Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2014 otsuse nr 99

LISA

Tallinna linna 2013. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Sisukord

Linnapea pöördumine 3

1. Konsolideerimisgrupp ja linnaorganisatsioon 4

1.1. Konsolideerimisgrupp 4

1.2. Linnaorganisatsiooni juhtimine 6

1.3. Töötajaskond 8

2. Põhilised finantsnäitajad 11

3. Ülevaade majanduskeskkonnast 14

4. Riskide juhtimine 15

4.1. Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel 15

4.2. Finantsriskide juhtimine 17

5. Tegevusaruanne 19

5.1. Linnaelu areng valdkonniti 19

5.2. Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest 55

5.3. Ülevaade linna olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste tegevusest 64

6. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 66

6.1. Konsolideeritud bilanss 66

6.2. Konsolideeritud tulemiaruanne 67

6.3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne 68

6.4. Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 69

6.5. Eelarve täitmise aruanne 70

6.6. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 71

Lisa 1. Arvestuspõhimõtted 71

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid 78

Lisa 3. Finantsinvesteeringud 79

Lisa 4. Maksu- ja trahvinõuded 79

Lisa 5. Muud nõuded ja ettemaksed 80

Lisa 6. Varud 82

Lisa 7. Valitseva mõju all olevad üksused 83

Lisa 8. Osalused sidusüksustes 84

Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud 85

Lisa 10. Materiaalne põhivara 86

Lisa 11. Immateriaalne põhivara 87

Lisa 12. Lühiajalised maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed 88

Lisa 13. Muud kohustused ja saadud ettemaksed 88

Lisa 14. Eraldised 89

Lisa 15. Võlakohustused 90

Lisa 16. Tuletisinstrumendid 93

Lisa 17. Maksutulud 95

Lisa 18. Müüdud tooted ja teenused 95

Lisa 19. Saadud ja antud toetused 96

Lisa 20. Muud tegevustulud 99

Lisa 21. Tööjõukulud 100

Lisa 22. Muud tegevuskulud 101

Lisa 23. Intressikulud ja muud finantskulud 102

Lisa 24. Bilansivälised kohustused 103

Lisa 25. Teenuste kontsessioonikokkulepped 104

Lisa 26. Potentsiaalne tulumaks dividendidelt 105

Lisa 27. Laenude tagatised, garantiid ja panditud varad 105

Lisa 28. Tehingud seotud osapooltega 106

Lisa 29. Tingimuslikud kohustused 106

Lisa 30. Bilansipäevajärgsed sündmused 106

Lisa 31. Konsolideerimata finantsaruanded 107

Lisa 32. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta 111

7. Vandeaudiitori aruanne 115

8. Allkirjad majandusaasta aruandele 116

Linnapea pöördumine

linnakodanikku ning uusaastahommikul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas juba 429 899 inimest. Kasv on jätkunud ka käesoleva aasta alguses.

Tallinn kasvab täna tänu sellele, et linn on suutnud tagada heal tasemel avalikud teenused, tegutseda tarmukalt ettevõtluspoliitika, tööhõivemeetmete rakendamise ning linlaste sotsiaalse kaitse küsimustes. Me väärtustame linlaste tahteavaldusi ja seame oma eesmärgid sellest lähtuvalt. Tallinna linn alustas eelmise aasta kevade hakul projektiga „Tallinna positiivne programm“, mille raames ootasime tallinlaste mõtteid ja ettepanekuid oma kodukoha ning üldiselt Tallinna kui elukeskkonna paremaks muutmisel. Linlaste pakutud ideedest koostati Tallinna linna positiivne programm aastateks 2014–2018. Me ei tee saladust, et paljuski saavad just elanike tehtud ettepanekud aluseks tegevustele, mida Tallinna linnavalitsus koostöös linnaosadega tahab ellu viia järgmisel neljal aastal.

Tallinna head tulemused ei too kasu vaid tallinlastele. Tallinn on Eesti suurim omavalitsus ja pealinn, seetõttu peame oma kohuseks seista ka kogu Eesti hea käekäigu eest. Mind teeb väga murelikuks see, et ka eelmisel aastal lahkus Eestist välismaale 6 661 inimest enam kui naases ja valdav osa neist olid eeskätt noored. On mõistetav, et kõik need inimesed ja nende töökäed, kes siit lahkuvad, on Eestile ja meie tulevikule korvamatu kaotus. Seetõttu on Tallinn teinud aastaid kõik endast oleneva, et pidurdada väljarännet ja Eestimaa tühjenemist. Olen kindel, et inimesed on reeglina parema meelega oma kodus ja kultuuriruumis, lepitakse teinekord isegi vähemaga, aga ei lepita hoolimatuse ja ükskõiksusega. Usun, et kogu Eestile on kasulikum, kui inimesed käivad tööle Tallinna, selle asemel, et nad jäädavalt kolivad tööle ja elama üle lahe Soome või siis veel kaugemalegi. Tallinna tänane hoogne kasv on kinnituseks, et meie pingutused on mingilgi määral aidanud pidurdada väljarännet ja Eestimaa tühjenemist.

Nende kaante vahele koondatud 2013. aasta majandusaasta aruanne annab erapooletu ülevaate sellest, et Tallinna linna majanduslik vundament on kindel. Linn ja linna äriühingud ning sihtasutused tulid 2013. aastaks kavandatud eesmärkidega edukalt toime.

Tallinn laiendas sõidusoodustusi ühistranspordis. Valmis Ülemiste liiklussõlm, senini suurim teeehitusobjekt linnas sellel sajandil. Avati 33 uut sõime- ja lasteaiarühma ning rajati igale lasteaiale vastavalt lastevanemate esitatud soovile üks uus mänguala, viidi lõpule Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Ehte Humanitaargümnaasiumi tervikrenoveerimine ning valmis Tallinna Kadaka Põhikooli uus õppehoone ja Merivälja Kooli juurdeehitus. Alustati Tondiraba jäähalli ehitusega, mis valmib käesoleval suvel. Need on vaid mõned nopped möödunud aastal tehtust.

Eelmise aasta lõpus korraldatud rahulolu uuring näitas, et 89% Tallinna elanikest on linna pakutavate teenuste ja elukeskkonnaga rahul. Tallinlaste arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Eelmisel aastal lisandus enam kui kümme tuhat uut kkhk

4

1. Konsolideerimisgrupp ja linnaorganisatsioon

1.1. Konsolideerimisgrupp

Majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna 23 ametiasutuse ja nende 254 hallatava asutuse (edaspidi koos linn) ning linna valitseva mõju all oleva 8 äriühingu, 15 sihtasutuse ja ühe mittetulundusühingu (edaspidi koos grupp) 2013. aasta majandustegevuse tulemuste kohta.

Alljärgneval joonisel on esitatud ülevaade linna konsolideerimisgruppi kuuluvatest üksustest, lisaks on joonisel kajastatud ka linna olulise mõju all olevad 3 äriühingut ja üks sihtasutus.

Joonis 1. Linna konsolideerimisgrupp ja linna olulise mõju all olevad üksused

AMETIASUTUSED JA HALLATAVAD ASUTUSED

(asutusi kokku 277)

TÖÖTAJATE KESKMINE

ARV

Linnavolikogu kantselei

38 Linnakantselei 307 Ettevõtlusamet 69 Tallinna turud 8 Haridusamet 117 Huvikoolid (11) 403 Koolid (66) 4 059 Lasteaiad (129) 3 895 Keskkonnaamet 42 Botaanikaaed 59 Energiaagentuur 2 Jäätmekeskus 1 Kalmistud 59 Kommunaalamet 46 Kadrioru park 53 Kultuuriväärtuste amet 27 Kultuurikeskused (2) 50 Loomaaed 187 Raamatukogu, muuseumid (2) 254 Rahvaülikool 7 Teatri- ja kontserdiasutused (2) 139 Linnaarhiiv 28 Linnaplaneerimise amet 103 Linnavaraamet 61 Munitsipaalpolitsei amet 144 Perekonnaseisuamet 30 Sotsiaal- ja tervishoiuamet 33 Kiirabi 233 Sotsiaalhoolekande asutused (8) 685 Spordi- ja noorsooamet 19 Noorsootöö keskus 45 Spordiasutused (5) 154 Transpordiamet 55 Linnaosavalitsused (8) 516 Raua saun 2 Sotsiaalhoolekande asutused (9) 247 Vaba aja ja kultuurikeskused (9)

110

Kokku: 12 287

VALITSEVA MÕJU ALL OLEVAD ÜKSUSED

(asutusi kokku 24)

TÖÖTAJATE KESKMINE

ARV

AS Ida-Tallinna Keskhaigla 2 134 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 1 530 AS Tallinna Soojus 5 AS Tallinna Tööstuspargid 2 Tallinna Linnahalli AS 12 Tallinna Linnatranspordi AS 1 746 Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ 17 Termaki Autopargi AS 54

SA Ettevõtlusinkubaatotid 12 SA In Commune Bonum (likvideerimisel) 1 SA Keskkonnakogu (likvideerimisel) 1 SA Lutreola 0 SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus 2 SA Tallinna Hambapolikliinik 182 SA Tallinna Kultuurikatel 17 SA Tallinna Lastehaigla 637 SA Tallinna Lauluväljak 15 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 5 SA Tallinna Televisioon 36 SA Tallinna Vene Lütseum 1 SA Vene Muuseum 4 SA Õpilasmalev 4 Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA 2

MTÜ Keskkonnateenused 1

Kokku: 6 420

OLULISE MÕJU ALL OLEVAD ÜKSUSED

AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus

AS Tallinna Vesi Nõmme Erahariduse SA Tallinna Matkamaja OÜ

5

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Konsolideeritud aruanne on koostatud rida-realt konsolideerituna koos linna valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühinguga. Olulise mõju all olevad üksused on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Konsolideerimata aruanded on linna 23 ametiasutuse ja nende 254 hallatava asutuse konsolideeritud koondaruanded, mis kajastavad osalusi linna valitseva ja olulise mõju all olevates äriühingutes ja sihtasutustes soetusmaksumuses.

Linna asutused

Tallinna linn oma 277 asutusega on Eesti suurim omavalitsusüksus. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest korraldab linn oma territooriumil sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamist, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, ühistransporti ning linnatänavate korrashoidu. Samuti korraldab linn temale kuuluvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Lisaks korraldatakse muid talle seadustega pandud kohaliku elu küsimusi ja lahendatakse kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse.

Linnaorganisatsioon annab igapäevaselt tööd ligi 12,3 tuhandele inimesele. Tulenevalt linna pakutavate avalike teenuste laiast valikust töötab linnasüsteemis väga erinevate ametialade esindajad – lasteaiaõpetajad, koolipedagoogid, meditsiini-, sotsiaal-, kultuuri- ja sporditöötajad, heakorraspetsialistid jt. Linna asutuste keskmisest töötajate arvust saab ülevaate jooniselt 1 ja aruande punktist 1.3 „Töötajaskond“.

2013. aastal toimusid mõningad muudatused linna asutuste koosseisus. Aasta alguses alustas Tallinna Keskkonnaameti hallatava asutusena tööd säästva energiamajanduse planeerimise ja arendamisega tegelev Tallinna Energiaagentuur ning jäätmekäitlusteenuste osutamiseks asutati Tallinna Jäätmekeskus, kes hakkas oma klientidele teenust osutama Põhja-Tallinna piirkonnas 2014. aasta algusest.

Aasta algul korraldati ümber Tallinna Noorsootöö Keskuse töö ning 1. märtsist 2013 asutati selle osakonna Lasnamäe noortekeskus alusel Lasnamäe Linnaosa Valitsuse hallatav asutus Lasnamäe Noortekeskus. Ümberkorraldused toimusid ka Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti haldusalas, kus Tallinna Toomklubi liideti Tallinna Rahvaülikooliga ning Tallinna Toomklubi tegevus lõpetati 31. mail 2013. Kristiine Linnaosa Valitsuse haldusalas liideti Kristiine Sotsiaalkeskus Kristiine Sotsiaalmajaga ning Kristiine Sotsiaalkeskuse tegevus lõpetati 1. jaanuarist 2013. Samal ajal hakkas Nõmme Linnaosa Valitsuse asemel Nõmme Spordikeskust haldama Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

2013. aasta sügisel asutati Tallinna Kesklinna Valitsuse hallatavad asutused Raua Saun ja Hopneri Maja. Tallinna Haridusameti haldusalasse lisandus Tallinna Kihnu Lasteaed, mis avati 2013. aasta 1. oktoobril.

Linna asutuste tegevusest saab põhjalikuma ülevaate tegevusaruande punktist 5.1 „Linnaelu areng valdkonniti“.

Linna valitseva mõju all olevad üksused

Tallinna linn osaleb ettevõtluses põhieesmärgiga võimaldada linnakodanikele kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus ning tagada linna kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide parem täitmine. Linna tütarettevõtted ja valitseva mõju all olevad sihtasutused on linna asutatud ja kuuluvad täielikult linnale, st linna osalus neis on 100%. Valitseva mõju all olev MTÜ Keskkonnateenused on asutatud 2011. aastal koos Loksa linnaga.

Linna tütarettevõtetes, sihtasutustes ja mittetulundusühingus töötas 2013. aastal kokku keskmiselt 6,4 tuhat töötajat (2012. aastal 6,3 tuhat). Keskmisest töötajate arvust saab lähema ülevaate jooniselt 1 ja aruande punktist 1.3 „Töötajaskond“.

2013. aasta otsustas linn lõpetada SA In Commune Bonum ja SA Keskkonnakogu tegevused. SA In Commune Bonum ülesanded Tallinna Raeapteegi tegutsemise järjepidevuse tagamisel anti üle linna asutustele. Bilansipäeva seisuga on mõlema sihtasutuse likvideerimistoimingud veel pooleli.

Seoses sihtasutuse põhikirjaliste ülesannete muutusega nimetati Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise SA ümber SA-ks Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid.

Linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingu 2013. aasta tegevustest ja majandustulemustest ning seatud eesmärkidest saab lähema ülevaate tegevusaruande punktist 5.2 „Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest“.

6

1.2. Linnaorganisatsiooni juhtimine

Tallinna linna juhivad linnavolikogu ja linnavalitsus. Tallinna Linnavolikogu valivad linna elanikud neljaks aastaks. Viimased volikogu valimised toimusid 20. oktoobril 2013. Linnavolikogu praeguses, VIII koosseisus, on 79 liiget ja neli fraktsiooni: Keskerakonna fraktsioon (46 liiget), Reformierakonna fraktsioon (9 liiget), Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon (16 liiget) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (8 liiget). Linnavolikogu töötab täiskogu istungitena, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Volikogu koosseisu kuulub 10 komisjoni. Linnavolikogu asjaajamist korraldab Tallinna Linnavolikogu Kantselei.

Tallinna linna tegevjuhtkonnaks on 7-liikmeline linnavalitsus, sh linnapea ja 6 abilinnapead (vt joonis 3. Tallinna Linnavalitsus). Linnavalitsus juhib linna asutuste (v.a Tallinna Linnavolikogu Kantselei) tegevust ning osaleb aktsionäri, osaniku, asutaja ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes.Iga linnavalitsuse liige juhib temale määratud linnaelu valdkondi.

Linna juhtimisest annab ülevaate alljärgnev joonis.

Joonis 2. Tallinna linna juhtimisstruktuur

8 LINNAOSA HALDUSKOGU

LINNAVOLIKOGU KANTSELEI

LINNAVALITSUS

Linnapea 6 abilinnapead

LINNAVOLIKOGU

Volikogu esimees 78 volikogu liiget

8 LINNAOSA VALITSUST

Haabersti LOV Tallinna Kesklinna Valitsus Kristiine LOV Lasnamäe LOV Mustamäe LOV Nõmme LOV Pirita LOV Põhja-Tallinna Valitsus

13 AMETIT

Ettevõtlusamet Haridusamet Keskkonnaamet Kommunaalamet Kultuuriväärtuste amet Linnaarhiiv Linnavaraamet Linnaplaneerimise amet Munitsipaalpolitsei amet Perekonnaseisuamet Sotsiaal- ja tervishoiuamet Spordi- ja noorsooamet Transpordiamet

LINNAKANTSELEI

Linnasekretär Valdkondlikud linna teenistused:

Arenguteenistus Avalike suhete teenistus Finantsteenistus Haldusteenistus Infotehnoloogia teenistus Linna sisekontrolöri teenistus Personaliteenistus Õigusteenistus

19 hallatavat asutust

235 hallatavat asutust

10 KOMISJONI Haridus- ja kultuurikomisjon Innovatsioonikomisjon Keskkonnakomisjon Korra- ja tarbijakaitsekomisjon Linnamajanduskomisjon Linnavarakomisjon Rahanduskomisjon Revisjonikomisjon Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon Õiguskomisjon

7

Joonis 3. Tallinna Linnavalitsus

LINNAPEA Edgar Savisaar

Abilinnapea Taavi Aas

Abilinnapea Mihhail Kõlvart

Abilinnapea Merike Martinson

Abilinnapea Eha Võrk

Abilinnapea Arvo Sarapuu

Abilinnapea Kalle Klandorf

Linnavalitsuse liikmete tööjaotus on alljärgnev:

Linnapea EDGAR SAVISAAR

Valdkonnad: üldjuhtimine, linna arengu strateegiline planeerimine, linna eelarve, suhted riigivõimu- ja valitsusorganitega ning linnavolikogu ja linnaosadega, korrakaitse, linna esindamine Eestis ja välismaal, koostöö Eesti ülikoolidega.

Struktuuriüksused: Tallinna Linnakantselei, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Perekonnaseisuamet, linnaosade valitsused.

Abilinnapea TAAVI AAS

Valdkonnad: linnaplaneerimine ja arhitektuur, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade väljaandmine, koostöö omavalitsusorganisatsioonidega, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate, lennuvälja ja raudteega.

Struktuuriüksused: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet.

Abilinnapea KALLE KLANDORF

Valdkonnad: kommunaalmajandus, infrastruktuuride rajamine, teedeehitus, -remont ja -hooldus, vee- ja küttemajandus, side, Tallinna ja riigi õigusaktide täitmise kontroll, järelevalvefunktsioonid, riigikaitse, kriisireguleerimine.

Struktuuriüksused: Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet.

Abilinnapea MIHHAIL KÕLVART

Valdkonnad: haridus, kultuur, sport, noorsooküsimused, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine, Kodurahu foorum.

Struktuuriüksused: Tallinna Haridusamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Abilinnapea MERIKE MARTINSON

Valdkonnad: sotsiaalhooldus ja -kindlustus, tervishoid, narkomaania ja AIDS-i ennetustegevus, tervisekoalitsioon.

Struktuuriüksus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Abilinnapea ARVO SARAPUU

Valdkonnad: ettevõtlus, hinnakujundus, tarbijakaitse, pangandus, majanduspoliitika, linna osalemine äriprojektides, turism, tööhõive, keskkonnakaitse, haljastus, jäätmekäitluse korraldamine.

Struktuuriüksused: Tallinna Ettevõtlusamet, Tallinna Keskkonnaamet.

Abilinnapea EHA VÕRK

Valdkonnad: linnavara, varahaldus, omandi- ja maareform, maa maksustamise ja maakorraldusega seotud toimingud, elamumajandus, elamuehitusprogrammid, era- ja avaliku sektori koostööprogrammid, üürikomisjon.

Struktuuriüksus: Tallinna Linnavaraamet.

Linnavalitsuse istungid toimuvad üldiselt kord nädalas. Linnavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö tagab linnakantselei.

8

1.3. Töötajaskond

1.3.1. Üldised andmed

Linna konsolideerimisgrupis (s.o linna 277-s asutuses ja 24-s äriühingus, sihtasutuses ning mittetulundusühingus) töötas 2013. aastal kokku üle 18,7 tuhande töötaja (2012. aastal enam kui 18,8 tuhat). Järgnevas tabelis (tabel 1) on antud ülevaade töötajate arvust ning töötasudest aastatel 2012 ja 2013. Töötajate (sh ametnike) töötasu hulka kuuluvad kõik töö tegemise eest makstavad tasud, samuti puhkusetasud, tööandja makstav haigushüvitis ja töösuhte lõppemisel ettenähtud hüvitised. Eraldi on välja toodud muude isikute (Töötukassa poolt linnaosadesse avalikele töödele tööle suunatud töötud) töötasud ja võlaõiguslike lepingute (käsundus- ja töövõtulepingud) alusel makstud tasud. Töötajate (sh ametnike) keskmise arvu ning keskmise töötasu arvutamisse ei ole kaasatud muude isikute ja võlaõiguslike lepinguliste töötajate arvu ega nende tasusid. Nii tabelis 1 kui ka järgmises tabelis 2 esitatud tasud on arvestatud sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakseta.

Tabel 1. Töötajate keskmine arv ja arvestatud töötasu 2012–2013

2012 2013 2012 2013 2012 2013

114 143 123 885 74 293 79 353 188 436 203 238

sh töötajate (k.a ametnike) töötasu 112 187 121 452 73 040 78 134 185 227 199 586

ajutiste võlaõiguslike lepingute tasu 1 956 2 404 1 253 1 219 3 209 3 623

muude isikute töötasud 29 29

12 510 12 287 6 307 6 420 18 817 18 707

747 824 965 1 014 820 889Töötajate (k.a ametnike) keskmine töötasu

Linna valitsevamõju all olevad

üksused

Grupp kokkuLinna asutused

Töötasud aastas kokku (tuhandetes eurodes)

Töötajate keskmine arv ja töötasu (eurodes)

Töötajate (k.a ametnike) arv

Alljärgnevas tabelis (tabel 2) on esitatud andmed tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele aastatel 2012 ja 2013 arvestatud tasude kohta. Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeteks on arvatud volikogu ja linnavalitsuse liikmed, linna asutuste juhid ning äriühingute ja sihtasutuste juhatuste ning nõukogude liikmed.

Tabel 2. Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete arv ja arvestatud tasud 2012–2013

2012 2013

Arvestatud tasud kokku (tuhandetes eurodes) 6 905 7 153

sh volikogu liikmed (79 liiget ) 422 439

linnavalitsuse liikmed (7 liiget ) 236 242

asutuste juhid (2012. aastal 273 ja 2013. aastal 277 asutuse juhti) 4 814 5 059

nõukogu ja juhatuse liikmed (24 asutuse juhtkonna liikmed) 1 433 1 413

1.3.2. Linna asutused tööandjana

2013. aastal oli linna asutuste töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 12 287 töötajat, mis on 223 inimese võrra väiksem kui 2012. aastal. Võrreldes varasemate aastatega oli 2013. aastal linnas sotsiaalseid töökohti ja linnaruumi hooldustöödele rakendatud töötuid vähem.

9

Linnaametnike keskmine arv 2013. aastal oli 996, mis moodustas linna asutuste töötajate üldarvust 8,1%. Seoses uue Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega 1. aprillist 2013 käsitletakse ametnikena vaid avalikku võimu teostavaid isikuid ning teised ametiasutuse töötajad vormistati tööle töölepingutega. Muudatused tõid kaasa ametnike keskmise arvu vähenemise 544 võrra.

Linna töötajatest üle 65% töötab haridusvaldkonnas (õpetajad, logopeedid, eripedagoogid jne), 11,5% spordi-, noorsootöö- ja kultuuri- ning 10,8% tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Muude tegevusalade töötajate osakaal on väiksem. Andmete analüüsimisel valdkonniti on lähtutud Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga kinnitatud tegevusalade loetelust. Linna töötajate struktuurist aruandeaastal valdkondade lõikes annab ülevaate alljärgnev joonis.

Joonis 4. Linna töötajate struktuur 2013. aastal tegevusalade lõikes

Üld-valitsemine

6,9%

Avalik kord1,2%

Kultuuri-teenused

6,5%

Transport ja ettevõtlus

1,9%

Keskkonna-kaitse0,6%

Haridus65,8%

Kommunaal-majandus

1,3%

Sotsiaalne kaitse8,9%

Tervishoid1,9%

Sport, noorsootöö ja vaba aeg

5,0%

Linna töötajate kuupalgamäärasid 2013. aastal ei tõstetud. Töötajate keskmine töötasu kuus tõusis aastaga 747 eurolt 824 eurole ehk 10,3%. Keskmist töötasu on suurendanud väiksema palgaga töötajate (nt sotsiaalsetel töökohtadel töötavad isikud) arvu oluline vähenemine aruandeaastal. Samal ajal tõusis brutopalk Eestis tervikuna keskmiselt 8%.

Joonis 5. Linna asutuste töötajate keskmine töötasu ühes kuus aastatel 2008–2013 (eurodes)

769

741

714725

747

824

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Fakte linna töötajate kohta

• Linna töötaja on suhteliselt noor. 41% töötajatest on alla 41-aastased.

• Linna töötaja on hea haridusega. 71% töötajatest on kõrgharidusega, 14% keskeri- või kutsekeskharidusega ja 15% keskharidusega.

• Linna asutustes on naiste osakaal suurem. Juhtide hulgas on naisi 54%, nõunike hulgas 69%. Kokku moodustavad linna töötajatest naised 75% ja mehed 25%.

• Tallinna linn on tööandjana atraktiivne. 2013. aasta jooksul tööle asunute hulgas on 34% töötajaid, kellel on eelnev kogemus avalikus sektoris. Töötajate staaž linnateenistuses suureneb pidevalt, mis on stabiilse organisatsiooni tunnus.

• Linna töötaja õpib. 2013. aastal jätkas oma haridusteed kõrgkoolis (sh kraadiõpe) 13% töötajatest.

• Linna töötaja võtab osa koolitustest.

Linnaorganisatsiooni jätkusuutliku arengu tagamisel on oluline süsteemselt toimiv ja eesmärgipärane koolitus- ja arendustegevus. Sellel eesmärgil planeeriti 2013. aastal koolituskuludeks kuni 0,15 ametipalka töötaja kohta.

10

Koolituste planeerimisel ja korraldamisel on alates 2000. aastast võetud suund tsentraalselt korraldatud koolitustele. Tsentraalsete koolituste puhul selgitatakse eelnevalt välja koolitusvajadus, leitakse sobivad lektorid ning koolitus tehakse kõigile sama valdkonna töötajatele korraga. Sel viisil tagatakse linnas ühtsetel printsiipidel põhinev metoodiline juhendamine ja koolitusteks ettenähtud vahendite säästlikum kasutamine. Lisaks tsentraliseeritud koolitusele korraldatakse linnas aktiivselt ka sisekoolitusi, kus praktiliste seminaride läbiviijatena kaasatakse üha enam ametiasutuste teenistujaid, nt linna õigusaktide, protseduuride ja regulatsioonide tutvustamisel, erinevate valdkondade seminaridel ning linnas kasutusel olevate elektrooniliste andmebaaside ja registrite kasutajakoolituse läbiviimisel.

Ühtsetel põhimõtetel koolitusarvestuse tagamiseks viiakse aastatel 2013–2015 linna asutuste koolitusarvestus etapiviisiliselt üle linna ühtse finantsinfosüsteemi vastavasse moodulisse. Koolitusmooduli kasutuselevõtt võimaldab saada senisemast paremat ja operatiivsemat ülevaadet asutuste koolitustegevusest ja koolituseks planeeritud vahendite kasutamisest, andes ühtlasi ka sisendit koolitustegevuse tõhustamiseks, ressursside paremaks planeerimiseks ja haldamiseks.

1.3.3. Linna äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud tööandjana

2013. aastal töötas linna äriühingutes ja valitseva mõju all olevates sihtasutustes kokku keskmiselt 6 420 töötajat (2012. aastal 6 307 töötajat). Töötajate arv suurenes aastaga kokku 113 töötaja võrra. 2013. aastal laiendas AS Lääne-Tallinna Keskhaigla oma 2012. aastal avatud hooldusravikliinikut, kuhu loodi uusi õdede ja hooldajate ametikohti. AS Lääne -Tallinna Keskhaigla keskmine töötajate arv suurenes aastaga 86 töötaja võrra.

Linna äriühingute ja valitseva mõju all olevate sihtasutuste töötajatest töötab tervishoiu valdkonnas 70%, transpordi valdkonnas 28%, muude tegevusalade (nt ettevõtlus, keskkonnakaitse, kommunaalmajandus, sotsiaalne kaitse) valdkonnas kokku 2%. Aruandeaasta töötajate struktuurist valdkondade kaupa annab ülevaate järgnev joonis.

Joonis 6. Linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingu töötajate struktuur 2013. aastal tegevusalade lõikes

Tervishoid70,0%

Muud2,0%

Transport 28,0%

Linna valitseva mõju all olevate üksuste töötajate töötasu 2013. aastal oli kokku üle 78 miljoni euro. Ühe töötaja keskmine töötasu oli aruandeaastal 1 014 eurot kuus. Võrreldes 2012. aastaga on keskmine töötasu tõusnud 5% võrra. Töötajate keskmisest töötasust valdkondade lõikes annab ülevaate alljärgnev joonis (joonis 7). Kuna muude valdkondade töötajate osakaal kogu töötajate arvust on väga väike, ei ole nende keskmist töötasu joonisel välja toodud.

Joonis 7. Transpordi- ja tervishoiu valdkonnas tegutsevate äriühingute ning sihtasutuste töötajate keskmine töötasu ühes kuus 2008–2013 (eurodes)

880785

713829 869

944880 874 907

962 9941 030

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Transport Tervishoid

11

2. Põhilised finantsnäitajad

Linna konsolideerimisgrupi 2012–2013 põhilised finantsnäitajad on esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 3). Kuna linn moodustab konsolideerimisgrupist põhilise osa, on käesolevas peatükis esitatud graafikud ja enamus selgitusi linna finantsnäitajate kohta.

Tabel 3. Tallinna linna ja konsolideerimisgrupi põhilised finantsnäitajad (tuhandetes eurodes)

2012 2013 2012 2013

Tegevustulud 456 932 465 666 601 879 621 825

Tegevuskulud -471 905 -499 040 -617 773 -648 647

Tulem enne amortisatsiooni 44 232 27 004 65 215 53 451

Põhivara amortisatsioon -67 292 -65 482 -81 626 -80 577

Aruandeaasta tulem -23 060 -38 478 -16 411 -27 126

Põhivarainvesteeringute maht 49 838 70 777 71 310 105 567

Varad aasta lõpus 1 175 377 1 304 164 1 332 013

Kohustused aasta lõpus, sh: 281 312 308 837 367 633 414 571

laenukohustused 220 256 239 596 276 979 302 761

Netovara aasta lõpus 894 065 863 624 936 531 917 442

Likviidsus1 0,90 0,82 0,75 0,64

Põhitegevuse tulem2 34 497 25 278 43 914 39 711

Netovõlakoormus3 189 000 220 678 239 091 286 725

Netovõlakoormus (%) 45,2% 51,0% 42,9% 49,1%

1 likviidsed varad/lühiajalised kohustused

Linn Grupp

1 172 461

3 KOFS §34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS §36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe (täpsem

arvestusmetoodika on kehtestatud rahandusministri määrusega, vastavalt KOFS §32 lõikele 4); piirmäär 2013. aastal on 60% põhitegevuse tuludest

2 põhitegevuse tulude ja kulude vahe (täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud rahandusministri määrusega,

vastavalt KOFS §32 lõikele 4)

2013. aastal oli linnal võimalik finantseerida teostatavaid investeeringuid ajutiselt linna olemasolevate vabade rahaliste vahendite arvelt ning seetõttu ei võetud välja ka linna eelarves nende investeeringute rahastamiseks planeeritud pikaajalist laenu kogu mahus. Kokku oli linna 2012. aasta ja 2013. aasta eelarvetes investeeringute katteks võetavat laenu kavandatud 48,8 miljonit eurot, millest linn võttis välja 35 miljonit eurot ehk 72%. Investeeringute rahastamine käibevarade arvelt mõjutas ajutiselt ka likviidsusnäitajat. Aruandeaasta lõpu seisuga katsid linna likviidsed vahendid lühiajalisi kohustusi 0,82 korda, 2012. aasta lõpus oli vastav näitaja 0,9. Aasta lõpu seisuga oli linnal vabu vahendeid (raha ja pangakontode saldo) 25 miljonit eurot, millega oli tagatud linna eelarve strateegias ette nähtud likviidsuspuhvri olemasolu vähemalt kahe nädala kulutuste sujuvaks finantseerimiseks.

Alates 2000. aastast on linna üheks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks olnud hoida linna tulem enne amortisatsiooni positiivsena. Seatud eesmärki on seni ka täidetud – nii varasemate aastate kui ka aruandeaasta tulem enne amortisatsiooni on olnud positiivne. Aruandeaastal oli linna tulem amortisatsioonikuludeta 27 miljonit eurot (2012. aastal 44 miljonit eurot). Amortisatsioonikulu puhul on kohalike omavalitsuste jaoks tegemist indikatiivse näitajaga, mis sisuliselt väljendab linna vara väärtuse säilimiseks vajalike investeeringute aastast vajadust. Nii linnale kui ka teistele kohalikele omavalitsusüksustele on iseloomulik suur põhivara osatähtsus. Linna vara osas tuleb aga arvestada asjaolu, et enamik linnale kuuluvast põhivarast on vajalik linna funktsioonide täitmiseks, mistõttu ei ole ka võimalik linna põhivara olemit vähendada ning seetõttu tuleb igal aastal teha ka kulutusi olemasoleva põhivara väärtuse säilitamiseks. Linna 2013. aasta amortisatsioonikulu oli 65 miljonit eurot (2012. aastal 67 miljonit eurot), põhivaradesse investeeriti ligi 71 miljonit eurot (2012. aastal 50 miljonit eurot).

12

Linna põhivara soetuste ja parenduste puhul tuleb avaliku sektori arvestuse eripärana arvesse võtta asjaolu, et avaliku sektori üksustel ei ole lubatud kapitaliseerida põhivara soetusmaksumusse käibemaksukulu, vaid see tuleb kajastada koheselt jooksva aasta kuludes, mistõttu vähendab see aruandeaasta tulemit. Tulenevalt linna suurest investeerimisvajadusest ning sellega seotud amortisatsiooni- ja käibemaksukulust lõpetas linn aruandeaasta 38 miljoni eurose negatiivse tulemiga.

Seisuga 31.12.2013 oli linnal materiaalset põhivara kokku summas 975 miljonit eurot, moodustades bilansi üldmahust 83,2%. Materiaalsetest põhivaradest 69% on hooned ja rajatised (sh teed, tänavad jms), 27% maa, 2% lõpetamata tööd ning 2% muu materiaalne põhivara (sh masinad ja seadmed).

Joonis 8. Linna materiaalse põhivara struktuur 2013 (miljonites eurodes)

Maa 263

Hooned ja rajatised

672

Masinad, seadmed jm materi-

aalne põhivara

16

Lõpeta-mata tööd

ja ette-maksed

24

Suuremaid investeeringuid

Suuremaid investeeringuid teostati 2013. aastal teede ja tänavate, hariduse ning spordi ja vaba aja valdkondades. 2013. aastal valmisid Ülemiste liiklussõlm, Haabersti pneumohall, Merivälja Kooli juurdeehituse esimene etapp. Lõpetati tervikrenoveerimised Kadaka Põhikoolis (endine Õismäe Kool), Kadrioru Saksa Gümnaasiumis, Ehte Humanitaargümnaasiumis ja Kihnu tn lasteaiahoones. Renoveeriti Raua tn 23 saun ning rekonstrueeriti Valdeku tn 13 hoone (spordisaaliks ja saunaks). Suurematest teeobjektidest valmisid Männiku tee, Tehnika, Soo, Telliskivi, Harju, Kullasepa tänavad. 2014. aasta esimesel poolaastal valmib Tondiraba jäähall. Lisainformatsiooni linna investeerimisprojektide kohta saab tegevusaruande punktist 5.1 „Linnaelu areng valdkonniti“.

Linna tegevustulud

2013. aastal olid tegevustulud 466 miljonit eurot, millest maksutulud moodustasid 64,3%, saadud toetused 22,2%, tulu kaupade ja teenuste müügist ning muud tulud (sh põhivara müük) kokku 13,5%. Alljärgnevalt jooniselt (joonis 9) on näha linna tegevustulude struktuur ja muutus aastatel 2010–2013.

Joonis 9. Linna tegevustulud 2010–2013 (miljonites eurodes)

246267 278

299

67 67 70 6379

93108 104

2010 2011 2012 2013

Maksutulud

Tulu kaupade ja teenuste müügist ning muu tulu (sh põhivara müük)

Saadud toetused

Linna tegevuskulud olid 2013. aastal kokku 499 miljonit eurot, sealhulgas moodustasid tööjõukulud 33,5%, põhivara amortisatsioon 13,1%, antud toetused 19,9% ning muud tegevuskulud 33,5%.

13

Joonis 10. Linna tegevuskulud 2010–2013 (miljonites eurodes)

81 85 8599

148 151155

167

136

156165 167

73 70 67 65

2010 2011 2012 2013

Antud toetused Tööjõukulud Muud tegevuskulud Põhivara amortisatsioon

Lisainformatsiooni linna 2013. aasta tulude ja kulude kohta vt punktist 6.5 „Eelarve täitmise aruanne“.

14

3. Ülevaade majanduskeskkonnast

2013. aastal jätkus Eesti majanduskasvu aeglustumine, langedes aastaarvestuses 0,7%-ni, olles siiski kõrgem võrreldes Euroopa Liidu 0,1% kasvuga. Majanduskasv toetus põhiliselt sisenõudluse kasvule. Eesti elanike tööhõive kasvas nii Eestis kui välismaal. Statistikaameti andmetel suurenes 2013. aastal Eesti elanike tööhõive kokku 6,4%. Eestis tulu saanud ja seda deklareerinud isikute aasta keskmine arv kasvas Maksu- ja Tolliameti andmetel 2013. aastal eelneva aastaga võrreldes 1,0% ning keskmine tulu inimese kohta 6,5%. Tarbijahinnad kasvasid 2012. aastaga võrreldes 2,8%.

Tallinn on Eesti teenindus-, kaubandus- ja finantskeskus, kus paikneb enamiku üleriigiliste ettevõtete juhtimine. Rahvusvaheliste ettevõtete Eesti turule suunatud harukontorid asuvad samuti valdavalt Tallinnas. Tallinn on kogu Eesti arengu mootoriks, mille edukusest sõltub olulisel määral Eesti muude piirkondade areng. Tallinn koos teiste Harjumaa kohalike omavalitsusüksustega moodustab Eesti võimsaima majanduspiirkonna.

Tallinnas toodetakse ligi 49% Eesti sisemajanduse kogutoodangust, koos Harjumaaga aga u 60%. 79% lisandväärtusest toodetakse Tallinna teenindussfääris, tööstuse ja ehituse osatähtsus on 21%. Tallinnas on registreeritud ligi 48,2 tuhat ettevõtet, mis moodustab 42,7% Eestis registreeritud ettevõtete arvust.

Tallinn on Eesti rahavastiku ümberpaiknemisel peamine tõmbekeskus. Tallinna rahvastikuregistrijärgne rahvaarv kasvab vaatamata sellele, et Eesti rahvaarv tervikuna jätkuvalt väheneb. Eesti teistest piirkondadest lahkuvad inimesed asuvad elama põhiliselt Tallinnasse ja Harjumaale, kuid osa lahkub ka välismaale.

Tallinnas oli 2014. aasta 1. jaanuaril rahvastikuregistri andmetel 429 899 elanikku, elanikkond suurenes aastaga 10 069 inimese võrra. Tallinna rahvaarv ületab Eesti suuruselt teise linna Tartu elanike arvu neli korda, kuid Läänemere piirkonna riikide pealinnadest on Tallinn väikseim. Ka rahvastiku tiheduselt – veidi üle 2 700 inimese ruutkilomeetri kohta – jääb Tallinn oluliselt alla enamiku Euroopa riikide pealinnadele.

Tallinna elanikkond on paljurahvuseline. Elanikest 53% on eestlased, neile järgnevad venelased 38%-ga, ukrainlased 4%-ga ja teised rahvused kokku 5%-ga. Linnaosadest on eestlaste osatähtsus suurim Nõmmel, Pirital, Kesklinnas ja Kristiines.

Joonis 11. Tallinna rahvastiku arvuline koosseis (rahvastikuregistri andmed seisuga 1. jaanuar 2014)

Eestlased228 340

Vene-lased

164 020

Ukrain-lased

14 851

Valge-venelased

7 914

Teised rahvused

14 774

Tallinna rahvaarv kasvas 2013. aastal nii loomuliku iibe (392 inimese võrra) kui mehhaanilise iibe tagajärjel (9 677 inimese võrra). Võrreldes 2012. aastaga loomulik iive vähenes, kuid mehhaaniline iive kasvas oluliselt. Tallinna elanike arvu kasv jätkub – seisuga 01.04.2014 oli Tallinnas juba 431 021 elanikku.

Tallinnas on Eesti teiste piirkondadega võrreldes väiksem tööpuudus ja kõrgemad palgad. Statistikaameti andmetel oli 15.-74.-aastaste inimeste tööhõive Tallinnas 2013. aastal 211,1 tuhat inimest, jäädes 2012. aasta tasemele. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2013. aastal Tallinnas aasta keskmine tulu saajate arv 184,3 tuhat inimest, kasvades aastaga 2,8 tuhande inimese võrra ehk 1,5%. Töötuse määr vähenes aastaga 9,5%-lt 8,6%-le. Registreeritud töötuid oli 2013. aasta keskmisena 10,6 tuhat inimest, vähenedes aastaga 1,5 tuhande inimese võrra.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2013. aastal keskmine palk Tallinnas 1 092 eurot, kasvades aastaga 8,1%. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli tulu saanud Tallinna elanike keskmine deklareeritud tulu 2013. aastal 1 007 eurot kuus, kasvades aastaga 5,9%.

Tööhõive ja keskmine palk kasvasid Tallinnas peamiselt seoses majanduse elavnemisega ja uute töökohtade loomisega. Keskmise palga kasvule aitas kaasa ka kvalifitseeritud tööjõu väljarändest tingitud palgasurve.

15

4. Riskide juhtimine

4.1. Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel

Grupi siseauditit ja teenistuslikku järelevalvet teostab linna sisekontrolöri teenistus, kes juhindub oma tegevuses riigi ja linna õigusaktidest, teenistuse põhimäärusest ja linna sisekontrolöri kinnitatud juhendmaterjalidest. Siseauditi osakond juhindub lisaks rahvusvahelistest Siseaudiitorite Instituudi (IIA) standardites esitatud põhimõtetest.

Sisekontrolöri teenistuse ülesanne on anda hinnang linna asutuste ning linna valitseva mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste ning linna asutatud mittetulundusühingute sisekontrolli tõhususele, aruandluse usaldusväärsusele ja tegevuse tulemuslikkusele selleks, et linnavalitsusel oleks piisav kindlustunne selle kohta, et linna vahendeid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Linna sisekontrolöri teenistuse koosseisu kuulub kolm osakonda: järelevalve osakond, siseauditi osakond ja menetlusosakond.

Järelevalve osakonna ülesanne on teostada järelevalvet planeerimismenetluste ja teiste ulatusliku kaalutlusõiguse määraga protsesside üle linna ametiasutustes. Ülesande täitmiseks kontrollis osakond 2013. aastal u 300 linnavalitsuse haldusakti eelnõu sisulist põhjendatust ja õiguspärasust (seejuures pöörati tähelepanu ka huvide konfliktide esinemisele). Samuti menetles osakond valdkonnaga seotud vaideid, lahendas kaebusi, koostas mitmesuguseid õiguslikke hinnanguid ning hindas ja kontrollis linna ametiasutuste tegevuse vastavust kehtivale õigusele ja hea halduse tavale.

Siseaudit on sisekontrolli osaks olev sõltumatu, objektiivne, kindlust andev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud asutuse tegevuste tõhustamiseks. Siseaudit aitab kaasa grupi eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja organiseeritud lähenemist, hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja juhtimiskultuuri tõhusust. Viimaste aastate jooksul on linna sisekontrolöri teenistuse siseauditi osakond korraldanud plaanilisi auditeid kõigis linna ametites ja linnaosavalitsustes, lisaks on auditeid korraldatud ka valitseva mõju all olevates sihtasutustes ning äriühingutes. Auditite läbiviimise käigus kontrollitakse auditeeritava teemaga seonduvalt ka korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuete täitmist.

2013. aasta siseauditi osakonna audititegevuse prioriteetideks olid riigihangete ja/või alla riigihanke piirmäära ostumenetluste korraldus ja linna varade arvestus ning kasutusse andmine. Aasta jooksul tehti seitse plaanilist auditit (sealhulgas üks järelaudit) ja üks erakorraline audit. Plaaniliste audititega hõlmati 4 linnaosavalitsust (Põhja-Tallinna LOV, Kesklinna Valitsus, Nõmme LOV, Lasnamäe LOV) ning 7 ametiasutust: Kommunaalamet, Keskkonnaamet, Kultuuriväärtuste amet, Linnaplaneerimise amet, Linnavaraamet, Ettevõtlusamet, Haridusamet, Sotsiaal- ja tervishoiuamet, Linnakantselei. Auditite tulemusena tehti auditeeritutele hulgaliselt ettepanekuid sisekontrolli süsteemi tõhusamaks toimimiseks. Olulist osa siseauditi töös on auditites tehtud ettepanekute täitmise hindamine (monitooring). Senise monitooringu tulemusena saab väita, et siseauditi osakonna ettepanekutega arvestatakse.

Siseauditi osakonna ülesanneteks on ka koordineerida siseauditi eest vastutavate isikute tegevust ja koolitust. Aasta jooksul korraldas siseauditi osakond siseauditi eest vastutavatele isikutele mitmeid sisekoolitusi ja teabepäevi ning koordineeriti ametiasutuste riskide hindamist. Riske hinnatakse ametiasutustes veebipõhise andmebaasi abil, riskide hindamise tulemused esitatakse linna sisekontrolöri teenistusele.

Menetlusosakond viib korruptsioonivastase tegevusena läbi teenistusliku järelevalve juurdlusi linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Juurdlusi viiakse läbi linnapea ülesandel Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS) tuleneva teenistusliku järelevalve teostamiseks. Ametnike tegevuse õiguspärasust kontrollitakse ka läbi vaidemenetluste ja kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemise ning isikutelt laekunud märgukirjadest lähtuvalt. Võimalike korruptsioonijuhtumite tuvastamiseks teeb linna sisekontrolöri teenistus koostööd õiguskaitseorganitega.

Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) rakendamiseks linna süsteemis kehtestati 2013. aastal uus korruptsioonivastase seaduse rakendamise eeskiri, milles muuhulgas täpsustati korruptsioonijuhtumist teavitamise kohustust ja laiendati seaduses sätestatud huvide deklaratsiooni esitama kohustatud isikute ringi. Lisaks seaduses sätestatud deklarantidele pandi huvide deklaratsiooni esitamise kohustus ka linna ametiasutuste hallatavate asutuste juhtidele ning linna valitseva mõju all olevate äriühingute ja linna asutatud sihtasutuste juhtorganite liikmetele. Ametiasutuste juhtidele kehtestati kohustus esitada igal aastal linna sisekontrolörile ülevaade uues KVS-is sätestatud kohustuste täitmise kohta. Ametiasutused on oma sisemist töökorraldust reguleerivatesse dokumentidesse sisse viinud ka korruptsiooni ennetamiseks vajalikud sätted. Väljatöötamisel on korruptsioonivastane strateegia.

Linna ametiisikute korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse tõstmiseks korraldati koostöös Justiitsministeeriumiga linna süsteemis töötavatele ametiisikutele uue KVS-i koolitus. Koolitusel käsitleti linna ametiisikutele uue seaduse rakendamisega seoses kõige rohkem küsimusi tekitanud teemasid. Sarnaseid koolitusi on plaanis korraldada ka edaspidi.

KVS-i rakendamisega seonduvat olulist aktuaalset informatsiooni, samuti üldist korruptsiooni ennetamise ja korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse tõstmiseks vajalikku teavet avaldatakse jooksvalt linna siseveebis. KVS-is

16

sätestatud seotud isikutega erandkorras tehtavate tehingute avalikustamise nõude täitmiseks on kõigi ametiasutuste veebilehtedele lisatud link pealkirjaga “tehingud seotud isikutega“ ja lisatud viide, millist teavet lingi all avaldatakse.

Õigusaktid ja muu õiguslik regulatsioon

Tehingute tegemine

Linnas tehakse tehinguid seadustes ettenähtud korra ja linna õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Tallinna Linnavolikogu on kehtestanud protseduurireegleid eri liiki tehingute tegemiseks. Näiteks on kehtestatud hulgaliselt linnavara kasutusse andmist (sh hoonestusõiguse seadmine, eluruumide kasutusseandmine) reguleerivaid kordasid, eri valdkondades toetuste andmise reegleid jpm. Menetlusreeglite kehtestamise peamine eesmärk on tagada avalike teenuste osutamine kõigile ühtsetel selgelt määratletud alustel.

Hangete korraldamine

Kaupade ja teenuste hankimisel lähtutakse eelkõige riigihangete seadusest ja võlaõigusseadusest. Lisaks riigi õigus-aktidele on linnas kehetstatud mitmeid täiendavaid regulatsioone, sh on kinnitatud riigihangete korraldamise protseduurireeglid, täpsustatud on linna asutuste, linnapea ning linnasekretäri õigusi ja kohustusi seoses riigihangete korraldamisega ja protseduurireeglite kehtestamisega ning välja on töötatud ühtsed hankekorra, hankeplaani ja nende juurde kuuluvate kohustuslike dokumentide näidised. Linna asutuse juht kehtestab oma käskkirjaga asutusesisese hankekorra, kui asutuse ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 80 tuhat eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 tuhat eurot.

Hangete läbiviimisel on alates 2008. aastast võetud suund tsentraalselt korraldatud hangetele, mille puhul viib ülelinnalise hanke läbi linna haldusteenistuse koosseisu kuuluv linna hankekeskus. Ülelinnaliselt hangitakse järgmisi kaupu ja teenuseid: bensiin ja diislikütus, bürookaubad, majapidamis- ja koopiapaber, ehituskabad ja reisibüroo teenused, elektrienergia. Ülelinnaliste riigihangete korraldamine võimaldab paremini kasutada linnas olemasolevat riigihangetealast kompetentsi ning loob võimalusi kulude kokkuhoiuks, kuna suurema mahu pealt on võimalik saada ka soodsamat hinda.

Ümberkorraldused finantsorganisatsioonis

2002. aastal alustatud ümberkorraldused linna finantsjuhtimises on praeguseks valdavalt ulatuses lõpule viidud. Linna majandusarvestust peetakse ühtses finantsinfosüsteemis ning linna 277 asutuse raamatupidamine on korraldatud kahes raamatupidamisüksuses – Haridusameti ja tema hallatavate asutuste raamatupidamine Haridusameti raamatupidamisüksuses ning ülejäänud linna asutuste raamatupidamine 2009. aasta sügisel linna finantsteenistuse koosseisu moodustatud linna raamatupidamiskeskuses, kus osutatakse raamatupidamisteenust ka kümnekonnale linna valitseva mõju all olevale üksusele. Ümberkorralduste tulemusel on märkimisväärselt paranenud linna finantsarvestuse ja -aruandluse kvaliteet, tagatud on esitatatava informatsiooni operatiivsus ja aruannete tähtaegsus. Linna ühtses finantsinfosüsteemis on loodud võimalus juhtida tsentraalselt eelarvedistsipliinist kinnipidamise automaatset jälgimist ja planeerida senisest täpsemalt rahavoogusid, mis omakorda võimaldab efektiivsemalt maandada likviidsusriski.

Linnal on kavas jätkata finantsorganisatsiooni ümberkorraldustega ning viia Haridusameti haldusala raamatupidamine 2015. aasta lõpuks üle linna raamatupidamiskeskusesse. Samuti ollakse valmis pakkuma raamatupidamisteenust laiemale ringile linna äriühingutele ja sihtasutustele. Linna äriühingute ja sihtasutuste majandusarvestuse üleviimine linnaga ühtsesse finantsinfosüsteemi ning raamatupidamisteenuse osutamine keskses raamatupidamisüksuses parandab raamatupidamisarvestuse kvaliteeti, tagab linnale kui valitseva mõju teostajale senisest operatiivsema ülevaate tema valitseva mõju all olevate üksuste finantsseisundist ning loob aluse grupi finantsjuhtimise põhimõtete ühtlustamiseks.

Finantsinfosüsteem

2004. aastal alustati peamiselt majandustarkvaral SAP põhineva linna ühtse finantsinfosüsteemi juurutamisega. Linna kõigi asutuste majandusarvestuse lõplik üleviimine linna ühtsesse finantsinfosüsteemi toimus 2008. aasta alguses. Ühtse majandustarkvara kasutuselevõtmine on oluliselt suurendanud linna finantsinformatsiooni kvaliteeti, usaldusväärsust ning kättesaadavust. Tänaseks kasutavad linna ühtset finantsinfosüsteemi kõik linna asutused ja need linna valitseva mõju all olevad sihtasutused, äriühingud ja mittetulundusühing, kellele osutatakse teenust linna raamatupidamiskeskuses.

2013. aastal jätkus finantsinfosüsteemi arendamine. Aasta I pooles viidi kõik linna asutused ning linna raamatupidamis-keskuses teenindatavad linna sihtasutused, äriühingud ja mittetulundusühing üle raamatupidamise algdokumentide elektroonse menetlemise süsteemile. Hetkel menetletakse nimetatud süsteemis peamiselt ostuarveid. Edaspidi on kavas nimetatud süsteem kasutusele võtta ka muude raamatupidamise algdokumentide menetlemiseks (nt majanduskulude ja lähtuskulude aruanded). Algdokumentide elektroonne menetlemine tagab senisest parema ülevaate asutusse saabunud algdokumentidest ja kulude viseerijatest, dokumentide menetlus on kiirem ning saavutatud on ka arvestatav kulude kokkuhoid (vähenes paberikulu, dokumentide raamatupidamisse edastamise ja arhiveerimise kulud jne).

17

Linnas võetakse järk-järgult kasutusele paindlik veebipõhine SAP ERP tarkvara ja andmeaida aruannete kuvamise keskkond (SAP Portal), mille tulemusel paraneb finantsinfo kättesaadavus ja linna majandustarkvara SAP rakendused jõuavad senisest suurema hulga kasutajateni. Linna töötajatele tehti kättesaadavaks vajalikud finantsvaldkonna aruanded (sh eelarvearuanded, hankija ja kliendi kannete päringud, inventuurinimekirjad, võlgnevuste aruanne jne).

2013. aasta lõpus alustati ettevalmistustöödega Euroopa Liidu liikmesriikides alates 01.02.2014 rakendatavatele ühtsetele standarditele vastavatele euromaksetele (SEPA) üleminekuks.

Linnas on kavas hakata laialdasemalt kasutama majandustarkvara SAP personalimooduli funktsionaalsust. 2013. aastal alustati pilootprojektina koolituskulude arvestamist nimetatud moodulis. Personalimooduli täisfunktsionaalsusele (sh personaliarvestus) üleminek on kavandatud 2015. aasta jooksul.

Linna varade arvestuse korrastamise ja kaasajastamise eesmärgil algatati linnas 2013. aastal varade vöötkoodiga markeerimise ja vöötkoodilugejate abil inventeerimise pilootprojekt. Üleminek vara markeerimise ja inventeerimise uuele töökorraldusele toimub etapiviisiliselt. Projekt on kavas viia lõpule 2014.–2015. aastate jooksul.

4.2. Finantsriskide juhtimine

Likviidsusrisk

Linna likviidsusriski juhtimisel on rahavoogude täpsel planeerimisel ja jooksval kontrollimisel väga oluline roll. Rahavooge prognoositakse nii aasta, kuu kui ka nädalate kaupa.

Likviidsusriski maandamiseks paigutatakse linna vabu rahalisi vahendeid vaid kõrge likviidsusega finantsinstrumentidesse, nagu lühiajalistesse deposiitidesse, lühiajalistesse võlakirjadesse ja kommertspaberitesse ning rahaturufondidesse. Täiendava likviidsuse tagamiseks on linnal võimalik avada ka arvelduskrediidi limiit, kuid tulenevalt piisavate vabade rahaliste vahendite olemasolust seda 2013. aastal ei vajatud.

Intressirisk

Intressiriski maandamiseks oli linnal seisuga 31.12.2013 sõlmitud kolm intressimäära vahetuslepingut (swap’i), mis kokku katavad 15% linna laenuportfellist. Intressimäärade madalseisu tõttu, mis jätkus ka 2013. aastal, on 31.12.2013 seisuga kõigil swap’i-lepingutel negatiivne turuväärtus (vt raamatupidamise aastaaruande lisa 16 „Tuletisinstrumendid“). Nimetatud lepingud on sõlmitud järgmiste lõpptähtaegadega: 17. märts 2014, 15. september 2014 ja 1. detsember 2014.

Valuutarisk

Linn ei tohi õigusaktide kohaselt võtta valuutariski. 2013. aastal ei olnud grupil tehingud, millega oleks kaasnenud märkimisväärne valuutarisk.

Tehingupartnerid ja krediidirisk

Investeerimisportfelli krediidiriski juhtimiseks ja maandamiseks on linnas seatud piirangud nii finantsinstrumentidele, mida võib finantsinvesteeringute tegemisel kasutada, kui ka nende osakaalule kogu portfellis.

Linna finantseerimistehingute vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody’s krediidireitinguid või reitinguagentuuride Standard&Poor’s või Fitch IBCA krediidireitingute vastavaid ekvivalente, millest lähtudes on kehtestatud ka investeerimispiirangud. Linna rahalisi vahendeid võib paigutada deposiitidena Eesti Panga tegevuslitsentsiga krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa2 (Moody’s) reiting, ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide krediidiasutustesse, millel on vähemalt A2 (Moody’s) reiting. Rahalisi vahendeid võib investeerida Eestis registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt Baa2 (Moody’s) reiting, ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikides registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt A2 (Moody’s) reiting. Ühte rahaturu- või intressifondi võib paigutada rahalisi vahendeid kuni 15% fondi puhasväärtusest. Ühe emitendiga seotud investeeringuid ei või olla enam kui 12 miljonit eurot ega rohkem kui 40% investeerimisportfelli mahust.

Linna suuremate tehingupartnerite krediidiriski maandamiseks seab linn riigihangete korraldamisel omapoolsed tingimused pakkujate finantsnäitajatele, mis on hankele kvalifitseerumise eelduseks. Väiksemate tehingupartnerite tausta kontrollitakse enne tehingute tegemist Krediidiinfost. Lisameetmena on linnas ettemaksete tegemine lubatud vaid erandjuhtudel, mis minimeerib riski, et linnale jäävad tasutud kaubad tarnimata või teenused osutamata.

18

Klientide ja müügiarvetega seotud riskid

Riskide maandamiseks on linna finantsinfosüsteemis tagatud võimalus väljastada kõiki müügiarveid elektroonselt. Tänu arvete elektroonsele väljastamisele on oluliselt vähenenud risk, et arve saadakse kätte alles pärast maksetähtaja saabumist.

Arvete eest maksmise korrektsust ja tähtaegsust mõjutavad oluliselt kliendile võimaldatavad maksemeetodid. Linna klientidel on võimalus linna asutustelt saadud arvete tasumiseks kas kasutada kõikides Eesti suuremates pankades e-arve püsimakse teenust või tasuda arved Tallinna veebilehe iseteeninduskeskkonnas.

Suuremat tähelepanu on edaspidi kavas pöörata kliendi teavitamisele maksetähtaja ületamisest (sh meeldetuletuskirjade väljastamine ja SMS võlateadete saatmine), samuti linna krediidihalduse edasisele arendamisele.

Eelarve jm juhtimisinstrumendid

Linna üks olulisemaid juhtimisinstrumente on linna eelarve. Tallinna Linnavolikogu kehtestab eelarvega linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele kohustuse koguda tulusid, annab volituse võtta kohustusi ja teha kulutusi. Linna eelarve koostatakse ja võetakse vastu ning seda täidetakse seaduses ja linna õigusaktides kehtestatud reeglite kohaselt.

Gruppi kuuluvatele tütar- ja sidusettevõtjatele, sihtasutustele ning mittetulundusühingutele seab majandusaasta eesmärgid vastava ettevõtte nõukogu. Lisaks on linna äriühingutel, sihtasutustel ja mittetulundusühingul kohustus taotleda linnalt teatud oluliste tehingute tegemiseks nõusolek. Sellisteks tehinguteks on näiteks kinnisasja võõrandamine, hoonestusõiguse seadmine, kinnisasja kasutusse andmine pikemaks perioodiks kui 5 aastaks, võlakohustuste võtmine jmt. Samuti on linn oma konsolideerimisgrupi liikmetele kehtestanud nõuded audiitori valikule ning sätestatud tingimused, mida audiitoriga sõlmitav leping peab sisaldama.

19

5. Tegevusaruanne

5.1. Linnaelu areng valdkonniti

Haridus

Tallinna arengukavas 2009–2027 on hariduse valdkonna peaeesmärgina määratletud turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn.

Tallinna elanikeregistris olevatele pooleteise - kuni seitsmeaastastele lastele peab tagama võimaluse alushariduse omandamiseks nüüdisaegse õpi- ja mängukeskkonnaga koolieelses lasteasutuses. Pealinna koolivõrk peab tagama kõigile Tallinna lastele võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks tänapäevasel tasemel ning soovijatele keskhariduse kättesaadavuse.

Lastehoid ja alusharidus

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt on linna ülesanne korraldada koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist ja tagada kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.

1. mail 2013 asutati uus Tallinna Kihnu Lasteaed. 2013. aastal komplekteeriti esimesed moodulmajad Tallinna Lepistiku Lasteaias, Tallinna Lasteaias Männimudila ja Merivälja Lasteaias. Olulisemaks tegevuseks 2013. aastal oli ka Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuste arendamise programmi 2013-2021 „Lasteaiakoht igale lapsele“ koostamine.

2013. aasta lõpu seisuga oli Tallinnas 132 lastehoidu ja alusharidust pakkuvat munitsipaalharidusasutust, sh 129 lasteaeda, 1 lasteaed-algkool, 1 lasteaed-põhikool ja 1 lasteaiarühmadega kool (Tallinna Heleni Kool), kus seisuga 15. oktoober 2013 käis kokku 22 736 last, neist 3 792 sõimerühmas (rühmi kokku 212), 15 968 aiarühmas (rühmi kokku 667), 2 143 liitrühmas (rühmi kokku 97), 291 sobitusrühmas (rühmi kokku 17) ja 542 erirühmas (rühmi kokku 50). Ööhoiu teenust said kokku koolieelsetes lasteasutustes 37 last.

Joonis 12. Laste arv Tallinna munitsipaallasteasutustes 2009–2013

21 30421 512

21 97722 193

22 736

2009 2010 2011 2012 2013

2013. aastal toetas linn 28 eralasteaeda (2012. aastal 23 eralasteaeda), võimaldades sellega alusharidust 878 lapsele. Koolieelse eralasteasutuse toetus 2013. aastal oli 106,60 eurot kuus ühe lapse kohta ehk samal tasemel 2012. aastaga.

Tabel 4. Laste arv Tallinna koolieelsetes lasteasutustes 2011–2013

2011 2012 2013

Munitsipaallasteasutus 21 977 22 193 22 736 543 2,4%

Eralasteaed 725 829 878 49 5,9%

Kokku 22 702 23 022 23 614 320 1,4%

Asutuse kuuluvus MuutusLaste arv

2013/2012

2013. aastal avati koolieelsetes munitsipaallasteasutustes 33 uut sõime- ja lasteaiarühma, nendest 15 rühma lisandus olemasolevates lasteaedades, 12 rühma uues Tallinna Kihnu Lasteaias ning 6 rühma Tallinna Lepistiku Lasteaia, Merivälja Lasteaia ja Tallinna Lasteaia Männimudila moodulmajades. Uute rühmade avamisega lisandus 2013. aastal 748 sõime- ja lasteaiakohta.

Tallinna linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste teenuseid kasutas 702 teiste omavalitsusüksuste last ning 402 Tallinna last käis mõne teise omavalitsusüksuse koolieelses lasteasutustes (2012. aastal vastavalt 785 ja 368 last).

20

Tallinna koolieelsete lasteasutuste majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslik (keskmine) maksumus ühe lapse kohta 2013. aastal moodustas 1 668 eurot, mis oli 5,7% suurem kui 2012. aastal (1 578 eurot).

Põhi- ja üldkeskharidus

Põhi- ja üldkeskhariduse omandamise ja koolikohustuse täitmise tagamiseks tegutses Tallinnas 2013. aasta lõpus 65 munitsipaalkooli (sh 51 gümnaasiumi, 9 põhikooli, 3 täiskasvanute gümnaasiumi, 1 lasteaed-algkooli ja 1 lasteaed-põhikool), 21 era- ja 3 riigi üldhariduskooli.

Joonis 13. Õpilaste arv Tallinna munitsipaalkoolides 2009–2013

40 798

39 91239 681

39 580

40 055

2009 2010 2011 2012 2013

Seisuga 10. november 2013 õppis Tallinna koolides kokku 43 092 õpilast, sh munitsipaalkoolides 40 055, riigikoolides 441 ja erakoolides 2 596 õpilast.

Tabel 5. Õpilaste arv Tallinna koolides 2011–2013

2011 2012 2013

Munitsipaalkool 39 681 39 580 40 055 475 1,2%

Erakool 2 041 2 235 2 596 361 16,2%

Riigikool 447 437 441 4 0,9%

Kokku 42 169 42 252 43 092 83 2,0%

Asutuse kuuluvus Õpilaste arv Muutus

2013/2012

Tallinna munitsipaalkoolides õppis 2013. aastal 3 562 õpilast teistest omavalitsusüksustest (2012. aastal 3 917). Teiste omavalitsusüksuste munitsipaalkoolides õppivate Tallinna õpilaste arv oli 2013. aastal 982 (2012. aastal 950).

Tallinn tagab alates 2006. aastast põhikooliõpilastele tasuta toitlustamise. 2013. aastal kattis linn lisaks 30 438 põhikooliõpilase toitlustamiskuludele ka 146 vähekindlustatud perest pärit gümnaasiumiõpilase toitlustamiskulud. Ühe toidupäeva maksumus 2013. aastal oli 1,15 eurot, millest 0,78 eurot hüvitas riik ja 0,37 eurot Tallinna linn.

Tallinna munitsipaalkoolides töötas 2013. aasta novembri seisuga lisaks 3 347 õpetajale ka 40 logopeedi, 50 koolipsühholoogi, 14 eripedagoogi ja 32 õpiabirühma õpetajat. Paindliku tööajaga pikapäevarühmade abil laiendati võimalusi laste päevahoiuks. 2013. aasta lõpu seisuga oli pikapäevarühmi avatud 29 munitsipaalüldhariduskoolis.

Edendamaks huviringide tegevust, tegutses Tallinna koolides 2013. aastal 1 403 huviringi (2012. aastal 1 392). 2013. aastal suurenes üldhariduskoolide juures tegutsevates huviringides osalevate laste arv 24 818-lt 25 892-le. Ringides tegeleti nii tehnika, loodusõpetuse, teatri, spordi, kunsti, muusika, tantsu, konstrueerimise kui ka võõrkeeltega.

Kutseharidus

Tallinna linnale kuulub üks kutseõppeasutus – Tallinna Kopli Ametikool, kus on võimalik Tallinna ettevõtete ning tööjõuturu vajadusi arvestades õppida järgmistel erialadel: kinnisvarahooldus, kodumajandus, keskkonnatehnika lukksepp, elektrik, rahvuslik puutööndus, aiandus – tekstiilitöö ja sepatöö. Õppetöö toimub nii päevases kui ka töökohapõhises õppevormis ning eesti ja vene õppekeeles. 2012/2013 lõpetas kooli seitsmes lend.

21

Tabel 6. Õpilaste ja õpperühmade arv Tallinna Kopli Ametikoolis 2011–2013

2011 2012 2013

Õpilaste arv 262 232 212 -20 -8,6%

sh põhiharidusega õpilased 223 220 202 -18 -8,2%

põhihariduseta õpilased 39 12 10 -2 -16,7%

Õpperühmade arv 24 25 24 -1 -4,0%

Lõpetajate arv 60 55 74 19 34,5%

Muutus2012/2013

Tallinna Kopli Ametikool pakub ainsa kutsekoolina Tallinnas võimalust omandada elukutset ka neil, kel on põhikool pooleli jäänud. Ametialasele tasemekoolitusele lisaks tegutseb kool ka täiskasvanute täiendkoolituse, kutsealase eelkoolituse ja kutsenõustamise valdkonnas. 2013. aastal jätkati erivajadustega õpilastele kodumajanduse eriala õpetatamist Käo Päevakeskuses ja Tugikeskuses Juks.

Huviharidus

Huvikoolide ülesanne on toetada lapse isiksuse arendamist, tema sotsialiseerumist ja vaba aja sisustamist turvalises õpikeskkonnas professionaalsete pedagoogide juhendamisel. 2013. aastal tegutses Tallinnas 9 munitsipaalhuvikooli (kokku 6 503 õpilast) ning Vanalinna Hariduskolleegiumi huvimajad (kokku 711 õpilast). Samuti pakkusid huviharidust üldhariduskoolide huviringid, kus tegutses kokku 25 892 last.

Joonis 14. Huviharidust omandavate laste arv Tallinna munitsipaalkoolide huviringides ja huvikoolides

37 243

33 489

32 420 32 10433 106

2009 2010 2011 2012 2013

Õpilased osalesid nii tehnika, loodusõpetuse, joonistamise, keraamika, teatri, spordi, kunsti, muusika, tantsu, viiuli, klaveri, puhk- ja löökpillide kui ka võõrkeelte erialadel.

2013. aastal jätkus ka III klassi õpilastele (3 435 last) ujumise algõppe korraldamine.

Linn toetab ka huviharidusprojektide läbiviimist. 2013. aastal toetati haridusasutuste 27 projekti ja mittetulundusühingute 52 projekti kogumaksumusega 33 880 eurot. Haridusasutuste projektides osales kokku 5 490 õpilast ja mittetulundustegevuse projektides 5 100 õpilast.

Edukamad projektid 2013. aastal olid ülelinnalised puidu- ja paberi töötoad I-IX klassi õpilastele, Urmas Alenderi laulukonkurss, Noore Publiku programm VII-XII klassi õpilastele, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi projekt praktiliste ülesannetega orienteerumisvõistlus „Vanalinn kunstisõbrale“, Lasnamäe Muusikakooli kaheosaline konkurss „Lustlik klaver“ ja Tallinna Humanitaargümnaasiumi vene õppekeelega koolide VI klassi õpilaste eestikeelne etlejate konkurss.

Muud haridusteenused

2013. aastal keskenduti peamiselt haridusasutustele kaasaegse õppetöö korraldamiseks vajaliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) infrastruktuuri toimimise tagamisele ja arendamisele. Kõigile linna haridusasutustele on loodud võimalused tsentraalsete IKT infrastruktuuriteenuste (domeeni-, faili-, print-, terminal-, grupitööserver, andmevarundus, viiruse- ja nuhkvaratõrje jm) kasutamiseks. 2013. aasta lõpuks oli nimetatud teenusega liitunud 173 munitsipaalharidusasutust (2012. aastal 151).

2013. aastal hangiti koolidele ja huvikoolidele kokku 990 kasutatud arvutit, mis vahetasid välja osa koolides seni kasutusel olnud kõige vanematest arvutitest (10–11 aastat vanad). 2013. aasta lõpuks oli Tallinna üldhariduskoolides

22

kokku 6 348 arvutit (neist internetti ühendatud töökohtade arv oli 5 550) ja 1 548 projektorit ning koolieelsetes lasteasutustes 1 647 arvutit.

2013. aastal toimusid olümpiaadid 25 õppeaines, millest võttis osa 9 971 õpilast. Eestit esindasid 11 rahvusvahelisel olümpiaadil 26 Tallinna õpilast, kes võitsid kokku 24 medalit (1 kuld, 5 hõbedat, 18 pronksi) ja 3 diplomit.

Koolikohustuse täitmist aitavad tagada ja kriminaalpreventiivset tööd korraldada linnaosades tegutsevad alaealiste komisjonid. 2013. aastal arutati kokku 473 alaealiste õigusrikkumist.

Terviseedenduses korraldati neli tervisenõukogu teabepäeva koolidele ja lasteaedadele. 2013. aastal liitus Tervist Edendavate Koolide ja Lasteaedade võrgustikuga üks kool ja kaheksa lasteaeda. Suitsuprii klassi kampaanias osales 23 kooli 129 klassi 3 020 õpilast. Võistluse lõpetas neist edukalt 21 kooli 116 klassi 2 740 õpilast.

Tallinna Õpetajate Maja korraldas 2013. aastal kokku 70 erinevat huvikursust, neist 49 koolitust 799 huvilisele ja 21 meeskonnakoolitust 559 osalejale. Tallinna Õpetajate Maja poolt korraldatud 25 ainesektsiooni töös osales 2013. aastal kokku 4 653 õpetajat (2012. aastal 5 580 õpetajat). Lisaks korraldati 13 ainevõistlust, kus oli kokku 1 375 osalejat.

Osalemine projektides

• „E-matemaatika: matemaatika kompetentsuse parendamine uute õppemeetodite ja IKT abil“, mille eesmärk on õpimotivatsiooni suurendamine, matemaatikaalaste teadmiste süvendamine ja õpitulemuste parandamine matemaatikas uute õppemeetodite ja interaktiivse e-õppematerjali kasutamise kaudu. Projekti käigus toimusid igas partnerriigis Soomes, Rootsis ja Eestis (Tallinnas) koolitusseminarid pilootkoolide matemaatikaõpetajatele uue õppemeetodi tutvustamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Projekti tulemusena on valminud matemaatika õpetamise pilootkursused ning uued IKT töövahendid koolidele, mida on pilootkursuste käigus matemaatika õpetamisel testitud. Töötati välja ja tutvustati uut interaktiivset õppemeetodit „Struktuurne lahendus“ ning seda toetavat veebipõhist e-õpikut. Projektis osalesid 8 Tallinna üldhariduskooli. Projekti kestus oli 01.06.2011–01.12.2013.

• „ELOS – Elos-koolide kvaliteedinõuded“, mille eesmärk on Euroopa Elos-koolide võrgustiku kvaliteedi tagamine ning tunnustamine kõrgharidusinstitutsioonide poolt. Elos-koolide liikumine sõnastab õppimise tulemused ning kirjeldab erinevaid üleeuroopalisi ja muid rahvusvahelisi võimalusi õpilaste jaoks. 2013. aastal viidi läbi pilootkoolide kvaliteedialane enesehindamine ja Elos-koolide õpetajate koolitus, jätkus töö rahvusliku koordinaatorina Elos-koolide kvaliteedi tagamise protseduuri arendamisel ning projekti tutvustamine elektroonilistes uudiskirjades. Tallinnas on Elos-koolide liikumisega ühinenud üheksa kooli. Projekti kestus on 01.01.2012–31.11.2014.

• „Lapsevanemate kaasamine koolist väljalangemise ennetamiseks – PREVENT“. Projekti eesmärk on teadmiste omandamine ja kogemuste jagamine seoses lapsevanemate kaasamisega koolist väljalangemise ennetamisel ning vajaliku hea praktika juurutamine. Projekti käigus toimuvad projekti töörühma seminarid, mille käigus analüüsitakse hea praktika näiteid seoses lapsevanemate kaasamisega koolist väljalangemise ennetamisel. Tegevuskava töötatakse välja koostöös koolide, lastevanemate liidu ning kohaliku omavalitsuse esindajate ja spetsialistidega. Projekti kestus on 01.02.2013-30.04.2015.

• "Kooli õppeprotsessi arendamine koostöös kogukonnaga - ICE". Projekti eesmärkideks on koolijuhtide, õpetajate ja õpilaste teadmiste ja oskuste parendamine koostöö- ja suhtlemisoskuste ning kujundava hindamise arendamise kaudu, õpilaste võtmepädevuste parendamine läbi kogukonna aktiivse kaasamise õpiprotsessi ning headest praktikatest ja meetoditest õppimine partnerregioonides: Tallinnas ja Norfolkis, Inglismaal. Projekti kestus on 01.08.2013 – 31.07.2015.

Investeerimisprojektid

2013. aastal pöörati suuremat tähelepanu asutuste tervikrenoveerimistele, uute lasteaiarühmade avamisele, lasteaedade hoovialade ja mänguväljakute korrastamisele, majade tehnosüsteemide toimivuse tagamisele, piirdetarindite korrasolekule ning hoonete turvalisusele.

Programmi „Lasteaiakoht igale lapsele” raames teostati remont ja soetati sisustus 12 uue rühmaruumile Tallinna munitsipaallasteaedades.

2013. aasta septembris avati Tallinna Kihnu Lasteaed. Lasteaias on loodud tänapäevased tingimused 12 rühmale. Koos hoonega korrastati ka lasteaia kinnistu ning rajati mänguväljakud ja loodusrajad.

2013. aastal rajati üle-linnalise projekti „Mänguväljak igale lasteaiale“ raames igale munitsipaallasteaiale vastavalt lastevanemate esitatud soovile üks uus mänguala järgmiste valikute seast: spordiväljak, ronila, üksikmänguvahendite valikud, seiklusrada, sõimeala või õuesõppeklass.

Turvalisuse tagamiseks paigaldati 2013. aastal nõuetekohane evakuatsioonivalgustus neljas Tallinna munitsipaallasteaias, turvavalgustus paigaldati 15 lasteaias ja alustati tuletõkkesektsioonide moodustamisega 15 lasteaias. Kõikides lasteaedades viidi lõpule elektripaigaldiste vastavuse kontroll ja kõrvaldati puudused. Aasta lõpuks oli väljastatud elektripaigaldise vastavuse tunnistus kõikidele munitsipaallasteaedadele.

23

Viidi lõpule Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Ehte Humanitaargümnaasiumi tervikrenoveerimine. Kadrioru Saksa Gümnaasiumis renoveeriti koolihoone ja territoorium koos spordiväljakuga, juurdeehitusena rajati spordikompleks 18x32 m võimlaga, väiksemate aeroobika- ja jõusaalidega ning vajalike abiruumidega. Ehte Humanitaargümnaasiumi koolihoone renoveeriti endises mahus, võimla asemel rajati uus spordikompleks 18x32 m võimlaga, aeroobikasaaliga ja vajalike abiruumidega.

Euroopa Liidu struktuurifondide toetusel valmis Tallinna Kadaka Põhikooli uus õppehoone aadressil E. Vilde tee 120. Varem kasutuses olnud koolihoone ehitati täielikult ümber arvestades kooli spetsiifikast tulenevaid vajadusi erivaja-dustega õpilastele. Renoveerimistööde käigus valmis ja sisustati õpilaskodu, söökla, pesumaja, remonditöökoda jm.

Valmis Merivälja Kooli juurdeehitus, milles sügisel avati uus õppekorrus 5 klassiruumiga. Kooli kütmine viidi elektriküttelt üle gaasiküttele. Ehitustööde teine etapp, s.o võimla ehitus koos abiruumidega jätkub 2014. aastal.

Turvalisuse tagamiseks korrastati kõikide koolide elektripaigaldised. Paigaldati automaatne tulekahjusignalisatsioon Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, nõutavate tuletõkkeuste paigaldamisega alustati Arte Gümnaasiumis ja Lasnamäe Üldgümnaasiumis.

Olulisemad suunad 2014. aastal

• Valmib Merivälja Kooli võimla ning alustatakse Tallinna 26. Lasteaaia, Lasnamäe Gümnaasiumi ja Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi tervikrenoveerimisega.

• Viiakse lõpule evakuatsioonivalgustuse paigaldamine haridusasutustes ning jätkatakse hoonete jagamisega tuletõkketsoonideks ja evakuatsioonitreppide korrastamisega.

• Jätkatakse Tallinna elanike vajadustele, ootustele ning linna ruumilistele võimalustele vastava koolivõrgu kujundamist eesmärgiga väljatöötatud kriteeriumitele toetudes korrastada Tallinna põhikoolide ja gümnaasiumide võrk aastaks 2021.

• Jätkatakse õppe- ja kasvatustegevuse arendamist.

• Toetatakse ja tunnustatakse töös silmapaistvaid ja innovaatilisi haridusasutuste juhte, õpetajaid ja õpilasi ning korraldatakse neile konkursse ja tunnustusüritusi.

Kultuur

Tallinna arengukavas 2009–2027 on kultuurivaldkonna peaeesmärgina määratletud vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ning elamusterohke Tallinn.

2013. aasta suurimaks sündmuseks kultuurivaldkonnas oli Tallinna Linnamuuseumi uue filiaali Neitsitorni muuseumkohviku avamine. Tallinna Linnavolikogu 3. oktoobri 2013 otsusega nr 167 asutati uus Tallinna Kesklinna Valitsuse hallatav kultuuriasutus Hopneri Maja.

Raamatukogud

Eesmärgiga tagada elanikele juurdepääs kirjandusele ja informatsioonile ning toetada inimeste elukestvat õpet ja enesetäiendamist tegutses Tallinna linnas 2013. aastal Tallinna Keskraamatukogu ja 17 haruraamatukogu ning raamatukogubuss Katarina Jee.

2013. aastal avas Tallinna Keskraamatukogu lugejatele e-raamatute laenutamis- ja lugemiskeskkonna ELLU uue ja kaasaegse versiooni, mis võimaldab ELLU kasutajatel sisse logida ID-kaardi või Mobiil-IDga ning laenatud e-raamatut lugeda nutitelefonis. ELLU tehti kättesaadavaks ka välisriikides asuvatele eesti koolidele ning kaasaegset eestikeelset kirjandust saavad nüüd lugeda õpilased ja õpetajad USAs, Iirimaal, Itaalias, Saksamaal, Rootsis, Hiinas, Taiwanis jm. ELLU pälvis 2014. aasta alguses rahvusvahelise mittetulundusühingu EIFL (Electronic Information for Libraries) poolt rahvaraamatukogude informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooniauhinna (Innovation Award – for Creative use of ICT in public libraries).

2013. aastal alustati koostöös teiste Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi raamatukogudega üleminekut uuele raamatukogutarkvarale SIERRA. Olulisi süsteemiarhitektuurilisi uuendusi omavale ja kaasaja arvutikasutaja ootustele vastavale süsteemile minnakse üle 2014. aasta sügisel.

24

Tabel 7. Raamatukogu teenuse kasutamine 2011–2013

2011 2012 2013

Lugejate arv 73 320 72 514 72 600 86 0,1%

Külastuste arv 1 476 260 1 541 637 1 505 747 -35 890 -2,3%

sh raamatukogu külastuste arv 1 056 919 1 038 249 1 060 401 22 152 2,1%

virtuaalsete külastuste arv 419 341 503 388 445 346 -58 042 -11,5%

Laenutuste arv 1 816 660 1 808 998 1 776 938 -32 060 -1,8%

sh kojulaenutuste arv 1 816 660 1 802 685 1 767 343 -35 342 -2,0%

E-raamatute laenutuste arv 6 313 9 595 3 282 52,0%

Ürituste arv 5 538 5 974 6 828 854 14,3%

sh individuaalsete kasutajakoolituste arv 3 945 3 503 4 032 529 15,1%

koolitustel osalejate arv 3 579 4 093 514 14,4%

lugejakoolitusi ja raamatuid 1 047 1 539 1 756 217 14,1%

üritustel osalejate arv 14 085 23 016 27 842 4 826 21,0%

rühmakoolituste arv 546 471 563 92 19,5%

koolitustel osalejate arv 12 250 10 869 8 410 -2 459 -22,6%

näituste arv 461 477 16 3,5%

Vastatud infopäringute arv 10 391 9 446 10 959 1 513 16,0%

Internetitöökohade kasutamistundide arv 121 276 104 386 89 374 -15 012 -14,4%

Teenuse liik Muutus2012/2013

Kultuuritegevus

Eesmärgiga luua mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks tegutses 2013. aastal 9 Tallinna linna kultuuriasutust: Pelgulinna Rahvamaja, Vene Kultuurikeskus, Kultuurikeskus „Lindakivi”, Mustamäe Kultuurikeskus „Kaja”, Salme Kultuurikeskus, Nõmme Kultuurikeskus, Tallinna Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus, Pirita Vaba Aja Keskus ja Hopneri Maja.

Tabel 8. Kultuuritegevuse teenuse kasutamine 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013

Harrastusringide arv 312 323 284 -39 -12,1%

Harrastusringides osalenute arv 7 473 7 303 6 413 -890 -12,2%

Korraldatud ürituste arv 2 121 2 124 2 031 -93 -4,4%

Mittetulundusühingute ja seltside arv 167 163 170 7 4,3%

Muutus2012/2013

Tallinna kultuurikeskused, rahvamajad ja vaba aja keskused pakuvad inimestele võimalust huvitegevusega tegelemiseks, toetavad pärimuskultuuril põhinevat harrastustegevust, korraldavad traditsioonilisi kultuuriprojekte ning organiseerivad riiklike ja rahvakultuuri tähtpäevade tähistamist. Kultuurikeskused korraldavad lähtuvalt oma ruumilistest võimalustest kontserte, etendusi ja meelelahutusüritusi ning võtavad osa linnaosade kultuuritraditsioonide kujundamisest.

Muuseumid

Muuseum on kultuuripärandi hoidja, teadus- ja mäluasutus, mis pakub emotsionaalseid ning harivaid kogemusi väga laiale avalikkusele. Koos 2013. aastal lisandunud Neitsitorni muuseumkohvikuga kuulub Tallinna Linnamuuseumi koosseisu 10 harumuuseumi (Linnamuuseum, Fotomuuseum, Kiek in de Kök, Lastemuuseum, Peeter I Majamuuseum, E. Vilde muuseum, A. H. Tammsaare muuseum, Jaani Seek ja laste teemamuuseum Miia-Milla-Manda), mis tegutsevad

25

eesmärgiga koguda, uurida ja säilitada eelnevate põlvkondade loodud väärtusi ning vahendada neid üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.

Tabel 9. Muuseumi teenuse kasutamine 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013

Külastajate arv 189 149 195 195 196 097 902 0,5%

Korraldatud ekskursioonide arv 2 974 3 455 3 489 34 1,0%

Korraldatud ürituste arv 3 003 3 125 1 195 -1 930 -61,8%

Korraldatud näituste arv 83 84 79 -5 -6,0%

Museaalide arv 161 923 166 629 170 247 3 618 2,2%

Muutus2012/2013

2013. kultuuripärandiaastal oli suurem osa linnamuuseumi filiaale kaasatud üleriiklikusse muuseumiprojekti „Rööbastel pärandini“, mis tõi koostöös Edelaraudteega maakondade koolilapsi muuseumi. 2013. aasta suvel käivitus Tallinna Ülikooli ja linnamuuseumi uus koostööprojekt „Muuseum kui õppekeskkond“, mille raames töötati välja mitmeid tunnilahendusi riikliku õppekavakohaseks õppeks muuseumis.

Ühe tasuta külastuspäeva kaotamine igas kalendrikuus 2013. aastal tõi kaasa külastajate arvu languse, mille tasandas aga uue Neitsitorni muuseumkohviku avamine, mida külastati 31 250 korral poole aasta jooksul.

Tallinna Kesklinna Valitsus avas 1. oktoobril 2013 Rahvarinde muuseumi, mis tutvustab Eesti taasiseseisvumisperioodi ajalugu. Muuseumis eksponeeritakse Rahvarinde asutamise ja selle tegevusaastate materjale, korraldatakse loenguid ja ekskursioone.

Loomaaed

Loomaaia eesmärk on pakkuda inimestele looduslähedast puhkamisvõimalust, tagada uurimistöö ja ökoloogilise kasvatuse kaudu liigikaitse ning populariseerida loodus- ja keskkonnaalaseid teadmisi.

Tabel 10. Loomaaia teenuse kasutamine 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013

Külastajate arv 339 016 333 696 366 293 32 597 9,8%

Korraldatud ekskursioonide arv 293 280 260 -20 -7,1%

Loomaaia juures tegutsenud õpperingide arv 18 19 21 2 10,5%

Õpperingides osalenud õpilaste arv 2593 2815 2886 71 2,5%

Korraldatud ürituste arv 60 55 52 -3 -5,5%

Muutus2012/2013

2013. aastal jätkati kooliprogrammi toetava õppe – nn zookooli tundidega, mida korraldatakse Tallinna koolide õpilastele. Suurimaks läbi viidud õppeprogrammiks oli oktoobrikuus loomaaias Tallinna bioloogiaolümpiaadi koolivoor 7. klassidele, millest võttis osa 454 õpilast.

Pärandiaasta raames osales loomaaed projektis „Rööpad viivad pärandini“ teemaga „Looduspärand loomaaias: Ohustatud loomaliigid”. Edelaraudtee rongidega Tallinna saabunud õpilasgruppidele räägiti maailmas haruldaseks jäänud loomadest, nende hääbuvatest asurkondadest ja ohustatusest ning tutvustati nende loomade elu ja tegevusega seonduvat Tallinna Loomaaias.

Alates 2013. aasta kevadest elavad loomaaias kaks ida-aafrika teravmokk-ninasarvikut, Kigoma ja Kibibi. Korraldatud üritustest pakkusid suurt huvi külastajatele ninasarvik Kibibi sünnipäevapidu, hundijuttude õhtu, kõrvitsapidu ning loomaaia loomade jõulupidu. Tiigriöö raames tutvustati külastajatele tiigrite, kui eriti ohustatud loomade olukorda maailmas ja Kinobuss näitas kahte filmi “Siberian Tiger Quest” tiigriuurijatest Ussuurimaal ja “Wild Russia THE FAR EAST Ussuriland”. Jääkaru päeval jutustasid jääkarudest Mati Kaal, Aleksei Turovski ja Anne Saluneem. Lastele korraldati Tauno Kangro voolimistuba ja viktoriin. Ninasarvikupäeval 22. septembril rääkis Aafrika välitöödest Aleksander Semjonov Eesti Maaülikoolist, demonstreeriti ja kommenteeriti ninasarvikute pesemist ja söötmist ning lapsed voolisid õnneninasarvikut.

26

Botaanikaaed

Tallinna Botaanikaaia eesmärk on taimekollektsioonide ja maastikukompleksi hooldamine, täiendamine, eksponeerimine ning kaitsmine loodus- ja kultuuriväärtusena. Tallinna Botaanikaaeda külastas 2013. aastal 67 694 taimehuvilist (2012. aastal 66 009 huvilist). Botaanikaaia populaarsuse kasvule aitab jätkuvalt kaasa ühispilet 2012. aasta aprillis taasavatud Tallinna Teletorniga. Välisekspositsioonis valmis ja avati külastajatele maailmas ainulaadne puuseente, sammalde ja samblike püsinäitus. Käigus on kaks õpperada. 2013. aastal jõudsid lõpule avamaakollektsioonide ja õpperadade viitade ja teabetahvlitega tähistamise projektid. 2014. aastal jõuab lõpule audiogiidiprogrammi väljatöötamine avamaakollektsioonide tarbeks, mis valmimisel suurendab botaanikaaia atraktiivsust ning annab olulist keskkonnahariduslikku infot loodushuvilistele.

Teater

Tallinna Linnateatri eesmärk on kindlustada teatrikunsti kättesaadavus ja tutvustada Eesti kultuuri erinevatele elanikkonna sihtgruppidele.

Tabel 11. Teatri teenuse kasutamine 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013

Külastajate arv 58 676 63 466 69 382 5 916 9,3%

Etenduste arv 422 412 427 15 3,6%

Lavastuste arv repertuaaris 24 27 25 -2 -7,4%

sellest uuslavastuste arv 7 6 7 1 16,7%

Muutus2012/2013

2013. aastal viidi läbi koostööprojekt Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri vahel. Kahe teatri ühistööna jõudis lavale Tom Stoppardi triloogia "Utoopia rannik" kaks esimest osa, milles segunesid teatritrupid ja vahetusid lavastajad. Teiseks suuremaks projektiks 2013. aastal oli Robert Lepage’i lavastuse „Kuu tagumine külg“ Eestisse toomine.

Kontserttegevus

Tallinna Filharmoonia tegutseb eesmärgiga pakkuda linnaelanikele ja -külalistele muusikaelamusi ning luua loovisikutele võimalus tutvustada oma loomingut ja teha rahvusvahelist koostööd. Alates 2011. aastast asub Tallinna Filharmoonia ajaloolises Mustpeade Majas. Uus asukoht avardas oluliselt võimalusi korraldada linnaelanikele kontserte ja muusikasündmusi, samuti tutvustada Mustpeade Maja hoonet ja selles asuvaid ruume.

Mustpeade Majas toimus aasta jooksul 457 erinevat kultuurisündmust, mida korraldasid u 100 kultuuriorganisatsiooni. Populaarsemad kuud olid aprill ja november, kui maja erinevates ruumides toimus ligi 50 kultuurisündmust kuus. Tallinna Filharmoonia uuteks väljakutseteks oli Mustpeade Majas teatritraditsiooni käivitamine kevadel ning näitusetegevus aasta lõpus, kui Vennaste Saalis oli ligi kahe kuu vältel väljas Ermitaaži 1812. aasta sõjagalerii kollektsioonist pärit Eestimaaga seotud väejuhtide portreede näitus.

Tabel 12. Kontsertteenuse kasutamine 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013

Külastajate arv 20 400 28 700 24 400 -4 300 -15,0%

Korraldatud kontsertide arv 61 89 59 -30 -33,7%

Muusikaliste koostööprojektide arv 10 15 15 0 0,0%

Muutus2012/2013

Tallinna Filharmoonia korraldas juba 9. korda muusika- ja teatrifestivali „Birgitta festival“, mis on ühtlasi ka Tallinna tunnusfestival. Mitmekülgse festivaliprogrammi raames jõudis publiku ette teos, mille tekst ja muusika olid mõlemad festivali jaoks tellitud – Olav Ehala ja Leelo Tungla kogupere muusikal „Arabella“ (Aino Perviku ainetel). Koostöös festivaliga „Promfest“ toodi lavale Eestis harukordne teos Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“. Festival tõi Eesti kultuuriatašee Berliinis Harry Liivranna initsiatiivil Saksamaalt kodumaale esinema noore dirigendi Kristiina Poska (lavastus „Seitse surmapattu“).

Koolitusteenus

Eesmärgiga mitmekesistada koolitusturgu ning väärtustada elukestvat õpet võimaldab vabaharidus-, huvi- ja täienduskoolitusi Tallinna Rahvaülikool.

27

Tabel 13. Koolitusteenuse kasutamine 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013

Õppijate arv 2 434 2 703 2 709 6 0,2%

Loengu tundide arv 3 205 2 800 2 974 174 6,2%

Õppeprogrammide arv 119 115 142 27 23,5%

Korraldatud näituste arv 13 13 13 0 0,0%

Korraldatud ürituste arv 11 11 11 0 0,0%

Muutus2012/2013

Alates 1. juunist 2013 liideti Tallinna Toomklubi Tallinna Rahvaülikooliga, mis avardas oluliselt rahvaülikooli tegutsemisvõimalusi. Lisandunud ruumid andsid võimaluse läbi viia liikumiskursusi ning lisada valdkondade hulka teatritemaatika. Teatrikeskus koordineerib teatrialaseid koolitusi ning koostööd Eesti Harrastusteatrite Liiduga. Seni Toomklubi ruumides tegutsenud harrastusringid – laulukoorid ja tarbekunstiselts jätkasid samuti oma tegevust.

2013. aastal pälvisid suuremat huvi kursused „Loovkirjutamine“, „Naiselikkuse ime“, „Emotsionaalsed pinged ja füüsilised haigused“, „Trendid maailmakirjanduses X“, „Restaureerimine ja vana mööbel kodus“, „Joonistamine algajatele“, „Eesti klaasi ja portselani ajalugu“, „Vene keel taasalustajatele“ samuti ka kultuurikursused „Tallinna vanalinn – UNESCO maailmapärand“ ja „Mida võiks teada teatrist?“. Populaarse kitarriõppe ja hääleseade kõrval on kindlalt kanda kinnitanud klaveriõpe. Menukad olid aiaplaani joonistamise, algajate õmbluskursuse ning šokolaadi- ja piimaseepide valmistamise kursused.

Muinsus- ja miljööalade kaitse

Muinsuskaitse eesmärgiks on hoida ja teadvustada kultuuripärandit, tagada mälestiste materiaalne korrashoid ning väärtustada ajaloolist elukeskkonda. Jätkati 2013. aastal Tallinna vanalinnas ja väljaspool vanalinna asuvate mälestiste konserveerimist ja restaureerimist.

2013. aastal konserveeriti Vene tn Nikolai kiriku Jumalaema uinumise kõrvalaltari ikonostaasi konstruktsioonid ja Johann Köleri loodud Kaarli kiriku altarimaal „Tulge minu juurde kõik“, samuti jätkati Vanausuliste palvela ikonostaasi konserveerimist. Väljaspool vanalinna toetati Tehnika tn 14 ja Raua tn 39 hoonete akende restaureerimist, Kopliranna tn 41 hoone ko