Sissejuhatus. Põhimõisted ja -käsitlused

Vabaaine: Infoallikad ja infootsing

Teema 1

Sissejuhatus: aine eesmärk

• Teadmiste omandamine infoallikatest ja infootsingust nii traditsioonilistes kui elektroonilistes infovahendites (kataloogid, bibliograafiad, teatmeteosed, andmebaasid, Interneti ressursid); infootsingu praktiliste oskuste omandamine.

• Bibliograafilise viitamise oskuse omandamine.

Sissejuhatus: õppetöö korraldus

• ülevaateloengud, • iseseisvad praktilised tööd, • iseseisev töö kirjandusega

Aine lõpeb kirjaliku arvestustööga. Arvestusele pääsemise tingimus – iseseisvate praktiliste tööde sooritamine ettenähtud tähtaegadel.

Teadmiste püramiid e. informatsiooniga seotud mõisted

Andmed (data)

• kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti

Informatsioon e. teave (Information)

on konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks

• Informatsioon on eelkõige mingil kandjal fikseeritud (trükitud või digitaalselt) kirjeldusi, arutlusi, käsitlusi, ideid, teooriaid jms sisaldavad tekstid, samuti piltmaterjalid jms, aga ka suuliselt (sealhulgas ka viipekeeles) edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid.

Teadmised (knowledge)

• on tõlgendatud ja mõistetud informatsioon , mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Teadmised jagunevad väljendatavateks ja väljendamata e. vaiketeadmisteks.

Teadmus (knowledge)

• on süsteemsed, korrastatud rakendatavad teadmised, mida saab kasutada erinevate ülesannete täitmiseks, eesmärkide saavutamiseks.

• indiviidi ja organisatsiooni teadmus.

• teadmusjuhtimine (knowledge management), organisatsiooni juhtimise üks valdkond seotud

organisatsiooniteadmusega.

Tarkus (wisdom)

• Tarkuse moodustab teadmine millal ja kuidas teadmust kasutada ja oskus teha õigeid otsuseid.

• Seega määrab tarkuse indiviidi võime tõlgendada

informatsiooni, rakendada oma teadmust uutes situatsioonides ning luua sellele tuginedes ka uut, innovaatilist teadmust.

Infoühiskond (information society), • Industriaal- ja postindustriaalühiskonnale järgnev

ühiskonnatüüp, milles informatsiooni hankimise, salvestamise, töötlemise, edastamise, vastuvõtu ja mõtestamisega seotud protsessid on kesksel kohal. Seotud mõisted: teadmusühiskond, võrguühiskond  Infoühiskonna mõiste on seotud informatsiooni ja teadmiste osatähtsuse suurenemisega sotsiaalsetes, kultuurilistes ja majanduslikes protsessides

(Masuda, Bell, Castells, Webster)

Infovajadus (information need)

• On vajadus informatsiooni järele, mis ilmneb probleemsituatsioonis kognitiivse lüngana indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes.

• Indiviid vajab informatsiooni erinevatel eesmärkidel, erinevate probleemidega toimetulekuks, erinevate ülesannete täitmiseks, erinevate valikute ja otsuste tegemiseks.

Infovajaduse liigid

Indiviidi tegevusvaldkonna (rolli) alusel eristatakse: – argielu– õppetegevuse– töö/ametialase tegevuse– kodanikuinfo vajadus– harrastus/huvitegevuse jm infovajadusi

Infovajaduse liigid

Indiviid võib vajada:• uut informatsiooni, • täpsemaid selgitusi või kinnitusi seoses

olemasoleva infoga; • infot vajatakse probleemides orienteerumiseks

(orientation) või reorienteerumiseks (reorientation), arvamuse kujundamiseks, valiku tegemiseks, probleemi lahendamiseks jne.

Infovajaduse liigid:

Indiviid võib vajada ja otsida: • konkreetset dokumenti (raamatut, artiklit, seadust

jms) - dokumendiinfovajadus• mingit fakti - faktiinfovajadus• materjali (dokumente/tekste) mingil teemal –

teemainfovajadus

Dervini infovajaduse mudel

 

 Lahendatud probleemid, Probleem leitud ideed, Info-kasutussituatsioon loodud konseptsioonid  

Lünk

 

SILLA EHITAMINE

Infovajaduse rahuldamine

• toimub probleemi lahendamiseks või ülesande täitmiseks vajaliku informatsiooni hankimise ja kasutamise kaudu

• infot võib hankida iseseisvalt või kasutada infovahendajate abi.

Infovahendajad ja infoallikad

• formaalsed infovahendussüsteemid (raamatukogud, infokeskused, arhiivid, infomaaklerifimad, meedia jms)

• institutsioonid, mille esmane funktsioon ei ole informatiivne, teabevahendus on teisene funktsioon ( riigi- ja KOV asutused, kauplused, pangad jms.)

• teised inimesed (mitteformaalsed infokanalid) Wilson T.D. User studies and information needs.- Journal

of Documentation, 1981, 37(1), lk.4

Indiviidide pädevused infoühiskonnas

• Raamatukogupädevus (library literacy) - raamatukogu ressurssides orienteerumise ja nende kasutamise oskus

• Digitaalpädevus (digital literacy) – digitaalses vormis informatsiooni olemuse mõistmise ja kasutamise oskus

• Meediapädevus (media literacy) – meedia võimaluste efektiivne kasutamine

• Infopädevus (information literacy)

Infokirjaoskus e. infopädevus

Infokirjaoskus e. infopädevus (information literacy) on:

• infovajaduse tunnetamise oskus;• informatsiooni efektiivne hankimisoskus

erinevatest infoallikatest;• informatsiooni mõistmise ja tõlgendamise oskus;• informatsiooni kasutamise oskus professionaalsete

ja argielu probleemide lahendamisel

Informatsiooni mõistmise ja kasutamise oskus

• Seotud kriitilise mõtlemise ja kriitilise lugemise (critical reading) käsitlustega, mis on ka õppeprotsessi kesksemaid oskusi:

• 1) infoallikatest pärineva informatsiooni integreerimise oskus olemasolevate teadmistega;

• 2) loetavate tekstide tõlgendamise ja mõistmise ning uute, eesmärgistatult sünteesitavate tekstide loomise oskus.

Infokirjaoskus e. infopädevus

• Infopädevuse käsitlus tuli käibele 1990ndatel aastatel USAs ja Lääne Euroopas

• UNESCO programmi “Informatsioon kõigile” 2008 – 2013 oluline prioriteet

• Rahvuslike infopoliitikate üks ülesanne

Infokirjaoskus e. infopädevus

• Paljudes riikides on välja töötatud ja kehtestatud infopädevuse standardid.

• Ameerika Ühendriikide on väljatöötajaks (Assotiation of College and Research Libraries- ACRL)

• Austraalias (Council of Australian University Librarians – CAUL)

• Ameerika standard on tõlgitud paljudesse keeltesse – saksa, rootsi, soome jt.

• Eestis infopädevuse standardit kehtestatud ei ole.

Infokirjaoskus e. infopädevus

• 2008.a. peeti TLÜs konverents

“Kas Google`st piisab”

Levimas väärarusaamad, et iga inimene peaks saama info hankimisega hakkama ilma igasuguste lisateadmisteta.

Tulemuseks on sageli esinev info mittekasutamine

Personal information management (PMI)

• Infokirjaoskusega lähedane kasutusel olev mõiste – personaalne infojuhtimine

• Ülesanne : Leidke teemakohaseid materjale veebist ja tutvuge käsitlusega. Olge valmis arutlema PMI üle järgmisel loengul.