Click here to load reader

Tekstitöötlus LibreOffice Writer-iga

  • View
    239

  • Download
    5

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Text of Tekstitöötlus LibreOffice Writer-iga

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga

    Autor: Edmund Laugasson

    2014

    http://www.tlu.ee/dsl http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/tiigriulikooli-programm

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    Kesolevat ppematerjali on lubatud jagada Creative Commons litsentsi CC BY-SA alusel:

    Lisainfot leiab Creative Commons veebilehtedelt: http://www.creativecommons.ee/ - eesti keeles http://creativecommons.org/ - inglise keeles

    Parandused16.10.2015

    Vimalus vabatahtlikult annetada:

    MT Avatud Lhtekoodiga- ja Vaba Tarkvara Liit http://alvatal.ee/ Konto: EE362200221055871209Kindlasti lisada lekande selgitus: annetus

    Eesti Vaba Tarkvara kogukond - http://pingviin.org/LibreOffice portaal - http://www.libreoffice.ee/Vaba Tarkvara grupp Facebookis - https://www.facebook.com/groups/vabatarkvara/Edmund Laugasson, vaba tarkvara ekspert - http://edmund.laugasson.net/

    2 / 38

    Te peate viitama teose autorile samal kujul, nagu seda on teinud autor vi litsentsiandja (kajastades kasutatud teose autori nime, kui see on teosel nidatud, teose nimetust, avaldamisallikat jms). Te ei tohi viidata teose autorile viisil, mis vib tekitada vrarusaama, et autor vi litsentsiandja tstavad teid vi teie poolt teose kasutamist esile.

    Kui te muudate vi ttlete knesolevat teost vi loote selle teose alusel tuletatud teose, siis te vite levitada tuletatud teost ksnes sama, samalaadse vi hilduva litsentsi alusel.

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    Sisukord

    1. Tekstittlusprogrammi kasutamine..........................................................................................................6

    1.1 Tekstittlusprogrammi avamine .......................................................................................................6

    1.2 Tekstittlusprogrammi sulgemine ....................................................................................................6

    1.3 he ja mitme dokumendi avamine......................................................................................................6

    1.4 Malldokument.....................................................................................................................................7

    1.4.1 Malldokumendi loomine.............................................................................................................7

    1.4.2 Malldokumendi phjal uue dokumendi loomine.........................................................................7

    1.4.3 Malldokumendi redigeerimine....................................................................................................7

    1.5 Dokumendi salvestamine....................................................................................................................7

    1.6 Dokumendi salvestamine teise nimega ..............................................................................................8

    1.7 Dokumendi salvestamine teise failitbina.........................................................................................8

    1.8 Dokumendi failitbi valimine...........................................................................................................8

    1.9 Liikumine avatud dokumentide vahel.................................................................................................9

    1.10 Abiteabe kasutamine.........................................................................................................................9

    1.11 Tlkimine..........................................................................................................................................9

    1.12 Dokumendi sulgemine.....................................................................................................................10

    1.13 Erinevate dokumendivaadete kasutamine.......................................................................................10

    1.14 Leheklje vaate suurendamine ja vhendamine..............................................................................10

    1.15 Triistaribade muutmine, kskude lisamine-eemaldamine...........................................................11

    1.16 Mitteprinditavate mrkide kuvamine vi peitmine.........................................................................11

    1.17 Tekstittlusprogrammi algvalikute muutmine...............................................................................11

    2. Phioperatsioonid ...................................................................................................................................12

    2.1 Andmete sisestamine ........................................................................................................................12

    2.1.1 Tekstikursori liigutamise klahvid..............................................................................................13

    2.2 Klaviatuurilt mitteleiduvate smbolite sisestamine..........................................................................13

    2.3 The, sna, rea, lause, ligu ja teksti valimine..................................................................................14

    2.4 Uute thtede, snade, teksti asendamine...........................................................................................14

    2.5 Vta tagasi ja Tee uuesti kskude kasutamine..................................................................................14

    2.6 Teksti kopeerimine............................................................................................................................14

    2.7 Teksti teisaldamine............................................................................................................................15

    2.8 Teksti kustutamine.............................................................................................................................16

    2.9 Sna vi fraasi otsimine....................................................................................................................16

    2.10 Sna vi fraasi asendamine.............................................................................................................17

    3 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    3. Kujundamine ...........................................................................................................................................17

    3.1 Teksti muutmine ja kujundamine......................................................................................................17

    3.2 Ala- ja laindeksi kasutamine...........................................................................................................18

    3.3 Theregistri muutmine......................................................................................................................18

    3.4 Kirja vrvi muutmine........................................................................................................................19

    3.5 Tekstiligu kujunduse lisamine jrgmisele tekstiligule...................................................................19

    3.6 Stiilid ja vormindus kasutamine........................................................................................................19

    3.7 Snade poolitamine...........................................................................................................................20

    3.8 Tekstiligu ja reavahetuse mrgid.....................................................................................................21

    3.9 Teksti joondamine.............................................................................................................................21

    3.10 Taanded ..........................................................................................................................................22

    3.11 Reavahe muutmine..........................................................................................................................22

    3.12 Tekstilikude vahed.........................................................................................................................22

    3.13 Tabeldusmrgid...............................................................................................................................22

    3.14 Tpploetelu ja numberloetelu..........................................................................................................23

    3.15 Tpploetelu ja numberloetelu stiilide muutmine.............................................................................24

    3.15.1 Pealkirjastiilidele nummerduse rakendamine..........................................................................24

    3.16 Tekstiligu kujundamine.................................................................................................................25

    3.17 Leheklje orientatsiooni ja paberi suuruse muutmine ....................................................................25

    3.18 Leheklje veeriste muutmine..........................................................................................................25

    3.19 Lehekljele katkestuse lisamine ja eemaldamine............................................................................26

    3.20 Pise ja jaluse teksti lisamine ning muutmine.................................................................................26

    3.21 Pisele ja jalusele vljade lisamine ................................................................................................27

    3.22 Automaatne leheklje nummerdamine............................................................................................27

    4. Objektid ...................................................................................................................................................28

    4.1 Tabeli sisestamine..............................................................................................................................28

    4.2 Andmete lisamine ja muutmine tabelis.............................................................................................28

    4.3 Tabeli, veerude, vljade ja ridade valimine.......................................................................................29

    4.4 Ridade ja veerude lisamine ning eemaldamine.................................................................................29

    4.5 Veeru laiuse ja rea krguse muutmine...............................................................................................29

    4.6 Lahtri serva laiuse, stiili, vrvi ja varjustuse muutmine....................................................................30

    4.7 Pildi, kujutise ja diagrammi lisamine................................................................................................31

    4.8 Pildi, kujutise ja diagrammi vlja valimine.......................................................................................31

    4.9 Pildi, kujutise ja diagrammi kopeerimine.........................................................................................31

    4.10 Pildi, kujutise ja diagrammi teisaldamine.......................................................................................32

    4.11 Pildi, kujutise ja diagrammi suuruse muutmine..............................................................................32

    4 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    4.12 Pildi, kujutise ja diagrammi kustutamine........................................................................................32

    5. Hulgipostitus ...........................................................................................................................................33

    5.1 Hulgipostituse terminist arusaamine.................................................................................................33

    5.2 Phidokumendi ja lhtedokumendi loomine.....................................................................................33

    5.3 Phidokumenti ja lhtedokumenti andmete lisamine........................................................................33

    5.4 Dokumentide hendamine.................................................................................................................34

    6. Printimine ................................................................................................................................................35

    6.1 Kujunduse ning igekirja kontrolli thtsus.......................................................................................35

    6.2 igekirja kontroll..............................................................................................................................35

    6.3 Snade lisamine snaraamatusse......................................................................................................35

    6.4 Dokumendi eelvaade.........................................................................................................................36

    6.5 Dokumendi printimine......................................................................................................................36

    6.6 PDF-i eksportimine...........................................................................................................................36

    7. Viited........................................................................................................................................................38

    5 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    1. Tekstittlusprogrammi kasutamineKesolev ppematerjal on koostatud tekstittlusprogrammi LibreOffice Writer 3.3.1 baasil.

    1.1 Tekstittlusprogrammi avamine MS Windowsi peamenst:

    Start->Programmid->LibreOffice->LibreOffice Writer

    Ubuntu Linuxi (Gnome) peamenst:

    Rakendused->Kontor->LibreOffice Writer

    1.2 Tekstittlusprogrammi sulgemine Seda on vimalik teha kahel viisil:

    klaviatuurilt (klahvikombinatsioonid vivad erinevad olla kui ssteemis on siintoodudklahvikombinatsioon varasemalt millegi muuga seotud):

    ALT+F4 sulgeb programmiakna ja seal avatud dokumendi

    CTRL+Q - sulgeb programmiakna ja seal avatud dokumendi

    CTRL+F4 sulgeb aktiivse dokumendi

    CTRL+W sulgeb aktiivse dokumendi ja kui kik on kinni siis suletakse ka programm

    rippmenst Fail->Vlju

    akna laservas kas paremal vi vasakul ristist alumine rist on dokumendi oma ja lemineprogrammi oma. Kui programmiga tehakse pidevalt td siis ei ole mistlik sulgeda koguprogrammi vaid ainult dokument selle seest.

    1.3 he ja mitme dokumendi avamineKui kski fail ei ole avatud:

    avage kaust kus tekstittluse fail asub

    hiire vasaku klahviga topeltklps failil (vi ks klps sltuvalt sellest kuidas on Teietkeskkond seadistatud). Kui hiirekursor muutub faili kohal kpakujuliseks siis on vaja teha ksklps.

    Soovides ka jrgmist dokumenti avada (programm juba ttab):

    klaviatuuri abil: CTRL+O

    rippmenst: Fail->Ava

    triistaribalt: ikoon Ava

    Ilmub dialoogiaken kust saab valida kausta vajaliku dokumendi avamiseks. Kui kaust on avatud siisvalige soovitud fail ja seejrel klpsage Ava nupule. Kui teha topeltklps siis avatakse fail kohe. Kui onhe klpsuga keskkond siis soovitud failil ks kord klpsates see juba avatakse.

    Mitme dokumendi korraga avamiseks:

    kahe klpsuga keskkonnas:

    klpsa hiire vasaku klahviga ks kord esimesel dokumendil

    6 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    hoia CTRL-klahvi all ja klpsa jrgmisel dokumendil

    kui dokumendid valitud siis klpsa Enter vi hiire paremklahvi alt Ava vi failihalduririppmenst Fail->Ava

    Kui viimati kasutati tekstittlusprogrammi vi on aktiivne programm Writer siis CTRL+N tekitab uuetekstidokumendi.

    1.4 Malldokument

    1.4.1 Malldokumendi loomineEsimene vimalus:

    rippmenst Fail->Uus tekstidokument

    sisestage vajalik info ja kujundage see vastavalt oma soovile

    seejrel salvestada fail Fail->Salvesta kui abil soovitud asukohta

    failitbiks mrata ODF tekstidokumendi mall (.ott)

    mrata nimi ja klpsata nupule Salvesta

    Teine vimalus:

    rippmenst Fail->Mallid->Salvesta

    mra lahtrisse Uus mall nimi ja kategooriaks Minu mallid

    Klaviatuurilt CTRL+SHIFT+N.

    1.4.2 Malldokumendi phjal uue dokumendi loomine rippmenst Fail->Uus->Mallid ja dokumendid

    vali kaust kuhu on mall salvestatud Minu mallid ning ava see topeltklpsuga

    vali soovitud mall ja ava see topeltklpsuga vi klpsa nuppu Ava

    1.4.3 Malldokumendi redigeerimineEsimene vimalus:

    rippmenst Fail->Uus->Mallid ja dokumendid

    vali kaust kuhu on mall salvestatud Minu mallid ning ava see topeltklpsuga

    vali soovitud mall ja klpsa nupule Redigeeri

    Teine vimalus:

    rippmenst Fail->Mallid->Redigeeri

    vali kaust kuhu on mall salvestatud Minu mallid ning ava see topeltklpsuga

    vali soovitud mall ja klpsa nupule Ava

    1.5 Dokumendi salvestamine klaviatuurilt CTRL+S salvestab avatud dokumendi. Kui dokumenti ei olnud eelnevalt kordagi

    salvestatud siis ksitakse nime, asukohta ja vormingut; vastasel korral salvestatakse lisatud infopeale viimast salvestust juba eelnevalt mratud nimega, vormingus ja asukohta

    7 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    rippmenst: Salvesta analoogne kiirklahviga CTRL+S Salvesta kui vimaldab valida nime, vormingut ja asukohta (nt USB-pulgale, vrgukettale...)

    triistaribal nupp Salvesta - analoogne kiirklahviga CTRL+S.

    1.6 Dokumendi salvestamine teise nimega klaviatuurilt CTRL+SHIFT+S

    rippmenst: Fail -> Salvesta kui...

    triistaribal vaikimisi vastav nupp puudub kuid selle saab sinna vlja tuua:

    rippmenst Triistad->Kohanda ja seejrel valida kaart Triistaribad ning seejrelmrkida soovitud nuppude ees mrkeruudud ning klpsata nuppu Sobib. Jlgida, etSalvestuskoht oleks LibreOffice Writer siis salvestatakse seaded globaalselt ehk siis mitteainult konkreetse dokumendi jaoks

    seejrel mrata lahtrisse Faili nimi soovitud nimi ning klpsata nupul Salvesta

    1.7 Dokumendi salvestamine teise failitbina klaviatuurilt CTRL+SHIFT+S

    rippmenst: Fail -> Salvesta kui...

    triistaribal vaikimisi vastav nupp puudub kuid selle saab sinna vlja tuua:

    rippmenst Triistad->Kohanda ja seejrel valida kaart Triistaribad ning seejrelmrkida soovitud nuppude ees mrkeruudud ning klpsata nuppu Sobib. Jlgida, etSalvestuskoht oleks LibreOffice Writer siis salvestatakse seaded globaalselt ehk siis mitteainult konkreetse dokumendi jaoks

    seejrel valida avanenud dialoogiaknas rippmenst Faili tp soovitud tp ning klpsata nupulSalvesta

    1.8 Dokumendi failitbi valimineKui on vaja:

    mitmepoolset redigeerimist siis kasutada OpenDocument-i failitpe (siin toodud philisemad):

    .odt tekstittlus (LibreOffice Writer)

    .ott tekstittluse malldokument

    .ods tabelarvutus (LibreOffice Calc)

    .ots tabelarvutuse malldokument

    .odp esitlus (LibreOffice Impress)

    otp esitluse malldokument

    .odg graafika (LibreOffice Draw)

    .otg graafika malldokument

    .odf matemaatilised valemid (LibreOffice Math)

    .odb andmebaasid (LibreOffice Base)

    8 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    ei ole vaja mitmepoolset redigeerimist siis kasutada PDF-i eksportimist (rippmenst Fail->Ekspordi PDF-ina...).

    OpenDocument v1.2 on rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 26300:2015 mratud:

    http://et.wikipedia.org/wiki/OpenDocument

    Seda stestab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt koostatud koosvimeraamistiku (https://www.mkm.ee/et/riigi-infosusteemi-koosvoime-raamistik) dokument nimega Riigi ITarhitektuur. Versioon 1.01 (2007) (https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_arhitektuur.pdf) lk.38alates.

    Lisaks tasub vaadata ka inglisekeelset materjali:

    http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument

    http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument_technical_specification

    1.9 Liikumine avatud dokumentide vahel klaviatuuri abil ALT+TAB sinine ruut nitab aktiivset dokumenti ja selle all ka selle

    dokumendi nime. Soovides aktiveerida seda dokumenti, vabastada ALT-klahv.

    tegumiriba kaudu klpsata soovitud nimega dokumendil

    rippmen kaudu Aken valida soovitud nimega dokument. Must ring dokumendinime ees nitabaktiivset dokumenti

    1.10 Abiteabe kasutamineSelleks on rippmen Abi:

    LibreOffice Abi siin on abiteabe ksiraamat (kiirklahv F1)

    Sisukord levaade peatkkide kaupa

    Register kohene otsing sisestamisel

    Otsing - mrksnade abil otsing

    Jrjehoidjad vimalik vaadata meeldejetud abilehti (kustutamine DEL-klahvi vi hiiremparema klahvi menst valiku Kustuta abil)

    Mis see on? - peale selle valimist muutub hiirekursor ksimrgi kujuliseks ja saab liikuda koguLibreOffice-i programmiakna ulatuses ja soovides mingi nupu vi muu graafilise elemendi kohtainfot, tuleb hiirekursoriga liikudes sellel elemendil peatuda ja seejrel kuvatakse selle elemendikohta detailsem abiinfo.

    Soovides aga rippmens oleva valiku kohta abiinfot, tuleb peale rippmen avamist vajutadaSHIFT+F1 ja seejrel muutub hiirekursor taas ksimrgi kujuliseks ja soovitud menvalikulpeatudes kuvatakse selle kohta detailsem abiinfo

    1.11 TlkimineKik ei ole kll 100% tlgitud kuid see paraneb pidevalt ja igahel on soovi korral vimalik kaasa aidata:

    http://wiki.documentfoundation.org/Language_Teams tlkemeeskondade juhid

    http://translations.documentfoundation.org/et/ - tlkekeskkond

    9 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    1.12 Dokumendi sulgemine rippmenst Fail->Sulge

    klaviatuurilt: CTRL+W vi ka CTRL+F4

    Peaprogramm jb avatuks. Dokumendi sulgemist on kasulik kasutada siis kui tehakse tddokumendifailidega ja neid on vaja tihti avada ja sulgeda. Siis jb LibreOffice-i peaprogramm avatuks jadokumendid avanevad oluliselt kiiremini kuna iga dokumendi avamisel ei ole enam vaja peaprogrammiavada.

    1.13 Erinevate dokumendivaadete kasutamineErinevad vaated asuvad rippmens Vaade:

    prindivaade nitab dokumenti sellisena nagu see paberil on: koos ristega

    veebivaade nitab dokumenti sellisena nagu see internetis veebilehitseja aknas vlja neks

    Aktiivse vaate ees on tpp ja ks neist vaadetest on alati aktiivne, mida saab siis mber llitada.

    1.14 Leheklje vaate suurendamine ja vhendamineDnaamiliselt suuruse muutmine:

    hiire ja klaviatuuri abil: hoida all CTRL-klahvi ning samal ajal kerida teise kega hiireratast

    paremas allnurgas on liugur liigutades hiire vasakut klahvi all hoides seda muna vi klpsates+/- nuppudel. Esimene (vasakpoolne) kriips thistab suurendusastet kus on nha kogu leheklg jateine (parempoolne) kriips thistab suurendusastet 100%. Selle liuguri krval on nha ka hetkelkehtiv suurendusaste (20 ... 600%).

    Tpselt (numbriliselt) suuruse muutmine:

    triistaribal on nupp Suurendus

    paremas allnurgas kus nidatakse hetkel kehtivat suurendusastet sellel teha hiire vasaku klahvigatopeltklps

    rippmenst Vaade->Suurendus

    Loetletud tegevuste abil saab avada dialoogiakna, mille kaudu saab juba tpselt mrata:

    Optimaalne suurendab leheklje laiuselt tekstiala (vaikimisi 168%)

    Laiuse ja krguse sobitamine nitab tervet leheklge (vaikimisi 48%)

    Laiuse sobitamine nitab lehekljelaiuselt (vaikimisi 141%)

    100% - ks hele (1:1) suurendus

    Muutuv saab ise numbriliselt sisestada soovitud suurendusastme (20 ... 600%)

    Lisaks saab samast dialoogiaknast muuta ka lehekljevaadet:

    Automaatne vastavalt suurendusastmele nidatakse kas hte leheklge vi mitut leheklgekrvuti

    ksik leheklg sltumata suurendusastmest nidatakse hte leheklge

    Veerud nidatakse leheklgi soovitud arvus veergudes

    Raamatuna lehti nidatakse selliselt nagu need on raamatus (esimene leheklgparempoolsena nagu see on enne raamatu avamist)

    10 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    Lehekljevaateid saab muuta ka vastavate nuppude abil paremas alanurgas suurendusliuguri krvalvasakul pool olevate nuppude abil.

    Lisaks on tisekraanivaade rippmens Vaade->Tisekraan vi klaviatuurilt CTRL+SHIFT+J.Tisekraani vaate sulgeb vajutamine nupule Tisekraan vi klahvivajutus ESC.

    1.15 Triistaribade muutmine, kskude lisamine-eemaldamine rippmenst Vaade->Triistaribad saab valida soovitud triistaribasid. Valitud triistariba ees

    on linnuke, mis kaob kui sama valik uuesti valida. Vaikimisi on sisse llitatud Otsing, Standard,Vormindus.

    Triistariba liigutamiseks tuleb selle pealkirjaribast hiire vasaku klahviga kinni haarata jalohistada soovitud kohta

    Kui triistariba on liidetud teistega siis selle ees on kolm vikest kriipsu sellest kohast hiirevasaku klahviga kinni vttes on vimalik triistaribasid lohistada soovitud kohta

    Kui nupud ei mahu ra triistaribale siis ilmub selle triistariba lppu vike must kolmnurk,millel vajutades avaneb rippmen ja seal omakorda on valik Nhtavad nupud sealt saabreguleerida, mis nupud on nhtavad. Seda saab teha ka samas rippmens oleva valiku Kohandatriistariba... abil

    Nuppe saab sisse-vlja llitada triistaribal ka rippmenvaliku Triistad->Kohanda... abilavanenud aknas kaardilt Triistaribad, mrkides soovitud nuppude ees mrkeruudud jakinnitades valikut nupuga Sobib.

    Tehes hiire paremklahviga klpsu triistaribal saab ka valida valikuid Nhtavad nupud viKohanda triistariba... Samuti on seal ka valikud Lukusta triistariba asukoht ja ka Sulgetriistariba.

    Kui tegemist on ujuva triistaribaga siis on seal ka valikud

    Doki triistariba muudab triistariba mitteujuvaks ehk siis liidab selle programmiaknalaosas olevate triistaribadega. Tagasi ujuvaks saab kui vtta hiire vasaku klahviga kinnitriistariba alguses olevast kolmest vikesest kriipsust ja lohistades seda triistariba temaasukohast eemale ja seal kus hiire vasak klahv vabastatakse sinna ka triistariba jb

    Doki kik triistaribad teeb sama kikide hetkel avatud ujuvate triistaribadega

    Mned triistaribad on mistlik sisse llitada vaid siis kui vastav tegevus on ksil. Samuti llituvadmned ujuvad triistaribad ise sisse ja vlja vastavalt sellele, mis tegevused kivitatakse vi lpetatakse.Kui siis selline ujuv triistariba sulgeda kui tegevus veel lppenud ei ole siis ei pruugi see jrgmine kordavaneda. Sellisel juhul tuleb see triistariba peale vastava tegevuse kivitamist taas ise ksitsi sissellitada rippmenst Vaade->Triistaribad iget triistariba valides

    1.16 Mitteprinditavate mrkide kuvamine vi peitmine triistaribal nupu Mitteprinditavad mrgid abil

    kiirklahviga CTRL+F10 (kui see ei ole mujal juba kasutuses)

    rippmenst Vaade-> Mitteprinditavad mrgid

    See nitab, mis dokumendis toimub ja neid mrke vlja ei prindita nagu ka nimi seda tleb.

    1.17 Tekstittlusprogrammi algvalikute muutmineRippmen Triistad->Stted:

    11 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    Isikuandmed seal saab mrata oma isikuandmed ja e-posti, mida kasutatakse mbrikute jakleebiste loomisel saatja e-postiaadressina

    ldine siit saab reguleerida ka abitekstide kuvamist

    Abimees valitud olukordades ilmub Abimees, mis nitab vastava olukorra kohta lisaksabiinfot

    Laiendatud nuanded llitab pidevalt sisse laiendatud abitekstide nitamise, mida muidullitati sisse rippmenst Abi->Mis see on? vi kiirklahvi SHIFT+F1 abil.

    Kasutatakse LibreOffice'i dialooge vimaldab kasutada erinevate operatsioonissteemidepuhul samu dialoogiaknaid

    Vaade siin vib olla kasulik valida ikoonide nitamiseks rippmenst Vike ja stiiliks Galaktika(vaikimisi) siis neb LibreOffice hesugune vlja ja seda ka erinevate operatsioonissteemidelikes

    Asukohad->Minu dokumendid ja nupp Redigeeri siit saab mrata kuhu vaikimisi dokumendidsalvestada (nt vrgukettale). Nupp Vaikevrtus taastab esialgse olukorra.

    Turvalisus->Stted alt oleks avalike dokumentide puhul kui vajatakse anonmsust, kasulikmrata valik Salvestamisel eemaldatakse isiklik info

    Keelestted->Keeled alt saab valida nii kasutajaliidese keelt kui ka dokumentide vaikekeelt

    Edasi tulevad seal ka konkreetsete programmide (Writer, Calc jne) seaded. Konkreetse programmi seadedon nha vaid siis kui see programm ka ise samal ajal avatud on (nt Calc-i seadeid ei ne kui on Writeravatud).

    Viimaks on vimalik valikuga Internet->Veebilehitseja plugin lubada OpenDocument-i failideautomaatne avamine otse veebilehitsejas. See thendab seda, et klpsates kuskil internetis mneleOpenDocument-i failile, kivitatakse LibreOffice otse veebilehitseja sees ja nidatakse ka sedadokumendi otse veebilehitseja aknas. Arvutitel, millel on vhe mlu (alla 512 MB), ei soovita seda teha.Kui avada dokumente eraldi aknas siis on vimalik LibreOffice kima jtta ja vaid dokument sulgeda janii kivituvad jrgmised dokumendid oluliselt kiiremini. Samas kui on vhe mlu siis pidevalt ei olevimalik LibreOffice-it avatuna hoida.

    2. Phioperatsioonid

    2.1 Andmete sisestamine Tekstidokumendis on kahte sorti tegevusi:

    millegi uue loomisel:

    asetada tekstikursor soovitud asukohta

    otsida lahendust rippmenst Lisamine

    olemasoleva muutmisel:

    mrkida ra, teha aktiivseks olemasolev tekst, pilt vms (graafiline) objekt

    otsida lahendust rippmenst Vormindus

    Tekst ilmub tekstikursori (vilkuv pstine kriips tlehel) ette, mis liigub iga klahvivajutusega paremale.Reavahetus toimub automaatselt. Uue rea vi tekstiligu tekitamiseks tuleb vajutada sisestusklahvi Enter.Thikuklahvi kasutatakse vaid snavahede lisamiseks. Kui soovitakse ennast kaitsta kogematatopeltsnavahede eest siis rippmenst Triistad->Automaatkorrektuuri stted valida kaart Stted jasealt edasi mrkida valik Topeltthikute eiramine see takistab rohkem kui he thiku sisestamise.

    12 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    Taandrida vib teha tabeldusklahviga kuid tegelikult oleks mistlik kasutada kasutatava tekstiligustiiliseadetest mratavat vimalust.

    Tekstikursorist paremalt poolt kustutab kustutusklahv (DEL) ja vasakult poolt tagasilkkeklahv(BACKSPACE). Kui vasakult enam midagi kustutada ei ole siis hakatakse kustutama levalt. Analoogseltkui paremalt midagi kustutada ei ole siis hakatakse kustutama alt poolt. Kui on vaja kustutada palju tekstikorraga siis on see mistlik eelnevalt ra mrkida ja kustutusklahvi (DEL) kasutada. Sama kehtibgraafiliste objektide suhtes teha need aktiivseks ja kustutusklahvi (DEL) abil ra kustutada.

    Kui lks midagi valesti siis tagasi saab kiirklahvi CTRL+Z abil vi ka triistaribal Vta tagasi nupu abil.Analoogselt kui sai liiga palju tagasi vetud siis uuesti tegemiseks on kiirklahv CTRL+Y vi triistaribalnupp Tee uuesti.Kui klahvil on mitu mrki siis:

    otse vajutades saab vasakpoolse alumise smboli

    SHIFT+vajutus annab vasakpoolse lemise smboli

    ALT GR+vajutus annab parempoolse lemise smboli

    Suurthed tulevad SHIFT-klahvi all hoides ja lbiv suurtht tuleb CAPS LOCK peale klahvisissellitamist.

    2.1.1 Tekstikursori liigutamise klahvid nool les tekstikursor liigub les

    nool alla tekstikursor liigub alla

    nool vasakule tekstikursor liigub vasakule

    nool paremale tekstikursor liigub paremale

    CTRL+nooleklahv vasakule/paremale tekstikursor liigub sna alguste kaupa vasakule/paremale

    CTRL+nooleklahv les/alla tekstikursor liigub tekstilikude alguste kaupa les/alla

    PageUp tekstikursor liigub ekraanitie kaupa les

    PageDown tekstikursor liigub ekraanitie kaupa alla

    End tekstikursor liigub rea lppu

    Home tekstikursor liigub rea algusesse

    CTRL+Home tekstikursor liigub dokumendi algusesse (kui asub mne graafilise objekti (nttabel) sees siis on vajalik korduv vajutamine)

    CTRL+End tekstikursor liigub dokumendi lppu (kui asub mne graafilise objekti (nt tabel)sees siis on vajalik korduv vajutamine)

    Klaviatuuri abil teksti mrkimiseks hoida all SHIFT-klahvi ning kasutada tekstikursori liigutamise klahve.

    2.2 Klaviatuurilt mitteleiduvate smbolite sisestamineAsetada tekstikursor soovitud asukohta ja seejrel rippmen Lisamine->Erimrk. Klpsates soovituderimrgi peal, ilmub see akna alumisse serva Mrgid: jrele. Klpsates nupul Sobib, lisatakse seetekstikursori asukohta. Kui mrki otsides ja neil klpsides ilmus alla serva Mrgid: jrele mitu mrki siisSobib nupule vajutamisel lisatakse kik mrgid. Kui soovitakse siiski vaid hte siis learuste mrkidekustutamiseks klpsata dialoogiaknas paremal nuppu Kustuta ja seejrel soovitud mrgil ningkinnitamiseks Sobib.

    13 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    2.3 The, sna, rea, lause, ligu ja teksti valimine hiire abil vasakut klahvi all hoides on vimalik lohistada le soovitud teksti ja see mrgitakse

    ra. Vasakut klahvi vabastades mrkimine lpetatakse.

    klaviatuuri abil SHIFT + tekstikursori liigutamise klahvid (nooleklahvid, PageUp, PageDown,Home, End)

    kui kursor on rea alguses ja vajutada SHIFT+End siis mrgitakse terve rida

    kui kursor on rea lpus ja vajutada SHIFT+Home siis mrgitakse terve rida

    kui hoida all SHIFT-klahvi ja liikuda nooleklahvidega vasakule/paremale siis mrgitakse ththaaval

    kui hoida all SHIFT+CTRL+nooleklahvid vasakule/paremale siis mrgitakse sna haaval

    kui hoida all SHIFT ja vajutada PageUp/PageDown klahve siis mrgitakse ekraanitite kaupa

    he sna valimiseks teha sellel hiire vasaku klahviga topeltklps

    lause valimiseks hiirega teha hiire vasaku klahviga 3 klpsu jrjest

    tekstiligu valimiseks hiirega teha 4 klpsu jrjest

    kogu dokumendi valimiseks vajutada CTRL+A vi valida rippmenst Redigeerimine->Vali kik

    mrgistuse thistamiseks klpsata hiire vasaku klahviga suvalises punktis vi vajutageklaviatuurilt tekstikursori liigutamise klahve

    2.4 Uute thtede, snade, teksti asendamineAvada olemasolev dokument ja paigutada tekstikursor soovitud asukohta. Teksti sisestamiseks kasutadaklaviatuuri klahve tekst ilmub tekstikursori asukohta ja sellele jrgnev tekst lkatakse edasi.

    Kui mrkida tekst eelnevalt ra siis uue teksti sisestamisel klaviatuurilt kirjutatakse mrgitud tekst le.

    Kui soovitakse, et uue teksti sisestamisel kirjutatakse le automaatselt tekstikursorile jrgnev tekst siisvajutada sisse Insert klahv. Olekuribale ilmub sna LISA asemele sna LE. Seda saab ka reguleerida,klpsates hiire vasaku klahviga sellel olekuribal asuval snal.

    2.5 Vta tagasi ja Tee uuesti kskude kasutamineKui lks midagi valesti siis ei ole enamasti mistlik seda ksitsi parandama hakata vaid see on vimaliktagasi vtta. Kui fail vahepeal suletakse ja uuesti avatakse siis tagasivtmise ja uuesti tegemise ajalugukustub.

    Klaviatuurilt saab tagasi vtta CTRL+Z ja uuesti teha CTRL+Y abil. Triistaribal on olemas vastavadnupud (rngasnooled), mille alt saab ka valida (klpsates vikesel mustal kolmnurgal rngasnoole krval)mitu tegevust, mida siis tagasi vtta vi uuesti teha. Kui lks liiga palju tagasi siis on vimalik uuestiteha.

    Rippmens Redigeerimine on kaks esimest valikut Vta tagasi ja Tee uuesti nende taga on kirjas kaviimati tehtud tegevus.

    Rippmenst Triistad->Stted ja jaotise LibreOffice->Mlu saab mrata tagasivetavate sammudearvu. Vaikimisi on 100 sammu (tegevust).

    2.6 Teksti kopeerimine klaviatuuri abil

    14 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    mrkida tekst (SHIFT+tekstikursori liigutamise klahvid)

    CTRL+C

    asetada tekstikursor uude asukohta (liikuda tekstikursori liigutamise klahvidega, mahukasdokumendis saab kiiresti liikuda ka Navigaatori (F5) abil sisestada soovitud lehekljenumber)

    CTRL+V

    rippmen ja hiire abil:

    mrkida hiire vasakult klahvi all hoides tekst

    Redigeerimine->Kopeeri (valik Lika ei jta vanasse asukohta teksti alles)

    asetada tekstikursor soovitud asukohta

    Redigeerimine->Aseta

    triistariba nuppude ja hiire abil:

    mrkida hiire vasakult klahvi all hoides tekst

    klpsa nupule Kopeeri

    asetada tekstikursor soovitud asukohta

    klpsa nupule Aseta

    klaviatuuri ja hiire abil (enamasti kige efektiivsem)

    mrkida hiire vasakult klahvi all hoides tekst

    CTRL+C

    asetada tekstikursor soovitud asukohta

    CTRL+V

    ks vimalus on ka CTRL-klahvi all hoida ja hiire vasakut klahvi all hoides eelnevalt mrgitud tekstilohistada. Kui lohistada tegumiribal olevale teisele avatud failile siis see avatakse automaatselt ja nii saabka teise faili teksti lohistada.

    2.7 Teksti teisaldamine klaviatuuri abil

    mrkida tekst (SHIFT+tekstikursori liigutamise klahvid)

    CTRL+X

    asetada tekstikursor uude asukohta

    CTRL+V

    rippmen ja hiire abil:

    mrkida hiire vasakult klahvi all hoides tekst

    Redigeerimine->Lika

    asetada tekstikursor soovitud asukohta

    Redigeerimine->Aseta

    triistariba nuppude ja hiire abil:

    15 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    mrkida hiire vasakult klahvi all hoides tekst

    klpsa nupule Lika

    asetada tekstikursor soovitud asukohta

    klpsa nupule Aseta

    klaviatuuri ja hiire abil (enamasti kige efektiivsem)

    mrkida hiire vasakult klahvi all hoides tekst

    CTRL+X

    asetada tekstikursor soovitud asukohta

    CTRL+V

    ks vimalus on ka hiire vasakut klahvi all hoides eelnevalt mrgitud teksti lohistada. Kui lohistadategumiribal olevale teisele avatud failile siis see avatakse automaatselt ja nii saab ka teise faili tekstilohistada.

    2.8 Teksti kustutamine asetada tekstikursor soovitud dokumendis soovitud asukohta

    tekstikursorist paremalt poolt kustutab kustutusklahv (DEL)

    tekstikursorist vasakult poolt kustutab tagasilkkeklahv (Backspace)

    terve sna kustutamiseks mrkida see topeltklpsuga ja vajutada kustutusklahvi (DEL)

    terve lause kustutamiseks teha 3 klpsu hiire vasaku klahviga soovitud lausel ja vajutadakustutusklahvi (DEL)

    terve tekstiligu kustutamiseks teha 4 klpsu hiire vasaku klahviga soovitud ligul ja vajutadakustutusklahvi (DEL)

    kogu dokumendis oleva teksti kustutamiseks vajutada CTRL+A ja seejrel kustutusklahvi (DEL)

    2.9 Sna vi fraasi otsimine rippmenst Redigeerimine->Otsi ja asenda vi klaviatuurilt CTRL+F (vimaldab ka otsida ja

    asendada)

    lahtrisse Otsitav sisestada otsitav sna ja klpsata Enter vi nupule Otsi

    Otsi kik mrgib ra kogu dokumendis esinevad snad, mis vastavad otsingu tingimustele

    Tstutundlik valiku mrkimisel tehakse vahet suur- ja vikethtedel kui otsitav sna onvikethtedega siis sama sna suurthtedega ei leita

    Ainult terved snad kuvatakse tulemused, mis on vaid terved snad

    Rohkem stteid alt saab valida tpsemaid valikuid

    Ainult valikust otsitakse vaid valitud tekstist

    Tagasisuunas otsitakse tekstikursori asukohast tagasi

    Regulaaravaldised vimaldab otsingul kasutada metamrke

    Sarnasuse otsing otsib snu, mis on vljal Otsitav oleva snaga sarnased (seda saab veeleraldi seadistada)

    16 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    Stiili otsimine vimaldab otsida stiili (kujunduse) alusel

    Mrkmed vimaldab otsida mrkmeid

    nupu Atribuudid alt saab valida tpsemaid seadeid, mille alusel otsitakse

    niteks Font valimisel otsitakse neid vrtusi, mis kasutavad vaikevrtustest erinevatfonti leitakse nii need kohad, mida on muudetud otse kui ka need kohad, midamuudab stiil

    nupu Vorminduseta abil saab vormindusel baseeruvad otsingukriteeriumid kustutada ja siisotsitakse vaid sna

    otsingule vastav leitud tulemus tehakse nhtavaks teksti mrkimisega

    korduvaks otsimiseks vajutada nupule Otsi korduvalt

    otsinguakna sulgemiseks klpsata nupule Sulge vi vajutada ESC-klahvi

    triistaribalt otsingulahter, mille jrel on noolega nupud: nool alla otsib jrgmist ja nool lesotsib eelmist

    2.10 Sna vi fraasi asendamineTriistaribal klpsata nupule Otsi ja asenda vi valida klaviatuurilt CTRL+F. Lahtrisse Otsi ja asendasisestada otsitav sna vi snad. Analoogselt ainult otsimisega saab ka siin tpsustada otsimise tingimusi.

    Teksti asendamiseks klpsata nupule Asenda. Kui tekstis leidub otsitav sna vi vormindus siis seeasendatakse ja tuuakse esile asendatud teksti mrkimisega.

    Jrgmise sna asendamiseks klpsata uuesti nupule Asenda.Kikide esinevate snade korraga asendamiseks klpsata nupule Asenda kik. Siis ilmub ka teavitusakenkus eldakse, mitu korda sna asendati.

    3. Kujundamine

    3.1 Teksti muutmine ja kujundamineEnne muutmist tuleb soovitud tekst mrkida (kas siis hiire vi ka klaviatuuri abil). Kiireks muutmiseks onvalikud rippmens Vormindus->Mrk ja ka Vormindus->Lik saab kiirelt muuta samu asju, millestmned ka triistaribal Vormindus vlja on toodud. Need valikud on ka hiire paremklahvi all olemas.Rippmen Vormindus->Mrk sisaldab:

    Font - kirjastiil, tp (paks, rasvane, kaldu), suurus

    Fondiefektid - vrv, efektid, reljeef, la/lbi/alakriipsutus, kontuur, vari, vilkumine, peidetud

    Paigutus - la/alakiri, pramine, srendamine/tihendamine

    Hperlink viitamine internetis (vrgus) asuvale dokumendile vi ka teisele dokumendile

    Taust sna vi mrgitud teksti taustavrvi muutmine

    Rippmen Vormindus->Lik sisaldab: Taanded ja vahed taandrida, taane tekstiligust vasakul/paremal/leval/all, reavahe

    Joondus vasakule, paremale, keskele, rpselt

    Tekstivoog poolitus, piirid, stted

    Liigendus ja nummerdus stiilide mramine ja valik, et kas tekstiliku liigendatakse /

    17 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    nummerdatakse vi ei

    Tabelduskohad numbriliselt taande suuruse ja selle joonduse mramine vi selle kustutamine

    Svisinitsiaalid dekoratiivne esitht

    rised tekstiligu rejoonte ja nende stiilide seadistamine

    Taust tekstiligu taustavrvi muutmine

    Kuid selline muutmine (nimetatakse ka otseseks vormindamiseks) on lhingelik kuna kogu tekstittlusealuseks on stiilid, mis on loodud phimttel tee ks kord ja kasuta palju kordi. Stiilide haldusest tulebjuttu allpool.

    Niteks kui kopeeritakse teksti internetist vi ka kuskilt mujalt siis enamasti soovitakse vabanedakaasatulnud vormindusest valiku Vormindus->Vaikimisi vormindus (vi vastav valik hiire paremklahvimenst) abil (eelnevalt teksti ra mrkides). Siis rakendataksegi konkreetse stiili vaikimisi vormindus.Kui eelnevalt muudeti ksitsi (otse) vormindust siis see lheb kaduma. Seetttu ongi mistlik kasutadastiile, et ei peaks leliigselt td tegema ja samas neks dokument htne vlja kogu ulatuses.

    3.2 Ala- ja laindeksi kasutamineUue teksti lisamisel:

    rippmenst Vormindus->Mrk vi hiire paremklahvi alt Mrk

    vajadusel valida kaart Paigutus

    valida soovitud indeksi tp lakiri (ehk laindeks) vi Alakiri (ehk alaindeks)

    klpsata nupule Sobib

    Kui soovitakse peale indeksi lisamist edasi normaalkirja kirjutada siis sama teekonna kaudu validakaardilt Paigutus valik Tavaline.Olemasoleva teksti muutmisel:

    mrkida sisestatud tekst, mille asendit soovitakse muuta

    vajadusel valida kaart Paigutus

    valida soovitud indeksi tp lakiri (ehk laindeks) vi Alakiri (ehk alaindeks)

    klpsata nupule Sobib

    Klaviatuurilt saab laindeksit CTRL+SHIFT+P abil ja alaindeksit CTRL+SHIFT+B abil. Korduvalvajutamisel saab mber llitada normaalkirja ja indeksi vahel.

    3.3 Theregistri muutmine mrkida tekst

    rippmen Vormindus->Mrk vi vastav valik Mrk... hiire paremklahvi alt

    kaart Fondiefektid

    rippmen Efektid:

    suurthed lbiv suurtht

    vikethed lbiv viketht

    tiitlikiri lause esimene tht suur

    vikesed suurthed lbiv suur tht kuid vikethed tehakse suurthtedest natuke viksemaks

    18 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    kuid jvad endiselt suurthtedeks

    registrivaliku eemaldamiseks valida (Puudub)

    Registrit saab kiirelt muuta ka hiire paremklahvi valiku Thesuurus alt.

    3.4 Kirja vrvi muutmine mrkida tekst

    rippmen Vormindus->Mrk vi vastav valik Mrk... hiire paremklahvi alt

    kaart Fondiefektid

    rippmen Fondi vrv

    Teksti vrvi saab muuta ka triistaribal oleva vastava nupu Fondi vrv abil.

    3.5 Tekstiligu kujunduse lisamine jrgmisele tekstiliguleSisuliselt on tegemist vorminduspintsli kasutamisega.

    Loome tekstiligu kujunduse

    mrkida kujundamist vajav tekst

    vormindada see soovitud kujule

    Kui nd vajutada Enter siis jrgmine rida kopeerib eelmise rea kujundust. Sellest vabanemiseks mrkidauus rida (niipalju kui seda on sisestatud) ja valida rippmenst Vormindus->Vaikimisi vi hiireparemklahvi alt Vaikimisi vormindus.Kopeerime tekstiligu kujunduse jrgmisele tekstiligule

    jlgida, et tekstikursor asub vormindatud tekstiligu sees (tekstilik ei pea olema mrgitud)

    klpsata triistaribal nupule Vorminduspintsel

    hiirekursor muutub vrvipoti kujuliseks

    liikuda soovitud teise tekstiligu algusesse

    vajutada ja hoida all hiire vasakut klahvi

    mrkida uus tekstilik ra

    hiire vasaku klahvi vabastamisel omistatakse uuele tekstiligule kopeeritud kujundus

    3.6 Stiilid ja vormindus kasutamineRippmen Vormindus->Stiilid ja vormindus, klaviatuurilt F11 vi triistaribalt vastav rippmen. Sedakasutatakse htlustatud vormindusteks. Kehtib phimte tee ks kord ja kasuta palju kordi. Kui hiljemmingit stiili muuta siis muutuvad automaatselt kik need kohad kus vastavat stiili on kasutatud. Stiileloetakse kogu tekstittluse aluseks.

    Dokumendi vormindamisel loodud stiilid salvestatakse koos dokumendiga. Valida on ligu-, mrgi-,paneeli-, leheklje- ja loendistiilide vahel:

    Nimi Kirjeldus

    Mrgistiilid Mrgistiile kasutatakse ksikute mrkide vi tervete snade ja fraasidevormindamiseks. Vimalik on kasutada alamstiile.

    Ligustiilid Ligustiile kasutatakse likude vormindamiseks, kaasa arvatud fondi tp jasuurus. Vimalik on valida ka jrgnevale ligule rakendatavat stiili.

    19 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    Paneelistiilid Paneelistiile kasutatakse teksti- ja graafikapaneelide vormindamiseks.

    Lehekljestiilid Lehekljestiile kasutatakse dokumendi struktuuri korraldamiseks jalehekljenumbrite lisamiseks. Vimalik on mrata lehekljestiili esimeselelehekljele, mis jrgneb lehekljepiirile.

    Nummerdusstiilid Nummerdusstiile kasutatakse nummerdatud vi tpploendite vormindamiseks.

    Akna allservas on rippmen, mille abil saab stiile filtreerida:

    Nimi Thendus

    Automaatne Kuvab kontekstiga sobivaid stiile.

    Kik stiilid Kuvab kiki aktiivse stiilikategooria stiile.

    Rakendatud stiilid Kuvab aktiivsele dokumendile rakendatud (valitud kategooria) stiile.

    Kohandatud stiilid Kuvab kiki kasutaja mratud valitud stiilikategooria stiile.

    Mrgistiilid Kuvab teksti vormindamiseks meldud stiile.

    Peatkistiilid Kuvab pealkirjade vormindamiseks meldud stiile.

    Loendistiilid Kuvab nummerdatud ja tpploendite vormindamiseks meldud stiile.

    Registristiilid Kuvab registrite vormindamiseks meldud stiile.

    Eriregioonistiilid Kuvab piste, jaluste, allmrkuste, lpumrkuste, tabelite ja pealdistevormindamiseks meldud stiile.

    HTML-i stiilid Kuvab HTML-dokumentide vormindamiseks meldud stiile.

    Tingimuslikud stiilid Kuvab kasutaja mratud tingimuslikke stiile.

    Hierarhiline Kuvab valitud kategooria stiile hierarhiliselt. Alamtaseme stiilide ngemiseksklpsa alamtaseme nime krval oleval plussmrgil (+).

    Stiili valamisreiim vimaldab analoogselt vorminduspintslile rakendada tekstikursori asukohas olevatstiili uude asukohta.

    See vike rippmen, mis on stiili valamise nupu krval, sisaldab kolme valikut:

    uus stiil valikust kui kujundada eelnevalt mingi tekstilik soovitud vormindusega siis onvimalik selle valiku abil lisada see vormindus uue stiilina loetellu

    uuenda stiili lisab tekstikursori asukohas ksitsi lisatud vorminduse aktiivsele stiilile

    laadi stiile vimaldab stiile laadida mallide hulgast vi ka eraldi failist

    Stiil rakendatakse aknas Stiilid ja vormindus topeltklpsuga. Eelnevalt mrgitakse tekst vi tehaksevastav koht (nt tekstilik) aktiivseks vi mrgitakse ra (nt asetatakse tekstikursor soovitud tekstiligusisse).

    Uut stiili saab luua ka selliselt, et tehakse aknas Stiilid ja vormindus hiire paremklps ja valitakse Uus.Seejrel avaneb dialoogiaken, mille abil saab kujundada uue stiili ja seda hiljem rakendada paljudeskohtades.

    3.7 Snade poolitamineRippmen Triistad->Keel->Poolitus kuvatakse poolitusdialoogiaken. Poolituskohta saab validapoolitatava sna all olevate nooltega. Nupp Eemalda eemaldab snalt poolituse, st sna ei poolitata.Poolitamiseks vajutada nupule Poolita - sna poolitatakse ja valitakse automaatselt jrgmine sna, midapoolitada. Nupp Jta vahele jtab sna vahele, st seda ei poolitata. Poolitamise lppedes kuvataksedialoogiaken teatega Poolitus lpetatud. Poolitamise lpetamiseks klpsata nupule Sobib.

    20 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    Kui kivitada poolitamine uuesti siis kiakse samad kohad le ja vahele jetud snad on nd vimalikra poolitada. Poolitamine tekitab pehme poolituskriipsu, mida on vimalik ka ise ksitsi CTRL ja klahvide abil tekitada. Pehme poolitamine thendab seda, et teksti lisamisel vi mberpaigutamiselmuutunud poolituskohad peidetakse teksti sisse ja vljaprintimisel ei j poolituskriipse nha. Needjvad nha vaid ekraanile hallil taustal poolituskriipsudena, mida on vimalik ka kustutada.

    Vib kasutada LibreOffice-iga kaasatulevat eesti keele snastikku kuid Filosofti oma on tiuslikum.Filosoft pakub mitte ainult poolitajat vaid ka igekirja kontrollijat (ingl.k. 'speller') ja ka tesaurust(misteline snaraamat). Seda saab alla laadida siit - http://www.filosoft.ee/freeware/#OpenOffice seeon kll loodud OpenOffice.org-ile kuid sobib ka LibreOffice-ile.

    3.8 Tekstiligu ja reavahetuse mrgidNeid mrke neb kui llitada rippmenst Vaade->Mitteprinditavad mrgid (CTRL+F10) abil llitadasee sisse.

    Tekstilik on:

    kahe sisestusklahvi Enter vaheline tekst

    dokumendi alguse ja sisestusklahvi Enter vaheline tekst

    lehekljevahetuse ja sisestusklahvi Enter vaheline tekst

    Llitage mitteprinditavad mrgid sisse ning vajutage Enter klahvile ja jlgige, mis mrk tekib. Kahesellise mrgi vahele jv tekst ongi tekstilik. Samuti lpetab Enter klahvile vajutus tekstiligu ja alustabuut.

    Ligustiil rakendubki tekstiligule. Seetttu tuleb ligustiili omistamiseks soovitud tekstile tagada see, etsee moodustaks eraldi tekstiligu.

    Kui mitteprinditavad mrgid on sees siis klpsake ka tabeldusklahvile, thikule ja lisage rippmenstLisamine->Manuaalne piir...->Reapiir ja jlgige, millised mrgid tekivad. Kiirklahv reapiiri tekitamisekson SHIFT+Enter. Olgu eldud, et reapiir ei lpeta tekstiliku vaid ainult viib teksti uuele reale sedatuleb ligustiili rakendamisel arvestada.

    CTRL+Enter tekitab lehekljevahetuse. Sama teeb ka rippmen valik Lisamine->Manuaalne piir...->Lehekljepiir. See tekitab peenikese tumesinise joone leheklje algusesse, mis annab mrkulehekljevahetusest. Seda kasutatakse siis kui on kindlalt vaja alustada teksti uuelt lehekljelt ja tagadaseda, et eespoolt teksti, thje ridu vms andmeid ra kustutades ei nihkuks tekst eelmisele lehekljele ntpeale tiitellehte ja sisukorda sisestatakse alati lehekljevahetus.

    3.9 Teksti joondamineSeda on mistlik teha vastavat ligustiili muutes kuid saab teha ka ksitsi. Teksti saab joondada vasakule(vasak serv sirge, parem sakiline), keskele (mlemad servad sakilised), paremale (parem serv sirge, vasaksakiline) vi rpselt (mlemad servad sirged ja snavahed htlaselt ra jagatud). Joondamise suundanitab sirge serv.

    Rippmenst valida Vormindus->Lik vi valik Lik... hiire paremklahvi menst ja seejrel kaartiJoondus valides. Joondus rakendub tekstiligule ja seetttu ongi seda mistlik hoopis vastavat ligustiilimuutes rakendada.

    Enamasti kasutatakse tavateksti sisestamisel ligustiile Vaikimisi vi ka Phitekst. Nende muutmiseksavada Vormindus->Stiilid ja vormindus (F11), seejrel Ligustiilid (vasakpoolseim nupp akna laservas)ning teha vastaval stiilil hiire paremklps ning valida Muuda. Edasi muuta kaardil Joondus ra joonduseste. Muudatuse kinnitamiseks klpsata nupule Sobib. Koheselt rakendub see stiil ja kikjal kus seedokumendis kasutusel oli, muutub koheselt ka teksti kujundus. See on ks nide kuidas rakendadaphimtet tee ks kord ja kasuta palju kordi, mida loetakse ka kogu tekstittluse aluseks.

    21 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    3.10 Taanded Saab rakendada nii enne teksti sisestamist kui ka juba sisestatud tekstile (tpsemalt tekstiligule).

    heks vimaluseks on horisontaalsel joonlaual taandemrke (vikesed kolmnurgad) nihutades. Siislisandub hallikas punktiirjoon, mis nitab taande asukohta. Selliselt nihutatakse aktiivse tekstiligu (ehksiis see kus asub tekstikursor) taanet vi ka mrgitud tekstilikude taanet. Vasakul on kaks taandemrki lemine nihutab esimest rida ja alumine kogu tekstiliku. Paremal olev taandemrk nihutab kogutekstiligu parempoolset taanet.

    Teine vimalus on rippmen Vormindus->Lik (vi valik Lik... hiire paremklahvi menst) ja kaardiTaanded ja vahed abil. Seal saab mrata taanet ligu ees ja taga ning esimese rea taanet.Numbreid neis lahtrites saab muuta kas sisestuskasti noolekeste abil vi ka otse soovitud numbrisisestamisega. Samuti saab sisestuskastis numbrit muuta selliselt, et asetatakse tekstikursor sisestuskasti jaseejrel vajutatakse nooleklahve les vi alla vi keritakse hiireratast ning number muutub vastavassuunas. Linuxis niteks toimib ka see kui hiirekursor viia lihtsalt soovitud lahtri kohale ja keridahiireratast ning number sisestuskastis muutub vastavalt kerimise suunale ja kiirusele kuigi tekstikursorvis olla mnes teises kastis.

    Ka taanded on analoogselt joondusele mistlik mrata konkreetse tekstiligu stiili (nt Vaikimisi viPhitekst) sees ja mitte ksitsi.

    3.11 Reavahe muutmineReavahe nitab tekstiridada vahelist kaugust, mida saab muuta kas enne vi peale teksti sisestamist (tekstieelnevalt ra mrkides).

    Avada rippmen Vormindus->Lik (vi valik Lik... hiire paremklahvi menst) ja kaart Taanded javahed. Seal on reavahe rippmen, mille abil saab valida soovitud reavahe. Valiku kinnitamiseks klpsataSobib nupule.Hiire paremklahvi mens on ka kiirvalik reavahe muutmiseks, mis sisaldab kll vhem valikuid entlevinumad on olemas.

    Kuna reavahe rakendub valitud tekstile vi siis aktiivsele tekstiligule (kus asub tekstikursor) siis onmistlik ka see seadistus teha analoogselt teksti joondamisele ja taanetele konkreetse ligustiiliseadistamise abil.

    3.12 Tekstilikude vahedSee thendab vabat ruumi enne vi prast tekstiliku. Tavaliselt mratakse enne liku 0 cm ja pealeliku 0,21 cm vahe.

    Avada rippmen Vormindus->Lik (vi valik Lik... hiire paremklahvi menst) ja kaart Taanded javahed. Jaotises Vahed saabki mrata Ligu kohal ja Ligu all oleva vaba ruumi.Ka see on tekstiligule mratav seadistus, mida oleks mistlik analoogselt teksti joondamisele jataanetele seadistada vastava ligustiili sees.

    Kui tekib vajadus teksti ra mahutada siis on liguvahe esimene asi, mida vhendama asutakse. Kui sedateha stiili sees siis on vimalik kiirelt kogu dokumendi ulatuses kus iganes seda stiili kasutatakse, muutakiirelt ra liguvahed. Ksitsi muutmine on vhegi mahukama dokumendi puhul ebaratsionaalseltaeganudev t.

    3.13 TabeldusmrgidTabeldusmrgid aitavad dokumendis olevaid loetelusid kujundada. Olgu selleks siis sisukord, register,ajakava, nummerdus kike loetelu saate terviklikult joondada.

    22 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    Writer pakub nelja tabeldusmrki:

    vasaktabeldusmrk joondab teksti vastu vasakut tabelduskohta

    kesktabeldusmrk joondab teksti tabeldusmrgi keskele

    paremtabeldusmrk - joondab teksti vastu paremat tabelduskohta

    komatabeldusmrk - joondab teksti komakohad (vi ise mratud mrkide) selle alla, kui sellestulbas on snu siis joonduvad nende lpud selle vastu. Nimetatakse ka kmnendjoonduseks jamurruosa eraldajaks. Koma asemele muid mrke saab ise mrata rippmenst Vormindus->Lik(vi valik Lik... hiire paremklahvi menst) ja valida kaart Tabelduskohad.

    Tabeldusmrgi kasutamiseks vajutage (ka korduvalt) klaviatuuril olevale tabeldusklahvile (TAB).Tekstikursor liikus vaikimisi mratud suurusega paremale. Kuvades mitteprinditavad mrgid, on nhatabeldusmrke.

    Kige lihtsam on tabeldusmrke sttida horisontaalse joonlaua abil. Selleks klpsake tabeldusmrgiikoonil joonlaua vasakpoolses otsas kuni sinna ilmub soovitud tabeldusmrk. Seejrel klpsake joonlaualseal kohal kuhu soovite tabeldusmrki seada. Soovitud tabeldusega mrk tekitatakse joonlauale. Sedasaab hiire vasakut klahvi all hoides liigutada (vertikaalne punktiirjoon nitab asukohta) ja joonlaualtabeldusmrgil hiire paremklahviga klpsates saab muuta olemasoleva tabeldusmrgi joondust.

    Kui hele reale pannakse mitu tabeldusmrki siis iga jrgmise tabeldusklahvile vajutamisega tekitataksevastavalt jrgmine tabeldus. Esimene tabeldusmrk vis olla vasakpoolne ja teine parempoolne siisesimest korda tabeldusklahvile vajutades joondatakse esimene sna vasakule ja teist kordatabeldusklahvile vajutades joondatakse jrgmine sna parempoolselt.

    Tekitades uue tekstiligu, tabelduskohad jtkuvad ka uues tekstiligus. Kustutades tabelduskohad,kustutatakse need aktiivses tekstiligus ja eelmistele tekstilikudele jvad need alles.

    Tabelduskoha eemaldamiseks viige hiirekursor sellele kohale, mille tabeldusmrki soovite eemaldada.Vajutage alla hiire vasak klahv ja lohistage tabeldusmrk joonlaualt ra taknasse ja vabastage hiirevasak klahv.

    Tabelduskohti saab hallata ka rippmenst Vormindus->Lik (vi valik Lik... hiire paremklahvimenst) ja valida kaart Tabelduskohad. Seal saab tekitada konkreetse sammuga tabeldusmrke ja neid kakustutada. Sealt on vimalik mrata ka titemrke ehk siis kas tabeldusmrgist kuni tekstini on thi maavi on see tidetud vastavate mrkidega. Neid titemrke kasutatakse niteks ankeetide blankettidetegemisel.

    3.14 Tpploetelu ja numberloeteluLoetelude loomisel saate kasutada erinevaid vorminguid.

    Triistaribal on olemas kaks nuppu:

    nummerdus sees/vljas (F12)

    tpid sees/vljas (SHIFT+F12)

    See rakendatakse aktiivsele tekstiligule vi mrgitud tekstile. Iga uus tekstilik nummerdatakse vipannakse tpp ette. Enter klahvile vajutades lisatakse jrgmisele reale automaatselt number vi tpp ette.Teine vimalus on ise sisestada number valida koht ja sisestada number ning punkt selle jrel (jrgarvesimene). Sisestada soovitud tekst ja Enterile vajutades tekitatakse jrgmisele reale automaatseltnummerdus.

    Suurem valik avaneb rippmenst (vi hiire parema klahvi menst) valiku Vormindus->Nummerdus jatpid... kaudu. Seal valida soovitud tpploetelu vi nummerdustbi stiil ja klpsata nupule Sobib.Tpploetelu eemaldamiseks mrkida loetelu ning klpsata triistaribal nupule Tpid sees/vljas vi

    23 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    vajutada klaviatuurilt SHIFT+F12. Veel saab eemaldada kui valida rippmenst vi hiire paremklahvimenst Vormindus->Nummerdus ja tpid... ning seejrel tpploetelu kaart ja klpsata dialoogiakna allservas olevale nupule Eemalda.Numberloetelu eemaldamiseks mrkida loetelu ning klpsata triistaribal nupule Nummerdus sees/vljasvi vajutada klaviatuurilt F12. Veel saab eemaldada kui valida rippmenst vi hiire paremklahvimenst Vormindus->Nummerdus ja tpid... ning seejrel nummerduse kaart ja klpsata dialoogiakna allservas olevale nupule Eemalda.

    3.15 Tpploetelu ja numberloetelu stiilide muutmine valida rippmenst vi hiire paremklahvi menst Vormindus->Nummerdus ja tpid...

    avanenud dialoogiaknas on kaardid:

    liigendus saab muuta numberloetelu liigendust

    pilt saab muuta tpploetelu

    paigutus saab muuta olemasoleva loenduse paigutust

    stted saab muuta olemasoleva loenduse vormingut ja stiili

    Loetelu stiile saab muuta ka rippmenst Vormindus->Stiilid ja vormindus (F11) ning valides kategooriaLoendistiilid. Analoogselt ligustiilidele saab ka siin stiile valada nupu Valamisreiim abil ja uusi stiileluua vi olemasolevaid muuta valamisreiimi nupu krval oleva menvaliku abil.

    3.15.1 Pealkirjastiilidele nummerduse rakendamine rippmen Triistad->Numberliigendus

    valida vasakult pealkirja tase (nt 1)

    jlgida, et esimeses rippmens oleks sama numbriga pealkirjastiil valitud (nt Pealkiri 1)

    valida nummerduse tp (nt 1, 2, 3...)

    mrgistiil jtta Puudub

    Alamtasemeid siin mrata vastavalt valitud pealkirjastiilile:

    Pealkiri 1 puudub (hall ehk mittevalitav)

    Pealkiri 2 2

    Pealkiri 3 3

    jne

    Eraldaja:

    Ette lisatakse jtta see lahter thjaks

    ja jrele siia lisada punkt ja thik see tekitab pealkirjale iseloomuliku jrgarvude ssteemining thik tagab selle, et jrgnev tekst ei lhe nummerdusele liiga ligidale

    Algus siia lahtrisse jb alati 1

    Paremal pool eelvaateaken nitab samuti valitud seadete tulemust

    Muudatuste kehtestamiseks klpsata nupule Sobib

    Edaspidi kui rakendada pealkirjastiile siis on neil automaatselt ees ka nummerdus.

    24 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    3.16 Tekstiligu kujundamineAvada rippmenst Vormindus->Lik... vi hiire paremklahvi alt Lik...:

    kaardilt rised saab lisada mrgitud tekstiligule riseid, mrata riste vrvi, stiili, kaugusttekstist, paiknemist, varju ja selle kaugust tekstist ning vrvi

    kaardilt Taust saab lisada mrgitud tekstiligule taustavrvi vi ka taustapilti

    Ka triistaribal on olemas nupud:

    Fondi vrv kirja vrvi muutmine

    Esiletstmine sna taustavrvi muutmine, mis imiteerib markerit tekstikursor muutubvrvipoti kujuliseks ja hiire vasakut klahvi all hoides saab lohistada le esiletstmist vajavatesnade

    Taustavrv saab muuta tekstiligu taustavrvi

    3.17 Leheklje orientatsiooni ja paberi suuruse muutmine Avada rippmenst Vormindus->Leheklg vi hiire paremklahvi menst valik Leheklg... - avanebhetkel mratud lehekljestiili vormindus:

    kaardilt Leheklg saab muuta

    formaati soovitavalt A4

    laiust, krgust kui formaat valitud siis neid ei ole soovitav ldiselt ise muuta

    suunda siit saab mrata kas pstpaigutus (vertikaalne) vi rhtpaigutus (horisontaalne)

    paberisalv soovi korral vib erinevate lehekljestiilidega siduda erinevad paberisalved.Niteks vib isetehtud lehekljestiilile Firma mrata erineva paberilehe salve, milles asuvadfirma logoga blanketid

    paigutuse stted siin olev info puudutab pise ja jaluse vorminguid

    kaardilt Taust saab muuta leheklje taustavrvi (vi panna taustapilti) ja riseid ning varjusid

    kaardil Pis ja kaardil Jalus saab muuta vastavalt siis pise ja jaluse seadeid vi ka nendenitamise antud lehekljestiilil ra keelata. Nupu Rohkem alt saab mrata ka eraldi pisele jajalusele riseid vi taustavrvi/-pilti. Enamasti kasutatakse seda pise vi jaluse peene joonegaeraldamiseks lejnud leheklje sisust.

    kaardil rised saab mrata lehekljestiilile riseid, varju ning taustavrvi/-pilti

    kaardil Veerud saab leheklje sisu panna mitmesse veergu

    kaardil Allmrkus saab kujundada allmrkuse paigutust

    3.18 Leheklje veeriste muutmineLehekljeveeris on dokumendis oleva informatsiooni kaugus leheklje servast. Seda saab muuta mitmelviisil:

    joonlaudade abil liikudes joonlaual veerise piirjoone kohale, muudab hiirekursor kuju (kahelepoole nool), sel hetkel vajutada hiire vasak klahv alla ja lohistada veeris soovitud kaugusele ningseejrel vabastada hiireklahv

    joonlaudade lisamiseks rippmenst Vaade->Joonlaud.

    teine vimalus joonlaua lisamiseks on rippmenst Triistad->Stted valida LibreOffice

    25 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    Writer->Vaade ja seal alajaotises Vaade saab mrata, kas on horisontaalne vi ka vertikaalnejoonlaud ning millistes hikutes

    lehekljeseadete abil avada rippmen Vormindus->Leheklg vi hiire paremklahvi alt valikLeheklg... ning edasi vajadusel kaart Leheklg. Seal on jaotis Veerised, millest saabki tpseltmuuta lehel paiknevate andmete kaugust paberilehe servast. Neisse kastidesse saab ka ise ksitsisisestada soovitud numbrid.

    veeriste piiride nitamist saab sisse-vlja llitada rippmen valiku Vaade->Tekstiala servad abil.Kusjuures need on nha vaid ekraanil ning vlja neid ei prindita.

    3.19 Lehekljele katkestuse lisamine ja eemaldamineKui on vaja tagada, et jrgmisel lehekljel olevad andmed ei nihkuks eelmisele lehekljele siis on vajakasutada lehekljekatkestust. Samuti kui on vaja vahepeal kasutada rhtpaigutust ja siis jllepstpaigutust.

    klpsata hiire vasaku klahviga seal kohas, millest alates peab kogu info minema jrgmiselelehekljele

    klaviatuurilt CTRL+Enter vi rippmenst Lisamine->Manuaalne piir->Lehekljepiir

    siit saab valida ka jrgmist lehekljestiili, mida peale leheklje katkestust lisatakse selle abilsaabki valida isetehtud stiili, milleks on niteks rhtpaigutusega stiil. Uuesti tagasipstpaigutusega leheklgede saamiseks tuleb peale rhtpaigutusega leheklge lisada uus lehekljekatkestus ja valida jrgmiseks stiiliks Vaikimisi vi mni muu lehekljestiil, mille paigutus onpstine.

    samuti saab valida, kas jrgmise lehekljestiili nummerdust muudetakse vi mitte ja millisestvrtusest alates seda ldiselt ei kasutata kuna nummerdust saab eelnevalt mrata lehekljestiiliseest ja samuti soovitakse, et nummerdus lheks kogu dokumendi ulatuses jrjest

    Leheklje katkestuse eemaldamiseks viige tekstikursor selle jrele ning vajutage tagasilkkeklahvi(Backspace). Sellega on lehekljekatkestus eemaldatud.

    3.20 Pise ja jaluse teksti lisamine ning muutminePis on leheklje kige lemises osas jrjestikulistel leheklgedel automaatselt korduv tekst.

    Jalus on leheklje kige alumises osas jrjestikulistel leheklgedel automaatselt korduv tekst.

    Avada rippmen Vormindus->Leheklg. Seejrel kaart Pis vi Jalus vastavalt sellele, mida muutasoovitakse:

    linnuke valiku Pis vi Jalus ees llitab vastaval lehekljestiilil siis vastavalt pise vi jaluse sissevi vlja

    teksti kordumist jrgnevatel leheklgedel saab reguleerida valiku Sama sisu vasakul ja paremalabil, millega valitakse vastavalt siis kas pise vi jaluse teksti kordamist jrjestikulistel lehtedelvi siis mittekordamist.

    Vasak veeris ja Parem veeris mravad pise vi jaluse kauguse vastavalt paberilehe vasakust viparemast servast

    Vahed mrab pise vi jaluse kauguse lehe sisust. Kui on vaja andmeid mahutada lehekljele siisvajadusel vidakse seda ka vhendada.

    Kasutatakse dnaamilisi vahesid muudab pise vi jaluse krgust vastavalt sinna lisatudandmetele

    Krgus mrab pise vi jaluse krguse ksitsi

    26 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    Kiireks pise vi jaluse lisamiseks avada rippmen Lisamine ja valida sealt siis kas Pis vi Jalusvastavalt sellele, mida lisada soovitakse. Seejrel nidatakse nende lehekljestiilide nimetusi, mis onkasutusel. Tavaliselt on seal alguses Vaikimisi kuid vib olla ka Esimene leheklg. Valides vastavalehekljestiili, siis sellele lisataksegi kas Pis vi Jalus vi ka mlemad. Selliselt lisatud pis ja jaluskorduvalt automaatselt igal lehekljel, mis seda stiili kasutab.

    Teksti saab pises vi jaluses muuta otse hiirega sinna tekstikursorit asetades (hiire vasaku klahviga ksklps). Ei ole vaja mingit topeltklpsu teha selleks, et pisesse vi jalusesse siseneda.

    Lehekljestiilide muutmiseks ja nende pise vi jaluse muutmiseks vib kasutada ka rippmenstVormindus->Stiilid ja vormindus valikut. Seejrel valida kategooria Lehekljestiilid (nupp akna laosas).Valida vlja soovitud lehekljestiil ja teha hiire paremklps ning valida Muuda. Avaneb samadialoogiaken, mis avanes ka Vormindus->Leheklg alt kuid nd saab kiirelt kik kasutuses olevadlehekljestiilid jrjest ra seadistada, niteks kas pisel on joon all ja jalusel peal vi mitte, samuti saabmuuta selle joone stiili ja ka pise taustavrvi/-pilti.

    3.21 Pisele ja jalusele vljade lisamine Kui on vaja pisesse lisada tnast kuupeva, kellaaega, lehekljenumbreid, faili asukohta teie arvutis siisei ole seda vaja teha ksitsi vaid saab automaatselt. Vljasid saab lisada muidugi ka tavalise teksti hulka,mitte ainult pisesse vi jalusesse.

    Pis vi jalus peab olema eelnevalt lisatud ja tekstikursor sinna asetatud, seejrel:

    rippmen Lisamine->Vljad

    saab valida soovitud vlja. Valikud Teema, Tiitel, Autor vetakse faili omadustest. Neid saab sinnalisada rippmenst Fail->Omadused ja seejrel kaarti Kirjeldus tiendades.

    keerukamate vljade lisamiseks valida Lisamine->Vljad->Muud vi klaviatuurilt CTRL+F2

    niteks kui soovitakse dokumendi avamisel automaatselt avanevat sisestusvlja siis validakaardilt Funktsioonid valik Sisestusvli. Kirjutada lahtrisse Viide selle dialoogiakna pealkirining klpsake nupule Lisa. Seejrel on vimalik avanenud aknas mrata nidistekst, midasaab hiljem muuta. Vlja lisamiseks klpsage Sobib. Nd lisatakse tekstikursori asukohta uusvli. Sellel hiire vasaku klahviga klpsates saab nd muuta sinna kirjutatud nidisteksti niteks kui selliste vljadega tehtud blanketti asub keegi elektrooniliselt titma. Selle vljadialoogiakna teksti muutmiseks valida sellel vljal hiire paremklps ning valik Vljad... -avaneb vlja redigeerimise dialoogiaken, millest saab muuta vlja pealkirja ja nidisteksti.Nooltega saab kiirelt liikuda jrgmiste vljadeni ja ka need ra muuta vajadusel.

    faili nime, asukoha lisamiseks valida Lisamine->Vljad->Muud vi klaviatuurilt CTRL+F2.Seejrel kaart Dokumendid. Veerust Tp valida Faili nimi. Veerust Vorming valida Asukohtvi ka Asukoht/nimi (faili asukohale lisatakse ka selle nimi) vastavalt soovile ning klpsatanupule Lisa.

    3.22 Automaatne leheklje nummerdamineLehekljenumber kib selleks eraldi ettenhtud jaotises nimega Pis vi Jalus ja ei ki leheklje esimeselvi viimasel real. Pise vi jaluse lisamiseks avada rippmen Lisamine->Pis vi Lisamine->Jalusvastavalt soovile. Seda saab ka lisada rippmenst Vormindus->Leheklg kaartidelt Pis vi Jalus. Samavalik avaneb ka hiire paremklahvi menst Leheklg... Pise ja jaluse kohta on tpsemalt juttu punktis3.20.

    Asetada tekstikursor pisesse vi jalusesse ning lisada sinna lehekljenumber (Lisamine->Vljad->Lehekljenumber) vi ka kogu leheklgede arvu (Lisamine->Vljad->Leheklgede arv). Selliseltlisatud lehekljenumbrid korduvalt automaatselt jrgmistel leheklgedel.

    Rippmenst Vormindus->Leheklg ja kaardilt Leheklg saab muuta jaotisest Paigutuse stted rippmen

    27 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    Vorming kaudu ka lehekljenumbrite vormingut. Niteks araabia numbrite asemel saab mrata roomanumbrid vi ka hoopis thed.

    4. Objektid

    4.1 Tabeli sisestamineTabel moodustub horisontaalsetest ridadest ja vertikaalsetest veergudest. Rea ja veeru ristumisel tekiblahter. Tabelis saab liikuda tabeldusklahviga, tagasi eelmisesse lahtrisse saab SHIFT+Tabklahvikombinatsiooniga. Tabelit kasutatakse sageli kljenduselemendina kuna on vimalik ris muutanhtamatuks. See omakorda annab vimalus teksti korrapraselt paigutada ja seda veergude, ridade vilahtrite kaupa joondada vi muud moodi tdelda.

    Tabeli lisamine:

    rippmenst Lisamine->Tabel

    rippmenst Tabel->Lisamine->Tabel

    klaviatuurilt CTRL+F12 (kui see ei ole mnes teises kohas juba kasutusel)

    triistaribal on nupp Tabel, millel hiire vasakut klahvi hoides ja alla suunas lohistades saab validalisatava tabeli veergude ja ridade arvu. Nupp Rohkem avab sama dialoogi, mis ka eelnevadvalikud.

    Pis on selline erilise olekuga (sageli ka teistmoodi vormindamisega esile tstetud) esimene rida vimratud read, mida Piseridade kordamine abil automaatselt korratakse jrgnevatel leheklgedel kuitabel peaks minema pikemaks kui ks leheklg.

    Tabelit ei tkeldata annab vimaluse hoida tabelit hes tkis kui see peaks niteks algama eelmiseleheklje lpus ja jtkuma jrgmise leheklje alguses.

    Peale tabeli lisamist tekib ka ujuv triistariba, mis sulgub automaatselt kui tekstikursor tabelistvljapoole asetada.

    Selle sulgemisel enne kursori tabelist vljapoole asetamist saab selle uuesti tagasi kui klpsata korratekstikursor tabelist vlja ja siis uuesti tagasi vi rippmenst Vaade->Triistaribad->Tabel

    4.2 Andmete lisamine ja muutmine tabelis klpsata soovitud lahtril

    sisestada soovitud andmed

    jrgmisele lahtrile liikuda tabeldusklahviga ja eelmisele SHIFT+tabeldusklahviga. Liikudesjrgmisele vi eelmisele lahtrile, mrgitakse seal olnud tekst ja saab kohe uued andmed sisestada

    liikuda saab ka nooleklahvidega (nt les/alla)

    lahtri sisu saab mrkida hiire vasaku klahviga 3 klpsu jrjest tehes vi hiire vasakut klahvi allhoides le lahtrite lohistades. Kui soovitakse vaid hte lahtrit hiirega lohistades mrkida siisminna he lahtri kohale, vajutada hiire vasak klahv alla ja hoida all, liikuda korraks krvalasuvalahtri kohale ja siis uuesti tagasi selle he lahtri kohale ja ongi kogu lahter mrgitud.

    rea mrkimiseks minna hiirekursoriga rea ette joone lhedale ja kui hiire kursor muutub vikeseksmustaks nooleks siis teha hiire vasaku klahviga topeltklps siis mrgitakse rida jakustutusklahviga DEL saab kustutada terve rea lahtrite sisu ja sisestada uus sisu

    veeru mrkimiseks minna hiirekursoriga veeru kohale joone lhedale ja kui hiire kursor muutubvikeseks mustaks nooleks siis teha hiire vasaku klahviga topeltklps siis mrgitakse veerg ja

    28 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    kustutusklahviga DEL saab kustutada terve veeru lahtrite sisu ja sisestada uus sisu

    4.3 Tabeli, veerude, vljade ja ridade valimine rippmen Tabel->Valimine ja sealt valida soovitud valik: Tabel, Read, Veerud, Lahtrid

    valitakse see rida, veerg vi lahter, milles asub tekstikursor

    tabelit saab mrkida ka nii, et asetatakse tekstikursor mnda lahtrisse ning valitakse klaviatuuriltCTRL+A (kui lahtris oli tekst siis tuleb CTRL+A vajutada kaks korda kuna esimesel vajutamiselmrgiti aktiivse lahtri tekst) vi siis rippmenst Redigeerimine->Vali kik

    jrgmisele lahtrile liikuda tabeldusklahviga ja eelmisele SHIFT+tabeldusklahviga. Liikudesjrgmisele vi eelmisele lahtrile, mrgitakse seal olnud tekst ja saab kohe uued andmed sisestada

    lahtri sisu saab mrkida hiire vasaku klahviga 3 klpsu jrjest tehes vi hiire vasakut klahvi allhoides le lahtrite lohistades. Kui soovitakse vaid hte lahtrit hiirega lohistades mrkida siisminna he lahtri kohale, vajutada hiire vasak klahv alla ja hoida all, liikuda korraks krvalasuvalahtri kohale ja siis uuesti tagasi selle he lahtri kohale ja ongi kogu lahter mrgitud.

    rea mrkimiseks minna hiirekursoriga rea ette joone lhedale ja kui hiire kursor muutub vikeseksmustaks nooleks siis teha hiire vasaku klahviga topeltklps siis mrgitakse terve rida

    veeru mrkimiseks minna hiirekursoriga veeru kohale joone lhedale ja kui hiire kursor muutubvikeseks mustaks nooleks siis teha hiire vasaku klahviga topeltklps siis mrgitakse terve veerg

    veergu vi rida saab valida ka hiire paremklahvi alt: Veerg->Vali... vi Rida->Vali...

    4.4 Ridade ja veerude lisamine ning eemaldamine asetada tekstikursor vastavasse ritta vi veergu, kogu rea vi veeru mrkimine ei ole oluline

    lisamiseks valida rippmenst Tabel->Lisamine ja seejrel Read vi Veerud vastavalt sellele, midaon vaja lisada. Saab sisestada soovitud ridade vi veergude arvu ja valida, kas need lisatakse ennevi prast seda asukohta (lahter, rida, veerg) kus asus tekstikursor enne kui see dialoogiaken avati.Kui valida Tabel siis tekitatakse tekstikursori asukohta sellesse lahtrisse uus tabel soovitud ridadeja veergude arvuga

    kustutamiseks valida rippmenst Tabel->Kustutamine vastavalt Read vi Veerud ja ongi see ridavi veerg kustunud kus asus tekstikursor. Sealt saab valiku Tabel abil ka kogu tabeli kustutada.

    ridu ja veerge saab lisada ning kustutada ka ujuva triistariba abil (nupud Lisa rida, Lisa veerg,Kustuta rida, Kustuta veerg), mis avaneb peale tabeli lisamist automaatselt. Kui seda siiski pealetekstikursori tabelisse asetamist ei ilmu siis saab selle avada rippmenst Vaade->Triistaribad->Tabel abil.

    4.5 Veeru laiuse ja rea krguse muutmineVeeru laiuse muutmine

    asetada tekstikursor soovitud veergu

    hiire paremklahvi alt valik Veerg->Laius... - saab muuta selle konkreetse veeru laiust

    kiki veerge saab korraga muuta kui valida rippmenst Tabel->Tabeli omadused..., tabeli ujuvalttriistaribalt vastav nupp Tabeli omadused vi hiire paremklahvi alt valik Tabel... Sealt edasivalida kaart Veerud ja saabki muuta kikide veergude laiuseid.

    hiire abil saab muuta kahe veeru eralduspiiril kui hiirekursor muutub kahele poole nooleks, hiirevasakut klahvi all hoides ja lohistades. Lisandub hall vertikaalne joon, mis nitab veeru uut laiust.Kui sobiv laius saavutatud, vabastada hiire vasak klahv. Seda saab teha ka horisontaalsel joonlaual

    29 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    vastavat mrgist nihutades kui hiirekursor on kahele poole noole kujuline seal peab vaidettevaatlik olema, et kogemata mitte taanet muuta.

    on vimalik ka tabel optimeerida ehk siis muuta veerud nii kitsaks kui on kige laiema lahtri sisuselles veerus:

    mrkida tabel

    rippmenst Tabel->Automaatsobitus->Optimaalne veerulaius sama valik on olemas kaujuval triistaribal nupu Optimeerimine->Optimaalne veerulaius all. Rea krgus muutubautomaatselt vastavalt kirja suurusele. Sealt saab ka kikidele veergudele vrdset laiustomistada (rippmenst Tabel->Automaatsobitus->Veergude vrdne laius). Peale veergudelaiuse optimeerimist vib olla vajalik tabeli paigutamine niteks leheklje keskele. Selleksavada rippmenst Tabel->Tabeli omadused vi vastav nupp Tabeli omadused ujuvalttriistaribalt. Seejrel valida kaart Tabel ning seal alajaotises Joondus saabki mrata tabelipaiknemise lehel. Valida Keskjoondatud. Sellega ei muudeta tabelis oleva teksti joondust vaidkogu tabeli joondust tlehel. Valiku kinnitamiseks klpsata nupule Sobib.

    Rea krguse muutmine asetada tekstikursor soovitud veergu

    hiire paremklahvi alt valik Rida->Krgus... - saab muuta selle konkreetse rea krgust

    rippmenst Tabel->Automaatsobitus->Rea krgus

    hiire abil saab muuta kahe rea eralduspiiril kui hiirekursor muutub kahele poole nooleks, hiirevasakut klahvi all hoides ja lohistades. Lisandub hall vertikaalne joon, mis nitab rea uut krgust.Kui sobiv krgus saavutatud, vabastada hiire vasak klahv. Seda saab teha ka horisontaalseljoonlaual vastavat mrgist hiire vasakut klahvi all hoides nihutades kui hiirekursor on kahelepoole noole kujuline

    kui aga sisestatakse teksti siis rea krgus muutub vastavalt sisestatud tekstiridade arvuleautomaatselt, samuti kui muudetakse lahtris oleva teksti kirjasuurust

    on vimalik ka tabel optimeerida ehk siis muuta read nii madalaks kui on kige krgema lahtrisisu selles reas:

    mrkida tabel

    rippmenst Tabel->Automaatsobitus->Optimaalne reakrgus sama valik on olemas kaujuval triistaribal nupu Optimeerimine->Optimaalne reakrgus all. Rea krgus muutubautomaatselt vastavalt kirja suurusele. Sealt saab ka ridadele vrdset krgust omistada rippmenst Tabel->Automaatsobitus->Ridade vrdne krgus

    4.6 Lahtri serva laiuse, stiili, vrvi ja varjustuse muutmine mrkida lahter (vi lahtrid)

    rippmenst Tabel->Tabeli omadused, hiire paremklahvi alt valik Tabel... vi ujuvalttriistaribalt nupp Tabeli omadused kaardilt rised saab muuta mrgitud lahtri(te) rejooni nende stiili, vrvi ja paigutust ja ka

    varjustust ning selle paigutust ja vrvi. Lahtri varjustus on petlik see paistab tegelikult tabelivarjustusena. Kui lisada lahtrisse teine tabel siis sellele saab eraldi varjustust mrata.

    kaardilt Taust saab muuta mrgitud lahtri(te) taustavrvi vi -pilti. Rippmenst Sihtmrk saabomakorda selle mrangu kehtestada ka sellele veerule, reale vi kogu tabelile, millesmrgitud lahter (vi ka tekstikursor) asus

    30 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    4.7 Pildi, kujutise ja diagrammi lisaminePildi, kujutise lisamine:

    rippmenst Lisamine->Pilt saab lisada kas Failist vi Skaneeri (Hangi pilt skaneerib vaikimisiskanneriga, Vali allikas vimaldab enne skaneerimist valida skanneri ja skaneerimiseparameetrid). Selliselt lisatud pilt asub ka fsiliselt dokumendis ja ei ole lingitud.

    pilti saab tsse lisada ka lohistamise teel mnest teisest programmiaknast (nt failihalduri aknast) seal vib ka pilt juba varem valmis olla skaneeritud

    veel saab pilti lisada mnes teises programmis (nt failihalduri aknast) niteks peale ra mrkimistCTRL+C abil mllu kopeerides ja CTRL+V abil tekstikursori asukohta asetades

    Diagrammi lisamine:

    avada rippmen Lisamine->Objekt->Diagramm

    selle kigus tekitatakse tabelarvutuse objekt tekstidokumenti, millest saab vljuda kui klpsatavljapool objekti ja uuesti muutmiseks siseneda kui teha objektil topeltklps. Andmeid saab muutatriistaribal olevate valikute ja ka hiire paremklahvi all olevate valikute abil. Diagrammimuutmises (hiire vasaku klahviga topeltklps diagrammil) sees olles on hiire paremklahvi all kavalik Diagrammi andmete tabel..., millest saab muuta neid andmeid, mille phjal diagrammjoonistatakse.

    4.8 Pildi, kujutise ja diagrammi vlja valiminePildi, kujutise vi diagrammi vlja valimine toimub htemoodi:

    klpsata hiire vasaku klahviga ks kord pildil siis tekivad nurkadesse ja servade keskkohtadesserohelised kastikesed, mida nimetatakse pidemeteks. Neist saab hiire vasakut klahvi all hoideskinni vtta ja lohistades pildi suurust muuta. SHIFT-klahvi eelnevalt alla vajutades saab muutapilti kuvasuhet ehk proportsiooni silitades

    4.9 Pildi, kujutise ja diagrammi kopeeriminePildi, kujutise vi diagrammi kopeerimine toimub htemoodi:

    vali diagramm vlja

    kopeerida (kas siis hes dokumendis vi ka mitme dokumendi vahel) saab mitmel viisil:klaviatuurilt CTRL+C, triistaribal klpsa nuppu Kopeeri, vali hiire paremklahvi menst valikKopeeri, rippmenst Redigeerimine->Kopeeri

    klpsa hiirekursor sinna kohta kuhu soovid diagramm asetada (kas siis samas dokumendis vi kamnes teises dokumendis)

    asetada (kas siis hes dokumendis vi ka mitme dokumendi vahel) saab mitmel viisil: klaviatuuriltCTRL+V, triistaribal klpsa nuppu Aseta, vali hiire paremklahvi menst valik Aseta,rippmenst Redigeerimine->Aseta

    hiire ja klaviatuuri koosts saab kopeerida kui hoida all CTRL-klahvi ja samal ajal vtta hiirevasaku klahviga diagrammist kinni ning lohistada uude asukohta ja seal hiireklahvi vabastades.Kui lohistatakse teise dokumendifaili siis ks vimalus on lbi tegumiriba seda teha vi siis kaselliselt, et paigutada mlemad dokumendiaknad enam-vhem vrdsete suurustega krvutiselliselt, et nad on korraga nha ja siis tsta CTRL-klahvi ja hiire vasakut klahvi samaaegselt allhoides diagramm hest dokumendiaknast teise dokumendiaknasse soovitud asukohta.

    31 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    4.10 Pildi, kujutise ja diagrammi teisaldaminePildi, kujutise vi diagrammi teisaldamine toimub htemoodi:

    vali diagramm vlja

    ligata (kas siis hes dokumendis vi ka mitme dokumendi vahel) saab mitmel viisil: klaviatuuriltCTRL+X, triistaribal klpsa nuppu Lika, vali hiire paremklahvi menst valik Lika,rippmenst Redigeerimine->Lika

    klpsa hiirekursor sinna kohta kuhu soovid diagramm asetada (kas siis samas dokumendis vi kamnes teises dokumendis)

    asetada (kas siis hes dokumendis vi ka mitme dokumendi vahel) saab mitmel viisil: klaviatuuriltCTRL+V, triistaribal klpsa nuppu Aseta, vali hiire paremklahvi menst valik Aseta,rippmenst Redigeerimine->Aseta

    hiire ja klaviatuuri koosts saab teisaldada kui vtta hiire vasaku klahviga diagrammist kinnining lohistada uude asukohta ja seal hiireklahvi vabastades. Kui lohistatakse teise dokumendifailisiis ks vimalus on lbi tegumiriba seda teha vi siis ka selliselt, et paigutada mlemaddokumendiaknad enam-vhem vrdsete suurustega krvuti selliselt, et nad on korraga nha ja siiststa hiire vasakut klahvi all hoides diagramm hest dokumendiaknast teise dokumendiaknassesoovitud asukohta.

    peale diagrammi vljavalimist saab seda teisaldada ka klaviatuurilt nooleklahvide abil. Soovidesvga vikeste sammudega tpselt igesse asukohta teisaldada, tuleb samaaegselt all hoida ALT-klahvi.

    4.11 Pildi, kujutise ja diagrammi suuruse muutminePildi, kujutise vi diagrammi suuruse muutmine toimub htemoodi:

    vali pilt vlja siis tekivad nurkadesse ja servade keskkohtadesse rohelised kastikesed, midanimetatakse pidemeteks. Neist saab hiire vasakut klahvi all hoides kinni vtta ja lohistades pildisuurust muuta. SHIFT-klahvi eelnevalt alla vajutades saab muuta pilti kuvasuhet ehk proportsioonisilitades. Hiirekursor muudab pideme kohal kuju sel hetkel hiire vasakut klahvi alla vajutadessaabki pidemest kinni haarata ja pildi suurust muuta.

    punktiirjoon nitab kui suureks/vikeseks pilt lheb kui sobiv suurus saavutatud siis vabastadahiire vasak klahv ja sellega ongi suurus muudetud

    Soovides pildi suurust tpselt muuta:

    vali pilt vlja

    hiire paremklahvi alt valida Pilt vi rippmenst Vormindus->Pilt Paneme thele, et kui tegemiston diagrammiga siis vib selle koha peal olla hoopis valik nimega Objekt... (hiire paremklahvimens) vi Paneel/Objekt... (rippmens Vormindus).

    kaardil Tp saab muuta suurust ja muidki parameetreid. Siin saab pildi suurustkmnendikmillimeetri tpsusega: 1cm=10mm, 0,1cm=1mm, 0,01cm=0,1mm. Kuvasuhtesilitamiseks mrkida mrkeruut Hoitakse proportsioonis. Nupu Originaalsuurus abil saabesialgse suuruse taastada see vib vajalik olla kui niteks muudeti pildi suurust selliselt, etkuvasuhe lks paigast ra.

    4.12 Pildi, kujutise ja diagrammi kustutaminePildi, kujutise vi diagrammi kustutamine toimub htemoodi vali pilt vlja ja vajuta kustutusklahviDEL vi ka tagasilkkeklahvi Backspace.

    32 / 38

  • Tekstittlus LibreOffice Writer-iga Edmund Laugasson

    5. Hulgipostitus

    5.1 Hulgipostituse terminist arusaamineWriter-i hulgipostitus ehk kirjakooste lubab koostada aadressikleebiseid, vormistada kirju ja teisiandmebaasil phinevaid dokumente. See vahend hendab Writeri vljad vi andmebaasi andmed tekstiga.

    Kirjakooste kasutab kahte erinevat dokumenti:

    phidokument, milles on psitekst. Selleks vib niteks olla hesugune kiri paljudele aadressidele.

    lhtedokument, mis sisaldab kirjas muutuvaid andmeid tabeli vi andmebaasi kujul

    5.2 Phidokumendi ja lhtedokumendi loomineKui soovite hulgipostituse jaoks dokumenti koostada siis andmevljade lisamiseks avage: