TEATAJATALV 2014

Lumist talve ja pikka liugu!

Viimane traagiline koo-litulistamise juhtum Vil-jandis paneb meid kõiki arutlema teema üle, miks lapsed niimoodi käituvad. Alles sel kuul leidis ka Keilas aset juh-

tum, kus tüdruk peksis endast nooremat mängukaaslast ja pani tagatipuks põlema ka tema juuksed.

Sellised lood tekitavad paljudes tõenäo-liselt õudu ja hulganisti küsimusi. Kuidas on võimalik, et midagi sellist üldse juhtuda saab? Kes on süüdi, et meie lapsed nii

Laps on enda ümbritseva peegel

EESSÕNA

Väljaandja: SOS Lasteküla Eesti ÜhingPärnu mnt 130-30, 11317 Tallinn

Vastutav toimetaja: Hanna Uustal, tel. 6616 501hanna.uustal@sos-lastekyla.ee

Kujundus Raul RuutVabatahtlik keeletoimetaja Georgi ZhordaniaTrükk Joon OÜ

2

Margus Oro / Tegevdirektor

Laste vägivaldset käitumist põhjustavad emotsionaalsed ja füüsilised trau-mad. Eestis ei toimu ikka veel sisutihedat arutelu laste ja noorte agressiiv-se käitumise tegelike põhjuste üle ning püütakse jätkuvalt varjuda müütide taha. Tõelised põhjused peituvad aga üksnes nende kasvukeskkonnas.

käituvad ja mida me saaksime ette võtta, et selliseid seiku tulevikus vältida ning oma lastele õnnelik lapsepõlv kindlustada?

Üha rohkem vägivallaohvreidErinevates kommentaariumites, aga ka spetsialistide sõnavõttudes, on jäänud kõlama mõte, et need lapsed ongi sellis-tena sündinud – nad kannavad nn vägival-lageeni. Psühholoogid ja geneetikud on seda küsimust aastate jooksul põhjalikult uurinud ja jõudnud üksmeelselt järeldusele , et „vägivallageeni“ ei ole olemas. Tege-mist on väljamõeldise ja vabandusega, mis võimaldab meil, täiskasvanutel, vastutu-sest kõrvale hiilida.

Reaalsuses tingib lapse arengu ja käitu-mise tema kasvukeskkond ehk kõik see, mis tema ümber aset leiab – nii kodus kui ka lasteaias ning koolis. Laps on enda ümbritseva peegel.

Statistika näitab, et perevägivalla ohvriks langeb Eestis üha rohkem inimesi. Eelmisel aastal registreeriti kokku 2750 juhtumit, millest ligikaudu 500 olid suuna-tud laste vastu. Koolikiusamise ohvriks on statistika kohaselt langenud 22% lastest. Ning lapsed, keda on kiusatud, kiusavad teisi lapsi kolm korda sagedamini võrrel-des lastega, keda pole kiusatud. Koolikiu-samise ohvriteks on rohkem tüdrukud ja kiusajateks pigem poisid.

Need numbrid on tõenäoliselt üksnes jäämäe veepealne osa. Keegi ei tea täp-selt, kui palju on neid lapsi tegelikult, kes on kannatanud päevi, kuid, aastaid, ilma et keegi nende olukorda märkaks ja appi läheks? Ja kui ka märgataksegi, kas pole meile omane mõtteviis "see on teise mure ja kuidas mina sinna sekkun", "küll asja-osalised selle olukorra ise ära klaarivad"

või üks levinumaid, "küll keegi teine aitab". Eelnevat kinnitab kasvõi seegi, et lastega vesteldes võib sageli kuulda, et abi pak-kumist või oma tähelepanekute jagamist täiskasvanutega peetakse pigem sekkumi-seks või hoopis pealekaebamiseks.

Laste agressiooni põhjused võivad olla erinevad. Me ei tea, kui palju on lapsi, kes kannatavad emotsionaalse või psüühili-se vägivalla all, kusjuures ka lapse peale karjumine, tema narrimine, pidev üksinda jätmine, alavääristamine või põhivajadus-te mitterahuldamine kujundavad lapse väärtushinnanguid ja mina-pilti. Me ei tea kunagi, millal võib mingi olukord olla lapse jaoks viimane piisk karikas ning esile kut-suda ootamatu agressiivse käitumise.

Saatuslik allakäiguspiraalNoor, kellele on lapsepõlves pidevalt kor-rutatud, et ta on mõttetu ja ta ei saa elus mitte millegagi hakkama, hakkab päeva lõ-pus lohutust otsima teiste saatusekaaslas-te seltskonnast. Ta võib leevendada oma valu alkoholi/muude ainetega või hoopis sukelduda virtuaalmaailma. Kui laps jääb oma murega üksi, siis sellest allakäiguspi-raalist on sageli juba väga keeruline välja pääseda.

Kindlasti on erinevaid olukordi ja inime-si, üks on aga kindel: ükski laps ei ole siia maailma sündinud halvana. Emotsionaalne ja füüsiline vägivald laste kallal sünnitab vägivalda ka lastes endis – varem või hiljem hakkavad nad kas end ümbritsevate inimeste käitumist jäljendama või otsivad abi internetist, kust me ei saa ette teada, millise infoni lapsed jõuavad. Meie, täis-kasvanud, peame laste muresid märkama ja ei tohi jätta lapsi üksinda oma problee-me lahendama.

EESSÕNA 3

Faktid• SOSLastekülaEestiÜhingasutati

16. juunil 1995.• Tegevustfinantseeritakseeraisikutejaettevõ-

tete annetuste ning valitsuse toetustega.• Tänakasvabmeil153last.Üle80lapseon

ellu astunud.• Peretugevdusprogrammiraamesaitame

aastas ligi 250 last.• Haridusprogrammissaavadabiligi380

õpilast.• SOS-ilonolulinerolllapseõigustekaitses

seadusandlikul tasemel ja rakendamisel Eesti laste kaitsel.

• Koostööskohalikeomavalitsustegaaitamehättasattunud peresid peretugevdusprog-rammi kaudu Narvas.

Lastekülad asuvad Keilas, Põltsamaal ja Narva-Jõesuus• Keilas12,Põltsamaal3jaNarva-Jõesuus6

pere, igas peres kuni 6 last.• SOSemalejaisale(kesonlapsegakoos24

tundiööpäevas)ontoekslastekülapersonal:emaasendaja(tädi),külajuhataja,noortejuhendaja, psühholoog.

• Igallapselonindividuaalnearengukava.

• Küladesünnipäevad: Keila SOS Lasteküla 16. juuni 1995

Põltsamaa SOS Lasteküla 01. juuni 2010 Narva-Jõesuu SOS Lasteküla 16. oktoober

2012

Noortekodud Tallinnas ja Keilas• Lastekülaperioodilejärgnevetapp,mis

kestab3-4aastat.Nooredvanuses16kunikoolide lõpetamiseni.

• Eesmärk–nooreettevalmistamineiseseis-vaks eluks ning võimetele vastava hariduse omandamine.

• Noortekodudesünnipäevad: Keila SOS Noortekodu 22. oktoober 1999 Tallinna SOS Noortekodu 30. oktoober 2002

Toetatud pooliseseisev elamine• Aitamenoorelsaavutadatäielikuiseseisvuse,

noor peab suutma leida endale elukoha ja end majandama, teda toetatakse rahaliselt elukoha üürimisel või ostmisel.

Järelhooldus• Nooregasuheldaksetähtpäevadel,külaskäi-

kudel ja muudel põhjustel.• Eesmärk–jätkatanooretäiskasvanuarengu

jälgimist.

FAKTID4

Uued padjad tõid lastele magusa uneSOS Lasteküla emad ja lapsed tänavad teid südamest uute patjade eest. On südantsoojen-dav, et Te mõtlete ja hoolite meie lastest. Lap-sed on õnnelikud ja hindavad seda kingitust väga, mis neile heategijate poolt tehakse.

Meie oma majas vahetasime juba samal päeval vanad, lamedaks vajunud padjad uute vastu välja. Lapsed panid õhtul vahetust

kohe tähele ja rõõmustasid uute patjade üle. Uute patjadega tuli ka uni magusam. Samuti muudab kõik uus maja õhkkonna soojemaks ja hubasemaks.

Lapsed panevad tähele, oskavad hinnata ja rõõmustavad südamest, kui majas toimuvad muutused paremuse poole.

Galina / SOS pereema

RÕÕMSAD HETKED 5

Rõõm pehme padja üle on suur

Hüvasti, värviline suvi!22. augustil toimus Narva-Jõesuu SOS Laste-külas heategevusüritus „Hüvasti suvi“. Ürituse korraldas sõjaveteranide ühendus Bastion.

Laste ja külaliste meelt lahutasid muusi-ka-jatantsunumbrid.Majaverandaltöötasidilusalongide Coguette ja Karina juuksurid. Kõik soovijad said endale ilusad ja moodsad soen-gud. Samuti sai teha maniküüri ja küsida nõu meigikunstnikult.

Moodsate riiete pood Maya Show Shop aitas

riietada tüdrukud erinevates stiilides moodsates-se kleitidesse. Hiljem toimus fotosessioon.

Mootorratturid klubist Magnum sõidutasid lapsi mootorratastel. See on alati põnev. Ei saa ju iga päev mootorrattaga sõita?

Üritus pakkus palju rõõmu nii lastele kui külalistele. SOS perevanemad ja organiseerijad jäid väga rahule nii päikesepaistelise ilma kui ürituse endaga.

Niina Vikentjeva / SOS pereema

ELU LASTEKÜLAS6

Kaks aastat tagasi avatud Narva-Jõesuu SOS Lasteküla koosneb kuuest äsja ehitatud peremajast. Aleksei on ühe peremaja vanim laps. Kõrvaltoas elavad tema vennad, üks käib lasteaias, teine läks kooli.

Ka ülejäänud kaks last on poisid. Võib öelda,ettõelinemeestevägi,sestkuiteistesmajades asendab puhkavat SOS ema tädi, siis selles majas ainsana onu. Peremajas elab kaGalinamees,keslööblastekülategemisteskaasa vabatahtlikuna.

“Olenperemajasniipäevalkuiööselningajal, mil olen vabadel päevadel, on ametis onu. Siis on tema kohustused samasuguseid nagu minulgi: teeb süüa, viib lapsi huviringidesse ja ujumistrenni, aitab teha koduseid ülesandeid jms,” selgitab Galina. Kuid kodus kokku lepitud reeglid, näiteks mis kell on magamaminemise aegvõikoolitöödeaeg,onühesugusedkoguaeg.

Kui ta on oma Kohtla-Järve kodus, ei suuda ta lakata mõtlemast Narva-Jõesuu laste peale. “Igatsennendejärele,mõtlen,midanadpara-jasti teevad ja helistan neile sageli.”

Aleksei kinnitab, et samasugune igatsus tabab ka kõiki lapsi.

“Riiklikus lastekodus elasin lühikest aega, agavõinöelda,etonsuurvahe,kasonkasva-

tajad, kes iga päev vahetuvad, või ema, kes on pidevalt meiega. Kui on hea ema, siis viimane variant on kindlasti parem. Mul on hea ema, olen temaga harjunud ja suhtun temasse nagu päris-emasse. Temaga on lähedasem side kui kasvatajatega. Sest ta ei armasta nagu kasva-taja, vaid nagu ema.”

Pereema loob kodutundeLisaks sellele, et emaga saab kõiki asju aruta-da, hindab Aleksei Galina juures tema hiilgavat kokakunsti ja oskust teha elamine koduseks.

Galina omakorda kiidab, et Aleksei on loo-bunud suitsetamisest, hakanud hästi õppima ja spordiga tegelema. “Varem, kui oli kasva-tajate süsteem, siis kõik nõudsid eri asju ja ei teadnud, kelle järgi joonduda. Nüüd on lihtsam. Olen uhke, et Aleksei käis toetaja poolt korral-

Sirle Sommer-Kalda / Põhjarannik

“Ta ei armasta meid nagu kasvata-ja, vaid nagu ema,” kiidab Narva-Jõesuu SOS Lasteküla kasvandik, 18aastaneAlekseiGalinat,kesmitteainulteitöötaemana,vaidonseda ihust ja hingest.

Galina ja Aleksei on õnnelikud

SOS lastekülas elatakse harmoonilist pereelu

ELU LASTEKÜLAS 7

datud Saksamaa reisil, kuhu kutsuti tublimad SOS lastekülade lapsed.”

Aleksei õpib Narva kutseõppekeskuses teisel kursusel ehitaja ja viimistleja erialal. Vabal ajal mängib ta jalgpalli ja käib jõusaalis. Mis an-dis tõuke oma eluviise muuta? “Ema aitas end kokku võtta. Üks sõber on sportlane ja sain ka temalt motivatsiooni.”

Aleksei l on võimalus elada lastekülas, kuni ta õpib. Tulevikule mõtleb ta siis, kui kool läbi saab, kuid SOS lasteküla toetab oma suureks kasvanud noori 3 aasta jooksul pärast ellu astumist – igale noorele jääb usaldusisik, kes abistab noori nõu ja jõuga.

Abikaasa tugiGalinaisetegiSOSlasteküllatööletullesjärsuelupöördejaonsaanudpaljutugeoma

abikaasalt.“Minu lapsed on täiskasvanud, olen juba va-

naema.Töötasinviimatiapteegisjatundsin,etmingit edasiliikumist ega arengut ei ole. Kui nä-gin kuulutust, et otsitakse Narva-Jõesuu SOS Lastekülla emasid, siis otsustasin proovida. Nüüd ei saa rahulikule elule mõeldagi – kogu aeg on nii palju tegemist.”

Kuna abikaasa Nikolai jäi seoses Aidu kar-jäärisulgemisegatöötajaolijubapensionieas,otsustas ta Galinaga kaasa tulla.

“Ta on lihtsalt minuga ja aitab, kus vaja. Tun-nistan ausalt, et esimesed neli kuud olid väga rasked ja väsitavad. Lapsed ei kuulanud üldse sõna, nad jooksid ringi, tegid kogu aeg lärmi ega tahtnud magama minna. Täiesti märka-matult hakkas ühel hetkel elu laabuma. Nüüd on nagu tavalised lapsed ja ma armastan neid kõiki,” ütleb Galina.

SOS lastekülas elatakse harmoonilist pereelu

EDUSAMMUD8

AlatirõõmsameelneIrinateab, et tee puuetega laste südamesse on pikk.

Aeganõudvad väikesed edusammud puuetega laste majas

EDUSAMMUD 9

Hetkel elab majas kaheksa last, nende tervislik seisund on selline, et keegi neist ei ole suuteli-ne iseseisvat elu kunagi elama. Neli neist vaja-vad täielikku hoolt – nad ei suuda suhelda ega süüa. “Me aitame neil elada ja nende haigused on nii rasked, et nende eeldatav eluiga oli vaid 3-5 aastat. Nüüd on nad juba kahekordselt selle aja ületanud. Spetsialistide sõnul on see tänu headele tingimustele ja hoolele.”

Neli last suudavad mingil määral suhelda ja käia, vaid üks peab liikumiseks kasutama ratastooli. “Me arendame neid nagu suudame, sest ka neil on õigus haridusele. Laste arengut on raske planeerida, sest seda on võimatu ennustada.”

Ka meil algas kooliaastaSeptembris algas kooliaasta, üks lastest käib Narvas eriklassis ning kahele poisile käib lastekülas eripedagoog tunde andmas. “See ei ole tavaline õppimine õpikutega, vaid rohkem laste arendamine läbi mängude ja joonistamise. Kõik toimub sellises ulatuses, millest nad on võimelised maailmast aru saama.”

“Loodus on pannud piirid nende laste arengule. Näiteks meil on üks 15-aastane noor, kes mingil hetkel tegi läbi suure arengu – õppis selgeks tähed ja paljud loomad, kuid siis see areng peatus,” räägib 20 aastat lastekodudes töötanudIrina,keskaksaastattagasikoliskoos lastega SOS Lastekülla.

Tundubnaguoleksseetööüksmaailmaraskemaid–teedtöödjanäedvaeva,agatulemust ei ole või on nii väike, et seda pole peaaegunähagi?MitteagaIrinaarvates.“Kui

sa üritad midagi saavutada pikka aega ja sa näed tulemust, ükskõik kui väikest, siis see omandab palju suurema tähenduse – sa oled ju seda nii kaua oodanud.”

Talv toob kaasa omad raskused“Meil oli üks väga raskelt haige laps, kes pidi kaalus juurde võtma, et parandada oma im-muunsüsteemi ja külmetushaigustele paremini vastupanna,”jutustabIrina.“Metegimekõike,mis oskasime. Lugesime kaloreid ja koostasime dieete, mis talle sobiks, kuid miski ei tundunud töötavat.Kuitalõpuksvõttisjuurde300gram-mi, olime maailma õnnelikumad inimesed!”

Sellel edusammul oli tegelikult ka praktiline väärtus – laps võttis kaalus juurde ja immuun-sus paranes, mis tähendab et ta oli vähem haige, mis omakorda tähendas, et kasvatajad said rohkem aega pühendada teistele lastele.

“Tavaline külmetus meie majas on katast-roof. Meil ei ole haige kunagi vaid üks laps, vaid kõik kaheksa. Vahel on seetõttu raske seleta-da, miks on meie jaoks edukas talv, kui lapsed on haiged vaid korra.”

Kingiavamise rõõmIrinaon20aastajooksultöötanudigasva-nuses lastega, ja ta teab, et puuetega laste südamesse on kõige pikem tee. “Sageli käivad psüühilised haigused koos agressiivsusega; meil õnneks on rahulik, kuigi nad võivad olla agressiivsed enda vastu. Nendeni jõuda on keeruline ja on veel keerulisem seletada neid tundeid, kui ma avan ukse ja lapsed hüüavad: MeieIratuli!”

Kadi Sumberg / Fundraisingu osakonna juht

Kahe aastaga on naabrid Narva-Jõesuu SOS Lasteküla puuetega lap-si tundma õppinud ja tervitavad neid nimepidi kui kohtavad lapsi nende jalutuskäikudel.

10

Vahva spordipäev 29.augustil korraldas Narva-Jõesuu SPA sana-tooriumkoostöösNarva-JõesuuLinnavalitsu-sega SOS lasteküla lastele toreda ja meelde-jääva spordipäeva.

Spordipäeva alguses andis Narva-Jõesuu SPA sanatoorium SOS lastekülale üle toreda kingituse, milleks oli suur lauatennise laud. Nüüd saavad lapsed ka kodus aega sportlikult veeta. Raha kingituseks korjas Narva-Jõe-suu Sanatoorium seal läbiviidud kampaania raames.

Et ilm oli külm ja vihmane, toimus üritus

Narva-Jõesuu SPA konverentsisaalis. Lastele organiseeriti erinevaid põnevaid liikumismänge. Mängud eeldasid nii kiirust kui ka peaga mõtle-mist. Aktiivselt osalesid nii suured kui väikesed. Mängud olid nii kaasahaaravad, et kogu selts-kond unustas paariks tunniks kõik ümbritseva. Oli palju nalja ja naeru. Päeva lõpus ootas lapsi ja kõiki teisi osavõtjaid koogi- ja kohvilaud, kus igaüks sai maiustada erinevate maitsvate kookide ja puuviljadega.

Täname südamest Narva-Jõesuu SPA sa-natooriumi ning Narva-Jõesuu Linnavalitsust!

KatrinGavrilina/Sotsiaaltöötaja

ÜHISED TEGEMISED

Septembrikuu teisel nädalavahetu-sel käisid Narva-Jõesuu lasteküla noored koos ema Galina, isa Nikolai ja ema Katrega Raplamaal Vigala jõel kahepäevasel parvematkal suve lõpetamas.

Meie käsutuses oli suur sau-naparv, kust rahvas sai pärast leilivõtmist otse jõkke hüpata, tõsised noored kalamehed olid kaasa võtnud õnged ning loopisid jõel spinningut, samuti olid meie kasutada kanuud ja vesijalgrattad, missaidkuumapraktiliseltkesköö-ni, kuna selline sportlikult aktiivne ajaviitmine looduses oli noortele uudne.

Õhtusööksaiühiseltkaetudsaunaparvel, isa Nikolai oli rakkes grilli juures.

ÖöbisimeVigalajõelkahekorru-selises parvemajas. Oli aega ühiselt tegutseda ja oli aega üksteisega lihtsalt juttu rääkida.

Me nagu tunneks kõik üksteist, ent sellistel retkedel avalduvad ini-mestes väga paljud uued meeldivad ning ootamatult toredad küljed. Matkal õpiti üksteist paremini tundma

Matkates sünnib kambavaim

11KOOLITUS

Koolitused aitavad perevanematel raskustega toime tulla Signe Toom / Personalijuht

SOS Lasteküla Eesti Ühing pakub oma töötajatelekoolitusierinevatelteemadel,millefookuses on reeglina laste igakülgse toetamise ja arendamisega seonduvad teemad.

Sellel sügisel läbis grupp SOS Las-tekülaEestiÜhingutöötajaidPRIDEkoolituse, mis perevanemate jaoks äärmiselt oluline oli. Selle koolituse eesmärk oli pereva-nematele anda teadmised ning -oskusedkaomaigapäevatööska kõige keerulisemate olukorda-dega toimetulekuks.

PRIDEkoolitusprogrammijooksulsaid perevanemad põhjaliku ülevaate lapse arengu erinevatest etappidest aga sa-mas käsitleti ka teemasid nagu toimetulek leina

ja vägivallaga. Oluline osa koolitusprogrammis olikaenesereflektsioonil.PRIDEkoolitusprog-rammi läbimist tähistati 7. novembril piduliku

aktusega. Tulevikku vaadates, vaatame kooli-tus- ja arendustegevuste planeeri-

misel mõnda aega juba ka 2015. aastasse. Ning vaatamata sellele, et kõik koolitus- ja arendustege-vused ei ole järgmiseks aastaks veel lõplikult kinnitatud, võib juba tänaöelda,etüheksprioritee-

diks saab olema perevanemate toetamine erivajadustega lastega

töötamisel.Seejuureseijääkindlastitähelepanutakatöötajateeneseregulatsioonijarahuloluga seonduvad teemad.

PRIDEkoolitusprogrammilõppedesantitunnistusedkõikideleosalejatele

HARIDUSPROJEKT12

Kuidas kasvatada riskilastest aktiivseid ühiskonnaliikmeid

Projekti eesmärgiks on luua võrdsed võima-lused ebasoodsamas olukorras lastele ja noortele, et aidata neil omandada haridust ja toetada motivatsiooni ning panustada nende edukasse osavõttu ühiskonnaelust. Põltsamaa SOS Lasteküla sisutegevused toimusid kolmes eri valdkonnas: tugiõpe, noorte koolitused ja kogemusvahetuskülastused SOS Pihkva ja SOS Valmiera lastekülasse, samuti nimetatud lastekülade perede võõrustamine.

Laste ja noorte vajaduste mõistmiseks ning täpse tegevuskava ülesseadmiseks vestlesi-me eri osapooltega septembris 2013 - kooli tugispetsialistidega, SOS perevanemate,

psühholoogide ja SOS peredes elavate laste ja noorte endiga. Soovisime teada saada, et mida saame teha lisaks koolis toimivale tugi-süsteemile ja SOS pereelule. Nende vestluste kokkuvõtteks tõdesime, et noored vajavad uusi kogemusi ja ühtsustunnet loovaid tegevu-si, mis toetaks laste ja noorte motivatsiooni ja elurõõmu igapäevaste kohustuste täitmiseks. Niijõudsimekuulamisesttegevusteni.Töötasi-me välja programmid peredes elavatele lastele ja noortele, mis kestsid ajavahemikul oktoober 2013–juuni2014.

Oktoobrist2013alustas„MINA-ring“,kusosalesidperedeselavad8-12aastasdlap-

IngridSindi/PõltsamaaSOSLastekülaprogrammijuht

PõltsamaaSOSLastekülaosalebprojektis„Koostöökvaliteetseharidusetoetamiseks riskilastele“

Projektiraamestoimunudgrupitöödningaruteludandsidnoortele palju mõtlemisainet ja enesekindlust

HARIDUSPROJEKT 13

sed koos perevanematega. Meisterdamise, musitseerimise, loovharjutuste ja rollimän-gude kaudu oli eesmärgiks julgustada laste eneseväljendust, loovust ja kõneosavust ning rikastada laste tundemaailma. Samuti toetasid tunnid laste ja täiskasvanute omavahelist suht-lust. Loovterapeut - psühholoogi saatel tehti tundides läbi mänge ja harjutusi, mis arendasid laste enesetunnetust ja kuulmismeelt, muusika-list mälu ning rütmitunnet. Et tundides kogetul oleks suurem mõju, oli oma osa ka kodusel harjutamisel.

Kateineprogramm,„MINU-elu“,alustasoktoobrist 2013. Kord kuus toimusid noorte-koolitused, kus osalesid peredes elavad noored vanuses 13-17. Aktiivsete ja kogemuslike tegevuste kaudu oli eesmärgiks toetada noorte positiivset eneseväljendust, eneseteadlikkust ja suurendada noorte õpimotivatsiooni. Toimusid välimatkad looduses ja seiklusradadel, mis olid põimitudgrupitööde,arutelude,rollimängude,unistusteteemaliste koolituste ja eneseanalüüsi-lesuunatudvestlusringidega.Igakoolitusüritusejärgselt talletasid noored oma mõtted ja saa-dud kogemused eneseanalüüsipäevikusse.

Õpiti meeskonnatööd9-kuulise programmi mõju ilmestas noortelt saadud tagasiside. Noored väljendasid, et said teadlikumaks oma sisemistest hirmudest ja kogesid eneseületamist, õpiti teistega arvesta-mistjakoostööoskusi.Inspiratsioonipakkusidunistuste–teemalised koolitused, kus joonistati oma unistuste kodu, arutleti positiivse mõtlemi-se, sealhulgas „Jah“ ütlemise ja värviliste riiete kandmise olulisusest. Harjutused suunasid mõtlema sõprusest ja suhtlemise olulisusest

ning sellest, millele või kellele on oluline pühen-dada igapäevast aega oma elus.

„Mina ring“ ja „Minu elu“ kokkuvõttes tõdesime, et kombineeritud lähenemistega programmid võivad olla efektiivsed ja jõus-tavad, sest lapsed ja noored võtavad hästi omaks uusi teadmisi läbi mängulise suhtlemise ja niinimetatud „learning by doing“ meetodi. Samuti järeldasime, et vaatamata tihedale info-ajastule, kus rohket suhtlust pakub internet ja erinevad suhtlusportaalid, rõõmustavad lapsed ja noored siiski ka silmast-silma kontakti ning tiheda suhtlemise üle nii eakaaslaste kui ka täiskasvanute seltsis.

Rikastab noorte eluTänapäeva neti- ja nutiajastul näib, et kõik on justkui olemas - info, uued tutvused ja elamu-sed võivad tulla sekunditega. Ümbritsev pakub lugematul hulgal võimalusi, mis võivad aga jääda illusioonideks, kus seos reaalse elu tege-mistega on väike ja inimsuhted pealiskaudsed. Lapsed ja noored vajavad tähenduslikkust ja tähenduslikku osalemist. Samas täiskasvanuid enda ümber, kes aitavad neid ümbritsevale elule tähendusi luua. Suhtlemine ning kaasa-kutsuv, ja samas ka vajalikul määral piireseadev koosolemine, on olulised.

Kokkuvõttesvõimeöelda,etprojektisisu-tegevused andsid võimalusi rikastada SOS peredes elavate laste ja noorte igapäevaelu. Hariduse omandamisest sõltub lapse ja noore inimese elus väga palju. Sealjuures ei saa jätta tähelepanuta seda, et lapse elu ka koolist väljaspool aega oleks rõõmupakkuv ja tähen-duslik. Projektitegevused pakkusid rõõmu, uusi kogemusi ja elamuslikku suhtlemist.

MEENUTUSI14

23.oktoobriltoimunudInfopäevalPõltsamaapäevakeskusesjagasimeümberkaudsetekohalikeomavalitsuselastekaitse-jasotsiaaltöötajatelemeiekogemusiperepõhisesthooldusestjalapse-kesksestõpilähenemisestprojekti“Koostöökvaliteetseharidusetagamiseksriskilastele.“(EDUnoborders)raames.

Kasügiselonaiatöid,millestlapsedosavõtavad

SuurtekõrvitsatekojutassimineolirasketööSelle pildid autorid on Narva-Jõesuu lasteküla erivajadustega lapsed. Koos kasvataja abiga valmistasin nad oma toetajatele tänutäheks mereteemalise pildi looduslikest materjalidest

VabatahtlikInekekoosUnitedMotorsigakorraldasid lastele lõbusa päeva.

MEENUTUSI 15

Balti riikide SOS lastekülade parimad õpilased külastasid augustis Saksamaa reisi käigus ühte Bayeri õpilaslaboritest. Päeva jooksul võtsid õpilased Bayeri kommunikatsioonikeskuse Baylabis osa programmist „Pilguheit mikrokosmosesse – lootoseefekt“, mis on mõeldud õpilastele uusima uurimistehnoloogia tutvustamiseks. Muu hulgas analüüsisid nad pinnaomadusi ja valmistasid ise sünteetilisi ja isepuhastuvaid kattematerjale. Õpilased pidid ette valmistama eksperimente, kasu-tama pipette, mõõtma pH-d ja jälgima keemiliste reaktsioonide toimumist.

Ka sel sügisel valmistasid Keila lasteküla pered koos lastega ise tervislikku ja maitsvat õunamahla

Sel sügisel oli hea seeneaasta. Ka meie pered said oma jao

16 TOETAJAD

Kuidas leida häid inimesi

Kadi Tobreluts / Fundraiser

Lapsed vajavad kodusoojust iga päev ning seetõttu on püsiannetus meie jaoks väga oluline. Selleks, et inimesed oleksid valmis iga-kuiselt toetama, soovivad nad reeglina teada, mida SOS lastekülades täpsemalt tehakse ja kuhu nende annetus läheb. Kogemused näitavad,etkõigeefektiivsemviisteavitustöökson otsekontakt, vahetu suhtlus. See ongi põh-jus, miks me eelmise aasta sügisel erinevate kaubanduskeskuste ja MTÜ Southwesterni Heategevusklubigakoostöödalustasime.

Heategevusklubis tegutsevad noored tu-dengid,kessuvelUSAsmüügitöödtegidningnüüd, sügisel, SOS Lastekülale taas appi tulid. Nende ülesandeks on kaubanduskeskustes inimestele SOS lasteküla tegemisi tutvustada ning Sõprade Klubiga liituma kutsuda. Sõprade Klubisse kuuluvad SOS lasteküla püsianneta-jad.

Tagasiside, meie tegevusele, on olnud po-sitiivne ning on rõõm tõdeda, et Sõprade Klubi on kasvanud jõudsasti. On ka neid, kes veidi alul veidi kahtlustava pilguga vaatavad ja igaks juhukstudengitestsuuremakaaregamöödakõnnivad, kuid kinnitan siinkohal, et karta pole vaja: tudengid on väga toredad ja nendega võib julgelt juttu alustada.

Lisaks püsiannetustele, on selline kauban-duskeskustes käimine meie jaoks suurepärane võimalus ennast tutvustada. Kusjuures, tänu püsiannetustele oleme saanud aidata rohkem, kui 700 last!

Alljärgnevalt ka mõned mõtted tudengitelt endilt, kes SOS Lasteküla tutvustavad„Heategevus on minu meelest tänulikkus.

Igapäevaelusunustametihti,kuipaljumeilonvedanud ning võtame iseenesest mõistetavana asju, millest paljud teised on ilma jäänud: tervis, turvalineelukoht,söök,puhasjoogivesi,meisthoolivad inimesed... Neid asju on palju.

Väga tore on näha, kui palju on Eestis hea südamega inimesi. Kui tutvustame SOS Laste-küla tegemisi ja räägime heategevusest, juhtub vahel, et inimesed hakkavad ise rääkima, miks on laste aitamine nii oluline,“ räägib Taavi. "See on tore!"

„Inimestelemeeldibheadteha.Tänapäevalon kõigi elutempo ju nii kiire, kuid otsekontakt on üks parimaid viise inimesi kaasa mõtlema saada. Väga paljud on tänulikud, et said SOS lastekülade kohta rohkem teada ning hakkavad tihti sealsamas ka püsiannetajateks. Hea on head teha ja äge on näha, kui inimesed lah-kuvadnaeratusnäol.Inimesedtunnevadendhästi, et saavad lapsi aidata,“ ütleb Piret.

„Väga lahe on see, kui annetavad inimesed, kes on ise lastekodus üles kasvanud. Nad mõistavad, kui raske on nendel lastel ning räägivad hirmutavaid lugusid lastekodudest, kus nemad on olnud. Nad teavad, kui oluline on lisaks majakarbile ka kodusoojus ja turvaline õhkkond,“ütlebDanel.

Suur kummardus kõigile Heategevusklu-bi tudengitele ja kaubanduskeskustele, kus Heategevusklubi SOS Lasteküla tutvustada on saanud: Tartus Lõunakeskus, Tasku, Tartu Kesklinna Keskus. Tallinnas Laagri Maksimar-ket, Stockmann, Lasnamäe Centrum ja paljud Selverid üle Eesti.

Ning loomulikult suur aitäh kõigile püsi-annetajatele!

„Otsekontakt on üks tore viis abivajajad ja abistajad kokku viia. Paljudel on soov ja mõte aidata, kuid nad ei oska kuskilt alustada,“ ütleb Siim, kes kaubanduskeskustes SOS Lasteküla tutvustab.

Aktiivsed ja rõõmsameelsed tudengid tutvus-tavad SOS lastekülade tegemisi kaubandus-keskustes üle Eesti

17TOETAJAD

Kadi Sumberg / Fundraisingu osakonna juht

Hetkel on SOS Lasteküla suurimaks väljakut-seks jõuda eraannetajatest püsiannetajateni. Eestis on püsinud kaua trend, et ettevõtete annetuse osakaal on suurem kui eraisikutest annetajate. Sellest tulenevalt tehakse valdavalt ühekordseid annetusi rohkem kui püsiannetusi. Arenenud Euroopa riikides on see vastupidi.

On oluline, et Eesti annetuskultuur muutuks. Ühekordsed annetused on tänuväärt, kui tarvis on koguda raha mingi konkreetse asja jaoks, kuid last üksnes kampaaniate korras kasvatada ei saa.

Oleme võtnud endale vastustuse kasvatada need lapsed, kes meile tulevad, suureks. Me eisaaöeldalapsele,ettänaonsulsoetubajatoit, aga homme peame elektri välja lülitama. Meil on vaja oma tegevuses kindlustunnet.

Eestis elab 3600 vanemliku hoolitsuseta last, igal aastal eraldatakse peredest keskmiselt 420last.Lapsvajabagakasvamiseksarmas-tavat ja arengut toetavat kodu. Meie väikeses Eestis peaks igal lapsel olema oma pere, nii rikkad me võiksime küll olla.

Kui meil on rohkem püsiannetajaid, saame olla kindlad, et suudame kokku viia üha rohkem vanemliku hooleta lapsi ja SOS perevanemaid.

Teistes asenduskodudes on valdavalt veel kasutusel kasvatajatesüsteem, mis tähendab, etnäiteksiga24tunnitagantvahetublapsekõrvalinimene.Igalelapseleonagaoluline,ettema kõrval oleks püsivalt inimene, kes teda toetaks ja armastaks.

MIKS MA TOETAN SOS LASTEKÜLA?

Heikki Boode, HUPPA OÜ omanikToetame igakuiselt SOS Lasteküla ja Maarja

Küla. Kuidagi raske on rääkida, miks sa kedagi väikest ja nõrgemat toetad. Lihtsalt arvame, et nii on õige. SOS Lasteküla teeb tänuväärset ja raskettöödjasoovimeneidpüsivalttoetada.Et neil oleks lihtsam oma tulusid/kulusid jälgida. Loodame, et nad suudavad pakkuda selle väi-kese toetuse abil lastele paremat järge. Kui see väike toetus loob kas või ühe naeratuse lisaks, siis on toetus läinud õigesse kohta.

Karolin Kuusik, stilistPüsikorraldus on võimalus head teha igakui-

selt ja ilma, et see ekstra aega võtaks. Kui ini-mesi, kes endale märkamatu summa igakuiselt annetavad, on palju, siis muudab see paljude laste elu paremaks. Tean, et SOS Lasteküla pakublasteleturvatunnetjasealtöötavadvägatoredad inimesed.

Laste kasvatamiseks on meil vaja kindlustunnet

18 PÜSIANNETUS

KoolikampaaniaSOS Lastekülale on oluline, et iga laps – nii suur kui väike – leiaks üles just selle ala, milles ta hea on. Oleme saanud tagasisidet juba suureks kasvanud noortelt, et just erinevates ringides käimine ja võimalus tegeleda hobiga on eluks kaasa andnud väärtusliku pagasi.

Tänaseks on 153 vanemliku hoolitsuseta last leidnud armastava kodu SOS lastekülades. Tänu hoolivate inimeste ja ettevõtete lahketele kingitustele kogusime iga lapse haridustee toetusekskoolikampaaniaraames338eurot.Selle eest saame osta lastele kooliks vajami-nevad vahendid ning võimaluse organiseerida ka erinevaid huviringe. Väga populaarsed on peotantsutunnid, kunstiringid ja kandlering. Alles hiljuti hakkasime laste suurel nõudmisel õpetama ka kabet ja lauatennist.

SOS ema Erika: „Minu üks armsatest tüdrukutest läks see aasta väikesest algkoolist suurde põhikooli. Eks iga algus on raske ning mõni laps vajab rohkem tähelepanu ja hoolt kui teised. Triinu teeb kõike väga põhjalikult, sisukalt,kauajaILUSTI:Kaunitekunstideinimene! Seega teeme päris palju asju kahekesi kodus, kus meil on rohkem aega süveneda. Ja muidugi peotants on see, mis paneb lapse silma särama.“

SOS ema Maie: „Osadel meie pere lastel tuleb vara tõusta, juba kell 6.30, et jõuda koo-libussile, mis viib Tallinna. Peale kooli meeldib lastel käia judotrennis ja õues teiste lastega mängida. Meie pere kõige väiksem sibab laste-aeda, mis õnneks on siin samas lähedal.“

Pärnu mnt 130-30, Tallinn 11317

Tel: 6566 476

www.sos-lastekyla.ee

facebook.com/SOSlastekyla

Tere, kool!Aidi Vallik

Tere, kena koolimaja!

Tere, minu õpetaja!

Tere, tahvel, tere, kriit!

Enne kevadet ma siit

ära kindlasti ei lähe,

sest on vaja saada pähe

tuhat tehet, sada salmi,

teha ülesanded valmis,

saada laita, saada kiita,

vahetunnis aega viita,

sõprust sõlmida ja veel

pulli teha kooliteel!

Tegevust on kevadeni,

nii et jään nüüd siia seni.

eks ju, sulgi, koolimaja,

sellist last on siia vaja?

Aitäh, et toetate laste haridusteed!

SOS Lasteküla tänab Teid kogu südamest, et leidsite võimaluse aidata lapsi

2014/15 kooliaasta alguses. Tänu Teile saavad lapsed käia huvialaringides ja

neil on kõik kooliks vajalik olemas.

Margus Oro

Tegevjuht

Sügis 2014

Kadi Sumberg / Fundraisingu osakonna juht

TÄNUSÕNAD 19

Täname häid Ristivanemaid

Täname häid toetajaid SUUR SÕBER

Täname häid toetajaid LASTE SÕBER

Täname häid toetajaid KÜLA SÕBER

Aitäh ka kõigile teistele toetajatele. Te toote sära laste silmadesse!

East Capital on meie kõige kauaaegsem partner ja hoolitseb ema Erika pere eest, kus kasvab 5 last vanuses 9-16aastat.Trigon Capital on enda õlule võtnud ema Maie pere aitamise, kus kasvab 5 last, vanuses 3-17aastat.

Tallinna Rahvusvaheline Naisteklubi korraldab igal aastal jõulubasaari ja seal kogutud raha eest aitavad nad ema Urve peret, kus kasvab 6 last, vanuses 9-16aastat.

Swedbank preemiaprogramm ja MTÜ Southwestern „Kevadkoputus“, Samsung Digiklass Põltsamaal

Oriflame, annetuskeskkond Ma armastan aidata, ETK Jaekaubanduse annetuskas-tid, Hewlett-Packard arvutid

Sillamäe Sadam, Bayer, Euronics

Keila SOS Lasteküla ja noortekodud kasutavad Equass kvaliteedijuhtimise süsteemi

Aitäh!SOS Lasteküla e-pood:www.sos-lastekyla.ee/joulukaardid

Hea sõberJõulud ei ole enam kaugel. SOS lastekülade suured ja väikesed lapsed on jõuluootuses valmis meisterdanud suure hulga jõulukaarte ja e-kaarte, et Sa saaksid need soojade

tervituste ja soovidega oluliste inimeste südametesse teele saata, olgu nendeks siis head kliendid, koostööpartnerid, sõbrad või sugulased.Ostes SOS Lasteküla jõulukaarte või e-kaarte, aitad meie lapsi. Sel aastal oleme üheskoos jõudnud enam kui 700 abivajava lapseni Eestis. Aita meil

koguda jõudu, et saaksime uuel aastal tuua naeratuse veelgi rohkemate laste nägudele.Jõulukaartide müügist kogutud raha läheb laste kasvatamise toetamiseks - iga laps vajab kasvamiseks ja arenguks erinevat toetust ja tuge.Kui Sa ei ole kaardisaatja, aga soovid sellegipoolest anda olulise panuse, et SOS Laste-küla jõuaks aina rohkemate abivajavate lasteni Eestis, siis ükski annetus ei ole liiga väike:EE062200221001178590, SOS Lasteküla Eesti Ühing või www.sos-lastekyla.ee/annetaTule tutvu heategevuslike kaartidega SOS Lasteküla e-poes.Südamlik tänu kõigile heategijatele!