TEATAJAEESTI KAUBANDUS-TSTUSKOJA HLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTALNR 9 5. MAI 2010

EESTI KAUBANDUS-TSTUSKOJA

Kaubanduskoja traditsiooniline ke-

vadball toimus seekord 24. aprillil

Tallinnas, restoranis Gloria ning oli

phendatud Eesti Kaubandus-Ts-

tuskoja 85. aastapevale. Nagu

tavaks on saanud, andis Kauban-

duskoda ka seekord ballil le au -

mrgid. Eesti Kaubandus-Tstus -

koja juhatuse jaoks on see vimalus

esile tsta ning avaldada oma -

poolset tunnustust ettevtjaile,

juhtidele ja ametnikele, kes on and-

nud suure panuse Eesti ettevtluse

ning majanduse arengusse.

ornm57 Soome Keskkaubanduskoja

juhatuse esimees dr Kari Jalas

plvis Eesti Kaubandus-

Tstuskoja I klassi aumrgi

kaubanduskodade vahelise

koost ning Eesti ja Soome

majandussuhete pikaaegse

arendamise eest.

Kaubanduskoda andis le aumrgid

ornm58 Vlakaitse seadusestornm58 Ettevtluse arenda-

misest lbi riigimaaritegevuseks andmise

ornm58 Muudatustest kibemaksuseaduses

ornm58 Ettevtjate tiend-koolitusest Hiinas

ornm58 Tagasivaade noortetturukonverentsileTandjaks iseendale

ornm58 Eesti tusis Euroopa innovatsiooni-edetabelis 12. kohale

Iga liige loeb! | www.koda.ee

TNA LEHES:

85

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 2010 3Kevadball

TOOMAS LUMANJuhatuse esimees

aamid ja hrrad, head ette -

vtjad, tnane pidu on esi -

mene selleaastastest ritustest,

millega thistame 85 aasta mdu-

mist Kaubanduskoja asutamisest

1925. aasta novembrikuus. Ka km -

ne aasta tagust juubelit thistasime

sarnases kriisijrgses hkkonnas.

Sarnane oli seegi, et juubelile eelne -

val aastal justus ettevtlus kesk -

konda oluliselt mjutav ja muutev

seadus 1999. aastal uus ette -

vtete tulumaksuseadus ja 2009.

aastal uus tlepinguseadus. Ehk

on selles mingi korraprasus vi on

see pigem mrk sellest, et keerulis-

tel aegadel on vaja lbi viia olulisi

muudatusi nii riigis kui ka kitsamal

tasandil.

Olen enam kui veendunud, et me

kik oleme pidanud mdunud aas -

ta jooksul tegema mberkorraldusi

ka oma ettevtetes. Te noliselt on

tulnud mitte ainult kokku hoida ja

koondada, vaid ka juhte vlja vahe -

tada. Ettevtjate pe silitada

konkurentsivime ja leida vimalusi

edasi tegutsemiseks ei ole alati seo-

tud kige kergemate otsustega ega

ka positiivsete emotsioonidega.

Laiema avalikkuse poolehoid ja tun-

nustus suurematele koondajatele

kindlasti ei kuulu. Kui kunstis ja

kultuuris jagatakse jtkuvalt elu -

tpreemiaid, siis nii mnigi meist

peab seni oma elutks peetud et-

tevtet prast kriisi taas pea nullist

les ehitama hakkama. Kas kigil

selleks motivatsiooni on, ei ole ma

kindel.

Ehk peaks selle rolli le vtma uus

generatsioon ettevtjaid ja rijuhte.

Kahjuks on srasilmne, initsiatii -

vikas ja saavutamistahet tis noor

pigem erand kui reegel. Vaatamata

likoolides ppivale mneteist tu -

handele rijuhtimise tudengile ei

ne ma seda uut verd. Ka pingu tu -

sed tnastest ttutest ettevtjaid

vormida eeldab keskkonda ja kul -

tuuri, kus ettevtlus pole mitte al-

ternatiiv ttuks olemisele, vaid

tahe ja kutsumus.

Viimastel aastatel oleme Kauban-

dus koja ettevtlusppe mttekojas

palju aega kulutanud selleks, et sel-

gitada, kui oluline on ettevtlikkus

hiskondliku vrtusena. Mitte ainult

selleks, et n- taastoota rimehi

vaid, et inimesed mrkaks vimalusi,

mtleks loovalt, algataks julgelt,

tegutseks arukalt, vastutaks ja hoo-

liks. kskik, kas noored valivad kar-

jri avalikus sektoris, ris vi aka -

deemilises keskkonnas, teadmised

ja oskused majanduse toimimisest

ning valmisolek teha koostd on

hdavajalikud.

Me peame lahti mtestama ja

muut ma nii seda, mida petame kui

seda, kuidas me petame. Seni,

kuni Eesti koolis petatakse mate -

maatikat, aga mitte last, ei ole meie

konkurentsivime kasvu loota. he

riigi potentsiaal on ikkagi tema ini -

mestes. Tnane, vib ka elda taa-

siseseisvumise jrgne, esimene

ette vtjate ja kapitalistide generat-

sioon on varsti pensionieas ja saavu-

tusvajadus juba leidnud rakendust.

Ma tahaks teid kiki les kutsuda

andma oma panust noorte ettevt-

jate julgustamisel ja juhendamisel

ning isemajandamise vlude aga ka

valude tutvustamisel.

End juhtivaks majandusvljaandeks

nimetav ajaleht nimetas Eesti hte

suurimat keemiatstusettevtet

sel ndalal tundmatuks Kohtla-

Jrve firmaks. Vlakaitse seaduse

eelnust kirjutades ei jta kski

vljaanne nentimata, et pangad on

alati jupositsioonil. Et sellistele

videtele ja ignorantsusele oleks

kosta ka teistsugune arvamus,

pea me ise ettevtjatena hoolit-

sema ettevtlusmaailma tutvus-

tamise eest. Ja seda mitte meedia

vahendusel, vaid otse koolides,

kutse koolides, likoolides ja kui

vaja, siis ka ttute ja pensionride

klubides.

nneks leidub alati neid inimesi, kes

ongi ettevtlikud, kellele ei pea se-

letama, kui olulist rolli majandus-

ringkonnad hes riigis mngivad.

Juubeliaastale kohaselt on Kauban-

duskoja juhatus otsustanud seegi

aasta annetada aumrgid mitme -

tele tublidele inimestele. Ja seda nii

ettevtjate, rijuhtide kui ametnike

hulgas.

Suur tnu aumrgi saajatele nende

hea t ja eeskujuliku panuse eest

ning soovin judu ettevtluses ning

koost jtkumist avaliku sektori

esindajatega!

D

Toomas Lumani kne kevadballil

Viimastel aastatel oleme Kaubanduskoja Ettevtlusppe Mttekojaspalju aega kulutanud selleks, et selgitada, kuioluline on ettevtlikkushiskondliku vrtusena.Mitte ainult selleks, et n- taastoota rimehi, vaid et inimesed mrkaks vimalusi, mtleks loovalt,algataks julgelt, tegutseksarukalt, vastutaks ja hooliks. kskik, kasnoored valivad karjri avalikus sektoris, ris viakadeemilises keskkonnas,teadmised ja oskused majanduse toimimisestning valmisolek teha koos-td on hdavajalikud.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 20104 Teejuht

Sisukord Kalender

7. mai Ettevtlusteemaline koolitus Kaasaegsed tvormid: virtuaal- ja kaugtJhvi Vallavalitsuses (Keskvljak 4, Jhvi)Koolitus on tasuta. Vajalik eelregistreerimine.Kerda Spitz Tel: 356 0608 E-post: kerda.spitz@ut.ee

11. mai Seminar Kokkulepete vormistamine tsuhetesClarion Hotell Euroopa Konverentsikeskuses (Paadi 5, Tallinn)Toomas Hansson Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

11. mai Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Rootsis Alar StreimannKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Eva Maran Tel: 604 0083 E-post: eva@koda.ee

11. mai Valgevene kontserni Bellegprom ettevtete seminar ja kontaktpevSt Olav Hotel Tallinnas (Lai 5, Tallinn)Viive Raid Tel: 604 0092 E-post: viive@koda.ee

13. mai Seminar Sihtturg ValgeveneKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Viive Raid Tel: 604 0092 E-post: viive@koda.ee

13. mai Messikoolituse ttubaKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Liis Lehesalu Tel: 604 0081 E-post: liis@koda.ee

19. mai Ekspordi Akadeemia seminar tippjuhtidele KliendidKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Eva Maran Tel: 604 0083 E-post: eva@koda.ee

20. mai Ekspordi Akadeemia seminar kesktasemejuhtidele KliendidKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Eva Maran Tel: 604 0083 E-post: eva@koda.ee

20. mai Seminar Kokkulepete vormistamine tsuhetesAtlantise Konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)Toomas Hansson Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

21. mai Seminar Gruusia-Eesti: hised vljavaated pllumajanduses ja turismisKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kristy Tttar Tel: 604 0093 E-post: kristy@koda.ee

24.26. mai Virumaa ettevtjate ridelegatsiooni visiit Rootsi Vsternorrlandi ja Jmtlandi maakondaMargus Ilmjrv Tel: 337 4950 E-post: margus@koda.ee

24.29. mai rivisiit Harkovisse ja KiievisseViive Raid Tel: 604 0092 E-post: viive@koda.ee

25.26. mai Kontaktkohtumised bioenergia-, jtmekitlus- ja taaskasutussektori ettevtetele Jnkpingis, RootsisKristy Tttar Tel: 604 0093 E-post: kristy@koda.ee

26. mai Ekspordi Akadeemia seminar tippjuhtidele VrtuspakkumineKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Eva Maran Tel: 604 0083 E-post: eva@koda.ee

27. mai Ekspordi Akadeemia seminar keskastmejuhtidele VrtuspakkumineKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Eva Maran Tel: 604 0083 E-post: eva@koda.ee

29. mai Kaubanduskoja 14. TenniseturniirPrnu Kesklinna Tennisevljakutel (Ringi 14a, Prnu)Annika Eesmaa Tel: 604 0094 E-post: annika@koda.ee

31. mai Seminar Riigihankel osaleja ABCKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Marju Mnnik Tel: 604 0079 E-post: marju.mannik@koda.eeHaili Kapsi Tel: 604 0078 E-post: haili@koda.ee

Kevadball

Toomas Lumani kne kevadballil 3

Seadusandlus

Milliste vlgade eest peaks vlakaitse kaitsma? 5

Ettevtluse arendamine riigile kuuluva maa 7ritegevuseks andmise kaudu

Kibemaksuseaduse muutmine 8

Koja gallupid 9

Kutseharidus

Homsed ettevtjad 10

Euroopa uudised 11

Tiendkoolitus

Ettevtjate tiendkoolitus Hiinas 12

Innovatsiooniveerg

Eesti tusis innovatsioonijrgijate gruppi 13

Tagasivaade

Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste 14suhete arengu vtmekusimus on Venemaa liitumine WTO-ga

Teated 15

Juubilarid 20

Riigihanketeated 21

Koostpakkumised 21

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 2010 5Seadusandlus

elle vi mille eest peaksvlakaitse kaitsema?

Teatavasti ei ole vlasuhe midagi

muud kui igussuhe, millest tule -

nevad isikutele kohustused ja igu -

sed nuda teiselt isikult nende

titmist. Niteks on kortermaja

elanikel leping katlamajaga sooja

saamiseks. Katlamaja on kohus-

tatud sooja andma ning elanikud on

kohustatud selle eest tasuma.

Sama situatsioon on paljude teiste

teenuste vi kaupadega, mida ks

lepingupool on kohustatud andma

ning teine vastavalt nende eest

tasuma. Ka naabrile sada krooni

laenates vi kartuleid mes on

tek kinud vlasuhe. Eelnu eesmrk

on seega kaitsta hte vlasuhte

poolt seda, kellel on kohustus raha

maksta.

Seletuskirja kohaselt on enamik

vla nustaja poole prdunud isi -

kutest teinud seda, kuna neil on ko-

hustused pankade eest, mis arves -

tades pankade poolt pakutavaid

krediiditooteid on loogiline. Samas

on vga suur hulk prdumisi seo-

tud ka kiirlaenude, telefonivlgade

ning trahvide maksmisega. Seega

vib jreldada, et vlakaitsest on

kasu ka siis, kui on rikutud seadust

ning ollakse kohustatud selle eest

trahvi maksma vi kui ollakse tar-

bimisega liiale mindud. Eelnu ko-

haselt on phimtteliselt vimalik

mber kujundada (pikendada tasu -

mise thtaega, tasumist ajatada vi

kohustus ldse kustutada) mista-

hes rahalist nuet sh elatisnudeid

vi tahtliku igusvastase teoga te -

kitatud kahjunudeid (viimaseid ei

ole siiski vimalik kustutada, vaid

ainult titmist edasi lkata).

mberkujundamine on eelnu ko-

haselt vimalik ka tna vetud, kuid

tulevikus titmisel kuuluvate ko-

hustuste puhul. Eelnu seletuskir-

jas on sellist olukord nitlikustatud

jrgmiselt: Nii saab nt vlgnik, kes

on slminud liisingulepingu kalli

auto kohta, mille eest tuleb iga -

kuiselt maksta nt 10 000 krooni,

vlgade mberkujundamiskava kin-

nitamisel, n- lepinguist vabaneda

ja auto tagastada, vimalikud jk -

vlanude saab aga mber kujun-

dada, muuhulgas seda vhendada.

Kuidas mber-kujundamine algab?

Vlakaitse menetlus saab eelnu

kohaselt alguse isiku avaldusest

kohtule. Avalduses peab ta suutma

piisavalt selgitada, et ta on makse -

raskustes. Lisaks sellele ja paljule

muule tuleb avaldusele lisada veel

niteks varanimekiri ning info selle

kohta, milliseid kohustusi ta soovib

mber kujundada ja kuidas.

Kuna nustaja kaasamist vlgade

mberkujundamise protsessi ei ole

nutud, tuleb eeldada, et andmete

igsuse kontrollimine ning jrele-

valve peaks jma kohtule. Viimane

eeldab, et kohus peab olema suute-

line kontrollima, kas varanimekiri on

ammendav, kas isiku varaline seis

on muutunud selliseks, et isikut

vib lugeda makseraskustes ole-

vaks. Kuigi kohtute vimekus on

kasvanud, ei pruugi eelnu koosta-

jate poolt soovitud kohustuste tit-

mine neile siiski alati jukohane olla.

Kindlasti toob see aga kaasa koh -

tute tkoormuse suurenemise

ning tiendavad kulud.

K

Kirjutasime mni aeg tagasi Teatajas Riigikogus ettevalmistatavast vlakaitse seaduse eelnust. Tnaseks on toonasest eelnu kavast saanud vlgade mberkujundamise ja vlakaitse seaduse eelnu. Ei juhtu just tihti, et niivrdmahukas ja oluline eelnu valmib Riigikogus sedavrd kiiresti nagu nd ning arvestamata enamikke kaasamise vi igusakti mjude analsi reeglitest.

Milliste vlgade eest peaksvlakaitse kaitsma?

Lhidalt:Vlakaitse seaduse eelnueesmrk on kaitsta htevlasuhte poolt seda,kellel on kohustus rahamaksta.

Phimtteliselt on vima-lik mber kujundada mis-tahes rahalist nuet shela tisnudeid vi tahtlikuigusvastase teoga teki-tatud kahjunudeid.

Vlakaitse menetlus saabalguse isiku avaldusestkohtule. Avalduses peabta suutma piisavalt selgi-tada, et ta on makse ras -kustes, lisama varanime -kirja ning info selle kohta,milliseid kohustusi tasoovib mber kujundadaja kuidas. Kuna nustajakaasamist protsessi ei olenutud, tuleb eeldada, etandmete igsuse kontrol-limine ning jrelevalvepeaks jma kohtule.

MAIT PALTSPoliitikakujundamise- ja igusosakonna juhataja

Eelnu kohaselt on phimtte -liselt vimalik mber kujundadamistahes rahalist nuet shelatisnudeid vi tahtliku igusvastase teoga tekitatudkahjunudeid (viimaseid ei olesiiski vimalik kustutada, vaidainult titmist edasi lkata).mberkujundamine on eelnukohaselt vimalik ka tna vetud, kuid tulevikus titmiselkuuluvate kohustuste puhul.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 20106 Seadusandlus

Kui kaua vib mber-kujundamiskava kesta?

Juhul, kui kohus veendub isiku

makseraskustes ning otsustab, et

ei kustuta tema kohustusi, vaid

ainult ajatab vi pikendab tht -

aegu, vivad sellised meetmed

kesta just nii kaua, kui kohus vas-

tavalt vlgniku taotlusele on

mistlikuks pidanud. Sltub see

kindlasti kohustuse suurusest ja

isiku maksevimest, kuid vib

kesta aastaid (piirang puu dub).

Nagu ka kohustuste mberkujun-

damise otsustamise eel, teostab

kohus jrelevalvet kava titmise

le. Juhul, kui nustajat kaasatud

ei ole, on kohtu lesanne hinnata

kogu mberkujundamiskava jook-

sul, kas isik oma kohustusi tidab,

milline on tema majanduslik olu -

kord ning kas isiku majanduslik

olukord vib olla sedavrd para-

nenud, et vimaldab kohustuste

titmise jtkamist suuremas ma -

hus. On ksitav, kuidas kohus seda

on vimeline tegema, sest ilmsel-

gelt ei pruugi selleks piisata ks -

nes vlgniku enda tlustest.

Kui tihti saaks vlakaitsest ja vlgade mberkujundamisest abi?

Eelnu kohaselt on vimalik ko-

hus tuste mberkujundamine (sh

kustutamine) sisuliselt iga kmne

aasta tagant. Vastav piirang tule -

neb sellest, et kohus ei saaks eel-

nu kohaselt vtta vlgade m -

ber kujundamise avaldust menet -

lusse, kui ta on viimase kmne

aasta jooksul rahuldanud vlgniku

vlgade mberkujundamise. Juhul,

kui mberkujundamist soovitakse

sagedamini ning kohus seda teab,

ei ole vimalik uut mberkujunda -

mist menetlusse vtta. Kui vahe

on suurem kui kmme aastat, ei

ole menetluse algatamisel takis -

tusi.

Millised igused on vlausaldajatel?

Eelkige on vlausaldajatel igus

saada teada, et tema nuet soovi-

takse mber kujundada. Selleks

soovitakse koh tule panna kohus-

tus teavitada kiki vlausaldajaid,

kelle nudeid vlgnik on avalduses

soovinud mber kujundada. Vla -

usaldajatel on kll ka igus mber-

kujunda mis kava kommenteerida,

sellele vastu olla vi esitada muid

seisu kohti, kuid kski neist ei ole

ise ene sest takistuseks, mis viks

mberkujundamiskava kinnitama -

ta jtmise phjustada. Kava kinni-

tamine vi kinnitamata jtmine on

siiski eelkige kohtu otsustada.

Kui palju mberkujundamis-menetlus maksab?

Eelnus on ette nhtud ka mned

muudatused riigilivude osas. Nii

nhakse ette suurendada saneeri -

mismenetluse algatamisel tasuta -

va riigilivu summat 6000 kroo -

nini (praegu 1000 krooni), kuid

knealuse vlgade mberkujunda -

mise menetluse alustamisel tasu-

tav riigiliv oleks 500 krooni. Esi -

mene neist ei ole seotud kll vl-

gade mberkujundamise menet -

lusega, vaid hoopis saneerimis -

menetlusega ettevtetele, kuid

seal on eelnu koostajad leidnud,

et livu kasv 6 korda on phjen-

datud. Muude kulude puhul kehtib

ldphimttena kulude kandmine

selle poolt, kes kulu teeb.

Kas Kaubanduskoda toetab eelnud?

Praegusel kujul me eelnud kind-

lasti ei toeta. Oleme phjuseid vl-

jendanud juba eelnu kava ilm -

siks tulekul ning need ei ole muu-

tunud. Niteks ei ole meie hinnan-

gul tielikult uut menetluse liiki

hetkel vaja piisaks saneerimis-

menetluse tiendamisest ja vaja -

dusel ka vlaigusseaduse muut -

misest. Probleemne on ka kogu

jrelevalvega seotud pool kes ja

kuidas reaalselt saab ja peab vlg -

niku esitatud informatsiooni ning

kava titmist kontrollima? Kuidas

tagatakse, et vlgnik prast kava

kinnitamist uut phjendamatut

kiirlaenu ei vta vi edaspidi oma

majandusliku olukorra kujunda -

misega paremini hakkama saab?

Paljuski on selgusetu seegi, kes ja

millal ikkagi on igustatud vlgade

mberkujundamise menetluseks

avalduse esitama vale oleks

anda signaal menetluse avatusest

kigile, kel on tekkinud vi vivad

tekkida makseraskused. Samuti ei

lahenda eelnu hetkel htegi

prob leemi nende jaoks, kes on ka

reaalselt silmitsi kodutuks j mi -

sega ja oma elukoha kaotamisega.

Viimast vib kll lugeda sotsiaal-

valdkonna probleemiks, kuid te -

gemist on siiski ksimusega, mis

vajaks lahendamist enne, kui vl-

gade suuremahulist mberkujun-

damist vimaldama asutakse.

Eelnu ning selle seletuskir-jaga on tavapraselt vimaliktut vuda Kaubanduskoja vee-bilehel www.koda.ee.

irjeldatud olukorrast ajen-

datuna on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis

(MKM) ette valmistatud mruse

eelnu, mis reguleerib ja lihtsustab

riigile kuuluva maa vrandamist ja

hoonestusigusega koormamist et-

tevtluse arendamise eesmrgil.

Muuhulgas on kavandtavas regu-

latsioonis oluliseks peetud ekspordi

arendamist, suurendamaks vlisin-

vesteeringute tegemist Eesti ette -

vtluskeskkonda.

Knealuse eelnu jrgi oleks vima-

lik ri-, tootmis-, transpordi- ja

sot -siaalmaad otsustuskorras ilma

enam pakkumiseta (turuhinnale

vas tava tasu eest) vi tasuta v -

randada vi hoonestusigusega

koormata (vastava turuphise ka-

sutustasu eest) nii ettevtjate kui

ka kohalike omavalitsuste (KOV) ka-

suks. Viimaste puhul on selline vi-

malus ette nhtud just seetttu, et

parandada KOVi vimalusi kohaliku

ettevtlusekeskkonna arendami -

seks tstusparkide arendamise

kaudu. Kirjeldatud tegevuste pea -

miseks korraldajaks on eelnu ko-

ha selt MKM, kelle poole peaks

ette vtja vi KOV vastavasisulise

taotlusega ka prduma.

Eelnu neb ette, et otsustuskorras

vrandamise ja hoonestusigu -

sega koormamise taotlemiseks

sobib riigi omandis olev ning riigi -

vimu teostamiseks vi muul ava-

likul eesmrgil kasutamiseks mitte -

vajalik kinnisasi. Vrandamise vii -

side all peetakse vimalikuks kahte

varianti vrandamine ilma

enam pakkumiseta ja vrandamine

tasuta. Siinkohal tuleb mainida, et

tasuta vrandamist saab taotleda

ksnes KOV. Ettevtja saab taot le -

da kinnistu vrandamist ilma

enampakkumiseta vi koormamist

hoonestusigusega enda kasuks.

Ettevtja all meldakse Eesti ri -

registris registreeritud juriidilist isi -

kut riseadustiku mistes. Fsi -

K

Praegusel kujul Koda eelnud ei toeta. Meie hinnangul ei oletielikult uut menetluse liikihetkel vaja piisaks saneeri -mismenetluse tiendamisest ja vajadusel ka vlaigus -seaduse muutmisest. Probleemne on ka kogu jrelevalvega seotud pool kes ja kuidas reaalselt saab ja peab vlgniku esitatud informatsiooni ning kava titmist kontrollima? Kuidas tagatakse, et vlgnikedaspidi oma majanduslikuolukorra kujundamisegaparemini hakkama saab?

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 2010 7Seadusandlus

lisest isikust ettevtja seega taotle-

jaks olla ei saa.

Kindlasti tuleb olulise asjana ra

mainida eelnus ettevtjale kohal-

datav nue, mille kohaselt peab

eelnus stestatud viisidel vran-

da tud vi kasutusse antud riigi-

vara jma ettevtja omandisse ja

sihi prasesse kasutusse vhemalt

viieks aastaks prast riigivara

oman diiguse leminekut. Eelnu

koostajad phjendavad kriteeriumit

sellega, et olukorras, kus riigivara

vrandatakse ettevtjale tava -

tingi mustes toimuvast protsessist

erinevalt, peaks olema tagatud, et

riigivara leiab sihtotstarbelist kasu-

tust ka hilisemalt ning riigile kui

maa endisele omanikule oleks

taga tud kindlus, et maa vrandati

igel eesmrgil. KOVi suhtes stes -

tab asja omased nuded riigivara -

seadus.

Eespool juba mainisin, et huvitatud

isik peab esitama taotluse MKMile.

htlasi neb eelnu ette konk reet -

sed nuded ja tingimused, millele nii

taotleja kui ka taotlus vastama pea -

vad. Taotlejal ei tohi olla maksuvl-

gasid. Maksuvla ajatamise korral

peavad maksed olema tehtud vas-

tavalt ettenhtud ajakavale. Samuti

ei tohi olla algatatud taotleja (ega

tema suhtes valitsevat mju omava

isiku) suhtes likvideerimis- ega

pankrotimenetlust.

Taotlus esitatakse koos lejnud

dokumentidega, mis on eelnus

ette nhtud. Neist olulisimaks on

kahtlemata riplaan-projekt (pro-

jekt), kust peab ilmnema, kuidas

taotleja kavatseb maad ettevt -

luses kasutada.

Eelnus on stestatud ka konk -

reetsed numbrilised nitajad, millele

kavandatav ette vtja ritegevus

peab vastama. Ni melt peab projekti

elluviimiseks vajalik investeering

olema vhemalt 100 miljonit krooni.

Vastav summa vib jaguneda mit -

me aasta peale tegemist on pro-

jekti kogumaksu mu sega. Projekt

peab olema suuna tud ekspordile ja

kavandatav eks pordimaht aastas

peab olema vhemalt 60% taotleja

projektis ette nhtud kibest.

htlasi peab taot leja looma linna -

listes piir kondades v hemalt 30 ja

maapiir kondades vhemalt 10 uut

t koh ta. Need piirkonnad on eel-

nus eral di tpsustatud.

Lisaks peab taotleja arves tama asja -

omase ldplaneeringuga ja kesk -

konna sbralikkusega. Viima se pu hul

on stestatud tpsemad nuded ka

saastetasude suuruses ja hoonete

energiakasutusklassidele.

Kui peaks tekkima olukord, kus hte

maatkki soovivad saada mitu isi -

kut, siis eelistatakse eelnu koha -

selt isikut, kelle projektiga kaasneb

suurem majanduslik efektiivsus ja

suurem mju projekti piirkonna

regionaalsele- ja sotsiaalsele aren-

gule. Seega peaks taotleja silmas pi-

dama kindlasti seda, et otsusta vaks

vivad osutuda plaanitava ritege-

vuse iseloom (krgtehno loo giliste

seadmete kasutamine, inves tee rin -

gud teadus- ja arendus tege vus se

jms), loodavate tkohtade arv ning

vastava ritegevuse sobi vus antud

keskkonda.

Eelnus on loetletud ka juhud, millal

on MKMil igus taotluse rahulda -

mise otsust muuta vi kehtetuks

tunnistada. Samuti on ette nhtud

riigile tagasiostuigus, kui riigivara

vrandatakse edasi kolmandatele

isikutele viie aasta jooksul prast

vrandamisotsuse tegemist. Sa -

mas pole vga tpselt reguleeritud

sellist olukorda, kus ettevtja, kellele

on vrandatud riigimaa, ei tida

niteks investeerimismahtu vi ei

loo ettenhtud hulgal tkohti.

Kuivrd hoonestusigusega koor-

mamiseks ja maa vrandamiseks

slmitakse MKMi ja ettevtja vahel

leping, siis vib eeldada, et vastavas

lepingus reguleeritakse konkreetse-

malt ka selliste rikkumiste tagajr-

jed ja vimalikud sanktsioonid.

Eelnu kohaselt saab vastavat taot -

lust esitada nii elektrooniliselt

(di gitaalselt allkirjastatuna) kui ka

paberkandjal. Mis puutub vastava

menetluse kestusse, siis peaks ot -

sus tehtama 90 peva jooksul taot -

luse esitamisest.

Riigi omandis on hetkel maad, mida oleks iseenesest vimalik majanduslikult efektiivsemalt kasutada. Samas on niteks riigivara vrandamine praegu sna aeganudev ning avaliku enampakkumise kaudu maa vrandamisel puudub vimalikul investoril ka kindlus soovitud maa omandamises.

Ettevtluse arendamine riigile kuuluva maa ritegevuseks andmise kaudu

Eelnu peaks justuma mrusekujul kesoleva aasta 1. juunil.

Eelnu ja selle seletuskirjagasaab lhemalt tutvuda Kauban-duskoja veebilehel aadressil:www.koda.ee/?id=1300.

MART KGUPoliitikakujundamise- ja igusosakonna jurist

Eelnus kohaldatakse ettevtjale nue, mille kohaselt peab eelnus stestatud viisidel vrandatudvi kasutusse antud riigivarajma ettevtja omandisse ja sihiprasesse kasutusse vhe-malt viieks aastaks prast riigi-vara omandiiguse leminekut.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 20108 Seadusandlus

ui siiani visid kassaphise

kibemaksuarvestuse eri -

korra vimalust kasutada vaid f -

silisest isikust ettevtjad, siis lh -

tuvalt Euroopa Nukogu otsusest

on eelnuga sisse viidud vimalus

kasutada kassaphist arvestust

kigil kibemaksukohustuslastel,

kelle kive on kuni 3 miljonit krooni.

Eelnuga on laiendatud ka tehin -

gute ja toimingute loetelu, mille

korral ei ole maksukohustuslasel i-

gust rakendada kassaphist kibe-

maksuarvestust.

Erikorda ei raken data lisaks piiri -

lestele tehingutele ka maksupet-

tuste ja maksukohustuslaste eba -

vrdse kohtlemise vltimise ees -

mrgil kibe, kauba soe tamise vi

teenuse saamise korral, kui kauba

vi teenuse eest tasu mine toimub

lepingu alusel kauba lhetamisele

vi teenuse osuta misele jrgneva

pikema perioodi kui kolme kalendri -

kuu jooksul. Siin on eelnu koosta-

jad eelkige silmas pidanud pika -

ajalisi liisingulepinguid, rendilepin-

guid ja ka jrelmaksuga mki.

Samuti tuleb liikmesriikidevaheliste

piirileste tehingute korral tehingud

kajastada vastavalt ld korrale, kuna

tehingud on seotud hendusesisese

kibe aruandlu sega.

Samas on eelnu koostajad sele-

tuskirjas vlja toonud asjaolu, et

kassaphise arvestuse erikorda

kesoleval hetkel kasutab alla he

protsendi kikidest FIE-dest. Ning

maksu- ja tolliameti andmetel

2009. aastal kuni 200 000 euro

suu ruse kibega maksukohustuslasi

58 423 isikut, mis moodustab kiki -

dest maksukohustuslastest 81%.

Seega hetkel suhteliselt vhe kasu-

tust leidnud arvestuse erikord viks

edaspidi kasutada suurem osa Eesti

maksukohustuslastest.

Lhtuvalt kibemaksudirektiivi muu-

datustest, mis puudutavad maa-

gaasi ning elektri-, soojus- ja ja hu -

tusenergia kibe tekkimise koha

mratlemist, on eelnuga stes-

tatud piirileste tehingute korral

vrgu kaudu edastatava maagaasi

ning vrgu kaudu edastatava soo-

jus-, jahutus- ja elektrienergia kibe

tekkimise kohaks tarbija asukoht.

ldreegli jrgi on kauba kibe toi-

mumise koht kauba lhetamise vi

veo lhtekoht. Seega vrgu kaudu

edastatava maagaasi ja energia

mgi korral Eestist teise liikmes -

riiki on kibe tekkimise koht saaja

asukohas teises liikmesriigis. Eri -

korra kohaselt vrgu kaudu edasta -

tava energia ja maagaasi importi ei

maksustata. Imporditav energia ja

maagaas maksustatakse Eestisi -

sese kibena, kuna kibe tekkimise

koht mratakse saaja jrgi. Direk-

tiiv vrdsustab gaasi impordi maa-

gaasivrgu kaudu ja sellise gaasi

impordi, mis transporditakse tanke -

riga maagaasivrku.

Eeltoodud teemadele lisaks pan-

nakse kibemaksuseadusesse

maksuvaba spordirajatise vi

spordivahendi kasutamise tee -

nuse osutamine sihtasutuste

poolt. Kui kehtiva seaduse ko-

haselt ei maksustata vaid mitte-

tulundushingu poolt fsilisele

isikule spordirajatise vi spordi-

vahendi kasutamise teenuse

osutamist, siis leiti, et kibe-

maksudirektiivis, millel antud

s te phineb, nimetatud mitte-

tulundushingute all on silmas

peetud mittetulunduslikke orga -

nisatsioone ehk lisaks mittetu-

lundushingutele ka sihtasutusi.

Laiendatakse maksukohustusla -

sena registreerimise kohustuse

tingimusi, mille kohaselt regist -

reerimiskohustuse piirmra

hul ka tuleb arvata lisaks kauba

hendusesisesele kibele ka

0%ga maksustatavate teenuste

kive, kui teenus osutatakse

Eestis oleva asukoha vi psiva

tegevuskoha kaudu teise liik -

mesriigi maksukohustuslasele

vi piiratud maksukohustus-

lasele, kellel tekib selle teenuse

saamiselt oma asukohariigis

maksustamise kohustus.

Stestatakse kinnisasja ja metal-

lijtmete kibemaksuga mak-

sustamise erikord, mille kohaselt

maksustatakse kinnisasja ja me -

tallijtmete kive saaja poolt

(prdmaksustamine). Prd-

maksustamist rakendatakse

ksnes juhul, kui tehing toimub

maksukohustuslaste vahel.

Kibemaksudirektiivi kohaselt

transpordivahendi lhiajalisele

rendile andmisel ning restorani-

ja toitlustusteenuse osutamisel

teises liikmesriigis ei kohaldu

maksustamise ldreegel ehk

teenust ei maksustata olenevalt

teenuse saajast. Samas prakti -

kas antud ste suurt muudatust

kaasa ei peaks tooma, kuna ena-

mus liikmesriike rakendavadki

prdmaksustamist ehk ei re -

gist reeri vlisriigi isikut asuko-

haga seotud teenuse osuta mi sel

kibemaksukohustuslasena.

Samuti olulist praktilist muuda-

tust ei peaks kaasa tooma ste

K

Rahandusministeerium koostas kibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnu. Seadusemuutmise tingis seekord ennekike kibemaksudirektiivi muutmine, mis puudutabmaagaasi ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia kibe tekkimise koha mratlemist,ning Euroopa Nukogu mdunud aasta otsus, millega laiendatakse Eestis kassaphisekibemaksuarvestuse erikorra valikuvimalust kikidele kibemaksukohustuslastele,kelle aastakive on kuni 200 000 eurot (s.o 3 miljonit krooni). Kibemaksuseadusemuudatused plaanitakse justada 2011. aasta jaanuarist.

Kibemaksuseaduse muutmine

KOIDU MLDERSONPoliitikakujundamise- ja igusosakonna jurist

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 2010 9Koja gallupid

lennuvljateenuse vi navigat-

siooniteenuse osutamise kohta

husidukile, mis kuulub len -

nuettevtjale, kes teostab pea -

miselt rahvusvahelisi lende ja

kellele rakendatakse 0%-list

maksumra. Kuigi kehtiva s-

nastuse kohaselt maksusta tak -

se 0%-lise mraga peamiselt

rahvusvahelistel lendudel len-

davale husidukile osutatav

lennuvljateenus vi navigat-

siooniteenus, siis praktikas lh-

tutakse siiski lennuettevtjast,

mitte konkreetsest lennukist ja

selle lennumarsruudist.

Tpsustatakse vlisriigi isiku

ki bemaksukohustuslasena

ksitlemist seaduses, mille jrgi

tuleb hendusesisese kibe

aruandel deklareerida ksnes

need teenused, mis teise liik -

mes riigi maksukohustuslasele

osutamisel maksustatakse

phi reegli kohaselt teenuse

saaja poolt. Deklareerimisele ei

kuulu sellised teenused, mis on

nn asukohaga seotud ning tee -

nuse osutamise koht ei ole seo-

tud teenuse saajaga, niteks

kinnisasjaga seotud teenused,

kultuuriteenused ja toitlustus-

teenused.

Kommentaarid ja ettepanekudeelnu kohta on oodatud e-posti-aadressile koidu@koda.ee ningeelnu ja seletuskirjaga saablhemalt tutvuda Koja veebile-hel www.koda.ee/?id=1300.

Kas eraisiku vlgade mberkujundamisele tuleks kaasata vastav (vla)nustaja?

Jah, igal juhul 33%

Jah, kuid kohtu loal viks nustajast loobuda 8%

Nustaja kaasamine peaks jma vlgniku enda ja kohtu otsustada 53%

Ei ole nustajat vaja 6%

Ei oska elda 0%

(Vastajaid 36)

Kas pooldate (tarbija) hpoteeklaenu ennethtaegse tagasimaksmise regulatsiooni muutmist?

Jah, ennethtaegne tagastamine peaks olema vimalik nii osaliselt kui ka tielikult 81%

Jah, ennethtaegne tagastamine peaks olema vimalik fikseeritud ja fikseerimata intressi puhul 14%

Ei poolda 0%

Ei oska elda 5%

(Vastajaid 21)

Kas eraisiku vlgade mberkujundamisel saab lugeda piisavaks ksnes vlgniku enda poolt esitatud andmetele tuginemist?

Jah, vlgniku poolt esitatud andmed on piisavad 0%

Ei, vajalik oleks ka eksperdi hinnang 0%

Ei, vajalikud oleksid ka vlausaldajate poolt esitatud andmed 13%

Ei, vajalikud oleksid nii eksperdi hinnang kui ka vlausaldajate poolsed andmed 74%

Ei oska elda 13%

(Vastajaid 15)

Koja gallupidTname kiki ja palume oma liikmetel ka edaspidi meie ksitlustele Kaubandus kojaveebilehel ak tiivselt vastata. Teie vastuste phjal saame kujundada oma arvamused ja ettepanekud, mille edas tame seadus andjale. Teie arvamusest sltub palju!

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 201010 Kutseharidus

Miks just sellise rituse korralda -mise ette vtsite?Tturul on tna just noortel, kellel

tkogemused puuduvad, keeruline

rakendust leida. Meie mte oligi

tutvustada noortele ka teisi vi-

malusi peale palgat ehk siis

rkida sellest, mida thendab olla

ise tandjaks, nii iseendale kui ka

teistele. Ideeks oli tsta noorte

teadlikkust ettevtjaks olemisest

ning jagada praktilisi npuniteid,

kuidas luua enda ettevte ja kuidas

hakata ise ettevtjaks.

Millist infot noortele jagati?Alustuseks tahtsime anda noortele

laiemat pilti tulevikutrendidest t-

turul. Tiia Randma Eesti Kauban-

dus-Tstuskojast rkis tturu

prog -noo sidest ning selgitas seo-

seid haridus- ja tvalikute vahel.

Konk reetse ettevtte loomisest,

kasva misest ja igapeva-prob-

leemidest rkis Tiit Paapanen

Skypei nitel. Peep Laja rkis oma

internetiri psti panemise nitel

ksi mustest, millele iga alustaja

kige esimesena peaks vastused

leidma. Piret Arusaar ja Janeli Virnas

Tartu rinuandlast tegid noortega

praktiliselt lbi riidee leidmise ja

esit lemise mttekigu. Rahast,

raha rolli lethtsustamisest alus-

tamisel ja toetusvimalustest

rkis Mehis Prn Ettevtluse Aren-

damise Siht asutusest. Pevajuht

Harald Lepisk julgustas noori enda

eeskujul isiklikke eesmrke seadma

ja nende nimel iga pev midagi ra

tegema. Peva lpuks oli noortel

valmis tegevuskava esimeste sam-

mude tegemiseks ettevtluses.

Milline oli noorte huvi? Kas saab kaesile tuua koole, kus noorte huvioli eriti suur? Noorte huvi konverentsi vastu oli

vga suur. Osaleda soovijaid oli olu -

liselt rohkem, kui me vastu oleksime

suutnud vtta. Seega kehtestasime

lempiiriks 170 kohta. Esindatud oli

nii Tartu linn kui maakond, kige

rohkem pilasi oli Tartu gmnaa -

siumitest, niteks Tamme, Mart

Reiniku, Hugo Treffneri ja Kivilinna

gmnaasiumite ning Tartu Kutse-

hariduskeskusest. Aga ka Luunjast,

Nost, Vnnust jne. Esindatud olid

paljud teised ldharidus- ja ka

krgkoolid. Lisaks osales paarkm-

mend noort, kes hetkel ei pi.

Milline oli osalejate tagasiside? Osalejate tagasiside oli vga posi -

tiivne, noortele meeldis. Heameel oli

selle le, et konverents ei kujunenud

liialt ettekannete phiseks ning

noored said peva jooksul teha eri -

nevaid grupitid ja aktiivselt pe -

vast ka osa vtta.

Kuidas korraldajatena arvate, kastnaste noorte seast kasvab tule -vasi ettevtjaid?100% kindel, et kasvab. Ka OECD

soovitus Eestile oli, et tuleb paran-

dada ettevtluskeskkonda, tuleb

soodustada innovatsiooni ma ar -

van, et selle viimase elluviimisel

saavad tegijateks just tnased

noored, kellel on uued ja julged

ideed. Kui me rgime uuest majan-

duskasvust (sh uute turgude leid-

misest, uutest toodetest ja tee -

nustest), siis selles vtmes on

noorte kaasamine lioluline.

Kui pevajuht Harald Lepisk peva

lpus osalejatelt ksis, et kes on

prast konverentsil kuuldut jtku-

valt huvitatud ettevtjaks saami -

sest, tusid pea kigi osalejate

ked.

Homsed ettevtjad

Pevajuht Harald Lepisk homsetele ettevtjateleKaubanduskoja auhindu

jagamas.

Intervjuu Kutseharidus -keskuse Info- ja Karjri -nustamiskeskuse juhatajaMARTIN MEDARIGAIntervjueeris Kaubanduskojaharidusnunik TIIA RANDMA

Tartu KutsehariduskeskuseInfo- ja Karjrinusta -mis keskus ja noorte tportaal Firstjob.ee korraldasid aprilli keskelTartus Dorpati konve -rentsi keskuses noorte tturukonverentsi T andjaks iseendale,kus osalesid Tartu linna jamaakonna noored, eelkigegmnaasiumide ja TartuKutsehari duskeskuselpuklasside pilased.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 2010 11Euroopa uudised

CE-mrgis Euroopa turu vti!

Euroopa Komisjon kuulutas 19. ap -

rillil Hannoveri tstusmessil vlja

teabekampaania CE-mrgis Eu-

roopa turu vti, mille eesmrk on

CE-mrgise phjalikum tut vus ta -

mine nii tootjatele kui ka tarbi-

jatele.

CE-mrgise olemasolu thendab,

et mrgist kandev toode vastab

kikidele asjakohastele Euroopa

Liidu igusaktidele, olles eelki-

ge koosklas kehtivate tervise-,

tooteohutuse- ja keskkonnakait-

senuetega. Eriti oluline on CE-

mrgise olemasolu sellistel too -

detel nagu mnguasjad, elektri -

seadmed, masinad, isikukaitse -

vahendid ja liftid, mida ei vi ilma

CE-mrgise olemasoluta Euroopa

Liidus turustada (kokku 24 erine -

vat tootekategooriat).

Euroopa Komisjoni asepresident

Antonio Tajani selgitas kokkuvt-

valt: CE-mrgis on turule viida-

vate toodete oluline element ning

tagab vastavuse standarditele.

Me peame CE-mrgise nhtava-

maks muutma ja inimeste usal-

dust selle vastu suurendama.

Soovime oma kampaaniaga levi-

tada teadmisi mrgise thenduse

ja otstarbe kohta.

Uued konkurentsi-eeskirjad soodus-tavad kaupade ja teenuste turus-tamist Euroopas

Euroopa Komisjon vttis 20. ap -

rillil vastu mruse erandjuhtude

kohta, mil tootjad ja turustajad

tohivad slmida kokkuleppeid

toodete ja teenuste mmiseks.

Mruses ja sellele lisatud suu-

nistes pratakse erilist thele -

panu interneti vahendusel toi -

muvatele mgitehingutele, mille

osakaal on viimastel aastatel pi-

devalt kasvanud. Komisjon soovib

seda suundumust toetada, kuna

see suurendab tarbijate valikuvi-

malusi ja langetab hindu.

Euroopa Komisjoni asepresidendi

ja konkurentsivoliniku Joaqun

Almunia snul peaksid turustaja-

tel olema vabad ked klientide

nudluse rahuldamiseks, olgu

tegu tava- vi internetikauban-

dusega. Tna vastu vetud ees -

kirjad lubavad ELi tarbijal asu -

kohast sltumata osta kaupu ja

teenuseid parima vimaliku hin-

naga. Turujuta ettevtetele j-

tavad eeskirjad turustusvrgu

kor raldamiseks praktiliselt tie -

liku vabaduse, lisas Almunia.

Uute eeskirjadega kehtestatakse

kokkuleppeid slmida soovivatele

tootjatele, turustajatele ja jae -

kaubandusettevtjatele 30-prot-

sendiline turuosa lempiir. See

muutus on kasulik nii tootmisega

kui ka jaekaubandusega tegele-

vatele vikestele ja keskmise suu-

rusega ettevtetele, keda viks

vastasel korral hvardada turus-

tamisest vljatrjumine.

Toivo Klaar: Kui tuhapilved hajuvad, selgub,et vajame rohkemEuroopat

Tuhakriis nitas, kuidas tegeli -

kult oli Euroopa lennuliikluses

vaja leeuroopalist lhenemist ja

senine asjade korraldus rahvus -

rii kide pdevuses oli kindlasti

esialg se segaduse ks phjusi,

kirju tab euroblogis Euroopa Ko -

misjoni Eesti esinduse juht Toivo

Klaar.

Asi hakkas liikuma koordineeri-

tuma lhenemise suunas alles

siis, kui Euroopa Komisjon juhti -

mise enda ktte vttis ja riikide

ametkonnad kokku ti, et hes -

koos otsustada edasiste kikude

le. Sellest sndis ka diferent -

seeritud lhenemine, mis on

vimaldanud lennunduse olukorra

laias laastus jlle normaliseerida,

eristades ohtlikke, vhem oht-

likke ja tuhavabasid tsoone, kir-

jutab Klaar.

Euroopa Parlamendi Infobroo Eestis kutsub kiki osavtma Euroopapeva ritustest 8. mail Tallinnas!

Kell 12.00 stardib Kadrioru-Tondi

liinil Euroopa Tramm, et viia Sind

kohtuma meie eurosaadikutega.

Lastele toimuvad trammis mn-

gud ja viktoriinid, kus parimaid

ootavad toredad auhinnad. Tramm

on liikvel kella 12-15ni, peatudes

pikemalt kell 13 ja kell 15 Kadri-

orus, kus rgivad oma tst ning

vastavad ksimustele Eestist

valitud Euroopa Parlamendi liik -

med Tunne Kelam, Kristiina Oju-

land, Siiri Oviir, Ivari Padar, Vilja

Savisaar ja Indrek Tarand. Kadri-

orus on ka Euroopa Parlamendi

Infobroo Eestis infotelk, kust

saad ksida huvitavaid materjale

Euroopa Parlamendi ja Euroopa

Liidu kohta. Kohtumiseni Euro-

trammis!

Hommikukohv suursaadikuga

Eesti suursaadikRootsis Alar Streimann11. mail Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tstuskoda koos -

ts Vlisministeeriumiga alustab uue

lhiseminaride sarjaga Hommikukohv

suursaadikuga. Avaritusel on ette vt -

jatel vimalus kohtuda Alar Streiman-

niga, kes on Eesti suursaadik Rootsis.

Lisaks osaleb ritusel Krister Kalda,

EASi esindaja Rootsis. Seminar toimub

11. mail kell 9.0010.30 Kaubanduskojas

(Toom-Kooli 17, Tallinn).

Ksitletavad teemad:Rootsi majanduse vljavaated

Eesti ja Rootsi majanduskoost

seis ja vimalused

Saatkonna roll ja vimalused Eesti

ettevtjate abistamisel Rootsis

EASi esinduse roll ja vimalused

Eesti ettevtjate abistamisel Rootsis

Osalemistasu on 150 krooni. Hinnale

lisandub kibemaks.

Lisainfo ja registreerimine: EVA MARAN Tel: 604 0083 E-post: eva@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 201012 Tiendkoolitus

ETP programmi pole Eestis

kuigi aktiivselt reklaami-

tud ning et METP-5 jb ka viima -

seks, on kik rongid tegelikult juba

linud. Usun, et kuue eestlase osa -

lemine on tulevikku silmas pidades

siiski pris hea tulemus. Jb vaid

loota, et asemele pakutakse midagi

uut ja pnevat, miks mitte mnes

teises riigis, niteks Vietnamis, mis

samuti pead tstab.

Kmme kuud elu Hiinas thendas

seitse kuud intensiivset hiina keele

ppimist Uni versity of International

Business and Economics (UIBE) juu -

res. Kuus tundi keelepet pevas, li -

saks kaheksa tundi ndalas ppi mist

koos tuutoriga, peale selle iseseisev

t ja ettevalmistus testi deks (ilma

kontrollita Hiinas ei saa), peaasjalikult

35 kraadises suvekuu muses oli kok -

kuvttes pnev katsumus, mis viis

meid tagasi tuttavasse lipilasru -

tiini. Eelsoojenduseks anti siiski ph-

jalik ja tnu vrne kahendalane

koolitus kultuuridevahelisest erine-

vusest. Alustati maastikumngude ja

Euroopa- Hiina segavistkondadega

Pekingi lhedalt metsast ning jtkati

auditoorse koolitusega Shanghais

China Europe International Business

Schoolis (CEIBS) vrvika professor de

Bettignies ke all. Sai selgeks, et

nagu pole olemas keskmist euroop -

last, pole ka keskmist hiinlast kik

on liikvel oma pagasi ja kodukandi

taustaga. hise asja ajamiseks on

siiski vaja teadmisi, tahet ja oskust

teineteist mista ja aktsepteerida. Nii

CEIBS kui UIBE on mlemad Hiinas

vga tugevad ja tuntud likoolid.

Sgis ti keeleppe tundidele tien-

dust loengutega Hiina majandusest,

M

Managers Exchange and Training Programme (METP), mis avati juulis 2006, oli esialgse kava jrgi 4-aastane Hiina ja EL vaheline koostprojekt. Sel aastal pikenes programm aasta vrra. Minul oli rm osaleda METP-4 grupis. 10-kuulise koolituse Hiinas lpe tasin selle aasta 31. mrtsil. Anne Hermlin turismisektorist lpetas eelmise, METP-3 grupi. Viimases, niielda lisa-aasta METP-5 grupis asub ppima lausa neli eestlast. Kikide vastuvttude peale kokku lbib programmi umbes 200 eurooplast ja 250 hiinlast.

Ettevtjate tiendkoolitus Hiinas

SIGRID LAINEVEEEBSi vlisvastuvtu juht

Hiina ks edukam elektri pirni-tootja Firefly Lighting.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 2010 13Innovatsiooniveerg

meediast, igusloomest, EL ja Hiina

suhetest, ettevtluse keerukusest

Hiinas ja muust. Samuti toimusid

ettevtete klastused ja ppereis

lbi viie vga eripalgelise provintsi.

Ette nidati Mercedes-Benz ja Air-

bus, ka Hiina ks edukam elektri -

pirnitootja Firefly Lighting ning

piimaskandaalist tuttav Mengniu

Diary ning mitmed teised Euroopa

ja Hiina ettevtted.

Mida ma sain ettevtjate tiendus koolituselt Hiinas?

Eelkige tunnetust muutuvast

maailmapildist, et ei Euroopa ega

Ameerika ole (varsti) enam maa -

ilma tuiksooned. Kinnitust, et hiina

keel on pitav ja tohutult pneva

loogikaga ning phjenduse, miks

hiinlastel inglise keele loogikat nii

raske tabada on. Veendumuse, et

hiina keele pinguid tuleb kindlasti

jtkata ja olgugi Eesti vike ja meie

esindatus Hiinas ja Aasias pea

olematu, tuleb Aasia valdkonnas

ktt pulsil hoida ja ennast (Eestit)

pidevalt tiendada.

Rm on tnada oma tandjat

EBSi toetuse ja nusoleku eest

lubada mul 10 kuud eemal olla.

Vastupidiselt minule olid mitmed

Euroopa kolleegid sunnitud Hiinas -

se koolitusele tulles tsuhte

lpetama. EBSi Hiina kompetents

sai uue kogemuse vrra rikkamaks.

Hiina teadmist ja kontakte on EBSil

heameel teistelegi jagada ja sestap

jtkab EBS EMBA Hiina vlismoo -

duli traditsioone. Hongkongi nda -

la asemel sidab seekordne grupp

Shanghaisse, et osa saada EXPOst.

Toimub neljapevane koolitus ette -

vtluse eripradest Hiinas ja Hii na-

ga kaks peva on ppet Eesti

paviljoni kinnises alas, kaks peva

vljasiduna Wuxis koos ettevte -

te klastustega. Uuendusena on

vlismoodulis osalemine avatud

lisaks EMBA grupile ka teistele

huvilistele.

2009. aasta oli Eestis kuulutatud innovatsiooni-aastaks innovatsiooni-aasta meeskonnal on heameel tdeda, et innovat-sioon tusis inimeste teadvusesse ja judis kapraktikasse. Riik toetas innovatsiooni kige krgemal tasemel oli jupresident Toomas HendrikIlves innovatsiooniaasta patroon. EAS algatas innovatsiooniosakute vlja -andmise ning investeerisligi miljard krooni teadus-arenduskeskustesse.

estile on edu taganud eel -

kige firmade investeeri -

mis valmiduse kasv ning innovat -

siooni praktikasse viimise tus.

2009. aasta oli Eestis kuulutatud

innovatsiooniaastaks innovat-

sioo niaasta meeskonnal on hea

meel tdeda, et innovatsioon tusis

inimeste teadvusesse ja judis ka

praktikasse. Riik toetas innovat -

siooni kige krgemal tasemel oli

ju president Toomas Hendrik Ilves

innovatsiooniaasta patroon. EAS

algatas innovatsiooniosakute vl-

jaandmise ning investeeris ligi mil-

jard krooni teadus-arendus kes kus -

tesse.

Innovatsiooni edetabeli (Innovation

scoreboard) koostamisel on olulisel

kohal riikide aktiivsus innovatsiooni

toetamisel, firmade val midus in-

vesteerida innovatsiooni, ettevtete

valmidus teha innovatsiooni osas

koostd ja haritud ini meste ole-

masolu. Samuti on oluline, kui palju

on neid firmasid, kes on aasta jook-

sul uuenduslike toodetega turule

tulnud vi midagi innovaatilist fir-

masiseselt tutvustanud.

Innovatsioon ei snni le ja kind-

lasti ei sndinud ka paljud uuen-

dused just innovatsiooniaas ta

jook sul, vaid olid oma alguse saa -

nud palju varem. Kindlalt saa me

aga vita, et aasta jooksul rgiti

innovatsiooni olemusest ja oluli -

susest palju eks sellelgi on Eesti

edukamate hulka arvamisel oma

roll.

Edetabeli koostajad uurisid ka ma-

janduskriis mju innovatsioonile.

2009. aasta aprillis lbi viidud uurin -

gu kohaselt vhendas 23% ettevt-

teid oma innovatsiooni kulutusi just

seoses majandus kriisiga. 29% ette -

vtetest arvas, et nende 2009. aasta

kulutused innovatsioonile jvad

lausa alla poole 2008. aasta taset.

Vrdlu seks vib tuua, et aastatel

2006-2009 vhendas oma innovat-

sioonikulutusi vaid 9% ette vte test.

Uuringust selgus ka, et innova -

tiivsed ettevtted krbivad oma in-

novatsioonikulutusi vhem. See oli

uurijatele rmustav leid, sest selle

phjal vib arvata, et uuritud riikide

kige innovaatilisemaid ettevtteid

mjutab majanduskriis vhem.

Euroopa Innovatsiooni edetabelit

on koostatud alates 2001. aastast

ning vaatluse all on 27 Euroopa

Liidu liikmesriigi innovatsioonini-

tajad.

Euroopa innovatsiooniliider on

Root si, kellele jrgnevad Soome

ja Saksamaa, Suurbritannia ning

Taani. Innovatsioonijrgijate grup pi

kuuluvad peale Eesti veel Belgia,

Kpros, Prantsusmaa, Iirimaa, Luk-

semburg, Holland ning Sloveenia.

E

Euroopa Innovatsiooni edetabeli lppraporti jrgi on Eesti 2009. aastal innovaatilisuse poolest tusnud 12. kohale, innovatsioonijrgijate gruppi. Aasta varem oli Eesti positsioon nrgem siis kuulus ta tagasihoidlike innovaatorite hulka ja see oli Euroopa keskmisest nrgem tulemus.

Eesti tusis innovatsioonijrgijate gruppi

TIIU ALLIKMEInnovatsiooniaasta meediasuhete juht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 201014 Tagasivaade

arvas toimunud rohkem

kui saja osalejaga kodani -

kefoorumil tdeti ksmeelselt, et

suuri llatusi ELi ja Venemaa vahe-

listes suhetes ei ole viimasel ajal

ette tulnud. Samas on valmisolek

positiivseteks muutusteks mlemal

pool olemas.

Foorumil ettekande teinud majan-

dus- ja kommunikatsiooniminister

Juhan Parts leidis, et majandus-

suhete arengu vtmeksimuseks

on see, kas Venemaa hineb lhi-

aastatel Maailma Kaubandus-

organi satsiooniga (WTO) vi mitte.

Venemaa liitumine WTOga mju-

taks otseselt ka Eesti majandust,

kuna tooks kaasa selge ja htse

reeglistiku rakendamise, tagaks

investeeringute kaitstuse ning

vlistaks diskrimineeriva suhtumise

majandussuhetes osalejatesse.

Kodanikefoorumi korraldasid Eu-

roopa Parlamendi Infobroo Eestis,

Eesti Kaubandus-Tstuskoja Jhvi

esindus, Tartu likooli Narva

Kolled, Kultuuriministeerium ja

Europe Direct Jhvi Teabekeskus.

N

Euroopa Liidu jaVenemaa vahelistesuhete arengu vtmeksimus onVenemaa liitumineWTO-ga

Philesanded on: koolituste, seminaride, kontaktkohtumiste ja

vlisvisiitide korraldamine ning mk; projektitaotluste ja aruandluse koostamine.

Sobivalt kandidaatidelt eeldame: krgharidust ja eelnevat tkogemust projektide

juhtimisel rahvusvahelisel tasemel; eesti, vene ja inglise keele oskust knes ja kirjas.

Kasuks tuleb ka teiste vrkeelte oskus soovitavalt saksa, soome vi prantsuse keel;

head suhtlemis- ja mgioskust, klientidele ja teenindusele orienteeritust;

iseseisvust, initsiatiivikust ja organiseerimisvimet; kohusetundlikkust ja pingetaluvust; arvuti kasutamise oskust (MS Office, internet jms)

lppkasutaja tasemel.

Omalt poolt pakume: huvitavat ja arendavat td mainekas organisatsioonis; tvajadusele vastavaid koolitusvimalusi; meeldivat tkeskkonda toredate kolleegidega; konkurentsivimelist ttasu.

Avalduse ja CV palume saata hiljemalt 9. maiks kesolevalaastal Kaubandus-Tstuskoja teenuste osakonda aadressilToom-Kooli 17, Tallinn 10130 vi e-posti teel peter@koda.ee.

Lisainfo: PETER GORNISCHEFF

Kaubanduskoja teenuste direktorTel: 604 0076 E-post: peter@koda.ee

Eesti Kaubandus-Tstuskoda otsib oma meeskonda

PROJEKTIJUHTI

MARGUS ILMJRVJhvi esinduse juhataja

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 2010 15Teated

Kesolevaga on Eesti Kaubandus-Tstuskojal heameel kutsuda huvilisi osalema 25.-26. mail

2010 Jnkpingis, Rootsis kahel samaaegselt toimuval rahvusvahelisel messil: World Bio-

energy ja Elmia Recycling ning nendega paralleelselt korraldatavatel kontaktkohtumistel.

Miks osaleda?Lisaks kahe erialamessi klastamisele ja nende eksponentidega tutvumisele annab ritus

suureprase vimaluse hes kohas vikese aja- ja rahakuluga kohtuda vtmeotsustajatega

uute kontaktide loomiseks (vimalus eelnevalt kodulehel vlja valitud ettevtete esindajatega

personaalselt kohtuda). Lisaks on see tasuta turunduskanal oma ettevtte/organisatsiooni

tutvustamiseks ja arendamiseks.

Kuidas kontaktkohtumiste rituse ssteem ttab?Sarnaselt messe tutvustavate kodulehtedega on loodud kontaktkohtumise rituse tarbeks

eraldi veebileheklg, kuhu kik huvilised saavad les riputada oma ettevtte/organisatsiooni

tegevusalasid ja huve tutvustavad/selgitavad koost- vi tehnoloogiaprofiilid. Potent -

siaalsete partnerite profiilidega on vimalik kigil ise tutvuda, ise saab vlja valida oma

ettevttele huvipakkuvad ja registreerida kohtumisele. Igale osalejale saadetakse tema

kohtumiste ajakava juba enne ritust koju ktte, et juaks tutvuda ettevtete/organi -

satsioonidega, kes on avaldanud soovi kohtuda, ja et saaks ennast kohtumisteks ette

valmistada.

MaksumusKui teie ettevte/organisatsioon on juba registreerunud World Bioenergy vi Elmia

Recycling messi eksponendiks, siis on kontaktkohtumistel osalemine tasuta. Ainult kon-

taktkohtumistel osalemise tasu on 100 eurot, mis sisaldab ka mlema messi pileteid ja

osalejate hist lunaski. Lisaks jvad osaleja kanda ka lhetuskulud (transport

Jnkpingisse, majutus, pevarahad jmt).

Kuidas osaleda?Registreerida oma ettevte rituse kodulehe.

Peale registreerimise lppu tutvuda teiste registreerunud osalejatega.

Valida vlja firmad/organisatsioonid, kellega oleks huvi kohtuda ja anda

oma kohtumisesoovist teada hiljemalt 12. maiks.

Individuaalsed kohtumiste ajakavad saadetakse osalejatele 19. mai paiku.

Kasutage suureprast vimalust tutvustada oma ettevtet, tooteid ja tegemisi ning luua

uusi rahvusvahelisi kontakte Jnkpingis.

Kutsume bioenergia-, jtmekitlus- ja taaskasutus -sektori ettevtteid otsima uusi kontakte europrojekti 2nd Generation BioMatch raames. 2nd Generation BioMatch onEuroopa Liidu poolt rahastatud algatus bioenergia sektoriettevtete konkurentsivime suurendamiseks. Projektitoetavad mitmed suured ja dnaamilised bioenergia turultegutsevad organisatsioonid.

Projekti kuuluvad neli suurt kontaktkohtumiste ritust,mis toimuvad paralleelselt jrgmiste erialamessidega:

World Bioenergy ja Elmia Recycling25.26. mail 2010 Jnkpingis, RootsisTeemad: bioenergia, jtmekitlus, energiakasutus, taaskasutusAgromatch 2010 pllumajandusmess AgroMek1.2. detsembril 2010 Herningis, TaanisTeema: bioenergia pllumajandussaadustest ja loomajtmetestGeneral 2011 Energy and Environment International Trade Fair11.13. mail 2011 HispaaniasTeemad: taastuvenergia ja energiathususEcobusiness Cooperation Event messil Ecomondo 20112011. aasta novembris ItaaliasTeemad: bioenergia, jtmekitlus, energiakasutus, taaskasutus

Lisandvrtusena toimuvad nimetatud messide raameseraldi korraldatud kontaktkohtumised 9 riigi ettevtjatevahel, mille Eesti-poolseks korraldajaks on Eesti Kauban-dus-Tstuskoda. Lisaks Eestile osalevad kontaktkohtu-mistel ettevtjad Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast, Ltist,Rootsist, Soomest, Suurbritanniast ja Taanist. Kohtumisteraames on huvilistel vimalik kohtuda ligi 600 ettevtte,organisatsiooni, uurimisinst i tuudiga jmt, millede tege-vusaladeks on valdkonnad biomassist bioenergiani.

Lisainfo: KRISTY TTTARTel: 604 0093 E-post: kristy@koda.ee

Kontaktkohtumised bioenergia-, jtmekitlus- ja taaskasutussektori ettevteteleWorld Bioenergy ja Elmia Recycling25.26. mail Jnkpingis, RootsisRegistreerumisthtaeg on 7. mai!

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 201016 Teated

7. mail JhvisKaasaegsed tvormid: virtuaal- ja kaugtJhvi Vallavalitsuses kell 13.0014.30 (Keskvljak 4, Jhvi)Koolitaja Gerda Mihhailova, T Prnu Kolledi ppejud

4. juunil RakveresRahanduse roll ja vajadus ettevtluses uuemad lhenemisedLne-Virumaa Keskraamatukogus (Lai 7, Rakvere)Koolitaja Margus Komgi, T Prnu Kolledi ppejud

Tartu likooli Narva Kolled ja Eesti Kaubandus-Tstuskoja Jhvi esindus kutsuvad Teid osalema tasuta ettevtlusteemalises koolitus-sarjas Jhvi ja Rakverre.

Koolitussarjas tulevad ksitlemisele jrgmised teemad:Mis on ja kuidas toimub projektiphine juhtimine?Milline on virtuaalt ja kaugt olemus?Virtuaalt kasud organisatsioonile ja ttajale.Virtuaaltga seonduvad probleemid.Millised on ettevtluses rahanduse uued lhenemised ja vajadused?

Koolitused on tasuta. rituse parimaks nnestumiseks palume osale-jatel regist reerida hiljemalt kaks peva enne toimuvat koolitust.

Ootame Sind meie koolitussarjale!

Valgevene kontserni Bellegpromettevtete seminar ja kontaktpev11. mail St Olav Hotel Tallinnas

11. mail kell 9.3015.00 on St Olav Hotel Tallinnas (Lai 5, Tallinn) vi ma likkohtuda Valgevene tekstiili-, rivatstuse ja galanteriitoodete ettevte -tega. Delegatsiooni kuuluvad jrgmised ettevtted:

OAO Galanteja (toodab nahk- ja kunstnahatooteid: kotid, kohvrid,spordikotid, rihmad, vutlarid);OAO Pinski kunstnahatehas [toodab polvinlkloriidi phjal kunst-materjale (lauavakstut, vinlnahka ehituse tarbeks, kitematerjali,ventilatsioonitorusid, nahkgalanterii tooteid jne), mida kasutatakseka tarbekaupade tootmises. Neil on oma kaupluste kett];ZAO Oranskaja PTF Svitanak (toodavad laste lerivaid tootemrgi Artus nime all);OAO Alesja (toodab meeste ja naiste trikotaarivaid);Romgil (toodab trikotaarivaid tiskasvanutele ja lastele);OAO Lona (toodab laste ja tiskasvanute lerivaid);RUP Baranovitkoje puuvillatootmiskoondis(Valgevene suurim teks tiiliettevte, mis toodab lina ja/vi kunstmaterjaliga segatud puuvillakangaid);OAO Mogoteks (toodab 120 erinevat tpi kangaid ja 600 erinevattpi rivaid);OAO BELFA (toodab kunstnahast kangaid ja tooteid);OAO Nadeks (toodab meeste, laste ja naiste pluuse).

Kohtumised Eesti ettevtetele on tasuta. Palume eelnevalt registreeruda.

Virumaa ettevtjate ridelegatsiooni visiit Rootsi 24.26. mail

Kaubanduskoja Jhvi esindus korraldab 24.26. mail Virumaa et-

te vtjate ridelegatsiooni visiidi Rootsi Vsternorrlandi ja Jmt-

landi maakonda. Osalema on oodatud jrgmiste sektorite ette -

vtted: energiasstlikud tehnoloogiad, jtmekitlus, ehitus ja

projekteerimine, puiduttlemine.

Osalemise hind Kaubanduskoja liikmetele on 5500 krooni, mitte -

liikmetele 6500 krooni (hindadele lisandub kibemaks). Hinnas

sisaldub lend Tallinn-Stockholm-Tallinn, transport, majutus ja toit -

lustus Rootsis, riseminar Rootsis, kohtumised Rootsi ette -

vtetega.

Lisainfo ja registreerimine: VIIVE RAIDTel: 604 0092 E-post: viive@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: MARGUS ILMJRVTel: 337 4950 E-post: margus@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: KERDA SPITZ Tel: 356 0608 E-post: kerda.spitz@ut.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 2010 17Teated

Seminar Sihtturg-Valgevene13. mail Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Seminari korraldajad on Eesti Kaubandus-Tstuskoda, Ettevtluse Arendamise Sihtasutus, Valgevene konsulaarosakond Tallinnas ning Valgevene-Balti koost -keskus. Seminari tkeel on vene keel. Seminari moderaator on Vlisministeeriumiridiplomaatia ja analsi broo laualem Margus Solnson.

Seminari pevakava9.30 Tervitussnad -

Peter Gornischeff (Kaubanduskoja teenuste direktor)

Stanislav Ventsel (Valgevene Vabariigi konsul Eestis)

Harry Lahtein (Eesti Asjur Valgevene Vabariigis)

9.55 Valgene kaubandus-ja investeerimispoliitikast Valeri Sadoho (Valgevene Vlisministeeriumi

vlismajanduse osakonna direktor)

10.20 Valgevene ktuse-gaasitstusest ning investeerimisvimalustest sinna Vitold Vorono (Riikliku tootmiskoondise BelTopGas asedirektor)

10.45 Eesti Vabariigi Vlisministeeriumi rollist ettevtjate abistamisel Margus Solnson (Eesti Vabariigi Vlisministeerium)

11.00 Valgevene Kaubanduskoja tegevusest ning koostvimalustest nendega Gennadi Temerko (Valgevene Kaubanduskoja

vliskaubanduse osakonna juhataja)

11.15 Kohvipaus11.45 Valgevene Ettevtjate Liidu tegevusest ning koostvimalustest

Sergei Streltik (Valgevene Ettevtjate Liidu aseesimees)

12.00 Vlisinvesteeringute garantii- ning kaitsemehhanismid Valgevenes Denis Aleinikov (vanem partner juriidilisest grupist Argument)

12.20 Maksusoodustused vlisinvestoritele Mait Riikjrv (Deloitte maksuosakonna juhataja)

12.40 Riigihangetest Valgevenes Anatoli Ilkevit (Valgevene-Balti rikoost keskuse juhatuse esimees)

12.55 Kapitali liikumine, vrtpaberiturg Valgevenes Aleksander Jatskevit (Valgevene Konsultatsioonifirma

GRB Research and Trading)

13.15 ri alustamine Valgevenes. Valuutaturu reguleerimine, maksustamine Aleksander Jatskevit (Revera Consulting Group juhtivpartner)

13.50 Ksimused, vastused, seminari lpetamine14.00 Luna

Seminari osavtutasu on 300 krooni (hinnale lisandub kibemaks). Palume eel-nevalt registreeruda.

Sgisel rivisiidile Leedu Vabariiki!20.24. septembrini kesoleval aastal on Eesti

Kaubandus-Tstuskojal koosts Eesti Saatkon-

naga Vilniuses ning Vilniuse ja Klaipeda kauban-

duskodadega plaanis korraldada rivisiit Leedu

Vabariiki. Ettevtetel, asutustel ja organisat-

sioonidel, kellel on huvi Leedu turu vastu ning kes

soovivad slmida kontakte sealsete potentsiaalsete

koostpartneritega, palutakse juba varakult meile

oma soovidest teada anda, et saaksime programmi

koostamisel Teie huvide ja soovidega arvestada.

Ootame Teie ettepanekuid!

7. mail kell 10.00-12.00 tasuta infopev

Looming ja innovatsioon lbi digitaalse disaini Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Analoogide aeg hakkab mber saama Usesoft kutsubtutvuma tasuta vimalustega arendada oma loomin-gulisust ja digitaalse disaini oskusi. EuCAD projektiraames on loodud mitmeid CAD-tarkvara veebijuhendeid(Inventor, SolidWorks, 3DS Max), praktilisi npuniteid disaineritele koost tegemiseks, nidislugusid, fooru -meid ja teste oma oskuste hindamiseks.

10.00 EuCAD project presentation dr Catalin Amza,Bukaresti Poltehniline likool, Rumeenia

10.20 EuCAD learning management system (LMS) prof Jonathan C. Borg, MECB Ltd, Malta

11.00 ppematerjalide tutvustus, Autodesk Inventor e-ppematerjal Kristel Uibo, Usesoft AS

11.30 Lpetamine, ksimused-vastused

Lisainfo ja registreerimine: KAIRE ROHTLATel: 630 5105 E-post: kaire@usesoft.ee

Loe EuCAD projektist lhemalt: www.camis.pub.ro/eucad www.usesoft.ee

Lisainfo ja registreerimine: VIIVE RAIDTel: 604 0092 E-post: viive@koda.ee

Lisainfo: KRISTY TTTARTel: 604 0093 E-post: kristy@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 201018 Teated

Seminar

Riigihankel osaleja ABC31. mail Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tstuskoda korraldab koosts Advokaadi brooga Lextal

esmaspeval, 31. mail kell 10.00-15.00 Kaubandus-kojas (Toom-Kooli 17,

Tallinn) seminari riigihangetel osalejatele.

Tnases majandussituatsioonis on avaliku sektori osathtsus kindla

makse distsipliiniga ostjana oluliselt tusnud. Selleks, et riigi hangete

menetluses edukalt orienteeruda ning vltida hanke menetluses tehtud

vigade tttu hankelepingust ilmajmist, kutsume teid osalema seminaril

Riigihankel osaleja ABC.

Koolitus on suunatud eelkige ettevtte juhtidele ja ttajatele, kes oma

igapevats suuremal vi vhemal mral puutuvad kokku riigihangetega.

Seminari eesmrk on anda baasteadmised riigihangetel osalemiseks ning

jagada praktilisi nuandeid kige sagedamini esinevate vigade vltimiseks.

Lektorid on Advokaadibroo LEXTAL advokaadid Diana Annus ja Piia Kulm,kes on spetsialiseerunud riigihangete igusele ning kes on esindanud

edukalt nii pakkujaid kui ka hankijaid riigihangetega seotud vaidlustes ja

hankemenetluste lbiviimisel.

Seminaril ksitletavad teemad:Riigihanke menetlusreeglite jrgimise alused ja kord.

Riigihanke korraldamine lihtsustatud korras.

Riigihanke korraldamise ldphimtted ja nende rakendusala.

Pakkuja ja taotleja igused hankemenetluses.

Hankemenetluse liigid. Lhitutvustus.

Avatud hankemenetluse etapid.

Piiratud hankemenetluse etapid. Erisused.

Selgituste ksimine ja teabevahetuse reeglid.

Hankelepingu slmimine ja muutmine.

Hankemenetluses osalejate iguskaitsevahendid.

Hankemenetluses osalejate levinumad vead

hankemenetluses. Soovitused.

he ettevtja kogemus riigihankel osalemisest.

levaade peamistest kavandatavatest riigihangete seaduse muuda-

tustest menetluses oleva seaduseelnu phjal.

Osavtutasu Koja liikmetele 500 krooni, mitteliikmetele 1000 krooni, lisan-

dub kibemaks. Hinnas sisalduvad koolitusmaterjalid ning lunapaus.

Seminar

Kokkulepete vormistamine tsuhetes11. mail Tallinnas Clarion Hotell Euroopa Konverentsikeskuses (Paadi 5) kell 10.00-16.00

20. mail Tartus Atlantise Konverentsikeskuses (Narva mnt 2) kell 10.0016.00

Lektor on Heli Raidve, Heli Raidve Tigusabi AS jurist ja juhataja.Seminaril antakse praktilisi soovitusi, millistes ksimustes ja kuidas

vib ttajaga kokku leppida.

Ksitletavad teemad

Tlepinguseadus:TLS kas kogumik kskudest vi keeldudest vi ...?

kokkulepete slmimise vimalused

millised kokkulepped on thised ja miks?

kokkuleppe vorm ja sisu

kas ja kuidas vorm mjutab kokkuleppe kehtivust?

tleping kui kokkulepe

mida saab tlepingus muuta hepoolselt, mida kokkuleppel?

Taeg: taja reeglid; kokkulepped taja osas; taja summee -rimine; valveaeg; taja muutmine; tagajrjed, kui taja kokku -

lepe puudub.

Ttasu:ttasu miinimumnuded

milliseid tasustamise ssteeme saab kokku leppida?

nn lisatasud hepoolsed vi kokkuleppelised

millal nn kinnipidamised hepoolselt, millal kokkuleppel?

millal saab ttasu muuta hepoolselt?

tagajrjed, kui ttasu kokkulepe puudub

Puhkus: kokkulepped puhkuse osas; puhkuse osadeks jagamine;puhkusetasu maksmine; puhkuse viimine muule ajale; puhkuse

aegumine; tagajrjed, kui puhkuse andmise kokkulepe puudub.

Muud kokkulepped: konkurentsikeeld; koolituskokkulepe; katseajalhendamine; leppetrahvid; tlepingu lpetamine kokkuleppel.

Kompromissileping: millal ja kuidas tsuhtes kasutada?

Osalustasu on Kaubanduskoja liikmetele 800 krooni ja mitteliikme-

tele 1600 krooni (hindadele lisandub kibemaks). Hinnas sisalduvad

materjalid ning luna ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSONTel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: MARJU MNNIK Tel: 604 0078HAILI KAPSI Tel: 604 0079E-post: trade@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 2010 19Teated

Kutsume osa vtma rireisist

Vladimiri oblastisse 16.18. juunil

Eesti Kaubandus-Tstuskoda koosts Vladi -

miri oblasti administratsiooniga ja Eesti Suur-

saatkonnaga Moskvas korraldab 16.18. juunini

rireisi Vladimiri oblastisse. Oodatud on kikide

valdkondade rimehed, kes soovivad slmida

suhteid dnaamilise ja avatud suhtumisega

Vladimiri oblasti ettevtjatega. Kavas on tutvu-

mine oblasti majanduspotentsiaali ja ettevt -

luskeskkonnaga, rikohtumised ja spetsialistide

konsultatsioonid ning ettevtete klastus.

Vladimiri linn ja seda mbritsev oblast on iidse

vene kultuuri prl, millega on samuti vimalik

tutvuda. Delegatsiooniga hineb Eesti suur-

saadik Moskvas Simmu Tiik.

Reisipakett sisaldab: rongipileteid Tallinnast

Moskvasse ja tagasi, transporti Moskvast

Vladimirisse ja tagasi ning kohapeal, majutust,

hommiku- ja lunaske.

2010. aastal korraldab EAS

NELI INNOVATSIOONI PPEREISIEsimene reis toimub 31. maist 4. juunini Rootsi

Teema: rimudeli innovatsioon

31. maist kuni 4. juunini korraldab EASi innovatsiooni divisjon ppereisi Rootsi, kus uus aasta

on tstusele alanud positiivselt. Tstustellimusi lisandus jaanuaris 3,7% eelmise kuuga

vrreldes, sealjuures siseturu tellimusi 4,1% ja vlisturgudelt tulevaid tellimusi 3,5%.

ppereisi kigus klastame erinevatest sektoritest innovaatilisi ja leidlikke ettevtteid, kes

suutsid majanduskriisis mber kujundada oma rimudeli. Teiste hulgas klastame Husqvar-

nat ja Ericssoni ning vaatame, mis saab Saabist.

Klastatavates ettevtetes nhtut-kuuldut aitab teoreetiliste teadmistega kinnistada ja

osalevate Eesti ettevtjate oludega seostada Juhan Bernadt, kes nitab, kuidas lihtne ammu -

juurdunud mttemallidest lahti laskmine ja erinevate rimudelite stsenaariumite lbi -

mngimine vib viia uudsete suurte lahendusteni.

Juhan Bernadt on 30 aasta jooksul juhtinud projekte Ericssonis, Brown Boveris, Infomedias ja

Eniros nii ekspordi alal kui ka koduturul ning tegelenud rahvusvahelise mgi, turunduse ja

brndijuhtimisega Lne- ja Ida Euroopas, Phja-Aafrikas, Luna-Ameerikas ja Singapuris.

Juhanil on magistrikraad rijuhtimises (IHM Business School, Stockholm) ja ta on Eesti

Ekspordi Akadeemia asutaja.

ppereisil ootame osalema ettevtete omanikke ja tippjuhte, kelle pdevuses on pitut oma

organisatsioonis ellu viia. Viiepevase ppereisi maksumus on 18 000 krooni, millest EAS

hvitab pool. ppereis viiakse ellu Euroopa Liidu Sotsiaalfondist kaasfinantseeritava pro-

grammi raames EASi tegevusena, mille abi tstetakse innovatsioonialast teadlikkust.

EASi innovatsioonireisid 2010:

31. maist 4. juunini Rootsisrimudeli innovatsioon

14.20. augustil HiinasTurundus ja vrtusahela innovatsioon, allhankijast tootjaks

Oktoobris (41. ndalal) MadalmaadesProtsessiinnovatsioon, TRIZ mudel

Novembris (46. ndalal) IisraelisTooteinnovatsioon, intellektuaalse kapitali kaasamine

Lisainfo ja registreerimine: SIRJE USTAVTel: 627 9514 E-post: sirje.ustav@eas.ee

Lisainfo ja registreerimine:

VIIVE RAIDEesti Kaubandus-TstuskodaTel: 604 0092 E-post: viive@koda.ee

JANA VANAMLDEREesti Suursaatkond MoskvasTel: (+7 495) 737 3640 E-post: embassy@estemb.ru

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 201020 Juubilarid

nnitleme maikuu juubilare!

65VIRUMAA METSATSTUS ASliige alates 1988

20BALTECO ASliige alates 1992

BALTOSCANDIA TOURS Oliige alates 1999

CO-OP MARKET Oliige alates 2007

CURO VILJANDI Oliige alates 1997

KAITSE PRO ASliige alates 2010

KRIS GRUPP Oliige alates 2003

MENTONIX Oliige alates 2000

MERCANTILE GROUP ASliige alates 1997

VLISVRKUDE EHITUS Oliige alates 2005

15AMI TREIPUIT Oliige alates 2001

ASPOKEM EESTI ASliige alates 1996

BUDAMPEX ASliige alates 1996

EESTI ELEKTRITDE ETTEVTJATE LIIT MTliige alates 1996

EKSAMO ASliige alates 1996

ELOTROI Oliige alates 2001

FISKOSTAR Oliige alates 2005

H-SEITSE-H-KUUS Oliige alates 2004

INTERBALT MARITIMEAGENCY Oliige alates 1998

KRYOS ASliige alates 1995

LINTMAN EESTI ASliige alates 1996

NORDIC SPORT EESTI ASliige alates 2003

PERFETTO STUUDIO Oliige alates 2000

ROCCA AL MARE KAUBANDUSKESKUSE ASliige alates 2008

SANDRIKO Oliige alates 1997

SVEBA-DAHLEN BALTIC ASliige alates 1998

TRANSITAL ASliige alates 2000

U JA K RAAMATUPIDAMIS-BROO ASliige alates 2000

VELMARD ASliige alates 2008

10ALVO INDUSTRIES ASliige alates 1998

APTEEKIDE KOOST ASliige alates 2002

BORTER TRADE Oliige alates 2002

EESTI INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT MTliige alates 2004

ESTPLANT ASliige alates 2004

FINROPORT PLUSS Oliige alates 2009

FORWER LOGISTICS Oliige alates 2007

GIRF Oliige alates 2003

KARAMELLE Oliige alates 2004

MARK OIL Oliige alates 2000

MECONET ASliige alates 2000

NELGERON Oliige alates 2008

PUFFET INVEST Oliige alates 2009

RPK TEED Oliige alates 2010

STARMARINE Oliige alates 2002

UPM-KYMMENE OTEP ASliige alates 2003

VERGUTECH BALTIKUM Oliige alates 2008

5ALTEX MARKETING Oliige alates 2004

BALTI EHITUS SERVICE Oliige alates 2008

BELLFIRE Oliige alates 2009

EFFICIENT ACCOUNTING Oliige alates 2010

ESTOSTEEL Oliige alates 2007

EUROFIBRE Oliige alates 2010

KODUMAA EHITUS Oliige alates 2009

MARKATRIN Oliige alates 2010

NORDFOX Oliige alates 2006

OILSEEDS TRADE ASliige alates 2006

OPTIO TRADE Oliige alates 2008

ROSSI SEPARI Oliige alates 2009

TESA LOGISTICS Oliige alates 2005

Seminar

Gruusia-Eesti: hised vljavaated pllumajanduses ja turismis21. mail Kaubanduskojas

21. mail korraldab Tallinnas asuv Gruusia Saatkond koos- ts Eesti Kaubandus-Tstuskoja ja EASiga seminariEesti ja Gruusia pllumajandusest ja turismist. Semi-nari eesmrk on tutvustada pllumajanduse ja turismiolukorda mlemas riigis tuues vlja koostvimalu -sed tulevikuks. Mitmeklgsed ettekanded Gruusia juhtivate asutuste ja ettevtete juhtidelt pravadthelepanu sellistele ksimustele nagu niteks suvineotselend Batumi ja Tallinna vahel, mis annab suure -prase vimaluse arendada regionaalset turismi lbiEesti Skandinaaviamaade ja lbi Batumi Kaukaasia regiooni vahel. Samuti tutvustab Gruusia Pllumajan-dusministeeriumi esindaja ideed luua Gruusia maa -piirkonnas Eesti talu, millest viks saada eeskuju inno vaatiliste lahenduste kasutamise tutvustamisel jakogemuste vahetamisel.

Pevakava10.00 35 phjust Gruusia klastamiseks

Zaal Abazadze, Gruusia Turismi ja Kuurortite Ameti juhatuse esimeesAdjara turismiatraktsioonid ja tulevased projektid Irakli Goradze, Adjara A/R Valitsuse rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja

12.00 Paus Gruusia suupistete, veini ja mineraalveega

12.30 Investeerimisvimalused Gruusia pllumajandusse Malkhaz Akishbaia, Gruusia asepllumajandusminister

13.30 Gruusia veini ja mineraalvee tutvustamine Borjomi 120. aastapevIrakli Bokuchava, IDS Borjomi Europe peadirektorTeliani Valley veinid ja alkohoolsed joogidShota Kobelia, Teliani Valley kommertsdirektor

Seminaril osalemine on tasuta, kindlasti vajalik eelnevregistreerumine.

Lisainfo: KRISTY TTTARTel: 604 0093 E-post: kristy@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 2010 21Koostpakkumised Riigihanketeated

UKRAINA

Toiduainete hange. Thtaeg

osa lustaotluste esitamiseks on

17.05.2010. Kood 3176

Elektrimootorite ja vahelduv -

voolugeneraatorite hange. Tht-

aeg osalustaotluste esitami -

seks 11.05.2010. Kood 3177

NATO

Militaaranalsi teenuste han ge.

Thtaeg osalustaotluste esi ta-

miseks 14.05.2010.

Kood 3178

Kontoritarvete hange Kabulis

(printeritahma kassetid, kon-

tori- ja hgieenitarbed). Tht -

aeg osalustaotluste esitami -

seks 12.05.2010.

Kood 3179

Sporditarvete hange (trikotaa

rivad, rtikud, no ka mtsid ja

roostevabast terasest joogitop-

sid). Thtaeg osalustaotluste

esitamiseks on 12.05. 2010.

Kood 3180

Koolitarvete hange (plastikust

vileivakarbid, paberitarbed,

taskulambid, koolitkotid). Tht -

aeg osalustaotluste esitami -

seks 12.05.2010. Kood 3181

SOOME

Erinevate kodutekstiilide ja

mad ratsite hange. Thtaeg

osalustaotluste esitamiseks on

12.05.2010. Kood 3182

Teraskonstruktsioonide ehitus -

td. Thtaeg osalustaotluste

esitamiseks 17.05.2010.

Kood 3183

Koolivormid. Thtaeg osalus-

taotluste esitamiseks on 12.05.

2010. Kood 3184

Puude koristamise ja ra veda -

mise teenuse hange. Thtaeg

osalustaotluste esitamiseks on

14.05.2010. Kood 3185

Metsatde hange (tste- ja

ravedamistd). Thtaeg osa -

lustaotluste esitamiseks 17.05.

2010. Kood 3186

Vrskete puu- ja juurviljade

hange (sh kartulid). Thtaeg

osa lustaotluste esitamiseks on

20.05.2010. Kood 3187

Looduslike kiviplaatide hange.

Thtaeg osalustaotluste esita-

miseks 12.05.2010. Kood 3188

Mbli, tekstiilide ja koduteh -

nika hange. Thtaeg osalus-

taotluste esitamiseks on 12.05.

2010. Kood 3189

Ostetakse mnguvljaku kiike -

sid ja liugmgesid. Thtaeg

osa lustaotluste esitamiseks on

17.05.2010. Kood 3190

Toolide ja laudade hange. Tht -

aeg osalustaotluste esitami -

seks 31.05.2010. Kood 3191

Erinevate tjalatsite ja pat-

siendi kaitseotstarbeliste jala -

nude hange. Thtaeg osalus -

taotluste esitamiseks 08.06.

2010. Kood 3192

Taani toiduainetstuses maan -

teetranspordiks kasutusel ole-

vate kvaliteetsete paakautode

(tanker for the food industry,

road transportation) arendaja ja

tootja otsib hea keeleoskuse

ning valdkonda tundvat edasi -

mjat Ida-Euroopas jm, kes

suudaks pakkuda ka jreltee -

nindust.

Kood 2010-04-16-008

Serbia vabaajarivaste tootja

otsib edasimjat ning pakub

end allhangete teostajaks.

Kood 2010-03-29-010

Iisraeli tlkebroo pakub tlke-

teenust nii ri- kui erasektoris

(nt sidukite ja elektroonika ka-

sutusjuhendid, teaduslikud

uuri mused, reklaamikampaa-

niad jne).

Kood 2010-04-26-001

Iisraeli ettevte pakub tlke-

teenust vga erinevates keel -

tes 24h/7p teenindusega.

Kood 2010-04-26-002

Iisraeli ettevte pakub ladusta -

mis- ja logistikateenuseid.

Kood 2010-04-26-003

Iisraeli konsultatsiooniettevte

pakub projektijuhtimisteenust

ettevtetele, kes on tellinud

allhanget sealselt ettevttelt

ning vajavad kontaktisikut hal-

damaks ja juhtimaks protsesse

kohapeal.

Kood 2010-04-26-004

Poola konsultatsioonibroo pa -

kub vahendaja, marketingi- jm

tugiteenuseid ettevtetele, kes

soovivad siseneda Poola turule.

Kood 2010-04-19-001

Ungari meditsiini analsi -

sead mete ja eri tpi sondide

tootja otsib vahendajat ning on

huvitatud koostst.

Kood 2010-03-18-025

Erinevad Makedoonia veini ts -

tused otsivad edasimjat.

Kood 2010-04-26-005

Horvaatia turismi ja vahenda -

misega tegelev firma otsib

koostpartnerit.

Kood 2010-04-23-002

Saksa omanik mb Leedus 15-

toalise 3-trni hotell-resto rani.

Kood 2010-04-22-017

Ungari taimse pritoluga ra -

hus tava toimega toidulisandi

tootja otsib edasimjat.

Kood 2010-04-15-021

Itaalia kvaliteetse Parma singi

tootja otsib edasimjat.

Kood 2010-04-19-037

Trgi vrvitootja (49 eri tpi

toodet) otsib edasimjat ning

koostd ettevtetega, kes ka-

sutavad arenenud tehnoloo giat.

Kood 2010-04-19-038

Serbia kummigraanulite tootja

otsib vahendajat Euroopas.

Kood 2010-03-29-025

Riigihanketeated:

Tpsem info:LEA AASAMAA

Tel: 604 0090 E-post: lea@koda.ee

Koostpakkumised:

Tpsem info:ANNIKA METSALA

Tel: 604 0091E-post: annika.metsala@koda.ee

Vaata lisainfot Koja tasutapartnerotsingu tee nus test jakoostpakkumiste loeteluveebilehelt www.koda.ee ornm58teenused ornm58 koostpakku-mised ja infoteenused (le-vaade partnerotsingu tee nus-test) ornm58 viimased koost-pakkumised (loetelu pakku-mistest).

Vaata kiki kehtivaid hanke -teateid Koja veebileheltwww.koda.ee ornm58 teenused ornm58valik riigihanke teateid.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 5. mai 201022 Teated

KaubanduskodaEesti Kaubandus-Tstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 konsultatsioon pritolusertifikaadid ATA-Carnet tollikonsultatsioonidTel: 604 0080 ridelegatsioonid messid kontaktpevad

Tel: 604 0082 koostpakkumised

Poliitikakujundamise- ja igusosakond Tel: 604 0060 konsultatsioon majanduspoliitiline tegevusTurundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 liikmeks astumine Tel: 604 0086 liikmesuhted

Tel: 604 0088 avalikud suhted

Teataja toimetus toimetaja Kadri Liimal Tel: 604 0085 E-post: kadri@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk tn 14, 51013 Tartu Tel: 744 2196 Kaubanduskoja Prnu esindus Ringi 35, 80010 Prnu Tel: 443 0989Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare Tel: 452 4757Kaubanduskoja Jhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jhvi Tel: 337 4950

Eelmise turniiri vitsid Raivo Koitel (Koitel Patendi- ja Kauba mrgibroo) ja Toomas Kuuda (Kaubanduskoja

Prnu esindus). Vistlus viiakse lbi iga mehe paarismngu ssteemis. Vistlus kaaslased ja turniiritabel

loositakse kohapeal kigi juuresolekul, tugevusgrupid moodustatakse eelregist reerunud mngijate seniste

tennisetulemuste phjal Eesti Tenniseliidu eksperdi ja harrastusliigade korraldaja Toomas Kuuma poolt.

Registreerunutele saadetakse tpsem levaade turniiri ssteemi ja rituse enda kohta. Osalemistasu vistle-

jatele on 350 krooni (lisandub kibemaks). Arve saadetakse regist reerumisel. Registreerumisthtaeg on 22. mai.

OOTAME KAUBANDUSKOJA LIIKMEID KOOS PEREKONDADE JA KOLLEEGIDEGA

NAUTIMA MEELDEJVAT VISTLUST JA ETTEVTLIKE INIMESTE SELTSKONDA!

Info ja registreerimine:ANNIKA EESMAA

Tel: 604 0060 E-post: annika@koda.ee

Koostsoovid:PIRET SALMISTUTel: 604 0060 E-post: piret@koda.ee

KAUBANDUSKOJA RNDKARIKAS OOTAB UUSI

TENNISETURNIIRI VITJAID!

KAUBANDUSKOJA 14. TENNISETURNIIR29. mail algusega kell 10.00 Prnu Kesklinna Tennisevljakutel (Ringi 14a)