20
TEATAJA TALV 2013 Jaga Teatajat sõpradega! 900 66 90 5 € 900 66 70 25 € 900 66 80 10 € JÕULUANNETUS! AITÄH!

Teataja Talv 2013

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Keila, Põltsamaa ja Narva-Jõesuu SOS lastekülad on koduks 150le vanemliku hooleta lapsele. Iga pere südameks on SOS-ema, kelle hoole all on kuni 6 erinevas vanuses last, mõned ka erivajadustega. Kõigil neil lastel on väga keeruline minevik. Kuigi meil ei ole võimalust anda neile lastele tagasi päris ema, saame me neid lapsi aidata. http://www.sos-lastekyla.ee/anneta/

Citation preview

Page 1: Teataja Talv 2013

TEATAJATALV 2013

Jaga Teatajat sõpradega!

900 66 90 5 € 900 66 70 25 €900 66 80 10 €

JÕULUANNETUS!AITÄH!

Page 2: Teataja Talv 2013

Seda probleemi silmas pidades, viis SOS Lasteküla Eesti Ühing koostöös TNS Emori, Heateo Sihtasutuse ning Kodaniku-ühiskonna Sihtkapitali toel läbi projekti,

mille eesmärgiks oli uurida eestimaalaste heategevusliku teadlikkuse, kogemuste ja hoiakute kohta.

Rääkivad numbrid

EESSÕNA

Väljaandja: SOS Lasteküla Eesti ÜhingPärnu mnt 130-30, 11317 Tallinn

Vastutav toimetaja: Hanna Uustal, tel. 6616 [email protected]

Kujundaja: Raul RuutTeataja trükkimist toetab Pajo AS

2

Margus Oro / Tegevdirektor

Selleks, et saaksime oma tööd võimalikult hästi teha, peame olema teadli-kud valdkondlikust taustast, asjakohastest andmetest ning sellest, kuidas asjad tegelikkuses toimivad. Seda, milline on heategevuse olukord Eestis, uuriti viimati 2009. aastal ning peale seda oleme SOS Lastekülaga olnud sunnitud planeerima oma tegevust tuginedes pelgalt kuuldul ja nähtul - on ütlematagi selge, et see ei ole jätkusuutlik lähenemisviis.

Page 3: Teataja Talv 2013

Ennekõike on mul hea meel, et uuringus osales nii palju inimesi - käesoleva aasta 19.-30. septembril, vastas meie küsimus-tele täpselt 1140, 18-60aastast, Eestimaa elanikku.Nagu arvata võis, pidasid vastajad suurima-teks probleemseteks kohtadeks majandus-liku toimetulekuraskustega seotud küsimusi aga ka teemasid, mis puudutasid vanemliku hoolitsuseta lapsi. Tuleb seejuures ära mär-kida, et ühel või teisel moel oli heategevu-sega viimase aasta jooksul kokku puutunud tervelt 85% vastanuist. Kes teab, ehk on see number nüüdseks juba suurem...Enamik vastanuist (76%) tunnistas küsitluse käigus, et on heategevusega kokku puutu-nud pigem läbi isiklikku aega vähe nõudvate tegevuste: on soetanud nn heategevuslikke kaupu või lihtsalt raha või muude vajalike esemetega heategevust toetanud.Tervelt 38% vastanuist tunnistas, et on toe-tanud abivajajaid tasuta tööga, olnud tugi-isikuks ja/või osalenud vabatahtlikuna head eesmärki täitvate ürituste korraldamisel.

Positiivne üllatus oli see, et küsitluse põhjal oli ligi 90% vastanuist vajadusel valmis raha annetama, kusjuures ühekordse annetusena oldi valmis annetama kuni 25 eurot.Püsiannetajaid, kes meile regulaarselt raha-liselt abiks on, oli paraku vähem - kõigest 12%, kuid seejuures saame uhkusega öel-da, et SOS Lasteküla on üks väheseid Eesti heategevusorganisatsioone, kelle ridadesse kuuluvad igakuised püsiannetajad - tänu neile saavad meie perevanemad ja pere-nõustajad teha on igapäevast tänuväärset tööd. 2013. aastal on meie püsiannetajatega liitu-nud kokku 276 inimest, kusjuures viimase kahe kuu jooksul on meie tegevust asu-nud püsiannetajatena toetama tervelt 162 inimest.

Uuringust selgub ka, et nende püsiannetaja-te eelistuseks on annetused otse abivajajale või lastekodule ning vähem heategevus-fondidele. Lisaks on kasvavaks trendiks heategevuslike toodete ostmine. Olgu see-juures mainitud, et eelnimetatud tooteid on Eesti poodide müügilettidel suhteliselt vähe ja vaatamata huvi kasvule, on Eesti selle näitaja osas maailma mastaabis jätkuvalt viimaste hulgas.

Vaadates heategevusorganisatsioonide tun-tust, meenub vastajatele esmalt Toidupank - organisatsioon, mis teeb suurepärast tööd! Vanemaealistele vastajatele meenuvad ka Eesti Punane Rist ning UNICEF. Tegemist ei ole küll võistlusega, kuid pean siiski ära mai-nima, et tuntuse poolest on SOS Lasteküla tõusnud 4. kohale. Nimetatud on ka üksjagu haiglate toetusfonde, kuid kuna nende tuntus oli käesolevas uuringus summee-ritud, siis täpset ülevaadet uuring ühe või teise fondi tuntusest meile eraldi ei andnud. Kusjuures pean oluliseks märkida, et SOS Lasteküla on vanemliku hoolitsuseta laste aitamisele suunatud organisatsioon - nimelt tihti seda ei teatud. Peamiselt oli end vas-tajate mällu kinnitanud Keila SOS Lasteküla ning kuigi meil on üle Eesti oluliselt rohkem tegevusi üle terve riigi, oli see konkreetne küla vastajatel kõige paremini meeles. Muuhulgas arvatakse, et tegeleme eriva-jadustega laste majutamise ning arengu-keskkonna loomisega, laste koolitamisega, lastehoiuga, puuetega ning kodutute laste küsimusega - oleks see vaid nii. Ka kõige parema tahtmise juures jääb meil erinevatest vahenditest ja võimalustest lihtsalt vajaka.Mul on tore kui lugeja sellest kirjutisest ennast ära tundis ja mõni küsimus vastuse leidis. Mina tundsin teid ära. Tänan teid meie laste ja perede toetamise ja aitamise eest ning soovin teile imelist jõuluaega!

EESSÕNA 3

Page 4: Teataja Talv 2013

Oma tegemistest kirjutas meile lähemalt ValleAjateenistust alustasin 2013. aasta oktoobris Võrus, Kuperjanovi jalaväepataljonis. Vabatahtlik sooviavaldus selleks sai esitatud juba 2012. aasta kevadel, millele järgnes arstlik komisjon ning väeossa määramine. Huvi militaaria vastu tekkis mul Kaitseliidu allorgani-satsioonis "Noored Kotkad", millega liitusin 2009. aastal. Selle raames sain osaleda riigikaitselaagris ning paljudel sõjalis-sportlikel üritustel, nagu näi-teks Paldiskis toimunud „Scoutsrännakul“. Peale sellist võistlust (läbi aprillikuise kevade tuli läbida 30 kilomeetrit 15-kilogrammise varustu-sega) ei tundu isegi sõduri baaskursus (SBK) "Lõpurännak" kaks korda suurema raskuse ja trajektooriga ületamatu, olgugi et see toimub talvel. Pikemad ja raskemad rännakud, kus peale vastupidavuse läheb vaja ka muid oskusi, läbitak-se eelkõige meeskonnana.Üheks selliseks võistluseks oli „Kuperjanovlaste rada“ Valgamaal: 40 kilomeetrit ning üle 35 tunni kestnud võistlus oli proovikivi, mille järel on või-malik mõista, et väsimus ning tahtejõud on üsna kiirelt muutavad suurused ja napp neli tundi und on piisav, et 24 tundi järjest rajal olla. Seal sai selgeks, et meeskond on nii tugev, kui

tugev on selle meeskonna nõrgim liige ning vajaduse korral tuleb see liige kasvõi seljas lõpuni vedada - koos tema varustusega, loomulikult. Olukorrale lisab vürtsi teiste võistkondade vas-tutegevus, mis eeldab tihti jooksmist ning muid kiiremaid liigutusi olenemata sellest, kui väsinud sa oled. Lisaks tuleb näidata oskusi noaviskest köiega laskumiseni - on ütlematagi selge, et sellised võistlused annavad hea ettevalmistuse ajateenistuseks.Täisealiseks saades arvati mind "Noortest Kot-kastest" välja ning alates 2012. aasta septembrist kuulun ma Kaitseliidu Tallinna malevasse. See aga ei tähenda, et "Noorte Kotkaste" tegevuses enam kaasa lüüa ei saaks - olen sama rühma juht, kus olin tegutsenud noorkotkana, lihtsalt minu ajateenistuses olemise ajal hoolitsevad vanemad noorkotkad ja kodutütred rühmajuhi ülesannete täitmise eest. Mis minu haridusteesse puutub, siis peale gümnaasiumi astusin sisse Tartu Ülikooli füüsika erialale. Eestis on võimalik õppida füüsikat Tartus ja Tallinnas. Mina valisin Tartu, sest teaduspõhine füüsikaalane tase on seal kõrgem, kui Tallinnas. Kuna aga astusin ajateenistusse, võtsin esimesel aastal ülikoolist akadeemilise puhkuse - nii sain

Septembris algasKOOLIAASTA4

Valle (19)

Septembris alustasid mitmed meie noored õpinguid kõrg- ja kutsekoolides. Teistest populaarsemaks osutusid Tallinna Teeninduskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Transpordikool ning samuti Eesti Mereakadeemia, kuid nimekirja mahtusid ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ning Lääne-Viru Kutsehariduskeskus. Erialadelt on esindatud nii koka, autoremondi lukksepa, veokorralduse, rätsepa kui laevajuhtimise erialad. Meie kaks noort otsustasid aga suunduda kõrgharidust omandama ning nüüdseks on SOS Lastekülade noored esindatud tudengitena nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Pedagoogilises Seminaris.Sõnu raiskamata, oleme kõikide oma laste ja noorte üle ääretult uhked ning toetame neid nende valikutes nii palju, kui võimalik.

Page 5: Teataja Talv 2013

Koolikampaania kokkuvõte

KOOLIAASTA 5

Ka sel sügisel toimus juba traditsiooniks muu-tunud koolikampaania, kus palusime ettevõ-tetel ja eraisikutel toetada meie laste koolitee algust. Keila, Põltsamaa ja Narva-Jõesuu lasteküladest ning Tallinna ja Keila noortekodudest läks sel aastal kooli 95 last, neist 4 esimesse klassi. Kogusummas üle 50 000€, leidsid peaaegu

400 ettevõtet ja eraisikut võimaluse meid toetada. Täname kogu südamest kõiki annetajad!Olgu siinkohal välja toodud kõige heldemad an-netajad: OÜ Lõunaidu, AS Balti Karusnahk, OÜ Hoston Holdings, OÜ Robikom, OÜ Estmare Logistika, OÜ Fund Ehitus ja Marina Sinijärv.

puhata kaksteist aastat väldanud õpingutest ning samal ajal täita oma kohust riigi ees. Erialavalik sai selgeks alles kaheteistkümnendas klassis. Enne seda vaagisin mitmete reaalteadus-te vahel: huvi pakkus nii keemia kui ka geeni-tehnoloogia. Otsustavaks sai aga gümnaasiumi lõpus tehtud füüsika riigieksam, mille järel mõist-

sin, et füüsikas kasutatavaid valemeid ei olegi nii lootusetult palju ning nende vahel on isegi seos. Magistriõppes kavatsen keskenduda nanoteh-noloogiale või kvantfüüsikale. Ei välista, et selle tarbeks siirdun õppima mõnesse Euroopa või Põhja-Ameerika ülikooli.

taas kooliaasta

Meie lapsed saadavad tänusõnad kõigile toetajatele

Page 6: Teataja Talv 2013

HARIDUSPROJEKT6

Koostöö laste ja noorte haridusteetoetamiseks – kuulamisest tegevusteni

Oktoobrist alustavad Põltsamaal tegevust mitu programmi, mis kestavad õppe-aasta lõpuni. Üks neist, „MINA-ring“, on mõeldud SOS peredes elavatele 8-12aastastele las-

tele ning teine, „MINU-elu“, on sobiv peredes elavatele noortele. Alljärgnevalt annan ülevaate sellest, miks sellised tegevused üldse aset leiavad ning kuidas selleni on jõutud.Vahel on keeruline mõista, mida lapsed kõige enam vajavad: perevanematel on justkui ühed ootused, õpetajatel teised, sotsiaaltöötaja-tel kolmandad ning lapsed näivad soovivat tihtipeale sootuks neljandat lahendust. Sügise alguses arutasimegi Põltsamaa SOS pereva-nemate, kooliõpetajate ning laste ja noorte endiga, kuidas kõik osapooled enda kohustusi näevad. Alustuseks sellest, et mida rääkisid meie SOS peredes elavad lapsed ja noored ise. Laste ja noorte jaoks näib asi lihtne: nemad soovivad, et oleks tore. Kui vestlesime sellest, mis neid huvitab ning mida nad teha soovivad, et end hästi või veel paremini tunda, ilmnesid olulised aspektid, millega tuleb arvestada tege-vuste planeerimisel.Lapsed rääkisid sellest, kuidas neile meeldib teha asju koos teiste lastega. Teineteise vastu tuntakse huvi, tahetakse suhelda ja rühma tegemistes osaleda. Küsimusele, milliseid tegevusi neile meeldiks teha, rääkisid lapsed ja noored aktiivsetest tegevustest, nagu näiteks avastusi pakkuvad seikluslikud matkad. Arut-lesime ka sõbralikkuse kui väärtuse üle aga ka turvalisusest ühiskonnas. Kokkuvõtteks tõdesi-me, et lapsed ja noored vajavad suhtlemist läbi

aktiivsete ja uusi kogemusi pakkuvate tegevus-te. Kuulates perevanemaid ja kooli spetsialiste, ilmnes, et ka nende sooviks on see, et lapsed ja noored oleksid aktiivsed ning saaksid koolis õppetööga hästi hakkama. Kaardistades seda, kuidas saaksime lapsi toetada koolivälisel ajal, saime muuhulgas koolispetsialistidelt teada, et parim on see, kui toetame laste ja noorte loovust ja eneseväljen-dust. Juttu oli ka sellest, et algklassis õppivate laste puhul on vajalik käe- ja silma koostöö arendamine. Peale vestlusi erinevate osapooltega oli teadlik-kus lastele ja noortele mõeldud tugitegevuste vajalikkusest kasvanud. Siiski midagi nagu kripeldas. Kõigil näivad olevat ühised eesmär-gid ja see on ka loomulik, sest soovime ju kõik, et lastel ja noortel hästi läheks - seda soovivad lapsed ja noored ka ise. Kuid kusagil näib olevat see ületamist vajav lõhe - lapsed ja noored peavad täitma koo-li õppetöös vajaliku ja arenema hariduses, suhestuma perevanemate ja teiste täis-kasvanutega ning samas ka ise õnnelikud olema. Tänaseks olemegi üheskoos jõudnud tegevusteni, kus läbi suhtlemise ja aktiivse tegutsemise soovime toetada laste haridusteed ja õpimotivatsiooni. Võib öelda, et tegevuste elluseadmisel oleme lähtunud peamiselt just lastest ja noortest endist – neid kuulates ning nende mõtteid ja soove mõista püüdes. Samal ajal tagasisidestasime kuuldut perevanematele ja kooli spetsialistidele.„MINA-ringis“ saavad kokku meie SOS pere-des elavad 8-12aastased lapsed, kus meister-damise ja musitseerimise kaudu on eesmärgiks julgustada lapsi loovamalt end väljendama ning rikastada laste tundemaailma. Tunnid hakkavad toimuma kord kuus. Kaasatud on

Ingrid Sindi / Põltsamaa SOS Lasteküla programmijuht

Page 7: Teataja Talv 2013

HARIDUSPROJEKT 7

Koostöö laste ja noorte haridusteetoetamiseks – kuulamisest tegevusteni

ka perevanemad – neil on võimalus laste tegemistele kaasa elada ning saada tagasisidet koolitajalt. Tundi-des vaheldub mänguline õppimine järjepideva harjutamisega. Seega, et tundides kogetul oleks suurem mõju, on oma osa ka kodusel harju-tamisel.„MINU-elu“ programm on mõeldud SOS peredes elavatele noortele. Oktoobrist kuni kevadeni kestvate komplekssete tegevuste keskmes on läbi kogemusliku õppe toetada noorte teadlikkust ja vastutust iseen-da elu eest ning suurendada noorte õpimotivatsiooni ja -tulemusi. Seega, fookus on kahel peamisel – noor kui oma elu peremees ning motivat-sioon hariduse omandamiseks.Sellest, kuidas meie lastel ja noortel „MINA-ring“ ja „MINU-elu“ tegevu-sed lähevad, loodame anda häid kogemusi juba edasistes Teatajates. Ilusat jätkuvat sügist kõigile!Tegevused leiavad aset projekti raa-mes “Koostöö kvaliteetse hariduse tagamiseks riskilastele.“ (origin. „Cooperation for quality education for children at social risk“- EDU no borders.). Projekti toimumise aeg on 29. mai 2013 – 31. dets 2014.

RÕÕMUHETKED

Narva-Jõesuu SOS Lasteküla tähistas 16. oktoobril oma esimest sünnipäeva

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programm 2007 – 2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Programmi koduleht on www.estlatrus.eu

Page 8: Teataja Talv 2013

Tallinna NoortekodugaNOORTEKODU8

Käisime kevadel Tallinna Noortekodu noorte-ga Lätis ekskursioonil. Iga reis välismaale on kohtumine tundmatuga, nii mõnelegi noorele oli see esimene reis Eestist väljapoole ja seega paras väljakutse. Ühistel reisidel on hea teine-teisega tuttavaks saada ning iseennastki uutes olukordades paremini mõista. Meie reis algas Tõnismäel esimese õppetunniga – nimelt soo-ritas üks reisikaaslane kooli lõpueksamit ning see kestis kauem, kui võis arvata. On huvitav, kuidas erinevad inimesed lahendavad olukorda, kui tuleb oodata. Mõned mõtlevad, et mida ta seal küll nii kaua teeb, teised hoiavad pöialt, et tal hästi läheks. Ühed muretsevad, et jõuavad hiljem ööbimiskohta, teistel on hea meel, et saab rappumatult autos ajakirja lugeda. Üks inimene püütakse negatiivse tunde lõksu, teine leiab endale nauditavaid asendustegevusi.Aga peagi kadusid pinged ning olimegi teel Lätti. Pärast põgusat õhtuse päikesega me-reranna peatust võtsime suuna käänulisel teel Sigulda suunas. Jõudsime hämaras Krimulda mõisa, mis oli kui salapärane tondiloss. Suure vana-aegse võtmega avati meile uks ning selgus, et oleme ainukesed, kes õudusfilmidele sarnases vaimudepesas ööbima peavad. Loo-mulikult tekitas õhustik põnevust ja elevust ning üsna kiirelt sai selgeks, et keegi ei taha toas üksi magada. Hommikul selgus, et nii mõnigi oli öösel erinevaid paranormaalseid nähtusi kõr-vade ja silmadega kogenud, kuid mõisa rõdult avanev vaade koos päikesekiirtega andis aimu, et tontide maailm on selleks korraks möödanik. Seadsime siis varahommikused sammud kuul-sa Koiva jõe kallastele ning hingasime ärkavast hommikust sisse puhast loodust. Tõsi, lõpuks oli hingamine päris sporditegemise moodi, sest ürgjõe kallastest üles tõusmine oli paras väljakutse.Edasine päev oli täis seiklusi, sest Tarzani seiklusraja puude küljes oli selliseid raskeid ta-

kistusi ja sõite, mille kõrval Eesti parimad rajad kahvatuvad. Siin oli jällegi üks õppetunni koht, sest rajale minnes enam tagasipääsu ei olnud ning raskused tuli lihtsalt ületada. Puude vahel triivimine oli kohati päris naljakas – siin-seal kostis kilkeid ja naeru aga teiselt poolt tuli ka appihüüdeid. Tublimad meie seast jõudsid isegi musta rajani, adrenaliinipuraka said aga kõik. Edasi sihtisime end Riia suunas. Riia vana-linn jättis suursuguse mulje. Tänavad olid täis pillimehi, nagu ühele keskaegsele pealinnale kohane. Pargid olid korras ja tänavad puhtad, inimesed sõbralikud ja abivalmis. Riia linna ilu varjutas vaid meie järgmine sihtkoht Jurmala. Juba bussiaknast paistvad täiuseni korras hoitud villad, suvistele puhkustele saabunud inimesed ning palavus tekitasid omalaadse vai-kuse, mis imestas, et ka mina olen saabunud siia imelisse paika. See tunne jätkus ka hotelli saabudes, mis eelmise ööbimiskohaga võrrel-des oli täiesti teine maailm – moodne arhitek-tuur, põnevad kaasaegsed maalid, liftid, ilma ühegi kortsuta voodipesu ja peen teenindus. Võimalus tipphooajal sellises mitmetärni hotellis ööbida on õnn, kuid SOS-il on alati olnud sel-liseid sponsoreid ja sõpru, kes võimalusi luues ja toetust pakkudes seda võimaldavad. Tänud siinkohal Hotel Jurmala Spa direktorile.Jurmala linn ise aga oma kohvikute, peatänava ja rannaga on midagi, mida iga eestlane, kes veel näinud ei ole, ise kogema peaks. See rannaprovints ei jää alla vahemere kuurortitele ning on oma liiva poolest isegi parem veel. Seda tõestas ka meie päev rannas. Nimelt kutsus üks kohalik mees, kes vahva skulptuuri äsja valmis oli saanud, meidki oma kätega liivaskulptuuri valmistamist proovima. Alguses häbelikult ja kõhklevalt suhtudes avastasime peagi end tõsises töös – kes vett toomas, kes patsutamas, kes meistrilt tehnikat õppimas. Kuigi vesi meres oli veel külm, tegid päike ja

Kristjan Puusild / Noortejuhendaja

Page 9: Teataja Talv 2013

Lätis tonte püüdmas!NOORTEKODU 9

valminud „raamatu all magav koerakutsikas“ südame soojaks ning pikk kojusõit võis alata.Igalt reisilt on alati midagi õppida. Meie ke-vadine reis Lätti andis kindla teadmise, et ilu, põnevus, seiklused ja huvitavad inimesed on meie ümber alati olemas. Meile jääb võimalus valida, kas astume sellega ühendusse – osa-leme, jagame, õpime ja loome või valdab meid

mingil põhjusel ärevus, hirm tundmatu ees ning sulgume enesesse. Meid panid proovile nii hilinenud väljasõit, Krimulda tondiloss, kui ka võõra inimese kutse liivalossi ehitada. Saime kõigi väljakutsetega hakkama ja jõudsime õnnelikult tagasi koju. Aitäh kõigile, kes aitasid reisi organiseerida ja läbi viia!

Liivaskulptuuri meisterdamine osutuks tõeliseks väljakutseks

Page 10: Teataja Talv 2013

10

Uus pere Keila SOS LastekülasKevadel suurenes Keila SOS Lasteküla ühe pere võrra ning peremaja, mis oli mõnda aega tühjana seisnud, sai jälle koduks. Lastekülla tulid siis elama kolm uut last, 3- ja 5-aastased tüdrukud ning 6-aastane poiss. Nendega liitus ka nende vend, kes juba varem lastekülas elas. Uue pere pereemaks sai Lii, kes oma SOS-pe-ret oli juba kaua oodanud.Meie uus pere on sportlik ja rõõmsameelne. Tihti matkatakse terviseradadel, kus tehakse pikki jalutuskäike. Üks poistest on väga tubli jalgpallis. Ta on erinevatel võistlustel esindanud nii lasteküla kui ka kooli. Tema vend aga alus-

tas hiljuti lauatennise treeningutel käimist, kus ta praegu veel omandab esimesi algtõdesid.Lapsed käivad ka kord nädalas tantsutrennis ja meisterdamisringis, mis lastekülas toimu-vad. Käelises tegevuses on nad andekad ning meisterdamisringis valmivad neil tõelised kunstiteosed. Oma lahke loomuse ja sõbralikkuse tõttu on lapsed leidnud lastekülas palju sõpru, nad on abivalmid, seltsivad ja rõõmsameelsed, kuid vahel tuleb ette ka selliseid päevi, kus parema meelega tegutseks üksinda. Nagu meil kõigil.

Liina Vesiloik / Keila SOS Lasteküla sotsiaaltöötaja

Sõbralikkus ja lahke loomus aitavad lastel sõprussuhteid luuaSõbralikkus ja lahke loomus aitavad lastel sõprussuhteid luua

Page 11: Teataja Talv 2013

Kirjutavad lapsed Narva peretugevdamise programmist

11

Kord olin vend Griša ja vanaema Niinaga peol. Selle peo korraldas SOS Lasteküla peretugev-damise programm. Mulle meeldis seal väga. Me sõime seal mitmesuguseid maiustusi ja puuvilju. Veel meisterdasime juurviljadest ja hambaorkidest asju. Me joonistasime selle hoone juures. Mina joonistasin palju päiksekesi, Griša aga kaks traktorit. Grišale meeldis seal samuti. Veel mängisime Grišaga teisel korrusel ülejäänud lastega mitmesuguseid mänge. Seal oli väga palju lapsi koos vanematega. Veel oli seal meie perekonnasõber Leena ning igal perel samuti oma pereabiline.

31. augustil käisin ma viktoriinil „Narva läbi laste silmade“. Seal oli väga palju erinevaid lapsi . Algul vaatasime esitlust, vastasime mitmesugustele küsimustele ning joonistasime pildi teemal „Narva“. Mina joonistasin vana karusselli, mis asub Gerassimovi tänaval. Mõni joonistas Narva jõe, mõni Narva linnuse ning veel väga palju teisi paiku mis asuvad Narvas. Kui ma nägin, et joonistused ripuvad koridoris seinal, oli mul väga hea meel. Samuti saime kingiks võtmehoidjad. Viktoriin meeldis mulle väga! Mulle tundub, et niisuguseid üritusi tuleb sagedamini korraldada!

Viktoria, 12 aastane Jelizaveta, 11 aastane

RÕÕMUHETKED

Septembris viisid maratoonerid õed Luiged läbi Keila SOS lastekülas treeningtunni, mis meie lastele väga meeldis

Page 12: Teataja Talv 2013

Uus lastekaitseseadus SOSLAPSE ÕIGUSED12

Julia Kovalenko / Lapse õiguste nõunik

Nii avalikus meediaruumis, kui ka omavahelistes grupivestlustes on vii-mase aasta jooksul toimunud erinevaid arutelusid, mis puudutavad uut Lastekaitseseaduse väljatöötamist.

Tõepoolest, 1993ndal aastal vastu võetud seaduse uuen-damist on vaja, sest olgugi, et toona oli tege-mist asjakohase dokumendiga, on see praeguseks lootusetult vana-nenud, muutunud

osaliselt pelgalt deklaratiivseks ega vasta tege-likkuses enam ühiskonna vajadustele.Osaledes Sotsiaalministeeriumi poolt korralda-

tud töögruppides, on ka SOS Lasteküla edas-tanud konkreetsed ettepanekud ministeeriumile selle kohta, mida kehtivas seaduses muuta tuleks, et oleks tagatud asenduskodude laste heaolu ning kuidas oleks võimalik tõhustada nende kaitset.Eeskätt pean siinkohal silmas lapsi, kes on mingil põhjusel jäetud ilma vanemlikust hoolitsusest aga ka neid, kes on kasvanud nn "riskiperedes". Seejuures ei saa tähelepanuta jätta lapsi, kelle peresuhted on normaalsed - ka nemad vajavad teinekord kaitset.Üheks olulisemaks teemaks pean laste vastase vägivallaga seonduvat. Nimelt oleme seda meelt, et nii füüsiline kui vaimne, eriti aga sek-

Juuli alguses käisid kaks Põlt-samaa lasteküla peret Saaremaal perepuhkusel

Page 13: Teataja Talv 2013

LAPSE ÕIGUSED 13

suaalne vägivald, tuleks meie riigis keelustada. Seejuures usume, et lapse füüsiline karistamine peab olema karistatav ja seda nii erinevates haridus- kui ka hoolekandeasutustes, aga ka lapse kodus. Täiendavat tähelepanu tuleks pöörata ka lapse hoolitsuseta jätmisele, nagu tuleks ka reguleerida millal ja kui kauaks tohib last üksinda jätta. Asendushooldusel elavate ja abi vajavate laste õigustele tuleks meie hinnan-gul aga eraldi tähelepanu pöörata. Eriti tuleks luubi alla võtta teemad, mis puudutavad laste õigust privaatsusele, laste pildistamist ning nende fotode avalikustamist.Pea iga nädal saab ajakirjanduse või sotsiaal-meedia vahendusel lugeda mõnest asendus-hoole all olevast lapsest, mida illustreerib selle lapse foto. Tihti isiklikud teemad ning foto tee-vad lapse lugeja ees kaitsetuks ning kui näiteks see laps (selleks ajaks täiskasvanu) enda avali-kustamist enam ei soovi, võib sellest (sotsiaal)meediakajastusest kujuneda fotol kajastatud lapse jaoks suur probleem - info avaldamise

hetkel oli tema ju võimetu midagi tegema.Tuginedes kogemusele näeme, kuidas las-tekaitsetöötajate väga suur töökoormus ei võimalda neil jõuda iga abivajajani, kvaliteetse teenuse pakkumisest rääkimata. Tihti ei piisa seejuures ka inimese tahtest selleks, et lapsi professionaalselt aidata.Et olukord muutuks, oleks tarvis oluliselt suu-rendada lastekaitsetöötajate arvu ning seejuu-res ühtlustada nende võimekust, kehtestades muuhulgas lastekaitsetöötajatele tööstandardid ja pakkuda seejuures võimalust saada koolitusi. Ka vajaduspõhine eelarve on selle teema juures kriitilise tähtsusega.Täiendavat reguleerimist vajab järelvalvetege-vus ka nende perede juures, kust laps on juba eraldatud, sest eesmärgiks on ju ikkagi lapse naasmine enda bioloogiliste vanemate juurde.Ülalmainitud on vaid üksikud mõtted, mis on pügalatena kajastatud uues Lastekaitsesea-duses. Kui kõik läheb hästi, peaks uus seadus jõustuma juba 2015ndast aastast.

RÕÕMUHETKED

Meie head sõb-rad Oriflame’st käisid septemb-ris Keila SOS Lastekülas ning aitasid emadel laste õpikutele pabereid ümber panna

Lasteküla silmade läbi

Page 14: Teataja Talv 2013

VABATAHTLIKUD14

Kirjutavad meie asendamatud Kadri tuli meie juurde sooviga pakkuda lastele võimalust koos süüa teha. Pärast Kadri ja laste suviseid koos veedetud päevi uurisime Kadrilt, miks ja mida võiks lapsed ja noored söögitege-misest teada ning mida andis talle see lastega koos veedetud aeg, vastas ta nii:„Esmalt pean tunnistama, et iseseisvasse ellu astudes olin ma kohutav kokk – mul praktiliselt puudus oskus süüa valmistada. Kuigi meil oli kodus alati maitsev toit laual, oli minu roll selle valmimisel nii väike, et mingist söögitegemis-oskusest siinkohal rääkida oleks olnud ilmne liialdus. Seda aga seetõttu, et mul oli kodus supervanaema, kelle kodunduskooli taust andis talle suurepärased kokandusoskused,

kuid mitte oskust ja kannatlikkust seda kõike tulevastele põlvedele edasi pärandada. Mida ma sellest kõigest õppisin – esmalt seda, et korralikud toidukorrad ja kvaliteetne toit tugevdavad keha ja vaimu, söögitegemisoskus on üks vajalikumaid oskusi elus üldse, see ei tohiks olla ebameeldiv kohustus, seda saab ka koos lastega täiesti stressivabalt teha, maitsvaid ja tervislikke toite saab valmistada ka lihtsalt ja kiirelt, tervislik toit tagab aga hea tervise ning elus hakkamasaamise, kuna toidul on väga suur mõju aju tervisele nagu ka organismile tervikuna. Läbi laste toitumise kujundame ka järgmiste põlvkondade tervist, sest paljudel haigusseisun-ditel on seos toiduga ning see võib kanduda

Igapäevaselt pangas töötav Marge käis suvekuudel meie juures vaba-tahtlikuks, et lastele edasi anda joonistamise pisikut. Marge kirjutab oma kogemusest nii: „Haarasin kinni pakutud võimalusest lastele oma joonistamise hobi tut-vustada. Peale seda olid lapsed rõõmuga valmis koos minuga joonistada. Meie kohtumistest juulis ja augustis, kujunes omamoodi joonistamise ring. Lapsed said proovida esemete joonistamist natuurist, lisaks erinevaid teh-nikaid kasutada: seepia, süsi, sangviin, värvilised akvarellipliiatsid. Nägin laste silmades suurimat rahulolu ja rõõmu, kõik soovisid kogetut jagada.”Kui küsisime Margelt, miks just joonistamine võiks olla lapsele kasulik tegevus, saime toreda selgituse: „Sissejuhatuseks alustaksin hea ütlemisega, mida lugesin ühest joonis-tamise õpikust - "Joonistamine on nägemise kool". Kõigepealt on joonistamine käeline tegevus (vastand arvutis toksimise-le): joonistamine õpetab enda ümber ilu nägema, arendab tundlikkust ja aritmeetikat (esemete nägemist mitmemõõtmelisenatena). Joonistamine, kui nägemise kool tähendab seda, et joonistamise kaudu on võimalik kaaslastega suhelda, infot vahetada (sümbolid), ümbritsevat jälgida (tähe-lepanu) ja kõige selle tulemuseks on võimalus luua midagi jäävalt kaunist. Joonistamist saab kasutada pingete maandamiseks - joonistad emot-siooni ning tunnetuse paberile. See on lõbus tegevus, eseme paberile joonistamine just sellisena nagu ta päriselus välja näeb. Joonistamine loob hea enesetunde, annab võimaluse värvidega eksperimenteerida nagu ka teadmise, et oled hakkama saanud. Ja muidugi see, et joonis-tamist on võimalik õppida - igasugune harrastus annab võimaluse tege-lemaks meeldiva tegevusega oma kvaliteetajal, loovuse arendamiseks.”Täname SOS Lasteküla poolt Marget selle kvaliteetaja eest, mida ta pakkus meie lastele!

Page 15: Teataja Talv 2013

VABATAHTLIKUD 15

vabatahtlikud edasi põlvkonnast põlvkonda. Samuti mõjutab toitainete puudus laste tervist, põhjustades palju ebameeldivaid probleeme seedehäiretest kuni raskete väärarenguteni välja.Olen arvamusel, et lapsepõlves kaasa saadud oskused ja maitsed on püsivad ning nende ku-jundamine ülioluline, sest sellega pannakse alus nii enda kui ka järgnevate põlvkondade tervisele. Oluline on ka toidu kvaliteedi mõistmine, sest kui-gi nn rämpstoiduga saab kergesti ja kiiresti kõhu täis, ei ole sel meie kehadele sama toimet, mis kvaliteetsest toorainest värskel ja soojal toidul. See aga ei tähenda, et kasulik toit tähendaks ebameeldivat maitset, sunniga söömist. Sugugi mitte! Tervislik ja värske toit võib olla vägagi mait-

sev ning selle valmistamine ei pea ilmtingimata tähendama tunde pliidi taga veetmist.Seda me lasteküla lastega õpimegi – kuidas teha maitsvalt, tervislikult ja ehk ka harjumatu-test komponentidest süüa, mis kõigile maitseb, kuid mis ei ole lastele raske valmistada. Lasteküla lapsed on väga agarad kõike kaasa tegema ja proovima ning ma usun, et nad kasutavad neid oskusi ja maitseid ka edaspidi. Mina aga õpin, kuidas lihtsalt, tervislikult ja kiirelt, lapsi kui äärmiselt nõudlikku publikut kaasates toredaid kogemusi ja uusi mõtteid saada.”Täname SOS Lasteküla poolt Kadrit selle imeliselt lõhnava ja maitsva aja eest, mida ta pakkus meie lastele!

RÕÕMUHETKED

Et jalgpall ikka au see püsiks, toimus ka sel aastal heategevuslik jalgpalliturniir MTG United for Peace, kus osalesid Eesti asenduskodude lapsed. Sel korral osutus võitjaks Keila SOS Lasteküla võistkond. Heategevuslikku jalgpalliturniiri korraldasid Viasat ja TV3 koostöös SOS Lasteküla Eesti Ühinguga ning suursponsoriks oli Swissotel

Page 16: Teataja Talv 2013

Keila SOS Lasteküla lapsed osalesid prototüübikatsetuses

16

Käesoleva aasta maikuus käisid kaks GLOG home’i poissi, Siim ja Georgi, Keila SOS Laste-külas ning ehitasid sinna ühe toote prototüübi.GLOG home’i põhitegevusalaks on nimelt soodsate ning energiasäästlike elumajade projekteerimine ja müük ning et näha, kui lihtne nende uusimat toodet, kasvuhoonet, ehitada oli, tegid noormehed sellise Keila SOS Laste-külla ise valmis.Põhjus, miks just need noormehed Keila SOS Lastekülla toimetama tulid, on lihtsamast lihtsam – Georgi on juba mõnda aega SOS Lasteküla vabatahtlik, aidates SOS’i meeskon-da kirjutamist ja toimetamist vajavate töödega kirjatöödega. Üks päev ta lihtsalt uuris, kas mõnel Eestis asuval SOS Lastekülal oleks kasvuhoonet tarvis ja selgus, et oligi. Uue kas-vuhoone omanikuks sai Keila SOS Lasteküla

ülimuhe pere-ema Mare.Kokkulepe lasteküla esindajaga nägi ette, et Keilas tuleb kohal olla kell kaheksa hommi-kul, seega tuli “ehitajatel” ärgata tavatult vara. Tasub lisada, et Georgi töötab muidu üldse Tar-tus, kuid kuna sealkandis ükski SOS Lasteküla kasvuhoonet ei vajanud, komandeeris Georgi end Keilasse.Olles kohapeal ehitusplatsiga tutvunud, käidi ära Keilas asuvas ehitustarvete- ning puidu-kauplustes, soetati tööks vajalik materjal ning alustati tööd.Ei läinud pikalt, kui esimesed kohalikud abi-mehed tegevuse vastu huvi tundma hakkasid ning julgelt abikätt pakkusid. Esimeste abiliste hulgas tegi julgeima sammu 5-aastane Trinity, kes pikema jututa järelhaagisest kõik kolme-meetrised lauad töömaale oleks tassinud, kui

Ettevalmistused kasvuhoone ehitamiseks

Page 17: Teataja Talv 2013

17vaid jõud neist üle oleks käinud. Entusiasmist ei oleks kindlasti puudust tulnud. Peale mõningast mõttevahetust Trinityga jõuti siiski üksmeelele, et mõttekam oleks ehk tööd jõuvarude järgi valida ja nii juhtuski, et poisid tassisid ras-kemad asjad, Trinity kergemad.Kui saabus aeg alustada tuhaplok-kidest vundamendi ehitust, liitus meie meeskonnaga 13-aastane noormees Kenu, kes hea meelega kõikvõimalikele mõõtmis- ning paigaldustöödele käe külge pani. Hiljem osutus hädavajalikuks tema akutrell, mis GLOG'i meeste tööriista edukalt asendas – vähe-malt seni, kuni viimase aku laadis. Kasvuhoone edenemisega, lisan-dus abilisi veelgi. Kusjuures, võib vast lahjemat sorti mürki võtta, kuid poleks Kenu oma akutrelliga appi tulnud, oleks GLOG home’i mehed suure tõenäosusega aja-hätta jäänud – andis sellest märku vast seegi, et tööpäev lõppes alles järgmise päeva varahommikul kell pool üks. Lõpptulemus oli kõigest hoolimata siiski võimas!Mõned kuud hiljem sai sama meeskond taas kokku, et ühiselt kasvuhoone ja looduse koostöös valminud produktidele hinnang anda. Kõik olid rahul ning ka pe-reema Marel ei jätkunud kiidusõnu oma triiphoone (nagu ta seda nimetas) kiitmiseks.Selgus nimelt, et see konkreetne pere oli eriti vilgas aias toimetama - pereema Marel oli nimelt väike põllulapp, kus sai kartulit, porgan-dit, kõrvitsat jms kasvatada, seega laste jaoks ei olnud viljade valmimi-ne midagi uut. Ehitamise protsess ning uued näod aga see-eest küll.Vaatamata valminud kasvuhoone-le, hoiavad Mare ja GLOG home'i poisid jätkuvalt sidet. Kasvuhoo-nel on vaja ju aeg-ajalt silm peal hoida. Keila lasteküla posid armastavad väga kalal käia

RÕÕMUHETKED

Page 18: Teataja Talv 2013

18

Püsiannetus on tore võimalus kaasa aidata SOS Lastekülade laste heale käekäigule. Hetkel on meil 720 püsiannetajat, kes igakuiselt teevad väikse aga püsiva annetuse laste heaks. Suur kummardus teile ja aitäh!Kõik me teame, et lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad hoolt ja armastust iga päev. Selleks, et seda tööd hästi teha, otsimegi hoo-livaid inimesi nagu sina ja su sõbrad, kes soovi-vad püsivalt toetada vanemliku hooleta lapsi. Kui annetada näiteks 33 senti päevas, teeb see lapse jaoks kokku 10 eurot kuus, mis omakorda annab lapsele võimaluse käia mõnes trennis.SOS Lasteküla eesmärk on pakkuda vanem-liku hooleta lastele turvalist ja armastust täis lapsepõlve, et tulevikus saaks nendest tublid täiskasvanud, kes on omandanud hea hariduse ja töökoha. Praeguseks on meie ridadest ise-seisvasse ellu sukeldunud üle 60 lapse! Miks on püsiannetus vajalik?Kas olete mõelnud, kuidas sinu pere saaks hakkama, kui sul poleks püsivat sissetulekut? Et iga kuu tuleks planeerida ja organiseerida, kuidas saada raha erinevate kulude katteks. Samamoodi tuleb mõelda ka SOS Lasteküla Eesti Ühingul. Me oleme võtnud suure vastutu-se pakkuda armastavat kodu sadadele lastele ning pelgalt läbi kampaaniate on seda tööd küllaltki riskantne teha. Püsiannetus on oluline, sest see annab kind-lustunde, et saame seda tööd teha ka järgmi-sed kuud ja aastad. Kellele läheb püsiannetus?

Püsiannetus läheb SOS Lastekülades ja noor-tekodudes elavate laste ja noorte toetuseks.Tänu püsiannetajatele oli meil 2012. aastal kindlustunne, et lisaks Keila ja Põltsamaa Lasteküladele saame oma tiiva alla võtta ka Narva-Jõesuu endise lastekodu, kus elab 37 last. Üks seal asuvatest peremajadest on mõeldud sügava vaimse ja füüsilise puudega lastega. Usume, et selle aasta lõpuks on kogu Narva-Jõesuu SOS Lasteküla läinud üle pe-repõhisele hooldusele, mis tähendab seda, et lapsi kasvatavad SOS perevanemad. TulevikusuunadEt leida juurde püsiannetajaid, on meile appi tulnud üliõpilased ja kaubanduskeskused. Täname süda-mest Tartus asuvaid Lõunakeskust, Tasku keskust ning Eden’i kaubamaja, kelle pindadel saavad üliõpilased tutvustada SOS Lasteküla tegemisi ja lähemalt selgitada püsiannetuse vajalikkust. Nende ettevõtete jaoks on sotsiaalne vastutus oluline, mistõttu nad aitavad ka SOS lastekülasid.Kui sa veel ei ole püsiannetaja, siis tee see väike heategu juba täna! Kutsu ka oma sõbrad kaasa, sest kõik püsiannetajad kuuluvad SOS Lasteküla Sõprade Klubisse, millele on aluse pannud Kristina Šmigun-Vähi. Sõprade Klubi liikmed on alati oodatud Keila, Põltsamaa ja Narva-Jõesuu lastekülade sün-nipäevadele, kus püsiannetaja saab tutvuda meie laste ja emadega. Tee püsiannetus juba täna SOS Lasteküla kodulehel – ükski annetus ei ole liiga väike! www.sos-lastekyla.ee/heategu

PÜSIANNETUS

Püsiannetus – kellele ja miks see vajalik on?

Page 19: Teataja Talv 2013

Kontonumbri muutus!

TÄNUSÕNAD 19

Tänamised

Aitäh ka kõigile teistele toetajatele. Te toote sära laste silmadesse!

Järgmisest aastast ei kehti meil enam lühike kontonumber, alates 1.02.2014 on meie konto-number IBAN EE062200221001178590.

RÕÕMUHETKED

Meie vahva käsitööringi juhendaja Lilia õpetas lastele kuidas meisterdada värvilist liiva

Sillamäe Sadam – Narva-Jõesuu SOS Lasteküla toetajaOriflame – Keila SOS Lasteküla kunsti-ringi toetajaDanskeBank toetab detsembris oma klientide loosirattaga SOS Lastekülade laste talvekoolivaheaja tegevusiPuhkus Eestis toetas SOS Lastekülade emade töödRadisson Blu Hotell Tallinn koostöös Pauligiga tegi septembris kohvikampaa-nia laste koolitoetuseks

Põltsamaa Felix toetas Põltsamaa SOS LastekülaAdidas toetas Keila SOS Lasteküla jalg-palliväljaku renoveerimistKaubanduskeskustest täname Tasku keskust, Lõunakeskust, Eedeni Kes-kust, Ülemiste Keskust ja Stockmanni.SEB Heategevusfond on aidanud meie lapsi jõulukingituste, teatrietenduste, stipendiumite ja muu vajalikuga.Swedbank Annetuskeskkond toetab SOS Lasteküla Eesti Ühingu peretugev-dusprogrammi.

Page 20: Teataja Talv 2013

JÕULUD

Uus e-pood ja jõulukaardidJõulude ajal on ilus tava oma häid sõpru, klien-te ja partnereid jõulutervitusega meeles pidada.On väga südantsoojendav, kui abivajajate hulgas peetakse meeles ka lapsi, kes veel ise enda eest hoolitseda ei saa ja vajavad meie abi.SOS Lasteküla kodulehel: www.sos-lastekyla.ee on avatud uus veebipood, kust saab lihtsalt ja kiiresti tellida laste kujundatud jõulukaarte nii paberkaardina, e-kaardina kui ka osta laste joonistusi eritelli-muste valmistamiseks.

Veebipoest tellimisel on mitu eelist:• saate mugavalt tutvuda kaartide mitmekülg-

se valikuga

• e-poes on võimalik näha kaartide laoseisu• ostes eritellimuste lehelt laste joonistuse,

teised seda enam kasutada ei saa ning saate seeläbi oma ettevõttele unikaalse kaardi

• jõulukaartide tellimust saab esitada ka ilma enda kontot e-poes loomata.

• jõulukaartide müügist laekunud tulu läheb meie külade järgmise aasta remondifondi - SOS lastekülades on 21 peremaja, kus, nagu kodudes ikka, tuleb pidevalt midagi paranda-da või ümber vahetada.

• saate osa heateost ja kingite rõõmu vanemli-ku hooleta lastele

Külasta veebipoodi juba täna ja tutvu kaartide valikuga!

Osta jõulukaart, kingi rõõmu ja toeta SOS lastekülade lapsi!Jõulukaarte saad osta e-poest: www.sos-lastekyla.ee/joulukaardid