Targu Talita erinimber Ehitus ja Remont (mai 2011)

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Targu Talita erinimber Ehitus ja Remont (mai 2011)

Text of Targu Talita erinimber Ehitus ja Remont (mai 2011)

  • Maalehe nuandelisa Nr 20 19. mai 2011

    SOOJUSPUMBAD:Milline on parim?Lk 311313

    SISEKLIIMA:Mtle mugavustundeleLk 317318

    VIIMISTLE SEINU:Vali iged tootedLk 320322

    www.isover.ee

    KL 33

    SOOJUSTUSE KRGEIM KLASS

    Uus ISOVER KL 33 on mineraalvilladest soojapidavaim. KL 33 isolatsioonivime on le 10% parem siiani kasutusel olevatest soojustusmaterjalidest. Ehitades uue ISOVER KL 33-ga sstad kttekuludelt kogu hoone eluea jooksul ning lisaks sellele sstad ka loodust!

    soojapidavaimenergiasstlikturvalinekeskkonnasbralikkergesti ksiteldav

  • 306 Ehitus & Remont

    Inimesed on rmsad, kui neil pole vaja muret tunda oma maja katuse prast. Siis saavad nad keskenduda asjadele, mis on neile palju olulisemad. Ja meie usume, et nii peabki olema.

    Kerge osta, kerge paigaldada, kerge omada Ruukki teraskatused on loodud selleks, et koduomanike elu oleks murevaba.

    Samal ajal kui Ruukki professionaalidpaigaldavad sinu videtud katust, veedadsina ndalalpu Ritzi hotellis Pariisis.Osale veebilehel www.ruukki.ee/kodu

    Vida elu lihtsaim katuse renoveerimine!

    Nii vhe vaeva katusegaTunne elust rmu Ruukki teraskatuse all

  • Narva mnt 11e, 10151 Tallinn, www.maaleht.eeToimetaja Kaja Prgi 661 3337 / Kujundus Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene LeivakVl jaand ja AS Maaleht / Trkk AS KroonpressLeheklgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011Ilmub koos Maalehega

    Kui sind pole siin...

    Tna tahan rkida messidest. Ikka selles stiilis, et kus vanasti... Jah, vanasti olid suurematel ehitusmes-sidel vljas kik juhtivad ehitusfirmad. Oli tore uurida, mis sel aastal uudist igal firmal eraldi ja ehitusvallas ldse. Kui endal ostusoovi polnud, helistasid htul tuttavale, et kuule, hea messipak-kumine saadaval... Huvitav oli.

    Viimasel ajal olen ha enam kuulnud leolevaid lausumisi, et meid teatakse niigi, ei hakka messiboksi peale raha ku-lutama. Aga ei ole nii! Minusuguse s-damesse rajab kindla peale tee kahtlu-seuss, kas see firma mitte pankroti poo-le liigu. Ja kindlasti pole ma ainuke us-sitaja.

    Muidugi otsin messilt ka midagi eri-list ja huvitavat. Tnavuselt aiandus- ja sisustusmessilt leidsin uue ja vahva tegi-ja Veranda Club! Te vite ju elda, et ks vlikk ei pea olema nii ilus ja mo-biilne; et kartuleid vib koorida ka sst-rapsa all; et lke on ehedam kui kau-nilt kujundatud pliidiplaat jne. Aga ei kes tahab head ri ajada, pidagu mee-les, et ostuotsuseid teevad naised! Kel-lel paraku on natuke arenenum ilumeel ja mugavussoov kui meestel. Samuti ko-gemus, et ah, ma teen iga kell samasu-guse! on sama thi lubadus kui mis ta-hes valimisloosung.

    Teisalt tundub messidel, et eksponen-did usuvad kogu Eestimaa elanikkonda elavat villas vi vhemalt aiaga majake-ses. Jalutage natuke meie nn magala-rajoonides, koputage mnele uksele ja mtke ra nende rdud! Ja kivitage siis teline tarvilike rduvidinate ts-tus! Alates rduprandate ja siseseinte

    moodulitest kuni kik-sugu sisustuselemen-tideni. Ja juba mne aasta prast vin kigile rkida, kuidas teenisi-te oma esimese euromiljoni. Vi hoian saladust?

    KAJA PRGI

    moodulitest kuni kik-sugu sisustuselemen-tideni. Ja juba mne aasta prast vin kigile rkida, kuidas teenisi-te oma esimese euromiljoni. Vi

    Vib testi juhtuda, et psihenduse loomiseks mandri ja Muhu saare vahel kulub veel mitu aastakmmet.

    See teema tusis Eestis aktuaalseks tegelikult juba 1936. aastal, kuid pole konkreetset lahendust leidnud siiamaani. Silla ehitamise vimalus-te uurimiseks on moodustatud ko-misjone, konsulteeritud paljude v-lisriikide spetsialistidega.

    Juba enne sajandivahetust val-mis Tallinna Tehnikalikooli profes-sori, Eesti tunnustatuima sillaspet-sialisti Valdek Kulbachi juhendami-sel silla ldskeem ning selle kesk-se osa, rippsilla katsetamiseks so-biv makett. Ndseks on emeriit-professor judnud seisukohale, et parim variant keskse sillaosa jaoks on kombineeritud ripp-vantsild (nn hbriidsild).

    Silla valmimist on lubatud kll 2012., kll 2014. aastaks. Kuni 2007. aastal kuulutas tolleaegne majandusministeeriumi kantsler, et lhema kmne aasta jooksul psi-hendust ei tule.

    Kuid millisena neb Valdek Kul-bach mandri ja Muhumaa psihen-duse loomise vimalusi praegu?

    Ndsed sillamttedMinu seisukoht pole kahjuks vi nneks muutunud. Kuid kige pare-mini iseloomustab selle sillaga seo-tud olukorda jrgmine seik.

    Viimati kisin Saaremaal sillatee-malisel kokkusaamisel 2005. aastal.

    Esimest korda tulid sinna Taani sil-laehitusspetsialistid, kes on oma levinasildadega kuulsad kogu maailmas. Varem neid meie vaate-vljas millegiprast pole olnud.

    Taanlased pole siiski ainukesed, kes suudavad vimsaid sildu ehita-da. Mul on olnud kontakte Ukrai-na suuremate ehitus- ja projektee-rimisfirmadega, keda ei tohiks pak-kumistest krvale jtta, kui see sild peaks kunagi ehitamisele tulema.

    Arutelu oli tsine. Lppsnas tegi toonane majandusminister umbes jrgmise kokkuvtte: Nei-le, kes silda tahavad, tlen, et jlle on astutud samm edasi silla ehita-mise suunas. Aga need, kes silda ei taha, vivad kindlad olla, et ega see niipea ei tule.

    Ma saan asjast vga hsti aru. Sild, kui lausa ei kaota, siis ka-handab praamiomanike sissetule-ku rmiselt vikeseks. Muide, mu hea kolleeg Ilmar Pihlak, praegune emeriitprofessor, kes tegeles liik-lusksimustega, uuris, kuidas ela-nikkond silla ehitamisse suhtub. le 70% saarlastest pidas seda va-jalikuks, umbes sama lekaalu-ga olid vastu tallinlased, kellel on Saaremaal suvilad. Eks nad kar-davad oma suvekodus suurt rahu kaotada.

    Kahjuks pole kuigi palju noori aktiivseid insenere ja teadlasi, kes Saaremaa sillaga edasi lheksid. Oleks vaja veel uurida silla dnaa-mikat. Sellega on kll alustatud ja mingeid materjale leidub, kuid t pole lpule viidud.

    Jrg lk 308

    Ehitus & Remont 307

    Muhu silda oodates

    Psihenduse kesksilla mudel katsetamisel.

    VALDEK KULBACHI ARHIIV

  • Ehitus & Remont308

    Algus lk 307

    Noored teadlased peaksid taotlema selle uurimist jtkamiseks teadus-fondi grandi. Ilma rahata pole vima-lik tsiselt tegutseda. Hea tahtmine vi fanatism on uurimistde eelduseks, kuid kulud tuleb ka katta. Mina otsus-tasin anda sillaehituse teema le noo-rematele 2009. aastal.

    Silla asemel hoopis tunnel?Keskkonnakaitsjad lhevad mne koha pealt liiale, usub Valdek Kul-bach. Niteks on sillavastasesse kam-paaniasse llitatud lindude elu ja ter-vist ohustav faktor. Maailma koge-mused nitavad, et kui krgete silda-de kaablid on valgustatud, ei ohusta need lindusid mingil mral. Kui pole,

    siis lbi lennanud lindudest piirdub hukkunute arv he-kahe protsendi-ga. Muudel phjustel kannatavad nad hoopis hullemini.

    Veel on rgitud, et hljestele pi-davat olema ohtlik nii silla ehitamise aeg kui ka hiljem silla sambad. Olen kindel, et need loomad leiavad edale teisi vljapse. Ega meri kuskile kao. Tervet maailma ei saa niikuinii klaas-kappi suruda. Viimasel ajal ongi seo-ses sillaga pratud kige suuremat thelepanu keskkonnatingimustele. Selle taha on sillavastastel kindlasti ka kerge pugeda.

    Emeriitprofessor usub, et vistlus-vimeline tunnel on kigele lisaks pal-ju kallim kui sild. Alguses pakutigi nii-suguseid variante, mis ei titnud va-jalikke liiklustingimusi. Pakkujad olid Norra firmad, kes tunneleid ehitasid ja

    nad pdsid oma huvides hindasid alla suruda, minu arvates pettusega.

    Peame arvestama, et mingil phju-sel peatuma sunnitud sidukid hakka-vad liiklust takistama. Et seda ei juh-tuks, tuleb rajada seisurada. Sillal on see ette nhtud, tunnelipakkumistes polnud.

    Maailmas on teada palju kohu-tavaid tunnelinnetusi. Saaremaa-le veetakse vedelktuseid autodega, mis tunnelis on ohtlik. Ohtude vhen-damiseks tuleb teha suuri investeerin-guid. Lisaks on tunnel vimsate venti-latsioonissteemide tttu ekspluatat-sioonis kllalt kulukas. Tunnel rgib enda kasuks vaid lindude ja hljeste seisukohast, kuid kas see saab mra-vaks, ei oska elda.

    IVO PILVE

    VALDEK KULBACHI ARHIIV

    Saaremaa psihenduse vimalik ldskeem.

    Vimaliku silla digitaalkujutis.

  • Ehitus & Remont 309

    Eesti kinnisvaraturule on judnud maade ja majade hooaeg. Kogu Eesti kinnisvara ostu-mgite-hingute arv on vrreldes eelmise aasta sama perioodiga tusnud 3% ning ko-guvrtus kasvanud 52%.

    Vrreldes 2010. aasta viimase kvar-taliga, on kinnisvaratehingute arv lan-genud 29%. See on paljuski seletatav sesoonsusega. Ajalugu on nidanud, et I kvartalis on vhem tehinguid. Teine phjus on eelmises kvartalis toimunud tehinguaktiivsuse tus tnu euro-ootu-sele. Samuti kardeti kinnisvarahindade tusu, mis siiski kohe ei kivitunud.

    Maade ja majade kinnisvaraturg on hooajaline, kevaditi kasvab huvi ja ak-tiivsus kruntide, suvilate ja maamajade vastu. Prast jaanipeva, kui on ilusad ilmad, turg rahuneb, kuna paljud puh-kavad. Suve teiseks pooleks on taastu-nud tavaline ostu-mgi rtm. Talve saabudes vheneb huvi kruntide, suvi-late ja maamajade vastu suuresti: ras-ke on osta krunti, mis paksu lume all.

    Harjumaa Tnavu kevadel on lisaks maade ja majade turule muutunud aktiivse-maks ka suvilaturg. Endiselt otsitakse head kinnisvara soodsa hinnaga.

    Kevad on aktiviseerinud elamu-kruntide turu. Paraku prsib endiselt

    tehinguid krediidiasutuste konser-vatiivne laenupoliitika, mille koha-selt ainult krundi tagatisel krundi ost-miseks ja maja ehituseks laenu eriti ei anta.

    Jrg lk 310

    Mgil maad ja majadUUs Maa

    Maja Harjumaal Saue vallas.

  • 310 Ehitus & Remont

    Algus lk 309

    Olenevalt asukohast vib Nmmel saada keskmise suurusega krundi hin-naga 5196 ruutmeeter, Kakumel ja Haaberstis vahemikus 64128 /m.

    Mhel on kruntide hinnad 38 58 /m, mujal Pirital veidi kallim: 64128 . Viimsis maksavad krundid 3248 /m ja merersete kruntide hinnatase jb Pirita kruntidega sa-masse suurusjrku.

    ViljandiVanemate eramute hinnatase on kesk