFL-PNG we kompetisen I lukim oh tim i pilaim 9-peha pilalatasol long wanwan pilai.

01 opisel bilong kompetisen I tok dispela kompetisen bal non long faivpeIa wikolgeta na bal pinis wantaim oh fainols webal I kamap long ista wiken.

01 I tok tu olsem moa long K1000 emKICK I makim pinis olsem prais-mani.Long namba wan naun long wiken I lukimfoapela nupela kiab I bin joinim kompetisen. 01 kIab em Southern Crows,Gerehu Magpies, Port Power na EasternLions.

insait long 01 pilai 01 nupeha tim tu I soimstall bilong ol long pilai osi rul we i lukimSouthern Crows wäntaim ol pilala I kamlong AFL-PNG U16 na U18 divelopmenskwat olsem Jnr Wano, Wesley YUwi,Sydney Musi, Phelan Chumote na siniaCornelius Papau I winim narapela nupelatim Gerehu Magpies husat I bin gat sam-pe[a 01 pilala bihong PNG moskito olsemNick Apamumu na Peter Meli. Oh Crows Iwin 7.4.46 long Magpies 4.4.28.

01 anapela nisals long 01 wiken fes naungem I lukim Port Power i brukim 01 pilalabilong ol na kamapim tupeha tim PortBlack na Port Teale we Port Black I bin luslong Defence Green masin 9.7.61 igolong 6.5.41. Tasol ol kasen bilong ol PortTeale I bekim dinau na autim ol las ylapnimia Uni Bulldogs 4.1.25 I go long

2.8.20. Kilakila Eels I winim nupela timEastern Lions long skoa7.0.42 igo long4.7.31 na Toks Tigers 9.1.56 winimMonesby Swans 4.4.28.

Nanapela gem I lukim Moukele Shanks8.7.56 nekim GenekaSaIty Dogs 5.3.33na tim bilong 01 Iapunohsem Scott Reid,Trevon ha, Mathew Pula, Robson Akis naProfesa Kenneth Sumbuk AFL-PNGTahapias I lus 2.1.13 long Koki Dockers

Mosbi bai holirn kriket sempionsip

graun. FAIL POTODISPELA Ista Nesenol Kniket

Sempionsip we ol I bin tok bal I kamaplong Lae em oh i senisim pIes na bal Ikamap long Pot Mosbi.

Papua Niugini Knikt Bod PNGCB longwanpela miting bilong 01 las wik I senisimtingting bilong ol.

Siaman bilong bod William Maha I tok olI senisim tingting bilong oh bihain long ol Ilukim olsem Lae bal I painim hat hikhlk longhotim dispela miting long wanem nau yetoh i gat hevi long salt bilong mani. Longdispela as 0 I ting Pot Mosbi em I nambatu pies we dispeha salens map kamap natu Pot Mosbi bal I gat planti tim long pilal.

Bod I makim vais siaman Lakani Oalaolsem siaman bilong oganaising komiti naol I givim em tok onait long makim nanapela 8-pela man long nedim oh samtinglong nonim dispela sempionsips.

Maha I tok tu olsem dispela olasosiesen husat oh I afiliet o rejista wan-taim PNGCB na husat oh I pilal autdo kompetisen pilal long fit stnet na I no insait

long haus- indo em 01 bal kam pilal olsemnupela 10 bilong oh we 01 I putim las yla.

Long wankain taim bod I makim tnipelanupela man I go insait long menesmenbilong oh. Kano Gamoga bilong Lae Ikamap olsem Ioya bilong bod, deputi siaman Lakani Oala em kodineta bilong 01ampala na Numa Alu em i nejistra na manI lukautim pablisiti 0 salt bilong nius nainfomesen.

Maha, taim em i tokaut tu long ol disapela nupeha posisen I tok amamas tulong nupeha tresena Mick Nades husatphanti gutplea samting I kamap long kniketinsait long kantni we wanpeha bikpela emtaim em Iwinim sponsasip I kam long SPBrewery.

Bod long nanapela bung bihong ol las wikI toktok tu long nesenel tim Imas pilal gutlong Malaysia bihain hong dispela mun.

Long wankain taim institu ov BisnisStadis IBS long Pot Mosbi I givim ol T-setna kep I go tong ol pihala. Maha tenk yu Igo long lBS long sapot bilong em.

5.3.33. 01 oganaisa bilong kompetisen Itok kompetisen bal I pala halt tru taim olgeta tim I kisim Iuksave long ol rul bilongpilal na stnètim oh nejistresen fi na 01 anapela teknikoh samting bilong 01 pilala.

Long wankain taim 01 opisel bal I luksave tu hong wok bilong teknikol we 01 Itok olsem olgeta pilal I go onait tasol wan-pela kiab tasol West I no bin putim tim we01 I bilip dispela wiken bal West I kamap.

Pot Mosbi rot resisLas wik Sanene moa long 58 man, men

na pikinini I bin ronim 5 kilomita nesis statlong POM Crammer skul na igo longTaunama Bareks. Dispela nesis I bin nonfas tru olsem not igo daUn tasol na Inogatrot I go antap. Resis I stap namel longbus olsem nogat planti kan. Dispela not Ibin luk naispela tnu long non.

Long pinis bilong nesis Russell Hasu Ibin win wantaim taim bilong em i staplong 16 minit 55 seken. Sikspela sekenbihain em David Ruben i bin kamap longkisim namba tu pies. Simon Pimamplo Ibin kamap namba tn wantaim taim I 7.23na Milton lakosi I bin kamap namba foa.

Long ol men Christ Morf I bin winimnesis na bihain long en em DeanneTurnbull na Pam Christie i kam pinisimnesis long namba tu na tn pIes. Bihainlong pinis bilong resis long Tauramabareks ol kan I bin wetim ol rana longkisim go bek long Pom Crammer skultasol tupela rana I bin haik ran na ol I nonkam bek.

Long nau bal yumi lukim nanapelanesis salens "Must Run Challenge" webal I kam long dispela mun. Dispelasalens bal I givim mak opoin I go longmanmeni husat bal I ronim longpeIa nesis.Resis salens bal I go map long munDisemba 2005.

Long pinis bilong las mun Jenueni Ihukim James Gunumi I stap long fes pies,ila Geno long seken na Paulus Opa Inamba tn.

Wanem man I non na pinisim pianti ollongpela nesis bal kisim moa poin 0 makigo long totol poin bihong em insait longdispela salens.

Long dispela wiken bal resis I kamaplong Australian High Commision kompaun long Konedobu we bal I stat long 5kilok long apinun.

Bal I hukim tnipela resis long oh tnipehadistens em 8.5km, 5km na 1.6km.Singaut I go long olgeta rnanmeni napikinini long kam na nesis.

Dispeha em I gutpeha taim long bungna poromanim narapela na long seimtaim stap helti.

Lihir redi long nesenelsotbol sempionsip

Joe lvaharia Iraitim

LIKLIK Lihin allan long Niu Allan provins I gatstnongpela I laik putim wanpela stnongpela sahenslong namba wan taim, taim oh I salim wanpela timbilong 01 man i kam long dispela nesenel sofbolsempionsip long Pot Mosbi long nanapela mun.

Pot Mosbi sofboi asosiesen bilong oh man namen wantaim bai I lukautim dispela sempionsiplong Ista wiken long Mas 25 I go 28 long Bisinisofbol daimon.

Lihin tim menesa Gordon Galus I tok Lihin balsalim wänpela tim bilong 01 man I kam na nau yetoh i nedi tasol long soim kala bihong 01 long sempionsip.

Kosa bilong Pot Mosbi Manalos, Noah Kimihusat nau I stap na wok long Lihir I tok em balkosim Lihin tim we bipo Airways Beans shot-stopa, Bobby Bais husat tu I stap nau na woklong hap bal I kam.

Inap olsem 19-peha tim bilong 01 man na menmakim 8-peha hap insait long kantni I soim intnesbitong 01 long kamap long Pot Mosbi long sempionsip bilong dispela yla.

Dispela Lihir tim bal I stap namel long lipelatim bilong 01 man I kam long eitpela pies insaitiopng kantni husait ol I tok pinis olsem ol bal Isalim ol tim I kam long pilai.

Pot Mosbi yet bai I putim tnipeha tim we tupelaem 01 sinia tim na wanpela em divehopmen skwat.

Lae tu I soim olsem 01 bal I salim tupeha timbilong ol man Ikam long pilal na Madang, Kimbe,Lihir, Gonoka, Wewak na Mt Hagen bal satimwanwan tim.

Faivpela pies we Pot Mosbi I stap insait balsahim tim bliong ol men.

Men tim bilong Pot Mosbi I tok tu olsem 01 bal Iputim tupela sinia tim an wanpela divelopmenskwat olsem bilong ol man.

Lae bal salim tupela tim an Madang, Gonoka naWewak bal sahim wanwan tim.

Wanewm 01 asosiesen I laik pilal long dispehasempionsip I mas peim K500 rejistnesen fi I golong PNG sofbol federesen PNGSF na wanwantim bal I mas peim K40 ken.

Dispela 01 fi I ken I go long akaun bilongPNGSF long Bank ov Saut pasifik BSP longLae; sek akaun namba 1000386519.

Oh tim autsait long Pot Mosbi husait bal kampihal I mas ningirn Isikiel Tovia long Ph: 324 3530,deputi siaman Mary Pinoon 321 5888, tnesenaBonnie Willie 325 7444 na sekreteni Stanley Tavul321 1400 sapos 01 I laik save moa long oh samting bilong sempionsip.

Nupela Enga Mioks bodAndrewMolen Iraitim

ENGA Mioks I makim pinis nupela bod bilong ohbilong dispela SP kap nagbi hg kompetisen.

Taim bipo tim menja bihong Enga Mioks na nausiaman Robert Ganim I tokaut long nupela bodem I tok 01 nupela memba I stap nau I makimwanwan distnik insait long Enga.

Em I tok ol I kisim 01 memba long gavman napnaivet bisnis ol kampani wantaim insait longprovins we I no olsem bipo.

Gavana bilong Enga, Peter ipatas em i petnon0 was papa bilong klab, bisnisman YawsowaKome bai makim bisnis komyuniti na 01 narapelalain I stap long bod em Dr Kennedy LombangeAmbum/Kompiam, Epeakali KaipaneWapenamanda, Don Anjo Lalagam naThomas Kulana Porgena.

01 I lain i makim tu Enga provinsol gavman longbod em Nick Andake, Teta Tandapu, HenryKyakas na lapun intanesenol refni Eddie Mullenem 01 I makim olsem eksekyutiv opisa.

Taim Ganim I tokaut ken long oh mak wanwanman I kisim em i tok tu olsem em Iamamas longol dispela memba Iamamas tasol long oh posisen01 I kisim.

Enga ProvinselGavman giimgutpela sapot

long Enga Miokragbi hg tim.

WANTOK

. Port Pawa pilaia i resis long kisim bal pas bipo long 01 birua pilalabilong University Bulldogs i kisim bal. Port Pawa i win.

. Tupela pilaia I givim siksti long Pot Mosbi kriket resis long Colts pilai

Page 28: T*ainoiiwantokniuspepa.com/images/WantokNiuspepa/2005/Wantok_namba… · PRET long birua bilong solwara o sunami mekim planti tausen manmeri ronawe long Mosbi siti long bik moning

Paul Zuvani i raitim

PAPUA Niugini kriket I mekim nois pinis long kriket wol, oltim bilong ol i kamap long ol wol kap pilai na brukim sam-pela wol rekod.PNG anda 19 kriket tim i smelim tasol wol kap taim 01 I

kamap long tripela wol kap pilai long Niu Silan, Saut Afrikana las yia long Bangladesh. Sapos ot I traim gen na traimmoa kap I luk olsem bai slip antap long han bilong 01.Long 01 pilaia yangpela Mahuru Dai I brukim wol rekod longmekim 50 ratis long 16-pela bal tasol. Bipo rekod em keptenbilong sinia Sri Lanka tim Sanath Jayasura.Tasol sinia tim bilong PNG i mekim wokabaut yet. 01 i nokamap yet long wanpela wol kap. Nau 01 bai go longMalaysia long pilai long Saut Is Esia Pasifik tonamen longkwalifai long dispela rot I go long wol kap.Long taim PNG Kriket I kisim K130,000 sponsasip bilongem long SP Brewery las wik ol i tok dispela Malaysia pilai Istat bilong wokabaut bilong 01."Tru tru sapos yu kisim balus long PNG Malaysia em hap

we yu stop na kisim nupela balus o malolo na go long narapela hap bilong graun," PNG Kriket fanresing siaman MickNades I tok."Dispela wokabaut bilong mipela bai go long Malaysia i stat

bilong wokabaut bilong mipela I go long Ireland na bihain Igo long Wes lndis.PNG kriket tim I mas pilai long dispela Saut Is Esia Pasifik

tonamen we 01 bai kwalifai long go pilal long lntenesenelKnket Kaunsel ICC tropi long Ireland long Julal. Sapos ol Imekim gut ol bai kwalifai long wol kap pilal long 2007.Dispela Saut Is Esia na Pasifik tonamen na ICC tropi pilal

lông Ireland i pilal bilong 01 kantri we I asosiet long ICC.. Dispela I narapela grup olgeta long ol Tes-Pilaing-Nesen

olsem Australia, Bangladesh, Inglan, India, Niu Silan,Pakistan, Saut Afrika, Sri Lanka, Wes Indis na Zimbabwewe ol I stap long namba wan grup. Na Igat namaba tn grupwe oI i afiliet memba tasol. Long wol renk PNG I stap long13 pIes long 26 kantri husat I asosiet long ICC.Long pilai long ICC tropi long Ireland 12-pela tim I mas staplong pilai. il-pela tim I kwalifai pinis long pilai na ICC I laikimwanpela moa long kamap na em dispela pilal PNG tim baigo long em long kwalifai na stap long em. Long redim timPNG Kriket Kaunsel siaman William Maha i tok tim I mekimolgeta samting stret."Mipetal makim tim pinis na tim I bihainim tasol plen bilong

wokabaut bilong mipela," Maha I tok. "95 pesen pilaia bilongmipela I go long Australia we ol I tren pinis na nau ol i kambek long kantri."Pilai bilong mipela long Malaysia bai hat. Mipela i no tok

em bai isi. Tasol mipel i mas pilai gut long kwalifai," em I tok.Tim bi lusim kantri kantri long Februan 18. 01 bal pilai wantaim narapela 6-pela tim long Esia long kwalifai.

Tim em Rarua Dikana kepten, Navu Maha, Chris Amini,Jamie Brazier, Arua Udu, Ipi Morea, lnoa Baiao, HitoloArenel, Wala Vala, John Ovia, Kauna Vagi, Mahuru Dai,Toka Gaudi na Rodney Maha. Kosa em Api Leka na menesa Cheryl Amini. Long narapela nius PNG Anda 15 krikettimnau I stap long Is Esia Pasifik tonamen long Australia.

:

htIClfl B!IS EXCILISI’VeBrand

I WYIG WIN lUl MABi 1 ILOIGWAM KLDS WANTAffI

P BILONG DRAIN hi7997Code: 155214

POMDSEN ISTAPLONO OLOETAit LL *TUA

Dispela em i namba wan taim ICC I kamapim kain resis naem i namba wan taim tu long PNG long kamap long dispelaresis. Tim I pilai gut long winim Indonesia na Japan na asteol I pilaim Fiji. Wantok I no map long kisim dispela risalt.01 narapela kantri husat I stap insait long dispela pilalSingapore, Tonga na Vanuatu.

I NI ROt UCTOROFFER!

BAlM INTEGRITY 7KGTIN IRJB VSiN tU SIN

NA KUSIM FREE 15KGTt GRADEX LAUNDRY

lETERGENT PO#DER

JJL7,

LAEBISCUITS CI

PNG Kriket trairn wol kap

I I kam yah! 01 pilaia bilong WMI na Wota Bod I traim long winim bal long NCD Pablik Sevensnetbal resis tasol abrus long han bilong 01. Wotabod win 23-24. Poto: JOE IVAHARIA

Published by JeremyBurgess,atAllotment 2,Section209, Hohola andPrintedby Pacific StarLimited, at Allotment13, Section38,WaiganiDrive.