24
Neljapäev, 7. aprill 2016 nr 14 (379) • Tiraaž 40 100 www.tartuekspress.ee Alkoholimonitooringu- ja õllepäev www.ruukki.ee/3000 Osaleda saab kuni 17. aprillini 2016. Kampaaniareeglitega tutvu veebilehel. Lisainfo telefoni 1914. Lisaks pakume kampaaniaperioodil katusemeistri hindamiskülastusi täiesti tasuta. Leia lähim asjatundja: www.ruukkikatus.ee/katusemeister Täida veebis ankeet, osale kampaanias ning võida 3000€ väärtuses katusepaigaldus!

Tartu Ekspress, 7.04.2016

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Tartu Ekspress, 7.04.2016

Citation preview

  • Neljapev, 7. aprill 2016nr 14 (379) Tiraa 40 100

    www.tartuekspress.ee

    Alkoholimonitooringu- ja llepev

    www.ruukki.ee/3000

    Osaleda saab kuni 17. aprillini 2016.Kampaaniareeglitega tutvu veebilehel. Lisainfo telefoni 1914.

    Lisaks pakume kampaaniaperioodil katusemeistri hindamisklastusi tiesti tasuta. Leia lhim asjatundja:

    www.ruukkikatus.ee/katusemeister

    Tida veebis ankeet, osale kampaanias ning vida 3000 vrtuses katusepaigaldus!

  • 2 UUDISED Neljapev, 7. aprill 2016

    www.aknakoda.eeTARTU MGIESINDUS:Riia 128, tel. 744 [email protected] 9.00-18.00

    Alates 1958

    Tpsem info:

    Tellimisel ka jrelmaksu vimalus!

    Mina valin

    parimad!M

    ina valin

    parimad!

    4.-18. aprill

    Kvartal avaneb kolmes jrgusMitmed plvkonnad j-vad seda paika meenuta-ma Emaje-rse kau-banduse hllina, esimese ja ainuige kaubamaja kunagisele krundile ker-kinud koloss ristiti sja Kvartaliks. Uksed avane-vad kuue ndala prast.

    Nimevalikul, kuhu kaasati innukalt ka linlaste ideid, ji Kvartal selale peaasjalikult seeprast, et kski teine pa-kututest ei ktkenud endas sellist mastaapsust, mis uues majas otstarvet piisavalt edasi annaks. Peale selle, et hoone vtab tepoolest enda alla ter-ve Riia-Turu-Soola-Aleksand-ri tnavaga piirneva kvartali, mahub seinte vahele mnevr-ra enam, kui pelgalt ostuhullu paradiis.

    Moebrndide maaletulek

    Avalk Kvartalis antakse laupeval, 21. mail. Esimeses etapis avavad klientidele uksed Tartus seningematud moe-maailma suurtkid H&M ning Zara. Lisaks veel Rademar, PopSport, Esprit, Jack&Jones, Vero Moda, Superdry, Mon-ton-Mosaic, kingakauplused Danija, Famclub, NS King, lastele Juku, Kidz One ja Ka-rupoeg Puhh, kodukaupadest Koduekstra ning kesklinna suurima toidupoe rollis linna kolmas Maksimarket.

    Tegu on lbi ja lhki Tar-tut armastava rikvartaliga, mis defineerib uuesti linna-sdame ning hingab linnas toimuvaga hes rtmis, ph-jendab selgituskiri keskuse li-pukirja Tartu sdames. Kui praegu on meelelahutus- ja elu selgelt nihkes Raekoja

    platsi suunas, siis Kvartal on vtnud eesmrgiks Aleksand-ri tnava rde pikeseteras-side rivvi koonduvate koh-vikutega selle piiri nihutada taas vhemalt endise Tarvase aegade tasemeni. Punaste tammede rohelusega loorita-

    tud Aleksandri tnav jbki Soola nurgast alates peami-selt jalakijate prusmaaks, autodest saab sinna asja ole-ma vaid naabermaju teenin-davatel sidukitel.

    Arvestatava panuse lin-naruumi hubastumisse viks

    anda ka lahmakas katusega kaetud bussiooteala Riia tna-va res. Seda on hoone null-korruselt nii valikukirevuse kui aroomidega vrtsitamas kuus kiire pruukosti pakkujat naabriteks ridamisi Tokyo suibaar, Metro vileivakoh-vik, Srikukohvik, R-kiosk, Chi restoran ja Hesburger. Itaalia toidu austajate r-muks juab lpuks Tartusse pealinnas nime teinud Vapia-no.

    Tarbijate kooperatiivi ttar-ettevtte, maja haldamiseks

    loodud TTK Kultuurikeskus O juhatuse liikme Kaire Kre-valdi kinnitusel soovitakse koosts linnaga bussireisija-tele ka keskuse sees lisamuga-vusi pakkuda. Niteks Mak-simarketi kassas seistes ned tabloolt, mis kopeerib peatu-ses olevat infot, et Annelinna buss vljub kuue minuti prast ja Thtvere suunas minejatel on veel veerand tundi, juab nii apteegist kui tualetist lbi kia, kirjeldas Krevald elu l-hitulevikus.

    Ka tualettruumidega tehak-se pisukest revolutsiooni esi-mest korda Baltikumis paneb just Tartus jala maha Euroopa suurlinnade keskustest tuttav disainveetseede kett 2theloo.

    Jrellainetus sgiselKahele maa-alusele parki-

    miskorrusele pseb nii Turu kui Soola tnavalt. Vljasit toimub vaid Soolast. Pungeri kinnitusel ksitakse raha au-tode garaeerimise eest samas suurusjrgus naabritega, ent mnevrra vhemgi, kui sama teenuse eest tnaval. Maja-pues peituvas autopesulas saab metallsuksul lasta soovi korral ka kuue likima la.

    Teises etapis, plaanikohaselt sgisel, vtavad Kvartalis koha sisse teenindussektori vaalad: ttukassa, ortodontiakeskus ja Bigbank.

    Soola-Aleksandri nurga ma-jas hivab V Spa hotell, mille lplikku valmimist tuleb oo-data novembrini. Veiko Mah-lakase veetavas ris leiab nii 79 nelja trni vrilist hotellituba, paar sviiti, restorani, 700 k-lalist mahutava konverentsi-keskuse kui ka 11 sauna ning klaaskatusega basseini.

    RASMUS REKAND

    Ehkki vabaajakeskuse aatrium neb praegu vlja nagu tiesti tavaline ehitustander ikka, lubab TTK juht Tarmo Punger, et 21. mail tehakse linnarahvale uksed lahti. RASMUS REKAND

    Asjaajamine Kvartalis peab esteetikalaksu tagama igal sammul.

    17. aprillini on kigil vimalik Haridus- ja Teadus-ministeeriumi veebilehe www.hm.ee/gala kaudu esitada tunnustamiseks suurepraseid kandidaate heteistkmnes kategoorias:

    Kutsume taas tunnustama parimaid haridusttajaid ja hariduse toetajaid

    Haridus- ja Teadusministeeriumi, sihtasutuse Innove ning Eesti Haridusttajate Liidu korraldatav tunnustusritus tipneb 8. oktoobril toimuva Aasta petaja galaga, millesttehakse ka televisioonis otselekanne.Lisainfo: [email protected], www.hm.ee

    lasteaiapetaja klassipetaja phikoolipetaja gmnaasiumipetaja klassijuhataja kutseppeasutuse petaja ppejud suunaja ppeasutuse juht hariduse sber aasta tegu hariduses

  • Neljapev, 7. aprill 2016 3UUDISED

    LAUSEGAKodumaa vlu ja valuElektriteatris startis aprillis kodumaiste dokumentaal-filmide kuu, mille raames linastub kuus vrsket teost. Filme kommenteerivad ko-hapeal reissrid. 11. ja 12. aprillil neb niteks Manfred Vainokivi varietee pulbitsevat elu ksitlevat teost Punane varietee ning vliseesti rah-vuslikku dokfilmi Vabaduste mustrid.

    55 300tartumaalast pole statisti-kaameti hinnangul viimase aasta jooksul klastanud ainsamatki kultuuriritust.

    Patsifistide paraadTeater Must Kast kannab fsilist viipekeele ja muusi-kaga pimunud sjavastast Jaanika Tammaru lavastatud etendust Mr ette veel kahel korral: 8. aprillil kell 13 ja 10. aprillil kell 19.

    Pai jooksjate plvedeleTartu jooksumaratoni 23 ki-lomeetri rada on sel aastal viimases kolmandikus oluli-selt teistsugune. Nimelt kul-geb distantsi lpp nd tie-likult Tartu maratoniga samal rajal ja seelbi joostakse ja-lasbralikumal ja pehmemal metsateepinnasel.

    Ajud jooneleLppes Tartu 44. mlu-mnguhooaeg, kus pari-maks meeskonnaks kmne mngu kokkuvttes prjati vistkond TMK koossei-

    sus Silja Paavle, Matis Song, Kaarel Silmato ja Tiit Naarits. 13. aprillil on aga jnud veel pidada linna meistrivistlu-sed ksikmlumngus kell 18:15 on Biokeskuse saali oodatud kik eelregistreeri-tud huvilised.

    Kesksild kutsub rattureidVidu silla turuhoone pool-sele kljele ehitatakse suve alguseks kergliiklustee, mis suundub sillalt Vabaduse puiestee knniteeni.

    Bussisit eriti nudlikele18. aprillist toob Lux Express Tartu-Tallinna liinile Lounge osa sisaldavad bussid, kus muude mugavuste krval on ka laiad allalastavad istmed 2+1 asetuses.

    Kes mlkis Toyota?30. mrtsil sitis sndmusko-halt pgenenud kurikael otsa Aleksandri 15 ette pargitud helehallile Toyota Avensisele ja kahjustas sellega siduki tagumist parempoolset kl-ge. Kigil, kes juhtusid kirjel-datud intsidenti pealt nge-ma vi oskavad anda muud abistavat infot, palutakse sel-lest teada anda avariitalituse-le telefonil 730 8814.

    SHVATUS Saada oma shvatus:[email protected]

    ESIMENE KEVADKUULUTAJA: motomehed raputa-vad endalt svamusta riietatud vgivaldurite mainet. FACEBOOK / MRGATUD24 TARTUS

    ratuseks kopp mahaPrdun Thtvere 11 ees toimuvate kaeve-tde tttu.

    Kas linnavalitsus vi kaevetde teostaja ei oleks pidanud eelne-valt tegevusi koosk-lastama naaberkrundi omanikega? Praegu kaevatakse kogu kn-nitee les, kuid ehk oleks K-l seda plaani teades olnud mtte-kas kavandada sokli remont, et vlistada taaskordset tnavaka-tendi lhkumist.

    Lisaks stestab kae-vetde eeskiri, et aas-ta jooksul prast linna omandis olevatele avalikult kasutatavatele teedele uute asfaltbe-toon- vi monoliitsete betoonkatete ehita-mist on kaevet nen-del reeglina keelatud. Erandid on lubatud tehnovrkude avarii puhul vi linnamajan-duse osakonna eelne-val kirjalikul nusole-kul.

    Teisalt peaksin nor-maalseks, et piirkon-nas asuvaid krundio-manikke teavitatakse eelnevalt tde alus-tamisest, mitte et hel hommikul avastatakse maja eest tmehed kraavi kaevamas. Siit teine ksimus kuidas suhtute mttesse ot-seselt piirnevate krun-diomanike teavitami-sest?

    Jri-Ott Salm

    Rain Kesperitee-ehituse spetsialist

    Kaevetde eeskir-jas ei ole sellist nuet, et tde tegija peaks linnatnaval planeeri-tavatest tdest tea-vitama lhedal olevate kruntide omanikke. Kui tid tehakse sissesi-duteedel, siis vajadusel omanikke ka teavita-takse.

    Allikas: Tartu LV

    LUGEJA KIRI

    MEIE NAISED22. aprill 19.00 Vanemuise Teater v/m

    KAITSEINGEL MINU LAL14. aprill 19.00 Luunja Kultuurimaja

    Piletid Piletilevist, Piletimaailmast ja kohapealt.Vana Baskini Teater

    Sallijad hivavad KESKVLJAKULaupeval kell 15.30 ko-gunevad Raekoja platsile kodanikud, kelle hinnan-gul on mustanahalistele ja moslemitele osaks saa-nud ebaiglus le igasu-guse piiri linud.

    Ametlikult hiskonna the-lepanu vgivallale, rassismile ja ksenofoobiale juhtimiseks suu-natud protesti phieesmrk on korraldaja Miiko Kottise snul see, et poliitdebatt riigis konst-ruktiivsemaks muutuks. Seni on see toimunud nii, et minnakse ebatsensuurseks, vitis ta. On inimesi, kes lhtuvad rassistlikest alustest. Oleme selle vastu, mil-le kohta vib-olla kige tpsem sna on vihahutamine.

    Sobimatu suupruukimise eest ti Kottise esile kaks nime. Va-nematest snavttudest viks vlja tuua Martin Helme kui on must, nita ust, vitis ta. Hil-jem pani Mart Sander htulehes vrdusmrgi moslemite ja terro-ristide vahele. See lheb konk-reetselt vihahutamise alla!

    Kottise rhutas siiski, et ees-mrgiks pole kellelgi suud kinni panna, vaid thelepanu juhtida. Mnikord teevad inimesed sel-liseid snavtte nii, et ise ei saa arugi. Mitte et Helme ja Sander midagi mrkama hakkaks, aga snum on just teistele: rge teie nii tehke, pakkus ta. Vib-ol-la paneb see jrgmiseid inimesi

    enne snavtmist end teemaga rohkem kurssi viima. Otseselt keelata ei saa, veidi mjutada aga kll.

    Miks aga siduda omavahel tin-gimata rassism ja vgivald, kui reaalsuses jb esimene ju sageli verbaalsele tasandile? Meil on mure, et pagulasteema mber keerleva virr-varri tttu vib uueks Jaanuseks (kesklinnas teadvusetuks pekstud mees) saa-da mni vahetuslipilane vi tu-rist, snas teine korraldaja Luule Lille. Seda just eelarvamuste ja valesdistuste alusel, kus ae-takse sassi araablased, mustana-halised, moslemid, pagulased, vahetuspilased ning turistid, kes muutuvad rassisti jaoks kik heks mooramaaks.

    Hirmus pilt Krooksu eestKottisse vitel on rassismitee-

    ma eriti pevakajaline just heade mtete linnas, kus palju vlistu-dengeid tihedalt koos on. On siis kedagi juba ka nahavrvi alusel rnnatud? Neid niteid ikka on, kinnitas ta. Alles hiljuti lugesin lugu mehest, kellel nat-silipp kes oli. Teda mindi kll keelama, aga sellest ei juhtunud mitte midagi, aktsioon ei lppe-nud. Samuti olen ninud pilte natsipunkaritest, kes Krooksu ees natsistliku Blood & Honour smboolikaga poseerivad.

    Lisaks on korraldustiim Lille snul mrganud, et on esile ker-

    kinud alternatiivsed meedia-kanalid, kus rhutakse sensat-sioonilistele pealkirjadele, aga ignoreeritakse allikakriitilisust ja ajakirjanduseetikat, ning kus vljaanne ise nib lootvat suure klikiarvuga seonduvale reklaa-mirahale rohkem kui uudise sisule. Iga vgivallategu on tra-gdia. Miks nib mne jaoks olevat suurem tragdia see, kui teo toimepanija oli moslem? ksis ta. Sallijad ei salli neid, kes ei salli!

    Pool tundi vltav ritus viks Kottisse hinnangul olla vl-junduks senistele vaikijatele, kes ideedega kll nustuvad, kuid pole seni julgenud oma seisukohta vlja elda. Jagame flaiereid, plaanis on knede ring ruuporitega kik soovijad saa-vad rkida. Kutsume kohale ka eraldi knelejaid, et poole tunni jooksul ikka vimalik tihe te-gevus kiks ja niisama ei passi-taks. ks mte oli Silver Mei-kar, andis ta saabuvast aimu.

    Turvalisuse prast sallijad ei muretse, sest politseiga on tegevus koosklastatud ja ini-mesed isegi valvsad. Hangime tuttavaid, kes kigel silma peal ja melu leval hoiaks, et keegi kuhugi uitama ei lheks. Kui ka peaks mingi vastasleer tekkima ja keegi midagi skandeerima hakkama, hoiame meie kokku, lubas Kottisse.

    KAUR PAVES

    Rassismivaenajate ettekujutus huumorist. FACEBOOK / SIND ON MRGATUD, RASSIST

    Mootori ja veermiku remont livahetus ja korrosioonitrje Rehvide mk ja montaa

    Saadaval palju teisi mte.

    175/65 R14 al185/65 R15 al 195/65 R15 al 205/55 R16 al 205/60 R16 al 215/55 R16 al 215/60 R16 al 215/65 R16 al 215/50 R17 al 215/55 R17 al 225/45 R17 al

    225/50 R17 al 225/55 R17 al 225/60 R17 al245/70 R16 al 225/65 R17 al 235/65 R17 al 235/60 R18 al 195/70 R15C al 205/65 R16C al 215/65 R16C al 235/65 R16C al

    TUDORI AKUDE MK(garantii 3 a)

    UUED REHVID SIDUAUTODELE,KAUBIKUTELE JA DIIPIDELE

    AS SADLO

    Y

    ER 817.30L 914

    Ravila 51, TartuTel 534 534 99 5664 3661 744 7719

    RAVILA

    BETOONI

    www.sadloy.eewww.pkp.ee

    34 36 37 39 45 48 48 56 54 54 44

    55 57 79 78 62 66 73 49 59 55 70

  • 4 UUDISED Neljapev, 7. aprill 2016

    Jrelmaksuvimalus kuni 6 kuuks (intress 0%)

    Kehtib, kui tellite korraga aknad, aknalauad, paigalduse ja sisepalede taastamise.

    Palju eri mdus valmis aknaid laos!

    Tel 736 6886, 5645 2502, 501 6158

    [email protected] www.aknaari.city.ee

    Aleksandri 1-4,TARTU

    Aprilli lpuni AKNAD kuni

    -65%

    Harimatu kassikusi hvitab TEADLASE VANADUSPLVETrepikoda lakkamatult nnistav kaslane on Annelinna pensionri elu talumatuks muutnud. Siiski ei nua ta ktte-maksu, vaid et naabrid haridustasemelt talle jrele juaksid.

    Pikal tnaval elusgist veet-va etnoloogi Mare Piho jaoks on taas ktte judnud aasta ebameeldivaim aeg, mil loodu-se kutse Pika tnava kodumaja kiisu aktiveerib ning see kori-dori rgsel kombel ra mrgis-tab.

    Kaks miinimumpalkaSee kass kuseb ja terve

    maja haiseb, vttis erudeeri-tud proua olukorra ties t-siduses kokku. Keegi ei julge omanikule midagi elda, sest ta on ise siin juhtkonnas. Ise-

    enesest pole ta paha inimene. kki lihtsalt ei tea, et kassi ei tohi nii pidada?

    Sdlase nime hoiab Piho siiski elutargalt enda teada. Ma ei taha kttemaksu, ma tahan, et kirjutataks artikkel, sedastas ta oma nudmise. Majas on kik vanemad ini-mesed, nad ei soovi temaga tlli minna. Teate ju kll, kui lhed noorema inimesega tl-li, siis vib sealt teab mis vlja tulla. Oleme asja arutanud,

    aga temaga otse rkida ei ole mtet saame endale ainult vaenlase.

    Loomakaitse liidu jurist Pil-le Tees soovitas omavaheliste suhete reguleerimisel lhtu-da ennekike Tartu kasside ja koerte pidamise eeskirjast, mis stestab snaselgelt, et tegevu-sega ei tohi hirida avalikku korda ega teiste isikute rahu. Eeskirja titmist kontrollib politsei vi kohalik omavalit-sus, kuid selle rikkumise eest saab maksimaalselt 800-eu-rose trahviga vrteo korras loomapidajat karistada ksnes siis, kui on phjustatud varali-ne kahju vi tekitatud tervise-kahjustus.

    Piho rhutas siiski, et amet-likuks ta asja ajada ei soovi ja ennekike peaks tee hisn-neni kima sdametunnistuse kaudu. Kellegagi tlitsemiseks

    ei jagu telus endast kik andnud vana-proual ja tema kam-raadidel lihtsalt judu. Inimene vib-olla liht-salt ei saa asjadest aru. Tal on kass, keda ar-

    mastab, ja kaks ttart, kes kas-siga hsti sobivad, pakkus ta. Kastreerigu ra ja pangu liiva, nii nagu kik teised teevad!

    Munad mahaTees juhtis aga thelepanu,

    et omanikuta vi loomapi-daja juurest lahtipsenud loomad loetakse seaduse jrgi hulkuvateks, kui nende omanikku ei ole vimalik tu-vastada. Seaduse jrgi tuleb kohalikul omavalitsusel kor-

    raldada esimesel vimalusel hulkuva looma kinnipd-mine ja varjupaika toimeta-mine, tsiteeris ta. Kui oma-nik kindlaks tehakse, siis tuleb temal hvitada pd-mise ja vajadusel ka varjupai-gas pidamise kulud. Samas kinnitas Tees, et enne linna jutule minekut tasuks igal ju-hul proovida omaniku poole prduda ja rikkumiste taga-jrgi selgitada.

    Pris ked rpes istunud Piho ei olegi. Oleme pr-dunud loomaarstide poole ksimusega, kas on olemas sellist vedelikku, millega prit-sides kass konkreetsesse kohta kusele ei lheks. eldi, et see maksab 12 eurot majarahvas nustus selle ra ostma, r-mustas ta.

    Kogemused koeragaSamuti vttis daam mingil

    phjusel letti sotsiaalttaja. See aga soovitas mul miilitsa poole prduda. Seal simas naine mind korralikult lbi, vga inetu jutuajamine oli. Siis kui talle meelde tuletasin, et kne salvestatakse, muutus kne viisakamaks, mee-nutas ta lbielatut.

    Minevikus samuti neljajalgsetega kim-pus olnud Piho on toona proovinud ka klassikalise-maid meetodeid, kuid need on toonud vaid pet-tumust. Eelmises kohas, kus 15 aas-tat tagasi elasin, oli ks

    vga kena koer. Peremehed elasid teises kohas ja nende ema kis koera ks kord pe-vas toitmas. Koer ulgus 24 tundi pevas, rkis ta. Kui asja ajama hakkasime, siis see mees hvardas meid fsili-selt. nneks ms ta lpuks korteri maha ja kolis ra. Ta-han rahulikult elada, ma pole enam noor.

    Tees mrkis, et tegelikult vib juriidilise survega min-na veelgi kaugemale. Ko-hustus tagada kaaskodanike rahu tuleneb ka erinevatest omandiigust reguleerivatest stetest: korteriomandi-, asja-igus- ning ka korterihistu seadus. Korteriomandisea-dusest tulenevalt on omanik kohustatud hoidma omandi reaalosa korras ning hoidu-

    ma tegevusest, mille toime teistele kor-

    teriomanike-le let ab o m a n d i t a v a k a -

    s u t u s e s t tekki-

    v a mju

    niteks kui kasside vlja-

    heited on pidevalt trepikojas, selgitas ta. Kui omanik on

    korduvalt rikkunud teise omaniku suh-tes oma kohustusi

    ja tema hisusse kuulumist ei pee-

    ta enam vimalikuks, vivad teised nuda, et ta oma korte-riomandi vrandab.

    Lpp matsluselePiho hinnangul taandub

    olukord, kus ta peab alata-sa prast koridori lbimist saapataldu pesema ja riideid tuulutama, ikkagi haridus-ssteemi puudujkidele. See inimene on maalt tul-nud, harimatu ja ebaintelli-gentne, aga mina ei kavatse teda isiklikult harima ha-kata. Ma tahan kogu sellele Eesti matslusele mingil moel lpu teha, resmeeris ta. Aga kui keegi mind ei aita, las ta siis kuseb ka jrgmisel vabariigi aastapeval.

    Juhuks kui igustermini-test pungil tekst Pihole kau-geks ji (juristide jutust ju normaalne inimene aru ei saa), tegi teemast oma kok-

    kuvtte ka esiloomakaitsja ja endine telengu Heiki Valner. Ametnikud vi-

    vad kll kiksugu ettekir-jutisi teha, aga lppkokku-vttes vib iga inimene elda, et teda miski hirib. Mne-le ei meeldi, et kajakas le lendab vi kui kellelgi koer korteris haugatab sellist hirimist ei saa siiski akt-septeerida, mrkis ta. Selge on aga see, et koridoris loom iseseisvalt kia ei tohi. Haisu ei tohi ka korterist tulla ning see on juba veterinaar- ja toi-duameti rida selgeks teha, palju seal kasse on ja mis tin-gimused neile loodud on.

    KAUR PAVES

    Kui keegi mind ei aita, las ta siis kuseb ka jrgmisel vabariigi aastapeval.

  • Neljapev, 7. aprill 2016 5REKLAAM

    Parimad pakkumised!

    11.04 - 17.04

    25% TOPELT-BOONUS kuni11.04-17.04

    11.04.17.04.2016

    11.04 - 17.0411.04 - 17.04

    MNGUASJAD

    PUNANE GREIP 1 kg

    075Valio EESTI JUUST VIILUTATUD 500 g (3.50/kg)

    175 (3.79)Luxus KOHVfi lterjahvatus 500 g (5.78/kg)

    289(4.54)

    Casatrend STEKUUBIKUD 96 tk (0.02/tk)

    229(3.29)Icepeak NAISTE TREENINGJAKK 36-44, lilla

    1999 (49.95)

    Icepeak LASTE TUULEJAKK128-164 cmvrvivalik

    1999(39.95)

    LASTE SANDAALIDfuksia, sinised, 25-36

    995 (15.95)

    Fiskars POTT 3 l, Classic

    2290 90Fiskars FILEERIMISNUGA 20 cm,KOKANUGA 16 cm

    1190(16.90)

  • 6 Neljapev, 7. aprill 2016RAHVA HL

    500-eurone jb tartlasele unistuseksTartu Ekspress kis linnatnavail ja uuris kodanikelt, kui kuumad on suhted sularahaga. Kas tartlane on mitme-sajaseid oma srmede vahel krbistanud ja kas igatsus Eesti kroonigi jrele vahel peale tuleb? Mida aga arvata Rootsi plaanist kaotada sulara-ha sootuks kibelt?

    STEN SANG

    Marge (29) tudeng

    Kige suurem eurorahatht, mida olen kes hoidnud, oli autoostuga seoses 500-euro-se kupr. Olen oma silma-ga ninud kiki suuremaid rahathti. Pean mainima, et Eesti kroon oli omasem ja ka kaunima disainiga. Euromn-tidel on veel vrtus, sentidel kadus see idee ra. Hinnatase on leldiselt tusnud. Kuid enim tunneb seda vast, kui on soov einestada kohvikutes ja restoranides. Mul ei ole mida-gi sularahast loobumise vastu, samas ei pooldaks sama ss-teemi loomist Eestis.

    Marko (37)reisikirjanik

    Suurim minu srmede vahel olnud kupr oli viiesajane ja ksil oli narkotehing... okei, tegin nalja praegu! Tegelikult viiesajane ikkagi, aga ks ma-jandustehing oli vaja teha lu-naeurooplastega. Seal on suu-remad kuprid vist au sees. 200-eurost ninud ei ole kum-malisel kombel, teisi aga kll.

    Euro on palju kehvema vli-musega kui kroonirahathed olid. Euroga on hea rahvus-vaheliselt arveldada, aga kuna enamasti liigun Venemaa va-het, siis pole vahet, et kas ko-dumaal oleks kibel kroonid vi eurod. Nostalgiat krooni jrele ei ole, kui vlja arvata euroga kaasnenud totaalne hinnatus. ldse ei meeldi see, et pksitaskud pidevalt mnte tis on! Euro on igal pool teenuste ja toodete hinda tstnud. Nendel riigiisadel, kes rkisid eurot propageerides, et hinnad ei tuse, vaid lange-

    vad, tuleks krid pihku vtta ja vga kvasti pigistada.

    Rootslased on viimastel aas-takmnetel hiilanud igasu-guste haigete ideedega selle hbistavale vljasuremisele mratud rahvuse eeskuju ei maksa mingil juhul jrgida. Ainult pangakaardiga arvelda-mise fnnid elagu le esimene suurem elektrikatkestus vi internetihenduse probleem siis saavad ise ka aru, kui lollid nad on. Linnar Viik vib rkida palju tahes IT-sektori vludest, aga ma tahaks nha, kuidas ta oma tahvelarvuti ja pangakaardiga puid lhub vi ekstreemsetes oludes ellu jb.

    Heli (32) kokk

    Suurima kupriga kokku-puude oli siis, kui klient mak-sis 500-eurosega, igemini tahtis vist seda lahti vahetada. Mnest kroonikuprist on euro isegi ilusam. Kige ilusam oli ikkagi 500-kroonine. Lh-tudes patriootlikust mtlemi-sest, et Eestil oleks titsa oma raha, siis tahaks kll kroone tagasi meile. Eks see ole sa-mas hea euro tuleku juures, et enam ei pea euroliidu riikides reisides vaeva ngema valuuta-vahetusega.

    Hinnad on euro tulekuga kll tusnud. On veel inimesi, kes sellest hsti aru ei saa, sest numbriline summa tundub ju kroonidega vrreldes viksem. mber arvutades paneb hku ahmima.

    Rootsi plaanist sularaha ra kaotada arvan, et eks keegi peab sellega alustama, eks see saab pris lbus olema. Ai-nult pangakaardiga olen val-mis arveldama, kui tehnika kogu aeg korralikult ttaks,

    aga muidu tundub veel suhte-liselt hull ettevtmine olevat. On juba kllaga olukordi ol-nud, kus kaardiga maksta ei saa, kuna tehnika jupsib ja su-laraha ka pole.

    Kadi (29)kodune

    Kige suurem minu kes olnud rahatht on 100-eurone olin poekassas teenindaja. Mulle meeldis Eesti kroon rohkem, kuna kik paberist rahathed olid mnusalt hesuurused. Mnes mttes igatsen vana raha tagasi kll, aga samas olen juba vaikselt ra harjunud eurodega. Eurode puhul meel-dib vga see, et turvaelementi-dele on pratud suuremat t-helepanu. Neid jrele teha on vimalikult raske. Samas ka kroonidel ei olnud midagi viga.

    Euro on paraku hindu tst-nud, eriti tarbekaupadel nagu toit, riided ja raamatud. Usun, et sularaha ra kaotamise plaan ei ole eriti mistlik, kuna on endiselt selliseid kohti, kus ei saa pangakaardiga maks-ta. Ise kasutan sularaha pris vhe. Kui ikka vimalus, siis teen makse pangakaardi vi -lekandega.

    Kaido (31)soojustaja

    Kige suurem rahatht on ol-nud minu peopesas 500-eu-rone: tervelt neli tkki tulid nagu palgana. Olen ninud li-saks 200-eurost ja sedagi kes hoidnud. 100-eurost pole veel ktte saanud. Mulle isiklikult meeldisid ikka Eesti rahathed rohkem kui eurod, need teki-tasid seda kodumaa tunnet

    rohkem. Eurod ei ne paremad vlja ja loodan, et ehk kunagi tuleb Eesti riigile kroon tagasi.

    Euro on ikka hindasid tstnud, minu meelest just toiduainetel ja kttel. he- ja kaheeurose mndi kujun-dus on samas veidi kihvtim kui Eesti hekroonisel. t-len ausalt, et sularaha kao-tamine ei mjuta mind isik-likult mitte mingil moel. Pangakaarti kasutan enami-kel ostudel.

    Merlin (27)vabakutseline

    200-eurost olen oma kes hoidnud, aga enam ei mleta, millega seoses. 500-eurost ni-nud ei ole. Ei mletagi krooni enam eriti, seega ei oska ka. Al-guses olid eurod imelikud, aga nd ammu ra harjunud ja ei mtle enam sellele. Kui ava-neks vimalus kroone tagasi saada, siis see juhtuks nii ehk naa ning arvatavasti ei neks need enam endised vlja, vaid saaksid hoopis uued nod ja te-gumoed. Raha on raha. Tehtud peamiselt puuvillast, tis tur-vaelemente ja vesipilte. Peale kujunduse ja mtude pole mitte mingit vahet. Peaasi, et teda jaguks.

    Kindlasti on euro tulek hin-du tstnud. Niteks tikutoos maksis vanasti 10 kroonisenti. Ndseks pole eurodes isegi mitte nii vikest raha olemas. Seega kindlasti mingite as-jade puhul on ta hindu tst-nud. Hinnad oleksid jtkuvas kasvus kindlasti ka kroonide-ga olnud, aga kui mnda asja arvutada mber kroonidesse, siis on ilmselge, et puhtalt inf-latsiooniga poleks asi nii palju maksnud.

    Ma ei usu, et Rootsi saab su-larahast loobuda ja isegi kui saab, siis Eestis pole see niipea vimalik. Makseterminalid sltuvad puhtalt interneti-hendusest ja peaksid toimi-ma rikkevabalt 24/7. Paraku see isegi tnapeva nutiajastu juures pole vimalik. Alatihti on poes kaardimakse maas. Lisaks arveldavad sularahaga paljud vikeettevtjad, kes ei saa endale kaardimakse ter-minali lalpidamist lubada vi kelle kive on selleks liialt vike.

    Head lapsevanemad!

    2015. ja 2016. a. sndinud lastele on

    Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud

    kinkeraamat Pisike puu. Raamatu saab

    ktte Tartu Linnaraamatukogu

    lasteosakonnast (Kompanii 3/5)

    E-R 9-20, L 10-16 vi lhimast harukogust.

    Kaasa vtta lapse isikukoodiga dokument.

    Info: www.luts.ee, tel 736 1390.

    SOODNE RENDIBUSS9 kohta 7 l/100 Alates 50 /pTel 505 4018

    Tartu RendibussTulge proovim

    a ja avastma uusi maitseel

    amusi!

    Toit koju ja kaasa-10% -10%tudengitele kaasa

    BRONEERI maitseterikas

    SGILAUD meie juures!

    Pakume

    ja palju muud head.maitsvaid samosasid, erinevaid

    naanleibasid, India-prast tandoori ahjus kpsetatud kebaabi

    Tel 740 1606, 5668 3044

    [email protected]

    himaalajajutud.ee

    restoranhimaalajajutud

    Kni 5b, TARTUEN kl 1122RL kl 1123 P kl 1222

    Tiibeti, tandoori ahju ja india restoran

  • Neljapev, 7. aprill 2016 7REKLAAM

    KEEVITUS-TEENUS malm alumiinium roostevaba

  • 8 REKLAAM Neljapev, 7. aprill 2016

  • Neljapev, 7. aprill 2016 9SPORT

    Meeletu ja meeleolukas MEHIKEVrad inimesed tule-vad ktt suruma. t-levad, et varem, enne koondise etteasteid, nad ei teadnud vrk-pallist midagi, ndki ei saa kigest pris aru, aga vaatavad kindlasti tulevikus ja elavad kaasa. Mis siis ldse, kui see ka ei innusta?!

    Nii rgib tismees, mitte mingi ajutisest tuntusepu-hangust puhvi linud poi-sinolk. Jeesuseas pereisa, kelle suunas sageli lendab hellitusnimi Mehike. Emot-sioonidest pulbitsev sell, kes vrkpallivljakul uskumatu akrobaatika abil lootusetuid palle les tuues kiirelt publiku poolehoiu vidab. Endast pea kaks korda pikemate kaaslas-te vahel vlguna shmiv Rait Rikberg.

    Tartu vrkpalli kilakuju, mne arvates suisa maskott. Pere Leiva srgis alustas ta 2001. aasta sgisel, ega ole va-hepeal kordagi koduklubile truudust murdnud. Eesti-si-seselt pole ninud kolimisel mtet. Vljast pole htki ah-vatlevat pakkumist seni tul-nud, pole phjusi kaugelt vaja otsida. Nd, mil pean vas-tutama laste ja pere eest, uisa-pisa kuhugi niisama maailma avastamise korras ei torma ka. Samas pole lootust maha matnud. Edukas koondisesuvi ja ehk avanevad uued uksed. Olen kindlasti valmis tsise tehingu korral end proovile panema.

    Vike kasv, aga suur sdaPallisaalini viiva tee leidmise

    lugu klab ka lihtsamast liht-samalt. Teise klassi kehalise tundi tuli Alar Kaljuvee. Vis-kas poiste tegemistele hindava pilgu peale ja kamandas: Sina, sina, sina ja sina! Vot sel peval see kell spordikoolis kohal olla, hakkate vrkpalli mngima. Ja jutul lpp. Keegi ei ksinud, kas tahad vi mis vanemad ar-vavad.

    Ma ei teagi tpselt, miks mina ka, pab Rait takkajr-gi meenutada spordimehe too-rikuna klbulikuks osutumist. Vike olin ma siis ka. Ehk teistest vledam. leldse lbi elu on mul pallimngud ise-enesest vlja tulnud ehk kesk-misest paremini. Vanakooli mees, neil lihtsalt on silma, tunnustab pallur oma esimest treenerit.

    Kas oli materjal sedavrd

    hea vi Kaljuvee petuskuns-tis asi, igatahes troonis Rik-berg hes trennikaaslastega nii A kui B klassi noortes Eesti meistrina. Tema nimi kirjutati ka aasta parimat sidemngijat mrkiva diplomi peale.

    Sportlaskarjr sides ol-nuks kindlasti hulka loomin-gulisem. Libero vimalusi srada tuleb harva ette. Ena-masti vaja teiste snnikut roo-kida, tuletrjuja ametit pidada. Aga kui krgliiga meeskond toona juba huvi ilmutas oh sa taevas, ma oleks olnud nus kskik kui sgavale pingiot-sale maanduma vi kasvi vee-pudeleid tassima, ei hakanud Rikberg noorukina pikalt mt-lema, kui sidemehe lootused tuli maha matta ning toona al-les reeglimuudatusena lubatud kaitsemngija rollis kastanid tulest tuua.

    Start polnud paha. Taga-sihoidlikku kasvu kompen-seerimas ennastohverdavad sukeldumised ja metsik star-dikiirendus. Klubi varustaja kurdab naljaga pooleks siiani, et kui teiste mngija norm on paar paari tosse hooajas, siis Rikberg lhub neid vhe-masti kaks korda niipalju. Iga-tahes mahtus Rikberg koondi-se vaatevlja juba oma esimesel krgliiga aastal.

    Tegelikult olen hilise aren-guga, tmbab peakangelane kiituserongile pidureid. Sain mingi tasemeni, aga sealt eda-

    si judmaks lks palju aastaid vaat, et paigal seistes. Ega pole ka Eestis learu palju neid treenereid, kelle ampluaas spetsiaalselt vastuvtt ja kait-semng. Nd Cretu (vrk-pallikoondise rumeenlasest peatreener) ajastul vetakse iga mnguelementi palju de-tailsemalt ette ja rohkelt nu, abi, npuniteid on jagunud ka mulle. Loodan kll, et mu vi-mete lagi pole veel kes.

    Erinevalt niteks korvpal-list, kus mngijad peavad ole-ma jrjest universaalsemad, liigub vrkpall vastassuunas. Aina enam tekib kitsa rolli mngijaid. Eraldi kaitsev ja rndav nurk. Pole mingi ime, et tippsatsis leidub mees, kes

    kibki ainult korra paar platsil servimas. Ja need paar punk-ti vivad otsustada mngu. Libero asi peale kaitset on minu silmis ka emotsioonide leval hoidmine, ergutamine. See positsioon nuab hea teh-nika krval ka parajalt kreisit pshholoogilist poolt.

    Koondise patriootKui nii mnigi kpsemas eas

    pallur eelistab suvise koondi-ses rassimise asemel vaba aja phendada perele, kosutada tervist, siis Rikbergi soontes voolab dini sinimustvalge veri. Olgu vi neljanda varu-mehena, kunagi pole ta kutset tagasi lkanud. Vastupidi ise on ta laagrisse trginud lausa

    poolvigasena. Sest tunne sees tleb nii. Ma tahan esinda-da, mngida Eesti srgis. Sel-lest suuremat au pole olemas. Spordivallas on ks minu suur unistus juda EM-il kaheksa hulka. Seni veel titumata, aga 2017 viks see ju vabalt juhtu-da.

    Asjaolu, et Rait alles kosub plveoperatsioonist, mis teda juludest saati palliplatsilt eemal hoidnud, ei puutuks justkui asjassegi. Enese- ja si-hikindlana loeb ta peast ette hoopis terve suvise graafiku, mis koondise krvalt vaba aega jtab pelgad loetud ndalad.

    Olen seni suhteliselt n-nelikuna psenud pikim vigastus on mnguajast r-

    vinud vaid mne ndala. Sel korral vajas plv taastumi-seks pikemat aega. Ise juba kibeleks tagasi, ega jalgki hda tee, aga spetsialistid hoiatavad, et kiirustamine vib kaasa tuua hoopis tsi-sema tagasilgi, mis oma-korda vib kabelimatsu anda kogu karjrile.

    Mis iganes ajal vi phjusel mngijaplv lbi saab, on Rai-dil edasi plaan treenerileiba haugata. Maitse on juba suus tnavugi on ht-teist selles vallas proovitud. Ja kui vrk-palliklubide uksed peakski jma suletuks, siis ehk pres-sib sisse mnest tennisehalli omast. Selleks tuleb mistagi ppida, koolitustel kia. Inim-tbina, usun, et sobin selli-sesse rolli. Olen thelepanelik, kriitiline, otsene suhtleja, aga mitte konfliktne vi iriseja. Mitmed krvalseisjad, kellel loo tarvis Rikbergi iseloomus-tada palusin, tid samuti esi-mese asjana vlja optimistliku hoiaku. Pole eestlane! arvas ks. Tunneb rmu, mitte kahjurmu.

    Hinnatud keelemeesTennisehallist vib tegeli-

    kult Raiti otsida juba praegu. Paljud teevadki seda, kui soov reketile uut keelestust saada. Rikbergist paremat sel alal tuleb Tartust tikutulega taga otsida. Alguse, nagu elus asjad ikka, sai praegune t juhus-likust proovimisest kmne aasta eest. Nd askeldab osa-vate nppudega mees Thtve-re tennisekeskuses moodsa masina taga mitmel peval ndalas.

    Aga see nimi ikkagi Mehi-ke? Sdistav pilk tuleb suu-nata sajandi algusesse Argo Araku suunas. Vru turniiril rivistusse marssinud koljatil ei jnud vist nooruki nimi esimese hooga meelde. Igata-hes urises ta midagi stiilis kus see vike mehike ji nd. Sealt saati on Mehikese nimi nagu kitiga Raidi kljes kinni. Tsi kll aastate edenedes on sellest vormunud ka lhem, pi-sut vrikam versioon Mees. Lihtsalt Mees.

    RASMUS REKAND

    Paljud tennisesbrad hindavad Rait Rikbergi keelestusmasina taga vaat et enamgi kui palliplatsil. Niteks mrtsis kis tema ke alt lbi 140 reketit. RASMUS REKAND

    Nagu traditsioon ette neb, tuleb raudselt volletada 23. detsembril, olgu siis poris vi pakases. ERAKOGU

    BUSSI RENTCitroen Jumper (2014) 9 kohta psikiirushoidja

    diisel 110 kW USB AUX konditsioneer istmed reguleeritavad krge

    8,8 l/100 km

    511 [email protected]/buss

    alates pev50

    Rendiauto

    Pikk 12b, Tartu tel 734 3888, 5664 3979ER 1018, L 1015, P suletud

    Erootiline pesu naistele ja meestele (body'd, sukad, neglieed jm) kostmid sutantsijatele DVD-d ajakirjad kingitused

    seksuaalelu abivahendid tellimine kataloogist

    erootikakaupluswww.liblikad.eu

    XII Rahvarivapev Laupeval, 16. aprillil Tiigi Seltsimajas kell 1113

    - m, osta ja vaheta! Oodatud on etnograafiliste rahvarivaste hamed, srgid, kised, pksid, seelikud, plled, vestid, kampsunid, pikk-kuued, suur-rtid, vd, sukapaelad, tanud, kaapkbarad, murumtsid, sled, preesid, helmekeed, kotid.

    - Kuidas muuta etnograafilise detaili vi esemega argi- ja peorivas rahvuslikuks? Nuandeid jagab Age Raudsepp ERMist.

    Kell 11 rahvarivakirbukas

    Kell 12 seminar

    kultuuriaken.tartu.eeSisseps PRII.

  • 10 KULTUUR Neljapev, 7. aprill 2016

    Palametsapajatused

    373.

    Verine pulmakleit ja kuumad itaalia mehedLaupeval Vanemuise vikeses majas esieten-dunud Gaetano Donizetti ooperis Lucia di Lam-mermoor pritsib hoole-ga verd, armukadedust ja sgavat meeleheidet.

    Keskmine eestlane kannatas kik vapralt ra ning etenduse lpus jaksas tubli viis minutit ksigi kokku la. Julgemad publiku seast saatsid teele m-ned braavod hurmava Arturo (German Gholami) kummar-damise peale.

    Mul on kogemus nii balleti kui ka opereti vaatlemisega, seekordne phkel kuulus aga ooperi valdkonda. Esimesed minutid laval toimuvat jlgides sattusin tsisesse kimbatusse. Lisaks natukene kaugeks j-vale lavalisele tegevusele oli kogu laulutekst puhtas itaalia keeles! nneks taipasin hel hetkel pilgu krgemale tsta ning sain abi ekraanil jooksva-telt subtiitritelt.

    Abi on siiski natuke palju eldud, kuna philised fraa-sid klasid umbes jrgmiselt: Ooo, nnetu elu! Ooo, viha on suur! Ooo, pikne lb mu hinges! Nii ma seal muudkui noogutasin mistvalt peatege-laste hirmsa hingevalu peale. Ise samal ajal peas mlgutades, kui erinevad ikka eestlased ja vhe kuumema verega rahvad armastajatena on.

    Kui eestlane noaga rhkle-ma kukuks nnetu armastuse peale, satuks ta kiiremas kor-ras raviasutusse. Lavalaudadel visid oti armastajad hata ja ohata igas asendis ksteise jrele ning pettumuse korral sobis mned korrad ka pist-odaga susata. Keegi ei pannud pahaks ning pigem kiideti igasugused levoolavad tun-deavaldused igati heaks. Pikne ju krkis hinges ning parata polnud midagi!

    Lavastus ise algabki peakan-gelanna Lucia venna Enrico (Jnis Apeinis) hirmsa viha-purskega. Mehe kahtlased

    parteieelistused on ta hvingu rele viinud. Psta saab vaid oma e parseldamine kasuli-kule ripartnerile, kaunismees Arturole. Lucia (Henriette Bonde-Hansen) ise seda meelt ei ole ning armastas meeletult hoopis venna vihavaenlast Ed-gardot (Federico Lepre). Stse-naarium nagu keskmises Meh-hiko seebis!

    Kuum itaallane klmaksDetailidest jid kohe etendu-

    se alguses silma lapitud tapee-diga sein ning teibiga paranda-tud suur aknaruut. Hirima jnud pisiasjad said oma loo-gilise lahenduse, kui tapeet etenduse edenedes ohtralt rappimist sai ning aknaruutki korralikult sisse peksti.

    Erilise smpaatia plvis pi-devalt ringi heljuv kummitus Marika Aidla esituses. Vaim on lahkunud nnetult otsa saanud naise kehast. Muidugi on naine hukka saanud armu-kadeda mehe noahoobist ning kukkunud purskkaevu, mille vesi prast punaseks kui veri muutub.

    Taaskord tmbasin kiire paralleeli oma rahvuskaaslas-tega. Omast kest vin elda,

    et keskmine armukadedus-hoog piirdub omaette nurgas podisemisega ning prouale pistoda ribide vahele justkui paigaldama ei kipu. Veel v-hem kipuks kogemata susata saanud prouat purskkaevu ve-delema jtma. Erinevad maad ja erinevad kombed, pidin taas tdema.

    Parima stseenina mrgin ra meelevaldselt abiellu sunnitud Lucia veret oma vastse abi-kaasa Arturo kallal. Naise hab-ras meelemistus pani ametli-kult pillid kotti just pulmal. Kuum itaallane tehti klmaks kui kehva restorani kana. Nai-ne seevastu sai veretst veel srtsu juurde ning muudkui laulis he aaria teise jrel oma vastavas veristatud pulma-kleidis. Minu ettekujutus oma tulevastest pulmadest sai h-vitava lgi. Lauanudest piir-dume ilmselt ainult lusikate kasutamisega.

    Sel hetkel mtlesin: ehk oleks mdukas ttamine piinatud Lucia mistuse juures hoidnud. Ilmselgelt oli vaesel naisel liiga palju vaba aega, et end hulluks melda ja iga akna peal armastuse jrele hata.

    STEN SANG

    Lustakas veret ji kriitik Sten Sangale kultuuriliselt kaugeks. MARIS SAVIK

    LAEN KODU OSTUKS, REMONDIKS JA EHITUSEKS. LAEN KORTERELAMULE.Tutvu tingimustega www.eluasemefond.ee ja vajadusel konsulteeri telefonil 742 3292. Laen on finantskohustus. Mtle lbi oma rahalised

    vajadused ja laenu tagastamise vimalused.

    Krediidi kulukuse mr on 6,36% ja krediidi kogukulu 5812,50 tingimusel, et laenusumma on 5000 , fikseeritud

    intressimr 6% aastas, thtaeg 5 aastat ja lepingutasu 25 .

    sihtasutusTARTU ELUASEMEFOND

    B-kategooria kursus SOODUSHINNAGA 360

    A-, B-, BE- ja C1-kategooria kursused

    Aleksandri 6, Tartu, tel 7 367 900, 52 46 220

    B-kategooria kursus SOODUSHINNAGA 360

  • Neljapev, 7. aprill 2016 11REPORTAA

    Kevadine levaatus ja rehvivahetus alates 32

    Talveunest les!

    Vaheta oma siduki rehvid Silberauto esindustes ning meie vaatame lisaks le, kuidas Teie siduk kevadeks valmis on.

    PAKETIHIND SISALDAB JRGMISI TID: rehvivahetus ja tasakaalustamine veermiku ja phjaaluse kontroll pidurite kontroll tulede kontroll ja reguleerimine kojameeste ja esiklaasi kontroll.

    Paketihind alates 32 kehtib siduautodele kikides Silberauto Eesti AS esindustes 30. aprillini 2016. a. Ksi oma sidukile ka rehvipakkumist.

    Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Jrvevana tee 11, tel 626 6000 lemiste, Peterburi tee 50a, tel 605 6950 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 Prnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Kuressaare, Tallinna 82b, tel 453 1423 Viljandi, Pargi 3b, tel 435 4911 Jhvi, Jaama 42a, tel 611 9733 www.silberauto.ee

    MA5999

    5999

    5999

    Volkswagen Jetta 1.9 TDI 77kW

    Tel 508 1963.Ktusekulu 5,2 l/100 km. Vaata lisainfot Auto24-st.

    Esmane reg: 01/2008Lbisit: levaatus kuni

    198 810 kmdetsember 2016

    www.auto24.ee/used/2172368

    konoomne ja mugav.Uus psikiiruse hoidja. Regulaarselt hoolda-tud, auto on aktiivses kasutuses ja vga heas korras. Kvaliteetne signa, Vimalus kaasa osta teised valuveljed. Kaasa kasutatud suverehvid. Hammas-rihm ja rullikud vaheta-tud 60 000 km tagasi.

    NB! Tartu Ekspressi lugeja erihind!

    Marco hullutab prouasid ka viiendal elukmnendilTartu kuulsaimad, nd-seks juba 41-aastased khulihased vnlevad ootusrevate naiste ees endise hooga. Viimati loopis seksikas Marco Ta-sane hilbud seljast menu-kas Habibi vesipiibubaa-ris. Muljeid seekordsest kehavlgutamisest jagab lipopulaarne blogiku-ninganna Merlin Saretok.

    Saretoki veetav Tuvila nais-tegrupp otsustas, et viimane aeg oleks korraldada soliid-ne hesooliste hishtu, mis oleks meldamatu Taaralinna andekaima meesstrippari Ta-sase osavtuta. Esinemise kok-kuleppimine kis kbedalt.

    Trenn krtsisOotuste koha pealt nentis

    naine, et kogu Tuvila oli sna hinas. Tnu meediale on tea-da, et Marco su vrdub khu-lihaste trenniga. Selle eelinfo raames teadsid naised oodata pisarateni naeru.

    Vajaka ji aga esinemise kes-tusest. Minu meelest oleks ta vinud meiega edasi mllata hommikuni ja laulda ja tant-sida palju rohkem. Natuke ji vheks, kurtis mullustel blo-giauhindade jagamisel oma kategoorias auvrse 12. koha plvinud staarblogija.

    Strippar saabus kokkulepi-tud ajal ning muusikavalikuks said seekord ka muusikaga te-geleva hrra enda hitid Kree-ka Jumalanna ja Spordipev. Naisi jid kummitama mehe kaunid tantsulood ning tema vahvad rohelised sokid ja strin-

    gid. Esineja kht ka, kuna see oli vaatlejate snul mega-trimmis ja kva. Sbrannadele meeldis veel staari hullumeel-ne julgus ja avatus. Mees oskas toime tulla igas olukorras ja asi sujus tantsija kes kenasti.

    Teistel seni nhtud strippa-ritel on olnud tugev rhuase-tus lihtlabasel erootikal, Ta-sane teeb selle krval ka head sud. Saretoki hinnangul pole strippari eesmrk ainult ilusa keha nitamine, lisaks peab meelelahutust ka pakkuma.

    Tasane jttis naistele nii kus-tumatu mulje, et teda kutsuks esinema veel ja veel. Saretokil tulebki sel reedel snnipev ja meeles mlgub vaid ks mte:

    kes kll kingiks talle Marco?Stripparit ennast llatas

    esialgu kohale tulnud nais-tekamba suurus, oli ta ju oo-danud alla kmnele daamile esinemist. Mehe snul kestis hilisem pildistamine isegi aja-liselt kauem kui esinemine ise.

    Riigileibagi maitsnudOma vanusest rkimisel

    ji mees aga rmsameelseks: htuleht tituleeris mind so-liidses eas olevaks! Samal ajal pakutakse mulle vanuseks tubli kmme aastat vhem. Mletan he hea sbra ennus-tust, kui olime kahekmnesed sber kujutas mind 40-aas-tasena ette llekhu ja siniste

    silmaalustega! Nagu nha, siis olen judnud soliidsesse ikka ning sbra ennustus ei ole teks saanud.

    Riiete seljast loopimine pole sealjuures olnud Tasase ainus vljapitud amet: kolm aas-tat on mees prginud kokaks. Vaaritamine siiski suurt huvi ei pakkunud ning selle asemel rassis Tartu esindusngu suisa kaksteist aastat riigitl. Seda siis kunstikooli modellina, kus pidi tundide kaupa liiku-matult psima. Pahatihti ei kannatanud ruumide tempe-ratuur mingisugust kriitikat ja ji lausa alla kmne soojakraa-di. Keha paindlikkusele mjus selline hel kohal psimine halvasti ning Tasane asus pea-gi Tai Chi trennidega keha tur-gutama. Laval on vaja spagaat ktte saada ning kange kehaga ei nnestu see teps mitte.

    Kssitav kurjusOma meelispaigana mainis

    mees ra Tartu likooli spordi-hoone. Mned korrad ndalas vihub ta seal trenni teha ning kiidab hiljem head enesetun-net. Tasase kinnitusel ongi kodus arvuti taga kssitavad kodanikud nii kurjad oma kommentaarides just liiku-misvaeguse tttu. Esineja ise saab oma agressioonist lahti just fsilise koormuse abil.

    Jrgmise muusikapala aval-dab Tasane 10. mail. Pealkirja jtab mees targu veel saladu-seks. Seniste lugude populaar-suse le on tal hea neel Kepi-kas sai kuu jooksul Youtube is lausa 106 000 vaatamist.

    STEN SANG

    Harjumusprasele rpele lisaks said Tuvila neiud nau-tida ka vaimutoitu. ERAKOGU

  • 14 PERSOON Neljapev, 7. aprill 2016

    Sulev Uus: kasuajakirjandus tungib pealeHiljuti 80 aasta juubelit thistanud legendaarse ajakirjandusppeju Sulev Uusi snul on Taa-ralinna meedia vaimu-pealinna rolli unustanud ning phendub learu mammona teenimisele.

    Mis on tnase ajakirjan-duse suurim viga?

    Vigu ritta panna ma hsti ei oska. Aga suuremad vead on omavahel seotud: ks parata-matuid tendentse, mis vane-maealistele lugejatele ei pruugi meeldida, on kasuajakirjanduse vljakujunemine. Kui nuko-gude ajal oli ksuajakirjandus, millel oli oma olemuse tttu palju puuduseid, siis nd vib pealt tpid ra jtta, sest tih-tipeale tundub, et esiplaanil on vljaannetel kasumi teenimine, mitte sisulised asjad.

    Sellest tuleneb paraku kohe teine puudujk, pealiskaud-sus. Kiirus ajab taga, ajakir-janduses on kva konkurents, kik tahavad midagi teatades esimesed olla. Uus meedia sunnib maksimaalset opera-tiivsust, kiirustamist ka teis-tele peale. Tihtipeale pole aja-kirjanikel vimalik sveneda sellesse, mida nad teevad, vaid tekib omamoodi kallak toot-mise poole. Kneletaksegi too-detest ja hikutest, uues mee-dias on teadagi klikid thtsad see kik aga kipub vahete-vahel kima sisu arvel. Tuleb meelde Juhan Peegli omaaeg-ne tlus Ajaleht peab tooma

    kasumit, aga ta peab olema ka lugejale kasulik. Tasakaal on kohati natuke paigast.

    Kolmandana heidetakse meie ajakirjandusele muidu-gi ikka ette, et kohati tkib ta kolletuma, et ka soliidne aja-kirjandus vtab kollaseid joo-ni. See on tegelikult kasumi teenimisega loomulikult otse-

    selt seotud. Ega selle koha peal asi veel vga hull ei ole, kik veel pris kollaseks pole ktte linud.

    Millal see vanker allam-ge veerema hakkas?

    Kas seda just nii defineerida saab need on lihtsalt mneti paratamatud muutused. Ten-dentsid on ldised, mitte meil sndinud. Kui meil kapitalist-liku majanduse phimtted jlle ausse tusid, oli see ilm-selt ks kaasnhte ja hakkas pihta juba 1990ndatest.

    Tnases ajakirjanduses tegutsejad on ju suu-res osas sinu pilased vi vhemasti pilaste pilased. Tunned endal praeguse seisu ees ka mingit vastutust?

    Eks pisut ikka, aga ma ei taha enda ja oma kolleegide pilaste kohta ldiselt ja l-distatult kll midagi halvasti telda. See on ilmsesti jlle teistmoodi paratamatu, et mitte kike, mida kuue samba taga on petatud, ei ole kik ajakirjanikud oma ts silmas pidanud vi ei ole saanud sil-mas pidada. Arvan siiski, et ajakirjanikust endast sltub ka kllalt palju, mismoodi ta oma td teeb, millest ta kige roh-kem huvitatud ja milles pde-vam on. Ainult olude ja aegade sks kike ajada pole ka ige.

    Eks selle koha pealt oleme petajatega ise kll pisut s-di, et pole osanud kasvatada

    muude oma-duste krval piisavalt ise-seisvust, vi-sadust ja vas-tutust oma lugeja-kuu-laja-vaataja

    ees. Vahel unustatakse see viimane ldse ra: kas aja-puudusest, mugavusest vi testi olude sunnil minnakse kompromissidele ka seal, kus ei tohiks. Ajakirjandus on ala-ti olnud kollektiivne t, aga praeguse ja ehk ka eelmiste plvkondade kaitseks tlek-sin siiski, et kik, mis tnases

    ajakirjanduses head on, on paljuski seotud Tartu likoo-liga ja meie osakonnast saadud haridusega. Loodan, et me p-pejududega nd vga suured sdlased ka ei ole.

    Mida me siin ja praegu olukorra parandamiseks teha saaksime?

    ksikule ajakirjanikule paugupealt retsepti anda on kll keeruline. Jb le vaid soovitada sedasama, mis eel-mistes vastustes. Kui nendele klgedele, mis ajakirjandus-ts praegu logisevad, rohkem melda ja katsuda teha, mis ajakirjanikust endast oleneb, eks siis lheks kogupilt ka rmsamaks.

    Oktoobris peetud EAA-Si konverentsil pidasid kriitilise kne just Tartu ajakirjanduse teemal. Mis nu meile, Tartu ajakirja-nikele, annaksid?

    Ega muud kui seda, et peak-site tajuma pidevalt seda, et olete Tartu ja laiemas mttes ka Luna-Eesti ajalehe t-tajad, ning just selle pilguga veelgi terasemalt asjadele vaa-tama. Loomulikult teete seda ka praegu. Aga tuleks vahete-vahel nii endalt kui toimetu-selt ksida, kas oleme teinud kik selleks, et Tartu elu ja probleemid lehes piisavalt ja phjalikult esitatud oleks, vi jb midagi puudu. Siis tuleks ksi ja hiselt melda, kuidas

    puudujkidest augud ra ti-ta. Et Tartu oleks adekvaatselt ja linna rolli vabariigis arvesta-des kajastatud. Seda aga hetkel kll Tartu ajakirjandust jlgi-des elda ei julge, et teil tielik pilt oleks, mida siin tehakse ja meldakse ja kuhu poole liiku-da tahetakse.

    Mis roll Tartul riigis ole-ma peaks?

    Tartu peaks olema ikka-gi, nagu ta ajaloos on olnud, Eesti vaimupealinn, tasakaa-luks sellele ristumisele, mis aset on leidnud ja kus pea-linna roll majandusliku kes-kusena on mistetavalt palju suurem kui kspuha millisel teisel paigal Eestimaal. Tar-

    tu vaimu elushoidmine viks edasi viia.

    Mis ajakirjanikku siin hoidma peaks? Palka tahaks ju ikka saada.

    Juame jlle alguse ja kasu-ajakirjanduseni tagasi. Selle krval, et on vaja elada ja pe-ret toita, peaks siiski olema ka missioonitunnet, mida Peegel meis kasvatas. Klab vib-ol-la nsalt, aga see tunne vib ju avalduda ka praktilistes te-gudes, peaasi et ta kaduma ei lhe. Ajakirjanik teenib ikkagi ldsuse huve ning erakonnad ja firmad pole see peamine vrtus, mille jrgi peaks td seadma.

    Mis on Tartus need probleemid, millele me piisavalt thelepanu ei pra?

    Vib-olla just see, et ajakir-jandus pole osanud vi saa-nud mtelda eetilisele kljele. Vaimsete vrtuste esiletst-mine ja edasiarendamine li-koolilinnas vriks ehk ivake rohkem vaevangemist.

    Lpetuseks midagi po-sitiivset ka keda siin-setest ajakirjanikest esile tstaksid?

    Ei tahaks kll konkreet-seks minna. Ksimus on vga isiklik, sest kllaltki suur osa neist on minu pilased olnud. Ei ole niisama lihtne neid sor-tima hakata nagu kartuleid vi apelsine. tleks vaid seda, et neid on ige mitmeid, kes lehes kenasti silma paistavad ja mitte ainult mulle, kes neid tunneb, vaid ka krvalseisjale. Seda rksat vaimu ja uute tee-made ja haakekohtade leid-mist on nneks ikka omajagu.

    Ei tahakski, et minu jutt t-nase ajakirjanduse kohta vga tumedates vrvides jks. K-nelesin rohkem pahupoolest ju selleprast, et head asjad toi-mivad nagunii, aga halbadest oleks vaja lahti saada. Et sinna juda, oleks vaja teadvustada, mis asjad siis vhemalt mne tartlase arvates halvad on.

    KAUR PAVES

    Selle krval, et on vaja elada ja peret toita, peaks siiski ole-ma ka missioonitunnet, mida Juhan Peegel meis kasvatas.

    Kuigi aktiivsest ppetst taandus Sulev Uus juba 2009. aastal, pole elupline his-konna valvekoer temas endiselt kustunud. ERAKOGU

    Kala- ja kalastustarvete mkKala-pitoadKalapgi- ja rookimise vistlusedTegevused nii lastele kui tervele pereleKsit ja laadakaupTasuta hobumatk soovijaile Varnja kla vahelKohapeal laste sber Rndur RbuTegevusi pakuvad Filmikohvik ning Eesti Meremuuseum

    VARNJA KALALAAT23. aprill 2016 algusega kell 9.00Varnjas, Tartumaal

    Peva juhib Hanno KaskInfo ja [email protected]+372 518 1125

    KAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727

    24 h 1,09 /min Ennustuste tellimine,

    ka kirjalikult: ennustus.ee

    MA1650

    1650Tel 505 4018.

    Esmane reg: 2004Lbisit: 122 000 km

    Ford C-Max 1,6

    bensiin, manuaal, elektriaknad, konditsioneer, talve ja suverehvid

    Annan soodsa hinnaga ra vheraaetud lahingratsu, kes snnist saati ht perenaist ustavalt teeninud.Mned mlgid ja lahinguarmid ainult lisamas vrikust. Osavate ktega omanik saab nii vikse kulu ja mduka vaevaga tubli pereauto.

  • Neljapev, 7. aprill 2016 15ARVAMUS

    ARTUR TAIVERE

    Rahva rahakott on phjatu?!Jhker ja ootamatu kin-gitus maagaasi tarbija-tele on maagaasiaktsiisi tus.

    Niisuguse hpleva tegevu-sega riigi rahakoti titmisel antakse niigi madalseisu lan-genud Eesti majandusele ka-belimats. Sellisest tegevusest vib jreldada, et riigil puudub ldse pikaajaline majanduse arenguplaan. Samuti puudub ja pole tmblemisest kaugema-le jutud pikaajalise energeeti-ka arenguplaaniga ning elekt-rituruseadusega. Pole ka ime, sest majandus- ja rahandusmi-nistreid vahetatakse tihedami-ni kui sokke. Uskumatu on, et Eesti Vabariigis valitakse sageli ministriteks vastavas valdkon-nas kogemusi ja isegi krgemat haridust mitteomavaid inime-si. Riigi juhtimise amet nib olevat nii thi-thi, et selleks pole vaja isegi tiendkoolitust lbida.

    Teistel tegutsemisaladel, nagu niteks arstidel, peta-jatel, elektrikutel on kohustus end pidevalt tiendada, et oma erialal arengureel psida. Siin-juures on huvitav teada, mis haridusega on rahandusmi-nisteeriumis ametnikud, kes nuputasid vlja selle jhkra gaasiaktsiisi tusu ja kuidas on nende pdevuse kontrolliga.

    Puuduv analsTundub, et maagaasiakt-

    siisi tusu tagajrgi meie majandusele ei ole ldse ana-lsitud, vastasel korral po-leks niisugust otsust tehtud. Igatahes paneb ootamatu ja phjendamata aktsiisitus

    tarbijad raskesse olukorda. Kohalike toodete hinnad kindlasti tusevad ja avavad tee vlismaise odava kauba turule sisenemiseks. Samas juavad autoktusena gaa-si kasutajad arusaamisele, et

    autode mberehitamine kesk-konda vhesaastavale gaasile oli suur viga. Samuti saavad aktsiisi tusust oki need soo-jatarbijad, kes viisid oma hoo-netes vedelktusel ttavad katlad le maagaasile.

    Alles mnda aega tagasi hiskas Taavi Veskimgi, et nd on gaasivrgud viimaks Eleringi omanduses ja soo-vitas kigil maagaasi hakata julgemalt soojatootmiseks kasutama see on kige loo-dussbralikum ktteaine, sest ei saasta keskkonda. See-juures paneb jahmatama, et soovitusel ei saanud ieti veel trkimust hanguda, kui klas maagaasiaktsiisi hinnatusu pommuudis. Ajakirjanduses on mrgitud, et Eesti juhtiv

    g a a s i k t u s t e mja Alexela Group neb sel-lisel juhul huvi kadumist gaasi kui koloogili-selt puhta ktu-

    se vastu. Nha on, et koloogiliselt

    puhta maagaasi kasutajad ei suuda enam nii sagedaste hin-natusudega sammu pidada. Gaasi kasutajad pole enam vimelised kinni maksma v-

    lismaal pardunud rahalisi kulutusi, sest meie vikese riigi tarbija rahakott pole phjatu. Nii investeeriti meie tarkade meeste poolt Utah projekti 51 miljonit eurot, kuid nd on selgunud, et projekti realisee-rimine pole otstarbekas ja ve-ti mtlemiseks aeg maha.

    51 miljonit eurot pole peen-raha, mida vis krbesse 12250 hektarile tallele panna. Kuul-davasti oleks selle eest saanud ehitada kogu Eesti elektrilii-nid tormikindlaks. Kui vaa-data Auvere elektrijaama, mis on Eestis rajatav moodsaim plevkivil ja biomassil ttav elektrijaam, kus kasutatakse keskkonnasbralikku keev-kihitehnoloogiat, siis kahjuks kikuandmiseni pole veel ju-tud. Teadjad mehed rgivad, et vein lheb aastatega ikka paremaks, kuid seadmed aas-tatega siiski vananevad. Nii on see kahjuks ka Auvere elektri-jaamaga.

    Kindluse puudumineSoovitused ktteseadmete

    mberehituseks ei anna tar-bijatele ktuse pideva hinna-tusu tttu mingisugust kind-lust. Alati toimub mne aasta mdudes hinnatus. Nii on

    see olnud elektri, vedelktuse ja maagaasi kasutamisel ning pole vlistatud edaspidi ka pel-letiktuse puhul. Unustatud on tsiasi, et kui Narva elekt-rijaama kateldes pletati pui-tu, siis kerkis kttepuude hind lakke ja ahjuktte kasutajad pandi raskesse olukorda. Kui nd uuesti alustatakse Nar-va elektrijaamades puidu ahju ajamist, siis pannakse uuesti raskesse olukorda ahjuktjad ja veel laialt soovitatud pelleti graanulite kasutajad, samuti puidukttel olevad vikekatla-majade soojatootjad ja -tarbi-jad .

    Maagaasi hinna tusu ees-mrgiks paistab olevat soov tarbijaid sundida kasutama kallist biogaasi. Nd, kui Vene importgaas odavnes aas-taga 39 protsenti, siis peaks olema maagaasi ktusena ka-sutamine autodel ja soojatoot-miseks igati tervitatav, mitte nagu kont koeral jramiseks. koloogiliselt puhta maagaasi laialdasel kasutamisel soodus-tingimustel hoiaksime kokku looduslikku taastuvenergia ressurssi ja vhendaksime keskkonna reostust.

    JRI LAURSONvolitatud elektriinsener

    Teadjad mehed rgivad, et vein lheb aastatega ikka pare-maks, kuid seadmed aastatega siiski vananevad.

    Invaabivahendidmk - laenutus - nustamineInvaabivahendite mk ja laenutus

    abivahendikaardiga soodustingimustelValikusse kuuluvad: ratastoolid, hooldusvoodid,

    kargud, mhkmed, rulaatorid, potitoolid jpm.Asukoht:

    Kalda tee 24, TartuTelefon: 55 650 060

    www.invaabivahendid.ee

    SAKALATSTUSAUTOMAATIKA O

    Otsime oma meeskonda mgimeest, kelle peamiseks eesmrgiks on elektrimaterjalide ja tstusautomaatika seadmete mk.

    Kandidaadilt ootame kogemust elektriautomaatika vallas.

    Taeg: E-R 8-16Asukoht: The 116-115, TartuKontaktisik: Rait RodiTelefon: 528 2218Koduleht: www.sakt.ee

  • 16 AJALUGU Neljapev, 7. aprill 2016

    Pakkumine kehtib aprillikuus.

    Kutsu kevadtuppa!

    Uus kollektsioonon kohal!

    ruloo voldikkardin pstlamell

    Tartu salong Sbra 54 (Turu rimaja) Tel: 58 281 928

    Savisaare tagasitulekEdgar Savisaarel uus hingamine selline pealkiri viks ju vabalt kaunistada mistahes vljaande tnavusigi esikaasi, kuid tegelikult prineb see 1994. aasta 7. aprilli Liivimaa Krooni-ka esikljelt.

    Pealinna saadetud luurepat-rull teavitab ajakirja Kroonika eelkija lugejaid sellest, et juba mnda aega vib Toompea vi-mukoridorides ringi liikumas nha heatujulist ja teotahtelist Savisaart. Mainitud persooni nhes ei tahaks kuidagi usku-da, et just Savisaare targa juhti-mise ja npunidete all kujunes meie pevaseks leivanormiks 120 grammi, bensiinipuudu-sel seisid kiirabibrigaadid ning evakueerimise pstis ksnes valitsuse vahetus, heietab toi-metuse anals.

    Tdetakse, et kui veel mni kuu tagasi tusid ksnes pen-sionrid ja venelased Savisaart nhes tagajalgadele, siis nd on olukord muutunud. Kige-pealt nnestus riigikogu ase-esimehel organiseerida era-kondadevaheline marlaud, kuhu kik peale Eesti Rah-vusliku Sltumatuse Partei ka kohale lksid. Seejrel andis ta ainuisikuliselt vlja Seitsme Peva jrjekordse numbri ning korraldas poliitilise su ni-melt mdus neli aastat pe-vast, mil moodustati Savisaare valitsus ja algasid igalaupeva-sed raadiojutlused.

    Tele au andes tuleb siiski mnda, et liivimaalaste te-ravad torked ei taba selleski numbris vaid Keskerakonna kauaaegset liidrit. Oma nta-ka saab kirja ka tulevane sa-riminister Rein Lang, kes on Kuku raadio Keskpevatun-nis mingil phjusel siinseid suleseppasid trvata julgenud. Toimetus soovib raadiomehe-le kiiret paranemist, lisades: Teatavasti on Langil viimasel ajal naistega probleeme olnud. Juhtkirjas aga hkab Piret Tali prohvetlikult: Homod juba nuavad iguseid, miks siis mitte ka nekrofiilid?

    On smboolne, et ka 22 aas-tat hiljem hljub Savisaare vaim tema tegevusraadiusest justkui kaugemale jva Taaralinna ko-hal. Nd oleme lisaks plvinud ka au isakese alajseme hoius-tamiseks. Et aga just kauaaegne kaasvitleja ja parim sber Aadu Must kunagi juhi trooni lu-naosariikides kikuma lb, ei

    osanud 1994. aastal ilmselt veel keegi aimata. Judis ju Must ise Keskerakonda alles kahe aasta prast, toimetades knealusel ajal hoopis skandaalsete kuning-riiklaste ridades.

    Endiselt on hiskonna valve-koeral hambus histranspordi vlu ja valu. Kirjeldatud mure-kohad aktsiaseltsi Maur tege-vuses nivad isegi omaaegses kontekstis sedavrd udsed, et leht on sunnitud loo peal-kirjastama: Mauri bussid sidavad. Miks? Kuigi puu-dustele on thelepanu juhitud ka varasemates vljaannetes, tuleb tdeda, et asjad ei taha kuidagi paremaks muutuda.

    Nimelt on monitooring tu-vastanud 2. aprillil kell pool ksteist Tallinna poole pru-tanud neljarattalise. Buss kll tundus veidi viltu seisvat, ehk-ki rattad olid tugevasti asfal-dil, mitte mni neist kusagil rekivi peal, meenutatakse nhtut. Vaatamata sellele ja aparaadi rmas vlimusele leidus paarkmmend vaprat, kes end kipakasse metallkarpi surusid, tolmust ja rkast lbi ning le astusid, valmistudes teekonnaks pealinna.

    Mduka kiirusega toterdas omnibuss lbi vihmase kevad-hommiku suurteele, rapor-teerib urnalist Ants Muru.

    Neanurme klavahes aga kiski oodatud pauk ra, sest esimene parempoolne ratas oli otsustanud loobuda kaits-vast kummikihist. Loomuli-ku kitumisena nis ka see, et reisijate teavitamist juhtumist vi, jumal hoidku, nende ees viivituse prast vabandamist ei peetud endi vriliseks, la-jatas reporter. Bussijuhtide ainus kontakt rahvaga jrg-nenud pooleteise tunni jook-sul oli uest kostev rgatus: rge hpake seal, lapsed!. Kusjuures kski bussisviibi-nuist isegi ei kndinud.

    Muru resmee on lihtne: kui eelistate kulutada kaks-kolm krooni enam ja juda kohale kavandatud ajal, siis rge Mau-ri teenuseid kasutage, vaid ksige kohe bussijaamas pile-tit ostes, millise firmaga tegu on! Sellise Soome rmpsuga ei tihkaks aus inimene sita isegi autoturule, kus see kol-mekohalise summa eest maha ma, kinnitab ajakirjanik.

    Nii uskumatu kui see ka pole, on tnaste Superbuside ja Simple Expressidega vimalik pealinna vurada isegi nominaalhinda-des soodsamalt kui omaaegsete Mauridega, vahepealsest inflat-sioonist rkimata. Ants Muru eesmrk titus siiski alles 2005. aastal, mil Maur kotid kokku pakkis.

    Nr 14 (146) 7. aprill 1994

    Pilk kuulutustekljele annab aimu, mis risegmendist ha jukamaks muutuva lugejaskonna krval legen-daarse ajalehe sissetulek prines.

  • Neljapev, 7. aprill 2016 17REKLAAM

    URO-TOETUSt!

    jagame

    TALLINN, Prnu mnt. 238, ( Jrve keskus)TARTU, Ringtee 78NARVA, Tallinna mnt 30BRAKVERE, Ltspilli 2, (Vaala keskus)PAIDE, Tstuse 26

    Loosimises osalemiseks osta Triistamarketist vhemalt 25 eest kaupa!

    Loosi lheb hulk kinkekaarte:

    5x100040x100

    Kampaania kestab 04.0429.05.2016. Vaata lisa ja uuri reegleid www.triistamarket.ee

    9000auhinnafond

    ja

    TRAUMA JA OPERATSIOONI JRGSED ORTOOSID DIGIRETSEPTIGA

    90% SOODUSTUSEGA.

    MK ISIKLIKU ABIVAHENDI KAARDIGA,

    KIK MAAKONNAD LE EESTI.

    Tallatoed Tugisukad Tugivd Ortoosid Bandaaid Songavd Rinnaproteesid Tugikepid Soe pesu Libisemisevastased tallad Ortopeedilised jalatsid Fsioteraapia ja massaai vahendid Kinesioteibid ja palju muud vajalikku

    Salutaris OKalevi 4, Tartu, ER kl 1018, L kl 1014

    www.salutaris.ee, tel 734 0001

    SOODUSTUSEGA.

    Salutaris O

    08.04 tasuta jalaveenide

    diagnostika, vajalik ette regist -

    reerimine.

    Tartu Maxima X/XX kauplused kutsuvad tle

    Kui soovid kindlat tkohta pidevalt laienevasettevttes, siis tule tle Maximasse!

    - KASSAPIDAJA-MJAID- LETITEENINDAJAID- SAALITTAJAIDEttevte garanteerib: - stabiilse palga - tasuta lunasgid- erinevad motivatsioonipaketid- talase tasuta koolituse

    Titke totsija ankeet meie kodulehel:Saatke CV: [email protected]. Tel 5556 6239.

    WWW.MAXIMA.EE

  • 18 REKLAAM Neljapev, 7. aprill 2016

  • Neljapev, 7. aprill 2016 19ARMASTUS

    Paluks rohkem austustUuno Kivilinnast

    Ka joomine on t ja vsi-tab nagu iga teinegi.

    Meenutan lugejatele, et terve mrtsikuu esimese ndala psisin tiesti kai-ne, sest ees ootas minu enda korraldatud meele-avaldus naistepeva riigi-phaks vi vhemalt lipu-pevaks kuulutamise nimel. Soovitan ka teistel alkoholiga mitte liialdada nagu minu nitel nha, saab elu kaunei-mad hetki nautida ka kaine peaga. Vtke eeskuju.

    Aeg-ajalt vajab aga isegi minusugune tmurdja l-gastust. Mis see pudel mehele ikka teeb. Paraku tuleb tde-da, et minu pikaajaline klien-disuhe Kivilinna Konsumiga hakkab judma oma loogilise lpuni. Hinnatase kib koja-mehele le ju ja prast seda, kui lemmikturvanaine Evi, keda paar korda kll ajalehes kritiseerisin, parematele jahi-maadele lahkus, pole ka enam seda endist kodust tunnet. Pu-haku ta rahus.

    Palju parem pood on niteks Maxima. Vga soodsa hinnaga leiab soodusletist tarvilikku kaupa nii lle- kui viinasber. Anne tnava Maximasse nii-siis saagi jrele prutasingi. hekaupa pole lut mtet ju

    soetada, ladusin korvi kohe kmme Karl Friedrichi.

    Kassas sain aga eriliselt kl-ma, lausa julma kitumise osaliseks. Mja ju neb, et mul ke otsas kmme tpselt hesugust pudelit on, aga k-sib need ikka eraldi letile ladu-da! Ilmselt ei oska siis korru-tusmrki kasutada. Minu ees oleval hrral lks veelgi kehve-mini: tema pidi laiali lappama terve kasti humalarbet. Siin olevat selline kord, ji letit-taja murdumatuks.

    Mrter hambusKik taandub kokkuvttes

    ikkagi austuse puudumisele. Olen thele pannud, et viima-sel ajal on rnem sugu minust eemale hoidma hakanud, kui-gi mina andsin endast mee-leavaldusel kik, et riik neid rohkem austaks. Simatakse tolaks ja klouniks. Enne kui maha tegema hakkate, soovi-tan tutvuda inimese taustaga.

    Mina olen rasketest oludest prit ja palju kannatanud, te ilmselt ei usugi, mida on vimalik lbi elada. Natuke pan siiski mdunut tut-vustada.

    Kigest hoolimata meeldivad mulle naised vga. Ega ma mui-du poleks neid kolm korda ko-sinud. eldakse ju kll, et mees

    on elus kahel korral nnelik: siis, kui ta naise saab, ja siis, kui temast lahti saab. Tundub aga, et see on meil suguvsa viga.

    Oma ema kolmandas pul-mas olin sunnitud pilli mn-gima ja vahepeal judis ta veel kaks korda vabaabielus olla. Mind kasvataski vanaema, sest emal minu jaoks meestest aega le ei jnud. hest vabasuh-test sndis veel poolde Eve, kes on isegi kolmandat korda abielus.

    Ega isagi viletsam olnud. Tema kolmest abielust teisest sain omale veel he kauni poole Tiina. Tpsed andmed mul kll puuduvad, kuid usun, et mehi vhem tal kindlasti pole olnud. Kui ta mind pal-jude aastate prast les otsis, tlesin talle otse nkku, et kui ta poleks mu de, meeldiks ta mulle ka naisena.

    Puhkusepakett

    Puhka kauni Vrumaa looduse ja ilusa mnnimetsa keskel!

    Pakett hele sisaldab:

    Majutuskahekohalisestoas1 Hommikuskbuffet-lauas 2erinevathoolitsustvalikust Spaa-jasaunakeskusekasutus htuskhotellirestoranis R-Ltasutapseklubisse

    Mnniku43A,[email protected]

    Pakettide tielik valik ja eripakkumised www.kubija.ee

    Hind alates39

    www.tankindoor.ee

    Aprillis peidetudsiinidega liuguksed koos kapiga

    Sellekevade hitt

    peidetud siinidega liuguksed

    -20%Tanki tootevalikuga saad tutvuda Sunoreki salongides

    TARTU Sbra 54 (Turu rimaja)

    Vaata videottartuekspress.ee

  • 20 VABA AEG Neljapev, 7. aprill 2016

    RISTSNA

    SUDOKU

    ANEKDOODIDMees tuleb htul tuikudes

    krtsist ja neb, kuidas tema s-ber magamistoast vlja hiilib.

    Kurat vtaks! pahandab mees. Sina tolgendad siin, aga meil oli kaardilauas neljas ksi puudu!

    ***Gruusia toost:Mees lks metsa, ngi seal

    konna ja tahtis talle peale astu-da. Konn hakkas paluma: ra tapa mind, ma toon sulle nne. Mees viis konna koju, stis ja jootis teda. htul vttis enda juurde voodissegi. Kui mees konna voodis puudutas, muu-tus see ilusaks nooreks neiuks. Sel hetkel avanes uks ja koju tuli mehe naine. Kes see on? hatas naine neidu nhes. Mees rkis talle kogu loo ra ja naine rahunes maha. Joome selle terviseks, et ka meie naised usuksid kiki muinasjutte, mis me neile rgime.

    ***

    Mees tuleb htul tlt koju, naine tleb:

    Kallis meheke, kgikraan til-gub, palun paranda see ra.

    Ah, mine prgu, ega ma sul mingi torumees ole, kutsu t-mehed! vastab mees.

    Jrgmise peva htul tuleb mees tlt koju. Naine tleb:

    Kallis meheke, esikus on pirn lbi plenud, palun vaheta see ra.

    Ah mine prgu, ega ma sul mingi elektrik ei ole, kutsu t-mehed, kui tahad! vastab mees.

    Kolmandal htul tuleb mees koju ja vaatab, et kik on korda tehtud. Ksib siis naise kest:

    Kes selle siin kik korda tegi? Naabrimees, vastab naine.Ja mida naabrimees selle

    eest tahtis? Ta tles mulle, et sa kas ma-

    gad minuga vi kpsetad mulle he piruka.

    Ja mida sina siis tegid?Ah, ma tlesin talle, et mine

    prgu, ega ma sul mingi pagar ei ole!

    ***Vestlevad kaks spra:Kas sa tead, kes on Picasso?Ei tea.Kas sa tead, kes on Remb-

    rant?Ei tea.Aga kas sa tead, kes on Gau-

    guin?Ei tea! Mis sa mind piinad?Aga mina tean, sest kin h-

    tuti loengutel ja muuseumis.Aga kas sina tead, kes on Val-

    dek Orav?Ei tea. Kes see siis on?See on mees, kes htuti su

    naise juures kib, kui sina loen-gutel ja muuseumis aega viidad.

    ***Doktor, mis mu khus uri-

    seb? ksib patsient.Arst vtab toru ja kuulab ta

    khtu:See pole midagi muud, kui ek-

    sinud peer, mis vljapsu otsib.

    Pevad, mis ajasid segadusse

    KINO

    CINAMON

    Cinamon jtab endale iguse teha kavas muudatusi!

    8.9.04 kell 16.30, 19.45, 22.30; 10.14.04 kell 19.45, 22.30 Hardcore: Raju Henry

    8.04 kell 13.30, 15.45, 20; 9.10.04 kell 15.45, 20; 11.14.04 kell 15.45, 20 Pevad, mis ajasid segadusse

    8.04 kell 12.15; 9.04 kell 12; 10.04 kell 11 Alvin ja koopa-oravad: oravad rattas

    8., 11.14.04 kell 18.10; 9.04 kell 13.45, 18.10; 10.04 kell 16, 18.10 Klassikokkutulek

    8.14.04 kell 21.45 Silmad taevas

    8.13.04 kell 13.15; 14.04 kell 12, 14.10 Zootopia

    8.04 kell 12.45, 14.15; 9.04 kell 11.15, 12.45, 14.15; 10.04 kell 11.15, 12.45, 13.45; 11.13.04 kell 11.45, 12.45; 14.04 kell 11.45, 12.30 Kung Fu Panda 3

    8., 14.04 kell 12.15; 9.13.04 kell 12.30 Lahkulja sari: Murdmatu

    8.04 kell 11.45; 9.04 kell 10.45, 11.45; 10.04 kell 10.30, 11.45; 11.14.04 kell 11 Prksud

    8.10., 14.04 kell 17.45; 11.13.04 kell 17.40 Lolo

    8.9.04 kell 14.45, 18.30; 10.13.04 kell 13, 14.45, 21; 14.04 kell 13, 14.30, 21 Bat-man vs Superman

    8.14.04 kell 22 Minu pirakas Kreeka pulm

    8.04 kell 15, 19.15; 9.04 kell 17.10, 19.15; 10.04 kell 17.20, 19.30; 11.13.04 kell 15.15, 19.30; 14.04 kell 19.15 London on langenud

    8.04 kell 17.10; 9.04 kell 15; 10.04 kell 15.15; 11.13.04 kell 17.20; 14.04 kell 14.45 Kotkas Eddie

    8.9.04 kell 18, 20.15, 22.15; 10.13.04 kell 17.50, 20.15, 22.15; 14.04 kell 16.30, 22.15 Cloverfieldi tee 10

    10.04 kell 18 Jaapani ani-matsiooni filmifestival: Preili Hokusai

    11.04 kell 18 Jaapani animat-siooni filmifestival: Tdru-kud-tankistid

    12.04 kell 18 Jaapani animat-siooni filmifestival: Titaanide rnnak

    13.04 kell 18 Jaapani animat-siooni filmifestival: Titaanide rnnak. Maailma lpp

    14.04 kell 18 Jaapani animat-siooni filmifestival: Hana ja Alicei mrvajuhtum

    14.04 kell 19 Komdiahtu: Boss

    14.04 kell 17.05 Esilinastus: Dungliraamat

    KONTSERT

    EDISON

    7.04 kell 21.30 Andres Roots 40

    14.04 kell 21.30 Martina Telgmaa

    GENIALISTIDE KLUBI

    7.04 kell 19 Mauno Meesit: Varjudemaa

    ROCK & ROLL

    16.04 kell 20 Velikije Luki

    TARTU JAZZKLUBI

    7.04 kell 21 Ara Yalayan Trio

    8.04 kell 21 Tnis Mgi ja sbrad

    9.04 kell 21 Jorma Toots

    VANEMUISE KONTSERDIMAJA

    13.04 kell 19 Kuula: valgusest imelist juttu

    NITUS

    KARLOVA-ROPKA RAAMATUKOGU

    kuni 30.04 Lea Libliku maalini-tus Tuul mngib lillelhnaga

    LINNARAAMATUKOGU

    kuni 18.04 nukunitus Lapi-keste lapsik lummus

    kuni 18.04 raamatunitus Elas kord

    kuni 19.04 filateelianitused Samuel Golombi kogust: Pillid postmarkidel, mbri-kutel ja postkaartidel ja Eesti kirjanikud filateelias

    kuni 29.04 nitus Mnguasja-muuseum loeb!

    TAMMELINNA RAAMATUKOGU

    kuni 30.04 Saare rahvamaja ksitringi lapitde nitus Meie esimesed sammud lapi-pildi maailmas

    kuni 20.04 fotonitus Kevadi-ne pripev

    Korraldab: Tiigi Seltsimaja Toetavad: Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuuriaken

    TARTU LINNA MAAKONNAJA

    PUHKPILLI-

    KEVADKONTSERTInfo: tiigiseltsimaja.tartu.ee, kultuuriaken.tartu.ee

    V KANEMUISE ONTSERDIMAJAS

    24. 2016APRILLIL16.00KELL

    ORKESTRITE

    PSMED HINNAGA

    6/3 eurot mgil

    Piletilevis ja enne

    kontserti kohapeal

    KontsertKULDRANNAKE

    Esineb Puhkpilliorkester TartuKaastegevad Tartu Rivitrummide

    Ansambel ja solistid

    Klavad heliloojate A. Ltte, V. Kapi, A. Miido, A. Vivaldi,

    J. Haydni ja J.J Morrisey teosed

    Klalisdirigent Arvi Miido (Tallinn)Dirigent Margus Kasemaa

    Sisseps tasuta, vimalus annetada orkestri kunstilise tegevuse ja kiriku koguduse heaks

    Phapeval, 17. apr kl 14Elleri kooli Tubina saalis

    kontsert TarantellaEsinevad

    Puhkpilliorkester Tartu ja Tartu noorte

    meeskoor rkamisaeg

    Dirigendid Jaan Tilgar,, Kuno Kerge,

    Margus Kasema

    Kavas Ldig, Kull, Ploom, Miido, Jrme, Sarapik, Smith, Barry, Vangelis, Miller, Cacavas,

    Anderson, Rodgers, Gillespie

    Sisseps on tasuta, vimalus annetada orkestri kunstilise tegevuse heaks

  • Neljapev, 7. aprill 2016 21REKLAAM

    TALLINN: Viru keskus (6 668 160), Kristiine keskus (6 668 116), Rocca Al Mare keskus (6 668 155), lemiste keskus (6 668 159), Jrve keskus (6 668 154), Lasname Centrum (6 668 128), Mustika keskus (6 668 151), Tallinna lennujaam(58 550 484); TARTU: Tasku keskus (666 8163),Lunakeskus (6 668 153), kaubanduskeskus Eeden (6 668 164); JHVI: kaubanduskeskus Tsentraal (6 668 168); KOHTLA-JRVE: Vironia keskus (6 668 156); KURESSAARE: Auriga keskus (6 668 117); NARVA: Fama keskus (6 668 169); PAIDE: Paide Maksimarket (6 668 124);PRNU: Kaubamajakas (6 668 152); RAKVERE: Phjakeskus (6 668 177); RAPLA: Rappeli keskus (6 668 174); VALGA: Valga Maxima (6 668 121); VILJANDI: Viljandi Centrum (6 668 166); VRU: Kagukeskus (6 668 173).

    Thelepanu! Iga nantsotsusega kaasnevad riskid ja kohustused, mistttu palume laenutoodete tarbimise vajadus hoolikalt lbi melda. Niteks 599-eurose laenusumma puhul 24 kuuks kseeritud intressiga 10,9% algsummalt aastas ja lepingutasuga 24,9 eurot on krediidi kulukuse mr 27,15%, kuumakse suurus 31,66 eurot ning tarbija poolt tagasimakstav kogusumma 759,92 eurot ja tarbija poolt tagasimakstav tagasimaksete summa 759,92 eurot.Teenuse pakkuja on AS Bigbank - Rtli 23, Tartu, tegevusloa numbriga 73. Tutvu tingimustega lhemalt www.bigbank.ee ning vajadusel pea nu spetsialistiga.

    Kam

    paan

    ia ke

    stab 0

    5.04.2

    016 -

    30.04

    .2016

    . Kau

    pa on

    piira

    tud k

    ogus

    es. K

    ik pi

    ldid o

    n illu

    strat

    iivse

    d. N

    idatu

    d kuu

    mak

    sed o

    n arv

    utat

    ud ti

    ngim

    usel,

    et j

    relm

    aksu

    lepin

    gu pe

    riood

    iks on

    60 ku

    ud.

    Vimas ja veekindel!

    VRVID

    Mduim nutitelefon Eestis!HUAWEI Ascend P8 LITE

    VRVID11 h

    380 h 131 g

    Octa-Core1,2 GHz

    51280 x 720

    4G

    16 GB2 GB RAM

    13 MPkaamera

    LUKUVABA

    Android 5.0

    DUAL-SIM

    15 h650 h 145 g

    Octa-Core1,6 GHz

    5,11080 x 1920

    4G

    16 GB2 GB RAM

    16 MPkaamera

    LUKUVABA

    Android 5.1.1

    IP67tolmu- ja veekindel

    IP67IP67

    8.08289.-

    KUUMAKSE ALATES

    HUAWEIAscend Y5

    Populaarseim iPhone!

    14 h240 h 143 g

    Dual-Core1,84 GHz

    4,7750 x 1334

    4G

    16 GB2 GB RAM

    16 MPkaamera

    LUKUVABA

    iOS 9 KRIIMU-KINDEL

    VRVID18.67699.99

    KUUMAKSE ALATES

    wi USB 3.0 USB 2.0 HDMI Bluetooth LAN mittepeegelduva pinnaga ekraan srmejljekindel tugevast plastist korpus

    LENOVO B50-10

    2,3 kg

    128 GB SSD4 GB

    4:45

    Windows10

    Intel Celeron N284015,6 "

    Intel HD graphics

    9.24333.99

    KUUMAKSE ALATES

    riklassi kvaliteet + SSD!

    ac wi 2 x USB 3.0 AMD R5 graa ka USB 2.0 HDMI DVD-lugeja/-kirjutaja

    2,2 kg

    Windows10

    AMDA8-7410

    1000 GB 6:45

    garantii3 aastat

    1000 GB

    Suureprane nii vljast kui seest!HP Pavilion 15

    12.23449.99

    KUUMAKSE ALATES

    Aku kestvus kuni 4 tundiVEHO Muvi K2 NPNG

    8.37299.99

    KUUMAKSE ALATES

    Aku kestvus kuni 4 tundi

    1080 p 60 fps 16 MP fotod kuni 140 kraadi vaatenurk terav optika F2.7 1/2.3 CMOS-sensor 10 x digitaalne zoom timelapse G-sensor LCD ekraan veekindel kuni 100 m (korpusega)1500 mAh aku kestab kuni 4 tundi komplektis: vastupidav karp kaasas kandmiseks, 8 GB SD-kaart, LCD-ekraan, veekindel korpus ja palju erinevaid kinnitusi

    Kiirematele kingituseks Z8 krvaklapid vrtusega 99.99

    UUSStabiilne kaameraga droon!SYMA X5SC

    2 MP kaamera lennuaeg kuni kaheksa minutit kaugjuhitav kuni 70 m kuueteljeline groskoop vrvilised LED-tuled

    99.99

    NIKON D3300 + 18-55 II KIT

    resolutsioon 24,2 MP EXPEED 4 pildiprotsessor ISO 100-12800 laiendatav kuni ISO 25600 sarivte 5 k/s Full HD 1080p video salvestamine 3" LCD ekraan

    10.94399.99

    KUUMAKSE ALATES

    18-55 II KIT

    9494

    UUS

    400 Hz

    A+energiaklass

    USB salvestus

    USB video

    Full HD Smart TV

    Saadaval alates 08.04.

    Digiboksiga FullHD teler!

    100 Hz

    Aenergiaklass

    USB-VIDEO

    Full HD40"101 cm

    USB-salvestus

    65LED7000 40LED5000

    7.85279.99

    KUUMAKSE ALATES

    Saadaval alates 08.04.

    UUS Parima hinnaga 65 teler!

    26.39999.99

    KUUMAKSE ALATES

    Suvilateleri uus standard!

    100 Hz

    Aenergiaklass

    USB-VIDEO

    HD32"80 cm

    32VLE4500

    5.79199.99

    KUUMAKSE ALATES

    4G nutitelefon nd eriti hea hinnaga!

    SAMSUNG GALAXY S5 NEO

    APPLEiPhone 6S

    4G nutitelefon nd eriti hea hinnaga!eriti hea hinnaga!

    15 h300 h 141 g

    Quad-Core 1,1 GHz

    4,5480 x 854

    4G

    8 GB1 GB RAM

    5 MPkaamera

    LUKUVABA Android 5.1.1

    84.99

    UUS

    VRVID

    5.51189.-

    KUUMAKSE ALATES

    65"165 cm

    SINU DIGIPOOD

    TASUTATRANSPORTTasuta transport kehtib kigile e-poe tellimustele,

    mis on tehtud perioodil 1 - 30 aprill 2016.

    E-POEST

  • 22 REKLAAM Neljapev, 7. aprill 2016

    EHITUS

    Aedade, vravate, vravaauto-maatika, tkkepuude mk ja paigaldus. Tel 501 6453, nr1aiad.ee.

    Aprillis kik Mitsubishi Heavy hksoojuspumbad koos paigal-dusega -100 tavahinnast! Li-saks soojalekete kaardistamine tasuta! Jrelmaksu vimalus! Tel 5388 4884, www.ohksoojus.eu

    Ehitus- ja remonttd. Viilka-tused, lamekatused, puitfas-saadid, vihmaveessteemid, hoonete ja abihoonete ehitus jne. Tel 5662 9930.

    Ehitus- ja renoveerimistd vundamendist katuseni. Kvaliteetne teostus ja garantii. Tel 5820 2040.

    Ehitus, remont, viimistlus- ja lammutustd. Tel 5858 6953.

    Fassaaditd. Katusetd. Tel 516 6152, [email protected].

    Ivari Ehitus O teeb ehitus- ja remonditid. Katused, saunad, prandad. Teeme ra ka vikse-mad td. Tel 5885 5341.

    Katuste ja fassaadide puhastus, vrvimine. Hinnad algavad 20 . Tel 5875 2110, www.abimehed.ee.

    Katuste ja puitfassaadide ehitus- ja remonditd. Tel 515 7062.

    Korstnate ehitus ja renoveeri-mine. Pikaajalised kogemused. Tel 5625 1750, tomeli.ee.

    Kristan O pakub erinevaid ehitus- ja remonttid Tartus ja Luna-Eestis. Tel 5197 0669, 5819 2843, [email protected].

    Kik ehitustd hest kohast: www.innover.ee. Tel 5904 2174.

    Miniekskavaatori rent ja kaeve-td. Tel 511 5786, www.miniekskavaator.ee.

    Soojustamine puistevillaga. Tel 5665 0604, 502 0066, [email protected].

    Tnavakivide paigaldus, haljas-tustd, piirdeaiad. Tel 5623 3867, www.clinkerservice.ee.

    Vundamendi soojustamine, kaevetd. Raudkpp O, tel 5568 2671, [email protected].

    MATERJAL

    Ma kottides puistevilla ksitsi soojustamiseks koos transpor-diga Tartus ja lhimbruses. Tel 508 4773.

    ra anda 2-3 t liiva Tartus Thtveres. Transporti ei ole. Tel 506 4350.

    KINNISVARA MK

    1-toal rduga korter Tartu piiril uues majas (2/2, 40,4 m, vi-malus vahetada elamisklbuliku maamaja vastu, 53 900 ). Tel 5624 2181, [email protected], www.aabakv.ee

    2-toal heas korras korter (2/5, rdu, lbi maja) omanikult. Tel 5554 0831.

    3-toal korter Ravila tn (5/5, 66 m, 66 700 ). Tel 5624 2181, [email protected], www.aabakv.ee

    3-toal renov korter kesklinna lhedal (92 000 ). Tel 5354 1283, www.aabakv.ee

    4-toal ahik renov korter nne 25 (p 85,6 m, 1/2, puumaja, ahikte, du, 99 000 ). Kutseline maakler Sirle Uiga, tel 526 4198, 780 8685, www.aadlivillakv.ee.

    4-toal korter Kannikese 33 (5/1, 74,6 m, 69 000 ). Tel 5624 2181, [email protected], www.aabakv.ee

    Hea juurdepsuga hoonesta-mata kinnistu (1,4 ha, piirneb Porijega, detailplaneering ole-mas, krundil tiik, Tartusse 20 km, 19 900 ). Tel 5552 1724, [email protected], www.aabakv.ee.

    Hoonestamata kinnistu Nina klas (piirneb Peipsiga, 6626 m, rannajoon 63 m, kallas puhas-tatud, 52 000 ). Tel 5552 1724, [email protected], www.aabakv.ee

    Kinnistu koos elamu ja lao- vi tootmishoonega Vorbusel (50 000 ). Tel 5354 1283, [email protected], www.aabakv.ee

    Majaosa Kanepis (vesi, kanalisat-sioon, saun, krvalhooned, suur krunt). Tel 501 4276, 5805 3766.

    KINNISVARA OST

    1-2-3-toal korter vi majaosa Tartus vi maal. Vib vajada remonti. Erki, tel 504 0334.

    Keskkttega korter Tartus. Tel 5681 1160.

    Maamaja koos maaga. Hooned vivad vajada renoveerimist. Tel 5674 9386.

    Metsakinnistud (ka lbiraiutud), pllumaa ja raieigus. Metsa-kinnistute ost ka koos hoone-tega, hpoteegiga, looduskait-sealadega ja kaasomandiga. Tel 523 4445.

    Renoveerimist vajav korter otse omanikult (v.a. Annelinn). Tel 5340 8210.

    Soovitakse osta heas seisukorras ridaelamuboks vi viksem maja Tartu lhedal. Tel 5624 2181, [email protected], www.aabakv.ee

    RILE ANDA

    2-toal ahik korter Supilinnas. Tel 5354 1283, [email protected], www.aabakv.ee

    KOOLITUS

    A-kat kursus. Kui registreerud aprillis, hind vaid 285 . Tel 507 6405, [email protected].

    Emaje Keeltekool: uued kursused aprillis. Tel 740 4050, [email protected], www.emajoe.ee.

    Siduppe ABC AM-, A-, B-, BE-, C-, CE-kat veokijuhi ameti- ja ADR-koolitused. Lppast-mekoolitus aasta ringi. www.siduppe.ee, 507 8230, Kalda tee 30

    KTE

    Erinevat sorti kvaliteetsed kt-tepuud veoga. Tel 529 2305, 734 9800, www.kasumetsa.ee.

    Kasekttepinnud (pikad ja tkeldatud). Tel 5662 5014.

    Kasepind 30, 40, 50 cm. Vedu, tekk. Tel 5594 7098.

    Kask, lepp 30, 40, 50 cm. Tel 557 6177.

    Kask, lepp 30, 40, 50 cm. Vedu. Tel 5591 5281.

    Katla-, ahju- ja pliidipuud (kuiv segapuu 33 , toores kask 34 koos kojuveoga). Tel 5377 4476.

    Kuiv kttepuu vrgus 40 l. Tel 5821 2229.

    Kuivad ktteklotsid ja kami-napuud, puit- ja turbabrikett, kttegraanulid. Vedu tasuta. Tel 523 8332, 433 3130.

    Kttehall mb kvaliteetset puitbriketti, pelletit ja ktte-klotse. Hinnad soodsad. Tel 5687 8223, www.kuttehall.ee.

    Kttepuud lahtiselt ja vrgus, vedu tasuta. Tel 5683 3404.

    Metsakuiv okaspuu (50 sm, 35 /rm, vedu tasuta). Tel 504 5307.

    Ma toored kasekttepuud (39 /rm, koorem 10 ruumi, kohalevedu Tartus tasuta). Talve-kte O, tel 5341 2221.

    O Halukte mb lhutud kttepuid + likamisjke. Tel 504 3100.

    Puitbrikett, kaminapuu, kuiv ktteklots. Tel 5197 8500.

    Puitbrikett, puidupelletid, ktteklotsid, kaminapuud. Tel 514 4555, www.puitbrikett.ee

    LOOMADKoerte pgamine. Tel 5559 6964.

    OTSIN TDAktiivne remondi-, varustus- ja haldust kogemusega mees (61, B-, C-kat load) otsib td Tartus. Tel 522 6934.

    Majahoidja-kojamees otsib td. Tel 5805 3095.

    Olen kohusetundlik ja tkas mees ning otsin td. Tel 5869 3182, [email protected].

    PAKUN TD

    AS Sadloy vtab tle auto-remondilukksepa (vib ka hooajaliselt). Tel 5345 3499, [email protected].

    mblejale vi mblusettevt-tele anda tasuta rendile ruumid kaubanduskeskuses. Tel 503 0367.

    PLLUNDUS

    Hobusesnnik (kvaliteetne, korralik, 80 l kottides hind 4-5 , transport tasuta). Tel 5636 3645.

    Ma kartulit (head sordid). Tel 5805 7264.

    Viljapuude likus ja okste ra-vedu. Tel 5344 1304, www.ahillea.ee.

    unapuude ja hekkide lika-mine. www.kobruleht.ee. Tel 525 2862.

    RIIDED

    Je butiigis kasutatud teksad, dressid, joped ja tuulekad meestele. Soola 10 (avaturg), E-P 9-17.

    Je butiigis suvised pluusid, tuunikad, kleidid, tuulekad jpm. Soola 10 (avaturg). E-P 9-17

    Je butiigis uus kogus retuuse, kekotte, kleite jpm. Soola 10 (avaturg). Vaata ka Facebooki.

    SIDUKID

    1994.-2008. a siduautode kokkuost. Vga kiired tehingud! Raha kohe ktte! Tel 553 3060.

    Autode ja veoautode keretd, mberehitus, taastamine. Uued ja kasutatud keredetailid. Tel 504 0334.

    M oma auto meile. Sobiva tehingu puhul raha kohe ktte. Info tel 5823 2707.

    TEENUSED

    Abi san-tehnilistel tdel. Tel 735 3777, 5566 1888.

    Abimehed soodsalt erinevatele tdele (remont, kolimine, jne). Tel 5857 2110, www.abimehed.ee

    Akende ja uste remont ja hool-dus. Tel 5698 1284.

    Arvutite hooldus ja remont Tar-tus Tiigi 19 ja Kni 5b. O Maxi IT, tel 545 222 00.

    Tel 514 2173

    30 cm, 1 ruum = 35 / - 40 cm, 1 ruum = 32 / 40 50 cm, 1 ruum = 30 / 38

    LHUTUD KTTEPUUD toores / kuiv

    Kohaletoomine TASUTA Tartus, Elvas ja Tartu lhimbruses!

    REAKUULUTUS (90 themrki) 1,20 iga jrgmine 30 themrki 1,80 LOGO/PILDI lisamine 3,60 , KUJUNDATUD kuulutus 5,10 /cm

    Kuuluta siin! www.tartuekspress.ee/kuulutusedKuulutusi vetakse vastu ka Eedeni infoletis ning [email protected]

    Lunakeskuse ja

    Kuulutuse saab sisestada ja selle eest maksta aadressil:

    742 0240 www.robinson.ee

    Korterid, majad, majaosad Tartus ja maakonnas. Aitame kinnisvara

    mmisel ja rimisel. Meelis Karu, tel 511 5949Ene Lina, tel 504 8379

    742 0240 www.robinson.ee

    Korterid, majad, majaosad Tartus ja maakonnas. Aitame kinnisvara

    mmisel ja rimisel. Kai Persidski, tel 5190 3394

    Gert Suik, tel 515 3773

    Tel 7 420 240515 3773

    Kinnisvarateenused aastast 1997www.robinson.ee

  • Neljapev, 7. aprill 2016 23REKLAAM

    SOODSAIMVEOTEENUS 5648 8967Vedamine OKraanaga veok kast 2,5x7 m, 12,5 t

    E T K N R 10.00 - 18.00 Aadress: Ringtee 1, TARTU

    Telefon: 765 4202

    HAUAPIIRDED VAASID PINGID

    Vljaandja: Ajaleht O, likooli 1, 51003 Tartu E-post: [email protected]: www.tartuekspress.eeTrkk: AS KroonpressVastutav vljaandja: Kaupo Torim [email protected]

    TOIMETUS tel 730 4535Peatoimetaja: Kaur Paves [email protected]: Kadri Klaots [email protected]: Rauno Pld [email protected] Reporter: Meelis Kaldalu [email protected] Reporter: Janari Kintsiraud [email protected]: Sten Sang [email protected]: Aet Rebane [email protected]

    Reporter: Rasmus Rekand [email protected]: Priit Kivisoo [email protected]: Terje Jepiselg [email protected]

    REKLAAM tel 730 4455Mgiesindaja: Malle Pastak [email protected] vastuvtt: [email protected] TELLIMINE (18 / 3 kuud) [email protected]

    Arvutite ning monitoride remont ja hooldus. Helista ja vaatame, mis teha annab! Tel 5607 1018.

    Boilerite puhastus, veemt-jate vahetus, san-tehnilised td. Tel 5646 9025, 734 8044.

    Ehitus- ja renoveerimistd vundamendist katuseni. Kvali-teetne tulemus, garantii. Tel 5820 2040.

    Ehitus-, viimistlustd; ak-nad-uksed ja nende paigaldus. T kiire ja korralik. Head hinnad. Garantii! Tel 510 0645.

    Elektritd! Vajadusel tuleme vlja 24 h pevas, 7 peva ndalas. Head hinnad! Tel 513 7844.

    Elektritd. Tel 5609 3099.

    Fekaalivedu, survepesu, ummistuste likvideerimine. Tel 558 8811, www.fekto.ee.

    Fekaalivedu. Tel 510 9995.

    FIE Raivo Kgo. Likvideerin ummistusi 24/7. Tel 521 4808.

    Fotograafiteenus, fotomaterja-li ja koduvideode digitaliseeri-mine. Tel 5808 4419, [email protected].

    Halumasinateenus. Sobivad ka vikesed kogused. Piirkond Tartumaa ja Luna-Eesti. Hind alates 7 /ruum. Tel 5341 2221.

    Jalgrataste mk, hooldus ja remont Tartus Aardla 6b, Master Sport O, tel 659 1109, www.mastersport.ee.

    Kanalisatsiooni ummistuste likvideerimine. Tel 735 3777, 5566 1888.

    Kellassepp Anne- linna keskuses. Ehte-, prilli- ja kellaparandus. Patareivahetus vaid 3,50 !

    Kodused elektritd. Tel 735 3777, 5566 1888.

    Korterihistu raamatupidami-ne, revisjon. Tel 735 3777, 5566 1888.

    Kndude freesimine. Tel 5346 1476.

    Likvideerin ummistusi, san-tehnilised td (boilerid, segistid, WC-potid, torud jne). Tel 5621 7955.

    Likan ilu- ja viljapuud ning hekid korda. Ksi kohe! Tel 5699 9884, [email protected].

    Minilaaduri rent (24 /tund). Tel 5904 2174, kogu info www.innover.ee.

    Ohtlike puude langetamine ja puude hooldus. Tel 5699 9687.

    Ohtlike puude langetus, vilja-puude kevadine hoolduslikus. Tel 5240 180, www.helmer.ee.

    Ohtlike puude raie ja puude hooldustd. Tel 5686 6157, [email protected].

    Ohtlike puude raie, hooldus, ravedu, hekilikus, okste p