Tallinna Haigla rajamise liiklusmõju Tallinna ... · Kavandatava Tallinna Haigla liikuvusnõudluse jagunemise aluseks saab võtta Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) , praeguse Meremeeste

1

INSENERIBÜROO STRATUM

Tallinna Haigla rajamise liiklusmõju Tallinna

tänavavõrgule ja haiglale ligipääsetavus

Tallinn 2018

2

INSENERIBÜROO STRATUM

Tallinna Haigla rajamise liiklusmõju Tallinna

tänavavõrgule ja haiglale ligipääsetavus

Täiendatud seletuskiri 01.06.2018

Tallinn 2018

3

SISUKORD

Tallinna haigla liikuvusnõudlus ja selle tagamine ................................................................................................... 4

Planeeringu lähtekohad ...................................................................................................................................... 4

Haigla personal ................................................................................................................................................... 4

Patsiendid ........................................................................................................................................................... 6

Ligipääsetavus ....................................................................................................................................................... 10

Ligipääsetavus olemasoleva ühistranspordiga ................................................................................................. 10

Bussiühendus................................................................................................................................................ 10

Järeldused: ................................................................................................................................................... 17

Trammitee võimalik pikendus Narva maanteel Lasnamäele ............................................................................ 18

Olemasolev olukord ..................................................................................................................................... 18

Kaalutlused trammitee ehitusega kaasnevatest liikluspiirangutest ............................................................. 18

Aluspõhimõtted trammitee pikendamise kavandamisel ............................................................................. 19

Trammiteede võimalik paiknemine Narva mnt Kadrioru lõigul ................................................................... 19

Trammiteede lahendus Russalka liiklussõlmes ............................................................................................ 19

Trammiteede lahendusvariandid klindile tõusul .......................................................................................... 20

Trammiteede pikendamine Smuuli teest Rahu teeni ................................................................................... 21

Ligipääsetavus autoga. Autoliikluse mõjud ........................................................................................................... 24

Analüüsitud variandid ....................................................................................................................................... 24

Tulemused ........................................................................................................................................................ 27

Modelleerimistulemused hommikusel tipptunnil ........................................................................................ 27

Modelleerimistulemused õhtusel tipptunnil ................................................................................................ 32

Tulemuste kokkuvõte ....................................................................................................................................... 42

Juurdepääsetavus ............................................................................................................................................. 43

Olemasoleva planeeringu liiklusskeem ............................................................................................................. 45

Autoliiklus ..................................................................................................................................................... 45

Kergliiklus ja ühistransport ........................................................................................................................... 46

4

TALLINNA HAIGLA LIIKUVUSNÕUDLUS JA SELLE TAGAMINE

PLANEERINGU LÄHTEKOHAD

Tallinna Haigla (TH, käesolevas töös ka Suurhaigla) planeeringu kohaselt jaguneb prognoositav liikluskoormus

patsientide ja personali liikuvusnõudluseks. Patsientide prognoositav arv ja liikumisviiside jagunemine jaguneb

omakorda kaheks - erakorralise meditsiini osakonna (EMO) patsiendid ja kliiniku patsiendid.

Haigla projekteerimisega tegeleva töörühma andmetel on prognoos järgmine:

EMO juurdepääsu liikluskoormuseks on prognoositud 70 000 - 80 000 autot patsienti aastas (tippaeg 8:00-18:00), st 191-219 autoga patsienti/ööpäevas. Kui võrdsustada autode arv patsientidega, siis tegemist oleks maksimaalse autode arvuga. Reaalsuses ca ½ patsiente pöördub EMO-sse jalgsi/ühistranspordiga/taksoga. Regionaalhaigla EMO teenindamiseks on seni piisanud ca 30 kohalisest patsientide parklast. Üks patsient viibib EMO-s keskmiselt ca 2-3 tundi. Planeeritav EMO tuleb tegevusmahtudelt pisut suurem, kui Regionaalhaiglas. Seega on planeeritud patsientidele EMO parkla suuruseks ca 40-50 parkimiskohta.

Kliinik: ca 700 000 pöördumist aastas ehk ca 1900 autoga patsienti /ööpäevas maksimaalselt. Ca ½ patsiente saabub ühistranspordiga. Regionaalhaiglas teenindas patsiente ca 130 kohaline patsiendiparkla ja tuli sellega hädapärast toime. Tallinna Haigla polikliiniku tegevusmaht tuleb ca 2x suurem, kui Regionaalhaiglas, seega patsiendiparkla peaks olema vähemalt 3x suurem, soovitavalt vähemalt 4x, sest Regionaalhaigla patsiendid kasutavad tõenäoliselt mitte ainult eespool kirjeldatud parklat, vaid ka Regionaalhaiglaga külgnevaid Tallinna Lastehaigla tasulisi parklaid.

Personal 1000-1500 autot/ööpäevas maksimaalselt. Kuna ühistranspordiühendus on hea, siis hinnanguliselt pooled tulevad bussiga.

HAIGLA PERSONAL

Haigla planeeringu lähteülesande kohaselt on hinnatud personali arvuks 3500 inimest, kellest hinnanguliselt

1000 inimest saabub haiglasse autoga, 2500 ühistranspordiga. Personali voog tööpäevas on 3500.

Personali parkimisalade sisenemisteede planeerimisel tuleb lähtuda eeldusest, et hommikul tööpäeva alguses

(ajavahemikul ca 7.30-9.00) soovib personali parkimisalale siseneda ca 1000 autot (päevane vahetus) ning ca

500 autot öise vahetuse alguses.

Ühistranspordiga saabub hommikusel tipuajal (ajavahemikul ca 7.30-9.00) tööle ca 2500 inimest, öise vahetuse

alguses ca 1200 inimest. Seega ühes maksimaalse tunni jooksul kujuneks ühistranspordi nõudluseks ca

1500…2000 töötajat.

Haigla töötajate elukohtade jagunemine on esitatud järgneval joonisel.

5

Haigla töötajate elukohtade jagunemine

6

PATSIENDID

Haigla planeeringu lähteülesandes on öeldud järgmist:

Juurdepääsuteede ja hoonestu planeerimisel tuleb arvestada järgmiste logistiliste voogudega:

Erakorralise meditsiini osakond (EMO) - erakorraline kiirabipatsientide/ kiirabisõidukite voog.

- ööpäeva keskmiseks transpordivooks on ca 30-40 sõidukit;

Erakorralise meditsiini osakond (EMO) - ambulatoorne erakorraliste patsientide voog.

- ambulatoorsete patsientide voog ööpäevas on ca. 250 – 300 patsienti;

Ambulatoorsetele plaanilistele vastuvõttudele ja statsionaari pöörduvate patsientide voog.

Patsientide voog tööpäevas on 1650 – 2200 (s.h. statsionaar 150 – 200 patsienti);

Arvestada tuleb, et hommikusel haigla polikliiniku, päevaravi osakonna, päevakirurgia osakonna ning

statsionaari töövoo „käivitamisperioodil“ (ajavahemik ca 7.30-10.00) soovib patsiendiparklasse minimaalse

intervalliga siseneda ca 300 autot tunnis.

Kavandatava Tallinna Haigla liikuvusnõudluse jagunemise aluseks saab võtta Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) ,

praeguse Meremeeste haigla ja Nakkuskliiniku patsientide arvu ja jagunemise.

ITK külastajate arv 2016.aastal oli 468 000 inimest.

Nad jagunesid elukoha alusel järgmiselt

Eesti maakond Haigusjuhtude arv

Harju maakond 420 508

Rapla maakond 10 327

Lääne-Viru maakond 6 694

Ida-Viru maakond 6 470

Lääne maakond 4 149

Saare maakond 3 729

Järva maakond 3 657

Pärnu maakond 3 519

Hiiu maakond 1 893

Tartu maakond 1 238

Viljandi maakond 949

Jõgeva maakond 463

Võru maakond 285

Valga maakond 284

Põlva maakond 156

Muu (välisriigid) 4 332

Kokku 468 653

7

Seega ligi 90% külastajatest saabusid haiglasse Harjumaalt, ülejäänud maakondade elanike ja välismaiste

patsientide jagunemine on järgmine:

ITK patsientide jagunemine elukoha maakonna lõikes

Harjumaa elanike jagunemine (ITK andmete alusel) omakorda on järgmine - 73% patsientidest on Tallinna

elanikud, ülejäänud 27% saabub haiglasse teistest omavalitsustest.

Kui jagada haiglat külastavad Tallinna elanikud omakorda linnaosade lõikes vastavalt nende teada olevale

elukohale saame järgmise jaotuse.

Linnaosa %

Külastajaid aastas

Haabersti linnaosa 8% 26 100

Kesklinna linnaosa 16% 48 500

Kristiine linnaosa 8% 23 400

Lasnamäe linnaosa 29% 88 700

Mustamäe linnaosa 16% 50 000

Nõmme linnaosa 7% 21 700

Pirita linnaosa 6% 17 300

Põhja-Tallinna linnaosa 11% 33 400

KOKKU 100% 309 100

0% 1% 1% 2% 2% 3%

Rapla maakond

Lääne-Viru maakond

Ida-Viru maakond

Lääne maakond

Saare maakond

Järva maakond

Pärnu maakond

Hiiu maakond

Tartu maakond

Viljandi maakond

Jõgeva maakond

Võru maakond

Valga maakond

Põlva maakond

Muu (välisriigid)

8

Meremeeste haigla ja Nakkuskliiniku (MH) patsientide arv ja jagunemine maakonniti aastal 2016 oli järgmine:

Haigla ,EMO Visiidid Amb.uuringud Kokku

Tallinn 17 122 162 534 32 211 211 867

Harjumaa (va Tallinn) 3587 30907 5826 40 320

Hiiumaa 40 269 49 358

Ida-Virumaa 127 1654 334 2115

Jõgevamaa 24 127 18 169

Järvamaa 37 650 108 795

Läänemaa 76 774 174 1024

Lääne-Virumaa 74 1513 245 1832

Põlvamaa 25 47 14 86

Pärnumaa 67 821 181 1069

Raplamaa 165 1773 327 2265

Saaremaa 44 306 41 391

Tartumaa 51 361 73 485

Valgamaa 18 71 17 106

Viljandimaa 30 239 45 314

Võrumaa 11 82 19 112

Patsientide arvu prognoosimisel, saadi summaarseks arvuks (ITK, Meremeeste Haigla ja Nakkushaigla summa):

Eesti maakond ITK MH Kokku

Tallinn 308 994 211 867 520 861

Harju maakond (va Tallinn) 111 514 40 320 151 834

Hiiu maakond 1 893 358 2 251

Ida-Viru maakond 6 470 2115 8 585

Jõgeva maakond 463 169 632

Järva maakond 3 657 795 4 452

Lääne maakond 4 149 1024 5 173

Lääne-Viru maakond 6 694 1832 8 526

Põlva maakond 156 86 242

Pärnu maakond 3 519 1069 4 588

Rapla maakond 10 327 2265 12 592

Saare maakond 3 729 391 4 120

Tartu maakond 1 238 485 1 723

Valga maakond 284 106 390

Viljandi maakond 949 314 1 263

Võru maakond 285 112 397

Muu (välisriigid) 4 332 - -

Kokku 468 653 263 308 727 629

9

Kui eeldada, et Tallinnast saabuvate külastajate jagunemine linnaosade lõikes vastab ITK külastajate

jagunemisele, siis saame järgmise tulemuse:

Külastajate arvu jagunemine Tallinna linnaosade lõikes

Linnaosa Külastajate arv aastas %

Haabersti linnaosa 43 931 8,4%

Kesklinna linnaosa 81 754 15,7%

Kristiine linnaosa 39 419 7,6%

Lasnamäe linnaosa 149 489 28,7%

Mustamäe linnaosa 84 353 16,2%

Nõmme linnaosa 36 541 7,0%

Pirita linnaosa 29 114 5,6%

Põhja-Tallinna linnaosa 56 260 10,8%

KOKKU 520 861 100%

Seega kokku saab prognoosida Tallinna haigla külastajate arvu alljärgnevaks:

Keskmiselt kokku ligikaudu 728 000 külastust aastas, millest Tallinnast saabub 521 000 inimest, mujalt

Harjumaalt 152 000 inimest ja mujalt Eestist 55 000 külastajat aastas.

Need arvud võivad muutuda olulistes piirides, kuid hinnanguliselt jääb aastane külastuste arv vahemikku 710 000

- 770 000.

Päevaseks külastajate arvuks saab prognoosida järgmisi väärtusi:

Kokku aastas, keskm

Päevas min

Päevas

keskm. Päevas max

Kokku 728 000 2000 2100 2200

Tallinn 521 000 1400 1500 1600

Harju* 152 000 400 500 600

Eesti ** 55 000 150 160 170

*va Tallinn

** va Tallinn ja Harju

Vastavalt haigla planeeringule võib eeldada, et pooled neist patsientidest saabuvad autoga, pooled

ühissõidukiga. Seega on kummagi liikumisviisi eeldatav genereeritav liiklusvoog ca 1000…1100 inimest päevas nii

ühistranspordiga kui autoga. Kui eeldada, et patsientide külastused jagunevad tööpäeva lõikes enam-vähem

10

võrdselt 8 tunni jooksul, perioodil kl 8:00-17:00, siis kujuneb keskmiseks tunniseks liiklusvooks (ühes suunas) ca

80-120 inimest tunnis ühissõidukitega ja sama palju autodega.

LIGIPÄÄSETAVUS

LIGIPÄÄSETAVUS OLEMASOLEVA ÜHISTRANSPORDIGA

BUSSIÜHENDUS

Täna on kavandatava tulevase haigla piirkond teenindatud bussiliinidega. Tulevasele Tallinna Haiglale on

olemasolevas olukorras kõige lähim peatus Meeliku, mida läbib tänases olukorras viis bussiliini:

1. Buss 12 Väike-Õismäe – Priisle (marsruut: Õismäe tee, A.H.Tammsaare tee, Järvevana tee, Peterburi

tee, J.Smuuli tee, Narva mnt, Mustakivi tee, Linnamäe tee, Ussimäe tee, K.Kärberi tn)

2. Buss 29 Viru keskus- Iru hooldekodu- Priisle (marsruut: Viru väljak, Narva mnt, Priisle tee, Hooldekodu tee, Ussimäe tee, K.Kärberi tn)

3. Buss 60 Priisle-Hobujaama (marsruut: Ussimäe-Kärberi ühendus, Linnamäe tee, Mustakivi tee, Narva mnt)

4. Buss 63 Priisle- Hobujaama (marsruut: Ussimäe-Kärberi ühendus, Priisle tee, Narva mnt)

5. Buss 65 Lasnamäe-lennujaam (marsruut: Mustakivi tee, Mahtra tn, Raadiku tn, Ümera tn, Ussimäe-

Kärberi ühendus, Linnamäe tee, Mustakivi tee, Narva mnt, Liikuri tn, Varraku tn, Punane tn, J.Smuuli

tee, Suur-Sõjamäe tn, Ääsi tn, Valukoja tn, Lõõtsa tn, Suur-Sõjamäe tn, Lennujaama tee)

Seega on olemasolevas olukorras tagatud tulevase Tallinna Haigla ühistranspordiühendus enamuse Lasnamäe

asumitega (liinid 12, 29, 60, 63 ja eriti 65), bussijaama ümbrusega, Järvevana tee ümbrusega, Tammsaare tee

ümbrusega, Ehitajate tee ümbrusega ja Väike-Õismäega (liin 12), Ülemiste asumiga (lennujaam, liin 65) ning

kesklinnaga (Viru keskus ja Hobujaama) liinid 29, 60 ja 63. Südalinna kaudu on tagatud ühendused ka sisuliselt

kõikide teiste Tallinna asumitega.

Busside sõiduplaan Meeliku peatuses (seisuga 17.04.2018) tööpäeval

Liin nr

Lasnamäe suund Kesklinna suund

12 29 60 63 65 12 29 60 63 65

Periood

5:00-6:00

5:49 5:32 5:32 5:42 5:18 5:09 5:27 5:31

5:43 5:57 5:40 5:20 5:42

5:56 5:33 5:57

5:47

11

6:00-7:00

6:18 6:03 6:10 6:12 6:05 6:16 6:01 6:01 6:09 6:10

6:32 6:39 6:24 6:24 6:44 6:44 6:32 6:14 6:23 6:31

6:46 6:37 6:38 6:59 6:27 6:39 6:53

6:50 6:54 6:35 6:54 7:22

6:59 6:44

6:50

6:57

7:00-8:00

7:00 7:15 7:07 7:09 7:04 7:16 7:09 7:05 7:09 7:51

7:16 7:51 7:14 7:24 7:29 7:31 7:45 7:12 7:21

7:30 7:21 7:36 7:59 7:48 7:18 7:35

7:44 7:29 7:52 7:26 7:47

7:37 7:33

7:46 7:41

7:54 7:49

7:56

8:00-9:00

8:02 8:31 8:01 8:04 8:30 8:03 8:21 8:05 8:00 8:12

8:17 8:09 8:17 8:51 8:18 8:14 8:11 8:39

8:30 8:17 8:28 8:34 8:22 8:25

8:44 8:24 8:42 8:47 8:30 8:38

8:33 8:55 8:37 8:52

8:42 8:45

8:50 8:56

8:58

9:00-10:00

9:01 9:05 9:05 9:08 9:17 9:01 9:01 9:04 9:09 9:05

9:16 9:48 9:13 9:24 9:41 9:14 9:35 9:16 9:24 9:33

9:29 9:22 9:39 9:29 9:27 9:41

9:44 9:30 9:56 9:44 9:38 9:58

9:59 9:42 9:58 9:48

9:53

10:00-11:00

10:14 10:47 10:04 10:13 10:09 10:13 10:18 10:02 10:14 10:01

10:28 10:14 10:29 10:36 10:28 10:17 10:32 10:20

10:28 10:47 10:55 10:42 10:30 10:47

10:43 10:56 10:44

10:56 10:56

11:00-12:00

11:57 11:10 11:02 11:40 11:17 11:08 11:05 11:05

11:22 11:20 11:20 11:24 11:37

11:34 11:39 11:33 11:42

11:46 11:57 11:46

11:59 11:59

12

12:00-13:00

12:12 12:21 12:12 12:27 12:13 12:06 12:14

12:25 12:42 12:49 12:24 12:27

12:39 12:36 12:45

12:50 12:49

13:00-14:00

13:39 13:08 13:02 13:00 13:41 13:38 13:02 13:08 13:06

13:59 13:15 13:23 13:15 13:29 13:41

13:28 13:44 13:26 13:47

13:41 13:39

13:52 13:52

14:00-15:00

14:16 14:29 14:05 14:02 14:16 14:07 14:31 14:05 14:10 14:20

14:41 15:15 14:18 14:25 14:55 14:44 15:01 14:18 14:22 14:45

14:59 15:51 14:31 14:37 14:28 14:34

14:44 14:49 14:37 14:49

14:54 14:45

14:56

15:00-16:00

15:14 15:03 15:04 15:21 15:09 15:47 15:07 15:02 15:11

15:29 15:11 15:17 15:47 15:27 15:17 15:15 15:32

15:45 15:22 15:30 15:43 15:25 15:28 15:54

15:33 15:43 15:59 15:33 15:39

15:43 15:54 15:42 15:55

15:51 15:51

15:59 15:58

16:00-17:00

16:01 16:31 16:08 16:11 16:09 16:15 16:23 16:06 16:08 16:24

16:17 16:17 16:25 16:32 16:31 16:15 16:22 16:54

16:31 16:26 16:39 16:47 16:24 16:35

16:45 16:34 16:52 16:32 16:50

16:43 16:39

16:52 16:46

16:54

17:00-18:00

17:00 17:07 17:00 17:07 17:02 17:01 17:05 17:02 17:06 17:20

17:15 17:48 17:07 17:23 17:32 17:15 17:41 17:11 17:16 17:39

17:30 17:14 17:33 17:58 17:30 17:20 17:29

17:45 17:22 17:46 17:45 17:30 17:42

17:30 17:59 17:38 17:58

17:39 17:46

17:48 17:54

17:58

18:00-19:00

18:01 18:29 18:06 18:15 18:17 18:00 18:22 18:02 18:15 18:05

18:17 18:14 18:32 18:42 18:15 18:11 18:28 18:35

18:33 18:22 18:45 18:30 18:23 18:45

13

18:47 18:30 18:46 18:35

18:57 18:39 18:48

18:51 18:58

19:00-20:00

19:10 19:03 19:03 19:02 19:10 19:02 19:03 19:13 19:04 19:02

19:25 19:47 19:16 19:21 19:37 19:15 19:37 19:28 19:21 19:39

19:40 19:26 19:38 19:28 19:44 19:40

19:55 19:41 19:57 19:41

19:56 19:54

20:00-21:00

20:16 20:37 20:12 20:22 20:11 20:09 20:21 20:02 20:07 20:19

20:36 20:28 20:40 20:49 20:24 20:16 20:25 20:57

20:56 20:41 20:59 20:44 20:30 20:44

20:55 20:40

20:51

21:00-22:00

21:25 21:05 21:24 21:27 21:04 21:06 21:03 21:09 21:36

21:59 21:16 21:42 21:24 21:54 21:16 21:27

21:27 21:29 21:46

21:40 21:39

21:53 21:50

22:00-23:00

22:44 22:03 22:01 22:06 22:26 22:03 22:09 22:08

22:14 22:23 22:38 22:15 22:29 22:46

22:26 22:43 22:26 22:46

22:38 22:37

22:49 22:49

23:00-00:00

23:47 23:00 23:00 23:15 23:11 23:00 23:08 23:19

23:12 23:22 23:13 23:28 23:49

23:23 23:42 23:24 23:50

23:36 23:35

23:47 23:46

23:58

00:00-01:00 0:08 0:04 0:14

14

Väljumiste arv Meeliku peatusest tööpäeval (liinid kokku)

Busside väljumiste arvud tundide, liinide ja suundade lõikes Meeliku peatuses on alljärgnevad:

Periood:

Lasnamäe suund

Liin nr:

Kesklinna suund

Liin nr:

12 29 60 63 65 12 29 60 63 65

5:00-6:00 1 1 3 2 2 0 0 4 3 1

6:00-7:00 3 2 5 4 2 3 2 7 4 4

7:00-8:00 4 2 7 4 3 3 2 8 4 1

8:00-9:00 4 1 8 5 2 4 1 7 5 2

9:00-10:00 5 2 6 4 2 5 2 5 4 2

10:00-11:00 2 2 5 3 3 4 1 5 3 2

11:00-12:00 0 0 5 4 1 0 1 5 3 2

12:00-13:00 0 0 4 2 2 0 1 4 3 1

13:00-14:00 1 2 5 3 1 0 1 5 3 2

14:00-15:00 3 3 5 4 2 2 2 6 4 2

15:00-16:00 3 0 7 5 2 4 1 7 5 3

16:00-17:00 4 1 6 4 2 3 1 7 4 2

17:00-18:00 4 2 8 5 3 4 2 7 5 2

18:00-19:00 5 1 6 3 2 4 1 6 3 2

19:00-20:00 4 2 5 4 2 5 2 3 3 2

20:00-21:00 3 1 4 3 2 3 1 5 3 2

9

16

20 2019

15

10

8

12

17 17 17

22

17 17

13

1011 11

2

8

20

1819

18

15

11

9

11

16

20

17

20

1615

1413

11 11

1

suund: Lasnamäe Suund: kesklinn

15

21:00-22:00 2 5 2 1 1 3 1 5 3 2

22:00-23:00 1 5 3 2 1 0 1 5 3 2

23:00-00:00 1 6 3 1 1 0 1 5 3 2

00:00-01:00 0 0 1 1 0 0 1 0 0 0

Olemasolevas olukorras on busside täituvus järgmine (andmed põhinevad Tallinna Transpordiameti

automaatse reisijate loenduse (APC) süsteemi andmetel.

Liin: 12 29 60 63 65

Tund linna välja linna välja linna välja linna välja linna välja

5 -17,3% 19,8% -5,1% 18,8% -6,8% 5,3%

6 52,6% -19,1% 38,7% -14,7% 20,4% -4,2% 10,5% -13,4% -4,0%

7 14,5% -17,0% 74,7% -6,7% 27,6% -7,3% 27,6% -17,4% 24,0%

8 15,2% -14,1% -12,0% 30,5% -9,8% 21,8% -16,3% -8,0%

9 22,6% -15,2% 46,7% -14,7% 19,8% -6,3% 19,0% -25,2% 5,9% -32,0%

10 15,9% -24,7% 38,7% 23,4% -10,6% 19,2% -31,2% -6,7%

11 -7,9% 20,6% -13,9% 17,1% -23,9% -4,7%

12 8,8% 22,9% -27,8% 15,2% -23,2% 10,7%

13 -12,5% 5,3% -6,1% 31,0% -29,6% 19,7% -20,8% -36,0%

14 24,3% -27,3% 13,8% 19,7% -31,0% 17,5% -10,4% 19,6%

15 13,5% -12,5% 27,2% -34,0% 17,2% -27,3% 20,9% -21,9% -16,0%

16 18,0% -22,2% 16,0% -25,3% 15,4% -34,4% 17,8% -29,1% 21,3%

17 25,0% -25,7% 14,0% -37,3% 16,1% -31,8% 22,2% -23,1% -11,9%

18 9,6% -18,8% 8,0% -28,0% 10,6% -36,8% 18,3% -16,3% 14,7%

19 16,6% -16,2% 6,7% -24,0% 9,8% -31,0% 20,7% -23,0% 18,7% -29,3%

20 8,6% -14,4% 17,3% -21,3% 11,5% -36,4% 13,6% -12,7% 8,8% -10,7%

21 6,6% 4,7% -24,0% 6,1% -22,6% 9,0% -24,5% -9,3%

22 10,7% -12,0% 2,6% -10,3% 3,5% -4,7% 5,3%

23 2,7% -8,0% 2,2% -13,3% 4,5% -2,9% -3,8%

0 -3,8%

Busside maksimaalse täituvuse (veovõime) suurused on 75 inimest tavabussis ja 125 inimest liigendbussis.

Ülaltoodud tabelis esitatud täituvuse väärtused on liiniti alljärgnevad:

- Liinidel 65, 29 ja 12- tavabuss (veovõime 75 inimest)

- Liinidel 63 ja 60 – liigendbuss (veovõime 125 inimest)

Kui hinnata seda, mil määral on tänastel liinidel vaba ressurssi, arvestades ka normatiivset täituvust, siis on

võimalik teostada vaba veovõime arvutus-teiste sõnadega määrata see reisijate arv, mida olemasolevad liinid

olemasoleva sõiduplaani alusel oleksid veel võimelised teenindama, arvestades ka täituvusnormi. . Selle

arvutuse juures on aluseks võetud busside normatiivse täituvuse piirväärtused:

16

- 85% veovõimest tipuaegadel (kell 7:00-9:00 ja 15:00-18:00)

- 70% veovõimest kell 9:00-15:00 ja 18:00-20:00

- 50% veovõimest ülejäänud aegadel.

Vaba veovõime, in/tunnis (Meeliku peatus)

Tund/Liin

Kesklinna suund

12 29 60 63 65

5:00-6:00 151 117 33

6:00-7:00 -6 17 259 198 150

7:00-8:00 159 15 574 287 46

8:00-9:00 209 64 477 395 128

9:00-10:00 178 35 313 255 96

10:00-11:00 162 24 291 190 105

11:00-12:00 53 309 198 105

12:00-13:00 46 236 206 44

13:00-14:00 48 243 189 105

14:00-15:00 69 84 377 262 76

15:00-16:00 170 32 462 307 158

16:00-17:00 151 52 609 336 96

17:00-18:00 180 106 603 392 128

18:00-19:00 181 47 446 194 83

19:00-20:00 200 95 226 185 77

20:00-21:00 138 40 365 212 92

21:00-22:00 143 49 399 229 105

22:00-23:00 44 421 249 97

23:00-00:00 50 423 246 105

00:00-01:00 53

Tund/Liin

Lasnamäe suund

12 29* 60* 63* 65

5:00-6:00 40 53 243 158 105

6:00-7:00 115 83 411 283 99

7:00-8:00 204 117 680 338 191

8:00-9:00 213 55 752 429 116

9:00-10:00 205 83 478 224 57

10:00-11:00 68 105 371 145 142

11:00-12:00 350 230 49

12:00-13:00 211 117 105

13:00-14:00 43 96 252 184 25

14:00-15:00 96 158 243 298 105

17

15:00-16:00 129 373 301 81

16:00-17:00 188 45 379 279 128

17:00-18:00 178 72 532 387 164

18:00-19:00 192 31 249 201 105

19:00-20:00 162 69 243 235 61

20:00-21:00 125 36 168 215 89

21:00-22:00 105 173 119 57 45

22:00-23:00 53 218 224 163 53

23:00-00:00 53 279 213 84 50

00:00-01:00 88 83

*Kesklinnaga ühendus

Tähistused: rohelisega- tipptunnid kollasega tipuaegade vaheline periood, sinisega varahommik ja hilisõhtu,

punasega- normatiivi ületav liin, valgel põhjal- perioodid, kus liinil väljumised puuduvad.

JÄRELDUSED :

Tänase liinivõrgu järgi tagavad liinid 63, 60 ja 29 ühenduse kesklinnaga (Viru/Hobujaama) ja Ussimäe asumiga,

29 Priislega. Liin 65 seob praktiliselt kogu Lasnamäe linnaosa, sh Ülemiste ja Suur-Sõjamäe, liin 12 aga Väike-

Õismäe, Kadaka tee, Tammsaare tee, Järvevana tee, Autobussijaama ja Smuuli tee ning teise otsana Ussimäe tee.

Kesklinna (Viru ja Hobujaama),Ülemiste ja Autobussijaama kaudu on haiglal tagatud ka normaalsed

ühistranspordiühendused teiste linnaosa asumite ning linna lähialadega.

Tallinna haigla liikuvusmõju, sealhulgas ühistranspordile, on siiski üsna tähelepanuväärne.

Eelkõige kujunevad siinkohal kriitilisteks tipuajad, mil toimub personali saabumine/lahkumine haiglasse,

kusjuures teatud piirides võivad need veel kokku langeda ka patsientide liikumisega.

Arvutuslikult prognoositult soovib hommikusel tipptunnil ühistransporti kasutades Tallinna haiglasse tööle sõita

1500-2000 töötajat, neist ca 400-500 Lasnamäe linnaosast ja 1000-1500 inimest muudest linnaosadest, kus

selleks tänase lahenduse korral oleks peamiselt võimalus kasutada ümberistumist kesklinnas. Tänase liinigraafiku

alusel oleks normatiivset piisavat veovõimet, ilma oluliselt teenindustaset halvendamata aga umbes 1100

inimese veoks ja Lasnamäe asumitest, kus prognoositav nõudlus on ligikaudu 500 inimest – ligikaudu 300 inimese

veoks.

Seega saab järeldada, et prognoositud mahtude realiseerimise korral on vajalik veovõime suurendamine

tipuaegadel, nii kesklinna kui Lasnamäe ja teiste linnaosade ühenduse tagamiseks vajaliku teenindustasemega.

Tänases olukorras on tipptundidel liini 60 väljumisi tunnis 7…8, liinil 63 4..5 ja liinil 29 1..2. Seega oleks kõige

lihtsam suurendada busside väljumiste arvu tipptunnil liinil 29 ja liinil 65.

Kui prognoos realiseerub, siis tähendaks see ca 4 liigendbussi või 6 tavabussi lisamist kesklinna ühendustele ja

kuni 2 liigendbussi või 3 tavabussi lisamist ühenduseks Lasnamäe asumitega tipptundidel.

18

Peab aga arvestama, et sellega võib kaasneda ka probleem ka liini 29 lõpp-peatuse Hobujaama läbilaskvusega,

liinide 60 ja 63 puhul aga Viru terminali läbilaskvusega.

Tipuvälistel aegadel, mil peamise täiendava liikluse tekitavad eelkõige patsiendid (kuni 120 inimest lisandub

tunnis), on vajaliku mahuga veovõime varu olemas ka olemasoleva lahenduse alusel. Siiski võib osutuda

vajalikuks ka liinide 12 ja 29 toimimine perioodil kl 11 kuni 13, kus täna liiklust ei toimu.

Seega saab kokkuvõtvalt väita, et ühendus kesklinnaga on üldiselt päeva lõikes, kuid mitte tipuajal, tagatud

piisava veovõime ja teenindustasemega, bussiliin 65 tagab üldiselt ka ühenduse tulevase Tallinna Haiglaga

sisuliselt enamuse Lasnamäe linnaosa asumitega, liin 12 aga ühenduse Haabersti ja Mustamäe ning

Autobussijaama piirkondadega. Ka sel liinil on olemas piisav veovõime, väikeseks probleemiks võib kujuneda aga

see, et liin 12 ei tööta päevasel ajal. Seda saab lahendada aga mõne väljumise lisamisega, kui haigla täies mahus

käivitub.

Vastavalt lähteülesandes toodud küsimusele trammitee vajalikkusest Tallinna Haiglaga seonduvalt, ei ole Tallinna

Haigla toimimise jaoks vajalik trammitee pikendamine Kadriorust Lasnamäele. Nagu eelpool toodud, on

olemasolev ühistranspordiühendus hea ning tipptunnil tekkida võivad probleemid saab lahendada mõne

väljumise lisamisega olemasolevatele bussiliinidele.

TRAMMITEE VÕIMALIK PIKENDUS NARVA MAANTEEL LASNAMÄELE

OLEMASOLEV OLUKORD

Haigla uuringu lähteülesandes on muuhulgas soovitud selgitada võimalusi Kadrioru trammitee pikendamiseks

Lasnamäele Narva maantee koridoris, mille realiseerimisel on eriti problemaatiliseks kohaks järsu pikikaldega

tõusulõik klindile Lauluväljaku juures. Olemasoleva sõidutee suurim pikikalle tõusul ulatub kohati ligi 6%-ni,

kusjuures standardi EVS 843-2016 „Linnatänavad“ järgi on trammitee suurimaks pikikaldeks taseme hea puhul

4% ja taseme rahuldav puhul 5%. Praegune sõidutee laius on võimaldanud kogu tõusulõigu pikkuses märgistada

sõiduteel viis sõidurada, millest kolm on ette nähtud Lasnamäelt laskuvale transpordile (üks nendest on

bussirada) ja kaks – Lasnamäele suunduvatele sõidukitele. Klindialuses lõigus on mõlemal pool sõiduteed

kõnniteed, kuid tõusul klindile on kõnnitee ainult tänava põhjaserval ning see pole treppide tõttu kergliiklusteena

kasutatav.

Narva maantee tänavamaa laius kinnistupiiride vahel on lõiguti väga erinev – klindile tõusu lõigu kitsaimas kohas

on see 45 m ja kõige laiemas kohas 100 m. Ka ei ole Narva maantee põhja- ning lõunapoolne tänavamaa piir

omavahel rööpsed ja selle tõttu on trammiteede lisamine keeruline ning mõne hoone lammutamine klindile

tõusu lõigul analüüsitud kolme variandi kohaselt on vältimatu rääkimata vajadusest võõrandada teed

ääristavatest kinnistutest hoonestuseta ja ka hoonetega servaribasid.

KAALUTLUSED TRAMMITEE EHITUSEGA KAASNEVATEST LIIKLUSPIIRANGUTEST

Trammitee pikendamise kavandamisel on arvestatud liikluse sulgemiste või kitsendamise võimalusi ehitustööde

ajal, mis eriti mõjutab valikuid Narva maantee lõigul Pirita tee ristmikust kuni Mäe tänava ristmikuni Lasnamäel.

Selle järsu pikikaldega klindile tõusu lõigu näol on tegu linna tähtsa põhitänavaga ja suhteliselt suure

liiklussagedusega. Pealegi on kõnealune teelõik osa Via Baltica raskeliikluse ainsast ühendusteest Tallinna

sadamatesse, mille sulgemine pole lubatav ja olulise kitsendamisega ehitustööde ajal ei saa arvestada. Sellest

tulenevalt on olulisteks kriteeriumideks variantide selekteerimisel vajadus tagada ehitamise perioodil bussi- ja

19

autoliiklusele ohutu ja võimalikult sujuv läbisõit vähemalt Narva maantee klindile tõusu lõigus, kuna mitme

sõiduraja sulgemisega ehitustööde ajaks kaasneksid ummikud ja/või pikad ümbersõidud.

Arvestades ehitustööde läbiviimise tehnoloogiat sellel lõigul on trammitee rajamine kavandatud nii, et

kapitaalsemad ehitustööd sõiduteede osas (sõiduradade arvu suurendamine või pikikalde ümberehitamine

laugjamaks) võiks saada realiseeritud pärast trammitee käiku andmist – kas töö viimases etapis (kui tramm

asendab oluliselt bussiliiklust) või ka hiljem omaette kapitaalse remonditööna. Põhjus on selles, et antud sõidutee

mõningased puudused ei halvenda liiklustingimusi oluliselt ega põhjusta ka liiklusummikuid.

Vaadeldaval trassil on käesoleval ajal liiklusummikute esinemise kohaks Narva maantee – Pirita tee kolmekülgne

ristmik. Käesoleva töö variantide planeerimisel selle ristmiku piirkonnas on võetud aluseks AS-i K-Projekt

lahendus, mis on koostatud Reidi tee projekteerimise käigus ja lähiajal on kavas viia ellu. Projekti järgi muutub

senine kompaktsem kolmekülgne ristmik neljakülgseks pikerguseks kaksikristmikuks ehk koordineeritult

toimivaks liiklussõlmeks. Arvestades Reidi tee alanud ehitust on planeeritud variantides püütud tulevase Russalka

liiklussõlme lahendust võimalikult vähe muuta, kusjuures nimetatud projekti lahendus on käesoleva töö

joonistele üle kantud peaaegu muutmatul kujul – variantides on lisatud ainult kavandatavad trammiteed ja

peatused.

ALUSPÕHIMÕTTED TRAMM ITEE PIKENDAMISE KAVANDAMISEL

Kaasaegne trammitee tuleks ükskõik millise variandi kohaselt kavandada ülejäänud liiklusest eraldatuna omaette

vööndile või ka ühiskasutuses liinibussidega, mis on üheks eelduseks ühissõidukite eelistamise juurutamisel

paindlike foorisüsteemide rakendamisega. Tagamaks juurdepääsu ka vaegliiklejatele tuleks trammipeatustes

näha ette kõrgendatud ooteplatvormid, mille pealispind ulatuks madalpõhjatrammide põranda kõrguseni ning

oleks kõnniteedega ühendatud laugjate kaldlõikude ehk panduste abil. Joonistel on näidatud ooteplatvormide

pikkused ilma pandusteta, mis lahendatakse hilisema projekteerimise käigus.

TRAMMITEEDE VÕIMALIK PAIKNEMINE NARVA MNT KADRIORU LÕIGUL

Kavandatud trammitee pikenduse lahendus Narva maanteel alates trammiteedest Jaan Poska tänava ristmikul

kuni Russalka liiklussõlmeni on esitatud ühes variandis kusjuures on arvestatud, et pärast Reidi tee käiku andmist

saab sellelt tänavalt Reidi teele ümber suunata senise raskeveoliikluse ning eeldatavasti suundub uuele

ühendusteele ka osa seni Kadrioru lõiku transiidina läbivatest autodest. Kuna vaadeldav teelõik on

põhimõtteliselt tulevase linna peatänava jätk, millel on tänu Reidi tee lisandumisele võimalik muuta liiklusolukord

inimsõbralikumaks, tuleks peale raskeveokite läbisõidu keelustamise piirata siin ka läbivat autoliiklust

liikluskorralduslike võtetega. Sellel lõigul on trammiteed kavandatud sõidutee servadele ja koos trammidega

hakkavad sellel lõigul trammteede vööndis sõitma ka bussid.

TRAMMITEEDE LAHENDUS RUSSALKA LIIKLUSSÕLMES

Vähendamaks trammiteede ehitamisega Russalka liiklussõlme piirkonnas kaasnevaid ümberehitustöid, on

Lasnamäele viivad trammiteed kavandatud liiklussõlme lõunaservale, kus sellega kaasneb pargi servaalal Reidi tee projektiga rajatavate pargiteede osas mõningane muudatus. Vältimaks suuremahulisi ümberehitustöid ei ole analüüsitud varianti, mis eeldaks liiklussõlme ümberehitamist sõiduteede asukoha muutmisega. Seejuures on

20

trammiteede lahendus liiklussõlme idaosas esitatud kahes variandis ja need omakorda on seotud trammiteede paigutuse variantidega järgneval, so Narva maantee tõusulõigul klindile.

TRAMMITEEDE LAHENDUSVAR IANDID KLINDILE TÕUSUL

Püstitatud ülesande lahendamise kavandamisel on analüüsitud kolme varianti:

variant L – trammiteede ehitamisega sõidutee lõunaservale

variant K – trammiteede ehitamine sõidutee keskele

variant P – trammitee ehitamisega sõidutee põhjaservale.

alamvariant L – kombineeritud pikikaldega trammiteede ehitamisega sõidutee lõunaservale

Arvestades eeltoodud kaalutlusi trammiteede ehitusega kaasnevatest liikluspiirangutest ei saa pidada

otstarbekaks varianti K, kuna selle variandi kohaselt läheks olemasolevast sõiduteest trammipeatuse kohal

kaduma mitu sõidurada ja seda mitte ainult ehituse ajal. Sest trammipeatuse ooteplatvormid ja trammiteed

vajavad sõltuvalt peatuse lahendusest tänava ristlõikest osa erineva laiusega:

kui peatuse ooteplatvormid on kohakuti, siis on laius vähemalt 11,5-12,0 meetrit,

kui ooteplatvormid on järjestikku ning trammiteed nende vahel teevad s-kurvi (nagu oli Pärnu maanteel trammipeatuses Vineeri), siis on osa laius vähemalt 6,0 – 6,5 m.

Niisiis jääks ühele sõidusuunale variandis K peatuse piirkonnas ainult üks sõidurada, täiendavate radade

rajamisega kaasneksid aga veelgi suuremad maade võõrandused ning võimalikud hoonete lammutused teed

ääristavatest kinnistutest. See on üks põhjustest, miks varianti K pole edaspidi käsitatud.

Klindile tõusul rakendatava tehnilise lahenduse kirjeldus

Arvestades eelkirjeldatud kaalutlusi liikluspiirangutest ehitustööde ajal ning tagamaks projektlahenduse

vastavuse standardis „Linnatänavad“ toodud nõuetele trammiteede lubatud suurima pikikalde osas on antud

olukorras otstarbekas kavandada järsu tõusu lõigus tugimüüride ehitamine üldjuhul trammiteede vööndi äärtele.

Erinevates variantides erineva pikkusega ja paigutusega tugimüüride asukohad on toodud joonistel, kus tüüpsed

ristlõiked kõverikel paiknevate trammideede kohta selgitavad tugimüüride põhimõttelist lahendust.

Variandi L lühikirjeldus

Olemasoleva sõidutee lõunaservale variandi L kohaselt ehitatavate trammiteede jaoks on mõeldav ehitada

trammiteede vöönd tõusul kas pikikaldega 4% (tase – hea) või 5% (tase – rahuldav). Vastavad pikiprofiili

alavariandid LV4% ja LV5% koos tõusu pikkustega on toodud pikiprofiilide joonisel. Joonisel näidatud suurim

kõrguste vahe olemasoleva maapinna ja tugimüüri ülaosa vahel (variandis LV4% ca 15 m) ei tähenda alati sama

kõrgusega tugimüüri vajadust, vaid sõltuvalt konkreetsetest tingimustest võib laiema maavõõranduse hinnaga

asendada välimise tugimüüri ülaosa geovõrguga tugevdatud nõlvaga.

Pikiprofiili alavariandi LV 4% valiku puhul kaasneb suure kõrguste vahe tõttu Narva mnt 128 elamu juurdepääsu

sulgemine tänavalt, mida asendab sõidu võimalus elamu hoovi Valgelt tänavalt. Samal põhjusel tuleb sulgeda

Turba tänava ühendus Narva maanteega kusjuures Valge tänava liiklus suunatakse Juhan Smuuli tee kaudu.

Samal põhjusel pole ühildatud klindipealsel alal trammipeatust olemasoleva bussipeatusega Lasnamägi, vaid

trammipeatus on nihutatud sellest 80 võrra ida poole. Tugimüüridega tõusulõigu pikkus selles alavariandis on

830 meetrit.

Pikiprofiili alavariantide LV4% ja LV5% puhul tuleb suure kõrgute vahe tõttu sulgeda Kuristiku tänava ühendus

Narva maanteega, kusjuures juurdepääs piirkonna elamutele saab toimuma Oru tänava ning Joa tänava kaudu.

21

Erinevalt eelkirjeldatust pole alavariandis LV5% vaja sulgeda juurepääsu Narva mnt 128 elamule ja säilib ka Narva

mnt olemasoleva ühendus Valge tänavaga Turba tänava lõigu kaudu. Tulevane trammipeatus klindipealsel alal

on ette nähtud olemasoleva bussipeatusega Lasnamägi kohakuti ning selle peatuse sõiduteepoolne

ooteplatvorm on ühises kasutuses bussisõitjatega. Tugimüüridega tõusulõigu pikkus selles alavariandis on 650

meetrit.

Kavandatud trammipeatused klindialuses teelõigus on ette nähtud mõlema pikiprofiili alavariandi kohaselt Joa

tn 3a elamu juures, kus paikneb senine bussipeatus Oru. Täiendav trammipeatus on ette nähtud veel ka tulevase

Reidi tee ristmiku piirkonda.

Variandi üheks puuduseks on suhteliselt suur vajadus maade võõrandamiseks tänavat ääristavatest kinnistutest

koos mõningate hoonete lammutustega. Maavõõranduste orienteeruvad piirid on toodud mõlema variandi

plaanijoonistel. Täpsemad andmed selle kohta on toodud alajaotuses „Variantide L ja P elluviimiseks vajalikud

maavõõrandused ja elamute lammutused“.

Kombineeritud pikiprofiiliga alamvariant L on lisatud tööle peale esmast tutvustamist. Narva mnt tõusu alguses

on 280 meetri pikkusel lõigul 4% pikikaldega tõus, millele järgneb 5% pikikaldega tõus. Peatuse asukoht üleval

jääb samasse asukohta, mis puhtalt 5% pikikaldega variandis. Kombineeritud variant kopeerib maapinda

täpsemalt (töömahud vähenevad) kuid miinuseks on Narva mnt 128 kinnistu juurdepääsu sulgemine otse Narva

maanteelt – trammitee on selles kohas veel 1-1,5 meetri sügavusel tugimüüride vahel.

Variandi P lühikirjeldus

Trammiteede suunamine Kadrioru lõigult Russalka liiklussõlme piirkonnas Narva maantee sõidutee põhjaservale

on Reidi tee projektlahenduse suure ümbermuutmise vältimiseks ette nähtud Pirita tee ristmikul, kus selleks on

ette nähtud ülekäiguraja kõrvale trammitee S-kõver. Sellega kaasneb Rahu tee projektis projekteeritud

valgusfooride ja stopp-joone nihutamine ca 20 m võrra ida suunas (seda nihutamist joonis ei kajasta). Järgnevas

lõigus on aga trammiteede vööndi kavandamine suhteliselt hõlpsam, kuigi pikiprofiili alavariantidest on variandi

P jaoks esitatud ainult soovitatav järsema tõusuga lahendus PV5%. Tänavamaa laius Oru tänava ristmiku

piirkonnas võimaldab siin näha ette trammipeatuse tänavakinnistule ilma maade võõranduseta, kuid eelnenud

lõigus kuuluvad selle variandi kohaselt lammutamisele elamud Narva mnt 77 ja 79 koos maade võõrandamisega.

Tugimüüridega tõusulõigu pikkus variandis P on 650m, selle 5% kaldega pikiprofiil võimaldab Lauluväljaku

sissepääsude juures ette näha jalakäijatele trepiastmeteta läbikäigu trammiteede alt koos Narva maantee

sõiduteed ületava ülekäigurajaga. Klindipealses lõigus on trammipeatus ette nähtud lauluväljaku kinnistust

võõrandataval servavaalal, olemasoleva bussipeatuse Lasnamägi naabruses.

Variandi P plaanijoonisel ja ristlõikel on lauluväljaku poolne tugimüür soovitatud ehitada mitte trammiteevööndi

servale, vaid kavandatud kergliiklustee välisservale. Selle eesmärk on muuta senine trepiastmetega kõnnitee

kergliiklusteeks. Käesoleval ajal saavad kergliiklejad kasutada alternatiivina lauluväljaku siseteid, kuid ülelinnalise

kergliiklusteede võrgu kujundamiseks võib kergliiklustee nõuetele vastava ühenduslõigu rajamist Narva maantee

koridoris soovitada tagamaks linnaosade vahelise kergliikluse ühenduse ka lauluväljakul toimuvate suurürituste

ajal, kui sissepääs lauluväljakule on piiratud.

TRAMMITEEDE PIKENDAMINE SMUULI TEEST RAHU TEENI

Kui vaadelda trammitee pikendamise võimalusi Lasnamäel kuni kavandatud Rahu tee koridorini, siis Narva

maantee ulatuses on trammitee variant P palju soodsam kui variant L. Esiteks oleksid tänava sõidutee

põhjaserval paiknevad trammiteed koos peatusega mõnevõrra soodsamad rajatava haigla teenindamise

seisukohalt. Peale selle takistaks Vana-Kuuli tänavale järgneva elamukvartali hoonestus trammitee ehitamist ja

hoonestuse lammutamise vältimiseks tuleks variandi L valiku korral nihutada, so ümber ehitada Narva maantee

olemasolev sõidutee vähemalt 300 m pikkuses lõigus. Variandi P valiku puhul tuleb aga võõrandada servariba

22

suure pindalaga kinnistust tunnusega 78403:304:0051, sest senine 30 m laiune tänavakoridor ei võimalda

omaette vööndil paiknevate trammiteede juureehitamist.

Variantide L ja P elluviimiseks vajalikud maavõõrandused ja elamute lammutused

Alljärgnevates tabelites on toodud vajalikud maade võõrandused joonistel toodud Narva maantee lõigu kohta

alates Russalka liiklussõlmest kuni perspektiivse Rahu tee koridorini.

Variant LV4% ja LV5%

Kinnistu aadress

Kinnistu tunnus

Märkused

Kadrioru park 78401:115:0105 sisselõige servas

Narva mnt 108 78401:115:0051 1 hoone lammutamine, sisselõige servas

Narva mnt 108a 78401:115:0192 sisselõige servas

Narva mnt 110 78401:115:2450 sisselõige servas




Joa 1 78401:115:0179 sisselõige servas




Turba 2 78401:101:2646 sisselõige servas


Variant PV5%

Kinnistu aadress

Kinnistu tunnus

Märkused

Kadrioru park 78401:115:0105 sisselõige servas


Narva mnt 77 78401:115:0133 nõuab kinnistu 100% võõrandamist, hoone lammutamine

Lauluväljak 78401:115:0015 sisselõige servas kergliiklusteede jaoks, üleval sisselõige trammitee ja peatuse jaoks

Narva mnt 79 - nõuab kinnistu 100% võõrandamist, hoone lammutamine

Mäe 1b 78401:101:3388 sisselõige servas


Turba 2 78401:101:2646 sisselõige servas


23

Joonisel Variant LV4% ja LV5%

Märkused:

1. Russalka liiklussõlme piirkonna lahenduse koostamisel on lähtutud AS K-Projekt lahendusest, mida käesolevas variandis on muudetud ainult pargiteede osas.

2. Erinevalt variandist P pole käesolevas variandis kohustuslik olemasoleva treppidega kõnnitee

ümberehitamine treppideta kergliiklusteeks järsu tõusu kohal, kuigi soovi korral on ka see

täiendavate tugimüüride ehitamisega võimalik.

3. Tugimüüridega ristlõike lahendus võimaldab saavutada trammiteedele järsul tõusul laugjamad

pikikalded (kas 4,0% või 5%) ning ühtlasi vajadusel vähendada trammiteede ehitamisega kaasnevaid

ümberehitustöid sõiduteede osas ehk eraldada trammiteede rajamiseks vajalikud tööd Narva

maantee sõidutee olukorra parendamisest, mis otseselt pole trammiteede ehitusest tingitud.

Joonisel Variant PV5%

Märkused:

1. Russalka liiklussõlme piirkonna lahenduse koostamisel on lähtutud AS K-Projekt lahendusest, mida

käesolevas variandis on püütud võimalikult vähe muuta. Peale muudatusettepaneku pargiteede osas on

variandis P ette nähtud nihutada Russalka liiklussõlme idapoolse jalakäijate ülekäigukoha foore ca 20 m

võrra ida suunas, et mahutada ülekäiguraja kõrvale ära trammiteede S-kõver. Trammitee lahendus on

toodud selle variandi joonisel Pirita tee ristmiku piirkonnas, kuid stopp-joone ja fooride uut asukohta

pole joonisel näidatud.

2. Kavandatud lahenduse teiseks põhiliseks eesmärgiks peale trammiteede rajamise on asendada klindile

tõusul treppidega kõnnitee treppideta kergliiklusteega. Seda võimaldab tugimüüridega ristlõigete

ettenägemine, tänu millele saavutatakse trammiteedele järsul tõusul laugjam pikikalle ning ühtlasi saab

vajadusel vähendada trammiteede ehitamisega kaasnevaid ümberehitustöid sõiduteede osas. Ehk

teiste sõnadega saab eraldada trammiteede rajamiseks vajalikud tööd Narva maantee sõidutee olukorra

parendamisest, mis otseselt pole trammiteede ehitusest tingitud.

24

LIGIPÄÄSETAVUS AUTOGA. AUTOLIIKLUSE MÕJUD

ANALÜÜSITUD VARIANDID

Vastavalt käesoleva töö lähteülesandele oli vajalik hinnata Tallinna Haigla valmimise järgset olukorda Tallinna

liiklussüsteemis, võttes arvesse järgmisi mõjufaktoreid:

A. Uued perspektiivsed arendused nii linnas (näiteks Tallinna Sadama arendus, Ülemiste City areng, Põhja-Tallinna arendusplaanid, Tondiraba jms ehk tulevased tihendatavad asustusalad (arengualad)) kui ka väljapool seda (Viimsi, Peetri jne) arvestades haigla (kiirabi) teeninduspiirkonda;

B. Uute tänavate rajamine ja rekonstrueerimine (sh Reidi tee, Gonsiori tänava rekonstrueerimine, Tallinna peatänava projekt, Ahtri tänav, Põhja puiestee jm,

C. Võtta arvesse tõenäolisi autostumise ja liikumisviiside jaotuse muutumise trende.

Anda hinnang, millised tänavavõrgu uuendused tuleb realiseerida haigla toimimiseks:

Narva mnt rekonstrueerimine (lõigus Smuuli tee kuni Rahu tee) 2+2 sõiduradadega;

Rahu tee;

Smuuli tee läbimurre Pirita teele;

Mustakivi tee läbimurre;

Tallinna väike ringtee.

Selle ülesande lahendamiseks on kasutatud Tallinna liiklusmudelit.

Kõik modelleerimised on tehtud nii hommikuse (htt) kui õhtuse (õtt) tipptunni kohta. Modelleerimisel on

kasutatud kahte prognoosiaastat, tinglikult 2018/2019 (tähisega 2018+) ja 2040.

Käesolevas töös modelleeritud variandid on järgmised:

Variandi tähis Aasta Kirjeldus:

Variant V0 Tallinn 2018+ olemasolev tänavavõrk ja korrespondentsid.

Variant V1 Tallinn 2018+ koos Tallinna Haigla liiklusmõjuga, olemasolev tänavavõrk.

Variant V2 Tallinn 2018+ koos Tallinna Haigla, tänavavõrgus on toimunud väikesed muutused:

- Narva mnt on muudetud 2+2 sõidurajaga tänavaks lõigul J. Smuuli tee – Narva mnt kurv

- Rahu tee on ehitatud 1+1 sõidurajaga tänavana lõigul Narva mnt kurv – Varraku tn

- Varraku tn 1+1 sõidurajaga ja Martsa tn 1+1 sõidurajaga on lisatud puuduvad lõigud

- Narva mnt - J. Smuuli reguleeritud ristmiku rekonstrueerimine on realiseeritud

- On rajatud uued reguleeritud ristmikud:

- Narva mnt – Vana-Kuuli (praegu 1 sõidurajaga ring)

- Narva mnt – Rahu tee algus

- Rahu tee – Varraku (praegu ristmikku ei ole)

25

Variant V3 Tallinn 2018+ koos Tallinna Haiglaga

- Rahu tee on ehitatud välja 1+1 sõidurajaga tänavana lõigul Varraku – Mustakivi tee

- reguleeritud Rahu tee – Mustakivi tee ristmik

- modelleerimisel on kasutatud põhimõtet, et väljasõidud mikrorajoonidest on lahendatud ühendusena

Rahu teele, ca 1 ühendus iga tänavalõigu kohta.

26

Variant V4 Tallinn 2040+ koos Tallinna Haiglaga

Rajatud on järgmised taristuobjektid:

- Tallinna väike ringtee lõigul Suur-Sõjamäe – Viljandi mnt koos Tartu mnt eritasandsõlmega

(põhimõtteliselt 1+1 sõidurajaga tänav, piirkiirus 70 km/h, lisarajad ristmikutel)

- J. Smuuli pikendus Pirita teele (1+1 sõidurada)

- Tervise tn pikendus (lõigul Tervise - Viljandi mnt ja nn Järve ristmik)

- Tallinna Ringtee kogu pikkuses 2+2 eritasandsõlmedega

- Väo eritasandsõlm

27

TULEMUSED

Modelleerimistulemustena on käesolevas töös esitatud kolm peamist näitajat piirkondade lõikes nii hommikuse

kui õhtuse tipptunni jaoks kikide modelleeritud variantide kohta:

- Summaarne läbisõit tipptunnil (auto-km) - Summaarne ajakulu tipptunnil (auto-h) - Keskmine ühenduskiirus tipptunnil (km/h)- mis arvestab ka ooteaegu ja seisakuid ristmikel.

MODELLEERIMISTULEMUSED HOMMIKUSEL TIPPTUNNIL

Summaarne läbisõit tänavatel, hommikune tipptund

[auto-km]

Aasta 2018+ 2040

Ala või objekt varia

nt V

0, ilm

a T

alli

nna H

aig

lata

varia

nt V

1, koos T

alli

nna H

aig

laga,

ole

ma

sole

v tänavavõrk

varia

nt V

2, koos T

alli

nna H

aig

laga,

Narv

a m

nt re

konstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. eta

pp

varia

nt V

3, koos T

alli

nn H

aig

laga,

Narv

a m

nt re

konstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. ja

2. eta

pp

varia

nt V

4, koos T

alli

nna H

aig

laga

(pers

pektiiv

ne tänavavõrk

)

1 Kesklinn 30172 31329 31253 31730 34731

2 Pelgulinn, Kopli, Kalamaja 19544 20070 19996 20080 29042

3 Kakumäe 17384 17594 17559 17649 20068

4 Kristiine 47544 48583 48589 49249 62557

5 Rahumäe, Nõmme, Pääsküla 53381 54273 54354 54368 66743

6 Õismäe 16630 16892 16908 17025 23755

7 Torupilli, Juhkentali 31847 33140 33265 32903 37309

8 Kadriorg 13383 14643 14454 15480 17841

9 Lasnamäe I (kesklinna poolne osa) 47794 51413 51982 51241 59980

10 Lasnamäe II (idapoolne osa) 23960 24568 23946 23825 26857

11 Mustamäe 38342 39193 39195 39468 46478

28

12 Veerenni 31857 32888 32866 33012 39362

13 Suur-Sõjamäe 19323 19549 19460 19322 21863

14 Muuga, Maardu 34869 35059 34909 34583 41861

15 Pirita, Merivälja 37745 38148 37967 37775 41738

16 Laagri, Harku 16286 16492 16480 16441 26809

17 Peetri, Assaku, Jüri, Luige, Vaela 62760 63456 63377 63154 91439

18 Männiku, Saku, Jälgimäe 41921 42442 42425 42273 82141

19 Tabasalu, Hüüru, Saue, Keila 43952 44201 44209 44228 84939

20 Lagedi, Loo 18081 18479 18459 18321 28201

Kogu Tallinn 646775 662411 661654 662126 883713

Summaarne ajakulu, hommikune tipptund

(sisaldab ooteaegasid ristmikel)

[tundi]

Aasta 2018+ 2040


nt V

0, ilm

a T

alli

nna H

aig

lata

varia

nt V

1, koos T

alli

nna H

aig

laga,

ole

ma

sole

v tänavavõrk

varia

nt V

2, koos T

alli

nna

Haig

laga,

Narv

a m

nt re

konstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. eta

pp

varia

nt V

3, koos T

alli

nn H

aig

laga,

Narv

a m

nt re

konstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. ja

2. eta

pp

varia

nt V

4, koos T

alli

nna H

aig

laga

(pers

pektiiv

ne tänavavõrk

)

1 Kesklinn 1576 1756 1758 1831 3446


3 Kakumäe 511 526 530 525 564

4 Kristiine 2158 2323 2324 2441 4489


6 Õismäe 625 638 638 637 845

29


8 Kadriorg 717 824 799 781 1024



11 Mustamäe 1889 2076 2069 2068 3170

12 Veerenni 1188 1237 1237 1249 1780

13 Suur-Sõjamäe 575 592 590 587 578

14 Muuga, Maardu 683 688 681 662 763


16 Laagri, Harku 308 313 313 313 717




20 Lagedi, Loo 249 256 255 250 365

Kogu Tallinn 20059 21366 21227 21175 32324

Keskmine ühenduskiirus, hommikune tipptund

[km/tunnis]

Aasta 2018+ 2040


nt V

0, ilm

a T

alli

nna H

aig

lata

varia

nt V

1, koos T

alli

nna H

aig

laga,

ole

ma

sole

v tänavavõrk

varia

nt V

2, koos T

alli

nna H

aig

laga,

Narv

a m

nt re

konstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. eta

pp

varia

nt V

3, koos T

alli

nn H

aig

laga,

Narv

a m

nt re

konstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. ja

2. eta

pp

varia

nt V

4, koos T

alli

nna H

aig

laga

(pers

pektiiv

ne tänavavõrk

)

1 Kesklinn 19,1 17,8 17,8 17,3 10,1

30

2 Pelgulinn, Kopli, Kalamaja 28,2 27,6 27,9 27,9 23,2

3 Kakumäe 34,0 33,4 33,1 33,6 35,6

4 Kristiine 22,0 20,9 20,9 20,2 13,9

5 Rahumäe, Nõmme, Pääsküla 28,9 27,8 27,7 27,7 22,7

6 Õismäe 26,6 26,5 26,5 26,7 28,1

7 Torupilli, Juhkentali 31,0 29,6 30,0 30,2 21,6

8 Kadriorg 18,7 17,8 18,1 19,8 17,4

9 Lasnamäe I (kesklinna poolne osa) 37,0 34,2 34,5 34,6 28,7

10 Lasnamäe II (idapoolne osa) 24,4 23,6 24,7 28,2 35,8

11 Mustamäe 20,3 18,9 18,9 19,1 14,7

12 Veerenni 26,8 26,6 26,6 26,4 22,1

13 Suur-Sõjamäe 33,6 33,0 33,0 32,9 37,8

14 Muuga, Maardu 51,1 51,0 51,3 52,3 54,9

15 Pirita, Merivälja 24,9 24,7 25,0 25,3 27,3

16 Laagri, Harku 52,9 52,6 52,6 52,6 37,4

17 Peetri, Assaku, Jüri, Luige, Vaela 67,1 67,1 67,2 67,2 56,6

18 Männiku, Saku, Jälgimäe 76,5 76,5 76,5 76,5 70,2

19 Tabasalu, Hüüru, Saue, Keila 59,1 59,0 59,0 59,0 56,4

20 Lagedi, Loo 72,7 72,1 72,5 73,2 77,3

Kogu Tallinn 32,2 31,0 31,2 31,3 27,3

31

Joonis *. Modelleerimisvariantide võrdlus (% võrreldes variandiga V0). Hommikune tipptund.

Hommikusel tipptunnil ei ületa 2018+ variantide mõjude erinevused 7% võrreldes variandiga V0 (ajakulu).

Läbisõidu puhul ei ole erinevused suuremad kui 2%. 2040.aastaks on muidugi mõjud suuremad, kuid neid ei saa

otseselt seostada Tallinna Haiglaga.

100% 102% 102% 102%

137%

107% 106% 106%

161%

96% 97% 97%

85%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

180%

V0 V1 V2 V3 V4

Hommikune tipptund

Summaarne läbisõit Summaarne ajakulu Keskm.ühenduskiirus

32

MODELLEERIMISTULEMUSED ÕHTUSEL TIPPTUNNIL

Summaarne läbisõit tänavatel, õhtune tipptund

[auto-km]

Aasta 2018+ 2040


nt V

0, ilm

a T

alli

nna H

aig

lata

varia

nt V

1, koos T

alli

nn

a H

aig

laga,

ole

ma

sole

v tänavavõrk

varia

nt V

2, koos T

alli

nna H

aig

laga,

Narv

a m

nt re

konstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. eta

pp

varia

nt V

3, koos T

alli

nn H

aig

laga,

Narv

a m

nt re

konstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. ja

2. eta

pp

varia

nt V

4, koos T

alli

nna H

aig

laga

(pers

pektiiv

ne tänavavõrk

)

1 Kesklinn 32358 33604 33348 33423 36071


3 Kakumäe 18016 18220 18208 18184 20945

4 Kristiine 48691 50018 49786 49625 62163


6 Õismäe 17687 17858 17895 17871 22717


8 Kadriorg 15021 16252 16186 16545 18064

9 Lasnamäe I (kesklinna poolne

osa) 48558 52659 53085 52554 61190


11 Mustamäe 39261 39961 39961 39910 46032

12 Veerenni 33555 34567 34687 34559 39302

13 Suur-Sõjamäe 20537 20600 20592 20551 24181

14 Muuga, Maardu 31646 31923 31839 31729 39449


33

16 Laagri, Harku 17837 17964 17985 17984 25950




20 Lagedi, Loo 17672 18051 17992 18014 27121

Kogu Tallinn 656349 672730 671412 670511 836066

Summaarne ajakulu, õhtune tipptund

(sisaldab ooteaegasid ristmikel)

[tundi]

Aasta 2018+ 2040


nt V

0, ilm

a T

alli

nna H

aig

lata

varia

nt V

1, koos T

alli

nna H

aig

laga,

ole

ma

sole

v tänavavõrk

varia

nt V

2, koos T

alli

nna H

aig

laga,

Narv

a m

nt re

konstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. eta

pp

varia

nt V

3, koos T

alli

nn H

aig

laga,

Narv

a m

nt re

konstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. ja

2. eta

pp

varia

nt V

4, koos T

alli

nna H

aig

laga

(pers

pektiiv

ne tänavavõrk

)

1 Kesklinn 1973 2220 2186 2198 3609


3 Kakumäe 528 538 538 538 671

4 Kristiine 2234 2388 2364 2354 4081


6 Õismäe 543 553 556 554 681


8 Kadriorg 579 690 671 652 927


34


11 Mustamäe 1834 1921 1934 1922 2808

12 Veerenni 1139 1219 1217 1204 1603

13 Suur-Sõjamäe 558 565 566 563 729

14 Muuga, Maardu 542 549 549 547 715


16 Laagri, Harku 342 346 346 346 645




20 Lagedi, Loo 252 261 259 259 351

Kogu Tallinn 19591 20805 20598 20511 30005

Keskmine ühenduskiirus

[km/tunnis]

Aasta 2018+ 2040


nt V

0, ilm

a T

alli

nna H

aig

lata

varia

nt V

1, koos T

alli

nna H

aig

laga,

ole

ma

sole

v tänavavõrk

varia

nt V

2, koos T

alli

nna H

aig

laga,

Narv

a m

nt re

konstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. eta

pp

varia

nt V

3, koos T

alli

nn H

aig

laga,

Narv

a m

nt re

konstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. ja

2. eta

pp

varia

nt V

4, koos T

alli

nna H

aig

laga

(pers

pektiiv

ne tänavavõrk

)

1 Kesklinn 16,4 15,1 15,3 15,2 10,0

2 Pelgulinn, Kopli, Kalamaja 24,4 24,0 24,1 23,7 22,3

3 Kakumäe 34,1 33,9 33,8 33,8 31,2

4 Kristiine 21,8 20,9 21,1 21,1 15,2

35

5 Rahumäe, Nõmme, Pääsküla 30,0 29,6 29,6 29,5 25,3

6 Õismäe 32,6 32,3 32,2 32,2 33,4

7 Torupilli, Juhkentali 29,1 27,9 28,0 28,5 20,9

8 Kadriorg 26,0 23,5 24,1 25,4 19,5

9 Lasnamäe I (kesklinna poolne osa) 37,4 34,5 36,1 35,9 27,6

10 Lasnamäe II (idapoolne osa) 34,1 32,9 35,1 36,2 36,5

11 Mustamäe 21,4 20,8 20,7 20,8 16,4

12 Veerenni 29,5 28,3 28,5 28,7 24,5

13 Suur-Sõjamäe 36,8 36,5 36,4 36,5 33,2

14 Muuga, Maardu 58,3 58,2 58,0 58,0 55,1

15 Pirita, Merivälja 33,6 34,1 34,1 34,1 30,6

16 Laagri, Harku 52,2 52,0 51,9 51,9 40,3

17 Peetri, Assaku, Jüri, Luige, Vaela 69,4 69,4 69,4 69,4 63,4

18 Männiku, Saku, Jälgimäe 76,6 76,5 76,5 76,5 72,6

19 Tabasalu, Hüüru, Saue, Keila 59,3 59,2 59,2 59,1 60,7

20 Lagedi, Loo 70,0 69,2 69,6 69,7 77,3

Kogu Tallinn 33,5 32,3 32,6 32,7 27,9

36

Joonis *. Modelleerimisvariantide võrdlus (% võrreldes variandiga V0). Õhtune tipptund.

Ka õhtusel tipptunnil ei ületa 2018+ variantide mõjude erinevused 6% võrreldes variandiga V0 (ajakulu).

Läbisõidu puhul ei ole erinevused suuremad kui 2%. 2040.aastaks on muidugi mõjud suuremad, kuid neid ei saa

otseselt seostada Tallinna Haiglaga.

On arusaadav, et liiklusprobleemid, eelkõige läbilaskvuse ammendumine ja sellest tulenev ajakulu kasv ning

keskmise ühenduskiiruse langus saab alguse ristmikelt. Seetõttu on mõistlik vaadelda eraldi ka olukorda ristmikel,

samuti erinevate variantide kaupa.

100% 102% 102% 102%

127%

106% 105% 105%

153%

97% 97% 98%

83%

60%

70%

80%

90%

100%

110%

120%

130%

140%

150%

160%

V0 V1 V2 V3 V4

Õhtune tipptund

Summaarne läbisõit Summaarne ajakulu Keskm.ühenduskiirus

37

Tulemused on esitatud järgnevates tabelites. Beežil foonil on esitatud Tallinna Haigla lähiala ristmikud. R

istm

iku

Ristmiku nimi Summaarsed ooteajad enimkoormatud ristmikel

õhtusel tipptunnil [minutites]

Aasta 2018+ 2040

Variant

varia

nt V

0, ilm

a T

alli

nna

Haig

lata

varia

nt V

1, koos T

alli

nna

Haig

laga,

ole

masole

v

tänavavõrk

varia

nt V

2, koos T

alli

nna

Haig

laga,

Narv

a m

nt

rekonstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. eta

pp

varia

nt V

3, koos T

alli

nn

Haig

laga,

Narv

a m

nt

rekonstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. ja

2. eta

pp

varia

nt V

4, koos T

alli

nna

Haig

laga (

pers

pektiiv

ne

tänavavõrk

)

687 Paldiski mnt-Mustamäe-Endla 412 470 447 451 796

650 Tammsaare - Sõpruse pst 356 378 383 375 612

752 Luise - Tehnika - Endla 208 251 239 244 367

735 Endla-Sõpruse-tulika 167 162 172 183 314

653 Tammsaare - Tondi - Rahumäe 165 183 189 186 343

771 Pärnu mnt - Liivalaia - Suur-Ameerika 127 143 167 145 284

733 Paldiski mnt - Tulika - Sõle 119 135 138 132 372

749 Vabaduse väljak (Pärnu mnt - Estonia) 119 147 119 163 105

559 Pärnu mnt - Viljandi mnt 98 103 102 103 110

801 Tartu mnt - Järvevana - Suur-Sõjamäe 93 94 95 96 128

594 Kadaka tee - Akadeemia 79 80 81 81 107

1141 Peterburi tee - J. Smuuli 75 97 100 91 220

648 Tammsaare - Mustamäe tee 70 74 71 76 108

778 Liivalaia - Juhkentali - Lembitu 64 87 82 79 186

1316 Russalka II (kesklinna poolne) 64 100 97 77 70

662 Sõpruse pst - Linnu tee 63 67 66 67 174

1165 Ahtri - Mere pst 62 81 89 76 138

573 Nõmme keskus (Pärnu mnt - Ehitajate) 61 58 63 64 66

38

632 Tammsaare - Ehitajate - Kadaka 60 63 61 62 87

818 Pirita tee - Rummu tee 57 52 48 46 67

1201 Peterburi tee - Pae 57 57 51 68 60

646 Sõpruse - Vilde - Sütiste 56 63 65 64 65

753 Endla - Tehnika (lõunapoolne) 56 61 58 63 87

783 Narva mnt - Pronksi - Jõe 56 54 59 70 48

796 Tartu mnt - Odra - K.Türnpu 47 77 70 55 133

772 Liivalaia - Veerenni - Süda 47 73 63 49 39

881 Narva mnt - Mustakivi 48 60 42 18 21

871 Narva mnt - Vana-Kuuli 15 59 27 24 22

1395 Narva mnt - Rahu tee

ei ole

ristmikku

ei ole

ristmikku 5 6 6

1881 Rahu tee - Varraku - Martsa

ei ole

ristmikku

ei ole

ristmikku 2 8 0

1891 Mustakivi tee - Rahu tee

ei ole

ristmikku

ei ole

ristmikku ei ole ristmikku 7 0

808 Peterburi tee - RB terminali juurdepääs 6 6 6 6 207

782 Ahtri - Jõe - Tuukri 29 32 31 33 144

560 Pärnu mnt - Männiku tee 25 35 35 35 131

793 Narva mnt - Petrooleumi 34 44 41 37 115

1038 Pärnu mnt - Vineeri 34 36 36 34 114

805 Tartu mnt - Lubja 18 19 19 19 110

651 Tammsaare - Nõmme - Retke tee 43 44 45 43 106

744

Põhja pst - Suur-Rannavärav

(põhjapoolne) 12 17 17 20 101

786 Tartu mnt - Liivalaia - Pronksi 36 40 40 37 99

1111 Laagna tee - J. Kunderi - J. Vilmsi 35 35 33 33 94

819 Pirita tee - Kloostrimetsa tee 36 28 28 28 94

870 Narva mnt - J. Smuuli tee 9 13 11 12 93

39

740 Toompuiestee - Tehnika 35 40 38 36 93

745 Põhja pst - Sadama 7 7 7 7 80

1085 Liivalaia - A. Lauteri 11 12 12 11 77

1776

Tehnika - Ülemiste sõlm (Kaitseväe

kalmistu) 17 18 19 19 73

812 Russalka ristmik (Narva mnt-Pirita tee) 24 33 31 34 72

1312 Põhja pst - Kalasadama 41 41 38 48 71

685 Sõpruse pst - Koskla 34 47 45 30 71

608 Ehitajate - Õismäe tee (Nurmenuku) 32 34 33 34 69

738 Tehnika - Rohu 4 5 4 4 67

758 Pärnu mnt - Järvevana (põhjapoolne) 36 38 38 38 67

1326 Liivalaia - Hospitali 17 18 20 19 64

664 Mustamäe tee - Linnu tee 26 30 29 27 62

1344

Paldiski mnt - Mõisa (RAM

kaubanduskeskus) 23 25 24 24 60

Tallinna ristmikud kokku 6480 7197 7049 6994 12387

Võrreldes olukorraga V0 100% 111% 109% 108% 191%

40

istm

iku

Ristmiku nimi Summaarsed ooteajad enimkoormatud ristmikel

õhtusel tipptunnil [minutites]

Aasta 2018+ 2040

Variant

varia

nt V

0, ilm

a T

alli

nna

Haig

lata

varia

nt V

1, koos

Ta

llin

na H

aig

laga,

ole

ma

sole

v tänavavõrk

varia

nt V

2, koos

Ta

llin

na H

aig

laga,

Narv

a m

nt

rekonstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. eta

pp

varia

nt V

3, koos T

alli

nn

Haig

laga,

Narv

a m

nt

rekonstr

ueerim

ine ja

Rahu t

ee 1

. ja

2. eta

pp

varia

nt V

4, koos

Ta

llin

na H

aig

laga

(pers

pektiiv

ne

tänavavõrk

)

818 Pirita tee - Rummu tee 387 401 394 364 165

687 Paldiski mnt-Mustamäe-Endla 348 392 379 417 559

650 Tammsaare - Sõpruse pst 287 332 334 331 595

1316 Russalka II (kesklinna poolne) 210 263 253 149 41

758 Pärnu mnt - Järvevana (põhjapoolne) 210 203 202 201 277

735 Endla-Sõpruse-tulika 164 175 181 216 417

646 Sõpruse - Vilde - Sütiste 148 166 165 157 175

653 Tammsaare - Tondi - Rahumäe 144 183 179 171 351

881 Narva mnt - Mustakivi 142 160 147 65 27

733 Paldiski mnt - Tulika - Sõle 121 137 125 117 368

771 Pärnu mnt - Liivalaia - Suur-Ameerika 115 138 143 154 299

458 Tartu mnt - Kanali tee 113 123 124 124 35

752 Luise - Tehnika - Endla 106 108 119 120 182

1141 Peterburi tee - J. Smuuli 105 118 115 110 282

559 Pärnu mnt - Viljandi mnt 99 130 129 130 114

594 Kadaka tee - Akadeemia 93 102 100 103 158

849

Peterburi tee - Tallinna Ringtee - Rahu

tee 89 99 87 68 eritasandsõlm

844 K. Kärberi - Ussimäe 86 90 76 50 17

753 Endla - Tehnika (lõunapoolne) 73 86 102 108 256

801 Tartu mnt - Järvevana - Suur-Sõjamäe 68 64 65 66 129

41

632 Tammsaare - Ehitajate - Kadaka 66 72 71 74 105

648 Tammsaare - Mustamäe tee 65 71 72 70 130

662 Sõpruse pst - Linnu tee 65 69 64 77 145

573 Nõmme keskus (Pärnu mnt - Ehitajate) 62 66 69 68 82

837 Pärnamäe tee - Kloostrimetsa tee 62 64 58 60 12

740 Toompuiestee - Tehnika 57 71 64 55 121

888 Mustakivi - Linnamäe - Mereakadeemia 57 61 55 47 22

651 Tammsaare - Nõmme - Retke tee 56 68 67 60 142

782 Ahtri - Jõe - Tuukri 53 53 57 64 218

783 Narva mnt - Pronksi - Jõe 50 64 55 67 47

796 Tartu mnt - Odra - K. Türnpu 36 55 45 46 85

749 Vabaduse väljak (Pärnu mnt - Estonia) 37 55 61 62 46

561 Vabaduse pst - Männiku tee 40 54 53 53 55

871 Narva mnt - Vana-Kuuli 9 51 34 36 23

1201 Peterburi tee - Pae 38 51 69 58 123

529 Pärnu mnt - Hiiu (raudteeülesõit) 47 50 51 51 95

685 Sõpruse pst - Koskla 33 37 56 36 40

1395 Narva mnt - Rahu tee ei ole ristmikku ei ole ristmikku 3 10 7

1881 Rahu tee - Varraku - Martsa ei ole ristmikku ei ole ristmikku 3 15 23

1891 Mustakivi tee - Rahu tee ei ole ristmikku ei ole ristmikku ei ole ristmikku 11 19

793 Narva mnt - Petrooleumi 25 32 29 54 105

664 Mustamäe tee - Linnu tee 39 50 45 52 162

592 Akadeemia tee - Raja tn 42 50 48 50 54

1013 Paldiski mnt - Pirni 23 30 29 26 234

744

Põhja pst - Suur-Rannavärav

(põhjapoolne) 30 35 31 33 178

560 Pärnu mnt - Männiku tee 34 45 46 46 174

42

1572 Reidi tee - Uus-Sadama 21 24 22 21 154

688 Paldiski mnt - Mooni 12 13 12 13 114

1301 Paldiski mnt - Instituudi tee (T8-T11401) 23 24 24 24 110

805 Tartu mnt - Lubja 17 18 18 18 108

786 Tartu mnt - Liivalaia - Pronksi 27 29 28 28 105

778 Liivalaia - Juhkentali - Lembitu 31 39 37 41 99

1111 Laagna tee - J. Kunderi - J. Vilmsi 21 21 22 22 98

784 Pronksi - Raua 9 10 10 10 94

870 Narva mnt - J. Smuuli tee 5 11 9 11 91

608 Ehitajate - Õismäe tee (Nurmenuku) 33 38 37 38 91

Tallinna ristmikud kokku 7156 8019 7903 7804 13683

Võrreldes olukorraga V0 100% 112% 110% 109% 191%

TULEMUSTE KOKKUVÕTE

Rahu tee transiitliiklus kujuneb pigem tagasihoidlikuks, mistõttu on võimalik lubada juurdepääse Rahu teelt

mikrorajoonidesse, sellisel juhul on tänava ressurss otstarbekamalt kasutatud. Rahu tee 2+2 sõidurajaga lõik on

modelleerimistulemustest lähtuvalt vajalik välja ehitada Väo eritasandsõlmest kuni Laagna tee ristmikuni.

Raskeliikluse (korrespondents: sadam-ringtee) jaoks on vajalik Rahu tee foorisüsteem koordineerida, et

otsesuunal oleks vähem seisakuid. Samas ei saa pidada heaks liikluspoliitiliseks lahenduseks raskeliikluse

suunamist Rahu teele, sest see läbib valdavalt elamualasid. Olemasolev koridor Narva mnt – J. Smuuli – Suur-

Sõjamäe tee on ümbritseva keskkonna poolest raskeliiklusele sobivam (ainult ühe elamuala läbimine).

Tallinna Haigla jaoks on vaja Narva mnt lõigu J. Smuuli – tänane kurv (uus ristmik) rekonstrueerimine 2+2

sõidurajaga tänavaks ning edasi Rahu tee 1+1 sõidurajaga kuni Varraku-Martsa tänavani (variant V2). Kuna see

lahendus jääb tervikliku tänavavõrgu mõttes ilma loogilise lõputa, siis oleks mõistlik Rahu tee välja ehitada kuni

Mustakivi teeni (variant V3). Tallinna Haigla liiklusmõjusid arvestades ja selle toimimise normaalseks tagamiseks

ei ole rohkem tänavavõrgu muutusi vaja realiseerida.

43

JUURDEPÄÄSETAVUS

Tulevasele Tallinna Haiglale ligipääsu hindamiseks autot kasutades on teostatud ajakulu analüüs, mille tulemused

põhinevad samuti transpordimudeli andmestikul.

Üldistuseks on lähtekohtadeks võetud Tallinna linnaosad (nn linnaosa raskuskese) ja linna lähialad, mille puhul

võib eeldada suuremat seost tulevase Tallinna Haiglaga.

Tulemused on esitatud järgmises tabelis kõikide modelleeritud variantide võrdluses nii hommikuse kui ka õhtuse

tipptunni liiklusolukorda arvestades.

Ajakulu liikumiseks Tallinna Haiglani tipptundidel (minutites)

Tallinn 2018+ V1 koos Tallinna

Haiglaga, olemasoleval

tänavavõrgul

Tallinn 2018+ V2 koos

Tallinna Haiglaga,

Narva mnt

rekonstrueerimine, Rahu

tee I etapp


Tallinna Haiglaga,

Narva mnt

rekonstrueerimine, Rahu

tee I ja II etapp


Tallinna Haiglaga,

perspektiivne tänavavõrk

hommikune

tipptund

õhtune

tipptund

hommikune

tipptund

õhtune

tipptund

hommikune

tipptund

õhtune

tipptund

hommikune

tipptund

õhtune

tipptund

Lähtekoht: Tallinna linnaosad

Haabersti 41,5 40,5 40,6 38,0 40,4 38,1 49,2 45,7

44

Mustamäe 34,2 33,6 33,6 31,2 33,8 31,5 40,6 38,5

Nõmme 32,4 32,5 31,2 30,2 31,3 30,3 35,2 34,3

Kristiine 26,1 28,3 24,9 26,4 24,3 26,1 29,6 31,1

Põhja-Tallinn 24,1 28,1 23,0 26,1 23,2 26,5 26,6 29,4

Kesklinn 12,7 14,5 11,8 12,4 12,0 12,3 12,1 13,2

Lasnamäe I

(Kalevipoja) 6,0 7,3 5,7 5,3 5,7 5,4 6,6 6,9

Lasnamäe II

(Priisle) 10,8 8,7 10,7 7,9 8,6 7,4 7,7 7,6

Pirita 18,3 15,8 17,9 14,9 15,9 14,4 11,9 11,8

Lähtekoht: Tallinna lähiala

Tabasalu 55,1 49,8 54,3 47,2 53,8 47,3 61,8 53,4

Keila 66,7 66,0 65,5 63,6 65,6 63,7 71,9 64,2

Saue 53,8 53,6 52,6 51,3 52,7 51,4 61,8 51,5

Saku 47,1 48,3 45,9 45,9 46,0 46,0 47,2 47,1

Peetri 23,4 26,2 22,3 24,3 22,4 24,0 19,8 21,4

Jüri 28,5 28,6 27,4 27,1 27,5 27,0 25,1 25,3

Maardu 28,7 27,3 27,5 26,6 27,0 26,0 25,4 25,8

Viimsi * 29,7 21,6 29,7 21,1 27,1 20,6 24,8 19,1

*) Tallinna linna piirilt

Nagu ülaltoodud andmetest näha aiatavad variantide V2 ja V3 tänavavõrgu arendused (periood 2018+) kaasa

kiiremale ühendusele tulevase Tallinna Haiglaga kõikidest Tallinna linnaosadest ja olulistest tagamaa keskustest

võrreldes olemasoleva olukorraga, kuid Haigla olemasoluga (variant V1). Variandi V4 puhul toob terviklik liikluse

kasv kaasa aastaks 2040 üldise liiklusolukorra pingestumise, siis mõjutab see ka teatud määral Tallinna Haiglaga

ühendusaegu, eelkõige linna lääne ja lõunaosadest (Haabersti, Mustamäe, Nõmme ja ka Kristiine), samas kui

Tallinna Haigla kättesaadavus ei muutu oluliselt või isegi paraneb Lasnamäe ja Pirita suundadelt. Ka kesklinnaga

ühendus ei kujune selle perioodi puhul halvemaks.

Kui aga vaadata linna tagamaad, siis halveneb vähesel määral ühenduse ajakulu Tabasalust, Keilast, Sauelt, kuid

paraneb tänu tänavavõrgu arendustele Peetrist, Jürilt, Maardust ja Viimsist.

45

OLEMASOLEVA PLANEERINGU LIIKLUSSKEEM

Vastavalt käesoleva töö ülesandele oli vajalik analüüsida haiglale koostatud liikluslahendust kiirabi juurdepääsu,

ühistranspordi ja muu liikluse juurde- ja möödapääsu seisukohast. Analüüsida mõjusid ka jalakäijate,

ühistranspordi ja kergliiklejate seisukohalt ehk milline on nende liikumisvajadus haigla objekti realiseerumisel.

AUTOLIIKLUS

Autode ligipääs haiglale on lahendatud planeeringus kahe ristmiku kaudu.

Planeeringu kohaselt on ette nähtud olemasolev Narva mnt-Vana-Kuuli ringristmik rekonstrueerida

foorjuhitavaks reguleeritud ristmikuks. Tänases olukorras tulevane Neemiku t. haru ühendus puudub.

Narva mnt - Vana-Kuuli - Neemiku ristmiku lahendus planeeringus.

Modelleerimistulemustele baseeruvalt saab väita, et planeeringus toodud reguleeritav ristmik tagab

prognoositud liiklusvoo läbilaskvuse, samas kui olemasoleva ringristmiku muutmine 4-haruliseks ringristmikuks

seda siiski ei suudaks.

46

Teine oluline ligipääs on planeeringu kohaselt planeeritud Narva mnt. ja planeeritava Rahu tee ristmikuna. See

kavandatav ristmik on samuti kavandatud foorjuhitavana reguleeritavana.

Narva mnt - Rahu tee ristmiku lahendus planeeringus.

Selle ristmiku lahenduse kohta tuleb mainida järgmist:

Foorjuhitud ristmik tagab läbilaskvuse nõutaval teenindustasemel ka perspektiivis ja prognoositud liiklust

arvestades. Planeeringus toodud liikluskorraldus ei ole aga kõige õnnestunum. Ristmiku haigla-suunalisel harul

on kavandatud kaks vasakpöörderada, neist üks jagatuna otseliikluse suunaga. Prognoosi kohaselt aitab ka

lahendusest, kus igas suunas on vaid üks sõidurada.

Prognoositud liiklusvoo suurusest lähtuvalt on tõepoolest otstarbekas 2+2 sõidurajaga tänava ristlõike lahendust

Narva maanteel Vana-Kuuli/Neemiku ja Rahu tee vahelisel lõigul (ja edasi suunal kesklinna), kuid prognoosi

kohaselt edasi Rahu teel aitab läbilaskvuse tagada ka 1+1 sõidurajaga lahendus.

KERGLIIKLUS JA ÜHISTRANSPORT

Üldiselt on kergliikluse lahendus vastuvõetav.

Teatud muudatusi tasuks kaaluda vaid järgmistes punktides:

Mingil põhjusel puudub planeeringu joonisel kergliiklustee tähis Neemiku tee haigla-poolsel küljel. Võib

olla on tegemist lihtsalt veaga?

Planeeringu lahenduse kohaselt on kavandatud bussipeatused Narva maanteele. Suunas Lasnamäele

paikneb see kavandatud eritasandilise jalakäijate ülekäigu suudme lähedal. Teise suuna bussipeatus

(suund kesklinna) on aga toodud Narva mnt- Vana-Kuuli - Neemiku ristmiku kesklinna poolsele harule,

47

mis jääb haigla sissepääsust juba päris kaugele. Otstarbekam ja sõitjaile mugavam oleks see kavandada

samuti eritasandristumise haigla-poolse suudme lähedusse. Kuna lahenduses on ette nähtud see, et

ühistranspordirada paikneb muust liiklusest eraldi, siis oleks see igati vajalik.

Inseneribüroo Stratum

01.06.2018

prof. Dago Antov

Tarmo Sulger (liikluse modelleerimine)

Reedik Võrno (trammiteed)

Margus Nigol

Documents

Tallinna Haigla rajamise liiklusmõju Tallinna ... · Kavandatava Tallinna Haigla liikuvusnõudluse jagunemise aluseks saab võtta Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) , praeguse Meremeeste