Tabelid OpenOffice.org Calc - Weeblyrvg5informaatika2.weebly.com/uploads/4/3/0/7/... · OpenOffice Calc käivitamiseks: Ava Applications−>Office−>OpenOffice.org Spreadsheet operatsioonisüsteemi

See dokument on koostatud Euroopa Liidu kaasfinantseerimisel. Õppematerjalis

väljatoodu on autori vaatepunkt ning seda ei saa mitte ühelgi moel käsitleda Euroopa

Liidu vaatepunktina.

Õppematerjal on koostatud vastavalt ECDL programmile Syllabus 5.0

ÕPILASE JUHEND

Tabelid – OpenOffice.org Calc

4. moodul

Sisukord

TABELTÖÖTLUS _____________________________________________________ 4

Tabeltöötluse baastõed ___________________________________________________ 4

Tabeltöötlus __________________________________________________________________ 4

Tabeltöötlusprogramm __________________________________________________________ 5

Tegevused ____________________________________________________________________ 5

Programmi tutvustus _____________________________________________________ 5

Kasutajaliides _________________________________________________________________ 6

Lihtsa töö tegemine ____________________________________________________________ 8

Põhitegevused Calc programmi töölehel ____________________________________ 11

Soovituslik tabeli struktuur ______________________________________________________ 11

Lahtrite selekteerimine _________________________________________________________ 11

Teksti sisestamine ja redigeerimine _______________________________________________ 12

Faili salvestamine _____________________________________________________________ 14

Faili avamine _________________________________________________________________ 14

Valemi koostamine ____________________________________________________________ 15

Arvutusfunktsioonide kasutamine ________________________________________________ 15

Töölehe funktsioonid __________________________________________________________ 21

Loogikafunktsioonid ___________________________________________________________ 21

Autofill Tööriist _______________________________________________________________ 24

Lahtrite kujundamine ___________________________________________________ 25

Numbri formaat ______________________________________________________________ 26

Sisu kujundamine _____________________________________________________________ 27

Lahtri kujundamine ____________________________________________________________ 28

Tegevused tööraamatus _________________________________________________ 31

Rea ja veeru suurusemuutmine __________________________________________________ 32

Veeru ja rea lisamine __________________________________________________________ 32

Töölehe lisamine ______________________________________________________________ 33

Töölehe nime muutmine _______________________________________________________ 33

Rea, veeru ja töölehe kustutamine _______________________________________________ 34

Kopeerimine ja ümbertõstmine __________________________________________________ 34

Diagrammid ___________________________________________________________ 40

Inserting a Chart ______________________________________________________________ 40

Diagrammi kujundamine _______________________________________________________ 41

Diagrammielementide kujundamine ______________________________________________ 42

Töö andmetega ________________________________________________________ 47

Andmete sorteerimine _________________________________________________________ 47

Otsi ja asenda ________________________________________________________________ 48

Pealkirjade külmutamine _______________________________________________________ 49

Dokumendi ettevalmistus ________________________________________________ 51

Dokumendi väljatrüki seadistamine _______________________________________________ 51

Päise ja jaluse loomine _________________________________________________________ 53

Trükkimisala määramine _______________________________________________________ 54

Rea ja veerupealkirjade lisamine trükitavatele lehtedele ______________________________ 55

Tööraamatu salvestamine teise formaati ____________________________________ 56

Calc programmi teised tegevused __________________________________________ 60

Abi (Help) funktsioon ___________________________________________________ 61

Abiprogrammiga töötamine _____________________________________________________ 61

Abi veaparandusel ____________________________________________________________ 62

MODULE 4

TABELTÖÖTLUS

Selles moodulis õpid, kuidas:

töötada Calc töökeskkonnas;

luua uut tööraamatut

kasutada arvutuste funktsioone;

kasutada Calci töövahendeid;

kujundada lahtreid;

muuta Calcis loodud dokumenti;

lisada diagramme;

sorteerida andmeid kindlasse järjekorda;

valmistada dokumenti ette printimiseks;

kasutada Help (abi) funktsiooni.

Tabeltöötluse baastõed

Tabeltöötlus

Tabeltöötlusprogramme kasutatakse andmete kiireks ja täpseks arvutamiseks ning

kujundamiseks Tabeltöötluse potentsiaal on praktiliselt piiritu – seda kasutatakse

finantsdokumentide, raportite, arvete, statistiliste analüüside, kulude arvestuse ja

paljude teiste tööde loomisel. Tabeltöötlusprogramme kasutatakse kui universaalseid ja

paindlikke programme struktureeritud andmete ettevalmistamisel ja töötlemisel.

Tabeltöötlus lubab luua suuri ja selgeid ajaplaane, näiteks projektis tehtavate tööde

kohta.

Tabeltöötlusprogrammid oskavad avada paljude spetsiaalselt raamatupidamiseks

mõeldud programmide faile.

Praktikas kasutatakse palju tabeltöötlusprogrammiga tehtud dokumendi või

tabelipõhjasid. Kasutaja peab oskama kõigest töölehel andmeid muuta või juurde lisada,

valemid on juba eelnevalt sisestatud ja tabel kujundatud ning väljatrükkimiseks

seadistatud.

Samuti võib töölehtedele lisada pilte, jooniseid ja diagramme.

Märkus!

Selles juhendis seletatakse OpenOffice.org Calc (versioon 3.2) programmi Gnome

keskkonnas Linux Ubuntu 10.10 operatsioonisüsteemis.

5 Moodul 4

Kaust 4_izklajlapas ülesande põhjadega tuleb kopeerida kasutaja Documents kausta.

Tabeltöötlusprogramm

OpenOffice.org kontoripaketis kasutatakse tabeltöötluseks Calc programmi.

OpenOffice.org kontoripakett sisaldab veel tekstitöötlusprogrammi, esitluste tegemise

programmi, andmebaaside loomise ja kasutamise programmi, jooniste/skeemide

tegemise programmi ning veel teisi lisamooduleid. Need programmid on arendatud ja

loodud Oracle firma toetusel vabavara kommuuni poolt. Tarkvara kasutamine on tasuta

ja see on lisatud kaasa Linuxi operatsioonisüsteemile.

Tegevused

Vajalike tulemusteni jõudmiseks tabelarvutusprogrammis on kasutada järgnevad

tööriistad:

Programmi graafiline keskkond − kasutajaliides;

Hiire vasak klikk;

Topelt hiire vasak klikk;

Parem klikk - rippmenüü;

Klaviatuur andmete, valemite ja kommentaaride lisamiseks;

„Hoia ja lohista“ tehnika;

Oskused tekstiga põhioperatsioonide tegemiseks.

Programmi tutvustus

OpenOffice Calc käivitamiseks:

Ava Applications−>Office−>OpenOffice.org Spreadsheet operatsioonisüsteemi

Applications menüüst.

Tabelarvutusprogrammis loodud dokumenti kutsutakse tööraamatuks (workbook).

Tööraamat koosneb töölehtedest (worksheets). Vaikimisi sisaldab tööraamat 3 töölehte,

aga töölehtede arvu võib muuta. OpenOffice.org Calc tööraamatus võib olla kuni 256

töölehte.

6 Moodul 4

Iga tööleht on jagatud vertikaalseteks veergudeks ja horisontaalseteks ridadeks

moodustades lahtrid, millesse võib sisestada nii andmeid kui valemeid.

Veergude identifitseerimiseks on igal veerul oma täht (või tähtede kombinatsioon)

Ladina tähestikust, ridu eristatakse numbritega.

Lahtreid identifitseeritakse veeru tähe ja rea numbri kombinatsioonina, näiteks: A4:

Lahtrit võib pidada töölehe baaselemendiks. Andmed ja valemid sisestatakse lahtrisse.

Lahtreid võib kujundada, et see kirjeldaks paremini lahtri sisu.

Märkus:

Töötades suurte dokumentidega, mis sisaldavad palju töölehti, võib kasutaja kokku

puutuda programmi seatud mahutavuse piiridega. Näiteks töölehtede arv tööraamatus,

maksimaalne ridade või veergude arv töölehel. Tarkvara arendajad pidevalt uuendavad

programmi ja OpenOffice.org 3.3 versioonis on lubatud juba 1 024 veergu ning

1 048 576 rida ühele töölehele.

Kasutajaliides

7 Moodul 4

A – menüüriba; B – nupuread; C – veeru nimed; D – rea numbrid; E – aktiivne lahter; F – aktiivse lahtri või

lahtrite piirkonna aadress või nimi; G – valemiriba; H – tööpind; I – suurenduse tööriist

Joonis 1 OpenOffice.org Calc töökeskkond

Menüüribal on menüüd, mis sisaldavad erinevaid korraldusi. Menüüde nimed näitavad,

mis tüüpi korraldused selle menüü all on.

File – korraldused, mis käivad terve töö kohta, näiteks: uue töö loomine,

salvestamine, trükkimine, trüki eelvaatus, jt;

Edit – redigeerimiskorraldused: kopeeri, kleebi, lõika, otsi ja asenda

View – kasutajaliidese elementide lisamine või eemaldamine, vaated;

Insert – ridade, veergude, töölehtede ja teiste elementide lisamine;

Format – lahtrite ja nende sisu kujundamine, lahtrite ühendamine, elementide

grupeerimine ja järjestamine, tingimuslik kujundamine

Tools – lisatööriistad nagu näiteks õigekeelsuskontroll, sisu kaitsmine, vigade

parandamine

Data – andmeanalüüs, sorteerimine, filtreerimine;

Window – uus aken, avatud tööde vahel liikumine, lahtrite külmutamine;

Help – abi funktsioon, informatsioon programmi kohta, seletavad materjalid.

Kolmnurk näitab menüüs alammenüü olemasolu:

I

A

B

H G E

C

D F

8 Moodul 4

Kui korralduse jaoks on vaja lisasisestust, siis korralduse valimisel avab programm

dialoogiakna, kus kasutaja saab teha sisestused või valikud.

Kolm punkti korralduse taga näitab, et korraldust valides avatakse dialoogiaken:

Nupuriba sisaldab enam vajaminevaid korraldusi nuppudena. Minnes hiirega nupu

peale, ilmub nupu juurde korralduse nimi, millele see nupp vastab.

Nupuribasid saab sisse ja välja lülitada korraldusega View >Toolbars.

Kasulik nipp:

Paljudes programmides kasutatakse seadete kirjeldamiseks mõistet default, by default.

See tähendab, et kasutatakse vaikimisi määranguid ja kasutaja kohandatud seadeid

peale pandud ei ole.

Näiteks lahtri jooned on Calcis vaikimisi mustad, aga kasutaja saab nende värvi soovi

korral muuta.

Pärast OpenOffice.org Calc aktiveerimist näidatakse vaikimisi nupuribasid:

Standard – enim vajaminevad korraldused File, Edit, Insert menüüst;

Formatting – lahti kujunduseks enim vajaminevad korraldused;

Formula Bar – valemite sisestamise ja muutmise riba.

Nuppe nupuridadele saab juurde tuua, eemaldada või lihtsalt nende järjekorda muuta.

Märkus!

Nupuread on dünaamilised ja avanevad ning sulguvad automaatselt, sõltuvalt sellest,

millise objekti oled Calc tööraamatus välja valinud.

Suurenduse tööriista (I – suurenduse tööriist Joonis 1) saab kasutada töö suuruse

muutmiseks ekraanil.

Iga tööraamat avatakse eraldi Calc programmis.

Lihtsa töö tegemine

Selles osas vaatame, kuidas sisestada andmeid ja teha lihtsamaid arvutusi töölehel.

Näiteks osteti firmasse kontoritarvikuid ja oleks vaja välja tuua kulud.

Kasulik nipp

Tegevusi saab tagasi võtta korraldusega Edit−>Undo või Undo nupuga nupureal.

Tagasivõtmise tegevuse saab tühistada Redo nupuga.

9 Moodul 4

Harjutus 4.1. Loo tööraamat, kuhu saab registreerida kõik kontoritarvete ostud ja

arvutada välja kogukulu.

1. Ava OpenOffic.org Calc:

1.1. Anna korraldus Applications−>Office−>OpenOffice.org Spreadsheet

operatsioonisüsteemi Applications menüüst.

1.2. Sisesta järgmised andmed:

1.3. Vasak klikk lahtril A1;

1.4. Sisesta sõna Position;

1.5. Vajuta Enter klahvi;

1.6. Korda tegevust, et sisestada andmed esimesse veergu;

1.7. Vasak klikk lahtril B1;

1.8. Sisesta andmed teistesse veergudesse.

Märkus!

Töölehtedel on oluline, et oleks kasutatud õiget komakoha eraldajat. Õige

komakohaeraldaja sõltub operatsioonisüsteemist, Calc programmist ja lahtri seadetest.

Komakoha eraldajaks võib olla punkt ( . ) või koma ( , ).

2. Lahtrisse E2, sisesta valem, mis arvutab vastava rea kulu kokku:

2.1. Selekteeri lahter E2 klikates selle peal hiire vasakut klahvi;

2.2. Sisesta valem: =C2*D2 (kogus korda ühiku hind);

2.3. Vajuta Enter klahvi.

Märkus!

Valem peab algama võrdus märgiga ( = ), muidu loeb Calc selle lahtri sisu tekstina ja

mingit arvutust ei tehta, isegi kui lahtri sisuks on mingi tehe

10 Moodul 4

3. Korda eelmise punkti (2) tegevusi, et sisesta vajalikud arvutused lahtritesse E3 kuni

E6 korrutades koguse (Quantity) hinnaga (Price).

Märkus!

Töölehtedel näidatakse piirkonda piirkonna esimese ja viimase lahtri aadressi abil,

pannes nende aadresside vahele kooloni (:), näiteks E3:E6 viitab lahtritele E3 kuni E6.

4. Arvuta kontoritarvete kogukulu lahtrisse E7:

4.1. Selekteeri lahter E7;

4.2. Sisesta valem: =E2+E3+E4+E5+E6


5. Salvesta tööraamat nimega project_budget;

5.1. Anna korraldus File >Save

või

5.1. Klõpsa Save nuppu Standard nupureal;

5.2. File Name väljal Save dialoogiaknas, sisesta failile nimi: project_budget;

5.3. Kinnita tegevus OK nupuga;

6. Sulge tööraamat

6.1. Anna korraldus File−>Exit.

7. Ava koostatud tööraamatu fail:

7.1. Käivita operatsioonisüsteemi Places−>Documents menu korraldus

7.2. Selekteeri failiikoon hiire vasaku klikiga:

7.3. Vajuta Enter klahvi klaviatuuril.

8. Muuda tabelis andmeid – suurenda sülearvutite arvu:

8.1. Selekteeri lahter C3;

8.2. Sisesta number 12;


8.4. Kontrolli, kas kulude summa arvutati automaatselt ümber.

9. Sulge tööraamat:

9.1. Kliki programmiakna Close nuppu:

9.2. Salvesta muudatused Save nupuga dialoogiaknas:

11 Moodul 4

Põhitegevused Calc programmi töölehel

Tutvumaks programmiga, said Harjutuses 4.1 läbi tehtud järgmised tegevused:

Programmi käivitades loodi uus tööraamat;

Sisestati lahtritesse andmed;

Loodi valemid;

Salvestati fail arvuti kõvakettale;

Loodud töölehe fail avati oma salvestuskohast;

Andmeid tabelis muudeti;

Muudatused salvestati.

Märkus!

Nagu teisteski programmides, lubab OpenOffice.org Calc anda korraldusi mitmel

erineval viisil, mis annavad lõpuks sama tulemuse.

Soovituslik tabeli struktuur

Praktikas luuakse tihti töölehe tabeleid selleks, et neid saaks hiljem kasutada. Loodud ja

kujundatud tööraamatut saab kasutada uuesti, muutes ja taastades vanu andmeid ning

valemeid.

Tarkvara teeb uute sisestatud andmetega automaatselt uued arvutused.

Kuna töölehte võivad kasutada ka teised kasutajad, siis on mõned soovitused, kuidas

tabelit üles ehitada, et oleks võimalik andmeid hiljem lihtsamalt sorteerida.

Soovitav on sisestada ka seotud andmed eraldi lahtritesse, näiteks inimeste ees ja

perekonnanimed mitte ühte lahtrisse kokku vaid ees ja perekonnanimi eraldi.

Ühe tabeli sees ära jäta andmete vahele täiesti tühja rida ega tühja veergu. Muidu saab

programm sellest aru nii, et tühi rida lõpetab tabeli ära ja peale tühja rida algab uus

tabel.

Lahtrite selekteerimine

Lahtritesse saab sisestada teksti, numbreid, valemeid ja viiteid teistele lahtritele.

Enne kui sisestada või redigeerida andmeid tuleb lahtrid selekteerida:

Andmete sisestamiseks lahtrisse kliki lahtril hiire vasakut klahvi;

Terve veeru selekteerimiseks kliki veeru tähele; rea selekteerimiseks kliki rea

numbrile;

Et selekteerida lahtrite vahemik – hoia vasaku klahviga esimese lahtri peal (ära

lase hiire nuppu lahti) ja lohista üle lahtrite kuni viimase lahtrini ja lase siis

hiirenupp lahti.

12 Moodul 4

Et valida mittejärjestikuseid lahtreid kliki lahtritel ja hoia all Ctrl klahvi;

Kõikide lahtrite selekteerimiseks töölehel kliki ridade ja veergude nimede

kokkusaamiskohas :

Selekteeritud lahter märgitakse ära tumeda ümbrisraamiga.

Selekteeritud lahter märgitakse tumeda taustavärviga.

Selekteerimise tühistamine:

Vasak klikk suvalise selekteerimata lahtri peal.

Kasulik nipp:

Selekteeritud lahtri sisu näidatakse valemireal, isegi kui lahtrit ennast parasjagu ekraanil

näha pole. Valemiriba saab kasutada andmete muutmiseks (G – valemiriba Joonis 1).

A1:B11 defineerib lahtrite piirkonna A1 kuni B11. Selekteeritud lahtri aadressi/asukohta

saab näha nimelahtris (F – aktiivse lahtri või lahtrite piirkonna aadress või nimi Joonis 1).

Lahtrite kujundamiseks tuleb lahtrid eelnevalt selekteerida.

Teksti sisestamine ja redigeerimine

Teksti, numbrite ja valemite sisestamiseks, muutmiseks või kustutamiseks on vaja

klaviatuuri.

Teksti sisestamine lahtrisse,

1. Selekteeri lahter;

2. Sisesta tekst või andmed;

3. Vajuta Enter klahvi klaviatuuril.

Erinevalt tekstiredaktoritest võib lahtri sisu omada mitmeid erinevaid karakteristikuid:

Näiteks võib lahtris olla valem, valemiga saadad tulemus või sisust tulenev kujundus.

Kustutamisel võib valida, millised elemendid lahtrist eemaldatakse.

13 Moodul 4

Lahtri sisu kustutamine:

1. Selekteeri lahter või lahtrite piirkond;

2. Vajuta klaviatuuril Delete nuppu;

3. Selekteeri dialoogiaknas linnukestega, mida soovid kustutada lahtrist;

4. Kliki OK Delete Contents dialoogiaknas:

Joonis 2 Lahtri sisu kustutamine

Delete Contents dialoogiaknas on järgnevad valikud:

Delete all – kustutab lahtrist kõik.

Text – kustutab lahtrist teksti.

Numbers – kustutab lahtrist numbri.

Date & time - kustutab lahtrist ainult kuupäeva.

Formulas - kustutab lahtrist valemi.

Notes - kustutab lahtrist kommentaari.

Formats - kustutab lahtrist kujunduse (taustavärvid, raamjooned, kohandatud

numbri või kuupäevakujundused).

Objects – kustutab lisatud elemendid (näiteks pildid)

Kasulik nipp:

Backspace nupp klaviatuuril kustutab valitud lahtritest ära ainult sisu

Lahtri sisu muutmine:

1. Topeltklikk lahtril;

2. Pane tekstikursor muutmist vajavasse kohta

3. Redigeeri lahtrit;

4. Vajuta Enter klahvi muudatuste kinnitamiseks.

Lahtri sisu muutmine valemireal:

1. Kliki lahtrile;

2. Kliki kursor valemireale;

3. Muuda lahtri sisu;

4. Vajuta Enter klahvi:

14 Moodul 4

Teksti selekteerimine lahtris:

1. Kliki kursor lahtri sisusse;

2. Kliki vasakut nuppu;

3. Hoia hiire nuppu all ja lohista üle teksti, mida soovid selekteerida;

4. Vabasta hiirenupp:

Faili salvestamine

OpenOffice.org Calc salvestab tööraamatud laiendiga ods.

Kaustasüsteem on kasutaja jaoks vaikimisi seatud paika operatsioonisüsteemi poolt.

Kasutaja võib kasutada etteantud kaustastruktuuri või luua oma. Kasutajakonto

Documents kaust on vaikimisi salvestuskohaks. Vaikimisi salvestuskohta saab kasutaja

seadistustes ise määrata.

Faili avamine

Kasutaja peaks teadma kus tema failid asuvad või oskama neid kõvakettalt otsida. Faili

saab avada mitmel erineval moel:

Töölehefaili avamine Calc töökeskkonnast:

1. Anna korraldus File−>Open;

2. Open dialoogiaknas selekteeri failiikoon vaikimisi kaustast või otsi see kuskilt

teisest kaustast;

3. Lõpeta korraldus Open nupuga.

Töölehefaili avamine Documents kaustast:

1. Ava kaust Documents operatsioonisüsteemi korraldusega Places−>Documents:

2. Tee topeltklikk soovitud faili ikoonil.

Faili avamine otsimisfunktsiooni kasutades:

15 Moodul 4

1. Anna operatsioonisüsteemi korraldus Places−>Search for Files;

2. Name contains väljale Search for Files aknas, sisesta faili täielik või osaline nimi;

3. Kliki Find nuppu;

4. Topeltklikk soovitud tulemuse peal otsingutulemuste loetelus:

Valemi koostamine

Tehte tegemiseks kasutatakse koos matemaatilisi tehtemärke ning numbreid või (ja)

lahtrite aadresse

Parem on kasutada numbrite asemel lahtrite aadresse, seda isegi väikeste tabelite

puhul. See lubab tabelit hiljem uuesti kasutada – algandmeid muutes arvutatakse

automaatselt välja uued vastused ja valemeid pole vaja uuesti sisestada.

Valem peab alati algama võrdusmärgiga (=), et lahtris näidataks valemiga saadud

tulemust.

Matemaatilised tehtemärgid:

Liitmine – pluss märk (+);

Lahutamine – miinus märk (-);

Jagamine – murru märk (/) ;

Korrutamine – tärn (*);

Astendamine - ^ märk.

Arvutusfunktsioonide kasutamine

Tabelarvutusprogrammid sisaldavad tavaliselt matemaatiliste-, loogika-, statistika-, aja-,

finants- ja tekstiliste andmetega. arvutuste tegemiseks standardfunktsioone

16 Moodul 4

Funktsioon algab võrdusmärgiga, millele järgneb funktsiooni nimi ja funktsiooni

argumendid ümarsulgude sees (näiteks lahtri aadress, number, tekst või mõni muu

väärtus või funktsioon)

Kasulik nipp:

Kui funktsiooni süntaks on lihtne, võib funktsiooni koos argumentidega trükkida otse

lahtrisse, aga lihtsam on kasutada funktsioonide sisestamiseks funktsiooni abimeest ja

täita abimehes ära ainult parameetrid (argumendid).

Funktsioone saab sisestada ka teiste funktsioonide sisse, mis lubab teha

kompleksarvutusi, ilma et peaks vahetulemusi kuskile välja tooma.

A funktsioon, B argument

Joonise 3. Funktsioon ühe argumendiga - see näide liidab kõik väärtused lahtritest C1 kuni C22.

Funktsiooni lisamise protsess on kõikidel funktsioonidel samasugune, erinevad ainult

argumendid ja funktsiooni nimi.

Funktsiooni sisestamine:

1. Selekteeri lahter, mis peab näitama lõpptulemust;

2. Sisesta funktsioon valemireale:

2.1. Sisesta kõige ette võrdusmärk;

2.2. Sisesta funktsiooninimi;

2.3. Sisesta funktsiooni argumendid.

3. Vajuta Enter klahvi;

Funktsiooni sisestamine abimehe kaudu:

1. Selekteeri lahter, mis peab näitama lõpptulemust.

2. Sisesta funktsioon:

2.1. Käivita korraldus Insert−>Function;

või

2.1. Kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+F2;

või

2.1. Kliki Function Wizard nuppu valemirea alguses:

3. Vali abimehe aknast sobiv funktsioon;

=SUM(C1:C22)

A B

17 Moodul 4

4. Kliki Next nuppu;

5. Sisesta funktsiooni argumendid:

5.1. Sisesta vastavatele ridadele funktsiooni argumendid;

või

5.1. Kliki Select nuppu argumendi rea taga;

5.2. Selekteeri argumendi lahter või lahtrite vahemik:

18 Moodul 4

5.3. Vajuta Enter klahvi või Maximize nuppu.

6. Kliki OK nuppu Function Wizard dialoogiaknas:

Harjutuses 4.1 (Page 9), summa lahtrisse E7 oleks saanud ka nii, nagu on kirjeldatud

eespool.

Calc sisaldab mitmeid eeldefineeritud funktsioone. Eelnevalt seletatud meetod lubab

sisestada kõiki funktsioone. Kasutajal tuleb lihtsalt valida funktsioon ja argumendid

sellele.

Kasulik nipp:

Et leida Function Wizard aknas vajalik funktsioon kiiremini, kasuta Category menüüd.

Kuna SUM funktsioon on üks enimkasutatud funktsioonidest, siis on tema jaoks tehtud

nupureale spetsiaalne nupp.

19 Moodul 4

Nupurea nupu kasutamine:

1. Selekteeri lahter kuhu tuleb vastus;

2. Kliki Sum nupule valemirea ees;

3. Ole kindel, et õige lahtrite ala on argumentides selekteeritud:

3.1. Sinine joon näitab, millised lahtrid vaikimisi valiti;

või

3.1. Selekteeri hiirega lahtrid, mida tuleb summeerida;

4. Vajuta Enter klahvi või Accept nuppu valemireal.

Harjutus 4.2. Kontori töötajad veedavad palju aega internetis. Süsteemiadministraator

on sisestanud interneti kasutusajad töölehele. Arvuta välja kui palju minutites

keskmiselt üks töötaja veedab aega internetis. Muuda internetis oldud aja summa

tundideks.

1. Ava tööraamat internet_time kaustast 4.2_functions , mis on 4_spreadsheets

folder alamkaust;

1.1. Käivita Calc;

1.2. Käivita menüükäsklus File−>Open või kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+O;

1.3. Kaustast Documents, ava alamkaust 4_spreadsheets topeltklikiga;

1.4. Ava alamkaust 4.2_functions;

1.5. Selekteeri fail Internet_time.ods;

1.6. Kliki Open nuppu Open dialoogiaknas.

2. Lahtrisse B12, arvuta keskmine interneti kasutamise aeg funktsiooniga AVERAGE:

2.1. Selekteeri lahter B12;

2.2. Anna korraldus Insert−>Function või kliki Function Wizard nuppu;

2.3. Category menüüst Function Wizard dialoogiaknas vali kõik funktsioonid - All;

20 Moodul 4

2.4. Function kaardil Function Wizard aknas vali funktsioon AVERAGE:

2.5. Kliki Next nuppu;

2.6. Sisesta lahtrite piirkond B2 kuni B10 funktsiooni argumendiks:

2.6.1. Sisesta B2:B10 valemireal ümarsulgude sisse funktsiooninime järele:

2.7. Kinnita OK nupuga Function Wizard aknas:

3. Summeeri interneti kasutuse ajad:

3.1. Selekteeri lahter B14;

3.2. Sisesta valem =SUM(B2:B10)/60;


4. Salvesta muudetud dokument arvuti töölauale (desktop) teise nimega:

4.1. Anna korraldus File−>Save As;

4.2. Places paneelil Save dialoogiaknas tee vasak klikk kaustal Desktop:

21 Moodul 4

4.3. Name real Save dialoogi aknas sisesta failile uus nimi: users_time

4.4. Salvesta dialoogaknas muutused Save nupuga.

5. Sulge programmiaken klahvikombinatsiooniga:

5.1. Hoia all Ctrl klahvi;

5.2. Ctrl klahvi lahti laskmata vajuta Q klahvi.

Kasulik nipp:

Enam vajaminevaid käsklusi saab anda klahvikombinatsioonidega. Nende seas võib olla

universaalseid, mis töötavad ka teistes programmides. Klahvikombinatsioone näidatakse

samas järjekorras mismoodi tuleb klahve ka vajutada, ja nii et eelmist klahvi lahti ei

lasta.

Klahvikombinatsioone näidatakse menüüdes korralduste taga, näiteks:

Töölehe funktsioonid

Most frequently used functions are:

MIN – leiab valitud lahtritest väikseima väärtuse.

MAX - leiab valitud lahtritest suurima väärtuse

COUNTBLANK - loendab valitud lahtritest kokku tühjad lahtrid.

COUNTA - loendab valitud lahtritest kokku kõik lahtrid, kus on sees mingi sisu,

tühjasid lahtreid ei arvesta

ROUND – ümardab väärtuse soovitud komakohtadeni. Korrektne süntaks:

=ROUND (number; count) ,kus number on algne number või selle aadress;

count kohale läheb komakohtade arv, milleni ümardamist soovitakse.

Loogikafunktsioonid

OpenOffice.org Calc-s ja teistes tabelarvutusprogrammides saab kasutada

loogikafunktsioone, mis võrdlevad väärtuseid ja annavad tulemuse vastavalt seatud

tingimusele.

Võrratusmärgid (operaatorid):

22 Moodul 4

= võrdne;

<> mittevõrdne;

< väiksem kui;

> suurem kui;

<= väiksem või võrdne;

>= suurem või võrdne.

Matemaatilisi tehte ja võrratusmärke saab funktsioonides kombineerida..

IF funktsioon

IF on üks töölehe loogikafunktsioonidest. Funktsioonil on parameetriteks üks võrratus ja

kaks vastusevarianti. Üks vastus antakse tulemiks siis kui võrratus kehtib, teine vastus

kui võrratus ei kehti. Funktsioon kontrollib võrratust ja annab vastavalt sellele vastuse.

Korrektne IF funktsiooni süntaks on IF(Test; Then_value; Otherwise_value), kus Test on

loogiline võrratus; Then_value on vastus kui võrratus kehtib (True); ja Otherwise_value

on vastus kui võrratus ei kehti (False).

Näiteks valem =IF(A1>5;50;300) sisestati B1 lahtrisse ja see teeb järgmist:

Kui väärtus lahtris A1 ületab 5, siis näidatakse lahtris B1 vastuseks 50;

Kui väärtus lahtris A1 on väiksem kui 5, siis näidatakse lahtris B1 vastuseks 300;;

Kui väärtus lahtris A1 on võrdne 5, siis näidatakse lahtris B1 vastuseks 300;.

Kasulik nipp:

Loogikafunktsioonides võib kasutada ka tekstilisi väärtusi, aga need tuleb panna

jutumärkide vahele:

Harjutus 4.3. Töötaja peab välja tooma, millised asjad tuleb veel välja maksta ja

milliste maksmine on juba lõpetatud. Milline on tulevaste kulude koondsumma?

1. Ava tööraamat logical.ods:

1.1. Käivita operatsioonisüsteemi korraldus Places−>Documents;

1.2. Selekteeri kaust 4_spreadsheets;

1.3. Vajuta Enter klahvi klaviatuuril;

1.4. Selekteeri kaust 4.3_if;


1.6. Topeltklikk hiire vasaku klahviga failil logical.ods.

2. Defineeri maksmisele minev summa kui tingimused on täidetud:

2.1. Selekteeri lahter D2;

2.2. Sisesta funktsioon IF kasutades funktsiooni abimeest:

2.2.1. Käivita menüükorraldus Insert−>Function;

2.2.2. Functions akna Category menu loetelust selekteeri loogikafunktsioonid

Logical;

2.2.3. Selekteeri funktsioon If paneelist Function:

23 Moodul 4

2.2.4. Function Wizard dialoogiaknas kliki Next nuppu;

2.2.5. Function Wizard dialoogiaknas täida funktsiooni argmentide read:

2.2.6. Kinnita OK nupuga;

3. Kopeeri tehtud valem lahtritele D3:D8

3.1. Selekteeri lahter D2 ja kui vaja tee läbi järgnevad tegevused;

3.2. Paiguta hiirekursor kopeerimisnurka (aktiivse lahtri paremas all nurgas olev

must täpp).

3.3. Hiire vasakut nuppu all hoides kopeeri valem alla lahtritele;

3.4. Vabasta hiire nupp.

4. Kontrolli, kas arvutused on korrektsed:

4.1. Sisesta y lahtritesse B4, B5, B7.

5. Salvesta tööraamatu muudatused:

5.1. Kliki Save nuppu nupureal.

6. Lisa valemitesse koefitsient (Bonus Factor), et korrigeerida makse suurust:

6.1. Vasak klikk lahtrile F1;

6.2. Sisesta tekst Bonus Factor;

6.3. Kliki lahtrile D2, mis sisaldab sisestatud valemit;

6.4. Kliki tekstikursor viimase sulu taha;

6.5. Sisesta korrutusmärk *;

6.6. Sisesta $F$2, kasuta $ märgi saamiseks klaviatuuri:

24 Moodul 4


7. Kopeeri muudetud valem teistele lahtritele:

7.1. Kliki lahtrile D2;

7.2. Paiguta hiirekursor kopeerimisnurka

7.3. Hoia nuppu all ja lohista kuni lahtrini D8;

7.4. Vabasta hiirenupp.

8. Lisa koefitsient:

8.1. Kliki lahtrile F2;

8.2. Sisesta 1,05 lahtrisse;


9. Salvesta muudatused tööraamatus:



10.1. Anna korraldus File−>Exit.

Autofill Tööriist

3 sektsiooni, Harjutuses 4.3 kasutasime Autofill tööriista, et kopeerida valemeid

teistesse lahtritesse. Andmed on tabeltöötluses tavaliselt tabelites sellisel kujul, et iga

järgnev rida tabelis on sama struktuuriga, mis eelmine. Sellistes tabelites oskab

programm valemeid kopeerides automaatselt muutujad võtta uue rea pealt. Autofill

tööriista võib kasutada nii ridades kui veergudes lahtrite kopeerimise jaoks.

Nõuanne

Valem, mis on tehtud ühe rea lahtrisse oskab Autofill tööriista abil kopeerides

automaatselt muuta valemites kasutatavate lahtrite aadresse.

Lahtri A4 aadressi kutsutakse relatiivseks ehk sõltuvaks. Lahtriaadress kujul $A$4 (dollari

märgiga ($) rea ja veeru indeksi ees) kutsutakse absoluutseks ja see aadress ei muutu

kopeerimisel. Absoluutne aadress sisaldab alati konkreetse lahtri väärtust. Näiteks

aadress $A$4 asendatakse valemites alati lahtri A4 väärtusega..

Kui absoluutne aadress on muudetud näiteks: A$4, siis veeru indeks muutub kui valemit

kopeerida teise veergu, aga rea indeks jääb alati samaks. Analoogselt aadressi $A4 puhul

jääb alati paika veeru indeks, aga rea indeks muutub kopeerimisel.

Autofill kasutamine valemite kopeerimisel:

1. Selekteeri lahter, mis sisaldab valemit;

2. Paiguta hiirekursor kopeerimisnurka

25 Moodul 4

3. Hoia nuppu all ja lohista kuni soovitud lahtrini;

4. Vabasta hiirenupp.

Autofill kasutamine andmete kopeerimisel – aritmeetiline jada:

1. Sisesta esimesse lahtrisse number;

2. Sisesta teine number järgmisesse lahtrisse;

3. Selekteeri mõlemad lahtrid;

4. Paiguta hiirekursor kopeerimisnurka

5. Hoia nuppu all ja lohista kuni soovitud lahtrini

5. Vabasta hiirenupp:

Kasulik nipp:

Kui autofill tööriista kasutada nii, et kopeeritakse alla ühte numbrit, siis liidetakse igale

järgnevale numbrile üks juurde.

Lahtrite kujundamine

Lahtri sisu, raamjooned ja numbri kujundus sõltuvad lahtrile määratud kujundusest.

Lahtri kujundust võib võtta kui lahtri seadistamist.

Kujundust võib määrata:

Numbrile või valemi vastusele;

Lahtri sisu fondile;

Lahtri sisu asukohale;

Lahtri raamjoontele;

Lahtri taustale.

Kõige lihtsam on lahtri kujundust määrata Format Cells akna lehtedel. Enim vajaminevad

kujundusvalikud on toodud Formatting nupureale:

A – määra stiil; B – font, C – fondi suurus; D – rasvane, kursiiv, allajoonitud; E – paigutus : vasak, keskele,

parem, rööpjoondus; F – ühenda lahtrid; G – valuuta; H – protsent; I – lisa ja eemalda komakohti; J –

vähenda/suurenda taanet; K – raamjooned; L – lahtri taust; M – fondi värv; N – lisa/eemalda kujundamata

lahtri jooned

Joonis 4 Formatting nupuriba

Lahtri kujundusakna avamine:

A B C D E F G H I J K L M N

26 Moodul 4

1. Selekteeri lahtri või lahtrite piirkond;

2. Anna korraldus menüüst Format−>Cells.

Numbri formaat

Numbriformaat ei mõjuta lahtri väärtust, mida kasutavad valemid Calc-s. Reaalset

väärtust, mida kasutavad ka valemid, on võimalik näha valemireal.

Kujundust võib peale kanda üksikule lahtrile või lahtrite grupile.

A – komakohad; B – tuhandete eraldaja; C – regionaalsed seaded; D – valitud lahtri eelvaade

Joonis 5 Numbers kaart Format Cells dialoogiaknas

Numbrilise väärtuse kujundamine:

1. Selekteeri lahter või lahtrite grupp;

2. Ava dialoogiaken Format Cells korraldusega Format−>Cells;

3. Category paneelil Numbers lehel, selekteeri kategooria Number;

4. Format aknas vali sobiv formaat;

5. Väljal Decimal Places vali komakohtade arv;

6. Selekteeri vajadusel tuhandete eraldaja Thousands Separator;

7. Kontrolli eelvaadet;

8. Salvesta muudatused OK nupuga.

Kasulik nipp:

Language menüü lehel Numbers dialoogiaknas Format Cells võib muuta regionaalseid

seadeid, mille abil seadistatakse, kuidas näidatakse komakohtade eraldajat ja milline on

tuhandete eraldaja.

C

D

B A

27 Moodul 4

Lahtrile raha kujunduse määramine:

1. Paneelis Category, selekteeri Currency;

2. Paneelis Format, selekteeri raha sümbol ja formaat.

Lahtrile protsendi kujunduse määramine:

1. Paneelis Category, selekteeri Percent;

2. Options all vali komakohtade arv.

Märkus!

Protsendikujundus korrutab numbri 100-ga ja näitab saadud tulemust koos

protsendimärgiga lahtris.

Vahel on vaja lahtrisse sisestada number mis algab nulliga, näiteks mingi tootekood või

klassifikaator. Et nulli numbri eest vaikimisi ära ei võetaks, tuleb lahtrile anda

kujunduseks Text. Sellisel juhul võetakse lahtri sisu tekstina ja kõiki sisestatud märke

näidatakse lahtris.

Lahtri tekstiks kujundamine:

paneelis Category, selekteeri Text.

Lahtrile kuupäeva kujunduse määramine:

1. Paneelis Category, selekteeri Date;

2. Menüüs Language selekteeri keel või kuupäeva stiil oma piirkonna jaoks

Sisu kujundamine

Fonti saab muuta Font lehel Format Cells dialoogi aknas; efekte saab valida Font Effects

lehel.

28 Moodul 4

Enam vajaminevad kirjaefektid:

Rasvane – lehel Font, selekteeri Bold paneelil Typeface;

Kursiiv – lehel Font, selekteeri Italic paneelil Typeface;

Fondi suurus – lehel Font, selekteeri Font Size paneelil Typeface;

Fondi värv – lehel Font, selekteeri Font Color

Allajoonimine –>Underlining menüüs Font Effects lehel, selekteeri underlining.

Kasulik nipp:

Nupud enam vajaminevate kirjaefektide kohta asuvad Formatting ja Text formatting

nupuridadel (Joonis 3).

Lahtri kujundamine

Lahtrite väljanägemine – fondi värv, raamjooned, teksti paigutus ja numbri kujundus –

on võimalik enda jaoks korrektseks seadistada Format Cells dialoogiaknas:

Alignment – teksti horisontaalne paiknemine, Teksti pööramine kindal kraadi

peale, teksti murdmine, et see mahuks lahtrisse;

Borders – joonte seadistamine: paiknemine, värvid, varjutused;

Background – lahtrite taustavärv.

Märkus!

Kasutaja poolt lisatud jooned on nähtavad töö väljaprindis, lehekülje vahetuse jooned

väljaprindis näha ei ole.

Harjutus 4.4. Kujunda tööraamatut ja andmeid.

1. Ava tööraamat project.ods:

29 Moodul 4

1.1. Käivita operatsioonisüsteemi korraldus Places−>Documents;

1.2. Vali kaust 4_spreadsheets;


1.4. Vali kaust 4.4_format;

1.5. Vali korraldus menüüst File−>Open;

1.6. Parem klikk project.ods ikoonil.

1.7. Anna korraldus Open With OpenOffice.org Spreadsheet rippmenüüst:

2. Muuda fondi suuruseks 14

2.1. Selekteeri lahtrite piirkond A1:E7 (andmeala);

2.2. Formatting nupureal vali font size 14.

3. Kujunda tulbad D ja E rahaformaati:

3.1. Selekteeri lahtrid D2:E6;

3.2. Hoia all Ctrl klahvi;

3.3. vabastamata Ctrl klahvi lisa lahter E7 hiire vasaku klikiga selektsiooni;

3.4. Anna korraldus Format−>Cells;

3.5. Format Cells dialoogiaknas kliki Numbers lehele kui vaja;

3.6. Paneelil Category selekteeri Currency;

3.7. Format menüüs selekteeri EUR € English (Eire);

3.8. Kontrolli, kas selekteeritud formaat sisaldab kahte komakohta;

3.9. Salvesta muudatused OK nupuga:

Märkus!

Kui lahtri sisu näitab ###, siis tähendab see seda, et lahtri väärtus ei mahu lahtrisse ära.

Väärtus tuleb nähtavale kui lahter teha laiemaks.

30 Moodul 4

4. Seadista lahtreid, et kõik väärtused oleksid nähtavad:

4.1. Pane hiirekursor kahe veeru E ja F vahele joonele;

4.2. Tee hiire vasaku klahviga topeltklikk:

enne: pärast:

5. Joonde esimese rea tekst keskele:

5.1. Selekteeri lahtrid A1:E1;

5.2. Joonda keskele kasutades Align Center Horizontally nuppu nupureal:

6. Lisa andmeala lahtritele roheline raamjoon:

6.1. Selekteeri lahtrid A1:E7 (andmeala);


6.3. Ava Borders leht Format Cells dialoogiaknas hiire vasaku klikiga;

6.4. Vali joone stiil 1.00 pt paneelis Style:

6.5. Vali joone värv Green menüüst Color;

6.6. Vali set outer border and all inner lines paneelis Line arrangement:

6.7. Salvesta muudatused OK nupuga.

7. Koondsumma lahtri tekst muuda punaseks:

7.1. Selekteeri lahter E7;


7.3. Ava Background leht Format Cells dialoogi aknas;

7.4. Vali punane värv;

7.5. Salvesta muudatused.

8. Kujunda Quantity rasvaseks ja kursiivi, vali punane tekstivärv:

8.1. Selekteeri lahter D2:D6;

8.2. Kliki nuppu Bold ja Italics nupureal:

31 Moodul 4

8.3. Kliki nuppu Font color nupureal;

8.4. Vali punane värv:

9. Seadista kommentaare, et nad mahuksid ühte lahtrisse:

9.1. Vasak klikk lahtril B10;


9.3. Ava leht Alignment;

9.4. Selekteeri lahter Wrap text automatically;

9.5. Kliki dialoogiakna OK nuppu.

10. Paiguta tekst Comments lahtri ülaserva:

10.1. Vasak klikk lahtril A10;


10.3. Dialoogiaknas ava Alignment leht;

10.4. Menüüs Vertical, selekteeri valik Top:

10.5. Salvesta OK nupuga.

11. Salvesta muudatused korraldusega File−>Save;

12. Sulge tööraamat korraldusega File−>Close.

Tegevused tööraamatus

Vaikimisi avab Calc tööraamatus kolm töölehte. Töölehtede arvu saab muuta

suuremates tööraamatutes on targem eri tüüpi arvutused või erineva disainiga tabelid

paigutada erinevatele lehtedele. Samamoodi võib lisada või eemaldada olemasolevatest

tabelitest ridasid või veerge. Ühendatud lahtreid või uuesti tükeldada.

Töölehe vahetus:

Kliki töölehe nimel:

32 Moodul 4

Rea ja veeru suurusemuutmine

Tihti võib lahtri siu ületada rea või veeru vaikimisi suuruse. Kõrvalolevad lahtrid võivad

lahtri sisu osaliselt katta, nii et kõiki andmeid näha pole.

Veeru (rea) suuruse muutmine:

1. Kliki veeru (rea) indeksite vahel olevale joonele;

2. Hiirenuppu lahti laskmata lohista joon soovitud suunas.

Veeru või rea suuruse muutmine täpse mõõduni:

1. Selekteeri lahter veerust (reast);

2. Anna korraldus Format−>Column−>Width (Format−>Row−>Height);

3. Dialoogiaknas määra veeru või rea suurus. (Cm)

Kasulik vihje:

Vaikimisi mõõtühikut OpenOffice.org Calc programmis, saab muuta setup aknas, mis

avaneb korraldusega Tools−>Options:

Veeru ja rea lisamine

Tihti on vaja lisada olemasoleva tabeli keskele juurde rida või veerg.

Uue rea lisamine:

1. Vali lahter reas, mille kohale tahad uut rida lisada;

2. Anna korraldus Insert−>Row.

Uue veeru lisamine:

1. Vali lahter veerus, mille ette tahad uut veergu lisada;

2. Anna korraldus Insert−>Column.

Calc parandab automaatselt valemites lahtrite aadressid, mis ridade või veergude

lisamisega muutusid.

33 Moodul 4

Töölehe lisamine

Uue töölehe lisamine:

1. Selekteeri lahter töölehele, mille ette või järele soovid uut töölehte lisada;

2. Anna korraldus Insert−>Sheet;

3. Dialoogiaknas Insert Sheet tee järgmised valikud:

A – enne valitud töölehte; B – pärast valitud töölehte; C – lisatavate töölehtede arv; D – töölehe nimi

Joonis 6 Töölehe lisamine

4. Salvesta OK nupuga.

Töölehe nime muutmine

Töölehtedele nimede või värvide panemine teeb suurtes tööraamatutes, kus on palju

töölehti, õige lehe leidmise lihtsamaks.

Töölehe nime muutmine:

1. Selekteeri suvaline lahter töölehel:

2. Anna korraldus Format−>Sheet−>Rename;

3. Rename Sheet dialoogiaknas sisesta uus nimi;

4. Salvesta OK nupuga;

või

1. Hiire parem klikk töölehe nimel;

A B

C

D

34 Moodul 4

2. Rippmenüüst vali korraldus Rename Sheet.

Töölehe nimesildi värvi muutmine:

1. Hiire parem klikk töölehe nimel;

2. Vali rippmenüüst korraldus Tab Color;

3. Vali värv;

4. Salvesta muudatused OK nupuga.

Rea, veeru ja töölehe kustutamine

Hiire parem klikk on universaalne võimalu rea, veeru ja töölehe korralduste valikuks.

Vaata täiendavaid tegevusi veeru kohta..

Veeru ja andmete kustutamine:

1. Hiire parem klikk veeru indeksil;

2. Rippmenüüst vali korraldus Delete Columns:

või

1. Selekteeri veerg;

2. Anna korraldus menüüst Edit−>Delete Cells.

Kopeerimine ja ümbertõstmine

Töölehtedel olevad lahtrid võivad sisaldada numbreid, tekste, valemeid ja nende

tulemusi ning soovitud kujundust. Lahtris isu võib seega olla kompleksne, sisaldades

erinevaid väärtusi. Näiteks võib lahter sisaldada valemit, selle valemi vastust ja

kujundust, mis sõltub vastusest.

35 Moodul 4

Kopeerimise funktsiooni tegevuste järjestus on Calc-s analoogne teiste programmide ja

operatsioonisüsteemi kopeerimisfunktsioonile. Kopeerimise sihtkohaks võib olla teine

tööleht, tööraamat või programm.

Kopeerimine:

1. Selekteeri kopeeritav objekt – lahter, tabel, tekst või osa sellest;

2. Anna kopeerimise korraldus;

3. Selekteeri kleepimise koht – lahter, tööleht või lahtrite piirkond; selekteeri

asendatav tekst;

4. Anna kleepimise korraldus

Lahtri sisu kopeerides ja kleepides saab kleepimise lisavõimalusi valida Paste Special

dialoogiaknast.

Lahtri kopeerimine:

1. Selekteeri lahtrid või lahtrite piirkond;

2. Anna kopeerimise korraldus:

2.1. Anna korraldus Edit−>Copy;

või

2.1. Parem hiire klikk selekteeritud lahtril;

2.2. Anna rippmenüüst korraldus Copy;

3. Selekteeri sihtkoha lahter;

4. Kleebi kopeeritud väärtus;

4.1. Anna korraldus menüüst Edit−>Paste;

või

4.2. Hiire parema klahvi alt rippmenüüst vali Paste.

Kleepimise lisavõimaluste valik:

1. Anna kopeerimise korraldus;

2. Ava dialoogiaken Paste special:

2.1. Anna korraldus menüüst Edit−>Paste Special;

või

2.2. Hiire parema klahvi alt rippmenüüst vali Paste Special.

36 Moodul 4

A – kleebi ainult tekst; B – ainult numbrid; C− ainult valemid; D – kujundus; E – kleebi sisu uutele ridadele või

veergudele; F – lisavõimalused lahtri sisuga arvestamisel

Joonis 7 Teisiti kleepimise (paste special) dialoogiaken

Andmete ümbertõstmine käib analoogselt kopeerimise funktsioonile, ainus erinevus on

see, et Copy korralduse asemel tuleb valida andmete mälluvõtmiseks korraldus Cut.

Harjutus 4.5. Täienda tööraamatut ja järjesta töölehti

1. Ava tööraamat book.ods ja copy.ods kaustast 4.5_workbook, mis on kausta

4_spreadsheets alamkaust.

1.1. Anna operatsioonisüsteemi korraldus Places−>Documents;

1.2. Vali kaust 4_spreadsheets;


1.4. Topeltklikk kaustal 4.5_workbook;

1.5. Vajuta Ctrl klahvi;

1.6. Hoides all Ctrl klahvi kliki ikoonile book.ods ja copy.ods;

1.7. Anna korraldus menüüst File−>Open.

2. Kopeeri Sheet2 tööleht copy.ods tööraamatust book.ods workbook tööraamatusse:

2.1. Mine tööraamatusse copy.ods (kui vaja klõpsa töölaua allservas töö nupule):

2.2. Kliki Sheet2 töölehe nimel, et see avada:

2.3. Anna korraldus menüüst Edit−>Sheet−>Move/ Copy;

2.4. To document menüüs Move/Copy Sheet dialoogiaknas, selekteeri book.ods

tööraamat;

2.5. Valikus Insert before, selekteeri Sheet3, et lisada tööleht Sheet3 ette;

2.6. Dialoogiaknas selekteeri valik Copy:

A

B

C

D

F E

37 Moodul 4

2.7. Kinnita OK nupuga;

2.8. Mine book.ods tööraamatusse.

3. Nimeta ümber andmeid sisaldava töölehe nimi:

3.1. Ava tööleht Sheet1 klikates vajadusel töölehe nimel;

3.2. Anna korraldus menüüst Format−>Sheet−>Rename;

3.3. Rename Sheet dialoogiaknas sisesta budget reale Name:

3.4. Salvesta OK nupuga;

3.5. Ava tööleht Sheet2_2;

3.6. Hiire parem klikk töölehe Sheet2_2 nimel;

3.7. Avanenud rippmenüüst vali korraldus Rename Sheet:

3.8. Dialoogiaknas sisesta töölehe uueks nimeks offerings;

3.9. Kinnita muudatused Rename Sheet dialoogiaknas OK nupuga.

4. Kustuta ülejäänud lehed:

4.1. Parem klikk Sheet2 töölehe nimel;

4.2. Rippmenüüst anna korraldus Delete Sheet:

4.3. Kinnita kustutuskäsklus Yes nupuga:

4.4. Kliki Sheet3 töölehe nimel;

4.5. Anna menüüst korraldus Edit−>Sheet−>Delete;

38 Moodul 4

4.6. Kinnita kustutuskäsklus Yes nupuga.

5. Offerings töölehele kopeeri budget töölehelt Description veeru andmed ilma

kujunduseta:

5.1. Ava tööleht budget nimesildil klikates;

5.2. Selekteeri lahtrid B1:B6;

5.3. Anne korraldus menüüst Edit−>Copy;

5.4. Ava tööleht offerings nimesildile klikates;

5.5. Kliki lahtrile A2;

5.6. Anna korraldus menüüst Edit−>Paste Special;

5.7. Paste Special dialoogiaknas eemalda linnuke Paste All valikust;

5.8. Eemalda kõik linnukesed Selection grupist, välja arvatud Text:

5.9. Kliki OK nuppu.

6. Kustuta veerg B:

6.1. Vasak klikk veeru indeksil;

6.2. Anna korraldus menüüst Edit−>Delete Cells.

7. Muuda veergude laiuseid;

7.1. Vii hiirekursor veeruindeksite A ja B vahel olevale joonele;

7.2. Vasak klikk;

7.3. Hiire nuppu all hoides lohista veerulaius selliseks, et kõik andmed näha oleksid:

7.4. Selekteeri lahtrid B C D:

7.4.1. Vasak klikk veeruindeksil B;

7.4.2. Hiirenuppu all hoides lohista hiirt paremale kuni indeksini D:

7.4.3. Vabasta hiirenupp kui oled kursoriga D peal.

7.5. Anna menüüst korraldus Format−>Column−>Width;

7.6. Anna dialoogiaknas lahtri laiuseks Width 1.5 tolli (inches);

7.7. Kinnita lahtri laius dialoogiaknas OK nupuga.

8. Veeru pealkirjades joonda tekstid keskele:

39 Moodul 4

8.1. Selekteeri lahtrid A2:D2;

8.2. Kliki Align Center Horizontally nuppu Formatting nupureal.

9. Lisa tabeli kohale uus rida:

9.1. Kliki lahtril A2;

9.2. Anna korraldus menüüst Insert Rows.

10. Ühenda tabeli nimelahter:

10.1. Selekteeri lahtrid A1:D1;

10.2. Kliki Merge and Center Cells nuppu Formatting nupureal:

11. Nimeta Sheet1 tööleht ümber ja pane uueks nimeks budget;

12. Kustuta töölehed Sheet2 ja Sheet3;

13. Lisa tabelile nimi:

13.1. Lisa tabeli kohale uus rida;

13.2. Selekteeri lahtrid A1:E1;

13.3. Ühenda lahtrid kasutades Merge and Center Cells nuppu Formatting

nupurealt;

13.4. Kinnita dialoogiaknas Yes nupuga, et valitud lahtrite andmed pannakse

esimesse lahtrisse.

14. Kujunda rahaväärtusi sisaldavad lahtrid samasuguseks nagu budget töölehel:

14.1. Ava tööleht budget klikiga töölehe nimel;

14.2. Kliki lahtrile D2;

14.3. Kliki Format Paintbrush nuppu Standard nupureal:

14.4. Ava tööleht offerings;

14.5. Selekteeri hiire vasaku klahviga lahtrid B4:D8;

14.6. Vabasta hiirenupp;

14.7. Kliki suvalisele lahtrile töölehel.

15. Värvi budget töölehe nimesilt roheliseks:

15.1. Vasak klikk budget töölehe nimesildil;

15.2. Anna menüükorraldus Format−>Sheet−>Tab Color;

15.3. Vali roheline värv;

15.4. Kinnita muudatused OK nupuga.


16.1. Anna korraldus menüüst File−>Close;

40 Moodul 4

16.2. Dialoogiaknas kliki Yes, et salvestada tööraamatus tehtud muudatused.

17. Sulge copy.ods tööraamat:

17.1. Kliki Close nuppu Calc programmi aknas.

Diagrammid

Diagramm on numbrite näitamine graafilisel kujul. Kui diagrammis kasutatavad andmed

lahtrites muutuvad, muutub kohe ka diagramm.

Kui diagramm on töölehel hiire topeltklikiga aktiveeritud, siis OpenOffice.org Calc

muudab menüü ja nupurida, näidates nüüd diagrammi jaoks vajalikke korraldusi ja

nuppu..

Inserting a Chart

Diagrammi lisamiseks töölehele:

1. Selekteeri töölehel andmed;

2. Anna koraldus menüüst Insert−>Chart;

A – diagrammi tüüp; B – diagrammi täpsem tüüp; C – lisavõimalused

Joonis 8 Diagrammi abimees

3. Chart Wizard abimehes:

3.1. Selekteeri diagrammi tüüp ja väljanägemine ning kliki Next nuppu;

3.2. Vajadusel defineeri andmete ala;

3.3. Märgista First row as label valik valitud andmete ala esimene rida sisaldab

veergude pealkirjasid ning kliki Next nuppu:

A

B

C

41 Moodul 4

3.4. Vajadusel muuda andmete ala andmeseeriates ja kliki Next nuppu;

3.5. Täienda diagrammi pealkirja ja vajadusel X, Y, Z telgede nimedega;

3.6. Kinnita muudatused Finish nupuga.

4. Paiguta diagramm töölehel soovitud asukohta.

Kasulik nipp

Kõige lihtsam on diagrammi asukohta muuta diagrammiala äärejoonest hiire vaskau

klahviga kinni hoides ja lohistades.

Diagrammi suuruse muutmine:

1. Selekteeri vasaku klikiga diagramm;

2. Diagrammiala nurganupust lohista diagrammiala suuremaks või väiksemaks.

Diagrammi kujundamine

Peale diagrammi tegemist töölehele on võimalik veel diagrammi tüüpi muuta ja

diagrammi objekte kujundada.

Märkus!

Selleks, et kasutada nupurea diagrammi nuppe, tuleb diagramm viia redigeerimisrežiimi:

Topeltklikk diagrammialas (Chart Area). Diagrammialale tuleb ümber hall joon:

Diagrammi redigeerimisrežiim on aktiveeritud ja nupureale tekivad diagrammi

puudutavad korraldused. Nüüd on võimalik diagrammi ja selle elemente muuta.

Diagrammi tüübi muutmine:

42 Moodul 4

Anna menüükorraldus Format−>Chart Type

või

kliki Chart Type nupule nupureal:

Pealkirjade lisamine diagrammile või selle telgedele:

1. Anna menüükorraldus Insert−>Titles.

2. Titles dialoogiaknas täida vajalikud väljad:

3. Kinnita muudatused OK nupuga.

Diagrammielementide kujundamine

Tüüpiliselt sisaldab diagramm mitmeid elemente, nagu diagrammiala, andmeala, legend,

andmeseeriad, teljed ja pealkirjad. Elementide muutmise metoodika on kõigil sarnane.

A – diagrammiala; B – Y telg väärtustega; C – andmeala telg; D – pealkiri; E – andmeala sein; F – legend; G –

andmeseeria; H – diagrammi põrand; I –X telje väärtused

Joonise 9 Diagrammi elemendid

Soovitud tulemuse saamiseks saab iga elementi oma dialoogiaknast seadistada ja muuta.

Seda võib teha mitmel viisil.

A

B

C

D

E

F

G

H I

43 Moodul 4

Diagrammi elemendi kujundamiseks:

1. Kliki diagrammi elemendil;

2. Kliki Format Selection nupul nupureal;

või

1. Topeltklikk diagrammi elemendil;

2. Vali kujundused dialoogiaknas;

3. Salvesta muudatused OK nupuga;

või

1. Selekteeri diagrammielement nupurea selekteerimisvalikust:

2. Kliki Format Selection nuppu;

3. Vali kujundused dialoogiaknas;

4. Salvesta muudatused OK nupuga;

harjutus 4. 6. Lisa töölehele diagramm. Lisa diagrammile pealkiri.

1. Ava fail chart.ods: asukohaga spreadsheets->4.6_chart

1.1. Anna operatsioonisüsteemi korraldus Places−>Search for Files;

1.2. Name contains väljal Search for Files dialoogiaknas sisesta osaline failinimi

chart;

1.3. Kliki dialoogiaknas Find nuppu;

1.4. Vasak klikk leitud chart.ods tulemusel:

1.5. Vajuta Enter klahvi.

2. Tee tööraamatu andmetest diagramm:

2.1. Selekteeri lahtrid A3:F9;

2.2. Anna menüükorraldus Insert−>Chart;

2.3. Diagrammi abimehes:

2.3.1. Selekteeri diagrammitüüp Column;

44 Moodul 4

2.3.2. Selekteeri valik 3D Look;

2.3.3. Vali, et andmeid näidataks silindritena – paneelis Shape selekteeri

Cylinder;

2.3.4. Kliki Next nuppu:

2.3.5. Järgmises sammus kontrolli, et andmed oleksid korrektselt valitud :

2.3.6. Selekteeri valik First row as label;

2.3.7. Kliki Next nuppu;

2.3.8. Järgmises sammus kliki Next nuppu, salvesta andmetulbad ja nende

seaded;

2.3.9. Järgmises sammus sisesta pealkiri Fruits horisontaalteljele väljal X axis:

2.3.10. Kliki Finish nuppu.

3. Liiguta diagramm tabeli alla:

3.1. Vasak klikk diagrammi raamjoonel;

3.2. Hiire nuppu lahti laskmata lohista diagramm soovitud kohta;

3.3. Vabasta hiirenupp.

4. Suurenda diagrammi, et see sobiks andmete tabeliga töölehel:

4.1. Vasak klikk diagrammiala nurgas suurenduspunktil;

4.2. Hiire nuppu lahti laskmata lohista diagramm soovitud suuruseni;

4.3. Vabasta hiirenupp:

45 Moodul 4

5. Kliki suvalisel lahtril väljaspool diagrammi;

6. Lisa diagrammile pealkiri:

6.1. Kliki menüül Insert. Vaata menüü korraldusi;

6.2. Topeltklikk diagrammil, et vii see redigeerimisrežiimi;

Kasulik nipp

Kui topeltklikki on raske teha, tee diagrammis üks klikk ja vajuta seejärel Enter klahvi

klaviatuuril, et viia diagramm redigeerimisrežiimi.

6.3. Anna menüükorraldus Insert−>Titles;

6.4. Title väljal Titles dialoogiaknas sisesta pealkiri Extracts per year;

6.5. salvesta OK nupuga.

6.6. Lõpeta sisestus.

7. Lisa töölehel olevale diagrammile raam ümber ja varjutus taha:

7.1. Vasak klikk diagrammiala tühjal kohal;

7.2. Kliki Format Selection nuppu Formatting nupureal;

7.3. Lehel Borders selekteeri pidev joon menüüs Style Continuous;

7.4. Määra joone paksuseks 0.02:

7.5. Ava leht Area klikates lehe nimel;

7.6. Paneelis Fill, selekteeri Pale yellow:

46 Moodul 4



9. Muuda diagrammi pealkirja värvi:

9.1. Topeltklikk diagrammil, et viia see redigeerimisrežiimi;

9.2. Kliki diagrammi pealkirjal;

9.3. Anna menüükorraldus Format Selection;

9.4. Main Title dialoogiaknas ava kaart Font Effect;

9.5. Valikus Font color selekteeri Green;

9.6. Valikus Underlining selekteeri Double;

9.7. Selekteeri Shadow valik;



11. Muuda legendi teksti suurust;

11.1. Topeltklikk diagrammil, et viia see redigeerimisrežiimi;

11.2. Topeltklikk legendil;

11.3. Dialoogiaknas ava kaart Font;

11.4. Paneelis Size vali kirja suuruseks 10;

11.5. Kliki OK nuppu, et muudatused kinnitada.

12. Muuda 2010 andmeseeria kuju ja värvi:

12.1. Kliki suvalisel pruunil 2010 aasta andmeseeria andmesilindril;

12.2. Kliki nupureal Format Selection nuppu;

12.3. Data Series dialoogiaknas ava kaart Layout;

12.4. Paneelis Shape selekteeri Cone;

12.5. Data Series dialoogiaknas ava Area kaart;

12.6. Paneelis Fill vali andmeseeria värviks Magenta;

12.7. Salvesta muutused OK nupuga.

13. 2010 aasta andmetulpadele lisa juurde väärtused:

13.1. Selekteeri vajadusel 2010 andmeseeria;

13.2. Anna menüüst korraldus Insert−>Data Labels;

13.3. Data Labels kaardil Data Labels for Data Series ‘2010’ dialoogiaknas, tee

linnuke valikusse Show value as number;

13.4. Ava Font kaart;

13.5. Paneelis Size vali teksti suuruseks 10;

13.6. Kliki OK nuppu dialoogiaknas.


15. Salvesta tööraamatu muudatused:



16.1. Vajuta Ctrl klahvi klaviatuuril;

47 Moodul 4

16.2. Ctrl klahvi all hoides vajuta Q klahvi.

Töö andmetega

Töölehtedel on mugav töötada suurte andmetega, mis on struktureeritud ja koondatud

tabelitesse. Lisaks andmete muutmise funktsionaalsusele on OpenOffice.org Calc

olemas funktsioonid andmete otsimiseks ja järjestamiseks vastavalt soovitud

parameetritele

Kui töölehe andmed ei mahu ühte aknasse, tekivad automaatselt horisontaalsed või

vertikaalsed kerimisread

Andmete sorteerimine

Andmeid on lihtne tähestiku või vastupidisesse järjekorda panna Ühes reas olevaid

andmeid loetakse seotuteks Kui andmeid sorteeritakse, siis liigub terve rida ülesse või

allpoole sõltuvalt sorteerimise parameetrist.

Samuti on võimalik sorteerida andmeid mitme veeru järgi korraga – kõigepealt

sorteeritakse üks veerg ja seejärel teine (nii et eelmise veeru andmeid segi ei aeta).

Veeru sorteerimine tähestiku järgi:

1. Kliki kursor veeru lahtrisse, mille järgi sorteerida tahad;

2. Sorteeri andmed:

2.1. Kliki Sort Ascending nuppu Formatting nupureal;

või

2.1. Anna menüükorraldus Data−>Sort;

2.2. Sort Criteria kaardil Sort dialoogiaknas vali Ascending;

48 Moodul 4

2.3. Kinnita valik OK nupuga.

Märkus!

Tähestiku järgi sorteerimisel järjestatakse kõige ette numbrid ja seejärel tähed.

Tähestiku järjestusele vastupidise järjestuse saamiseks vali Descending või nupurealt

vajuta Sort Descending nuppu.

Sorteerimist saab tabelis teha ka selekteeritud andmeala sees.

Otsi ja asenda

Korraldusi otsi (Find) ja asenda (Replace) kasutatakse andmete kiireks otsimiseks ja

lahtrite sisu asendamiseks. Asenduse võib teha terve lahtri sisu või osaliselt üksikute

märkide kaupa.

Tervel töölehel teksti või numbrite asendamine:

1. Anna menüükorraldus Edit−>Find and Replace;

2. Dialoogiaknas Find & Replace tee järgmised toimingud:

49 Moodul 4

2.1. Väljale Search for sisesta otsitav fraas või number;

2.2. Väljale Replace with sisesta asendustekst;

2.3. Kliki Replace All nuppu, et teha kõikides leitud kohtades asendused või

Replace, et asendada leitud kohtades väärtused ükshaaval;

2.4. Sulge dialoogiaken Close nupuga.

Kasulik nipp

Dialoogiakna saad avada Standard nupurealt nupu alt Find & Replace:

Teksti või numbri leidmine tervelt töölehelt:

1. Anna menüükorraldus Edit−>Find and Replace;

2. Find & Replace dialoogiaknas tee järgnevad sammud:

2.1. Väljal Search for sisesta tervenisti või osaliselt otsitav fraas või number;

2.2. Kliki Find All, et leida kõik tulemused korraga või Find, näidataks tulemusi

ükshaaval ;

2.3. Sulge dialoogiaken Close nupuga.

Märkus!

Find ja Replace nupud hakkavad tulemusi otsima selekteeritud lahtrist allpoole. Kui

otsing jõuab töölehe lõppu, siis jätkatakse otsingut uuesti lehe algusest

Pealkirjade külmutamine

Kerides Calc aknas tabelit kerimisridades allpoole keritakse aknast ära ka veergude

pealkirjad ja seetõttu on andmeid tabelites raske vaadata. Sama juhtub ka rea

pealkirjadega laiade tabelite puhul.

50 Moodul 4

Veeru ja rea pealkirjade nähtavaks tegemine:

1. Selekteeri lahter kohe pealkirjarea all ja paremalpool ridade pealkirja veergu;

2. Anna menüükorraldus Window−>Freeze:

Lahtrite külmutamise eemaldamine:

Window menüüs kliki ära selektsioon Freeze korralduselt.

Harjutus 4.7. Dokument sisaldab mitme erineva firma tooteid. Sorteeri dokument nii,

et Cisco tooted oleksid tabeli alguses.

1. Ava fail kursu_saraksts.ods:

1.1. Anna menüükorraldus Places−>Documents;

1.2. Vasak topeltklikk kaustal 4_spreadsheets;

1.3. Topeltklikk kaustal 4.7_data;

1.4. Faili avamiseks tee topeltklikk list.ods tööraamatul.

2. Otsi tööraamatus planeeritavate kursuste pakkumised:

2.1. Kliki Find & Replace nuppu nupureal;

2.2. Search for väljale Find & Replace dialoogiaknas sisesta sõna Planning;

2.3. Kliki dialoogiaknas Find All nuppu;

2.4. Sulge dialoogiaken Close nupuga;

2.5. Calc aknas vaata otsingutulemusi hiirerulli kerides:

3. Sorteeri andmed C veeru järgi:

3.1. Vajadusel kasuta kerimisribasid, et näha C veergu;

3.2. Vasak klikk C veerus;

3.3. Anna menüükorraldus Data−>Sort;

3.4. Sort dialoogiaknas kontrolli, et Sort by menüüs Sort Criteria kaardil veerg C

pealkiri Course type oleks valitud:

3.5. Kontrolli, et sorteeritaks tähestiku järgi - Ascending;

3.6. Kliki dialoogiakna OK nuppu;

3.7. Kontrolli, kas C veeru andmed on sorteeritud kasvavas järjekorras.

4. Külmuta veergude pealkirjad ja kursuse numbrid:

51 Moodul 4

4.1. Kliki lahtrisse B2;

4.2. Anna menüükorraldus Window−>Freeze;

4.3. Vaata dokument üle kasutades kerimisribasid.

5. Asenda tervel töölehel tekst Open date tekstiga Closed:

5.1. Anna menüükorraldus Edit−>Find & Replace;

5.2. Search for väljale Find & Replace dialoogiaknas sisesta tekst Open date;

5.3. Väljale Replace with sisesta sõna Closed;

5.4. Kliki Replace All nuppu dialoogiaknas;

5.5. Kontrolli muudatusi töölehe F veerus;

5.6. Sulge dialoogiaken Find & Replace nupuga Close.

6. Salvesta tööraamatu fail kausta Documents nime muutmata:

6.1. Anna korraldus menüüst File−>Save As;

6.2. Save dialoogiakna navigeerimispaneelil kliki Documents nuppu;

6.3. Kliki Save nuppu.

7. Sulge tööraamat klikkides programmiakna Close nuppu.

Dokumendi ettevalmistus

Dokumendi suurus töölehel võib olla väga suur, nii et standardsele A4 paberile

väljatrükkides ta ühele lehele ära ei mahuks. Seepärast enne väljatrükki on hea kasutada

trükkimise eelvaadet ja vajadusel seal seadeid muuta.

Kui ei ole vaja trükkida tervet töölehte, siis võib paberile panna ka ainult selekteeritud

ala.

Dokumendi väljatrüki seadistamine

Leheküljevahetuste seadistamine:

1. Anna menüükorraldus View−>Page Break Preview;

2. Vajadusel saad siniste leheküljevahetuste indikaatorjooni hiirega lohistades ümber

paigutada.

Tavavaatesse tagasiminemine:

Anna menüüst korraldus View−>Normal.

Väljatrüki eelvaade:

52 Moodul 4

1. Anna menüükorraldus File−>Page Preview;

2. Format Page nupuriba.

A – pööra lehte; B – mine viimasele lehele; C – suurenduse tööriist; D – täisekraani eelvaade; E – väljaprindi

kujundamise dialoogiaken; F – äärised; G – skaala; H – sulge eelvaade

Joonis 10 Format Page nupuriba

Lehe kujundamine:


2. Nupureal kliki Format Page nuppu;

3. Ava kaart Page dialoogiaknas Page Style;

4. Tee vajalikud muudatused;

5. Kinnita muudatused OK nupuga.

Tegevused Page kaardil:

Format – paberi formaat;

Orientation – portree või maastiku orientatsioon;

Margins− lehe äärised; igat saab eraldiseisvalt muuta.

Töö paigutamine teatud arvule lehtedele:

1. Ava dialoogiaken Page Style:

1.1. Käivita menüükorraldus Format−>Page

või

1.1. Käivita menüükorraldus File−>Page Preview;

1.2. Kliki Format Page nuppu nupureal;

2. Ava Sheet kaart;

3. Scaling mode valikust selekteeri Fit print range(s) on number of pages;

A B C D E F G H

53 Moodul 4

4. Määra lehtede arv (Number of pages);

5. Sulge dialoogiaken.

Lahtrijoonte ja veeru- ning reaindeksite trükkimine:

1. Ava dialoogiaken Page Style:

1.1. Käivita menüükorraldus Format−>Page

või

1.2. Käivita menüükorraldus File−>Page Preview;

1.3. Nupureal kliki Format Page nuppu;

2. Ava Sheet kaart;

3. Selekteeri Grid valik;

4. Selekteeri Column and row valik:

5. Sulge dialoogiaken.

Päise ja jaluse loomine

Päis on spetsiaalne ala dokumendist mida korratakse väljatrükis iga lehe alguses. Jalus

seevastu kordub iga väljatrükitud lehe allääres

Dokumendile päise loomine:


2. Kliki Format page nuppu nupureal;

3. Ava dialoogiaknas Header kaart;

4. Selekteeri Header valik linnukesega;

5. Kliki Edit nuppu;

6. Tee vajalikud muudatused Header dialoogiaknas.

Päis on Calc-is jagatud kolme alasse, kuhu võib sisestada teksti või lisada väljasid.

Programm lisab väljadesse trükkimisel ise automaatselt väärtused.

54 Moodul 4

A – kujunda selekteeritud teksti text; B – faili nimi; C – töölehe nimi; D – lehe number; E – lehtede arv; F –

kuupäev; G – kellaaeg

Joonis 11 Väljade lisamine päisesse

Samamoodi lisa ja kujunda jalus (Footer).

Trükkimisala määramine

Trükkimisala kasutatakse, et määrata ära, milline osa tabelist välja trükitakse

Trükkimisala määramine:

1. Selekteeri töölehel lahtrite ala;

2. Anna menüükorraldus Format−>Print Ranges−>Add

Trükkimisala eemaldamine:

Anna korraldus Format−>Print Ranges−>Remove

Selekteeritud lahtrite trükkimine:

1. Selekteeri töölehel lahtrid;

2. Anna menüükorraldus File−Print;

3. Print dialoogiaknas selekteeri valik Selected Cells;

4. Kliki OK nuppu:

A B C D E F G

55 Moodul 4

Print dialoogiaknas saab teha järgnevaid lisategevusi:

Printer name selekteerib printeri, kuhu trükitakse.

Print All Sheets trükib terve tööraamatu.

Selected Sheets trükib ainult selekteeritud ala.

Print range − All pages trükib kõik leheküljed, Pages valiku all saab määrata,

millised leheküljed trükitakse.

Number of copies määrab ära trükitavate koopiate arvu.

Rea ja veerupealkirjade lisamine trükitavatele lehtedele

Suuremate tabelite puhul on tark panna veergude ja ridade pealkirjad korduma igal

lehel.

Korduvate ridade määramine:

1. Anna menüüst korraldus Format−>Print Ranges−>Edit;

2. Edit Print Ranges dialoogiaknas määra, millised read või veerud peavad

korduma igal lehel:

56 Moodul 4

Kasulik nipp:

Kontrolli, et lehe formaat oleks õige, muidu ekraanil olev lehe eelvaade ja väljatrükk

erinevad üksteisest.

Tööraamatu salvestamine teise formaati

Calc ei oska mitte ainult avada teiste programmide faile, sellega saab salvestada

tööraamatu vormingusse, mida oskavad avada ka teised programmid.

Kasulik nipp:

Operatsioonisüsteemides kasutatakse vahel spetsiaalseid tarkvaralisi printereid.

Sellisesse printerisse trükkimisel ei panda tööd mitte paberile vaid salvestatakse

spetsiaalsesse failiformaati.

Enamkasutatavad failiformaadid on:

ODF Spreadsheet (.ods) - OpenOffice.org Calc formaat;

ODF Spreadsheet Template (.ots) - Calc tööraamatu põhi;

dBASE (.dbf) – laialt kasutatav andmebaasi formaat;

Text CSV (.csv)− komaga eraldatud andmetega tekstifail; kasutuses väga

erinevate programmide poolt;

HTML Document (OpenOffice.org Calc) (.html)− Kodulehe formaat;

PDF –väga sagedasti kasutatav formaat, mida hiljem muuta ei saa, niinimetatud

elektrooniline väljaprint;

Microsoft Excel 2007 XML (.xlsx) - MS Office 2007/2010 tööraamat;

Microsoft Excel 2003 (.xls) - MS Office 2003 tööraamat.

Töö salvestamiseks teise formaati:

1. Anna korraldus Save uuele tehtud tööle või Save As varem salvestatud tööle;

2. Save dialoogiaknas ava File type loetelu;

3. Vali soovitud failiformaat, näiteks csv:

57 Moodul 4

4. Salvesta Save nupuga.

Tööraamatu PDF formaati salvestamine:

1. Anna menüüst korraldus File−Export As PDF;

2. Vajadusel muuda PDF Options dialoogiaknas parameetreid;

3. Kliki Export nuppu et lõpetada korraldus.

Harjutus 4.8. Määra dokumendile kursi.ods alamkaustast 4.8_izdruka , mis on

4_izklajlapas alamkaust parameetrid: lehe formaat A4, leht külili, üks leht lai ja

kaheksa lehte pikuti, jooned nähtavad, päises lehekülje number, failinimi ja lehtede

koguarv, Iga trükitava lehe ülaservas peab olema päis.

1. Ava fail kursi.ods:

1.1. Anna korraldus menüüst Places−>Documents;

1.2. Selekteeri kaust 4_spreadsheets;


1.4. Vali kaust 4.8_print;


1.6. Selekteeri fail courses..ods;


2. Ava trükkimise eelvaade:

2.1. Anna programmiakna menüüst korraldus File−>Page Preview.

3. Sea lehe formaadiks A4 ja orientatsiooniks külili (landscape):

3.1. Anna menüükorraldus Format->Page;

3.2. Dialoogiaknas Page Style ava Page kaart klikates selle nimel;

3.3. Format valikust Paper format paneelis vali paberi suuruseks A4;

3.4. Vali Landscape orientatsioon.

4. Tee töö ühe lehekülje laiuseks ja kaheksa lehekülje pikkuseks:

4.1. Page Style dialoogiaknas ava kaart Sheet klikiga nimel;

4.2. Scaling mode valikus Scale paneelis selekteeri Fit print range(s) to width/

height;

4.3. Määra Width in pages – sisesta vajadusel 1 töö laiuseks;

4.4. Määra pikkus kaheksaks leheks muutes Height in pages väärtuseks 8:

5. Muuda jooned nähtavaks:

5.1. Sheet kaardil Page Style dialoogiaknas selekteeri Grid valik:

58 Moodul 4

6. Loo päis:

6.1. Page Style dialoogiaknas kliki kaardil Header;

6.2. Vasak klikk Header on valikus;

6.3. Kliki Edit nuppu Header kaardil;

6.4. Vasak klikk päise Left area paneelis;

6.5. Sisesta tekst Page;

6.6. Vajuta klaviatuuril tühikut;

6.7. Kliki Page nuppu:

6.8. Vasak klikk päise Center area alas;

6.9. Kliki Title nuppu:

6.10. Vasak klikk päise Right area alas;

6.11. Sisesta tekst total pages;

6.12. Vajuta klaviatuuril tühikut;

6.13. Kliki Pages nuppu:

6.14. Kliki OK nuppu Header dialoogiaknas.

6.15. Suurenda Spacing määrani 0.10 tolli (0.25 cm):

6.15.1. Suurenda Spacing väärtust välja taga olevast kolmnurgast:

6.16. Kliki OK nuppu, et sulgeda Page Style dialoogiaken.

7. Sulge väljatrüki eelvaade:

7.1. Kliki Close Preview nuppu nupureal:

8. Seadista esimene rida korduma iga lehekülje algusesse:

8.1. Anna menüükorraldus Format−>Print Ranges−>Edit;

8.2. Kliki Shrink nuppu Rows to Repeat aknas:

8.3. Kliki vasaku klahviga suvalisse lahtrisse esimesel real;

59 Moodul 4


8.5. Kliki OK nuppu Edit Print Ranges dialoogiaknas.

9. Kontrolli muutusi eelvaates:

9.1. Anna menüükorraldus File−>Page Preview;

9.2. Kontrolli, kas veeru pealkirjad on iga lehekülje alguses;

9.3. Kliki Close Preview nuppu nupurealt.

10. Salvesta muutused dokumendis:


11. Salvesta dokument komadega eraldatud väärtuste formaati:

11.1. Anna menüüst korraldus File−>Save As;

11.2. Save dialoogiaknas kliki File type;

11.3. Selekteeri Text CSV (.csv) rippmenüüst;

11.4. Kliki Save nuppu;

11.5. Hoiatusaknas kliki Keep Current Format nuppu, et salvestada soovitud

formaati:

11.6. Field delimiter valikus Export of text files dialoogiaknas selekteeri {Tab}:

11.7. Kliki OK nuppu Export of text files dialoogiaknas;

11.8. Hoiatusaknas kliki OK nuppu.

12. Kliki Close nuppu, et sulgeda Calc programmiaken.

13. Vaata loodud CSV formaadis tööd:

13.1. Ava programm OpenOffice.org Calc:

13.1.1. Anna menüüst korraldus Applications−>Office−>OpenOffice.org

Spreadsheet.

13.2. Anna menüükorraldus File−>Recent Documents−>.../kursi.csv;

13.3. Dialoogiaknas Text Import kliki OK nuppu.

14. Sulge kõik avatud aknad:

60 Moodul 4

14.1. Kliki Close nuppu tiitelreal.

Calc programmi teised tegevused

Kui programm esmakordselt käivitatakse, siis kõik seaded on vaikimisi tootja poolt

määratud. Kasutaja võib programmi väljanägemist, ekraanielemente paigutust enda

soovi järgi ümber seadistada.

Samuti on võimalik muuta nupuridade arvu, töö salvestuskohta, vaikimisi failiformaati,

dokumendi keelt, mõõtühikuid ja teisi määranguid.

Et iga kord uut dokumenti luues ei peaks seadeid uuesti määrama, on need salvestatud

vaikimisi Options dialoogiaknasse.

Options Dialoogiakna avamine:

Anna menüüst korraldus Tools−>Options.

Näited:

Vaikimisi faili salvestuse asukoha muutmine:

1. Options dialoogiaknas selekteeri Path;

2. Väljale Paths used by OpenOffice.org selekteeri My Documents;

3. Kliki Edit nuppu;

4. Muuda vaikimisi salvestuskohaks arvuti kõvaketas;

5. Salvesta valik OK nupuga;

6. Options dialoogiaknas kliki OK nuppu.

Mõõtühikute muutmine tollidest sentimeetriteks:

1. Options dialoogiaknas selekteeri OpenOffice.org Calc;

2. Vali üldised seaded General;

3. Metrics sektsioonis asenda tollid sentimeetritega Centimeter;

4. Salvesta valik OK nupuga.

61 Moodul 4

Abi (Help) funktsioon

Abiprogrammiga töötamine

Calc programmil on Help, mis sisaldab ka otsimise funktsiooni.

OpenOffice.org Abi funktsionaalsuse käivitamine:

Anna korraldus Help−>OpenOffice.org Help

või

Vajuta F1 funktsiooniklahvi klaviatuuril.

Contents - sisukord OpenOffice.org help süsteemile; Index− otsitav teemade indeks; Find – teemade otsingu

tööriist; Bookmarks – kasutaja loodud järjehoidjad

Joonis 12 Abi süsteemi dialoogiaken

Calc Abi süsteem on vaikimisi avatud ja vajadusel saab selle avada ka teistest

OpenOffice.org paketti kuuluvatest programmidest. Abi aken on jagatud kahte ossa–

sisukorra ala ja teksti ehk tulemuste ala.

Teemale järjehoidja loomine:

Kliki nuppu Add to Bookmarks.

62 Moodul 4

Abi veaparandusel

Veateated

Kui mingil põhjusel Calc ei suuda arvutusi teha, siis näidatakse lahtris veateadet

Võimalikud veateated arvutuste ja funktsioonide puhul:

#VALUE− vale väärtus valemis, näiteks on numbri asemel tekst.

#REF!− vigane lahtri või piirkonna. aadress

#NAME?− vigane funktsiooninimi või funktsiooni sees tekstil puuduvad

jutumärgid.

#DIV/0! jagamine nulliga.

Err:509− veateade koodiga. Näiteks kood 509 tähendab, et valemis puudub

tehtemärk

Kasulik nipp:

Sellistel juhtudel näeb veateadet programmiakna olekurealt:

Vea leidmise tööriistad

Suurtel töölehtedel on raske leida arvutuses kasutatud alasid. Eriti keeruline on see teise

kasutaja poolt tehtud tabelite korral. Järgnevalt kirjeldatud analüüs lubab lihtsamalt

vigaseid kohti jälgida.

Lisaks veateadetele on Calc-is tööriist vigade jälitamiseks.

Valemis sisalduvate piirkondade jälgimine:

1. Vasak klikk valemiga lahtril;

2. Anna menüükorraldus Tools−>Detective−>Trace Error:

Jälgimise eemaldamine:

Anna menüükorraldus Tools−>Detective−>Remove All Traces.

63 Moodul 4

.

64 Moodul 4

Lisa 1

Moodul 4 Arvutustabelid nõuab taotlejalt arvutustabeli mõiste tundmist ja oskusi tabelitöötlusrakenduse kasutamiseks igapäevaste tabelite koostamisel.

Taotleja peab omama järgmisi oskusi:

Töö arvutustabelitega ja nende salvestamine eri failivormingutes. Sisseehitatud suvandite, näiteks spikrifunktsioonide valimine rakenduses tööviljakuse tõstmiseks.

Andmete sisestamine lahtritesse ja head töövõtted loendite loomisel. Andmete valimine, sortimine ja kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine.

Ridade ja veergude redigeerimine töölehel. Töölehtede kopeerimine, teisaldamine, kustutamine ja sobiv ümbernimetamine.

Matemaatiliste ja loogiliste valemite loomine standardsete tabelitöötlusfunktsioonide abil. Head töövõtted valemite loomisel, vigaste väärtuste leidmine valemites.

Arvude ja tekstisisu vormindamine arvutustabelis.

Diagrammide valimine, loomine ja vormindamine teabe mõistlikuks edastamiseks.

Arvutustabeli leheküljesätete kohandamine ning arvutustabeli sisu kontrollimine ja parandamine enne tabeli lõplikku printimist.

KATEGOORIA OSKUSED VIIDE Toiming

4.1 Rakenduse kasutamine

4.1.1 Töö arvutustabelitega

4.1.1.1 Tabelitöötlusrakenduse avamine ja sulgemine. Arvutustabelite avamine ja sulgemine.

4.1.1.2 Uue arvutustabeli loomine vaikemalli alusel.

4.1.1.3 Arvutustabeli salvestamine asukohta draivil. Arvutustabeli salvestamine mõne muu nime all.

4.1.1.4 Arvutustabeli salvestamine mõne muu failitüübina: mall, tekstifail, tarkvarapõhine faililaiend, varasem versioon.

4.1.1.5 Liikumine avatud arvutustabelite vahel.

4.1.2 Tööviljakuse tõstmine

4.1.2.1 Põhisuvandite ja -eelistuste seadmine rakenduses: kasutajanimi, vaikekaust arvutustabelite avamiseks ja salvestamiseks.

4.1.2.2 Saadaolevate spikrifunktsioonide kasutamine.

4.1.2.3 Suurendus- ja suumitööriistade kasutamine.

4.1.2.4 Sisseehitatud tööriistaribade kuvamine ja peitmine. Lindi

65 Moodul 4

minimeerimine ja taastamine.

4.2 Lahtrid 4.2.1 Lisamine ja valimine 4.2.1.1 Arusaamine, et töölehe lahtris võib sisalduda ainult üks andmeelement (näiteks eesnimi ühes lahtris, perekonnanimi naaberlahtris).

4.2.1.2 Head töövõtted loendite loomisel: tühjade ridade ja veergude vältimine loendi põhikehas, tühja rea lisamine enne summarida, loendi ääristamine tühjade lahtritega.

4.2.1.3 Arvu, kuupäeva või teksti sisestamine lahtrisse.

4.2.1.4 Lahtri, naaberlahtrite ploki, eraldi paiknevate lahtrite ploki ja kogu töölehe valimine.

4.2.2 Redigeerimine ja sortimine

4.2.2.1 Lahtri sisu redigeerimine, olemasoleva lahtri sisu muutmine.

4.2.2.2 Käskude Võta tagasi ja Tee uuesti kasutamine.

4.2.2.3 Käsu Otsi kasutamine kindla sisu leidmiseks töölehel.

4.2.2.4 Käsu Asenda kasutamine töölehe kindla sisu puhul.

4.2.2.5 Lahtriploki sortimine ühe kriteeriumi järgi: tõusev või laskuv arvjärjestus, tõusev või laskuv tähestikjärjestus.

4.2.3 Kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine

4.2.3.1 Lahtri sisu ja lahtriploki kopeerimine töölehe piires, ühelt töölehelt teisele, ühest avatud arvutustabelist teise.

4.2.3.2 Automaattäite/täitepideme kasutamine andmeüksuste kopeerimiseks ja lisamiseks.

4.2.3.3 Lahtri sisu ja lahtriploki teisaldamine töölehe piires, ühelt töölehelt teisele, ühest avatud arvutustabelist teise.

4.2.3.4 Lahtrite sisu kustutamine.

4.3 Töölehtede haldus

4.3.1 Read ja veerud 4.3.1.1 Ühe rea, kõrvuti asuvate ridade rühma ja eraldi asuvate ridade rühma valimine.

4.3.1.2 Ühe veeru, kõrvuti asuvate veergude rühma ja eraldi asuvate veergude rühma valimine.

4.3.1.3 Ridade ning veergude lisamine ja kustutamine.

4.3.1.4 Veerulaiuse muutmine, kindla reakõrguse seadmine, optimaalse veerulaiuse või reakõrguse seadmine.

4.3.1.5 Paanide külmutamine/vabastamine ridade ja/või veergude lukustamiseks/vabastamiseks.

4.3.2 Töölehed 4.3.2.1 Liikumine töölehtede vahel.

4.3.2.2 Uue töölehe lisamine, töölehe kustutamine.

4.3.2.3 Head tavad töölehtede nimede kasutamisel – pigem tähendusrikkad nimed kui vaikenimedega nõustumine.

4.3.2.4 Töölehe kopeerimine, teisaldamine ja ümbernimetamine arvutustabelis.

66 Moodul 4

4.4 Valemid ja funktsioonid

4.4.1 Aritmeetilised valemid

4.4.1.1 Head töövõtted valemite loomisel: lahtriviidete kasutamine arvude valemisse tippimise asemel.

4.4.1.2 Valemite loomine lahtriviidete ja aritmeetikatehete (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine) abil.

4.4.1.3 Valemite kasutamisega seotud standardsete veaväärtuste tundmine ja mõistmine: #NAME?, #DIV/0!, #REF!.

4.4.1.4 Suht- ja absoluutviidete tundmine ja valemites kasutamine.

4.4.2 Funktsioonid 4.4.2.1 Funktsioonide kasutamine: SUM (summa), AVERAGE (keskmine), MINIMUM (miinimum), MAXIMUM (maksimum), COUNT (arve sisaldavate lahtrite loendamine), COUNTA (mittetühjade lahtrite loendamine), ROUND (ümardamine).

4.4.2.2 Loogikafunktsiooni IF kasutamine (ühe väärtuse tagastamine kahest kindlast väärtusest) koos võrdlustehtega: =, >, <.

4.5 Vormindamine

4.5.1 Arvud ja kuupäevad 4.5.1.1 Lahtrite vormindamine: arvude kuvamine kindla kümnendkohtade arvuga pärast koma, arvude kuvamine koos tuhandelisi eraldava komaga või ilma.

4.5.1.2 Lahtrite vormindamine: kuupäeva laadi kuvamine, valuutasümboli kuvamine.

4.5.1.3 Lahtrite vormindamine: arvude kuvamine protsendimäära abil.

4.5.2 Sisu 4.5.2.1 Lahtri sisu ilme muutmine: fondi suurus, fondi tüüp.

4.5.2.2 Vormingu rakendamine lahtrisisule: paks, kursiiv, allakriipsutus, kahekordne allakriipsutus.

4.5.2.3 Eri värvide rakendamine lahtri sisule ja taustale.

4.5.2.4 Lahtri või lahtriploki vormingu kopeerimine mõnele teisele lahtrile või lahtriplokile.

4.5.3 Joondus ja ääriseefektid

4.5.3.1 Teksti mähkimise rakendamine lahtri või lahtriploki sisule.

4.5.3.2 Lahtrisisude joondus: horisontaalne, vertikaalne. Lahtrisisu suuna kohandamine.

4.5.3.3 Lahtrite ühendamine ja ühendatud lahtri tiitli keskele joondamine.

4.5.3.4 Ääriseefektide lisamine lahtrile või lahtriplokile: jooned, värvid.

4.6 Diagrammid 4.6.1 Loomine 4.6.1.1 Eri tüüpi diagrammide loomine töölehe andmete põhjal: tulpdiagramm, lintdiagramm, joondiagramm, sektordiagramm.

4.6.1.2 Diagrammi valimine.

4.6.1.3 Diagrammi tüübi muutmine.

4.6.1.4 Diagrammi teisaldamine, suuruse muutmine ja kustutamine.

67 Moodul 4

4.6.2 Redigeerimine 4.6.2.1 Diagrammi tiitli lisamine, eemaldamine ja redigeerimine.

4.6.2.2 Andmesiltide lisamine diagrammile: väärtused/arvud, protsendimäärad.

4.6.2.3 Diagrammi taustavärvi ja legendi täitevärvi muutmine.

4.6.2.4 Diagrammi tulpade, lintide, joonte ja sektorite värvi muutmine.

4.6.2.5 Fondi suuruse ja värvi muutmine diagrammi tiitlis, teljetiitlis või legendi tekstis.

4.7 Väljundite ettevalmistamine

4.7.1 Häälestus 4.7.1.1 Töölehe veeriste muutmine: ülaveeris, alaveeris, vasakveeris, paremveeris.

4.7.1.2 Töölehe suuna muutmine: vertikaalpaigutus ja horisontaalpaigutus. Paberi formaadi muutmine.

4.7.1.3 Lehekülje häälestuse kohandamine töölehe sisu sobitamiseks kindla lehekülgede arvuga.

4.7.1.4 Teksti lisamine, redigeerimine ja kustutamine töölehe päistes ja jalustes.

4.7.1.5 Väljade lisamine ja kustutamine päistes ja jalustes: leheküljenummerdus, kuupäev, kellaaeg, failinimi ja töölehe nimi.

4.7.2 Kontroll ja printimine 4.7.2.1 Arvutustabeli arvutuste ja teksti kontrollimine ning parandamine.

4.7.2.2 Ruudujoonte kuvamine ja peitmine, rea- ja veerupäiste kuvamine printimisel.

4.7.2.3 Tiitlirea(-ridade) automaatse printimise rakendamine prinditava töölehe igale leheküljele.

4.7.2.4 Töölehe eelvaade.

4.7.2.5 Töölehe valitud lahtriploki, kogu töölehe, töölehe kindla eksemplaride arvu, kogu arvutustabeli ja valitud diagrammi printimine.