EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTALNR 21 • 2. DETSEMBER 2009

TEATAJAEESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

� Euro tulekuga seotud muudatustest äriühingutele

� Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumisest ja taaskasutamisest

� 2009. majandusaasta aruande esitamisest Äriregistrile

� Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetustest eksportööridele

� Muudatustest riigihangete seaduses

� Ülevaade Pärnus toimunud seminarist „Kuidasleida ärikontakte Norras”

Iga liige loeb! | www.koda.ee

TÄNA LEHES:

Helsingis tutvustati Virumaainvesteerimiskeskkonda

Eesti Suursaatkonnas Helsingis 20. no-

vembril toimunud Virumaa Investeeri -

misseminaril tutvustasid Ida- ja Lääne

Virumaa ennast võimalikele Soome in-

vestoritele kui ühtset ja atraktiivset

investeerimispiirkonda. Ligi viiekümne

osalejaga üritusel astusid üles Ida- ja

Lääne-Viru maavanemad, Eesti Kauban-

dus-Tööstuskoja ning SA Ida-Virumaa

Tööstusalad esindajad ning edukalt Viru-

maale investeerinud Soome ettevõtjad

(AS Cargotec Estonia ja OÜ Bellus Furnitur).

Nii esinejate kui ka kuulajate hulgas kõlas

korduvalt arvamus, et praegune hetk on

uuteks investeeringuteks sobivaim ja

osaliselt tänu majanduskriisile on nii

mõnedki Eesti majanduse hiljutised

ebakõlad (palgaralli, kinnisvara hinnamull,

liiga odav laenuraha jne) lahenduse

leidnud. Investeerimisseminar toimus

Tuglase Seltsi eestvedamisel tänavu juba

26. korda Helsingis toimunud Mardilaada

programmi raames.

MARGUS ILMJÄRVJõhvi esinduse juhatajaFoto: Toomas Dettenborn

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 2009 3Juhtkiri

Alates 1. jaanuarist 2010tuleb kõik äriühingute,MTÜde ja sihtasutustearuanded Äriregistrile esitada elekt rooniliselt.Äriregistri ettevõtjaportaalvõimaldab aruande koostamist ja esitamist etteantud vormidega.

ust sellistest küsimustest

alus tas 2008. aastal Justiits -

ministeeriumi juures kokku -

kutsutud taksonoomia töögrupp.

Selleks, et jõuda võimaluseni esita -

da ettevõtete majandusaasta aru -

andeid registrile elektrooniliselt, oli

vaja alustada kogu süsteemi lahti -

võtmist n-ö elementaarosakesteks.

Selle töö käigus selgus, et riik küsib

ettevõtjatelt mõnda numbrit kordu-

valt. Pea 80% andmetest tuli esi-

tada erinevatesse kohtadesse enam

kui üks kord.

Alates 1. jaanuarist 2010 tuleb kõik

äriühingute, MTÜde ja sihtasutuste

aruanded Äriregistrile esitada elekt -

rooniliselt. Äriregistri ettevõtjapor-

taal võimaldab aruande koostamist

ja esitamist etteantud vormidega.

Põhimõtteliselt on ettevõtte aru -

ande esitamine edaspidi sarnane

eraisiku tuludeklaratsiooni esita-

misega Maksu- ja Tolliametile.

Varasemast lihtsamaks teeb selle

asjaolu, et enam ei pea igaüks välja

töötama oma aruande vormi ja üld -

se mõtlema sellele, kuidas aruanne

välja peab nägema. Täites vastavad

vormid Äriregistri ettevõtjaportaalis

või importides need otse raamatu -

pidamisprogrammist tekib auto -

maat selt aruanne, mida on võimalik

elektrooniliselt allkirjastada ja esi-

tada, aga ka endale kasutamiseks

välja printida.

Ettevõtjaportaalis tekib kõigile juha-

tuse liikmetele, kes on Eesti koda -

nikud või Eesti elamisloaga, võima -

lus digitaalallkirja andmiseks. Kuigi

e-panga ligipääs, valimised ja muud

vahendid on juba aastaid olemas

olnud, on nende kasutamine võima-

lik ka füüsiliselt ise kohale ilmudes.

Aruannete esitamise puhul on tege -

mist esimese lahendusega, mis

alates 2011. aastast muutub võima-

likuks ainult elektroonilisel teel. All -

kirjastamise võimalusi on kaks: kõik

juhatuse liikmed allkirjastavad por-

taalis digitaalselt või allkirjastatakse

dokument paberil, skaneeritakse

ning lisatakse pdf-failina. Järgmisel

aastal on registrile võimalik aruan-

net esitada ka paberkujul läbi no-

tarite, kuid 2011. aastal enam mitte.

Seega loodame, et kõik juhatuse

liikmed, kes veel ID-kaarti ei kasuta

õpivad seda kiiresti tegema.

Käesoleva aasta maikuus alustas

Kaubanduskoda ettevõtetele ja

nende töötajatele suunatud kooli-

tusi, kuidas ID-kaarti kasutada ja

digitaalselt dokumente allkirjas-

tada. Selline koolitus on läbi viidud

juba 89 ettevõttes — BCS Koolitus

tuleb vajadusel arvutiklassiga teie

ettevõttesse kohale ja see on täiesti

tasuta. Nüüd oleme peamiselt raa-

matupidajaid silmas pidades lisanud

sellele koolitusele e-aruannete

esitamise mooduli. Detsembris ja

jaanuaris Kaubanduskojas toimuvad

koolitused on juba osalejatega

täidetud. Tasuta koolitused jätku-

vad veebruaris ja märtsis.

Elektroonilise aruande esitamine

toimub läbi ettevõtjaportaali:

https://ettevotjaportaal.rik.ee

Täpsemat informatsiooni raa -

ma tupidamistarkvara liidesta -

mise kohta leiate:

http://xbrl.eesti.ee

Näidisaruannete avaldamine:

www.easb.ee

Tasuta koolitused koostöös Eesti

Kaubandus-Tööstuskojaga:

www.koda.ee

Kui Sa tunned, et sooviksid üle

korrata põhitõed ID–kaardi kasu-

tamisel, saad seda teha vee-

bikoolituse vormis:

http://www.mentorope.ee

Kuna majandusaasta aruanne esi-

tatakse kuue kuu jooksul peale

aruandeperioodi lõppu, loodame

väga, et kõigil on piisavalt aega

ennast muudatustega kurssi viia

ning vajadusel digitaalallkirjasta -

mist õppida.

J

Kas töötajate arv Äriregistrile esitatavas majandusaasta aruandes on sama,

mis Maksuameti aruandes olev sotsiaalmaksuga maksustavate töökohtade

arv ja Statistikaameti poolt küsitav keskmine töötajate arv?

2009. majandusaasta aruanne esita internetis!

SIIM RAIEPeadirektor

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 20094 Teejuht

Sisukord Kalender

2. detsember Messikoolitus TallinnasKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Liis Lehesalu • Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee

3. detsember Seminar „Sihtturg — Poola”Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Viive Raid • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

7. ja 8. detsember Seminar „2009. majandusaasta aruande esitamine Äriregistrile”Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Ene Klement • Tel: 604 0060

Kohad on täis. Järgmised seminarid toimuvad jaanuaris, veebruaris

ja märtsis! Jälgige koolitusreklaami meie veebilehel www.koda.ee!

10. detsember Seminar „Võrdlevalt vahekohtumenetlusest”Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Debbie-Triin Napits • Tel: 604 0060 • E-post: debbie@koda.ee

7., 12., 13., 14., Seminar „2009. majandusaasta aruande esitamine Äriregistrile“27. ja 28. jaanuar Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Ene Klement • Tel: 604 0060

Seminar on tasuta. Vajalik eelregistreerimine.

www.bcs.ee/~koolitus/kaubanduskoda/registreerumine.php

19. jaanuar Seminar: „Tasude arvutamine uue töölepingu seaduse alusel”Atlantise Konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)

Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post tartu@koda.ee

26. jaanuar Seminar „Tasude arvutamine uue töölepingu seaduse alusel”Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post tartu@koda.ee

Aprillini 2010 „Mentoripõhine e-õpe” — tasuta ID-kaardi koolitusToimumiskoht ja aeg vastavalt tellija soovile. Läbiviija BCS Koolitus.

Piret Elm • Tel: 699 8155 • E-post: piret.elm@bcs.ee

Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee

Juhtkiri

2009. majandusaasta aruanne esita internetis! 3

Seadusandlus

Mis muutub äriuhingute jaoks euro tulekuga? 5

Riigihangete seaduse muudatused 7

Koja gallupid 8

Maksekäsu kiirmenetluse ja 9justiitsregistrimenetluse seaduse eelnõu

Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud 10jäätmete kogumisest ja taaskasutamisest

Aruandlus kiireks ja lihtsaks! 11

Euroopa uudised 13

EASi teated

EAS pakub eksportivatele ettevõtetele 14Euroopa Regionaalarengu Fondi toel viit toetusvõimalust

Sotsiaalne ettevõtlus

Vastutustundlik ettevõtlus? 15

Tagasivaade

Raamid, raamid, raamid… 16

Kuidas leida ärikontakte Norras 17

Innovatsiooniveerg

Innovatsiooni märkab tarbija turule 18toodud uute toodete ja teenuste abil

Teated 20

Koostööpakkumised 22

Riigihanketeated 23

Liikmelt liikmele 24

Juubilarid 26

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 2009 5Seadusandlus

MAIT PALTSPoliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja

isaks mainitule on aga pa -

ratamatu, et muutmist vajab

ka äriseadustik — osa- ja aktsiaka -

pitali miinimumväärtused ja kõik

muu, mis sellega seondub. Vastav

eelnõu on ka Kaubanduskojale arva-

muse avaldamiseks saadetud.

Üks on selge — selleks, et võtta euro

Eestis ametliku vääringuna äriühin-

guõiguses kasutusele, tuleb võimal-

dada ühingute asutamisel hakata

väljendama kõiki ühingu tegevuse

seisukohalt olulisi rahalisi näitajaid

eurodes. Samuti tuleb võimaldada

juba tegutsevatel ühingutel hakata

aktsiate või osadega seotud sum-

masid eurodes väljendama. See -

tõttu on paratamatu, et muuta

tuleb äriseadustikus ja sellega seo-

tud seadustes kõiki sätteid, mis

praegu näevad ette kohustusliku

krooni kasutamise.

Kehtiva äriseadustiku kohaselt peab

osaühingu osakapital olema vähe-

malt 40 000 krooni ning osa väik-

seim nimiväärtus on 100 krooni,

suurema nimiväärtuse korral peab

see olema vähemalt 100 krooni

täiskordne. Lihtsustamaks ühingute

edasist tegutsemist ja vältimaks

osalusproportsioonide muutumist

(see võiks tekkida kui kasutatakse

automaatset ümardamist), nähakse

eelnõuga ette, et osakapitalide ja

osade nimiväärtuste automaatset

ümberarvestamist euro kehtima

hakkamise päeval ei toimu, vaid iga

ühing teeb vastavad muudatused

endale sobival ajal. Eelnõuga keh-

testatakse vaid minimaalseks osa -

kapitali ja osade nimiväärtuste

suurusteks ümmargused arvud, mis

järgib ka teiste riikide praktikat,

kes rahvusvaluutalt eurole üle on

läinud – ÄS §-s 136 asendatakse

40 000 krooni 2500 euroga (miini-

mum osakapital) ning osade nimi -

väärtuste minimaalseks suuruseks

peaks eelnõu kohaselt saama 1 euro.

Osakapitali võimaldatakse näidata nii kroonides kui ka eurodes

See on võimalik kohe pärast eelnõu

jõustumist seadusena (eeldatavalt

1. juuli 2010) ning ka teatud aja jook-

sul pärast eurole üleminekut. Kui

osaühing otsustab osakapitali ja

osade nimiväärtusi eurodes väljen-

dama hakata, tuleb üldjuhul osaka -

pitali suurendada või vähendada, et

osade nimiväärtused oleksid väljen-

datud 1 euro täpsusega. Sealjuures

tuleb arvestada ka sellega, et muu-

datuste tulemusel ei tohi senised

osa lusproportsioonid paigast minna.

Osakapitali eurodeks muutmiseks

vajab muutmist ka osaühingu põhi -

kiri. Need muudatused saab eelnõu

kohaselt teha aga lihtsustatud kor-

ras, nt väiksema häälte arvuga kui

tavapärast osakapitali suuruse ja

põhikirja muutmist ja ka riigilõivuva-

balt. Oluline on seegi, et selliste muu-

datuste tegemiseks ei ole ette näh -

tud konkreetset täht aega. Muudatusi

on võimalik teha enne eurole ülemi -

nekut, samuti võib seda teha pärast

eurole üle minekut. Eelnõuga ärisea -

dus tikku lisatava § 525¹ lõikes 4

nähakse ainukeste piirangutena ette,

et kui pärast ühe aasta möödumist

euro kehtima hak kamisest soovi-

takse kanda äriregistrisse osaühingu

või aktsiaseltsi põhikirja muutmine,

on see võimalik vaid juhul, kui põhikir-

jas on osa- või aktsiakapital ja osade

või aktsiate nimiväärtus väljenda tud

eurodes või kui samal ajal kantakse

registrisse sellekohane põhi kirja muu-

datus. Sama kehtib osa- või aktsia -

kapitali suurendamise või vähenda -

mise äriregistrisse kandmise kohta.

Aktsiakapitaliga seotud muudatused

Aktsiakapitaliga seotud muudatu -

sed on põhimõttelt sarnased eel-

kirjeldatule. Eelnõuga kehtestatak -

se minimaalseks aktsiakapitali ja

aktsiate nimiväärtuste suurusteks

L

Kahtlemata on ühed nähtavamad muudatused seotud kõikvõimalike hindade

ümberarvutamise vajadusega. Mõni aeg tagasi avaldatud euro kasutuselevõtmise

seaduse eelnõu täpsustas nii ümberarvutamise kui ka ümardamise reegleid.

Nägi ette sellegi, et pärast nn €-päeva on 14 päeva jooksul käibel paralleelselt

mõlemad — nii kroon kui euro. Loomulikult tuleks pärast euroga liitumist

ka raamatupidamist ja maksuarvestust hakata pidama eurodes.

Mis muutub äriühingute jaoks euro tulekuga?

Lühidalt:Äriseadustiku täien da mi -ne §-ga 222¹ looks aktsia -seltsidele võimaluse soovikorral kasutusele võttanimiväärtu seta aktsia.

Pärast euro kehtima hak -kamist Eestis ei ole varemasutatud osaühingul jaaktsiaseltsil kohustustnäitajaid kohe euro desseümber arvestada. Kuiduusi osaühinguid ja akt -siaseltse ei ole enam või-malik kroonides asutada.

Pool aastat enne ja aastapärast €-päeva antakseettevõtjatele riigilõivusoo -dustust äriühingu aktsia-ja osakapitali Eesti kroo -nidest eurodesse konver-teerimise muudatuse äri -registrisse kandmisel. Li -saks nähakse ette riigi -lõivu vabastus ka põhikirjamuutmisel nimiväärtu -seta aktsia kasutuselevõt-miseks.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 20096 Seadusandlus

ümmargused arvud — ÄS §-s 222

asendatakse 400 000 krooni 25 000

euroga ning aktsiate nimiväärtuste

minimaalseks suuruseks saaks 0,1

eurot. Selline minimaalne aktsiaka -

pitali suurus on aktsiaseltside puhul

ELis ka minimaalseks lubatud akt -

siakapitaliks. Nii nagu osaühingute

puhul kirjeldatud, on muudatusi

põhikirjas võimalik teha juba alates

seaduse jõustumisest, seega juba

enne eurole üleminekut, samuti võib

seda teha pärast eurole üleminekut.

Uus muudatus — nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtu võimaldamine

Eesti ühinguõiguse seisukohast

täies ti uueks muudatuseks oleks

eelnõu jõustudes aga nimiväärtu -

seta aktsiate kasutuselevõtu või -

mal damine. Äriseadustiku täienda -

mine §-ga 222¹ looks aktsiaseltsidele

võimaluse soo vi korral kasutusele

võtta nimiväärtuseta aktsia. Kuigi

Eesti õiguse kohaselt on tegemist

uue võimalusega, on paljudes maa -

des, nt Ameerika Ühendriikides ja

Kanadas nimiväärtuseta aktsiad lu-

batud. Ka paljud Euroopa riigid hak -

kasid nimiväärtuseta aktsiaid lubama

seoses eurole üleminekuga, näiteks

Austria, Belgia, Saksamaa ja Soo me.

Seega võiks pärast eelnõus kavan-

datud muudatuste jõustumist ka

Eestis tegutseda nii aktsiaseltsid,

kellel on nimiväärtusega aktsiad

(nagu praegu) kui selt sid, kelle akt-

siad on nimiväärtuseta.

Eelnõule lisatud seletuskirjas on too -

dud lühidalt ka olulisemad põhimõt-

ted, millest uue võimaluse jõustu -

misel lähtuda. Esmalt see, et akt -

siaseltsidel ei teki kohustust nimi -

väärtusega aktsiaid välja vahetada

nimiväärtuseta aktsiate vastu ning

nimiväärtusega aktsiad on edaspidigi

lubatud. Nimiväärtuseta aktsia kasu-

tamine on aktsiaseltsidele lisavõi-

malus nimiväärtusega aktsia kõrval.

Selguse huvides ei lubata ühel

aktsiaseltsil aga kasutada korraga

mõlemat, nii nimiväärtusega kui ka

nimiväärtuseta aktsiaid.

Aktsiakapitali ja selle aktsiateks jao-

tumise reeglid põhimõtteliselt ei

muutuks. Ühele aktsiale osaks langev

arvestuslik nimiväärtus tehakse kind-

laks, jagades aktsiakapital aktsiate

arvuga. See tähendaks, et kõik ühe

aktsiaseltsi nimiväärtuseta aktsiad

on võrdse suurusega ja vastavad

seega ühesuurusele osale aktsiaka -

pitalist. Nimiväärtuseta aktsiate kor-

ral tuleb aktsiaseltsi asutamisle pin -

gus nimetada aktsiakapitali kõrval

nimiväärtuseta aktsiate koguarv,

samuti peab põhikirjas sisalduma

märge selle kohta, et aktsiaselts ka-

sutab nimiväärtuseta aktsiaid.

Nagu juba varem kirjeldatud, eeldab

euro kasutuselevõtmine ühinguõi-

guses võimalust ühingute asutami -

sel hakata väljendama kõiki ühingu

tegevuse seisukohalt olulisi rahalisi

näitajaid eurodes, samuti tuleb või -

maldada juba tegutsevatel ühingutel

hakata summasid eurodes väljen-

dama. Samas ei ole ühingud kohus-

tatud enne euro kui Eesti Vabariigi

rahaühiku kehtima hakkamist näita-

jaid kroonidest eurodeks muutma.

Enne euro kehtima hakkamist ärire -

gistrisse kantud ja pärast eelnõu

jõustumist sinna kantavad osaühin-

gud ja aktsiaseltsid võivad väljen-

dada põhikirjas osa- või aktsiakapitali

ja osade või aktsiate nimiväärtusi

edasi Eesti kroonides. Kui osa- või

aktsiakapitali ja osade või aktsiate

nimiväärtusi väljendatakse krooni -

des, peavad need vastama praegu

kehtivas äriseadustikus sätestatud

tingimustele.

Euro kehtimahakkamisel ei ole enam võimalik asutada uusi osaühinguid ja aktsiaseltse kroonides

Ka pärast euro kui Eesti Vabariigi

raha ühiku kehtima hakkamist ei ole

enne euro kasutuselevõtmist asu-

tatud osaühingul ja aktsiaseltsil ko-

hustust näitajaid kohe eurodesse

ümber arvestada. Siiski ei ole enam

võimalik asutada uusi osaühinguid ja

aktsiaseltse kroonides. Pärast euro

kehtima hakkamist äriregistrisse

kantavad osaühingud ja aktsiaseltsid

peavad väljendama asutamislepin-

gus, asutamisotsuses või põhikirjas

osa- või aktsiakapitali ja osade või

aktsiate nimiväärtusi eurodes, vas-

tasel juhul ei kanta ühingut äriregist -

risse. Kuna osaühingu korral ei näe

seadus ette, et osa nimiväärtused

peavad olema põhikirjas märgitud,

tuleb põhikirjas väljendada osade

nimiväärtused ainult juhul, kui need

vabatahtlikult põhikirjas märgitakse.

Kuigi eurole üleminekul ümberarves-

tuse ranget kohustust ei teki, nähak -

se eelnõuga siiski ette meetmed

selleks, et ühingud teeksid vajalikud

muudatused mõistliku aja jooksul.

Üheks selliseks on juba ülalpool põ-

gusalt mainitud nõue, et pärast ühe

aasta möödumist euro kehtima

hakkamisest, kantakse osaühingu

või aktsiaseltsi põhikirja muutmine

äriregistrisse ainult juhul, kui põhi -

kirjas on osa- või aktsiakapital ja

osade või aktsiate nimiväärtus väl-

jendatud eurodes või kui samal ajal

kantakse registrisse sellekohane

põhikirja muu datus. Sama kehtib

osa- või aktsiakapitali suurenda -

mise või vä hendamise äriregistrisse

kandmise kohta.

Juhul kui ühingul on vaja siiski

põhikirja muuta, on seda võimalik

teha lihtsustatud korras. Selleks et

osa- või aktsiakapitali ja nimiväär-

tust eurodes väljendada, on kehtiva

õiguse kohaselt vaja muuta äri -

ühingu põhikirja. Põhikirja muut-

miseks on praegu vajalik osanike või

üldkoosoleku otsus, mille poolt on

2/3 osanikest või üldkoosolekul

esindatud häältest, ja vastava kan -

de tegemine äriregistrisse. Lihtsus-

tatud korrana kehtestatakse esiteks

vastavate põhikirja muudatuste

jaoks sama häälteenamuse nõue kui

näiteks majandusaasta aruande

kinnitamisel, st üle poole osanike

või üldkoosolekul esindatud hääl-

test. Tuleb arvestada, et see kehtib

siiski ainult juhul, kui põhikirjamuu-

datused on tõepoolest tehnilist

laadi, st kui kroonid asendatakse

eurodega. Kui koos eurole ülemi ne -

kuga soovitakse põhikirjas teha

suuremaid muudatusi, tuleb siiski

järgida üldist korda.

Eurost tulenevate põhikirja-muudatuste riigilõivuvabastus

Teiseks n-ö motivaatoriks on eurost

tulenevate põhikirjamuudatuste rii -

gilõivuvabastus. Eurole ülemineku

varasemate plaanide kohaselt on

lepitud kokku, et vähemalt pool aas -

tat enne ja aasta pärast €-päeva an-

takse ettevõtjatele riigilõivusoo -

dustust äriühingu aktsia- ja osaka -

pitali Eesti kroonidest eurodesse

konverteerimise muudatuse ärire -

gistrisse kandmisel (soodustusega

toiminguteks oleks põhikirja muut-

mine ja kapitali suuruse muutmine).

See on eelnõuga ka kavas. Lisaks

nähakse ette riigilõivuvabastus ka

põhikirja muutmisel nimiväärtuseta

aktsia kasutuselevõtmiseks. Siiski ei

kehtiks riigilõivuvabastus igavesti.

Et motiveerida äriühinguid vajalikke

muudatusi mõistliku aja jooksul ära

tegema, kehtivad riigilõivuvabas-

tused ühe aasta jooksul pärast

eurole üleminekut. Kehtima hakka -

vad need alates seaduse jõustumi -

sest, eeldatavasti järgmise aasta

1. juulist.

Kahtlemata ei mahtunud kõikkavandatud muudatused tä-nasesse artiklisse, kuid olulise-mad siiski. Kõigil huvitatutel onaga jätkuvalt nii eelnõu kui sedaseletava seletuskirjaga tutvudaKoja veebilehel www.koda.ee.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 2009 7Seadusandlus

uuremad muudatused seadu -

ses on tingitud asjaolust, et

järgmise aasta jooksul plaanitakse

kaotada Riigihangete Amet ning

kõik ameti funktsioonid võtab üle

Rahandusministeerium ning samuti

lisatakse seadusesse võimalus kõr-

valda hankemenetlusest pakkuja,

kes on karistatud maksualase süü-

teo eest või kelle maksuvõlg on

ajatud üle kuue kuu.

Arvestades asjaolu, et täna tegeleb

riigihankeid korraldavates asutustes

(paarsada erinevat valitsus- ja riigi -

asutust) hangetega üle tuhande

inimese, kelle jaoks see ei ole ena-

masti põhitegevus, siis on peetud

otstarbekaks luua teenus- või

kompetentsikeskus, mis koondaks

han gete vallas kompetentsed ini -

mesed. Nõustamise alal on riigi-

hangetealane kompetents tänasel

päeval jagunenud Rahandusminis-

teeriumi ja Riigihangete Ameti

vahel, mida oleks ratsionaalne täita

tulevikus ühes kompetentsi kes ku -

ses. Lisaks klassikalisele nõustami -

sele plaanitakse sinna liita ka riigi -

hangete registri ja e-riigihanke kesk -

konna alane nõustamine.

Teenus- või kompetentsikeskuse

ülesanne on hanke läbiviimine, mis

tähendab, et seal tehakse kõik

vajalikud toimingud ning kinnita -

takse ka vajalikud otsused (pakku-

jate kvalifitseerimine, pakkumuste

vastavaks ja edukaks tunnistami -

ne). Teenus- või kompetentsikes kust

toetavad otsuste tegemisel eri -

nevate tellijate esindajatest koos-

nevad riigihankekomisjonid, kes

pakkumused avavad, kvalifikatsioo -

ni kontrollivad ning hindavad vas-

tavust etteantud hindamiskriteeriu -

mitele. Kui tegemist on standardse

või vähemkeerulise hankega, võib

teenus- või kompetentsikeskus eel-

nimetatud toimingud läbi viia ja

otsused vastu võtta iseseisvalt, tel-

lijatest koosnevat hankekomisjoni

moodustamata. Kuni teenindus kes -

kus luuakse ja see funktsioonitäit-

mise üle võtab, asub nõustamis -

funkt siooni teostama Rahandus-

ministeerium.

Kui siiani puudus alus pakkujate

kõrvaldamiseks, keda on karistus -

seadustiku alusel karistatud mak-

sualaste süütegude toimepanemise

eest, siis nüüd on eelnõus sätes-

tatud võimalus kõrvaldada hanke -

menetlusest pakkuja, keda on või

kelle seaduslikku esindajat on krimi -

naal- või väärteokorras karistatud

maksualaste süütegude toime -

pane mise eest või kelle maksuvõlg

on ajatud tähtajaga üle kuue kuu.

Hankija kõrvaldab hankemenetlu -

sest isiku, kellel on olnud maksuvõlg

hankemenetluse algamise päeva

seisuga või kelle maksuvõla tasu mi -

ne on olnud ajatatud pikemaks pe-

rioodiks kui 6 kuud, alates hanke -

menetluse algamise päevast. Eran -

diks on asjaolu, kui maksuvõla

tasumise ajatamine on täies ula-

tuses tagatud. Maksuvõlaks loetak -

se riiklike või tema elu- või asukoha

kohalike maksude või sotsiaalkind-

lustuse maksete võlgnevust. Mak-

suvõlgade ajatamist ei võimaldata

kõikidele maksuvõlglastele, vaid

üksnes neile ettevõtjatele, kellel

Maksu- ja Tolliameti vastavasisuli -

sest analüüsist nähtub, et tegemist

ei ole püsivate makseraskustega

ning ettevõtja on piisavalt likviidne

ja tõenäoliselt võimeline oma

raskused ületama. Maksu- ja Tolli -

ameti andmetel on juriidilisest isi -

kust ajatatud maksuvõlaga isikuid

käesoleva aasta sügisese seisuga

üle tuhande neljasaja, seega eelnõu

muudatus võimaldaks nimetatud

ettevõtjatel osaleda hankeme net -

lustes ning annab neile võimaluse

makseraskustest üle saada.

Seletuskirjas on toodud välja Maksu-

ja Tolliameti seisukoht, mis ütleb, et

kuigi ajatatud maksuvõlg on mak-

suvõlg maksukorralduse seaduse

S

Kuna 2007. aastal jõustunud ja hetkel kehtiva riigihangete seaduses

on ilmnenud mõned praktilised probleemid ning kerkinud vajadus viia

seadus nii põhiseadusega kui ka Euroopa Liidu vastavate direktiividega

kooskõlla, on käesolevaga kirja pandud riigihangete seaduse osad muudatused.

Täielik seaduse ülevaatamine võetakse ette 2010. aastal, milleks on moodustatud

nõuandev komisjon, kuhu kuulub teiste hulgas ka Kaubanduskoja esindaja.

Riigihangete seaduse muudatused

Lühidalt:2010. aastal plaanitaksekaotada Riigihangete Ametning selle funktsioo nidvõtab üle Rahandusmi nis -teerium, kuhu luuak sekompetentsikeskus, mislisaks klassikalisele nõus-tamisele annaks ka riigi-hangete registri ja e-riigi -hankekeskkonna alast nõu.

Riigihangete seadusesselisatakse säte, mis või -mal dab hankemenetlu -sest kõrvalda pakkuja, keson karistatud maksualasesüüteo eest või kelle mak-suvõlg on ajatud üle kuuekuu.

Hankemenetlused, mis onalustatud kehtiva riigihan -gete seaduse alusel, viiak -se lõpuni. Samuti vaid lus -tused, mis on esitatudeelnimetatud hankeme -netluste raames, lahen-datakse lähtuvalt hetkelkehtivast regulatsioonist.

KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 20098 Seadusandlus

tähenduses, tuleb ajatatud maksu-

võlaga isikuid eristada nendest

isikutest, kes ei ole oma riiklike

maksude tasumise kohustuste täit-

miseks midagi ette võtnud. Lisaks

maksuvõla puudumise kont rolli -

misele hankemenetluse algamise

ajal võib hankija kontrollida selle

puudumist ka enne hankelepingu

sõlmimist. Hankijal on sellisel juhul

õigus määrata konkreetne päev,

millise seisuga hankija pakkuja

kõrvaldamise aluste puudumist

kontrollib. Oluline siinkohal on, et

hankija määratud päev peab jääma

pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse tegemise ja hankelepingu

reaalse sõlmimise vahele. Prakti kas

peaks hankija selle punkti alusel

kontrollima maksuvõlgade puudu-

mist vaid edukal pakkujal, seda

mui dugi eeldusel, et hankija ei saa

teada maksuvõlgnevuse esi nemi -

sest teistel hankemenetluses osa -

lejatel. Eelnõu koha selt nõu ab han -

kija tõendit maksuvõla puudumise

kohta juhul, kui tal ei ole seda või-

malik avaliku andme kogu kaudu ise

kontrollida (nt välisriigi pakkuja).

Samas alltöövõtjate kohta ei ole

pakkuja kohustatud hankijale kinni-

tama, et tema poolt kasutatavatel

allhankijatel puuduvad maksu võlad,

kuna hankija sõlmib hankelepingu

pakkujaga, mitte alltöövõtjaga.

Kehtiva seaduse järgi hanke me -

net luses vaidlustuse esitades han-

kemenetlus peatub ning pak ku -

jaga ei ole võimalik hankelepingut

sõlmida.

Eelnõu kohaselt oleks siis ki teatud

juhtudel hankijal lubatud hanke -

lepinguid sõlmida ka vaidlustus-

menetluse vältel, seda eelkõige

tingitud avalikust huvist. Selleks

peab hankija esitama vastava

taotluse vaidlustuskomis jonile

ning põhjendama, milles seisneb

avalik huvi, mille tõttu ei saa le-

pin gu sõlmimisega oodata vaid-

lustusmenetluse lõppemiseni.

Seega lubav otsus tehakse vaid

juhul, kui taotlus on esitatud han-

kija edu kaks tunnistamise otsuse

vaidlustamise raames ning oluline

avalik huvi, mida võidakse kahjus-

tada hankelepingu sõlmimata jät-

mise korral, kaalub üles vaidlus tu -

se esitaja õiguste võimaliku kah -

justamise. Samuti ei saa eeldada,

et kõik hankelepingud on avalikust

huvist lähtuvalt prioriteetsed, mis

tingiks kõikide lepingute auto -

maat se ära sõlmimise lubamise.

Kui tegemist on näiteks kontori-

tarvete, mööbli või koristustee nu -

se hankimisega keskmisele riigi -

asu tusele, mis ei ole näiteks kool

vms, ei ole võimalik eeldada, et

tegemist on riiklikult prio riteetse

hankelepinguga, mis tuleb kindlasti

sõlmida esimesel võima lusel.

Otsused, mis vaidlustuskomisjon

teeb hankemenetluse, ideekon -

kur si või ehitustööde kontses-

siooni peatamise või selle lõpeta -

mise kohta, ei jõustu tea ta vaks

tegemisest, vaid alles pä rast koh-

tusse pöördumise tähtaja möödu-

mist, kui kaebust esitatud ei ole.

Osalise edasikaebamise pu hul

jõustub vaidlustuskomisjoni otsus

aga osas, mida edasi ei kaevatud.

Vaidlustuskomisjoni otsuse peale

esitatud kaebusi vaatab tu levikus

läbi Tallinna Halduskohus.

Hetkel eelnõu jõustumise täpset

tähtaega veel paika ei ole pandud,

see otsustatakse eelnõu menetle -

mise käigus, aga silmas peetakse

siiski 2010. aastat. Need hanke me -

netlused, mis on alustatud kehtiva

riigihangete seaduse alusel, viiakse

lõpuni (sõlmitakse hanke lepingud ja

pakkumuse tagatised tagastatak -

se) lähtuvalt hetkel keh ti vast regu-

latsioonist ning vaidlustused, mis

on esitatud eelni metatud hanke -

menetluste raames, lahendatakse

samuti lähtuvalt enne käesoleva

eelnõu jõustumist kehtinud regu-

latsioonist.

Eelnõu ja seletuskirjaga saablähemalt tutvuda ka Koja vee-bilehel www.koda.ee/?id=1300ning oodatud on kõik kommen-taarid ja ettepanekud.

Kas peate riigi järelevalvet litsentsi, luba või registreeringut nõudvatel tegevusaladel tegutse-vate ettevõtjate üle piisavaks?

Järelevalve toimib, kuid on ebapiisav – 22%

Järelevalve on piisav ja toimib – 6%

Järelevalve on puudulik – 33%

Järelevalve on ülemääraselttegevust takistav – 39%

(Vastajaid 18)

Kas pooldate ühes valdkonnas (nt turismiettevõtetes) eriregulatsiooni kehtestamistjuhatuse liikme vastutuse osas?

Ei – 64%

Jah – 27%

Ei oska öelda – 9%

(Vastajaid 11)

Kojagallupid

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 2009 9Seadusandlus

Eelnõu ja selle seletuskir-jaga on võimalik lähemalttutvuda Kau banduskojaveebilehel aadressil:www.koda.ee/?id=1300.

elnõu seletuskirjas selgita -

tak se, et seni on mitmesu -

guseid registreid peetud maakoh -

tute juures olevates kinnistus- ja

registriosakondades. Harju Maa -

kohus peab lisaks eespool nimeta -

tutele ka pärimisregistrit. Alates

2009. aastast muudeti maksekäsu

kiirmenetlus elektrooniliseks ning

antud asjade lahendamisega tege -

leb Pärnu Maakohtu Haapsalu koh-

tumaja faktiliselt eraldi üksus, n-ö

maksekäsukeskus.

Eelnõu kohaselt peaks Maksekäsu-

ja Justiitsregistrikeskus hakkama

vastutama nii registrite terviklik -

kuse, menetluse ühtse läbiviimise

kui ka elektroonilise suhtluse aren-

damise eest. Tuleb rõhutada, et eel-

nõuga ei soovita muuta makse käsu -

menetluse ega registrimenetluse

põhiolemust, vaid eelkõige registrite

korraldust.

Seni tsiviilkohtumenetluse seadus -

tikus reguleeritud maksekäsu kiir -

menetlus kavandatakse sisuliselt

üle tuua eelnõuga kehtestatavasse

seadusesse. Eelnõus mõistetakse

vastava menetluse all endiselt koh -

tueelset menetlust, mille tulemu -

sena väljastatakse täitedokument

eraõigusliku rahalise nõude kohta,

mille olemasolu ja sissenõutavuse

üle puudub vaidlus. Justiitsregistri -

menetluse ehk registrimenetluse all

tuleb kavandatavas seaduses mõis -

ta registripidaja (keskuse) igasugust

tegevust, mis on seotud registris

olevate või sinna kandmisele kuulu-

vate andmetega. Registrimenet lu -

seks on ka keskuse järelevalve -

menetlus.

Justiitsregistrid on eelnõu kohaselt

abieluvararegister, kinnistusraamat,

kommertspandiregister, laevakin-

nistusraamat, mittetulundusühin -

gu te ja sihtasutuste register, päri -

mis register ja äriregister.

Kõik varasemad registrite pidamise

regulatsioonid soovitakse lihtsus-

tada niivõrd, kuivõrd see on võima-

lik. Erinormid juhul, kui neid esineb,

on välja toodud konkreetset registrit

käsitlevas peatükis. Seega nt ärire -

gistrit ja teisi registreid puudutavad

üldsätted leiab kavandatava makse -

käsu kiirmenetluse ja justiitsregist -

ri menetluse seaduse eelnõu jõustu -

misel seaduse 3. osa 6. peatükist

„Registrite üldsätted” ning ärire -

gist rit puudutavad erisätted 3. osa

7. peatükist „Äriregister”. Eelnev

tähendab sisuliselt seda, et muu -

hulgas soovitakse äriregistri regu-

latsioon tuua äriseadustikust üle

kavandatavasse maksekäsu kiir -

menet luse ja justiitsregistrime net -

luse seadusesse.

Oluline on esile tuua asjaolu, et

maksekäsu kiirmenetluses ja re -

gistrimenetluses ei kohaldata hal-

dusmenetluse sätteid, sest tege -

mist on haldusmenetluse eriliigiga,

mis on väga lähedane tsiviilkohtu -

menetlusele. Haldusmenetluse sät-

teid kohaldatakse keskuse toi min -

gu tele, mis ei ole maksekäsu kiir -

menetlus või registrimenetlus.

Kokkuvõttes võib öelda, et eelnõu

jõustumisel koondatakse registri -

menetlust puudutavad normid ühte

seadusesse kokku, mis peaks või mal-

dama saada asjakohastest õigus -

normidest parema ülevaate. Samuti

peaks ühtlustuma menetlus eri re -

gistrites. Muuhulgas peaks tugev -

nema ka registripidaja järelevalveroll,

mille tulemusena peaksid eeskätt

äriregistri andmed muutuma usal-

dusväärsemaks (nt aad ressi andmed,

kanded juhatuse liik mete kohta).

Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et

pikemas perspektiivis on plaanitav

Maksekäsu- ja Justiitsregistrikeskus

kavas füüsiliselt koondada 1-2 geo -

graafilisse punkti. Eelnõu kavatse-

takse jõustada 2011. aasta 1. jaa -

nuaril.

E

Justiitsministeerium valmistas ette maksekäsu kiirmenetluse ja justiitsregistrimenetluse seaduse eelnõu.

Eelnõu kohaselt eraldatakse registrid ja maksekäsu kiirmenetlus kohtusüsteemist ning luuakse eraldi amet —

Maksekäsu- ja Justiitsregistrikeskus. Samuti nähakse eelnõuga ette eelmainitud menetlusi puudutavate õigusnormide

koondamine ühte seadusesse, et tõhustada ja lihtsustada vastavaid menetlusi, sest seni ei ole nende menetluste

efektiivne ja lihtne korraldamine olnud kohtusüsteemi peamine eesmärk, tegemist on olnud pigem kõrvalülesandega.

Maksekäsu kiirmenetluse ja justiits-registrimenetluse seaduse eelnõu

MART KÄGUPoliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Eelnõu jõustumisel koondatakse registri -menetlust puudutavadnormid ühte seadusesse,mis võimaldab saada asja -kohastest õigusnormidestparema ülevaate. Samutiühtlustub menetlus eri registrites ning tugevneb ka registripidaja järelevalve -roll, mille tulemusena peaksid eeskätt äriregistriandmed muutuma usaldusväärsemaks.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 200910 Seadusandlus

äätmeseaduse kõrval regulee -

rib täpsustavalt romusõidukite

käitlusnõudeid ka keskkonna -

ministri 8. juuli 2004. a määrus nr 89

„Romusõidukite käitlusnõuded” ning

Vabariigi Valitsuse 13. detsembri

2004. a määrus nr 352 „Mootor -

sõidukite ja nende osade kogumise,

tootjale tagastamise, taaskasu-

tamise või kõrvaldamise nõuded,

kord ja sihtarvud ning rakendamise

tähtajad”. Romusõidukite ja kasu-

tatud autoosade kogumise ja taas ka-

sutuse tõhustamise eesmärgil

valmistas Keskkonnaministeerium

ette määruse „Mootorsõidukitest ja

nende osadest tekkinud jäätmete

kogumise, tootjale tagastamise ning

taaskasutamise või kõrvaldamise

nõuded ja kord ning sihtarvud ja

sihtarvude saavutamise tähtajad”

eelnõu. Mainitud eelnõu jõustumisel

tunnistatakse kehtetuks eelmainitud

analoogse pealkirjaga Vabariigi Valit-

suse määrus. Tootjate all, keda ka-

vandatav määrus hakkab kõige

roh kem puudutama, tuleb mõista

eelkõige ettevõtjaid, kes toovad

Eestisse nii uusi kui ka kasutatud (M1,

N1 ja L5e kategooria, st sõiduautod,

veoautod mille mass ei ületa 3,5 t

ning mopeedid, mootorrattad) moo -

torsõidukeid ja nende osi.

Kõige olulisemaks kavandatavaks ja

ettevõtjatele täiendavaid kulusid

kaasa toovaks muudatuseks on ilm-

selt teabe esitamisega seonduvad

kohustused. Täpsemalt kavanda -

takse eelnõuga teabe andmise viis ja-

gada kaheks: esiteks, müügikohtade

kaudu mootorsõidukite ja nende

osade kasutajale kättesaadavaks

tehtav teave romusõidukite tagas-

tamiskohtadest (asukohad ja tele-

foninumbrid, kust on võimalik saada

asjaomast teavet); teiseks, teabe -

kampaaniate kaudu teatavaks tehtav

vastavaid jäätmeid ja nende käitlust

puudutav info. Muu hulgas kohus-

tatakse eelnõu järgi tootjat andma

romusõidukite käitluskohtadele tea -

vet romusõidukite demonteerimise,

korduskasutamise ja taaskasutamise

(nt ohtlike ainete ja valmististe

asukohad sõidukis) kohta iga turule

lastud uut tüüpi mootorsõiduki kohta

hiljemalt kuue kuu möödumisel sõi -

duki turule laskmisest.

Tootja peab kord aastas korralda -ma üleriigilise teabekampaania

Tootja jaoks saab ilmselt pärast sel -

lisel kujul eelnõu jõustumist suuri-

maks kulutuseks iga-aastaste teavi -

ta miskampaaniate korraldamine. As-

jaomane ettevõtja (tootja) peab eel-

nõu kohaselt vähemalt üks kord

aas tas korraldama üleriigilise teabe -

kampaania. Teabekampaania käigus

peab käsitlema esiteks, mootorsõi -

du kites ja nende osades sisalduvate

ohtlike ainete ja valmististe võima-

likku mõju keskkonnale ja inimese

tervisele; teiseks seda, et kasutatud

osi ei tohi kõrvaldada sortimata

olmejäätmetena; kolmandaks, kuhu

saab tagastada romusõidukeid ja

kasutatud osi; neljandaks, kuidas

mootorsõidukite ja nende osade ka-

sutajad saavad kaasa aidata romu -

sõidukite ja kasutatud osade taas -

kasutamisele ja ringlussevõtule. On

ilmne, et sellise kampaania korral -

damine on ettevõtjale (tootjale) üksi

küllaltki kulukas tegevus, mistõttu

on asjaomastel ettevõtetel mõistlik

ühineda ja korraldada vastav kam-

paania ühiselt.

Tootja on kohustatud rajama üle-eestilise kogumispunktide võrgu

Teabe esitamise kohustuse kõrval ka-

vandatakse eelnõuga panna tootja -

(te)le kohustus rajada üle-eestiline

kogumispunktide võrk. Eelnõu sele-

tuskirjas selgitatakse, et kogumis-

punktide asukohtade valikul tuleb

arvesse võtta rahvastiku tihedust

ning seda, et romusõidukite ja kasu-

tatud osade üleandmine oleks lõpp-

kasutajale võimalikult mugav. Moo -

torsõidukite tootjad peavad rajama

eelnõus sätestatu järgi vähemalt ühe

J

Jäätmeseaduse kohaselt on mootorsõiduk ja selle osad probleemtooted. Tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootesttekkivate jäätmete (romud, kasutatud autoosad jms) kokku korjamise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Sealjuures tasub üldjuhul probleemtoodetesttekkinud jäätmete jäätmehoolduse kõik kulud tootja või tootjate ühendus.

Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmetekogumisest ja taaskasutamisest

Lühidalt:Tootja peab vähemalt ükskord aastas korraldamaüleriigilise teabekampaa-nia, kus teavitataksemoo torsõidukites ja nen -de osades sisalduvateohtlike ainete ja valmis -tiste võimalikust mõjustkeskkonnale ja inimesetervisele, jäätmete sor-teerimisest ning tagas-tusvõimalustest ja samutisellest, kuidas saab kaasaaidata romusõidukite jakasutatud osade taaska-sutamisele ja ringlussevõ-tule.

Tootja kohustub rajamaüle-eestilise kogumis-punk tide võrgu. Kogumis-punktid peavad asumaigas Eesti maakonnas ningasukohtade valikul tulebarvesse võtta rahvastikutihedust ning seda, et ro-musõidukite ja kasutatudosade üleandmine olekslõppkasutajale võimalikultmugav.

MART KÄGUPoliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 2009 11Seadusandlus

kogumispunkti igasse Eesti maa -

konda. Seega tuleks luua vähemalt

15 kogumispunkti. Mootorsõiduki

osade tootja peaks sealjuures kor-

raldama kasutatud osade tagasi -

võtmise nii, et iga mootorsõiduki osi

müüv müügikoht (turustaja) võtab

neid tagasi vaatamata sellele, kas

lõppkasutaja kavatseb osta uue osa

või mitte. On oluline märkida, et eel-

nõu ei loe turustajaks romusõi du -

kite käitlejat, kes müüb lammuta -

tud romusõiduki kasutatud osi kor-

duskasutusse.

Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse,

et tootja on kohustatud tasuta

tagasi võtma Autore gistrikeskuse

(ARK) liiklusregistris registreeritud

M1, N1 ja L5e kategooria romu -

sõiduki (sh sõiduki küljes olevad

rehvid), millel on olemas kohane

registreerimistunnistus. Re gistreer-

imata sõidukeid ei ole tootja kohus-

tatud tasuta vastu võtma. Samuti

ei saa sellisele sõidukile väljastada

eelnõus ettenähtud lammu tus -

tõen dit (mille alusel kustuta takse

sõiduk liiklusregistrist).

Lammutustõendi andmine ja edastamine

Lammutustõendi andmise õigus on

eelnõu kohaselt kas jäätmekäitlejal,

kellel on olemas romusõidukite käit -

lemiseks ohtlike jäätmete käitluslit-

sents ja jäätmeluba, või tootjal

endal, kui ta tõendab, et vastu

võetud romusõiduk antakse üle

ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja

jäätmeluba omavale jäätmekäitle-

jale. Jäätmekäitleja ja tootja edas-

tavad lammutustõendi ARKile

elektrooniliselt.

ARKil on valminud andmebaas,

kuhu saavad muuhulgas kõik jäät-

mekäitlejad ja tootjad, kellel on

õigus lammutustõendit väljastada,

sisestada info lammutustõendi

kohta. Selle alusel kustutab ARK

töötaja mootorsõiduki liiklusre -

gistrist. Selleks, et jäätmekäitleja ja

tootja saaksid esitada veebipõhi se

andmebaasi väljastatud lammu-

tustõendeid, peavad nad sõlmima

ARKiga lepingu kasutajanime ja

salasõna saamiseks.

Romusõidukite taas-kasutamine ja ringlussevõtt

Eelnõuga kohaselt on tootja alates

1. jaanuarist 2015 kohustatud romu -

sõidukist taaskasutama vähemalt

95% romusõidukite aasta keskmi -

sest massist. Korduskasutusse ja

ringlusse võetavate komponentide,

materjalide ja ainete kogus peab

olema vähemalt 85% romusõiduki

aasta keskmisest massist. Taaska-

sutamise ja ringlusse võtu sihtar vu -

de arvutamisel võe takse arvesse ka

romusõiduki küljes romusõiduki

lammutamise ajal olnud rehvid ning

patarei või aku. Nimetatud kohus-

tust ei kohaldata kolmerattalistele

(kategooria L5e) ja eriotstarbelistele

mootorsõidukitele (autoelamud,

kiirabiautod, matuseautod jms).

Kui romusõidukid veetakse taaska-

sutamiseks või ringlussevõtuks väl-

japoole Euroopa Majandusühendust

või OECD riike, siis arvestatakse neid

romusõidukite koguseid sihtarvude

arvutamisel ainult juhul, kui tootja

või jäätmekäitleja tõendab, et ro-

mu sõidukid on käideldud vähemalt

sarnastel tingimustel nagu need on

kehtestatud romusõidukite käitle -

miseks Eestis või Euroopa Majan-

dusühenduses või OECD riikides.

Eelnõu soovitakse kehtestada ül -

dises korras, v.a mõningad sätted

seoses teabe esitamise, teabekam-

paaniate korraldamise ning lammu-

tustõendi elektroonilise esitamise -

ga, mis soovitakse kehtestada

alates 2010. aasta 1. jaanuarist.

Eelnõu ja selle seletuskirjagasaab lähemalt tutvuda Kauban-duskoja veebilehel aadressilhttp://www.koda.ee/?id=1300.

KADRI-CATRE KASAKJustiitsministeeriumi nõunik

MARIKA TAALRahandusministeeriumi peaspetsialist

Aruandlus kiireks ja lihtsaks!

ajandusaasta aruannet

saab praegu esitada nii

paberkandjal kui ka elektrooniliselt

PDF- või RTF-formaadis. 2010.

aasta 1. jaanuarist tuleb majandus -

aasta aruandega esitatavad and -

med esitada vaid elektrooniliselt.

Aruandluskorralduse lihtsustamise

ellurakendamiseks ja koordinee -

rimiseks loodi valitsuskomisjon,

mille liikmeteks on määratud

amet nikke erinevatest asutustest:

Justiitsministeerium, Rahandus-

ministeerium, Statistikaamet,

Eesti Pank, Registrite ja Infosüs-

teemide Keskus, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, Majandus- ja Kom -

mu nikatsiooniministeerium, Sot -

siaalministeerium, Põllumajandus-

ministeerium ning Maksu- ja Tolli -

amet. Esindatud on ka Audii -

tor kogu ja Raamatupidamise

Toimkond. Valitsuskomisjoni tööga

saab tutvuda projekti kodulehel:

http://ajaveeb.just.ee/e-aruandlus/.

Esitaja- ja kasutaja-sõbralik aruandlus

Praegune aruandluskorraldus koor -

mab nii andmete esitajaid kui riiki.

Aruandekohuslased annavad oma

tegemistest ja majandusnäitaja -

test aru mitmele ametkonnale

eraldi: nt äriregistrit pidavatele

maakohtute registriosakondadele,

Maksu- ja Tolliametile, Statistika -

ametile. Aruandeid kogutakse kas

paberkandjal või elektrooniliselt

ning riik kulutab palju ressurssi, et

paberil või failina esitatud andmeid

töödelda ja andmebaasi kujule viia.

Projekti eesmärk ongi lihtsustada

aruandluskorraldust nii, et aruan-

dekohuslane saaks esitada riigi

nõutud näitajad kokkulepitud for-

maadis korraga ühest kohast ja

esitatud andmeid saaksid kasu-

tada nii erasektor kui riigiasutused

(vastavalt oma õigustele).

Automaatkontroll annab esitajale

juba andmete sisestamisel infot

võimalikest vigadest, aidates nii

andmete kvaliteeti parandada ja

vähendades hoiatuste ning trah-

vide hulka, mida aruandekohus-

lased aruande puuduste eest

saavad.

Esitatud andmed on paremini võr-

reldavad ja nende põhjal tehtavad

majandusanalüüsid täpsemad. Ka

on elektrooniliselt töödeldavad

andmed kiiremini kättesaadavad,

jääb ära aeganõudev andmete

töötlemine nende elektroonilisele

kujule viimiseks.

M

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 200912 Seadusandlus

Rahvusvaheline standard

Riikide infovahetuses on mõistlik

järgida ühtset standardit, sest aru -

andlusnäitajate ühtlustamine lubab

näitajaid sisuliselt ühtmoodi tõlgen-

dada. Maailmas kogub üha enam

populaarsust XBRL standard, näi -

teks on sellise aruandluse juuru-

tamist alustatud Rootsis, Taanis,

Hollandis, Itaalias, Inglismaal ja

Belgias ning nüüd ka Eestis.

XBRL ehk eXtensible Business

Reporting Language on XML-põhine

infoedastamise platvorm, mis sobib

hästi äri- ja rahandusalase teabe

kii remaks, tõhusamaks ja odava-

maks edastamiseks, töötlemiseks ja

analüüsimiseks. XBRLi arendab ligi

250st ettevõtjast, organisatsioonist

ja valitsusasutusest koosnev mitte-

tulunduslik ühendus XBRL Interna-

tional. Tegu on avatud standardiga,

mis ei nõua kasutajatelt litsentside

jm tasusid.

Üheks olulisemaks osaks on kokku

leppida tsentraalne majandusaasta

aruande taksonoomia ja see riiklikul

tasandil kinnitada. Taksonoomia

sisuks on elementide loend, milles

igale näitajale ehk andmeühikule

antakse oma tag (märgend), mis

hiljem võimaldab arvutil andmeid

lihtsalt ja kiirelt töödelda. Aruan-

nete esitajatele ja nende audiito -

ritele luuakse infotehnoloogiline

keskkond, kus nad saavad aruande

koostada, kontrollida, allkirjastada,

lisada audiitori arvamuse ja edas-

tada. Sealjuures nähakse ette nii

aruande kohustuslikud osad (põhi -

aruanded) kui ka osad, mida aruan-

dekohuslane saab vastavalt vaja -

dusele ning raamatupidamise sea -

dusest tulenevale kohustusele

aruandele lisada või aruandes täita

(lisad, sh etteantud võimalikud vor -

mistruktuurid, täiendavad tekstid).

Aruande esitajat ja auditeerijat abis-

tatakse vastavas keskkonnas sum-

meerimis- ja kontrollvalemitega

(kontrollimaks, kas aruande osad on

vastavuses) ning mitmesuguste sel-

gituste, viidete ja abiinfoga.

Üleminek etappide kaupa

Muudatused puudutavad kõiki äri -

ühinguid, kes peavad äriregistrile

majandusaasta aruande esitama,

mittetulundusühinguid (k.a erakon-

nad, ametiühingud, korteriühistud

jm) ja sihtasutusi. Projekt ei puu -

duta avalik-õiguslikke juriidilisi

isikuid (riik, riigi raamatupidamis -

kohuslased, omavalitsusüksused,

muud avalik-õiguslikud juriidilised

isikud), FIEsid ja välismaa äriühingu

filiaale.

Kuna majandusaasta aruande tak-

sonoomia väljatöötamine on mahu -

kas ettevõtmine, on projekt jagatud

etappidesse. Esimeses etapis ehk

alates 2010. aasta 1. jaanuarist puu -

dutab see projekt äriühinguid, mit-

tetulundusühinguid ja sihtasutusi,

kes koostavad konsolideerimata

raamatupidamise aruandeid Eesti

hea raamatupidamise tava alusel ja

peavad seega järgima taksonoomiat

ning koostama ja esitama aruande

aruandluskeskkonnas.

Esialgu jäävad PDF-formaadis aru -

andeid esitama:

IFRSi kasutajad;

konsolideeritud aruannete esita-

jad;

äriühingud, sihtasutused ja mit-

tetulundusühingud, kes esitavad

aruandeid Rahandusministee -

riumi saldoandmike infosüsteemi;

likvideerimis- ja lõpparuannete

esitajad;

raamatupidamiskohustuslased,

kelle peamine ja püsiv tegevus

on krediidiasutuste seaduse

mõistes finantsteenuste osuta-

mine, kuid teises etapis luuakse

lahendused ka neile.

Saldoandmike esitajatele on kavas

luua tehnilised lahendused and-

meedastuseks Rahandusministee -

riumi ja äriregistri vahel.

Aruandluskeskkonda sisenemine

Aruande saavad aruandluskeskkon-

nas digitaalallkirjastada juhatuse

liikmed, kellel on digitaalall kirjas -

tamist võimaldav autentimisvahend

ja nad on kantud registrisse isiku -

koodiga (majandusaasta aruandele

ei pea enam lisama nõukogu liik-

mete allkirju). Samuti saab tuvas-

tada end panga autentimisteenuse

abil ehk pangalingi kaudu kesk -

konda logides, mis aga ei võimalda

aruannet aruandluskeskkonnas di -

gi taalallkirjastada. Sel juhul saab

aruandluskeskkonnas koostatud

aruandest luua PDF-aruande, selle

välja printida, paberil allkirjastada ja

keskkonda lisada. Niimoodi peavad

tegema ka juriidilised isikud, mille

kõik juhatuse liikmed aruandlus kesk -

konnas digitaalallkirja anda ei saa.

Kui juhatuse liige on registris sünni-

ajaga, ei saa ta aruandluskeskkon-

nas ise aruannet koostada ega anda

ka volitust, sest aruandluskesk -

konda autentimisel ei ole võimalik

teda registris olevate andmetega

üheselt siduda (st ettevõttega

kokku viia). Volituse saab ta teha

notari juures. Kui selline juhatuse

liige volitust ei tee, on aruande esi-

tamiseks ka teine variant. Tema

eest saab aruande koostada ja esi-

tada muu isik, nt raamatupidaja, kes

aruandluskeskkonda autentides ot -

sib üles õige aruandekohuslase ja

kinnitab, et tal on õigus aruannet

esitada. Ka sel juhul on vaja lisaks

aruandluskeskkonnas koostatud

aruandele keskkonda üles laadida

juhatuse allkirjastatud PDF-aru-

anne.

Aruandekohuslaste jaoks, kes ei

koosta aruandluskeskkonnas aruan-

net ja esitavad seega registrile PDF

formaadis aruande, kehtivad samuti

ülalpool kirjeldatud autentimis-

reeglid. Kui aruandekohuslane ei

soovi majandusaasta aruannet

koostada ja esitada aruandlus -

keskkonnas, on tal võimalik minna

järgmisel aastal ka notari juurde.

See võimalus on kõigil aruandeko-

huslastel — nii nendel, kes peavad

aruande koostama taksonoomia ko-

haselt, kui ka nendel, kes ei pea tak-

sonoomiat järgima. Notar esitab

aruande registrile PDF-formaadis,

kuid nimetatud toiming ei ole ta -

suta.

Aruande koostamine —lihtne või raske?

Uue aruandlusvormi üks eesmärke

on selle lihtsus ja kasutusmugavus.

Majandusaasta aruande esitajale ei

ole elektroonilise aruande koosta-

mine ja esitamine senisest raskem.

Edaspidi lihtsustub asi veelgi, sest

võrdlusandmed kuvatakse aruande

väljadel, mis teeb aruande koosta -

mise kiiremaks ja hõlpsamaks.

Jaanuarist 2010 alustab tööd tele-

fonitugi kasutajate tehniliste kü -

si muste lahendamiseks. Samuti val -

mi vad veel 2009. aastal juhend-

materjalid. Loodetavasti hakkavad

tarkvaratootjad lähitulevikus pak -

ku ma raamatupidamisprogrammi

moo duleid andmete elektrooniliseks

esitamiseks äriregistrile. Nii saaks

äriregistrile andmeid edastada pilt-

likult öeldes ühe nupuvajutusega.

2010. aasta 1. jaanuarist saabmajandusaasta aruandega esitatavad andmed esitada vaidelektrooniliselt. Uue aruandlus -vormi üks eesmärke on selle lihtsus ja kasutusmugavus. Majandusaasta aruande esitajaleei ole elektroonilise aruandekoostamine ja esitamine seni -sest raskem. Edaspidi lihtsustubasi veelgi, sest võrdlusandmedkuvatakse aruande väljadel, mis teeb aruande koostamise kiiremaks ja hõlpsamaks.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 2009 13Euroopa uudised

Käivitub Eesti-Läti-Venemaapiiriülese koostööprogramm

18. novembril kirjutasid Euroo pa

Komisjoni ja Venemaa esindajad

Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtu-

misel Stockholmis alla Eesti-Läti-

Venemaa piiriülese koostöö prog -

rammi rahastamiskokkuleppele.

Eesti, Läti ja Venemaa piirialade va-

helist koostööd edendava program -

mi kogueelarve on koos kaasrahas -

tamisega üle 73 miljoni euro.

Abi kõlblikes piirkondades hakatakse

ellu viima majandusliku ja sotsiaalse

arengu ühisprojekte. Tähelepanu

pööratakse ettevõtlusele ja kauba -

vahetusele, transpordiküsimustele,

info- ja sidetehnoloogiale, teadus -

uuringutele ja turismile.

Eesmärk on lahendada ühiseid prob-

leeme, mis on seotud kesk konna,

loodus kaitse, taastuvenergia, kultu-

uri ja ajaloolise pärandi kaitsega.

Koda niku ühiskonda kaasavate pro-

jektide puhul ning kultuuri, hari du -

se, tervishoiu ja spordi valdkonna

ettevõtmistes pannakse rõhk ini -

meste vahelisele koostööle.

Eesti-Läti-Venemaa programmi

ühine juhtorgan hakkab tegutsema

Läti Regio naalarengu ja Kohalike

Omavalitsuste Ministeeriumis. Ühi -

ne juhtorgan vastutab programmi

iga päe vase töö ja finantsjuhtimise

eest.

Näitus „Hoiamekokku!” kõnelebViru Keskuse bussiterminalis intrigeerivaltkeskkonnasäästust

Viru Keskuse bussiterminalis pakub

ühistranspordi ootajaile ja kauban-

duskeskuse külastajaile mõtteainet

näitus „Hoiame kokku!”. Fotolugude

koondteemaks on tuleviku Eesti lin-

nad. Piltidel kujutatakse tuleviku -

stsenaariume Eesti linnaruumis ja

linnainimeste igapäevategevuses,

kasutades selleks erinevaid foto ja

joonistuse kombinatsioone.

Näituse loojad Helena Uri ning Kadri

Laugas iseloomustavad näitust järg -

miselt: „Ka Eestis on aina sagedamini

arutletud keskkonna- ja ressursi -

säästliku arengu teemadel ning rohe-

line mõtteviis juurdub aina enam nii

linna- kui ka maainimeste seas. Siiski

võib ka seda teemat käsitledes põr -

kuda paljude sügavalt kinnistunud

eelarvamustega. Keskkonnasääst-

likku mõtteviisi võidakse pida da mar-

ginaalsete huvigruppide kinni sideeks.

Tihti peetakse rohelise maa ilma -

vaatega ini mesi veidrikeks. See ga

vajab kesk konnasäästlik mõtteviis

endiselt harjutamist ja harjumist.”

Fotolugudes püütaksegi vastata

küsimusele, kas linn, linnainimene ja

keskkonnasäästlik areng ning rohe-

line mõtteviis sobivad kokku.

Tulevikuideede teostuse heaks näi -

teks ning ka näituse ideemootoriks

on Rootsis edukalt toimiv projekt

SymbioCity. Projektis osalevad ter-

ved linnad ja linnaosad, kus kogu lin-

natervik nii suures plaanis kui ka iga

indiviidi tasandil eraldi lähtub kesk -

konnasäästlikkuse põhimõtetest.

Keskkonnasäästlikkus ning jätku -

suutlikkus on ka Rootsi eesistumise

prioriteedid.

Mobiilsideteenusteturg tarbijakaitsjatevalvsa pilgu all

Selleks et peatada ELi tarbijatele

eksitava teabe andmine mobiilside

valdkonnas, uurivad liikmesriikide

ametivõimud teenusepakkujate

veebi lehti. Tänaseks on kontrolli

tulemusel suletud 54 ning paran-

datud 159 veebisaiti.

29 riiki hõlmanud ELi, Norra ja

Islandi ühisoperatsioon sai alguse

2008. aasta suvel, kui kontrolliti

kõike mobiiltelefonide tarbeks müü-

davat, nagu helinad, taustapildid,

logod, mängud ja vestlusteenuste

tellimine. Kontroll algatati sadade

kaebuste põhjal, mis sageli päri-

nesid lapsevanematelt, kes olid saa -

nud suure telefoniarve, kui nende

laps oli teadmatult tellinud helina

või mõne muu teenuse. Paljud selli -

sed veebilehed on orienteeritud just

noortele.

Mobiiltelefoniteenuste turg kasvab.

Seda näitab ka mobiiltelefonide

populaarsus. 2007. aastal müüdi

Euroopas mobiilihelinaid hinnangu -

liselt 691 miljoni euro väärtuses. See

hõlmab ka müüki internetis.

ELi tarbijakaitsevolinik Meglena

Kuneva sõnul pole kontrollimised

sellega lõppenud: „Tulemused näi-

tavad, et üleeuroopaline õiguskait-

sealane koostöö võib olla tarbijate

jaoks turu puhastamisel väga tule-

musrikas.”

Kaks ELi ettevõtetmaailma suurimateteadus- ja arendus -tegevusse investee -rijate hulgas

Maailma kümne teadus- ja arendus -

tegevusse enim investeeriva ette -

võtte hulgas on kaks ELi oma —

Volkswagen Saksamaalt ja Nokia

Soomest — näitab sel nädalal aval-

datud ELi tööstuslikku teadus- ja

arendustegevusse investeerimise

tulemustabel.

Selle allika kohaselt suurenesid et-

tevõtete investee ringud teadus- ja

arendustegevusse vaatamata ma-

janduskriisile 2008. aastal kogu

maailmas 6,9%. ELi ettevõtete (et-

tevõtted, mille peakor ter asub ELis)

investeeringud tea dus- ja arendus -

tegevusse suurenesid 8,1%, mis on

juba teist aastat olu liselt suurem

kui USAs (5,7%) ja Jaapanis (4,4%).

ELi suurimad konku rendid teadus-

ja arendustegevuse valdkonnas on

USA ja Jaapani ettevõtted. Maailma

suurim eraldivõetav investor on

Toyota Jaapanist (7,61 miljardit eurot

2008. aastal). TOP 10sse kuulub

viis USA ettevõtet, sh Microsoft,

General Motors ja Pfizer.

Kuigi Euroopa ettevõtete investee -

ringud teadus- ja arendustegevusse

kasvavad kiiremini kui nende USA ja

Jaapani konkurentidel, on investee -

ringute reaalväärtus Euroopas siiski

väiksem. 2008. aastal oli Euroopas

investeeringute osakaal müügist

2,7 %, USAs 4,5 % ning Jaapanis

3,4 %. USA ettevõtted juhivad ELi

omade ees sellistes sektorites, kus

teadus- ja arendustegevus on kõige

intensiivsem, s.o farmaatsiatoo -

dete, biotehnoloogia, info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia sek-

to rites.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 200914 EASi toetused

ksporditurunduse toetus -

programmist saab küsida

toe tust kuni 2-aastase turundus-

plaani elluviimiseks.

Suuremad toe tatavad kulud on

reeglina seotud kas suurtel rahvus-

vahelistel messi del osa lemise või

välisturgude külastamisega.

Lisaks paneb EAS õla alla tooteka -

taloogide, turundusmaterjalide ja

näidiste valmista misele, kauba -

märgi registreeri mise le jne. Maksi-

maalne toetussumma on 2,5 mil -

jonit krooni ning toetuse piirmäär

kuni 50% kuludest, ülejäänud osa

tuleb ettevõtjal ise rahastada.

Arendustöötaja kaasamise toetus-

programm pakub abi rahvusvahelise

kogemusega tehnoloogi, disaineri

või turundusjuhi värbamiseks välis-

maalt. Toetust saab küsida kuni

50% ulatuses töötaja palgakulust

kuni kolme aasta jooksul.

Teadmiste ja oskuste arendamise

programmi kaudu toetatakse neid

tööalaseid koolitusi, mis on suu-

natud ettevõtete konkurentsivõime

suurendamiseks. Toetuse mini-

maalne suurus on 25 000 krooni

ning EAS rahastab kuni 50% kooli-

tuse maksumusest.

Messitoetuse ja ühisturunduse toe-

tuse raames saavad ettevõtted

küsida toetust kas messil osale -

miseks või ühiste turundusürituste

läbiviimiseks. Toetuse maksimaalne

suurus on kuni miljon krooni.

Lisainfot toetusvõimaluste kohta

saab EASi veebilehelt www.eas.ee/

eksport.

EAS on alates eelmise aasta keva -

dest kuni tänaseni andnud toetust

265 ekspordi valdkonna pro jektile

ühtekokku ligi 260 miljoni krooni

ulatuses.

Kuidas taotleda edukalt eksporditoetusi ning edukalt välisturgudelkanda kinnitada?

Kõige aluseks on hoolikalt läbimõel-

dud ekspordiplaan ning turusituat-

siooni ja ärikeskkonna adekvaatne

hindamine. Kindlasti peab ekspordi-

tav toode või teenus olema konku -

rentsivõimeline. Järjest olulisemal

kohal on Eesti eksportööride sõnul

tootearendus. Õigesti tuleb hinnata

ka ettevõtte ressursse. Pigem kes -

kenduda väiksemale arvule välistur-

gudele ning võtta ette mõjusamaid

turundustegevusi kui killustada end

paljude turgude vahel.

Toetustaotluste hindamisel võetak -

se arvesse:

ekspordikäibe kasvu nii rahaliselt

kui ka protsentuaalselt,

prognooside realistlikkust,

lisandväärtust töötaja kohta,

ettevõtte juhtkonna ja võtme -

isikute kvalifikatsiooni,

turunduskogemust,

ettevõtte finantssuutlikkust,

eeltöö põhjalikust,

konkurentsianalüüsi kvaliteeti,

tegevuste põhjendatust,

kulude realistlikkust.

E

EAS pakub eksportivatele ettevõtetele Euroopa Regionaalarengu Fondi toel viit toetusvõimalust

Soovitame enne toetustaotlusekoostamist kindlasti käia EASisnõustamisel ning seda ka juhul,kui projekti kokkupanemisel onabiks konsultatsioonifirma.Nõustamine on tasuta ja seeannab ettevõtjale selgearusaama, kas planeeritud tege-vused on toetatavad ja millistelenõuetele peab taotlus vastama.Turundusplaani kokkupanemineja taotluse vormistamine onjõukohane igale edukale eks -portöörile. Nõustamisele saabregistreeruda internetiaadressilwww.eas.ee/eksport.

ALLAR KORJASEASi ekspordidivisjoni direktor

Lisainfot toetusvõimalustekohta saab EASi veebileheltwww.eas.ee/ eksport.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 2009 15Sotsiaalne ettevõtlus

õiste ühe looja, sotsiaal-

teadlase Howard R. Boweni

määratluse kohaselt, on tegemist

ettevõtja kohustusega teostada

poliitikat, võtta vastu otsuseid ja

järgida oma tegevses põhimõtteid

lähtudes samadest eesmärkidest ja

väärtustest, mida püüab saavutada

ühiskond. See tähendab valmis -

olekut täita kitsaste äriliste ees -

märkide kõrval ka ühiskonnast

tulenevaid laiemaid sotsiaalseid

eesmärke (Helle Kaldaru „Ettevõtte

roll heaolu suurendamisel kodaniku -

ühiskonnas” TÜ).

Algselt teaduslik diskussioon on tä-

nane ettevõtlusreaalsus, mis otsib

vastuseid küsimusele, kuidas ta ga -

da ettevõtte jätkusuutlik areng ja

kasumitootlus arvestades kõigi

prot sessi kaasatud sidusrühmade —

omanikud, töötajad, tarbijad,

partnerid, loodus- ja sotsiaalne

keskkond — huve ja ootuseid.

Üha enam ettevõtteid leiab, et arves -

tamine kõigi huvigruppide ootus tega

omab otsest ja positiiv set mõju ette -

võtte konkurentsi võimele. Ettevõtte

sisemise eetilise kultuuri arendamine

tõstab töötajate pühendumust ja

töötootlikkust. Mida aktiivsem on töö

sidusrühma de heaolu tõstmisel, seda

suurem on ettevõtte äriline „ökosüs-

teem” ehk tegevusturg. Kehtib vana

tõde — saad, mida annad.

Aktiivne panustamine ettevõttest

väljapoole ei ole enam pelgalt mai -

ne kujundus, vaid pigem võimalus

tõsta olemasolevate ressursside

efektiivsust ja laiendada oma ühis -

kondlikku kohalolekut. Vastutus-

tundlikud ettevõtted „naudivad”

konkurentsieelist töötajate hoid-

misel ja leidmisel, uute ärilahen-

duste realiseerimisel, innovatsiooni,

klientide lojaalsuse kasvu jpm näol.

Otsides võimalusi ettevõtte tuleviku

kavandamisel on lihtne püsida tra-

ditsioonilisel rajal — kindel ja ka-

sumlik tulevik võrdub uued kliendid/

turud/tooted, lisaks näputäis inno-

vatsiooni ja efektiivsuse tõstmist.

Kindlasti võimaldab see edasi liiku -

da. Iseasi kuhu, kui pikalt.

Maailm muutub. Eilsed lahendused

enam ei toimi või ei anna oodatud

tulemust. Kogu oma negatiivsuse

juures on majanduskriisid tihti kesk -

konnaks, kus tekivad uued ideed, või-

malused ja väärtused. Mõisted nagu

„sotsiaalne kapital”, „sidusrühmade

huvid”, „jätkusuutlik areng” „usaldus

ja tehingukulu” ei ole enam ainult

tea duskeel vaid loomulik osa paljude

ettevõtete äristrateegiast, mis taot -

leb ettevõtte ärihuvide realiseerimist

koos üldise heaolu suurendamisega.

Vastutustundlik ettevõtlus ei ole

seadusega määratud kohustus. Pi -

gem on tegemist valikuga, mis

määrab ettevõtte arengu ja konku -

rentsivõime pikemas perspektiivis.

Küsimus on investeerimisloogikas —

mida enam annab ettevõte ühis kon-

nale, seda rohkem saab ta ka vastu.

Seega, kui eesmärgiks on tagada

ettevõtte jätkusuutlikkus pidevalt

muutuvas keskkonnas, siis on möö-

dapääsmatu investeerida keskkonda

ja aidata jõudumööda kaasa ühis -

kondlike probleemide lahendamisele.

Oma valikutega loome pidevalt uut

reaalsust. Inimeste, kodanike, ette -

võtjatena kujundame maailma,

milles toimetame. Vastutustundlik

ettevõtlus on võimalus jätkusuut-

likuks arenguks. Kas seda kasutada

või mitte, on täna veel valiku küsi -

mus. Homme võib olla mitte.

M

Parafraseerides marksismiklassikuid on jälle üks tont maailmas

ringi liikumas — ühiskondlikult vastutustundliku ettevõtluse

(Corporate Social Responsibility) tont.

Vastutustundlik ettevõtlus?

MART KUUSKHeateo Sihtasutuse juhataja

Vastutustundlik ettevõtlus ei oleseadusega määratud kohustus.Pi gem on tegemist valikuga, mismäärab ettevõtte arengu jakonku rentsivõime pikemas perspektiivis. Küsimus on inves -teerimisloogikas — mida enamannab ettevõte ühis konnale, seda rohkem saab ta ka vastu.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 200916 Tagasivaade

Olav Aarna, Kutsekoja juhatuse liige:

„Kutsete süsteem on liides tööturu ja

haridussüsteemi vahel.”

uroopa Parlament ja Nõu -

kogu on jõustanud soovituse

Euroopa ühtse elukestva õppe kva li -

fikatsiooniraamistiku (EQF) raken -

damiseks. Raamistikul on kaheksa

taset ja see hõlmab kõiki haridus-

likke- ja kutsekvalifikatsioone kõi -

kidel haridustasemetel.

Olulisim erinevus varasemate Euroo -

pa algatustega võrreldes on, et

raa mistiku tasemed kirjeldatakse

õpi väljunditena. See tähendab, et

taseme mõõdupuuks on teadmiste,

oskuste ning iseseivuse ja vastutuse

ulatus. Selline lähenemine kiirendab

liikmesriikide haridussüsteemides

ainepõhiselt lähenemiselt õpiväl jun-

di põhisele lähenemisele ülemine kut.

See omakorda tähendab, et õppe -

kava koostades on vaja läbi mõelda

ja kirjeldada oodatavad õpitulemu -

sed ehk mida õppija õppekava läbi -

nuna oskab. Teine oluline muutus,

mida uue raamistiku kasutuselevõtt

toob, on erinevate õpiteede tunnus-

tamine. See tähendab, et ükskõik

kus ja kuidas on oskused omanda -

tud, peab saama neid tõendada ja

tunnustada. Võimalikuks peaks muu -

tuma oskuste tõendamine ilma for-

maalhariduslikku õppekava läbimata.

Esimeseks sammuks EQFi raken da -

misel on rahvuslike kvalifikatsiooni-

raamistike sidustamine EQF tase -

metega. Eesti on seadnud eesmär -

giks tervikliku kompetentsipõhise

kvalifikatsioonisüsteemi väljaaren-

damise. Kutseseaduse 2008. aasta

redaktsioon jõustas Eestis ülemi -

neku 8-tasemelisele kvalifikatsioo -

nisüsteemile. Kvalifikatsioonide si -

dustamine toimub kaheetapilisena.

Kõigepealt sidustatakse uue raa -

mistikuga kvalifikatsioonide tüübid

(kõrghariduslikud-, kutseharidusli -

kud-, üldhariduslikud- ning kutse -

kvalifikatsioonid). Teisel etapil toi -

mub kvalifikatsioonide paigutamine

kvalifikatsiooni tüübile vastavale

tasemele või sidustamine selle

tasemega.

Eesti kutsete süsteem seob hari -

dussüsteemi tööturuga ja kirjeldab

tööturul erinevatel elualaldel vaja-

likud kompetentsid kutsestandar -

dites. Senini on Eestis kehtinud

5-tase meline kutseraamistik. Üle -

minek 8-tasemelisele raamistikule

toimub järk-järgult. Kutsete süstee -

mi uuendamine on alanud ja kohan-

damine toimub aastatel 2009–2013.

Oluline on, et kutsete süsteemi nur-

gakiviks oli, on ja jääb kompetent -

suse mõiste. See tähendab, et töö -

turuvajadused kirjeldatakse kutse -

standardis kompetentsidena.

Võtmeroll uute arengute elluviimisel

on Kutsekojal. Aastatel 2009–2013

rahastatakse Kutsekoja sellealaseid

tegemisi Euroopa Sotsiaalfondi pro-

grammist „Kutsete süsteemi aren-

damine”.

E

Kutsekoja eestvedamisel toimus 19. novembril KUMUs rahvusvaheline konverents

„Kvalifikatsioonid uude raami?!”. Konverentsil tutvustati arenguid Euroopa ühtse

elukestva raamistiku kontekstis erinevates riikides ja arutleti olukorra üle Eestis.

Raamid, raamid, raamid…

TIIA RANDMAHaridusnõunik

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 2009 17Tagasivaade

12. novembril toimus Pärnusseminar „Kuidas leida

ärikontakte Norras”. Esinejadtundsid heameelt, et ettevõtjate

huvi Norra vastu on suur ning et aina enam hakatakse aru

saama ekspordi vajalikkusest.

orra on Eestile oluline eks -

pordi sihtriik, kellega kau -

ban dusbilanss on tugevalt positiiv -

ne. Ekspordimaht oli 2008. aastal

4,14 mld krooni, millega oldi Eesti

ekspordipartnerite seas 8. kohal.

Norra turule pääsemine ei erine kar-

dinaalselt teistele turgudele jõud-

misest, kuid on nüansse, millega

arvestada tuleb. Kõigepealt meelde-

tuletuseks traditsiooniline soovitus:

alustuseks õppige tundma siht-

turgu, eeltöö peab olema põhjalik ja

hea. Mida tähendab turgu tundma?

Äri teevad ju inimesed, seega

tähendab see eelkõige sihtturumaa

inimeste tundmist. Ettevõtjat huvi-

tav konkreetne sihtgrupp jääb meie

poolt küll avastamata, kuid üld -

reeglina on norrakad ausad ning us-

aldusväärsed, pisut naiivsed ja

otsese ütlemisega, hinna üle ei

tingi. Teevad selget vahet töö ja

vaba aja vahel, on pigem mitte -

formaalsed. Võrdsus on ühiskonnas

tähtis väärtus (naised = mehed;

ülemused = alluvad). Suurt rõhku

pannakse vabaaja-vabaõhu tege-

vustele. Ollakse väga uhked kõige

üle, mis on norrapärane. Euroopas

ollakse esimesel kohal eluasemele

kulutamisel.

Järgmine oluline samm on leida võti,

mis uksi avaks. Paal Aschjem, kes

on algatanud mitmeid ettevõtmisi

Eestis, ütleb, et tema äride alusta-

mine on olnud võimalik ainult nor-

rakate huvi tõttu. Seega, Norrast

tuleb leida inimesi ja kontakte, kes

oleksid huvitatud ning selleks tuleb

palju suhelda. Tuleb leida võtmeisik,

kes saab sind aidata ehk kohalik

kontakt, et teid ei võetaks võõrana.

See on paljudes riikides nii, aga eriti

Norras, sest nende ärisuhted on

lõimunud, lokaalse iseloomuga ja

välismaalastel on raske turule sise -

neda. Turg on väga paigas, kõigele

N

12. novembril toimus Pärnus, hotelli Victoria Grand Cafes seminar

„Kuidas leida ärikontakte Norras”. Seminari avasõnad lausus Ingrid Susanne

Farner — Norra Saatkonna 1. sekretär. Ettekannetega esinesid Eestis tegutsev

norralasest ettevõtja Paal Aschjem ja Eesti Suursaatkonna Oslos 1. sekretär

Leena Prozes. Esinejad tundsid heameelt, et ettevõtjate huvi Norra vastu

on suur ning et aina enam hakatakse aru saama ekspordi vajalikkusest.

Kuidas leida ärikontakte Norras

KATI KRASSPärnu esinduse projektijuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 200918 Tagasivaade

ärk on loodud Innovat-

siooniaasta tähistamiseks

ning mõeldud tasuta kasutamiseks

kõigile uudistoodete arendajatele ja

turustajatele. Selle abil soovitakse

esile tõsta edukalt ellu viidud uuen-

dusi, et toetada novaatorlikke fir-

masid, seada nad teistele eeskujuks

ning tuua innovatsiooni mõiste

toodete ja teenuste kaudu ühis -

konna infovälja. Tarbijate jaoks on

tegemist lihtsa ja selge sõnumiga,

mis aitab valikut teha uue ja inno-

vaatilise kasuks. Praeguseks on

laekunud enam kui 80 märgisoovi.

Üle poole neist on seotud e-tee -

nustega, kuid taotlejate hulgas on

ka uudsete ja leidlike tarbekaupade

tootjaid.

Missugused on viimasel ajal laineid löövad tooted?

Aksept Invest OÜ tõi Eesti turule

lustliku ja mängulise Poken Digi-

taalse Visiitkaardi. Nagu ettevõtte

esindaja Laura Sammelselg kirjel -

dab, on tegemist tootega, mis

muudab elu paremaks lihtsustades

uute kontaktide loomist, leidmist ja

hoidmist ning toetab „rohelist” elu-

viisi. See on innovaatiline ja prakti-

line leiutis kommunikatsiooni -

tehnoloogias, kus lihtsa kokku -

puute järel kahe Pokeni vahel on

kaks kontakti koheselt vahendatud

ning inimesed omavahel ühendatud.

Uutest teenustest tõstan esile kala -

teraapia. Kalateraapia ehk ihtüote -

raapia on ainulaadne protseduur,

mille käigus spetsiaalsed doktor -

kalad hooldavad ja tervendavad

nahka ning parandavad vereringet.

Lisaks niisutatud ja tervele nahale

annab protseduur erilise heaolu-

tunde ja maandab stressi. Kalate -

raapiat viiakse läbi selleks spet -

siaal selt välja töötatud vannides,

kus ujub umbes 200 doktorkala.

Tegemist on uue ajastu spaahooldu-

sega, mis esindab rohelist eluviisi

ning suudab kindlasti üllatada ka

Muuele ollakse algul skeptilised.

Eriti puudutab see tooteid, mida

Norras toodetakse, näiteks toidu-

ainete turule sisenemine on pea

võimatu. Kontaktisiku poolt räägib

veel asjaolu, et suur osa infost on

saadaval vaid norrakeelsena ja

see, et norralasele on tähtis usal-

dusväärsuse, kvaliteetsuse tões -

tamine ning isiklikult tuttavate

inimeste soovitused. Võtmeisik

tuleks kaasata eriti algusetapis ja

sidemete loomisel. Ülejäänud töö

võiks ikkagi ettevõtja ise ära teha,

kuna eksperdi kaasamine on suh -

teliselt kallis.

Majanduskriisi Norras ei ole, töö-

tuse määr on vaid 3%. Turg on

endiselt väga maksujõuline, kuid

meedia on järjepideva hirmuta -

misega külvanud kerget paanikat

ja nii on paljudel hirm raha kulu-

tada. Kvaliteet on neile alati olu -

lisem kui hind, maksavad meel -

sasti kõrgemat hinda, kui usuvad,

et saavad kvaliteetset kaupa.

Et välistarnijana Norra arendajas

huvi äratada, peaks lisaks olemas -

olevatele referentsidele Norra

turult hind nende jaoks jääma

ca 20% allapoole sealset turu-

taset. Hinnataset tasub enne

partneri otsi mist uurida ka see -

pärast, et Norra on ühe kõrgema

ostujõu ning kulubaasiga turge

maailmas.

Eesti ja Norra vahel on sõlmitud

pea mised majanduslepingud: in-

ves teeringute soodustamise ja

kaitse leping, topeltmaksustamise

vältimise ning maksudest hoidu-

mise tõkestamise leping ning

lennundusleping ja maanteetrans-

pordi leping. Alates 1. maist 2004

regu leerib Eesti ja Norra vahelist

kaubavahetust Euroopa Majan-

duspiirkonna (EEA) leping.

Maksusüsteem on Norras väga

keeruline, see tasub endale kohe

selgeks teha. Kasulikum on võtta

maksukonsultant, audiitor, raa-

matupidamisfirma vms, kuna ise

sellest aru saada on aeganõudev.

Kokkuvõtteks — hea uudis on see,

et norralaste taskud on rahast

pungil, pisut halvem uudis on see,

et ega nad väga kergekäeliselt

neid tühjendama tiku, kuid või-

malusi selleks on. Äritegemisel

Põhjamaades on meie üks eeliseid

Läti ja Leedu ees see, et oleme

olemuselt ja kultuuriliselt skandi-

naavlased. Seega, kui pakute too -

det või teenust, mis on piisavalt

originaalne, samas ka „norrapära -

ne”, hea lisandväärtusega, mida

Norras ei toodeta, kvaliteetne ja te

leiate inimese, kes suudab kon-

takte vahendada, siis ei ole edu

mägede taga.

Kasulikud lingid:

www.chamber.no — Oslo Kau -

banduskoda (pakub tasulise

teenusena kontaktide leidmist);

www.norden.ee — Põhjamaade

Ministrite Nõukogu (Norra toe-

tused Eestis asuvatele ette -

võtetele);

www.finn.no (kõige enam ka-

sutatav kodulehekülg Norras);

www.bedin.no (ttevõtte asuta-

mine);

www.skatteetaten.no — mak-

suamet;

www.brreg.no — äriregister;

www.toll.no — tolliamet;

www.eas.ee — Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutus (saab

aidata Norra firmade kontakt -

andmetega Kompassi andme-

baasist, e-post: trade@eas.ee);

www.estemb.no — Eesti Saat -

kond Oslos (Eestil on Norras

neli aukonsulit: Trondheimis,

Stavangeris, Tromsøs ja Kris-

tiansandis; lisainfo e-postiaad -

ressil: leena.prozes@mfa.ee);

www.koda.ee — Eesti Kauban-

dus-Tööstuskoda (Kaubandus -

koda saab teha päringuid

Enterprise Europe Network

andmebaasidesse www.enter

prise-europe, network.ec.eur

opa.eu/info/countries/estonia

_en.htm):

www.etc.ee — Eesti Väliskau -

bandusliit;

www.heival.ee (turu-uuringud

Norra kohta).

Norra ettevõtete andmebaasid:

www.nortrade.com (Norra olu -

lisimate ettevõtete portaal,

kus ettevõtted on jaotatud te -

gevusvaldkondade kaupa ning

lehel on ka kuulutuste rubriik

välismaistele ettevõtetele);

www.gulesider.no (Norra ”yel-

low pages”);

www.proff.no (Ettevõtete kon-

taktandmed, käive, kasum,

juhatuse liikmed jne. Info on

tasuta, kuid norrakeelne. Olu-

line koostööpartneri tausta

kontrollimiseks);

www.ee.mercell.com (Norra

suuremate erafirmade ja ava-

liku sektori hanked tasulise

teenusena);

www.messe.no (messid Norras);

www.oslo.teknopol.no/English

/MainMenu/Publications/Esta

blishing-a-business-in-Norway —

(Ernst and Young ülevaade et-

tevõtte asutamisest, maksu -

dest jm Norras, inglise keeles).

Leitud kontaktidele võib saata

konkreetse äriettepaneku. Lühike

5-6 lausega ingliskeelne e-kiri, kus

kirjeldada, mis ettevõttega on

tegu, millal asutatud, milliseid

projekte on teinud, kas ka Skandi-

naaviasse, tootenäidiste pildid

ning tööde maksumuse suu-

rusjärk. Võiks neid kutsuda

Eestisse külla tootmist vaatama,

oma silm on kuningas ja nor-

ralased hindavad seda väga.

Muuseas, Norra firmad, kes ise

partnereid otsivad, kasutavad

selleks väga palju internetti ja

ingliskeelset infot nagu eelpool

mainitud, tahetakse näha ka

koduleheküljel enne konkreet-

se firmaga ühenduse võtmist.

Veebilehekülg töötab sinu heaks

24 tundi ööpäevas!

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 2009 19Innovatsiooniveerg

Minult on viimasel ajal palju küsitud, et mida innovaatilist siis Eestis hetkel ettevõtted

ja organisatsioonid teevad. Lühidalt vastates olen suunanud küsijad in.ee kodulehele

„Uus on IN“ märki kandvate toodete/teenustega tutvuma. Septembrikuust alates on

aga kõigil uute toodete ja teenuste arendajatel võimalik taotleda märki „Uus on IN“.

Innovatsiooni märkab tarbija turule toodud uutetoodete ja teenuste abil

PIRET POTISEPPInnovatsiooniaasta partnersuhete juht

kõige fantaasiaküllasemat külasta-

jat. Kalateraapia maaletoojate sõnul

on inimeste huvi teenuse vastu ole-

mas, kuigi alguses tuleb murda üs-

nagi skeptiliste klientide hirmud, et

kalad valu teevad.

Info haldamine on veebis üha kee -

rulisem ning seetõttu on välja töö-

tatud ka infot haldavad portaalid,

kus kliendile edastatakse kiirelt

kogu teda huvitav info. Portaal

Reis24.ee on mõeldud selleks, et

lihtsustada reisipakkumiste otsi -

mist internetis. Idee on lihtne —

reisifirmad sisestavad oma reisi-

pakkumised portaalis (reiside sises-

tamine on tasuta) ning kasutajad

saavad mugavalt erinevate reisi-

büroode vahel otsida endale sobiva

reisipakkumise. Portaal teeb reisi

otsimise mugavaks, kuna ei ole vaja

otsida reise erinevate reisifirmade

kodu lehtedel, vaid reisid on koon-

datud ühte kohta. Kasutajal on või-

malik ka kohe saata läbi portaali

reisifirmale küsimus.

Veel üks näide logistikavaldkonnast:

DPD Eesti pakivedu Eestist Euroo -

passe, internetipõhise tellimise ja

tasumise võimalusega. Teenus on

uuenduslik, sest pakub kliendile või-

malust tellida vedu internetist,

tasudes koheselt pangalingi kaudu

ja saades vajalikud pakisildid enda

või saatja e-postiaadressile. Samuti

võimaldab see olemasolevatel le -

pingulistel klientidel tellida vedu

väga lihtsalt ja paindlikult. Uuendus

annab võimaluse teenindada kõiki

kliente, vähendada kõnede arvu

klienditeeninduses, lisades paind-

likkust klientide töökorraldusse, kii -

rendab kullerite tööd, sest kõik telli -

mused edastatakse GPRSi teel ko-

heselt nende käsiskännerisse. Pea -

me antud lehekülge innovaatiliseks,

sest see on välja töötatud Eestis ja

eriti suurt rõhku on pandud selle

liht susele ja kasutajasõbralikkusele

(vt www.pakivedu.ee).

Edu uute toodete ja teenuste aren-

damisel!

Lisainfo „Uus on IN” märgikohta www.in.ee leheküljelt.

Selleaastase innovatsiooni-konverentsi osalejad tutvumas Pokeni tootega.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 200920 Teated

Seminar „Võrdlevalt vahekohtumenetlusest”10. detsembril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Advokaadibüroo Aivar Pilv korraldatav seminar toimub Kauban-

duskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Lektorid on vandeadvokaat Asko Pohla (Arbitraažikohtu nõukogu

esimees, Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi), vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere (Advokaadibüroo

Aivar Pilv) ja advokaat Lars Nümann (Speckin Dembski & Partner GbR, Saksamaa).

Seminari eesmärk on tutvustada ja analüüsida vahekohtumenetlust reguleerivat Eesti õigust ja

reegleid võrdlevalt lähinaabrite asjakohaste normide ja ka Saksa õigusega. Seminar on üles ehitatud

kahes osas. Päeva esimene pool, mis keskendub ennekõike erinevate vahekohtumenetluse insti-

tutsioonide reeglite võrdlemisele, on suunatud nii ettevõtjatele kui ka juristidele. Lähinaabrite õiguse

ja reeglite võrdleva tutvustamise eesmärk on tuua välja Eesti Kaubandus Tööstuskoja Arbitraažiko-

htu reglemendi võimalikud eelised võrreldes Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi ja

Soome Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi reeglitega, samuti põhjused, miks üht institutsiooni

teisele eelistada. Päeva teisel poolel käsitletakse võrdlevalt Eesti vahekohtumenetluse õigust Saksa

vastavate sätete ja praktikaga. Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) vahekohtumenetluse

osa on üldjoontes väga sarnane Saksa vastavate (ZPO) sätetega. Kuna vahekohtumenetluse alane

Eesti kohtupraktika on seni suhteliselt piiratud, püüavad lektorid otsida normide tõlgendamisel abi

vastavast Saksa praktikast. Analüüsitakse vahekohtumenetluse normide koosmõju teiste TsMS

sätetega. Seminari lõpetuseks käsitletakse põgusalt pankrotimenetluste mõju vahekohtukokku -

lepetele ja vahekohtumenetlusele (võrdlevalt Eesti ja Saksa õiguse kohaselt).

9.15–9.30 Registreerimine9.30–9.45 Sissejuhatus ja seminari tutvustus — Pirkka-Marja Põldvere

9.45–10.30 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu ja selle tegevuse aluste tutvustus —

Asko Pohla

10.30–11.15 Vaidluse lahendamine Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi (SCC)reeglite alusel — mida tuleb silmas pidada [sh võrdlevalt vaidluse lahendamisegaEesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu reglemendi või Saksa Arbitraaži Instituudi (DIS) reeglitega] — Lars Nümann (ettekanne on ingliskeelne)

11.15–12.00 Vaidluse lahendamine Soome Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi (CCCF) reeglitealusel — mida tuleb silmas pidada (sh võrdlevalt vaidluse lahendamisega EestiKaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu reglemendi alusel) —Pirkka-Marja Põldvere

12.00–13.00 Lõuna13.00–15.00 TsMS vahekohtumenetluse osa normide tõlgendamine ja praktika

võrdlevalt Saksa õiguse (ZPO) ja praktikaga —Pirkka-Marja Põldvere ja Lars Nümann (eesti ja inglise keeles)

15.00–15.45 Vahekohtukokkulepete kehtivus ja jõustamine pankrotimenetluse kontekstis —Pirkka-Marja Põldvere ja Lars Nümann (eesti ja inglise keeles)

15.45–16.00 Arutelu ja seminari lõpetamine

Seminari osavõtutasu on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele ja Advokaadibüroo Aivar Pilv

klientidele 600 krooni, teistele 1200 krooni. Soovist seminaril osaleda palume teada anda

4. detsembriks e-postiaadressil: debbie@koda.ee või telefonil: 604 0060.

Seminar

„Tasude arvutamine uue töölepingu-seaduse alusel”19. jaanuaril Tartus kell 11.00-15.00 Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2)

26. jaanuaril Tallinnas kell 11.00-15.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17)

Lektor on E-Audit OÜ audiitor Ellen Tohvri.

Käsitlemisele tulevad teemad

Keskmise töötasu arvutamise vajadus

ja erinevad juhud.

Keskmise töötasu arvutamise aluseks

olev Vabariigi Valitsuse määrus ja selle

olulisemad muudatused.

Keskmise töötasu arvutamine (üld- ja

erireeglid, keskmine tööpäevatasu ja

selle teisendamine).

Keskmise kalendripäevatasu arvuta-

mine (puhkusetasu maksmiseks, ka-

sutamata puhkuse hüvitise maks mi -

seks, töövõimetushüvitise maksmi -

seks).

Keskmise tööpäevatasu arvutamine

(töötaja koolitusel viibimisel, raseda ja

rinnaga toitva ema töötasu säilita-

miseks, töötavatel õppuritel õppe -

puhkuse ajal).

Seminari osalustasu Kaubanduskoja liik -

metele 500 krooni, mitteliikmetele 1000

krooni (hindadele lisandub käibemaks).

Hinnas sisalduvad materjalid ning lõuna ja

kohvipaus.

Lisainfo ja registreerimine: DEBBIE-TRIIN NAPITS • Tel: 604 0060 • E-post: debbie@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSONTel: 744 2169E-post: toomas@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 2009 21Teated

Lisainfo ja registreerimine: VIIVE RAIDTel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine:

Tallinnas — VIIVE RAIDTel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

Jõhvis — MARGUS ILMJÄRVTel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

Eesti-Poola äriseminar „Sihtturg — Poola”3. detsembril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

NB! Poola esinejate ettekanded on inglise keeles ning tõlketa. Ülejäänud et-

tekanded on eesti keeles. Päeva juht on majandusdiplomaat Priit Masing Eesti

Vabariigi Suursaatkonnast Varssavis.

10.00 Tervitussõnad — Siim Raie, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

Taavi Toom, Eesti Vabariigi suursaadik Poola Vabariigis

Tomasz Chłoń, Poola Vabariigi suursaadik Eesti Vabariigis

10.10 Poola majandus- ja ärikeskkonnast Jacek Pękacik, Poola saatkonna majandusnõunik.

10.30 Euroopa toetused välismaistele ettevõtjatele PoolasAnna Tarnawa, Poola Ettevõtluse Arengu Agentuuri (PARP) ekspert

11.00 Eesti-Poola majandussuhted ja ekspordivõimalused: Mida peaksteadma Eesti ettevõtja, kes soovib Poolasse eksportida või investeerida? Priit Masing, Eesti Vabariigi Suursaatkond Varssavis, majandusdiplomaat

11.30 Kohvipaus12.00 Poola ärikultuurist ja praktikute näpunäited Poola turult

ja kohalikust ärikultuurist Kaspar Jänes, Unitree Group OÜ partner

Tomi Ranta, raamatupidamisfirma Leinonen Poola büroo tegevjuht

Daimar Help, Ektoni Hulgikaubandus OÜ juhataja

(20aastane töökogemus Poola turul)

13.45 Küsimused-vastused14.00 Poola saatkond pakub Poola rahvustoite

Seminari osavõtutasu on 300 krooni (hinnale lisandub käibemaks).

Seminar

„Ettevõtluskeskkond Venemaal”11. veebruaril Tallinnas (Toom-Kooli 17)12. veebruaril Jõhvis

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koos töös EASi ja rahvusvahelise

konsultatsioonikompaniiga G.S.L. Law & Con sulting korraldab

venekeelse seminar ettevõtluskeskkonnast Venemaal. Lektor

on GSL Law & Consulting jurist Sergei Panuško.

9.30 Osavõtjate registreerimine, hommikukohv

10.00 Investeeringud, valuutaregulatsioonid ja -kontrollInvesteeringud: õiguslikud garantiid ja võimalused

Õigusregulatsiooni aktuaalsed probleemid

Vene Föderatsioonis

Välismajandustegevus:

panga- ja valuutaregulatsioonid

11.00 MaksuaspektVälismaiste ettevõtjate juuresoleku vormid

Vene Föderatsioonis

Föderaalne maksusüsteem

Alalise esinduse loomine

Mitteresidentide maksuregistrisse kandmine

Kasumimaksud

Maksude planeerimine — lubatud piir

12.00 Lõuna

12.45 TolliaspektRegulatsiooni põhimõtted

Tollirežiimide liigid. Ekspordi-impordi regulatsioon

Tolliorganite ja -maakleritega koostööküsimused

13.20 Korporatiivne aspekt. Muud aspektidJuriidilise isiku loomine — näidisalgoritm

JL loomise protseduur, sh põhikirjakapitali tasumine

Muudatused Vene seadusandluses OÜ osas

Töösuhete regulatsioon — mõningad iseärasused

Litsentseerimine

14.15 Vastused küsimustele, kokkuvõtete tegemine.

Osalustasu on 600 krooni (lisandub käibemaks).

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 200922 Koostööpakkumised

Koostööpakkumised:

Saksa klaas-, portselan-, keraami -

ka toodete ja kingituste hulgimüüja

otsib esindajat või edasimüüjat

Eesti turul. Kood 2009-11-10-045Kreeka ettevõte, mis müüb laias va-

li kus patareisid ja akusid, otsib esin-

dajat. Kood 2009-11-23-001Läti ettevõte, mis on seotud usside

ja vaklade kasvatamise (ingl k worm

farming and worm raising) ning bio-

huumuse tootmisega, otsib Eestis

esindajaks ja koostööpartneriks

kalastustarvete hulgimüüjat.

Kood 2009-11-19-043Tšehhi puitakende ja massiivsete

sise- ja välisuste ning luksuslike di-

sainuste tootja otsib esindajat ja

pakub frantsiisivõimalust.

Kood 2009-11-18-027Poola väikeettevõte, mis toodab

käsitsi maalitud jõuluehteid (klaa-

sist jõulukuulid, klaaslinnud jt deko-

ratiivelemendid), otsib vahendajat

ning pakub end allhanketööde

teostajaks. Samuti on ettevõte hu-

vitatud koostööst turismibüroo -

dega organiseerimaks klaasivabriku

külastusi Poola reisidel.

Kood 2009-11-18-020Taani ettevõte, mis toodab valmis-

lahendusi professionaalsetes kasvu -

hoonetes kasutamiseks, otsib

esindajat. Ettevõtte toodete hulka

kuuluvad ümberistutusmasinad,

turba käitlemisvarustus, elektri-

traktorid, kõrgsurvepesurid jpm.

Kood 2009-11-13-020Leedu lihakombinaat otsib edasi -

müüjat (ettevõte toodab erinevaid

suitsuvorste jm).

Kood 2009-11-13-013Läti taimeteepakikeste tootja otsib

esindajat. Kood 2009-11-12-029Kasumit teeniv ning hea reputat-

siooniga Poola puitmööblitootja

otsib firmale ostjaid.

Kood 2009-11-12-010Läti kuivade ja mittekuivade kütte -

puude tootja otsib edasimüüjat.

Kood 2009-11-11-016

Türgi meeste ülikondade tootja

otsib esindajat. Ettevõte pakub end

ka allhanketööde teostajaks.

Kood 2009-11-12-007Hispaania mere- ja õhutranspordi-

ettevõte (eelkõige kontinentideva-

heline transport) pakub oma logisti -

ka teenuseid Euroopas, Põhja-

Ameerikas ja Tšiilis.

Kood 2009-11-11-042Rumeenia kontori- ja poemööbli

tootja otsib edasimüüjat Euroo -

passe ja logistikaalast koostööd.

Kood 2009-11-11-030Läti kõrgkvaliteetsete naturaalsete

õlide tootja (nt seesamiõli, pähkliõli,

roosiõli jm) otsib edasimüüjat.

Kood 2009-11-11-013Austria ettevõte, mis tegeleb puu -

koorest, hakkepuidust jm taastuv -

energia tootmisega, otsib vahen -

dajat. Kood 2009-11-09-008Rootsi ettevõte, mis pakub laialdast

valikut teenuseid ja tooteid mõõdis-

tamise valdkonnas, otsib vahenda-

jat oma vähekasutatud varustuse

edasimüümiseks. Samuti pakub

firma oma mõõdistamisteenuseid

ja masinaid raudtee ehitusega seo-

tud ettevõtetele ning on huvitatud

allhanketööde teostamisest.

Kood 2009-11-08-003

Vaata lisainfot Koja tasuta part-nerotsingu tee nus test ja koostöö-pakkumiste loetelu veebileheltwww.koda.ee � teenused � koos -tööpakkumised ja infotee nused(ülevaade partnerotsingu tee nus-test) � viimased koos tööpakku-mised (loetelu pakkumistest).

Täpsem info:ANNIKA METSALA

Tel: 604 0091E-post: annika.metsala@koda.ee

Loov Eesti veebis kohtuvad loovus ja ettevõtlus

Novembri alguses avati Loov Eesti poolt loome majanduse

elektrooniline infokeskus. Veebiportaal www.looveesti.ee on

mõeldud nii valdkonna vastu huvi tundvatele inimesele kui

ka alustavatele ja tegutsevatele loomeettevõtjale.

Loov Eesti on portaali kogunud kokku loomemajandusega

seotud info ning võtnud eesmärgiks, et inimene, kes ei tea

loomemajanduse olemusest, peab lehel vähemalt kahe

minutiga saama aru, mis valdkonnaga on tegemist. Vald-

konna professionaal leiab veebilehelt erialast materjali

alates loomemajanduse ettekannetest kuni käimasolevate

rahastamiskonkurssideni, uudsena saab küsida nõu ette -

võtluskonsultantidelt.

Vähem tähtis ei ole ka see, et looveesti.ee on aktiivses muu-

tumises ning igapäevaselt täiendatakse seda loomemajan-

dust puudutavate uudiste ning sündmuste kajastamisega.

Seega on Loov Eesti portaal, kust saab värskeimat loome -

majandust puudutavat teavet ning end harida loovuse ja

ettevõtluse teemadel.

Portaali uudistest teeb igakuise kokkuvõtte ja annab teada

lähenevatest sündmustest Loov Eesti uudiskiri, millega

saab portaalis liituda.

Loov Eesti veebiportaali toetavad EAS ja Euroopa Liidu Sot-

siaalfond, headeks partneriteks on Kultuuriministeerium

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Loov

Eesti teeb tihedat koostööd ka teiste EASi portaalidega

nagu aktiva.ee ja juhtimine.ee, kuid looveesti.ee keskendub

selgelt loomemajandusele ning sellega seotud valdkondadele.

TRIIN VISNAPUULoov Eesti

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 2009 23Riigihanketeated

Riigihanketeated:

GRUUSIAOtsitakse riigihanke pakkumise

dokumentide kujundusteenuseid

seoses rahvusvaheliste ja teise-

järguliste maanteede taastamis -

töödega. Tähtaeg pakkumiste

esitamiseks 09.12.2009.

Kood 2618Hange 32-leheküljeliste passiraa-

matute valmistamiseks Gruusia

kodanikele. Tähtaeg pakkumiste

esitamiseks 01.12.2009.

Kood 2619Hange hemofiiliaravimite soeta -

miseks. Tähtaeg pakkumiste esi-

tamiseks 04.12.2009. Kood 2620

NATOValgustussüsteemide hange

koos kaablite, regulaatorite ja

arvuti kontrollsüsteemidega.

Täht aeg hankel osalemiseks

18.12.2009. Kood 2621

Euroopa Liidu institutsioonide hanked (erinevates riikides, dokumentat-

sioon on valdavalt inglise keeles)

Tõlketeenuste hange, mis hõl mab

tõlketeenuseid inglise keel de

(prantsuse, hispaania, itaalia ja

saksa keelest). Tähtaeg pak ku -

misteks 06.01.2010. Kood 2622

Hange satelliitkaugseireandme

toodete (SRS-andmetoodete) tar -

nimiseks, mis on jagatud 8 erald-

iseisvasse ossa: Quickbird (QB2),

WorldView (WV1/WV2), Landsat

(L5, L7, LDCM), Terra (ASTER),

Envisat (ASAR), Radarsat (1, 2),

Cartosat (Cartosat 2) ja Theos

(Theos). Tarnete asukoht Teadus -

uuringute Ühiskeskus, Itaalia.

Tähtaeg 12.01.2010. Kood 2623Telefonisüsteemi seadmete tar -

ne (sh seonduvad paigaldus-

teenused). Hanke osad: süstee -

mi laiendamine ja varuosad, riist -

vara ajakohastamine, ühtne

sõnumite saatmise süsteem

(UMS), primaarpöördusliidese

(PRI) GSM-võrguvärav, süsteemi

ülekanne Linuxi platvormile, kir-

javahetustranspordivoo (MX TS)

server, kontaktihalduri (CMG)

rakenduse komplekt). Tähtaeg

28.01.2010. Kood 2624Makedoonias läbiviidav hange,

mille raames ostetakse töö-

jaamu, printereid ja graafika-

jaamu. Lepingu eesmärgiks on

töövõtja poolt tarnete teosta-

mine, paigaldamine ja töökorda

seadmine kohapealse maksu -

ameti jaoks. Tähtaeg 01.02.2010.

Kood 2625

Eelteade käsitlusala uuringu tel-

limise kohta (uuringu pealkiri:

„Kasvuhoonegaaside heitmete

seire, aruandluse ja kontrollimise

alase suutlikkuse parandamine

ning tegevused arenguriikides“).

Hanketeate avaldamise kavan-

datav aeg: jaanuar 2010.

Kood 2626 IT-seadmete hange (sh kohale-

toimetamine, paigaldamine ja

töökorda seadmine) Ukrainas.

Tarne hõlmab arvutite riist- ja

tarkvara, servereid, arvutiruumi

seadmeid, IP-telefone ja võrgus-

tamist). Tähtaeg 27.01.2010.

Kood 2627 Eelteade (Belgias) kompleksse e-

õppevahendi hankimiseks, mis

tugineb tõsistele „mängudele” ja

muudele nüüdisaegsetele kooli-

tustehnoloogia rakendustele

eesmärgiga juhendada ettevõt-

teid, kuidas saada kasu teadus -

uuringute raamprogrammi või -

malustest. Menetluse alguskuu -

päev 15.05.2010. Kood 2628 Eelteade. Tulehäiresüsteemide

tarne, paigaldamise ja hooldus-

teenuste osutamiseks Kosovos.

Hanketeate avaldamise kavan-

datav aeg: detsember 2009.

Kood 2629

SOOMEEelteade. Tervishoiuasutuse kon-

torimööbli hange. Kood 2630Liiklusmärkide hange. Tähtaeg

04.01.2010. Kood 2631 Piirivalve laeva remonditeenuste

hange. Dokumentatsiooni väljas-

tatakse (tasuta) kuni 01.12.2009,

pakkumuste esitamise tähtaeg

28.12.2009. Kood 2632 Tõlketeenuste hange. Tähtaeg

29.12.2009. Kood 2633

Vaata kõiki kehtivaid hanke -teateid Koja veebileheltwww.koda.ee � teenused �

valik riigihanke teateid.

Täpsem info:LEA AASAMAA

Tel: 604 0090E-post: lea@koda.ee

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsuvad kuulama saadet

MAJANDUSRUUMkolmapäeviti kell 11.00–12.00,

kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse

aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

Saateid on tagantjärele võimalik kuulata Raadio Kuku arhiivist http://akamai.tehnokratt.net/tehnokratt/arhivaar/majandusruum/.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 200924 Liikmelt liikmele

INTERNATIONAL LANGUAGE SERVICES OÜInternational Language Services OÜ (ILS) pakubõppeaastal 2009/2010 firmasisest inglise keelekoolitust ja eraõpet hinnasoodustusega -15%.Koolitustellimus tuleb esitada hiljemalt 31. det-sembriks 2009. Koolitusele eelneb osalejatetestimine ja vajaduste analüüs, mille tulemustepõhjal moodustatakse astmegrupid ning koos -tatakse ettevõtte vajadustele vastav kursuse-programm. Koolitust viivad läbi kvalifitseeritud(Cambridge’i Ülikooli tunnistus CELTA võidiplom DELTA) ja võõrkeeleõpetajad, kelle ema-keeleks on inglise keel. ILSi õpetajad omavadpikaajalisi kogemusi erialaste sisekoolitusteläbiviimisel nii riigiasutustes kui eraettevõtetes.Lisaks pakume hinnasoodustust -10% eriala-keele kursustele avatud gruppides. Pakume kur-suseid personalijuhtidele, sekretäridele, raa -matupidajatele, meediatöötajatele jne. Mikro-ja väikeettevõtetel ning FIEdel on EASist võimalik taotleda kord aastas kuni 15 000 krooniulatuses koolitusosaku toetust ILSi koolitustelosalemiseks. Koolitusosak on sihtotstarbelinetoetus tööalase täiendkoolituse ostmiseks,mille eesmärgiks on tõsta mikro- ja väike -ettevõtete konkurentsivõimet läbi paremaligipääsu koolitusteenusele.

Lisainfo:Maris VeeremäeTel: 627 7173E-post: Maris@ilstallinn.comwww.ilstallinn.com

OÜ CAWELLPakume Kaubanduskoja liikmetele 7 päevareklaamipinda väljaandes Coffee News täiestitasuta, maksta tuleks vaid disainerile reklaamikujunduse eest 390 krooni (hinnale lisandub

käibemaks). Tavaliselt maksab ühenädalanereklaam Coffee Newsis rohkem kui 1000 krooni.Reklaam oleks üleval 7 päeva ja ca 80 söögi ko-has Tallinna kesklinnas ning jõuab mitmetetuhandete lugejateni, nii eesti kui ka vene keeles!Coffee News on kord nädalas ilmuv väljaanne,mida jagatakse tasuta rohkem kui 80 restora-nis ja kohvikus Tallinna kesklinnas ning selleläheduses. Coffee News on suurim kohvikute jarestoranide ajaleht maailmas ja seda rohkemkui 50 erinevas riigis. Reklaamitellija eeliseks onhind, mida võib endale lubada, sest reklaammaksab vähem kui teistes trükimeediaväljaan-netes. Kohvikutes ja restoranides käijad onkõige suuremad tarbijad ning kohalik lugejas -kond on kõige potentsiaalsem tulevane klient.Kõigile võrdne reklaampind (50x75mm). Rek -laamid Coffee Newsis ei ole väga suured, aganad ei paista väikestena, kuna teised reklaamidväljaandes on sama suurusega. Lisaks saate kakujunduse jätta meie hooleks.

Lisainfo: Annika SoomreTel: 636 1182 • GSM: 512 5977E-post: Annika@coffeenews.eewww.coffeenews.ee

FERRIT KT OÜOÜ Ferrit KT-l on ettevõttel on tegevuseloadgaasi- (A klass) ja ehitusetööde teostamisevaldkondades. Uuringutest projektini, projektistfinantseerimiseni, finantseerimisest ehitusenija objekti ekspluatatsiooni üleandmine. Teos -tame remonditöid, monteerimist ja tehnoloo -giaseadmete seadistamist. Meie alltöövõtjadtäidavad elektriremondi- ja monteerimistöödmistahes keerukuse tasemel (üle 20 kv).Käesoleval ajal koostavad meie kaastöötajad

äriplaani uute arvutuslike iseloomustustegasoojuspumpade tootmiseks Eestis. Otsime rii -gis ning väljaspool riiki partnereid koostööksülalmainitud ja piirnevates tootmisvaldkon-dades ning kaupade ja teenuste eksportimiseks.

Lisainfo:Sergey OrlovTel: 5399 9658E-post: ferritkt@gmail.com

CHINEST GROUP OÜChinest Group on kaubandusesindus, mis osu -tab teenust Euroopa ettevõtetele. Meilt saababi seoses Hiina partnerite hindamise ja va-likuga, kvaliteedikontrolli teostamisega ninglepingute sõlmimise või juriidiliste probleemidelahendamisega. Pakume ka ettevõtte asuta -misteenust Hiinas. Kaubanduskoja liikmeteleesimene konsultatsioon tasuta! Pakkumise kehtivusaeg 31.12.2009.

Lisainfo: Priit MartinsonTel: 619 1619E-post: info@chinest.eu

AS ESFIL TEHNOEesti üliefektiivsete polümeermaterjalist mikro-ja nanokiudsete respiraatorite, analüüsilintide,separatsioonimaterjalide ja muude toodete toot -ja otsib pikaajalist koostööd kogu maailmas.

Lisainfo: Tatjana KuzminaTel: 552 7387E-post: esfiltehno@gmail.comwww.esfiltehno.ee

Nüüd on Teil võimalus leida koos tööpartnereid ning uusi kliente teiste Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulgast, samuti saate soovikorral teha liikmesette võte tele oma toodete või teenuste sooduspakkumisi. Huvi korral palun saatke oma koostöösoov või sooduspakku -mine e-posti aadressile kadri@koda.ee. Koostöösoov või sooduspakkumine peab sisaldama järg misi andmeid: sooduspakkumist/koos -töösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ningpakkumise kehti vusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehti mine kõi gile Kaubanduskoja liikmetele. NB! Avaldame ainultEesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete pakkumisi. Lugege koostööpakkumisi nüüd ka Kaubanduskoja veebilehel Teenused – Koostöö-pakkumised ja info – Liikmelt liikmele aadressil http://www.koda.ee/?id=46026.

Lisainfo: KADRI LIIMAL • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. detsember 200926 Juubilarid

KaubanduskodaEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0082 • Stockholmi messid

Tel: 604 0082 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • liikmesuhted • avalikud suhted • Tel: 604 0085

Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Õnnitleme detsembrikuu juubilare!

55ABT ASliige alates 1954

20KRIISA ORELIEHITUS OÜliige alates 2001

VG HOLDING ASliige alates 1994

15ADVOKAADIBÜROO PAUL VARUL ASliige alates 1997

BUREAU VERITAS EESTI OÜliige alates 1998

D.T.L.CONSUMER PRODUCTS EESTI ASliige alates 1997

ELEKTRITSENTRUM ASliige alates 1998

INNECTO OÜliige alates 1997

KWH PIPE EESTI ASliige alates 2003

M&T ELEKTROONIKA OÜliige alates 2000

MOORLAT & KO PATENDIBÜROO OÜliige alates 1997

MORRISON INVEST ASliige alates 2005

NESCO AGENCY ASliige alates 1996

PEX TALLA OÜliige alates 1998

PÕLDMA KAUBANDUSE ASliige alates 2007

RUDUS ASliige alates 1997

SERIGO ELEKTROONIKA OÜliige alates 1997

TARTU TERMINAAL ASliige alates 1999

TESKATEL ASliige alates 1997

VALLIN BALTIC ASliige alates 1998

10AHTI VÄIN KONSULT OÜliige alates 2007

ARGO TTP OÜliige alates 2003

BALTIC PULP AND PAPER OÜliige alates 2003

CITY CAPITAL OÜliige alates 2006

EVENT MASTERS OÜliige alates 2003

HALMEK OÜliige alates 2003

INTERCONNECT PRODUCT ASSEMBLY ASliige alates 2005

JUKOTEC OÜliige alates 2006

MORELSON OÜliige alates 2007

NORDIC GROUP OÜliige alates 1998

PERI ASliige alates 2002

RAIGISSON OÜliige alates 2001

SAAR GRAAFIKA OÜliige alates 2004

SAHKAR TT OÜliige alates 2002

TOPAUTO RAKVERE OÜliige alates 2007

WIEDEMANNI TÕLKEBÜROO OÜliige alates 2005

VIOLANTE MÖÖBEL OÜliige alates 2000

VITALE-XD OÜliige alates 2007

VÕRU VESI ASliige alates 2005