TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM · 25. mai 2016 direktori käskkirjaga nr 1-1/07 (2013-2015) 5. juuni 2017 direktori käskkirjaga nr 1-1/04 (2014-2016) Komplekteerimisel vaadatakse

KINNITATUD

Tallinna Lasteaia Pääsusilm

.10.2018 direktori

käskkirjaga nr 1-1/

TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM

SISEHINDAMISE ARUANNE

2015-2017

TALLINN 2018

2

SISUKORD

ÜLEVAADE TALLINNA LASTEAIAST PÄÄSUSILM .......................................................................................................................................... 5

1. EESTVEDAMINE JA STRATEEGILINE JUHTIMINE ................................................................................................................................... 7

1.1 Eestvedamine ................................................................................................................................................................................................. 7

Lasteaia personal on professionaalne, koostöös lastevanematega on loodud turvaline, arengut soodustav ja individuaalsust arvestav

kasvukeskkond lastele. ............................................................................................................................................................................................. 7

1.2 Strateegiline juhtimine ................................................................................................................................................................................... 9

Eestvedamine ja strateegiline juhtimine: tugevused .............................................................................................................................................. 10

Eestvedamine ja strateegiline juhtimine: parendused ............................................................................................................................................ 10

2 PERSONALI JUHTIMINE ................................................................................................................................................................................ 11

2.1 Personalivajaduse hindamine, värbamine .................................................................................................................................................... 11

2.2 Personali kaasamine ja toetamine ................................................................................................................................................................ 12

2.3 Personali arendamine ................................................................................................................................................................................... 13

2.4 Personali hindamine ja motiveerimine ........................................................................................................................................................ 13

Personali juhtimine: tugevused .............................................................................................................................................................................. 14

Personali juhtimine: parendused ............................................................................................................................................................................ 14

3 KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA .................................................................................................................................................................... 14

3

3.1 Koostöö kavandamine ja huvigruppide kaasamine ..................................................................................................................................... 14

Koostöö huvigruppidega tugevused ....................................................................................................................................................................... 17

Koostöö huvigruppidega parendused ..................................................................................................................................................................... 17

4 RESSURSSIDE JUHTIMINE ........................................................................................................................................................................... 17

4.1 Eelarve koostamine ja täitmine .................................................................................................................................................................... 17

4.2 Õpi- ja töökeskkond ..................................................................................................................................................................................... 17

4.3 Inforessursside juhtimine, infovahetuse süsteemi arendamine, IKT rakendamine, andmebaasid .............................................................. 19

Ressursside juhtimine tugevused ........................................................................................................................................................................... 20

Ressursside juhtimineparendused .......................................................................................................................................................................... 20

5 ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS .................................................................................................................................................................. 20

5.1 Lapse areng .................................................................................................................................................................................................. 20

5.2 Õppekava ..................................................................................................................................................................................................... 21

5.3 Õppekorraldus ja meetodid .......................................................................................................................................................................... 22

Õppe- ja kasvatusprotsess tugevused ..................................................................................................................................................................... 23

Õppe- ja kasvatusprotsess parendused ................................................................................................................................................................... 23

TULEMUSED ............................................................................................................................................................................................................ 24

6 LAPSEGA SEOTUD TULEMUSED ................................................................................................................................................................ 24

6.1 Tervisedendus .............................................................................................................................................................................................. 24

4

6.2 Erivajadustega lastega arvestamine ............................................................................................................................................................. 25

6.3 Huvitegevus ................................................................................................................................................................................................. 25

6.4 Lastega seotud statistika .............................................................................................................................................................................. 26

6.5 Laste rahulolu .............................................................................................................................................................................................. 26

6.6 Laste osalemine näitustel, võistlustel, konkurssidel .................................................................................................................................... 27

7 PERSONALIGA SEOTUD TULEMUSED ...................................................................................................................................................... 28

7.1 Personali saavutused .................................................................................................................................................................................... 28

7.2 Täienduskoolitus .......................................................................................................................................................................................... 31

7.3 Personali rahulolu ........................................................................................................................................................................................ 31

8 HUVIGRUPPIDEGA SEOTUD TULEMUSED ............................................................................................................................................... 32

8.1 Hoolekogu, lastevanemate jt huvigruppide aktiivsus .................................................................................................................................. 32

8.2 Avalikkussuhted .......................................................................................................................................................................................... 34

8.3 Kaasatus otsustamisse .................................................................................................................................................................................. 35

8.4 Tagasiside ja rahulolu .................................................................................................................................................................................. 35

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................................................................... 36

5

ÜLEVAADE TALLINNA LASTEAIAST PÄÄSUSILM

Tallinna Lasteaed Pääsusilm on Tallinna 108. Lastepäevakodu õigusjärglane. Lasteaed alustas tööd 5. märtsil 1979. aastal aadressil Järveotsa tee

33 kaheteistkümne rühmaga, millest neli olid sõime- ja kaheksa lasteaiarühmad. Maja oli ehitatud tüüpprojekti järgi 280 lapsele, kuhu oli

projekteeritud ka bassein. 1. detsembril 1984. aastal kolisime uude, äsjavalminud hoonesse aadressil Järveotsa tee 51.

Lasteaias töötab 12 rühma, sõime- ja lasteaiarühmad. Sõimerühmad on 1-3-aastastele lastele ja lasteaiarühmad 3-7-aastastele lastele.

Lasteaial on avar õueala. Lasteaia territooriumi ümbritseb park ja lähedal asub Harku järv, mis loob soodsad võimalused õppekäikudeks,

matkadeks ja sportlikuks tegevuseks. Peale igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse on lasteaias populaarsust võitnud pere- ja spordiüritused,

kalendritähtpäevade tähistamised ja huvitegevused.

Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja Tallinna Lasteaia Pääsusilm õppekava. Lasteaiale on Haridus-

ja Teadusministeeriumi poolt välja antud tähtajatu koolitusluba nr 4575HTM.

Tallinna Lasteaial Pääsusilm on ühised väärtused, missioon ja visioon, mille on huvigrupid omaks võtnud ja mille elluviimine väljendub lasteaia

kõikides tegevustes. Meie põhiväärtused on turvalisus, sõbralikkus, avatus ja innovaatilisus. Meie missioon: „Tallinna Lasteaed Pääsusilm on

professionaalse personaliga, tunnustatud lasteaed, kus on koostöös lastevanematega loodud turvaline, arengut soodustav ja individuaalsust

arvestav kasvukeskkond lastele“. Visioon: „Tallinna Lasteaia Pääsusilm personalil on koostöös lastevanematega loodud innovaatiline

kasvukeskkond lastele“. Koostöö- ja partnersuhete arendamine lähtub lasteaia prioriteetidest, on juhitud ning pidevalt arenev valdkond, tuginedes

pikaajalistel traditsioonidel. Oleme tegelenud süsteemselt maine kujundamisega, kasutanud erinevaid lähenemisviise ning kaasanud huvigruppe.

Oleme saavutanud väljapaistvaid tulemusi ja meie lasteaeda on tunnustatud alljärgnevalt:

Haabersti Haridusasutuse Hoolekogu Aktiivne Liige 2017

Tallinna aasta õpetaja 2016

Tubli tervisedendaja 2015

Noor õpetaja 2015

Haabersti Aasta Noorsootöö tegija 2015

6

Õppe- ja kasvatustegevustes kasutame „Kiusamisest vabaks“ metoodikat. 2015/2016. õppeaastal viisime läbi KIK-i poolt rahastatud projekti

"Linnalapsed metsaga sõbraks" tegevusi. 2016. aastal algatasime koostööprojekti Helsingi Anni kakskeelse (eesti-soome) Lasteaiaga

“Väärtuskasvatus lasteaias”. Algatasime koostööprojekti „Eesti keel meid ühendab!“ Stockholmi Eesti lasteaiaga.

2017. aastal toimusid KIK-i poolt rahastatud projekti "Loodus meie ümber" tegevused. Projektide valikul arvestatakse lasteaia prioriteete ja

eesmärke. Regulaarselt toimub projekti tulemuste hindamine ja analüüsimine, millest tulenevad vajadusel jätkutegevused.

Lasteaia juhtkonda kuuluvad direktor Silvi Suur, õppealajuhataja Sirje Sepp.

Kontaktandmed:

Tallinna Lasteaed Pääsusilm

Järveotsa tee 51

13520 Tallinn

Kodulehekülg: http://www.tallinn.ee/lasteaed-paasusilm/

e-post: [email protected]

telefon 659 4491; 659 4257; 51 86 465

http://www.tallinn.ee/lasteaed-paasusilm/

7

1. EESTVEDAMINE JA STRATEEGILINE JUHTIMINE

1.1 Eestvedamine

Planeerimine ja tegevus Hindamine ja korrigeerimine Tegevuse mõju

Lasteaia põhiväärtuste kujundamine ja juhtimine

Juhtkonna eestvedamisel sõnastati 2003. aastal

põhiväärtused lasteaia personaliga.

Iga uue arengukava koostamisel põhiväärtuste

ülevaatamine ja arutelu lasteaia personali ja hoolekoguga.

2016. aastal arengukava koostades toimus põhiväärtuste

ülevaatamine ja arutelu lasteaia personali ja hoolekoguga.

Põhiväärtused arutati läbi 2016. aasta sügisel lasteaia

arengukava (2017-2021) koostamisel kõikide oluliste

huvigruppidega. Personali rahulolu küsitakse kord aastas

rahulolu küsitlusel ja arenguvestlustel. Lastevanemate rahulolu

küsitlus on samuti kord aastas.

Põhiväärtused – turvalisus,

sõbralikkus, avatus ja

innovaatilisus on lasteaia

personali poolt lahti

sõnastatud ja läbi arutatud, et

oleksid kõigile mõistetavad.

Lasteaial on hea maine.

Lasteaia missiooni ja visiooni kujundamine ning

järgimine

2016. aastal arengukava koostamise protsessis arutasime

koos lasteaia personali ja hoolekoguga lasteaia missiooni ja

visiooni.

Missioon ja visisoon vaadati üle arengukava koostamisel 2016.

aastal. Personali rahulolu küsitakse kord aastas rahulolu

küsitlusel ja arenguvestlustel. Lastevanemate rahulolu küsitlus

on samuti kord aastas. Visioon ja missioon vaadatakse üle ja

täpsustatakse uue arengukava koostamisel.

Lasteaia personal on

professionaalne, koostöös

lastevanematega on loodud

turvaline, arengut soodustav ja

individuaalsust arvestav

kasvukeskkond lastele.

Toetav eestvedamine

Lasteaia personal on kaasatud otsustusprotsessidesse ja

arendustegevusse töörühmade töö kaudu. Töörühma

liikmed valitakse pedagoogilises nõukogus. Töörühmad on

arendustegevuse töörühm, tervisemeeskond, õppekava

arenduse töörühm, teatri töörühm.

Lasteaia juhtkond on kaasanud personali

otsustusprotsessidesse ja jaganud vastutust kaasates asutuse

sisestesse komisjonidesse: õpetajate esindaja hoolekogus,

konkursikomisjonis õpetaja vaba ametikoha täitmiseks,

atesteerimiskomisjonis, inventuuride komisjonis.

Juhtkond tutvustab õppeaasta alguses õppeaasta eesmärke ja

lasteasutuse tegevuskava ja ürituste kava. Rühma tasandil

arutatakse koos lapsevanematega läbi rühma tegevuskava,

tehakse ettepanekuid ürituste jaoks, tutvustatakse õppekava.

Hoolekogu on kaasatud lasteaia arengukava, õppekava,

tegevuskava jt dokumentide koostamisel.

Personali rahulolu küsitakse kord aastas rahulolu küsitlusel ja

arenguvestlustel. Lastevanemate rahulolu küsitlus on samuti

kord aastas.

Töörühmade tegevuse aluseks on lasteasutuse tegevuskava,

õppeaasta eesmärgid ja sisehindamise tulemused. Töörühmad ja

nende liikmed vaadatakse üle iga õppeaasta algul. Õppeaasta

Personal ja hoolekogu on

kaasatud juhtimisprotsessi ja

arendustegevusse.

8

lõpus koostatakse töörühmade tegevusest kokkuvõte.

Juhtkonna aktiivsus hariduselu edendamises ja

õppijana

Direktor on Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse

juhatuse esinaine, Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse

juhatuse liige.

Mentor algajatele juhtidele, HTM-i sisehindamise nõunik.

Direktor on Tallinna Haridusameti poolt moodustatud

töörühmade liige. Tallinna Ülikooli poolt moodustatud

alushariduse pedagoogi (bakalaureuse- ja magistriõpe)

õppekavade nõukogu liige, Haridus-ja

Teadusministeeriumi poolt moodustaud töögruppide liige.

Direktor osales:

Koostööseminar Tallinna Ülikoolis „Praktikaarendus

alushariduse pedagoogi bakalaureuse ja magistriõppes“

6.12.2016

SA Innove Koolijuhtide täiendusõppesüsteemi

nüüdisajastamine ja koolijuhtide kompetentside arendamise

toetamine. Õpetaja ja koolijuhi täienduskoolituskeskus

Juhtide täiendusõppe töörühm juhtide kompetentsimudeli

arendamine 29.09.2015-21.04.2016.

Õppealajuhataja osales:

Lastekaitse Liidu koolituskeskuse koolitajana ja projekti

„Kiusamisest vaba lasteaed“ nõustaja.

TLÜ Rakvere Kolledži VII-VIII rahvusvahelisel õuesõppe

konverentsil 2015-2016. aastal õpiõue läbiviija.

Ettekanne Aegviidu alushariduse õpetajate ja juhtide 7.

looduskonverentsil „Õuesõpe ja looduse lood“ 2017. aastal.

Juhtkond on avatud uutele ideedele ja nende

ellurakendamisele. Toimuvad regulaarsed tööalased

sisekoolitused ja parimate kogemuste jagamine.

Kord aastas juhtkonna tegevuse tulemuste kokkuvõte.

Kord aastas arenguvestlusel hinnatakse koolituse mõju ja

esitatakse personali poolsed vajadused ja soovid.

Juhtkonna aktiivne osalemine hariduselu edendamises on

mõjutanud lasteaia arendustegevuse tulemuslikkust.

Osalemine halduskomisjonis, eelarvekomisjonis, direktori

valimise konkursikomisjonis.

Hoolekogude teabepäeva ettevalmistamine 2015. aastal.

TAHJÜ juhatuse esinaisena ühenduse esindamine ja juhatuse

töö koordineerimine. Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse

juhatuse liikmena töörühmades osalemine.

Sisekoolitused on kavandatud lähtudes õppeaasta eesmärkidest

ja sisehindamise tulemustest ning on kooskõlas personali

ametialaste huvide ja vajadustega. Koolitusplaan lähtub lasteaia

arengukavast. Koolitusplaan koostatakse organisatsiooni arengu

perspektiivis kolmeks aastaks.

Juhtkond on esindanud

lasteaeda piirkondlikul, linna

ja üleriigilisel ja

rahvusvahelisel tasandil.

Heategevusprogrammi „Märka

ja aita“ eestvedaja kaasates

lasteaia personali ja hoolekogu

ja heategevusse.

Heategevusprogrammi „Märka

ja aita“ perepäeva „Päkapiku

pühapäev“ 2015-2017

korraldaja, eestvedaja,

kaasates lasteaia personali ja

lapsevanemad heategevusse.

Tööalase sisekoolituse

positiivne mõju personali

töötulemustele, mida on

hinnatud personali poolt

koolituse tagasisides.

9

1.2 Strateegiline juhtimine

Planeerimine ja tegevus Hindamine ja korrigeerimine Tegevuste mõju

Arengukava

Arengukava koostati 2016. aastal kuueks aastaks 2017-

2022, arengukava tegevuskava kolmeks aastaks 2017-2019.

Arengukava koostamisega tegeleb lasteaia arendustegevuse

töörühm, kaasates kogu personali ja lasteaia hoolekogu.

Arengukava koostamisel lähtutakse lasteaia põhiväärtustest,

missioonist ja visioonist ning sisehindamise tulemustest.

Sisehindamise kokkuvõte, eelmise perioodi arengukava

täitmine. Arendustegevuse töörühm kaasates lasteaia personali

ja hoolekogu.

Arengukava täitmisest tehakse kord aastas kokkuvõte.

Tegevuskava tegevused on kooskõlas eelarvega. Arengukava

2017-2022 koostamisel osales lasteaia personal ja lasteaia

hoolekogu. Vaadati üle lasteaia põhiväärtused, missioon ja

visioon. Uuendati visiooni.

Arengukava on lasteasutuse

tegevuskava koostamise

aluseks. Arengukava

tegevuskava on kooskõlas

eelarvega. Arengukava on

lasteaia kodulehel.

Lasteasutuse tegevuskava

Tulenevalt arengukavast, sisehindamise tulemustest ning

arvestades linna ja riigi prioriteete, koostatakse lasteasutuse

tegevuskava, kus igaks õppeaastaks püstitatakse lähtuvalt

arengukavast eesmärgid.

Infosüsteemide haldamine (SAP, EHIS, eLasteaed.EU,

alates 01.09.2017 ELIIS (e-lasteaed) infosüsteem, EKIS,

e-arvekeskus, jt)

Lasteasutuse tegevuskava täitmist hindab juhtkond.

Õpetajad hindavad rühma tegevuskava ja õppeaasta eesmärkide

täitmist õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimisel. Õppeaasta

tulemustele antakse hinnang pedagoogilise nõukogu koosolekul

õppeaasta lõpus. Samuti tutvustatakse tulemusi hoolekogule

õppeaasta lõpus.

Õppe- ja kasvatustegevuse analüüsist lähtuvalt tuuakse välja

tugevused ja parendustegevused, mis on aluseks järgmise

õppeaasta eesmärkide kavandamisel.

Infosüsteemide tulemuslik toimimine on juhtkonna poolt

tagatud.

Eesmärkide püstitamisel on

võetud aluseks arengukava

eesmärgid ja sisehindamise

tulemused ning on lähtutud

riigi ning Tallinna

Haridusameti õppeaasta

prioriteetidest ja eesmärkidest.

Sisehindamissüsteem

Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada

laste arengut toetavad tingimused ja lasteasutuse järjepidev

areng, selgitades välja lasteasutuse tugevused ning

parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse lasteaia

arengukava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse

lasteasutuse sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja

juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

Sisehindamissüsteem toimib sisekontrolli ja enesehindamise

kaudu. Sisehindamise käigus toimunud analüüsi põhjal on

välja toodud tugevused ja parendustegevused.

Sisehindamine toimub õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise

tulemuslikkuse hindamisel. Sisehindamise läbiviimise kord on

kinnitatud Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktori 06.10.2015

käskkirjaga nr 1-1/20.

Hindamisest võtavad osa lapsed, lapsevanemad ja personal.

Igal õppeaastal läbi rahulolu küsitluste, eneseanalüüside,

arenguvestluste, õppe- ja kasvatustegevuse analüüside ja

tegevuskava kokkuvõtete. Hindamistulemusi arvestatakse uue

arengukava koostamisel.

Lasteaia sisehindamise aruanne on kinnitatud järgmiselt:

2. juuni 2015 direktori käskkirjaga nr 1-1/07 (2012-2014)

Sisehindamine toetab lasteaia

juhtimist. Sisehindamise

tulemused on aluseks uue

arengukava eesmärkide

püstitamisel. Personal ja

lapsevanemad on kaasatud

sisehindamisse ja mõistavad

sisehindamise vajalikkust.

Lasteaia rühmad on

komplekteeritud.

10

Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse lasteasutuse

hoolekoguga ja lasteasutuse pidajaga ning aruande kinnitab

lasteasutuse direktor.

Sisehindamise aruanne koostatakse üks kord kolme

õppeaasta jooksul.

Sisehindamise kord vaadatakse üle igal õppeaastal.

25. mai 2016 direktori käskkirjaga nr 1-1/07 (2013-2015)

5. juuni 2017 direktori käskkirjaga nr 1-1/04 (2014-2016)

Komplekteerimisel vaadatakse üle laste arenguks vajalikud

tingimused rühmas, tehakse koostööd lastevanematega.

Lasteaia lahtiste uste nädalal toimub järjekorras olevate laste

vanematele lasteaia tutvustamine.

Igal õppeaastal vaadatakse koostöös hoolekoguga üle laste arv

rühmades.

Komplekteerimine

Komplekteerimine on paindlik ja järjepidev.

Lasteaia rühmad on komplekteeritud optimaalse laste

arvuga. Lasteaia järjekorras olevatele lastele ja vanematele

korraldatakse lasteaeda tutvustavaid tegevusi lasteaia

lahtiste uste nädalal.

Kord aastas. Tallinna Haridusameti Haridusandmekogu annab

hea ülevaate järjekorras olevatest lastest. Lapsevanematel on

võimalik last lasteaia järjekorda lisada elektroonilises

keskkonnas või saates avalduse e-posti teel.

Lasteaia rühmad on

optimaalselt komplekteeritud.

Eestvedamine ja

strateegiline

juhtimine: tugevused

Juhtkonna eestvedamisel toimub lasteaia põhiväärtuste, missiooni ja visiooni rakendamine ja arendamine kaasates personali ja

lapsevanemaid.

Juhtkond toetab infosüsteemi tulemuslikku toimimist keskkondade haldamisel (SAP, EHIS, ELIIS, EKIS).

Lasteaia personal on aktiivselt kaasatud arendustegevusse ja juhtimisprotsessi töörühmade kaudu.

Juhtkond osaleb aktiivselt hariduselu edendamises ja alushariduse valdkonna arendamisel ning on eeskujuks lasteaia personalile.

Juhtkonna eestvedamisel toimuvad tööalased sisekoolitused, mis toetavad personali arengut.

Huvigrupid on kaasatud lasteaia arengukava ja tegevuskava koostamisel ja ülevaatamisel.

Sisehindamine on järjepidev, toetab lasteaia juhtimist.

Komplekteerimine on paindlik, tagatud on rühmade optimaalne täituvus.

Eestvedamine ja

strateegiline

juhtimine:

parendused

Motiveerida personali osalema väärtusarenduse alases tegevuses.

Innustada personali osalema aktiivselt juhtimisprotsessis.

11

2 PERSONALI JUHTIMINE

2.1 Personalivajaduse hindamine, värbamine


Personali planeerimine

Personali planeerimisel lähtutakse lasteaia arengukava

eesmärkidest, et toetada lasteaia õppekava täitmist ja

tulemuslikku tegevust. Struktuur ja koosseis vaadatakse üle

kord aastas, vajadusel sagedamini. Personali

koosseisunimestik on kinnitatud direktori käskkirjaga 17.

juuli 2017 nr 3-1/14. 46,25 ametikohta, sellest 27

ametikohta on pedagoogidel, 1,25 kohta logopeed, 15

ametikohta õpetaja abi, 1,0 ametikohta direktori asetäitja

majanduse alal, 1,0 ametikohta sekretär-asjaajaja, 1,0

ametikohta koristaja.

Personalistrateegiat toetavad töökorralduse reeglid ja

töötasujuhend ning teised personalivaldkonna dokumendid,

mida tutvustatakse töötajale tööle asumisel ning need on

töötajatele kättesaadavad lasteaia sisevõrgus ja stendil. Iga

töötajaga sõlmitakse tööleping ja tutvustatakse

ametijuhendit. Personali tegevuse korraldamiseks on

personali- ja puhkuse käskkirjad.

Ametikohtade vajalikkuse hindamisel lähtutakse lasteaia

eesmärkidest, optimeerimine toimub vastavalt vajadusele.

Pedagoogiline personal vastab kvalifikatsiooninõuetele.

Personali arenguvestlused kord aastas, kus vaadatakse üle

töötaja ametijuhend.

Lasteaia töökorralduse reeglid vaadatakse kord aastas lasteaia

arendustegevuse töörühma poolt üle ja kooskõlastatakse

personaliga. Personalile tutvustatakse töökorralduse reegleid

igal aastal üldkoosolekul, need on kättesaadavad lasteaia

sisevõrgus ja stendil.

Tallinna Lasteaia Pääsusilm pedagoogide vaba ametikoha

täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord on uuendatud

ja kinnitatud lasteaia hoolekogu poolt 12.11.2015

protokoll nr 5 otsus 1.1.

Kui puuduva pedagoogi ametikoha täitmiseks korraldatud

konkursil ei leita kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat

pedagoogi, sõlmitakse tähtajaline tööleping tähtajaga kuni üks

aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus.

Töölepingud on uuendatud,vajadusel on koostatud töölepingu

tingimuste muutmine.

Personali koosseis on

optimaalne, võimaldab

õppekava täitmist. Aktiivsel

õppe- ja kasvatustegevuse ajal

on rühmas kolm töötajat.

Pedagoogiline personal vastab

kvalifikatsiooninõuetele, mille

tulemus on kvaliteetne õppe- ja

kasvatustegevus.

Personali värbamine

Lasteaia arendustegevuse töörühma poolt välja töötatud

põhiväärtustest lähtuv personali värbamise ja valiku kord.

Pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik

konkurss. Konkursi kuulutus avaldatakse erinevaid kanaleid

kasutades ( lasteaia kodulehel, ajalehes jne). Kandidaadi

valimisel on olulised tema väärtushinnangud ja hoiakud ning

Arenguvestlused, personali rahulolu küsitlused, pedagoogilise

praktika tagasiside

Välja töötatud lasteaia põhiväärtustest lähtuv personali

värbamise ja valiku kord vaadatakse aastas korra üle ja

lähtuvalt lasteaia eesmärkidest korrigeeritakse.

Pedagoogiline personal vastab

kvalifikatsiooninõuetele.

12

pedagoogidel kvalifikatsiooninõuded. Pedagoogilise

personali värbamist toetab koostöö Tallinna Ülikooli

alushariduse pedagoogi eriala õppejõudude ja üliõpilastega,

lasteaed on üliõpilastele praktika asutuseks.

2.2 Personali kaasamine ja toetamine


Töörühmades osalemine

Töötajad osalevad lasteaia arendustegevuses töörühmade

kaudu. Igal töörühmal on valitud töörühmajuht, kes annab

oma töörühma tegevusest tagasisidet pedagoogilise nõukogu

koosolekul.

Pedagoogilise nõukogu koosolekul kord aastas.

Uute töötajate kaasamine töörühmadesse.

Töörühmade tegevuse

kokkuvõte õppeaasta lõpus

pedagoogilise nõukogu

koosolekul.

Osalemine konkurssidel ja esinemine üritustel

Toetatakse pedagoogide aktiivset osalemist linnaosa ja

ülelinnalistel ning vabariiklikel konkurssidel.

Arenguvestlusel, enesehindamisel kord aastas

Motiveerida pedagooge ja toetada nende aktiivsust

haridusürituste korraldamisel ning konverentsidel esinemisel.

Osalemine konkurssidel ja

esinemine haridusüritustel vt

7.1

Mentorluse rakendamine

Mentorluse rakendamine algajatele pedagoogidele.

Arenguvestlusel, enesehindamisele kord aastas

Uute töötajate toetamise kord vaadatakse üle lasteaia

arendustegevuse töörühma poolt. Algajale õpetajale määratakse

mentor.

Motiveeritud töötajate

rakendamine uute töötajate

toetajana.

Personali turvalisus

Lasteaia põhiväärtus on turvalisus- väärtustame

emotsionaalselt ja sotsiaalselt head ja ohutut keskkonda ning

vaimset ja füüsilist tervist. Personalile on loodud

töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused.

Personali töötingimuste ja töökeskkonna parendamisega

tegeletakse süsteemselt. Regulaarselt viiakse läbi

töökeskkonna riskianalüüsi, uutele töötajatele tutvustatakse

tööohutusjuhendit. Personal on koolitatud tegevuseks

hädaolukorras. Personalile on korraldatud tööalane

sisekoolitus „Enesemotiveerimise kunst“, „Mitterahaline

motiveerimine“, „Grupi arengu püramiid“, „Väärtuspõhine

juhtimine“, „Toimiv meeskond“.

Arenguvestlusel, enesehindamisel, töökeskkonna riskianalüüs

Personaliprojekt „Väärtused“.

Vigastuste ennetamise ja turvalisuse edendamine. Riskianalüüsi

juhendi koostamine, kinnitatud 02.10.2014 käskkirjaga nr 1-

1/28. Koostatud turvalisuse tegevuskava 2015-2017, direktori

käskkiri 28. 11.2014 nr 1-1/33.

Personalile on korraldatud igal õppeaastal tuleohutusalane

koolitus ja evakuatsiooniõppus.

Töökeskkonna turvalisus on

suurenenud. Personali

teadlikkus on tõusnud ja

koolitusel on omandatud

vajalikud oskused.

13

2.3 Personali arendamine


Koolitussüsteem

Lasteaial on personali arendus- ja koolitusstrateegia, mis

lähtub arengukavast ja töötaja koolitusvajadusest.

Koolitusplaan koostatakse lasteaia arengukava tegevuskavas

kolmeks aastaks.

Töötajaga arutatakse koolituse vajadust kord aastas

arenguvestlusel, mille aluseks on töötaja poolt koostatud

enesehindamine.

Koolitusplaan on arengukava tegevuskavas, lasteasutuse

tegevuskava sisaldab töötajatele vajalikke koolitusi õppekava

täitmiseks. Töötajate koolitamisel arvestatakse arenguvestlustel

esitatud soove. Sisekoolitused lähtuvad õppeaasta eesmärkidest ja

vajadusest toetada töötajate professionaalset arengut.

Täiendkoolitus vt 7.2

Atesteerimine

Juhtkond toetab õpetaja professionaalset arengut.

Kord aastas arenguvestlusel.

Juhtkond innustab ja toetab pedagoogide arengut ja

karjäärivõimalusi.

Personali saavutused vt 7.1

2.4 Personali hindamine ja motiveerimine


Personali enesehindamine

Töötajad teevad üks kord aastas kirjaliku eneseanalüüsi.

Kord aastas. Arenguvestluse läbiviimise kord lisa 1 ja lisa 2 on

kinnitatud 16. jaanuar 2017 direktori käskkirjaga nr 3-1/02.

Eneseanalüüsi tulemusi arutatakse töötajaga arenguvestlusel.

Tulemusi kasutatakse edasise töö kavandamisel.

Eneseanalüüsi põhjal

kavandatakse

parendustegevusi ning

jälgitakse nende elluviimist.

Sisekontrolli läbiviimine

Juhtkonna poolt viiakse läbi lasteaia tegevuskavas

kavandatud sisekontroll. Sisekontrolli käigus toimub õppe-

ja kasvatustegevuse alase dokumentatsiooni kontroll, õppe-

ja kasvatustegevuste vaatlus õppealajuhataja poolt.

Kaks korda aastas. Sisekontroll annab ülevaate töötajate õppe- ja

kasvatustegevuse läbiviimisest ja õigusaktidest lähtuvalt

dokumentatsiooni täitmisest.

Sisekontrolli tulemusel on

tagatud nõuetekohane

tööülesannete täitmine.

Arenguvestluste läbiviimine

Arenguvestlused töötajatega viiakse läbi kord aastas.

Arenguvestlusel antakse töötajale tagasisidet tema töö

tulemuslikkuse kohta.

Kord aastas. Arenguvestluse läbiviimise kord on kinnitatud 16.

jaanuar 2017 direktori käskkirjaga nr 3-1/02.

Tulemusi analüüsitakse ja kasutatakse edasise töö kavandamisel

juhtkonna poolt - ettepanekud juhtkonnale, töökorraldusele,

koolitustele.

Töötajatele on antud suulist

tagasisidet ja tunnustatud

tehtud töö eest.

14

Motivatsiooni- ja tunnustamissüsteemi rakendamine ja

arendamine

Arendustegevuse töörühmaga on välja töötatud

motiveerimis- ja tunnustamissüsteem, mida vaadatakse üle

ja vajadusel uuendatakse. Motiveerimise võimaluste all on

välja toodud mittemateriaalsed töötajate tunnustamise

võimalused sh valimine õppeaasta tiitlile „Märka kolleegi!“

Lastevanematele üleskutse „Kiida õpetajat ja õpetaja abi!“

Kord aastas. Personali motivatsiooni- ja tunnustamissüsteem on

kinnitatud 2. veebruar 2016 direktori käskkirjaga nr 1-1/5.

Töötajate motiveerimis- ja tunnustamissüsteemi korrigeerimisel

lähtutakse personali rahulolu küsitluse tulemuste analüüsist,

sisehindamise tulemustest ja eelarveliste vahendite võimalustest.

Suusõnaline tunnustamine,

kiitus töötajate meililistis.

„Märka kolleegi“ tiitlite

hääletamisel on suurenenud

töötajate aktiivsus.

Personali juhtimine:

tugevused

Personal osaleb lasteaia arendustegevuses.

Pedagoogilise personali professionaalset arengut toetab töötajate parima pedagoogilise kogemuse jagamist.

Personali arengut toetab regulaarne enesehindamine ja juhtkonna poolt antud tagasiside arenguvestlusel.

Algajat pedagoogi toetab motiveeritud mentor.

Personali motivatsiooni- ja tunnustussüsteem toetab võimalusi osalemiseks konverentsidel ja seminaridel.

Personali koostööd toetab kolleegi märkamine ja valimine õppeaasta tiitlile „Märka kolleegi“.

Toetatud on personali tööalast arengut läbi sisekoolituste, mis aitavad kaasa õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi tõstmisele.

Juhtkonna eestvedamisel on koostöös personaliga koostatud igal õppeaastal „Lasteaia aastaraamat“, kus on kajastatud tähtsamad

tegevused ja meeldejäävamad sündmused.

Pedagoogiline personal koostab projektiraamatu, kus tutvustab õppeaastal läbiviidud projektõppe tegevusi rühmas.

Personali juhtimine:

parendused

Toetada parima pedagoogilise kogemuse jagamist vabariiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

3 KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA 3.1 Koostöö kavandamine ja huvigruppide kaasamine


Koostöö kavandamine

Tulenevalt lasteaia missioonist, visioonist ja

põhiväärtustest on lasteaia koostöö huvigruppidega väga

oluline. Arengukava eesmärkidest ja prioriteetidest

lähtuvalt algatatakse ja osaletakse koostööprojektides.

Kord aastas. Huvigruppidele on info lasteaia koduleheküljel.

Lasteaed on avatud külalistele, toimub parima kogemuse jagamine

alushariduse aineühenduse kaudu.

Väga hea koostöö

huvigruppidega, lasteaia hea

maine.

Lapsevanemate kaasamine

Lastevanemad on kaasatud õppe- ja kasvatusprotsessi,

Kord aastas. Lastevanemad osalevad aktiivselt lasteaia üritustel

(lastepeod, spordiüritused, koristustalgud). Lastevanematele info

Koostöö rühma

lastevanematega on

15

kasvukeskkonna täiustamisse ja korrastamisse.

edastamiseks on loodud rühmades meililistid, Eliis (e-lasteaed)

infosüsteem, kasutusel on rühma telefon.

laienenud. Hoolekogu,

lastevanemate jt huvigruppide

aktiivsus vt 8.1

Koostöö hoolekoguga

Lasteaias on aktiivne ja koostööle orienteeritud hoolekogu.

Hoolekogu koosneb 14 liikmest (12 rühma lastevanemate

esindajad, õpetajate ja linnaosavalitsuse esindaja).

Hoolekogu koosolekud toimuvad vähemalt kord kvartalis.

Hoolekogu esindaja osaleb lasteaia konkursi- ja

atesteerimiskomisjonis.

Kord aastas. Hoolekogu liikmete vaheliseks infovahetamiseks on

toimiv meililist. Hoolekogu koosolekud toimuvad ajakava alusel,

hoolekogu liikmed osalevad hoolekogu pädevuses olevate otsuste

tegemisel. Hoolekogu töö korraldamiseks on välja töötatud

hoolekogu töökord.

Väga hea koostöö

hoolekoguga. Hoolekogu,

lastevanemate jt huvigruppide

aktiivsus vt 8.1

Koostöö teiste lasteaedadega

Haabersti lasteaedadel toimub igal õppeaastal mitmeid

ühiseid spordiüritusi, luulekonkurss „Eesti keele kaunis

kõla“, esmaabivõistlus „Hea Inimese Gala“ ja laulupäev

„Väike laululind”, 2017. aastast teatrifestival Haabersti

lasteaedadele.

Kord aastas. Koostööd teevad lasteaedade juhid ja pedagoogilisi

kogemusi vahetavad õppealajuhatajad. Hea koostöö on Haabersti

liikumis– ja muusikaõpetajate vahel.

Väga hea koostöö Haabersti

lasteaedade vahel laste

ürituste ja ühistegevuste

korraldamisel.

Koostöö koolidega

Hea koostöö on Järveotsa Gümnaasiumiga. Aastatega on

välja kujunenud mitmed traditsioonilised üritused.

Kooliõpetajad külastavad vanema rühma lastevanemate

koosolekut õppeaasta alguses. Esimese klassi õpilased on

külas lahtiste uste nädalal. Koolieelikud tutvuvad kooliga.

Kord aastas. Toimunud on ümarlaud õpetajatele teemal

“Koolivalmidus” Järveotsa Gümnaasiumis.

Koostöö Järveotsa

Gümnaasiumi I kooliastme

õpetajatega on laienenud.

Koostöö teiste organisatsioonidega

Koostöö Tallinna Haridusametiga, Haabersti Linnaosa

Valitsusega, teiste haridusasutustega Eestis ja välismaal on

kavandatud arengukavas ja lasteasutuse tegevuskavas.

Kord aastas. Väga hea koostöö Haabersti Linnaosa Valitsusega.

Hea koostöö Lastekaitse Liiduga „Kiusamisest vabaks!“

metoodika tutvustamisel.

Väga hea koostöö, lasteaia

hea maine.

Koostöö kõrgkoolidega

Hea koostöö Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogi

eriala õppejõududega ja üliõpilastega. Oleme praktika

lasteaiaks alushariduse pedagoogi eriala üliõpilastele.

Kord aastas. Ülikooli õppejõud on teinud koolitusi õpetajatele ja

lastevanematele. Pedagoogid on juhendanud regulaarselt Tallinna

Ülikooli praktikante. 2016. aastal läbisid kaks õpetajat koolituse

„Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine ja analüüs koolieelses

lasteasutuses õpetajakoolituse praktika raames“.

Väga hea koostöö.

Praktika juhendajad on

motiveeritud üliõpilaste

praktikat juhendama.

Rahvusvaheline koostöö Kord aastas. Projekti „Väärtuskasvatus lasteaias“ käigus toimusid Teadmised koostööst ja

16

2016. aastal algatasime projekti „Väärtuskasvatus

lasteaias“ raames koostöö Helsingi kakskeelse (eesti-

soome) Anni lasteaiaga.

2017. aastal oli projekti teema „Lapse arengu hindamine ja

arenguvestlus lapsevanemaga“

Koostööprojekt „Eesti keel meid ühendab!“ Stockholmi

Eesti lasteaiaga toimus 2017. aastal

koostööpäevad nii Helsingis kui Tallinnas. Õpetajad jagasid

väärtustealase töö parimat kogemust viies läbi õppe- ja

kasvatustegevusi. Projekti „Lapse arengu hindamine ja

arenguvestlus lapsevanemaga“ käigus külastasid Anni lasteaia

õpetajad kahel korral meie lasteaeda. Kogumusi lapse arengu

hindamisest, arenguvestluse läbiviimisest jagasid lasteaia õpetajad.

Õpetajad külastasid kahel korral Stockholmi Eesti lasteaeda,

jagasid parimat pedagoogilist kogemust õppe- ja

kasvatustegevuses muusika, teatri ja legorobootika valdkonnas.

kogemuste vahetamine teiste

riikide õpetajatega.

Osalemine projektides

2015/2016. õppeaastal viisime läbi KIK-i poolt rahastatud

projekti "Linnalapsed metsaga sõbraks".

2017. aastal viisime läbi KIK-i poolt rahastatud projekti

„Loodus meie ümber“.

Kord aastas. Teha projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“

alast koostööd ja vahetada kogemusi Haabersti lasteaedade ja

Õismäe Gümnaasiumi õpetajatega.

Projektides laienenud koostöö

ja kogemuste jagamine.

Tulemused on esitatud

sisehindamise aruandes

Lahtiste uste nädal

Lasteaia lahtiste uste nädal on traditsiooniliselt märtsi

alguses, kui tähistame lasteaia sünnipäeva. Sellele on

oodatud lapsevanemad, alushariduse aineühenduse

liikmed, kolleegid teistest haridusasutustest, järjekorras

olevad lapsed ja nende vanemad.

Korraldatud tänuüritus koostööpartneritele.

Kord aastas. Toimub kogemuste jagamine pedagoogidele teistest

haridusasutustest, lasteaeda ja rühmi tutvustav infotund ja kontsert

tulevastele lasteaialastele ja nende vanematele, kohtumine

koolilastega ja naaberlasteaedade kolleegidega.

Tänuüritusele kutsutakse aktiivsed lapsevanemad ja

koostööpartnerid.

Lasteaia tutvustamine

linnaosa ja linna tasandil.

Maine kujundamine.

Rahulolu-uuringute läbiviimine

Rahulolu küsitluste läbiviimine huvigruppidele toimub igal

aastal maikuus, tagasisidestamine lastevanematele ja

personalile koosolekutel.

Kord aastas. Rahulolu tagasisidet tutvustatakse kõikidele

huvigruppidele, esitatud on kolme aasta võrdlus.

Laste rahulolu 6.5

Personali rahulolu tulemused

vt 7.3

Lastevanemate rahulolu vt

8.4

17

Koostöö

huvigruppidega

tugevused

Lasteaial on väga hea koostöö erinevate koostööpartneritega: Tallinna Haridusamet, Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallina Ülikool,

Haabersti piirkonna lasteasutused, Järveotsa Gümnaasium.

Lasteaia hoolekogu on aktiivne, kaasatud lasteaia arendustegevusse.

Koostöös Haabersti lasteasutustega on korraldatud ja läbiviidud üritused ja tegevused lastele.

Personal ja lapsevanemad on kaasatud projektidesse ja heategevusprogrammi „Märka ja aita“ tegevustesse.

Lasteaia lahtuste uste nädalal on tutvustatud lasteaia õppe- ja kasvatustegevusi ja jagatud parimaid pedagoogilisi praktikaid.

Koostöö

huvigruppidega

parendused

Korraldada huvigruppidega temaatilisi vestlusringe ja koolitusi.

Süvendada koostööd teiste haridusasutustega vabariiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

4 RESSURSSIDE JUHTIMINE 4.1 Eelarve koostamine ja täitmine


Eelarve koostamine ja täitmine

Eelarve koostamisel on võetud aluseks lasteaia arengukava

ja õppekava. Nimetatud dokumentidest lähtuvalt on

planeeritud tööjõukulu ja majandamiskulu.

Eelarve on tutvustatud personalile ja hoolekogule. Eelarve

projekt on kooskõlastatud hoolekogu esimehe poolt.

Remont ja inventari soetamine on planeeritud arengukavas

kolmeks aastaks ja õppeaasta tegevuskavas õppeaastaks.

Omatulu (ruumide rent, projektid) on planeeritud ja kasutatud

eesmärgistatult.

Eelarve toetab arengukava ja

õppekava täitmist. Eelarve

täitmisega on tagatud

ressursside eesmärgipärane

kasutamine.

Ruumide rentimine

Lasteaed rendib välja lasteaia ruume, saali ja spordisaali

laste huvitegevuste läbiviimiseks. Huvitegevuse

läbiviijatega on sõlmitud rendilepingud.

Kord aastas õppeaasta alguses lepitakse huvitegevuse

läbiviijatega kokku ajakava ja vormistatakse lepingu lisana.

Lasteaed võimaldab lastevanemate tasu eest huvitegevusi,

ruumide kasutamine on optimeeritud.

Huvitegevusest kokkuvõte

vt 6.3

4.2 Õpi- ja töökeskkond


Mängu- ja õppevahendite hankimine

Mängu- ja õppevahendid hangitakse lähtuvalt õppe- ja

kasvatustegevuse eesmärkidest, arvestades laste soove ja

lastevanemate ettepanekuid.

Õppevahendid tellitakse õppeaasta alguses arvestades rühma

vajadusi, vahendeid hangitakse juurde jooksvalt.

2015. aasta lõpus kõigile rühmadele arendavad lauamängud,

konstruktorid. Naerusuu ja Poku rühmale LEGO education

klotsid ja LEGO WeDo tarkvara. 2016. aastal Tallinna

Kaasajastatud õppe- ja

mänguvahendid ning laiendatud

võimalus kasutada IKT

vahendeid.

18

Haridusameti poolt Bee-Bot põrandarobotid ja põrandamatid.

2016. aasta lõpus Magformers magnetkonstruktorid. 2017.

aastal Bee-Bot ja Blue- Bot põrandarobotid kõigile

aiarühmadele ja kolmele sõimerühmale, Ozobot robotid kõigile

aiarühmadele, LEGO Education WeDo 2.0 klotsid, LEGO

Education STEAM Park klotsid kuuele rühmale.

Õpi- ja töökeskkonna arendamine

Lähtuvalt arengukavas planeeritud eesmärkidest toimub

materiaal-tehnilise baasi arendamine ja õueala heakord.

Arengukavas planeeritu võetakse aluseks lasteasutuse

tegevuskava ja eelarve koostamisel.

Toimub pidev ülevaatus, kord aastas kokkuvõte tegevuskavas.

Lastele on loodud arendav, eakohane ja turvaline

kasvukeskkond. 2016. aastal paigaldatud tasakaalu- ja

ronimisvahendid, kahekohaline kiik, rollimänguvahed buss,

võrkpüramiid, kahe rühma õuealale on paigaldatud tahvlid.

2015. aastal hangiti kolme rühma interaktiivsed tahvlid (Poku,

Sipsik, Mõmmi) 2016. aastal hangiti kolme rühma interaktiivsed

tahvlid (Lepatriinu, Ritsikad, Mesimumm).

Remonditi 2015. aastal Tibu rühm; 2016. aastal Ritsikate ja

Sipsiku rühm; 2017. aastal Lepatriinu, Poku ja Krõlli rühm,

juhtkonna kabinetid.

Turvaline õpi- ja töökeskkond.

vt.9.3.

Turvalisuse tagamine

Ruumide vastavus tervisekaitse nõuetele. Igal aastal

riskianalüüsi läbiviimine rühma meeskonna, vanema rühma

laste, juhtkonna poolt.

Riskianalüüs vaadatakse üle kord aastas. Rühmades viiakse läbi

riskianalüüs ja juhtkonna poolt koostatakse tegevuskava

turvalisuse tagamiseks sise- ja väliskeskkonnas. 2016. aastal

hangiti liivakastidele katted. Riskianalüüsi kokkuvõtet ja

tegevuskava tutvustatakse pedagoogilise nõukogu koosolekul ja

hoolekogus.

Personali teadlikkus turvalisuse

toetamiseks on tõusnud.

Säästlik majandamine

Hinnata ja analüüsida säästliku majandamise ja

keskkonnahoiu alast tegevust.

Tegevuskava kokkuvõte kord aastas. Kommunaalkulude osas

tehakse igakuine analüüs.

Säästlik majandamine ja

keskkonnahoiu alane tegevus on

järjepidev.

Teenuste ostmine

Teenuste ostmiseks on Tallinna Linnavalitsususe ja

haridusameti ühishanked ning lasteaia poolt korraldatud

hanked.

Kokkuvõte teenuste ostmisest on tegevuskavas. Planeeritakse ja

peetakse arvestust majandamiskulude üle, jälgitakse lepingute

täitmist.

Eelarveliste vahendite

optimeeritud kasutamine.

19

Keskkonnahoid

Keskkonnahoiu alane tegevus kavandada rühma

tegevuskavas.

Kokkuvõte kord aastas on rühma tegevuskavas.

Rühmades toimub prügi sorteerimine.

Personalil, lastel ja

lastevanematel on suurenenud

keskkonnateadlikkus.

4.3 Inforessursside juhtimine, infovahetuse süsteemi arendamine, IKT rakendamine, andmebaasid


Infovahetuse süsteemi arendamine

Loodud huvigruppidele võimalus informatsiooni vabaks ja

kiireks kättesaamiseks meililisti teel.

Meililist töötajatele, hoolekogule, rühmade meililistid.

ELIIS (e-lasteaed) infosüsteem.

Kokkuvõte infovahetusest on lasteasutuse tegevuskavas.

Info edastamine töötajatele toimub meililisti ja ELIIS (e-

lasteaed) infosüsteemi kaudu.

2017. aastast toimub info vahetamine lastevanematega lisaks

ELIIS (e-lasteaed) infosüsteemi kaudu.

Informeeritud personal ja

huvigrupid.

IKT rakendamine

2015/2016. õppeaastast on nädalakava ja rühma õppe- ja

kasvatustegevuse päeviku täitmine elektrooniliselt

elasteaed.eu keskkonnas. 2017. aastast kasutusel ELIIS (e-

lasteaed) infosüsteem.

Kokkuvõte IKT rakendamisest on lasteasutuse tegevuskavas.

Toimunud on sisekoolitused ja individuaalsed juhendamised

IKT vahendite kasutamiseks. Interaktiivsed tahvlid on kaheksas

rühmas, kasutusel on 12 tahvelarvutit.

Infoliikumine meililistide kaudu

ja dokumenteerimine on

ühisvõrgus on väga hea.

Infovahetus elasteaed.eu kaudu

on väga vajalik. Laste

kohalemärkimine elasteaias on

lihtne ja üleminek sellele oli

sujuv.

2017. aastast ELIIS (e-lasteaed)

infosüsteem võimaldab infot

edastada ning õppe- ja

kasvatustegevuse alaseid

dokumente, lasteaia ühisüritusi

tutvustada.

20

Ressursside

juhtimine tugevused

Eelarve toetab arengukava ja õppekava täitmist.

Eelarve täitmisega on tagatud ressursside eesmärgipärane kasutamine.

Eelarve projekt kooskõlastatakse hoolekoguga.

Klientidele väljastatud müügiarvete õigeaegne tasumine tagab omatulu täitmise.

Lisavahendite hankimiseks suurendatakse omatulu.

Eelarvesse on planeeritud eelarvelised vahendid ruumide renditulust ja projekti toetused.

Lasteaia õueala on täiendatud uute mänguvahenditega.

Lasteaias on kaasaegsed IKT vahendid, kaheksas lasteaiarühmas interaktiivsed tahvlid, robootika vahendid, rühmades mobiiltelefonid.

Lasteaias on toimiv infovahetussüsteem ja informatiivne kodulehekülg.

Kõikidel rühmadel on kasutada digikaamerad, millega dokumenteeritakse õppe- ja kasvatusprotsessi.

Toimib elektrooniline dokumendihaldus ja infovahetus.

Ressursside

juhtimineparendused

Arendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste võimaluste kasutamist.

5 ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS 5.1 Lapse areng


Lapse areng

Lapse arengu jälgimine, hindamine ja vanemale

tagasiside andmine toimub vastavalt lasteaia õppekavale.

Õpetajate poolt koostatakse lapse arengumapp, täidetakse

lapse arengu hindamise tabel ja kirjeldatakse lapse

arengut kaks korda õppeaastas. Lapse arengust antakse

lapsevanematele tagasiside arenguvestlusel. Koos

lapsevanemaga tehakse kokkuvõte arenguvestlusest, mis

dokumenteeritakse.

Õppekava on uuendatud 2015. aastal. Lapse arengu hindamine on

õppekava arenduse töörühma poolt üle vaadatud. Kokkuvõte laste

arengust rühma õppeaasta analüüsis.

Arvestatakse lapse

individuaalse arenguga

koostöös lapsevanematega.

Koolivalmiduse hindamine

Koolivalmiduse hindamine toimub lasteaia õppekava

alusel. Õpetajad koostavad igale kooliminevale lapsele

koolivalmiduskaardi vastavalt lasteaia õppekava

ainevaldkondade eeldatavatele tulemustele.

Kokkuvõte koolivalmidusest on rühma õppe- ja kasvatustegevuse

analüüsis. Õpetajad teevad kokkuvõtte lapse arengu hindamisest,

koostavad koolivalmiduskaardi ja tutvustavad seda

lapsevanematele. Koolivalmidus on analüüsitud õpetajate ja

logopeedi poolt.

Õppe- ja kasvatustegevuse

tulemusel on 6–7aastase lapse

arengu eeldatavad tulemused

saavutatud.

21

Tugiteenused

Lasteaias töötab kaks logopeedi, kes tegelevad

individuaalselt lastega, kes vajavad kõneravi.

Logopeedilist abi osutatakse 100% kõigile abivajajatele,

lisaks konsulteeritakse ja suunatakse lapsi vajadusel

erispetsialistide juurde ja venekeelse logopeedi juurde.

Lasteaia logopeedid kontrollivad laste kõne arengut kõigis lasteaia

vanuserühmades. Logopeedid nõustavad õpetajaid ja

lapsevanemaid, teevad koostööd õpetajatega lapsele individuaalse

arenduskava koostamisel. Logopeediline abi on osutatud.

Logopeedilisest tööst lastega on kokkuvõte logopeedi aruandes.

Lapse kõne areng on toetatud.

Laste ja lastevanemate nõustamine

Lasteaia õppekava on aluseks õpetajatele laste arengu

jälgimisel ja hindamisel ning perede nõustamisel õppe- ja

kasvatusküsimustes. Lastevanematele on toimunud

vestlusringid järgmistel teemadel: 2015. aastal „Lapse

areng 1,5-3“.

Kokkuvõte laste ja lastevanemate nõustamisest on lasteasutuse

tegevuskavas. Laiendada lastevanemate nõustamist vestlusringide

kaudu.

Lapsevanemad on nõustatud

õppe- ja kasvatusküsimustes.

Erivajadusega laps

Erivajadustega lastega tegelevad õpetajad individuaalselt.

Erivajadustega laste arengu toetamiseks toimub õpetajate

ja logopeedide koostöö. Lastel on võimalus osaleda

erinevates huvitegevustes, mis toetab nende arengut.

Kokkuvõte on rühma õppe- ja kasvatustegevuse analüüsis.

Individuaalset tööd tehakse lastega, kelle areng ei ole eakohane või

laps on andekas mõnes valdkonnas. Arvestatakse laste erivajadusi

õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel. Andekate laste

arendamiseks leida erinevaid tegevusi. Individuaalset või

grupitööd teevad õpetajad muukeelsete lastega, et areneks nende

eesti keele oskus.

Lapse arengut on toetatud ja

arvestatud individuaalseid

iseärasusi.

5.2 Õppekava


Lasteaia õppekava

Lasteaia õppekava on aluseks rühma aasta tegevuskava

koostamisel, õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel, laste

arengu jälgimisel ja hindamisel, töös erivajadustega

lastega ning koostöös lapsevanematega ja nende

nõustamisel õppe- ja kasvatusküsimustes.

Kokkuvõte õppeakava arendusest on lasteasutuse tegevuskavas.

Õppekava arendamiseks on loodud õppekava arenduse töörühm.

Õppekava on uuendatud 2015. aastal.

Õppe- ja kasvatustegevuse

kvaliteet. Lapsevanemad on

kaasatud õppe- ja

kasvatusprotsessi.

Rühmade tegevuskavad

Lasteaia õppekava on aluseks õpetajatele rühma aasta

tegevuskava koostamisel. Õppekavas on fikseeritud

tegevuskava koostamise põhimõtted. Tegevuskava

kinnitab lasteaia direktor käskkirjaga õppeaasta alguses.

Tegevuskava koostatakse arvestades lastevanemate ettepanekuid ja

laste soove. Tegevuskava täitmisest tehakse kokkuvõte

lastevanemate koosolekul maikuus. Tegevuskava kokkuvõte on

õpetajate poolt koostatud õppe- ja kasvatustegevuse analüüsis.

Rühma õppe- ja

kasvatustegevus on kavandatud

õppeaastaks tegevuskava

alusel.

22

Individuaalse arenduskava koostamine ja

rakendamine

Vajadusel koostatakse lapsele koostöös õpetajate,

logopeedi ja lapsevanematega individuaalne arenduskava.

Individuaalse arenduskava koostamise põhimõtted ja kord

on fikseeritud lasteaia õppekavas.

Individuaalse arenduskava koostamisest ja rakendamisest ülevaade

on lasteasutuse tegevuskavas.

Individuaalse arenduskava on koostatud koolipikendust saanud

lastele ja haridusliku erivajadusega lastele.

Lapse areng on toetatud

arvestades lapse

individuaalseid vajadusi.

5.3 Õppekorraldus ja meetodid


Õuesõpe

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuses on rakendatud

õuesõpe. Õuesõppe tegevused kavandatakse nädalakavas.

Kokkuvõte on rühmade õppeaasta analüüsis.

Õuesõppe tegevused kavandatakse nädalakavas. Õuesõppe

mängude kohta koostatud õpimapp, jagatud parimat kogemust

õppe- ja kasvatustegevuses TLÜ Rakvere Kolledži

Rahvusvahelisel Õuesõppe Konverentsil 2015 - 2016. aastal ja

Aegviidu alushariduse õpetajate ja juhtide 7. looduskonverentsil

„Õuesõpe ja looduse lood“ 2017. aastal.

Õppimine toimub loomulikus

keskkonnas.

Projektõpe

Õppe- ja kasvatustegevuses rakendatakse laste huvidest

lähtuvat projektõpet.

2015/2016. õppeaastal toimusid avastusõppe projekti

"Linnalapsed metsaga sõbraks“ tegevused ja õppekäigud

looduskeskustesse. Projekt toetas keskkonnahoiu alast

tegevust lasteaias. Projekti rahastas KIK.

2017. aastal toimusid KIK-i poolt rahastatud projekti

"Loodus meie ümber" tegevused lasteaias.

Projektõppe kokkuvõte on õppeaasta analüüsis. Igal õppeaastal

koostatakse rühmades toimuvatest projektitegevustest lasteaia

projektiraamat.

Õppimine toimub aktiivõppe

meetodil loomulikus

keskkonnas arvestades laste

huvisid.

Tervisedendus

Tervisedenduslikku tööd lasteaias juhib tervisemeeskond.

Tervisedenduse eesmärgid ja tegevused lähtuvad

lasteasutuse arengukavast. Tervisealaseid tegevusi

kajastatakse lasteaia kodulehel.

Tervisedenduse kokkuvõte on rühmade õppeaasta analüüsis.

Personali motiveerimine osalemiseks tervisealastel üritustel.

Tervisemeeskonda uute liikmete kaasamine. Lasteaial on välja

kujunenud traditsioonilised ühisüritused: sportlik isadepäeva

tähistamine, sportliküritus, „Kõnni terviseks“ kaks korda aastas,

vastlapäeva tähistamine, Haabersti lasteaedade miniolümpia

kergejõustikus.

Tervisedendus lasteaias vt 6.1

23

Laste esinemine ja konkurssidel osalemine

Osaleme piirkondlikel, linna ja riigi poolt korraldatud

konkurssidel.

Kokkuvõte on lasteasutuse tegevuskavas.

2016. aastal algatasime lasteaias teatrifestivali, kuhu kaasasime

ka teised Haabersti lasteaiad.

2015.-2017. aastal on lapsed osalenud Tallinna Kopli Noortemaja

etlemiskonkursil „Eesti keele ilus kõla”, kus on olnud väga häid

tulemusi. Igal aastal osalevad lapsed teatrifestivalil „Kanutiaia

kann“ ja Haabersti lasteaedade esmaabi võistlusel „Hea Inimese

Gala“.

Lasteaia hea maine.

Vt 6.6

Väärtused ja eetika

Õppe- ja kasvatusprotsessis toimub väärtushinnangute ja

hoiakute kujundamine, lasteaia põhiväärtuste järgimine.

Rakendatakse „Kiusamisest vabaks!“ ja „Väärtuste

hoidise“ metoodikat.

Kokkuvõte on rühmade õppeaasta analüüsis.

Õppe-ja kasvatusprotsessis on kujunenud väärtushinnangud ja

hoiakud. Õpetajad jagavad metoodika kasutamisest parimat

praktikat pedagoogilise nõukogu koosolekutel, avatud tegevustes.

Väärtused ja eetika on rakendatud õppe- ja kasvatusprotsessis.

2016/2017 õppeaastast on toimunud koostööpäevad Helsingi

kakskeelse (eesti-soome) Anni lasteaiaga projekti

„Väärtuskasvatus lasteaias“ raames.

Laste väärtushinnangute ja

hoiakute kujunemine on

toetatud. Laste omavahelised

suhted on head.

Õppe- ja

kasvatusprotsess

tugevused

Õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel arvestatakse lapse individuaalse arenguga.

Õppe- ja kasvatustegevuste tulemusel on 6–7aastased lapsed saavutanud arengu eeldatavad tulemused.

Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad teema- ja projektõppe kaudu, toetudes aktiivõppe meetoditele.

Õppe- ja kasvatustegevustes toetakse ettevõtliku inimese kujunemist.

Õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel rakendatakse „Kiusamisest vabaks“ ja „Väärtuste hoidise“ metoodika põhimõtteid.

Õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel arvestatakse laste individuaalsust ja toetatakse andekate laste arengut.

Logopeediline abi on osutatud kõneravi vajavatele lastele.

Õppe- ja

kasvatusprotsess

parendused

Rakendada muutunud õpikäsitus, kus on hea õpetajate vaheline koostöö, partnerlus, koosõppimine, lapse individuaalse eripäraga

arvestamine, paindlik aja ja ruumikasutus.

24

TULEMUSED

6 LAPSEGA SEOTUD TULEMUSED

6.1 Tervisedendus

2015 2016 2017

18.02 osales Sipsiku rühm vastlapäeva

üritusel Järveotsa lasteaias.

23.04 toimus Haabersti lasteaedade

orienteerumismäng loomaaias, kus osales

Tähe- Täpsi rühm.

21.04 toimus Nurmenuku lasteaias

terviseteemaline viktoriin, kus osalesid

kolm Mõmmi rühma last.

23.04 toimus üritus peredele „Kõnni

terviseks“.

24.04 toimus üle-eestiline lasteaedade

spordipäev Audentese spordikeskuses.

Osales 12 liikmeline võistkond.

Saavutasime 7. koha.

25.04 toimus töötajatele tervisekõnd Jäneda

Presidendi matkarajal. Läbisime 12 km.

23.05 osalesid 11 töötajat SEB Maijooksul.

12.05 IX Haabersti lasteaedade miniolümpia

kergejõustikus. Saavutasime üldjärjestuses

II koha.

13.09 toimunud SEB Tallinna maratonil

osales 12 töötajat.

17.09 toimus lasteaias üritus peredele

„Kõnni terviseks“.

19.04 toimus Nurmenuku lasteaias

terviseteemaline viktoriin, kus osalesid kolm

Naerusuu rühma last.

27.04 toimus üritus peredele terviseteemaline

üritus „Kõnni terviseks“.

22.04 toimus üle-eestiline lasteaedade

spordipäev Audentese Spordikeskuses. Osales

12 liikmeline võistkond. Saavutasime 5. koha.

10.05 viisime läbi koostöös Haabersti LOV-ga

X Haabersti lasteaedade miniolümpia

kergejõustikus. Saavutasime üldjärjestuses II

koha.13.05 toimus töötajatele matk Kakumäe

poolsaarele

21.05 osalesid 12 töötajat SEB Maijooksul.

06.10 toimus Haabersti lasteaedade Õunajooks.

Osales Poku rühma võistkond.

10.09 toimunud SEB Tallinna maratonil

osales viis töötajat.

15.09 toimus orienteerumismäng loomaaias,

osales Ritsikate rühm

19.09 toimus lasteaias üritus peredele „Kõnni

terviseks“.

20.09 toimunud MINI SOS üritusel osales

Poku rühm.

Aprillis toimus toimus Nurmenuku lasteaias

terviseteemaline viktoriin, kus osalesid kolm

Mesimummi rühma last.

20.04 toimus üritus peredele „Kõnni terviseks“.

21.04 toimus üle-eestiline lasteaedade spordipäev

Audentese Spordikeskuses. Osales 12 liikmeline

võistkond. Lapsi juhendas liikumisõpetaja.

09.05 toimus XI Haabersti lasteaedade miniolümpia,

kus osales 8 Haabersti lasteaeda.

SEB Maijooksul osales 1 töötaja.

Septembris sportlik üritus peredele „Kõnni terviseks“

18.09 toimus personalile kõndimine mööda uut

kergliiklusteed Stroomi randa, osales 7 töötajat

26.09 Haabersti lasteaialaste ohutusalane teabepäev

mini-SOS osalesid Mesimummi ja Ritsikate kooli-

eelikud.

21.09 orienteerumismäng loomaaias Ritsikad,

Mesimumm koolieelikud

26.10 matk Harku järve äärde, osales Lepatriinu rühm

25

13.10 toimus Haabersti lasteaedade

orienteerumismäng loomaaias, osales

Naerusuu rühm. 24.09 toimus Mini SOS

üritus, kus osalesid Naerusuu ja Sipsiku

rühm. 27.10 toimunud uisutamisprojektis

osales Naerusuu rühm 21.10 toimunud

matkal Harku järve äärde osalesid Naerusuu

ja Sipsiku rühm

28.10 toimunud uisutamisprojektis Škoda

Jäähallis osalesid Poku rühma lapsed

6.2 Erivajadustega lastega arvestamine

Logopeedilise teenuse osutamine 2015/ 2016 õppeaastal 52 lapsele

Logopeedilise teenuse osutamine 2016/2017 õppeaastal 50 lapsele

Logopeedilise teenuse osutamine 2017/2018 õppeaastal 50 lapsele

6.3 Huvitegevus

2015 2016 2017

MTÜ Re-Mi laulustuudio

Nõmme Spordikooli kergejõustiku treeningud

Harju Jalgpallikool-jalgpallitreening

Nupula OÜ eelkool 6-7 aastastele lastele

2015. aastal alustas võimlemisklubi Janika

treeninguid lasteaias

Art-Puto OÜ kunstiring

Tommy Mängukool -inglise keel

Huvitegevuses osales 2015/2016 õppeaastal

191 last






DREAM Studio tantsutreening tüdrukutele


Huvitegevuses osales 2016/2017 õppeaastal

212 last






DREAM Studio tantsutreening tüdrukutele


MTÜ MyDance Tantsuklubi

Kolm Põrsakest OÜ- teadusring

Huvitegevuses osales 2017/2018 õppeaastal 230

last

26

6.4 Lastega seotud statistika

Laste arv kolmel aastal

Aasta Laste arv kokku

Lasteaiarühm Sõimerühm

Rühm Laste arv Rühm Laste arv

2015 257 9 205 3 52

2016 255 8 189 4 66

2017 263 8 194 4 69

6.5 Laste rahulolu

positiivselt vastanute % 2015 2016 2017

Kas sulle meeldib lasteaias 95 96 97

Kas sulle meeldib sinu rühm 99 99 100

Kas sulle meeldivad sinu rühma reeglid 92 94 97

Kas sulle meeldib lasteaia toit 89 90 97

Kas sulle meeldivad sinu rühma lapsed 97 98 100

Kas sinu rühmakaaslased on sõbralikud 98 96 100

Kas sul on rühmas sõpru 99 98 100

Kas sulle meeldivad sinu rühma õpetajad 98 100 100

Kas sinu õpetajad on sõbralikud 98 100 100

Kas sulle meeldivad sinu rühma mänguasjad 98 98 100

Kas sinu rühmas on huvitavad mänguasjad 99 100 100

Kas sulle meeldib mängida toas 94 95 99

Kas sulle meeldib mängida õues 98 96 100

Kas sulle meeldib lasteaias õppida 96 97 97

27

6.6 Laste osalemine näitustel, võistlustel, konkurssidel

2015 2016 2017

11.02 Haabersti lasteaedade 112 päeva

joonistuskonkurss. Osalesid Mõmmi ja Tähe-

Täpsi rühm.

26.02 luulekonkursi Haabersti piirkondlik voor.

Mõmmi rühma laps pääses edasi lõppvooru

Estonia Talveaias.

18.02 toimus luulekonkursi Haabersti piirkondlik

voor, kus esines meie lasteaiast kolm last.

20.03 esinesid Sipsiku rühma lapsed

teatrifestivalil "Kanutiaia Kann". Mängiti etendust

"Tantsud Hõbemetsas ehk läbitantsitud tallad".

22.03 toimus esmaabi võistlus „Hea Inimese

09.02 toimus Haabersti Poiste laulufestival.

Osales 11 poissi Ritsikate ja Tähe-Täpsi rühmast.

21.02 toimus Tallinna etlemiskonkursi „Emakeele

kaunis kõla“ Haabersti piirkondlik voor lasteaias

Meelespea.

18.03 toimunud teatrifestivalil „Kanutiaia Kann“

Kas sulle meeldib lasteaias mängida 99 100 100

Kas sulle meeldib lasteaias lõunaajal puhata 89 88 95

Kas sulle meeldib lasteaias laulda 91 92 96

Kas sulle meeldib lasteaias sportida 96 96 99

Kas sulle meeldib käia õpetajaga koos lasteaiast väljas 98 97 100

Laste rahulolu küsitluses osales 2015. aastal 172 last.

2016. aastal oli vastajaid 163 last.

2017. aastal oli vastajaid 183 last.

Lapsed vastasid küsimustele jah või ei. Tabelis on välja toodud küsimustele jaatavalt vastanud laste %.

Rahulolu küsitluse tulemused:

Kolme aasta võrdluses andsid lapsed 2017. aastal rohkem positiivseid vastuseid. Kõige enam meeldib lastele rühm, kus nad käivad, vastavalt

100% - 99%; neil on rühmas sõbrad vastavalt 100% - 98%; lastele meeldivad nende õpetajad, õpetajad on sõbralikud 98% ja 100%; rühmas on

huvitavad mänguasjad 99% ja 100%; lastele meeldib lasteaias mängida 99% ja 100%; lastele meeldib käia õpetajaga õppekäikudel väljaspool

lasteaeda 100% - 97%. Madalamalt hindasid lapsed lasteaia toitu, kuid aastatega on positiivsed hinnangud tõusnud, vastavalt 89%, 90%, 97%.

Madalalt hinnati ka lõunaajal puhkamist, vastavalt 89%, 88% ja 95%. Rühmade õpetajad annavad lastele vajadusel võimaluse vaikselt rühmas

mängida.

28

15.03 toimus Haabersti piirkonna poiste

võistulaulmisel osales Mõmmi rühma laps, kes

pääses edasi Eesti Meestelaulu Seltsi IX poiste-

solistide võistulaulmise Tallinn-Harjumaa

eelvooru.

25.03 toimunud teatrifestivalil „Kanutiaia Kann“

osales Sipsiku rühm etendusega „Maailma parim

magusroog“.

01.04 toimus esmaabi võistlus „Hea Inimese

Gala“. Osales Naerusuu rühma võistkond.

02.11 toimus Haabersti LOV korraldatud

joonistuskonkurss „Minu pere vaba aeg“.

12.11 Lastekaitse Liidule jõulukaardi

joonistamine.

Valiti välja Sipsiku rühma lapse joonistus

jõulukaardi trükkimiseks.

25.11 toimus üritus „Kadripäeva laulud“ Haabersti

Vaba Aja Keskuses. Osales Naerusuu rühma 6

last.

Gala“. Osales Poku rühma võistkond.

12.05 osalesime Haabersti lasteaedade kontserdil

„Väike laululind laulab emale“ Haabersti Vaba

Aja Keskuses. Lasteaeda esindas Naerusuu rühma

ansambel

23.11. toimus üritus „Kadripäeva laulud“

Haabersti Vaba Aja Keskuses. Osalesid Ritsikate

rühma 8 last.

12. 2016 osalesid Mesimummi, Ritsikate ja Poku

rühma lapsed Haabersti LOV joonistuskonkursil

„Jõulud Õismäel“.

osales Mesimummi rühm etendusega „Kadunud

kassipoeg“

24.03 toimus esmaabi võistlus „Hea inimese

Gala“. Võtsid osa Lepatriinu rühma lapsed ja

õpetajad.

Pardiralli ürituseks plakati joonistamisel osalesid

Poku ja Mesimummi lapsed.

25.04 osales 5 last Mesimummi rühmast

Südalinna Koolis lasteaedade robootikapäeval

“Bee-Bot looduses”.

18.05 Haabersti lasteaedade ühisüritus „Väike

laululind“.

7 PERSONALIGA SEOTUD TULEMUSED

7.1 Personali saavutused

2015 2016 2017

09.02 viis liikumisõpetaja läbi avatud

liikumistegevuse Pedagoogilise Seminari

08.02-11.03.toimus TLÜ alushariduse

pedagoogi eriala üliõpilaste juhtimispraktika

30.01-17.03.2017 toimus TLÜ alushariduse

pedagoogi eriala üliõpilaste Põhipraktika II

29

tsükliõppe üliõpilastele.

26.01- 13.03 toimus TLÜ alushariduse

pedagoogi eriala üliõpilaste Põhipraktika II

juhendamine. Praktika juhendaja Tähe- Täpsi

rühma õpetaja.

12.02 toimus programmi "Kiusamisest vaba

lasteaed ja kool" Haabersti piirkonna

lasteaedade kohtumine meie lasteaias. Ürituse

viis läbi õppealajuhataja. Kogemusi jagas

Mesimummu rühma õpetaja.

04.03 toimus avatud tegevus Alushariduse

ainesektsiooni õpetajatele. Teema

„Vanasõnadega targaks“. Tegevuse viisid läbi

Naerusuu rühma õpetajad.

27.03 toimus õpetajate teatrietendus lastele

„Laisk unepoiss“.

01.04 toimus õpetajate teatrietendus

lastevanematele ja lastele „Pontu ja Kiisu Nurr“.

Piletitulu annetati programmi „Märka ja aita“

abivajavate laste toetuseks.

23.03-17.04 toimus TLÜ alushariduse

pedagoogi eriala üliõpilaste põhipraktika I

juhendamine lasteaias. Praktika toimus

Mesimummu ja Lotte rühmas.


pedagoogi eriala üliõpilaste eelpraktika lasteaias.

Praktika toimus Ritsikate, Mesimummu ja Tähe-

Täpsi rühmas.

19.-20.05 toimus TLÜ Rakvere Kolledži VII

RAHVUSVAHELINE ÕUESÕPPE

KONVERENTS „NNN – nina ja näppudega

nägemine“. Töötoas „Silmadeta nägijaks,

kõrvadeta kuuljaks“ viisid tegevusi läbi

juhendamine lasteaias. Praktika juhendajad

Mesimummi, Sipsiku ja Tähe-Täpsi rühmast.

02.03 toimunud avatud tegevuse alushariduse

aineühenduse õpetajatele väärtuskasvatuses

viisid läbi Mesimummi ja Sipsiku rühma

õpetajad.

08.03 toimus Õismäe taidlejate kontsert

„Õismäe Õied“. Osales õpetajate ansambel.

31.03 toimus õpetajate teatrietendus „Pahur

Pühapäev“ lastele ja vanematele. Piletitulu

annetati programmi „Märka ja aita“ abivajavate

laste toetuseks.

04.04-29.04 toimus TLÜ alushariduse

pedagoogi eriala üliõpilaste põhipraktika I,

juhendajad Lotte ja Krõlli rühma õpetajad.

12.04 toimus kohtumine Haabersti piirkonna

õpetajatega, avatud tegevused Mesimummi ja

Poku rühmas, vestlusring. Kogemusi jagasid

lasteaia Meelespea, Karikakar ja Vikerkaar

õpetajad. Osalesid ka Sinilille ja Järveotsa

lasteaia õpetajad.

25.05 toimunud TLÜ Rakvere Kolledži VIII

rahvusvahelisel õuesõppe konverentsil „Vesi

meile jõudu annab, vesi suuri laevu kannab“

õpiõues „Väikesed allikad teevad suured jõed“

tegevuste läbiviimisel osalesid Naerusuu ja

Tähe-Täpsi rühma õpetajad ja õppealajuhataja.

21.05 toimus Haabersti kevadlaat. Lastega

osalesid laadal Naerusuu rühma õpetajad,

müües laadal laste poolt valmistatud seepi.

Õppealajuhataja tutvustas augustis

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika kasutamist

Helsingi kakskeelse (eesti-soome) Anni lasteaia

juhendamine. Praktika juhendaja Poku rühmast ja

õppealajuhataja.

02.03 toimus avatud õppe- ja kasvatustegevus

väärtuskasvatuses alushariduse aineühenduse

õpetajatele. Tegevuse viisid läbi Sipsiku ja

Naerusuu rühma õpetajad.

30.03 toimus õpetajate teatrietendus „Kes on

targem?“ lastele ja vanematele. Piletitulu annetati

programmi „Märka ja aita“ abivajavate laste

toetuseks.

20.02.-17.03 toimus TLÜ alushariduse pedagoogi

eriala üliõpilaste Põhipraktika I juhendamine.

Praktika juhendajad Lotte ja Krõlli rühmast.

21.02-22.02 toimus Helsingi Anni lasteaias

koostööpäev projekti „Väärtuskasvatus lasteaias“

raames. Õpetajad jagasid parimat praktikat

väärtuskasvatuses. Osales neli õpetajat.

05.04-06.04 Helsingi Anni lasteaias

koostööpäeval neli õpetajat.

11.04 toimus projekti „Kiusamisest vaba lasteaed

ja kool“ Haabersti piirkonna lasteaedade ja

õpetajate kohtumine Vikerkaare lasteaias. Osales

kaks õpetajat ja õppealajuhataja.

19.04 toimus Aegviidu VII õuesõppe konverents.

Kogemusi õuesõppe läbiviimisest jagasid Tähe-

Täpsi rühma õpetaja ja õppealajuhataja.

24.04-28.04 toimus TLÜ alushariduse pedagoogi

eriala üliõpilaste Praktika lasteasutuses I

juhendamine. Praktika juhendajad Mesimummi,

Poku, Sipsiku ja Tähe-Täpsi rühmast.

Lasteaia õpetajate ansambli töös osales neli

õpetajat. Juhendaja muusikaõpetaja.

11.05-12.05 Helsingi Anni lasteaias

30

õppealajuhataja ja kaks õpetajat.

Noor õpetaja 2015 tiitel omistati ühele õpetajale.

Tubli tervisedendaja 2015 auhind anti

liikumisõpetajale.

09.10 toimunud avatud õppe- ja

kasvatustegevuse "Sügisene loodus linnas,

hoolivus" Tallinna Ülikooli alushariduse eriala

magistriõppe üliõpilastele viis läbi Mesimummu

rühma õpetaja.

26.10-11.12 toimus TLÜ alushariduse eriala

üliõpilaste põhipraktika II lasteaias. Üliõpilasi

juhendasid Mesimummu ja Ritsikate rühma

õpetajad.

29.10 viis läbi avatud õppe- ja kasvatustegevuse

„Lastekoosolek“ Ungari õpetajatele ja

haridustöötajatele Mesimummu rühma õpetaja.

Kiusamisest vabaks metoodika kasutamist õppe-

ja kasvatustegevuses tutvustas õppealajuhataja.

Eesti haridussüsteemi tutvustas direktor.

29.11 toimus Haridusameti korraldatud perepäev

„Päkapiku pühapäev“ Kanutiaia Noortemajas.

Üritusel osales kaheksa töötajat.

03.12 toimus üritus „Jõulutrall“ lasteaias.

Toimus õnneloos ja õpetajate teatrietendus

„Mutt ja Jänes“, mille piletitulu annetati


toetuseks.

Vanempedagoogide arv: 8

õpetajatele, kes osalesid Lastekaitse Liidu

põhikoolitusel.

Avatud tegevused ja seminari TLÜ

alushariduse pedagoogi eriala päevaõppe

üliõpilastele 29.09, magistriõppe üliõpilastele

21.10 ja kaugõppe üliõpilastele 28.10 viis läbi

Mesimummi rühma õpetaja.

Tallinna aasta õpetaja 2016 tiitel omistati

muusikaõpetajale.


pedagoogi eriala üliõpilaste juhtimispraktika

lasteaias, juhendajad Mesimummi ja Tähe-

Täpsi rühmast.

03.11 toimus Helsingis Anni lasteaias

koostööpäev ja kogemuste jagamine

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika

rakendamisest. Osales 4 õpetajat,

õppealajuhataja, direktor.

27.11 toimus Haridusameti korraldatud

perepäev Kanutiaias „Märka ja aita“. Osales 9

töötajat.

Anni lasteaia õpetajad meie lasteaias

koostööpäeval 05.-06.12

07.12 toimus pereüritus lasteaias „Jõulutrall“.

Lapsed ja lapsevanemad vaatasid õpetajate

teatrietendust „Kuula ikka oma sõpru“, toimus

õnneloos ja jõulukohvik. Piletitulu annatasime


toetuseks.

Vanempedagoogide arv: 7

koostööpäeval direktor, õppealajuhataja ja kaks

õpetajat. 25.05-26.05 Soome õpetajad meie

lasteaias koostööpäeval ja koolitus „Lapse arengu

hindamine ja arenguvestlus lastevanematega“.


eriala üliõpilaste Juhtimispraktika. Juhendajad

Mesimummi ja Sipsiku rühmast.


eriala üliõpilaste Praktika lasteasutuses II (sõim).

Juhendajad Lotte ja Krõlli rühma õpetajad.

PRÕM projekti tugiisik Sirje Sepp

15.11-17.11 külastasid ja jagasid kogemusi

legorobootikast Stockholmi Eesti lasteaias

Mesimummi rühma õpetaja, muusikaõpetaja ja

direktor.

27.11 - 08.12 toimus TLÜ alushariduse peda -

googi eriala üliõpilaste Praktika lasteasutuses I ,

juhendajad Poku ja Sipsiku rühma õpetajad.

03.12 Tallinna HA korraldatud Päkapiku

pühapäev Kanutiaia Noortemajas. Osales 4

töötajat.

Helsingi Anni lasteaia õpetajad külastasid

lasteaeda 06.12, kogemusi lapse arengu

hindamisest, arenguvestluse läbiviimisest jagas

Mesimummi rühma õpetaja.

Jõulunädal lasteaias: töötoad 04.12, 05.12, laat,

õnneloos, õpetajate etendus „Siili keedupott“

07.12

31

7.2 Täienduskoolitus

2015 2016 2017

2015. aasta sügisel õppisid kaks õpetajat TLÜ

tasemeõppes alushariduse pedagoogi erialal.

Tööalased lasteaia sisekoolitused 2015. aastal: 13.04 toimus koolitus „Erivajadustega laste

toetamine“. Koolitaja Pille Kriisa

21.04 toimus toitumisalane koolitus „Toit ja

tervis“. Koolitaja Maire Kasemaa

05.-06.06 toimus õppereis ja koolitus Saare-

maale,teema: „Saare maakonna koolieelsete

lasteasutuste õppe- ja kasvatustegevusega

tutvumine, projektiõpe lasteaias.“

30.10 toimus lasteaia arendustegevuse töörühma

õppekäik Soome Anni lasteaeda.

05.11 ja 12.11 toimus koolitus „Varajane

märkamine ja sekkumine“. Koolitaja Kadi

Lukanenok.

01.-02.12 toimus koolitus „Grupi arengu

püramiid“. Koolitaja Tuuli Vellama.

17.12 toimus koolitus „Toimiv meeskond“

Koolitaja Ruutu10.

2015. aasta koolitustunnid õpetajatel 1385 tundi.

2016. aasta sügisel õppis üks õpetaja TLÜ

tasemeõppes alushariduse pedagoogi erialal ja üks

õpetaja magistiõppes.

Tööalased lasteaia sisekoolitused 2016. aastal: 12.04 toimus koolitus „Mäng ja mängu tervendav

jõud“. Koolitaja Tuuli Vellama

03.- 04.06 toimus õppereis „Põlva maakonna

koolieelsete lasteasutuste õppe- ja

kasvatustegevusega tutvumine, projektiõpe

lasteaias“

Väärtusteteemalised koolitused viis läbi koolitaja

Tuuli Vellama. Toimusid järgmised koolitused:

03.05 ja 04.05 „Meeskonnatöö koolitus:

Väärtuspõhine juhtimine“.

05.12 „Meeskonnatöö koolitus III osa.

Väärtuspõhine juhtimine rühmas“

21.12 koolitus „Meeskonnatöö koolitus IV osa.

Väärtuspõhine meeskonnatöö“.

2016. aasta koolitustunnid õpetajatel 905 tundi.

2017. aasta sügisel õppis kaks õpetajat TLÜ

bakalaureuseõppes alushariduse pedagoogi

erialal. Kaks õpetajat õppisid TLÜ

magistriõppes Loodus- ja terviseteaduste

instituudi kehakultuuri õpetaja erialal.

Tööalased lasteaia sisekoolitused 2017.

aastal:

09.01 toimus meeskonnatöö koolitus V osa

„Ühised väärtused“, koolitaja Tuuli Vellama

26.05 toimus koolitus „Lapse arengu

hindamine ja arenguvestlus lapsevanemaga“,

koolitaja Kerstin Kööp

05.10 toimus Meeskonnatöö koolitus Impro

ABC „Julgus“

21.11 toimus koolitus Loovtegevused lastega

ja meeskonnatöö I teema „Koostöö mängud

paberil“

28.11 II teema „Aur välja – meeskonna-

koolitus“, koolitaja Mai Sein- Garsia

06.12 toimus koolitus "Kõige tähtsam on

silmale nähtamatu“, koolitaja Pille Murrik

13.-15.12 toimus koolitus „Suhtlemiskoolitus

lasteaiaõpetajatele“, koolitaja Pille Murrik

21.12 toimus „Meeskonnatöö koolitus.

Mälutreening“, koolitaja Tauri Tallermaa

Koolitustunde õpetajatel 1588 tundi.

7.3 Personali rahulolu

Kokkuvõte personali rahulolust

32

Hinnangut anti skaalal 1 kuni 5, kus 1 - ei nõustu üldse ja 5 - nõustun täielikult.

2015. aastal osales rahulolu küsitluses 28 töötajat



Rahulolu tulemustest on näha, et üldist rahulolu lasteaia mainega on hinnatud kõige kõrgemalt ja see on püsinud kolme aasta lõikes ühesugune,

vastavalt 4,7/4,8/4,7. Infoliikumine on hea ja hinnatud kolmel aastal 4,5/4,6/4,5. Motiveerimine lasteaias on võrreldes eelmise aastaga

halvenenud, vastavalt 4,6/4,3. Samuti ei ole töötajad rahul suhetega lasteaias 4,7/ 4,4 ja hoolekogu tööga 4,6/4,7/4,5. Hinnangud juhtimisele on

samuti langenud võrreldes eelmise aastaga, vastavalt 4,4/4,6/4,3

8 HUVIGRUPPIDEGA SEOTUD TULEMUSED

8.1 Hoolekogu, lastevanemate jt huvigruppide aktiivsus

2015 2016 2017

Ühised lasteaia üritused lastevanematega:

03.03 toimus lasteaia lahtiste nädala raames Ühised lasteaia üritused lastevanematega:

03.03 toimus lasteaia lahtiste nädala raames

07.03 toimus lasteaia lahtiste nädala raames

tänuüritus aktiivsetele lapsevanematele.

33


Osalejaid 30 lapsevanemat.

01.04 toimus õpetajate teatrietendus

lastevanematele ja lastele „Pontu ja Kiisu

Nurr“. Piletitulu annetati programmi „Märka ja

aita“ abivajavate laste toetuseks. Hoolekogu

eestvedamisel oli avatud teatrikohvik, mille

tulu läks õuepaviljoni hankimiseks.

23.04 toimus üritus peredele „Kõnni

terviseks“.

13.-16.04 toimusid õueala koristustööd.

Mai kuus uuendati Tibu rühma lastevanemate

poolt Tibu ja Timbu- Limbu rühma õueala

piirdeaed.

Mai kuus osaleti koolilõpetajate jaoks

peoriiete kogumise kampaanias.

Mais toimusid lastevanemate koosolekud,

emadepäeva tähistamine.

Septembris toimusid lastevanemate

koosolekud rühmades.

17.09 toimus lasteaias üritus peredele „Kõnni

terviseks“. Osales 98 laspsevanemat.

28.09 toimus sügislaat õuealal, kus

lapsevanemad pakkusid enda valmistatud

küpsetisi ja aiasaadusi. Lasteaia saalis oli

avatud sügisnäitus.

09.11 toimus esmakordselt ühine isadepäeva

tähistamine orienteerumismänguga lasteaia

ümbruses ja pärast seda ühine supi söömine.

03.12 toimus pereüritus „Jõulutrall“-

jõulukohvik, õpetajate teatrietendus „Mutt ja

Jänes“, õnneloos, kohvik.


30.03 toimus õpetajate heategevuslik

teatrietendus „Pahur Pühapäev“, õnneloos ja

teatrikohvik. Piletitulu annetati programmi

„Märka ja aita“ abivajavate laste toetuseks.

Hoolekogu eestvedamisel oli avatud

teatrikohvik, mille tulu läks õuepaviljoni

hankimiseks.

27.04 toimus sportlik pereüritus „Kõnni

terviseks“.

25.-26.04 talgupäevad õueala koristamiseks.



Lapsevanemad osalesid aktiivselt Haridus-

ameti poolt korraldatud heategevuslikus

peoriiete kogumiskampaanias.




terviseks“.

29.09 toimus sügislaat lasteaia õuealal.

26.09 -30.09 toimus lapsevanemate abiga

korraldatud sügisnäitus.

03.11 viisime läbi isadepäeva kelgutamise

07.12 toimus jõulunädala ühisüritus peredele,

kus lapsed ja lapsevanemad said vaadata

õpetajate etendust „Kuula ikka oma sõpru“,

toimus õnneloos ja jõulukohvik.

30.03 toimus õpetajate heategevuslik

teatrietendus„Kes on targem?“, õnneloos ja

teatrikohvik. Piletitulu annetati programmi

„Märka ja aita“ abivajavate laste toetuseks.

Hoolekogu eestvedamisel oli avatud

teatrikohvik.

Talgupäevad õueala koristamiseks toimusid

24.04-28.04






terviseks“.

25.09-29.09 toimus lapsevanemate abiga

korraldatud sügisnäitus.

Toimus kasutatud lasteriiete laat.

9.11 viisime mardipäeva ühisürituse

Marditrall ja rühmades toimus isadepäeva

tähistamine.

07.12 toimus jõulunädala ühisüritus peredele,

kus lapsed ja lapsevanemad said vaadata

õpetajate etendust „Siili keedupott“, toimus

õnneloos ja jõulukohvik.

34

Teatrietenduse piletitulu ja õnneloosi tulu

annetati programmi „Märka ja aita“ heaks

Kohviku tulu õuepaviljoni hankimiseks.

8.2 Avalikkussuhted

2015 2016 2017

Märtsis 2015 ilmus ajalehes Haabersti

Postipoiss artikkel muusikaõpetajast Liivi

Listrast „Liivi Listra jagab ohtralt laulurõõmu“

Aprillis 2015 ilmus ajalehes Õpetajate Leht

artikkel Uued suunad ja algatused

alushariduses. Artikkel rääkis Tallinna

Ülikoolis 15. aprillil toimunud

haridusuuenduse konverentsil „Traditsioon ja

innovatsioon hariduses” alushariduse teemal

läbiviidud kahest töötoast.

Mais 2015 ilmus ajalehes Haabersti Postipoiss

artikkel „Haabersti lasteaedade IX

miniolümpia kergejõustikus“.

Augustis 2015 ilmus ajalehes Õpetajate Leht

artikkel „Kas üks õpetaja on parem kui kaks?“,

kus direktor Silvi Suur kirjeldas õpetajat

abistavate töötajate kohustusi.

Aprillis 2016 ilmus ajakirja Märka Last

"Kiusamisest vabaks!" erinumber, kus avaldati

artikkel „Motiveeritud õpetaja on kõigile

eeskujuks“, kus said sõna direktor ja õpetaja,

kes kasutab aktiivselt „Kiusamisest vabaks!“

metoodikat ja toimub väga hea koostöö

lastevanematega.

Mais 2016 ilmus ajalehes Haabersti Postipoiss

artikkel „Haabersti lasteaialapsed võistlesid

miniolümpial“. Üritus toimus kümnendat

korda.

Mais 2017 ilmus ajalehes Haabersti

Postipoiss artikkel „Haabersti lasteaialapsed

võistlesid miniolümpial“. Üritus toimus

üheteistkümnendat korda.

13. oktoobril avati lasteaia renoveeritud ujula,

mille kohta oli uudislugu Tallinna TV-s.

http://www.tallinn.ee/est/haabersti/Haabersti-Postipoiss-27-marts-2015-EST-internet.pdf

http://opleht.ee/22667-uued-suunad-ja-algatused-alushariduses/

http://opleht.ee/22667-uued-suunad-ja-algatused-alushariduses/

http://www.tallinn.ee/est/haabersti/Haabersti-Postipoiss-22-mai-2015-EST-preview-INTERNET.pdf

http://www.tallinn.ee/est/haabersti/Haabersti-Postipoiss-22-mai-2015-EST-preview-INTERNET.pdf

http://opleht.ee/24394-kas-uks-opetaja-on-parem-kui-kaks/

http://www.tallinn.ee/est/haabersti/Haabersti_Postipoiss_mai_2016_EST_view2.pdf

http://www.tallinn.ee/est/haabersti/Haabersti_Postipoiss_mai_2016_EST_view2.pdf

../Haabersti%20lasteaialapsed%20võistlesid%20miniolümpial.pdf

../Haabersti%20lasteaialapsed%20võistlesid%20miniolümpial.pdf

35

8.3 Kaasatus otsustamisse

2015 2016 2017

2015/2016 õppeaastal olid töörühmad

järgmised:

Arendustegevuse töörühm

Tervisemeeskond

Lugemispesa töörühm

Õppekava arenduse töörühm

Projekti töörühm

2016/2017õppeaastal olid töörühmad

järgmised:



Teatri töörühm

Muusika töörühm

Tervisemeeskond

2017/2018õppeaastal olid töörühmad

järgmised:



Teatri töörühm

Tervisemeeskond

8.4 Tagasiside ja rahulolu

Kokkuvõte lastevanemate rahulolust

Hinnangut anti skaalal 1 kuni 5, kus 1 - ei nõustu üldse ja 5 - nõustun täielikult

2015. aastal osales rahulolu küsitluses 152 lapsevanemat



Rahulolu tulemustest selgub, üldine rahulolu lasteaiaga ja lasteaia maine on kolme aasta võrdluses kõige kõrgem, vastavalt 4,7/4,6/4,6

Kõigis teistes valdkondades on hinnangud paranenud. Kõige enam on paranenud rahulolu kasvukeskkonnaga, vastavalt 4,1/ 4,2/4,3

36

KOKKUVÕTE

Sisehindamine on järjepidev protsess, kus analüüsitakse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

Sisehindamisel selgitatakse välja lasteasutuse tugevused ja parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse arengukava.

Kooskõlastatud

Evelyn Reinov, hoolekogu esimees

Marika Kallas, Tallina Haridusamet juhtivspetsialist

Documents

TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM · 25. mai 2016 direktori käskkirjaga nr 1-1/07 (2013-2015) 5. juuni 2017 direktori käskkirjaga nr 1-1/04 (2014-2016) Komplekteerimisel vaadatakse