Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas PIAAC uuringu esmased tulemused

AUNE VALK18. oktoober 2013 Täiskasvanuhariduse foorum

Mis on PIAAC?Programme for the International Assessment of Adult Competencies

Rahvusvaheline täiskasvanute (16-65) oskuste uuring, andmekogumise ajal nimega TEAN ja OSKAN (http://www.youtube.com/watch?v=z8bwjnExabI)

Ca 160 000 vastanut 24st (peamiselt) OECD riigist, lisandumas 9 riiki. Eestist 7632 vastanut.

OECD + 8 organisatsiooni Euroopast ja USAst

Eestis HTM; valim ja andmekogumine - Statistikaamet

Ühtsed standardid, range kvaliteedikontroll

Eestis sai vastata 2 keeles: eesti ja vene kas arvutis või paberil

Osalevad riigid: roheline 1 voor, kollane 2 voor

Mida, kuidas ja miks mõõdeti?

Infotöötlusoskused: funktsionaalne lugemisoskus matemaatiline kirjaoskus probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas (ei

mõõdetud neljas riigis ja neil, kes ei osanud-julenud arvutit kasutada)

Taustainfo hariduse, täiendõppes osalemise, töötamise, töö iseloomu, perekonna kohta

Miks need oskused? Globaalne konkurents ja kasvav vajadus teha

keerukamat tööd Neile baseerub mitmete teiste oskuste omandamine Vajalikud eri olukordades: tervisega seotud info,

finantskirjaoskus, töö, edasi õppimine, e-riigis osalemine jne

Õpitavad, mistõttu saab neid poliitika kujundamisega mõjutada

Võrreldavalt mõõdetavad, kaalutud mõõta ka nt sotsiaalseid oskusi, loovust, ettevõtlikust, …

Infotöötlusoskuste olulisus muutuvas töömaailmas

Allikas: Autor, Levy, Murnane (2003), 2002. aasta arvud David Autorilt

Töökohtade muutus Euroopas alates 1998 (PIAAC ja Euroopa Tööjõu-uuring)

19981999

20002001

20022003

20042005

20062007

20082009

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25Kõrgeima oskuste tasemega tööko-had

Töökohad, kus oskuste tase on keskmine-kõrgem

Töökohad, kus oskuste tase on keskmine-madal

Madalaima os-kuste tasemega töökohad

Protsent

Viis peamist järeldust1. Eestis on peamised infotöötlusoskused – funktsionaalne

lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus – head. 2. Arvutikasutusoskuse ja –julguse ning tehnoloogiarikkas

keskkonnas probleemilahendus-oskuse tase võiks olla parem.3. Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse põhjal

võib öelda, et Eesti tänapäevase hariduse kvaliteet on maailmas konkurentsi-võimeline.

4. Eestis on erinevused kõikides uuritud infotöötlusoskustes eri gruppide vahel väikesed, tippe on vähe.

5. „Kasuta või kaotad“ – oskustest olulisemgi (palk, hõive, aga ka oskuste säilimine) on nende kasutamine. Võiksime kasutada enam.

1. Eestis on peamised infotöötlusoskused – funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus – paremad kui osalenud riikides keskmiselt

» Noorte tulemused võrdluses teiste riikide noortega paremad kui vanematel

» Funktsionaalses lugemises 7. (noored 5.) koht

» Matemaatilises kirjaoskuses 11. (noored 7.) koht

Funktsionaalne lugemisoskus… on oskus mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste selleks, et ühiskonnas edukalt toimida, saavutada oma eesmärke ning arendada oma teadmisi ja võimeid._______________________________________________ Lihtne ülesanne: Leida lühikesest artiklist (jooniselt) riikide

arv, kus geneerilistel ravimitel alla 10% turuosast. 86% õigeid vastuseid.

Keeruline: Otsida raamatukogu kataloogist pealkirjade ja lühikirjelduste alusel raamatut, mis argumenteeriks nii geneetiliselt muundatud toidu poolt kui vastu. Palju üleliigset ja segavat infot. 26% õigeid vastuseid.

Matemaatiline kirjaoskus… oskus hankida, kasutada, tõlgendada ning edastada matemaatilist teavet ja matemaatilisi ideid (arvud, kogused, mõõtmed, tõenäosused, protsendid jne), selleks, et tulla toime…____________________________________________ Lihtne: arvutada müügimehe päevas saadud kuluraha,

vaadates läbisõidupäevikut ja teades 1km eest makstava bensiinikulu hinda ja sellele lisanduvate muude kulude eest makstavat summat. 71% õigeid vastuseid.

Keeruline: leida graafikult viidatud aastaarvule vastav üle 6 a kooliskäinud Mehhiko meeste osakaal, kusjuures esitatud on palju lisainfot. 31% õigeid vastuseid.

Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse keskmised tulemused 16-65

Funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus noortel (16-24) ja keskmiselt (16-65)

Matemaatilise kirjaoskuse keskmine tulemus noortel (16-24) ja keskmiselt (16-65)

2. Meie arvutikasutusoskuse ja –julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tase on madal Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuses 16. (noored

12.) koht. 13% Eesti täiskasvanutest ei tule toime ka väga lihtsat IKT kasutust

nõudvate ülesannetega. 16% Eesti täiskasvanutest puudub valmisolek ülesannete lahendamiseks

tehnoloogiarikkas keskkonnas. 50-65 aastaste hulgas on oskust ja julgust arvuti abil probleeme

lahendada alla 50%-l. Kasutame probleemilahendusoskust tööl väga vähe. IKTd kasutavad tööl 64% hõivatutest (69% keskmiselt, Põhjamaades 80+

%); need, kes kasutavad – kasutavad sageli.

Probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas

…on oskus kasutada digitaalset tehnoloogiat, kommunikatsioonivahendeid ja arvutivõrgustikke selleks, et hankida ja hinnata infot, suhelda ja täita praktilisi ülesandeid.____________________________________________ Lihtne ül.: sorteerida meilikeskkonnas vastuseid

peokutsele, kasutades selleks olemasolevaid kaustu. 59% Keeruline ül.: Kasutades kaht keskkonda (meil ja

ruumibroneerimissüsteem), leida ja broneerida sobivad ruumid arvestades erinevaid soove, mis on vastuolulised. Edastada vastused. 22%

Probleemilahendusoskus: 2-3. tasemega inimeste osakaal noorte hulgas (16-24) ja keskmiselt (16-65)

Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse 2. ja 3. tasemega inimeste osakaal kolme haridustaseme lõikes

Miks probleemilahendusoskused halvad? Mõõdeti esmakordselt – metoodika? Kumb oskus? Kas IKT või probleemilahendus? Teeme liiga lihtsat tööd: probleemilahendusoskust kasutatakse väga vähe. Pole suutnud IKTd tööle rakendada: IKT oskust kasutavad vähesed:

hõivatutest 64% meil, 69% keskmiselt, üle 80% Põhjamaades. Kes kasutavad, teevad seda palju.

Üldiselt väiksem valmisolek riskida, katsetada, ennast proovile panna? Probleemid haridusega: arvutit kasutatakse meelelahutuseks, kuid vahest

ei õpetata (kõrg/ kutse)koolis piisavalt loovust ja eri oskuste kombineeritud kasutamist uudsetes olukordades.

Probleemilahendusoskus sõltub vähem koolis käidud aastatest kui teised mõõdetud oskused (kõigis riikides). Potentsiaal.

Halb Internetiühendus kodudes. Mis veel? – arutame edasi paneeldiskussioonis

Probleemilahendus ja Internetiühendusega majapidamiste osakaal

3. Kaasaegse hariduse kvaliteet maailmas konkurentsivõimeline

Põhihariduse osas kinnitus PISA tulemustele Keskharidusega noorte oskused samuti vaid 2-3 (7) riigis meist paremad Kõrgharidusega noortel osalenud riikide keskmised

Matemaatiline kirjaoskus PISAs ja PIAACis

Üle OECD keskmise PISAs, alla OECD keskmise PIAACis

Nii PISAs kui PIAACis üle OECD keskmise

Alla OECD keskmise PISAs,üle OECD keskmise PIAACisNii PISAs kui PIAACis alla OECD keskmise

r=0,53 (p<0,05)R2 = 0,28

* Kui kutse- ja kõrgharidus oleks sama hea, kui madalamad tasemed, oleks elu nagu …

alla 9 9 või 10

11 või 12 13 või 14 15 või 16 17 või enam

Kooliaastaid keskmiselt

Eesti 8,1 18,9 32,3 16,0 21,7 3,0 12,1Soome 5,8 13,8 44,0 14,2 11,3 10,8 12,2Poola 9,5 9,1 34,3 21,7 6,7 18,8 12,5USA 2,1 12,0 25,4 16,8 15,6 9,9 13,3Hispaania 21,1 25,6 22,3 9,6 9,8 11,5 11,3Keskmine 8,7 10,8 33,3 16,5 16,4 8,9 12,6

16-34, mitte-õppijad

Kutse-ja üldkeskhariduse lõpetajate lugemisoskuse keskmine tulemus, 16-29

Itaali

aBelg

ia

Hispaan

ia

Iirimaa

Poola

Slovak

kia

Suurb

ritannia

Taani

USANorra

Keskmine

Eesti

Saksamaa

Kanada

Austraalia

Tšehhi

Austria

KoreaRootsi

Holland

Soome

Jaapan240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

KutseÜld

4. Riigisisesed erinevused väikesed, tippe vähe

Erinevused soo lõikes väikesed… Rahvusvahelises võrdluses kuulub Eesti selgelt

väikseimate sooliste erinevustega riikide hulka (sarnane ka Slovakkia) FL puhul erinevus statistiliselt mitteoluline MK puhul 6 punkti meeste kasuks PL puhul 4 punkti meeste kasuks, mehi 2.-3. tasemel 28,3%,

naisi 26,9%. Suurimad on soolised erinevused Saksamaal, Hollandis ja

Belgias

… samuti erinevused haridustasemete (juba räägitud) ja sotsiaalmajandusliku tausta lõikes

Osalenud riikides keskmiselt on ema ja isa haridus vastaja oskustega suhteliselt võrdselt seotud

Eestis on ema haridus selgelt olulisem Isa haridus osalenud riikidega võrreldes Eestis selgelt

väheolulisem

→ Eesti ühiskonna suhteliselt suur sotsiaalne mobiilsus oskuste ja hariduse vallas→ Võrreldes teiste riikidega on siin suhteliselt lihtsam omandada head oskused sõltumata vanemate haridustasemest.

… ja suhteliselt väikesed ka piirkonniti… Paremate oskustega inimesed koonduvad sinna, kus on rohkem

oskusi nõudvad töökohad ehk Põhja- ja Lõuna-Eesti tiheasustusega aladele.

Tasakaalustatud arenguks, eriti Kirde-Eesti arendamiseks on vaja leida viise, kuidas meelitada sinna paremate oskustega inimesi.

Erineval tasemel lugemisoskusega inimeste osakaalud maakonniti

Erineva tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskusega inimeste osakaal

Erinevused on suured erinevate vanusegruppide vahel…

Paljudes riikides funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus kõrgeim 25–34-aastaste hulgas, tippriikides kestab kasv kauem, “langus“ algab hiljem

Suurimad erinevused nooremate ja vanemate vanusegruppide vahel on Soomes ja Koreas: haridussüsteemis toimunud muudatused.

Erinevused on suured ka Eestis

Infotöötlusoskuste keskmised tulemused vanusegrupiti

Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse keskmine tulemus vanusegrupiti

…ja suhteliselt suured ka koduse keele lõikes

Muu koduse keelega täiskasvanute infotöötlusoskuste tulemused 11-25 punkti madalamad kui eesti koduse keele puhul

→ paremate oskustega muukeelsete elanike suurema emigratsioon?→ probleemid venekeelse haridusega?

Kolmes oskuses maailma ülemise ja alumise 20% hulka kuulujad

5. Kasuta või kaotad: oskused ilma neid rakendamata ei ole iseseisev väärtus

Oskuste kasutamisest sõltub nii nende tase kui väärtus Oskuste omandamisel väga oluline

kasutamine, eeskätt kasutamine igapäevaelus Tööturul palgaga oskuste tasemest tugevamalt

seotud nende kasutussagedus tööl Eesti tööturg hindab formaalharidust

kõrgemalt kui oskusi (VÕTA)

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=XvCLXPDvPCM

Andmebaasid ja andmete kasutamine

Mikroandmetega andmebaas OECD lehel: 22(?) riiki+ Austraalia andmed – tuleb taotleda

International data explorer; http://www.oecd.org/site/piaac/publicdataandanalysis.htm

PIAAC Põhjamaade andmebaas koos registriandmetega, alates nov 2013. Taotluse alusel

Andmete kasutamise koolitus 11. ja 12. detsembril

Rohkem infot:Halapuu, V., Valk, A. (2013). Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas:

PIAAC uuringu esmased tulemused. Tartu: HTM. http://www.hm.ee/piaac

OECD (2013), OECD Skills Outlook 2013: First Results from the Survey of Adult Skills, OECD Publishing. http://www.oecd.org/site/piaac/

Aitäh!