T E R M I N I P E T U S

TA R T U L I K O O L

Tiiu Erelt

TERMINIPETUS

TARTU LIKO OLI KIRJASTUSTARTU 2007

Raamat on kirjutatud riikliku programmi Eesti keel ja rahvuslik mlu allprogrammi Eesti keel projekti ld- ja erialakeele hoole raames ning vljaandmist on rahastanud Haridus- ja Teadusministeerium

Toimetanud Maire RaadikRetsenseerinud Vello Hanson ja Heido Ots

Kujundanud Kalle PaalitsKljendanud Sirje Ratso

Trkitud AS Greif trkikojas

Autoriigus: Tiiu Erelt, 2007

ISBN 978-9949-11-723-9

5

Sisukord

Saateks 7

Mis on terminoloogia 11Oskuskeel ja ldkeel 19 Eriala slng 39Miste ja selle mratlemine 43Mis on termin 60Terminite motiveeritus ja arbitraarsus 71ks termin mitu mistet 93ks miste mitu terminit 108Oma- ja vrtermin 127Termini vormiline klg 150Paronmsed terminid 161 Tavalisemaid paronmiridu oskuskeeles 165Termini allikas ja saamisviis 175 Snade hendamine psivaiks snahendeiks 175 Snamoodustus 177 Snade (tvede) liitmine ehk kompositsioon 178 Tuletus (liidetega tuletus) ehk derivatsioon 178 Prdtuletus ehk tagasituletus 182 Otsetuletus ehk nulltuletus 183 Kirjakeele snale uue thenduse andmine 186 Murdesna oskuskeelde toomine 198 Tehiskeelendite loomine 204 Teistest keeltest laenamine 207 Ladina ja vanakreeka morfeemide kasutamine 221

6

Termini vastavus keelenormile 228 Ortograafi a 229 Ortoeepia 237 Morfoloogia 239 Tuletus 241 Nimisnaliited 243 Omadussnaliited 253 Prdsnaliited 255 Snade (tvede) liitmine 261Termini lhidus 279Termininuete kokkuvte 293Keelte vastastikune mju terminiloomes 308Mistevlja ja loomuliku keele vastavusse seadmine 317Missugune peab oskuskeel olema 327Terminoloogiat vormid 338Oskussnastikud 353 lesehitus 360 Keelte arv 367 Mistete avamine 376 Normatiivsus 384 Otstarve 389

Lisad. Oskussnastike vormistusniteid 397 Keeleteaduse termineid 416

Viidatud kirjandus 424Lhendid ja mrgid 437

Summary 439Sisujuht 444

7

SAATEKS

See raamat rgib eesti oskussnavarast, nii selle tugevatest kui ka nrkadest klgedest. Eelkige terminivara teeb oskuskeelest kirja-keele iseseisva, kuid kaugeltki mitte sltumatu allkeele. htlasi r-gib raamat eesti oskuskeelepetusest, s.o meie oskuskeele senisest tunnetusest ja lhematest lesannetest.

Olen 1982. a avaldanud raamatu Eesti oskuskeel. Selle saate-snas tlesin, et raamatu kirjutamise juurde on mind viinud lugu-pidamine sadade inimeste vastu, kel on olnud erisugused erialad, aga hesugune taotlus: arendada oma eriala keelt, selle vljendus-vimet, edendada paremat ksteisemistmist. Liiga palju aega ja vaeva nuab selline keelet, et olla kantud ksnes pgusast loome-tujust. Tulemusteni juab vaid aastatepikkuse visa svenemisega, mille kergendamiseks ja kiiremini tulemusteni judmiseks tegingi raamatu. Erialase keelet algteadmised kuluvad ra nii kpsele eriteadlasele kui ka eriala alles omandavale ppurile.

Minu eesmrgid ja soovid on samaks jnud. Psinud on ka eesti oskuskeelepetuse phimtted, nii et saan paljugi le vtta toonasest raamatust. On olemas inglis-, saksa-, vene-, soome- jm keelseid terminoloogia ksiraamatuid ja juhendeid, kuid eesti spet-sialist vajab oma eriala keele le mtlemiseks ja sel alal tegutsemi-seks minu veendumust mda ikkagi eestikeelset, eesti ainestikul phinevat ja selle omapra arvestavat, eesti oskuskeelepetuse sees sndinud raamatut.

Vib arvata, et igaks ja igas ksimuses siit raamatust siiski abi ei saa: termineid lheb ju tarvis vga paljudel teadus-, tehnika-, tstus-, pllumajandus-, ri-, haldus- jm aladel. Igal alal on oma eripra, kuid pan pakkuda vhemalt kasulikke ldteadmisi.

8

1982. a raamatus kajastus toonane poliitiline olukord Eesti kuulumine NSV Liitu ning vene keele surve. Siinset raamatut kir-jutades tuleb aga arvestada praegust oskuskeelesituatsiooni. Nagu keelesituatsioon ldse, ei olene oskuskeele olukordki pelgalt keele sisemisest arengust, vaid veel rohkem maa poliitilisest, majandus-likust ja kultuurilisest olukorrast. Eesti elus domineerivad praegu jrgmised mjurid:

Eesti on maailmale avatud riik, kes elab oma elu koos teiste 1) maailma riikidega, on osaline leilmastumises;Eesti on hinenud Euroopa Liiduga ja peab seda arvestama 2) kigil elualadel (sh haridusssteemide ja iguse htlus-tamine ELis), tuleb arvestada nii ELi ettekirjutusi kui ka demokraatiat;on toimunud leminek plaanimajanduselt turumajandu-3) sele ehk ksumajanduselt kasumajandusele, ri tungib sisse ka keeleasjusse;EL thtsustab kiki rahvuskeeli, ELi ametliku keelena on 4) eesti keelel vrdsed igused teiste ELi liikmesriikide keel-tega; see on kaasa toonud ulatuslikuma tlkimise, kui Ees-tis kunagi olnud;kultuuriareaalis, kuhu Eesti kuulub, valitseb inglise keel, 5) mida on prestiiikas vallata ja kikjal kasutada kui mist-likud piirid mrkamatult letatakse, on see suur oht eesti keele iseolemisele.

Tekkinud keeleprobleemid ei ole kindlasti mitte lahendamatud, kuid nendest tuleb endale selgesti aru anda. Lahendamine aga nuab eeldusi:

eesti keelele on tarvis riigi tuge lbimeldud ja raken-1) datavat rahvuspoliitikat, keelepoliitikat, teaduspoliitikat ja hariduspoliitikat. Keelepoliitika tarvis koostatigi Eesti keele arendamise strateegia 20042010 (Tartu, 2004);

peab kasvama eestlaste vrikus, s.o et oleme vrt rahvas 2) ja meil on vrt keel.

Suur aith toimetajale Maire Raadikule ja retsensentidele Vello Hansonile ja Heido Otsale, parimatele oskuskeelepetuse ja -praktika asjatundjatele, vga kasulike paranduste, osutuste ja tienduste eest! Aith Kaja Kruusmaale suure ja kannatliku vormistusabi eest!

Tiiu Erelt

11

MIS ON TERMINOLOOGIA

1969. a andis majandusteadlane Uno Mereste eesti oskuskeelepe-tusse ksitluse, mis avab sna terminoloogia thendused (Mereste 2000: 5762).* Sellest ongi kige otstarbekam alustada. Mereste jrgi on phimttelise ja praktilise thtsusega eristada terminoloo-giat ontoloogilises ja gnoseoloogilises thenduses. Ontoloogilises ehk esemelises thenduses mistetakse terminoloogiana kigepealt mingil erialal vi ka kigil mis tahes erialadel kokku tarvitatavate oskussnade hulka. Gnoseoloogilises ehk tunnetuslikus mttes on terminoloogia kigepealt petus oskussnadest, nende tuletami-sest, korraldamisest ja tarvitamisest (sealsamas, lk 59).

Peale selle eristab Mereste terminoloogiat rakendusala ulatuse jrgi. Terminoloogia kitsamas mttes hlmab ainult oskusmis-tetele vajalike keeleliste ekvivalentide andmise resp. leidmise, kin-nistamise jms. Terminoloogia laiemas mttes hlmab ka nende tarvitamise stiililised ja muud momendid (rektsioon, snajrjestus, lubatavad snonmid, lhendid, rangelt erialase sisuga lausete snastamine, lubatud elliptilisus jms) (sealsamas, lk 59).

Need kaks liigitelu ristuvad ja sedaviisi moodustuvad sna ter-minoloogia taga neli mistet:

terminoloogia ontoloogilises mttes gnoseoloogilises mtteskitsamas mttes oskussnavara oskussnapetuslaiemas mttes oskuskeel oskuskeelepetus

* Viitan U. Mereste rohked keeleartiklid kogumiku Oskuskeel ja seaduste kee-leline r jrgi. ksnes seal hlmamata td on viidatud eraldi.

12

Seega on eesti keeles vimalik he mitmethendusliku vrsna terminoloogia asemel kasutada thendusekohaseid ja end hsti seletavaid omasnu. Loomulikult vimaldaksid seda teisedki kee-led, nagu alljrgnevast tabelist ka nha.

Mereste skeem on oma lihtsuses ja loogilisuses lausa ilus, ent seda tuleb siiski natuke rikkuda. Sna terminoloogia kasutamine oskuskeele mttes on vhemalt tavatu, kui mitte vimatu. Seda thendust ei fi kseeri ei Eesti kirjakeele seletussnaraamat ega Eesti entsklopeedia, ei kasuta teisedki keeled (vt allpool). Tean ainult juhtumeid, kus sna oskuskeel asendati snaga terminoloo-gia t thtsuse ja rahastamisvimaluste suurendamiseks. Ent raha nimel snade vljavahetamise kohta pakub elu teisigi niteid.

Teistes keeltes on vastavused jrgmised.*

eesti saksa inglise* soome veneoskussnavara, terminoloogia

Terminologie, Fachwortschatz

terminology, specialized vocabulary

termist -

oskussna petus, terminipetus, terminoloogia

Terminologie, Terminologie-lehre, Fachwortlehre

terminology, terminology science

termino-logia (oppi termeist)

-, -

oskuskeel Fachsprache special language, language for special (~ spe-cifi c) purposes, LSP

erikois-kielet

,

oskuskeele-petus, terminoloogia

Terminologie, Terminologie-lehre, Fach-sprachlehre

terminology, terminology science, LSP theory

termino-logia (oppi erikois-kielist)

-

* Ingliskeelses standardikavandis ISO/DIS 704 on mratud: Selles rahvus-vahelises standardis inglise sna terminology, mis on kasutatud ainsuses ja ilma artiklita, thistab distsipliini, samal ajal kui terminology, mis on kasutatud mitmu-ses vi mille ees on artikkel, mrgib he eriala thiste kogumit, nt the terminology of chemistry (p 0.1).

13

Mis on oskuskeel ja oskussnavara, missugune on nende vahe-kord sellest tuleb juttu raamatu jrgnevates osades. Phierinevus keelest ja snavarast ldse on oskuskeele ja oskussnavara seotus mingi eriala, valdkonnaga, kuna keel ldse ja snavara ldse on universaalsed. Oskuskeel on abstraheeritud tervik, mis jaguneb eri alade oskuskeelteks, mida nimetangi erialakeelteks, nt meditsiini-keel, iguskeel. Korraprast hierarhiat selle jaotuse kohta pakkuda pole, melda vib siinjuures kmnendliigituse, eriti universaalse detsimaalklassifi katsiooni (UDK) peale vi rahvusvahelise haridus-erialade klassifi katsiooni ISCED 97 peale. Teistes maades, sh Soomes, on uurijaid, kelle arvates erialakeeled on omavahel niivrd erinevad, et abstraheering heks oskuskeeleks pole kas tarvilik vi on vima-tugi. Eesti oskuskeelepetuses nii pole arvatud, mis ei takista aga tunnistamast erialakeelte omapra ning nendega eraldi tegelemist.

Ka petused oskussnavarast ja oskuskeelest, s.o oskussna-petus ja oskuskeelepetus, on tihedasti erialadega integreeritud. Oskussnapetuse ehk terminipetuse mte on erialamistete kee-leliseks thistamiseks tarvilike phimtete vljaselgitamine ja juha-tuste andmine. Oskuskeelepetus peab aga olemasolevat oskuskeelt uurides andma phimtted, kuidas valida mitme vljendusvima-luse hulgast sobivaim, kirjutada ja rkida erialaprobleemidest sel-ges ja ladusas keeles.

Eesti oskussnapetusele pani kindla aluse Johannes Voldemar Veski ja petuse edasist arengutki on suuresti mranud just tema aastakmneid tagasi antud juhtjooned. Edaspidi tuleb neist lhe-malt juttu, eriti peatkkides Termini allikas ja saamisviis ja Ter-mini vastavus keelenormile. Oskussnapetust vib meil pidada sna hsti arenenuks ja edasiarendajaid on jtkunud siiamaani (kokkuvtlikult Saari 1989).

Oskuskeelepetust tervikuna on meil vhem. Kige enam on tegeldud iguskeelega kui hiskonnas mjukaimaga: tulusad on Krista Kerge uurimused iguskeele teksti ja lause ehitusest ning Uno

14

Mereste ksitlused seaduskeele olemusest ja iserasustest, seadus-teksti selguse, tpsuse ja arusaadavuse saavutamise teedest (Mereste 2000: 333466). Maire Raadik on Panganduskeele raamatus peale oskussnavara kirjutanud ka mitut liiki pangandustekstide lause- ja tekstimoodustusest (Raadik 2005: 91141). ldiselt aga jb eesti oskuskeele arendamine paraku oskussnavara arendamisest maha (vt ka Kasutusvaldkonnad 2003), niisamuti petuski.

Veel lheb tarvis sna oskuskeelekorraldus. Keelekorraldusel on kolm osa: ldine keelekorraldus, oskuskeelekorraldus ja nime-korraldus (Erelt 2002: 2021). Esimene hlmab kogu keelekorral-duse ldprobleemid, jttes krvale teise ja kolmanda eriprobleemid. ldise keelekorralduse eesmrk on hea eesti kirjakeel, mis suudab rahuldada eesti keele kasutajaskonna ldisi suhtlus- ja tunnetus-vajadusi. See kirjakeel peab olema htne kigi eestlaste keel, toi-mima riigikeelena ja seda peab saama petada nii emakeelena kui ka vrkeelena.

Oskuskeelekorraldus on oskuskeele teadlik arendamine. Oskus-keel on kirjakeele allkeel ja seetttu on oskuskeelekorraldus keele-korralduse osa, millel on sama eesmrk mis kogu keelekorraldusel, kuid omad allkeele eriprast johtuvad jooned. Eesmrgiks on selge ja ladus oskuskeel, milles saab mtelda, kirjutada ja rkida kigil erialadel.

Eestis on terminoloogiats keeleline aspekt alati esiplaanil olnud ning lingvistid on selles ts traditsioonipraselt kogu aeg kaasa teinud. Oskuskeelekorraldus on tnapeva keelekorralduse philiine. Valdav on olnud ratundmine, et terminoloogiaga tegele-mist vajab ka keel, mitte ksnes erialad. Siit siis ka olemuslik htsus keelekorraldusega ja vajadus oskuskeelekorralduse miste jrele. (Inglise keeles peaks sellele vastama terminology planning.)

Hakkasin terminit oskuskeelekorraldus jrjekindlamalt kasutama millalgi 1980. aastate algul (esimest korda kasutasin 1972) ja olen just selle nimetuse all lugenud kursust ka Tartu likoolis (19972007).

15

See on olnud tihedalt keelekorraldusteooria ja -praktikaga seotud oskuskeelepetuse kursus. Samasugune oli mu vaatenurk 1982. a ilmunud raamatus Eesti oskuskeel ning jb selleks ka siinses raa-matus, kus kitsendan aine oskussna- ehk terminipetuseks.

Teistes maades on seisukohtade ja petuste palett olnud kirju. Terminoloogia koolkondadena nimetatakse harilikult Viini kool-konda, Vene (Nukogude) koolkonda ja Praha koolkonda ning tugevate uurimiskeskustena veel Kanada, Saksamaa ja Skandinaavia maade omi. le poole sajandi alates 1930ndaist valitses Eugen Ws-teri ldine terminoloogiapetus, kuni siis 1990ndail hakkas klama kriitika, et see on vananenud, ning algas uute teooriate otsimine. Kik kpses 2003. aastaks, kui mitmel pool maailmas toimusid terminoloogia kui teaduse arutamiseks smpoosionid, pikojad, kollokviumid, seminarid, marlauad. Kpsenu on kokku vtnud M. Teresa Cabr Castellv levaates Terminoloogiateooriad. Nende kirjeldus, korraldus ja seletus (Cabr Castellv 2003). Cabr on rahvuselt katalaan ja avaldanud 1992. a katalaani keeles raamatu Terminoloogia. Teooria, meetodid ja rakendused, mis on tlgitud hispaania, prantsuse ja inglise keelde (viimase kirje vt Cabr 1999).

Oma kirjutises rgib Cabr sellest, kuidas insener Eugen Ws-ter (18981977), tegeldes tehnikaterminite korrastamise ja rahvus-vahelise standardimisega, pani 1930ndail aluse terminoloogiale kui teadusele. Algul ngi ta selles rakenduslingvistika osa, kuid hiljem iseseisvat teadusharu mitme teaduse likepunktis. 1950ndail aren-das ta vlja ldise terminoloogiapetuse ja 1970ndail levis see juba kikjale. Wsteril oli rohkesti lojaalseid jrglasi ja tugev terminiin-fokeskus Infoterm (asutatud 1971). Jrglased on tema insenerlikku petust avardanud ja pehmendanud. Mis puutub Eestisse, siis siin on seda tuntud, kuid meie eelmainitud seotuse tttu keelekorraldusega mindud paljuski oma teed. Juured ei ole Wsteri petuses, vaid pigem seal, kus eesti ldise keelekorralduse juured Skandinaavia keelekor-ralduses (Adolf Noreen, Eemil Nestor Setl, Otto Jespersen).

16

Sajandivahetuseks kpses siis kriitika. See tuli kognitivistidelt (kog nitiivne pshholoogia, fi losoofi a ja lingvistika), keeleteadlastelt (eriti sotsiolingvistidelt) ja suhtlusteoreetikutelt. Kike arvestades on Cabr pdnud luua oma integreeritud ja mitmemtmelist teoo-riat, mis oma iseloomult on kommunikatiivne (Cabr Castellv 2003: 176194). Uute teooriate loojaid on teisigi, nt Rita Temmerman kujun-dab sotsiokognitiivset terminoloogiateooriat (Temmerman 2000).

Terminoloogia on piiriteadus see, mille kohta tavatsetakse elda interdistsiplinaarne valdkond. Kige tihedamad ja loomu-omased on tema sidemed keeleteadusega ehk lingvistikaga. Eesti terminoloogile on need nii loomulikud, et ta ei pea eriti lugu ksitlustest, kus hoolega otsitakse terminoloogia ja leksikoloogia erinevusi (seda leiab rohkesti nii inglis- kui ka venekeelses eriala-kirjanduses, ka nt Cabr 1999: 2938). Tulusam oleks nidata, mida terminoloogia teoreetilisest ja rakenduslingvistikast saab. Ei tohiks unustada ka pshho- ja sotsiolingvistikat.

Niisama loomuomaselt on terminoloogia mitte ainult ontoloo-gilises, vaid ka gnoseoloogilises thenduses seotud mitmesuguste erialadega, eriti teadusaladega. Ta on integreeritud iga teadusala ssteemi, saades sealt samal ajal oma materjali.

Tihedad on olnud terminoloogia sidemed semiootikaga, mis uurib kiki mrgissteeme. Keerulisimad nende hulgas on loomu-likud keeled, mille alla kuuluvad ka oskuskeeled. Terminid on mr-gid. See vimaldab avaramalt ksitleda termini mistet, terminile esitatavaid nudeid, suhteid terminivljas. Thistuste semiootiline ksitlemine oli juba ks Wsteri petuse alustugesid (Wster 1979: 5375). Terminile esitatavate nuete uurijad on klassikalise semioo-tika skeemi jrgi need nuded jaganud: a) semantilisteks ksit-levad termini ja thistatava suhteid, b) sntaktilisteks ksitlevad terminite omavahelisi suhteid (nt ssteemsus, moodustusvimalu-sed), c) pragmaatilisteks ksitlevad terminite ja nende kasutajate suhteid (nt lhidus, kordumatus, kerghldatavus). Sellise jaotuse

17

jrgi mtestamine on andnud paremaid tulemusi kui nuete ksit-lus hes vastuolulises reas.

Loogikast on terminoloogia le vtnud mistepetuse alused. See klg on tugev ja vlja arendatud Viini ja Vene terminoloogia-koolkonnas, aga ka Soomes (vt ptk Miste ja selle mratlemine).

Palju viks terminoloogiale pakkuda ssteemiteooria. Ssteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum ning just selliseid kogumeid terminid moodustavad, isegi terveid nomenklatuure. Ssteemi tundmappimine seisneb elementide seoste ehk struk-tuuri uurimises. Elementideks vib uurimisel vtta kas terminid vi nende moodustusosad (morfeemid). Struktuur aga on ssteemi lesehituse viis, elementidevaheliste suhete vrk. Vhem thtis pole ka tagasiside ssteemi talitluse mjustamine sellesama talitluse tulemuste poolt. Nhtavasti on tagasisidel terminissteemides eriline osa, ent kahjuks pole kuulda olnud, et seda kusagil oleks uuritud.

Vastastikku kasulikud alad on terminoloogia ja infotehno-loogia. Viimane annab terminoloogiatks vajalikud vahendid ning info kogumise, hoidmise, ttluse ja edastuse ldmeetodid. Terminoloogia kasutab neid, arendades vlja omad terminihive, -tuvastuse ja -ttluse meetodid (need misted vt EVS-ISO 1087-1:2002). Ainult tnu infotehnoloogiale on olemas terminipangad. Infotehnoloogia saab vastutasuks mistelise struktuuri ja terminid, mille hulgast valib deskriptorid (infootsikeelte leksikaalsed ksu-sed). Loomuliku keele ksustest, mida arvuti mistab, koostatakse tesaurused (vt ptk Oskussnastikud jaotis Otstarve). Ikka sel-leks, et toime tulla infoplahvatusega, mis algselt thendas trkiste, tnapeval eelkige elektronteavikute arvu likiiret kasvu.

Peale infotehnoloogia on terminoloogia lhedane sugulane veel infoteadus kommunikatsiooniteadus, mis uurib info olemust, vahendamist ja judmist loojatelt tarbijatele.

Terminoloogia hendab endas kik kasuliku selleks, et kirjel-dada, korrastada ja edastada teadmisi.

18

OSKUSKEEL JA LDKEEL

Oskus- ja ldkeele vahekord on nii teoreetiline kui ka praktiline ksi-mus. Just siit hakkavad hargnema mitmed olulised keele keerdki-gud kui nited vtta eesti oskuskeelest, siis snaliitmine ja tuletus.

Missugune on oskuskeele koht rahvuskeele suurssteemis? Selles suhtes juti eesti oskuskeelepetuses 1960. aastate keskpaiku seisukohale, et oskuskeel on kirjakeele allkeel. Selleks tdemuseks lid tugeva aluse Praha lingvistikaringi td 1930ndaist ja hilise-maist aastaist (olen kasutanud venekeelseid tlkekogumikke Praha 1967, 1988). Nende funktsionaalse suuna lingvistide jrgi on keel vljendusvahendite ssteem, mis teenib mingit kindlat eesmrki. Kirjakeele erilisus vljendubki selles rollis, mida tal tuleb tita vr-reldes teiste keelekujudega: vljendada sotsiaalse ja kultuurilise elu kogu mitmekesisust ning teadusliku mtte kiku ja tulemusi. Nagu toonitas Bohuslav Havrnek 1932. a, on kirjakeel rahvakeelega vrreldes intellektualiseerunud ehk ratsionaliseerunud keel (Praha 1967: 338377). Kige tugevamini vljendub see tendents aga hes kirjakeele allkeeles oskuskeeles, kus ptakse saavutada vljen-duse maksimaalset tpsust. Oskuskeele, eriti teaduskeele kui selle kige olulisema osa taga on keerukam, abstraktsem mtlemine, mis tingib ka mistete teistsuguse vljendamise (nited eesti keelest): a) on tarvis hethenduslikke snu (nt tehnika keelde toodi joote-kolvi krvale jootetlvik ja jootel, sest kolb oli juba kinni mrkimaks ht masinaosa), b) on tarvis misteid ksteisest vimalikult tpselt eristada (nt hoida vahet phjusel ja ajendil), c) on tarvis rohkesti abstraktseid ldistavaid snu (kultuur, produkt, toode, teenus, kvali-teet). Peale snavaliku vljendub oskuskeele intellektualiseerumus ka grammatikas: lauseehituses, tuletuses, snaliitmises. Praha ling-

19

vistikaringi tde alusel kujunes vlja Praha terminoloogiakool-kond (vt ka Felber 1984: 3536). Nagu Praha kirjakeeleteooria, nii on ka sealne terminoloogiateooria eestlastele lhedane olnud.

1999. a lpus korraldas Tartu likooli eesti keele ppetool seminari Eesti keele allkeeled. Eesmrk oli rkida selgemaks he loomuliku keele ning meie, eestlaste rahvuskeele eesti keele jagunemine allkeelteks ja nende allkeelte omavahelised suhted. Ettekanded ilmusid vljaarendatumalt kogumikus Eesti keele all-keeled (Tartu, 2000). Probleem pole kergete killast ja ei saa elda, et kik sai selgeks, ent palju kasulikku pakkus tollane arutelu ometi, siinse peatkiga seoses eriti Krista Kerge ettekanne ja prastine artikkel Kirjakeel ja igapevakeel. Muu hulgas tleb ta ra ka all-jrgneva eristuse lhtepunkti: .. loomulik keel kui ssteem oma allsstee midega on alati abstraktsioon mingist tekstikogumist, mis on kasutajati erinev, kuid samal ajal nende jaoks hine, ja millest keele teadlane he vi teise osa abstraheerib kindlal eesmrgil (Kerge 2000: 76). Just niimoodi on meil praegu tarvis krvuti seada ning vaadelda oskus- ja ldkeelt.

ldkeele all mtlen kesolevas kirjakeele tuumosa, mida his-varana vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond vanusest, ametist, haridusest, elupaigast olenemata. See on kige standardsem keel, mille snad on ldtuntud ja lauseehitus lihtne. Vihmasajust viks selles keeles kirjutada niteks niimoodi:

Hommikul olid taevas mned pilved, aga prast lunat lks leni pilve. Poole kolme ajal hakkas sadama. Esialgu tuli vhe, prast lks sadu tugevamaks, htupoolikul sadas juba paduvihma. Tna-vad olid leni vett tis.

Ka hommikul rahvale edastatav ilmaennustus algava peva kohta tuleb kirjutada ldarusaadava snumina:

Tna on enne lunat vahelduva pilvisusega ilm. Prast lunat pil-visus tiheneb ja alates saartest hakkab sadama vihma. Sadu vib

20

kohati olla tugev. Puhub edela-, saartel lnetuul 14 m/s. hu-temperatuur on +10...+15 C.

Ajakirjanduskeelde kuuluv snum on midagi oskuskeele ja ldkeele vahepealset: tpsem info, rohkem termineid (vahelduv pilvisus, vrd taevas on mned pilved; pilvisus tiheneb, vrd lheb pilve; hutempe-ratuur on .. , vrd sooja on .. ).

Oskuskeel peab kike kirjeldama hoopis tpsemalt, niteks nii:

Taevasse ilmusid kiudpilved ja kiudkihtpilved. Pilvkatte laienemine ja tihenemine jtkus, kuni hommikul arenesid vlja krgrnkpil-ved. Pevase soojenemise tttu tekkisid nende alla rnkpilved, hurhu langus suurenes: kella 14-ks ulatus tendents 1,4 milli-baarini 3 tunni kohta. Rnkpilvede areng lakkas. Selle phjuseks oli krgrnkpilvede tihenemine ja leminek krgkihtpilvedeks. Kella 14.30-ks kadusid konvektsioonipilved tielikult. Samal ajal langesid esimesed vihmapiisad krgkihtpilvedest. Tuule kiirus kikus 14 meetrini sekundis. 15.20-ks kujunesid kihtsajupilved, mille alumine piir langes pidevalt, olles kell 17.00 ksnes 200 m maapinnast. Kella 21-ks mdeti juba 24,8 mm sademeid.

Niisama tpselt, ent hoopis teises mttes, kirjeldab vihma kirjakeele teine allkeel ilukirjanduskeel:

Nagu klaasprleid, suuri ja selgeid, puistab pilvepu esimesi piisku. Jlle tuksatus, jlle mrin ja vihma vajub nagu oavarrest. Maa mdiseb, aurab, tolmab ... Tilgad langevad niisuguse hooga, et nad maast les kargavad, ja paistab, nagu oleks maa kristall-naelu tis ldud. Katuselt voolavad pikad vihmakeeled alla; rstailt valgub vett ojadena. Mets, vli ja majad on silmade eest kadunud: hall vihmasli kaisutab neid. (Ernst Srgava)

Nii oskuskeel kui ka ilukirjanduskeel on mlemad tegelikkuse tpse tunnetuse vahendid: esimene vahendab teaduslikku, teoreetilist tunnetust, teine kunstilist, kujundlikku.

Nagu eespool eldud, on ldkeele snad ldtuntud, st then-dused kigile teada. Ent vtame tki oskuskeelest, niteks medit-

21

siinikeelest, ning me neme, et oskussnu tunneb ksnes kitsas eriteadlaste ring:

Maksa parenhmi kahjustusele peetakse iseloomulikuks lak-taatdehdrogenaasi isofermentide spektris L4- ja L5-fraktsiooni aktiivsuse tusu. Mned autorid peavad laktaatdehdrogenaasi isofermentide ensmogramme kige tundlikumaks viirus-hepa tiidi diagnoosimise meetodiks. Kirjutise autor mras lak taat dehdrogenaasi isofermente polakrlamiidgeelis dis-kuselektroforeesi teel ndalaste vaheaegadega kokku 25 korda. Peale selle mrati vere bilirubiinisisaldus, proteinogramm, aspara giin- ja alaniin aminotransferaasi aktiivsus ning sapipig-men tide olemasolu uriinis, tehti tmool- ja sublimaatproov.

See oli nide erialaajakirjast, ent meditsiinikeeles on kirjutatud ka ravimite kasutusjuhendid, mida patsiendilgi on kstud thelepane-likult lugeda. Nt rgalahtisti ambroksooli omadused on kirjeldatud jrgmiselt:

Ambroksool on broomheksiini aktiivne metaboliit. Ambroksoo-lil on sekretoltiline ja sekretomotoorne toime, ta vhendab trahheobronhiaalsekreedi viskoossust ja parandab mukotsiliaar-set transporti. Ravim imendub peroraalselt manustamisel kiiresti ja tielikult. Ambroksool lbib hematoentsefaal- ja platsentabar-jri ning eritub rinnapiima.

Meditsiinihariduseta patsiendi thelepanelikust lugemisest on paraku vhe kasu ning selle oskusteksti lugemine ja haigele ld-keeles raseletamine jb arsti hooleks. Siiski viks vhemalt ksi-mgiravimite kasutusjuhendid olla arusaadavamad keelekujult midagi ld- ja oskuskeele vahepealset nagu eespool ilmateate ni-tes. Krvutame kokkuvtteks oskus- ja ldkeele lauseid:

Haige manustab ravimit peroraalselt.

Ants vtab rohtu.

Haigel on roidemurd. Ants on oma kljekondid ~ ribikondid katki kukkunud.

22

Haigel on ussripikupletik ~ apenditsiit.

Antsul on pimesoolepletik.

Hiiumaa ja mandri vahel peavad hendust parvlaevad.

Hiiumaa ja mandri va-het sidavad praamid.

Madu hammustab. Uss nelab.

Fikseerige oma elektriarvesti nit iga kuu 20. peva seisuga.

Pange oma voolumtja nit kirja iga kuu kahekmnendal.

Sahharoos lahustub kuu-mas vedelikus.

Suhkur sulab kohvi sees.

Rein Kull on arutlenud vastandlike tendentside le ndis-oskus-keeles. Need on helt poolt erialade arenguga kaasnev diferentsee-rumine ja spetsialiseerumine, teiselt poolt erialade integreerumine ja universaliseerumine (Kull 2000: 146148). Abstraktse mtlemise osa suurenemine toob kaasa keelelise vljenduse intellektualisee-rumise, aga teisalt koos kirjakeelega ldiselt toimib oskuskeeles ka demokratiseerumistendents.

ld- ja oskuskeele snavara vahel ei ole selget ja psivat piir-joont. le meldava piiririba aga toimub pidev mlemasuunaline liikumine. helt poolt mjub nimetatud spetsialiseerumistendents ja ha uute erialamistete thistamiseks kasutab oskuskeel he allikana ldkeelt. Teiselt poolt toimib populariseerumistendents ja ha uued erialamisted saavad tuttavaks kogu rahvale vi vhe-malt haritlastele. Sellega seoses liiguvad oskuskeelest ldkeelde ka snad. ldkeeles tarvitatava oskussna thendus vib seejuures olla muutunud, vrreldes tema oskuskeelse thendusega. Tuntui-maid niteid on meditsiiniterminid infarkt ja stress. Meditsiini-keeles mrgib infarkt elundi vi selle osa krbust, mille tingib vere juurdevoolu lakkamine, ldkeeles on sna thendus kitsenenud ainult sdameinfarkti peale. Stress on oskuskeeles organismi pinge-seisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mjurite vastu seega vga tarvilik seisund. ksnes lemrase vi puuduliku stressi

23

korral vib tekkida haiguslikke nhteid. ldkeeles vljendubki just see negatiivne.

Kui vaatleme ldkeele snavara rahvuskeele snavara kesk-mena, siis vib jlgida, kuidas osa algselt perifeerseid elemente (oskussnu) muudab oma kohta, liikudes keskme poole. See on loomulik protsess ning kahetsusvrne ksnes siis, kui oskussna tiesti devalveerub ja labastub. ht sellist juhtumit on ilmekalt kir-jeldanud Jaak Kangilaski kirjutises Lehmad tunnetavad kevadet (Kangilaski 1985). Filosoofi as on sna tunnetama tarvilik then-duses millegi kohta teseid teadmisi saama (nt nhtuse olemust tunnetama). ldkeeles on ta hakanud asendama snu tundma, aru saama, tajuma ja kirjanduslikku aduma. Sama on sndinud nimi-snaga tunnetus. Phjuseks peab Kangilaski osa kultuuriharitlaste snobismi ja harimatust. Ndseks on samasugune laialivalgumine tabanud vrsnu, nagu tehnoloogia, ssteem, projekt, prioriteet. Iga kirjutaja-rkija peaks endale selgeks tegema, mida need snad ldiselt thendavad ja mis mttes tema neid snu kasutab.

Seejuures on uuringud nidanud, et ka ldkeelses tekstis esineb rohkesti termineid, aga vga paljusid neist mistetakse kas umbes (ebatpselt) vi tiesti vriti. Igatahes tuleb kiita ajalehe- vi aja-kirjatoimetajaid, kui nad lisavad kirjutisele olulisemate terminite valiku koos mistete selgitamisega.

Snade vastupidise liikumise kohta ldkeelest oskuskeelde on rohkesti niteid ptk Termini allikas ja saamisviis jaotises Kirja-keele snale uue thenduse andmine. Paljud terminid on saadud ldkeelest, aga samal ajal ei ole need ldkeelest kadunud, vaid ki-bivad sealgi, nt keha kui fsika, matemaatika ja anatoomia termin ning ldkeele sna. Vahel kaasneb pisuke kujutpsustus, nt ld-keelne valveseisak on sjanduses valvelseisang, ldkeelne prandus on iguskeeles prand.

ksikutel juhtudel tuleb valmis olla selleks, et erialane then-dustpsustus tekitab krvalseisjais vrastust. Nt iguskeeles ei

24

saa thtaeg mrkida nii mratud ajavahemikku kui ka mratud kuupeva. Viimast thistab thtpev, mida mittejurist on harjunud pidama ainult thtsaks, thistatavaks pevaks. Kui rkisin loengul eesti keele petajaile, et snadel altkemaks ja pistis on iguskeeles thenduslik vahe, siis hakkasid nad elavalt teoretiseerima, mis vor-mis kumbagi anda. Karistusseadustik aga mratleb, et altkemaks on tasu, mille eest ametnik teeb teo, mida ta seaduse jrgi ei tohiks, pistis on tasu, mille eest ametnik teeb teo, mida ta nagunii teha viks. Arvata vib, et ldkeel seda vahet omaks ei vta ega peagi vtma. Uno Mereste on juba 1985. a olnud vga praktiline: Parim keprane treegel, millest tegelikus keelekorralduses pikka aega ongi ldiselt juhindutud, on phimte: mis hiskeelde ei juurdu, seda ei tule sinna ka juurutada! nneks on hiskeel ldjuhul aldis teaduskeele mjustusi vastu vtma ja tieneb teaduste arenedes judsalt. Nii on seda reeglit tulnud suhteliselt harva kasutada (Mereste 2000: 55). [Teadmiseks: Mereste annab snadele ldkeel ja hiskeel eri sisu. hiskeel on tal kigi ldkeeles toimivate all-keelte hisosade ssteem (Mereste 2000: 46). Siinses raamatus ei ole hiskeelt kasutatud.]

Eelkirjeldatud kahte vastassuunalist liikumist on terminoloo-giakirjanduses nimetatud terminologiseerumiseks ehk oskussnas-tumiseks ja determinologiseerumiseks ehk ldsnastumiseks.

Vrreldes omavahel oskuskeelset ja ldkeelset teksti vib peale snavaliku nha suuri erinevusi ka lause ja suuremate tekstiosade ehituses (vt Kerge 2002, 2003). Oskustekstis, eriti iguskeele tekstis, ei ole enam ldkeelele omast lihtsat lauset. Tsi, lihtsust me sooviks, ent kui lausesse tuleb mahutada palju infot, siis saab see parata-matult keerukas. Eriti raskeprane on seadustekst, mis peab olema vga suure ldistusjuga, hlmama kikvimalikud elujuhtumid. Tpilised seaduslaused on seesugused:

33 (2) Retseptiravimeid vib ldapteegist ja veterinaaraptee-gist vljastada nuetekohase tellimislehe alusel tervishoiuteenuse

25

osutajale, sealhulgas fsilisest isikust ettevtjana tegutsevale ter-vishoiuteenuse osutajale, ning teistele ravimite vljakirjutamise igust omavatele isikutele, samuti isikutele, kellel on muust igus-aktist tulenev retseptiravimite hankimise igus, ja Ravimiameti loal isikutele, kes vajavad retseptiravimeid igusaktidest tulene-vate lesannete titmiseks. (ravimiseadus)

19 (1) Kui isiku, vlja arvatud vlisriigi maksukohustuslase, kel-lel puudub Eestis psiv tegevuskoht, tehtavate kesoleva seaduse 1 like 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute, vlja arvatud phivara vrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmk, maksustatav kive letab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, tekib tal nimetatud suuruses kibe tekkimise pevast kohus tus end maksukohustuslasena registreerida. (kibemaksu-seadus)

Erinevalt ldkeelest on oskuskeel seotud erialadega, nende mis-testikega. Eriteadlasele on keel vahend, mille abil oma ala teadus-likku, tehnilist vm tegelikkust kirjeldada ja sttida. Seda tingivad nii alasisese suhtluse kui ka tunnetuse vajadused. Terminoloogi huvitavad ennekike eriala misted kui sisuksused, nende piirit-lemine ja nimetamine. Nimetusksuseks on seejuures oskussna, mida kunagi ei saa paika panna mistet tundmata. Seetttu on tege-likus eesti terminoloogiats mistest (mitte snast!) lhtumine olnud loomulik nue juba algaegadest saadik, kas vi niteks Albert Valdese ja J. V. Veski koosts 1920. aastate algul, kui nad asusid pingsalt arendama arstiteaduse oskuskeelt (Bogovski 1983). Termi-noloog ei vorbi snu oma lbuks, terminoloog ei tlgi pelki snu hest keelest teise, terminoloog uurib kigepealt, mida on tarvis vljendada.

Nagu alati kahe eseme vi nhtuse vastandamisel, on selleski, ld- ja oskuskeelt ksitlevas peatkis, nende erijooned toodud vlja markeeritumalt, kui nad tegelikkuses esinevad. Jrgnevalt vidan ma, et ldkeelega vrreldes on oskuskeele loomine ja arendamine teadlikum tegevus. Hoiatan aga kohe selle vite absolutiseerimise

26

eest: ma ei taha elda ei seda, nagu poleks olemas kogu kirjakeele teadlikku arendust, ega seda, nagu alluks oskuskeele arengus kik teadlikule suunamisele. Toonitan ainult seda, et oskuskeele aren-damine on teadlikum. On ju kogu meie kirjakeel tugevasti tunda saanud korraldavat ktt. Kindlasti pole mjutuks jnud seegi tik, et enamik eesti keele korraldajaid on olnud ja on htlasi termino-loogid. Usutavasti on siin ks eesti keelekorralduse ranguse juuri. Kllap kandsid nad kirjakeelekorraldusse le neidki phimtteid, mis tegelikult kuulunuksid ksnes selle allkeele oskuskeele korraldusse. See patt oli kerge tulema, kui kuni 1960. aastate teise pooleni ei tuntud vi tunnustatud kirjakeele funktsionaalset dife-rentseerumist.

Asjal on aga teinegi klg: oskuskeelekorraldus on ikkagi kirja-keelekorralduse thtis osa. Seeprast on mul vaidluses Silvi Varega, kes kardab oskuskeele liigset mju, tulnud selgitada: Ent mtleme teistki pidi. Kas olnuks suur vrtus, kui keelekorraldajad olnuk-sid oskuskeele suhtes puhtad lehed: ei oleks lvinud paljude alade eriteadlastega, ei oleks koos nendega terminoloogiakomisjonides vaielnud, kuid neilt ka palju teadmisi saanud, erialade keelelisi vaja-dusi tundma ppinud, oskussnastikke koostanud ja oskustekste toimetanud. Mis moel teeks XXXXI sajandi vahetuse keelekorral-daja Si, kui ta poleks terminoloogiat nuusutanud? (Erelt 2003: 452). Vare artikkel ldkeele ja oskuskeele nihestunud suhe (Vare 2001) demonstreerib kujukalt, kui raskesse nihestusse vibki sna-moodustuse uurija ise sattuda oskuskeelt tundmata.

Missugune on siis teadlik tegevus oskussnavara loomisel? See thendab, et terminid ei teki, vaid neid meldakse vlja, luuakse sedavrd, kuivrd ollakse teadlikud nende paratama-tusest. Seeprast on oskuskeele puhul hoopis rohkem kui kogu kirjakeele snade kohta teada ksikute terminite vi tervete termi-nissteemide loomisajad ja autorid. Nt termineid anood ja katood kasutas esimesena Michael Faraday 1834. a. Tema terminid on veel

27

ioon, elektrols, elektrolt ja elektrood. Faraday oli muide arva-musel, et termin peab olema vaba igast hpoteesist. Seetttu kuulus tema poolehoid arbitraarseile termineile (miste seletatud peatkis Terminite motiveeritus ja arbitraarsus). XIX sajandist prineb ka mthikukordsete ssteemne kasutamine. Need mega-, kilo-, deka-, milli-, mikro- jt vttis kasutusele Rahvusvaheline Elektro-tehnikakomisjon. Ssteemi on hiljem tiendatud: niteks veti Rahvus vahelise Fsikaliidu otsusega 1960. aastast kasutusele kordsed femto- 10-15 ja ato- 10-18. XIX sajandil nende jrele veel vajadust polnud. Termini footon (kr phos valgus) pakkus 1926. a fsikokeemik Gilbert Lewis. Nimetatud terminid ja terminiosad on le vetud eestigi oskuskeelde.

Tpseid andmeid autorsuse ja loomisaja kohta vib esitada hul-ganisti ka eesti pritolu terminite puhul: nt termini lausriie on tei-nud Elmar Elisto novembris 1964, klari Rein Kull jaanuaris 1968, kuukulguri Henno Meriste 17. novembril 1970, evitama Henn Saari septembris 1971, raamatukogunduse termini teavik Jaan Kross 1993 (kui ta oli riigikogu kultuurikomisjonis). Paljude kohta on teada, et termin sndis selles ja selles terminoloogiakomisjonis vi oli esimest korda selles ja selles oskussnastikus. Nii niteks andis 1930. a Tartus asutatud tehnika oskussnade komisjon 1933. a vlja tehnika snaraamatu osa Illustreeritud tehnika snastik. I osa. Masinaosad ja triistad. Eesti-saksa, milles oli 1605 terminit, sealhulgas uued keere, keermetama, noolutama, keevitama, ltk, liigend, jootetlvik jt.

Oskuskeeles (eriti nomenklatuurides) kasutatakse rohkesti hes kindlas thenduses liidemorfeeme*. Ees- ja jrelliiteid saab jrjekindlalt rakendada nii rahvusvaheliselt kui ka hes rahvuskee-les. Nt mrgib eesliide per- keemia nomenklatuuris krgemat oks-datsiooniastet seitsmenda rhma elementidel: HClO4 perkloorhape.

* Kuigi terminoloogias analsitakse snad terminielementideks, rgin ma fi loloogina siin ja edaspidi morfeemidest.

28

Eesti keele zooloogianomenklatuuris tuletab lane-liide (mitmus -lased) sugukonnanimetusi, nagu vesilased, kilbiklased, roisklased, puurlased, seenegilased, tulilased, jssaklased. line-liite (mitmus -lised) lesanne on vljendada seltsinimetusi, nagu kilpkonnalised, sisalikulised, maolised, krokodillilised. Nii mrasid Heinrich Riik-oja ja J. V. Veski 1922. a ja see aitab haarata korraprasusvrku.

Oskuskeeles on meldav isegi see, mis on vimatu rahvuskeele mis tahes muu allkeele puhul nimelt terminite rahvusvaheline htlustamine. Siin on Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) ja teised rahvusvahelised hendused palju ra teinud. Arves-tada tuleb loomulikult seda, et isegi kigi rahvaste hisvara ladina ja vanakreeka terminimaterjali kasutab iga rahvuskeel ra oma laenuseadusprasuste kohaselt (vrd nt eesti kristall, sks Kristall, ingl crystal, pr cristal, leedu kristalas, poola krysztal, vn ja ; eesti insener, sks Ingenieur, ingl engineer, pr ingnieur, leedu ininierius, vn ). Esmajrguline on seejuures kirju-tatud keel, mitte hldus. Niteks saksa Psychologie hldub ligi-kaudu [pshhologii] (rhk viimasel silbil), aga inglise psychology on umbes [saikolodi] (rhk II silbil). Vi mis on sjudo? Kuigi klab nagu mni uue spordiala nimetus, on see tegelikult sna pseudo inglaste hlduses (E. Wsteri nide).

Teadliku loometegevusena on oskuskeele arendamine kontrolli-tav ja reguleeritav. Meie pevil on vajadus selle jrele tingitud termi-noloogilisest plahvatusest, see jllegi teaduste diferentseerumisest ja integreerumisest, mida omakorda on phjustanud teadus- ja tehni-karevolutsioon ning leilmastumine. Oskuskeele arendamist kont-rollida ja reguleerida vidakse seejuures kige krgemal tasemel. Niteks andis Prantsuse valitsus 1972. a oskuskeele eest hoolitsemise kohta igusakti, mille esmane eesmrk oli tkestada angloameerika laenude sissevoolu. Meil tehti midagi ra iguskeele arendamiseks. Juba Vene ajal loodi Eesti NSV Ministrite Nukogu 5. aprilli 1978. a mrusega ametkondadevaheline seadusandlike aktide termino-

29

loogia komisjon. 1994. a asutas Vabariigi Valitsus igusterminoloogia komisjoni, mis tegutses sna tulemuslikult kuni 2000. aastani. Prae-gune Justiitsministeeriumi juhtkond ei pea seda enam vajalikuks, niisamuti nagu ka igustlkekeskuse jrglast iguskeelekeskust.

Edasi vaatlen lhidalt, kuidas on oskus- ja ldkeele vahekorrale vaadatud eesti oskuskeelepetuses. Siin on ette tulnud seesugu-seidki vaateid, mida nd tagantjrele rahulikult kaaludes vib hinnata ekslikuks. Kahtlemata oli oma mju kahel rmuslikul suh-tumisel. helt poolt propageeriti programmi, et kirjakeel saab olla ainult ks, oskuskeel ei vi muust kirjakeelest erineda. See niliselt selge, lihtne, kindel programm vaatas aga mda kirjakeele ja tema allkeelte tegelikest vajadustest ning nivelleeris nende vimalused. Tpsemalt vljenduvad sellekohased soovid jrgmises tsitaadis: Ei tahaks hsti nustuda seisukohaga, et oskuskeel viks erineda muust kirjakeelest, eriti ilukirjanduse keelest. Viimases vidavat kasutada rahvapraseid kujusid, erialakirjanduses aga rakendatagu ssteemikindlaid keelendeid. Ei, kirjakeel saab olla ainult ks; nii ilu- kui ka tarbe- ja erialakirjanduses tuleb lhtuda htedest ning samadest keelereeglitest, kasutada samuti ldrahvakeelseid eba-reegliprasusi (Nurm 1971: 170).

Need read on kirjutatud kll 1971. a, kuid seisukohad ise esindavad varasemat etappi eesti oskuskeelepetuse ajaloos viie-kmnendaid aastaid, kuuekmnendate algust. 1960. aastate lpp ja 1970. aastad aga tegid ilmsiks tsiasja, et kas me seda tahame vi mitte (ja mistlikum on tahta), mida edasi oma arengus, seda enam eesti keel diferentseerub. Nii on juhtunud kigi rahvuskeelte arengus ja selle loomuliku arenemiskulu kunstlik vramine ei too keelele kasu. Kige enam kammitseb selline programm oskuskeele arendamist, konkreetselt segas ta omal ajal nimetavalise ja omasta-valise liitumise ssteemset tarvitamist ning kokku- ja lahkukirjuta-mise reeglite otstarbekat rakendust.

30

Prast Ernst Nurme ei ole eesti keelekorraldajad enam kir-jakeele jagunematust, diferentseerumatust kuulutanud. Kll on seda aga teinud autsaiderid. Leidnud kuskilt erialakeelest juhus-likult midagi endale vrast, tulevad nad vlja sdistustega, nagu rikutaks ilusat emakeelt. Kige iseloomulikumad on kirjanik Jaan Kaplinski see sugused vljaastumised. Tema 1980.1990. aastate keelekorraldusvastased artiklid on hendatud kogumikku Vi-maluste vimalikkus (Kaplinski 1997). Olulisemad nende hulgas on Keelekorralduse svastruktuurist (1984) ja Minu eesti keel (1994). Eesti keelekorraldusega ldse, rkimata oskuskeelekor-raldusest, ei paista Kaplinski kursis olevat. Vhesed korduvad nited on pehmelt elda ebatpsed, 1994. a kirjutises on uut nii-palju, et selle ideaalse minu eesti keelena neb ta eesti knekeelt. Tal pole meeleski, et eestlastel viks tarvis minna ka oskuskeelt, ilukirjanduskeelt, sh luulekeelt. Tema luuletavat nd inglise kee-les, mitte enam keelekorraldusest rikutud eesti keeles (lk 315). Pilt, mille ta oma knekeelest loob, jtab vrvitu mulje: ortograa-fi as w, morfoloogias -nd pro -nud, vimalikult vhe i-mitmust ja i-li vrret, vrsnade jrgsilpides vhem pikka vokaali, paar thendusnihkega sna jms. Tegelikult on eesti knekeel ks meie rahvuskeele osa, rikas ja huvitav allkeel, kuid see ei peaks panema eitama teist allkeelt oskuskeelt. Muidugi pole knekeeles tarvis vahet teha lambil ja valgustil, kuid vaevalt rahuldaks see valgus-tehnika spetsialiste. Ometi vitleb Kaplinski valgustiga artiklist artiklisse.

Hoopis vastupidine on 1960. aastail propageeritud tehnitsistlik lhenemine. Selle eestkneleja oli rahvusvahelise kuulsusega ehitus-fsik ja pinnasemehaanik akadeemik Leo Jrgenson (19011986), kes tmbas endaga kaasa mitu teistki tehnikateadlast. Jrgensoni kohta saab lhemalt lugeda ajakirjast Ehitus ja Arhitektuur 1987, nr 2, kus on ka Rein Kulli kirjutis Jrgensoni keelelisest tegevusest (mberttatud taastrkk vt Kull 2000: 8594).

31

Jrgensoni programm lainetas oskuskeele ssteemist kaugele le ning nudis sisuliselt oskuskeelele tiesti iseseisva ssteemi staatust. Jrgnevad read nivad esialgu igustatuna: Kas keele sel-guse- ja ssteeminappused jtta vi muuta. See on sama ksimus kui, kas vtta aega adra seadmiseks vi kirve teritamiseks, et siis teha judsamat ja puhtamat td: keel on ju esijoones triist. Sel-lele lihtsale rahvatarkusele ttab keele alal vastu vga rnk jud: eriteadlaste harjumus. Tema teada knnab ader niigi. Ent selle programmi konkreetne soovitus number 1 on selgitada sna-vormide thendused, pdes snavormide Mendelejevi tabeli poole (Jrgenson 1967: 378). Selle taga oli lissteemne tuletuse kava, millest paar nidet. Oskuskeele kui triista parandamiseks soovitati jrgmist ssteemi.

tegevus

toimesuurus nhtus

tulem intensiivsus ehk rute vivus tulemus

erimakaldumaneeldumavoolamavoolduma

erimkaldumneeldumvoolamvooldum

erme kalleneele voole voole

erisuskalduvusneelduvusvoolavusvoolduvus

erimuskaldumusneeldumusvoolamusvooldumus

Ssteemsed tuletuspesad olid meldud fsikalise sisu mttes universaalsena, nii et nt voolama ja selle tuletised oleksid htviisi rakendatavad niihsti vedelike ja gaaside liikumisega seoses kui ka ehituses (soojavoolu puhul) ja elektrotehnikas (elektrivooluga henduses). Ka tavasna juhe tuli selle nimel asendada tuletisega vooldur (Jrgenson 1980: 37). Kehutati loobuma senisest, seades ssteemsuse krgemale harjumusest.

Teine nide: nuti, et seadmeid ja riistu tuleb mrkida erandi-tult ur-tuletisega, jttes -ja ainult isikuliiteks ja -i (-ti ~ -di) ainult

32

aineliiteks. (Liitega -al eristati veel pidevalt tegutsev isik.) ldise soovitusena on see phimte oskuskeeles vastuvetav, ent abso-luutse nudena mitte kuidagi. Tuletiste Mendelejevi tabel pakub siin jrgmisi niteid:

riist virnastur, lbindur, kuivaturisik vi abstraktne toimija vedaja, kordaja, murdjapidevalt tegutsev isik murdal, likal, freesalkoht kuivatla, toimetla, murdlaaine, materjal liguti, vajuti, teriti, kuivati

Vga huvitav on kolmelehekljeline tabel, kus Jrgenson tmbab oskuskeeleuuenduse kurvi lpmatuseni, demonstreerides tuletusvi-malusi tvest sild. Iga thendus saab ssteemse vljenduse ja nende autor saab kirja panna nitelause: Kui leppida, et jkate sildab je ja jgi seetttu sildub (varustub, kattub sillusega), siis: j silduvus on j omadus toimida sillusena (Jrgenson 1980: 3840).

Nuti tava taganemist ssteemi ees. Ent mis on siin tegelikult tava? On meie rahvuskeel, mille ssteemis paljugi pakutust jb tielikuks vrkehaks. Ja vib-olla ei ttanudki sellele ssteemi-kavale vastu mitte niivrd eriteadlaste harjumus, kuivrd terve, loomulik keeletunne, selle mistmine, et eesti oskuskeel on ikkagi eesti kirjakeele orgaaniline osa, mitte sellest lahti ligatav ssteem. Mistete tpseks ja selgeks vljendamiseks vib aga vahendeid leida ka eesti kirjakeele raames.

Rein Kulli hinnang oli: L. Jrgensoni seisukohad olid paljuski tabavad ja arvestatavad, vahel aga loomuliku keele suhtes liiga ran-ged ja paindumatud (Kull 2000: 93).

Usun, et ei peatunud Leo Jrgensoni insenerlikul keeletegevu-sel proportsioonitult pikalt, sest tema jlg tehnika ja ehituse oskus-keeles on tuntav. Ka ei tea ma kedagi teist, kel oleks nnestunud parandada inglise termineid. Rahvusvahelise pinnasemehaanika snastiku peakoostaja H. Q. Golder on 1976. a kirjutanud oma kaas-autori kohta: Lisaks snastikule kulutatud ajale tegi ta [L. Jrgen-

33

son] ettepaneku vee voolamist pinnases puudutava terminoloogia korrastamiseks .. Ma nustusin tema teesiga, kuid olin arvamusel, et vga sgavalt inglise keelepruuki juurdunud terminit coeffi cient of permeability vaevalt nnestub vahetada. Kuid ma eksisin. USA teaduslikud hingud nustusid termini asendama palju konkreet-semaga hydraulic conductivity [fi ltratsioonimoodul]. (Tsiteeri-tud Enno Soonurme artikli Leo Jrgenson pinnasemehaanikuna jrgi Ehitus ja Arhitektuur 1987, nr 2, lk 2427; nurksulgudes siinsed lisandused.) leskutse Taganegu harjumus korra eest! esi-tas Jrgenson ka vene pinnasemehaanikuile, kes aga ei nustunud parandama (nii on kasutatud juba le saja aasta).

Niisiis ei ole kige siinelduga tahetud kahte rmuslikku sei-sukohta lbinisti taunida. Nii Nurme kui ka Jrgensoni programm jtsid endast eesti oskuskeelepetusse kahtlemata palju kasulikku: esimene hoiatas tarbetute erinevuste eest kirjakeele eri allkeelte vahel, lemraste ja kunstlike konstrueeringute eest oskuskeeles; teine, vastukaaluks esimesele, meenutas suurema ranguse ja ss-teemsuse vajadust, kutsus harjumust vites oskuskeele puudusi krvaldama, tuletusliiteid julgemini kasutama.

Niisuguseid vastandlikke taotlusi on olnud ning niisugustest eksimustest pitud. Kirjakeele ldine arengujoon ning ld- ja oskus-keele vahekord on aga olnud soodsad. Eesti kirjakeel oli oskuskeele arendamise alguses XIX sajandil ja XX sajandi algul suhteliselt noor. Keeleraamid olid jreleandlikumad ja tarvilikke oskusmis-teid neisse surudes avaldati mju kogu kirjakeelele. Nii suunasid just oskuskeele vajadused uurima, vlja arendama ja rakendama rikkalikke tuletusvimalusi ning nimetavalise ja omastavalise liitu-mise funktsionaalset eristamist. Suuresti mjus siin kaasa J. V. Veski oma toimeka natuuri ja loodusteadusliku haridusega. (Nagu lihtne arvata, oli Veski Jrgensonile suur eeskuju. Nurme pidas Jrgenson vastaseks, kes millestki aru ei saa, isegi sooja ja soojuse vahetegemi-sest mitte.)

34

Veski julges oskuskeele huvides ra teha rohkem, kui sanda-nuks mteldagi akadeemilise keeleteadusliku haridusega isik. Et sellel vitel tephi all on, selles peaks veenma eesti ja lti termi-noloogia kujunemise vrdlus. Ajaliselt rbiti akad J. V. Veski tege-vusega kulges Ltis akad Jnis Endzelnsi t. Lbi 1920. ja 1930. aastate tuli kummalgi mehel tita terminoloogiajuhi hendavat ja htlustavat rolli. Ent on kujuteldamatu, et range indoeuropeistika ja vrdlev-ajaloolise keeleteaduse vaimus koolitatud Endzelns oleks endale oskuskeeles lubanud sellist novaatorlust kui loodusteadust ppinud Veski.

Kuidas on vikerahva keel suutnud hoida snavaras oma ja vra ainese mistlikus tasakaalus? Usutavasti on kige enam selle heaks teinud just sajad oskuskeeleentusiastid. Nii on saanud kas-vada rikas oskuskeel, vrsuda arukas, terve phimttestik. Sellest mjutatuna on aga arenenud ja areneb ka kirjakeel ldse. Ning tei-selt poolt: ksnes arenenud ja arenev, rikas kirjakeel suudab lal pidada oma allkeelt oskuskeelt. Ei saa ju oskuskeel elada lahus kogu rahvuskeelest kui oma toitepinnasest. Niisiis saab vita, et kogu eesti kirjakeele (sealhulgas ldkeele) ja eesti oskuskeele vahe-kord on olnud vga soodne ning on seda praegugi. Muidugi ei psi see soodne suhe, see tasakaal iseenesest, vaid ksnes tnu tle nii eriala- kui ka keeleinimeste vaeva tulemusena.

Nii juan lpuks tagasi algul videtu juurde, et oskuskeel on kirjakeele allkeel, kirjakeel omakorda rahvuskeele allkeel. Mida see sisuliselt thendab? Meil on tepoolest ks rahvuskeel, ent arene-nud loomulikul keelel on vga keerukas mitmeastmeline ehitus. Ta koosneb peale kirjakeele veel hulgast allkeeltest, sellised on koha- ja sotsiaalmurded. Keele sotsiaalse diferentseerituse mravad keele-tarvitajate vanus (vrd lapse ja tiskasvanu keelt, noorema ja vanema plvkonna keelt), sugu (nt on mnes keeles meeste ja naiste keelel tunduvaid hlduserinevusi), haridustase, eriti aga erinev t, mis tekitab peale oskuskeele ka erialaslngi.

35

Nagu eespool kirjutatud, annab allkeele positsioon oskuskeelele iguse omale snavarale, mida ldkeeles ei ole (aga mis vib sinna le minna), igustab erijooned muuski snavalikus peale oskuss-nade, snamoodustuses ja lauseehituses, annab iguse oma normi-variantidele ent kike seda he loomuliku keele kui suurssteemi raames. See thendab, et oskuskeeles kehtivad samad seaduspra-sused mis keeles ldse, aga tal on omad iserasused. Oskuskeel on ldkeelest reguleeritum ja korrastatum. Oskuskeele kujundamisel toetutakse keeles ldse leiduvaile vimalustele, kasutatakse keele kiki vahendeid. ld- ja oskuskeele peamine erinevus on aga vl-jenduse tpsuses: oskuskeel on ldkeelest tpsem.

Tpsuse mistet on lhemalt ksitlenud Henn Saari, eldes sedagi, et keelendi seotus ldkeelega lisab terminile kommunika-tiivset tpsust (Saari 1981b: 207 jj). Kik lejnud erijooned lh-tuvad ikka siitsamast tpsusest. Nt peab oskuskeel vahet tegema, mis on aisting, mis taju; mis on lamp, mis valgusti; mis on vrvus, mis vrv, mis vrvaine; mis on kaal, mis mass; ldkeeles pole see aga ldse oluline. Mis vajadust oleks meil igapevases elus ksida: Mis vrvusega on lapse silmad? Mis on ta mass? Mass on eriti harjumatu mis tahes kaalumise tulemusest rkimisel, nt kaupa ostes vi mes (vorstitki mass on 300 g). Siin pole phjust selle termini kasutamist nudagi.

rgu eriteadlased iial ldkeelele oma erialast tpsust peale surugu. Sellist liialdatud taotlust on hakatud kutsuma terminoloo-giliseks purismiks. Olgu neil kannatlikkust ja pikka meelt taluda seda, et vhik rgib autokummidest, kuigi mtleb seejuures rehve, vi et kasutades snu raamat ja bror, ta ei teadvusta, et raama-tukogunduses thistatakse raamatuga vhemalt 49-lehekljelist trkist ning broris on 548 lk. Ornitoloogil on valus kuulda, et kevadel pannakse les kuldnokapuure, sest neile on puur traadist vi vrgust seintega paik lindude ja loomade pidamiseks tehistingi-mustes. Kuldnokki ootavad nad pesakastidesse. Siiski nitab Eesti

36

kirjakeele seletussnaraamat nii liitsna kuldnokapuur puust pesa-kast kuldnoka pesitsemiseks kui ka sna puur thendust kuldnoka vm linnu pesakast. ldkeeles paraku on nii, kuigi linnuteadlaste palvel sai Si artiklisse puur soovitus kasutada nimetust kuldnoka pesakast.

Peale erialase tpsuse ei maksaks spetsialistidel peale suruda ka erialaseid arusaamu. Botaanika terminoloogia ja taimenime-tuste komisjon on asunud tegutsema, et taimede kohta eldaks kes. Vt Erelt, Tavast 2003: 93, kus komisjon on Eesti Terminoloo-gia hingu ksitlusele vastates elnud: .. suurim saavutus on taimede kohta kes-asesna laialdasem kasutamine. Postimehe intervjuus 18. novembril 2004 vastas komisjoni liige Toomas Kukk ajakirjanik Raimu Hansoni ksimusele Kumba sna kasu-tame intervjuus, kui juttu tuleb taimedest kas kes vi mis, ja miks? jrgmiselt: Kes, kuigi kmmekond aastat tagasi eldi taimede kohta veel kindlasti mis. Et taimed on elus, siis miks peakski nende kohta tlema mis. Siiski arvab ta, et hinge tai-medel ei ole.

Saaksin botaanikute sellist soovi isegi mista, ent nende oma eriala sees. Pole sugugi haruldane, et pikaaegne uurimis-objekt teadlase silmis elusaks saab, koguni mni pris elutu, nt keele teadlasel sna vi keel, mehaanikateadlasel mni masin. Botaanikuil aga paistab olevat tahtmine suruda seda peale ka ldkeelele, nt ajalehtede aiandusnuannetele. Keelenu andes on tulnud kokku puutuda toimetajate kurtmistega. Mittebotaanikule on vras elda: .. samas on Eestis mdetud ka 177 cm pik-kune taim [kesalill], kes vohas rammusal mullal krgete rukki-krte vahel (Eesti taimede kukeaabits lk 9); Kuusk, kelle otsas on palju kbisid .. , Krvits, kes kasvab hsti kompostihunniku peal .. .

Paraku on tihti nii, et teiste suhtes saadakse terminoloogilise purismiga liialdustest aru, oma eriala suhtes aga mitte. Niteks

37

on mnigi jurist protestinud, et vhikud rgivad igusasjust vi-matult valesti, ent samas ei pruugi ta mrgata, et tleb ise midagi valesti fsiku vi bioloogi seisukohast.

Mida ld- ja oskuskeele vahekorras tuleb tingimata vltida, see on nende vastuolu: oskuskeeles edasi ei saa ldkeeles olla tagasi, ja vastupidi. Tuleb vastuolust lahti saada, selguse nimel vanast harjumusest loobuda. Nii niteks thendab hankimine ld-keeles kuskilt millegi muretsemist, kskik kas endale vi kellelegi teisele. Majandus- ja igusterminina aga pandi hankimine this-tama sellist tehingut, kus ks ettevtja annab mratud ajal teisele ettevtjale ettenhtud koguse toodangut. See on siis hoopis kellegi millegagi varustamine, kskik kas juba olemasoleva vi hangi-tavaga. Vastuolu lahendamiseks on majandusmeestel ja juristidel soo vitatud desorienteeriv hankima krvale jtta ja mber ppida terminite tarnima, tarnija, tarne, tarneleping peale (vt ka Saari 2004: 6972).

Mtted viib sna valele rajale ka juristide ja politseiametnike kasutatav kuriteo avastamine. Kui nad mtleksid selle all kus-kilt vgivallatunnustega laiba vi mahapletatud ehitise leidmist, siis oleks kik ige: avastama ks thendusi ongi mrkama, ra ngema. Miski saab ilmsiks, nt pettus, vargus, puudujk tuleb vlja, s.o keegi leiab kuriteo toimunud olevat. Kui aga prokurr vi politseinik mtleb kurjategija teadasaamist ja asitendite ktteleid-mist, siis on see kuriteo lahendamine.

Toreda nite ootamatust vastuolust pakkus 2006. a kevadel ajalehesnum, et ulukiuurijad ritavad Prnumaal kaelustamiseks kinni pda neli hunti. Kaelustamine on ldkeeles thendanud ainult kallistamist, emmates kaela langemist. Et snumi pealkiri oli Teadlased tahavad hunte uurida raadiosaatjate abil, vib arvata, et kinniptud hunte ei hakata kallistama, vaid nad saavad endale raadiosaatjaga kaelused. Hiljem on tulnud teateid, et kaelustatud on karugi.

38

Vastuolude tekitamise eest hoiatas ka loodusteadlane Viktor Masing: Geoloogid on varasemast kirjandusest hstituntud alus-phja asemel ha rohkem hakanud knelema pealiskorrast. Vii-mane asub tepoolest allpool asuva aluskorra peal, kuid enamasti kllalt sgaval maa sees asjaolu, mis on vastuolus sna pealiskord knekeelse thendusega, kujutlusega kihist, mis on kige peal, nagu muld. Raske on juurutada (veel enam koolis petada) seda, mis on vastuolus igapevase arusaamaga sna thendusest (Masing 1981: 196).

Kokku vttes. Oskuskeel ja ldkeel on kirjakeele allkeeled. Nende erinevused ei taandu, vaid keele diferentseerumine sveneb samm-sammult koos teaduse, tootmise ja kultuuri keerustumisega ning sellel pinnal toimuva tjaotusega. Arvestada tuleb sedagi, et kuigi olen selles peatkis rkinud oskuskeele kui terviku eriprast, koosneb ta tegelikult erialakeeltest, mis vivad omavahel suuresti erineda. Vrrelgem mttes humanitaar- ja tppisteaduste keelt vi edasi tppisteadustest niteks matemaatika ja keemia oskuskeelt nendegi erinevusi ei saa tasandada.

Erialaslng

Oskuskeele krval on erialati olemas slng, mnel alal (nt lingvisti-kas) kesine, mnel teisel alal itsvam (nt arvutialal). Kui oskuskeel on kirjakeele osa, siis erialaslng (argoo, argoon) on slngi osa, mida omavahelises suulises suhtluses kasutavad he eriala inime-sed. Vrd

arvutiala oskuskeel erialaslngdiskett fl opiemaplaat emmeklaviatuur klavermegabait; megabitti sekundis (megabit/s) mega

39

protsessor proseriistvara raudsalvestama seivimaslearvuti lpakastarkvara soft programm progeprogrammeerima progemaklpsama klikkima ~ klikkama kopeerima kopima

Traveres pidavat kibima snad tarkvara, vrkvara ja kirstvara iganenud arvutikraam.

Arenenud kirjakeeltes, kus on hsti vlja kujunenud allkeeled ja stiilid, on erialaslng alati olemas, vga rikkalik nt inglise keeles, pris lopsakas ka vene keeles (Superanskaja, Podolskaja, Vassiljeva 2003: 7273). Eesti keeles on seda keelekihti napimalt. See oletuslik hinnang vib aga ka mitte kehtida, sest erialaslngi pole meil peagu uuritud. Selle uurimiseks on vaja tihedat sidet erialaringkonnaga keeleainest, teadmisi eriala sisust, vljakujunemisest, ala mjukee-lest jms.

Erialaslngi kui slngi osa ei suuna ega normi keegi, slng tekib, levib, uueneb spontaanselt erialasuhtluse kigus. See on he eriala poolest kindlaksmratud hiskonnarhmitise knepruuk, mis hlbib ldkasutatavast knekeelest. Selline keel tekib rhmitise ht-suse (samasugune haridus, eriala, elukutse) ning muust his konnast eristumise nitamiseks. Nii on oma kitsas tperes olnud igal ameti-mehel oma slngiline hdnimi, nt laevapere liikmetel Eesti laevades enne II maailmasda: junga jospel, kapten vana, trimees saba, mehaanik ja ktja must, madrus ja tekipoiss tekikaigas, radist shka, puusepp tsimmermann, vanemmehaanik siff ~ tiff (Mereleksikon Tallinn: Eesti Entsklopeediakirjastus, 1996).

Erialaslng on loomu poolest sotsiaalne murre ehk sotsiolekt. Eripraseks teeb selle eelkige slngisnavara, vahel ka mjukeelest

40

laenatud grammatilised vi sntaktilised jooned, lhendid jms. See on oma keel, kus nagu keelelises suhtluses mujalgi tahetakse olla huvitavam, mitmekesisem, vrvikam. Efektsemaid tulemusi annab metafoori ja metonmia kasutamine, nt papa ja mamma elektro-tehnikas, surfama lainelauaga sitma lekanne spordist arvuti-tsse Internetis liikuma, inglise brsislngist on meilegi judnud hrg (ingl bull, tususpekulant) ja karu (ingl bear, languspekulant).

Vga selgelt vljendub konoomsuse taotlus. Sagedad pikad terminid surutakse mitut moodi kokku: karburaator > karbuss, ostsillograaf > oss, amortisaatorid > amordid, sentimeeter > sent, detsimeeter > tets.

Sageli markeerib slngilisust kas-liide: potentsiomeeter > pote-kas, amortisaatorid > amortikad ~ amordikad, generaator > gene-kas, pressikonverents > pressikas, ingl laptop > lpakas.

Meeldib jda vrkeelse sna ligi ka siis, kui omasna olemas: porde on sks Bord (auto) klg- vi tagaluuk, vt ka eespool arvutiala nited, kus fl opi on ingl fl oppy, seivima on ingl save, klikkima on ingl click, soft on ingl soft ware.

Oskuskeele ja erialaslngi vahel ei ole sellist mri, mis need kaks keelekuju omavahel jigalt eraldi hoiaks. helt poolt saavad oskuskeelest vljalangenud snad erialaslngis veel pikka aega psida, kas vi vanad saksamjulised ksitalade oskussnad (ant-vrgisnad). Niteks vttis aega, enne kui vanad kingsepat termi-nid asendusid tnapevaste jalatsitehnoloogia snadega: tsvikkima (sks zwicken) pealseid liistule tmbama tmbima, spaltnahk (sks Spalt) laustnahk, spannimt (sks Spann) jala seljamt, spann-rihm (sks spannen, liitsnus Spann-) pingutusrihm, platt (sks Platt) (pealse) esitkk, apsat (sks Absatz) konts.

Samal ajal pakub erialaslng oskuskeelele tihtipeale sobivaid ja mis oluline juba juurdunud snu. Niteks kutsutakse ht toru-hendusdetaili saksa keeles Stutzer, vene keeles . Meie erialaslngis sai sellest tuts, mis veti ka oskuskeelde. Masinaehi-

41

tuse oskussna tsang ks kinnitus- vi haardedetail laenati saksa ja vene keelest (sks Spannzange, vn ) erialaslngi ja sealt edasi oskuskeelde. Sama teed mda, st erialaslngist, on tulnud otsetu-letatud verbid kast > kastima kasti(desse) pakkima ja purk > pur-kima purki(desse) panema, nt toiduaineid konservi valmistamisel. Alpinistide slngist on prit nende termin reps (vrd vn abinr). Purjetaja snaraamat (Tallinn: Valgus, 1980) toob ra ka slngisnad krssama (= loovima) ja seilama (= purjetama).

Erialaslngi snadel ei ole teaduslikku tpsust, kuid tihtipeale vljendub neis terve mistuse thelepanek mingi vlise tunnuse kohta ja see paneb miste nutikalt paika. Sna jb siis hsti meelde ja kibib edukalt erialaringkonnas.

Tiesti eriprane on brokraatiaslng, kutsutud ka kantselii-diks. Seda tuleb lahus hoida asjaajamiskeelest, mis on brokraatia oskuskeel ja sedakaudu kirjakeele osa. Vello Hanson on kirjutanud: Kantseliiti on ekslikult peetud mingiks brokraatia oskus keeleks. Seda ta tegelikult ei ole, ta on kutseargoo, erinevalt muudest argoo-dest aga kirjalik, mitte (ainult) suuline. Brokratiseerunud hiskon-nas nakatab ta kiiresti ka aparaadivliste asutuste juhtimistasandid ning levib massimeediumi kaudu kikjale (Hanson 1994 (3): 18). Sellest slngist pole oodata midagi head. Hanson nimetab bro-kraatiaslngi tunnustena umbisikulisust, anonmsust ja ebakonk-reetsust ning keeleliste vahenditena nominaliseerimist (Hansonil deverbaalsus), umbisikulist tegumoodi, refl eksiivverbe, parasiit-fraase ja mbernurgatlemisi. Arvutispetsialistina kirjeldab ta, kuidas vib nakatuda ka tehnikakeel.

Veel suuremas nakkusohus on aga sotsiaalt- ja halduskeel, mille kohta mned nited. Tavaline inimene kirjutab: Kodutud peavad oluliseks vimalust prduda oma muredega sotsiaalt-taja poole. Sotsiaalt spetsialist parandab: Kodutud peavad olu-liseks nustamisteenuse saamise vimalust, sest ta teab, et osutab nustamisteenust, ning talle on vrad snad kuulab muresid, aitab,

42

nustab, annab nu. Tavaline inimene kirjutab: ttajad, kes ise otsustavad, kuidas oma aega jaotada, haldusspetsialist parandab: ttajad, kellel on isiklik otsustuspdevus, sest tema arusaamise jrgi on ttaja oskused, teadmised, aga ka igused, kohustused kik hed pdevused ehk kompetentsid (!). Ja kolmandaks niteks olgu ks meilikiri: Saadan avaliku teenistuse tippjuhtide kompe-tentsimudeli vljattamise projekti aruande. Samuti kinnitan le kevadseminaril tehtud hisotsuse koostada haldussuutlikkuse tst-mise meetme keskse koolituse alameetme raames taotlus avaliku teenistuse ametikohtade hindamise metoodilise juhendmaterjali koostamiseks eesmrgiga luua vimalus iga riigi- ja kohaliku oma-valitsuse ametiasutuse ametikoha suhtelise vrtuse mramiseks nii organisatsioonisiseselt kui ka avalikus teenistuses tervikuna ning tagada avaliku teenistuse ametikohtade ja neil makstavate palkade objektiivne vrreldavus ning seelbi tsta ldist juhtimiskvaliteeti avalikus teenistuses.

Mudelites, kontseptsioonides, projektides ja strateegiates on kirjas suured lesanded: inimkapitali ~ inimpotentsiaali ~ inim-ressursi arendamine, personaalsete kontaktide vljattamine t-tajatega ja nende teostamine, integreeritud innovatsioonissteemi koordineerimine ja efektiivsuse tstmine, tulemuste lekandumine innovaatilisteks toodeteks ja teenusteks, funktsioneerivate tugistruk-tuuride eksisteerimine vastavate tugiteenuste nol jne.

Mis sellest Eesti elus paremaks lheb? Pigem kll brokraatia igustab oma olemasolu, taastoodab ja paljundab ennast.

43

MISTE JA SELLE MRATLEMINE

Oskuskeelepetuse oluline osa on mistepetus, mis seob teda loogikaga. Eriti thtsal kohal on see seisnud Viini terminoloogia-koolkonnas. Selle pani teoorias aukohale Eugen Wster 1931. a ilmunud raamatuga Internationale Sprachnormung in der Tech-nik, besonders in der Elektrotechnik (Rahvusvaheline keele-normimine tehnikas, eriti elektrotehnikas). Wsteri td ja seisukohad on koondatud postuumselt ilmunud kaheosalisse raa-matusse Einfhrung in die allgemeine Terminologielehre und ter-minologische Lexikographie (Wster 1979, Sissejuhatus ldisse terminoloogiapetusse ja terminoloogiline leksikograafi a).

petust arendasid edasi Helmut Felber (Felber 1984), Inge-traut Dahlberg (Dahlberg 1976) jpt. Mistepetus on olnud sisse kirjutatud ka soome terminoloogiaksiraamatuisse (Haarala 1981; Sanastoty 1988; Suonuuti 1997) ning olen saanud sealtpoolt kriiti-kat, et pole toiminud oma 1982. a raamatus samamoodi (Ingo 1984: 386). Ka Tehnikasnavara Keskuse (Tekniikan Sanastokeskus) 25 tegevusaastale phendatud kogumikus on kolm phiartiklit just mistepetusest (Tekniikan Sanastokeskus 1999). Vene oskus-keelepetuses on vrskema kirjanduse hulgas kige phjalikum miste- ja defi neerimispetus Sergei elovi raamatus Termin. Terminilisus. Terminimratlused (elov 2003). See on Wsterist mjustatud Vene terminoloogiakoolkonna ksitlustes olnud lem-mikteemasid kogu XX sajandi teise poole. Muidugi kehtib sama mistepetus eestigi oskuskeelepetuses. Miste probleemid on meil taas huvi keskmesse toonud Arvi Tavasti magistrit (Tavast 2002b) ja konverentsiettekanded (artiklitena Tavast 2003, 2004).

44

Tavast usub (ja usun minagi), et snast miste vriti arusaamine ja selle rasegamine snadega sna ja termin saab takistuseks ka oskuskeelepraktikas heade snastike ja tlgete tegemisel (Tavast 2002a: 405406).

Miste ja termini segiajamisest tukub snafetiism kartus, et kui vahetame sna, nt asendades vrtermini omaterminiga vi ebannestunud termini sisult sobivamaga, laguneb miste.

Terminoloogiastandard EVS-ISO 1087-1:2002 mratleb miste selgesti teadmusksuseks, mitte snavaraksuseks. Punkti 3.2.1 jrgi on miste teadmusksus, mille moodustab hene tunnuste kombi-natsioon. Mrkuses on selgitatud, et misted ei tarvitse olla seotud konkreetsete keeltega, aga neid mjutab sotsiaalne vi kultuuritaust, mis sageli phjustab erisuguse kategoriseerimise.

Eesti entsklopeedia rhutab asjaklge, et miste on mtle-misksus: abstraktse mtlemise vorm, mis peegeldab tegelikkuse esemeid ja nhtusi nende oluliste tunnuste, seoste ja suhete kaudu .. Miste ja sna seos vljendub keele ja mtlemise seoses (EE 6, 1992, lk 476). Misted ei ole ksi, vaid kuuluvad kuhugi mistess-teemi vi vhemalt mistevlja. Neil teeb standard jrgmist vahet. Mistevli on temaatiliselt seotud mistete struktureerimata hulk (3.2.10), mistessteem on mistete hulk, mis on struktureeritud vastavalt mistete suhetele (3.2.11).

Vtame niteks pilved. Igapevases elus teame, et pilv on mingi hljuv ja vahel pris ilus moodustis taevas. Geofsikas aga sele-tatakse pilve miste nii: Maa atmosfris hljuvate vikeste vee-piiskade ja jkristallide kogum (EE 7, 1994, lk 313). Pilvedel on kindlad liigid, mis on paigas rahvusvahelise liigituse jrgi (lk 315).

I. lemised pilved 1) kiudpilved 2) kiudrnkpilved 3) kiudkihtpilvedII. Keskmised pilved 4) krgrnkpilved 5) krgkihtpilved

45

III. Alumised pilved 6) kihtrnkpilved 7) kihtpilved 8) kihtsajupilvedIV. Vertikaalsuunas arenevad pilved e konvektsioonipilved 9) rnkpilved 10) rnksajupilved e ikesepilved

Iga pilveliik on kindel miste kui krgel asub, kui paks, millest koosneb, mis sademeid toob ja kuulub pilvede mistessteemi.

Kiki neid misteid thistavad terminid, mis moodustavad koos terminissteemi. Nt on pilve Altocumulus aluse krgus 26 km, paksus 0,20,7 km, ta koosneb allajahtunud veepiiskadest ning temast vib langeda ksikuid veepiisku vi lumehelbeid. Seda mistet thistab eesti keeles termin krgrnkpilv, muudes keeltes omad terminid. On aga vga hea, et misted on kokku lepitud lt-laste, poolakate, taanlaste jt pilveliigid on ikka needsamad misted olenemata rahvuskeelsest terminist.

Tuleb arvestada, et kski mistessteem ei ole telisuse ehk reaalsuse absoluutselt tetruu peegeldus ega kshene kirjeldus. Tiusest jb ikka midagi puudu ning tunnetusel on maad areneda.

Iga keel annab reaalset maailma edasi natuke omamoodi. Pil-vede liigitus on rahvusvaheliselt kokku lepitud, mardikate liigitus niisamuti jne. Euroopa Liidus lepitakse kokku lpmata palju, aga kike on ikkagi vimatu kokku leppida. ELis on selgunud juba vgagi palju, mille kohta on raske teha kiki liidu riike hlmavat kokkulepet ja seda rahvuskeeltes loomulikult vljendada. See on ks ebaloomuliku eurokeele tekke phjusi. Iga keele taga on ainukordne rahvuslik mtlemine ja eestlased ei peagi pdma oma mtlemist prantslaste vi inglaste vi itaallaste jrgi painutada. Meie mtle-mine ja keeleline maailm peabki olema natuke teistmoodi. Muidugi on seetttu raske ka hest keelest teise tlkida.

Vabad ked mistessteemide arendamisel peavad olema tead-lastel. Iga ssteemi sees on hierarhiline liigitus tinglik, st alati on

46

vimalik liigitada teisiti. Nt seeni ksitleti varem taimedena, nd omaette riigina. Tormilindlaste sugukonnas on umbes 100 liiki mis perekonnad aga neist moodustuvad, seda vib mitut moodi jagada ja jlle mber jagada, sedamda kuidas uurimistulemused tpsustuvad (Leibak 2001: 39). Taimede eluvorme ksitledes on Viktor Masing kirjutanud: Muidugi tuleb arvestada, et ideaalset eluvormide jaotust ei ole ega saagi olla, sest loodus on alati rikkam teadlaste loodud skeemidest ning hoolitseb selle eest, et oleksid ole-mas leminekud ja arengujrgud (Masing 2000: 212).

Eri maades vidakse isegi teadus- ja tegevusalade hierarhiasuh-teid ksitada erinevalt. Nt mehaanika osade kohta on Lembit ksti raamatus Konstruktori snavara 1 (Tallinna Tehnikalikool, 1999) jrgmine skeem:

USA-s Saksamaal

Eestis Venemaal

MECHANICS

STATICS DYNAMICS

KINEMATICS KINETICS

MEHAANIKA

KINEMAATIKA KINEETIKA

STAATIKA DNAAMIKA

MECHANIK

KINEMATIK DYNAMIK

STATIK KINETIK

Samas on ka lhem seletus nende mehaanika phiosade suhete ja sisu kohta (lk 5).

Mahust (mis on kigi mistele vastavate objektide hulk) lh-tudes jagatakse misted ainikmisteteks (on nimetatud ka ksik-

47

misteks) ja ldmisteteks. Ainikmiste on miste, mis vastab ainult hele objektile (EVS-ISO 1087-1:2002 p 3.2.2) ja ldmiste on miste, mis vastab kahele vi enamale objektile, mis moodus-tavad histe omaduste tttu mingi rhma (3.2.3).

Mistesuhete hulgas on terminoloogias olulisim hierarhia-suhe, eriti selle alaliik soo-liigisuhe. Standard mratleb, et soo-lii-gisuhe on kahe miste suhe, milles he miste sisu sisaldab teise miste sisu ja vhemalt ht lisa-eristustunnust (3.2.21). Nt on soo-liigisuhtes sna ja omadussna, auto ja siduauto. Sna ja auto on soomisted, omadussna ja siduauto liigimisted. Nagu edaspidi jutuks tuleb, peab terminoloog valdama oskust kindlaks mrata lhim soomiste (nt mrr on nii- ja niisugune kummivaik; mrsk on nii- ja niisugune lhkekeha). Ta peab ra tundma ka kaasalluvad misted, nt siduauto ja veoauto on mlemad auto; nimisna, omadussna, arvsna ja asesna on kik kndsna.

Mistesuhete kohta pikemalt, sh nende vljendumise kohta ter-minis, vt ptk Terminite motiveeritus ja arbitraarsus.

Nii soo-liigisuhet kui ka osa-tervikusuhet arvestades kibivad mistepetuses veel terminid lem- ja alammiste. lemmiste on miste, mis on soomiste vi tervikumiste (3.2.13) ning alam-miste on miste, mis on liigimiste vi osamiste (3.2.14).

plemine

leegiga plemine = leegitsemine leegita plemine

miilamine hgumine

Plemine on leegiga plemise ja leegita plemise suhtes lem-miste, ja on lemmiste ka leegita plemise alaliikide miilamise ja hgumise suhtes. Leegita plemine on plemise suhtes alam-miste, aga miilamise (aeglane leegita plemine) ja hgumise

48

(tahke aine leegita plemine koos valguse kiirgamisega) suhtes lemmiste.

Vlissein (psttarind, mis eraldab hoone sisemuse vliskesk-konnast) kui tervikumiste on lemmiste, aga vlisseina kate kui osamiste (vlispinda kattev vooder, isolatsiooni- ja viimist-luskihid) on tema alammiste. (Selle ja eelmise ligu terminid ja mratlused: T. Erelt, E. Soonurm, U. Pall Ehitusliku tuleohutuse misted Eesti Ehitusteave, 2001.)

ld- ja ainikmisteid, mistesuhteid ning lem- ja alammis-teid ksitleb peale terminoloogiastandardi EVS-ISO 1087-1:2002 veel standardikavand ISO/DIS 704 Terminoloogiat. Printsiibid ja meetodid (p 5.5 lk-del 615).

Terminiga thistatav oskusmiste on phimtteliselt defi neeritav, tpsem oleks elda: mingil viisil esitatav. Misteist, mida thista-vad ldkeele snad, on heal juhul defi neeritavad ksnes tuumikud. Pdke niteks defi neerida, mis on snade latakas, loll, ludinal, lhki, rabelema, laskma taga. Et oskusmiste saab ldjuhul olemas olla ainult mistessteemi osana, siis saab teda defi neerida samuti ksnes mistessteemi osana. Ei saa niteks defi neerida vormi ldse. Defi nitsiooni ehk mratluse saab anda selle terminiga this-tatud bioloogia, fi losoofi a, lingvistika, matemaatika mistele. Vi teine nide: valimiku Ehitusliku tuleohutuse misted jrgi on ohutu koht koht, kus inimesed on tulekahju korral vljaspool hdaohtu, nt tule- ja suitsukindel trepikoda. Sellest ei tule aga nii-moodi aru saada, nagu poleks muid ohte peale tulekahju ja iga selle eest kaitstud koht on ohutu. Endiselt on alles haigused, keskkonna saastumine, maavrinad, leujutused, liiklusohud jne. Miste on defi neeritud ehitusliku tuleohutuse alal ning selle tarvis piisavalt. Kolmas nide. Keskkonnakaitse mistessteemis on snadel kaitse ja kaitsmine kaks thendust: 1) liigi vi biotoobi kaitsmine sea-duse jul; 2) igasugused meetmed liigi vi biotoobi kaitsmiseks

49

(Keskkonnasnaraamat EnDic 2004). Sellega pole mratletud nt inimiguste kaitset vi arhitektuurimlestiste kaitset. Vaatame alati objektile mingist kljest ja nii mratleme ka miste. ks ja sama vesi on keemikule vesiniku ja hapniku hend H2O, aga fsikule on ta vedelik, mis klmub 0 C juures ja hakkab keema 100 C juures.

Mida aga ldse defi nitsiooni all mista? Praktikas thistatakse selle snaga mitmesuguseid asju: pelgast snaseletusest ja objekti kirjeldusest kuni aksiomaatika abstraktsete, matemaatilis-loo-gikaliste defi nitsioonideni. Defi neerimispetus ongi ennekike loogika osi, siinses raamatus tuleb sellest juttu ksnes niivrd, kui palju on tarvis teada terminoloogil. Defi nitsioon ehk mratlus on miste kirjeldus tuntud mistete kaudu ning enamasti snade, vahel ka valemite abil: tundmatu vasak pool, s.o mratletav pool ehk defi niendum (seal seisab termin) seatakse vastavusse juba tun-tud parema poolega, mis on mratlev pool ehk defi niens. Sellega defi nitsioon helt poolt piirab miste ning teiselt poolt mrab kindlaks termini ja sisu vastavuse (Dahlberg 1976 : 99).

mratletav pool defi niendum

miste

mratlev pool defi niens mratlus

Defi nitsioone on tarvis keele tpsustamiseks suhtluses ning maailma tunnetamisel ja teaduslike ssteemide ehitamisel. Tuleb pelda htsete defi nitsioonide poole, ent see jb igavesti saavutamatuks ideaaliks, sedavrd mitmekesine ja muutlik on maailm.

Siinne peatkk tegeleb ksnes defi nitsiooniga, jttes miste muud esitusviisid Oskussnastike peatki jaotisse Mistete avamine (teiste keelte vasted, piirdeselgitused, entsklopeediline kirjeldus, tsitaatnited, seled jm).

Miste defi nitsioonil peab olema kindel adressaat. Defi nitsiooni tpsusaste ja lesehitus sltuvad tiesti sellest, kuhu ja kellele defi -nitsioon on meldud: kas ldsnaraamatusse (nagu igekeelsus- vi

50

seletussnaraamat), oskussnastikku, ldentsklopeediasse, eri-alaentsklopeediasse vi pikusse. Niteks S 2006 seletab ajaloo oskussna kmnis nii: feodaalne naturaalmaks, algselt kmnendik osa saagist. Selle seletuse (mida terminoloogias ei saagi defi nitsioo-nina vtta) teine pool on tpiliselt fi loloogiline ning teeb tuletise lbipaistvaks: kmme, om kmne + is > kmnis. On tulnud kogeda, et seesuguseid fi loloogilisi lbipaisteid peavad eriteadlased tauto-loogilisteks seletusteks, ning tele au andes nad defi neerimispetuse seisukohalt seda ongi ( la hgustama hguseks muutma). ld-snaraamatus valitsevad aga teised seosed. Vrrelgem lihtseletust entsklopeedias antuga: kmnis, aj. sissetuleku suurusest olenev maks vaimulike ja kiriku lalpidamiseks; prineb muistseilt heeb-realastelt. Algselt oli k. 110 sissetulekust, hiljem enamasti suurem. Maks lasus pms. talurahval: pllusaadustelt nuti suur- ehk viljak-t, aiasaadustelt vikek-t, karjasaadustelt looma- ehk verek-t. Palju-del juhtudel lnistati k-e kogumise igus ilmalikele feodaalidele. Frangi riigis nuti k-t alates 6. saj-st (8. saj-st riigi abiga). Hiljem levis k-e vtmine kigile kat. maadele. See maks kaotati Prantsus-maal 178990, mujal 19. saj. Eestis ja Ltis kehtestasid vallutajad k-e 13. saj. alguses. 16. saj-ni oli thtsaim koormis viljak. (kuni vee-rand saagist), hiljem asendus k. hinnusega (EE 5, 1990, lk 337). See on tpiline entsklopeediline kirjeldus, kus ldjoontes seletatakse ra miste olemus, pritolu, kibimine ja alaliigid. Kige phjali-kumad ja tpsemad on erialaentsklopeediad ja likoolipikud, nii peab mingi matemaatika miste mratlus matemaatikapikus olema tpsem kui niteks tehnikaleksikonis. Kui mingi miste defi -nitsiooni kehtivus on piiratud, tuleb seda mrkida, nt nii: Normi all mistame siinses raamatus .. Oskussnastikus pole seda vaja teha: kehtivus piirdub niigi eriala vi valdkonnaga.

Terminoloogiats on miste mratlemine ks olulisemaid tegevusi, eriti oluline muidugi rahvusvahelises korrastuses. Isegi siis, kui me mratlust kuhugi kirja ei pane (nt terminite vasten-

51

damisel kakskeelses tlkesnastikus), peame miste endale ikka selgeks tegema. Muidu ei saa olla kindel vastava sna sobivuses. Kuid phimtteliselt ei ole mistete defi neerimine oskuskeele asi, see kuulub iga eriala pdevusse. Semiootika seisukohalt vaadatuna kuuluvad terminid mrgitasandile, misted ja nende defi nitsioonid aga peegeldustasandile.

Et kirjeldada saab nii miste sisu kui ka mahtu, siis jagunevadki defi nitsioonid kaheks. Sisudefi nitsioon ehk defi nitsioon kitsamas, klassikalises mttes lhtub teadaolevast lhimast soomistest ning toob vlja kik olulised tunnused, millega knesolev miste eris-tub naabermistetest. Niteks nii: Rpklik on nelinurk, mille vastaskljed on paralleelsed. Selle defi nitsiooniga mrgitakse, et rpklikud kuuluvad nelinurkade hulka lhim soomiste (genus proximum) on nelinurk. Rpklikud erinevad lejnud nelinurkadest selle poolest, et nende vastaskljed on paralleelsed see ongi liigitunnus ehk liigierisus (diff erentia specifi ca). Sootunnus peab osutama tingimata lhima soomiste peale. Teeksime vea, kui eelmises nites kirjutaksime nelinurga asemele hulknurk vi kujund need ei ole lhimad soomisted. Laseri defi neerimisel peab seal seisma kvantgeneraator, mitte generaator. (Generaatori kaudu defi -neerimisel tuleks mratlusse sisse tuua veel kvantgeneraatori lii-gierisused, mitte ainult laseri omad nagu lhima soomiste kaudu mratledes. Ent ka siis ei nitaks see defi nitsioon korrektseid mistetevahelisi suhteid.)

Thelepanu vrib veel ks asjaolu. Liigitamisel samm-sam-mult phjalikumaks minnes on vimalik eelmise liigitusastme komponendid, mis on miste edasiande-vastuvtu seisukohast liia-sed, terminist taandada (vt ka ptk Termini lhidus). Nt on ks tegurite liik keskkonnategur, kuid selle liike on omakorda vallandav tegur ehk pstiktegur ei pea tlema vallandav keskkonnategur ehk pstikkeskkonnategur. Keskkonnakaitse terminissteemis on see niigi arusaadav. Defi neerides peab aga kasutama lhimat

52

soomistet, s.o keskkonnategurit, mitte tegurit: vallandav tegur ehk pstiktegur on keskkonnategur, mis teatava vrtuseni judmisel vallandab mingisuguse protsessi (Keskkonnasnaraamat EnDic 2004).

Peale soo-liigisuhte vivad defi nitsioonid vljendada osa-ter-vikusuhet, mida vib veel jagada osa-terviku ning terviku-osa suh-teks. Esimesel juhul nitab defi nitsioon, et knesolev miste on he terviku osa vi element; teisel juhul osade kogum, valik, komp-lekt. Nt: Llitusseadme poolus on llitusseadme osa, mis on seotud seadme peaahela he elektriliselt eristatud juhtivrajaga; Paigaldis on ksik aparaat vi seadmete/aparaatide kogum, mis on kogutud hte kohta kindla lesande titmiseks, koos kikide selleks vajalike vahenditega (mlemad Elektroenergeetikasnastikust Tallinna Tehnikalikool, 2005). Mratluses ei pea tingimata seisma sna kogum, vaid vib olla ka hulk, rhm vm. Nt: toitumisahel ehk toi-duahel on jada organisme, keda seostavad jrjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine (Viktor Masing koloogialeksikon Tallinn: Eesti Entsklopeediakirjastus, 1992).

Miste kogu sisurikkust defi nitsioon avada ei suuda, ta vaid nitab lhidalt, mis on mistes kige olulisem.

Mahudefi nitsioon loetleb kik need alluvad misted, mis mistessteemis seisavad samal liigitusastmel. Mahu kaudu defi -neeritakse siis, kui sisudefi nitsioon oleks liiga raskeprane. Nt: Halo geen on fl uor, kloor, broom, jood vi astaat. Vahel kasutatakse mahudefi nitsiooni sisudefi nitsiooni tienduseks. Nt: Isikuandmete ttlemine on igasugune isikuandmetega tehtav toiming, niteks isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, silitamine, muutmine, juurdepsu vimaldamine, pringute teostamine, vl-javtete tegemine, kasutamine, edastamine, ristkasutamine, hen-damine, sulgemine, kustutamine vi hvitamine vi mitu eespool nimetatud toimingut, sltumata nende teostamise viisist vi kasuta-tavatest vahenditest (isikuandmete kaitse seaduse 5).

53

Terminoloogiastandardi kavand ISO/DIS 704 kirjeldab peale sisu- ja mahudefi nitsiooni phjalikult veel ostensiivset defi nit-siooni ehk nitavat mratlust (p 6.4 lk-del 2327). Miste tehakse selgeks, kasutades graafi lisi illustratsioone ehk selesid, videot, heliklippi, raalanimatsiooni jm multimeediumi vormi vi lausa demonstreerides objekti ennast. Sellise audiovisualiseerimise oma-ette defi nitsiooniliigiks tstmine on multimeediumi ajastu ilming. Siinse raamatu mttes see defi nitsiooni alla ei ki, kll aga on miste esitamise viis.

kski defi nitsioon ei ole igavene. Mistete areng on kiire ning mida tpsem on defi nitsioon, seda kiiremini see iganeb. Miste vib tieneda uute, oluliste, sisudefi nitsioonis vljendamata lii-gitunnustega vi mahudefi nitsioonis loetlemata alluvate miste-tega. Vhemalt termini loomise vi korrastamise ajal peab tal aga miste formuleering taga olema. Edaspidi, termini kasutamisel, naabermistete ilmumisel ja muutumisel vib miste kaotada esi-algsed tpsed piirjooned. Liiga muutlik on meie maailm selleks, et kord antud defi nitsioonid suudaksid esitada igavest tde. Kui niteks dokumenti defi neeriti 1970.1990. aastail kigis allikais kui materiaalset objekti, siis XXI sajandi algul on mratlused linud abstraktsemaks: dokument on ksusena ksitletav salvestis (resp. jdvustatud info) vi aineline objekt (Sirje Nilbe raamatukogun-duse oskuskeele seminaril 5. oktoobril 2006). Retsensent Vello Hansoni mrkus: Abstraktsus on veelgi suurem: elektrooniline dokument jb dokumendiks ka edastuse ajal (st mingi signaali-kogumi kujul), niisiis vga efemeerse ainelise objektina.

igupoolest on hakatud leppima sellega, et on misteid, mida saab vga tpselt defi neerida, aga on ka teisi, mille puhul see ei nnestu. Ei minevat niteks korda tmmata selget piiri fsika ja keemia vahele. Paljude maade ja rahvusvahelised terminikomisjonid on jnnanud sellega, mis on masin, seade, seadis ja aparaat. Visime defi neerida dokumenti kui eset, millele on jdvustatud info vi

54

kuidagi teisiti ning meil endil oli mistest pris selge kujutlus. Mt-lesime selle all trkiseid, asjaajamisdokumente, heli salvestisi, fi lme, fotosid ega melnud planku kirjaga JRI + MARI = ARMASTUS, kuigi ka see mahub esitatud defi nitsiooni alla. Elektroonilisel ajas-tul ei pea me dokumendiks sedasama Delfi s esitatud avaldust. Nor-bert Wiener on elnud lohutavalt: Oskus opereerida eba tpsete mistetega, oskus tpsustada misteid see ongi vga iseloomulik inimmistusele ja eristab teda masina mistusest.

Kui mistet ei saa nuete kohaselt defi neerida, siis saab teda vhemalt selgitada. Tihti on parem, kui defi nitsioonid on n- lah-tised. Seetttu on oskussnastikes viimastel kmnenditel sagene-nud piirdeselgitused. Selline seletus esitab miste kohta mned iseloomulikud jooned, mis nitavad vhikule ktte vhemalt kit-sama ala, kuhu miste kuulub, asjatundjal aga vimaldavad aru saada, mis mistega on tegemist. (Lhemalt vt ptk Oskussnas-tikud jaotis Mistete avamine.) Nide Eesti-inglise-saksa-vene infosnastikust (Tallinn: Valgus, 1977), kus esimesena on sellist mistepiiritlusvormi teadlikult viljeldud: transpordilesanne ks operatsioonianalsi lesandeid. Pangem thele ka keelelist tpsust, mis snaraamatus on eriti oluline. Osastav kne vlistab vimaluse vrdsustada terminid transpordilesanne ja operatsioo-nianalsi lesanne (vrd transpordilesanne operatsiooni analsi lesanne). Selline ettevaatlikkus polegi liiast, sest snastikku kasu-tavad peale spetsialistide ka algajad ppurid.

Defi nitsioonile esitatavad philised sisu- ja loogikanuded on jrgmised:

1. Defi nitsioon peab mistet adekvaatselt kirjeldama, nii et oleks igesti valitud lhim soomiste ja esitatud kik tarvilikud, ent samal ajal ka piisavad tunnused (s.o ei pakutaks ebaolulist).

Seejuures tuleb arvestada, et eesmrgi poolest jagunevad defi -nitsioonid nentivaiks ja normivaiks. Eugen Wster nimetab neid: Ist-Defi nition (on-mratlus) ja Soll-Defi nition (peab-mratlus)

55

(Wster 1979: 31). Esimesed tlevad, mis thendus terminil kee-lekasutuses on, teised mis ta thendama peab. Normivad defi -nitsioonid on tpilised terministandardeile, kus defi nitsiooniga fi kseeritakse miste ja termini vastavus.

2. Defi nitsioon ei tohi olla ei liiga kitsas ega liiga lai. Mistest kitsamaks jb ta siis, kui sisudefi nitsioonis ei ole liigierisused vi mahudefi nitsioonis alluvad misted piisavalt loetletud. Nt: Lihakonservid on hermeetiliselt suletud plekk-karpides tooted lihast, mida on mikroorganismide hvitamiseks ja toote silivuse tagamiseks tdeldud krgel temperatuuril. On nimetamata, et liha konservid vivad olla ka klaaspurkides. Mistest laiema defi -nitsiooniga on tegu siis, kui sisudefi nitsioonis on sees kll lhimat soomistet, aga mitte enam knesolevat mistet iseloomustavaid tunnuseid vi mahudefi nitsioonis miste tegelikust mahust vlja-jvaid misteid. Ltvuseni lai on mratlus, kus pole ei lhimat soomistet ega eristustunnuseid, nt: Elektrongiid on elektrooni-line infovahendaja.

3. Defi nitsioonis ei tohi tekkida ringi, kus mistet seletatakse tema enda kaudu (idem per idem). Nt: Mlu on vime varem olnut mletada, Pstenr on nr pstmiseks, Liikurimoo-tori heitgaasi vedelikpuhasti on seade heitgaasi puhastamiseks vedelikuga, Piimattlemine on tehnoloogiline protsess piima tt lemiseks prast lpsi, et silitada tema kvaliteet kuni realisee-rimiseni. Ringi tuleb vltida ka sama misterhma defi nitsioonide piires.

hes eelnus oli mratletud kultuurivrtust kui asja, millel on kultuurivrtus. Mratluse tekkephjus on see, et snal vrtus on kaks thendust: a) kui omadus, kvaliteet ning b) kui krgelt hin-natav, vrtuslik ese. Siiski tuleks asja mratledes omadust pike-malt kirjeldada. Nhtavasti on otstarbekas avada omaduse mahtu: kultuurivrtus on asi, millel on ajalooline, arheoloogiline, etno-graafi line, kunstiline, teaduslik vms vrtus.

56

Philised keelenuded defi nitsioonile on jrgmised:1. Defi nitsioon olgu keeleliselt selge ja hemtteline. Kik sel-

les kasutatud terminid olgu mratluse po