Teravilja töötleva tööstuse 2011. aasta ülevaade · 2014. 1. 23. · Eestis tegutses 2011. aastal 10 jahu- ja tangaineid töötlevat ettevõtet, neist üks ettevõte põhines

Põllumajandusministeerium 20.03.2012 Turu arendamise büroo Marje Mäger

Teravilja töötleva tööstuse 2011. aasta

ülevaade Teravilja töötleva tööstuse struktuur Teravilja töötleva tööstuse ettevõtetena käsitletakse järgmisi ettevõtteid:

� pagari- ja makaronitoodete tootjad,

� jahu ja tangainete tootjad,

� valmis loomasöötade tootjad.

Eesti Statistikaameti (ESA) kiirstatistika andmetel tegutses 2011. aastal teravilja töötlevas sektoris 135 ettevõtet1. Võrreldes eelmise aastaga suurenes ettevõtete arv 12 võrra, mis näitab ettevõtlusaktiivsuse suurenemist. Ettevõtete asutamist soodustas ka 1. jaanuaril jõustunud seadusemuudatus, mis kaotas osaühingu asutamisel kohustusliku algkapitali sissemaksu nõude. Peamiselt suurenes ettevõtete arv alla kümne hõivatuga ettevõtete ehk mikroettevõtete arvelt. 2011. aastal tegutses teraviljasektoris 82 mikroettevõtet, mille osatähtsus teravilja töötlevates ettevõtetes oli 61%. Joonis 1. Teravilja töötlevate ettevõtete arv, 2005-2011

15 13 8 6 8 9 10

143126 131

120 114100

111

16

17 1113

1014

14

174

156150

139132

123

135

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011*

Valmis loomasööda tootminePagari- ja makarontoodete tootmineJahu ja tangainete tootmine

*- esialgsed andmedAllikas: ESA

Pagari- ja makaronitooteid valmistasid 111 ettevõtet, millest kaks põhinesid välismaisel kapitalil (100%) ning teised olid 100% Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted. Eestis tegutses 2011. aastal 10 jahu- ja tangaineid töötlevat ettevõtet, neist üks ettevõte põhines 100% väliskapitalil ning kaks olid ~50% välisosalusega. Eesti veskitööstus on 1 Ettevõtted, mis olid aruandeperioodil finantsmajanduslikult aktiivsed ( käive, kulud jne )


viimastel aastatel märkimisväärselt kontsentreerunud. Veskitööstus ei ole eriti kasumlik äri ka mujal Euroopas, kui just ei ole tegemist piisavalt suurte üksustega, milles saab ära kasutada mastaabisäästu. Valmis loomasöötasid valmistasid 14 ettevõtet. Neist üks oli välisosalusega. Teravilja töötleva tööstuse ettevõtted on maakonniti paigutunud väga ebaühtlaselt. Kõige enam on neid suurema asutustihedusega maakondades - Harjumaal, Tartumaa. Kõige vähem on teravilja töötleva tööstuse ettevõtteid Hiiumaal, Põlvamaal ja Läänemaal.

Positsioon majanduses Eestis majandus hakkas 2011. aastal kosuma. Osaliselt tulenes see lähiriikide nõudluse taastumisest, kuid seostub ka sellega, et Eesti ettevõtted on rahvusvahelises konkurentsis olnud mõnevõrra edukamad ja suutnud võita turgu ka teiste riikide arvel. Selle taga on olnud ettevõtete paindlikkus ja kohanemine kriisi tingimustega, mis eelkõige on tähendanud kulude kärpimist ning tootmise efektiivsuse suurendamist. ESA kiirstatistika andmetel toodeti teraviljasektori poolt 2011. aastal ~165 miljoni euro eest toodangut, millest 17% eksporditi. Teraviljasektori toodangu osakaal moodustas 2011. aastal töötleva tööstuse kogutoodangust 2,0% ning toiduainetööstusest 13,8%. Teraviljasaaduste eksport moodustas 2011. aastal 7,4% toiduainete väljaveost. Joonis 2. Toodangu mahuindeks, 2005=100

40

60

80

100

120

140

160

180

12 34 56 78 910111212 34 56 78 91011121 23 45 67 891011121 23 45 67 891011121 23 45 67 891011121 23 45 67 8910111212 34 56 78 910111212 34 56 78 9101112

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

..toiduainete tootmine

....jahu ja tangainete tootmine

....pagari- ja makarontoodete tootmine

....valmis loomasööda tootmine

%

Allikas: ESA

Teraviljasektoris on ekspordi osakaal toodangus kõige suurem jahu ja tangainete tootmises (~37%), mis kajastub ka toodangumahu muutuses, sest 2005. aastaga võrreldes on toodangumaht suurenenud ~50%. Pagaritööstus on selgelt just siseturule orienteeritud tegevusharu, kus ekspordile seab oma piirid toodete suhteliselt lühike säilivusaeg. Kodumaise tiheda konkurentsi tingimustes otsivad ettevõtted võimalusi oma toodete ekspordiks, põhiliselt lähiturgudele. Küpsiste ja muude säilitusainetega pagaritoodete valmistamise kogumaht on väga tagasihoidlik, kuid just


neid tooteid saaks pakkuda ka välisturgudel. Pagaritööstuses oli ekspordi osakaal toodangus ~16%. Valmis loomasööta tootvate ettevõtete ekspordi osakaal toodangus on samuti väike (~2%) ja nende toodangumahtu mõjutab sisetarbimise muutus. Sisetarbimist mõjutab liha- ja piimakarja kasvatajate ostujõud, mis liha ja piima kokkuostuhindade tõustes paraneb ja suurendab täiendsöötade vajadus. Teraviljasaaduste toodangu maht 2011. aastal oli ~ 275 tuhat tonni, mida oli 0,6% rohkem kui eelneval aastal. Teraviljasaaduste tootmisest peaaegu poole (43,6%) moodustas segasööda tootmine, sellele järgnesid teraviljajahu (29,5%), pagaritooted (24,9%), valikpagaritooted2 (1,3%) ning kõige väiksem osa oli tangainetel (0,7%). Tarbijate ostujõu vähenemisest tingitud ostueelistuste muutumine mõjutab ka teraviljasaaduste tootmist - suureneb teraviljajahu ning väheneb pagaritoodete tootmine. Võrreldes eelmise aastaga suurenes 2011. aastal teraviljajahu tootmine 3%. Rohkem on hakatud kodus küpsetama koogikesi, mille tulemusel valmistati 2011. aastal eelneva aastaga võrreldes üle 50% vähem valikpagaritooteid. Esialgsetel andmetel oli teraviljasaaduste toodangu maht 2011. aastal ~ 275 tuhat tonni. Teraviljasaaduste tootmisest peaaegu poole (43,5%) moodustas segasööda tootmine, sellele järgnesid teraviljajahu (29,5%), pagaritooted (24,9%), valikpagaritooted (1,4%) ning kõige väiksem osa oli tangainetel (0,7%). Joonis 3. Teraviljasaaduste tootmine, 2000-2011

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011*0

50

100

150

200

250

Seg

asöö

t

Segasööt Pagaritooted Valikpagaritooted Jahu Tangained

tuh t tuh t

*- esialgsed andmedAllikas: ESA

Andmekaitse põhimõttest lähtudes ei avalda ESA jahu ja tangaineid tootvate ettevõtete majandusandmeid. Selletõttu on järgnevas ülevaates vaadatud vaid pagari- ja makaronitooteid ning valmis loomasööta tootvate ettevõtete majandustulemusi. Sisendite hinnatõusust tulenev toodete kallinemine suurendas pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete müügitulu. Müügitulu pagari- ja makaronitööstuses oli 2011. aastal

2 Tordid, koogid, küpsised, pirukad


137,3 miljonit eurot, mis moodustas 9,4% toiduainetööstuse ning 1,4% töötleva tööstuse müügitulust. Võrreldes eelneva aasta sama ajaga suurenes pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete müügitulu 10,3%. Müügitulu suurenes kuludest kiiremini ja sellest tulenes oluline kasumi kasv. Joonis 4. Pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete müügitulu, kogukasum ning lisandväärtus 2007- 2011 (mln €)

136.8144.0

126.0 124.5

137.3

8.2 11.9 9.6 6.3 9.1

41.448.1

40.633.7 35.5

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011

Müügitulu Kogukasum Puhas lisandväärtus

I kvartal II kvartal

III kvartal IV kvartal

mln €

Allikas: ESA

Pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete kasum oli 2011. aastal 9,1 miljonit eurot ehk 44,2% suurem kui eelmisel aastal. Vaatamata tööjõukulude kokkuhoiule suurenesid muud kulutused - energiale ning teravilja hinnatõusu tõttu ka toorainele. Kogukasumi osatähtsus müügitulus ehk kogurentaablus oli 7,5%, mis oli 2,3 protsendipunkti kõrgem kui toiduainetööstuses, samas 0,4 protsendipunkti madalam kui töötlevas tööstuses. Pagari- ja makaronitooteid valmistavad ettevõtete puhas lisandväärtus oli 2011. aastal 35,5 miljonit eurot, mis moodustas 14,8% toiduainetööstuse poolt toodetud lisandväärtusest ning 0,2% SKPst. Võrreldes eelneva aasta sama perioodiga suurenes 2011. aastal pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete lisandväärus 5,5%. Lisandväärtus kasvas müügitulu suurenemise ning tööjõukulude kokkuhoiu tõttu. Valmis loomasööta tootvate ettevõtete müügitulu oli 2011. aastal 73,2 miljonit eurot, mis moodustas 4,6% kogu toiduainetööstuse ning 0,8% töötleva tööstuse müügitulust. Võrreldes eelneva aastaga suurenes 2011. aastal müügitulu 27,8%. Vaatamata müügitulu kasvule loomasööta tootvate ettevõtete kasum vähenes. 2011. aastal oli valmis loomasööta tootvate ettevõtete kasum 2 miljonit eurot, mis oli 6,1% väiksem kui eelmisel aasta. Kasum vähenes eelkõige sisendite ja tööjõukulude hinnatõusu tulemusel. Kogukasumi osatähtsus müügitulus oli 2,8%.


Valmis loomasööta tootvate ettevõtete lisandväärtus 2011. aastal oli 4,3 miljonit eurot ehk 1,8% toiduainetööstuse lisandväärtusest ning 0,03% SKPst. Võrreldes eelneva aastaga suurenes valmis loomasööta tootvate ettevõtete lisandväärtus 2011. aastal 7%. Joonis 5. Valmis loomasööta valmistavate ettevõtete müügitulu, kogukasum ning lisandväärtus 2007- 2011 (mln € )

50.5

61.9

47.4

57.3

73.2

1.9 1.5 1.8 2.1 2.0 4.1 3.8 4.0 4.0 4.3

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011

Müügitulu Kogukasum Puhas lisandväärtus

I kvartal II kvartal

III kvartal IV kvartal

mln €

Allikas: ESA

ESA kiirstatistika andmetel oli pagari- ja makaronitooteid valmistavates ettevõtetes 2011. aastal tööga hõivatud keskmiselt 2724 inimest, mida oli 335 inimese võrra (-10,9%) vähem kui eelneval aastal. Pagari- ja makaronitooteid valmistavates ettevõtetes töötas 20,3% toiduainetööstuses hõivatud inimestest. Joonis 6. Töötajate arv pagari- ja makaronitööstuses, tööviljakus lisandväärtuse alusel

12.8

17.6

20.3

2724

0

5

10

15

20

25

30

2006 2007 2008 2009 2010 2011

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000Tö

ötaj

ate

arv

Tööviljakus pagari- ja makaronitööstuses (tuh € )Tööviljakus toiduainetööstuses (tuh €)Töötajajate osakaal toiduainetööstuses (%)Töötajate arv pagari- ja makaronitööstuses

Allikas: ESA


Tööviljakus inimese kohta lisandväärtuse alusel on pagari- ja makaronitooteid valmistavates ettevõtetes viimase viie aastaga kahekordistunud, mis tuleneb tööjõusäästlikke tehnoloogiate juurutamisest. 2011. aastal tootsid pagari ja makaronitooteid valmistavad ettevõtted 12,8 tuhat eurot lisandväärtust inimese kohta, mida oli 16,3% rohkem eelmise aastaga võrreldes. Toiduainetööstuse tegevusalade keskmisega võrreldes on tööviljakus pagari- ja makaronitööstuses valmistavates ettevõtetes madal, kuid aasta- aastalt vahe väheneb. Kui 2006. aastal oli tööviljakus pagari- ja makaronitööstuses 42,3% madalam võrreldes toiduainetööstuse keskmisega, siis 2011. aastaks oli see vähenenud 27,3%le. Võrdluseks teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on Eurostatis kättesaadavad vaid 2009. aasta andmed. EL 27 liikmesriikide keskmine tööviljakus töötaja kohta lisandväärtuse alusel oli 2009. aastal 30 tuhat eurot. Eestis oli sama näitaja vaid 14 tuhat eurot ehk ~2,1 korda madalam. Võrreldes Eesti pagaritööstuse tööviljakust lähinaabritega, siis Soomes on tööviljakus 44 tuhat eurot ehk üle kolme korra kõrgem kui Eestis. Läti ja Leedu pagaritööstustes toodeti lisandväärtust töötaja kohta pisut vähem kui Eestis, vastavalt 10 tuhat eurot ning 9 tuhat eurot. Joonis 7. Tööviljakus töötaja kohta ELi pagaritööstustes 2009. aastal (tuh €)

60

5048

45 45 4441

39 39 37 3734

3027

2320

15 14 14 13 11 10 10 9

4

0

10

20

30

40

50

60

70

Iirim

aa

Ingl

ism

aa

Kre

eka

Bel

gia

Itaal

ia

Soo

me

Hol

land

Pra

ntsu

smaa

Luks

embu

rg

Roo

tsi

Aus

tria

His

paan

ia

EL

27

Sak

sam

aa

Küp

ros

Slo

veen

ia

Por

tuga

l

Tšeh

hi

Ees

ti

Slo

vakk

ia

Poo

la

Ung

ari

Läti

Leed

u

Bul

gaar

ia

Allikas: Eurostat

tuh €

Valmis loomasööta tootvate ettevõtete keskmine töötajata arv 2011. aastal oli 156, mida oli 33 inimese võrra ehk 27,0% rohkem kui eelneval aastal. Valmis loomasööta tootvates ettevõtetes töötas ainult 1,2% toiduainetööstuses hõivatud inimestest. Töötajate arvu ja kulude suurenemine põhjustas tööviljakuse languse, vaatamata müügitulu 28%le tõusule. Tööviljakus hõivatu kohta oli 27,4 tuhat eurot ehk 16,2% madalam eelmise aastaga võrreldes, kuid siiski 55,6% kõrgem toiduainetööstuse keskmisest.


Joonis 8. Töötajate arv valmis loomasööta tootvates ettevõtetes, tööviljakus lisandväärtuse alusel

27.4

17.6

1.2

156

0

5

10

15

20

25

30

35

2006 2007 2008 2009 2010 2011

0

50

100

150

200

250

300

350

400

Töö

taja

te a

rv

Tööviljakus valmis loomasöödatööstuses (tuh €) Tööviljakus toiduainetööstuses (tuh €)Töötajajate osakaal toiduainetööstuses (%) Töötajate arv valmis loomasöödatööstuses

Allikas: ESA Valmis loomasööta tootvad ettevõtted EL 27 liikmesriikides tootsid 2009. aastal keskmiselt 69 tuhat eurot lisandväärtust töötaja kohta aastas. Eestis oli vastav näitaja 31 tuhat eurot ehk ~2,2 korda väiksem. Alates EL liitumisest 2004. aastal, on Eestis valmis loomasööta tootvate ettevõtete tööviljakus jõudsalt kasvama hakanud ja läheneb EL 27 riikide keskmisele. Võrreldes naaberriikidega toodeti Soome valmis loomasööta tootvates ettevõtetes 2009. aastal 50% suuremat lisandväärtust töötaja kohta kui Eestis. Leedus oli sama näitaja 32 tuhat eurot ehk 5% rohkem võrreldes Eestiga. Samas Läti valmis loomasööta tootvates ettevõtetes oli tööviljakus oluliselt madalam kui Eestis. 2009. aastal toodeti Läti valmis loomasööta tootvates ettevõtetes 24 tuhat eurot lisandväärtust töötaja kohta ehk ~30% vähem kui Eestis.


Joonis 9. Tööviljakus töötaja kohta ELi valmis loomasööta tootvates ettevõtetes 2009. aastal (tuh €)

108

90 89 87 8479

75 7569 67 66 66

5247

40 40 3732 31 30

24

10 8

0

20

40

60

80

100

120In

glis

maa

Hol

land

Aus

tria

Itaal

ia

Sak

sam

aa

Bel

gia

Iirim

aa

Pra

ntsu

smaa

EL

27

His

paan

ia

Soo

me

Kre

eka

Roo

tsi

Küp

ros

Por

tuga

l

Tšeh

hi

Poo

la

Leed

u

Ees

ti

Ung

ari

Läti

Bul

gaar

ia

Slo

vakk

ia

tuh €

Allikas: Eurostat

Kuigi 2011. aastal pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete töötasu pisut tõusis eelneva aastaga võrreldes, oli see siiski väiksem nii toiduainetööstuse kui ka Eesti keskmisest palgast. 2011. aastal oli pagari- ja makaronitooteid valmistavate ettevõtete keskmine töötasu 597 eurot ehk 18,7 % toiduainetööstuse ning 20,6% Eesti keskmisest madalam. Joonis 10. Keskmine palk Eestis, toiduaine- ning teraviljatööstuses ( € )

734

597

904

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

1200

2006 2007 2008 2009 2010 2011

Tegevusalade keskmine Toiduainete tootminePagari- ja makarontoodete tootmine Valmis loomasööda tootmine

€

Allikas: ESA


Valmis loomasööta tootvate ettevõtete keskmine brutopalk 2011. aastal oli 904 eurot, olles ~20% kõrgem nii Eesti keskmisest kui ka toiduainetööstuse töötasust. Tugev konkurents sunnib tootma efektiivsemalt ning klientide järjest kasvavad vajadused ja kvaliteedinõuded nõuavad ettevõtetelt uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, paindlikkust, tootlikkust ning innovaatilisust. Sellest tulenevalt on väga oluline jätkuv investeerimine tootmistehnoloogia moderniseerimisse. Joonis 11. Pagari- ja makaronitoodete valmistamisega tegelevate ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse; 2005-2011 (tuh € )

16547.5

7482.5

9024.9

6125.5

10062.3

7944.48842.7

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

18000

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

I kv II kv III kv IV kv

tuh €

Allikas: ESA

Pagari- ja makaronitoodete valmistamisega tegelevad ettevõtted investeerisid materiaalsesse põhivarasse 2011. aastal 8,8 miljonit eurot, mida oli 11,3% rohkem kui eelmisel aastal. Kõige rohkem investeeriti 2011. aastal masinatesse ja seadmetesse, kokku 7,8 miljoni euro väärtuses, mis moodustas kogu materiaalsesse põhivarasse tehtud investeeringutest 87,7%. Hoonete ja rajatiste soetamisse, ehitamisse ja rekonstrueerimisse investeeriti 753,3 tuhat eurot (8,5%), transpordivahenditesse 307,8 tuhat eurot (3,5%) ning arvutitesse 22,1 tuhat eurot (0,3%). Maasse 2011. aastal ei investeeritud. Võrreldes eelmise aastaga suurenesid 2011. aastal investeeringud transpordivahenditesse (+305,8 tuhat eurot), masinatesse ja seadmetesse ( +1,4 miljonit eurot) ning vähenes investeerimine hoonete ja rajatiste soetamisse, ehitamisse ja rekonstrueerimisse (-305,8 tuhat eurot) ning arvutitesse (-463,7 tuhat eurot).


Joonis 12. Investeeringute osatähtsus teraviljasektoris 2011. aastal (%)

Hoonete ja rajatiste soetamine ja

ehitamine12.8% Transpordivahendid

1.5%

Arvutid 0.6%

Muud masinad ja seadmed

85.1%

Allikas: ESA

Valmis loomasööta tootvate ettevõtete 2011. aasta investeeringute suurust andmekaitse põhimõtetest lähtuvalt ESA ei avalikusta. Alates 2008. aastast kuni 2013. aastani makstakse põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetust (meede 1.6.1) Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alusel Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). Toetus on suunatud ka keskkonna- ja energiasäästlikkuse tagamisele, innovatiivsete investeeringute soodustamisele ja biokütuste tootmise ning bioenergia kasutamise edendamiseks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) andmetel määrati teraviljasektorile 2008.-2011. aasta taotlusvoorusudes kokku ~ 6,8 miljoni euro eest investeeringutoetust, mis moodustas 22% kogu toetuste summast. Kõige enam on teraviljasektoris määratud toetust pagari ja makaronitööstusele (2,7 miljonit eurot), veidi vähem loomasöödatootjatele (2,6 miljonit eurot). Jahu ja tangaineid tootvatele ettevõtetele on määratud kõige vähem - 1,4 miljonit eurot. Toetati masinate ja seadmete ostmist ning tootmishoonete ehitamist ja renoveerimist.


Joonis 13. Meetme 1.6.1 toetuste määramine sektorite lõikes 2008. - 2011. aastal (%)

Joogitootööstus10%

Muud toiduained14%

Jahu ja tangainete tootmine

4%Lihatööstus

23%

Puu- ja köögiviljatööstus

15%

Pagari ja makaronitööstus

9%

Teraviljatööstus22%

Piimatööstus16%

Loomasööda tootmine

9%

Allikas: PRIA; PM arvutused

Innovatsioonivõime üks indikaatoreid on ettevõtete kulutused teadus- ja arendustegevusele. Eesti arengu seisukohalt on oluline tööstusliku tootmise suurendamine. Jätkusuutliku majandusarengu alus on konkurentsivõimeline teadmistepõhine majandamine. Kuid ettevõtetel ei ole piisavalt jõudu, energiat ja ressursse, et tegeleda teadus- ja arendustööga. Praegu on üheks teadus- ja arendustegevuse takistavaks teguriks olnud vähene teaduse- ja arendustegevuse alane koostöö teadus- ja ettevõtlussektori vahel. Koostöö ergutamiseks makstakse alates 2010. aastast põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete ja töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetust (meede 1.7.1) Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alusel Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). Toetus on suunatud innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse soodustamisele, uute kõrge müügi- ja ekspordipotentsiaaliga toodete väljatöötamisele ning toiduainete kvaliteedi tõstmiseks ja tooraine kvaliteedi parandamiseks. PRIA andmetel määrati teraviljasektorile kahes taotlusvoorusus kokku 518 tuhande euro eest toetust teadus- ja arendustegevuseks, mis moodustas 24% kogu toetuste summast.


Joonis 14. Meetme 1.7.1 toetuste määramine sektorite lõikes 2010. - 2011. aastal (%)

Teravili24%

Köögivili28%

Liha35%

Piim3%

Jook10%

Allikas: PRIA

Teraviljasaaduste ressurss ja tarbimine Eesti teraviljatoodang 2010/11 saagiaastal3 oli 678,4 tuhat tonni. Siseturu vajadus teravilja ja teraviljasaaduste osas (ümber arvestatuna teraks) oli 645,6 tuhat tonni ehk 11,3% (-82,6 tuhat tonni) vähem kui eelneval aastal. Selle hulka kuulub tarbimine loomasöödana (68,1%), toiduna (16,8%), seemneviljana (10,5%) ning tööstuslik tarbimine4 (4,2%). Jätkuvalt toodetakse Eestis teravilja rohkem, kui tarbitakse ning 2010/11 saagiaastal oli isevarustatuse tase105,1%. Joonis 15. Teravilja tarbimine (tuh t) ja isevarustatuse tase (%) Eestis

608

768809

723

662 669693 694

770728709

646

66

91

6973

76

91

110

89

114

122

105

120

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1999/00 2000/01 2001/02 2002/ 03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/110

20

40

60

80

100

120

140

..tarbimine seemnena ..kadu

..tarbimine loomasöödana ..tööstuslik tarbimine*

..inimtarbimine (terakaalus) Isevarustatuse tase (%)

tuh t %

*- Alkohoolsete jookide jm toodete valmistamiseks, v.a toit ja loomasööt.Allikas: ESA

3 Periood 1.juuli - 30.juuni. 4 Tööstusliku tarbimise all on mõeldud teravilja tarbimist alkohoolsete jookide ja muude toodete valmistamiseks, v.a toit ja loomasööt.


Maailmas kasutatakse igal aastal 1/3 toodetud teraviljast loomasöödana. Eestis moodustab teravilja kogutarbimisest ~70% loomasööt. Võrreldes eelneva saagiaastaga vähenes söödavilja tarbimine 14,9%. Maailmaturul makstav hea hind suurendas oluliselt teravilja eksporti ning selle tulemusel jäi kodumaist vilja sisetarbimise vajaduse rahuldamiseks napiks. Loomakasvatajad pidid kõrge hinnaga söödavilja importima ja kellel ei jagunud käibevahendeid niivõrd kalli sööda ostmiseks, olid sunnitud karja vähendama, millega kaasnes söödavilja tarbimise vähenemine. Teravilja inimtarbimise vähenes 2010/11 saagiaastal 2,8% eelneva perioodiga võrreldes ning teravilja kasvupinna vähenemise tulemusel langes tarbimine seemnena 1,9%. Õlletootmise suurenemise tulemusel kasvas 2010/11 saagiaastal võrreldes eelmise perioodiga teravilja tööstuslik tarbimine 6,5%.

Teraviljad on juba aastatuhandeid enamiku inimkonna jaoks olnud põhitoiduaine. Viimastel aastakümnetel on üha rohkem kõneaineks tervislik toitumine. Teravili on oma populaarsuse säilitanud, kuigi toitumisharjumused on aegade jooksul muutunud. Kui varem söödi põhiliselt leiba ja putru, siis tänapäeval on üha populaarsemad makaroni- ja riisitoidud.Teraviljad on meie toidulaua olulisteks kiudainete, valgu, vitamiinide ja mineraalainete allikateks.

Joonis 16. Teravilja inimtarbimine (terakaalus), kg/aastas

50

70

90

110

130

150

170

190

210

230

2000/01 2001/02 2002/ 03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10

EL

Belgia

Tšehhi

Taani

Saksamaa

Eesti

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Läti

Leedu

Luksemburg

Ungari

Malta

Holland

Austria

Poola

Portugal

Sloveenia

Slovakkia

Soome

Rootsi

Inglismaa

Maailm

kg / aastas

Allikas: Eurostat

Viimastel aastatel on teravilja tarbimine Eestis veidi suurenenud, kuid siiski jääb see ~15% väiksemaks maailma keskmisest tasemest. 2010/11 saagiaastal tarbiti Eestis 80,9kg (terakaalus) teravilja inimese kohta, mida on 2,3kg (-2,8%) vähem kui eelneval saagiaastal.


Joonis 17. Teravilja tarbimine Eestis kg/inimese kohta (liigiti, terakaalus)

91.695.3 95.9

92.389.2 91.7

75.7 74.978.4

82.1 83.2 80.9

0

20

40

60

80

100

120

1999/00 2000/01 2001/02 2002/ 03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11

Nisu Rukis Oder Kaer Muu teravili*

kg

*- mais, tritik, sorgo, tatar, segavili, hirssAllikas: ESA

Teravilja tarbimises on kõige suurem osatähtsus nisul ja rukkil. Rukkileiva tervislikkusest ja kasulikkusest on palju räägitud, kuid rukki tarbimine tänasel päeval jääb siiski ~40% väiksemaks sajandivahetusega võrreldes. Rukis on pika ajaloolise ja kultuurilise traditsiooniga teravili, kuid Eestis viimastel aastakümnetel teiste teraviljakultuuride kõrval teenimatult tahaplaanile jäänud. Sellest tulenevalt korraldati eelmise aasta oktoobris Eesti Põllumajandusmuuseumis rahvusvaheline rukkikonverents „Rohkem tähelepanu rukkile” („More Attention to Rye”), mille eesmärgiks oli rukki kasvatuse ja tarbimise populariseerimine.

Teravilja ja -toodete hind Eelmisel saagiaastal jäi viljasaak mitmel pool maailmas kehva ilma tõttu kesiseks, vilja eksport maailmaturule vähenes ning teravilja hind tõusis. Saagi taastumine SRÜ riikides ning oodatust suurem saak Põhja- Euroopas ning USAs suurendas 2011/12 aasta teraviljatoodangut. Eriti oodatakse mullusest paremat saaki nisupõldudelt. Sellest tulenevalt paranesid teravilja varud, muutus paremaks teravilja nõudluse ja pakkumise tasakaal ning hinnad natuke langesid. Arenenud riikides, kus süüakse pikalt säilivaid toiduaineid, ei pruugi tarbijahinnad tooraine odavnemisele koheselt reageerida, arengumaades on sellel suurem mõju. Heast viljasaagist hoolimata liigub maailm siiski toidukriisi suunas, sest nõudluse kasv on olnud pidevalt tootmise kasvust kiirem. Tuginedes USDA (United States Department of Agriculture) prognoosidele, siis maailma teraviljavarud vähenevad oluliselt järgnevatel aastatel. Enamus varude vähenemisest toimub olulistes teravilja eksportivates riikides. Langevad USA maisi ja ELi odra varud, mis moodustavad 80% maailma söödateravilja varude vähenemisest. Seevastu 60% nisu varude vähenemine on jagatud Venemaa, Kasahstani, ELi ja Kanada vahel. Seega, maailma nisu ja maisi hinnad on kerkimas. Mõnedes riikides on kariloomade toiduratsioonis vahetatud kõrgema hinnaga mais söödakvaliteediga nisu vastu.


Maailma teravilja hinnaindeks5 langes detsembriks 191 punktile, mis oli 53 protsendipunkti madalam aasta algusega võrreldes. Joonis 18. Maailma toidukauba ja teravilja hinnaindeks, 1995 - 2011

0

50

100

150

200

250

300

1/19

95

7/19

95

1/19

96

7/19

96

1/19

97

7/19

97

1/19

98

7/19

98

1/19

99

7/19

99

1/20

00

7/20

00

1/20

01

7/20

01

1/20

02

7/20

02

1/20

03

7/20

03

1/20

04

7/20

04

1/20

05

7/20

05

1/20

06

7/20

06

1/20

07

7/20

07

1/20

08

7/20

08

1/20

09

7/20

09

1/20

10

7/20

10

1/20

11

6/20

11

12/2

011

Toidukauba hinnaindeks

Teravilja hinnaindeks (2002 - 2004 = 100)

Allikas: FAO

Eestis mõjutavad teravilja kokkuostuhindu saagi suurus, kuid samuti on suur mõju maailmaturu hinnatrendidel. Teravilja hinnad on muutunud kõikuvamaks, mis sunnib tootjaid ja kauplejaid pöörama rohkem tähelepanu hindadele ning vajadusel ka kiirete otsuste langetamisele. Õiglase hinna saamiseks peaks viljaga kauplemine muutuma paindlikumaks, nt kauba müümine ette, ladustamine, börsi futuuride müük. Teravilja kokkuostuhinna ning teraviljatoodete jaemüügihinna võrdlusest nähtub, et võrreldes eelmise aastaga tõusid 2011. aastal nii teravilja kokkuostuhind kui ka teraviljatoodete hinnad. Natuke odavnes vaid leib.

5 Teravilja hinnaindeks on arvutatud kasutades teravilja (sh riisi) hinnaindeksite kaalutud keskmist kaubanduses aastatel 2002-2004


Joonis 19. Saia, toidunisu, nisujahu hind6 (eur/kg) ja hinnamuutus (%) võrreldes eelneva aastaga (vea)

0.0

0.2

0.4

0.6

0.8

1.0

1.2

1.4

1.6

1.8

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

-60

-40

-20

0

20

40

60

80SaiNisujahuToidunisu Saia hinna muutus %Saia hinna muutus %Nisujahu hinna muutus %Toidunisu hinna muutus %

% veaeur/kg

Allikas: EKI; TNS Emor

Toidunisu ees maksti 2011. aastal keskmiselt 0,20 eur/kg, mis oli 17,7% kõrgem kui 2010. aastal. Nisujahu maksis 2011. aastal keskmiselt 0,68 eur/kg ehk 9,9% rohkem kui eelmisel aastal. Saia keskmine hind 2011. aastal oli 1,46 eur/kg. Eelmise aastaga võrreldes kallines sai 3,7%. Toidurukki keskmine kokkuostuhind 2011. aastal oli 0,18 eur/kg. Võrreldes eelmise aastaga tõusis toidurukki kokkuostuhind 48,3%. Leivakilo keskmine hind kauplustes oli 2011. aastal 1,45 eurot. Eelneva aastaga võrreldes langes leiva hind 3,3%. Joonis 20. Leiva ja toidurukki hind (eur/kg) ning hinnamuutus (%) võrreldes eelmise aastaga

0.0

0.2

0.4

0.6

0.8

1.0

1.2

1.4

1.6

1.8

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

Leib

Toidurukis

Leiva hinna muutus %

Toidurukki hinna muutus %

% veaeur/kg

Allikas: EKI; TNS Emor

6 Teraviljatoodete hinnad sisaldavad käibemaksu


Teraviljatoodete hinnavõrdlusest Euroopa pealinnade kauplustega selgus, et Tallinnas oli 2011. aasta detsembris spagettide hinnatase kõige lähedasem Amsterdamiga, kus spagetid oli Tallinnaga võrreldes vaid 4,2% odavamad. Kõige suurem hinnaerinevus on Stockholmiga, kus spagetid olid 62,1% kallimad Tallinnaga võrreldes. Röstsaia hind oli kõige lähedasem Varssaviga, kus 500g röstsai maksis 0,64 eurot, mis oli 1,5% odavam kui Tallinnas. Kõige suurem hinnaerinevus on Amsterdamiga, kus röstsai oli 3,3 korda kallim Tallinnaga võrreldes. Nisujahu maksis Vilniuses 0,55 eurot, mis oli 10% kallim kui Tallinnas. Kõige suurem hinnavahe on Stockholmiga, kus nisujahu maksis 1,1 eurot ehk 2,2 korda rohkem kui Tallinnas. Joonis 21. Teraviljatoodete hinnavõrdlus Tallinn= 100% (dets 2011)

18.9 15.8

-23.2 -26.3

18.9

35.8

62.1

25.3

-27.7

33.8

9.2

232.3

63.1

101.5

38.540.0

10.0

50.0

16.0

74.0

-34.0

98.0

120.0

18.0

-4.2-7.7-1.5

-50

0

50

100

150

200

250

Riia Vilnius Varssavi Praha London Amsterdam Helsingi Stoc kholm Berliin

Spagetid 500g

Röstsai 300g

Nisujahu 1kg

Allikas: TNS Emor

Teravilja kaubandus Teravilja 7 import rahalises väärtuses oli 2011. aastal 19,0 miljonit eurot, olles 58,3% (7,0 miljonit eurot) suurem kui 2010. aastal. Suurenemine tulenes nii sisseveetavate teraviljade hinna kui ka mahtude kasvust. Teraviljatooteid imporditi 2011. aastal 20,6 miljoni euro eest. Võrreldes eelneva aastaga suurenes teraviljatoodete impordi väärtus 50,1%. Koguseliselt imporditi 2011. aastal teravilja ja teraviljatooteid ümber arvestatud (ü.a) teraks Eestisse 184,8 tuhat tonni, millest suurema osa moodustas odra (42,7%), nisu (25,1%), maisi (18,7%) ning rukki (8,8%) sissevedu. Võrreldes eelneva aastaga suurenes 2011. aastal teravilja ja teraviljatoodete (ümberarvestatuna teraks) sissevedu 12,2%, ehk 22,5 tuhat tonni. Enamus imporditud teraviljast (95,6%) saabus Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidest.

7 Kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubagrupp 10 v.a riis


Nisu (terana) imporditi 2011. aastal 9,4 tuhat tonni. Eelmisel aastal samal perioodil imporditi 23,7 tuhat tonni ehk 60,4% rohkem. Enamus nisust toodi Eestisse Soomest (71,6%), Lätist (16,5%) ja Leedust (10,8%). Töödeldud tooted nisust (ü.a teraks) lisasid teranisu impordile 37,1 tuhat tonni, mis on 13,8% vähem kui eelmisel aastal. Kokku toodi Eestisse 2011. aastal nisu ja töödeldud tooteid nisust (ü.a teraks) 46,5 tuhat tonni, mida on 30,3% (2,0 tuhat tonni) vähem kui eelmisel aastal. Rukist (terana) imporditi 2011. aastal Eestisse 14,5 tuhat tonni, mida oli 10,6% vähem kui eelmisel aastal. Kasvupinna ja saagi suurenemine vähendas rukki sissevedu. Enamus rukkist toodi Lätist (93,9%). Töödeldud tooteid rukkist (ü.a teraks) imporditi 2011. aastal 1,7 tuhat tonni, mida oli ~2 korda rohkem kui eelmisel aastal. Kokku toodi Eestisse 2011. aastal rukist ja töödeldud tooteid rukkist (ü.a teraks) 16,2 tuhat tonni, mida on 5,2% (887 tonni) vähem kui eelmisel aastal. Joonis. 22. Teravilja ja teraviljatoodete (ü.a teraks) import (tuh t), 2003 – 2011

175.5

204.1

129.8

112.3 117.6

178.8

136.5

162.3

184.8

0

50

100

150

200

250

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Teravili (terana) Töödeldud*

*- ümber arvutatud teraksAllikas: ESA; PM arvutused

tuh t

Odra (terana) import 2011. aastal oli 42,4 tuhat tonni. Võrreldes 2010. aastaga suurenes odra sissevedu 3,5 korda. Suur osa imporditavast odrast toodi Lätist (84,3%) ning Hollandist (13,6%). Töödeldud tooteid odrast (ü.a teraks) toodi Eestisse 2011. aastal 36,4 tuhat tonni, mida oli 27,1% rohkem kui eelmisel aastal. Otra ja odratooteid (ü.a teraks) imporditi 2011. aastal kokku 78,8 tuhat tonni, mida on ~2 korda (38,1 tuhat tonni) rohkem kui eelmisel aastal.


Joonis 23. Teravilja ja –toodete impordi olulisemad saatjariigid (%), 2011

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Nisu Rukis Oder Kaer Püülijahunisust

Tangud jalihtjahu

Helbed Linnased

Muud

Taani

Hiina

Holland

Soome

Leedu

Läti

Allikas: ESA; PM arvutused

Kaera (terana) osteti sisse 2011. aastal 1,5 tuhat tonni. Seda oli 11,7% rohkem kui 2010. aastal. Kõige enam imporditi kaera Soomest (86,2%) ja Lätist (11,9%). Kaerast töödeldud tooteid (ü.a teraks) toodi Eestisse 3,8 tuhat tonni, mida on 298 tonni ehk 2,8% rohkem kui 2010. aastal. Kokku imporditi kaera ja kaeratooteid (ü.a teraks) 2011. aastal 5,3 tuhat tonni. Võrreldes 2010. aastaga suurenes 2011. aastal kaera ja kaeratoodete (ü.a teraks) sissevedu 5,2% ehk 260 tonni. Soodsate ilmastikuolude korral suudavad Eesti põllumajandusettevõtjad kasvatada saagi, mis ületab praegusi siseturu vajadusi. Eesti on teravilja eksportiv riik, mis on viimastel, headel saagiaastatel, oma ekspordimahtu suurendanud. Maailmas on suurenenud nõudlus mahemeetodil kasvatatud teravilja järele, mille eest makstakse oluliselt kõrgemat hinda kui tavavilja eest. Ka Eesti põllumeestel on tekkinud võimalused mahevilja suuremas koguses kasvatada ja müüa. Teravilja eksporditi rahalises väärtuses 2011. aastal 63,4 miljoni euro eest, mida on 81% (+28,4 miljonit eurot) rohkem eelmise aastaga võrreldes. Teraviljatooteid eksporditi 12,4 miljoni euro eest ehk 4,9% (+607 tuhat eurot) rohkem kui eelmisel aastal. Teravilja (k.a teraviljatooted ü.a teraks) ekspordi maht oli 2011. aastal 333,9 tuhat tonni ehk ~21,6% (+59,3 tuhat tonni) rohkem eelmise aastaga võrreldes. Eksporditud teraviljast ja –toodetest 64% oli Eesti päritolu. Nisu (terana) väljavedu 2011. aastal oli 70,2 tuhat tonni, mis oli 43,5% (-54,1 tuhat tonni) väiksem kui eelmisel aastal. Eesti päritolu oli 89,7% eksporditavast nisust. Olulisemad sihtriigid olid Saksamaa (51,4%), Hispaania (13,5%), Läti (10,3%) ja Rootsi ( 9,1%). Töödeldud tooted nisust (ü.a teraks) eksporditi 30,6 tuhat tonni. Võrreldes eelmise aastaga vähenes töödeldud toodete eksport 20,3% (-7,8 tuhat tonni). Nisu ja nisutoodete väljavedu (ü.a teraks) oli 2011. aastal 100,8 tuhat tonni. Võrreldes eelmise aastaga vähenes 2011. aastal nisu ja nisutoodete eksport kokku 38% ( -61,9 tuhat tonni).


Joonis 24. Teravilja ja teraviljatoodete (ü.a teraks) eksport (tuh t), 2003 – 2011

12.9 14.8

131.8

184.3 181.9

294.7

242.8274.6

333.9

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Teravili (terana) Töödeldud

tuh t


Rukist (terana) eksporditi 2011. aastal 7,6 tuhat tonni, mida oli ~4 korda (+5,7 tuhat tonni) rohkem kui eelneval aastal. Välja veetavast rukkist 71,5% oli Eesti päritolu. Rukki väljaveo sihtriigiks oli Saksamaa (63,7%), Läti (28,5%) ja Taani (7,8%). Rukkist tooteid (ü.a teraks) eksporditi 4,6 tuhat tonni, mida on 4,7% (+207 tonni) rohkem kui eelmisel aastal. Rukki ja rukkitoodete (ü.a teraks) väljavedu 2011. aastal oli 12,2 tuhat tonni, mida on ~ 2 korda (+5,9 tuhat tonni) rohkem kui eelmisel aastal. Joonis 25. Teravilja ja –toodete ekspordi olulisemad sihtriigid (%), 2011

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Nisu Rukis Oder Kaer Muudteraviljad

Püülijahunisust

Tangud,lihtjahu

Helbed,kruubid

Linnased

Muud

Suurbritannia

Itaalia

Taani

Soome

Hispaania

Läti

Holland

Saudi Araabia

Saksamaa


Odra (terana) eksport 2011. aastal oli 184,7 tuhat tonni, mida oli üle kahe korra (+ 110,7 tuhat tonni) rohkem kui eelmisel aastal. Eksporditavast odrast 51,9% oli Eesti päritolu. Suurem osa eksporditavast odrast viidi Saudi Araabiasse (14,2%), Leetu (13,6%), Jordaaniasse (13,5%) ning Liibüasse (13,3%).


Töödeldud tooteid odrast (ü.a. teraks) eksporditi 1,3 tuhat tonni, mida on ~4 korda (+976 tonni) rohkem kui eelmisel aastal. Odra ja odratoodete (ü.a teraks) eksport kokku oli 2011. aastal 186,0 tuhat tonni. Võrreldes eelmise aastaga suurenes 2011. aastal odra ja odratoodete (ü.a teraks) eksport 2,5 korda (+111,7 tuhat tonni). Kaera (terana) veeti Eestist 2011. aastal välja 14,5 tuhat tonni, millest 99,7% oli Eesti päritolu. Võrreldes 2010. aastaga vähenes kaera (terana) eksport 3,7% (-563,8 tonni). Olulisemad väljaveo sihtriigid olid Saksamaa (37,6%), Taani (23,5%) ning Suurbritannia (22,1%). Kaerast tooted (ü.a. teraks) eksporditi 2011. aastal 2,0 tuhat tonni, mida oli 30,4% (886,2 tonni) vähem kui eelmisel aastal. Kokku eksporditi kaera ja kaeratooteid (ü.a teraks) 2011. aastal 16,5 tuhat tonni, mida oli 3,7% (-1,5 tuhat tonni) vähem kui eelmisel aastal.

Teravilja tootmine ja tarbimine maailmas Teraviljakasvatuses 2011. aastal koristatud rekordsaak aitas parandada maailma teraviljavarusid ja selle tulemusel prognoositakse 2012. aasta teisel poolel hinnalangust. FAO hinnangute kohaselt toodetakse 2011/12 saagiaastal maailmas 2344 miljonit tonni teravilja, mis oli 4% suurem võrreldes eelneva perioodiga. Nisu saagiks ennustatakse 700 miljonit tonni, mis on 6,7% rohkem kui eelneval saagiaastal, seda on rohkem kui saagiaasta alguses prognoositi, kuna olulistes tootjariikides koguti oodatust suurem saak. Perioodi alguses tehtud söödateravilja saagi prognoosi korrigeeriti samuti ning tõsteti 1163 miljonile tonnile, mis on 3% suurem eelmise saagiaastaga võrreldes. Söödateravilja toodangu kasv peegeldab peamiselt suurenenud maisi tootmist Hiinas. Riisi toodanguks ennustatakse 2011/12 saagiaastal 481 miljonit tonni, mida on 2,9% rohkem võrreldes eelneva saagiaastaga. Riisi toodangu kasvu toetavad suured kogutud saagid tähtsamates riisikasvatusega tegelevates Aasia riikides. Ülemaailmne teravilja tarbimise kasv peab sammu rahvastiku kasvuga. Teravilja tarbimine 2011/12 saagiaastal prognooside kohaselt jõuab 2319 miljoni tonnini, mis on üle 2% rohkem kui eelneval perioodil. Teravilja tarbimine inimese kohta on hinnanguliselt 154kg/aastas, veidi rohkem kui eelmisel perioodil. Enamus tarbimise kasvust tuleb Aasiast. Olulisematest teraviljadest just nisu tarbimine teeb kõige suurema hüppe, tõustes 3,8% eelmise saagiaastaga võrreldes. Nisu kasutatakse 2011/2012 saagiaastal hinnanguliselt 688 miljonit tonni. Suurtes kogustes madalakvaliteedilise nisu olemasolu turgudel ja selle konkurentsivõimeline hind on suurendanud nisu kasutamist söödana. Prognooside kohaselt kasvab 2011/12 saagiaastal nisu kasutus söödana 135 miljoni tonnini. Vaatamata oodatust aeglasemale majanduskasvu taastumisele ja suurenevale majanduslanguse hirmule paljudes arenenud riikides, prognoositakse söödateravilja kasutamise kasvu, pärast kahte seisakulist hooaega. Kogu söödateravilja kasutuseks 2011/12 saagiaastal on 1161 miljonit tonni ehk 1,2% rohkem kui eelneval perioodil. Kasvu põhjuseks on suurenev nõudlus loomakasvatustoodete järele areneva majandusega riikides.


Seevastu teravilja tööstuslikule kasutusele oodatakse tagasihoidlikku kasvu suuresti sellepärast, et Ameerika Ühendriikides seiskus maisipõhise etanooli tootmine, kes on maailma suurima maisipõhise etanooli tootja. Joonis 26. Teravilja tootmine tarbimine ja varud maailmas, 2001-2012 (mln t)

1800

1900

2000

2100

2200

2300

2400

2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12200

250

300

350

400

450

500

550

600

Var

ud

Varud* Tootmine Tarbimine

mln t mln t

*- varud saagiaasta lõpusAllikas: FAO

Riisi kasutus suureneb 470 miljoni tonnini ehk ~2% võrreldes eelmise saagiaastaga, kusjuures riisi tarbimine inimese kohta on püsivalt 57 kg/ aastas. Rekordiline teraviljatoodang 2011/12 saagiaastal suurendab maailma teraviljavarusid. Prognooside kohaselt on saagiaasta lõppvarud 518 miljonit tonni ehk 2,9% suuremad kui perioodi alguses.

Documents

Teravilja töötleva tööstuse 2011. aasta ülevaade · 2014. 1. 23. · Eestis tegutses 2011. aastal 10 jahu- ja tangaineid töötlevat ettevõtet, neist üks ettevõte põhines