Kui Sinul või Su sõbral on mure,

helista tasuta lasteabitelefonilÄRA PÕE ÜKSINDA!

116 111Helistamiseks pole ükski mureliiga väike ega liiga suur!Kui märkad hädasolijat, kes ise veel liiga väike, et endastteada anda, siis lasteabitelefon ootab kõnesid 24 tundi ööpäevas 7 päeval nädalas ja aitab alati!

Üle-euroopaline kadunud laste telefon 116 000.

Lasteabi_116111

info@lasteabi.ee

facebook.com/lasteabi

20. september 2012

UUS & HUVITAV LASTeAed TASUb TeAdA TUrVALISUS LIIKUMINe TerVIS

UUs & huvitav

2

www.zipzip.eeÜlemiste keskus, Tallinn, Suur-Sõjamäe 4Sisustus-E Kaubamaja, Tartu, Tehase 16Fama keskus, Narva, Tallinna mnt 19cPõhjakeskus, Rakvere, Tõrremäe

KÕIGE VAHVAMAD LASTETOAD!

Cupcake

Baby Dream

RacerBiconcept

Captain

Flora

UUs & huvitav

3

Oluliste mineraalide kolmikjõud terveteluude, südame-veresoonkonna, juuste, naha ja küünte tarbeks

Kaltsimag Forte:

• Aitab tugevdada luid ja hambaid

• Toetab südame-veresoonkonna normaalset tööd

• Soovitatav raseduse ja imetamise ajal, samuti tervise taastumisel ning suurenenud kehalise aktiivsuse korral

Mälu ja kontsentratsiooninaturaalne parandajaLetsitiin edendab närvisüsteemi korrektset tööd ja aitab parandadakontsentratsiooni ning mälu. Ta on vajalik kasvamisel ning niimentaalseks kui füüsiliseks arenguks. Letsitiin aitab tugevdada keha immuunsüsteemi ja tagada süda-me-veresoonkonna normaalset toimimist.Lisaks eelnevale aitab letsitiin hoidakolesterooli normaalsel tasemel.

Letsitiin:

• Parandab mälu ja kontsentratsiooni

• Aitab organismis säilitada normaalset kolesteroolitaset

• Aitab hoida südame- veresoonkonna normaalselt toimimas

• Edendab närvisüsteemi korrektset tööd

Letsitiin

SAADAVAL APTEEKIDES JA E-POES www.walmark.ee, MAALETOOJA: OÜ REMEDEX, HARJUMAA, www.remedex.ee

Kaltsimag

Kaltsimag Forte sisaldab olulisi inimkeha toimimiseks tarvilikke mi-neraale. Kaltsium ja magneesium on vajalikud hoidmaks hamb-aid ja luid tervete ning tugevatena. Samuti aitavad nad säilitada vererõhu tervislikul tasemel ning toetavad närvi- ja lihassüsteemi toimimist. Tsink aitab kaasa immuunsüsteemi tööle ning on va-jalik naha kvaliteedi parandamiseks. D-vitamiin soodustab kalt-siumi imendumist ja aitab sellega hoida organismi kalt-

siumitaseme õiges vahekorras, mis omakorda on tugeva luustruktuuri aluseks.

Fotokonkurss „SUVERÕÕM 2012”Jaga meiega oma ilusaid suvemälestusi ja võid võita suurepärase fotokaamera Samsung WB100.Tingimused:• Konkursskestab20.09.–12.10.2012.• Konkursileootamefotosid,misonseotudsuvejaperega.• Saadaaadressilepere@ekspress.eemaksimaalselt3fotot.• Fotomõõtmedvõiksidjäädau1600x1066pxpiiresse.• Fotolelisatudkirjeldusepikkusvõiksollakuni300tähemärki.• Žüriivalibväljavõidufoto,milleavaldameoktoobrikuuTervesPeres.

Auhind: kompaktkaamera Samsung WB10026kordseoptilisesuumi,22,3mmülilaiaobjektiivijakahekordsepildistabilisaatori(OIS+DIS)abilonvõimaliktehasäravaidpilteniilähedaltkuikakaugelt.HD720pvideosalvestus.

Vaatalisainfotkaamerakohta:www.samsung.com

TerVe PereVäljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321Reklaam: Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@lehed.ee, tel 669 8237

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.eeKujundus: AS Eesti AjalehedVäljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

September on alati muutuste kuu – kes läheb lasteaeda, kooli, ülikooli, spordi­saali... Nüüd on kuu lõpp lähedal ja märkamatult oleme uue rütmiga juba peaaegu harjunud.

Kutsume teid kõiki üles oma suve mälestusi meenutama ja saat­ma meile pilte kõige ilusamatest su­vistest hetkedest koos perega. Foto­konkursi auhinnaks on korralik Samsungi kompaktkaamera, mille­ga saate järgmisel aastal veelgi äge­damaid pilte teha!

EvE Kaljusaartoimetaja KOOSTÖÖPArTNerId: SA Eesti Terviserajad, Juunior Baltic

KIRJUTA meile!

Kirjutage, millised artiklid teile seekord meeldisid ja millest sooviksite veel Tervest Perest lugeda. Kirjasaatjate vahel loosime välja Oriflame’i komplekti London naistele (dušigeel, tualettvesi ja pulkdeodorant).

Kirjutage meile ka, mis on teie pere tõhusad nipid külmetushaiguste vastu. Vastajate vahel loosime välja Oriflame’i komplekti Milk & Honey Gold (päevakreem, öökreem, kuuldeodorant).

Teie kirju ootame 8. oktoobrini aadressil pere@ekspress.ee.

Oriflame’i päikesekaitsetooted võitis eda Tallinnast. Ultra doux’ juuksehooldustooted võitsid esta ja Mirgit. Palju õnne! Võtame võitjatega ise ühendust.

Tiin

a-L

iina U

ud

am

UUs & huvitav

4

5–10aastaste le laste le mõeldud konkursi­

le laekus ajavahemikus 1.–31. juuli üle 370 pildi. Pildistatud oli kõike: lilli, liblikaid, lemmikloomi, pere­liikmeid. Võitjaks osutus 10aastane Kassandra Laur Harjumaalt fotoga „Päevakoer”. Ise iseloomustas tüd­ruk pilti järgnevalt: „Päevakoer võt­tis lille peal päikest”. Tema fotodest meeldis Netiemme kasutajatele veel „Tubli lepatriinu”, mille juurde kir­jutas autor: „Lepatriinu tegi arvata­vasti sporti, kuna ta ei püsinud eriti paigal”. Foto kohta „Tükike taevast” märkis Kassandra: „Tavaliselt len­davad siin kirjud, valged ja kollased liblikad, kuid on ka taevasinist vär­vi liblikaid”. Peab ka mainima tüd­ruku lustakat konna pilti „Uudistav kärnkonn” selgitusega „Tundub, et see kärnkonn on väga uudishimu­lik”.

Magusa teise koha saavutas 8aastane Christopher fotoga „Minu nägu”. Seda pilti ei ole lihtne kirjel­dada, seda peab ise vaatama, sest töö on lihtsalt nii eriline.

Kohe tema järele, kolmandale kohale maabus foto „Suverõõmud”, autoriks veel noorem, 6aastane Li­selle äärmiselt emotsionaal se puh­kusepildiga meres suplevatest las­

test. Kuna sooja ilma tänavu suvi eriti ei toonud, peaks foto suverõõ­mu andma küll.

„Kassandra on pildistanud juba neljandast eluaastast peale,” rääkis ema Merje. „Alguses kasutas minu fotokat, siis kinkisime talle laste digi aparaadi, mis aga polnud suu­rem asi. Kui „Nädal” laste suve­ ja ühe korra ka talvefotode võistlu­si korraldas, sai ta väiksemaid au­hindu kolm korda, poeg võitis ühe nelja aastasena.”

„Kuna vanaema kinkis kumma­legi lapsele eelmiseks sünnipäevaks uue kaamera, oli võistlusel osalemi­ne rohkem enese proovilepanek – mitte auhinna pärast. Võit rõõmus­tas Kassandrat väga ning uus kaa­mera tundus vanast parem. Samas tekkis mure, mida teha eelmisega.”

Netiemme liikmeks astus Mer­je eelmisel kevadel, et osaleda ke­vadfoto konkursil. Tal õnnestus võita ka peaauhind! „Mitmesugus­tel võistustel oli huvitav osaleda ja seega end uute tegevustega proovile panna. Aeg­ajalt vaatan sündmus­te kalendrit ja loen päevakaja,” üt­les võitjapere ema.

Netiemme heade sõprade Ni­kon, Artprint ja Suurupi Selts abi­ga toimus autasustamine ning las­

te fotodest näituse avamine püha­päeval, 19. augustil kell 12 Harju­maal Suurupis ülemises tuletornis.

Noorte töid hindas auväärne zürii: fotograafid Annika Metsla, Aivar Pihelgas, Tauna Ööbik, Alari Kivisaar ja Sven Zacek, Nikon Bal­tikumi esindaja Rene Mitt ning ne­tiemme.ee esindajad tegevjuht An­ne­Ly Mitt ja turundusjuht Piret Naber.

Netiemme otsustas, et auhin­na Nikon Coolpix S30 saavad kolm parimat. Lisaks võitis esimese koha omanik super­hüperlaheda iseliiku­ri Didcar. Teisele ja kolmandale ko­hale ning samuti kasutajatelt enim „meeldivusi” saanule kingiti veel lauamäng „Super Farmer”.

InKarI lIndvE

Kõik fotod on nähtavad aadressilt www.netiemme.ee/EE/6920.

„rõõmuklõps” tõi rõõmu

I AM Photographer ja pere-veebi www.netiemme.ee koostöös toimus sel suvel fotokonkurss „Rõõmuklõps”, kus osalesid ainult lapsed.

Piret, Anne-Ly ja Kassandra netiemme.ee-st.

Aiv

ar

Pih

elg

as

„Päevakoer”, Kassandra Laur, 1. koht.

UUs & huvitav

5

Avar ja omanäoline mängutuba on sisustatud Eestis valminud ja ainult Eesti Mängula jaoks tehtud atraktsioonidega.

Lapsi ootavad piraadilaev-ronimis keskus, ehtne maanteemuhk, suur hüppepadi, looduskaunis nukunurk, Sipsiku sööginurk ja palju muud põnevat.

EESTI MÄNGULA

Eesti Mängula OÜJärveotsa tee 54, Tallinntel 5308 9654, 507 4818

Hubane ja mõnus koht lapse sünnipäeva või muu tähtpäeva pidamiseks.

www.eestimängula.ee

Roheline aas 2, Tallinn • tel 5629 8441 • info@emily.ee www.emily.ee

Tule TähisTa oma sünnipäeva!

Asume Kadriorus Luigetiigi kõrval. Meie mängu­tuba on suurepärane koht lapse sünnipäeva pidamiseks. Sobilik vanus 1–7 eluaastat.Mängutoas on suur laev koos liumäega, pallimeri, poroloonist klotsid turni miseks, nuku­ ja metsamaja, ralliautod ning palju muud põnevat. Enamik mänguasju on valmistatud naturaalsetest materjalidest või käsitööna.

Emily Mängutuba ootab Sind!

Uus Vichy kehahooldussari NUTrIextra

Vichy uus kehahooldussari NUTRIextra on toitva ja taastava mõ-juga, leevendades isegi ülikuiva naha nõudlikud vajadused. Kahe-päevase heaolutunde tagavad sellised tõhusad toimeained nagu Uurea derivaat, glütseriin, makadaamiaõli ja võiseemnikuekstrakt.

Kiire ilutulemus ilma rasvase tundeta nahal! Kreemid imendu-vad hetkega, annavad kohe siidise pehmuse ja leevendavad kuivus-tunnet, lubades ka kreemitamis-järgset kiiret riietumist. Sari on parabeenivaba ja saadaval vaid apteekides.

Vichy tooted, mis on juba ala-tes 1931. aastast aidanud naistel ja meestel oma naha eest hoolt kan-da, on saanud ka uue välisilme: iga alasari on stiilsem, värskem ja naiselikuma vormiga, mi-da kroonib jõuliselt vitaal-ne V.

Tasuta tennisekursused lastele

Tennisekuu raames saavad 6–10 a lapsed 14. oktoobrini tasuta tree-ningutele tennisekeskustes üle Eesti. Leia enda elu kohale lähim tenniseklubi ja registreeri laps kodu lehel www.sebtallinktennis.ee tasuta treeningutele, mis toimu-vad kaks korda nädalas 17. sep-tembrist 14. oktoobrini.

Teadlaste Öö tuleb taas

Septembri lõpus kutsub teadus-keskus AHHAA kõiki suuri ja väi-keseid sedapuhku juba seitsmen-dale Teadlaste Öö Festivalile 23.–30. septembril. Tegu on teadust populariseeriva ürituste sarja-ga, mille tippsündmuseks on ree-del, 28. septembril toimuv üle-euroopaline Teadlaste Öö. TÖFi raames toimub üle kolmesaja põ-neva teadusürituse nii Tartus kui ka mujal Eesti. Lisaks toimub 29. ja 30. septembril AHHAA kesku-ses esimest korda Eestis rahvus-vaheline teadusteatrite festival, kuhu on ooda tud esinejaid nii kodu- kui ka välismaalt.

Festivali lisainfo ja ajakava on üleval kodulehel www.ahhaa.ee.

erilahendused mööbel.ZIPist

Kui hing ihkab mida-gi väga erilist ja ilusat, saab mööbel.ZIPist tellida mööblit, val-gusteid, sisutuskan-gaid või viimistlus-materjale, mis vasta-vad ka kõige nõudli-kuma sisustusprojekti eripäradele või klien-di maitse-eelistustele. Omame pikaajalist kogemust eramu-te ja avalike ruumide sisustamisel.

Huvi korral pa-lume võtta ühen-dust klienditee-nindajaga e-postil info@zipzip.ee.www.zipzip.ee

6

LAsTEaED

Kuigi enamikul on lasteaiamäles­tused helged, on oma lapse laste­

aeda panek reeglina raske, eriti kui tegu on esimese lapsega. Kas ta tuleks ikka lasteaeda panna, milline oleks harjuta­miseks õige taktika, mida lapsele sel­ga panna? Küsimusi ja teadmatust on palju, lisaks kummitab peas ühiskonna veidi negatiivne suhtumine.

30aastase staažiga Pirita­Kose laste aia Maasika rühma rõõmsameelne õpetaja Anu Kaldjärv kummutab need hoiakud kohe ümber ja ütleb, et täna­päeva pedagoogika on muutunud häs­ti lapsekeskseks, sõbralikuks ja paind­likuks. Lasteaed on rohkem kodu moo­di ja õpetaja pigem sõber. „Väga vaja­likud ja enesekohased oskused arene­vad kõige enam just lasteaias: suhtle­mine eakaaslastega, enesekehtesta­mine, koos mängimine, läbirääkimis­te pidamine ning iseendaga hakkama­saamine. Lasteaias õpitakse ka kõi­ki muid kooliks vajalikke oskusi: luge­mist, kirjutamist, tähelepanu koonda­mist, paigal püsimist ja õpetaja kuula­mist. Vanem on ju harjunud kogu aeg last aitama ehk tahtmatult võib tekkida õpitud abitus. Väga raske on ära tunne­tada, millal peaks laps ise midagi tege­ma. Rutiini tõttu läheb ikka vanaviisi – saab ju kiiremini õue, kui lapse paneb riidesse vanem.”

Hea näitena lasteaia mõjust toob õpetaja vahva traditsiooni Pirita­ Kose lasteaiast, kus iga aasta septembris tu­levad 2008. aastal Pirita­Kose laste­aia lõpetanud lapsed koos vanematega õpetajatele külla. „See on suur ja soe üritus – kõik saabuvad lillede ja kin­kidega, istume ja meenutame lasteaia­aegu. Lapsedki käivad nüüd eri kooli­des ja muidu ei kohtuks, aga vanemad teavad, kui suured sõbrad lasteaias oldi, ja tahavad, et sõprus kestaks eda­si,” rõõmustab õpetaja. „Meil on nende lastega väga tugev side ja see on märk sellest, et lasteaed on muutunud üheks mõnusaks kohaks. See kõik eeldab aga suurepärast koostööd vanematega,” võ­tab Anu Kaldjärv kokku tähtsaima.

Kas minu laps on ikka valmis?Kuidas aru saada, kas laps on lasteaia­küps ja saab seal iseseisvalt hakkama? Anu Kaldjärv vastab, et lapsed on kõik hästi erinevad, üks on rohkem valmis kui teine. See oleneb eelkõige isiksuse­omadustest: hästi seltsivad lapsed ko­hanevad kiiremini, vaiksed ja tagasi­hoidlikud aga aeglasemalt.

Ka harjumisaja pikkus erineb suu­resti. „Mõni harjub juba esimesel päe­val – tuleb uljalt sisse, on usaldav ja ra­

Lasteaeda intervjuud tegema minnes ja seda mõnusat mänguväljakut nähes meenuvad enda ilusad mäletused – tekib tahtmine kontsakingad jalast võtta, liivakasti äärele istuda ja mõnusalt liiva kühveldama asuda.

Kui laps läheb lasteaeda

7

LAsTEaED

hulik. Mõni läheb kaks nädalat jär­jest poole päeva pealt ära ega harju kuidagi. On ka neid, kes ei kohane üldse, paari aasta jooksul üks selline mudilane ikka esineb,” räägib Anu Kaldjärv ja rõhutab, et vanem peaks õpetajat usaldama, siis tulevad pari­mad tulemused.

Enne lasteaeda minekut soovita­takse lapsele aga enesekohased os­kused selgeks õpetada. „Kui laps os­kab ise potil käia ja tuleb riietumi­sega toime, on tal palju turvalisem. Kuna rühmas on palju teisi mudila­si ja ainult üks õpetaja, hakkab laps oma järjekorda oodates pabistama, sest tal puuduvad eelmainitud osku­sed,” põhjendab Anu Kaldjärv, miks võivad lasteaias tekkida esimesed negatiivsed emotsioonid.

Positiivsus, meelekindlus ja konkreetsus„Kõige parem kohanemistaktika on vanema positiivne suhtumine ja sel­lega lapse ettevalmistamine. Näi­teks võiks öelda: varsti oled juba nii suur, et saad hakata lasteaias käima, ja see on nii tore!” annab Anu Kald­järv nõu.

Harjutamise esimesel päeval soovitab õpetaja tulla lasteaiaga tut­vuma kogu perel, sest mida rohkem kõiki pereliikmeid kaasatakse, seda turvalisemalt laps end tunneb. Ta näeb, et lasteaed on üks väga turva­line paik, sest ema­isa ei vii teda ju kunagi ohtlikku kohta. Seejärel aga lepitakse kokku, et järgmine kord on laps üksi. „See on hea seepärast, et laps ei hakkaks mõtlema, et vanem peabki seal olema ja temaga mängi­ma. Pealegi häirib vanemate juures­olek teisi lapsi. Kiiresti on vaja sel­geks teha, et lasteaed on laste män­gimise koht, kus neid aitab õpetaja – siis on lihtsam,” selgitab Anu Kald­järv. „Seda, kuidas laps kohaneb, vaatame hiljem ning otsustame, kas teeme rohkem poolikuid päevi või jätame lapse magama teisel ajal.”

Õpetaja soovitab lasteaeda kaa­sa anda midagi, mis tekitab turva­tunnet. „Kaisuloom, tekk, emme öö­särk – mida tahes. Igaks juhuks ta­sub see siiski õpetajaga varem koos­kõlastada.”

Enne rühmast lahkumist soovi­tab õpetaja teha lapsega kindel ri­tuaal, kas kalli või musi, ja siis kii­

resti lahkuda. „Laps õpetaja sülle, uksest välja. Lapse jaoks on see liht­saim variant ja nii rahuneb ta kõige kiiremini. Muidu tekib paanika, et miks emme ei julge ära minna, mu­retseb ja on närvis,” soovitab õpeta­

ja olla konkreetne, tuginedes 30aas­tasele praktikale. „Konkreetsus näi­tab lapsele vanema kindlameelsust ja autoriteeti. Kõige suurem pidur ongi see, et emmed loodavad kogu südamest, et laps ei hakkaks nutma.

Anu Kaldjärv ütleb, et töö pakub palju rõõmu ja karjäärivahetusele ta mõelnud ei ole.

Fo

tod

: E

ve K

alju

saar

8

LAsTEaED

Kohmakatele ja ruumi nõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevane-maid ja miks mitte ka taksojuhte, kes peavad laste turvavarustust soetama.

Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuete kohaselt auto turvavööga kinni-tada, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvava-rustust. Juulist laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kin-nitamise nõue ka taksojuhile ning tak-sos nii ees- kui ka tagaistmel sõitjatele.

Fest Baltic OÜ pakub laste turva-toolide asemel turvahoidikut Fest, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö kül-ge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades.

Eestis tohib kasutada alates 15 kg lastel. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõiduta-vad lapsi vanavanemad, jääb ära koh-makate istmete tõstmine ühest autost teise.

• turvaline – vastab Euroopa Liidu

liiklusseaduse turvanõuetele

• kompaktne – mahub kindalaekasse

või uksesahtlisse

• soodne – tunduvalt odavam kui

turvatool

Auto turvatoolide väiksedja mugavamad leiutised

Kalleid ja ruumi nõudvaid istumisaluseid soetama ei pea. „Fest on säästlikum võima-lus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks hästi nii pere autosse, taksosse, koolibussi kui ka rendiautosse,” ütleb Fest Baltic OÜ juhatuse liige Kalle Konsap. Hoidik on läbinud kõik ette nähtud katsetused ning vastab rangematele Euroopa Liidu nõuetele, mida tõendab selle-kohane sertifikaat. Seda on lihtne paigaldada ja kaasa võtta ka näiteks välismaareisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapealt turva varustust rentima.

Toodet müüakse Olerexi tanklaketis ning e-poes aadressil www.festbaltic.eu. Fest jõuab SmartPosti abiga kiirelt tellijani.

Nüüd lisandus Kalle Konsapi sõnul tooteva-likusse uudisena kaks uut toodet: turvavöösea-de Fest rasedatele, mis suunab turvavöö süle-rihma kõhust eemale, ja turvavööadapter autos sõitjatele, mis suunab statsionaarse turva vöö õlarihma paremini üle õla ning muudab sõidu mugavamaks ja ohutumaks.

Mõlema toote eeliseks on kompaktsus. Neid saab hõlpsasti paigaldada igasse statsionaarse turvavööga varustatud sõiduvahendisse (igat marki autod, bussid, lennukid jne) ja ükskõik millisele istmele. Kasutada saab neid nii reisil kui ka argipäeviti.

Turvahoidik FEST

www.festbaltic.eu

Nad teevad mida tahes, et seda ei juhtuks. Tegelikult on see vale lähe­nemine, sest nutt tuleb niikuinii ja parem on sellega kohe ühele poole saada.” Õpetaja nendib, et kui paar korda last näha, saab kohe aru, mil­line ta on ja kuidas kõige lihtsamalt rahuneb.

Kuidas kodus last toetada?Kui lapsel on lasteaias probleeme, soovitab Anu Kaldjärv neist kind­lasti rääkida ja õpetajat usaldada. Väikelaste puhul tuleks nädalas üks vaba päev teha ning õhtul lapsele rahu ja vaikust pakkuda. „Kui nime­kirjas on 24 last ja kohal käib 18–

19, tekib paratamatult lärmi ja müra, mida keegi iga päev nii pikalt talu­da ei suuda. Närvikava on selles va­nuses õrn ja laps väsib kiiresti,” sel­gitab Anu Kaldjärv üht võimalikku põhjust, miks järgmisel päeval laste­aeda minna ei taheta.

Ka löömine on probleem, mil­lega vanem ilmselt kokku puutub. „Kolmeaastaste hulgas tingib löö­mise see, et lapsed ei oska veel läbi­rääkimisi pidada ja mänguasju ja­gada. Laps arvab, et kui tema tahab, võibki võtta. Vanem peab lapsele pidevalt selgitama, et lüüa ei tohi ja mänguasju tuleb jagada,” soovitab õpetaja. „Ka seda tuleks selgitada, et kui lasteaeda midagi kaasa luba­da, peab seda teistelegi andma, mui­du ei tohi.”

riietus tasub läbi mõeldaKa lasteaia tarvis riiete valimine võib osutuda parajaks peavaluks. „Kui va­nem poodi läheb, peaks ta kohe vaa­tama, et laps uute rõivastega ise toi­me tuleb. Mida rohkem laps enese­ga hakkama saab, seda rõõmsam ta on ja seda paremini end tunneb,” üt­leb Anu Kaldjärv.

Riietuse puhul soovitab Anu Kaldjärv vaadata, et see oleks lapse­sõbralik ja ohutu: lihtne selga pan­na (nt kummiga riided), ilma pae­lade ja pika sallita, kapuuts krõpsu­de või trukkidega eemaldatav. Jala­nõud peaksid olema samuti krõpsu­dega ning seisma kindlalt jalas.

Kojuminekuriided tuleks hoi­da eraldi, kaasa ei soovitata siis­ki pakkida väga palju asju. „Piisab vahetus riietest, aluspesust ja vihma­rõivastest. Lasteaias käiakse õues pea iga ilmaga, seega oleks parim va­riant universaalsus. Näiteks kolme­aastastel on väga mugav, kui teiste pükste peale saab tõmmata kummi­püksid,” soovitab õpetaja. „Praeguse ilmaga sobivad õhukesed joped, mil­le alla läheb soe pusa või fliis. Talvel on väga hea kombinesoon.”

Õueriided võiksid olla sellised, mida laps määrida tohib. „Laps ei pea mõtlema sellele, kas ta riided lähevad mustaks või mitte, sest see piirab tema loovust, vaba mängu ja tegevust. Lapsega ei tohiks ka pa­handada, kui ta riided poriseks on saanud,” ütleb Anu Kaldjärv.

EvE Kaljusaar

Kaheaastasele Johannale lasteaias meeldib. Põhjuseks ütleb ta, et seal saab piimasuppi.

UUs & huvitav

9

10

tasub TEADA

eestis oskame näha ja saame aru, kui asjad ei ole mõnes peres nii

hästi, kui võiksid. Aga seda kolman­dat sammu teatamise kohta praegu veel nii kergesti ei astuta. Me näe­me ja mõistame, et asi on sekkumist väärt, kuid suhtume sellesse siia­ni kui enda nina toppimisse teiste pere ellu. Samas tuleks tõsiselt kaa­luda, kas teen näo, et ei näe ega kuu­le, kui mängus on lapse huvid. Mõel­gem läbi, kas selle lapse kõht on täis ja kas tal on võimalus elada turva­list elu? Kas talle on tagatud esma­ne toime tulek? Kas vanemad vajak­sid tema kasvatamisel tuge?

Eestis töötab juba 2009. aastast lasteabitelefon 116 111, kuhu saab jät­ta teateid abivajavatest lastest, soo­vi korral tagatakse helistajale ano­nüümsus. Lasteabitelefoni töökoge­mus näitab, et teatajate sise tunne on olnud õige – need lapsed ja pered on vajanud oma elu korda seadmiseks kõrvalist abi. Olukordi on olnud iga­suguseid, ka selliseid, kus lapsed on tulnud paigutada perest lühemaks või pikemaks ajaks eema le. Alati lähtutakse lapsest ja sellest, mis on kõige parem just temale.

Paljudel tekib küsimus, kus on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööta­ja silmad, kuidas nad küll ei näe. Te­gelikkuses peame kõik sotsiaaltööta­jale silmade ja kõrvade eest olema, sest olukorda saame muuta vaid ise. Ütleb ju vanasõnagi: kus häda näed laita, seal tule ja aita.

Ükskõik kui palju Eesti raha sot­siaalsüsteemi panustab, ei jõua sot­

siaaltöötaja ilma kogukonna abi­ta kõikide abivajajateni. See aga tä­hendab, et igaühel on aeg võtta nõr­gemate eest vastutus ning vaadata, mis meie ümber toimub, olgu abi­vajajaks laps või vanainimene.

Sotsiaalne toimetulek peres võib muutuda kiiresti – vanemad kaota­vad töö, lahutavad, sõltuvused saa­vad võitu. Sellised olukorrad võivad pere toimetulekut mõjutada väga lü­hikese aja jooksul ning kannatajateks on kahjuks kõige nõrgemad pereliik­med, kes enda eest seista ei oska.

Kohalikul omavalitusel on selliste perede toetamiseks mitmeid võima­lusi, kuid ühes võime kindlad olla – hädas laste juurde minnakse kohe. Küsimus on selles, kuidas teade abi­vajajast kiiresti abistajani jõuaks.

Väga tihti tekib kahtlus, kas sek­kuda või mitte. Uskuge, kui see kaht­lus juba tekib, on õige aeg kodaniku­algatuse korras midagi öelda. Üks võimalus on anda sellest teada öö­päev läbi tegutsevale lasteabitelefoni­le 116 111, mis informeerib murest ko­halikku omavalitsust, kohest reagee­rimist vajavatel juhtumitel politseid.

Füüsiline väärkohtlemine vajab kohest sekkumistÜldiselt peaks täiskasvanud olema nii arukad, et mingit põhjust neil last lüüa (ka „kasvatuslikul” eesmärgil) pole. Üldjoontes tõstetakse käsi siis, kui ei osata enam midagi muud teha ja kogu arukus on peast pühitud. Sa­mas saame ju täiskasvanute maail­mas oma asjad aetud ilma füüsilise

vägivallata. Uskuge, lapsi on samu­ti võimalik kasvatada ilma füüsilise vägivallata.

Kui näen avalikus kohas vane­mat, kes oma last lööb, siis kas mul on õigus sekkuda? Meie seisukoht on selge: kui lapse tervis on ohus, tu­leb sekkuda – see on iga täiskasva­nud inimese kohus. Loomulikult on see ebamugav ning kahtlemata saab ka sekkuja siit oma osa, ent uskuge, see on siiski sammuke muutumisele lähemale. Seni, kuni me tuima näo­ga laseme laste peal vanemlikke kat­setusi korraldada, ei muutu midagi. Uuringud näitavad, et suur roll kas­vatuslikul käitumisel on n­ö pärit­oluperedel. Mind juba nii kasvatati ja mina seda ka jätkan. Aeg on sel­lest ringist välja astuda ja kohe! See väike inimene, keda niivõrd vääri­tult koheldakse, vajab meie kõigi abi. Laps, keda füüsiliselt karista­takse, kordab sama mustrit oma ea­kaaslastega suheldes. Peatagem ka see rong! Käed lastest eemale!

Lapsed on väga arukad ja saavad suurepäraselt aru piiridest, mis nei­le on seatud. Muidugi on see täiesti loomupärane, et neid piire pidevalt kombatakse. Lapsevanem on siiski tunduvalt elukogenum ning see on suhetes lastega suur eelis.

Koolikiusamisele nulltolerantsLasteabitelefonile saabunud kooli­kiusamise juhtumitel on kahjuks üks ühine joon – keegi ei ole sekkunud. Koolikiusamise lõpetamisel on täh­

tis roll täiskasvanul. Personal peab sekkuma kohe ning klassist klassi ja aastast aastasse üheselt selgita­ma, et kiusamine ei ole lubatud. Kui siiski kiusamisjuhtumid välja tule­vad, peab nendele ruttu reageeri­ma ja mitte laskma asjadel omasoo­du laheneda.

Kiusamisel on tänapäeva info­ühiskonnas komme kolida internet­ti ja see nõuab vanemalt/õpetajalt erilist tähelepanu. Lapse käitumise muutumine on tavaliselt signaaliks, et asjad ei ole korras. Koolikiusamise ohvrit tuleb toetada ja aidata ka kiu­sajal oma teo tagajärgi mõista. Tä­helepanu vajavad selles situatsioo­nis kõik osalised.

Jälgige oma lapsi ja nende sõpru, tundke huvi. Vaadake, mis maailmas toimub. Nii märkame koos neid, kes abi vajavad.

KüllI FrIEdEmannlasteabitelefoni 116 111 projektijuht

Eesti avalikkust vapustas lugu, kus ema näljutas surnuks oma väikelapse. Väga tabavalt võttis Eesti Päevaleht juhtkirjas olukorra kokku sõnaga „märkamisjulgus”.

Kui märkate lapsi...

kes on pesemata ja mustad;

söömata;

ei riietu vastavalt ilmastikule (talvel väga õhukesed riided);

kelle kodu ei võimalda neile eakohast arengut;

kelle vanematel on sõltuvusprobleemid;

kelle kodust kostab selliseid hääli, mida ei saa pidada nor-maalse kasvatuse osaks;

keda füüsiliselt väärkoheldakse;

kelle kehal on marrastused või sinised plekid;

keda seksuaalselt väärkoheldakse;

kes räägivad seksuaalsetel tee-madel igal võimalusel;

kes tunduvad kurvad ja õnne-tud, püüavad otsida kontakti või seda väldivad;

kes on silmatorkavalt agres-siivsed või endassetõmbunud;

kes uitavad sageli üksinda te-gevusetult tänaval;

kes on tihti üksi kodus;

kelle on vanemad jätnud üksinda elama (töötavad välismaal);

kes ei ööbi kodus ja hulguvad;

keda emotsionaalselt terrori-seeritakse või solvatakse...

... siis teadke, et nad võivad vajada meie abi!

aeg on võtta märkamises kogukondlik vastutus

11

TURVALIsUs

„Meie ettevõte sai alguse isik­likust vajadusest – soovi­

sime hankida oma lapsele parimat turva tooli. Testitulemusi uurides selgus aga tõsiasi, et Kiddy löögipad­jaga tooli, mis tol ajahetkel oli pari­maks tunnistatud, veel Eestis müügil ei olnud,” tutvustab Marit Karp oma firma loomise põhjust.

Juunior Baltic on nüüdseks are­nenud hulgi­ ja jaemüügiga tegele­vaks ettevõtteks, kelle tootevalikus on peale Eestis järjest enam populaar­sust koguva Kiddy turvatooli ka pal­ju muud: kvaliteetsed vankrid, beebi­monitorid, beebikaalud, söögitoo­lid, kelgud, laste sööginõud, mängu­asjad ja palju muud – kõik, mida lä­heb lapse esimestel eluaastatel vaja.

Tähtsaks peetakse ka inimeste teadlikkuse tõstmist turvalisuse tee­madel. Selleks tehakse tihedalt koos­tööd Maanteeametiga.

Miks eelistada löögipadjaga turvatooli?Juba üle nelja aasta on maailma tun­nustatuimates turvatestides, nagu ADAC, Stiftung Warentest jt, saa­vutanud kõrgeimaid tulemusi just löögipadjaga turvatoolid, edestades oma kaalukategoorias tavaliste rih­madega turvatoole.

Löökpadjaga turvatoolis ei ole laps tooli kinnitatud mitte tava­pärase turvavööga, vaid spetsiaal­se kõhule kinnitatava löögipadjaga, mille üle tõmmatakse auto turvavöö.

Turvatestide tulemused näita­vad, et erinevalt näoga sõidusuu­nas paigaldatud turvatoolist, millel on 5­punkti­turvavöö süsteem, aitab

löögipadi ära hoida tõsiseid kaela­ ja selgroolülivigastusi. Löögipadja fe­nomen seisneb selles, et padja abil levib löögijõud kõikidele ülemistele kehaosadele võrdselt, samal ajal kui 5­punkti­turvavöö puhul võivad pea ja selgroog tõsiselt viga saada (eriti väikelaste esimestel eluaastatel, sest selles vanuses on pea võrreldes üle­jäänud kehaosadega väga raske).

Miks just Kiddy?Kiddy oli esimene tootja, kes löögi­padjatoolidega välja tuli ning need tuntuks tegi. Praeguseks on sama süsteemi üle võtnud paljud konku­rendid, kuid teistest sarnastest eris­tub Kiddy selle poolest, et lisaks pea­toe kõrgusele on võimalik reguleeri­da õlatoe laiust ja istmeosa pikkust.

Alates 2011. aastast saab löö­gipadjatooli kasutada koos Isofix­ kinnitustega, mis muudab turvatoo­li käsitsemise veelgi mugavamaks (nt Kiddy Guardianfix 2). Kiddy’l on neli mudelit, mida saab kasutada nii Isofix­ kinnitustega kui ka ilma. Lisaks on kaalult kergete Kiddy turvatoo­lide paigaldamine äärmiselt lihtne.

Märkimisväärne on veel turvatoo­li kasutamise aeg – 9. elukuust 12. elu­aastani (9–36 kg). Löögipadi eemal­datakse umbes lapse 4. eluaastal.

Kui rääkida veel autosõidu turvalisusest, siis kas rasedad peaks sellele samuti mõtlema?Turvavöö kasutamine raseduse ajal on teema, mille puhul esineb sage­li palju väärarusaamu. Arvatakse, et lapseootel naine võib sõita ilma turva vööta või kinnitada 3­punkti­

turvavöö endale mugaval, kuid va­lel viisil. Selline käitumine on vale, seadusega vastuolus ning ohtlik nii emale kui ka veel sündimata lapsele.

Kui raseduse ajal hakkab auto turvavöö ebamugavalt kõhule vaju­tama, on heaks alternatiiviks turva­vöö suunaja BeSafe Gravid. Seda saab kasutada alates väga varasest rasedusest kuni raseduse lõpuni. Se­dasi on avariiolukorras kaitstud nii ema kui ka laps. Turvavöö suunaja abil ei libise turvavöö kõhult ära, ei vajuta sõidu ajal kõhule ning püsib kindlalt omal kohal.

Teie kaubavalik laieneb pide­valt. Millised on kõige uuemad ja põnevamad tooted?Meie uusimad tooted tulevad väga laialdase valikuga Saksa tootjalt Reer, kes pakub mitmesuguseid turva­ ja tervisekaupu ning kõike muud, mida läheb vaja ühes imiku või väikelap­sega peres.

Eraldi võib esile tuua rikkalikku beebimonitoride valikut: väga kvali­teetseteks peetud beebimonitore on alates lihtsamatest (u 30 eurot) kuni väga intelligentsete kaameraga mo­nitorideni (u 165 eurot).

Ainulaadne on ka beebimoni­tor Reer Cube (u 72 eurot), mis üle­tab oma praktilisuse poolest kõi­ki teisi. Seda on võimalik kinnitada lapse vanema randmele, tänu mille­le ei pea otsima kohta, kuhu moni­tori asetada. Lisaks on see oma suu­ruselt väga kompaktne ning varusta­tud vibratsioonialarmiga: laseb teha kõiki kodutöid, samal ajal muretse­mata, et laps vahepeal üles ärkaks.

lapse turvalisuse heaks

Kiddy 9–36 kg kaalukategooria turvatoolide hinnad on vahemi-

kus 155–265 eurot olenevalt tooli funktsionaalsusest.

Eesti firma Juunior Baltic alustas tegevust Kiddy turvatoolide maaletoojana, kuid on nüüdseks kasvanud jae- ja hulgimüügiga tegelevaks ettevõtteks, mis pakub laia valikut lastekaupu.

veebipoed:www.turvatoolid.com

www.juunior.eeJuunior Baltic müügisaal:

Paide 7, Tallinn, avatud tööpäeviti kl 9–17

Edasimüüjad:Kõik Mothercare’i

kauplused Tallinnas,Lastemaa kauplus Rakveres,

Lastesahtel Tartuswww.4kids.ee

www.beebile.eewww.lastekaubad.ee

www.kidsfirst.eewww.on24.ee

Tavaline auto turvavöö asetus.

Turvavöö asetus spetsiaalse rasedate turvavöö suunaja abil.

Beebimonitor Reer.

Turvavöö suunaja BeSafe Gravid.

12

LIIKUMINE

SA Eesti Terviserajad on seisnud hea selle eest, et ka tingimusi rohkem

parandada: tervisesportlasi ootab ligi 90 ter­viserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud. Radadele on tekkinud mitmeid uusi lahendusi.

„Sellel aastal on suurematele tervisera­dadele paigaldatud funktsionaalsed venitus­seinad. Metsadesse on ilmunud mobiiliorien­teerumise rajad ning neid tuleb lähiajal juur­de veelgi,” tutvustab SA Eesti Terviserajad ju­hataja Jaak Teppan tehtut.

Paljudel terviseradadel üle Eesti on nüüd­seks olemas ka disc-golf’i rajad, mis on viima­sel ajal muutunud üha populaarsemaks har­rastuseks. „See ei ole küll otseselt SA Eesti Terviserajad algatus – teerajajaks oli Jõulu­mäe Tervisespordikeskus, kuhu esimene disc-golf’i rada loodi juba 2004. aasta sügisel,” üt­leb Jaak Teppan.

Eesti terviseradade arendusprojekt on Mer­ko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algata­tud ettevõtmine Eesti terviseradade ja loodusli­ke sportimiskeskuste uuendamiseks, et tagada aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huvilistele.

Mobiiliga metsa orienteerumaMitmed Eesti terviserajad said sel suvel püsi orienteerumistähised, mis võimaldavad orienteeruda nutitelefoni abil. Tähiseid pai­galdavad terviseradadele SA Eesti Tervise­rajad koostöös Eesti Orienteerumisliidu ja IT­lahendusi pakkuva firmaga Tak­Soft. „Prae­gu on üle Eesti paigaldatud tähised 12 raja­le, oktoobri lõpuks on plaan tähistatada 25–30 rada. Enamikule ligi 90 terviserajale on plaanis sarnased punktid üles panna hilje­malt 2013. aasta sügiseks,” jagab Jaak Tep­pan plaane.

MOBO ehk mobiilne orienteerumine seob tänapäevase tehnoloogia ja traditsioonili­se orienteerumise püsiradade ideed, pakku­des võimaluse tegeleda tervisespordiga enda­le sobival ajal. „Tulime orienteerumishuvilis­tele appi. Enam ei pea ootama kindlat päeva, et orienteeruma minna, ega kaasas tassima varustust – piisab vaid nutitelefonist,” tut­vustab Jaak Teppan mugavat ja uuenduslik­ku sportimisvõimalust. Nutitelefon asendab kaar ti, kompassi ja märkeseadet. Kontroll­punktid maastikul on tähistatud infotahvliga, kus on lühijuhend ja vastav QR­kood. Märke

Tervisesport kogub Eestis üha enam populaarsust ning järjest juurde tekib ka suurepäraseid looduses sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi.

Eesti terviseradadel on uusi lahendusi

13

LIIKUMINE

* *

tegemiseks tuleb telefoniga koodi pildista­da ja kinnitus punkti läbimise kohta saade­takse serverisse.

Uuendustega saab ennast kursis hoi­da MOBO, SA Eesti Terviserajad kodulehe ja Facebooki fännilehe vahendusel. MOBO kodu lehelt peetakse ka statistikat enim kontrollpunkte läbinud mobiiliorienteeru­jate kohta.

Funktsionaalsed venitusseinadTervisesportlased on kindlasti märganud terviseradade äärde paigaldatud mugavaid ja funktsionaalseid venitusseinu, millel on ka venitusharjutuste tegemiseks juhised ning lisaks ratta­ ja suusahoidla.

„Venitusseinad on saanud kasutajatelt väga palju positiivset tagasisidet,” ütleb Jaak Teppan. „Kuigi nende väljatöötamise protsess oli vaevaline – et nad oleksid ikka võimalikult vastupidavad ja vandaalikind­lad –, on seinad siiani väga hästi vastu pida­nud.” Praeguseks on kokku paigaldatud 16 seina, jooksvalt tegeletakse nende lisamise­

ga. Kaetud on Mandri­Eesti suuremad kes­kused, kus on rohkem kasutajaid. 2011. aas­tal paigaldati esimesed viis seina Nõmmele, Piritale, Narva, Kõrvemaale ja Jõulumäele, sel aastal lisandusid Nõmme spordikeskus, Järve, Alutaguse, Tartu, Vooremäe, Elva, Mammaste, Haanja, Keila, Reiu­Raeküla ja Pirgu terviserada. 2013. aastal plaanitakse paigaldatakse veel kümme seina.

Kuhu edasi?Nii tänavu kui ka tuleval aastal plaanitak­se terviseradade tähistust ühtlustada, et rajad oleksid sarnased igal pool. „Üritame kõik rajad korrektselt ära tähistada ja ühe­suguste detailidega katta, et inimestel te­kiks tänu korralikele suurtele kaartidele ja suuna viitadele turvatunne. Jooksvalt lisa­me venitusseinu ja MOBO­radasid. Talveks plaanime avada uuendatud kodu lehe,” rää­gib Jaak Teppan. „Kuid paljud head mõt­ted ootavad veel teostamist ning nendest on veidi vara rääkida.”

EvE Kaljusaar

MOBO koduleht: mobo.osport.eewww.terviserajad.eewww.discgolf.ee

MOBO ehk mobiilne orienteerumine seob tänapäevase tehnoloogia ja traditsioonilise orienteerumise püsiradade ideed,

pakkudes võimaluse tegeleda tervisespordiga endale sobival ajal.

14

TERVIs

Kuna tegu on nii igapäevase ja kättesaadava tootega, võib tun­

duda, et võib­olla ei ole seda teemat tarvis käsitledagi, sest ise oleme ju kõik ära proovinud ja midagi hul­lu pole juhtunud. Osa lähtub põhi­mõttest, et on parem, kui laps tut­vub alkoholiga juba kodus, lootuses, et see ei tõuka teda salaja proovima, teised peavad efektiivseks lahendu­seks keelamist.

Vähe räägitakse sellest, kas ja kuidas saame vanematena oma laste alkoholikäitumist mõjutada, et nad oleksid tulevikus suutelised ise tead­likke otsuseid langetama. Kuidas oleks siis õige käituda, et säiliks ka omavaheline usalduslik suhe? Tee­mat selgitab Terve Eesti Sihtasutu­se koolitaja Triin Sokk.

Septembri keskel alustas Terve Eesti Sihtasutus lapse­vanematele suunatud ennetus­programmiga „Alkoholi­sõltumatus”. Milleks see prog­ramm?Meie eesmärk on tõmmata prog­rammi abil tähelepanu noorte alko­holitarbimisele, jagada vanematele praktilisi juhtnööre ning tuua esile uusi teadmisi alkoholi ja aju seosest.

Meie alkoholiprogrammi põhi­seisukoht on, et lastele ei peaks al­koholi pakkuma, kuna see kahjus­tab aju. Aju ja alkoholi seoseid kä­sitlevad uuringud on üsna uued ning viimase 15–20 aasta jooksul on lei­tud, et aju areneb lõplikult välja alles 20. aastate keskpaigaks. Alkoholi ja muude ainete tarbimine teismelise­eas mõjutab otseselt aju arengut, po­tentsiaali ja elus hakkamasaamist. Ajus areneb kõige viimasena välja prefrontaalne korteks ehk siis aju­koore eesmine osa, mis aitab meil häid otsuseid teha, enesekontrolli saavutada ning kogub infot erineva­telt meeltelt.

Kas alkoholitarbimine on Ees­ti noortel probleemiks?Eestis tehtud uuringud näitavad, et koolinoored hakkavad alkoholi tar­bima keskmiselt 11–12aastaselt ning vanuse tõustes tarbimine intensiivis­tub. Sellega oleme Euroopas esirin­nas – 3.–4. kohal.

Meie ühiskonnas on alkoholi väga palju: reklaamid televisioonis (pärast kella üheksat), ajalehtedes, internetis. Lisaks on palju alkoholi­ettevõtetega seotud rajatisi. Reklaa­mides räägitakse alkoholist kui tore­

vanem saab mõjutada lapse suhtumist alkoholiLapsevanemana oleme tihti valikute ees, kas, kuidas ja millal selgitada teatud elulisi teemasid. Üheks selliseks teemaks on alkohol.

Terve Eesti Sihtasutuse koolitaja TrIIn soKK

raamatusoovitus lapse enesehinnangu

tõstmiseks

„Kuidas toetada laste ja noorte enesehinnangut”

Autorid: Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen

Kirjastus: Varrak

Fo

to S

hu

tters

tock

15

TERVIs

dast ja lõõgastavast joogist, aga ne­gatiivsetest tagajärgedest, nagu up­pumissurm, kõikvõimalikud vigas­tused, autoõnnetused, vaikitakse. Ühiskondlikult pole me harjunud aktsepteerima seda, kui keegi alko­holi ei tarbi. Alkoholi tarbimata jät­mine on loomulik enamasti vaid siis, kui süüakse antibiootikume, sõide­takse autoga või ollakse rase.

Kui mõtleme Vahemere maa­de peale, siis seal pakutakse toidu kõrvale klaas veini juba 16aastaste­le ja see on väga normaalne. Vahe seisneb aga selles, et nemad ei joo ennast purju, vaid naudivad veini toidu kultuuri osana. Seevastu Eestis juuakse sageli ennast purju. Alkohol on eesti ühiskonnas laiem probleem ja kõike korraga muuta ei saagi. Iga muutus võtab aega.

Kas siis tulekski alustada lastest, et ühiskond muutuks?Laste kaudu saab jõuda vanemate­ni ja vastupidi. Selleks et oma last kasvatada ja talle suuniseid anda, peab ka ise mõtlema, miks ja kui palju tarbida ning mis on selleks kohased paigad. Inimeste käitu­mist muudab kultuur ja seda muu­

tust me oma programmi abil toeta­da soovimegi.

Kui teemaga ei tegeleta, kasva­vad meie lapsed üles ühiskonnas, kus alkoholi tarbitakse liialt pal­ju. Me saame muuta seda, mismoo­di nad alkoholi suhtuvad – et see ei oleks ainult purju joomise vahend, vaid osa nauditavast toidukultuurist.

Millal peaks lapsega alkoholi­teemal rääkima?Arvatakse, et kui alustada liiga vara, õhutab see last proovima ja teki­tab temas huvi. Uuringud aga näi­tavad, et igasuguse riskikäitumi­se puhul peaks teemasid käsitlema enne huvi tekkimist, tavaliselt um­bes 8–10aastaselt. Kui selles vanu­ses lapsele väärtusi selgitada ja oma hoiakutest teada anda, mõjutab see tema otsuseid tugevalt, sest vane­

mad on laste jaoks sageli autoritee­did ning teisme ea rasked muutused ei ole veel alguse saanud.

Kuidas tuleks rääkida? Kas tuua elulisi näiteid? Just, ei pea võtma last ette ja küsi­ma, kas ta juba õlut on proovinud. Kasutada võibki igapäevaelu näiteid, kas või analüüsida õhtuti telekast tu­levaid alkoholireklaame või kasuta­da ära koduseid olukordi ja sündmu­si. Pärast onu sünnipäeva, kus on ka viinapudelid pikal laual, võiks lapse­ga arutada, mis ta sellest arvas. Kes­kenduma ei peaks mitte alkoholile, vaid ümbritsevatele traditsioonide­le ja sündmustele ning läbi selle tee­mani jõudma.

Meie uuringutest on välja tul­nud, et vanematel puudub alkoholi suhtes kindel seiskoht. Seega on häs­ti tähtis enne oma hoiak läbi mõel­da: kuidas ma ise alkoholi tarbin, kuidas sellesse suhtun, kuidas käi­tun ning kas teen seda kõike sõltu­matult.

Kas lapse nähes ei tohiks üldse alkoholi tarbida?Päris nii öelda ei saa, sest lapsed käi­

tuvad nii meie sõnade kui ka tegude järgi. See on vale arvamus, et lapsed aru ei saa. Nad on targad ja mõis­tavad väga hästi. Ei piisa sellest, et olla hästi range ja öelda: ei tohi! Nei­le tuleb selgitada seosed, miks ei või. Näiteks öelda: jah, mina võingi klaa­si veini juua, sest see on täiskasva­nute jook, aga sinu arenevat aju see kahjustab.

Kas on õigustatud anda lapse­le proovida alkohoolseid joo­ke kodus, et maha võtta liigset huvi, või tuleks eelistada null­tolerantsi?Proovimisel ja proovimisel on vahe. Kui väike laps küsib, emme, mida sa jood, ei tohiks sellest teha keelatud vilja. Peaks tekkima sinepi­efekt. Tuleb selgitada, et see on täiskas­vanute jook, kuid võib ühe korra

proovida. Lapsele see tõenäoliselt ei maitse ja positiivset emotsiooni ei teki.

Paljud uuringud on aga näida­nud, et kui pakkuda teismelisele alkoholi, on see pigem negatiivse efektiga: need, kes tohivad juua ko­dus, joovad rohkem ka väljas. Kind­lasti on erandeid. Vanemad aga pa­nevad tihti pea liiva alla ja mõtle­vad, et nende laps on tark, tubli ja vastutustundlik. Ent lapsed on lap­sed ning lähevad ikka üle piiri. Kui neil on veel harjumus, et natuke­ne võib võtta, sest kodus ju mida­gi ei juhtunud, on pahandus kii­re tulema. Me ju ei tea, kui palju ja mida laps koos teistega väljas tar­bib või mida alkoholi sisse libista­takse. Eesti noored joovad hoole­tult: ei julge helistada vanematele, kiirabisse ega politseisse, kui kelle­gagi midagi juhtub.

Kasvatuslikest meetoditest rää­kides peetakse tähtsaks mitte just rangust, aga seotust lapse elu ja te­gemistega: et ta vabatahtlikult ja­gaks infot, kes on ta sõbrad, millega ta vabal ajal tegeleb, kuidas tal koo­lis läheb, mis ta hobid on. See on parim viis ennetada riskikäitumist. Kui olla lapse eluga kursis, joonis­tuvad vestluse käigus tavaliselt välja mustrid – nii saab aru, kui kuskil on „auk” ja peaks veel juurde küsima­ uurima.

Aga lapsed ju valetavad...Valetavadki. Seepärast ei tohikski hakata teemaga tegelema alles teis­meliseeas. Jah, kunagi ei ole hilja, ent kui teemadest on räägitud juba 8–9aastase lapsega, teab ta ka hil­jem, et mure korral võib vanema poole pöörduda, ja on kursis purjus­oleku tagajärgedega.

Kas lapsele peaks olema pi­gem sõber või autoriteet?See on piiripealne asi. Kuula oma last, anna talle vabadust otsustada, aga ole ikkagi autoriteet: reeglid pea­vad olema paigas ja igal asjal peab olema piir.

Kui laps tuleb alkoholijoobes koju, kuidas reageerida?Rääkima peaks hommikul, kui laps on kaine, sest purjus peaga me en­nast ei kontrolli ega mõista, mida teine inimene selgitada püüab.

Endalegi tuleks võtta mõtlemis­aega, kuidas ja mida rääkida, kui laps purjus peaga koju saabub. See

ei ole lihtne teema, siin on mitu ta­sandit. Lisaks ollakse ebakindlad, sest alkoholi tarbitakse ju ka ise.

Kui varem selliseid vestlusi ol­nud ei ole, tuleks esmalt paika pan­na, et seesugune käitumine ei ole aktsepteeritav, ning selgitada, miks alkohol ei ole hea ja miks seda juua ei tohi. Samas tuleks mõista anda, et kui juba tarbitud on, võib alati koju tulla ja peabki seda tegema. Tava­liselt toimib kõik paremini siis, kui lapsega toimunu üle arutleda.

Kuidas lapsevanemana käitu­da, et selliseid olukordi vältida?• Õpeta lapsele vajalikke oskusi. Al­kohol kompenseerib tihti mingit puudujääki või vajadust. Kui teisme­line võtab ühe siidri, sest ta ei jul­ge tüdrukutega suhelda, saab lapse­vanem teda ju selles vallas aidata ja õpetada. Ühiskond liigub selle poo­le – järjest tähtsam on osata olla sot­siaalne ja kommunikeeruda. See aga on samamoodi seotud prefrontaalse korteksiga, mis juhib meie tähelepa­nu, emotsioone, enesekontrolli ning leiab info ajust ja paneb selle kokku.

• Ole osa oma lapse elust ehk seotud tema tegevuste, otsuste ja huvidega – nii kaasadki teda pere­konnaellu.

• Aita tõsta lapse enesehinnan­gut. Tema alkoholitarbimisel on põhjus. Vanemana saame väga palju mõjutada seda, kuidas laps alkoho­li suhtub ja kuidas jõuab sinna, kus julgeb tunnistada, et tema alkohool­seid jooke tarbida ei soovi.

• Õpeta last, et alkohol ei ole stressimaandaja.

EvE Kaljusaar

ÜLeSKUTSe

Joogikultuuri arendamise võt-meteguriks on alkoholi tarvita-misega seotud normide tead-lik loomine ja kujundamine tööl, kodus, sõprade seltsis ja ka ühiskonnatasandil laiemalt. Üheks oluliseks sõnumi kand-jaks on ühiskonnas ka alkoho-li pakkuvad toitlustusasutused. Terve Eesti ja restoran Bona-parte kutsuvad toitlustusasu-tusi pakkuma külastajatele vei-ni kõrvale vett ning täiendama alkoholivabade jookide valikut, mida saavad nautida lapsed, beebiootel emad ja ka lihtsalt nauditavat maitseelamust soo-vivad külastajad. See on liht-ne, konkreetne ja oluline samm ühiskonnas alkoholikultuuri arendamiseks.

Eestis tehtud uuringud näitavad, et koolinoored hakkavad alkoholi tarbima keskmiselt 11–12aastaselt ning vanuse tõustes tarbimine intensiivistub. Sellega

oleme Euroopas esirinnas – 3.–4. kohal.