Võlurõpetajaavaldab salanippe

Vestlusringhumanitaarid avardagu töö leidmiseks mõttemaailma

eksperimentparima kaasaostetava kohvi otsingul

soodustusedkuidas kavalalt kuu lõpuni ära elada?

märts 2013

JUHTKIRI

Keili Sükijainen, peatoimetaja

Foto: Andres Raudjalg

Plärts! Astusin väikest Emajõge meenuta-vasse loiku – juhtum ajab muigama. Meie Eesti kliima! Enamiku aja aastast ei saa siin kindel olla, kas riided, millega hommikul kodust lahkud, kaitsevad õhtuni, ilma et vahepeal ära külmuksin või nagu mina, läbi-märjaks saaksin. Tunnen, kuidas soojad päi-kesekiired paitavad, kui Lossi tänava mäest üles kiirustan. Pärast pikka talve teevad juba esimesed kiired tuju heaks.

Kevad on muutuste aeg. Eriti tudengi jaoks. Nii sellele, kes otsustab, et tahab kooliteed veel pikendada ega plaani oma lõputööd kirjutama hakata, kui ka sellele, kes otsib uusi väljakutseid piiri tagant. Igasuguste noorteorganisatsioonide jaoks on käes suur värbamisperiood, et kõik talveunest ärganud tudengipoisid-neiud oma ridadesse saada. Ka Tartu ülikooli üliõpilas-esindusse algas eelmisel nädalal kandidee-rimine. Miks mitte proovida, kuidas oleks ülikoolis õppida mitte ainult enese peale mõeldes, vaid esindades kogu tudengkonna huve natuke kõrgemal tasandil?

Mina näen igal kuul taas rõõmsaid nägu-sid, kelle pea on täis põnevaid ideid, mis ainult ootavad paberile panemist. Need pea-nupud on laua ümber vaid suurest õhinast ja heast tahtest. Pean silmas Tartu Tudengi reportereid, kellega oleme oma niinimetatud ametiaja poole peal. Viimaste kuudega on väljaande lugejate hulk märkimisväärselt kasvanud. Enam ei seisa ajakirjad terve kuu nukralt õppehoonete koridorinurkades – juba esimeste nädalatega on kõikjal tühjus. Seda on hea näha ning meie toimetusele annab see suure motivatsioonilaksu. Aga meiegi ootame oma ridadesse uusi liikmeid, kes tahaks ajakirjanikuna kätt proovida! Julgustuseks võin öelda, et enamik meie toi-metuses ei ole erialalt ajakirjandustudengid. Tartu Tudeng saab ainult siis olla põnev, kui me kõik selle nimel vaeva näeme.

Seega on praegu viimane aeg oma jalad kõhu alt välja võtta ja tegutsema hakata. Hirm ebaõnnestumise ees on ainult vaban-dus laiskuseks. Nii nagu kevadiselt märjale ilmale aitavad vastu panna vanad head

botikud, tuleks iseendale appi võtta positiivne meel.

Kirjutada selles vaimus elu esimene motivat-sioonikiri ja tutvuda ka mõne organisatsiooni tegevusega. Või minna

suisa tööle.

Ilusat väljakutse-terohket kevade algust!

Värske märts

Mari-Liis Müürsepp

Vikipeedia järgi on konkurents organismide-vaheline suhe, mis ilmneb, kui neil on ühised piiratud võimalused. Näiteks sarnased toidu-baasid ja/või elupaigad. Ökoloog Georgi Gause arvates ei saa kaks liiki püsivalt sama limiteeriva ressursi pärast konkureerides ühes ja samas ökonišis koos elada.

Ka tudengite puhul kehtib Gause reegli paratamatus – konkurentsis nad kas kohane-vad või üks osapooltest sureb välja. Nagu kõik teised organismid, peavad ka üliõpilased res-sursside pärast võitlema, et mitte «välja surra». Lisapinget tekitavad teisel pool lahinguvälja seisvad kaastudengid, kellest nii mõnigi on meie armsam, õde või parim sõber. Kas nendega heade suhete säilitamine on võimalik üdini konku-rentsi täis keskkonnas?

Gümnaasiumis aitasid targemad ikka neid, kes õppimisega ise toime ei tulnud. Lahkemad «ajud» tegid vahel isegi enda kontrolltööle lisaks ära kahe-kolme kaasõpilase omad. Kui abipaluja ainus eesmärk oli töö piisavalt heale hindele ära (lasta) teha, võis see süsteem isegi toimida. Mõnikord sai aga abipaluja «ajust» hoopis parema hinde. Nimetagem seda saatuse irooniaks, igatahes pani see päris kehva seisu ülesannete lahendaja, kes ei suutnud usina multitasking’u kõrvalt omaenda tööle piisavalt tähelepanu pöörata.

Ülikoolis sõltub hinnetest palju rohkem kui gümnaasiumis. Praktikakohad ja tulevane amet muutuvad kõigi jaoks üha aktuaalsemaks. Kuigi kaaslasi püütakse reeglina ikkagi aidata, on aita-misel ülikoolis kitsamad piirid kui kunagi varem.

Palju oleneb abipalve iseloomust. Ilmselt ei keelduks keegi vastamast oma kursusekaaslase küsimusele, kui pikk peab mõni referaat olema või kas loeng toimub. Tundlikumaks läheb asi,

Kui pinginaaber on konkurent

Nagu kõik teised organismid, peavad ka üliõpilased

ressursside pärast võitlema, et mitte «välja surra».

kui küsimused on stiilis: «Mis kolmanda küsi-muse vastus on?». Kui kaastudeng palub sul endale oma arvestuslik töö saata või enda eest midagi valmis kirjutada, on tegemist kõige oht-likuma olukorraga.

Kui seda juhtub harva, võib veel silma kinni pigistada ja loota, et karma tasub millalgi teiste aitamise eest. Kui see juhtub aga terve stuudiumi vältel, on lugu halvem. Millalgi saabuvad tule-mused. Ja kui korduvalt su abi vajanud sõber teatab uue semestri alguses, et talle on määratud õppetoetus, millest sina võid ainult und näha, siis ei jää üle muud, kui heaks inimeseks olemise tagajärgedega tõtt vaadata.

On ka rahast olulisemaid väärtuseid. Nagu tulevik. Siin ilmneb konkurents näiteks arsti-tudengite puhul, kes vajavad pärast kuuendat õpinguaastat residentuurikohti. Alati on neid, kes pingeritta ei mahu ning praktikast ilma jäävad. Mul on kahtlus, et kui patoloogilise füsioloogia kontrolltöö ajal ilmuks arstitudengi lauale kaasõppuri saadetud paberike ulmeliselt raskete küsimuste ja nende lahendamispalvega, siis jääksid need küsimused vastamata.

Lohutust pakub teadmine, et looduses Gause reegel alati ei kehti. Niinimetatud planktoni paradoksi kohaselt võivad näiteks pisiorga-nismid sageli elada ilma, et üks liik teist välja tõrjuks. Loodetavasti võib seda nähtust leida ka ülikoolist.

Üks võimalus säilitada kaasõpilastega sõb-ralikke suhteid ja samas ennast mitte kuidagi halvemasse seisu asetada on abipalujatega koos õppimine. Teistele tarkust jagades õpib inimene ka ise. Nii võidavad kõik.

Muidugi jääb alati alles võimalus tunda end vajalikuna ja teiste eest kogu töö ära teha. Sel juhul võiks aga olla aus ja endalt küsida: mis on eneseohverduse hind?

2

arvamus

TOIMETUSPeatoimetaja: Keili SükijainenKeeletoimetajad: Maiu Nurka, Merle Must Reporterid: Kristiine Kurema, Merilin Sarapuu, Aksel Lõbu, Merle Must, Mari-Liis Müürsepp, Anu Sildnik, Merlin Vettik, Kätlin Õun Küljendaja: Mark Šandali

Fotograaf: Maris SavikVastutav väljaandja: Sander SõõrumaaTiraaž: 2000Trükk: AS EcoprintFacebook: www.facebook.com/tartu.tudengKodulehekülg: www.tyye.ee/tartutudeng

Merilin Sarapuu

Tänavused Tartu ülikooli sisseastujad ei pea kartma kohtade märgatavat vähenemist, küll aga suhtuma tähelepanelikult õppetoetustesse, mida hakatakse jagama kogu perekonna tulusid arvesse võttes.

Õppetoetuse määrab sissetulekUutele sisseastujatele rakendub sügisest vaja-duspõhine õppetoetus summas 75–220 eurot. Toetus sõltub sellest, kui suur on sissetulek pereliikme kohta. Kui see ületab 280 eurot, siis tudeng toetust ei saa. «Hinded ei lähe arvesse, kuid see toetus on mõeldud neile, kes pühendu-vad täiel määral õpingutele,» lausub haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaspetsialist Janne Pukk.

Pukk nendib, et toetuse saamiseks tuleb õppida täiskoormusega. Kui tasuta õppima asu-nud tudeng ei täida õppekava täiskoormusega ehk 60 EAP-d aastas, võib ülikool nõuda hüvitist tegemata jäänud ainepunktide eest.

Kuni 24. eluaastani arvestatakse üliõpilase sissetulekut perekonna järgi, pärast seda moo-dustab tudeng omaette leibkonna ja võib saada toetust 220 eurot kuus, sõltumata tema vane-mate palgast. See vanus on Puki sõnul paika pandud eeldusel, et selleks ajaks on tudeng lõpetanud bakalaureuse- ja magistriõpingud.

Vajaduspõhise toetuse saamiseks pole mää-ratud vanuse ülempiiri. «Toetust makstakse

õpingute perioodil nominaalaja vältel,» lausub Pukk.

Tudengid, kes vajaduspõhist toetust ei saa, võivad sellegipoolest kandideerida õppetule-mustel põhinevale stipendiumile. Puki sõnul hakkavad seda saama väga heade õpitulemustega tudengid, kuid nende hulk on veel lahtine. «Kuna stipendiumijagamise põhimõtteid töötatakse veel välja, on hetkel vara kinnitada, kas haka-takse arvestama ka eriala, just prioriteetseid valdkondi, või mitte.»

Vastuvõtt oluliselt ei väheneTartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo toob esile, et ka pärast reformi toimub vastu-võtt paremusjärjestuse alusel, lävendipõhiselt ning eritingimustel. «Loodus- ja tehnoloogia-, matemaatika-informaatika- ja majandusteadus-konnas on vastuvõtuks kehtestatud lävendid,» ütleb ta. Eritingimuste alla loetleb Karo näiteks eduka esinemise olümpiaadidel või akadeemilise testi väga hea soorituse.

Peaspetsialisti sõnul võtab Tartu ülikool sel aastal, võrreldes eelmisega, vastu umbes viis protsenti vähem tudengeid. Seevastu on tasuta kohti bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe peale kokku ligi 40 protsenti rohkem.

Praegu õppivatele tudengitele kehtib nii vas-tuvõtul kui ka toetuste jagamisel endine süsteem 2015/2016 õppeaasta lõpuni või ajani, mil nad uuesti sisse astuvad, kas siis teisele erialale või järgmisele astmele. Karo sõnul ei saa praegu

tasulisel kohal õppivad üliõpilased õpinguid kat-kestada, et jätkata sama õppekava tasuta kohal.

Tudengid on segadusesTartu ülikooli üliõpilasesinduse avaliku polii-tika spetsialist Laura Kalda arvab, et toetuste muutumine hakkab üliõpilaste hulgas segadust tekitama. Samuti on arusaamatusi vastutus-valdkondade jaotumisega ülikoolide vahel. Kalda selgitusel on levima hakanud arusaam, et kindlaid erialasid jäävadki õpetama ainult konkreetsed ülikoolid, näiteks õigusteadust TÜ või tehnikaerialasid TTÜ. See aga ei vasta tema sõnul tõele.

«Kuigi vastutusvaldkonnad seavad kindlale ülikoolile konkreetsete erialade õpetamise kohustuse, ei tähenda see sugugi seda, et tei-sed ülikoolid ei võiks seda samuti teha,» ütleb Kalda. Tartu ülikoolil ei ole lähitulevikus plaanis õppekavagruppe kaotada, lisab ta.

Kalda sõnul ajavad tudengeid segadusse ka avatud ülikooliga seotud muudatused. Näiteks vähenes tema väitel eelmise aastaga võrreldes õppekavade arv eelkõige just bakalaureuse-õppekavades, kuhu avatud ülikoolis kuulutati vastuvõtuks välja umbes poole vähem kohti.

Avatud ülikooli õppekavadel saab aga jätku-valt õppida nii täis- kui osakoormusega, lisab Kalda. Selleks kehtivad samasugused tingimused kui statsionaaris: täiskoormusega saab õppida tasuta, kuid osakoormusega tudeerival tudengil tuleb maksta.

Kõrgharidusreform – mida uut toob see Tartu ülikooli?

KarjääripäevTartu Ülikool

16.aprill Dorpati Konverentsikeskuses kell 14-19.00

Rohkem infot: http://www.tyye.ee/et/careerday

Illustratsioon: Aksel Lõbu

3

Uue Photopointi Facebooki kampaania kohta kehtib Märt Treieri tsitaat: «Sõna «TASUTA» ütleb rohkem kui tuhat Raffaellot!» Siim Uhtjärv, geenitehnoloogia

Põlise tartlasena pole Kristile Tallinn kunagi meeldinud, kuid sel sügisel kolis ta pealinna, et asuda Viimsi keskkooli esimese klassi õpeta-jaks. Töökoha saamine polnud talle probleem. Leidnud tööpakkumise, kogus ta end hetke ja otsustas kandideerida. Tulevikus loodab Kristi siiski Tartus õpetaja ametikoha saada.

Pedagoogi tööst unistas Kristi juba väiksena ning eriti innustavalt mõjusid talle tema kooliaja algklasside õpetajad. Mitte mingil juhul ei tahaks ta olla õpetaja, kes võtab lastelt motivatsiooni õppida. Kristi tõdeb uhkusega, et tema klassi lapsed kipuvad isegi haigetena kooli.

Kristi arvates on ideaalne õpetaja piisavalt konkreetne ja sihikindel, samas julgustav ja motiveeriv. Üle kõige hindab aga Kristi usal-dusväärsust. Ta on oma õpilastega suutnud luua vastastikku toimiva usaldussuhte. Klassis ei saa tema sõnul toimuda kiusamisi või muid pahategusid, ilma et ta neist teada saaks: lapsed räägivad oma klassijuhatajale kõigest.

Õpetajapraktika ajal tuli Kristil seista ka nel-janda ja kuuenda klassi ees. «Jalad värisesid ikka mõlemal korral,» tõdeb ta. Praegu, klassi-juhatajana tundub talle, et ülikooli õppekavas jääb eeskätt vajaka õpetusest, kuidas suhelda erinevate inimestega. See, kuidas end kehtes-tada, tuleb igal noorel õpetajal ise välja mõelda.

Õpetaja on võlurPedagoog ei suhtle ainult lastega, vaid ka laste-vanemate ja kolleegidega. Mitmed emad-isad on arenguvestluste käigus Kristile tunnistanud, et esialgu suhtusid nad nõnda noorde õpetajasse pigem negatiivselt. Teised jälle olid rahul. Nad uskusid, et noor õpetaja on uuendusmeelsem ja näeb koolielu värskema pilguga.

Et korvata oma õppekava puudujääke, võttis Kristi lisaaineid psühholoogiast. Sellegipoolest ei suju suhtlus alati lepase reega. Kui tudengist klassijuhataja näiteks püüab vanematele sel-gitada, et lapsel on probleeme, millega tuleks tegeleda, on paratamatu, et noore õpetajanna sõnadesse suhtutakse umbusuga.

Lisaks usaldusele peab õpetaja teenima ära oma õpilaste austuse. Kristil on näiteks omad salanipid, millega laste tähelepanu võita. Kord

kehalise kasvatuse tundi minnes ei tahtnud lapsed kuidagi end vaikseks sundida. Kristi avaldas sel hetkel lastele saladuse. Nimelt on ta lisaks õpetajale ka võlur, kes oskab salaplakse teha. Kui plaks kõlab, jääb kõik vaikseks. Kolme sekundi pärast lubaski Kristi oma salaplaksu käiku lasta. Plaks kõlas ja lapsed jäid tõesti tasa. «Nad uskusidki, et ma olen võlur,» ütles Kristi.

Taolised õnnestumised on küll väikesed, aga igale noorele õpetajale väga tähenduslikud või-dud. Kahjuks on Kristil ette tulnud ka olukordi, kus ta on päris nõutuks jäänud. Näiteks, mida peaks õpetaja tegema, kui ühel lapsel on kom-beks endast välja minnes lüüa nii õpetajat kui ka klassikaaslasi.

Viimsi keskkool on noorele õpetajale oma esimeste kogemuste ammutamiseks igati hea õppeasutus. Nimelt on seal välja töötatud men-torisüsteem, mis tähendab, et iga esimest aastat koolis töötav õpetaja saab endale kõrvale koge-numa kolleegi.

Kristi nõuandja on klassiõpetaja Taimi Pärnpuu, kes jagab talle töös näpunäiteid ning annab tagasisidet. Säärane tugisüsteem aitab noorel õpetajal end enesekindlamalt tunda. Ülejäänud pedagoogide suhtumine noortesse õpetajatesse jaguneb Kristi sõnul kaheks. «On arusaadav, et meil pole veel kogemusi ja selle tõttu ehk ei võta mõned meid päris võrdväär-setena». Nooruse kasuks kõneleb aga kindlasti see, et lastega on lihtsam kontakti saada.

Kristile tundub, et õpetaja elukutse pole ühis-konnas väga väärtustatud. Ta usub, et paljud ei teagi, milline koormus õpetajal tegelikult on. Vaatamata sellele, et Kristi on esimese klassi õpetaja, kipub tema tööpäev ikka õhtusse minema.

Koolitundidele järgneb pikapäevarühm, kus klassiõpetaja peab tund aega lastega veetma,

ning seejärel tuleb töid parandada ja järgmise päeva tunnid ette valmistada. Mõned õpetajad eelistavad seda kõike koolis teha, aga Kristi tahab enne tunnikeseks koolimelust pausi võtta. Selleks sobib hästi sõit kodu poole, kuhu jõud-nuna on jälle jaksu edasi töötada.

Kristile meeldib väljakutseid vastu võtta. Ka Tallinna kolimine sai otsustatud peaaegu et päevapealt. Elus tuleb igasugu asju proovida, ainult nii saab teada, mis sobib ja millega enam kunagi tegeleda ei sooviks. Nii innustab ta oma õpilasigi ikka katsetama ja proovima.

Kartulikoori ei sööEesti Vabariigi sünnipäeva aegu arutles Kristi oma esimese klassi lastega, kuidas hoida eest-lasi Eestis. Pealtnäha keeruline teema, millega ajaleheveergudel maadlevad kõiksugu spetsia-listid, osutus lastele põnevaks mõtiskluseks. Jutu käigus tuli näiteks välja, kelle onu või tädi on välismaal tööl.

«Kui meelitada lapsi mõtlema kastist välja-poole, tuleb neil palju häid ideid.» Õpilasi tuleb vaid julgustada arutlema ja seoseid looma. Seda on nüüd ka uue õppekava järgi parem teha, sest ained on integreeritud – see aitab lastel tajuda seost erinevate õppeainete vahel.

Õpetajate streigi ajal oli meedias palju juttu sellest, kuidas selle ameti esindajad ei ela kuidagi oma palgaga ära. Kes soovitas noortel õpetajan-nadel endale rikas mees otsida, teine kurtis, et sööma peab lausa kartulikoori.

Kristi soovitaks nendel inimestel end majan-dusainetega täiendada, sest iga inimene peaks suutma oma palgaga toime tulla. Kristi igatahes ei kurda – üüri maksab ta ära, sööb normaalselt ning aega ja raha jääb ka väljas käimiseks. «Aeg-ajalt luban endale ikka kinos- või teatriskäigu,» kinnitab ta.

Enne erialavalikut kuuldud negatiivsed lood Kristit ei hirmutanud – tema tahtis ikka õpe-tajaks saada. Praegu on ta igati rahul ja näeb end ka kümne aasta pärast samas ametis. Oma valiku plussiks peab ta mitmekesisust. Kristi usub, et õpetajal ei saa oma tööst tüdimust tekkida, sest kunagi ei tea, milliseks päev võib kujuneda.

Tartu ülikooli klassiõpetaja eriala viienda aasta tudeng Kristi Kallus usub, et ära saab elada igasuguse palgaga – tuleb vaid osata õigesti majandada.

TeksT: Kristiine Kurema FoTo: Maris Savik

Kristi Kallus

Negatiivsed lood ei hirmutanud Kristit. Tema tahtis ikka õpetajaks saada.

4

persoon

5

Merle Must, Aksel Lõbu

Mis on teie arust ülikoolis õppimise eesmärk?Urve: Ma arvan, et mind ei ole arendanud nii-võrd mu õppekava, vaid iga õppejõud, tema maailmavaade, ellusuhtumine, kogemused. Ülikooliaeg on ka prooviperiood enne päris tööd, sest eksimused on lubatud.Priit: Ülikoolist ei tule konkreetseid teadmisi, mida saaksin terve elu rakendada, vaid suur hulk erinevaid mõttemustreid.Annely: Ülikooli tuleb minna eelkõige eriala õppima. See on ka elukool, arenemine inime-sena. Tekib suhtlusvõrgustik ja alguse võivad saada paljud olulised asjad: erialale lisaks on korporatsioonid, huvirühmad, tantsurühmad.Deivi: Ülikool peaks andma laiema mõtlemis-perspektiivi, pinnase ning tahte ja julguse unis-tada, mitte rõhuma kraadile, akadeemilisusele. Ka reaalala inimene peaks saama kas või algelise humanitaarbaasi, sest humanitaariast oleme alguse saanud ja seal ka lõpetame.Martin: Ülikool ei anna midagi, sealt saab midagi võtta: täpselt nii palju, kui panustad, nii palju saad vastu. Ülikoolis on inimesed, kellelt saab akadeemilisi teadmisi, kuid nende võtmise eeldus on see, et teame, mida tahame. Seega on ülikoolil väärtus ainult nende jaoks, kes seda

teavad. Nii on suur roll juba gümnaasiumil, kus inimesed võiksid analüüsida, kes nad on ja mida nad teha tahavad.

Kuidas leida enda jaoks sobiv eriala?A: Esmalt saab see teadmine alguse kodust. Aga siis juba koolist. Õpetajatel on oluline roll näha, kuhu laps oma huvidega kaldub, ja suunata teda sinna juba enne viimast keskkooliaastat.Andreas: Teaduse populariseerimine on väga oluline: kui sobitasin algkoolis kokku kaks juhet, pirni ja aku ning pirn läks põlema, mõtlesin, et äge! – mulle meeldib elektroonika. Keskkoolis sain kokku panna teised komponendid, öelda, et mulle meeldib elektroonika väga.M: Lisaks oleks oluline see, kui keskkoolis saaks praktikas proovida, mis tunne on teha näiteks turundust, teadust või ajakirjanikutööd. Või korraldada teatrietendust.P: See võimalus on olemas. See on inimese enda asi, põhiroll on initsiatiivil.

Martin: Aga kui sul ei ole seda?D: Siis tuleb teha kõike võimalikult hästi, sest seda märgatakse. Tasub juba esimesel kursusel teha n-ö viisaastakuplaan, üritada tööturu suundi ette näha. Olla paindlik. Pole mõtet ajada ainult oma joru. Tasub võtta vastu kõiki pakutavaid võimalusi, et avardada oma

mõttemaailma ja kõrvaldada kõik takistused töölesaamise ees.A: Ka iga õppejõu asi peaks olema mind motiveerida. Mitte lihtsalt tulla ja pidada 1,5 tundi loengut ja ära kõndida, vaid samuti olla initsiatiivikas.M: Ülikoolis peaks kõik tudengid kas või kohus-tuslikult midagi praktilist tegema, et see oleks esimeseks sammuks töö leidmisel.

Aksel: See haakub ka ülikooli praktika teemaga.A: Meie erialal on nüüd erialapraktika. Kuidas me selle pärast sõdisime …U: Minu kursusel, kuhu astus sisse 28 inimest, kellest mitte keegi kolmandal aastal ei lõpeta, ei oleks peale kahe-kolme inimese nõus keegi erialasele praktikale minema. Usuteaduse õppi-jad tegelevad kõrvalt kõige muuga. Eriala pigem täiendab meid. Ja reaalne kõrgharidus algab magistrist. Paljud lähevad tekstidega tegelema, tõlkima, kuid bakalaureuse ajal ei hakka ju sans-kriti keelt tõlkima.P: Mina läksin vabatahtlikult IT-ettevõttesse kaheks kuuks praktikale ja minu ettevõtlikkust tasustati töölepinguga. Pead andma enne, kui võtta saad.

Ometi oli eelmise detsembri lõpus 5000

Tartu Tudeng kogus vestlusringi erineva taustaga üliõpilased, kes leidsid lõpuks, et tööle saamine on võimalik kõigil aladel, ka sügavas humanitaarias. Selleks tuleb aga ise teada, mis eesmärgiga ülikooli tullakse, kasutada ära kõiki vabatahtlikkuse ja praktikavõimalusi ning valida eeskätt südamelähedane amet.

Töö leidmisel abistab eelkõige ettevõtlikkus

«Ülikoolis peaks kõik midagi praktilist tegema.»

«Äkki pole meie tuleviku­töökohti veel olemaski?»

«Tulin ülikooli haritud õpetajaks saama.»

Martin NoorkõivTÜ majandus, Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis tegevjuht

Andreas Ragen AyalTÜ arvutitehnika, Teadusbussi mees-konna liige, osalenud saates «Rakett69»

Annely TankTÜ eesti ja soome-ugri keeleteadus, tulevane õpetaja

6

ülikool

töötut, kel on bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad.D: Eks oma osa on ka ebaõnnel. Näiteks polnud sel alal parasjagu pärast lõpetamist piisavalt töökohti.Andreas: Kui lähed ülikooli, siis äkki valiksid eriala, kus on töökohti.D: Sel juhul tuleb vastavalt soovidele ka ootused ümber korraldada, sest kui soovidki päevast päeva kirjutada, tuleb elada tagasihoid-likult. Mina tahan aga endale midagi aeg-ajalt lubada.Andreas: Mina ei näe 5000 kõrgharitud töötu juures probleemi. Minu kodumaal Keenias on palju slumme, igas mitu miljonit inimest, kes on töötud ja kel pole võimalustki kõrghariduseks.

Kui inimene aga lõpetab bakalaureuse ning ta ei soovi edasi õppida, kuid ei saa ka erialast tööd. Kuidas ta peaks edasi toimima?A: Ta võiks alguses aja maha võtta, et endas selgusele jõuda. Tegin seda ise, kui läksin sügisel Erasmusega Ungarisse õppima.P: Ei saa finišisse joosta, kui ei tea, kus see asub. Kui oled kolm aastat ühes suunas jooksnud ja avastad, et rada saab otsa, siis pead seisma jääma ning ringi vaatama, et kuhu jooksid ja millises suunas peaks edasi minema.A: Võib-olla aitaks ülikooli nõustamiskeskus, kust sai abi minu tuttav. Ta lõpetas magistran-tuuri ning astus pärast nõustamist kutsehari-duskeskusesse. Ja on juba aasta aega õnnelik juuksur.M: Kui tööd ei leia, on palju võimalusi vaba-tahtlikuna tegutseda. Leida nii seoseid selle vahel, mida tööturg nõuab ja mida oled õppi-nud. Sellised organisatsioonid nagu Domus, AIESEC …P: JCI.

Urve, sina oled olnud vabatahtlik mitmetel teatrifestivalidel. Kuidas on see aidanud sul teatriteadusega teisiti suhestuda?

U: Ma olen teadnud algusest peale, et ma tahan tegeleda festivalide korraldamisega. Alustasin vabatahtlikku tegevust pärast põhikooli, olen seda praeguseks nii palju teinud, et nüüd hakkab mulle sealt poolt tulema tööpakkumisi.

Priit: Kes on vabatahtlik olnud?(Kõik tõstavad käe.)Mida peab töökoht teile pakkuma?A: Taevake, naudingut, kirge, emotsiooni, iga päev midagi uut.P: Nagu Steve Jobs ütles: kui sa lähed igal hom-mikul tööle tahtmisega, siis teed õigesti; kui sa ei taha seda teha, siis oled vales kohas.U: Mulle meenus kursavenna ütlus, et ikka püsib igatsus järelmaksuga diivani järele. Kas meil on seda vaja tegelikult?

Aga mis te arvate, kas pärast lõpetamist peaks ootama erialast tööpakkumist või nõustuma ka mitteerialase ametiga?P: Tegelikult saab filoloogiatki kasutada kas või IT-ettevõttes, kus on kindlasti projektide juurde vaja keeleliselt pädevaid inimesi.Andreas: Tunnen paljusid inimesi, kes on õppi-nud mingit eriala ja teevad nüüd hoopis midagi

muud, näiteks töötab sotsiaalpsühholoogia lõpe-tanu pilvetehnoloogiafirmas.D: Mina olen nõus minema mitteerialasele tööle, kui minu taust sellele vastab.

Aksel: Martin, sina oled piisavalt CV-sid näinud. Kui muidu ametikohale sobiv ini-mene on ülikooli lõpetamise järel kaks aas-tat teenindajana töötanud, siis mis tunde see sinus tekitab?M: Näen aastas umbes 100–150 CV-d ja väga-väga paljud bakalaureuse või magistri lõpetanud on teinud kaks kuni viis aastat klienditeenin-dajana tööd.P: Parem kui mitte midagi.M: Jah, ma näen ka neid magistri lõpetajaid, kes pole pärast mitte midagi teinud. Kõik need juhtumid tekitavad mõtte, et jumal tänatud, et see inimene siin on – saame teda aidata.

Teemasse panustas ka Deivi Tuppits, TÜ teatritea-duse magistritudeng, kes oli vestlusringi toimumis-ajal hõivatud. Deivi on avaldanud teatrikriitikat ja tegeleb praegu Uue Teatri lavastuse «Autori surm» turunduse ja meediakajastusega.

«Filoloogid võivad leida töö ka IT­ettevõttes.»

«Kas meil on tegelikult vaja järelmaksuga diivanit?»

«Äkki pole meie tuleviku­töökohti veel olemaski?»

Andreas Ragen AyalTÜ arvutitehnika, Teadusbussi mees-konna liige, osalenud saates «Rakett69»

Priit KuuseorgTÜ majandus, JCI (Ettevõtlike Noorte Koja) Toomemäe liige, IT-firma CGI turundusspetsialist

Urve MillerTÜ usu- ja teatriteadus, teatrifestivali Monomaffia korraldusmeeskonna liige, Tartu Indie Festi korraldaja

7

«Kas keegi Tartus omab ja saab laenata kruvikeerajat, millega iPhone’ 4 tagakaant kinni hoidvaid kruvisid lahti keerata?» Kristjan Lukk, ajakirjandus

I II IIIChocolaterie

PierreMeat Market

Kohvipaus Co�ee In

+ parim hinna ja kvaliteedi suhe

- pikk järjekord

+ ISICu soodustus- kõige kallim

+ meeldiv teenindus- topsil pole kaant

+ kõige odavam- masinakohv ja

iseteenindus

+ kliendikaardiga soodustus

- raekojast kaugeim

€ 1.05

€ 1.20

€ 1.90

€ 1.20€ 1.25

Aksel Lõbu

Ajal, mil üüri- ja kommunaalhinnad ronivad raevukalt ülespoole ja toidukorv kallineb, vaa-tavad kõik järjest rohkem sooduspakkumisi. Letile libistatavast vahutavast märjukesest suus «sahtlite korrastamiseni» – kõik üritavad kind-lale sihtrühmale suunatud soodustustega enda juurde meelitada. Olete kunagi kuulnud ütlust «tudeng põline rikas»? Tartu Tudeng ka ei ole.

Ometigi tahaks ülikoolikogemuse alla peale tudeerimise ja spetsiifiliste jahutoodete järamise veel midagi märkida. Lisaks võivad iga hetk tekkida ka väga pragmaatilised ja planeerimata kulutused, näiteks mis puudutab tervist või garderoobi. Teeb meele mõruks küll, kui saa-passe igal sammul lund pääseb. Tartu Tudeng otsis välja mõned Tartus tudengitele kehtivad soodustused, mis aitavad ehk tudeerijatel oma

tengelpunga veidikenegi säästa.Kui õpilane gümnaasiumist ülikooli jõuab,

ei hüvita haigekassa talle enam hambaravi. Iuridicumi lähedal paiknev E-hambaravi pakub aga ISIC kaardi omanikele hammaste raviks 40-protsentilist allahindlust.

Kes aga tahab haigusi ennetada, saab seda teha Tartu ülikooli spordiklubis. Nimelt on seal TÜ tudengile kella kaheksast hommikul üheni päeval kergejõustikuhalli kasutamine tasuta. Ujumissõpradel on võimalik aga töö-päevahommikuti, lõunal ja hilisõhtul käia Aura keskuse ujulas 3 euro eest.

Pärast tõsist tervisesporti kulub kindlasti ära üks eine – kehakinnitamine ja kurgu niisutamine on ometi eluliselt olulised tegevused. Lokaal Sumin annab nii menüüst kui ka joogikaardilt tellitava hinnale 15 protsenti alla. Pappa ja Peetri Pizzas võib tudeng pitsat süüa 15

protsenti soodsamalt. Paljud Tartu söögikohad, näiteks Gaudeamus

TÜ raamatukogus, pakuvad ISIC või NPNK kaardi ettenäitamisel allahindlust 10 protsenti. Kes Tartu kohalikust mitmekesisest kiirtoidu-kultuurist ära tüdineb, sel on võimalik saada McDonaldsist suure einega kaasa tasuta magustoit.

Aeg-ajalt peab tudeng ka oma välimuse eest hoolitsema. Ilusalong Estee pakub oma too-teid ja teenuseid Tartu ülikooli tudengitele 10 protsenti odavamalt ning Salon+ juuksurisa-longis kehtib esmaspäeviti 30-protsendiline soodustus. Erinevad prillipoed pakuvad aga 10–15-protsendilist soodustust nii raamide kui ka klaaside ostult.

Photopointis on ISIC kaardi omanikele kliendikaardiga võrdsustatud soodus-tusi, NPNK kaardi omanikele on aga teatud

Kus on Tartu tudengil kõige soodsam?

Kätlin Õun

Märtsikuu esimesel koolinädalal võisid pea kõik vastu kõndivad tuttavad näha mind, kohvitops käes, rõõmsalt kooli poole vantsimas. Viis päeva ning kümme kesklinna kohvikut, kust endale kiirelt üks meeliergastav kohvitops kaasa haa-rata. Olgu öeldud, et tellin viimast alati koos koorega, mis muudab mind küllaltki nõudlikuks kohvinautlejaks.

Nädala algus kulgeb nii toredalt, et märka-matult saab ühest kohvist teine ning teisest kolmas. Esimesena sean sammud Pierre’i, kust tavaliselt olen harjunud hoopis kakaod ostma. Kuuldes vahva kübaraga teenindajalt hinda (1.90 eurot), kohkun veidi – tellisin ju ometi väikse topsi! Siiski lisab müüja, et saan viis protsenti soodustust, kuna mul on ISIC-u tudengikaart.

Kiirustan, et viimaseid hilinemissekundeid päästa ja jõuangi enne loengut Suudlevate Tudengite ukse ette. Järjekorda küll pole, kuid ka kellaseier läheneb ohtliku kiirusega õhtutun-didele. Kallan kohvi sisse koort, panen topsile kaane peale, maksan euro viiskümmend ning lendan taas. Joogil on tugev järelmaitse, kuid maitseomadus pole ebameeldiv. Vastupidi, püsin erksana terve pika loengu. Teisel päeval keerle-vad mu mõtted küllaltki tugevalt toidu ümber, seega suunan need Raekoja nurgal asuvasse pagaripoodi. Kaardimaksete harrastajana pet-tun, sest pean selle võimaluse puudumise tõttu jooksma lähima sularahaautomaadini.

Järgmine ohver on Lõvisüdame kohvik, mille järjekorras seistes otsustan end nutitelefoni rakenduse Foursquare’iga kohvikusse sisse registreerida. Ekraanile ilmub teade, et saan

tänu sellele kogu arve pealt viis protsenti soo-dustust. Rõõmustan. Ning saan positiivseid maitseelamusi ka hea aroomiga kohvist.

Kolmandal päeval astun sisse Wernerisse, kus pea alati on väike järjekord. See mind siiski ei morjenda, sest leti all vaatavad vastu vahvalt kaunistatud koogikesed, mida pingsalt uudis-tama asun. Mulle meeldib, et saan valida koore ja piima vahel, sest koor muudab kohvi pehmeks ja annab maheda maitse, piim pigem lahjendab üldisi maitseomadusi.

Kohvipausis on iseteenindus, kuid ka hind on kõige soodsam. Lisaks on eriti lahe, et ka joogi maitse on väga hea ja täidlane, võrreldes näiteks mõne seni proovitud kallima kohviga.

Neljas päev osutub üsna humoorikaks, sest mõlemad kohad, nii TÜ kohvik kui ka Meat Market pakuvad kaaneta kohvitopsi. Vaatamata

Kümme iseäralikku kohvielamustSUUR KohViTeSTMaitsev kohv võib olla odav, kallis kohv aga tõsiste puudustega. Reastasime kaasahaaratava kohvi pakkujad maitse järgi, et loengusse joostes ei peaks kaua kohvipoodi valima.

8

eksperiment

esietendus 9. veebruaril Sadamateatris

lavastaja Tanel Jonas kunstnik Iir Hermeliinosades Riho Kütsar, Andres Mähar,

Karol Kuntsel, Kristiina-Hortensia Port

Martin McDonagh

vanemuine.ee

Suudlevad tudengid

Kapriis Lõvisüdame kohvik

Ülikooli kohvik

Pagaripood

+ pole järjekorda- ei pakutud

tudengisoodustust

+ rohkem kui pool topsi

- liiga kange

+ Foursquare soodustus

- väikesed pakikoored

+ hea asukoht- topsil pole kaant

+ saab osta saiakesi- kaardiga ei saa

maksta

€ 1.50

€ 1.30 € 1.30

€ 1.50

€ 1.10

Kus on Tartu tudengil kõige soodsam?

Kümme iseäralikku kohvielamust

arvutitarvikud viiendiku võrra soodsamad. Ei saa välistada ka veidi tõsisemat meelela-

hutust. Sarja Lonely Planet reisijuhid on ISIC kaardi omanikule nii paberkandjal kui ka e-raa-matuna 30 protsenti soodsamad. Vanemuine müüb tudengitele teatripileteid eelmüügist kuni 30 protsenti odavamalt. Ning vabade kohtade olemasolul saab osta tund aega enne etendust kella kuue pileti, hind jääb vahemikku 3,5–6,5 eurot. Kui õhtuse teatritüki järel jalad koju-minekuks liiga väsinud on , viib Takso Üks tudengi soovitud kohta 10 protsenti odavama sõidutasu eest.

Soodustusi on veelgi – tuleb osata neid mär-gata ja võimalusi kasutada. Ära ei tohiks siiski unustada, et mitte iga soodushind ei tähenda, et müüdav ka tegelikult soodne pakkumine oleks. Aga kui osav olla, võib olemasoleva raha eest saadavat väärtust edukalt suurendada.

sellele, et Meat Marketi kohv on senitestituist üks maitsvamaid, on kaaneta kohvitopsiga jää ja lume keskel mäest üles rühkimine kaunikesti problemaatiline. Enne jõuab päike pikutama minna, kui mina oma topsiga kooli tagasi jõuan.

Kätte on jõudnud kohvieksperimendi viimane päev. Kapriisis juubeldan rohkem kui pooltäis topsiku üle. Lisan küll rohkem piima, kuid see ei muuda maitset lahjemaks. Coffee In on asu-koha poolest ilmselt õppeasutustest kaugeim punkt, kuid ideaalne neile, kes liiguvad Raekoja platsi suunas.

On selge, et kohvikuid on Tartu kesklinnas rohkelt. Tartu Tudeng soovitab üliõpilasel kiireks kohvipausiks külastada kindlasti Wernerit ning Kohvipausi ning kui jääb aega üle lõunakski, siis võib sammud seada ka Suudlevatesse Tudengitesse.

SUUR KohViTeSTMaitsev kohv võib olla odav, kallis kohv aga tõsiste puudustega. Reastasime kaasahaaratava kohvi pakkujad maitse järgi, et loengusse joostes ei peaks kaua kohvipoodi valima.

9

«Miks keegi mulle ei öelnud, et ma oma Junk meili vaataks!!?!?!? Peaaegu oleksid Angelina Jolie ja Reese Witherspooni kirjad kaotsi läinud…» Mihkel Tamm, ajakirjandus

10

soovitus

Tartu Ülikooli Sümfoonia­orkester

Muusikakollektiivi eesmärk on pakkuda Tartu ülikoolis erinevatel aladel õppivatele tudengitele professionaalse muusiku Lauri Sirbi juhendamisel muusikalist väljundit, aga ka meelelahutust kuulajatele.

Sügiskontserdile kogunes rahvusroman-tismi ja filmimuusika palu kuulama igata-hes suur rahvahulk. Meeldiv oli tõdeda, et kollektiiv tuleb võrdselt hästi toime nii põh-jamaade heliloojate sümfooniliste vormide kui ka 20. sajandi Hollywoodi muusikaga.

Loomulikult pole harrastajate orkestris kõik pillirühmad samaväärselt kaetud. Viimastel esinemistel pole see aga mingit halba mõju avaldanud, vaid orkester paistab väga terviklik. Siiski võiks esile tõsta puupuhkpille, mis täiendavad võimsat keelpillisektsiooni hästi.

Sümfooniaorkestri kontserdid on selgelt suunatud muusikahuvilisele üliõpilasele, kuulajatelt ei nõuta ka sissepääsutasu.

Eesti MaaülikooliMeeskoor Gaudeamus ansambel

Maaülikooli meeskoori ansambel koos-neb eranditult inimestest, kelle eesmärk on propageerida meestelaulu. Nad laulavad nii saatega kui ka saateta lugusid, peaasi, et muusikapalad oleksid head. Kollektiiv teeb seda ka segakoori HaleBopp Singersi eesotsas seisva Lauri Breede juhendamisel.

Esiletõstmist väärib ansambli bassirühm. Madalamad hääled on iga hea vokaalan-sambli selgroog ja Eesti Maaülikooli mees-koori ansamblil on sellega väga hästi läinud. Kindel bass võimaldab teistelgi häälerühmadel paremini tegutseda.

Ansambel on osa võtnud mitmetest võistu-laulmistest ja saavutanud seal auhinnalisi kohti.

Kuna lähenemas on meeskoori 55. aastapäev, seisab ka ansamblil ees mitmeid esinemisi. Polüfoonilist meestelaulu armastavale inimesele on need kindlasti heaks hingekosutuseks.

Tartu Üliõpilas­segakoor

Üliõpilassegakoor on üks vanematest Eestis järjepidevalt tegutseva-test kooridest, mis asutati juba 1905. aastal. Praegu on selle juhiks dirigent Küllike Joosing.

Tähelepanu väärib nende julgus püüelda mitmekesise kõla poole ja juba soov laulda nii kirikumuusikat kui ka popvorme väärib imetlust.

Koosseisu kuulub mitmete Tartu kõrg-koolide tudengeid ja vilistlasi. Seal on laulnud näiteks president Arnold Rüütel ja Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen. Tugevaimaks küljeks on just ühine vaim ja lähedane suhtlus ka väljaspool kooritegevust.

Suureks plussiks laulude sõnumi edastamisel on liikmete akadeemiline haridus. Muusikapalu ei esita see koor kindlasti mitte ainult laulmise pärast. Üliõpilassegakoor osales hiljuti üle pika aja taas kooride võistulaulmisel ja kevadel on sel ees mitmeid avalikke esinemisi.

Kätlin Õun

Tartu galeriis Noorus avati 5. märtsil Tartu kõr-gema kunstikooli tekstiili- ja mööbliosakonna ühisnäitus «Õppereis», kuhu ka Tartu Tudeng uudishimulikult sisse põikas.

Autorinäituste puhul köidab vaatajat üldiselt ühtne läbiv joon ning teosest teosesse pinget tekitav emotsioon. Tihtipeale väljendab see visuaalide kaudu autori mentaalset seisundit või räägib mõnd erakordset lugu. Ühisnäituste ja koostööprojektidega tekib alati küsimus, kuidas on erineva tausta ja mõttemaailmaga autorid suutnud oma ideed tervikuks koondada. Selle küsimuse saatel uudistasin ka «Õppereisi» disai-niobjekte, mis valmisid Tartu kõrgema kunsti-kooli 25 tudengi koostööl.

Näitus on ideeliselt jaotatud kaheks. Esimese osa moodustavad esimese ja teise kursuse tudengite mitmekülgse otstarbega kujundatud taburetid ning väiksemas vormis praktilised disainiobjektid. Lisaks on näitusel telgedel koo-tud sisustustekstiile. Teine pool väljapanekust on kahe osakonna, kolmanda ja neljanda kursuse tudengite koostööprojekt «8:TOOL», millele

muusika muusika muusika muusika muusika muusika muusika

Johannes Vedru, noor muusik ja laulukirjutaja

Tartu kõrgema kunstikooli ühisnäitus «Õppereis»

Näitusesoovitus

asetub ka ekspositsiooni põhirõhk. Praktilisus on kõiki näitusel esindatud objekte

läbiv märksõna. Igapäevaselt kasutatavatele asjadele on väga leidlikult avastatud nõksuga eesmärk. Silma jäi näiteks painutatud vineerist nagi (autor Kadri Nutt). Nagi muudab eripära-seks eeskätt tema multifunktsionaalsus: sel-lele on võimalik riputada nii üleriideid kui ka väiksemaid esemeid, nagu kindaid ja võtmeid.

Rainer Klementi lehvikut meenutav ühe-sugustest moodulitest vaagen on samuti eriti nutikas majapidamistarvik. Kairi Lentsiuse ülisuur kott-tool «Circles» mahutab endasse aga kindlasti rohkem kui ühe inimese.

Vaipade ja patjade näol välja toodud sisus-tustekstiilid on lahendatud erinevate vormide, mustrite ning materjalidega. Kui eelnevalt kirjeldatud disaintarvikud paistavad silma nutikate lahenduste poolest, siis tekstiilidest joonistub autorite käekiri rohkem välja. Kõige kauem jäi mu pilk pidama Mari Kõrgesaare tööle «Shibori». Autori kollase ja musta vär-vikombinatsiooniga vaip peegeldab justkui

mingisugust sisemist pinget, mida on võimatu ignoreerida.

Nagu nimigi ütleb, koosneb «8:TOOL» kahek-sast tooli prototüübist, milles on kombineeritud tekstiil, metall ning puit. Kasutatavad kangad on valminud digitaalsetel žakaartelgedel. Kõik toolid seisavad täiesti eraldi disainielementi-dena, mis võluvad kompromissitu minimalist-liku joonega. Olgugi et kangad püüavad vaataja tähelepanu visuaalselt rikaste mustritega, nii et puhtalt vaatemäng ise on niivõrd huvitav.

«Õppereisi» eesmärk on osutada näitusel osa-lenud disainerite arenemisele nelja aasta jooksul: kuidas muutub ülesannete keerukuse aste ning mil määral on teisenenud või arenenud nende käekiri. Minu jaoks oli õppereis justkui ränne ühest ajastust teise – retro versus kaasaegne disain. See on lisaks praktilisusele teine aspekt, mis kõigist näituse objektidest läbi jookseb. Ja ühtlasi annab aimu, kuidas ühisprojekti autorite ideed on kokku sulandatud.

Näitus «Õppereis» on avatud 23. märtsini ja kõigile külastajatele tasuta.

Kaspar Kruup, TÜÜE aseesimees

Varsti on käes igakevadised üliõpilasesinduse valimised. Koos sellega saabuvad ka kõlavad hüüdlaused nagu «Soovin igakülgselt oma kaas-üliõpilaste huvisid esindada!». Tudeng kuuleb neid ja otsustab, kas ta oma huvide igakülgse esindamise õigust kellelegi delegeerib või mitte, ning keegi osutub lõpuks ikka valituks. Kuid kui palju mõtlevad selle protsessi käigus nii valijad kui ka valitavad sellele, mis töö see esindamine üldse on?

Ühest üliõpilasest on väheÜks üliõpilane on ülikoolis mööduv nähtus. Kuidas pistab tema, üks tudeng tuhandetest, rinda ligi 400-aastase institutsiooniga, kui ta tunneb, et siin on midagi viltu? Kuidas mäletab tema, eilne rebane, mida on teinud üliõpilased enne teda? Kuidas teab tema, homne lõpetaja, mida otsustavad teha üliõpilased pärast tema lahkumist? Kuidas ühinevad nemad, üle linna ja valdkondade laiali pillutatud tudengid selleks, et ülikooli mingis ühtselt kokku lepitud suunas nügida? Vastus neile küsimustele on lihtne – nad moodustavad üliõpilaskonna ning valivad endale esinduse.

Üliõpilaskonna võimÜliõpilaskonda kuuluvad kõik üliõpilased. See on mass, mis moodustub 17 000 inimesest. On selge, et sellisel inimhulgal on keeruline end spontaanselt mingiks ühistegevuseks organi-seerida või ühiste seisukohtadeni jõuda. Kui kõikide üliõpilaste rahvakogunemist on või-malik veel kuidagi ette kujutada (öölaulupidu), siis sellistel kokkutulekutel otsusteni jõudmine

on juba ulmeline. Selleks on igal üliõpilasel õigus usaldada enda hääl kellelegi, kes seda olulistes küsimustes targalt kasutab. Teiste sõnadega – et üliõpilaskonna hääl oleks selgelt kuuldav, valib ta endale üliõpilasesinduse.

Mis on esindamine?Esindamine on privileeg ja kohustus, vastutus ja võimalus. Esindajastaatusega kaasnev ees-õigus tähendab seda, et sinu käes on sadade või tuhandete inimeste usaldus. Sinu kohustus on nende ees aru anda, nende muresid kuu-lata, nende kaitseks sõna võtta ning nende seisukohti ja ettepane-kuid kogu esindusele heakskiitmi-seks tuua. Kui üliõpilase ja ülikooli vahel peaks tekkima konflikt, on sul võimalus kutsuda ellu kogu oma mandaadi jõud ning astuda vastu millele iganes. Sest sinu taga seisab mitte ainult 100, vaid kuni 3000 inimest. Kui ka sellest ei peaks piisama, on sul võimalus pöörduda esinduse poole, et paluda kogu 18 000 toetust ja kaitset, et mingis küsimuses jääks õigus üliõpila-sele. Sul lasub aga vastutus, et sa seda võimalust vääriti ei kasutaks ega unarusse jätaks.

Miks esindada?Me esindame, sest me oleme valitud. Kui need poleks meie, siis oleks siin keegi teine. Alati leidub neid, kes arvavad, et saaks paremini. Et üliõpilaseks olemine on midagi, mille väär-tust tuleb kaitsta. Kuid tahtest üksi ei piisa,

Merlin Vettik

Tartu ülikooli meditsiinitudengid hakka-vad projekti “Terve koolitoit? Iga päev” käigus pidama koolilastele loenguid, et suurendada nende teadlikkust tervislikust toitumisest.

Projekt sai alguse juba sügisel, kui Tartu üli-kooli Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) rahvatervise töögrupiga võttis ühendust Eesti suurimaid koolitoitlustajaid Baltic Restaurants Estonia, et motiveerida koos lapsi koolis lõunat sööma. Niisiis töötasid nad välja kontseptsiooni, mille järgi hakkavad tudengid andma 12 Eesti koolis loenguid kuuenda kuni kaheksanda klassi õpilastele. Kokku osaleb erinevatelt kur-sustelt 27 arstitudengit, kes moodustasid viis töögruppi.

Projekti juhi, viienda kursuse meditsiinitu-dengi Martin Reimi sõnul on nende eesmärk anda lastele edasi baasteadmised tervisliku toi-tumise kohta. Kuigi koolilaps ei tee veel ise toi-tumisvalikuid, vaid sõltub vanematest ja koolist, võiks ta juba varakult selle kohta informatsiooni vastu võtta ning hakata oma valikuid kujun-dama. Samuti loodab Reim, et lapsed viivad loengus omandatu koju kaasa.

Üliõpilased said programmi koostamiseks vabad käed. Ühise taustinfo põhjal tegid kõik grupid erinevaid programme ja lähenemisvõt-teid kasutades oma esitluse, millega nad õpilasi tervislikust toitumisest teavitavad. Tudengid seadsid sihiks anda edasi olulist informatsiooni ja pakkuda sealjuures ka meelelahutust. Ühtlasi ootasid nad ära heakskiidu mitmelt professio-naalilt, nende hulgas ka meditsiinilise biokeemia

professorilt Mihkel Zilmerilt. «Kõik loengud tulevad väga interaktiivsed,

kuna meeskonnad on lähtunud elulistest näide-test,» ütleb Reim. Tema sõnul on just tudengid projekti võti, sest noorte inimestena ei mõju nad lastele niivõrd õpetajatena. Seetõttu esita-vad lapsed loodetavasti julgemalt küsimusi ja alustavad diskussiooni. Vestluse käigus toovad tudengid näiteid, uurivad õpilaste igapäevaelu kohta ja räägivad, mida võiks süüa.

Esimesed loengud on kavandatud märtsi kesk-paika, igasse kooli läheb rääkima üks tuden-gite grupp. Kokku on plaanis külastada umbes 1200–1400 õpilast üle terve Eesti. Reim leiab, et projektil on potentsiaali jätkuda veel aastaid. Ta loodab, et erinevad noored mistahes eluala-delt leiaksid tee, kuidas laiemale kogukonnale midagi tagasi anda.

Esindamisest: mis, miks ja kuidas?

sest üliõpilaste hääleta ei ole neil õigust teha seda, mida meie sel aastal teinud oleme. Nad ei saaks avaldada seisukohti õppetoetuste süs-teemi ja uute õppemaksude kohta ning luua üliõpilaskogude võrgustikku. Samuti kirjutada esinduse arengukava ning kujundada sellest professionaalset organisatsiooni, mis suudaks teavitada üliõpilasi nende õigustest ja tagada nende õiguste kaitse. Organisatsiooni, mis oleks võimeline tegutsema tudengite huvidest lähtu-valt. Andes üliõpilasesindajatele hääle, muutub see võimalikuks. Esindajate töö on tagada, et üliõpilaskonna häälel oleks kõla. Et see lausuks targalt ja valjult, ning et neid sõnu ei unustataks.

Arstiüliõpilased innustavad lapsi koolilõunat sööma

11

Üliõpilasesindajaid saab õppeinfosüsteemis valida 27. märtsist kuni 2. aprillini.

muusika muusika muusika muusika muusika muusika muusika

Anu Sildnik

Istume lokaalis Nälg. Kell lõi äsja kümme õhtul. Kompanjonideks on sõbranna Liisu ja ruumi äsja tuisanud intervjueeritav Mari-Liis Mägi. Pidu kogub juba hoogu, ruum on täitunud noortega ja DJ on puldis koha sisse võtnud.

Kes oled, kust tuled, kuhu lähed?Olen Mari-Liis Mägi (23), tulen kodust ja olen

teel teadmata kohta. Kui sügavamaks minna, siis ilmselt olen teel õnne poole ja tulen pimedast kohast, sest olin ju kunagi loode.Kuidas ja mida sattusid Tartu ülikooli õppima?

2008. aastal lõpetasin Jõhvi gümnaasiumi ja tulin õppima Tartu ülikooli teatriteadust, mis polnud paraku mu esimene valik. Soovisin õppida hoopis lavakunstikoolis dramaturgiks, jõudsin katsetel teise vooru. Sel aastal võttis kursust vastu Elmo Nüganen. Praegu imestan, et minusugune 18-aastane naga nii kaugele edasi pääses. Mõni kandideerijatest, näiteks Paavo Piik ja Diana Leesalu, oli juba raamatuid välja andnud. Mentaliteet ja arengutase oli teine. Jumal tänatud, et ma sinna sisse ei saanud, sest kes teab, mis minust siis oleks saanud.Kuidas sai teatriteadlasest Eesti Maaülikooli spordiklubi aeroobikatreener?

Trennitüdrukuna mõtlesin, et mõttetu on spordiklubidele maksta. Otstarbekam on treeneriamet ise selgeks õppida ja teha sporti tasuta. Peamine on selle juures vaimu turgutav emotsionaalne laeng. Inimesed on pärast trenni rõõmsad ja tulevad tänama. Sel hetkel tunnen, et olen maailma parandanud.Treenerist drakadeemik?

Drakadeemia (näidendi- ja arvustusekirjuta-mise erakool) tuli enne treenerikoolitust. Seega olin drakadeemik enne, kui minust sai treener. Ehk olekski õigem öelda, et drakadeemik ma olen ja treeneritöö on midagi, mida teen.

Kuidas kulges tee teatriteadlasest psühholoogiks?

Teatriteadust õppides võtsin psühholoogia kõrvalerialaks

ja olen nüüd psühholoogia instituudis magistrant. Ülikoolis olen poole kohaga sotsiaalpsühholoogia õppe-jõud. See on ülilahe aine!

Meie uurimisrühm vaatleb üliõpilaste enesekohaseid

hoiakuid – õpimotivatsiooni,

enesehinnangut jmt. Neile asjadele pole mu meelest pii-savalt tähelepanu pööratud, vaatamata sellele, et eneseko-hastel hoiakutel on suur mõju õpilase üleüldisele heaolule.Mida arvad praegusest kõrghari-dusega töötu teemast, mis meedias on palju kajastust saanud?

Kole lugu. Inimene ei saa eeldada, et kui üli-koolist diplomi kätte saab ja sealt ära kõnnib, et hakatakse kohe selle eest raha maksma. Enne õppima minemist tuleks perspektiivid paika panna, et kui õpituga ei anna raha teenida, siis tuleb midagi muud kõrvale otsida. Muidugi suur süü lasub ülikoolidel ja õppeasutustel. Miks nad koolitavad inimesi välja, teades, et nad ei pruugi tööd leida?Kuidas sa kõige jaoks aega leiad?

Ma olen see, mida teen. Räägitakse, et on vaja puhata, aega iseenda jaoks. Aga see, mida teen, ongi ju aeg minu enda jaoks. Tunnistan, et olen veidi maniakaalne. Paaniline tegutsemistuhin pole just tervislik, aga mõnu, mida tegutsemisest saan, kaalub üles kogu väsimuse ja perioodilised nutunurgakesed.Mis sind inspireerib?

Ma ei tea, kas usun üldse sellisesse asja nagu inspiratsioon. See ei tule jumalast. Kirjutamine on minu jaoks teadvustatud süstemaatiline prot-sess – kui mõtlen, et hakkan kirjutama, siis teengi seda. Ma ei usu väga sellesse nii-öelda kirjanikublokki. Kui kirjutamine miskipärast seisma jääb, siis on asi suhtumises või viitsi-mises. See pole nii, et istun veiniklaasi taga, mõtlen, et elu on nii tühi; nüsin veene ja olen põgenenud vaimsuse torni. Elan kõleda katuse all ja nutan, et keegi mind ei armasta. See ei anna mulle midagi.Mis sind naerma ajab?

Sisuliselt kõik, rõvedad naljad, aga ka terav iroonia. Ja muidugi see, kui ise mingi idiootsusega hakkama saan. Kaubahallis oli näiteks degusteerimine. Koduteel jalutasin sealt läbi ja vaatasin: «Oo, vei-nipood!». Palusin, et müüja soovitaks mõnda head tummist punast veini. Saingi ühe ja läksin maksma. Tuli välja, et kaardiga ei saa tasuda. Läksin raha välja võtma ja tulin tagasi. Käis kõva laks. Täpselt nagu filmis! Ilmselgelt olid ukseava ja seinaklaas liiga lähestikku. Müüja ütles, et aga neil on väga puhtad klaasid.

Üks Mari-Liis, mitu nägu!

12

intervjuu