Tallinna ÜlikoolInformaatika osakond

Priit Valdmees

PLONE

Seminaritöö

Juhendaja : Jaagup Kippar

Autor:...................................................... „......”..........................2003.a.Juhendaja:...................................................... „......”..........................2003.a.

Osakonna juhataja:...................................................... „......”..........................2003.a.

Tallinn 2005

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................31.1 Teema valiku põhjendus................................................................................................31.2 Teema aktuaalsus..........................................................................................................31.3 Töö eesmärgid...............................................................................................................31.4 Seminaritöö ülesehitus..................................................................................................4

2. SISUHALDUSSÜSTEEM (CMS).........................................................................................53. TÖÖVOO SÜSTEEM (The Workflow System).....................................................................54. ZOPE.......................................................................................................................................7

4.1. Sisuhaldusraamistik (Content Management Framework)............................................75. PYTHON................................................................................................................................86. PLONE AJALUGU.................................................................................................................8

6.1 Lühiülevaade Plone ajaloost.........................................................................................87. PLONE....................................................................................................................................8

7.1 Mis on Plone?................................................................................................................87.2 Plone Kasutusvõimalused...........................................................................................11

8. MAMBO...............................................................................................................................129. SISUHALDUSSÜSTEEMIDE VÕRDLUS.........................................................................139.1 Hindamine...........................................................................................................................139.2 Süsteeminõuded..................................................................................................................139.3 Installeerimine.....................................................................................................................139.4 Dokumentatsioon................................................................................................................149.5 Administreerimine...............................................................................................................159.6 Võrdluse kokkuvõte............................................................................................................1510. RAKENDUS PLONES - TUDENGIPORTAAL................................................................17

10.1 Eesmärk.....................................................................................................................1710.2 Kujundus...................................................................................................................1710.3 Olemus......................................................................................................................1710.4 Edasiarendus.............................................................................................................18

12. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU........................................................................22

2

1. SISSEJUHATUS1.1 Teema valiku põhjendus

Tänapäeval on ühiskonnas väga tähtsaks rolliks reklaam ja maine. Iga firma tahab

pürgida kõrgustesse, tehes selle nimel kõike. Kõige parem viis selleks, on reklaamida end igas

võimalikus meediavaldkonnas – televisoon, raadio, ning üheks selliseks on kujunenud ka

internet. Aga milliste vahenditega võiks firma luua oma tutvustava veebilehe?

Kuna infoühiskonnas on mainimisväärseks kujunenud just igasuguste

sisuhaldussüsteemide (CMS – Content Management System) areng, siis oleks täiesti

reaalne kasutada ühte sellis võimalusterohket, kuid samas ka piisavalt lihtsat töövähendit oma

eesmärkide täideviimisel. Kuna kõikvõimalike erinevate sisuhaldussüsteemide seast ei anna

mingit kindlat liidrit valida, siis otsustasin valida teemaks - isiklike kogemuste põhjal

parimaks osutunud - Plone.

1.2 Teema aktuaalsus

Teema on küllaltki aktuaalne ning uudne, ning võib arvata, et lähiaastatel aina

populaarsust kasvatav. Paljud sellised sisuhaldussüsteemid on veel saadaval tasuta ning

sellepärast eelistavadki firmad just neid, sest et on näha süsteemide rakenduslikest

võimalustest, et piisava ressursi olemasolul töötab asi laitmatult ning kiiresti. Järjest

rohkem eelistatakse kasutada just andmebaasidega veebirakendusi, mis muudavad

informatsiooni vahetamise ning muutmise küllaltki lihtsaks.

1.3 Töö eesmärgid

Töö käigus soovitakse teha ülevaate järgmistest asjadest :

• Tutvustada sisuhalduse põhimõtteid

• Vaadata üle Plone kasutusvaldkonnad

• Luua ülevaade Plone tehnilisest ülesehitusest

3

• Võrrelda kahte enamlevinud sisuhaldussüsteemi ning selgitada välja, millist

oleks kasulikum rakendada vastavalt olukorrale.

Rakendus – rakenduslikuks küljeks oleks selline portaal, mis hõlbustaks üliõpilaste

omavaheliste ning õppejõudude vahelise side pidamist. Suudaks asendada mailingliste,

tekitades siis uudiseid nii ülekooliliselt kui ka osakondade kaupa. Üliõpilaste

omavahelise kirjavahetuse asendaks nii foorum kui ka privaatteadete saatmise

võimalus.

1.4 Seminaritöö ülesehitus

Käesolev seminaritöö koosneb kolmeteistkümnest peatükist. Esimeses tuleb juttu

teema valiku, aktuaalsuse ning töö eesmärkide kohta. Teises peatükis tuleb juttu lühidalt

sisuhaldussüsteemi mõistest. Kolmas peatükk räägib töövoo süsteemist. Neljas peatükk räägib

Zopest kui Plone vundamendist. Viiendas peatükis tuleb juttu Pythonist kui Plone

struktuursest küljest. Kuuendas peatükis on teemaks sisuhaldus raamistikust. Seitsmes

peatükk teeb lühikese ülevaate Plone ajaloost. Kaheksandas peatükis vaatame aga seda, et mis

on Plone, ning kus ja kuidas me seda kasutada saaksime. Üheksandas peatükis vaatame üle

oma sisuhaldussüsteemide võrdluse osas Plone konkurendiks osutunud Mambo

sisuhaldussüsteemi. Kümnendas peatükis toimub kahe erineva sisuhaldussüsteemi võrdlemine

suht lihtsates, kuid samas ka olulistes valdkondades. Üheteistkümnendas peatükis aga räägime

seminaritöö rakenduslikust poolest, ehk siis sisuhaldussüsteem Plones valmistatud

tudengiportaalist. Kaheteistkümnendas peatükis tuleb kokkuvõte teemast. Kolmeteistkümnes

peatükk on kasutatud kirjanduse loetelu.

Vastav ülesehitus on just sellepärast, et kirjeldada kõigepealt ära töös ettetulevevaid

süsteeme, et hiljem töös neid nähes teada, et millega tegu. Siis rääkida Plonest endast. Peale

seda võrrelda seda mõne teise süsteemiga, et näha, et valik oli õige, et seda

sisuhaldussüsteemi oma rakenduslikus ülessandes kasutada. Ning lõpuks teha juttu ka

rakenduslikust osast.

4

2. SISUHALDUSSÜSTEEM (CMS)

Enne kui me saame rääkida Plonest, peaksime me teadma, et mis on

Sisuhaldussüsteem.Lihtne selgitus sisuhaldussüsteemile oleks, et see on süsteem millega saab

sisu hallata. See on aga suhteliselt mittemidagiütlev mõiste, seega tuleks seda natuke rohkem

lahata. Seega, mis on sisu? Sisu on siis mingi ühik andmeid, millele on natuke informatsiooni

lisatud. See tükike andmeid võib olla näiteks mingi veebilehekülg, informatsioon tulevasest

üritusest, Microsoft Wordi dokument, pilt, videoklipp või siis arendava organisatsioon

informatsioon.

Need nn. Ühikud on siis kõik Sisu, ning nad omavad kõik samu atribuute, näiteks

vajadus lisada ning muuta kindla kasutaja poolt ning hiljem avaldada vastaval viisil. Töövoo

süsteem siis kontrollib neid atribuute, ning määrab ära, kuidas nendega käituda.

Interneti levimise tagajärjel kutsutakse paljusid sisuhaldussüsteem ka veebipõhisteks

sisuhaldussüsteemideks (Web CMS), kuna neil on veebipõhine kasutajaliides ning nad on

suunatud veebipõhiseks tööks üle interneti (Andy McKay: The Definitive Guide to Plone.

Apress 2004).

3. TÖÖVOO SÜSTEEM (The Workflow System)

Samamoodi nagu sisuhaldussüsteemist, nii on ka vaja seletada töövoogudest, et mõista

Plone tööpõhimõtteid. Töövoog on siis protsess, millega kasutatakse ja hallatakse objekte

veebilehel. Piltlikult võiks seda kujutada nii, et enne mingi pressiteate avaldamist veebilehel,

saadab kirjastaja selle ülevaatamiseks kellegile kõrgemale ametnikule. Seda protsessi

kutsutakse töövooks ja seda kasutatakse lehe haldajate poolt, et tagada sisu õigsus. Plone

töövoo süsteem põhineb objektide olekul (Object State) ja kasutajate rollidel (User Roles).

Objektide olekud piiritlevad, kas objekt on kättesaadav erinevat tüüpi kasutajatele ja

millisesse teise olekusse saab objekti üle kanda. Vaikimisi on Plonel töövoos neli olekut :

5

Nähtav (visible) - objektid on vaikimisi selles olekus. Kõik kasutajad saavad leida nähtavaid

objekte otsingu abil. Neid pole näha navigatsiooni puus; need objektid on redigeeritavad

nende omanike ja lehe haldajate poolt;

Ootel (pending) – need objektid on avalikustamiseks lehe liikmete poolt. Erinevus eelnevaga

on, et ootel olevad objektid on ette valmistatud läbivaaatuseks lehe läbivaatajatele, kes

otsustavad, kas avalikustada seda objekti või mitte. Ootel olevaid objekte saab redigeerida

ainult haldajad;

Avalikustatud (published) – need elemendid on nähtavad kõikidele lehe külastajatele. Nad on

nähtavad nii otsides kui ka navigatsioonipuus. Sellised elemendid on redigeeritavad ainult

haldajate poolt, aga neid saab ka tagasi võtta redigeerimiseks omanik;

Privaatne (private) – selles olekus olevad objektid on nähtavad ja redigeeritavad ainult nende

omanikele ja teistele, kellel on juurdepääs kataloogile, kus need on. Need ei ole nähtavad

otsimisega ega ka navigatsioonipuus. Redigeeritavad haldajate poolt.

Kasutajate rollid

Plone kasutab rolle defineerimaks mida erinevad kasutajad saavad näha ja teha. Sel teel loob

Plone igast küljest operatsiooni turvalisuse. Vaikimisi on Plones defineeritud järgnevad rollid:

anonüümne, liige, omanik, ülevaataja ja haldaja.

Kõik, kes külastavad lehte ja ei logi sisse, saavad endale anonüümse rolli. Avalikel lehtedel

saab anonüümne kasutaja näha avalikustatud, ootel olevaid ja nähtavaid sisuelemente

külastades kohe url-i või otsimisega, kuigi ainult avalikustatud sisuelemendid on

navigatsioonipuus nähtavad.

Liikmed on kasutajad, kes on lehele sisse loginud. Liikmetele on lisatud võime luua

sisuelemente enda kataloogi, mis on edasi antud lehe läbivaatajatele avalikustamiseks.

Avalikel lehtedel saavad liikmed näha sama sisu nagu anonüümsed kasutajad. Privaatsetel

lehtedel on liikmetel juurdepääs avalikustatud, ootelolevatele ja nähtavatele sisuelementidele.

Liikmed saavad ka ise paika panna enda seadistuse.

6

Ülevaataja saab avalikustada või keelduda sellest, mis likmed on saatnud avalikustamiseks.

Kui ülevaataja logib sisse ja mingi sisuelement on vaja üle vaadata, ilmub vastavasisuline

teade. Ülevaatajatel on juurdepääs samale sisule nagu liikmedki.

Liikmetel on omanikuroll kõigile sisule, mis nad loovad. See lubab neil sisu redigeerida, seda

edastada või tagasi lükata või teha see privaatseks.

Lehe haldajad saavad näha igas olekus olevat sisu (nähtavat, ootelolevat, avalikustatud ja

privaatset). Peale selle on neil liikmete ja ülevaatajate võimed – nad saavad lisada,

redigeerida, kustutada ja liigutada sisu. Haldajad saavad ka lisada, redigeerida ja kustutada

kasutajaid ja omandada neile rolle(Andre Kose - Avatud lähtekoodiga sisuhaldusvahendid).

4. ZOPE

Zope, kui Plone vundament või aluspõhi, on avatud lähtekoodiga veebirakenduste

server, kirjutatud peamiselt Pythonis. Ta omab transaktsioonaalset andmebaasi, mis suudab

hoida lisaks tavalistele andmetele endas ka dünaamilisi HTML malle ehk templatesi, skripte,

otsingumootoreid ning relatsioonilise andmebaasi ühendusi ning koodi. Samuti omab ta

tugevat „through-the-web” arenduse mudelit, lubades siis uuendada lehekülge ükskõik kust

maailmas. Et see saaks teoks, on Zopel veel ka integreeritud turvamudel. Zope

turvaarhidektuur lubab lehekülje mingite osade kontrolli anda üle mõnele teisele inimesele

või organisatsioonile. Transaktsionaalne mudel mõjub mitte ainult Zope objekt-andmebaasile,

vaid ka vaid ka paljudele relatsioonilistele andmebaaside ühendustele, lubades siis suuremat

andmete terviklikkust (Zope.org).

4.1. Sisuhaldusraamistik (Content Management Framework)

Sisuhaldusraamistik on rakendus, mis sisaldab sarja töövahendeid Zope-i jaoks. Neid

töövahendeid raamistikust, mis sisaldavad põhilisi võtmetegevusi, mida sisuhaldusvahendis

vaja võiks minna. CMF-i võib kasutada kui eraldiseisvat produkti, aga Plone on selle peale

ehitatud. CMF sisaldab tuumtööriistu nagu töövoog(Workflow), personaliseerimist

7

(Personalisation) ja katalogiseerimist (Cataloguing). CMF-i arendamine on juhitud Zope

Corporation-i poolt ja on avatud lähtekoodiga toode (Wikipedia).

5. PYTHON

Python on võimalusterohke, interaktiivne, objekt-orienteeritud programmeerimiskeel

mis ühendab endas märkimisväärset jõudu suhteliselt lihtsa süntaksiga. Temas peituvad

moodulid, klassid ja dünaamilised andmetüübid. Python on avatud lähtekoodiga ja see

jookseb peaaegu igal platvormil või süsteemil. Pytonit võib pidada kui Plone ja Zope

struktuurseks osaks, kuna mõlemad on kirjutatud põhiliselt just selles skriptikeeles

(Python.org).

6. PLONE AJALUGU6.1 Lühiülevaade Plone ajaloost

Plone loodi 2001. aastal Alexander Limi, Alan Runyani ja Vidar Anderseni poolt.

Nende peamine ajend oli see, et nad ei olnud lihtsalt rahul tol ajal olemasolevatest CMF

(Content Management Framework) rakendustega. Plone kasvas paari aastaga üheks

populaarsemaks ning jõulisemaks avatud lähtekoodiga sisuhaldussüsteemiks. 2004. aastal

loodi lisaks veel Plone Foundation, kaitsmaks ja edendamaks Plone tööd (Wikipedia).

7. PLONE7.1 Mis on Plone?

Mis on siis Plone? Plone on siis avatud lähtekoodiga ja tasuta kasutajasõbralik

sisuhaldussüsteem, mis võimaldab kogu saiti veebipõhiselt hallata – lisades sisulehti ning

redigeerides neid WYSIWYG (What You See Is What You Get) vaates. Ei puudu ka võimalus

kirjutada koodivaates.

8

Et administreerimisliides on modulaarse ehitusega, on selle funktsionaalsust võimalik

moodulitega laiendada. Saab muuta lehe väljanägemist , seda lihtsalt mallide ehk templatede

vahetamisega mingis kindlas moodulis. Lisada saab ka kõiksuguseid foorumeid ja

kasutajagruppe. Kasutajamugavust tõstab asjaolu, et antud süsteem on saadaval

mitmekeelsena – lisakeeli tuleb küll kahjuks ise allalaadida.

Nende hiljuti (September 2005) väljalastud versioon 2.0 näitas, et Plone on siiski enda

vallas ühk parimad. Plone 2.0 on palju uusi täiendusi administreerimise, muutlikuse ning

kasutatavuse valdkonnas.

Plone töötab Zope serveril ning Zope sisuhaldus raamistikul (CMF). Teda saab kasutada

enamustel operatsioonisüsteemidel, nagu Linux, Mac OS X, Unix ja Windows.

Installeerimine nendele platvormidele on tehtud lihtsamaks kui mõnede teiste klientide korral.

Plones on võimalus luua kasutajaid ja gruppe, mille administreerimine on saanud juurde

uusi häid täiendusi ja lisasi uues versioonis. Versioon 2.0’s saab hallata kasutajaid, kasutajate

gruppe, ning kasutajate gruppe omakorda mingites kõrgema astmete gruppides, ning anda

neile õigusi ning rolle. Versioon 2.0’s on veel ka võimalus kasutada välimist autentimise

süsteemi.

Windowsi installatsiooni korral on võimalus kasutada ka GUI –baasil kontrollerit, mis

muudab siis Plone käivitamise ja seisundi kontrollimise küllaltki lihtsaks. Kahjuks sellist

kontrollerit ei ole hetkel veel Linuxi või Mac Os X’i platvormil.

Plone kasutajad leiavad ka palju uusi lehekülje muutmise võimalusi versioon 2.0’s

Konteksti- tundlikud menüüd muudavad lihtsaks uue sisu lisamise ning Töövoo avaldamise.

Lisaks on kasulikud ka uued kollaboratsiooni omadused, mis lihtsustavad kasutajatel

defineerimist, et milliste kasutajatele või gruppidele mingit kindlat sisu näidata.

Versioon 2.0’s on ka uus Epoz WYSIWYG tekstiredaktor. Sellega saavad kasutajad

lihtsalt luua lehekülgi või uudiseid, ise teadmata HTML keelt, tehes need ühilduvaks Internet

Exploreri ning Mozilla/Netscape brauseritega.

9

Teised uued lisad sisaldavad kirjeldavaid juhendeid, kuidas tekitada hiiretundlikuid

menüüsid ning kuidas muuta otsingu tulemusi RSS’ideks (Rich Site Summary).

Plone põhineb Pythoni skriptimise keelel, kuid arendajad saavad teha suuri muutusi isegi

siis, kui nad ei tunne seda. Versioonil 2.0 on ka väga head standardite (W3C) ning erinevate

keelte toetust (XHTML, CSS).

Kuigi Plone ei suuda võistelda kommertstoodete kasutajatoega, on ikkagi lihtne saada

informatsiooni erinevatelt võrgulehekülgedelt. Kommerts sisuhaldussüsteem tehakse juba

arendaja poolt valmis vastavalt kliendi vajadustele. Samas antakse kaasa ka juhendid-

instruktsioonid kuidas antud süsteemi hallata vastavalt siis kliendipoolt esitatud nõuetele.

Kokkuvõttes sobiksid Plonet iseloomustama kõige paremini järgmised omadused :

• Jõuline ja paindlik – Plone sobib ideaalselt nii sise-, kui ka välisvõrku - kas siis

artiklite avaldamiseks, portaaliks või siis erinevate töökohtade vaheliseks

ühenduseks.

• Lihtne kasutada – Plone meeskond on siis üritanud teha Plone süsteemikasutajale

võimalikult lihtsaks ja kaasakiskuvaks asjade lisamise, uuendamise ning

hooldamise kontekstis.

• Lihtne paigaldada – Paigaldamine on võimalikult lihtsaks tehtud. Windowsi

keskonnas piisab kõikest paarist klikkamisest, ning sisuhaldussüsteem on paigas

mõne hetkega.

• Rahvusvaheline – Plones saab valida rohkem kui 50 erinevat keelt, ning vahendid,

et hallata mitmekeelseid tekste.

• Kasutajatoega – On olemas sadu arendajaid Plone arendajate meeskonnas üle

maailma, lisaks veel ka sadu firmasi, kes just spetisaliseerunud Plone arendamisele.

10

• Standard – Plone järgib siis kasutatavuse(usability) ning

ligipääsetavuse(accessability) standardeid. Plone on ühilduv W3C AA reitinguga

ligipääsetavuses, lisaks veel ühilduv ka standardile XHTML ning CSS.

• Avatud lähtekoodiga – Plone on litsenseeritud GNU General Public litsentsiga, mis

lubab meil kasutada Plonet tasuta, ning teha täiendusi ning modifikatsioone.

• Laiendatav – Plonele on palju lisasi, mis annavad juurde uusi omadusi ning

sisutüüpe. Lisaks, Plonele annab kirjutada ka skripte, kasutades selleks standartseid

lahendusi ning avatud lähtekoodiga keeli.

• Ei sõltu tehnoloogiast – Plone suudab opereerida paljude andmebaasidega, nii

avatud lähtekoodi kui ka kommertstoodetega, ning jookseb ka erinevatel

platvormidel, nagu näiteks Windows, Linux, Mac OS, Solaris ja BSD (Plone.org).

7.2 Plone Kasutusvõimalused

Plone sobib nii tavakasutajale kui ka firmale, olles väga mitmekülgne ja muudetav.

Ta võib olla nii portaal, kui lihtsalt tutvustav veebilehekülg. Samas sobib Plone ka ideaalselt

sisevõrgu serveriks, dokumentide avalikustamise süsteemiks ja rühmatarkvarana erinevates

kohtades asuvate olemite kasutamiseks.

11

8. MAMBO

Enne kui alustada tõsisemalt võrdlust kahe konkureeriva tasuta vabavaralise

sisuladussüsteemiga, tuleks tutuvstada konkurenti. Mambo valisin ma puhtalt sellepärast, et

on olnud kokkupuuteid mis lõppesid väga positiivselt. Mambo on paljude lisadega

sisuhaldussüsteem, mida saab kasutada nii väiksemate, kui ka suuremate veebirakenduste

tegemiseks. Mambos leidub selliseid rakendusi milleta ühk korralik sisuhaldussüsteem olla ei

saaks , nagu näiteks : WYSIWYG editor, meedia lisamise võimalus, erinevate keelte lisamise

võimalus, otsingumootor, kasutajate tekitamine, erinevad aluspõhjad jne. Erinevalt Plonest

töötab Mambo aga Apache serveril, kasutab MySql andmebaase ning on kirjutatud PHP’s

(Mamboserver.com).

12

9. SISUHALDUSSÜSTEEMIDE VÕRDLUS9.1 Hindamine

Hindamine toimub siis 10-palli skaalas, kus 10 on kõige kõrgem, ning 1 on kõige

madalam. Võrdlus põhineb uue kasutaja esmatutvumisega valitud süsteemidega

installeerimiseks ja tutvumiseks. Vaatepunktiks on kodukasutaja või väikeettevõte seisukohad.

9.2 Süsteeminõuded

Plone : Plonet siis soovitatakse üldiselt Linuxile, kuid ta jookseb ka probleemiteta

teistel süsteemidel, nagu Windows ja Solaris. Lisaks peaks olema veel võimalik käivitada teda

FreeBSD, MacOs-X, NetBSD, BSDI, Digital Unix, HP/UX süsteemidel. Käima peaks ta juba

saama suht nadi 166 Mhz ja 16 Mb mälu peal. Suuremate rakenduste korral tuleks võtta

kasutusele ka võimsam arvuti. Soovitatavaks on 2 Ghz ning 512 Mb mälu. Halba ei teeks ka

mõõdukas kõvaketas. Kuigi meeletult suurte andmebaasidega kipub Plone hätta jääma.

Soovitav oleks andmebaasiga jääda kuskil 10 Gb piiridesse.

Plone süsteeminõuete hindeks 8

Mambo : Mambo puhul on soovitatavateks süsteemideks Linux ja BSD, kuigi ta

töötab vabalt ka Windowsi keskkonnas. Lisaks on mambole tarvis veel eraldi installida

Apache server, MySql ning PHP rakendused, mida saab siis ükshaaval lisada, või mõne

paketina, kus on need kolm kõik koos. Kuigi arvutijõudlust kasutab ta natukene vähem kui

Plone. Tööle peaks hakkama juba 133 Mhz ja 16 Mb mälu juures. Soovitatavaks on 800 Mhz

ning 256 Mb mälu.

Mambo süsteeminõuete hindeks : 9

9.3 Installeerimine

13

Plone: Testmasinal sai proovitud Plone Windowsi versiooni, mis koosnes ühest

installatsioonifailist, install oli kiire ja lihtne, tuli vaid õigel ajal „Next” vajutada. Installi

käigus tekitati kõik tööks vajalikud asjad – server, andmebaasid ja leht ise. Kõik oli väga

lihtne ja mõnus.

Plone installatsiooni hindeks : 10

Mambo: Mambo install oli keerukam kui Plone oma. Kõigepealt pidi tõmbama ja

installima Apache, MySql ja Php, need tuli omakorda tööle saada. Mambo ametlikul

kodulehel oli küllatki segane aru saada, et millist asja on vaja allalaadida. Lõpuks sai suure

hädaga õige asi kätte saadud, siis tekkis järgmine probleem – mida sellega edasi peale hakata.

Kõvasti dokumetatsiooni lugedes ja asjakohaste meeste käest nõu küsides sai kuidagi aimu, et

tuleb veel MySql’s tabel tekitada, tõmmatud failid Apace all jooksvasse kataloogi toppida

ning siis kogu kraamile brauseriga läheneda. Kui see tehtud, siis läks alles kergeks. Brauseri

aknas olid ilusti kastikesed ning kõrval jutt, et mida tegema peab. Kui see tehtud sai, siis pidi

veel installatsioonifailid kustutama, aga üldiselt oli asi juba töökorras. Ühesõnaga, algajale

võib säärane installatsioon natukene keeruliseks osutuda.

Mambo installatsiooni hindeks : 5

9.4 Dokumentatsioon

Plone : Plonel kaasas erilist dokumetatsiooni ei ole, on vaid mõned viited Plone

kodulehel olevate infoallikateni ning Plone foorumiteni. Plone enda koduleheküljel on aga

hästi palju juttu kõikvõimalikest vigadest ning nende lahendamistest. Ei puudu ka juhendid

õpetamaks kuidas lisada uusi väiksemaid asju ja erinevaid lisarakendusi.

Plone dokumentatsiooni hindeks : 7

Mambo : Mambol polnud ka kaasa antud mingit dokumentatsiooni, aga samamoodi

sai vajaliku info nende koduleheküljelt. Raske oli muidugi leida kohe õpetusi sellest, kuidas

paigaldada. Ühesõnaga, leidus kõike muud kui seda, mida tegelikult vaja oli.

14

Mambo dokumentatsiooni hindeks : 6

9.5 Administreerimine

Plone : Plone administreerimise pool tundub algul küllaltki segane. Võimalik on siis

eraldi konfigureerida Zope serverit. Plone administreerimine iseenesest pole aga kontimurdev,

administraatorina lehele sisselogides on olemas ilus menüü, kus siis saab kõike vastavalt

vajadustele tüürida. Menüüdes liikumine on väga lihtne, samas on ka mõnus uudiseid tekitada

ning muuta. Kuigi alguses võiks rohkem erinevaid malle (templatesi) kaasas olla, kuna

vaikimisi seatud värvid on kuidagi ärritavad.

Plone administreerimise hindeks : 10

Mambo : Administreerimise pool Mambol oli küllaltki hästi välja kukkunud. Suht

selged nimetused ning isegi pildikesed on kõrval asjadel, lihtsustamaks asja. Näeb üldiselt

kena välja. Saab teha kõike mida vaja läheb, uudiseid tekitada ning seadistada järjekordi ja

teemasi. Võibolla esmapilgul jääb veidike segaseks, et kuidas neid uudiseid avalikustada, kuid

peale lühiajalist katsetamist on kõik enamvähem selge. Lisaks saab teha veel kõiki tavalisi

sisuhaldussüsteemide toiminguid – pilte üles laadida, lisada foorumikülg, luua kasutajaid ja

gruppe, määrata nendele õigusi, vahetada malle jne. Menüüsi saab eraldi redigeerida,

tekitades neid juurde ja sidudes siis muude asjadega (näiteks uudistega). Sammuti on olemas

uuendamise aken ning varukoopiate tekitamise võimalus.

Mambo administreerimise hindeks : 10

9.6 Võrdluse kokkuvõte

Süsteeminõuded Installeerimine Dokumentatsioon Administreerimine kokkuPlone 8 10 7 10 35

Mambo 9 5 6 10 30

Võrdlusest on näha, et Plone sai eelise tänu heale installeerimisele, muidu oleksid

kaks konkureerivat süsteemi pea, et võrdsed. Administreerimise pooled olid mõlemal võrdselt

head, ning nendega saab hakkama isegi suht algaja. Ning süsteeminõudluse kohapealt sai

15

eelise Mambo. Funktsionaalselt on mõlemad süsteemid sarnased, kuigi Plonel on mõned

funktsioonid rohkem. Kokkuvõtteks võiks öelda, et Mambo sobiks pigem sellise väiksema

nõudlusega lehele, kas siis tavakasutajale või väikefirmale ning Plone suuremale asutusele.

16

10. RAKENDUS PLONES - TUDENGIPORTAAL

10.1 Eesmärk.

Kuna Testidest selgus, et Plone on natuke parem kui Mambo, siis saigi järgnev rakendus

just selle peale rajatud. Rakenduseks sai välja mõeldud selline tudengiportaal, mis suudaks

vahetada välja praeguse mailing-listide süsteemi ning selle edasiarendusel saaks ühendada ka

iseseisva veebipõhise meiliserveri, kui ka õppejõududelele õppeainete kataloogi kuhu saaks

lisada õppematerjale. Lisaks poleks keeruline teha selleks ka Tallinna Ülikooli kodulehekülg.

Ühesõnaga, kombineeriks praegused eraldiseisvad süsteemid kõik üheks suureks asjaks.

10.2 Kujundus

Portaal on ehitatud viimase plone versioonil, milleks oli siis versioon 2.1. Lehel

avalehel on üldised ülikooliga seonduvad artiklid/uudised. Menüüst saab valida teaduskonna

ning edasi vastava eriala. Igale teaduskonnale peaksid tulema teaduskonnasisesed uudised,

ning igale erialale erialasisesed. On olemas ka sisselogimiseks vastav koht. Olemas peaks

olema ka kasutajate lehekülg, kus siis saab otsida sõpra/tuttavat, ning temale privaatteateid

saata. Olemas on ka foorum, kus saab diskulteerida vastavalt sellele, mida keegi öelda või

arutada soovib. Igat uudist saab ka kommenteerida, kui administraator selleks vastava

linnukese on seadetesse teinud. Kujundus sai valitud just sellepärast selline, et nii tundus

olevat kõige mõistlikum asjade paigutus ning loogiline ülesehitus. Värvid ega menüüd ei tasu

kunagi liiga kirevad või segased olla – see vaid häirib.

10.3 Olemus

Portaali olemus oleks välja vahetada praegused mailing-listid, kuna viimased on

suhteliselt ebaorganiseeritud – Tallinna Ülikooli veebimailiklienti kasutades jooksevad kõik

kirjad kas läbisegi kokku, või on see siis lihtsalt lisa mailikonto, kus peab eraldi vaatamas

käima. Välimine mailiklient (nt. Outlook) lahendaks organiseerituse küsimuse, kuid seda

poleks võimalik kasutada igast arvutist (eeldab outlooki olemasolu ning eelkonfigureerimist).

Portaalis saaks siis esilehel näha ülikooli üldisemaid uudiseid, teaduskonnakaupa ka vastavaid

17

teaduskonnasiseseid üldisemaid uudiseid, ning erialade kaupa oleksid ka omad uudised eraldi.

Igale teemale annaks vajadusel ka lisada mingi vastava kommenteerimise lehekese.

Igal kasutajal oleksid õigused, vastavalt nende erialale ning rollile ülikoolis.

Suuremaid uudiseid (sh. üldiseid uudiseid ning teaduskonade lõikes) saaksid lisada vastavate

osakondade töötajad või siis portaali administraatorid. Kursuste lõikes saaksid aga vastava

kursuse üliõpilased ka ise uudiseid postitada, või siis antud kursuse kursusevanem.

10.4 Edasiarendus

Edasiarendusena saaks lisada sellele portaalile ka eraldi menüüst ligipääsetava

õppeainete kataloogi, kust saaks siis näiteks õppejõudude kontaktandmeid ning

materjale/kodutööde kohta infot. Samas ka neile, kes pooldavad Outlooki kasutamist ka

edaspidi, võiks siis lisada sellise võimaluse, et saavad ära märkida, et neile uued uudised

tuleksid otse meili peale.

Töö käigus tekkinud peamine probleem oli seotud veebilehitseja poolsest cache –st.

Nimelt, veebilehitsejal on komme lehekülgede pilte endale kettale tõmmata, et teiskordselt

külastusel saaks neid kohe võtta. Antud olukorras tõmbas veebilehitseja samamoodi pildid

ära, ning lehe logo muutmine ei tundunud töötavat seetõttu.

18

Uudise lugemine

19

Uudise muutmine

20

11. KOKKUVÕTE

Antud seminaritöö tulemusena sai selgemaks Plone olemus, kasutamisvaldkonnad

ning tehniline ülevaade. Samuti ka töö eesmärgina kirjeldatud sisuhalduse põhimõtted. Sai

jõutud järelduseni, et sisuhaldussüsteem Plone oleks asjalik rakendada mõne suurema firma

leheküljeks või lihtsalt portaaliks, kuna nõuab suuremat ressurssi. Väiksemad lahendused

töötaksid, aga siiski oleks see pigem ressurisside raiskamine. Töö käigus käsitleti kõiki

eesmärgina käsitletuid teemasid. Edasised arendustööd võiksid põhineda kas siis Plone

põhjalikumal lahkamisel või Zope andmebaaside tööpõhimõtete ning olemuste

väljaselgitamisel.

21

12. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU

Plone ametlik kodulehekülg : http://plone.org (16.02.2006)

Zope ametlik kodulehekülg : http://zope.org (16.02.2006)

Pythoni ametlik kodulehekülg : http://python.org (16.02.2006)

Arvutiuudiste portaal Eweek : http://www.eweek.com (27.12.2005)

Mambo ametlik kodulehekülg : http://www.mamboserver.com/ (04.03.2006)

Andy McKay: The Definitive Guide to Plone http://docs.neuroinf.de/PloneBook/ (05.03.2006)

Wikipedia - Zope Content Management Framework :http://en.wikipedia.org/wiki/Zope_Content_Management_Framework (01.03.2006)

Andre Kose – Avatud lähtekoodiga sisuhaldusvahendid : http://www.cs.tpu.ee/osakond/opilaste_tood/bakalaureuse_ja_diplomitood/2003_kevad/Andre_Kose/Andre_Kose_Bakalaureuse_Too.pdf (20.01.2006)

22