AASTA

A

RU

AN

NE

AN

NU

AL

RE P

O RT

‘05

Missioon

Mission

Meie missiooniks on olla oma klientidele parimaks partneriks hoonete ja rajatiste

projekteerimisel ja ehitamisel, aidates neil seeläbi kasvatada oma vara väärtust.

Oma töötajatele selge motivatsiooni, arenguvõimaluste ja modernse töökeskkonna

tagamisega suurendame ka ettevõtte väärtust.

Our mission is to offer our clients the best complete solutions in constructing and

developing buildings and facilities, thus helping them to increase the value of their

assets.

By guaranteeing motivation, possibilities for evolvement and a modern work

environment for our employees, we also increase the value of the company.

Visioon

Vision

Meie visioon on kasvada

ehituskontserniks, mis suudab alati

pakkuda pisut enam, kui klient

oskab oodata.

Our vision is to become a

construction group that can always

offer a little bit more than the client

might expect.

Looking back at the impressive expansion of the Estonian economy in 2005, we can be pleased that growth, in particular internal growth, was also strong in our com-pany. We can proudly say that 2005 was the year when we laid the foundation for the new development phase of Eesti Ehitus as a construction group.

This is very true with regard to the rapid investment pace of the last year: while an investment of more than EEK 20 million into road building equipment can be considered normal, the acquisition of 100 percent holdings in subsidi-aries AS ASPI and AS Linnaehitus, and investments in the procurement of subsidiaries and affi liated companies in Ukraine that own specialised real estate in the total amount of over EEK 190 million, was defi nitely a major milestone for the group in 2005, as well as a cornerstone for further development.

The consolidated revenue of AS Eesti Ehitus in 2005 amounted to EEK 1.674 billion, which represents a

Vaadates tagasi Eesti 2005. aasta muljetavaldavale majanduskasvule, võime rahuloluga tõdeda, et meiegi kasvasime jõudsalt ning seda eelkõige sisemiselt. Võime julgelt öelda, et 2005. aastal pandi alus ehituskontserni Eesti Ehitus uuele arenguetapile.

Seejuures peame me eelkõige silmas möödunud aasta kõrget investeerimistempot – kui üle 20 miljoni kroonist investeeringut teedeehitustehnikasse võib pidada juba tavapäraseks, siis 100%lise osaluse soetamine tütarette-võtetes AS ASPI ja AS Linnaehitus ning investeeringud eriotstarbelistesse kinnisvara omavatesse tütar- ja sidusettevõtetesse Ukrainas kokku üle 190 miljoni krooni ulatuses on kindlasti kontserni 2005. aasta tähtsündmus ning edasise arengu üks nurgakivi.

ASi Eesti Ehitus konsolideeritud käive 2005. aastal oli 1,674 miljardit krooni, mis andis aastaseks kasvumääraks +5,4%. Sellest 93,5% moodustas tegevus Eestis ja 6,5% Ukrainas. Eestis turul õnnestus täita pea kõik peamised Pöördumine

Address Toomas LumanNõukogu esimees

Chairman of the Council

4

püstitatud eesmärgid ning tagada kontserni ettevõtete tasakaalustatud ja ühtlane areng. Oleme äärmiselt rahul, et suutsime oluliste muutuste lõpuperioodil säilitada Ukrainas majandustegevuse mahu 2004. aasta tasemel ning luua tugeva stardiplatvormi järgmiseks hüppeks. Selle üheks tõestuseks on kontserni aastavahetuse 1,23 miljardi kroonine lepingute portfell (0,81 miljardit aasta varem), mis saavutati eelkõige tänu kõikide liikmesette-võtete ühtlasele panusele.

Tagamaks jätkuvat konkurentsivõimet ning kvaliteetset teenust, peame äärmiselt oluliseks piisava hulga pädeva personali leidmist ja olemasolevate pühendunud tööta-jate jätkuvat motiveerimist. Soosime selgelt tulemuslik-kust – tähtaegadest kinnipidamist, soorituse kasumlik-kust ilma järeleandmiseta kvaliteedis, asjakohaseid innovatiivseid insener-tehnilisi lahendusi. Selle toetuseks oleme suurendanud inseneridele ja tugiüksuste töötaja-tele suunatud koolitusprogrammide mahtu, kus muu

hulgas viisime koostöös Ettevõtluse Arendamise Siht-asutuse ja Estonian Business School’iga läbi mahuka ja mitmeetapilise keskastme juhtide arenguprogrammi. Meie enda ja meie partnerite poolt läbiviidavad kooli-tused jätkuvad kindlasti ka tulevikus.

Üldise optimismi taustal ei saa aga märkimata jätta mõningate kiire kasvuga kaasnevate pidurdavate ilmin-gute esilekerkimist, mis võivad hakata mõjutama ka ehitusettevõtete tulemusi Eestis. Nendeks on süvenev kvalifi tseeritud tööjõu puudus allhankijatel ning ehitus-materjalitööstuse tegevusega võimsuste piiril kaasnev ehitushindade tõus, millega võivad seonduda tagasilöögid üldises kvaliteedis ja tähtaegades.

Meie oleme väljakutseteks valmis.

growth of 5.4 percent. Estonia accounted for 93.5 per-cent of total revenue, while 6.5 percent came from Ukraine. On the Estonian market we fulfi lled all of our set goals and ensured the balanced and even development of group companies. We are extremely satisfi ed that in the fi nal phase of important changes we were able to pre-serve the business volumes in Ukraine at their 2004 level and to create a strong starting platform for the next jump. Among others, this is proven by the group contract portfolio that totalled EEK 1.23 billion at the end of the year (up from 0.81 billion a year earlier) and was the result of the common effort of all group companies.

To ensure that we remain competitive and provide quality service, we consider it extremely important to fi nd a suffi cient number of competent employees and to continue motivating our existing staff. We strongly promote performance-based results, such as adhering to deadlines, profi tability without sacrifi cing quality, timely

innovative engineering and technical solutions. To strengthen these policies we have increased the volume of training programmes targeted at engineers and sup-port unit staff. In cooperation with Enterprise Estonia and Estonian Business School, we carried out an extensive and phased development programme for middle manag-ers. Training courses provided by us and by our partners will defi nitely be continued in the future.

In the context of general optimism we cannot ignore the emergence of several restricting factors that accompany rapid growth and could start affecting the results of construction companies in Estonia. These factors include the increasing lack of a qualifi ed workforce facing subcon-tractors, and the rise in construction prices. The latter is being fuelled by the construction materials industry, which is working near full capacity, and that could start to affect general quality and deadlines.

We are ready for the challenges.

Jaano Vink

Juhatuse esimeesChairman of the Board

5

Volkswageni autokeskusVolkswagen car centre

Töö teostaja/Contractor OÜ Mapri ProjektArhitekt/Architect Andres KaristeTellija/Client AS Saksa Auto

Büroohoone Tetris Offi ce building Tetris

Töö teostaja/Contractor AS Eesti EhitusArhitekt/Architect Martin AuninTellija/Client AS Kaupmees&Ko

Töö teostaja/ContractorArhitekt/Architect

Tellija/Client

AS Eesti EhitusPriit Kaljapulk

AS Würth

Würthi lao- ja büroohooneWürth warehouse and offi ce building

AS Eesti Ehitus

AS Linnaehitus100%

AS Aspi100%

OÜ Mapri Projekt52%

OÜ Eurocon64%

AS Järva Teed100%

OÜ Hiiu Teed100%

Eurocon Ukraine LLC100%

AS EE Grupp 86,16% Vähemusaktsionärid 13,84%Minority shareholders

Jaano Vink

Avo Ambur

Andri Hõbemägi

Erkki Suurorg

ASi Eesti Ehitus kontserni struktuur ja juhtkond seisuga 31.12.2005The structure and management of AS Eesti Ehitus as of 31.12.2005

– ASi Eesti Ehitus juhatuse esimees Chairman of the Board

– ASi Eesti Ehitus juhatuse liige, tehniline direktor Member of the Board, Technical Director

– ASi Eesti Ehitus juhatuse liige, fi nantsdirektor Member of the Board, Finance Director

– ASi Eesti Ehitus juhatuse liige, ehitusdirektor Member of the Board, Construction Director

Ain Tromp

Kalev Kase

Andres Erm

Priit Jaagant

– ASi ASPI juhatuse esimees Chairman of the Board of AS Aspi

– ASi Linnaehitus juhataja Chairman of the Board of AS Linnaehitus

– OÜ Eurocon juhatuse esimees Chairman of the Board of OÜ Eurocon

– OÜ Mapri Projekt juhatuse esimees Chairman of the Board of OÜ Mapri Projekt

8

985

16741588

1077

Aasta müügitulumiljonites kroonides

2002 2003 2004 2005 2002 2003 2004 2005 2002 2003 2004 20052002 2003 2004 2005

Kogutud töid järgmiseks aastaks

Lepingute portfell aastalõpu seisugamiljonites kroonides

Likviidsuskordaja Müügitulu töötaja kohtatuhandetes kroonides

Annual revenuein millions of EEK

Order backlogOrder backlog at the end of the year

in millions of EEK

Current ratio Revenue per employeein thousands of EEK

429

1232

812727

1,12 1,141,28

1,21

1928

23192603

2032

9

Valitud fi nantsnäitajad

Kasumiaruanne Income statement data 2003 2004 2004 2005tuhandetes kroonides thousands of EEK EGAAP* EGAAP IFRS IFRS

Müügitulu Revenue 1 076 954 1 588 010 1 588 010 1 674 454

Ärikasum Operating profi t 65 837 96 843 96 843 117 828

Kasum enne tulumaksustamist Profi t before income tax and minority interests 57 273 87 847 93 465 113 134

Aruandeaasta puhaskasum** Net profi t for the fi nancial period** 27 220 49 316 55 305 86 807

* ASi Eesti Ehitus 2005. aasta majandusaasta aruanne on esmakordselt koostatud rahvusvahelistest fi nantsaruandluse standarditest (IFRS) lähtuvalt. Võrreldavuse huvides on 2004. aasta majandustulemused esitatud nii Eesti hea raamatupidamistava (EGAAP) kui ka IFRS’i kohaselt, 2003. aasta tulemused vaid EGAAP’ist lähtuvalt.** Emaettevõtja aktsionäride osa kasumist.

* Financial statements of AS Eesti Ehitus for the year of 2005 are for the fi rst time prepared according to International Financial Reporting Standards (IFRS). For better comparability, the fi nancial data for 2004 has been presented according to both IFRS and Standards issued by the Estonian Accounting Standards Board (Estonian GAAP) and data for 2003 according to Estonian GAAP only.** Attributable to the equity shareholders of the parent company.

Bilanss Balance sheet data 31.12.2003 31.12.2004 31.12.2004 31.12.2005tuhandetes kroonides thousands of EEK EGAAP EGAAP IFRS IFRS

Käibevara Current assets 238 121 382 769 420 056 637 022

Põhivara Non-current assets 126 202 149 653 129 719 301 374

Varad kokku Total assets 364 323 532 422 549 775 938 396

Lühiajalised kohustused Current liabilities 196 801 326 221 328 256 557 677

Pikaajalised kohustused Non-current liabilities 36 120 42 964 42 964 191 511

Kohustused kokku Total liabilities 232 921 369 185 371 220 749 188

Vähemusosa* Minority share* 59 526 65 509 65 509 12 257

Omakapital (v.a vähemusosa) Total shareholders’ equity (excl. minority share) 71 876 97 729 113 046 176 951

Kohustused ja omakapital kokku (s.h vähemusosa)

Total liabilities and shareholders´equity (incl. minority share)

364 323 532 422 549 775 938 396

* Seoses üleminekuga IFRS’ile kajastatakse vähemusosa bilansis omakapitali koosseisus. Võrreldavuse huvides varasemate aastatega on vähemusosa ülaltoodud tabelis omakapitali koosseisust eraldatud.

* Minority share presentation in the balance sheet under IFRS was amended in 2005 and under the new standard it should be indicated as part of the share holders’ equity. In order to facilitate the comparison between the fi nancial statements for all periods above, the minority share is not presented as part of the shareholders’ equity.

Summary of the consolidated fi nancial statements

10

Rahavood Cash fl ow data 2003 2004 2004 2005tuhandetes kroonides thousands of EEK EGAAP EGAAP IFRS IFRS

Netorahavoog äritegevusest Cash fl ow from operating activities 133 506 87 543 107 694 156 837

Netorahavoog investeerimistegevusest Cash fl ow used in investing activities (15 662) (63 366) (63 406) (240 384)

Netorahavoog fi nantseerimistegevusest Cash fl ow from fi nancing activities (42 411) (24 827) (44 937) 162 305

Suhtarvud ja näitajad Ratios and indicators 2003 2004 2004 2005EGAAP EGAAP IFRS IFRS

Kaalutud keskmine aktsiate arv Adjusted weighted average number of shares 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 160 631

Puhaskasum aktsia kohta (EPS), kroonides Earnings per share (EPS), in kroons 9,1 16,4 18,4 27,5

Keskmine töötajate arv Average number of employees 530 610 610 722

Müügitulu töötaja kohta, tuhandetes kroonides Revenue per employee, in thousands of kroons 2 032 2 603 2603 2 319

EBITDA, tuhandetes kroonides* EBITDA, in thousands of kroons * 84 730 119 425 119 425 143 850

EBITDA määr müügitulust EBITDA margin, % 7,9 7,5 7,5 8,6

Ärikasumi määr, % Operating profi t margin, % 6,1 6,1 6,1 7,0

Puhaskasumi määr, %** Net profi t margin, % ** 4,8 4,6 5,0 5,6

Investeeritud kapitali tootlus, % Return on investment (ROI), % 27,0 39,4 40,4 31,1

Varade tootlus, % Return on assets (ROA), % 18,3 21,6 21,2 15,8

Omakapitali tootlus, % Return on equity (ROE), % 42,7 58,2 59,8 59,9

Omakapitali osakaal, % Equity ratio, % 36,1 30,7 32,5 20,2

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja Current ratio 1,21 1,28 1,28 1,14

Ehituslepingute teostamata osa, tuhandetes kroonides Order backlog, in thousands of kroons 727 472 812 086 812 086 1 232 349

* EBITDA = ärikasum + amortisatsioonikulu.** Puhaskasum = emaettevõtja aktsionäride osa + vähemusosaluse osa kasumist.

* EBITDA = operating profi t + depreciation charge.** Net profi t attributable to both equity shareholders of the parent company and minority shareholders.

SegmendidAS Eesti Ehitus koos tütarettevõtetega on tegev kõigis ehitusvald-konna peamistes segmentides. Meie põhitähelepanu on suunatud suurtele infrastruktuuriprojektidele nagu teed, sadamad ja keskkon-narajatised ning suurtele büroo- ja tööstushoonetele, samuti kõrge profi iliga ühiskondlikele hoonetele nagu kontserdisaalid, muuseumid jms. Kontsernis tegeleme ka elukondliku kinnisvara ehitamisega, kusjuures enamus selle segmendi ehitusest on olnud seotud meie enda arendusprojektidega.

Ettevõtete kaupa oleme ehitusturu erinevates segmentides esindatud alljärgnevalt:

KONTSERN

Hooned Rajatised

Mitteeluhoonedtööstushoonedärihoonedühiskondlikud hooned

Eluhoonedkor terelamud

••••

••

Teedeprojektidtee-ehitusteehooldus

Muu infrastruktuurhüdrotehnilised rajatisedkeskkonnarajatised

prügiladtehnovõrgud

•••

•••

••

Eesti Ehitus, Linnaehitus, Mapri Projekt, Eurocon Ukraine

Eesti Ehitus, ASPI

Äritegevus

Segments SegmentsAS Eesti Ehitus and its subsidiaries are active in all of the main segments of all sectors of construction. Our main focus is directed towards large infrastructure projects such as roads, ports and environmental facilities, and large offi ce and industrial buildings, as well as high profi le public buildings such as concert halls, museums, etc. The group is also engaged in the construction of residential properties, whereby most of the construction in this segment is related to our own development projects.

The operational segments of the group companies can be summarised as follows:

GROUP

Buildings Facilities

Non residential buildings:industrial premises and warehousescommercial buildingspublic buildings

Residential buildingsapar tment buildings

••

••

••

Road projectsroad constructionroad maintenance

Other infrastructurehydro-technical structuresenvironmental structures

waste disposal sitespipes and utility lines

•••

•••

••

Eesti Ehitus, Linnaehitus, Mapri Projekt, Eurocon Ukraine

Eesti Ehitus, ASPI

12

Ärisegmentide lõikes on kasvanud hoonete ehituse osakaal, seda eelkõige ärihoonete ja ühiskondlike hoonete mahu suhteliselt kiirema kasvu toel. Ärihoo-nete ehitusmaht on viimase kahe aastaga pea kahe-kordistunud, veelgi kiiremini – 2003. aastaga võrreldes üle kolme korra – on kasvanud aga ühiskondlike hoonete segment. 2005. aasta oluline sündmus oli selle tüübiliste hoonete jaoks üliolulise betoon-konstruktsioonitööde üksuse lisandumine värske kontserniliikme OÜ Mapri Projekt näol.

Eesti turule olemuslikult on kiiret kasvu näidanud eluhoonete segment, kuid seejuures tasub märkida, et eluhoonete segmendi osakaal kontserni müügi-tuludest on olnud stabiilselt alla 7%, näidates meie strateegilist keskendatust ehitusteenuse pakkumisele. Kui vaadata arenduskruntide soetamist kui üht stra-teegilist investeerimisalternatiivi, siis 2005. aastal iseloomustas meid eelkõige selektiivsus – soetasime

elamukrunte Tallinna ja Tartu valitud linnaosades, samas kui lõviosa investeeringuist läks jätkuvalt Aspi masinapargi uuendamisele ja Ukraina mitteelukond-likesse kinnisvaraprojektidesse.

Rajatiste segmendis on jätkuvalt kiiret kasvu näidanud nii teede- kui ka keskkonnaehitus, viimane siiski ärimahuliselt teedeehitusest mõnekordselt vähem. Põhilise negatiivse faktorina tuleb mõlemas segmendis märkida suvist kütusehindade hüppelist tõusu. Ühelt poolt põhjustas see sisseostetava transporditeenuse ja ehitustehnika renditeenuse hinna märgatava kal-linemise ja oma masinapargi kasutamise omahinna tõusu, teisalt aga ka teedeehituse ühe põhilise ehitus-materjali – bituumeni hinna prognoosimatu tõusu. Enamasti ei õnnestunud seda ootamatut kulude kasvu klientidega jagada, kuna põhiosa aasta ehituslepinguid oli selleks ajaks sõlmitud.

By business segments, the share of building construction has gone up, mainly because of the relatively faster growth in the volume of offi ce and public buildings. The construction volume of offi ce buildings has almost doubled in the last two years, while the segment of public buildings has grown even faster, tripling since 2003. An event of great importance in 2005 concerning these types of buildings was the addition of OÜ Mapri Projekt, an extremely valuable specialist in concrete structure works.

As is typical for the Estonian market, the residential building segment is showing rapid growth. It should be noted, however, that the share of the segment of residential buildings in group sales income has remained below 7 percent, indicating that our strategic focus is on the provision of construction services. If we look at the acquisition of development properties as one strategic investment alternative, in 2005 we focused mainly on selecting residential properties in certain districts of

Tallinn and Tartu, while the lion’s share of our invest-ments continued to go to the upgrading of the equip-ment in ASPI and into non-residential real estate pro-jects in Ukraine.

In the facilities segment, rapid growth has been shown by both road and environmental construction (the business volume of the latter, however, is several times lower than that of road construction). As the main negative factor, both segments are suffering from the sharp rise in fuel prices in the summer. On the one hand, this caused a signifi cant rise in the rental price of out-sourced transport services and construction equipment, and a rise in the cost of using our own equipment. On the other hand, we were also unable to predict that the price of bitumen, one of the main construction materials in road building, would increase so sharply. In most cases we were unable to share this unexpected rise in costs with our customers since most of the construction contracts for the year were already signed by that time.

Müügitulu jaotus segmenditiRevenue split between segments

RajatisedFacilities

HoonedBuildings

Müügitulu struktuur hoonete segmendisRevenue structure in buildings segment

KorterelamudApartment buildings

Ühiskondlikud hoonedPublic buildings

ÄrihoonedCommercial buildings

Tööstus- ja laohoonedIndustrial premises and warehouses

2003 2004 2005

2003 2004 2005

58% 55% 47%

42% 45% 53%

16% 10% 11%

20%

44% 35%

17%22%31%

33%24%

37%

13

Sillamäe jäätmehoidla katmineDecommissioning of a waste disposal site in Sillamäe

Töö teostaja/Contractor AS AspiProjekteerija/ Designer Wismut GmbHTellija/Client AS Ökosil

Muuga sadama vabatsooni pääslakompleksFree zone entrace complex at Muuga Port

Töö teostaja/ContractorArhitekt/Architect

Tellija/Client

Kortermajad TartusApartment buildings in Tartu

AS LinnaehitusPeeter Pere

AS Linnaehitus

Töö teostaja/ContractorArhitekt/Architect

Tellija/Client

AS Eesti EhitusToomas Uutmaa

AS Tallinna Sadam

2005. aastal lõpetatud suuremad objektid

Objekt Töö liik Asukoht Tööde maht Tellija Teostaja

Sillamäe sadam uusrajatis Sillamäe 1,3 km muuli AS Sillamäe Sadam AS Eesti Ehitus

Büroohoone Tetris uusehitis Mustamäe tee 46, Tallinn 4772 m² AS Kaupmees&Ko AS Eesti Ehitus

Muuga sadama vabatsooni pääslakompleks

uusehitis Maardu tee 57, Maardu77000 m²,sh hooneid 380 m²

AS Tallinna Sadam AS Eesti Ehitus

Würthi lao- ja büroohoone uusehitis Peetri küla, Rae vald 6748 m² AS Würth AS Eesti Ehitus

Puhastaja kaubamaja uusehitis Kadaka tee 76G, Tallinn 1600 m² AS Ebeta AS Eesti Ehitus

Autoringi autokeskus uusehitis Ringtee 75, Tartu 3274 m² AS Autoring AS Linnaehitus

Tapa Väljaõppekeskus uusehitis Loode 35, Tapa

õppehoone – 3714 m²staabihoone – 2688 m²haubitsate hall – 683 m²simulaatorite hall – 1609 m²

Kaitseministeerium AS Linnaehitus

Lõunakeskuse jäähall uusehitis Ringtee 73/75a, Tartu 14 100 m² OÜ Lõunakeskus AS Linnaehitus

Kaubanduskeskus uusehitis Jüri 83, Võru 4150 m² Võru Tarbijate Ühistu AS Linnaehitus

Ehitusmaterjalide kauplus uusehitis Tartu mnt 14, Jõhvi 3464 m² AS Famar-Desi AS Linnaehitus

Korterelamud uusehitis Luha 2, 4, 6, Tartu 3169+3169+3169 m² AS Linnaehitus AS Linnaehitus

Valga spordihall uusehitis Kuperjanovi 36, Valga 4500 m² SA Valga Sport AS Linnaehitus

Volkswageni autokeskus uusehitis Peterburi tee 2b, Tallinn 1890 m² AS Saksa Auto OÜ Mapri Projekt

Volkswageni autokeskus uusehitis Narva mnt 143, Jõhvi 2280 m² AS Saksa Auto OÜ Mapri Projekt

Neiseri tootmishoone III etapp uusehitis Seljaku tn 6, Laagri 3323 m² OÜ Neiser Invest OÜ Mapri Projekt

Sillamäe sadama muul uusrajatis Sillamäe 1 km AS Eesti Ehitus AS Aspi

Narva tuhavälja sulgemine tuhavälja sulgemine Narva 400 ha AS Narva Elektrijaamad AS Aspi

Pärnu maantee Järve lõik rekonstrueerimine Järve tn – Männiku tee vaheline lõik 50157 m² Tallinna Kommunaalamet AS Aspi

Jõelähtme–Kemba maantee tolmuvaba kate Kuusalu vald, km-d 24,4-34,3 9,9 km Põhja Regionaalne Maanteamet AS Aspi

Aegviidu–Kukevere maantee rekonstrueerimine Järvamaa 7,8 km Põhja Regionaalne Maanteamet AS Aspi

16

Major objects/projects completed in 2005

Project Type of work Location Volume of work Client Contractor

Sillamäe Port new facility Sillamäe the pier 1,3 km AS Sillamäe Sadam AS Eesti Ehitus

Offi ce building Tetris new structure Mustamäe tee 46, Tallinn 4772 m² AS Kaupmees&Ko AS Eesti Ehitus

Free zone entrance complex at Muuga Port

new structure Maardu tee 57, Maardutotal 77000 m²,buildings 380 m²

AS Tallinna Sadam AS Eesti Ehitus

Warehouse and offi ce building for Würth

new structure Peetri village, Rae parish 6748 m² AS Würth AS Eesti Ehitus

Puhastaja Department Store new structure Kadaka tee 76G, Tallinn 1600 m² AS Ebeta AS Eesti Ehitus

Autoring Car Center new structure Ringtee 75, Tartu 3274 m² AS Autoring AS Linnaehitus

Tapa Training Center new structure Loode 35, Tapa

3714 m²+ 2688 m²+ 683 m²+ 1609 m²

Estonian Ministry of Defence AS Linnaehitus

Ice rink in Lõunakeskus new structure Ringtee 73/75a, Tartu 14 100 m² OÜ Lõunakeskus AS Linnaehitus

Shopping Center new structure Jüri 83, Võru 4150 m² Võru Tarbijate Ühistu AS Linnaehitus

Building materials shop new structure Tartu mnt 14, Jõhvi 3464 m² AS Famar-Desi AS Linnaehitus

Apartment buildings new structure Luha 2, 4, 6, Tartu 3169+3169+3169 m² AS Linnaehitus AS Linnaehitus

Valga sports hall new structure Kuperjanovi 36, Valga 4500 m² SA Valga Sport AS Linnaehitus

Volkswagen car centre new structure Peterburi tee 2b, Tallinn 1890 m² AS Saksa Auto OÜ Mapri Projekt

Volkswagen car centre new structure Narva mnt 143, Jõhvi 2280 m² AS Saksa Auto OÜ Mapri Projekt

Stage III of the Neiser production building

new structure Seljaku tn 6, Laagri 3323 m² OÜ Neiser Invest OÜ Mapri Projekt

Pier at Sillamäe Port new facility Sillamäe 1 km AS Eesti Ehitus AS Aspi

Closing of Narva ash fi elds closing of ash fi eld Narva 400 ha AS Narva Elektrijaamad AS Aspi

Järve section of Pärnu Road reconstruction Tallinn 50157 m²Tallinn Municipal Engineering Services Department

AS Aspi

Jõelähtme-Kemba Road dust free pavement Kuusalu parish, 24,4-43,3 km 9,9 kmThe Road Administration of Northern Region

AS Aspi

Aegviidu-Kukevere Road reconstruction Järvamaa 7,8 kmThe Road Administration of Northern Region

AS Aspi

17

Port of Sillamäe, the easternmost port in the European

Union, was opened on October 14, 2005.

This construction project was the largest water con-

struction project undertaken by Eesti Ehitus in the

history of the company.

The construction began in September 2003, and in the

two years of phase 1 development AS Eesti Ehitus

supervised the construction of a double-sided oil quay, a

mooring quay with a ramp for ro-ro ferries, 3 quays for

general cargo and one quay for liquid chemicals. During

the project, 5,700 square metres of quay walls, 8,300

tetrapods and 4.5 km of piles were installed. Among

others, our subsidiary AS ASPI laid, using its own

resources, 0.45 million cubic metres of fi lling for the

breakwaters and quays.

Without doubt, this has been the most exciting port

construction project in recent years. Executing work in

extreme weather conditions and in a constant fi ght with

natural forces was anything but easy and several times

tested our strength severely. Mainly thanks to the

commitment of the project team leaded by Arvo Kiro-

tus and very constructive cooperation with the cus-

tomer, all problems were overcome and the port was

completed on time.

Undoubtedly, the Port of Sillamäe will play an important

role in the further development of Ida-Virumaa and we

are happy that we have been able to participate in

building a brand new port. We hope that we will also be

able to be a reliable partner for the customer when he

takes the next steps.

14. oktoobril 2005 avati Sillamäe Sadam, mis on ühtlasi

Euroopa Liidu idapoolseim sadam.

Sillamäe sadam oli Eesti Ehituse jaoks kõige suuremahu-

lisem vesiehituslik projekt läbi ettevõtte ajaloo.

Sadama ehitusega alustati 2003. aasta septembris ning

kahe aastaga valmisid I etapi ehitustööde käigus ASi

Eesti Ehitus juhtimisel kahepoolne naftakai, sildumiskai

koos rambiga ro-ro tüüpi parvlaevadele, 3 kaid üld-

kaupade ja 1 kai vedelkeemia tarbeks. Tööde käigus

ehitati 5700 m² kaiseina, paigaldati 8300 tetrapoodi ja

süvistati toruvaiu kogupikkusega 4,5 km. Muu hulgas

paigaldas meie tütarfi rma AS Aspi oma jõududega 0,45

miljonit kuupmeetrit muuli- ja kaitäidet.

Võib julgelt väita, et tegemist oli kõige põnevama välja-

kutse esitanud sadamaehitusliku projektiga viimaste

aastate jooksul. Tööde teostamine meie jaoks uudsetes

ja äärmuslikes ilmastikutingimustes ning võitlus loodus-

jõududega oli kõike muud kui kerge ning pani projekti-

meeskonna oskused mitmelgi korral tugevalt proovile.

Eeskätt tänu Arvo Kirotuse juhitud projektimeeskonna

ennastsalgavale tööle ning väga konstruktiivsele

koostööle tellijaga said kõik raskused ületatud ning

sadam tähtaegselt valmis.

Sillamäe sadamal on kindlasti oluline roll Ida-Virumaa

edasises arengus ja meil on hea meel, et oleme saanud

osaleda täiesti uue sadama rajamisel. Loodame olla

tellijale usaldusväärne partner ka järgmiste sammude

tegemisel.

Sillamäe sadam

Port of Sillamäe

Sillamäe sadamPort of Sillamäe

Töö teostaja/Contractor AS Eesti EhitusProjekteerija/Designer AS MerinTellija/Client AS Sillamäe Sadam

With the building of the ice skating rink, Linnaehitus completed the development of the main building of Lõunakeskus in Tartu.

In the fi rst phase of the construction works of the shopping complex Lõunakeskus in 2000-2001, Linnaehi-tus was the general contractor for developing a shop-ping centre with extensive parking lots and access roads at the edge of the city of Tartu.

Extension works of the shopping centre Lõunakeskus started under the management of Linnaehitus in 2004. It included building a new fashion department store and in its centre a multifunctional ice skating rink. The existing part of Maksimarket was also rebuilt and the main entrance was moved to the shopping centre.

Most of the shopping centre is a one-storey structure. The skating rink along, with auxiliary premises, is located underground. On the ground fl oor is the fashion

department store that surrounds the ice skating rink, while on the second fl oor is the terrace café. The net fl oor area of the whole shopping centre is approxi-mately 30,000 square metres.

In addition to the shopping centre, the complex includes the Sotka furniture store that was built in 2002, under general contracting of Linnaehitus (the building’s closed net fl oor area is approximately 2,000 square metres), and the Ehitus Service store for construction materials and building supplies that was completed in 2003 (with a closed net fl oor area of 6,567 square metres).

For Linnaehitus, the Lõunakeskus shopping centre is the fi rst such extensive project in terms of building volume, budget and the size of the project management team. The project manager of the construction works was Ain Rebane, while the project of building the Sotka and Ehitus Service stores was managed by Tõnis Vaher.

Jäähalli valmimisega tõmbas Linnaehitus alla joone Lõuna-

keskuse peaehitise arendusele Tartus.

Lõunakeskuse kaubanduspargi ehitustööde esimeses etapis

rajati aastatel 2000-2001 Tartu linna servale Linnaehituse

peatöövõtul suuremahuliste parklate ja juurdesõiduteedega

kaubanduskeskus.

Kaubanduskeskuse Lõunakeskus laiendustööd algasid

Linnaehituse juhtimisel 2004. aastal. Rajati uus moe-

kaubamaja ning selle keskele polüfunktsionaalse kasutusega

jääväljak. Ehitati ümber ka olemasolev Maksi marketi osa,

kuhu rajati peasissepääs kaubanduskeskusesse.

Kaubanduskeskus on enamuses ühekordne. 0-tasandil

asub jääväljak koos abiruumidega, esimesel korrusel

moe kaubamaja, mis ümbritseb jääväljakut, teisel korrusel

rõdukohvik. Kogu kaubanduskeskuse Lõunakeskus

netopind on ca 30 000 m².

Lisaks kaubanduskeskusele Lõunakeskus kuuluvad Lõu-

nakeskuse kaubandusparki ka 2002. aastal Linnaehituse

juhtimisel rajatud Sotka mööblikauplus (hoone suletud

netopind ca 2000 m²) ning 2003. aastal valminud Ehitus

Service ehitusmaterjalide kauplus (hoone suletud

netopind 6567 m²).

Linnaehituse jaoks oli Lõunakeskuse kaubanduspargi näol

tegemist esimese nii suuremahulise ettevõtmisega, seda

nii mahult, eelarvelt kui ehitustöid juhtinud meeskonna

arvukuselt. Kaubanduskeskuse Lõunakeskus ehitustöid

juhtis projektijuht Ain Rebane, Sotka mööblikaupluse ja

Ehitus Service ehitusmaterjalide kaupluse ehitust projekti-

juht Tõnis Vaher.

Lõunakeskus

Lõunakeskus20

Lõunakeskuse jäähallIce rink in Lõunakeskus

Töö teostaja/Contractor AS LinnaehitusArhitekt/Architect Ülo PeilTellija/Client OÜ Lõunakeskus

Narva tuhavälja sulgemineClosing of Narva ash fi elds

Töö teostaja/Contractor AS AspiProjekteerija/Designer AS SiltumselektroprojektTellija/Client AS Narva Elektrijaamad

Tapa VäljaõppekeskusTapa Training Centre

Töö teostaja/Contractor AS LinnaehitusArhitekt/Architect AS ETP Grupp, Matti LeinbokTellija/Client Kaitseministeerium/Estonian Ministry of Defence

Ehitusmaterjalide kauplus JõhvisBuilding materials shop in Jõhvi

Töö teostaja/Contractor AS LinnaehitusArhitekt/Architect Randväli & Karema ASTellija/Client AS Famar-Desi

Töö teostaja/ContractorArhitekt/Architect

Tellija/Client

Puhastaja kaubamajaPuhastaja Department Store

AS Eesti EhitusAndres Kariste

AS Ebeta

Töö teostaja/ContractorArhitekt/Architect

Tellija/Client

Autoringi autokeskusAutoring Car Center

AS LinnaehitusÜlo Peil

AS Autoring

Töö teostaja/ContractorArhitekt/Architect

Tellija/Client

Valga spordihallValga sports hall

AS LinnaehitusÜlo Peil

SA Valga Sport

AS Eesti Ehitus became a construction group in the spring 2002 when a 51 percent holding in AS Linnaehitus and 52.94 percent holding in AS ASPI was acquired from the parent company AS EE Grupp. As a logical continuation in organizing the structure of the group, a buyout offer was made to the minority shareholders of both companies in the spring of 2005, and in August AS Eesti Ehitus acquired the remaining 49 percent of AS Linnaehitus and 47.06 percent of AS ASPI.

The objective of these steps was to streamline the group’s management structure, involve key executives of subsidi-aries in group management, create logic for increased stable management of the main processes within the group and to reach maximum synergy between group members in the fi eld of project management, real estate development, and projects carried out with our own resources.

In the framework of this deal, the minority shareholders of

these two companies were offered an opportunity to acquire shares of AS Eesti Ehitus, as a result of which all former minority shareholders of AS ASPI received a total of 6.5 percent holding and minority shareholders of AS Linnaehitus received a total of 6.94 percent shareholding.

The second key investment was the acquisition of a 52 percent holding in OÜ Mapri Project in January 2005. The objective of this deal was to strengthen the “presen ce” of AS Eesti Ehitus in the segment of conc rete works, as well as to cater to general construction sites with a cost of between EEK 5 million and 15 million, for the execution of which the group’s structure was no longer optimal.

The acquisitions into subsidiaries made in 2005 exceeded EEK 191 million.

Considering further rapid growth in Ukraine to be neces-sary, AS Eesti Ehitus sold 36 percent of OÜ Eurocon to the subsidiary’s management board members in July 2005.

AS Eesti Ehitus ehituskontsernina sai alguse 2002. aasta

kevadel, mil emaettevõttelt AS EE Grupp soetati 51%line

osalus ASis Linnaehitus ning 52,94%line osalus ASis ASPI.

Loogilise jätkuna ehituskontserni struktuuri korrastamisel

tehti 2005. aasta kevadel mõlema ettevõtte vähemusakt-

sionäridele ettepanek oma osaluste müügiks ning augustis

soetas AS Eesti Ehitus ülejäänud 49% ASis Linnaehitus

ning 47,06% ASis ASPI.

Nende sammude eesmärk oli korrastada kontserni juhti-

misstruktuuri, kaasates tütarettevõtete võtmeisikuid enam

kontserni juhtimisse, luues kontsernisiseselt ühtsema

põhiprotsessi ohjamise loogika ning võttes maksimumi

kontserni liikmete vahelisest sünergiast projektijuhtimise,

kinnisvaraarenduse ning oma tööjõuga teostatavate projek-

tide juhtimise vallas.

Tehingu raames võimaldati mainitud ettevõtete vähemus-

osanikel soetada ka ASi Eesti Ehitus aktsiaid, mille tule-

musena said kõik endised ASi ASPI vähemus aktsionärid

ettevõttes kokku 6,5%lise ja ASi Linnaehitus vähemus-

aktsionärid kokku 6,94%lise osaluse.

Teise olulise investeeringuna tuleb käsitleda 52%lise

osaluse omandamist OÜs Mapri Projekt jaanuaris 2005

eesmärkidega tugevdada eelkõige ASi Eesti Ehitus “kohal-

olekut” betoonitööde segmendis, samuti katmaks üldehi-

tuslikke objekte maksumusega 5-15 miljonit krooni, mille

teostamiseks kontserni enda struktuur oli muutunud

ebaoptimaalseks.

2005. aastal tehtud tütarettevõtete investeeringute

soetusmaksumused ületasid 191 miljonit krooni.

Pidades oluliseks Ukraina-suunalise tegevuse edasist kiiret

kasvu, müüs AS Eesti Ehitus juulis 2005 36% OÜ Eurocon

osadest vastava tütarettevõtte juhatuse liikmetele.

Osaluste ostja müük

Acquisition and sale of holdings

24

Usume, et oluline on töötajate karjääri ja professionaalse

arengu edendamine nii projektimeeskondades kui ka kogu

kontsernis. 2005. aastal ulatusid kulutused kontserniette-

võtete töötajate koolitusele 1,66 miljoni kroonini (aastane

kasv +74%). Aruandeperioodil keskendusime enim tööta-

jate erialasele koolitamisele ja keelteoskuse täiendamisele.

Üha suuremat rolli mängib sisekoolituse osakaal, mida

täiendavad ettevõtete erivajadustest lähtuvad spetsiaal-

programmid. Koostöös EASi ning EBSiga viisime läbi

mahuka keskastmejuhtide arenguprogrammi. Sarnast

koostööd plaanime jätkata ka tulevikus.

Kontserni töötajate arv on viimasel kolmel aastal nii

insener-tehnilise personali (ITP) kui tööliste osas järjepide-

valt kasvanud. Ettevõtetest on kontserni suurim tööandja

AS ASPI koos oma tütarettevõtetega, kus töötab pea 60%

meie töötajatest. Kiiret kasvu on näidanud OÜ Mapri

Projekt ning Eurocon Ukraina LLC – seda põhiliselt lisan-

dunud ehitusmahtude tõttu.

Töötajad

Employees

Majandusaasta ITP Töölised Aasta keskmine kokku

2005 261 461 722

2004 217 393 610

2003 191 339 530

We believe that it is important to promote employee

careers and professional development both in project

teams and in the group as a whole. In 2005, training costs

for group employees amounted to EEK 1.66 million (annual

growth of 74 percent). In the reporting period we focused

more on providing our employees with specialized training

and language training. The share of in-house training supple-

mented by special programmes based on the companies’

specifi c needs has become more important. In cooperation

with Enterprise Estonia and EBS we carried out an exten-

sive development programme for middle managers and also

plan to continue such cooperation in the future.

The number of group employees in terms of both engi-

neering and technical personnel and workers has continued

to grow over the last three years. Of group companies, the

largest employer is AS ASPI and its subsidiaries, which

emp loy almost 60 percent of our staff. Rapid growth has

been also shown by OÜ Mapri Projekt and Eurocon

Ukraina LLC, mainly because of additional construction

volume.

Financial year ETP Other employees Average

2005 261 461 722

2004 217 393 610

2003 191 339 530

25

Regarding the events following the end-of-balance sheet

date, a special note should be made about the initial

public offering of shares of Eesti Ehitus on the Tallinn

Stock Exchange. Shares were sold to public and private

investors by EE Grupp, the core shareholder of Eesti

Ehitus, and additional shares were also issued.

The period of the initial public offering of shares was

from May 2 until May 11, 2006 and involved a total of

2,950,324 shares. In addition, the lead manager of the

IPO was entitled to distribute another 327,814 shares.

All in all, professional investors received 2,901,153

shares (around 88.5 percent) and retail investors

received 376,985 shares (around 11.5 percent) during

the IPO. Employees and members of the supervisory

boards and management boards of Eesti Ehitus, its

subsidiaries and AS EE Grupp and AS Eurox, and their

next of kin received 76,094 shares during the IPO.

A sign of good news, and of the reliability of the com-

pany, was that the initial demand by professional inves-

tors for shares amounted to 22,702,505 shares or 8

times more than the total number of shares available to

them. The total demand for the IPO was 2,261,725

shares which was six times higher than the number of

shares that were distributed. This means that the IPO

was subscribed eight times over.

The fi nal share price was EEK 89.97 (EUR 5.75) per

share and the trading of shares of AS Eesti Ehitus on the

Tallinn Stock Exchange began on May 18, 2006.

Eesti Ehitus raised around EEK 130 million and EE Grupp

raised approximately EEK 164 million from the IPO

(including over-allotment shares). All in all, the fi nal

volume of the IPO was around EEK 294 million.

Bilansipäeva järgsetest sündmustest tuleb eraldi esile

tõsta Eesti Ehituse aktsiate noteerimist Tallinna Väärtpa-

beribörsil, mille käigus müüs olemasolevaid aktsiaid Eesti

Ehituse tuumikaktsionär EE Grupp ning emiteeriti ka

uusi aktsiaid.

Aktsiate esmase avaliku pakkumise periood kestis 2.

maist 11. maini 2006 ning see hõlmas kokku 2 950 324

aktsiat. Lisaks kasutas pakkumise peakorraldaja õigust

jaotada ülejaotamise käigus veel 327 814 täiendavat

aktsiat. Kokku jaotati pakkumise käigus kutselistele

investoritele 2 901 153 (ligikaudu 88,5%) ja jaeinvesto-

ritele 376 985 (ligikaudu 11,5%) aktsiat. Eesti Ehituse,

tema tütarettevõtete ning ASi EE Grupp ja ASi Eurox

töötajatele, nõukogu ja juhatuse liikmetele ning nende

lähikondlastele jaotati avaliku pakkumise raames kokku

76 094 aktsiat.

Hea uudis ja märk ettevõtte usaldatavuse kohta oli see,

et kutselistele investoritele suunatud pakkumise esialgne

kogunõudlus oli 22 702 505 aktsiat, mis oli 8 korda

suurem neile jaotatud aktsiate koguarvust. Avaliku

pakkumise kogunõudlus oli 2 261 725 aktsiat, mis oli 6

korda suurem avalikus pakkumises jaotatud aktsiatest.

Seega märgiti pakkumine 8-kordselt üle.

Aktsiate lõplikuks hinnaks kujunes 89 krooni ja 97 senti

(5,75 eurot) ühe aktsia kohta ning kauplemine Eesti

Ehituse aktsiatega algas Tallinna Börsil 18. mail 2006.

Aktsiate emissioonist teenis Eesti Ehitus ligi 130 miljonit

krooni ja EE Grupp ligi 164 miljonit krooni (koos üle-

jaotamisoptsiooni aktsiatega). Kokku kujunes pakkumise

mahuks seega ligikaudu 294 miljonit krooni.

Eesti Ehituse akt siate noteerimine Tallinna börsil

IPO of Eesti Ehitus on the stock exchange

26

Vahetult pärast pakkumise läbiviimist oli Eesti Ehitusel kokku

üle 2100 aktsionäri – emissiooni käigus märkis aktsiaid 2070

Eesti jaeinvestorit ning 57 institutsionaalset investorit 12 riigist.

Emissioonijärgselt kuulus meie tuumik aktsionärile AS EE Grupp

ligikaudu 66.15% Eesti Ehituse aktsiatest. Vabas ringluses olevad

aktsiad moodustavad 24% Eesti Ehituse aktsiakapitalist.

Avaliku pakkumise peakorraldaja oli AS Suprema Securities,

kaaskorraldaja AS Hansapank, Eesti Ehituse ja EE Grupi õigus-

nõustaja Advokaadibüroo Raidla & Partnerid, peakorraldaja

õigusnõustaja Curtis, Mallet-Prevost, Colt & Mosle LLP ning

audiitor KPMG Baltics AS.

Shortly after the completion of the IPO, Eesti Ehitus had over

2,100 shareholders. In the course of the issue, shares of Eesti

Ehitus were subscribed by 2,070 Estonian retail investors and

57 institutional investors from 12 countries. After the issue,

the core shareholder AS EE Grupp owned approximately

66.15 percent of Eesti Ehitus. Publicly owned shares make up

24 percent of the share capital of Eesti Ehitus.

The IPO was lead managed by AS Suprema Securities and

co-managed by AS Hansapank. The legal adviser of Eesti

Ehitus and EE Grupp was Law Firm Raidla & Partners, the

legal adviser of the lead manager was Curtis, Mallet-Prevost,

Colt & Mosle LLP, and the auditor was KPMG Baltics AS.

Revenue and profi tThe group’s consolidated revenue in 2005 amounted to

EEK 1.674 billion (an increase of 5.4 percent) and the net

profi t was EEK 94 million (an increase of 18 percent).

The share of the parent company’s shareholders in the

net profi t was EEK 86.8 million (growth of 57 percent).

The latter fi gure partly refl ects the impact of the acqui-

sition of full ownership in AS ASPI and AS Linnaehitus in

August 2005, which reduced the share of minority

shareholding in the total result. Geographically, a majo-

rity of the revenue came from Estonia. Ukraine’s share

was 6.5 percent, which means that the Ukraine business

volume remained at the 2004 level.

Of the group companies, the main contributors to

revenue were the parent company, with EEK 617.8

million, and AS ASPI, a subsidiary, with 597.4 million.

While revenue increased only slightly, the main achieve-

ment was the improvement of the group’s business

profi tability in which AS Linnaehitus recorded its all-

time best and Eurocon Ukraine LLC did better than

expected. In addition, very rapid revenue and profi t

growth was also recorded by the group’s newest mem-

ber OÜ Mapri Project. The profi tability of all other

group members remained somewhat below the 2004

level.

Cash fl ow managementThe cash fl ow in 2005 was mainly characterized by an

improved operating cash fl ow from EEK 107.7 million to

156.8 million, and the remarkable growth of investments

made in subsidiaries. The fi rst achievement was primarily

the result of an improvement in the execution of con-

struction contracts, while the second was mainly related

to the acquisition of minority holdings in AS ASPI and AS

Müügitulu ja kasumKontserni 2005. aasta konsolideeritud müügituluks

kujunes 1,674 miljardit krooni (kasv +5,4%) ning puhas-

kasumiks 94 miljonit krooni (kasv +18%), sh emaette-

võtja aktsionäride osaks puhaskasumist 86,8miljonit

krooni (kasv +57%). Viimane kasvumäär peegeldab

osaliselt 2005. aasta augustis toimunud täisosaluse

soetamist ASis ASPI ja ASis Linnaehitus, millega vähenes

vähemusosa osakaal kogutulemis. Geograafi liselt moo-

dustas suurema osa müügitulust tegevus Eestis; Ukraina

osakaaluks jäi 6,5%, mis tähendas, et Ukrainas toimunud

majandustegevuse maht säilis 2004. aasta tasemel.

Ettevõtetest olid müügitulu osas suurimateks panustaja-

teks emaettevõte 617,8 miljoni ja tütarettevõte AS ASPI

597,4 miljoni krooniga. Müügimahu kerge kasvu kõrval

on märkimist väärt siiski kontserni ärikasumlikkuse

paranemine, kus läbi aegade parima tulemuse tegi AS

Linnaehitus ning plaanitust paremini tegutses Eurocon

Ukraine LLC. Lisaks saavutas väga kiire kasvu müügitulus

ning kasumlikkuses kontserni värskeim liige OÜ Mapri

Projekt. Ülejäänud kontserniliikmete ärikasumlikkus jäi

mõnevõrra 2004. aasta tulemustele alla.

Rahavoo juhtimine2005. aasta rahavoogu iseloomustasid enim põhitege-

vuse rahavoo paranemine 107,7 miljonilt kroonilt 156,8

miljoni kroonini ning tütarettevõtetesse tehtud

investeeringute märkimisväärne kasv. Esimest toetas

eelkõige ehituslepingute akteerimistempo paranemine,

teist vähemusosade soetamine ASis ASPI ja ASis Linna-

ehitus, mille tulemusena omab AS Eesti Ehitus mainitud

ettevõtetes 100%, ning 52%lise enamusosaluse soeta-

mine OÜs Mapri Projekt.

Nagu mainitud äritegevuse kirjelduses, iseloomustas

Ehituskontserni fi nantsülevaade

Financial overview of the construction group

28

kontserni investeerimistegevust eelkõige märkimis-

väärne rahapaigutuste maht tütarettevõtetesse (üle 191

miljoni krooni) ning teedeehitus ja -hooldustehnika

uuendamisse (üle 27 miljonit krooni). Samuti tegutseti

aktiivselt kinnisvarainvesteeringute vallas, soetades

krunte nii Eestis kui läbi sihtotstarbeliste tütar- ja sidus-

ettevõtete Ukrainas.

Intensiivset investeerimistegevust fi nantseeriti märkimis-

väärses ulatuses laenudega. Seejuures suunati pangalae-

nud tegevusse Eestis ning ASilt EE Grupp saadud laenu-

dega rahastati investeeringuid Ukrainas. Bilansipäeva

järgselt on kõik laenud EE Grupile tagastatud.

Lähitulevik2006. aastat alustab Eesti Ehituse kontsern läbi aegade

suurima tööde portfelliga – sõlmitud lepingute teosta-

mata tööde maht oli 31.12.2005 seisuga 1,23 miljardit

krooni (aasta varem 0,81 miljardit, 2 aastat varem 0,73

miljardit krooni). Hea meel on märkida, et selle numbri

kasvu on toetanud ühtlaselt kõik kontserni liikmed kõiki-

dest meie poolt kaetavatest ehitusturu segmentidest.

Linnaehitus, as a result of which AS Eesti Ehitus owns 100

percent of both companies, as well as the acquisition of

52 percent of OÜ Mapri Projekt.

As noted in the review of business operations, the

group’s investments were dominated by notable invest-

ments in the subsidiaries (over EEK 191 million), and

upgrading of road building and road maintenance equip-

ment (over EEK 27 million). In addition, the company was

active in the real estate investment segment, procuring

properties both in Estonia and, through specialized

subsidiaries and affi liated companies, in Ukraine.

Intensive investment activities were fi nanced mainly by

loans. Most bank loans were directed to the operations in

Estonia and the loans received from AS EE Grupp were

used to fi nance investments in Ukraine. Post balance

sheet date, all loans to AS EE Grupp were repaid.

Near futureEesti Ehitus Group will enter into the year 2006 with its

largest-ever order portfolio: the volume of contracted

construction works amounted to EEK 1.23 billion, as of

December 31, 2005 (the volume was 0.81 billion a year

ago and 0.73 billion two years ago.) It is a pleasure to

note that our order books have been growing thanks to

the efforts of all group members and involve all const-

ruction segments.

29

Kasumiaruanne

Konsolideeritud kasumiaruanne Consolidated income statement 2005 2004tuhandetes kroonides thousands of EEK

Müügitulu Revenue 1 674 454 1 588 010

Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Cost of sales 1 498 375 1 435 984

Brutokasum Gross profi t 176 079 152 026

Üldhalduskulud Administrative expenses 72 495 53 915

Muud äritulud Other operating income 18 603 1 954

Muud ärikulud Other operating expenses 4 359 3 222

Ärikasum (kahjum) Operating profi t before fi nancing costs 117 828 96 843

Finantstulud ja -kulud Net fi nancing costs

Finantstulud Financial income 6 381 1 626

Finantskulud Financial expenses 11 075 5 004

Finantstulud ja -kulud kokku Net fi nancing costs -4 694 -3 378

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Profi t before tax 113 134 93 465

Tulumaks Income tax expense 19 159 14 338

Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) Profi t for the period 93 975 79 127

Attributable to:

sh emaettevõtja aktsionäride osa kasumist Equity holders of the parent 86 807 55 305

vähemusosaluse osa kasumist Minority interest 7 168 23 822

Income statement

30

Bilanss

Balance sheet

Konsolideeritud bilanss Consolidated balance sheet 31.12.2005 31.12.2004tuhandetes kroonides thousands of EEK

VARAD ASSETS

Käibevara Current assets

Raha ja raha ekvivalendid Cash and cash equivalents 192 490 113 732

Nõuded ostjate vastu Trade receivables 210 944 134 802

Muud nõuded ja ettemaksed Other receivables and prepayments 93 228 67 676

Varud Inventories 140 360 103 846

Käibevara kokku Total current assets 637 022 420 056

Põhivara Non-current assets

Sidusettevõtete aktsiad ja osad Shares in associates 21 309 110

Muud pikaajalised fi nantsinvesteeringud Other investments 10 748 0

Kinnisvarainvesteeringud Investment property 2 601 2 604

Materiaalne põhivara Property, plant and equipment 134 871 98 552

Immateriaalne põhivara Intangible assets 131 845 28 453

Põhivara kokku Total non-current assets 301 374 129 719

VARAD KOKKU TOTAL ASSETS 938 396 549 775

KOHUSTUSED LIABILITIES

Lühiajalised kohustused Current liabilities

Laenukohustused Interest-bearing loans and borrowings 117 650 37 639

Võlad hankijatele Trade payables 129 174 145 205

Maksuvõlad Tax liabilities 29 200 15 363

Muud võlad ja ettemaksed Other payables and advances 278 741 127 803

Lühiajalised eraldised Provisions 2 912 2 246

Lühiajalised kohustused kokku Total current liabilities 557 677 328 256

Pikaajalised kohustused Non-current liabilities

Pikaajalised laenukohustused Interest-bearing loans and borrowings 160 338 32 490

Muud pikaajalised võlad Other liabilities 29 126 8 169

Pikaajalised eraldised Provisions 2 047 2 305

Pikaajalised kohustused kokku Total non-current liabilities 191 511 42 964

KOHUSTUSED KOKKU TOTAL LIABILITIES 749 188 371 220

OMAKAPITAL EQUITY

Vähemusosalus Minority interest 12 257 65 509

Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital Total equity attributable to equity holders of the parent

Aktsiakapital Share capital 34 819 30 000

Ülekurss Share premium 8 192 0

Kohustuslik reservkapital Statutory capital reserve 4 158 3 000

Muud reservid Other reserves 795 -568

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Retained earnings 42 180 25 309

Aruandeaasta kasum (kahjum) Profi t for the period 86 807 55 305

OMAKAPITAL KOKKU TOTAL EQUITY 189 208 178 555

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 938 396 549 775

31

Jõelähtme–Kemba maanteeJõelähtme–Kemba Road

Töö teostaja/Contractor AS AspiProjekteerija/Designer MaanteeametTellija/Client Põhja Regionaalne maanteeamet / The Road Administration of Northern Region

Aegviidu–Kukevere maanteeAegviidu–Kukevere Road

Töö teostaja/Contractor AS AspiProjekteerija/Designer Andres Urm InseneribürooTellija/Client Põhja Regionaalne maanteeamet / The Road Administration of Northern Region

Töö teostaja/ContractorProjekteerija/Designer

Tellija/Client

Pärnu maantee Järve lõikJärve Section of Pärnu Road

AS Aspi AS K-Projekt

Tallinna Kommunaalamet/Tallinn Municipal Engineering Services Department

Töö teostaja/ContractorProjekteerija/Designer

Tellija/Client

AS Aspi K-Projekt

Tallinna Kommunaalamet/Tallinn Municipal Engineering Services Department

Merivälja–Randvere tee ristmikMerivälja–Randvere intersection

Kontaktandmed

Contact data

AS EE GruppLiivalaia 13/15

10118 Tallinn

Eesti

Telefon 627 2020

Faks 627 2027

grupp@grupp.ee

AS Eesti EhitusNarva mnt 24

10120 Tallinn

Eesti

Telefon 640 0450

Faks 631 2229

eestiehitus@eestiehitus.ee

www.eestiehitus.ee

AS LinnaehitusRingtee 12

51013 Tartu

Eesti

Telefon 730 0020

Faks 730 0021

post@linnaehitus.ee

www.linnaehitus.ee

AS AspiPeterburi tee 46

11415 Tallinn

Eesti

Telefon 621 1642

Faks 621 1641

aspi@aspi.ee

www.aspi.ee

AS Järva TeedMäo tee 1

75751 Sillaotsa

Eesti

Telefon 384 6610

Faks 384 6629

jarvateed@jarvateed.ee

OÜ Hiiu TeedAllika 40

92412 Kärdla

Eesti

Telefon 462 2270

Faks 462 2299

hiiuteed@hiiuteed.ee

OÜ Mapri ProjektKatusepapi 4

11412 Tallinn

Eesti

Telefon 681 8340

Faks 681 8350

mapri@mapri.ee

www.mapri.ee

OÜ EuroconNarva mnt 24

10120 Tallinn

Eesti

Telefon 640 0450

Faks 631 2229

eurocon@eurocon.ee

www.eurocon.com.ua

AS EE GruppLiivalaia 13/15

10118 Tallinn

Estonia

Phone +372 627 2020

Fax +372 627 2027

grupp@grupp.ee

AS Eesti EhitusNarva mnt 24

10120 Tallinn

Estonia

Phone +372 640 0450

Fax +372 631 2229

eestiehitus@eestiehitus.ee

www.eestiehitus.ee

AS LinnaehitusRingtee 12

51013 Tartu

Estonia

Phone +372 730 0020

Fax +372 730 0021

post@linnaehitus.ee

www.linnaehitus.ee

AS AspiPeterburi tee 46

11415 Tallinn

Estonia

Phone +372 6621 1642

Fax +372 621 1641

aspi@aspi.ee

www.aspi.ee

AS Järva TeedMäo tee 1

75751 Sillaotsa

Estonia

Phone +372 384 6610

Fax +372 384 6629

jarvateed@jarvateed.ee

OÜ Hiiu TeedAllika 40

92412 Kärdla

Estonia

Phone +372 462 2270

Fax +372 462 2299

hiiuteed@hiiuteed.ee

OÜ Mapri ProjektKatusepapi 4

11412 Tallinn

Estonia

Phone +372 681 8340

Fax +372 681 8350

mapri@mapri.ee

www.mapri.ee

OÜ EuroconNarva mnt 24

10120 Tallinn

Estonia

Phone +372 640 0450

Fax +372 631 2229

eurocon@eurocon.ee

www.eurocon.com.ua

Trükitud taaskasutuses olevale paberile.Printed on recycled paper.

34