TARTU LINNA KAITSMATA EHITUSPÄRAND 1870–1991register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud... · 2010. 2. 4. · 47 Püha Jüri kirik 48 Raadi lennukiangaarid Roosi 91

Välitööde aruanne

Tartu, jaanuar 2010

TARTU LINNA KAITSMATA EHITUSPÄRAND1870–1991

Koostasid:Egle Tamm ja Tõnis Kimmel

Alates 1950. aastatest ehitatud hooned on kajastatud ka Tartu nüüdisarhitektuuri kaardil:http://www.tartu.ee/nyydisarhitektuur

http://www.tartu.ee/nyydisarhitektuur

Käesolev töö on ajaliselt jaotatud kahte ossa: 1870–1940 ja 1940–1991. Ajaperioodi siseselt lähtub edasine grupeering piirkondadest, alustades kesklinnast.

Teise maailmasõja eelse aja kohta oli kasutada 2000. aastal mälestistena arvele võtta soovitatud hoonete nimekiri. Töögrupp (Karin Hallas, Mart Kalm, Mart Siilivask, Hain Toss, Romeo Metsallik) soovitas toona mälestisena või muinsuskaitseala koosseisus arvele võtta kuuekümne hoone ringis, kõik neist ehitatud 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi I poolel. Tänaseks on osa neist hoonetest juba riiklikud arhitektuuri- või ajaloomälestised, osa aga lootusetult ümber ehitatud.

Enamus tookord kaitse alla võtta soovitatud hoonetest asuvad 2005. aasta Tartu linna üldplaneeringuga kehtestatud miljööväärtusega hoonestusaladel. Tartu linnas on üldplaneeringuga kehtestatud 13 miljööväärtusega hoonestusala, mis koos muinsuskaitsealaga hõlmavad u 1/5 kogu linna territooriumist. Toonases nimekirjas olnud, kuid tänapäeval muinsuskaitseala või miljööväärtusega ala koosseisus olevatest hoonetest on tehtud valik, väärtuslikumaid miljöö- või vanalinna muinsuskaitseala koosseisus olevaid hooneid on siiski käsitletud ja kui hoone on arhitektuurselt silmapaistev ja/või on autentselt säilinud interjöör, siis on maja soovitatud riikliku arhitektuurimälestisena kaitse alla võtta. Kindlasti vajab riikliku kaitsega väärtustamist Karlova miljööväärtusega hoonestusalal asuv õpetajate seminari maja, millel on esinduslikud ja väga hästi hoitud interjöörid.

Mitme hoone puhul, mida võib nimetada oma aja iseloomulikuks näiteks ning millel on ka seos tuntumate ajalooliste isikutega, on soovitatud kaaluda ajaloomälestise staatust. Kultuurilooliselt huvitava piirkonna moodustavad toona linnast väljas asunud 1910.–1920. aastatel ehitatud häärberid, mille omanikeks olid Aleksander Eisenschmidt, Aino ja Oskar Kallas ning Jaan Tõnisson. Ülenurme valda jääv Tõnissoni häärber vääriks kaitset arhitektuurimälestisena, kahe esimese puhul on aga olulisem nende ajalooline väärtus oluliste kultuuri- ja ühiskonnategelaste elupaigana.

Tartu linna olemasolevate mälestiste hulgas hakkab silma historitsistlike ja juugendlike puitelamute suur osakaal. See on mõistetav, sest puitlinnaosasid on Tartus säilinud palju ja need annavad linnale iseloomu ja omapära. Samas on 1930. aastate funktsionalismist lähtuvaid hooneid Tartu linnas seni riikliku kaitse all ainult kolm, kuigi väärtuslikke esindajaid on rohkem. Üldiselt leiavad autorid, et Tartu linna puhul (erinevalt maakonnast) ei taga mälestise staatus hoone eksterjöörile paremat kaitset kui asumine muinsuskaitsealal või miljööväärtusega hoonestusalal. Eriti kehtib see elamute puhul, mille interjööri muutmisele piirangute kehtestamine on ka mälestise puhul problemaatiline ja kontroll selle üle raskesti teostatav. Kui hoone asub muinsuskaitsealal või miljööalal, siis on üldjuhul selle esmane kaitse tagatud ja oluliseks muutub pigem maja väärtustamine. Lisatud on ka paar mälestist, millel ühel või teisel põhjusel mälestise Sajandi teise poole objektide seas annavad tooni 1960.–1980. aastate eramud, mille esindajate seas just neofungist lähtuv laad on andnud sageli hinnatava arhitektuuriga tulemusi. Kuna aga neid kui nõukogude aja pärandit laiemalt ei hinnata, on nende eripära ja arhitektuurne kvaliteet renoveerimiste käigus valdavalt kadumas. Esmakordselt on antud ka terviklikum ülevaade nõukogudeaegsetest korruselamupiirkondadest, millel on võrreldes muude Eesti piirkondadega üksjagu omapäraseid jooni ning mis kohati moodustavad väärtuslikke elukeskkondi. Kuna nende eripära muinsuskaitselistelt ega ka lihtsalt renoveerides eriti veel ei hinnata, on need üheks ohustatumaks osaks linna 20. sajandi arhitektuuri pärandis. Uuemast pärandist on esindatud ka mõned avalikku ruumi ilmestavad kunstiteosed.

Töös on välja toodud ka mõned 1990. aastate eramud, mille kaitsmiseks pole ehk aeg veel käte jõudnud. Terviklikuma keskkonna moodustavad need Uus-Ihastes, mida tavatsetakse siiani vaadata väärtusetu „lollidemaana“.

Kaitseettepaneku tegemisel kasutatud lühendid:

RKM – riiklik kultuurimälestis – kõige väärtuslikumad unikaal- ja tüüpehitised RKM (ala) – riiklik kultuurimälestiste ala ehk muinsuskaitseala – väärtuslike unikaal- ja tüüpehitiste kogumid MILJ – miljööväärtuslik üksikobjekt – kohaliku ajaloo ja/või miljöö seisukohalt oluline ehitis MILJ (ala) – miljööala - kohaliku ajaloo ja/või miljöö seisukohalt oluline ehitiste kogum ARV – arvele võtta, ohu korral võtta ajutise kaitse alla DOK – dokumenteerida – ehitis või ehitiste kogum on väärtuslik, kuid sel puudub kestmiseks perspektiiv.

REGISTER

lk tüüp asukoht kaitse ettepanek

TARTU EHITUSPÄRAND KUNI 1940. AASTANIKESKLINN

1 Toome kaev ja kaevumajake2 Keemiahoone Jakobi 23 Turistide paviljon Vallikraavi 17/19 krundil4 Emade ja rinnalaste kodu Oru 35 Saun MILJ6 Korterelamu7 Korterelamu-ärihoone8 Oru 19 Looduseuurijate Seltsi hoone

10 Korterelamu11 Õpetaja tänav MILJ (ala)12 Veetorn-elamu Õpetaja 913 Pastoraat-leerimaja Õpetaja 514 Prof Jüri Uluotsa elamu Õpetaja 1215 Vanemuise 46

TÄHTVERE16 Korterelamu Laulupeo pst 717 Korterelamu Laulupeo pst 918 Korterelamu19 Korterelamu20 Korterelamu21 Korterelamu22 Korterelamu Taara pst 323 Korterelamu Taara pst 6

24 Tartu Õpetajate Seminari hoone25 Koolimaja Lina 226 Adventistide palvela vana osa Lille 1827 Tartu Kolgata baptisti palvela Tähe 66 ARV28 Elamu Pargi 2 olemasolev MILJ (ala)29 Elamu Pargi 630 Elamu Päeva 1531 Elamu Päeva 1732 Elamu Päeva 1933 Elamu Päeva 2134 Elamu Päeva 2335 Elamu-ärihoone Tähe 22 olemasolev MILJ (ala)36 Elamu Kalevi 20 MILJ37

39 Elamu Sassi 3

Lossi 15b olemasolev RKM(ala)RKMRKMolemasolev RKM(ala)

Tiigi 76aK. E. v Baeri 1 RKMKuperjanovi 18a RKM

Prof Ants Piibu elamu RKMW. Struve 2 RKMJ. Tõnissoni 7 RKM

RKMRKMMILJ (ala) / RKM

TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna õppehoone

RKM

RKMRKM

K. A. Hermanni 3 RKMK. A. Hermanni 4 RKMK. A. Hermanni 16 RKMK. A. Hermanni 18 RKM

RKMRKM

KARLOVASalme 1A RKM

RKMRKM või MILJ

RKMRKM? DOKRKMRKMRKMRKM

Lina tänava nakkushaigla hoonete kompleks

Aleksandri 32, Lina 4,6,7,8,9,11 RKM? (ajutise kaitse vajadus?)RKM

REGISTER

TAMMELINN peale 1940. aastaid40 Teraviljaelevaator Väike kaar 3341 Tamme kõrts MILJ42 Elamu43 Elamu

MAARJAMÕISA4445

ÜLEJÕE46 Künnapuu savitööstus47 Püha Jüri kirik48 Raadi lennukiangaarid Roosi 91 ARV49 Pärmivabrik ja mudaravila Pärna 1; Pikk 58, 60, 64

TARTU EHITUSPÄRAND PÄRAST 1940. AASTATKESKLINN peale 1940. aastaid

50 Kaarsild Raekoja plats50 Kohvik-restoran Kaunase sein5152 Kooperatiivelamu Taara53

54 Tartu Ülikooli raamatukogu55 Korruselamud MILJ56 Raudteelaste elamu Tiigi 5756 Korterelamu57 TÄHTVERE MILJÖÖALA LAIENDUS MILJ(ala)58 Eramu Vikerkaare 35 58 Eramu Vikerkaare 20 MILJ59 Eramuansambel60 Garaažikooperatiiv Oomega61 Maaülikooli metsamaja

TAMMELINN peale 1940. aastaid62 TAMMELINNA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKU HOONESTUSALA LAIENDUS63 Tammekuru 363 Tedre 14 MILJ (ala)64 Tedre tänava miljööala Tartu linn MILJ (ala)65 Uus-Tamme miljööala Uus-Tamme asum MILJ (ala)65 Eramu66 Eramu66 Eramu Tamme pst 122

RKMRiia mnt 93Elva 10 RKMElva 6 RKM?

Dr Eisenschmidti elamu Riia 169 RKM või MILJAino ja Oskar Kallase elamu Raja 31a RKM või MILJ

Puiestee 49b RKMNarva mnt 105 RKM

RKM / MILJ(ala)

RKMNarva mnt 2 RKM

Restoran Tarvase seinapannoo Riia 2 RKMRiia 3 RKM

Õpetajate seminari muusikamaja seinapannoo

Salme 1B RKM, DOK

Wilhelm Struve 1 RKMTaara pst 1, 1A

MILJ(ala) / RKMRiia 13 RKM

RKM

Vikerkaare 24B, 26A, 26B RKM (ala)A.H.Tammsaare 6 MILJ, DOKFr. R. Kreutzwaldi 5 RKM

Villa Toots RKMVilla Ratnik

Tamme pst 103A RKMTamme pst 102A ja 104 RKM

RKM

REGISTER

67 Raja 316869 Ülikooli füüsika instituudi hoone69 Korterelamu otsaseina pannoo Kannikese 33 70 Punktelamu Veeriku 10 MILJ71 Kaksikelamu71 Villa Võru 125 72 Eramu Võru tn Võru 236 72 Kaksikelamu Ääsi tänaval Ääsi 9 ja 11 73 Punktelamud Rahu tänaval MILJ74 VARIKU MILJÖÖALA MILJ (ala)74 Eramu MILJ (ala)75 Eramu MILJ (ala)75 Eramu Sinika 3 MILJ76 Kaalumaja Teguri 5576 Tartu piirikivi77 Bussipaviljonid MILJ

ARHITEKTI LINNAOSA78 ARHITEKTI LINNAOSA MILJÖÖVÄÄRTUSEGA HOONESTUSALA 79 Arhitektide noorem põlvkond Nisu tänav MILJ (ala)80 Eramu Maisi 3781 Nisu 32 82 Kaksikelamu Nisu 57 ja 55 82 Kaksikelamu Nisu 63 ja 61 82 Eramu Nisu 48 83 Elamute ansambel Ravila tänav84 Aatriumelamud Nisu ja Veeriku tänav MILJ (ala)84 Eramu MILJ85 Tervishoiu 10

ANNELINN, ÜLEJÕE peale 1940. aastaid86 Kivilinn, tuulekojad Mõisavahe ja Jaama t, Kaunase pst

86 A Annelinna otsaseinte maalingud Kalda tee, Kaunase pst MILJ87 Kooperatiivelamud MILJ88 Korruselamud Anne t, Sõpruse pst, Kalda tee MILJ89 Hiinalinna aianduspiirkond Põhja puiestee lõpus90 Garaažilinnak Lääne ja Jaamamõisa tänav91 Sõjaväe angaarid Roosi 91 MILJ (ala) ?92 Eramu Kruusa tänaval Kruusa 19394 Sõjaväelaste elamud

IHASTE95 Ridaelamu96 Eramu MILJ (ala)97 Eramu Pallase pst 1498 Eramu MILJ99 Suvila (a/ü Koduaed) Kraavikalda 8 MILJ

100 Koidutähe 2, 4, 6

MAARJAMÕISA, RÄNILINN, ROPKA, VARIKU, VEERIKU peale 1940. aastaidTartu Psühhoneuroloogiahaigla RKMTartu KEKi peahoone Riia 132 RKM

Riia 142 RKMRKM

Võru 200B ja 200C RKMRKMRKM / MILJRKM

Rahu 3A, 7A, 9; 15a, 5a, 9A

Kopli 21A Kopli 21B

MILJ, DOKRiia tänava lõpp RKMRiia tänava lõpus ja Ringtee 2 ees

RKMVilla Peri RKM / MILJ

RKMRKMRKM

RKM (ala) / MILJ (ala)

Ravila 18B Villa Kolk II RKM

MILJ / RKM

Pikk 82, 84, 61 ja 63A

MILJ (ala), DOKDOK, ARV

RKMKvissentali jahtklubi Kvissentali tee 5 MILJ, DOK

Puiestee 77, 79, 81 RKM

Hando Mugasto 1 RKMKuno Veeberi 2

RKMVoldemar Melliku 1

Neofunk-suvilad MILJ (ala), DOK

REGISTER

LISAD: RIIKLIKU KAITSE VÄHENDAMISE ETTEPANEK101 Ridaelamu102 Eramu MILJ (ala)

Hando Mugasto 1 RKMKuno Veeberi 2

/ TARTU KUNI 1940. A / 1

KESKLINN

Nimetus ja asukoht

Toome kaev ja kaevumajakeLossi 15b, Tartu

Omanik, katastrikood

Tartu Linavalitsus79507:019:0018

Dateering Ehitatud 1861Autor Arh Carl Rathhaus

AllikadAjalugu Toomkiriku koorist idas asuv kaev rajati arvatavasti 1760. aastatel ja oli u 23 m

sügavune. 19. sajandi alguseks oli kaev kinni aetud või mattunud. Seoses ülikooli ehitustöödega Toomel 1803 puhastati vana kaev. Ülikooli arhitekt J. W. Krause kavandas sellele tõstemehhanismi ja puidust pealdise. Praegune kaev ehitati 1861 arh Carl Rathhausi projekti järgi.

Kirjeldus Kaevumajake on punastest tellistest historitsistlik väikeehitis. Hoonel on ruudukujuline põhiplaan. Madalat katust piirab sakmeline parapett. Hoone nurgaliseenid tipnevad parapetist kõrgemate tornikestega. Ehitise keskel paiknes kaev, mis on kinni aetud.

Väärtus Vähesäilinud näide linnakaevu kaitsvast majakesest.Seisukord HeaKaitse ettepanek RKM, olemasolev

Asub vanalinna muinsuskaitsealal ega vaja täiendavat kaitset.


Nimetus ja asukoht

KeemiahooneJakobi 2, Tartu


Tartu Ülikool79507:019:0002

Dateering I etapp 1938–1939, II etapp 1939–1950Autor ARH: Paul Mielberg ja Harald Sultson,

II etapi tööjoonised Henn Kuvasto

Allikad Projekt Tartu LV LPMKO arhiivisAjalugu Hoone ehitamine oli esimene etapp ülikooli peahoone esise väljaku laiendamise

kavast. Hoone endagi ehitamine kujunes kaheetapiliseks. 1938–1939 valmis farmaatsia instituudi tarbeks hoone Toomemäe poolne tiib koos peasissepääsu ja trepikojaga. 1939 algas ka tänavaäärse hooneosa ehitamine, millega sõja puhkedes 1940 oldi arvatavasti jõutud kolmanda korruse lagedeni. Hoone ehitamine sõja ajal seisis ja see valmis lõplikult alles 1950. Hoones on kavandatud remont ja seejärel kolib sellesse filosoofiateaduskond.

Kirjeldus Õppehoone on 4-korruseline uusklassitsitlikus stiilis kõrge sokliga ehitis. Hoone koosneb kahest ristkülikulise põhiplaaniga hoonetiivast, millest üks külgneb Toomemäega ja teine Jakobi tänavaga. Tänavaäärset fassaadi ehib karniisialune ornamentaalne friis ja sokli rustika. Vanemas hooneosas on detailide kattena kasutatud Vasalemma dolomiiti, uuemas osas on betoonpinnale antud dolomiiti meenutav pinnatöötlus. Säilinud esinduslik trepihall ja suur auditoorium, osaliselt vanu kiviparkettpõrandaid, siseuksi ja aknaid. Osa uksi ja aknaid on uued, sh plastraamidega.

Väärtus Näide 1930. aastatel ehitatud ülikooli õppehoonest ja tollasele ajale iseloomulikust neoklassitsistlikust arhitektuurikeelest.

Seisukord RahuldavKaitse ettepanek RKM


Nimetus ja asukoht Turistide paviljonVallikraavi 17/19 krundil, Tartu

Omanik, katastrikood Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühenduste Liit79507:022:0016

Dateering Ehitatud 1935Autor Arh Arnold Matteus (ja Peet Aren?)

Allikad Parek, Elsbet. Vallikraavi tänav Tartus, I-II, Trt. 1973, ARC-Projekt, nr. 88, 276.Ajalugu Kinnistu omandas 1925 Tartu Kristlik Noortemeeste Ühendus. 1935 ehitati

Matteuse projekti järgi Vallikraavi tänava äärde turistide teenindamise paviljon ja asuti krundi sügavusse matkakodu planeerimisele ( projekt 1936, muudetud projekt 1940, valmis 1943 ). Nõukogude ajal ja praegu " Park " hotell. Turistide paviljoni kasutati nõukogude ajal lillekioski ja kohvikuna. Iseseisvuse ajal seisnud peamiselt tühjana.

Kirjeldus Paviljon moodustab omamoodi väravaehituse krundi sügavuses paiknevale hotellile. Kiosk on krohvitud ja heledaks värvitud 1-kordne tugipostidele toetuva varjualusega kiviehitis, mida katab madal plekist kelpkatus. Põhiplaanilt on hoone L-kujuline, pikem varjualusega külg paikneb piki tänavafronti. Hoone iseloomulikuks tunnuseks on varjualuse ülevalt laienevad tugipostid. Praegused üheksaks ruuduks jaotatud aknad ei ole algsed. 1951. aasta inventeerimisjoonise põhjal olid algsed aknad funktsionalismile omase kolmese vertikaaljaotusega. Üks uks kinni ehitatud, teine asendatud kaasaegsega.

Väärtus Paviljon on arhitektuurselt kõrgetasemeline 1930. aastate väikeehitise näide.Seisukord Konstruktiivselt rahuldavas seisukorras, viimistlus halvas seisukorras.Kaitse ettepanek RKM


Nimetus ja asukoht

Emade ja rinnalaste koduOru 3, Tartu


Eraomand79507:017:0005

Dateering Projekt 1929, ehitatud 1930–1931Autor Arh Friedrich Wendach, ins Maasik

AllikadAjalugu Pärast II MS lastehaigla. Alates 1992 lastepolikliinik. 2009 alguses kolisid hoonest

välja kõik meditsiiniasutused ja hoone kavatsetakse kasutusele võtta katoliku kooli ja lasteaiana. Hoovipoolset fassaad ehitati ümber 1978, sinna rajati paikeseterrass ja selle alla alajaam.

Kirjeldus Juugendliku joonega traditsionalistliku hoone algne esinduslikum kõrge trepi ja verandadega fassaad oli hooviküljel, see ehitati ümber 1978. Säilinud algsed aknaraamid. Hoone interjöör on osaliselt ümber ehitatud, kuid juba algselt olnud väga askeetlik.

Väärtus Esinduslik traditsionalistliku arhitektuuri näide. Funktsioonilt sotsiaalajalooliselt oluline hoone.

Seisukord RahuldavKaitse ettepanek RKM, olemasolev

Asub vanalinna muinsuskaitsealal ega vaja täiendavat kaitset.


Nimetus ja asukoht

SaunTiigi 76a, Tartu


eraomand79506:006:0001

Dateering Ehitatud 1936–1939Autor Arh Nikolai Kusmin

Allikad Projekt Tartu LV LPMKO arhiivisAjalugu Kinnistu ostis 1936 Julius Pahlberg sauna rajamiseks. Sauna valmides 1939 oli

omanik Hendrik Mahlapuu. Saun tegutses 1990. aastateni. Praeguseks on saun likvideeritud, hoones asub pood ja kontoriruumid.

Kirjeldus Funktsionalismist mõjutatud uusklassitsistlik hoone on sümmeetrilise ülesehitusega. Hoonel on kõrge sokkel ja keskne kõrgem sissepääsumaht. Vertikaalsetele liseenidele vastandub ülaosas plaadina eenduv rõhtne karniis ja sellele järgnev parapett. Avatäited on vahetatud. Hoonel pole enam esialgset funktsiooni saunana.

Väärtus Väheesinev 1930. aastatel ehitatud traditsionalistliku arhitektuurikeelega ühiskondliku sauna näide. Hoone välisilme on säilinud (v.a avatäited), kuid algse funktsiooni loodud unikaalne siseruum on hävinud.

Seisukord RahuldavKaitse ettepanek MILJ

Laiendada Toometagust miljööväärtusega hoonestusala.


Nimetus ja asukoht

KorterelamuK. E. v Baeri 1, Tartu


eraomand79507:017:0006

Dateering Ehitatud 1922Autor Arh Edgar Johan Kuusik

Allikad Projekt Eesti Arhitektuurimuuseumis

AjaluguÜks vähestest ja arvatavasti esimene Tartu linnavalitsuse ehitatud kortermaja, mis pidi leevendama korteripuudust. Maja ehitamist finantseeriti riikliku eluasemelaenu abil.Prominentsemaid elanikke: Miina Härma.

KirjeldusKahe täiskorruse ja välja ehitatud katusekorrusega elamu, milles asuvad ruumikad 3-toalised korterid. Hoone ehteks on trooniva lukukiviga barokne portaal. Algsetena on säilinud trepikodade aknad, korterite aknad on plastraamidega, uks uus.

Väärtus Väheesinev 1920. aastate traditsionalismi näide Tartus, kus 1920. aastatel oli üldlevinud lähtumine juugendist ja heimat-stiilist. Varajase munitsipaalelamuehituse näide.



Nimetus ja asukoht Korterelamu-ärihooneKuperjanovi 18a, Tartu


eraomand79507:030:0005

Dateering Projekt 1937, äriruumide muudatusprojekt 1938, valmis 1938Autor Arh Nikolai Kusmin

Allikad Projektid Tartu LV LPMKO arhiivisAjalugu 1937. aasta projektis hõlmasid äriruumid kogu esimese korruse, 1938. aasta

projektis vähendati äriruumide osakaalu, need jäid ainult tänava poole, hoovi poole ehitati äriruumiga ühendatud korterid. 2008. aastal tõsteti pisut katuse kallet ja ehitati katuseakendega neljas korrus, mis ei mõju hoone kõrgust ja vaadeldavust arvestades häirivalt.

Kirjeldus Kolmekorruselise kivist korterelamu esimene korrus on kaetud terrasiitkrohviga, ülemised korrused lubikrohviga. Hoone on tänavaküljel sopistatud neljakandiliste ärklitega, maja nurgas ja hoovi küljel ümarärkel. Korteritel vertikaalselt reelingu tüüpi rõdud. Pööningukorrusel (praegu 4. korruse korterid) ümaraknad. Aknad restaureeritud. Säilinud algsed spoonitud trepikojauksed.

Väärtus Korterelamu-ärihoone on heal arhitektuursel tasemel 1930. aastate funktsionalismi näide. Tartu kontekstis üks väheseid selle suuna näiteid korterelamute seas.

Seisukord Rahuldav. Viimase aastaga on mitmes kohas toimunud krohvi pudenemine.Kaitse ettepanek RKM


Nimetus ja asukoht

Prof Ants Piibu elamuOru 1, Tartu


eraomand79507:017:0001

Dateering 1929Autor Arh Paul Mielberg

AllikadAjalugu Maja laskis ehitada ja oli koduks prof. Ants Piibule (1884–1942), kes oli Eesti poliitik,

diplomaat, vandeadvokaat, TÜ rahvusvahelise õiguse professor. NL ajal asus hoones valitsuse residents.

Kirjeldus Heimatlik kivielamu asub vallikraavi välisel kaldarinnatisel. Krohvitud kivielamul on kaks elukorrust. Nii hoone põhimaht kui ka kõrge mansardkatus on elavalt liigendatud. Projekti järgi olid alumisel korrusel hall ja avar elutuba, söögituba, teenijatuba, köök. Teisel korrusel asus 4 eraldi magamistuba. Siseruume on muudetud.

Väärtus Heal tasemel heimatliku elamu näide. Riigitegelase ja TÜ professori Ants Piibu kodu.

Seisukord HeaKaitse ettepanek RKM (ajaloomälestis)

Asub vanalinna muinsuskaitsealal.


Nimetus ja asukoht

Looduseuurijate Seltsi hooneW. Struve 2, Tartu


Eesti Looduseuurijate Selts79507:062:0014

Dateering Algne maht 19. sajandi viimane veerand, praegune maht 19. sajandi I pool, praegune ilme 1877, hoovipoolne juurdeehitus 1904

Autor

AllikadAjalugu Algselt elamuks ehitatud hoones paiknes 1803-1805 TÜ esimene anatoomikum.

Majas on elanud TÜ keemiaprofessor F. Goebel (1828-1829), TÜ esimese rektori poeg füüsikaprofessor ja rektor J. F. Parrot (1829-1841), keeleteadlane J. Aavik ( 1927-1929).

Kirjeldus Hoone vanem osa on Toome poolne võlvkeldritega osa, mis ehitati 18. sajandi viimasel veerandil. 19. sajandi algul pikendati hoonet Kitsa tänavani, säilitades barokse poolkelpkatuse lahenduse. Interjööris 19. sajandi algusest säilinud saali peegelvõlvidega lae karniis ja rosett. 1877 ehitati ärklikorruse kolmnurkviiluga väljaehitus, veranda ja muudeti maja fassaadi. Sellest perioodist pärinevad ka praegused ülaosas tiheda ruudustikuga aknad, dekoreeritud seinakapid ja mitmed teised sisedetailid. 1904 ehitati majale kivist hoovitiib. Majas on oletatud hilisemate kihtide alla jäävaid maalinguid. Hoovil paikneb grott.

Väärtus Erinevaid ehitusetappe kajastav eriilmelise arhitektuurikeelega (barokk, klassitsism, historitsism) hoonel on säilinud palju autentseid detaile. Hoone tihedalt seotud Eesti teaduslooga.



Nimetus ja asukoht

KorterelamuJ. Tõnissoni 7, Tartu


Eraomand79506:003:0028

Dateering Projekt 1934, ehitatud 1934–1935Autor Arh Arnold Matteus; katuse muutmisprojekti joonised teostanud Nikolai KusminTänavavaade

Aiavaade

Allikad Tartu LV LPMKO arhiivAjalugu 1934. aasta aprillis kinnitatud projektil kattis elamut kõrge kivikatus. Maja ehitati

parapettide ja lamekatusega. Seejärel koostas Nikolai Kusmin 1934. aasta oktoobris tegelikku olukorda kajastava muudatusprojekti.

Kirjeldus Nurgatrepikojaga lamekatuseline funktsionalistlik kivihoone. Majal on akendega kelder (kavandati litograafiatöökojana) ja kummalgi korrusel üks 4-toaline korter. Ruudukujulise põhiplaaniga hoonel on aia pool akendega kahekorruseline ümareend ja teisel korrusel selle kõrval rõdu. Hoonega liitub garaaž, millele on hiljem juurde ehitatud 2-korruselised silikaattellistest kuurid jt majandusruumid. Hoone aknad on vahetatud, muudetud on raamijaotust.

Väärtus Kahe korteriga elamu on Tartus väheesinev räästata funktsionalismi näide.Seisukord Rahuldav. Katusekate ja vihmaveesüsteemid uued, krohv mitmes kohas irdunud.Kaitse ettepanek RKM

Asub miljööväärtusega hoonestusalal.


Nimetus ja asukoht

Õpetaja tänavÕpetaja tn paaritud numbrid 5–11 ja paarisnumbrid 8–12, Tartu


Eraomand ja KOV

Dateering 19. sajandi II pool – 1930. aastadAutor

KirjeldusAla on arhitektuurselt kirev: vanemad majad on 19. sajandi II poolel ehitatud puumajad, millest Õpetaja 11 on miljööväärtusliku üksikobjektina kaitse all. Õpetaja tn 10 heimatlik villa on arhitektuurimälestis. 1930. aastatel ehitati ümber, kasutades funktsionalistlikke detaile varasem puumaja Õpetaja 12, mis oli Eesti Vabariigi peaministri professor Jüri Uluotsa kodu. Õpetaja 5 pastoraat-leerimaja on iseloomulik näide 1930. aastate ekspressionismihõngulisest funktsionalismist. Käesoleva tööga tehakse ettepanek võtta arhitektuurimälestisena kaitse alla Õpetaja 9 veetorn-elamu.

Väärtus Kõik piirkonda jäävad majad on kas arhitektuurselt väärtuslikult või autentselt säilinud.

Seisukord Rahuldav.Kaitse ettepanek MILJ (ala)

Alal asub kolm miljööväärtusega üksikobjekti ja üks arhitektuurimälestis.


Nimetus ja asukoht

Veetorn-elamuÕpetaja 9, Tartu


Eraomand (AS Tartu Veevärk)79507:060:0007

Dateering Projekt 1938, ehitatud 1939–1940, korterite keskküte ja vesivarustus 1941

Autor Arh Voldemar Tippel, insener H. Tari ja seadmestiku ins. V. Onton

Allikad Tehnilised joonised Tartu LV LPMKO arhiivis

Ajalugu Nüüd kasutusel büroohoonena.

KirjeldusRistkülikukujulise põhiplaaniga kuuekorruseline vaateplatvormiga kivimaja. Põhiplaan 10,7x15,4 m. Alumisel kuuel korrusel olid kogu korrust hõlmavad korterid (teenija- ja vannitoaga 3-toalised korterid) ja tööruumid, praegu ainult bürooruumid. Veepaak on raudbetoonist, 2-osaline, kogumaht 500 kuupmeetrit ja põhja kõrgus maapinnast 23,5 m. Hoone tippu planeeriti vaateplatvorm. Arhitektuurikeelelt uusklassitsistlikku esindustraditsionalismi esindava veetorni esimese korruse seinapind on kujundatud rustikaalsena, seda läbivad kaaravad; teisest korrusest algavad liseenid, nende jätkuna hoone ülaosas veepaaki ümbritsevad korintose kapiteelidega poolsambad. Erinevad funktsionaalsed osad on liigendatud jõuliste horisontaalsete karniisivöödega. Hoonel on rahvusromantiliste rosettidega välisuksed ja aastaarvu 2004 kandvad sepistatud varikatused. Aknad on kogu ulatuses vahetatud plastraamidega akende vastu. Trepikojas on säilinud algne paekiviastmetega trepp ja trepi käsipuu ning mademetel kiviparkett. Teisel korrusel säilinud spoonitud sileuksed; ülejäänud trepikojauksed on välja vahetatud.

VäärtusHoone on funktsioonilt üks varasemaid näiteid eluhoonet ja veetorni ühendavast hoonetüübist. Arhitektuurselt heal tasemel ja iseloomulik 1930. aastate teise poole uusklassitsismil põhineva esindustraditsionalismi näide.

Seisukord Rahuldav

Kaitse ettepanek RKM


Nimetus ja asukoht

Pastoraat-leerimajaÕpetaja 5, Tartu


Tartu Maarja kogudus79507:060:0002

Dateering Projekt 1936, ehitatud 1938Autor Arh Nikolai Kusmin

Allikad Ümberehitusprojektid Tartu LV LPMKO arhiivisAjalugu Leerimajaks ehitatud hoone oli II MS järel tuberkuloositõrje dispanser, praegu taas

koguduse leerimaja-pastoraat.Kirjeldus Tänapäeval kolmest küljest vaadeldav hoone ehitati algselt olemasolevate hoonete vahele,

seetõttu asus sümmeetriliselt peauksega kangialune, millest pääses hoovi. Sõjas hävis peauksepoolne kõrvalhoone, seetõttu sai pärast II MS võimalikuks kangialuse kinniehitamine. Pärast II MS kui hoone võeti kasutusele tuberkuloositõrje dispanserina muudeti ruumistruktuuri ja lisati hoonele aknaid seni kõrvalhoonete tõttu aknavaesele külgfassaadile. Algsest säilis esinduslik sammaste, kiviparketi ja trepiga fuajee. Aknad on vahetatud plastraamidega akende vastu, peauks on samuti uus.

Väärtus Funktsionalismi ja ekspressionismi ühendav hoone on Tartus väheesinev näide ekspressionistliku arhitektuurikeele kasutamisest, kuid hoonet on palju muudetud.

Seisukord Rahuldav.Kaitse ettepanek

RKMOn miljööväärtusega hoonestusala juurde kuuluv üksikobjekt, ettepanek on luua Õpetaja tänava miljööväärtusega hoonestusala.


Nimetus ja asukoht

Prof Jüri Uluotsa elamuÕpetaja 12, Tartu


Eraomand79507:061:0001

Dateering Ehitatud 1931Autor Arh Arnold Matteus

Allikad Tartu LV LPMKO arhiivAjalugu Varasem elumaja ehitati ümber 1931. Maja kuulus EV esimese põhiseaduse ühele

peamistest autoritest ja EV peaminister Jüri Uluotsale. NL ajal kuulus hoone Kirjanike Liidu Tartu osakonnale.

Kirjeldus Algne hoone oli kolme otsaaknaga tänava poole olev ühekorruseline laudisega puithoone. 1931 ehitati hoone ümber, sellest tulenevalt on esimese korruse aknad püstise proportsiooni ja ruudustatud prossijaotusega ning tänava ääres luukidega. Ka välisuks pärineb ümberehitamise eelsest ajast. Ümberehituse käigus lisandus funktsionalismile omaseid jooni teise korruse akende prossijaotuse ja aknaid visuaalselt laiendava krohvviimistluse, heleda sileda krohvipinna, sissepääsuga liituva kuuri-väravehitise ja sissepääsupealse rõdu näol. Ka interjöör muudeti laiade avade kaudu moodsamaks.

Väärtus Hoonel on eelkõige ajalooline väärtus Jüri Uluotsa elamuna.Seisukord Rahuldav.Kaitse ettepanek MILJ (ala) ja/või RKM (ajaloomälestis)

Ettepanek luua Õpetaja tänava miljööväärtusega hoonestusala, mille koosseisu kuuluks ka Õpetaja 12.


Nimetus ja asukoht

TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna õppehooneVanemuise 46, Tartu


TÜ79507:036:0001

Dateering 1912–1914Autor O. Hoffmann, projekteerimisel osales arhitekt R. Hoerschelmann

Allikad Projekt: EAAs. M. Siilivask, Tartu arhitektuur 1830-1918, Tartu 2006.

Kirjeldus Kõrge sokliga kahekorruseline väga lai ja rangelt sümmeetrilise põhiplaaniga hoone. Hoonel on kivist kelpkatus. Peafassaadi risaliidina eenduva osa taga paikneb auditooriumiplokk - suur ringauditoorium koos juurdekuuluvate ehitistega. Keskrisaliiti rõhutab segmentaknaga kolmnurkviil. Külgrisaliitide taga paiknevad hoovipoolsed tiibehitised. Peasissepääsu taga paikneb avar hall, mille seinal Ilmar Malini seinamaal (kunstimälestis reg nr 21844). Hallist viivad trepid koridoridesse. Trepid ka hoone otstes. Säilinud on trepipiirded. Koridorides on säilinud algsed kiviparkettpõrandad. Siseustest on osa asendatud algsetega sarnaste ustega, osa uksi on säilinud algsetena. Aknad on vahetatud algse prossijaotusega ühekordsete raamidega akende vastu.

Väärtus Iseloomulik ja suures osas autentselt säilinud interjööriga 20. sajandi alguse ülikooli õppehoone näide.

Seisukord Interjöör hea, eksterjöör rahuldav.Aknad on vahetatud algse prossijaotusega ühekordsete raamidega akende vastu.

Kaitse ettepanek

RKMPraegu kuulub üksikobjektina miljööväärtusega hoonestusala juurde.


TÄHTVERENimetus ja asukoht

KorterelamuLaulupeo pst 7, Tartu


Eraomand79501:029:0004

Dateering 1930. aastad, kolmanda korruse pealeehitusprojekt 1957, valminud 1958 või 1959

Autor Arh Ernst EderbergPealeehituse arh Henn Kuvasto

Allikad Tartu LV LPMKO arhiivis 1957. aasta pealeehituse projekt, milles ka olemasoleva olukorra joonised.

Ajalugu1930. aastatel valminud 2-korruselisele hoonele lisati 1958. aastal kolmas korrus, järgides algset arhitektuurikeelt. Ülestõstmise teel säilitati 70% lamekatuse konstruktsioonist; jõepoolse tiiva katusekonstruktsiooni muudeti, rajades sinna pesukuivatusruumi. Majas on elanud Karl Menning (Vanemuise teatri juht 1906–1914), Juri Lotman (TÜ professor) ja Zara Mints (TÜ professor).

Kirjeldus Hoone ehitati algselt nurgatrepikojaga 2-korruselise elamuna, mille kummalgi korrusel oli üks 4-toaline ja üks 3-toaline korter. Erinevalt teistest Tartu nurgatrepikojaga majadest oli trepikoda suurem ja jõulisem ning kahe tiiva tõttu paiknes majas kahe korteri asemel neli korterit. Ka ehitusmaterjalina kasutatud tellise poolest erineb hoone Tähtvere tavalisest krohvitud puitkonstruktsioonis elamutest. Mis aga peamine – hoone ehitati lamekatusega, mille algne tarind on 70 % ulatuses säilinud tänaseni, sest 1958. aastal toimunud kolmanda korruse pealeehitamisel tõsteti olemasolevat tarindit (mõnevõrra tõsteti katuse kallet). Kui varem paiknesid parapetil väikesed ristkülikukujulise aknad, siis pealeehitusega eraldati parapeti ja kolmanda korruse lae joon karniisiga ning asendati ristkülikulised aknad ümaratega. Kolmanda korruse lisamine ja parapeti ümaraknad muutsid hoone arhitektuuri tasakaalustatumaks. Maja aknad imiteerivad lintakent. Trepikoda on dekoreeritud art deco elementidega. Aknad ja välisuks on algsed.

Väärtus Korterelamu on väheesinev funktsionalistliku arhitektuuri näide Tartus. Hea näide hoonest, mille arhitektuur on asjatundlike juurdeehitustega muutunud paremaks.

Seisukord Rahuldav. Värv ja kohati krohv irdub.Kaitse ettepanek

RKMAsub miljööväärtusega hoonestusalal


Nimetus ja asukoht

KorterelamuLaulupeo pst 9, Tartu


Eraomand79501:029:0003

Dateering 1930. aastad, kolmanda korruse pealeehitusprojekt 1957, valminud 1958; pesukuivatusruumi ümberehitusprojekt 2008

Autor ARH Ernst Ederberg; pealeehituse ARH Henn Kuvasto;pesukuivatusruumi ümberehitus Preet Russak

Allikad Tartu LV LPMKO arhiivis 1957. aasta pealeehituse projekt, milles ka olemasoleva olukorra joonised

Ajalugu 1930. aastatel valminud 2-korruselisele hoonele lisati 1958. aastal kolmas korrus, järgides algset arhitektuurikeelt. Ülestõstmise teel säilitati 70% lamekatuse konstruktsioonist; jõepoolse tiiva katusekonstruktsiooni muudeti, rajades sinna pesukuivatusruumi. 2008. aastal ehitati katuse pesukuivatusruumi asemele 1-toaline korter.

Kirjeldus Hoone ehitati algselt nurgatrepikojaga 2-korruselise elamuna, mille kummalgi korrusel oli üks 4-toaline ja üks 3-toaline korter. Erinevalt teistest nurgatrepikojaga majadest oli trepikoda suurem ja jõulisem ning kahe tiiva tõttu paiknes majas kahe korteri asemel neli korterit. Ka ehitusmaterjalina kasutatud tellise poolest erineb hoone Tähtvere tavalisest krohvitud puitkonstruktsioonis elamutest. Mis aga peamine – hoone ehitati lamekatusega, mille algne tarind on 70 % ulatuses säilinud tänaseni, sest 1958. aastal toimunud kolmanda korruse pealeehitamisel kasutati olemasoleva tarindi tõstmist (mõnevõrra tõsteti katuse kallet). Kui varem paiknesid parapetil väikesed ristkülikukujulise aknad, siis pealeehitusega eraldati parapeti ja kolmanda korruse lae joon karniisiga ning asendati ristkülikulised aknad ümaratega. Kolmanda korruse lisamine ja parapeti ümaraknad muutsid hoone arhitektuuri tasakaalustatumaks. Akende vaheline karniis imiteerib lintakent. Trepikoda on dekoreeritud art deco elementidega. NL aegse ümberehitusega jõepoolsele tiivale ehitatud madala kaldega plekk-kattega pesukuivatusruum muudeti 2008 õnnestunult lamekatuseliseks katusemajakeseks. Aknad on vahetatud algsete akende koopiate vastu.

Väärtus Korterelamu on väheesinev funktsionalistliku arhitektuuri näide Tartus. Hea näide hoonest, mille arhitektuur on asjatundlike juurdeehitustega muutunud paremaks.

Seisukord HeaKaitse ettepanek

RKMAsub miljööväärtusega hoonestusalal


Nimetus ja asukoht

KorterelamuK. A. Hermanni 3, Tartu


Eraomand79501:026:0003

Dateering Projekt 1937, ehitatud 1937Autor Arh Arnold Matteus

Allikad Projekt Tartu LV LPMKO arhiivisAjalugu Hoone valmides selgus, et pööningule oli ehitatud tuba ja WC. Kasutusluba väljastati

tingimusel, et pööninguruume ei kasutata elamiseks. Kirjeldus Keskse trepikojaga sümmeetrilise ülesehitusega hoone. Trepikoja nurgad on ümarad, ukse

ümber astmikportaal. Nurgapoolsed aknad on karniisiga ühendatud, jätmaks nurgaakna muljet. Pooled hoone akendest on vahetatud punakaspruunide kaasaegsete pakettakende vastu. Tänavapoolne aaderdusega välisuks on algne, restaureeritud; hoovipoolne välisuks on algse ukse koopia. Hoones on algselt olnud 5 korterit.

Väärtus Korterelamu on Tähtvere linnaosale iseloomulik funktsionalistliku põhiolemusega keskse trepikojaga majatüübi näide.

Seisukord RahuldavKaitse ettepanek

RKMAsub Tähtvere miljööväärtusega hoonestusalal


Nimetus ja asukoht



Eraomand79501:028:0013

Dateering Ehitatud 1933–1934Autor Arh Artur Kirsipu, projektil lõige arh Nikolai Kusmin

Allikad Projekt Tartu LV LPMKO arhiivisAjalugu Hoones on elanud Kaarel Ird ja Epp

Kaidu.Kirjeldus Keskse trepikojaga sümmeetrilise

ülesehitusega hoone. Maja keskmine osa on kolmekorruseline lamekatusega plokk, mida ümbritseb kolmest küljest kahekorruseline kaldkatusega osa. Ukse ümber punasest tellisest astmikportaal ja trepikojaakent ümbritseb samuti punasest tellisest raamistus. Aknad ümbritsetud valge krohvraamistusega. Pooled hoone akendest on vahetatud punakaspruunide plastraamidega pakettakende vastu. Tänavapoolne välisuks on algne. Hoones on esimesel ja teisel korrusel kaks 4-toalist korterit, kolmandal korrusel kaks eraldi eluruumi. Autentsena on säilinud peatrepp ja korterite uksed trepikojas. Maja on hiljuti mittesobivalt valgeks värvitud.

Väärtus Ekspressionistlike detailidega korterelamu on erandliku arhitektuurikeelega Tähtvere linnaosa elamu näide.

Seisukord HeaKaitse ettepanek RKM

Asub Tähtvere miljööväärtusega hoonestusalal


Nimetus ja asukoht



Eraomand79501:027:0003

Dateering Projekt 1936, ehitatud 1936Autor Arh Nikolai Kusmin

Allikad Projekt Tartu LV LPMKO arhiivisAjalugu Ülevaatusel 1936 selgus, et pööningukorrusele oli ehitatud korter. Ehitusluba

väljastati 1938 tingimusel, et pööninguruume ei kasutata eluruumidena, vaid panikaiga ja pesukuivatamise kohana.

Kirjeldus Küljel asuva kivitrepikojaga puithoone, milles on kummalgi korrusel üks 4-toaline korter. Hoonel on kõrge kivist kelpkatus, kuid funktsionalismile omased laiad püstise jaotusega aknad. Nii eksterjöör kui ka trepikoja ja korterite interjöörid on algupäraselt säilinud.

Väärtus Traditsionalistlikku ja funktsionalistlikku ühendav villaliku mahu ja joonega korterelamu on arhitektuurselt heal tasemel elamu näide.




Nimetus ja asukoht



Eraomand ja KOV79501:027:0012

Dateering Projekt 1939, ehitatud 1939–1940Autor Arh Nikolai Kusmin

Allikad Projekt Tartu LV LPMKO arhiivisAjalugu Hoones on elanud Karl Ristikivi.Kirjeldus Küljel asuva trepikojaga krohvitud puithoone, milles on kummalgi korrusel üks 3-toaline

korter. Hoonel on madal plekist kelpkatus ja funktsionalismile omased laiad püstise jaotusega aknad. Maja otsas kaarekujulise väljaehitusena veranda. Hoone aknad on vahetatud plastraamidega akende vastu.

Väärtus Korterelamu on Tähtvere linnaosale iseloomulik funktsionalistliku põhiolemusega nurgapealse trepikojaga majatüübi näide.

Seisukord RahuldavKaitse ettepanek



Nimetus ja asukoht

KorterelamuTaara pst 3, Tartu


Eraomand79501:028:0003

Dateering Projekt 1934, ehitatud 1934Autor Arh Arnold Matteus

Allikad Projekt Tartu LV LPMKO arhiivisAjaluguKirjeldus Küljel asuva trepikojaga krohvitud puithoone, milles on kummalgi korrusel üks 4 toa

ja verandaga korter. Põhjaküljel ühekorruselise väljaehitusena garaaž, puukuur ja kanala. Hoonel on madal plekist kelpkatus ja funktsionalismile omased laiad püstise jaotusega aknad. Hoonel on säilinud algsed aknad ja uksed.

Väärtus Korterelamu on Tähtvere linnaosale iseloomulik funktsionalistliku põhiolemusega nurgapealse trepikojaga majatüübi näide.




Nimetus ja asukoht

KorterelamuTaara pst 6, Tartu


Eraomand79501:027:0009


Allikad Projekt Tartu LV LPMKO arhiivisAjaluguKirjeldus Keskse trepikojaga sümmeetrilise ülesehitusega hoone. Mõlema külgfassaadi otsad

eenduvad risaliidilaadselt, taanduva osa teisel korrusel reelingulaadse piirdega kaarduvad rõdud. Krohvitud reljeefse pritskrohviga. Enamus hoone akendest on vahetatud punakaspruunide kaasaegsete pakettakende vastu. Tänavapoolne kahetiivaline välisuks on algne, restaureeritud. Hoones on algselt olnud 6 korterit, sh kaks 3-toalist korterit katusekorrusel.

Väärtus Tähtvere linnaosale iseloomulik funktsionalistliku põhiolemusega keskse trepikojaga majatüübi näide, millele lisavad väärtust kaarjad rõdud.

Seisukord HeaKaitse ettepanek



KARLOVA

Nimetus ja asukoht

Tartu Õpetajate Seminari hooneSalme 1a, Tartu



Dateering Projekt 1937; kapiteelide ja mõningate teiste täiendustega projekt Voldemar Tippelilt 1938; valmis 1938

Autor Arh Arnold Matteus; krundi planeering ja koolimaja sisekujundus arh Voldemar Tippel

Esivaade

Portaal

Allikad Eesti Arhitektuur, 4, Tln. "Valgus" 1999. Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis Ajalugu Algselt ehitatud kommertskooli tarbeks. II maailmasõja lõpust alates on õppehoones

koolitatud õpetajaid (tuntuim õppeasutuse nimetus Tartu Õpetajate Seminar). Praegu kuulub hoone Tartu Ülikooli Õpetajate Seminarile. Arnold Matteuse 1937. aasta projekti muutis Voldemar Tippel 1938. aastal detailirikkamaks (peatrepikoja akende ja saaliakende vahelised liseenid asendati kapiteelidega pilastritega).

Kirjeldus Ekspressionismi ja funktsionalismi sünteesiv kolmekorruseline koolihoone on L-kujulise põhiplaaniga. Maja nurgal asub vestibüüliga peatrepikoda, mille hoovipoolses tiivas paiknevad teineteise kohal võimla ja aula ning Salme tänava ääres klassidekorpus. Klassid paiknevad keskse koridori külgedel, koridori valgustab otsaaken. Saaliplokis ja trepikojas on kasutatud monoliitraudbetooni, mille talad on nähtaval. Hoonel on kolme uksega astmikportaal. Interjööris on säilinud aula lae kipsdekoor, metallarmatuurid, seinalambid, puidust radiaatorikatted ja saaliuksed, trepivõred, mustrilistest metlahhplaatidest põrandad ja parkettpõrandad.

Väärtus Esinduslik ja arhitektuurselt kõrgetasemeline 1930. aastate kooliarhitektuuri näide. Hoone funktsionaalne ülesehitus ja ehitusaegsed detailid on hästi säilinud.

Seisukord HeaKaitse ettep. RKM


Nimetus ja asukoht

KoolimajaLina 2, Tartu


KOV79508:044:0007

Dateering 1923–1925;juurdeehitus 1964

Autor Arh Anatoli Podčekajev

AllikadEesti Arhitektuur, 4, Tln. "Valgus" 1999

Ajalugu Ehitatud Tartu V algkoolina. Sel ajal oli see kogu Eestis esimesi moodsaid, tervisenõuetele vastavaid koolihooneid, mis ehitatud Eesti Vabariigi ajal. Õuepoolsele hoonetiivale tehti 1964 klassiruumide jaoks 4-korruseline juurdeehitus. Praegu Tartu Karlova Gümnaasium.

Kirjeldus Uusklassitsistliku kujundusega (joonia pilastrid, kolmnurkviil) sümmeetrilise fassaadilahendusega hoone. Hoovi poole kaks tiibhoonet, neist Kalevi tänava äärne on ühekorruseline võimlaplokk. Võimlaplokki iseloomustavad kaaravad. Portaali kohal istuva koolitüdruku kujutis. Korruste plaanilahendus on traditsioonipärane – koridor asub hoone sise- ja õpperuumid väliskülgedel. Säilinud algsed aknad, välisuksed. Algsed siseuksed ja põrandad ei ole enamikus säilinud.

Väärtus Iseloomulik 20. sajandi alguse uusklassitsistliku koolihoone näide.Seisukord RahuldavKaitse ettepanek RKM


Nimetus ja asukoht

Adventistide palvela vana osaLille 18, Tartu


Adventistide Koguduste Eesti Liit79507:046:0001

Dateering Projekteeritud 1928, valmis 1929; juurdeehitus 1990. aastate algusAutor Arh Arnold Matteus; juurdeehitus arh Anli Tummi

Allikad ja kirjandus

Tamm, Egle. Moodsad kirikud: Eesti 1920.–1930. aastate sakraalarhitektuur. Eesti Arhitektuurimuuseum 2001.

Ajalugu Hoone ehitas seitsmenda päeva adventistide kogudus. 1963 kohaldati lasteaiaks. 1990. aastate algusest taas pühakoda.

Kirjeldus Arnold Matteuse algsed eskiisid olid sügavekspressionistlikud: keskse kõrgema kuupja mahu ja kuppelkatusega liitusid kaks sümmeetrilist lamekatuselist eendit. Lõpplahendus lihtsustus: eendosad redutseeriti põhimassiga ühele joonele, hoone sai madala kelpkatuse, teise korruse ekspressionistlikud aknad säilisid, kuid need jaotati esiküljele laiali. Esimese korruse aknad ühendati krohvraamistuse abil lintaknaks ja sissepääsude kohale paigutati illuminaatoraknad. Hoone esimesel korrusel on väike saal, garderoob jt teenindavad ruumid, teisel korrusel kirikusaal. 1990. aastate algul ehitati kantseleiruumidena kasutatav jässakas torn, mille aknad matkivad art deco vorme (arh Anli Tummi).

Väärtus Adventpalvela vana osa on esinduslik ja arhitektuurselt kõrgetasemeline Eesti 1920.-1930. aastate sakraalarhitektuuri näide, ühtlasi väheesinev ekspressionistliku arhitektuurikeele näide Eesti arhitektuuris. Funktsionaalse ülesehituse poolest ebatüüpiline sakraalhoone näide. Siseruumides ei ole säilinud arhitektuuriväärtuslikke detaile. Hoonet rikub 1990. aastate algul lisatud tornilaadne juurdeehitus ja välisviimistluse värvitoon.

Seisukord RahuldavKaitse ettepanek RKM või MILJ


Nimetus ja asukoht

Tartu Kolgata baptisti palvelaTähe 66, Tartu


EEK ja BKL Tartu kolgata baptistikogudus79508:036:0001

Dateering Projekt 1929, valminud 1931Autor Arh Arnold MatteusFoto

Allikad ja kirjandus

Tamm, Egle. Moodsad kirikud: Eesti 1920.–1930. aastate sakraalarhitektuur. Eesti Arhitektuurimuuseum 2001.

Ajalugu Palvelaks ehitatud ja katkematult kuni käesoleva ajani palvelana kasutatav pühakoda.

Kirjeldus Tavapärane tornita puidust palvela, meeleolu lisab peasissepääsu ümarkaarne valgmik ja kaarjas varikatus. Rist selle kohal on lahendatud aknana nagu Tallinna Nõmme baptisti palvelal Puuvilja tn 4. Saali kõrgete ja kitsaste akende grupeerimine reedab arhitekti kätt. Tagaosas paikneb saaliga täisnurga all mahukas elu- ja abiruumide plokk.

Väärtus Palvelaks ehitatud ja katkematult kuni käesoleva ajani palvelana kasutatav pühakoda on 1920.–1930. aastate puidust sakraalarhitektuuri iseloomulik näide. Tartu kontekstis ainuke säilinud ja palvelana kasutatav puitpalvela.

Seisukord RahuldavKaitse ettepanek ARV

Kuni funktsioon säilib tagab kaitse paiknemine Karlova miljööväärtusega hoonestusalal.


Nimetus ja asukoht

ElamuPargi 2, Tartu


Eraomand79508:023:0011

Dateering 1910.–1920. aastate algus; ümberehitused 1920. aastatel ja 1930. aastatelAutor Algne ?; 1924 ja 1930 arh Anatoli Podčekajev, 1934 ins Tier…son

Allikad Projektid Tartu LV LPMKO arhiivisAjalugu Algselt ehitatudväljaehitatud katusekorrusega ühekorruselise hoonena. 1924 projekti

(arh A. Podčekajev) järgi ehitatakse hoone kahekorruseliseks, sissepääs tänava poolt, selle kohal rõdu. 1930 projekti (arh A. Podčekajev) põhjal ehitatakse keldrikorrusele aknad ja lisatakse lääneküljele väljaehitis, trepp välistrepp viiakse jõepoolsele küljele. 1934 projekti põhjal ehitatakse rõdu kinni ja maja omandab praeguse väljanägemise.

Kirjeldus Kõrge sokliga kahekorruseline krohvitud elamu. Hoone paikneb otsaga tänava poole, sissepääs aja jõepoolsest küljest. Tänavapoolse viilu tuulekasti ehib ringi motiiv, mis kordub viilu küljel kõrgemal. Vanemad aknad juugendliku prossijaotusega, uuemate akende framuugi osa kaheks jaotatud või jaotuseta.

Väärtus Iseloomulik näide villalikust heimat-stiilis hoonest.Seisukord HeaKaitse ettepanek MILJ (ala)

Karlova teemaplaneering soovitab võtta riikliku kaitse alla. Autori arvates ei ole riiklik kaitse põhjendatud, piisab asumisest Karlova miljööväärtusega hoonestusalal.


Nimetus ja asukoht

ElamuPargi 6, Tartu


Eraomand79508:023:0001

Dateering 1913?Autor

AllikadAjaluguKirjeldus Kõrge sokliga kahekorruseline elamu on elavalt liigendatud. Hoone on krohvitud,

teine korrus ehitatud vahvärkseintega. Algne kivikatus on asendatud katusekivi imitatsiooniga plekk-katusega. Akende prossijaotus on korruste kaupa erinev, kuid aknad tunduvad olevat algsed. Hoone on ehitatud sama projekti (peegelpildis) järgi kui mälestisena arvel olev Goldbergi villa Palamusel (reg nr 23975). Interjöörid avarad ja küllaltki hästi säilinud.

Väärtus Iseloomulik ja arhitektuurselt heal tasemel villa tüüpi heimatliku elamu näide.Seisukord HeaKaitse ettepanek RKM

Asub Karlova miljööväärtusega hoonestusalal.


Nimetus ja asukoht ElamuPäeva 15, Tartu

Omanik, katastrikood Eraomand79507:046:0037

Dateering 19. sajandi lõppAutor

II MS järgne inventeerimisjoonis

Allikad Andrus Ehari. Päeva tänava ansambel Tartus Karlova linnaosas. Muinsuskaitselised väärtused ja nende säilitamine. Bakalaureusetöö. Eesti Kunstiakadeemia.

Ajalugu Hoone ehitati aiamajana. Peale sõda kasutati seda Peipsi Jõelaevanduse raadiojaamana.

Kirjeldus Ruudukujulise põhiplaaniga võlvitud keldri ja kahe puidust korrusega hoone, mis külje väikeste mõõtmete tõttu meenutab torni. Uusklassitsistliku dekooriga aiamaja on pärit 19. sajandi lõpust. Väärtuslike detailidena võib esile tuua: punnita horisontaallaudis koos sepisnaeltega, ehispenn, nurgarustika, hammaskarniis, profileeritud sarikaotsad, rõdu kuhu viis välistrepp ja sepistatud trellid keldriakendel.

Väärtus Hoonetüübilt – aiamaja – väheesinev näide.Seisukord HalbKaitse ettepanek RKM? DOK

Asub Karlova miljööväärtusega hoonestusalal. Kehva seisukorra ja funktsiooni puudumise tõttu on säilimise võimalused küsitavad.


Nimetus ja asukoht

ElamuPäeva 17, Tartu


Eraomand79507:046:0017

Dateering Projekt 1891, valminud enne 1893Autor Eh-meister Carl Bescht


AjaluguKirjeldus Ristkülikulise põhiplaaniga maakividest vundamendil ühekorruselise hoone fassaadi

ilmestab katusekorruse väljaehitis, aia pool veranda. Historitsistlik maja on dekoreeritud puitpitsiga, mille ornamentika ei ole Tartus üldlevinud. Säilinud on algsed profileeritud sarikaotsad, ehispenn, horisontaalne laudis, aknaluugid, välisuksed koos puidust varikatusega, sisetrepp, kahhelkivi ahjud, siseuksed (kõrged kahepoolsed tahveluksed).

Väärtus Autentselt säilinud harmooniliste proportsioonide ja Tartus vähelevinud dekooriga historitsistliku elamu näide.


Asub Karlova miljööväärtusega hoonestusalal. Omanik on avaldanud soovi, et maja tunnistataks kultuurimälestiseks.


Nimetus ja asukoht



Eraomand79507:046:0006

Dateering Projekt 1891, valminud enne 1893; juurdeehitus 2006Autor Eh-meister Carl Bescht; juurdeehitus arh Kaido Kepp


Ajalugu Hoone ehitati majahoidja ruumideks. 2006 laiendati klaasist juurdeehitusega tagaosas.

Kirjeldus Põhiplaanilt ristkülikukujuline kahekorruseline puitpitsidega dekoreeritud väike historitsistlik hoone. Tänavapoolsel küljel läbi kahe korruse eenduv esikuosa, millega külgneb teisele korrusele viiv välistrepp. Hoone tagaküljel on klaasist kaasaegse juurdeehitusena veranda. Läbi klaasist juurdeehituse on näha ka vana hoone maht.

Väärtus Arhitektuurselt vormilt väheesinev puidust historitsistliku elumaja näide. Ühtlasi hea näide kaasaegse, vanaga selgelt vastanduva hooneosa lisamisest.




Nimetus ja asukoht



Eraomand79507:046:0005

Dateering Projekt 1891, valminud enne 1893Autor Eh-meister Carl Bescht


AjaluguKirjeldus Põhiplaanilt ristkülikukujuline ühekorruseline väljaehitatud katusekorruse ja keldriga

historitsistlik elumaja (sarnane Päeva 17 hoonega). Fassaadi ilmestab katusekorruse väljaehitus ja kirdeküljel veranda. Veranda aknad on NL ajal välja vahetatud ja sobimatud. Katusekatteks on tõenäoliselt 1920.–1930. aastatest pärinevad tsementkivid. Viiludel ehispenn. Alles palju interjööri detaile.

Väärtus Autentselt säilinud ja harmooniliste proportsioonide historitsistliku elamu näide.Seisukord RahuldavKaitse ettepanek RKM



Nimetus ja asukoht



Eraomand79507:046:0007

Dateering Projekt 1891, valminud enne 1893Autor Eh-meister Carl Bescht ?

Eesvaade

Tagavaade

AllikadAjaluguKirjeldus Põhiplaanilt ristkülikukujuline kahekorruseline hoone, mille teise korruse aknad

paiknevad vintskapilaadselt. Historitsistlik elumaja on dekoreeritud puitpitsiga, viiludel ehispenn. Enamuses säilinud algne laudis ja aknad. Uksed NL ajast.

Väärtus Arhitektuurselt vormilt väheesinev puidust historitsistliku elumaja näide.Seisukord Rahuldav. Vundament on kadunud pinnasesse.Kaitse ettepanek RKM



Nimetus ja asukoht Elamu-ärihooneTähe 22, Tartu

Omanik, katastrikood Eraomand79508:023:0004

Dateering Projekt 1939, valminud 1940Autor Lenzius

Allikad Projekt Tartu LV LPMO arhiivis.Ajalugu Projektis oli hoone lõunaosas hooviküljele viiv kangialune, mis on

arvatavasti NL ajal kinni ehitatud ja äriruumideks muudetud.Kirjeldus Neljakorruselise esindustraditsionalistliku hoone esimesel korrusel asuvad

ärid, ülemised kolm korrust on korterite päralt. Hoone tänavapoolne külg on kaetud terrasiitkrohviga, hoovipoolne külg krohvitud tavapäraselt. Äriakende klaasid on kaarduva nurgaga. Eluruumidel funktsionalistlikud kolme vertikaalse prosspulgaga aknad, mis on karniisiga seotud lindiks. Korterite aknad on valdavalt vahetatud plastraamidega akende vastu. Hoovi pool ümaralt eenduv trepikojamaht, millel reelingutaoline kaarduv rõdu. Hoone on Karlova majadest kõrgem, ega sobi kuigi hästi piirkonda.

Väärtus 1930. aastate lõpu arhitektuuri iseloomulik näide, kus segunenud funktsionalistlik vormikäsitlus ja esindustraditsionalismile iseloomulik materjalikasutus.


Riiklik kaitse ei ole põhjendatud, piisab asumisest Karlova miljööväärtusega hoonestusalal.


Nimetus ja asukoht

ElamuKalevi 20, Tartu


Eraomand79507:052:0007

Dateering 19. sajandi I poolAutor

AllikadAjaluguKirjeldus L-kujulise põhiplaaniga hoone, mille vanem osa on tänavapoolne ühekorruseline

poolkelpkatusega osa, millele on juurde ehitatud kahekorruseline hoovitiib. Säilinud klassitsistliku hammaslõikelise karniisi põhjal võib vanema osa dateerida 19. sajandi I poolde. Välisuksed ja vanemad aknad pärinevad 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest. Hoovitiiva teise korruse aknad ja ilmselt kogu teise korruse väljaehitus on tehtud 1930. aastatel või pärast sõda. Võimsal katusel on kahes reas väikesed ümarkaarsed uugid.

Väärtus Hoone vanem osa on 19. sajandi I poole barokse kehandi ja klassitsistlike detailidega hoone vähesäilinud näide. Samas pärinevad uksed ja aknad historitsismiperioodist ja tiibehise teise korruse aknaavad on funktsionalismile omase jaotusega.

Seisukord Rahuldav. Asumine laskuval krundil ja tänavatasapinna tõus on matnud hoone vundamendi.

Kaitse ettepanek

MILJLiita üksikobjektina Karlova miljööväärtusega hoonestusala koosseisu.


Nimetus ja asukoht

Lina tänava nakkushaigla hoonete kompleksAleksandri 32, Lina 4, 6, 8, 9, 11, Tartu


Eraomand79508:045:0004

Dateering Lina 8 – 19. sajandi I pool Aleksandri 32 – 1827, teine korrus u 1910Lina 4, 6 – 1911 Lina 11 – 1912Aia kujundus – 1913

Autor 1910–1912 ehitatud hooned ja ümberehitused arh Arved Eichhorn; aia kujundus haljastusarhitekt G. Kuphaldt

◄ Haigla peahoone Lina 6

Algne töötajate elamu, kavandatud eriti raskete nakkustega patsientidele

(Lina 4) ►

◄ Aleksandri 32

/ TARTU KUNI 1940. A / 38Pesumaja Lina 11 ►

▼ Lina 8

Ajalugu Linnahaiglast eraldiseisva nakkushaigla ehitamine tuli päevakorda 1910 Vene Impeeriumi siseministeeriumi nõudmisel. Ringkiri anti välja eesmärgiga tõhustada kooleravastast võitlust. Haiglakompleks ehitati eesti-saksa vaestemaja ja laste varjupaiga krundile. Aluseks võeti Inglismaal välja töötatud paviljonsüsteemis nakkushaiglate tüüplahendus.

Kirjeldus Kompleksi keskel asus peahoone (Lina 6), milles paiknesid administratiivkorpus, vastuvõtuosakond ja nendega seotud ruumid. Mõlemal pool peakorpust viisid lühikesed koridorid haigetele määratud ja eraldi suletavatesse hooneosadesse, et isoleerida erinevate nakkushaigustega haiged. Sarnase kujundusliku lahendusega Lina 4 oli mõeldud eriti raskete nakkustega haigetele, kuigi algul asusid selles töötajate eluruumid. Lina 11 kivihoone ehitati pesumajaks. Kompleksi vanimad hooned on Aleksandri 32 ja Lina 8. Aleksandri 32 krohvitud tellismüüridega 1. korrus on ehitatud juba 1827, teine korrus lisandus haigla vajadustest lähtuvalt, kuid hoone kujundati klassitsistlikult. Lina 8 on tänaseni säilinud algne maht ja kolmnurkfrontooniga esifassaadi kujundus. Aknad, uksed ja laudis NL ajast. Inventeerimisjoonistelt on välja loetav, et algselt on hoones olnud mantelkorsten. Lina 8 siseruumid on põhjalikult ümber ehitatud.

Väärtus Kompleksina Eestis harvaesinev, võimalik et ainuke, tervikuna säilinud nakkushaigla kompleks, mis rajati tollaseid edumeelseid funktsionaalseid lahendusi silmas pidades.

Seisukord Rahuldav, kohati halb.Kaitse ettepanek RKM? või ARV

Kompleks asub Aleksandri tänava miljööväärtusega hoonestusalal, hooned tuleks hävimisohu korral kompleksina või üksikhoonetena (Aleksandri 32, Lina 4, 6, 8 11) võtta riikliku kaitse alla. Arendaja soovib osa hooneid lammutada.

Nimetus ja Elamu

/ TARTU KUNI 1940. A / 39asukoht

Sassi 3, TartuOmanik, katastrikood

Eraomand79508:077:0003

Dateering 20. sajandi algusAutor

AllikadAjaluguKirjeldus Hoone eriliseks tunnuseks on egiptusepärase kapiteeli edasiarendus nurgaliseeni

lehvikukujulise lõpetusena ja kaarja kujundusega räästaalune tuulekast. Hoonel on kõrge kehand ja suured aknad. Teise poolkorruse aknad asuvad otstes, külgedel aknad puuduvad. Maja otsas on kaks üksteisele järgnevat verandat. Säilinud algsed aknad, välisuks NL aegne.

Väärtus Unikaalse detailikasutusega historitsistlik-juugendliku puitelamu näide.Seisukord Rahuldav.Kaitse ettepanek

RKM


TAMMELINN

Nimetus ja asukoht

TeraviljaelevaatorVäike kaar 33, Tartu


Tartu Veski79504:004:0020

Dateering Projekt 1939, ehitatud 1940; juurdeehitused NL ajastAutor Ins August Komendant

Allikad Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis.Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Toim Villem Raam. Tallinn: Valgus, 1999, lk 68.

Ajalugu 1944. aastal püüdsid sakslased elevaatorit õhkida äärmise postirea purustamisega, mille tagajärjel vajus ehitis viltu. Unikaalse taastamisoperatsiooniga viidi taas püstiasendisse. Hiljem lisandunud veel juurde- ja pealeehitusi.

Kirjeldus Elevaator koosnes algselt ristkülikulise põhiplaaniga 9-korruselisest teenindavate ruumide tornist ja 5x3 betoonist silindrilisest viljahoidlast (iga 480 t). Silindrid on 25 m kõrged ja 5,5 m läbimõõduga. Kavandatud oli 3x3 hoidla juurdeehitamise võimalus. Tänaseks on juurde ehitatud 4x3 hoidlaplokk. Ka teenindavate ruumide plokk on saanud külgeehitused. Mõne aasta eest on ristkülikulised mahud kaetud fassaadiplekiga, sellega on kaotatud ka teenindavate ruumide torni akenderida.

Väärtus Tänaseni tegutsev varajase moodsa teraviljahoidla-töötlemishoone näide.Seisukord RahuldavKaitse ettepanek RKM

Asub Tammelinna miljööväärtusega hoonestusalal.


Nimetus ja asukoht

Tamme kõrtsRiia mnt 93, Tartu


eraomand79504:014:0018

Dateering 19. sajandi I poolAutor

AllikadAjalugu Valge Ratsu võõrastemaja ja kõrts (Riia 93) kuulusid Tammemõisale. 19. sajandil

oli see linnalähedane kõrts tudengite väljasõidukohaks, kus oli ka keeglirada. Aastatel 1857–1869 töötas seal suveteater ( asutas näitleja Carl Theodor Nielitz ). Praegu asuvad hoones korterid.

Kirjeldus Hoone koosneb otsaga Riia mnt poole olevast ühekorruselisest mahust ja sellega risti olevast kahekorruselisest mahust. Peasissepääs jääb tänapäeval põiktänava poolsesse kahekordsesse mahtu. Majaga liitub Riia mnt ääres krohvitud kivimüür. Riia mnt poolsel majaosal on hammaslõikeline friis. Samuti on hammaslõikelise friisiga ehitud maakividest piirdemüür. Hoonet on aegade jooksul ümber ehitatud ja kõrtsi kunagist olemasolu ei ole visuaalselt võimalik tänapäeval enam välja lugeda. Kõik hoone aknad on välja vahetatud erinevate kaasaegsete akende vastu. Säilinud on 19. sajandi lõpu või 20. sajandi I poole kahetiivaline välisuks.

Väärtus Hoone on kaotanud kõrtsile omase iseloomu, väärtuslikumad osad on piirdemüür, maja hammaslõikeline karniis ja välisuks.



Nimetus ja asukoht

ElamuElva 10, Tartu


eraomand79504:041:0017

Dateering U 1927Autor Arh Nikolai Willer

Allikad Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis.Ajalugu Maja nurgaruum oli ette nähtud kaupluseks. 1935 projekteeris Nikolai Kusmin katuse

korruse eraldi korteriks.Kirjeldus Majal on jõuline madal kehand ja kõrge väljaehitistega liigendatud katus. Hoone on

krohvitud krobeliselt, nurkadel on sile krohvraamistus. Esifassaadi ehib ümarkaarne astmikportaal. Valdav osa akendest-ustest on algsed, osa teise korruse aknaid on asendatud algsest erineva jaotusega akendega. Säilinud on kaks teise korruse akende alust metallist lillekasti.

Väärtus Tartus väheesinev traditsionalistliku villa näide.Seisukord RahuldavKaitse ettepanek

RKM


Nimetus ja asukoht

ElamuElva 6, Tartu


Eraomand79504:048:0004

Dateering Projekt 1923; ehitatud 1924, krohviti 1925Projekteerija Arh Anatoli Podčekajev

Allikad Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis.Ajalugu Maja ehitas V. Tubin, 1925. aastal sai majaomanikuks Anton Starkopf, kes lasi maja

krohvida. Juba 1929 märgitakse, et projekt puudub ja seetõttu pole võimalik kontrollida projektile vastavust. Tegelikkusele vastava projekti koostas 1932 ins Fromhold Kangro.

Kirjeldus Nii mahult kui ka fassaadikujunduselt asümmeetrilise lahendusega hoone. Majandusruumid on ehitatud kokku elamuga. Ehitatud kahe korteriga elamuna nagu enamus tollaseid Tammelinna maju. Säilinud algsed avatäited.

Väärtus Väheesineva kujundusliku lahendusega heimatliku elamu näide, millel majandushoone on vastavalt Tammelinna ideaalile ehitatud kokku elamuga.

Seisukord Hea, restaureeritud 2000.Kaitse ettepanek RKM?


MAARJAMÕISANimetus ja asukoht

Dr Aleksander Eisenschmidti elamuRiia mnt 169, Tartu


SA Tartu Ülikooli Kliinikum79503:001:0006

Dateering U 1912Autor

Allikad http://www.kaardi.eeAjalugu Aleksander Jakob Peeter Eisenschmidt (1876–1914) oli eesti

põllumajandusteadlane ja ajakirjanik, üks esimesi eesti soost doktorikraadiga põllumajandusteadlasi. 1911 ostis Aleksander Eisenschmidt koos Oskar Kallasega talu Tartu lähedale Riia mnt äärde, mille nad hiljem kaheks eraldi taluks jagasid. A. Eisenschmidt hukkus oma kodu lähedal liivakarjääris koos isa ja 4-aastase pojaga liivavaringus. Majale on Aleksander Eisenschmidti mälestuseks paigaldatud mälestustahvel.

Kirjeldus Hoone akende prossijaotus järgib algset, kuid raamid on ühekordse pakettklaasiga ja raamide profiilid kaasaegsed. Säilinud on algne peauks, samuti mitmed siseuksed ja puidust trepp. Laed on valdavalt kaetud ripplagedega.

Väärtus Iseloomulik näide heimat-stiilis villast. Põllumajandusteadlase Aleksander Eisenschmidti kodu.

Seisukord RahuldavKaitse ettepanek RKM või MILJ

üksikobjekt Tammelinna miljööväärtusega hoonestusala koosseisus.


Nimetus ja asukoht

Aino ja Oskar Kallase elamuRaja 31a, Tartu


eraomand79503:001:0004

Dateering 1912Autor Arh Valter Thome (Soome)Esifassaad

Allikad http://jaan.kaplinski.com/life/elukaik.htmlAjalugu 1911 ostsid Aino ja Oskar Kallas ning Aleksander Eisenschmidt Tartu lähedale Riia mnt

äärde talu, mille nad hiljem kaheks eraldi taluks jagasid. Aino Kallas oli eesti-soome kirjanik, kes soome keeles kirjutades kasutas Eesti ainest. Oskar Kallas oli eesti folklorist, õppejõud ja diplomaat, aktiivne rahvusliku liikumise tegelane. 1918 ostis perekond Kallase maja Jaan Raudsepp, kes oli kirjanik Jaan Kaplinski emapoolne vanaisa. Jaan Kaplinski veetis vanavanemate juures oma esimesed eluaastad. II MS ajal oli hoones Saksa sõjaväe staap. Maja tagastati Jaan Kaplinskile. Praegu kuulub Nordecon Ehitusele. Kinnistule koostati 2005 detailplaneering uute elamute ehitamiseks.

Kirjeldus Ristkülikulise põhiplaaniga uusklassitsistlikus stiilis ühekordne maja. Maja tagaküljele viib allee. Esifassaad on aia poole.

Väärtus 20. sajandi alguse häärberi näide. Aino ja Oskar Kallase ehitada lastud maja, nende elukoht 1912–1918.

Seisukord Rahuldav. Maja seisab tühjana.Kaitse ettepanek

RKM (ajaloomälestis)? või MILJüksikobjektina Tammelinna miljööväärtusega hoonestusala koosseisus.


ÜLEJÕE

Nimetus ja asukoht

Künnapuu savitööstusPuiestee 49b, Tartu


Eraomand79514:009:0005


Allikad Tartu LV LPMKO arhiivAjalugu Algselt Roosi tänaval tegutsenud savitööstus toodi Puiestee tänava uude majja

1934. aastal. Peatselt pärast valmimist selgus, et tööruumide puidust laetalade kandvus ei ole piisav, sp lisati 1937 ja 1938. aastal raudtalasid. Hoone ehitustehniliste puuduste tõttu saadi majandusministeeriumi luba tegutsemiseks alles 1938. aastal. Valmistati ahjukahleid siseturu tarbeks. Töölisi oli 15. Savitööstus jätkas samas hoones tööd ka nõukogude perioodil. Aastal 2009 asub hoones OÜ Ahjutarve, mis toodab endiselt mitmesuguseid ahjupotte. Tööstuse sisseseade pärineb suures osas sõjaeelsest ajast, tööstust juhatab Jaan Künnapuu lapselaps Annes Andresson. Savitööstus on hoones tegutsenud 1934. aastast tänaseni.

Kirjeldus Traditsionalistliku arhitektuurikeelega mahukas tellistest ehitatud ja krohvitud hoone asub viiluga tänava poole. Keldris ja esimesel korrusel asuvad savitööstuse ruumid. Keldris oli varem ka piimapood. Katusealusel teisel korrusel üks ruumikas 4-toaline korter ja kaks 2-toalist korterit. Fassaadil säilinud algne tööstuse maalitud nimi: SAVITÖÖSTUS JAAN KÜNNAPUU. Krundil asus veel kahekorruseline aidahoone, kus oli ka pesuköök ja kolmanda ehitisena varjualune. Säilinud on algsed aknad, nii sise- kui ka välisuksed, kahhelahjud.

Väärtus 1930. aastatel ehitatud autentselt säilinud hoone ja sisseseadega tänaseni tegutsev savitööstuse hoone.



Nimetus ja asukoht Püha Jüri kirikNarva mnt 105, Tartu


EV, hoonestusõigus kuulub Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikule79514:011:0005

Dateering 1870Autor

Allikad Tartu. Tartu linna väljaanne, 1927. AjaluguKirjeldus Läänetorniga pikihoone ja nelitisega kirik. Nelitisel keskel kuppel, nurkades

tornikesed. Krohvitud. Dekoratiivseteks motiivideks kokošniku vormid.Väärtus Historitsistlik kirik on 19. sajandi II poole õigeusu kiriku iseloomulik näide.Seisukord RahuldavKaitse ettepanek RKM


Nimetus ja asukoht Raadi lennukite remondi angaaridRoosi 91, Tartu


KOV79512:033:0033

Dateering 1920.–1930. aastad

Ajalugu Eesti esimene mootorlennuki lend toimus 1912 Raadi mõisa väljade kohal. Raadile rajati lennuväli 1920. aastatel. Kaks nõukogude perioodil ümber ehitatud betoonist lennukiangaari Roosi t. ääres on ehitatud enne II MS. Üks neist, arvatavasti polügonaalse lõikega, valmis 1936. aasta paiku. Peale sõda võttis lennuvälja kasutusele nõukogude sõjavägi. Sellest kujunes strateegilise tähtsusega lennuväli kaugpommitajatele ning Tartust sai välismaalastele suletud linn. Sel perioodil toimus lennuvälja oluline laiendamine, ehitati uusi angaare ja tehti juurdeehitusi vanadele. Nõukogude väed lahkusid Raadilt 1992. aastal. 1990. aastatel omandas lennuvälja AS Raadi Lennuväli. Lennukiangaarid on kavas kasutusele võtta vanatehnika muuseumina. Nende restaureerimise-rekonstrueerimise kohta on tellitud muinsuskaitse eritingimused.

Kirjeldus Vanu angaare on kaks, vanem on arvatavasti viilkatusega ehitis, uuem ja väärtuslikum on arvatavasti 1936 ehitatud polügonaalse lõikega betoonist angaar. Betoonist angaari otsaviilul paikneb ulatuslik akende vöönd.

Väärtus Eestis väheesinev, Tartus ainulaadne betoonehitis.Seisukord HalbKaitse ettepanek ARV

Asub miljööväärtusega hoonestusalal, esialge sellest kaitsest piisab, kuid plaanide muutumisel võib vajada riiklikku kaitset.


Nimetus ja asukoht

Pärmivabrik ja mudaravilaPikk 58, Pärna 1; Pikk 60, 64, Tartu

Omanik, katastrikood:

Eraomand; 79514:028:0002; 79514:028:0009

Dateering: Olulisemad ehitusaastad: 1883, 1923, 1926, 1927, 1928, 1935

Pikk 58 (pärmivabrik ja peahoone-vesiravila) Pikk 60 (peahoone ja vesiravila)

Pikk 64 (piirituseladu) Pärna 1 (kontor, hiljem elamu)AjaluguPärmivabrik alustas tegevust 20. oktoobril 1883. AS Tartu Pärmivabriku tegevusvaldkondadeks 1930. aastatel oli linnaste kasvatamine, toitainete ekstraheerimine linnastest, pärmiseente kasvatamine. Tehase krundil asus ka piiritusepuhastamise vabrik. Rahuldati peamiselt siseturu vajadusi. Tehase peahoone teisel korrusel oli ka väljaüüritav vesiravila. Hoovis asuv piiritusekelder ja ladu ehitati 1927. aastal (ins. K. Grimm), ümar juurdeehitus pärineb 1935. aastast. Mansardkorrusega kontorihoone asus tehase kõrval (Pärna 1). Selle ümberehituse projekti nelja ametniku elumajaks koostas ehitusinsener F. Kangro. Siin asusid ka garaaž, tall ja kuurid. Pärmivabrik töötas ka nõukogude perioodil ja lõpetas tootmistegevuse 1997. a. lõpul. Praegu tegutseb hoones alternatiivkultuuri- ja loomekeskus Kultuuritehas. Hoone kuulub eraettevõttele, kel on kavatsus hooned ümber ehitada ja laiendada.KirjeldusPikk 58 tootmishoone on napi dekooriga(kolmnurkfrontoon) 3-korruseline kivihoone. Toreda detailina tänavapoolsel küljel säilinud joogivee allikas. Interjööris säilinud vähe (põrandal ümarad betoonalused, mille peal paiknesid pärmitsisternid). Pärna 1 kontorihoone, hilisem ametnike elumaja on säilitanud vormi ja detailid, kuid üldine seisukord on halb. Vesiravila hoone Pikk 60 on säilitanud eksterjööri, interjööris on valdavad uued põrandakatted, kuid säilinud on vanu siseuksi ja dekoratiivseid kandekonstruktsioone. Pikk 64 on väljast kaasaegsel moel ümber ehitatud, ega oma väärtust. Hoovil olev piiritusehoone (number puudub) on kompleksi kõige huvitavam ja kõige autentsemalt säilinud. Liseenidega liigendatud hoone koosneb silindrilisest tünnist ja ristkülikulisest ladude osast.Väärtus Huvitav tööstusehitiste kompleksi näide. Vormilt ja autentsuselt on väärtuslikem

hoone piirituseladu.Seisukord: HalbKaitse ettepanek: Piirituseladu RKM, ülejäänud hooned MILJ(ala)

/ TARTU PÄRAST 1940. A /

KESKLINNNimetus ja asukoht

KaarsildRaekoja platsi kohal Emajõel Tartu linnas

Sillakaare betoneerimine.Foto: Kalju Leib.

Koordinaadid 58°23΄11.18˝, 26°43΄19.6˝Dateering V: 1959Autor INS: Peeter Varep

Allikad Eesti Arhitektuur. Tartumaa, Jõgevamaa... 1999Ajalugu Sild toetub II MS õhitud Kivisilla kaldavundamentidele.Kirjeldus Monoliitsest raudbetoonist kaar, sille üle 57 m.Väärtus Eesti ainsast monoliitbetoonist kaarsillast on saanud Tartu sümboleid.Seisukord Hea. Säilinud on algupärased piirded. Kaitse ettepanek RKM

Ainsaks ohuks on teisaldamise vajadus Kivisilla võimaliku taastamise korral.

Nimetus ja asukoht

Kohvik-restoran Kaunase seinNarva mnt 2, Tartu linn

Omanik,katastrikood,koordinaadid

Balti Kinnisvara OÜ79514:033:000158°22΄49.44˝, 26°43΄39.78˝

Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Dateering Valmis: 1969Ümberehitus: 1999

AutorARH: Voldemar Herkel (Tsentrosojuzprojekt), Sisekujundus: Aate-Heli ÕunÜmberehitus: Martinus Schuurman (Soome).Allikad

Atlantise kirdesein praegu

AjaluguKirjeldusKlubi Atlantis hoone kirdepoolne õhuline sein on viimane väärtuslikum jäänuk restoran Kaunase hoonest. Ümberehitused on hoone muud osad täielikult rikkunud. Algsed tumedate raamidega aknad on asendatud valgete plastakendega.Väärtus Modernistliku arhitektuuri

erilisemaid näiteid Tartus.SeisukordRahuldav. Hiljuti paigaldatud robustselt mõjuvad heledate raamidega aknad tuleks vahetada tumedaraamsete vastu, nagu olid hoonel algselt.Kaitse ettepanek RKM

Kaitset väärib hoone kirdesein, kui Tartu mõistes silmapaistev arhitektuurne ja insener-tehniline lahendus.

50


Nimetus ja asukoht

Restoran Tarvase seinapannooRiia 2 (Vana kaubamaja bussijaamapoolses pangakontoris), Tartu linn


Tartu Tarbijate Kooperatiiv79507:048:000158°22΄38.67˝, 26°43΄44.5˝

Dateering 1965Autor Kunstnik: Elmar Kits.

Foto: Margus Ansu, Tartu Postimees ►

Tartu Tarbijate kooperatiivi haldusdirektori teatel on säilinud ka Tarvase välisseinal asunud metallpannoo ►Allikad Tamm ja Asi. Eesti Arhitektuurimuuseum, 2007

Jüri Saar. Seinatäit maali ootab kolimine või kadu. Tartu Postimees 12.03.2009Anu Mõttus. „Lõikuspidu Riisiperes“. Õpetajate Leht 08.10.2004.

Ajalugu Sgrafiitotehnikas maal oli algselt osa Tartu esindusrestorani Tarvas sisekujundusest.Kirjeldus Väärtus Üks stiilsemaid 1960. aastate monumentaalmaale Eestis. Seisukord Hea.

TTK kavatseb hoone lammutada ning rajada asemele uue suurema hoone, on maali säilimine siiski küsimärgi all. Hooneosa on rajatud lintvundamendile, maal asub tellisseinal, mida ei saa vundamendi nõrkuse tõttu uue hoone osana kasutada. Tõenäoliselt tuleb leida viis maali teisaldamiseks ning kasutamiseks uue hoone elemendina.

Kaitse ettepanek RKM

51

http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/08.10.04/elu/2.shtml

http://www.tartupostimees.ee/?id=93115


Nimetus ja asukoht

Kooperatiivelamu TaaraRiia 3, Tartu linn (Kesklinn)

Omanik,katastrikood

Eraomand79507:039:0001

Dateering 1964–69Autor ARH: Raul-Levroit Kivi

Raul-Levroit Kivi kavand (TLV LPMKO arhiiv) ▲Korterilaiused rõdud hooviküljel ►

AllikadAjaluguKirjeldus Hoone on lahendatud kandvate põikseintega, mis jättis omal ajal uuendusena

korterite siselahenduse kergesti muudetavaks. Pikivälisseinad on kerged, mineraalvatiga täidetud puitkilpidest. Hoonel on luksuslik hoovikülg korterilaiuste rõdudega. Katusel asub pesukuivatusterrass, mida Kivi toona Tartus propageeris.Välisviimistluses annavad tooni põikkandeseinte punane tellis ja heledatooniline viimistlusplaat.

Väärtus Oma aja esinduslik korterelamu.Seisukord Hea.Kaitse ettepanek RKM

52


Nimetus ja asukoht Õpetajate seminari muusikamaja seinapannoo

Salme 1B, Tartu linn (Karlova)Omanik, katastrikood


Dateering 1967 (samal aastal maja valmimisega)Autor ???

Allikad Seminari esimene taastamisjärgne rektor August SoloAjalugu Maja ehitati toonasele Tartu Pedagoogilise kooli vastavatud muusikaosakonnale

lasteaia tüüpprojekti alusel. Pannoo päritolu ja autori kohta teated puuduvad.Tartus on sarnane taies ka Vanemuise tänava lasteaia Midrimaa seinal.

Kirjeldus Terasplekist välja lõigatud kujundid tellisseinal.Väärtus 1970. aastate avaliku ruumi kujunduse elementSeisukord Rahuldav.Kaitse ettepanek RKM, DOK

53


Nimetus ja asukoht

Ülikooli raamatukoguWilhelm Struve 1, Tartu (Kesklinn)

Omanik,katastrikood


Dateering P: 1969-75, V: 1982Autor ARH: Kalju Valdre, Mart Kalling (Eesti Tööstusprojekt)

Sisekujundus: Ülo Sirp, Leida Arike

Trepikoja laevalgusti autorid on Aet Andresma-Tamm jaMare Soovik-LobjakasAllikad Tartu LV LPMKO arhiivAjalugu NSVL MN preemia 1983

Eesti Sisearhitektide liidu aastaauhind 1982.2009 ehitati Vanemuise tänava poolsesse külge kohvik ning rajati selle tarbeks esimesele korrusele maani ulatuvad aknad.

Kirjeldus Karkasshoone, välisviimistluseks dolomiit. Kolmest maapealsest korrusest asuvad lugemissaalid teisel ja kolmandal. Hulk ruume saab loomuliku valguse katuseakendest, kolmandal korrusel avanevad lugemissaalid ka avarasse valguskaevu. Hoonel on kaks maa-alust hoidlakorrust.Interjööridest on väärtuslikem vestibüül ja läbi korruste avanev suure lühtriga tugeva massiivse trepiga trepihall.Konverentsisaalis paikneb Mall Tombergi loodud ligi 60ruutmeetrine gobeläänvaip.

Väärtus 1970. aastate lõpu modernismi esinduslik näide heatasemeliste interjööridetailidega.Seisukord Üldjoontes rahuldav. Probleemiks on tehnosüsteemide antikvaarsus.Kaitse ettepanek RKM

54


Nimetus Korruselamud Taara tänavalAsukoht Taara pst 1, Tartu (Toometagune) Taara pst 1A, Tartu (Toometagune)Omanik,katastrikood

Eraomand79501:028:0019

Eraomand13965:28:08

Dateering P: 1973 P: 1976Autor ARH: PI EKE Projekt/ Tartu (Jaan Pärnik) RPI Eesti Projekt/ Tartu; Taara 1 alusel

Allikad TLV LPMKO arhiivAjalugu Kuna siia said korteri paljud juhtivtöötajad on seda nimetatud ka „aadlipesaks“.Kirjeldus Nelja elukorrusega elamud koosnevad kokku seitsmest plokist, kokku 81 korterit

(2-5toalised). Elamute vahele moodustub privaatne tõstetud õueala.Tollal uudsena on kortereis köök ühendatud elutoaga lükandukse abil. Korteritel on lai rõdu. Välisviimistlus: Liivaga toonitud pritskrohv.

Väärtus Oma aja esinduslik elamuansambel.Seisukord Hea.Kaitse ettepanek MILJ

Hoone jääb saarena vanalinna muinsuskaitseala ja Tähtvere linnaosa miljööala vahele. Tuleks liita Tähtvere miljööväärtusliku ehitusalaga.

55


Nimetus ja asukoht

Raudteelaste elamuTiigi 57, Tartu linn (Toometagune)

Omanik,katastrikood,

Eraomand79507:028:0005

Dateering P: 1953.AutorARH: Alar Kotli.Tüüpprojekt ЭС-31AllikadTLV LPMKO arhiivAjaluguEhitatud raudteelaste elamuks. Samal eesmärgil on ehitatud ka Tiigi 59.Kirjeldus 3 korrust, 18 korterit.Elamu on sõjajärgsele ajale ise-loomuliku arhitektuurikeelega.

Väärtus Hästi säilinud 1950. aastatele iseloomulik elamu.Seisukord Hoone on hästi hoitud, fassaad renoveeriti 2009. a. Aknad vahetatud: kogu majal

ühesugused, algsega sarnaselt tumedad raamid.Kaitse ettepanek

MILJ(ala) / RKMMõistlik oleks liita hoone Toometaguse miljööväärtusliku hoonestusalaga.

Nimetus ja asukoht

KorterelamuRiia 13, Tartu linn (Kesklinn)

Omanik,katastrikood

Eraomand79507:037:0015

Dateering P: 1950. aastadAutor ARH: Raul-Levroit KiviAllikadRaul-Levroit Kivi. Tartu planeerimisest... 2005.

Ajalugu Osa praeguse kaitsekolledži ümbruse 1950. aastate planeeringust.Kirjeldus Kolmekorruseline, 18 korterit.

Elamu on sõjajärgsele ajale iseloomuliku arhitektuurikeelega.Aknad vahetatud: kogu majal ühesugused, algsega sarnaselt tumedad raamid.

Väärtus Oma aja iseloomulik elamu.Seisukord Hoone on hästi hoitud. Kaitse ettepanek RKM

Kaaluda tuleks kogu Kaitsekolledži väljaku miljöölist väärtust.

56


TÄHTVERE MILJÖÖVÄÄRTUSLIKU ALA LAIENDUSKirjeldusEnne II MS planeeritud Tähtvere linnaosast on praegu miljööväärtuslikuna kaitse all vaid enne 1940. aastat rajatud osa (kaardil varjutatud ala). Väärtuslikku keskkonda on siia tekkinud ka pärast sõda, eriti 1960. ja 1970. aastail. Nõrgemate piirangutega ala ulatuse ettepanek on kaardil piiratud punase joonega. Ettepaneku alasse jäävad Tamme puiesteest edelasse jäävad kvartalid, kuhu on nõukogude ajal ehitatud suhteliselt sarnaseid täiskahekorruselised mõõduka kelpkatusega majad. Nende seas on ka erilisema arhitektuuriga hooneid, millistest osa on ka eraldi välja toodud. Elamud moodustavad ühtlase tiheda äratuntavalt sõjaeelset miljööd jätkava elamuala. Vikerkaare 27 on iseloomulik sõjajärgse

Tähtvere linnaosa elamu.Lisaks soovitame miljööalaga liita ka Taara pst 1 ja Taara pst 1A nn Aadlipesa korruselamud (kaaluda ka Tammsaare pst omaaegsed kooperatiivelamuid), mis on oma aja korterelamute väärikad esindajad.

Vaade piki Jannseni tänavat linnosa keskuse poole. Foto: Endel Grensmann.

Sinine ala – hetkel kehtiv miljööväärtuslik hoonestusala

Punane kontuur –soovitatav laiendus.

Järgnevalt mõned väärtuslikumad hooned sellelt alalt.

Kaitse ettepanekMILJ(ala)

57


Nimetus ja asukoht Eramu

Vikerkaare 35, Tartu linn (Tähtvere)Omanik, katastrikoodEraomand79501:013:0010Dateering

P: 1977; V: 1985AutorARH: Ülle EinastoAllikadTartu LV LPMKO arhiivAjalugu Praegune elamu on 1955. a. kavandatud lihtsa kahekorruselise madalama majandusosaga Tähtverele iseloomuliku eramu ümberehitus.

KirjeldusHoone mõlemale mahule ehitati sissepoole kaldega ekspressiivne katus.Välisviimistlus: terrasiitkrohv, punaseks värvitud puit.Väärtus Modernistlik eramu.Seisukord Hea.Kaitse ettepanek RKM


Vikerkaare 20, Tartu linn (Tähtvere)Omanik, katastrikoodEraomand79501:015:0013DateeringMuudatusprojektid 1958 ja 1968AutorARH: Virve ja Udo TiirmaaAllikadTartu LV LPMKO arhiivAjalugu Praegune hoone on algse 1950. aastatest pärit lihtsa Tähtvere elamu ümber ehitamise ja laiendamise tulemus.

KirjeldusNn laisa katusega lihtne modernistlik eramu väärtuslike detailidega (nt sissepääs). Nauditava mahulise liigendusega äratuntav oma aja esindaja.VäärtusHeatasemeline modernistlik eramu.Seisukord HeaKaitse ettepanek MILJ

58


Nimetus ja asukoht Eramuansambel

Vikerkaare 24B, Vikerkaare 26A ja Vikerkaare 26B, Tartu linn (Tähtvere)Omanik, katastrikoodEraomand24B: 79501:015:002526B: 79501:015:0016

Vikerkaare 26B

Dateering P: 1971AutorARH: Arnold MatteusAllikadTartu LV LPMKO arhiivAjalugu

Kirjeldus

Vikerkaare tänava põiktänava ümber asuvad samal ajal ning ühtse joonega kavandatud neofunk-elamud.

Arnold Matteuse kavandatud ansambliga haakub ka samal aastal arh Aldo Tampere kavandatud Vikerkaare 24A.Kahekorruselised kivimajad, välisviimistluseks terrasiitkrohv vmt.Väärtus Terviklik omale ajale iseloomulik heatasemeline eramuansambel.Seisukord HeaKaitse ettepanek RKM (ala)

59


Nimetus ja asukoht

Garaažikooperatiiv „Oomega“A.H.Tammsaare 6, Tartu linn (Tähtvere)


G/Ü Tammsaare 6 garaažid79501:004:000358°23΄0.2˝, 26°41΄38.38˝

Dateering Projekt: 1973/78 juurdeehitus 1980, vastu võetud: 1996Autor Projekteerija: Endel Eiber

Foto: Endel GrensmannAllikad TLV LPMKO arhiivAjaluguKirjeldus Oomega on nõukogudeaegse garaažimajanduse teravmeelsemaid esindajaid

Tartus. Garaažiderea ω - kujulise asetusega on keset elamismiljööd loodud intiimne ruum autode garažeerimiseks-remontimiseks. Hoone sulandub märkamatult elukeskkonda, kasutades elamutega samu ehitusmaterjale. Välise seina ülaosa ja katuse eraldab akendevöö. Osa garaažiuksi on väravatena avatavad, osad üles tõstetavad. Väidetavalt on Oomega väga mugav kasutada.Nõukogude ajale iseloomulikke garaažilinnakuid leidub linnas mitmel pool mujalgi, vahel üllatuslike väikeste kogumitena miljöölise väärtusega elamute vahel, aga ka näiteks otsatu kahekorruselise „Šanghaina“ Hiinalinna ja Raadi linnaosa vahel Tartu põhjaosas.

Väärtus Omapärane garaažide kogumik.Seisukord Hea. Hoone on algupärases kasutuses.Kaitse ettepanek MILJ, DOK

60


Nimetus ja asukoht

Maaülikooli metsamajaFr. R. Kreutzwaldi 5, Tartu linn (Tähtvere)


Eesti Maaülikool79501:002:001658°23΄30.19˝, 26°41΄40.31˝

Dateering Projekt 1976-77 / Valmis 1984Autor ARH: Valve Pormeister (Eesti Maaehitusprojekt)

Kõrval asuv Kreutzwaldi 1A enne ümberehitust

AllikadAjalugu Algselt ehitatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsanduse ja maaparanduse

teaduskonna õppehooneks. Ehitamata jäi kompleksi aktsendiks mõeldud auditooriumideplokk. 2008 toimus auditooriumideploki ja hoone põhjatiiva laienduse arhitektuurivõistlus, mille tulemused on kavas teostada. Koostamisel on põhiprojekt. Võistluse tulemusi vt TLV arhitektuuriosakonna lehelt.

Kirjeldus Pikad auditooriumideread on volditud ümber 3 sisehoovi ja majandusõue. Valmis ehitatud hooneosa dominandiks on Tähtvere dendropargi poolsel nõlval konsoolselt eenduv auditooriumiplokk, mis koos selle taustaks oleva lihtsa vonkleva hoonemahuga on Tartu 20. sajandi üks efektsemaid ansambleid. Välisviimistlus: dolomiit. 1990. aastail paigaldatud aknaraamide, eriti aga aknaaluste pindade sinine toon on algsest mõnevõrra eredam.Hoone moodustab ansambli linna poole jääva omaaegse ELVTUI peamajaga (praegune maaülikooli peahoone).

Väärtus Orgaanilise arhitektuuri silmapaistev esindaja. Interjööris vähe säilinud väärtuslikke detaile. Täielikult on säilinud dendropargi-poolse auditooriumi sisustus.

Seisukord Hea. Interjööri hektilise remondi käigus on kaduma läinud algne sisekujunduse ühtsus.

Kaitse ettepanek RKM(Kaitse ei tohiks välistada arhitektuurivõistlusega kavandatud laiendusi)

61

http://www.tartu.ee/aeo


TAMMELINNAsukoht TAMMELINNA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKU ALA LAIENDUS

Kesk- ja Uus-Tamme asumid, Tartu linnKirjeldus Tammelinnast on praegu miljööväärtuslikuna kaitse all vaid enne 1940. aastat

rajatud osa (Väikese kaare ja raudtee vahel. Väärtuslikku keskkonda on siia tekkinud ka pärast sõda, eriti 1960. ja 1970. aastail. Nõrgemate piirangutega ala võiks ulatuda kuni Soinaste tänavani, kohati ka üle selle.

Sinine ala – hetkel kehtiv miljööväärtuslik hoonestusala

Punane kontuur –soovitatav laiendus.

Järgnevalt mõned väärtus-likumad hooned ja piirkonnad sellelt alalt.

62


Nimetus ja asukoht Villa Toots

Tammekuru 3, Tartu linnOmanik, katastrikood, koordinaadidEraomand79504:036:001958°21΄35.69˝, 26°42΄32.35˝Dateering P: 1972Autor ARH: Toomas ReinAllikad Tartu LV LPMKO arhiivAjalugu Hoovipoolne külg on

lõplikult välja ehitamata.

KirjeldusTammelinna rohelusse kavandatud villadepaar Tammekuru 3 ja Tedre 14 tsiteerib arhitektuurse hommage'ina Reinu suure eeskuju Le Corbusier' kuulsat Villa Steini.Väärtus Neofunktsionalistlik villa.Seisukord Hea.Kaitse ettepanek RKM, MILJ?

Nimetus ja asukoht

Villa RatnikTedre 14, Tartu linn

Omanik, katastrikood, koordinaadidEraomand79504:039:000458°21΄30.51˝, 26°42΄47.53˝Dateering P: 1980, soojustatud

peale 2000. a.Autor ARH: Toomas ReinAllikadTartu LV LPMKO arhiivEhituskunst Teine. Kolmas. 1982-83 lk 32AjaluguHoone on hiljuti soojutatud, kahjustamata eriti hoone väljanägemist.KirjeldusValge, hoovi poolt plastilisema arhitektuuriga neofunktsionalistlik villa. Elukorrused on tõstetud maapinnast kõrgemale. Esimesel elukorrusel paiknev elutuba on liidetud nii kasvuhoone kui ka haljastatud lahtise terrassiga.Väärtus Neofunktsionalistlik villa.Seisukord Hea.Kaitse ettepanek RKM

63


Nimetus ja asukoht

Tedre tänava miljööväärtuslik hoonestusalaTartu linn (Kesk-Tamme)

Omanik,koordinaadid

Eraomand58°21΄30.97˝, 26°42΄46.96˝

Näited Tedre 5, Tartu Tedre 12, Tartu Tedre 13, TartuDateering P: 1982 P: 1983 P: 1983Autor ARH: Koit Köbas ARH: Arnold Matteus ARH: Peeter Merisalu

Levinum on kastmaja tüüp, Tedre 12

Postmodernistliku katsetuse näide: Tedre 13

Allikad Tartu LV LPMKO arhiivAjaluguKirjeldus Tedre tänav on 1980. aastate algul rajatud valdavalt uusfunktsionalistlike eramute (T

12) ja mõnede postmodernistlike vormikatsetustega eramutega (T 13) suhteliselt ühtse ilmega tänavana.Tänaval asub nii tuntumate, kui vähemtuntud arhitektide kavandatud eramuid. Siinseks pärliks on arhitekt Toomas Reinu kavandatud Tedre 14.

Väärtus 1980. aastatele iseloomulik, valdavalt neofunktsionalistliku tervikliku arhitektuuriga eramurühm

Seisukord HeaKaitse ettepanek MILJ (ala)

64


Uus-Tamme miljööväärtuslik hoonestusalaLeevikese, Räägu ja Tammeoksa tänava vaheline kvartal, Tartu linn

Miljööala tinglik ulatusAjalugu Tartu äärealade eramu üheks iseloomulikuks tüübiks on alates 1960. aastate lõpust

kahekorruseline kastmaja, mis on tavaliselt väljast krohvitud tumedamas toonis. Nendest sageli kvaliteetse arhitektimõttega loodud eramutest moodustub kompaktsem rühm Tamme puiestee lõpus ja Variku linnaosas.

Kirjeldus Elamud on valdavalt täiskahekorruselised, viimistletud tumeda krohviga (ka terrasiitkrohviga), aktsendiks naturaalsest tellisest sissepääsudetail vmt. Praegu kasutatakse selliste majade välimuse korrastamisel sageli varase funktsionalismi eeskujul heledamaid toone, mis aga moonutab hoonete olemuse tundmatuseni (Tamme pst 105).Nn kastmajad moodustavad siin võrdlemisi tervikliku miljööala.

Kaitse ettepanek MILJ (ala)Kaitsta tuleks nii piirkonna valdavat materjalikasutust, kui neofunk-linnapilti.

Nimetus ja asukoht

EramuTamme pst 103A, Tartu linn (Uus-Tamme)


Eravaldus79504:081:000658°21΄5.71˝, 26°41΄49˝

Dateering P: 1970Autor (INS: Koit Köbas)AllikadTLV LPMKO arhiiv, autor määratud TLV arhivaari Lea Metspalu ütluse järeleKirjeldusPiirkonnale iseloomulik avarate akendega kahekorruseline kastmaja. Välisviimistlus: tume pritskrohv.Väärtus1960-70. aastate lõpu eramu hästisäilinud kvaliteetne esindaja.Kaitse ettepanek MILJ (ala)

65



Tamme pst 102A ja 104, Tartu linn (Uus-Tamme)Omanik, EravaldusDateering 102A: P: 1968, V: 1973Autor ARH: Arnold Matteus

Tamme pst 102A ►

Allikad TLV LPMKO arhiiv, Omaniku Eugen Lanbanovi ütlused

Ajalugu Tamme pst 102A on T104 projekti pealt kopeeritud, hiljem lisatud garaaž.Kirjeldus Tumeda krohviga kahekorruselised elamud. Sissepääs aktsendiks keraamilisest

tellisest.Väärtus 1960-70. aastate eramu hästisäilinud kvaliteetne esindaja.Kaitse ettepanek RKM


Tamme pst 122, Tartu linn (Uus-Tamme)Omanik, katastrikoodEravaldus79504:086:0019DateeringP: 1974, V: 1990AutorARH: Vadim TšentropovAllikadTLV LPMKO arhiivKirjeldusTartu väheseid sissepoole kaldega katusea eramuid. Kahekorruseline tellismaja, teisel korrusel hoonelaiune kaetud rõdu.Välisviimistlus: pritskrohv, tume laudis.Väärtus 1970. aastate arhitektuuri iseloomulik esindajaKaitse ettepanek RKM

66


MAARJAMÕISA, RÄNILINN, ROPKA, VARIKU, VEERIKUNimetus ja asukoht Tartu Psühhoneuroloogiahaigla

Raja 31, Tartu linn (Maarjamõisa)Omanik,katastrikood,koordinaadid

SA Tartu Ülikooli Kliinikum79503:001:000558°21΄49.02˝, 26°40΄52.15˝

Dateering I ehitusjärk: 1981-84, Valmis: 1987. II ehitusjärk (talveaed): 1988Autor ARH: Roman Smuškin

Sisearhitekt: Kirsti Laanemaa

▲ Riidehoid

▲ Keskne õhuruum

AllikadTLV LPMKO arhiiv ja Kirsti Laanemaa

AjaluguHoone on tänini algses funktsioonis.

KirjeldusTalveaed on hoone peidetud aardeks. Läbi kolme korruse ulatuv loomuliku ülavalgusega ruum, kujundatud purskkaevude ja troopiliste taimedega. Ruumimõju suurendavad peegelpinnad. Ruum on hästi hoitud, säilitades algset lopsakat 1980. aastate stiili. Väärtus Postmodernismi-aegne kõrgetasemelise sisearhitektuuriga haiglahoone. Oma aja

arhitektuuri hea näide.Seisukord Interjöör: hea, eksterjöör: rahuldav.Kaitse ettepanek RKM

67


Nimetus ja asukoht

Tartu KEKi peahooneRiia 132, Tartu linn (Uus-Tamme)


AS Rondam; maja on renditud Siseministeeriumile79504:052:000358°21΄34.91˝, 26°41΄17.12˝

Dateering Projekt: 1972. I järk valmis: 1977. RENOV: 2004Autor ARH: Rein Tomingas (EKE Projekt)

RENOV (soojustamine, II korruse pealeehitus): ARH: Peeter Pere

Parempoolse osa teine korrus: 2004 Külgsissepääs

Vaade enne renoveerimist Loomet Raudsepa algne sisekujundus.Allikad Eesti küla ehitab. Eesti Raamat, 1983.Ajalugu Ehitatud Tartu KEKi peahooneks. 2004. a renoveeriti politsei tarbeks,

ühekorruselisele osale ehitati peale teine korrus.Kirjeldus Viiekorruseline hoone laieneb astmeliselt ülespoole, moodustades Riia tänava äärde

efektse hoonemahu. Algselt olid kõrgema hooneosa horisontaalsed eenduvad osad ette nähtud valgete glasuurplaatidega viimistletud raudbetoonplaatidest, I korrus ja sokkel aga vastukaaluks viimistleda halli terrasiitkrohviga. Tegelikult sai välisviimistluseks pruun terrasiitkrohv. 2004. a renoveerimisel kasutet valge krohv läheneb algsele mõttele.Hoones on läbi korruste ulatuv vestibüül (Loomet Raudsepa loodud sisekujundus pole säilinud).

Väärtus 1970. aastate modernismi suurejooneline näide, maamärk. Seisukord Hea. Rekonstrueerimine pole muutnud hoone väärtust.Kaitse ettepanek RKM

68


Nimetus ja asukoht

Ülikooli füüsika instituudi hooneRiia 142, Tartu linn (Ränilinn)

Omanik,katastrikood


Dateering V: 1975Autor P. Madalik (RPI „Eesti Projekt“)

Allikad TLV LPMKO arhiivAjalugu Hoone on tänaseni füüsika instituudi käsutuses. Ülikoolil on kavas uue füüsikahoone

rajamine Maarjamõisa linnakusse.Kirjeldus Dolomiidiga viimistletud kahe- ja viiekorruselisest mahust koosnev modernistlik

hoone. Hoonel on esinduslik messingitooni uste ja avara varikatusega sissepääs.Väärtus Modernistlik väärika arhitektuuriga teadushoone.Seisukord Hea. Suurimaks ohuks hoone funktsiooni muutumine.Kaitse ettepanek RKM

Nimetus ja asukoht

Korterelamu otsaseina pannooKannikese 33, Tartu linn (Veeriku)Omanik,katastrikood,koordinaadid

Korteriühistu79502:036:000958°22΄31.8˝, 26°40΄52.35˝

DateeringMaja valmis ehitisregistri andmeil 1975.AutorAjalugu Hoone ehitas piimakombinaat,

teoses on nähtud piimatilkade abstraktsiooni.

KirjeldusMetallist abstraktne kaunistus tellistest otsaseinaga tüüpelamu otsaseinal.

1970. aastate monumentaalkunsti näideSeisukordPraegu seinalt eemaldatud, kuna kinnitused olid läbi roostetanud. Arutluse all on, kas paigutada vabaskulptuurina krundile või seinale tagasi. Otsaseina soojustamise käigus kadus sarnane ehis Jalaka 44 elamu otsaseinalt.Kaitse ettepanek RKM (otsaseina pannoo)

69

/ TARTU PÄRAST 1940. A /Nimetus ja asukoht Punktelamu

Veeriku 10, Tartu linn (Veeriku)Omanik,katastrikood,koordinaadid

Eraomand, ühistu79505:003:001158°22΄30.2˝, 26°41΄32.74˝

Dateering P: 1970 / V: u 1974Autor ARH: Boris Mirov (RPI Eesti Maaehitusprojekt).

Individuaalprojekti korduvkasutus (töö nr 93301). Algselt mõeldud Veski tänavale.

Allikad Tartu EKE Projekti arhiiv ?, k/ü esinaine

Veeriku 10 praegu

AjaluguETKVL autobaasi Tartu kolonni töötajatele ehitati Dr Mihhail Rostovtsevi aiandi kohale 2 punktelamut: Veeriku 10 ja Veeriku 12. 2009. a. eirati soojustamisel Veeriku 12 hoone puhul projekti ning lõhuti nii arhitektuurne ansambel. Veeriku 12 on soojustatud algset ilmet võimalikult säilitades.KirjeldusKorterite arv: 10, saun katusekorrusel.Eesti NSV parimad ehitised 1988 annab Laagris kasutatud projekti, kus kaks sellist maja on kombineeritud, autoriks hoopis Ants Melliku (EKE Projekt). Hoone teeb eriliseks ka elegantne kaugele ette ulatuv varikatus ja trepp. Varikatuse all asunud tuulekoda on lammutatud.

Väärtus Stiilne 1970. aastate punktelamu.Seisukord Hea. Soojustamisel on võimalikult säilitatud hoone algset ilmet.Kaitse ettepanek MILJ

Soojustamata oleks sobinud ka riikliku kaitse alla.

70


Nimetus ja asukoht Kaksikelamu

Võru 200B ja Võru 200C, Tartu linn (Ropka)Omanik,katastrikood

Eraomand79510:020:0020 / 79510:020:0025

Dateering P: 1974, V:1984 (200B) ja 1983 (200C)Autor ARH: Lembit Aljaste

Allikad TLV LPMKO arhiivAjaluguKirjeldus Terrasiitkrohvitud esimesele, suhtelisel suletud korrusele toetub puiduga viimistletud

massiivne teine korrus. Hoone küljed on endassepööratud, otstes asuvad avarad rõdud.

Väärtus Karniisiarhitektuuri silmapaistev esindajaSeisukord HeaKaitse ettepanek RKM

Nimetus ja asukoht Villa

Võru 125, Tartu linn (Ropka)Omanik, katastrikoodEraomand79510:014:0011DateeringP: 1971, v: 1975AutorARH: Paul AarmannAllikadTLV LPMKO arhiivAjaluguKirjeldusTerrasiitkrohvitud kivimaja.Väärtus Tartu tumeda neofunktsionalismi silmapaistev esindajaSeisukord HeaKaitse ettepanek RKM

71


Nimetus jaasukoht

EramuVõru 236, Tartu (Ropka)

Omanik, katastrikoodEraomand79510:029:0013Dateering P: 1975AutorARH: Vadim TšentropovAllikad TLV LPMKO arhiivAjaluguKirjeldusVälisviimistluses tellis, valge krohv. Katus lähtub ebasümmeetrilise kaldega viilkatusest. Garaaž asub keldrikorrusel.Väärtus Karniisiarhitektuuri

heatasemeline esindaja.Seisukord Hea. Hoone on säilinud

algupärasel kujul.Kaitse ettepanek RKM / MILJ


Ääsi 9 ja Ääsi 11, Tartu linn (Ropka)Omanik, katastrikood

Eraomand79510:031:0006 / 79510:031:0004

Dateering P: 1972Autor ARH: Udo Tiirmaa

Allikad TLV LPMKO arhiivAjalugu Hoone asub metallitööstuse piirkonnas – sellest ka siinse kandi tänavate nimed –

Ääsi, Alasi, Kolde jne. Kirjeldus Tänu põikkandeseintele on itta ja läände avanevad põhifassaadid avarate akendega.

Kivimaja, välisviimistlus: terrasiitkrohv.Väärtus Modernistliku arhitektuuri silmapaistev esindajaSeisukord HeaKaitse ettepanek RKM

72


Nimetus ja asukoht

PunktelamudRahu 3A, 7A, 9; 15a, 5a, 9A, Tartu linn (Ropka)

Omanik,koordinaadid

Eraomand58°21΄26.34˝, 26°43΄29.75˝

Dateering P: 1972Autor RPI Maaehitusprojekt

Tartu Metsakombinaadi 40 korteriga elamu korduv projekt.

Allikad TLV LPMKO arhiivAjaluguKirjeldus 40 kahe- ja kolmetoalist korterit, katusel pesukuivatusruum ja päevitusala (projektis

nimetatud solaariumiks). Seinad silikaattellistest, terrasiitkrohv.Väärtus Stiilne terviklik 1970. aastate elamupiirkondSeisukord Rahuldav. Hooneid on kohati rikutud otsaseinte soojustamisel terviku eiramisega.Kaitse ettepanek MILJ

73


Nimetus ja asukoht

VARIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALAKopli tänava ümbrus, Tartu linn (Variku)

Miljööala tinglik ulatusAllikad Tartu LV LPMKO arhiivAjalugu Kopli tänava ümber on koondunud rühm neofunktsionalistlikke kõrge kvaliteetse

arhitektimõttega loodud eramuid, mis on ka hinnalisemaid ehitusmaterjale kasutades viimistletud.

Kirjeldus Terviklik 1980. aastatest pärit stiilipuhta neofunk-arhitektuuriga ansambel. Osa tänavast moodustab omalaadse sopilise tänavaruumiga miljööpiirkonna.Näidatud alast jäävad välja väärtuslikumad eramud Sinika 3 ja Variku 29.

Kaitse ettepanek MILJ (ala)Kaitsta tuleks nii piirkonna valdavat materjalikasutust, kui neofunk-linnapilti.

Nimetus ja asukoht

EramuKopli 21A, Tartu linn (Variku)

Dateering P: 1981Autor ARH: Katrin Kuusik

KirjeldusVäärtus Kastmaja tüüpi eramu hästi säilinud kvaliteetne esindaja.Kaitse ettepanek MILJ (ala)

74


Nimetus ja asukoht

EramuKopli 21B, Tartu linn (Variku)


Eraomand79509:013:0017

Dateering P: 1982Autor ARH: Harri Kingo (konsultant),

INS: Kalju Kondra

Kirjeldus Täiskahekorruseline kastmaja.Väärtus Kastmaja tüüpi eramu hästi säilinud kvaliteetne esindaja.Kaitse ettepanek MILJ (ala)

Nimetus jaasukoht

EramuSinika 3, Tartu linn (Variku)

Omanik, katastrikoodEraomand79509:005:0009Dateering P: 1981Autor Enno Uibokand (omanik),ARH: Virve Tiirmaa (konsult)Allikad Tartu LV

LPMKO arhiivAjalugu

Kirjeldus Tellisest põhimahu ja osaliselt katust matkiva puidust teise korrusega elamu on sarnane Vadim Tšentropovi kavandatud eramutega Võru 236 ja Suur-kaar 27.Eramu jääb soovitatavast Variku miljööväärtuslikust alast pisut eemale.

Väärtus Nn karniisiarhitektuuri silmapaistev esindaja.Seisukord HeaKaitse ettepanek MILJ

75


Nimetus ja asukoht

KaalumajaTeguri 55, Tartu linn (Ropka tööstuspiirkond)

Omanik,katastrikoodkoordinaadid

AS TREF79511:001:003858°21΄35.91˝, 26°44΄30.06˝

Dateering 1970. aastad?Autor

AllikadAjalugu Kunagise Tartu teede ja remondi ehitusvalitsuse (TREV) kaalumaja.Kirjeldus Tellisest väravahoone kunagise Tartu Asfaltbetooni tehase väravas. Avar varikatus

toetub peenikestele metallpostidele.Väärtus Stiilne tarbehooneSeisukord RahuldavKaitse ettepanek MILJ, DOK

Nimetus ja asukoht

Tartu piirikiviLinna sissesõidul Riia mnt

Koordinaadid58°21΄12.07˝, 26°40΄39.21˝Dateering 1970. aastad ?Autor ?AllikadAjaluguKirjeldus Betoonist postament,

metallist tähed.Väärtus Omaaegne piiritähis.Seisukord Hea.Kaitse ettepanek RKM

76


Nimetus ja asukoht Bussipaviljonid

Tartu sissesõidul Riia tänava lõpus ja Ringtee 2 eeskoordinaadid 58°21΄19.8˝, 26°40΄48.89˝Dateering 1970. aastadAutorAllikadAjaluguKirjeldus Kaks 1960. aastate

karniisiarhitektuurist inspireeritud tellispaviljoni kollaseks värvitud puidust karniisiga.

Väärtus Tartu arhitektoonilisemaid bussiootepaviljone.

Seisukord Halb.Kaitse ettepanek MILJ

77


ARHITEKTI LINNAOSANimetus ja asukoht ARHITEKTI LINNAOSA MILJÖÖVÄÄRTUSLIK ALA

Arhitekti, Nisu, Maisi ja Rukki tänav; Tartu linn (Veeriku)1980. aastate eksperimentaalne linnaosa, kus projekteerimise lähteülesandega määrati ühtlasi arhitekt, kellelt tuli elamu projekt tellida. Linna peaarhitekt kutsus osalema enamjaolt tollased tipparhitektid, vastavalt tsoonidele:

● Arhitekti tänav – vanema põlvkonna arhitektid;● Nisu tänav – noorema põlvkonna arhitektid;● Maisi tänav – arhitektid Viljandist ja Tartust;● Ravila tänav – Ado ja Niina Eigi.

Tulemus on kvartalite lõikes erinev. Kui Ravila tänaval on Ado ja Niina Eigi kavandatu ellu viidud suhteliselt edukalt, siis näiteks Arhitekti tänaval, kuhu kavandasid väärikamas eas klassikud, on tulemus väga kasin. Hektiline, kuid põnev on Nisu tänaval kujunenud toonase noorema põlvkonna arhitektide kavandatud miljöö.Järgnevas on linnaosaga liidetud ka üksikud paremad elamud lähikonnas, mida tavaliselt alaga seoses ei käsitleta.

Täpset majade ja arhitektide loetelu vt Tartu nüüdisarhitektuuri kaardilt!

◄ Nisu, Maisi ja Rukki tänava miljööväärtusliku hoonestusala ettepanek.

Keskel asub Nisu tänav, taamal Arhitekti ja esiplaanil Maisi tänav. Foto: Endel GrensmannAllikad Martti Preem. Arhitekti tänava elamurajoon Tartus Veeriku linnaosas.

Ehituskunst 7/1993 lk 39 fotod lk 40-42Raal Kivi. Veeriku ehitab 2. Edasi 1985.11.21, lk 4.

Väärtus 1980. aastate eksperimentaalne linnaosa, mis annab ülevaate kümnendi erinevate arhitektide käekirjast. Tartu mõistes täiesti eripärane elukeskkond.

Kaitse ettepanek MILJ (ala), osaliselt RKM

78

http://www.tartu.ee/nyydisarhitektuur


Nimetus ja asukoht Arhitektide noorema põlvkonna kvartal

Nisu tänav alates majast nr 30, Tartu linn (Veeriku)Omanik, EravaldusDateering Projekteeritud 1980. aastate esimesel poolelAutor Täpset loetelu vt Tartu nüüdisarhitektuuri kaardilt!

Nisu 63 ja 61ARH: Ike VolkovP: 1986

Nisu 31ARH: Ain Padrik, ümber ehitet.P: 1983

Nisu 51 (paaris koos nr 49)ARH: Rein TomingasP: 1983

Nisu 41ARH: Meeli TruuP: 1984

Nisu 30ARH: Vilmar LillP: 1982

Villa Peri (Nisu 32)ARH: Leonhard LapinP: 1983

Allikad

Nisu 56ARH: Toivo KallasP: 1982

Seisukord Hea. Hooned on valdavalt korras ja lõpetatud..

Kaitse ettepanek MILJ (ala)

79



Maisi 37, Tartu linn (Veeriku)Omanik,katastrikood

Eraomand79502:013:0002

Dateering P: 1983Autor ARH: Tiit Kaljundi

Allikad TLV LPMKO arhiivAjaluguKirjeldus Elava arhitektoonikaga kivimaja. Välisviimistlus: pritskrohv, helepruun.Väärtus Heatasemeline postmodernismiaja arhitektuuri esindaja.Seisukord Hea.Kaitse ettepanek RKM

80


Nimetus ja asukoht Villa Peri

Nisu 32, Tartu linn (Veeriku)Omanik,katastrikood

Eravaldus79502:013:0003

Dateering P: 1983Autor ARH: Leonhard Lapin

Tartu LV LPMKO arhiiv, Ehituskunst.

Leonhard Lapin. Peegelduvad majad. 1980Paremal Villa Peri, vasemal Nisu 30, mis ehitati hoopis arhitekt Vilmar Lille projekti järgi.

Allikad TLV LPMKO arhiivAjalugu Elamu oli algselt kavandatud ilmselt ansamblina koos Nisu 30 elamuga.Kirjeldus Elava arhitektoonikaga kivimaja. Välisviimistlus: pritskrohv, helepruun.Väärtus Heatasemeline „suprematistlik” eramu.Seisukord Hea.Kaitse ettepanek RKM

81



Nisu 48, Tartu linn (Veeriku)Omanik, katastrikood, koordinaadidEravaldus79502:013:000958°22΄10.2˝, 26°40΄54.61˝Dateering P: 1982Autor ARH: Veljo KaasikAllikad Tartu LV LPMKO

arhiiv, Ehituskunst.AjaluguKirjeldusVäärtusKvaliteetse arhitektuuriga postmodernistlik eramu.SeisukordKaitse ettepanek RKM


Nisu 57 ja Nisu 55, Tartu linn (Veeriku)Omanik, koordinaadidEravaldus58°22΄8.85˝, 26°40΄52.24˝Dateering P: 1982Autor ARH: Vilen KünnapuAllikad Tartu LV LPMKO arhiivAjaluguKirjeldusVäärtus Postmodernistlik

paarismaja.SeisukordKaitse ettepanek RKM


Nisu 63 ja Nisu 61, Tartu linn (Veeriku)Omanik, koordinaadidEravaldus58°22΄6.93˝, 26°40΄52.08˝Dateering P: 1986Autor ARH: Ike VolkovAllikad Tartu LV LPMKO arhiivAjaluguKirjeldusVäärtus Postmodernistlik

paarismaja.SeisukordKaitse ettepanek RKM

82


Nimetus ja asukoht Elamute ansambel Ravila tänaval

Ravila 41, 37/39, 33/35, 33, 31, 29*, 27, 25*, 23 ja 21; Tartu linn (Veeriku)Omanik EraomandDateeringP: 1980. aastate esimene poolAutor ARH: Ado Eigi (Ravila 25 koos

Niina Eigiga)Allikad Eesti arhitektuur. Tartumaa... lk 49 AjaluguRavila tänavale kavandasid Ado ja Niina Eigi tervikliku kvartali mängulise masinaesteetika ja konstruktivismi vormidega mängiva arhitektuuriga eramute ja kaksikelamute ansambli. Hooned on valmis ehitatud ja üldjoontes algupärastena säilinud. Vaid Ravila 29 on 2005. a. A. Ossipi projektiga tugevalt moonutatud.KirjeldusKahekorruselised tellismajad, välisviimistlus valdavalt heledates toonides krohv.Väärtus Harvaesinevalt terviklik

postmodernistlik elamuansambel.Seisukord HeaKaitse ettepanek RKM (ala) või MILJ (ala)

Foto: Endel Grensmann ►

Ravila 41 Ravila 39 ja 37 (samasugune, nagu Ravila 35 ja 33)

Ravila 27 Ravila 21. Foto: Mart Kalm

83


Nimetus ja asukoht Aatriumelamud

Nisu 1-19 (paaritud nr), Veeriku 18-36 (paarisnr); Tartu linn (Veeriku)Omanik,koordinaadid

Eraomand58°22΄26.04˝, 26°41΄12.41˝

Dateering P: 1980Autor ARH: Virve Tiirmaa

Allikad Arhitektuurikroonika 1987 lk 81Ajalugu Osa 1980. aastate alguse arhitektuursetest eksperimentidest Veeriku linnosas.Kirjeldus 10 aatriummajast koosnev terviklik kvartal. Kvartalile annab omapära iga hoone

kahekorruseline põhimaht, mis on ühepoolse kaldega. Ainus õnnestunud aatriummajade kvartal Tartus.

Väärtus Aatriummajade kvartal.Seisukord Rahuldav. Mitmed majad on rekonstrueeritud, kasutades üldisest erinevaid

materjale. Kvartali miljöölist väärtust pole see suutnud kahjustada. Kaitse ettepanek MILJ (ala)

Nimetus ja asukoht Eramu Ravila tänaval

Ravila 18B, Tartu linn (Veeriku)Omanik, katastrikood, koordinaadidEraomand79502:019:001158°22΄12.75˝, 26°41΄19.17˝Dateering P: 1967, V: 1978Autor ARH: Udo TiirmaaAllikadTartu LV LPMKO arhiivAjaluguKirjeldusVäärtusOrgaanilise arhitektuuri esindaja.Seisukord Hea.Kaitse ettepanek MILJ

84


Nimetus ja asukoht

Villa Kolk IITervishoiu 10, Tartu linn (Veeriku)


Eraomand79503:006:000358°22΄21.43˝, 26°41΄48.73˝

Dateering P: 1986 Autor ARH: Leonhard Lapin

Allikad Tartu LV LPMKO arhiivKataloog 'Arhitekt Leonhard Lapin'

AjaluguKirjeldus Hoone eristub omataolistest

lõpetatuse ja välisviimistluse kvaliteedi poolest. Ümar osa on kaetud dolomiidiga, muu osa hoonest terrasiitkrohvi või õhekrohviga.

Väärtus Arhitektoon-maja hea näide. Seisukord Hea. Hoone on säilinud

moonutamata kujul.Kaitse ettepanek RKM

85


ANNELINN, ÜLEJÕENimetus ja asukoht

Anne II MR kirdeosa, nn KivilinnMõisavahe tänava ja Kaunase pst vaheline ala võiJaama 175, 177, 179, 181, 183, 185, 187, 189 ja 191; Tartu linn (Annelinn)

Omanik,koordinaadid

Valdavalt eraomand58°22΄25.19˝, 26°46΄36.54˝ / 58°22΄42.07˝, 26°45΄54.84˝

Dateering 1988-89Autor Planeering: Mart Port, Malle Meelak (1969-73, Eesti Projekt)

Tüüpprojekt: 111-133. Tuulekodade erilahenduse autor: Kaja Onton (Tartu Maja)

Arhitektoon-tuulekojad Nõlvaku tänaval

Foto: Tartu Postimees.

Renoveeritud Pikk 88. Piirkonna ilme pärast soojustamist praegu levinud võtetega.

Allikad Kaja Ontoni ütlusedAjalugu I ja II mikrorajooni Anne tänavast põhja poolsed kvartalid hoonestati 9-korruseliste nn

Tartu maja tüüpi korruselamutega (nn Kivilinn), tänavast jõe poole jäävad osad aga i 5-korruseliste elamutega.

Kirjeldus Anne tänavast põhja pool kujunes tihe elukeskkond, mis erineb nii arhitektuurilt, kui ka tiheduselt Eesti tüüpilistest nõukogudeaja magalatest. Nn Tartu majale on siin iseloomulik paksude servadega paneelid, millest tuleneb metabolistide esteetikale lähenev välimus. Annelinnale on eriomane ka elamutel kasutet rõõmsamad ja loovad värvilahendused. II mikrorajooni 9korruselisi elamuid ilmestavavad arhitektoonilaadsed tuulekojad.

Väärtus Nõukogude-aegne terviklik Tartu piirkonnale ainuomane elamupiirkond.Seisukord Rahuldav. Suuremaks väljakutseks on vajadus elamuid väljast soojustada.

Tavapärase lähenemise tulemuseks oleks piirkonna eripära kadumine (vt Pikk 88).Kaitse ettepanek MILJ, osal RKM?

Kaaluda osaliselt miljöö ala loomist, mõne kompaktsema osa võiks ka riikliku kaitse alla võtta.

86

/ TARTU PÄRAST 1940. A /Nimetus ja asukoht

Annelinna otsaseinte maalingudKalda tee 20, , Kalda tee 31, Kaunase pst 4, Kaunase pst 25; Tartu linn (Annelinn)

Omanik,koordinaadid

Eraomand58°22΄21.06˝, 26°45΄34.13˝ / 58°22΄18.06˝, 26°46΄1.61˝ / jt

Dateering 1980. aastate algusAutor

◄ Kalda tee 20

Kalda tee 31 ►AllikadAjaluguKirjeldus Kalda tee äärsete elamute otsaseintele on maalitud mikrorajooni kaart, hõlbustamaks

orienteerumist. Tänavanimed on tänases muutunud, kaartidel antud omaaegsed nimed nagu Leninakani puiestee on muutunud osaks ajaloost.

Väärtus Linnaruumi elavdav element.Seisukord HeaKaitse ettepanek MILJ

Otsaseina soojutamisel tuleks kaart taastada, ilmselt juba kaasaegsete tänavanimedega.

86 A


Nimetus ja asukoht Kooperatiivelamud Anne kanali ääres

Pikk 82, Pikk 84, Uus 61 ja Uus 63A , Tartu linn (Ülejõe)Omanik,koordinaadid

Eraomand58°22΄43.06˝, 26°44΄32.76˝Pikk 82 (kooperatiivelamu Kungla) Pikk 84 (kooperatiivelamu Kevade)

Dateering P: 1966 1966Autor ARH: Ines Jaagus (RPI „Eesti Projekt“) tüüpprojekti 1-318-33 põhjal.

Elamute vahel asuvad õdusad rohelised hoovid, kuhu avanevad rõdud. Paremal ees on näha Kungla ja Kevade pesukuivatusterrassidega katusel.

Pikk 82 (Kungla) sissepääsud Pikk 84 (Kevade) miljöönäideAllikadAjalugu Rajati Ülejõe linnaosa II mikrorajooni VIII elamugrupp.Kirjeldus Välisviimistlus: keraamiline ja silikaattellis. Korteritel on avarad rõdud, otsakorterite

omad asuvad otsaseintes. Rõdupiirded valdavalt puidust. Hooned mõjuvad muust Annelinnast elegantsemalt, moodustavad hubase eluskeskkonna.

Väärtus Esinduslik 1970. aastate elamurühm.Seisukord Rahuldav. Suurimaks väljakutseks välisfassaadide soojustamise vajadus. Soovitav

välisviimistlusena kasutada keraamilistest tellistest välisviimistlusega soojustusplaate. Rõdude sulgemisel kahjustaks vähem hoone välimust püstjaotuseta lükandklaas.

Kaitse ettepanek MILJKui ka nõukogude aja korruselamuid kaitse alla võtta, siis siin oleks koht kaalumiseks.

87


Nimetus ja asukoht Korruselamud Sõpruse puiesteel

Anne 51, Sõpruse pst 8,Sõpruse pst 10 ja Kalda tee 2; Tartu linnOmanik,koordinaadid

Valdavalt eraomand58°22΄31.65˝, 26°45΄4.8˝

Dateering 1970. aastadAutor Kasutatud kooperatiivelamu Vambola tarbeks kavandatud tüüplahenduse 1-318-33

sektsioone.

Allikad TLV LPMKO arhiivAjalugu Annelinna I mikrorajooni esimene osa.Kirjeldus 8-sektsioonilised telliselamud mõjuvad oma avarate lodžadega muust Annelinnast

elegantsemalt, moodustavad esindusliku tänavaseina linnaosa peatänava ääres. Hoonete avarate rõdudega mahtude vahele jääb suur hubane õu, kuhu avanevad ka esimeste korruste rõdud. Hooned on täiskeldriga, katusekorrusel asub pööning ja pesukuivatusterrass.Välisviimistlus: otsaseinad punasest tellisest, pikiseinad silikaattellisest. Korteritel on avarad lodžad, otsakorterite lodžad asuvad otsaseintes. Rõdupiirded valdavalt püstlippidest. Aknapiidad olid algselt mustad, raamid valged. Korteriakende vahetamisel pole seda järgitud, trepikodade aknad vahetatud tumedate raamidega uute vastu.

Väärtus Esinduslik 1970. aastate elamurühm linnaosa peatänava ääres.Seisukord Hea. Suurimaks väljakutseks välisfassaadide soojustamise vajadus. Soovitav

välisviimistlusena kasutada keraamilistest tellistest välisviimistlusega soojustusplaate. Kaitse ettepanek MILJ

Kui ka nõukogude aja korruselamuid kaitse alla võtta, siis siin oleks koht kaalumiseks.

88


Nimetus ja asukoht

Hiinalinna aianduspiirkondPõhja puiestee lõpp, Tartu linn

Omanik,koordinaadid

Tartu linn58°23΄14.37˝, 26°45΄35.14˝

Dateering 1960-1980. aastadAutor Vernakulaarne

Allikad Kalle Komissarov. Sämplima ja skrätsima. Koha praktikad ehk Tartu Hiinalinna kujunemisest. Maja 2/2007 (52).Vilja Kohler. Aviogorodok kadus, Hiinalinn jäi. PM 01.04.2009Aigi Viira. Sealt ta paistab, meie Šanghai; Ilona Merzin. Kapsamaa või geto. Postimees 2000.06.13.

Ajalugu Ala hoonestati pärast II maailmasõda nõukogude ohvitseride peredele, kelle jaoks 1950. aastail ehitati Soomest sõjakahjude hüvituseks saadud barakkidest Aviogorodok ehk sõjaväelinnak nr 36 (nüüdseks kõik lammutatud). 1980. aastatel püstitati Hiinalinna ka mitmekorruselisi tüüp- ja paneelmaju. Aviogorodoki ja lennuvälja vahele kujunes isetekkeliselt väikeste aiamajade ja kõrgete taradega ääristet tanumatega aianduspiirkond.

Kirjeldus Ala jaguneb erineva suurusega aiamaadeks, mida piiravad kohati mitmekordsed käepärasest materjalist ehitatud tarad. Aiamaadel asuvad väikesed aiamajad ja kasvuhooned, mille materjal on sageli samuti käepäraseim. Kvartalite ümber jooksevad kitsad, osaliselt isegi vanade vaipadega sillutatud kitsad rajad. Keskkond on suhteliselt tihe, piisavalt hooldatud.

Väärtus Omalaadne sotsiaalne nähtus – vabastiilne terviklik aianduspiirkond.Seisukord Tänapäeval on Hiinalinn hävimisohus, seda on kavandatud läbima mitmed

magistraaltänavad, linnaosa detailplaneering näeb ette siia ka elamute uusarenduse.Piirkonda ei tohiks kavandada uusi ehitisi ega teid, pigem leida viis, kuidas see praeguste, sageli kunagise nõukogude sõjaväega seotud kasutajate kadumisel säiliks elava osana tänapäeva ühiskonnast.

Kaitse ettepanek MILJ (ala), DOK

89

http://www.tartupostimees.ee/?id=101372


Nimetus ja asukoht

GaraažilinnakLääne ja Jaamamõisa tänav, Tartu linn.

Omanik,koordinaadid

Garaažiühistud (ametlikult hooneühistud)58°23΄10.42˝, 26°45΄3.7˝

Dateering Valdavalt alates 1970. aastate II poolest.AllikadAjaluguGaraažide teke oli alul sõjaväelaste isetegevuslik tegevus. Esimesed tekkisid Tüve (toona Nekrassovi) tänava otsa. Toona rajati neid küll ridadesse, kuid süsteemitult. 1970. aastail hakkas täitevkomitee tegema planeeringuid, et arengut ohjata. Garaažikohti anti ka linnaelanikele üldise korra lausel. 1999. aastaks oli siin 1878 boksi, mis olid koondunud 33 ühistusse.Kirjeldus Garaažid asuvad kompaktselt omaaegsete ohvitseride linnaosast läänes. Reljeefset maapinda ära kasutades asuvad garaažid osaliselt kahel tasandil, moodustades ka ühistute kaupa eraldatumaid kooslusi (tupikute pikkus kuni 230 m).Väärtus Omalaadne sotsiaalne nähtus, terviklik garaažilinnak

on siin kasvanud Eesti mõistes erakordselt suureks.Seisukord Rahuldav. Paljud garaažid pole küll enam algses

kasutuses.Kaitse ettepanek DOK, ARV

90


Nimetus ja asukoht

Sõjaväe angaaridRoosi 91, Tartu linn (Raadi)


Tartu Linnavalitsus79512:033:003358°23΄19.83˝, 26°45΄12.29˝ / 58°23΄26.43˝, 26°45΄8.55˝

Dateering 1970-80. aastad?

▲ Angaarid krundi idaosas◄ Vaade ühte idapoolsetest angaaridest▼ Angaar krundi keskosas

AllikadAjalugu Angaarid asuvad vahetult Raadi sõjaväelennuväljast lõunas ning olid ilmselt sellega

seotud.

Kirjeldus Garaažilinnakust põhjas asub kaks pinnasesse maetud betoonkaartest angaari, nendest kirdesse jääb üks, mis on pinnasega katmata. Ilmselt on naabrusest angaare juba lammutatud.Idapoolsed angaarid on kumbki jagatud kolmeks ruumiks, põrandas on märgata ümarad avad, kus on asunud mahutid.

Väärtus Militaarrajatised.Seisukord Lennuradade osas rahuldav, hoonete osas kehv. Kaitse ettepanek MILJ (ala) ?

91



Kruusa 1, Tartu linn (Kruusamäe)Omanik,katastrikood,koordinaadid

Eraomand79512:055:000758°23΄50.28˝, 26°43΄25.96˝

Dateering P: 1972, V: 1980 Autor ARH: Harri Kõva

Allikad TLV LPMKO arhiivAjaluguKirjeldus Teise korruse kõrguse karniisiga orgaanilisest arhitektuurist lähtuv eramu. Esimese

korruse välisviimistlus: maakivi. Säilinud on algupärane välisuks. Vahetatud aknad ei kahjusta hoone arhitektuurset väärtust.

Väärtus 1970. aastate maalähedase karniisiarhitektuuri puhtamaid esindajaid Tartu eramute seas.

Seisukord Hea.Kaitse ettepanek RKM

92


Nimetus ja asukoht Kvissentali jahtklubi

Kvissentali tee 5, Tartu linnOmanik,katastrikood,koordinaadid

Tartu spordiselts „Kalev“79514:036:002758°24΄24.6˝, 26°41΄31.79˝

Dateering Projekt (kapitaalremont ja laiendus): 1980 Autor Projekteerija: Virve Tiirmaa (Tartu Linna RSN TK peaarhitekti tootmisgrupp).

Omaniku andmetel on projekti autoriks hoopis Koit Köbas.

Vaade õuelt

Vaade jõe pooltAllikadAjalugu End. VSÜ „Kalev“ jahtklubi Kirjeldus Jahtklubi kompleks koosneb valdavalt erinevatest lihtsatest hoiu- ja tööruumidest.

Kompleksi aktsendiks on meeskonnaruumi kõrge telkkatusega maht. Kompleksi läbib sõredal tõstetud põrandal läbikäik.

VäärtusSeisukord Halb. Hoone tehnosüsteemid on amortiseerunud, ilmselt on hoone ka halvasti

soojustatud, kuna on algselt mõeldud pms suvel kasutamiseks. Omanikul on soov hoone lammutada ja asemele ehitada suurem hoone, mis oleks ka paremini soojustatud.

Kaitse ettepanek MILJ, DOKLammutamisel võiks suuremat säilitamisväärtust omada meeskonnaruumi kõrge maht ja kompleksi vonklev struktuur.

93


Nimetus ja asukoht Sõjaväelaste elamud ja ühiselamu

Puiestee 77, Puiestee 79 ja Puiestee 81, Tartu linn


Puiestee 77eraomand, korteriühistu79514:010:0023

Puiestee 79Tartu Linnavalitsus79514:010:0012

Puiestee 81eraomand, korteriühistu79514:010:0024

58°23΄9.07˝, 26°44΄17.26˝Dateering V: 1957Autor Generaalplaan: Kožurina (Vojenprojekt N 403, 1955).

Puiestee 77 ja 81: Tüüpprojekt ЭС-33 (Estonprojekt), kauplusega ja kaupluseta variantPuiestee 79: ARH: Riiklik arhitektuuristuudio (мастерская).

▲▲ Vaade Puiestee tänavalt▲ Hoovipoolne erker◄ Puiestee 79 hoovivaade

Allikad Tartu Linnavalitsuse LPMKO arhiivAjalugu Puiestee 79 ühiselamu on ümber ehitatud Tartu sotsiaalmajaks.Kirjeldus Puiestee tänava ansambli moodustavad 2 3-korruselist elamut ja nendest

moodustunud tiibade vahel asuv kahekorruseline endine ühiselamu. Hoonete vahele jääb intiimne hoov. Kompleks asub Emajõe ürgoru serval, korteritest avanevad ühed paremad vaated linnasüdamele.Läheduses asub ka tänaseks tugevalt moonutatud kunagine ohvitseride klubi hoone.

Väärtus Terviklik 1950. aastate klassitsismile iseloomulik sõjaväeelamute ansambel.Seisukord Rahuldav. Akende vahetus on toimunud hektiliselt, ühiselamu ümberehitusega on

muudetud hoone sissepääsu osa.Kaitse ettepanek

RKM

94


IHASTEKirjeldus Asumi rajamise aluseks olnud planeering kehtestati 1989. aastal. Vanemas osas on

tänavad nimetatud Pallase kooli tuntumate kunstnike, uuemas osas aga maali-tehnikate järgi.Huvitavama osa siinsetest hoonetest moodustavad 1990. aastate alguse postmodernistliku vormikeelega ja Tartu mõistes küllaltki suured eramud ning korterelamud. Hooned on valdavalt kivist ja krohvitud. Kruntide väiksuse tõttu moodustavad elamud kohati tihedaid omale ajale iseloomulikke rühmi.

Kaitse ettepanek MILJUus-Ihastes on terve rida 1990. aastate alguse elamuid, millest võiks moodustada miljööväärtusliku hoonestusala. Alljärgnev on vaid valik linnaosa 1990. aastate pärlitest.

Nimetus ja asukoht

RidaelamuHando Mugasto 1, Tartu linn (Uus-Ihaste)

Omanik,katastrikood

Eraomand79517:061:0017

Dateering P: 1990Autor ARH: Uku Põllumaa (Eesti Maaehitusprojekt)

Allikad EhitisregisterAjalugu Postmodernistlikult mängulise ridaelamu tellis Tartu asfaltbetooni tehas. Kirjeldus 2-3 korrust, 8 korterit.Väärtus 1990. algusele iseloomulik ridaelamu.Seisukord Hea. Hoone on väheseid, mis omal ajal valmis ehitati ning siiani ka autentsena on

säilinud.Kaitse ettepanek RKM

95


Nimetus ja asukoht

EramuKuno Veeberi 2, Tartu linn (Uus-Ihaste)

Omanik,katastrikood

Eraomand79517:070:0002

Dateering P: 1992Autor ARH: Ants Mäesalu

Allikad TLV LPMKO arhiivAjaluguKirjeldus Postmodernistliku arhitektuurikeelega kolmekorruseline hooneVäärtus 1990. algusele iseloomulik eramuSeisukord Hea.Kaitse ettepanek MILJ (ala)

96


Nimetus ja asukoht

EramuPallase pst 14, Tartu linn (Uus-Ihaste)


Eraomand79517:053:000658°21΄32.89˝, 26°46΄54.7˝

Dateering P: 1992; V: 1994Autor ARH: Roman Smuškin

Allikad EhitisregisterAjalugu Asumi rajamise aluseks olnud planeering kehtestati 1989. aastal. Vanemas osas on

tänavad nimetatud Pallase kooli tuntumate kunstnike, uuemas osas aga maali-tehnikate järgi.Huvitavama osa siinsetest hoonetest moodustavad 1990. aastate alguse postmodernistliku vormikeelega ja Tartu mõistes küllaltki suured eramud ning korterelamud. Hooned on valdavalt kivist ja krohvitud. Kruntide väiksuse tõttu moodustavad elamud kohati tihedaid omale ajale iseloomulikke rühmi.Postmodernistlikult mängulise luksuselamu Pallase puiesteel ehitas toonane metalliärimees Roman Buglevski.

Kirjeldus 3 korrust, ehitusalune pind: 190 m². Hoone esindab postmodernismi mõõdukat laadi.Väärtus 1990. algusele iseloomulik eramu. Uus-Ihaste kvaliteetsema arhitektuuriga elamuid.Seisukord Hea. Hoone on väheseid, mis omal ajal valmis ehitati ning siiani ka autentsena on

säilinud.Kaitse ettepanek RKM

Uus-Ihastes on terve rida 1990. aastate alguse elamuid, millest tuleks moodustada miljööväärtuslik hoonestusala.

97


Nimetus ja asukoht

EramuVoldemar Melliku 1, Tartu linn (Uus-Ihaste)


Eraomand79517:083:000358°21΄14.37˝, 26°47΄23.65˝

Dateering P: 1990, lõpetamata.Autor ARH: Uku Põllumaa

Allikad EhitisregisterAjaluguKirjeldus Postmodernistliku arhitektuurikeelega

kolmekorruseline hoone asub esinduslikul asukohal tänava pöörangu keskmes.

Väärtus 1990. algusele iseloomulik eramu.Seisukord Hea. Hoone on lõpetamata.Kaitse ettepanek MILJ

98


Nimetus ja asukoht

Suvila (a/ü Koduaed)Kraavikalda 8, Tartu linn (Vana-Ihaste)


Eraomand79517:018:001458°20΄55.36˝, 26°46΄23.18˝

Dateering P: 1969, V: u 1974.Autor INS: Meeli Kams (ühtlasi omanik).

Allikad TLV LPMKO arhiivAjalugu Tartu Spetsialiseeritud Tööde Valitsuse aianduskooperatiiv.

2005. a lisatud tänavaga risti asuv soojustatud elamutiib.Kirjeldus Rookatusega telkmaja on kooperatiivi ainus (omaniku enda koostatud) eriprojekti järgi

ehitatud suvila. Hoone asub romantilise järve kaldal. Väärtus Tartu ainus rahvusromantiline telkkatusega suvila.Seisukord Hea.Kaitse ettepanek MILJ

99


Nimetus ja asukoht

Neofunk-suviladKoidutähe 2, Koidutähe 4 ja Koidutähe 6, Tartu linn (Vana-Ihaste)

Omanik,koordinaadid

Eraomand58°20΄45.06˝, 26°46΄44.26˝

Aadress Koidutähe 2 Koidutähe 4 Koidutähe 6Dateering P: P: 1987 P: 1988Autor ARH: ARH: Elgi Raba ARH: Friedrich Kool

Koidutähe 2 Koidutähe 6

Õllemeistri 2 (A: Ines Jaagus, lammutatud 2008) Koidutähe 9Allikad EhitisregisterAjalugu Suurem jagu Ihaste lamekatusega suvilatest on nüüdseks seoses elamuiks ümber

ehitatud ning viidud kaldkatuse alla. Kirjeldus Koidutähe ja Õllemeistri tänava vahele on kujunenud terviklik puidust nn

karniisiarhitektuuri esindavate suvilate kvartal. Ihastes erandlikult tuli Koidutähe ja Õllemeistri tänava vahelises kvartalis ehitada suvila täiskahekorruseline.Hooned on laudvoodriga. Väärtuslikuma arhitektuurse lahendusega on õhuliste rõdudega Koidutähe 2.Kvartaliga haakub tänaseni algsel kujul säilinud ühekorruseline Koidutähe 9.

Väärtus 1980. aastate lõpul rajatud terviklik neofunk-suvilate kvartal.Seisukord Erinev. K2 näib maha jäetud, K4 ja K6 on kohandatud elamuks.Kaitse ettepanek MILJ (ala), DOK

Elujõulisus praegusel kujul nõrk – vähe soojustatud suvila tuleb elamuks ümber kohandamisel tugevalt ümber ehitada. Seda võiks teha kvartali omapära ja hoonete õhulist loomust säilitades.

100

LISA. RIIKLIKU KAITSE VÄHENDAMISE ETTEPANEK

Nimetus ja asukoht

Puitelamu TartusNarva mnt 123, Tartu

Dateering 19. sajReg nr 7065Kaitse vähendamise põhjus

Hoonel puudusid mälestise tunnused juba kaitse alla võtmise ajal. Algsed on ainult põhikonstruktsioonid. Eksterjööri algselt rikkalik dekoor eemaldati juba NL ajal, algne laudis säilinud ainult ühel otsaküljel, kõik uksed-aknad on NL perioodist või kaasaegsed. NL ajal muudetud planeeringut ja seest põhjalikult ümber ehitatud. Omab väärtust Narva mnt kinnismälestiste ühise kaitsevööndi osana.

1

LISA. RIIKLIKU KAITSE VÄHENDAMISE ETTEPANEK

Nimetus ja asukoht

Puitelamu TartusNarva mnt 127, Tartu

Dateering 19. sajReg nr 7066Kaitse vähendamise põhjus

Hoonel puudusid mälestise tunnused juba kaitse alla võtmise ajal. Algsed on ainult põhikonstruktsioonid. Eksterjööri algselt rikkalik dekoor eemaldati juba NL ajal, algne laudis säilinud osaliselt esiküljel, kõik uksed-aknad on NL perioodist või kaasaegsed. NL ajal muudetud planeeringut ja seest põhjalikult ümber ehitatud. Omab väärtust Narva mnt kinnismälestiste ühise kaitsevööndi osana.

2

Documents

TARTU LINNA KAITSMATA EHITUSPÄRAND 1870–1991register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud... · 2010. 2. 4. · 47 Püha Jüri kirik 48 Raadi lennukiangaarid Roosi 91