Tallinna Linnateatri kevad 2010

  • View
    216

  • Download
    1

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Eesti Pevalehe vaheleht

Transcript

  • Tallinna linnaTeaTri kevad 2010 www.linnateater.ee

    TallinnaLinnateatri kevadTeatriuuendaja Dmitri Krmov toob Eestisse teatrivormis levaatenituseRahvusvaheline teatrifestival Talve unengu toimub selle aasta detsembris juba 6. korda. Sedapuhku on teatri-sndmuse vorm palju pidu-likum ja erilisem, kui kunagi varem. Festival on Euroopa Kultuuripealinn 2011 avari-tuste seas ning vormilt he mehe keskne.

    Tulevane Talve unengu on igas mttes hea kunstini-tuse mtu. Festival pakub vaatamiseks he mehe lavas-tuste retrospektiivi. Krono-loogilise rea, kus teatritd on seinal eesti tabula rasa publiku jaoks kui ehtsal vljanitusel. See teatriinimene, kes sala-duslikul moel kogu festivali oma taskusse paneb on vga mitmeklgne, andekas ja oma-ette fenomen kaasaja Venemaa teatris. Ta on lavastuskunstnik Dmitri Krmov, kelle isaks on legendaarne lavastaja Anatoli Efros ja emaks teatrikriitik Natalja Krmova. Dmitri tut-vus Eestiga viib aegade taha ta viibis klalisena le-eelmisel festivalil ning korraldas ttoa ja nitas lavastust Sr Vantes. Donki Hot.

    Festival Talve unengu toob vaataja ette lbilike Kr-movi lavastustest, mis on sn-dinud tema ja stsenograafia lipilaste koostna. Eesti publikule on kavas nidata jrgmisi livisuaalseid lava-lugusid: Kaelkirjak, Kata-riina uned, Oopus 7, Oks-jon, Sr Vantes. Donki Hot. Kesolev intervjuu Dmitri Krmoviga heidab linnulen-nulise pilgu kigele pnevale, mis detsembris Linnateatris toimuma hakkab.

    Dmitri Krmov: Kui olin aas-tal 2006 festivali klaline oma Moskva Draamakunstikooli loomelaboriga, siis veti meid soojalt vastu ja mlestused on vga head. Selle aasta detsem-bris tuleme Eestisse erandkor-ras korraga viie lavastusega. See on suur vastutus ja pabistan hirmsasti. Taolist ettepanekut pole varem meile kski teater ega festival teinud.

    Kunstnikud soovivad kiki oma tid korraga levaatuseks vlja panna, kuid kui nituse avamise hetk on kes, siis on see perspektiiv hirmutav. he

    pildiga vljapanekut mbrit-seb salapra, kuid kui vaataja ees on kogu looming korraga, siis on autor tiesti alasti. See tekitabki ohutunde. Vljatle-matuses on alati saladust roh-kem kui suures estis Siin ma nd olen.

    Kik meie lavastused on fantaasiad mingitel teemadel. Niteks lavalugu Donki Hot. Mis niteks tuleb phe sellele pikale, smpaatsele, friigili-kult kummalisele inimesele - don Quijotele, kes elab tava-liste inimeste seas? Inimestele meeldivad endasarnased ning seetttu nad vrastavad teda ja peavad ebasmpaatseks. Tuuleveskitega vitleja tegut-seb alati ksinda. Ja ksindus on kangelaste vi hullude saa-tus. See lugu on seeria etde ainulaadse inimese ja massi vastuoludest - lilliputtide ja pika inimese konfliktist.

    Lavastus Oksjon aluseks on Tehhovi nidendid. Kasu-tame Kirsiaeda ja tema tuntud teatritekste. Tehhovi kirjuta-tust kujuneb nitlejate kes lego klotsidest saab ehitada lossi, maastiku, hobuse, maja. Vr-vilised konstruktori tkikesed - kollased, sinised ja punased blokid hakkavad elama Teh-hovi lausete, snade, tekstide kui koodide phjal. Ranevskaja, Gajev ja Tehhovi tegelased aeti vlja oma armsast Kirsiaiast, meid jlle Anatoli Vassiljevi teat-rist, kus meie stuudio alguse sai. Sndiski otsene paralleel.

    Kaelkirjaku surm ei kasuta kirjanduslikku alusmatejali. hel hetkel hakkas mulle tun-duma, et meie nitlejad on liiga kaua vaikinud. Meie lavastused on teatrikunstnike vriliselt visuaalsed ja nitlejad tegutse-vad, joonistavad, laulavad, kuid kunagi ei knele. Ja kuna inimes-tel on kige huvitavam iseendast rkida, siis on see 7 monoloogi iseendast ja kaelkirjakust. Kael-kirjak on pool-mtoloogiline tegelane ja nitlejad mngivad tema sugulasi esimest naist, teist abikaasat, poega esime-sest abielust, kolleegi tsirku-sest. Kaelkirjak, kes ttab tsir-kuses, sureb hel hetkel ning lavaloos hakkavad siis sugu-lased tema matustel knesid pidama.

    Dmitri Krmov:mind igatahes abistab see, et olen Anatoli Efrose poeg. oled nagu vaene aristokraat, vaene, aga ikkagi aristokraat. isegi parunil Gorki Phjas on minevikutaju olemas. Ja minul ka. See on nagu hupallike su sees, sltumata su soovist on ta juba tis puhutud. See hupall on alati aidanud, mitte kunagi seganud.

    Kunstnikuna ttasin oma isa lavastuste juures. Kui ta suri, lahkusin teatrist, tege-lesin maalikunstiga. Nd teen lavastajatd. mul ei ole kunagi olnud reissri-ambitsioone, pole ka praegu. reissr Krmov klab kummaliselt. ikka kirjutan kavalehele postanovka Kr-mova. Lavastust seada vib ka kunstnik. ma rgin teist keelt. Ju ma olen seda reis-sride keelt tnaseks veidi ppinud, aga kindlasti ei ole see teatrikooli tudengitele tut-tav teatrikeel. ma ei rgi lbi-vast tegevusest ega pealis- lesandest, mu misteapara-tuur on teistsugune. See ei ole ka kunstniku erialakeel, vaid misted on segunenud.

    Sna ei ole thtis, oluline on impulss, mis sndinud ideest. idee vin vlja melda oma peas, see vib tugineda mnele kirjandusteosele. Aga nii ehk teisiti me kaugeneme sellest tekstist. tekst on meile vaid phjus kokkusaamiseks, et

    koos smpaatsete kunstnike ja nitlejatega vlja melda oma unenod ja ngemused. Aga ngemused on idee tee-nistusse lkitud kui alkk vardasse.

    ma unistan, et selline pool-muusikaline, poolmtteline lekanne lava ja saali vahel toimuks iseenesest. isegi siis kui vaataja-kuulaja poolest aru ei saa, on ta ometi asjasse phendatud, leidnud osaduse. Aga ma ei taha esitada vaata-jatele mingeid mistatusi vi panna neid hmarasse olu-korda arutama, mida kll sel-lega on meldud. ma tahan olla vga lihtne, aga loomulikult mulle endale huvi pakkuvast kljest.

    oma stiili le imestan vahel isegi. isa tegi hoopis teist-suguseid lavastusi. Ja need meeldisid mulle vga. tema lavastustest olen saanud oma elu tugevamad teatrielamu-sed. minu tee on linud teises suunas, see on mulle kallis ja ma ei tunne ennast oma isa tekspidamiste reeturina. Kui isa minu asju vaataks, usun, mni koht lavastuses liigutaks teda kindlasti, vib-olla tuleks pisargi silmanurka. vahendid, teatritegemise viis on muu-tunud, aga eesmrk on sama, tunded jvad, meetodid muu-tuvad. (Intervjuu Maris Johannesele, 02.05.2008. Sirp)

    Anneli Rigas Eesti ja eesti maine, Turun Sanomat 28. veebruar 2009

    Dmitri Krmov sndis aastal 1954 moskvas ja lpetas aas-tal 1976 moskva Akadeemi-lise Kunstiteatri kool-stuudio stsenograafia osakonna. t-tas seejrel malaja Bronnaja teatris koos isaga. ta on loo-nud rohkem kui 80 lavakujun-dust moskva, riia, Sofia, tokio ja Pariisi teatritele. Dmitri Krmovi moskva Draamakuns-tikooli laboratoorium, mille all tegutsevad nii tema Gitise

    lipilased, kui juba kooli lpe-tanud tegevteatrikunstnikud, eksisteerib oktoobrist 2007.

    Krmov prjati 2007. aasta Praha stsenograafiakvadrien-naalil parimaks lavakujunda-jaks. Aastal 2008 plvis ta venemaa riiklikul teatrifesti-valil Kuldne mask eksperi-mendi-preemia lavastusega Deemon. vaade lalt.vaata ja loe lisaks: www.krymov.org

    Lavastus on pikk hvasti-jtt.

    Katariina unesid on tuden-gite lavastus. Laval on kolmanda kursuse stsenograafia lipi-lased ja ks minu stuudio nit-leja. See lugu kujutab he Vene-maa vikelinnast prit tdruku unedesid ja loob mttelise silla Ostrovski nidendiga ike. Miks inimesed nevad vrvilisi unesid? Kes neid nevad? Sisu-liselt on see smboolne lugu kunstniku elust Venemaal. Miks Venemaale snnivad poeedid? Miks on olulised vrvilised une-nod, mis on ju poeetilise maa-ilmangemuse smbol? Lugu on absurdne ja naljakas.

    Oopus nr 7 on mahult ja lavakujunduselt suur lavas-tus, mis esietendus Moskvas

    aasta tagasi ja seejrel andsime klalisetendusi Helsingis, Lyo-nis, Poolas, edaspidi plaanime sita ka Saksamaale. Oopus 7 on Moskva festivali Terri-toorium tellimust. Mulle oli eeskujuks Balanchini hevaa-tuseliste ballettide vorm.

    Kui miski meid valusalt puu-dutab, lendame hetkega tagasi oma minevikku, kus ootavad ees esivanemad ja nende lood ja saa-tused ja sellest juba nii kergesti ei pse. Teine osa on vikesest inimesest ja suurtest ja ilusatest nhtustest tema elus - muusika, ema, surm. Mngime hiigel-suurte nukkudega, mis muutu-vad kodumaaks, surmaks jne. Kas me tegelikult tunneme oma eelkijaid? Vaatame oma pereal-bumit, kuid kas teame nende ini-meste lugusid?

    Kristiina Garancis

    Pildid: Dmitri Krmovi erakogu

    Visuaalne maagia lavastusest Oopus 7.

  • Tallinna linnaTeaTri kevad 2010 www.linnateater.ee 2

    Homme neme!

    Lavastust Homme neme vib vtta mttelise jrjena eelmise aasta lavastusele Hecuba prast, seda eel-kige sarnase lhenemise poolest sellele, mis parasjagu toimub nitleja kui hiskon-naliikme peas ja elus, mille prast ta sdant valutab, mida ta kardab, mis teda stitab. Erinevused tulevad ilmselt aga peaasjalikult sellest, et seekord kuuluvad truppi vane-mad nitlejad need, kelle noorusaeg mdus Nukogude Liidus, kes lpetasid lavakooli 76., 84., 88., 92. aastal ning kes on viimaste kmnen-dite jooksul palju mnginud, lugenud ja kogenud, olnud hiskondlikele murrangutele tunnistajaks juba mtlevas, teadlikus vanuses ning ninud

    Mngivad: Piret Kalda, Allan Noor-mets, Andres Raag, Kalju Orro, Margus Tabor ja Mart Toome.

    Lavastuse loomeprotsess on analoogne teatri he menuloo Hecuba prast snniga, kus kogu trupp improviseeris endale sdamelhedastel teemadel. Kui eelmine Priit Vigemasti teatri-tkk valmis koos eakaaslastega ning tegeles peamiselt enese-vaatlusega, siis seekord on fookus jrgmisel plvkonnal ning neid puudutavatel enam vi vhem hiskondlikel teemadel.

    tuLEKuL!HommE NEmELavastaja Priit vigemastDramaturg maria-Lee LiivakKunstnik mihkel Ehala

    Esietendus taevalaval 26. mrtsil 2010.

    htlasi, kuidas kik siiani vlja on judnud. See ei thenda aga kindlasti nagu kannaksid nende mtted, ideed, igape-vased otsused tohutut rasket ajalootaaka.

    Homme neme! lppeb tpev kolleegide seas, kes hommikul uuesti kohtuvad proovisaalis ja htul etendusel, vi miks mitte kontoris, broos, poes, tkoja s. Hom me neme on fraas tihedasti suht-levate inimeste vestluses,