Tabel 1. Keskkonnakompleksluba · Aurude tagastamine Firma Vacono täisautomaatne membraaniga separeerimisel Aurude tagastamise seadmest väljuv puhastatud õhu lenduvate Bensiiniauru

1/36

Keskkonnaministri 19. juuni 2013.a määrus nr 36 „Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm"

Lisa KINNITATUD

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla Regiooni juhataja 23.12.2014

korraldusega nr HJR 1-15/14/733 Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Loa taotluse registreerimisnumber ja kuupäev 29.12.2005 nr 5661 Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber L.KKL.HA-151785

1. Käitaja andmed

1.1 Ärinimi / Nimi JL CAPITAL OÜ 1.2 Registrikood / Isikukood 12411748 1.3 Aadress Peterburi tee 2f, Tallinn 11415 Harjumaa telefon / faks 6 393 173/ 6 098 445 e-post [email protected],

[email protected]

2. Käitise andmed

2.1 Käitise nimetus JL CAPITAL OÜ 2.2 Käitise aadress Nõlva 13, Tallinn 10416 2.3 Kontaktisik: nimi, ametikoht Argo Suursoho, terminali juht telefon / faks 53 451 429 / 6 393 173/ 6 098 445 e-post [email protected],

[email protected] 2.4 Territoriaalkood 1 ja L-EST97 2

keskkoordinaadid 0614, X=540400, Y=6591150

2.5 Käitise tegevuse algusaeg

3. Tegevusala 3.1 Põhitegevusala nimetus ja kood 3 52102: Vedelike ja gaaside ladustamine 3.2 Muude tegevusalade nimetused ja koodid 3 381 - Jäätmekogumine sh laevade pilsivee

ja kütusejäätmeid sisaldava vee puhastamine

3.3 Tegevus- või alltegevusvaldkond (-valdkonnad), millele on antud kompleksluba

Scantrans AS teostab pilsivete ning naftasaadustega reostunud vee vastuvõtmist laevadelt ja ettevõtetelt ning selle puhastamist koguses kuni 21 000 tonni aastas. Käitise põhitegevuseks on avaliku tollilao ja tolliterminali pidamine naftatoodete hoiustamiseks, transiidiks, ekspordiks ja impordiks.

3.4 Käitises ülesseatud tootmisvõimsus Naftasaaduste käive 600000-900000 tonni aastas. Puhastatava vee kogus kuni 21000 tonni aastas.

3.5 Käitise lubatud tööaeg (tundide arv aastas)

24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas

4. Loa andja andmed

4.1 Asutuse nimi, regioon Harjumaa Keskkonnateenistus Harju-Järva-Rapla

4.2 Registrikood 70001231 4.3 Aadress Viljandi mnt 16, Tallinn telefon / faks 6744809/6744801 e-post [email protected] 4.4 Allkirjastaja

Jaan Pikka, juhataja, 05.06.2007

1 Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee 2 L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 3 Tegevusala koodi saab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EMTAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee

2/36

2. Käitise asukoha kirjeldus Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 3. Käitise tegevus Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 4. Erisused uue käitise kavandamisel või kompleksloa alusel tegutseva käitise muutmisel Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikas ja valitud PVT nimetus: 1 Teede- ja sideministri 06.12.2000.a. määrus nr 106 "Nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele

Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused

Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite

näitajad

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad Vastavusmärge

Naftasaaduste hoidmine

Mahutid on maapealsed, vertikaalsed, atmosfääri rõhul. Projekteeritud ja ehitatud vastavalt Soome standarditele SFS2737, SFS2740 ja SFS3350. Mahutid on paigaldatud nõutud vahemaadega ja ohutuskujadega ning tulekustutussüsteemidega.

- Ohtliku kemikaali käitlemise seade peab olema ümbritsetud vööndiga või seadmete vahel peab olema eraldusriba (ohutuskuja), et takistada seadmega juhtunud õnnetuse ülekandumist naaberalale või naaberseadmele. (1)

Vastab


Mahutid asuvad mahutiparkides, mis on ümbritsetud vallitisega ja kaetud geomembraaniga HDPE või betoneeritud. Vallitise ruumala ületab 2 suurima mahuti mahu.

- Mahuti peab asuma kaitsevalliga piiratud alal, mille: 1) kaitsevalli kõrgus peab olema vähemalt 0,5 m, kui hoitavate kemikaalide kogumaht ületab 200 m3; 2) mahutavus üksiku mahuti korral peab vastama mahuti kogu mahule ja ühise kaitsevalliga ümbritsetud mahutite korral 110% suurima mahuti mahule; 3) aluspõhi peab olema käideldava kemikaali suhtes vastupidava tõkkekihiga, mis peab mahutite aluse geotehnilistes tingimustes jääma läbilaskmatuks mahutite täieliku kõrvaldamiseni kaitsevalliga piiratud alalt. (1)

Vastab

3/36


Sadeveed juhitakse pargist plastmassist torude ja kaevudega isoleeritud tehnoloogilise kanalisatsiooni kaudu veepuhastusjaama.

- Sademevee kogumissüsteem peab olema isoleeritud või seda peab olema võimalik kiiresti üldkanalisatsioonist või üldkasutatavast veekogust isoleerida. (1)

Vastab


Mahutid kus hoitakse naftasaadusi, mille aururõhk on 20°C juures on suurem kui 1Kpa, on varustatud sisemise ujuvkatusega, millega tagatakse bensiiniauru kogumine vähemalt 95% ulatuses fikseeritud kaanega mahutitega võrreldes.

- Toornafta hoidmiseks kasutada ujuvkatusega mahuteid. (2) Vastab


Kõik mahutid on varustatud maksimaalnivoo anduritega, mis lülitavad lubatud maksimaalse taseme saavutamisel välja produktipumbad. Mahutid on varustatud hingamisklappidega.

- Õnnetuste ennetamiseks kasutada mahutite ületäitmst ennetavaid vahendeid. (2)

Vastab


Heledate naftasaaduste mahutid on värvitud valgeks, mille soojuspeegeldus on rohkem kui 70% ja omavad vesijahutust. Tumedate naftasaaduste mahutid on kaetud kivivillast tulekindla soojusisolatsiooniga.

- Lenduvaid aineid sisaldavaid tooteid hoida sellist värvi mahutites, mis peegeldaks soojust. (2)

Vastab


Mahutite lekkimisest signaliseerib tasemeandur.

- Mahutis oleva aine taseme anduri kasutamine. (2) Vastab

Naftasaaduste laadimine

Produkti torustikud on maapealsed. Torustikud on keevitatud liidetega. Heledate naftasaaduste torustikud on varustatud sektsiooneühendavate rõhualandusklappidega. Kasutatakse kuulklappe ja pöördklappe.

- Eelistada maapealseid suletud torusid. Minimiseerida äärikühendusi, asendada need keevitustega. (2)

Vastab


Pumbad on korrektselt paigaldatud ja tasakaalustatud. Pumpadel on mitmeastmelised mehaanilised tihendid. Tehnoloogiliste seadmete seisukorda kontrollitakse ettenähtud sagedusega.

- Pumpade ja kompressorite õige kinnitamine. Süsteemide regulaarne kontroll. (2)

Vastab

4/36


Raudteel on laadimiskohad kaetud klaasplastist vannidega, mis väldivad naftasaaduste sattumist pinnasesse. Naftakail on laadimiskoht ümbritsetud 0,15m kõrguse valliga. Sadeveed ja avariiolukorral mahavalgunud kütus juhitakse isoleeritud kanalisatsiooni kaudu veepuhastusjaama.

- Laadimiskohas peab olema alusvann, mille põhja kalle peab juhtima vedelkemikaali inimeste viibimise kohast eemale. Alusvanni äär peab olema vähemalt 0,15 m kõrge või on alusvanni põhi ümbritsevast maapinnast 0,15 m madalam. (1)

Vastab


Tankerite laadimiskohas on kasutusvalmis tehniliselt korras reostustõke, absorbentpoomid kogupikkusega 900m.

- Laadimiskohas peavad olema kättesaadavad vahendid pisireostuse kõrvaldamiseks ja kemikaalijäätmete ohutuks kogumiseks. Kasutatav adsorbent ei tohi kemikaaliga ohtu tekitavalt reageerida. (1)

Vastab


Laadimine toimub sertifitseeritud ja katsetatud laadimisvoolikutega.

- Laadimisvoolik peab olema vastupidav kemikaali toimele, enne kasutuselevõtmist ja vähem kui 12 kuu eest surve all katsetatud, tehniliselt korras ja suurim lubatud töötemperatuur peab olema kõrgem laaditava kemikaali temperatuurist. (1)

Vastab


Kergete naftasaaduste laadimisel on tanker kaldast elektriliselt isoleeritud laadimisvooliku ühendusse paigutatud isoleeritud vahetükiga.

- Laadimisseade peab olema elektrit juhtiv, kuid varustatud vähemalt 1000-oomist takistust omava isoleeriva ketta või vahetükiga. (1)

Vastab


Bensiini laadimisel kasutatakse ohutsoonides nõutava plahvatuskaitsekiirega elektriseadmeid.

- Mis tahes ohutsoonis on lubatud kasutada ainult neid seadmeid ja paigaldisi, mis töökorras olekus välistavad plahvatusohtliku segu süütamise või isesüttimise. (1)

Vastab


Laadimiskoht on varustatud ülevooluanduriga, mis reageerib paagi ülevooluohule. Laaditav transpordivahend ühendatakse laadimiskohaga maandusjuhtmega. Kui maandus puudub ei lase automaatika laadimispumpa sisse lülitada.

- Kemikaali laadimisel peab laadimisseade ja veomahuti olema maandatud. (1)

Vastab

Aurude tagastamine Firma Vacono täisautomaatne membraaniga separeerimisel

Aurude tagastamise seadmest väljuv puhastatud õhu lenduvate

Bensiiniauru regenereerimisel seadmega, mis on kohaldatud auru veeldamiseks, ei tohi auru konsentratsioon eralduvas

Vastab

5/36

märgpuhastusel põhinev aurude tagastamise seade VRU-35. Bensiini laadimisel auto- ja raudteetsisternidele juhitakse eraldi torustiku kaudu tekkivad bensiiniaurud tagastusseadmesse. Paakautodel kasutatakse altlaadimist. Raudteetsisternide laadimisel on laadimisluugil eriseade, mis sulgeb hermeetiliselt laadimisluugi suruõhu abil töötava tihendiga ja mida läbivad laadimisvars, aurude tagastamise toru ja maksimaalnivoo andur.

orgaaniliste ühendite sisaldus mitte rohkem kui 10g/Nm3. Mõõtmistulemused 7g/m3.

gaasis ühe tunni keskmisena ületaga normaaltingimustel 35 g/ m3. (3)

Aurude tagastamine Terminalis laaditavad tankerid ei oma aurude kogumise süsteemi ja seetõttu pole võimalik nende laadimisel aurude tagastamine.

- Aurude kogumise süsteem tankeritel. (2) Ei ole Scantrans AS-I puhul asjakohane.

Aurude tagastamine Aurude tagastamise seadmed töötavad ainult bensiiniaurudel ja seetõttu pole võimalik neid kasutada teiste naftasaaduste aurude tagastamisest.

- Rakendada aurude töötlemist. (2) Vastab

Naftasaadusi sisaldava vee puhastamine

Kasutatakse kolmeastmelist puhastust: gravitatsiooniline selitus koos kuumutamisega; õlipüüdja; järelpuhastus flotaatorseadmes.

Naftasaaduste sisaldus puhastatud vees alla 5 mg/l. Mõõtmistulemused 0,3 mg/l.

Gravitatsioonilise selituse ja õlipüüdurite kasutamine. (4) Vastab

Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

6/36

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika

PVT vastavusmärge

Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta

Meetme rakendamise tähtaeg

Toorme säästlik kasutamine

- - - - -

Kemikaalide säästlik kasutamine

- - - - -

Abimaterjalide säästlik kasutamine

Veepuhastusprotsessis kasutatavaid abimaterjale lisada automatiseeritult.

Doseerimispumpade kasutamine. - - Rakendatud

Pooltoodete säästlik kasutamine

- - - - -

Vee säästlik kasutamine Laadimisestakaadide pesemiseks- ja puhastamiseks kasutada veepuhastusjaamas puhastatud vett.

- - - Rakendatud

Vee säästlik kasutamine Tuletõrje- ja vahtkustutussüsteemides kasutada merevett. - - - Rakendatud Välisõhusaaste vältimine või vähendamine

vt. välisõhu saastamise peatüki tabeli 1 “välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused” saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, tegevuskava koostamise ja muude eritingimuste osa.

- - - Rakendatud

Energia ja kütuse kasutamise vähendamine

Kasutada fotoreleedega valgusteid. - - - Rakendatud

Energia ja kütuse tõhus kasutamine

Soojustada tumedate naftasaaduste mahutid ja torustikud. Mahutid ja torustikud on kaetud kivivillast soojusisolatsiooniga.

Vastab - Rakendatud


Soojusenergia taaskasutamine. Katla toitevee soojendamine. - - Rakendatud


Kasutada automatiseeritud mahutite soojusregistreid. - - - Rakendatud

Jäätmetekke vältimine - - - - - Jäätmetekke minimeerimine

- - - - -

Jäätmete taaskasutamine - - - - -

Jäätmete kõrvaldamine - - - - - Reovee tekke vähendamine

- - - - -

7/36

Pinnase kaitse Ennetada lekete tekkimisi. Teostada mahutite, torustike ja sulgurarmatuuride, pumpade ning raudtee tühjendamis- ja laadimisestakaadide süstemaatilisi surveproove.

- - Rakendatud

Pinnase kaitse Reostuse tekkimisel see koheselt likvideerida. Maapinnale sattunud naftasaadused koguda absorbenti kasutades kokku. Saastunud absorbent utiliseerida.

- - Rakendatud

Pinnaja põhjavee kaitse Laevade laadimisoperatsioonidel ümbritseda laev boontõketega. - - - Rakendatud

Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või vähendamine

Vt peatüki “Vibratsioon ja välisõhus leviv müra” tabelit 1. - - - Rakendatud

Kaugja piiriülese saastuse minimeerimine

- - - - -

Muud asjakohased meetmed

- - - - -

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

8/36

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine

KN kaubakood 1 Nimetus Säilitamisviis 2 , mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil

Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, t või m 3

Alltegevusvaldkond või tehnoloogia-protsess

Kogus Erikulu, t, m 3 , kWh või muud tooteühiku kohta

Kokku, t/a või m 3 /a Jääb tootesse, %

Toore

Abimaterjalid

34029010 Flokulant (Fennopol A-231) Tarnija pakendis Asendiplaan pos 08

Veepuhastus 0.1 t/a 0

Pooltooted 1 Kombineeritud nomenklatuuri ja kauba tariifse klassifitseerimise kohta saab asjakohast informatsiooni Maksu- ja Tolliameti kodulehelt, järgides viimaseid parandusi ja täiendusi Kombineeritud Nomenklatuuris vaadates aasta arvu lingi lõpus, vt http://www.emta.ee/index.php?id=1263. 2 Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas või siseruumis. Säilitamisviisi märkimiseks kasutada (EÜ) nr 1272/2008 määruse ühtse märgistamise säilitamise hoiatuslauseid ja seal kehtestatud nõudeid, vt http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-maergistamine-ja-pakendamine/lisainfo/hoiatuslaused.html Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode

Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine

KN kauba-kood 1

Nimetus Säilitamisviis 1 , mahuti tüüp

Nr plaanil või kaardil

Maksi-maalne ühe-aegselt hoitav kogus, t või m 3

Tootmis-protsess

Kogus, t/a või m 3 /a

Erikulu, t, m 3 , kWh või muu tooteühiku kohta

Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr 1

Ohukate-gooria 2

H-lause 3 P-lause 4 Ohulaui-sekood 4

Sisaldus toori-mes, abimai-terjalis, pooli-tootes, %

Toore

Abimaterjalid

2811 52 00

Naatriumhüdroksiidi lahus

Mahuti (turvavanniga)

Plaan pos 08

1 Veepuhastus

4 t/a Naatriumhüdroksiid 1310-73-2 Sööbiv 45

3702 90 90

Alumiiniumsulfaadi lahus

Tarnija pakendis

Plaan pos 08

0.8 Veepuhastus

0.8 t/a Alumiiniumsulfaat 10043-01-3

Ärritav 27

9/36

2710 67 37

Marker (Morton GOM 10)

Tarnija pakendis

Plaan pos 10

1 Kütteõli erimärgistamine

0.8 t/a Furfuraal (2-oksometüülfuraan, 2-furüülaldehüüd)

98-01-1 Mürgine 10

- Aromaatne lahustuv petrooleum

64742-94-5

Ärritav 81

Pooltooted 1 CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel http://www.terviseamet.ee/ ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel http://echa.europa.eu/. 2 Ohukategooria märgitakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008. 3 ja 4 Ohu (H-) ja hoiatuslaused (P-) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) NR 1272/2008, VII lisa, vt http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-maergistamine-ja-pakendamine/lisainfo/hoiatuslaused.html Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine Toode Ohtlik aine Säilitamine

KN kaubakood Nimetus Nimetus CAS, EINECS või ELINCS Nr.

Ohu-kategooria

H-lause P-lause Sisaldus tootes, %

Säilitamisviis, mahuti tüüp

Nr. plaanil või kaardil

Maksimaalne kogus, t või m 3

2710196 Raske kütteõli Raske kütteõli Mürgine

100 Vertikaalsed, keevitatud maapealsed mahutid

Plaan 1 pos 101

3170



Plaan 1 pos 102

2000



Plaan 1 pos 103

3170



Plaan 1 pos 104

3160


100 Vertikaalsed, keevitatud

Plaan 1 pos 105

1900

10/36

maapealsed mahutid



Plaan 1 pos 106

2000



Plaan 1 pos 110

200



Plaan 1 pos 111

200

271019 Diislikütus Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik


Plaan 1 pos 201

940



Plaan 1 pos 202

2340



Plaan 1 pos 203

940



Plaan 1 pos 206

940



Plaan 1 pos 209

700



Plaan 1 pos 211

7550

11/36

maapealsed mahutid



Plaan 1 pos 212

7550



Plaan 1 pos 213

4300

27101145 Bensiin Bensiin 8032-32-4 Eriti tuleohtlik ja mürgine


Plaan 1 pos 208

900

27101145 Bensiin Bensiin 8032-32-4 Eriti tuleohtlik ja mürgine


Plaan 1 pos 214

4100

27108740 Mineraalõli Mineraalõli 72623-87-1 Mürgine

100 Horisontaalsed, keevitatud maapealsed mahutid

Plaan 1 pos 401

50



Plaan 1 pos 402

50



Plaan 1 pos 403

50



Plaan 1 pos 404

50


100 Horisontaalsed, keevitatud

Plaan 1 pos 405

50

12/36

maapealsed mahutid



Plaan 1 pos 406

50



Plaan 1 pos 407

95



Plaan 1 pos 408

106



Plaan 1 pos 409

95



Plaan 1 pos 410

48



Plaan 1 pos 411

47



Plaan 1 pos 412

105



Plaan 1 pos 413

48



Plaan 1 pos 414

48

13/36

maapealsed mahutid



Plaan 1 pos 415

48

Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus Mahuti Mahutis sisalduva

kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan

sobivas mõõtkavas)

Tüüp Maht Kasutusele võtmise kuupäev

Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev

Andmed tehnilise järelevalve kohta

Andmed hoolduse kohta


Kaugus reovee äravoolu-torustikust

Kaugus vee-kogudest

Kaugus puur-kaevudest

Silindriline, vertikaalne, maapealne

3170 1983 Raske kütteõli Tehnokontrolli keskus

Vastavalt tehnohoolduse kavale

Plaan 1 pos 101

30 225 >1km




Plaan 1 pos 102

30 245 >1km




Plaan 1 pos 103

50 255 >1km




Plaan 1 pos 104

35 270 >1km




Plaan 1 pos 105

70 280 >1km




Plaan 1 pos 106

40 220 >1km




Plaan 1 pos 110

18 200 >1km

14/36




Plaan 1 pos 111

18 210 >1km


940 1983 Diiselkütus Tehnokontrolli keskus


Plaan 1 pos 201

35 275 >1km




Plaan 1 pos 202

30 255 >1km




Plaan 1 pos 203

25 240 >1km




Plaan 1 pos 206

25 210 >1km




Plaan 1 pos 209

25 220 >1km




Plaan 1 pos 211

40 225 >1km




Plaan 1 pos 212

20 195 >1km




Plaan 1 pos 213

50 225 >1km


900 1999 Bensiin Tehnokontrolli keskus


Plaan 1 pos 208

15 190 >1km


4100 2000 Bensiin Tehnokontrolli keskus


Plaan 1 pos 214

20 195 >1km


50 1995 Mineraalõli Tehnokontrolli keskus


Plaan 1 pos 401

10 265 >1km

15/36




Plaan 1 pos 402

10 255 >1km




Plaan 1 pos 403

10 245 >1km




Plaan 1 pos 404

14 265 >1km




Plaan 1 pos 405

14 255 >1km




Plaan 1 pos 406

14 245 >1km




Plaan 1 pos 407

20 290 >1km




Plaan 1 pos 408

25 290 >1km




Plaan 1 pos 409

20 290 >1km




Plaan 1 pos 410

30 280 >1km




Plaan 1 pos 411

30 280 >1km




Plaan 1 pos 412

25 280 >1km




Plaan 1 pos 413

15 275 >1km

16/36




Plaan 1 pos 414

18 267 >1km




Plaan 1 pos 415

20 260 >1km

Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

17/36

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde väljalaskme jrk nr Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 15.3 Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 16. Äkkheide vette Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 17. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 19. Suubla seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed Tabel 20. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine

CAS /EINECS/ ELINCS nr Nimetus Heitkogus, tonni/a (täpsus 0,001); RM 1 ja POSid 2 – kg-des (täpsus 0,001);

PCDD/PCDF 3 – mg-des (täpsus 0,000001) 1 2 3

18/36

8032-32-4 Bensiin 31.62

1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.267

7446-09-5 Vääveldioksiid 32.5

PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 6.58

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 17.3

630-08-0 Süsinikmonooksiid 10.68

VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.47

1314-62-1 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 0.0658

7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikkliks 0.0197

7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0026

7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0013

124-38-9 Süsinikdioksiid 8830 1 RM on raskmetall. 2 POS-d on püsivad orgaanilised saasteained summaarselt. 3 PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. Tabel 21. Saasteaineid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis nimetatust ja mida kontrollitakse ühe tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused:

Saasteallikas Saasteaine

nimetus nr plaanil või kaardil

CAS/EINECS/ELINCS nr nimetus hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)

1 2 3 4 5

Mahutid (raske kütteõli) – 8 tk V-1 8032-32-4 Ligroiin ehk toorbensiin 0.97

19/36

Mahutid (diisel) – 8 tk V-2 8032-32-4 Ligroiin ehk toorbensiin 0.35

Mahutid (bensiin) – 2 tk V-3 8032-32-4 Ligroiin ehk toorbensiin 0.38

Mahutid (bensiin) – 2 tk V-3 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.011

Autotsisternide laadimiskoht (diisel) V-4 8032-32-4 Ligroiin ehk toorbensiin 0.022

Autotsisternide laadimiskoht (bensiin)

V-5 8032-32-4 Ligroiin ehk toorbensiin 0.18

Autotsisternide laadimiskoht (bensiin)

V-5 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.005

Tankerite laadimiskoht (raske kütteõli)

V-6 8032-32-4 Ligroiin ehk toorbensiin 0.19

Tankerite laadimiskoht (diisel) V-7 8032-32-4 Ligroiin ehk toorbensiin 0.065

Katlamaja korsten (raske kütteõli põletamine)

V-8 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.51


V-8 7446-09-5 Vääveldioksiid 3.72


V-8 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.75


V-8 - Lenduvad orgaanilised ühendid 0.023


V-8 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.75


V-8 1314-62-1 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks

0.007


V-8 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikkliks

0.002


V-8 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0003


V-8 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks

0.00015

Katlamaja korsten (maagaasi põletamine)

V-8 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.45

20/36


V-8 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.45


V-8 - Lenduvad orgaanilised ühendid 0.03

Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

Tegevusala või tehnoloogia-protasess/osakond; tsehh,

tehnoloogiaseade

Püüdeseade Saasteallika nr plaanil või

kaardil

Püütav saasteaine Projekteeritud puhastusaste, %

Püüdeseadme

tööefektiivsuse kontrolli sagedus

Nimetus, tüüp Arv Cas nr Nimetus

1 2 3 4 5 6 7 8

Mahutid (bensiin) – 2 tk Ujuvkatus 2 V-3 90 - Autotsisternide laadimine (bensiin)

Gaasitagastussüsteem VRU 35

1 V-5 90 Üks kord 5 aasta jooksul

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, tegevuskava koostamise ja muud eritingimused

1. Lubatud transporditavate naftasaaduste kogus on maksimaalselt 900 000 tonni aastas (diiselkütus – 390 000 tonni, raske kütteõli – 450 000 tonni ning bensiin – 60 000 tonni).

2. Kasutada bensiini laadimisel gaasitagastus-regenereerimisseadet.

3. Tagada, et käitise territooriumil ei käidelda tundmatu koostisega saadusi, mille hulgas võib esineda ebameeldiva või ärritava lõhnaga aineid või ainete segusid mis võivad mõjutada linna õhu kvaliteeti.

4. Teostada bensiiniaurude mõõtmised tagastamisseadme heitgaasides vähemalt üks kord nädalas seadme töötamise ajal.

21/36

5. Teostada uued saasteainete arvutused ja hajuvusarvutused enne tehnoloogiliste protsesside muudatuste kavandamist, mis suurendavad saasteianete heitkoguseid üle keskkonnakompleksloaga lubatud piiri või halvendavad oluliselt nende hajumistingimusi.

6. Teostada uued saasteainete arvutused ja hajuvusarvutused seadmete nominaalvõimsuse muutmise korral, mis põhjustab saasteainete heitkoguse suurenemist 10 protsendi võrra või muudatuse korral, mis võib avaldada märkimisväärset negatiivset mõju inimese tervisele või keskkonnale.

7. Piirata masuudi laadimist ebasoodsate hajumistingimuste korral (inversioon, põhjakaarte tuul või tuule kiirus pidevalt alla 2 m(sek) ja vältida sellises olukorras Orenburgi ja Astrahani leiukohtadest pärineva masuudi laadimist.

8. Juhul kui seiretulemused näitavad kehtivate piirväärtuste (SPV1) ületamisi, võtta koheselt tarvitusele meetmed, mis välistaks piirväärtuste ületamise ning teatada sellest Keskkonnaametile.

9. Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust saasteallikatega seotud andmete kohta (kütuse kulu ning käideldud naftasaaduste koguste ja liikide üle).

10. Tekkinud avariijuhtumitest teavitada koheselt Keskkonnaametit ja Keskkonnainspektsiooni. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused

JÄÄTMELIIK 1 KOODINUMBER 1

TEKKIVAD JÄÄTMEKOGUSED KÄIDELDAVAD JÄÄTMEKOGUSED, t/a

tonni põhitoodangu kohta 2

t/a Kogumine Vedu Taaskasutamine

Toimingu kood 3

Kogus

Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 02 08* 2.4 - Pilsivesi 13 04 9000 R13, R13s 9000

22/36

Vedelkütusejäätmed 13 07 5000 7000 R13, R13s 12000 Separeerimisel tekkinud õli ja kontsentraadid 19 02 07* 50 R13, R13s 50

Muud emulsioonid 13 08 02* 160 R13, R13s 160 Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 15 01 10* 10

Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus

15 02 02* 5

Õli sisaldavad jäätmed 16 07 08* 140 R13, R13s 140 Raud ja teras 17 04 05 5 Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 20 01 21* 0.04

Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 ja 16 06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid

20 01 33* 0.12

1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. 2 Juhul kui seda saab arvutada. 3 Jäätmete taaskasutamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 8 või jäätmete kõrvaldamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 17 lõikele 2. Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 26. Jäätmete ladustamine 1 kalendriaasta jooksul Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Vastavalt „Jäätmeseaduse" § 34 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatule. Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 30. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed

23/36

TEGEVUSE LIIGID KIRJELDUS RAKENDAMINE

Ohutusmeetmed

Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–42 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed ja tavajäätmed, millele on seatud ladestamise piirkogus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–42 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. Tabel 33 1 . Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavate tavajäätmete piirkogus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–42 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. Tabel 34. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–42 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–42 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. Tabel 36. Prügilaloa omaja iga-aastane aruandekohustus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–42 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 43–45 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks. Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 43–45 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

24/36

Tabel 39. Saasteainete sisalduse proovivõtu ja mõõtmise protseduurinõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 43–45 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks. Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 43–45 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a

KN Nimetus Väävli-sisaldus, %

Tuha-sisaldus, %

Alumine kütteväär-tus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm 3

Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 Erikulu, t, m

3 , kWh või muud tooteühiku kohta

Elekter Soojus ja aur

Kokku Tootmis-protsessis

Ruumide kütmiseks ja olmevee soojen-damiseks

Sise-trans-pordiks

Muu Kokku Omatarve Müük Kokku Omatarve Müük

Tahkekütus

25/36

Tahket kütust käitises ei kasutata

Gaasikütus

27112100 Maagaas 34.2 2000 1620 380 18270 18270 Vedelkütus

27101961 Raske kütteõli

1 0.02 40.5 1625 1315 310 18270 18270

Muu

Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa Tootmisetapid või kasutusalad

Energia tarbimine, MWh/a

Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a

Kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, Mwh tooteühiku kohta

Kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, Mwh tooteühiku kohta

Kokku Omatoodang Muu tarnija

Veepuhastusseadmed

350 350 1680 1680 310 310

Masuudimahutite küte

2830 2830

Masuudi vastuvõtu estakaad

350 350 4120 4120 5855 5855

Katlamaja

250 250

Pumplad

450 450

Torustike elektriküte

350 350

- Valgustus

122 122

-

26/36

Jahutus ja külmutus - Sulatus

- Ventilatsioon

119 119 1560 1560

- Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine

104 104 1915 1915

- Veetöötlusseadmed

- Lõpppuhastusseadmed

- Muu kasutus

- Kokku

2095 2095 12105 12105 6165 6165

Tabel 43. Andmed energiakulu arvestite tüüpide, paigutuse, kontrollimise mooduse ja sageduse kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks Lõhna allikas Nr. plaanil või

kaardil Lõhnaaine või ainete segu 1 Kasutatud määramismeetodid Määramise teostaja Määramise tulemused

(lõhna esinemissagedus ja tugevus)

Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus

Meetmed lõhna vähendamiseks ja meetmete rakendamise tähtaeg

Raske kütteõli mahutid

V-1 Aromaatsete süsivesinike segu.

Aromaatsete süsivesinike sisalduse määramine kromatograafiaga ja organoleptiline määramine.

Keskkonnainspektsioon Ettevõtte terrritooriumil tuntavat lõhna ei tuvastatud.

Lõhn võib tekkida Orenburgi ja Astrahani leiukohtadest pärineva masuudi laadimisel.

Vahetuse ülemal kindlustada, et masuudi mahalaadimise ajal ei oleks masuudi temperatuur rohkem kui 69°C.

27/36

Vastuvõtumahutite ja raudteetsisternide avad katta kaantega. Organoleptiliselt määrata lõhna olemasolu ja tugevus laadimistsoonis. Jälgida iga tunni järel tuulelippu ja tuulekiiruse näite. Ebasoodsate hajumistingimuste korral (inversioon, põhjakaarte tuul või tuule kiirus pidevalt alla 2 m/sek) lõpetada Orenburgi ja Astrahani leiukohtade masuudi laadimine ja piirata mujalt pärit masuudi laadimist.

1 Juhul, kui võimalik määrata. Tabel 45.1 Vibratsioon Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Omaseire Tabel 46. Käitise omaseire kirjeldus Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 47. Veesaaste omaseire

28/36

Saasteallikas Väljalaskme kood

Suubla, ühiskanalisatsioon Mõõtepunkti asukoht Saasteaine Seire sagedus

Lubatud määramismeetod (mõõtmis või arvutuslik meetod)

Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed

Analüüsi tegev labor

Nimetus Nr. plaanil või kaardil

Nimi Keskkonnaregistri kood


L-EST koordi-naadid

CAS, EINECS või ELINCS nr 1

Nimetus Nimetus, tüüp Kalibreerimis-sagedus

Flotaator Aasendiplaan pos 08

AS-i Tallinna Sadam kanalisatsioonisüsteem

Asendiplaan pos 08

X: , Y: Pidev Mõõtmine Üks kord kvartalis

Automaatseade

Flotaator Aasendiplaan pos 08

AS-i Tallinna Sadam kanalisatsioonisüsteem

Asendiplaan pos 08

X: , Y: naftasaaduste kogusisaldus

Pidev Mõõtmine Üks kord kvartalis

Automaatseade

1 Vastavalt keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrusele nr 32 „Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad 1 ". Tabel 47.1 Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 48. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll Seade Hooldus Kontroll

Nimetus, tüüp, võimsus Tegevuse nimetus Sagedus Mõõdetav näitaja Mõõtmise sagedus Mõõteseade

Nimetus, tüüp Töörežiim (kestus) Kalibreerimissagedus

Tehnoloogiaseadmed

Mahutid Puhastamine Üks kord kolme aasta jooksul

Kasutuskontroll Üks kord aastas

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed

Gaasitagastusseade VRU35 Seadme visuaalne kontroll

Üks kord kuus Bensiiniaurude sisaldus puhastatud õhus

Üks kord nädalas Pac Ex “Dräger” Pisteline Üks kord kahe aasta jooksul

Vee- ja reoveepuhastusseadmed

29/36

Flotatsiooniseade Seadme visuaalne kontroll

Üks kord kuus Õlisisaldus puhastatud vees

Pidev Õlidetektor OMD-11

Automaatne Üks kord kahe aasta jooksul

Jäätmekäitlusseadmed

Jäätmekäitlusseadmeid ei ole. Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine

Tootmise seire Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks täiendavaid meetmeid ei rakendata.

Jäätmetekke seire Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks täiendavaid meetmeid ei rakendata.

Jäätmekäitluskoha seire Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks täiendavaid meetmeid ei rakendata.

Heitetekke seire Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks täiendavaid meetmeid ei rakendata.

Heite keskkonnamõju seire Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks täiendavaid meetmeid ei rakendata.

Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks täiendavaid meetmeid ei rakendata.

Müraja vibratsiooni seire Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks täiendavaid meetmeid ei rakendata.

Lõhna seire Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks täiendavaid meetmeid ei rakendata.

Muud asjakohased meetmed Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks täiendavaid meetmeid ei rakendata.

30/36

Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 51. Avariide vältimine ja tagajärgede piiramine Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus ja viimase ülevaatuse kuupäev

Naftasaaduste laadimine ja hoidmine

Tulekahju mahutipargis, raudtee- või autoestakaadil.

Tegutseda vastavalt AS-i Scantrans hädaolukorra lahendamise plaanile.

Tehnikadirektor Üks kord kolme aasta jooksul

Naftasaaduste laadimine ja hoidmine

Naftaprodukti mahavoolamine

Lekete alla asetada kogumismahutid. Mahavalgunud naftasaaduste kokkukogumiseks kutsuda kohale assenisatsioonimasin. Pärast naftaprodukti koristamist koguda reostunud pinnas erikonteinerisse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Väikestes kogustes naftasaaduste sattumisel maapinnale puistata loik üle sorbendiga ja seejärel koguda määrdunud kogumisprodukt ja naftasaadus selleks ettenähtud konteinerisse.

Tehnikadirektor -

Tabel 52. Kemikaaliseaduse peatükkides 2, 3 ja 5 esitatud nõuete kohane teave Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 53. Tegevushälbed Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede

31/36

Puhastustööd

Tööd tootmisseadmete rikete korral vt. peatüki “Õnnetuste vältimine” tabelit -

Tööd puhastusseadmete rikete korral Paakauto laadimine bensiiniga Bensiiniaurude tagastamisseade on blokeeritud laadimispumbaga nii, et seadme rikke korral ei saa pumpa automaatreziimis käivitada.

Tehnoloogiaseadmete töö alustamine - -

Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine - -

Muud tööd - - Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 55. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus

Saasteainete heitkoguste seire Seire andmed esitada mõõdetavate saasteainete kohta paberkandjal.

Andmed esitada üks kord aastas koos välisõhu saastamisega seotud tegevuse aasta-aruandega.

Vastavalt seire tingimustele, millised on esitatud tabelis "Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire"

Välisõhku eralduvate saasteainete arvutused

Paberkandjal ühes eksemplaris Enne tootmise või tehnoloogia muudatuste kavandamist, mis suurendavad saasteainete heitkoguseid üle saasteloaga lubatud piiri või halvendavad oluliselt nende hajumistingimusi.

Oluliste muudatustega seotud saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused ning saasteainete hajuvusarvutuste tulemused. Lisaks kõikide saasteallikate koosmõju tulemused

Välisõhu saastamisega seotud tegevuse aasta-aruanne

Soovitavalt elektrooniliselt veebipõhises keskkonnaregistri sidussüsteemis OSIS (https://osis.keskkonnainfo.ee) või paberkandjal.

Vastavalt keskkonnaministri 13.12.2006 määruses nr 76 “Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm” sätestatud korras.

Vastavalt keskkonnaministri 13.12.2006 määruses nr 76 “Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm” sätestatud korras.

Andmed saastetasu rakendamiseks saasteainete viimisel välisõhku

Vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatud korras

Vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatud korras Vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatud korras

32/36

Käitise jäätmealase tegevuse aasta-aruanne.

Vastavalt keskkonnaministri 15.01.2010 määruses nr 1 "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord" sätestatud korras.

Aruandlusaastale järgneva aasta 20. jaanuariks. Vastavalt keskkonnaministri 15.01.2010 määruses nr 1 "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord" sätestatud korras.

Vastavalt keskkonnaministri 15.01.2010 määruses nr 1 "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord" sätestatud korras.

Andmed veesaaste omaseire kohta Paberkandjal koos loaga määratud meetmete rakendamise tulemustega

Iga aasta 01. maiks Koondandmed seiratavate saasteainete osas.

Loaga määratud meetmete rakendamise tulemused.

Paberkandjal ühes eksemplaris. Iga aasta 01.maiks Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise meetmete rakendamise ja käitise tegevuse kohta (andmed kasutatud abimaterjalide kulu kohta, andmed veevõtu ja heitvee ühiskanalisatsiooni jutimise kohta, andmed naftasaaduste käibe ja puhastatava pilsivee koguste kohta jne) .

Kompleksloa muutmise taotlus Paberkandjal või elektroonselt. Hiljemalt 31.03.2015 Täiendatud andmetega kompleksloa taotlus.

Lähteolukorra aruanne Paberkandjal või elektroonselt. Alates 2014. aastast- kompleksloa esmakordsel muutmisel, kuid mitte hiljem kui 31.03.2015.

Tööstusheiteseaduses sätestatud korras.

Tabel 58. Kompleksloa nõuete läbivaatamise tulemused Kuupäev Tulemus Uued nõuded, muudetud nõuded

18.11.2008 Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle tööprotsessid ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust. 1. PVT heite vähendamiseks või vältimiseks vastab loas toodule, kõrvalekaldumisi, seadmete rikkeid ja avariisid esinenud ei ole. Regulaarselt teostatakse kontrolltoiminguid. Tegevusmahud on ajutiselt vähenenud. 2. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine toimub loas tootud tingimustel. Veepuhastusjaama tehnoloogilises protsessis kasutati 0,02 tonni fennopoli; 0,4 tonni NaOH ja 0,4 tonni alumiiniumsulfaati. 3. Veevõtt ja veeseire. 2007. aastal tarbiti käitises vett 3477 m3. 4484 tonni laadimispiirkondade ja mahutiparkide sademevett puhastati veepuhastusjaamas ja suunati läbi Paljassaare sadama ülepunmpla Nõlva 6 Tallinna heitvete puhastusjaama. Ühiskanalisatsiooni suunatud vee kvaliteeti kontrollis AS Tallinna Vesi Heitvee Inspektsioon vähemalt kord kvartalis, aktide koopiad lisatud käitaja 14.10.2008 kirjas nr 0156. Tulemused näitavad, et pH ja naftasaaduste sisaldus ei ületa lubatut. 4. Jäätmehooldus. Tekkivate ja käideldavate jäätmete kogused ei ületanud eelmisel aruandlusperioodil

33/36

loaga lubatut. Jäätmearuanne on esitatud ning ohtlike jäätmete saatekirjad on käitises saadaval. 5. Kütuste kasutamine, energia tootmine ja tarbimine. 2007. aastal kulutati käitises looduslikku gaasi 787 tuh Nm3, reservkütust ei kasutatud. Sooja toodeti 5509 MWh. Elektrienergiaga varustab käitist AS Tallinna Sadamad elektrivõrk, 2007. aastal kulutati 1261 MWh elektrienergiat. 6. Välisõhu saastamine. Alifaatseid süsivesinikke kõigi laadimisoperatsioonide tulemusena (217 708 tonni kerget kütteõli ja 184 478 tonni kütteõli) paisati õhku 4,434 tonni; NO2 1,587 tonni; CO 1,587 tonni ja CO2 1484,868 tonni ning lenduvaid orgaanilisi ühendeid 0,106 tonni. Bensiini ei käideldud. Välisõhku eralduvate saasteainete kogused määratakse arvutuslikult aruandeperioodil katlamajas põletatud kütuse kogusele ja omadustele, vastuvõetud ning väljastatud vedelkütuse kogusele, liigile ja laadimismeetodile iga saasteallika ja tehnoloogiaprotsessi kohta. Välisõhu saastamisega seotud aasta-aruanne esitatakse keskkonnateenistusele 5. detsembriks 2008. 7. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra. Kasutatava seadmepargi koosseis ja tehniline seisukord ei ole muutunud, seega on müratase jäänud samale tasemele. Kaebusi pole laekunud. Lõhna leviku tõkestamiseks on kasutusel loas nimetatud meetmed. 8. Õnnetuste vältimine. Õnnetuste vältimine toimub vastavuses AS Scantrans ohuolukorra lahendamise plaaniga. Nimetatud plaan vaadati üle 2008 aastal ning viidi sisse täpsustused. Muudatust loas teha pole vajalik. 9. Omaseire. Kord kvartalis kontrollitakse naftasaaduste ja vesinikioonide sisaldust veepuhastusjaamast väljuvas vees. Mõõteseadmete tööd kontrollitakse regulaarselt. Mahutite kontrolli teostatakse kord aastas. Kuna bensiini ei käideldud, siis gaasitagastusseadme (VRU) töö kontrolli ei teostatud.

18.06.2009 Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle tööprotsessid ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust. 1. PVT heite vähendamiseks või vältimiseks vastab loas toodule. Kompleksloaga nõutud aruandlus on õigeaegselt esitatud ning ületamisi registreeritud ei ole. 2. Veepuhastusjaama tehnoloogilises protsessis kasutati 0,03 tonni fennopoli; 0,5 tonni NaOH ja 0,7 tonni alumiiniumsulfaati. Mahutite regulaarne kontroll toimub graafiku alusel kord aastas. 3. Veevõtt ja veeheide. 2008. aastal tarbiti käitises 2224,9 m3 vett, laadimispiirkondade ja mahutiparkide sademeveed 4025 tonni puhastati veepuhastusjaamas ja suunati Tallinna heitvete puhastusjaama. Vähemalt Ühiskanalisatsiooni suunatava heitvee kontrollaktide koopiad lisatud käitaja 23.04.2009 kirjas nr 0082. Tulemused näitavad, et piirväärtusi ei ületata. 4. Jäätmehooldus. Teistelt ettevõtjatelt võeti vastu 434,36 tonni pilsivett (13 04) ja 564,44 tonni kütteõlijäätmeid (13 07). Jäätmekäitluse tulemusena tekkis 12,2 tonni emulsioone (13 08 02) ja 77,72 tonni õli sisaldavaid jäätmeid (16 07 08). 5. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine. 2008. aastal kasutati looduslikku gaasi 539 tuh. Nm³, sooja toodeti 3975 MWh. 6. Välisõhu saastamine. Alifaatseid süsivesinikke kõigi laadimisoperatsioonide tulemusena (111873 tonni kerget kütteõli ja 220444 tonni kütteõli) paisati õhku 4,921 tonni, NO2 1,118 tonni; CO 1,118 tonni ja CO2 1011,63 tonni ning lenduvaid orgaanilisi ühendeid 0,072 tonni. Bensiini ei käideldud. Käitises kontrolliti

34/36

alifaatsete ja aromaatsete süsivesinike sisaldust ettevõtte tootmisterritooriumi piiril (protokolli koopia käitaja 23.04.2009 kirjas nr 0082) ning leiti, et kehtivaid norme ei ületata. 7. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra. Kuna kasutatava seadmepargi koosseis ja tehniline olukord pole muutunud, on müratase jäänud endiseks. Lõhnasaastet pole esinenud. Kuna alates 01.02.2009 ei eksisteeri Harjumaa Keskkonnateenistust, vaid uus nimetus on Keskkonnaameti Harju-Järva-Raple regiooni Harju kontor, viidi sisse muudatused kompleksloa leheküljel 23 Välisõhu saastamise peatüki eismeses tabelis, mis puudutasid Harjumaa keskkonnateenistuse teavitamist. Alates 01.01.2008 kehtib tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2008, mille järgi uus EMTAKi kood käitise põhitegevusalale on 52102 - Vedelike ja gaaside ladustamine. Muutunud on ka Välisõhu peatükis kajastatud EMTAK'i koodid. Sellekohased muudatused on sisse viidud kompleksloa tiitellehel ning Välisõhu peatüki tabelites 2 ja 3.

07.10.2011 Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle tööprotsessid ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust. 2010 aastal käis Keskkonnaameti esindaja AS Scantrans käitist ülevaatamas 01. mail. Ülevaatus jäi vormistamata, kuna ettevõtte ei esitanud ülevaatuse vormistamiseks vajalikke lisamaterjale. 02.02.2011 kuulutati AS-le Scantrans välja pankrott. 08.06.2011 sõlmisid AS Scantrans pankrotihaldur ja AS Green Marine kokkuleppe AS-le Scantrans kuuluva keskkonnakompleksloaga kaasnevate õiguste ja kohustuste (loa kehtivuse tagamiseks vajalike toimingute tegemiseks) üleandmise. Õiguste ja kohustuste üleandmine on tähtajaline. 29.06.2011 vormistas Keskkonnaamet vastavalt AS Scantrans pankrotihalduri ja AS Green Marine poolt saadud taotluse põhjal kirjaga nr 6-10/11/22236-2 loa käitaja vahetuse. AS Green Marine kohustub loaga seotud õigused ja kohustused üle andma isikule, kes ostab AS-le Scantrans kuuluva kinnisvara. 2010. aastal toimunud käitise tegevuse kohta informatsioon puudub, 2011. aastal toimunud ülevaatusel osales AS Green Marine esindaja, kellel puudus teave AS Scantrans 2010 aasta tegevuse kohta. Ülevaatuse käigus vaadeldi käitise tegevust 2011. aastal. 2011. aastal käitise territooriumil naftasaaduste laadimist ei ole toimunud. Töös on katlamaja olmeruumide kütmiseks ja veepuhastusseadmete töös hoidmiseks. Veepuhastusseadmetes toimub territooriumil koguneva sademevee puhastamine. Parim võimalik tehnika (PVT) ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika PVT osas muudatusi ei ole. Ülevaatuse käigus toodi viited PVT allikatele tabeli 1 lõpust tabeli ette. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine Veepuhastusjaamas kasutatakse flokulanti rohkem, kui on loas märgitud. Flokulanti kasutatakse aastas ca 1 tonn, mis on oluliselt suurem, kui loas märgitud. Kasutatavate abimaterjalide kogused tuleb ülevaadata ja vajadusel loas ajakohastada. Veevõtt ja veeheide Vett võetakse AS Tallinna Vesi ühisveevärgist. Vett kasutatakse ainult olmeks. Reoveed suunatakse AS-

35/36

Tallinna Sadama kanalisatsioonisüsteemi. Jäätmehooldus Käitises on tekkinud olmejäätmeid ja õliseid kaltsusid. AS-le Scantrans väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents kaotas tulenevalt jäätmeseaduse § 1361 punkti 8 kohaselt kehtivuse 01. juunil 2011. aastal. Tulenevalt eelnevast ei tohi keskkonnakompleksloas kajastatud ohtlike jäätmete käitlemist käitises toimuda. Ohtlike jäätmete käitluse taasalustamiseks loas toodud ulatuses tuleb taotleda vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.. 2010. aasta augustis muutus keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 26. Seoses sellega muudetakse jäätmehoolduse peatüki tabeli 2 pealkirja. Uueks pealkirjaks on „Kõrvaldatavate jäätmete kogused“. Välisõhu saastamine 2010. aasta ülevaatuse käigus oli kavas keskkonnakomplekslaosse lisada käitises olemasolev 5 MW reservkatel. Kuna käitaja ei esitanud täiendavaid andmeid välisõhu saastamise peatüki muutmiseks jäi 5 MW reservkatel keskkonnakompleklsoasse lisamata. Kui reservkatel on olemas, siis tuleb see keskkonnkompleksloasse lisada. Keskkonnaametile tuleb esitada vastav taotlus. Katlamajas on võimalik kasutada nii maagaasi kui ka rasket kütteõli. 2011. aastal on katlamaja töötanud valdavalt raske kütteõliga. Välisõhu kvaliteedi seiret tootmisteeritooriumi piiril ei ole teostatud, kuna naftasaaduste laadimist ei ole toimunud. Omaseire Veesaaste omaseiret on teaostatud loas toodud ulatuses. 2011. aastal teostati flotaatori remont. Vana õlidetektor vahetati välja. Õnnetuste vältimine Õnnetusi ja avariisid esinenud ei ole. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus AS-l Scantrans jäi esitamata 2010. aasta välisõhu saastamisega seotud tegevuse aasta-aruanne ja jäätmealase tegevuse aasta-aruanne. 2010. aasta saastetasu arvutused esitas AS Scantrans. Alates 2011 aasta II kvartalist esitas saastetasu deklaratsioonid AS Green Marine. Seoses keskkonnatasude seaduse muudatustega muudetakse saastetasu rakendamiseks saasteainete viimisel välisõhku ja vee erikasutuse tasu andmete esitamise kohta käivat teavet. Muutunud on jäätmearuande vormi, esitatavate andmete ulatust ja aruande esitamise korda sätestav määrus. Vastav muudatus on andmete esitamise peatükki sisse viidud.

15.06.2012 Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, vaadati üle tööprotsessid ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust. 1. 02.02.2011 kuulutati AS-le Scantrans välja pankrott. Uusi omanikke ei ole tänase seisuga leitud. Käitises naftasaduste laadimist toimunud ei ole. Katlamajas toodetakse sooja olmeruumide kütmiseks ja AS-i Green Marine mobiilse käitluskeskuse tarbeks. Katlamajas kasutati 2011. aastal 185,750 tonni rasket kütteõli.

36/36

2. AS Green Marine on teostanud kontrolli tulekustutussüsteemide üle ja taganud, et tulekustutussüsteemid oleksid töökorras. Tulekustutussüsteemides kasutatakse merevett. 3. Arvestades asjaolu, et AS Scantrans territooriumil põhitegevust – naftasaaduste laadimist ei toimu, töötavad territooriumil pimedal ajal ainult need valgustid, mis tagavad ohutu juurdepääsu AS-i Green Marine mobiilsele käitluskeskusele. 4. Käitises ei ole kasutatud kemikaale ja muid abimaterjale. 5. Käitises kasutatakse vett olmeotstarbeks (AS Green Marine töötajate olmevesi). Vesi saadakse Tallinna ühisveevärgist ning tekkiv reovesi suunatakse Tallinna ühiskanalisatsiooni. 6. Ülevaatuse käigus tõstatus küsimus, kas peab keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-151785 kohta esitama jäätmearuande kui käitises tegevust ei toimu ning jäätmeid ei tekitata. Keskkonnaameti seisukoht on, et jäätmearunne tuleb esitada ka siis, kui käitises jäätmeid tekitatud või käideldud ei ole. Sellisel juhul tuleb jäätmearuandena esitada nn nullaruanne. Vastavalt keskkonnaministri 15.01.2010 määruse nr 1 „Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord” § 3 lõikele 3 tuleb jäätmearuanded esitada iga tegevuskoha kohta eraldi. Tulenevalt eelnevast peab keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.HA-151785 hõlmatud käitistes (antud juhul katlamaja) tekkivad jäätmed ja keskkonnakompleksloaga nr KKL/321343 hõlmatud käitistes (antud juhul mobiilne käitluskeskus) tekkivad jäätmed kajastama eraldi jäätmearuannetes. Täiendavalt märgime, et keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-151785 alusel ei tohi käidelda ohtlikke jäätmeid, kuna loas olevate ohtlike jäätmete käitlustoiminguid lubav ohtlike jäätmete käitluslitsents on kehtetu. Ohtlike jäätmete käitluse taasalustamiseks loas toodud ulatuses tuleb taotleda vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. 7. Õnnetusi ja avariisid esinenud ei ole. 8. 2011. aasta välisõhu saastamisega seotud tegevuse aastaaruanne ning jäätmearuanne on esitatud. Keskkonnatasude deklaratsioonid on esitatud.

Documents

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba · Aurude tagastamine Firma Vacono täisautomaatne membraaniga separeerimisel Aurude tagastamise seadmest väljuv puhastatud õhu lenduvate Bensiiniauru