26
KINNITATUD Tallinna Lastesõim Hellik juhataja käskkirjaga nr 5; 12.05.2009 a TALLINNA LASTESÕIM HELLIK ÕPPEKAVA

TALLINNA LASTESÕIM HELLIK ÕPPEKAVA · NING 1-3 AASTASE LAPSE EELDATAVAD TULEMUSED ... Keel ja kõne Vaatlemine uurimine 2 5. Kuulamine kõnelemine 1 Matemaatika Võrdlemine arvutamine

  • Upload
    others

  • View
    6

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

KINNITATUD Tallinna Lastesõim Hellik juhataja käskkirjaga nr 5; 12.05.2009 a

TALLINNA LASTESÕIM HELLIK

ÕPPEKAVA

SISUKORD

I ÜLDOSAII LIIK JA ERIPÄRA1.1. Liik1.2. Eripära

III ÕPPE – JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIEESMÄRGID

IV ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED

VI ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIPRINTSIIBID

VII ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS7.1 Päevakava7.2 Planeeritud õppekasvatustegevused VIII 1-3 AASTASE LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED8.1 Mänguoskused8.2 Tunnetus- ja õpioskused8.3 Sotsiaalsed oskused8.4 Enesekohased oskused

IX VALDKONDADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, SISU NING 1-3 AASTASE LAPSE EELDATAVAD TULEMUSED9.1 Õppe- ja kasvatustegevuse sisu ja lõimivad tegevused 9.2 Mina ja keskkond9.3 Keel ja kõne9.4 Matemaatika9.5 Kunst 9.6 Muusika9.7 Liikumine

X TÖÖ ERIVAJADUSTEGA LASTEGAX1 KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA XII LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED

XIII LAPSE ARENGUVESTLUSE KORRALDAMINE

XIV ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

LISAD

2

I ÜLDOSA

● Lasteasutuse õppekava on lasteasutuse õppe – ja kasvatustegevuse alusdokument. Lasteasutus koostab oma õppekava riikliku õppekava alusel.

● Lasteasutuse õppekava koostamisest ja arendamisest võtavad osa lasteasutuse pedagoogid, kaasates lapsevanemaid

● Lasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse juhataja pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

● Lasteasutuse õppekavas esitatakse :1. Lasteasutuse liik ja eripära2. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid3. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustöö põhimõtted4. Õppe- ja kasvatustegevuse sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava

läbimisel vanuseti5. Rühmade õppe- ja kasvatustöö korraldus6. Rühmade päevakavad7. Päevakavade koostamise põhimõtted8. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus9. Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted10. Erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted11. Lapsevanematega koostöö põhimõtted12. Lasteaia õppekava muutmise kord

Õppekava tervikuna peab tagama:● Laste igakülgse arengu.● Lasteasutusest kooli minevate laste koolivalmiduse.● Koolivalmiduse sisu ei seisne niivõrd selles, mida laps teab ja oskab, vaid selles

kuidas ta neid teadmisi ja oskusi kasutab.● Eesmärgi, et kooli läheksid lapsed, kes on õpetatavad ja ise valmis õppima.

II LIIK JA ERIPÄRA

1.1.LiikTallinna Lastesõim Hellik (edaspidi lasteasutus), mis asustati 1950 aastal on 1-3 a. lastele hoidu ja eakohast alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus.Lasteasutuse õppekava lähtub Vabariigi Valitsuse 29.mai 2008 a. määrusega nr 87 kehtestatud nõuetele, juhindub oma tegevuses haridusseadusest ja õigusaktidest ning oma põhimäärusest.Lasteasutus on munitsipaallasteasutus.Lasteasutuse kõrgemalseisvaks organiks on Tallinna Haridusamet.Lasteasutuse aadress on Vabaduse pst. 38a Tallinn, indeks 11623; e-mail: [email protected] asub Nõmmel, teeninduspiirkond on Tallinna linn.Lasteasutuses on 2 rühma.

3

Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles.

1.2.EripäraLasteasutus on hubane ja kodune 2 rühmaline lastesõim.Rakendame õuesõppe metoodikat läbi erinevate keskkonnamängude.Hoiame ja tugevdame lapse tervist. Pakume lastele tervislikku toitu ja väärtustame tervislikku eluviisi läbi tervist edendavate tegevuste. Lasteasutus on liitunud Tervist edendavate lasteaedade Liiduga. III ÕPPE - JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIEESMÄRGID

1. Õppe – ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

2. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe – ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmisetähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

VI ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTEDÕppe – ja kasvatuskorralduse põhimõtted tulenevad õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest ning on aluseks kogu sisulisele tegevusele lastesõimes.

1. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud, st. suurt tähelepanu pööratakse kodu ja lasteasutuse koostööle.

2. Õpetus– ja kasvatustegevus lastesõimes on rajatud koduloolisusele, milles õppekasvatustegevuse seovad tervikuks lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevad teemad. Õppetegevuse teemad valitakse kodukoha ümbrusest, elust ja loodusest kooskõlas aastaaegade vaheldumisega, arvestades rahvuskultuuri konteksti, traditsioone ja liikudes lapse kasvades lähemalt kaugemale, üksikultüldisele, lihtsamalt keerulisemale. Väärtustatakse Eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teiste kultuuride eripära.

3. Kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu ning lähtub lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Arvestatakse lapse individuaalsust ja tema arengupotentsiaali, toetades tema loovust..

4. Iga üksiku teema käsitluse kestus ja laad sõltub teema sisust, kuid ei ületa õppeplaanis ettenähtud ajalimiiti.

5. Õppetöö toimub kinnitatud päevakava alusel, rakendades üldõpetuslikku tööviisi. Luuakse lapse arengut ja sotsialiseerimist soodustav keskkond, andes lapsele turvatunde ja tagades eduelamuse.

6. Õppekasvatustegevuste läbiviimisel kasutatakse õuesõppe meetodit7. Valdkonna mina, tervis ja keskkond teemad on lõimitud kõikidesse

tegevustesse.8. Õppekasvatustegevus realiseerub läbi mängulise tegevuse. Suur tähtsus lapse

arengus on mängul, milleks on päevakavas jäetud kõige rohkem aega.

4

Mängudes omandatakse sotsiaalseid kogemusi, kujundatakse eneseteenindamisoskusi ja tööharjumusi.

9. Oluline on lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine nii toas kui õues.

10. Oluline tähtsus lapse kasvatamisel ja arendamisel on õpetaja isiklikul positiivsel eeskujul.

11. Lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor

VI ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIPRINTSIIBIDLuua lapse arenguks soodne – TURVALINE KESKKOND. Selle eelduseks on lasteasutuses töötavate erinevate ametite esindajate vaheline koostöö ning eraldi iga töötaja tegevus lastekollektiivi suhtes. Eduka ÕPPEKASVATUSTÖÖ eelduseks on selle TEOSTAMINE MÄNGU KAUDU.Mängulisus läbib õppeprotsessi ning sellel on primaarne roll.Rühmatöötajatel on lastele ÜHESUGUSED KOKKULEPITUD NÕUDMISED. Õppetegevuse aluseks on rühmades väljatöötatud õppekava, milles kasutatakse õppekasvatuse korralduse põhimõtteid, mis on aluseks JÄRJEPIDEVUSELE ÕPPETEGEVUSES. HINNANGUTE ANDMISEL lähtutakse OBJEKTIIVSUSEST ja lapse INDIVIDUAALSUSEST. Hinnangute tegemisel on õpetaja toon sõbralik ning nõuandev.

VII ÕPPE – JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUSÕppeaasta algab 1. septembril ja lõppeb 31. augustil.Õppe- ja kasvatustegevus toimub rühma päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, une- ja ärkveloleku aja, kus vahelduvad igapäevatoimingud, lastevabategevused ning õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevus.Päevakava:7. 00 – 9. 00 Laste vastuvõtmine, vaba mäng9. 00 Hommikusöök9.15 – 10.30 Õppetegevused, mäng10.30 – 12.00 Õuesolek12.15 Lõunasöök13.00 – 15.00 Puhketund15.00 – 16.00 Mängud, individuaalne töö lastega16.00 Õhtuoode16.15 – 19.00 Vaba tegevus, kojuminek

Õpetajate poolt suunatud tegevuste arvuline jaotus:Õppe- ja kasvatustegevusevaldkond

Planeeritud õppe- ja kasvatustegevus

Tegevuskordade arv nädalas

Keel ja kõne Vaatlemine uurimine 2

5

Kuulamine kõnelemine 1Matemaatika Võrdlemine arvutamine 1Kunst Kunstitegevused 2Liikumine Liikumistegevused 2Muusika Muusikategevused 2

Suvekuudel toimub planeeritult õpitu kordamine ja kinnistamine. Põhirõhk on mängulisel õuetegevusel.Lähtuvalt lastesõime õppekavast ja rühma laste vanusest koostavad rühmade õpetajad oma rühma õppe- ja kasvatustegevuste aastategevuskava.Lastesõime õppeaasta tegevuskavast lähtudes koostatakse rühmade tegevuskavad. Rühmade õppe- ja kasvatustegevus toimub nädala või kuuplaani alusel. Vastavalt rühma tegevuskavale koostavad õpetajad rühma nädalaplaani, milles sisaldub:õppe- ja kasvatustegevus ning kavandatud tegevuse konkreetsed eesmärgid;mäng; koostöö lastevanematega; individuaalne töö lastega.Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad:

● keel ja kõne● matemaatika● kunst● muusika● liikumine.

Planeeritud tegevuste kestvus:1) Kuni kolmeaastastel lastel kestab planeeritud tegevus 10–15 minutit.2) Planeeritud tegevused algavad üldjuhul kell 9.30.3) Tegevusi planeeritakse nii, et lapsel olek võimalus teha valikuid. See õpetab last iseseisvalt tegutsema, oma tegevust korrigeerima ja tegevuse tulemuste eest vastutama.

VIII 1-3 AASTASE LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSEDÜldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevatevaldkondade sisusid lõimides.

Mänguoskused 1) mängusokus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade

oskuste ja teadmiste alus;2) mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille vältel areneb lapse isiksus tervikuna;3) mängu kaudu omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja

soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid;arendav mängukeskkond on koolieelses eas lapsele kvaliteetne õpikeskkond

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 2 aastane laps:

● tegeleb lühiajaliselt süžeelise mänguasjaga (nuku söötmine, vannitamine, magamapanek jne.);

6

● matkib mängus ümbritsevate inimeste lihtsamaid tegevusi;● kasutab iseseisvalt tegevustes kasutatud didaktilisi mänguasju (klotsid,

lükkimisvahendid);● kasutab asendusmänguasju;● mängib kõrvuti koos teise lapsega, jälgib tema tegevust;● mängib lühiajaliselt koos teise lapsega (veeretab kaaslase palli või autot).

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3 aastane laps:

● võrdleb mänguasju suuruse või värvi poolest;● valib koos täiskasvanuga mänguks sobivad vahendid;● kannab tuttavaid mängulisi toiminguid (nuku riietamine jne.) uutesse mängudesse;● täidab mängus talle tuttavat täiskasvanu rolli (ema, arst, juuksur, müüja) ja sellega

seotud toiminguid, valides selleks vajalikke vahendeid;● mängib koos täiskasvanuga lihtsaid lauamänge (lotomängud, paarispildid);● kasutab iseseisvalt tegevustes kasutatud didaktilisi mänguasju (augulaud,

kokkupandavad mänguasjad);● riietub täiskasvanu riietesse ja esitab tema rolle;● mängib koos 2-3 kaaslasega, lühiajaliselt ka rollimänge.

Tunnetus- ja õpioskused1) tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse, st oskust juhtida

oma taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni;2) õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja

oskusi ning uurida ja katsetada;3) õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 2 aastane laps:● hangib ümbrusest aktiivselt infot ning loob selle hankimiseks ise uusi võimalusi.

Keskkonnast tuleva info hulka tasakaalustab, reguleerib ja organiseerib lapse jaokstäiskasvanu;

● keskendub lühikeseks ajaks ühele tegevusele, silmatorkavale stiimulile võiomadusele; sõnalise juhendamise ja suunamise korral on ta püsivam;

● tegutseb teistega kõrvuti ja osaleb ühistegevuses vahelduvas vormis;● mängib teiste lastega lihtsamaid igapäevaseid olukordi ja tegevusi kajastavaid

rollivahetusega mänge;● loob tegevuse kaudu seoseid kõnega; sõnad ja objektid saavad tema jaoks mõiste

tähenduse;● suhtleb valdavalt 1-2 sõnaliste lausetega nii mängus kui ka igapäevategevustes

peamiselt tuttava täiskasvanuga ning kasutab mitteverbaalseid suhtlusvahendeid(osutamine, miimika);

● räägib ja saab aru üksnes sellest, mida ta tajub;● tunneb huvi raamatute vastu ning mõistab lihtsaid realistlikke jutukesi, mis seostuvad

tema enda kogemustega;

7

● tunnetab keskkonna mõju, avastab seoseid oma tegevuse ja selle tagajärje vahel,lihtsamaid põhjuse – tagajärje suhteid ning saab aru kuuluvusest ja erisusest;

● sobitab erinevaid materjale ja esemeid;● rühmitab ühe nähtava omaduse järgi;● omandab uusi seoseid vahetu, korduva ja aktiivse tegutsemise ning käelise tegevuse

kaudu;● kasutab omandatud teadmisi, seoseid ja tegevusi samas situatsioonis ning kontekstis,

kannab üle lihtsamaid seoseid ning kasutab neid sarnastes ülesannetes ja olukordades.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3 aastane laps:● leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib tegevusi täiskasvanu abiga, täiskasvanu

suunab lapse tegevust kõne kaudu;● plaanib osaliselt oma käitumist ja tegevust iseendale suunatud kõne vahendusel;● keskendub tegevusele lühikeseks ajaks, tema tähelepanu ei ole veel püsiv;● tegutseb vahetult nii konkreetsete asjadega kui ka neid kujutavate sümbolitega;● kordab ja jäljendab varasemaid kogemusi ning mälupilte nii konstruktiivses mängus

kui ka lihtsas rollimängus;● mängib mõnda aega koos teistega ja järgib lihtsamaid reegleid;● on omandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada;● osaleb dialoogis;● jälgib lihtsaid lookesi ja eristab kogemusele tuginedes realistlikke sündmusi

väljamõeldud lugudest;● mõistab osaliselt lihtsamat kõnet ka ilma toetava vihjeta ning saab aru lihtsamatest

ülekantud tähendustest;● rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või nimetuse järgi;● tal on ettekujutus arvumõistetest ja värvuste nimetustest;● leiab võrdluse alusel asjades ühiseid ja erinevaid jooni ning nendevahelisi seoseid,

kasutab info saamiseks keelt;● tema ettekujutus oma teadmistest ja oskustest on ebarealistlik;● omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi korduva kogemusena, aktiivse

tegutsemise ning mudelite järgi õppimise kaudu; vajab oma tegevusele tagasisidet.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused1) sotsiaalsed oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast

kui partnereid, võtta omaks ühiskonna üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest;

2) eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada prosotsiaalset käitumist, s.o esmaseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist;

3) lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnaks elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise.

4) enesekohaste oskuste areng võimaldab eristada ja teadvustada oma võimeid, oskusi ja emotsioone ning juhtida oma käitumist.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 2 aastane laps:● väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti;

8

● teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab keelduda ja ei öelda;

● üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed;● hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on;● teab oma ees- ja perekonnanime ja elementaarseid viisakusreegleid ning kasutab neid,

kui seda on talle õpetatud;● sööb, joob ja riietub lahti valdavalt iseseisvalt ning püsib suurema osa päevast kuiv ja

puhas;● reageerib sõltuvalt situatsioonist ja ümbritsevate inimeste käitumisest;● mõistab selgelt väljendatud keeldu „Ei tohi!“, „Ära tee!“ jne;● tunneb huvi teiste laste vastu, jälgib neid ja mängib nendega kõrvuti;● toetub võõrastega suheldes ja enesekindluse saavutamiseks tuttavale täiskasvanule;● matkib täiskasvanu tegevusi, millele saab tagasisidet.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3 aastane laps:● saab aru, et inimestel võivad olla tema omadest erinevad tunded ja emotsioonid;● tal on osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus;● väljendab tugevaid emotsioone, oma nime;● võib karta tundmatuid ja uusi asju;● tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide

viia;● tema enesekindlus on kõikuv; enesekindluse saavutamiseks vajab ta turvalisust,

tunnustust, rutiini ja reegleid;● osaleb täiskasvanuga ühistegevustes; teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega

kõrvuti;● jagab mõnikord oma asju ka teistega, valdavalt on ta siiski omandihoidja;● loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos; tegutseb kontakti luues ja säilitades

sihipäraselt;● algatab vestlust eri partneritega erinevatel teemadel; tajub, mida teised teavad ja mis

on neile uus;● täidab igapäevaelu rutiini;● järgib lihtsamaid sotsiaalseis reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu

rolle ja tegevusi.

IX VALDKONDADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE SISU NING 1-3 AASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED

LASTEASUTUSE ÕPPEKAVA VALDKONNAD:

9

MINA JA KESKKONDEesmärgid on, et laps:

Mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult; Saab ettekujutuse oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas; Väärtustab nii eesti kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone; Väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult; Väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi; Märkab nähtusi ja muutusi looduses.

Valdkonna Mina ja keskkond sisu: Sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, ametid,

kodumaa, eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha, ohuallikad ning ohutu käitumine.

Looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimesemõju loodusele.

Tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus, virtuaalkeskkond.

Kavandamine ja korraldus:

Valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas terviste- ja liikluskasvatust;

Suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu jaigapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, helisid kuulates;

Lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalisttegevust;

Suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.

Lapse arengu eeldatavad tulemused:TEEMA 3 AASTANEMina ● Ütleb küsimise korral oma ees- ja

perekonnanime.● Vastab õigesti küsimusele, kas ta on tüdruk

või poiss.● Ütleb vastuseks vanuse küsimisele oma ea

aastates või näitab seda sõrmedelPerekond ja sugulased ● Nimetab pereliikmeid: ema, isa, õde, vend

● Teab õdede ja vendade nimesidKodu ● Vastab küsimustele oma kodu ja pereliikmete

kohta.Lasteaed ● Oskab nimetada oma rühma nime.

10

● Suudab leida oma koha rühmas (kapp, voodi,käterätik).

● Nimetab rühmas olevaid esemeid.● Ütleb küsimise korral rühmakaaslaste ja

õpetajate ning õpetajaabi nimed.

Ametid, elukutsed, tööd ● Nimetab pereliikmete koduseid toimetusi.● Matkib lihtsamaid töövõtteid.● Asetab töövahendeid kokkulepitud kohta.

Kodumaa, teised rahvused Eestis ● Osaleb jõukohasel viisil vanemate laste ja täiskasvanute tegevuses kodumaale tähtsatel päevadel (ruumide kaunistamine, laulude laulmine, peoriiete kandmine jm).

Tähtpäevad, pühad ja kombed ● Räägib oma sünnipäevast (kuidas tähistatakse).

● Nimetab küsimise korral pühadega seotud tegevusi.

Üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatudkäitumisreeglid

● Teab mõistete hea ja paha tähendust.● Meeldetuletamise korral tervitab,

jätab hüvasti, palub ja tänabSõprus ja abivalmidus ● Küsimise korral nimetab oma sõprade

nimesid.● Oskab haiget saanud sõpra lohutada.

Ehitised ● Tunneb ära oma kodu ja lasteaia ning tuttavad teenindusasutused.

Kodumasinad ● Oskab küsimise korral nimetada kodus kasutatavaid kodumasinaid ja elektroonikat (kell, pliit, külmkapp, pesumasin, televiisor, arvutid jm).

Sõidukid ● Oskab küsimise korral nimetada sõidukeid (auto, rong, buss, lennuk, laev, tramm, troll).

Jäätmed ● Leiab loodusest prahti ja toob selle kokkulepitud kogumiskohta (prügikast, prügikott, ämber).

Hammaste tervis ● Teab hammaste hooldamise vahendeid.● Teeb hambaharjamise liigutusi täiskasvanu

abiga.Tervislik toitumine ● Nimetab toiduaineidInimkeha tundmine ● Osutab küsimise korral peale, kätele,

jalgadele, silmadele, suule, ninale ja kõrvadele.

Ohutus ja turvalisus ● Nimetab esemeid, mis võivad olla ohtlikud

11

(nuga, käärid).Kodukoha loodus: veekogud, kodupaiga mets – ja koduloomad; taimed, seened ja putukad

● Tunneb rõõmu looduses (õues) viibimisest.● Oskab osutamise korral nimetada metsa,

muru, lille, puud.Loomad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng

● Oskab küsimise korral nimetada tuttavat looma ja tema kehaosi.

● Oskab küsimise korral nimetada tuttavat lindu

● Teab, et mõned loomad elavad metsas ja mõned inimeste juures (kodus).

Putukad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng

● Oskab nimetada tuttavaid putukaid (lepatriinu, sipelgas, mesilane).

Taimed: erinevad kasvukohad ja vajadused, välimus, kasv, areng

● Eristab tuntumaid puu – ja aedvilju välimuse ning nimetuse järgi.

● Oskab osutamise korral nimetada tuttavaid lilli.

Öö ja päev: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses

● Oskab küsimise korral iseloomustada ööd (onpime) ja päeva (on valge).

Aastaajad: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses ning loomade jainimeste tegevused

● Oskab nimetada talve ja suve iseloomulikke nähtusi (talvel sajab lund, on külm; suvel saab ujuda, on soe).

Ilmastik: erinevad ilmastikunähtused ● Oskab nimetada erinevaid ilmastikunähtusi (sajab lund, vihma, päike paistab).

Inimese mõju loodusele: loodushoid, säästev areng

● Mõistab, et lilli nopitakse vaasi panekuks.● Teab, et prügi visatakse selleks ettenähtud

kohta.Valguse, temperatuuri, vee, õhu ja toitainete tähtsust taimedele ning loomadele

● Teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks vett ja toitu.

Valgusfoor ja tänava ületamine ● Teab valgusfoori ja tulede tähendust (punane,kollane, roheline).

● Teab mõisteid sõidutee ja kõnnitee.

Liiklusmärgid ● Teab liiklusmärkide tähtsust (aitavad ohutult liigelda).

Sõidukid ● Teab liiklusvahendeid ja eriotstarbelisi sõidukeid.

● Teab jalgrattaga sõitmise nõudeid (kiiver).Helkur, turvatool ja - vöö ● Teab helkuri kasutamise vajalikkust.

KEEL JA KÕNE

Eesmärgid on, et laps:● Tuleb toime igapäevases suhtlemises

12

● Kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ● Tunneb huvi lugemise, lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise

esmased oskused

Valdkonna Keel ja kõne sisu:● Keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;● Suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;● Lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

Valdkonna „Keel ja kõne” põhimõtted:● Kõne arendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine.● Keelt ja kõnet arendatakse kõikides tegevustes: vestlustes, jutustamisel,

olmetoimingutes, maalimisel – voolimisel, lauludes, mängudes jm. Samuti saab lapse kõnet arendada kõigis igapäevastes tegevustes: käelises tegevuses, liikumis- ja muusikategevustes, tavatoimingutes: lõunalauas, riidesse pannes, rühmaruumi koristades.

● Lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning saab ise rääkida.● Lasteaia personali kõne on kirjakeele normidele vastav.● Grammatilised vormid omandatakse lausetes. Spetsiaalseid mänge grammatiliste

vormide harjutamiseks kasutatakse alates 3. eluaastast. ● Lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemine algab raamatuga tutvumisest:

ettelugemine, ümberjutustamine, oma raamatu koostamine, dramatiseerimine.● Lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi õpetatakse mänguliselt ja

igapäevategevustega seostatult

Lapse arengu eeldatavad tulemused:SISUPLOKID 2 AASTANE 3 AASTANESuhtlemine ● suhtleb täiskavanuga esemetega

tegutsemise ajal;● eelistab suhtluspartnerina

peamiselt tuttavat täiskasvanut;● kasutab suheldes mitteverbaalseid

vahendeid (osutamist) koos üksikute sõnadega;

● vastab täiskasvanu küsimusele ja korraldusele tuttavas situatsioonis mingi tegevuse, häälitsuse või 1 – 2 sõnalise ütlusega.

● osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi, vastab vajaduse korral rohkem kui ühe lausungiga;

● kasutab erinevat intonatsiooni jahääletugevust sõltuvalt suhtluseesmärgist (teatamine, küsimine, palve jm);

● kommenteerib enda ja/või kaaslase tegevust 1-2 lausungiga;

● mõistab teksti, mis on seotud tema kogemuse ja tegevusega;

● loeb peast või kordab järele 1-2realist luuletust.

Grammatika ● kasutab tuttavas situatsioonis ja ● mõistab ning kasutab tuttavas

13

tegevuses grammatiliselt vormistamata 1 – 2sõnalisi lauseid (nt Miku õue pro Mikk tahab õue minna);

● kasutab üksikuid käände- ja pöördevorme juhuslikult mõne sõna puhul (nt ainsuse omastav, osastav, tegusõna 3. pööre);

● kasutab sõnu enamasti ühes, üksikuid sõnu juhuslikult 2-3 vormis;

● väljendab kõnes mõnda järgmistestsuhetest: eitus (ei taha), kuuluvus (tädi lusikas), asukoht (emme siia),omadus (auto katki), subjekti-objekti suhe (issi anna palli).

tegevuses ja situatsioonis 3-5sõnalisi lihtlauseid;

● kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme;

● kasutab kõnes õigesti tegusõna käskivat kõneviisi (nt Joonist! Istu!);

● kasutab kõnes õigesti tegusõna kindla teguviisi olevikuvorme (nt sõidab, laulavad);

● kasutab kõnes õigesti tegusõna ma- ja da – tegevusnime (nt hakkame mängima, ei taha mängida).

Sõnavara ● kasutab oma kogemustega seostuvaid konkreetse tähendusegasõnu (umbes) tuttavas situatsioonis;

● kasutab nimi- ja tegusõnu (nt näu p.o kiisu, anna, opa p.o võta sülle),ase- ja määrsõnu (nt siia, seal, nii);

● mõistab sõnu (rohkem kui 50) ühes kindlas tähenduses tuttavas olukorras.

● kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi;

● kasutab tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega taise on kokku puutunud;

● kasutab kõnes värvust, suurust jthästi tajutavaid tunnuseid tähistavaid omadussõnu;

● kasutab kõnes mõningad üldnimetusi (nt lapsed, riided);

● kasutab tagasõnu (all, peal, sees,ees, taga) ruumisuhete tähistamiseks.

Hääldamine ● hääldab õigesti mõnda üksikut sõna;

● hääldab sõnades õigesti häälduslikult lihtsamaid häälikuid, nt a, e, i, o, u, p, m, t, l.

● kasutab oma kõnes tuttavaid 1-2silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris;

● hääldab õigesti enamikku häälikuid (erandid võivad olla r, s, k, õ, ü).

Kirjalik kõne ● vaatab koos täiskasvanuga pildiraamatuid, täiendab täiskasvanu juttu osutamisega pildile või üksiku sõna ütlemisega pildi kohta.

● vaatab üksi ja koos täiskasvanuga pildiraamatuid: keerab lehte, osutab pildile ning kommenteerib pilte;

● kuulab sisult ja keelelt jõukohaseid etteloetud tekste;

14

● eristab kuulmise järgi tuttavaid häälikuliselt sarnaseid sõnu üksteisest (nt tass-kass, pall-sall,tuba-tuppa), osutades pildile võiobjektile.

MATEMAATIKA

Eesmärgid on, et laps:● laps rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;● laps järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuse põhjal;● laps tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi;● mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;● mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;● tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid;● näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

Valdkonna Matemaatika sisu:● asjad: esemete järjestamine, rühmitamine, orienteerumine ajas ja ruumis, hulgad;● arvud: loendamine, arvud, arvutamine;● suurused: suurused, mõõtmine, mõõtühikud;● kujundid: tasapinnalised ja ruumilised geomeetrilised kujundid.

Valdkonna Matemaatika põhimõtted:● Esemete maailmas aitab orienteeruda nende järjestamine, rühmitamine, võrdlemine ja

jaotamine suurus- ja asenditunnetuste järgi.● Ümbritsevat ruumi kirjeldatakse kujundimõistete abil● Ajas orienteerumisel toetutakse päevakava järgimisele ja kasutama vastavaid mõisteid

oma tegevuse kirjeldamiseks● Seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga,

suunates laste sealjuures kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis-ning kompimisaistingut

● Suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud,mõõtühikud, kujundite nimetused jm)

● Toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektidessarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise jasõnastamise kaudu

Lapse arengu eeldatavad tulemused:ÜLDTEEMA 2 AASTASED 3 AASTASEDHulgad, loendamine, ● rühmitab esemeid ühe sarnase ● otsustab, kas nimetatud ese

15

arvud ja arvutamine tunnuse (värvus, kuju, suurus vms) järgi hulgaks;

● leiab erinevate esemete hulgast palju ja üks;

● loendab asju kolme piires ning vastab küsimusele mitu on?.

kuulub (ei kuulu) moodustatud hulka;

● paaride moodustamisega (üks ühesesse vastavusse seadmisega) saab teada, et esemeid on võrreldavates hulkades sama palju, ühepalju ehk võrdselt;

● loendab viie piires ja teab arvude rida 5ni.

Suurused ja mõõtmine ● näeb ja leiab esemetes erinevusi(suur – väike).

● võrdleb (järjestab) kahte esetsuuruse (suurem – väiksem), pikkuse (pikem – lühem), laiuse (laiem – kitsam) järgi kasutab mõisteid.

Geomeetrilised kujundid● leiab samasuguse kujundi peale-, kõrvuti-, või sisseasetamise teel;

● kompimise-veeretamisega eristab ümmargusi ja kandilisi esemeid, sh ringi ja ruutu.

● eristab kolmnurka ja nelinurka ning leiab kujunditega sarnaseid esemeid rühmatoast, õuest jatänavalt.

Orienteerumine ajas ● vestleb ööle ja päevale iseloomulikust ning matkib tegevusi mängus.

● leiab aastaaegadele iseloomulikke tunnuseid (piltidel, vestluses vm);

● eristab hommikut ja õhtut (kirjeldab tegevusi).

Orienteerumine ruumis ● orienteerub oma kehal ja näitab,mis asub ülal – all, kõrval, ees –taga.

● määrab teiste laste ja esemete asukohta enda suhtes: ülal – all, ees – taga (minu ees, minu taga jne).

KUNST

Eesmärgid on, et laps:● Laps tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest● Laps kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma● Laps vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid● Laps kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja –võtteid

16

● Laps kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt● Laps vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut

Valdkonna Kunst sisu:● kujutamine ja väljendamine: mõtete ning tunnete edasiandmine nähtaval kujul;● kujundamine: objektile vormi, kuju ja esteetilise lisaväärtuse andmine;● tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;● kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest ja kunstist.

Valdkonna Kunst põhimõtted:● kunstitegevuste puhul on kõige olulisemad saadud kogemused, elamused, rõõm ja

rahulolu, võimalused väljendada oma maailmanägemist;● kunstitegevused põhinevad suunatud vaatlusel ja tegevusele järgneval analüüsil;● teemasse sisseelamiseks kasutatakse mängu, muusikat, lihtsat vaatlust, jutu lugemist

jne.;● kodu ja loodus on esimesed kunstikasvatajad. Loodusest saadud elamused on kunsti

põhielemendid: tundmused, ilu, erinevad tajud, valguse-varju mäng;● kasutatavad kunstivahendid on eakohased ja mitmekesised;● julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö

mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, etsäiliks lapse isikupärane eneseväljendus;

● kunstitegevusi viiakse läbi ka õues, kasutades kunsti väljendamiseks erinevaidloodulikke materjale;

● last suunatakse tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi justsellisel viisil, kuidas ta oma tööga rahule jäi;

● kujundatakse tolerantset suhtumist kaaslaste töödesse ning analüüsitakse nii teistelaste töid ja kunstiteoseid põhjendades oma hinnangut.

Lapse arengu eeldatavad tulemused:SISUPLOKID 2 AASTANE 3 AASTANEKujutamine ja väljendamine

● tunneb meeldetuletamisel ärapõhivärvid (kollane, punane, sinine) ja osutab neile;

● suunamisel annab kritseldustele tuttavate inimeste, esemete ja nähtustenimed;

● abistab täiskasvanut erinevate liivast, lumest jne, vormide moodustamisel;

● muudab olemasolevaid vorme ja väljendab soovi nende taastamiseks.

● tunneb rõõmu kunstitegevuses osalemisest;

● leiab kritselduste hulgast nime(tuse) andmist või loo jutustamist väärivaid kujundeid;

● leiab ümbritsevas juhendamise toel sinise, kollase, punase ja rohelise värvi.

Kujundamine ● joonistab vaid selleks ettenähtud kohta;

● kaunistab (täppidega, joontega) ruumilisi ja

17

● matkib täiskasvanu liigutusi tegutsemisel erinevate kunstivahenditega;

● kritseldab juhendamisel maapinnale, liivale, lumele ka väljaspool kunstitegevust.

tasapinnalisi esemeid (nt lillepotti, paberit, taskurätti, papptaldrikut, palli, sokki, plastiliinist plaati, kivi jne).

Voolimine ● muljub juhendamisel voolimismaterjali, muudab mängides vabalt savitüki kuju;

● tükeldab juhendamisel savi, plastiliini. Vajutab tekkinud tükikesi alusele kinni, võtab uuesti lahti ning liidab suuremateks tükkideks;

● vajutab tegevust väljendades voolimismassi auke.

● õpetajat jäljendades muljub ja näpistab, rullib ja veeretab voolimismaterjale;

● teeb sõrme või pulgaga pehmesse voolimismaterjali jäljendeid.

Joonistamine ● kritseldab varasemast liikuvama ja vabama käega;

● juhendamisel tõmbab jämedate joonistusvahenditega erinevaid jooni;

● hoiab meeldetuletamisel paberit kinni ja joonistab vaid selleks ettenähtud kohta (nt paber, asfalt).

● tekitab iseseisvalt jämedate joonistusmaterjalidega (rasvakriitide, pehmete pliiatsitega jne) erinevaid jälgi (täppe, ning vertikaalseid, horisontaalseid,sirgeid, lainelisi, katkendlikke ja spiraalseid jooni), püsides paberi piirides;

● meeldetuletamisel hoiab õigesti pliiatsit jt joonistusvahendeid.

Maalimine ● kannab värvi õpetaja antud pintsliga paberile spontaansete, teadvustamata liigutustega;

● jätab paberile jäljendeid õpetaja värviga kaetud svammiga, templiga jne;

● juhendamisel teeb näpuvärvidega paberile erineva suunaga sirgeid, kaarjaid jne jooni.

● tõmbab pintsliga erineva suunaga jooni, teeb täppe ning katab pindu;

● juhendamisel võtab pintsliga värvi, loputab pintsli vees;

● trükib näpuvärvidega sõrmede ja kogu käega;

● vajutab jäljendeid, kattes templi iseseisvalt värvi.

18

Meisterdamine ● eristab õpetaja juhendamisel erinevat ehitus-, looduslikku vms tegutsemiseks pakutud materjali. Ettenäitamisel laobvahendi üksteise peale, järgi, kõrvale jne;

● juhendamisel kortsutab pehmet paberit, rebib pabeririba küljest tükke, asetab paberist välja lõigatud kujundid liimiga kaetud paberile.

● kortsutab iseseisvalt pehmet paberit ning rebib paberist tükke;

● katab aluspinna liimiga, puistab sellele erinevaid objekte ja liimib kujundeid;

● asetab alusele ja surub kinni õpetaja poolt liimiga kaetud paberist kujundid, puulehed vms.

Kunsti vaatlemine, vestlused kunstist

● suunavate küsimuste abil leiab piltidele, illustratsioonidelt tuttavaid esemeid ning nimetab neid;

● rõõmustab, elavneb äratundmisrõõmust.

● vaatleb pilte, näidistöid ja raamatuillustratsioone ning vastab küsimustele;

● näitab teistele oma tööd kui kunstiteost ja räägib sellest.

MUUSIKA

Eesmärgid on, et laps:● laps tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;● laps suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;● laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu

kaudu;● laps suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.

Valdkonna Muusika sisu:● laulmine;● muusika kuulamine;● muusikalis-rütmiline liikumine;● pillimäng

Valdkonna Muusika põhimõtted:● muusikategevust kavandades on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane

tegevus;● muusikaliste tegevuste kaudu luuakse alus nii üksinda kui ka ühiseks

musitseerimiseks;● muusikalise kasvatuse tulemusi mõjutab positiivselt täiskasvanu heatahtlikkus,

sõbralikkus, emotsionaalsus, usalduslik vahekord;

19

● repertuaari valikul arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi, jõukohasust ningtoetutakse eduelamusele ja tunnustusele;

● muusikategevuse planeerimisel jälgitakse pühi ja tähtpäevi, muusika- ja kultuurielusündmusi - lapsel süveneb rahvustunne;

● muusikat kasutatakse lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevustevaldkondades;

● muusika on igapäevaelu osa nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul;● üksteisega seostatakse muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline

liikumine, mängud ja tantsud

Lapse arengu eeldatavad tulemused:MUUSIKATEGEVUSELIIGID

2 AASTASED 3 AASTASED

Laulmine ● kuulab ja jälgib õpetaja laulu.● huvitub laululistest tegevustest;

● püüab õpetajaga kaasa laulda (lauldes kaasa nt üksikuid silpe, sõnu, laululõike);

● osaleb laulude esitamises (plaksutab või laulab kaasa).

Muusikalis-rütmilineliikumine

● sooritab koos õpetajaga lihtsaid liikumisi vastavalt laulu tekstile (nt paigaltammumine, keerutamine üksikult, koosjalgadega hüplemine, lehvitamine, käte peitmine selja taha, viibutamine sõrmega, kükitamine).

● liigub koos õpetajaga vastavalt muusika meeleolule, arvestades pulssi ja meetrumit (nt kõnd ja jooks, päkkadel kõnd, ühe ja vaheldumisi kahe jalaga koputamine, keerutamine paarilisega).

Muusika kuulamine ● tunneb rõõmu kuulatavast laulust või muusikapalast.

● reageerib emotsionaalselt muusika iseloomule (nt plaksutab, kõigutab keha vmt)

Pillimäng ● mängib õpetaja ettenäitamisel kaasa kuuldud muusikale kehapillil (plaksutab, patsutab kaasa pulssi või rütmi).

● mängib muusikat kuulates, liikudes ja lauldes kaasa pulssi või rütmi kehapillil, kõlapulkadel, randmekuljustel, väikesel trummil ja marakal.

20

LIIKUMINE

Eesmärgid on, et laps:● tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu;● suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;● tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;● mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;● järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.

Valdkonna Liikumine sisu:● liikumisalased üldteadmised;● põhiliikumised;● liikumismängud;● erinevad spordialad;● tants ja rütmika.

Valdkonna Liikumine põhimõtted:● liikumine on lapse tegevuste ja mängude loomulik osa;● liikumisõpetus lasteasutuses on seotud muu õppe- ja kasvatustegevusega;● liigutusoskused, liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus,

painduvus) kujunevad ja arenevad tegevusi regulaarselt korrates;● oluliseks peetakse kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist;● last ergutatakse oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslasi arvestama, oma

emotsioone kontrollima ja valitsema ning mõistma ühe või teise kehalise harjutusevajalikkust;

● lapsel arendatakse põhiliikumisis, koordinatsiooni, rühti, tasakaalu, liikumisvõimet japeenmotoorikat (täpsust, näo- ja sõrmelihaste kontrollimise oskust) ning antaksetagasiside.

Lapse arengu eeldatavad tulemused:ÜLDTEEMAD 2 AASTANE 3 AASTANELiikumisteadmised ● sooritab harjutusi aktiivselt ja

entusiastlikult;● liigub õpetaja juhendamisel

ohutult.

● valib õpetaja korraldusel teiste riiete hulgast välja võimlemisriided;

● arvestab rühmakaaslasi aktiivses tegevuses.

Põhiliikumised ● ronib ning roomab üle ja läbi väikeste takistuste;

● kõnnib piiratud pinnal;● säilitab kõndides ja joostes

sihi;● hüpitab käes palli ning jälgib

selle suunda.

● sooritab põhiliikumisi;● säilitab liikudes tasakaalu nii

tasakaalupingil kui ka vähendatud pinnal.

21

Liikumismängud ● mängib koos juhendaja ning kaaslastega kõnni- ja jooksumänge.

● mängib matkiva sisuga 1-2 reegliga kõnni- ja jooksumänge;

● mängib iseseisvalt aktiivse liikumisega mänge.

Spordialad: võimlemine ● sooritab ettenäitamise ja juhendamise järgi asendeid jaliikumisi;

● jookseb veereva vahendi (palli, rõnga) järel.

● sooritab võimlemisharjutusi eri asenditest ja erinevate vahenditega;

● teeb harjutusi ettenäitamise jajuhendamise järgi ühtses tempos õpetaja ning kaaslastega;

● teeb painduvust ja kiirust arendavaid harjutusi.

Spordialad: kelgutamine, suusatamine

● istub kelgul ja hoiab tasakaalu mäest laskudes

● veab tühja kelku;● sõidab kelguga iseseisvalt

nõlvakust alla;● liigub suuskadel otsesuunas.

Tants ja rütmika ● kasutab liikudes rütmipille juhendaja abil;

● sobitab juhendaja abil liikumist muusika järgi.

● kõnnib, jookseb ja hüpleb rütmiliselt muusika järgi;

● sooritab õpetaja juhendamisel liigutusi muusika järgi erinevas tempos.

Vaba aeg ja loodusliikumine

● mängib vabamängus iseseisvalt.

● matkab õpetajaga või vanematega looduses;

● teeb kaasa kuni 500m pikkuse rännaku püsib kolonnis.

X TÖÖ ERIVAJADUSTEGA LASTEGA

Hariduslikud erivajadused

22

Hariduslikud erivajadused on: andekad, õpi- ja kohanemisraskustega, kõnepuudega-, emotsionaal- või käitumishäiretega ,vaegkuuljad ja -nägijad, kehapuudega-, vaimu- ja/või liitpuudega-, sõltuvushäiretega - ,diabeetikud- ,allergilised, mitte-eesti kultuurikeskkonnast pärit, tihti põdevad või krooniliste haigustega lapsed. Eesmärk:Lastesõime õppekasvatustegevused ja keskkonna tingimuste loomine sobitub lapse erivajadus(t)ega ja tema tulemusliku arenguga.Tegevus:Haridusliku erivajaduse märkamine ja sellest lähtuv arendustöö, vajadusel individuaalse õppekava koostamine ja individuaalse õppetöö korraldamine, lapsevanemate nõustamine ja koostöö koduga. Mitte – eesti kultuurikeskkonnast pärit lapsed Eesmärk:Laps ja tema muukeelne pere integreerub eestikeelsesse ühiskonda. Laste ettevalmistamine eesti õppekeelega lasteaeda minekuks, kui vanemad seda soovivad. Protsess:Septembri ja oktoobrikuu jooksul vaadeldakse last, tema oskusi ja hakkamasaamist eestikeelses keskkonnas (rühmaõpetajad).Oktoobrikuu lõpuks koostatakse hetkeseisu analüüs (individuaalne igale lapsele), milles tuuakse välja lapse oskused, tugevused, probleemid.Novembrikuu alguseks koostavad rühmaõpetajad, tuginedes koostatud analüüsile, igale mitte- eesti kultuurikeskkonnast pärinevale lapsele individuaalse arenduskava. Arenduskava koostatakse õppepoolaastaks. Järgmise perioodi arenduskava lähtub eelneva kuu arengutulemustest. Tegevusaasta lõpus koostatakse iga lapse kohta koondanalüüs. Arenduskava sisaldab

Lapse nimi ja rühm. Periood, milleks kava on koostatud. Arendamist vajav (lapsele probleeme tekitav) valdkond . Meetod, viis, läbi mille planeerime konkreetset last arendada. Oodatav tulemus. Tegelikult saavutatud tulemus. Valdkonna arendustegevuse ja – tulemuste analüüs koos edasiseks kavandatud

tegevusega.

Toiduallergiaga lapsed Eesmärk: Kindlustada lapsele eakohane ja sobiv toit, jälgides arsti poolt antud soovitusi . 30 Eelnev tegevus: Last on eelnevalt võimaliku allergeeni leidmise osas testitud (pere ja arsti koostöö)

23

Lapse vanemad annavad lasteaiale info lapse allergiaprobleemist ning allergeenidest (pere ja lasteaia koostöö). Tegevus:Individuaalse nädala menüü koostamine lapsele. Menüü koostamine toimub koostöös lapse vanematega, jälgides allergiatestide tulemusi. Menüü koostamisel arvestatakse: toiduaineid, mida laps üldse saada ei tohi, toiduainete töötlemise viise (nt. toores – kuumtöödeldud toiduaine), toiduained, mida laps võib saada piiratud koguses, asendustoiduainete võimalus (nt. jogurt – sojajogurt jms). Rakendamine:Nimekiri lapsele keelatud (ja piiratud hulgal lubatud) toiduainetest on mitmekordse kontrollimise eesmärgil rühmas, lasteaia köögis ning menüüd koostava personali valduses. Individuaalse menüü nädalaks koostavad lasteaia meditsiiniõde ning majandusjuhataja. Lapse individuaalne menüü antakse koos lasteaia üldmenüüga lasteaia kööki (kokale). Lasteaia kokk valmistab lapse individuaalse menüü alusel lapsele (vajadusel) eritoidu. Rühma õpetaja abi (tema puudumisel õpetaja) kindlustab,et laps saaks temale määratud ja valmistatud toitu. Lasteaia majandusjuhataja säilitab lapsele koostatud menüüd (säilitamisaeg: 3 kuud). Koostöö vanematega:Lapse vanemaid teavitatakse regulaarselt lapsele koostatud menüüst ning valmistatud eritoidust. Lapse vanemad teavitavad lasteaeda lapse puuduma jäämisest või lasteaedatulekust (puudumise korral). Rühma õpetajad ja lapse vanemad selgitavad lapsele eritoidu põhjusi (vajadusel).

XI KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA

1. Selgitada lastevanematele nende õigusi ja kohustusiVastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele § 18 on vanematel õigus tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanemale sobilikul ajal lastesõime päevakava järgides; aidata kaasa laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks. Tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga ning saada teavet töökorralduse kohta.

Tutvustada: Koolieelse lasteastuse seadust Raamõppekava Lastesõim Hellik õppekava Rühmade tegevuskavasid

2. Anda pidevat teavet õppeprotsessist ( stend, nädalaplaan (õppekava lisa nr 4), laste tööd, individuaalsed vestlused)Stendil kajastatakse info lastesõimest (päevakava, lastesõime kontaktandmed, menüü), õpetajad panevad iga esmaspäev üles rühma nädalaplaani, milles on ära näidatud õppetegevused. Kunstitegevustest on näitused

3. Nõustada vajadusel lapsevanemat nii õppe- kui kasvatusküsimustes. Rühma personali ülesandeks on selgitada vanematele lastesõime keskseid kasvatuseesmärke:

24

päeva info lapse kohta peab jõudma lapsevanemani; info antakse edasi positiivses vormis; lapsevanemaga vesteldakse lapse kasvatamisest, arengut ja tervist

puudutavatel teemadel suhtlemine on eetiline ja lugupidav

4. Kaasata lapsevanemaid võimalikult paljudesse ettevõtmistesse ja üritustesseToimuvad ühisüritused, tähtpäevade tähistamised, väljakujunenud traditsioonid.5.Jõuda üksteise mõistmiseni – lastevanemate ja personali tihe suhtlemine, et mõlemad oaspooled saaksid toetada teineteist kasvatustegevustes.Sügiseti toimuvad lastevanemate koosolekud kus teavitatakse lapsevanemaid õppe- ja kasvatuskorraldusest lastesõimes.Lastesõim kui koostöö üks osapool ei saa edukalt toimida ilma teise pooleta, pereta. Lapsevanema nägemus kasvatusküsimustest aitab lasteasutuse personalil paremini koostada õppekava ja hinnata lapse arengut sellele vastavalt.Õppeaasta algul toimub õpetajate ja uute lapsevanemate vahel individuaalvestlus, kus täidetakse ühiselt ankeet “Tere siin Mina!” ja lapse arengu hetkeseis.Lapsevanemaid püütakse kaasata lastesõime elu kavandamisel, toetades lapsevanematlapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Rühma tegevuskava ja päevakava koostamisel arvestatakse lapsevanemate soove s.t paindlikkust lastesõimes.

Lapse kasvatusvajadused üksi ja rühmasLapse käitumine kodus ja rühmas võib olla erinev. Seepärast on lastesõime õpetajale oluline teada, kuidas käitub laps kodus, kus ta on üksi ja rühmas, kus tema käitumist võib võrrelda teiste lastega.

XII LAPSE ARENGU VAATLEMINE JA HINDAMINE Põhiline laste arengu jälgimise meetodiks on lastesõimes vaatlemine, mille kaudu saab teada lapse sotsiaalse, vaimse ja füüsilise arengu ning eneseteenindamise kohta. Lasteõimes toimuv õppetöö peab aitama kaasa arenenud käe- ja sõrmelihaste arenguks, arendama koordinatsioonivõimet. Peaks olema arenenud tahteline tähelepanu ja meelespidamise oskus. Laps peaks suutma keskenduda teatud ajaks tegevuse sooritamiseks.Õppekava eesmärgiks on kindlustada lastele toimetulek lasteaias.

LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED NING KORRALDUS

lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Õpetajad viivad läbi vaatlusi ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka õpetaja suunatud tegevustes.

Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe-ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.

25

Lapsevanemaga vahetatakse infot lapse kohta igapäevaselt (päeva jooksul toimunust). Õppeaasta algul täidab lapsevanem küsimustiku “Tere mina siin!” (Lisa 1) kus õpetaja saab ülevaate lapse arengutasemest, käitumisharjumustest, iseloomust. Õppeaasta lõpus mai kuus, toimub õpetaja ja lapsevanema vaheline arenguvestlus, kus vaadeldakse lapse senist arengut ning pannakse paika eesmärgid lapse edasise arengu toetamiseks.

Lapse arengut analüüsitakse peamiselt vaatlus meetodil. Lastesõim on välja töötanud lapse arengu vaatluslehed “Minu oskused” (Lisa 2), mis on aluseks arenguvestlusel lapsevanemaga. Peale toimunud arenguvestlust täidab õpetaja arenguvestluse kokkuvõtte, millele annab kinnituse lapsevanem.

Lastesõimest lahkudes saab laps kaasa arengumapi. kõik lapse kohta täidetavad dokumendid, arengutabelid dokumenteeritakse

kausta vahele, ning lapse lahkudes lastesõimest antakse need lapsevanemale kaasa, lasteaeda minekuks, kus jätkatakse lapse arengu jälgimist.

arenguvestlused toimuvad õpetaja ja lapsevanema poolt kokkulepitud ajal ja kohas.

õppe- ja kasvatustegevusi kavandades lähtutakse lapse arengu tasemest. Lastega tehakse ka individuaalset tööd.

lastevanematele tutvustatakse lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust õppeaasta alguses toimuval rühmakoosolekul.

XIII ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

Õppekava muudatused kooskõlastab lastesõime direktor pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga ning seejärel kinnitab käskkirjagaÕppekava muudetakse seoses:

haridusalase seadusandluse muudatustega lastesõime eelarve muudatustega lastesõime pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu ettepanekutega

26