9
21. aprill 2011 Arst Tervis Lapsed • Toit

Terve Pere aprill 2011

Embed Size (px)

DESCRIPTION

EE lisa Terve Pere (aprill 2011)

Citation preview

Page 1: Terve Pere aprill 2011

21. aprill 2011

Arst • Tervis • Lapsed • Toit

Page 2: Terve Pere aprill 2011

3

EE Terve Pere 21-apr 15-apr ftp.ekspress.ee/incoming/reklaam 195*137+5mm

Tervisekõndja tervisejooks

Gerli Padar, tervisesportlane

Tuleja saa osa

tervisespordienergiast!

Kõnni igal neljapäeval või jookse igal kolmapäeval maist kuni septembrini

Tallinna erinevatel terviseradadel.

LOE LISAINFOT JA REGISTREERI www.stamina.ee, [email protected]

Anne-MAri Alver

Usk lihavõttejänesesseMa pole kunagi häbenenud seda, et olen ateistliku eluviisiga – ühegi usu traditsiooni-dest ja kommetest ei lähtu ning kirikupühi ei tähista. Samas pole mul otseselt ka mi-dagi nende vastu – las olla kristlikud jõulud ja juudi hanuka, olgu kristlik suur reede ja olgu paganlikud pööripäevad. Ka islamis ja hinduismis on kindlasti palju head ja väärikat, mis siis, et mina neist vähe tean.

Laste seltskonnas on aga üsna raske, kui mitte suisa võimatu, oma pisut määrat-lematut usuleigust ja -sallivust eluks elada.

„Emme, mitu päeva lihavõteteni on?” Suured selged silmad ootasid, kuni ma ka-lendri kõrval näpud appi võtsin ja 29 päeva välja lugesin.

Küsimusele, mis nende lihavõtetega siis on, saan vastuseks imestunud pilgu.„Jänes tuleb ju!”Selge värk. Ja veel selgem on see, kellel tuleb kulisside taga jänese salajane esin-

daja olla. Pashat teen ma loomulikult ka. Ja üleüldse ühe kenama lõunasöögi, sest see murundus ja tibundus, mis lapsele rõõmu teeb, peab mingi väljundi leidma. Järgmine loogiline samm on kõne ja küllakutse sõpradele – rõõmu tahaks ju jagada!

Näete, kui kergelt muutub inimene. Jah, ma tean, et kunagi tulevad jutuks kõik need ristid ja kannatused, kõik see halastus ja lunastus ja valu... aga selleni on aega. Ja see aeg las olla täidetud rohelise muru ja kollaste tibudega, pasha sisse pähklite hakkimi-se ja värviliste munadega. Lihavõttejänese poolt toodavast heast-paremast rääkimata.

Kauneid kevadpühi, armsad lugejad!

ToimetajadAnne-mAri [email protected] [email protected]

Kujundus Advig stAhlKeeletoimetaja mArilin looK

reklaam mArgit elts, tel 669 8330, [email protected] lisade juht piret tAmm, [email protected]äljaandja As eesti Ajalehed, Tallinn, narva mnt 11e

www.elc.com

www.mothercare.ee

Kõik lapseootel naisele ja kuni 10-aastasele lapsele

Juhhei, Kingijaht!Mängu reeglid leiad www.mothercare.ee veebilehelt. Mäng kestab kuni 13. juuni 2011.

Üllatustund24.04.2011 kell 11:45Rocca al Mare Mothercare/ELC kaupluses

Kogu rõivaste moekollektsioon lastele ja lapseootel naistele tund aega -30%! Soodusmüük algab peale moeetendust.

Esinevad Meero Muusik laululapsed. Maiustusi ja rõõmu jagab Winnie Pooh.

Tallinnas Kristiine ja Rocca Al Mare ostukeskuses.Riias Domina ja Spice ostukeskuses.Vilniuses Panorama ostukeskuses.

Usaldusväärne

kaubamärk

aastast

1961

Page 3: Terve Pere aprill 2011

4 5

Aprillikuu on ärkamise-, liikumise- ja südamekuu. Kevad on linna jõudnud, ja linna lähedale maale.

Mahlad on valla, vesi niriseb.

rein vAhisAlu keskhaigla kardioloog

Kask ja vaher annavad oma firma-toodangut liitrite viisi välja, öö-päev ringi ja tasuta. Trollipeatu-

ses on veenired maas lösutava lumerää-ma alt välja uuristanud suures koguses suitsukonisid, lössis taarat, paberitükke ja muud rämpsu. Konide järgi saab ot-sustada, kui palju meie inimesed tegeli-kult suitsetavad. Kaks mustades saabas-tes siresäärt sealsamas konilasu kõrval hoiavad sigaretti oma kunstküünesta-tud sõrmede vahel ja lasevad jutu vahe-le suitsupahvakuid lendu.

JooksurajaleTervisejooksja hing aga lähedal asu-vas metsapargis lausa hõiskab. Kätte on jõudnud aeg, kus botases jala saab jäl-le nii maha panna, et see millimeetritki ei libise. Kindel kokkupuude maaga, vet-ruvalt pinnalt tehtud äratõuge ja maan-dumine – sellistest tsüklitest jooksmine ju koosnebki. Lisaks on iga samm eri-nev, sest pinnas jalge all pole mitte sile ja kõva jalgrattapedaal (sellega ei taha ma sugugi jalgrattasõitu, veel vähem ujumist ega muid lihtsamaid ja keerulisemaid lii-kumisviise maha teha, nende kõigi puhul on kehal oma rõõmud maitsta).

Ebakindlat jalgealust oli tänavu liialt pikalt. Novembrist märtsi lõpuni tuli joosta (astuda, tammuda, turnida) jäistel pindadel, kivikõvaks külmanud lume kooriku servadel. Tervisejooksja tegi seda kõhklematult iga päev või paar korda nädalas, ja ootas kevadet. Jooks-mise naudinguks on ju tegelikult see, et saadud hüved jaotuvad mööda organis-mi proportsionaalselt laiali. Kosutav vä-

simus pärast sporti parandab aga tund-matuseni une kvaliteeti ja ka söögiisu himu sööstud saavad õhtutundidel maha vaigistatud. See, et ka keha rahuneb, ül-dine toonus tõuseb, jalg kergemini tre-pist üles astub ja meeleolu paraneb, on juba selge puhaskasu.

Keha ärkabMinge, head kaaskodanikud, aprilli-kuu õhtupoolikul välja värske õhu kät-te! Õhus on midagi erilist. Tuul ei lõi-ka enam läbi, tema iseloom on muutu-nud leebeks, ta üritab sõber olla. Õhus on lõhnad valla. Taheneva maapinna niiske lõhn, uduvihmaga ninasõõrme-tesse laiali pihustatud – seda te muudel aasta aegadel ei leia.

Kevad tähendab minu jaoks hinga-mist. Tahaks ju kõike seda kraami täie sõõmuga sisse ahmida! Kuid kargel hommikutunnil võib tänaval pahategi-ja viibida. Ta käib teie ees paarikümne meetri kaugusel, sigaret näpus. See isik reostab häbematult meie avalikku ruu-mi. Kinnistest ruumidest on need tegela-sed seaduse väel minema aetud, misläbi vabanes terrori alt tohutu mass passiiv-seid suitsetajaid. See on siiani üks oluli-semaid terviseseadusi, kus kasu lõikami-ne alles ees seisab. Nüüd tuleks seaduse-andjatel ka muudes terviseriski valdkon-dades tegutseda. Toitumine oleks üks selline. Töötervishoius oleks palju ära teha. Ikka rahva tervise kaitsmise nimel.

Meeled on vallaKevad on tegelikult kutse tegutsemisele. Aprillikuu päikesepaistelisel tänaval ja-

lutades pole võimalik ükskõikseks jääda. Kevad on üleminekuaeg, talve staatika on lõppenud ja suve stabiilsuseni on veel aega. Igal üleminekuajal on oma kaprii-sid. Igas üleminekus on ebastabiilsust, tasakaaluhäireid, ärevust, peataolekut ja ängi. Igas muutuses on lootust, et asjad edenevad, et elu läheb paremaks.

Inimese kõik elundkonnad on keva-del uues valmisolekus. Elundite töö re-guleerimisse närvisüsteemi ja sisenõre-näärmete poolt võivad tekkida häired, esineb nii üle- kui ka alareguleerimist, sest veresoonte toonus muutub. Südame- veresoonkonna reageerimine igale muu-tusele on alati kiire ja inimesele kerges-ti tunnetatav. Süda koos vere soontega on eesliinil, sest kindlustab kohanemist muutunud oludele. Regulatsioonihäi-

red pole ohtlikud: vererõhk võib kõiku-da, süda annab välja ekstralööke, rindke-res esineb torkeid ja pisteid. Meel muu-tub ärevaks või vastupidi, kurva meelsus saab mõnel päeval tooniandjaks, väsi-mus ja apaatia võivad nii võimust võt-ta, et õhtul ei jaksa enam botaseidki jal-ga panna, et jooksuringile minna, esine-vad unehäired, söögiisu võib väheneda...

17.–24. aprillil peab süda oma pidu-nädalat ja on järjekordselt tähelepanu all. Ametlikult küll ainult nädalaks, aga hea, et niigi. Küll ta pajataks, kui kaue-maks võimalus antaks. Eesti inimese sü-damele on elu jooksul ühtteist kogune-nud: ta räägiks oma sisse kogutud mure-dest ja ka võimalustest neist lahti saada. Nii kevadel, suvel, sügisel kui ka talvel. See on aastaringne katkematu järjejutt.

südame pidunädalad

Süda võtab sõna

Kardioloog rein vahisalu kirjutab oma raa-matus südamehaigustest muhedas-mõnu-sas võtmes. Juttu tuleb nii südamehai-gustest kui ka kõigest sellega seonduvast: stressist, kolesteroolist, kõrgvererõhktõvest jmt. lugeja saab teada, milline on normaal-ne pulss ja normi piiridesse jääv vererõhk, mida tehakse südamehaiguste ennetus-kabinetis, kuidas oma elukvaliteeti paran-dada. lisaks õpetlikke näiteid haigusjuh-tumitest.

Kui te iseenese tarkusest ja polikliini-kus kogetu põhjal teate südamest juba kõi-ke, siis ongi see raamat mõeldud just teile. Aga samuti inimestele, keda pole süda ku-nagi huvitanud, kuid kes tahaksid ta siiski töökorras hoida. Päris ühe hooga pole mõ-tet raamatut läbi lugeda, ikka tasa ja targu. Algul tutvume südame töökohustustega. see pole mitte soojendusbändi esinemine, et pärastpoole tuleb see õige, vaid siin on kõik osad üksteisega seotud.

inimese elutee on paljuski tema en-da teha, kuid maine teekond lõpeb süda-me poolt vaadatuna alati ühtemoodi – no signal, ja paberile pole enam midagi joonis-tada. Oma süda kätte võtta ja temaga tõtt vaadata pole aga kunagi hilja.

„ Minge, head kaas-

kodanikud, aprillikuu õhtupoolikul välja

värske õhu kätte! Õhus on midagi erilist.

Vallo

Kru

use

r

Page 4: Terve Pere aprill 2011

6 7

Hõlbustab sünnitust. Turvaline nii emale kui lapsele.

Tootja: MPC International S.A., 26 Boulevard RoyalL-2449 Luxembourg, Luksemburg

Volitatud esindaja: GlaxoSmithKline Eesti OÜ, Lõõtsa 2, 11415 TallinnTel. 6676900 www.gsk.ee

1. Schaub A.F. Nederlands tijdschrift voor Obstetrie & Gynaecologie, vol. 121, augustus 20082. Schaub A.F. Holzgreve W. Journal of Perinatal Medicine 36 (2008) 129-135

www.dianatal.eewww.dianatal.com10/144 v02

S ü n n i t u s a b i g e e l

Dianatal® on esimene ja ainus sünnitusabi geel, mis on välja töötatud spetsiaalselt loomuliku (vaginaalse) sünnituse hõlbustamiseks.

Kliinilised uuringud on näidanud, et Dianatal® lühendab väljutusperioodi kuni 30% (26 min) ja lühendab kogu sünnituse kestust 106 minuti võrra.1,2)

Dianatal® geeli kasutamine vähendab lahkliha rebendite esinemist.1,2)

On tõestatud, et Dianatal® on turvaline nii emale kui lapsele.1)

Sünnitusabi geel Dianatal® on saadaval sünnitusmajades ja apteekides.

Tähtis! Sünnitusabi geeli Dianatal® võib manustada ainult ämmaemand või arst. Enne kasutamist konsulteerige oma arsti või ämmaemandaga.

Olles töötanud 26 aastat äm-maemandana ja käinud läbi arengu selili sünnitusest

tagasi loomuliku sünnituseni, julgen väita, et naised, kes valivad loomuliku sünnituse, on palju enesekindlamad ja rahulikumad. Sünnitus annab nai-sele uue vabaduse, usu endasse ja oma jõusse, millest jääb meeldiv mä-lestus kogu eluks. Ämmaemandale on suurepärane kogemus teha koostööd naisega, kes mõistab ja tunneb endas tomuvaid muutusi. Emaroll on naise-le ju loomupärane. Rasedus, sünni-tus ja imetamine tekitavad vastakaid tundeid: ühel poolt rõõm ja tugev positiivne elamus, teiselt poolt hirm ja ärevus. Kuidas sünnitust tajutakse, sõltub naisest. Mõned keskenduvad vaatamata ümbrusele ja ümbritseja-

tele, teiste jaoks on vajalik privaatsus ja turvalisus, tagatuna koduse ruumi ja heade abistajate poolt. Oluline on ämmaemanda ja tulevase ema ja isa vastastikune usaldus.

Ideaalne sünnitus ühendab ene-ses loomulikku vaginaalset sünnitust koos võimalikult väikese kahjustuse-ga nii emale kui ka beebile.

Viimasete aastate jooksul on sünni-tusabis aina rohkem hakatud rääkima sünnitusega seotud kahjustustest ja nende ärahoidmisest.

Et sünnistuse kulgu kergendada tek-kis mul võimalus proovida omalaadset vahendit sünnitusabis: sünnitusabi geeli DIANATAL, mis on välja töötatud Sveitsis. Sünnitusabi geel Dianatal vähendab sünnituse ajal toimuvaid hõõrdejõude ning tagab kergema, lühema ja säästvama sünnituse. Geel moodustab tupe seinale püsiva kihi ja hõlbustab lapse väljumist. Väljutuspe-riood lühenes tunduvalt, poole võrra vähenes pehmete kudede trauma-tism. Aga lootevõie? On ju lootevõie

samuti loomulik libesti, kuid kahjuks on enamikel loodetel 40 nädalaks loo-tevõie juba imendunud naha sisse nii, et selle sünnituse kergendav mõju on väga väike. Sünnitusabi geeli Dianatal võib kasutada iga vaginaalse sünnitu-se puhul. Eriti hästi sobib sünnitusabi geeli kasutada vette sünnituse puhul. Mõni sünnitus kestab väga pikalt: kui tegemist suure lootega, sünnitegevu-se nõrkusega, pika veeta perioodiga - sel juhul on meditsiiniline sekkumine vältimatu. Sellistel juhtudel on sünni-tusabi geeli Dianatal libestav toime eriti märgatav. Sünnituskanali ja lap-se vaheline hõõrdumine on oluline sünnitust pärssiv tegur. Kui hõõrdu-mist geeli abil vähendada, on kergem sünnitada. Analoogse näitena võib tuua seebi kasutamise kitsa sõrmuse sõrmest tõmbamise kergendamiseks. Minu abistatud 50 sünnituse koge-mus sünnitusabi geeliga Dianatal oli positiivne. Hea, et on olemas veel üks lisavõimalus loomulikku sünnitust lü-hendada ja kergendada.

HEA KOGEMUS SÜNNITUSABI GEELIGA DIANATAL

Ira Sasko, ämmaemand Erahaigla Fertilitas

Tulevikuteraapiaga (ingl Future Life Progression) on võimalik saada ühendust oma tulevikutarkuse ja

-oskustega ning kujundada saatust. Tund aega vältava tulevikuteraapiaseansi ajal jõuab terapeut Kreet Rosina juhiseid jär-gides lõdvestunud olekusse, millele järg-neb vaimurännak tulevikku. Lõdvestus ei ole sügav, vaid sarnaneb turvalisele igaõh-tusele unne suikumise seisundile. Teraapia käigus kohtud oma tuleviku minaga. Näed, kellega elab ta koos viie või kümne aasta pärast, kas teeb sama tööd, kas elab Ees-tis või kusagil mujal. Küsida saab ka konk-reetseid asju, mida tuleviku mina teab.

Reeglina nähakse Kreeda sõnul teraa-pias positiivset, ja isegi kui tekib pilt või taju ebameeldivast olukorrast, saab tule-viku minalt nõu küsida, milliseid otsuseid selle vältimiseks langetada. Igal inimesel on mitu tulevikustsenaariumi ja see, mil-line muster arenema hakkab, sõltub teh-tud valikutest.

Tulevik ei ole fikseeritudSõltuvalt meie tegudest ja igapäevastest otsustest hakkavad lahti rulluma tuleviku teed. Paralleeli võib tõmmata autosõidu-ga ringteel, kus peab valima, millist teed mööda maha keerata. Nähes tulevikus mõne hetkel käsil oleva tegevuse tulemust või lähisuhte arengut ja see sulle ei meel-di, saab teadlikult tänaseid valikuid muu-tes pääseda võimalikest nigelatest tagajär-gedest. „Kõik on energia. Lähtuvalt reso-nantsi- ja külgetõmbeseadusest tõmbad oma ellu just selliseid olukordi ja inime-si, mis või kes on kooskõlas sinu sisemi-se energiaga. Tulevikuenergiaga kontak-ti saamine aitab kiiremini jõuda soovitud tulemuseni, kui see on kooskõlas osapool-te kõrgeima hüvanguga,” räägib Rosin.

Me kõik oleme omavahel seotud, mis-tõttu on võimalik vaadata ka teiste tule-vikku. Näiteks näeb ema oma lapse tule-vikku, et mõista, mida toob kaasa ühe või teise kooli valik. Keskendudes valikutele, saame aimu sellest, kuidas laps end eri-nevas taustsüsteemis tunneb. Meetod ai-

tab selgitada välja andeid, mõista oma elu eesmärki ja ülesandeid.

„Tulevikku vaatamisega tasub meeles pidada, et kõik kujutluspilte ei näe,” sel-gitab Rosin. „Informatsiooni on võimalik vastu võtta väga erineval moel. Pildid te-kivad neil, kellel visuaalne taju on domi-neeriv. Lisaks piltidele tasub tähelepanu pöörata keha tajudele ja võtta vastu keha edastatud info. Tähtis on terapeudile näh-tu ja kogetu vahetult edasi anda, et hiljem oleks võimalik kogu edastatud teavet kät-te saada ning kogetud tunnetus endasse integreerida. Otsuste ja valikute tegemi-ne muutub seeläbi kergemaks, sa ei rais-ka asjatult aega, aga saad kiirendada tule-viku edu saabumist.”

Teraapia tulemus sõltub sellest, kui hästi suudetakse lõdvestuda ja kui kiiresti võtta vastu saadud informatsiooni. „Prag-maatilise hoiakuga kliendil läheb kauem aega,” nendib Rosin.

Kuidas nõiaringist pääseda?Tehnika lubab tulevikku kogeda tunne-tuse teel: näiteks näha, mis juhtub, kui oled jätnud tööle pühendumise kõrvalt unarusse pere. Saad aimu, mida tähen-dab olla üksi. Teisalt saad juba täna mi-dagi ette võtta, et tulevikku muuta. Saad teada, mida praegu teha selleks, et ees-ootav võimalikult hea oleks. Kõik sõltub ju meie tänastest tegudest. Kõrgem mina juhib sind õigete äratundmisteni. Teraa-pia käigus mõtiskledes ja mediteerides saab temaga ühenduse.

Tulevikuteraapias on eraldi tehni-ka selle jaoks, kui soovitakse katkestada mõnd nõiaringina korduvat mustrit. Näi-teks oli üks meesklient hädas mustriga, kus tema elukaaslased ta kuue kuu pärast maha jätsid. Üks naisklient oli hädas sel-lega, et sattus järjest tööle sellistesse ette-võtetesse, mis aasta jooksul pankrotti läk-sid. Nad mõlemad tegid läbi mustri kat-kestamise ning nüüd tegelevad teadlikult oma sisemise energia tõstmisega.

MArgiT KirsiPuu

KreeT roSin –esimene sertifitseeritud

tulevikuteraapia terapeut

infotehnoloogiat ja majandust õppinud Kreet rosin alustas mediteerimise ja vaim-se arendamisega 11aastaselt.

Tulevikuteraapiat õppis Kreet rosin inglis-maal Anne Jirschilt, kes on selle tehnika üks looja ja arendaja. Anne Jirsch on erakordse andega selgeltnägija, metafüüsika õpetaja, mitme raamatu autor („intuitsioon” ja „Kos-miline energia”). Tema klientide hulka kuu-luvad ka ärimaailma ja poliitika juhtfiguu-rid ning filmi- ja spordimaailma kuulsused.

2008. aastal asus Kreet rosin holistilist psühhoteraapiat õppima holistilise teraapia instituudis ning sama aasta lõpus lõpetas reiki meistri kursuse.

vastuvõtud toimuvad Tallinnas, Pärnus ja viimsis ning skype’i vahendusel. Üks tund maksab 30 eurot.www.teadlikareng.com

Fo

to: Tiit

Bla

at

tulevikku on võimalik pilku heitaAjas saab edasi liikuda tehnikaga, mis aitab nii ette-võtte tippjuhil tulevikutrendide kohta infot saada kui ka koduperenaisel lastele sobivaimat kooli valida.

Page 5: Terve Pere aprill 2011

8

eesnäärmeprobleemid ohus-tavad erinevas vanuses mehi

Uroloogilised problee-mid on tihti seotud sek-suaalse tervisega ning isegi psühholoogiaga,

sedastab Lääne-Tallinna keskhaigla uroloog dr GennAdi TiMberG.

Meeste uroloogilised probleemid on (eriti nooremate meeste puhul) tih-ti seotud nende seksuaalse tervisega. Mitmed sugulisel teel levivad haigu-sed kahjustavad ka eesnääret, jät-tes organismi põletikulised nähud. Sellisteks haigusteks on näiteks kla-müüdia, ureaplasma ja mükoplasma.

Tihti jõuab enne arsti juurde suh-te naispool: kui näiteks pärast vahe-korda on urineerimine valus, pöör-dub naine kiiresti günekoloogi juur-de. Naine saab probleemi ravitud, aga kui tema partner pole arsti juur-de läinud, on vana mure kiiresti ta-gasi.

Siin võivad paarisuhtes tekkida ka psühholoogilised probleemid: tih-ti arvatakse, et mure on värske, järe-likult on partner hiljuti petnud. Te-gelikult see nii ei ole – õigel ajal väl-ja ravimata klamüüdia, ureaplasma ja mükoplasma võivad aja jooksul anda aina ebameeldivamaid alumis-te kuse teede ärritusnähte.

Seega, niipea kui seksuaalelus te-kib ebameeldivaid terviseaistinguid, tuleks nii mehel kui ka naisel leida aeg erialaarsti külastamiseks. Pole tähtis, kummal oli põletik enne, olu-line on, et see saaks kiiresti ja lõpu-ni välja ravitud.

Need ajad, mil seksuaalsest tervi-sest rääkimine oli häbiasi, on õnneks möödas. Eesti ühiskond on muutu-nud vabamaks ning inimesed julge-vad aina enam oma tervisemuredele lahendusi otsida.

Tihti tehakse seda ka interneti vahendusel – kodus arvuti taga suht-lemine tundub nii mõnelegi inimese-le mugavama ja turvalisema lahen-dusena kui reaalne arstikülastus. In-tiimse murega aga oleks siiski õigem isiklikult arsti juurde minna. Esiteks saab seal konkreetset nõu ja abi, tei-seks ei ole ju vaja oma kõige isikli-kumat laadi muresid netiavarustes-se lahti kirjutada.

Uroloogi vastuvõtule pääsemi-seks on nõutav perearsti saatekiri, seega tuleb oma probleemi lahenda-mise algust teha perearsti juures.

Tähelepanu eesnäärmeleEesnääre paikneb põie all häbeme-luu taga ja pärasoole ees. Normaal-selt on eesnääre väike organ, mis kaalub keskmiselt 20 grammi ning on oma suuruselt ja kujult võrreldav kastanimunaga.

Eesnääre võib tekitada mitme-suguseid vaevusi: urineerimistakis-tust ja -ärritust, valu või ebamuga-vustunnet väikevaagna piirkonnas. Kaebused võivad erinevate haigus-

te korral koos esineda, näiteks ees-näärmepõletiku puhul esinevad tih-ti koos ebamugavustunne, valu ku-bemes või lahklihapiirkonnas ja uri-neerimisärritus.

Alates viiekümnendast eluaastast peaks mehed käima uroloogi juures tervist kontrollimas igal aastal. Eri-ti sel juhul, kui pere isaliinis on esi-nenud eesnäärmevähki – siis võivad regulaarsed uuringud osutuda vaja-likuks ka enne 50. eluaastat.

Praeguseks on kindlaks tehtud, et eesnäärmekasvajad omavad ka ge-neetilist päritolu, seega on vähki hai-gestunud vanaisa või isa meessoost järeltulijad riskigrupis. Kuna ees-näärmevähk võib ilmneda ka ilma varasemate kaebusteta, ongi regu-laarne kontroll väga vajalik.

Tänapäeval kasutatakse eesnäär-me tervise uurimiseks PSA testi. Prostata spetsiifiline antigeen (PSA) on seemnevedeliku valguline kompo-nent, mida tervel mehel satub verre vähesel määral. Veres tõuseb PSA väärtus enamasti eesnäärme epiteel-koe haigusseisundi korral.

Kuigi tänapäeval kasutatakse PSAd eelkõige eesnäärmevähi mar-kerina, pole test siiski kasvajaspet-siifiline. PSA taset tõstavad ka ees-näärmepõletik ja prostata koe suu-renemine, teatud määral eesnäärme-massaaž, invasiivsed protseduurid, aga ka näiteks seemnepurse ning pi-kem jalgrattasõit.

eesti mees võrdluses teiste riikide meestegaViie Euroopa riigi – Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Rootsi ja Saksa maa – meeste tervisekäitumi-se uuring annab aimu, et Eesti me-hed tunnevad end arsti juures pal-judest sookaaslastest turvalisemalt.

82% (Eestis) küsitletutest on käinud arsti juures nõu küsimas, ELi küsitletutest uuringul osalenud 1,134 mehest oli see protsent 62.

20% tunnistas, et pidamatusel on nende elule suurem mõju, kui nad arvasid (30% ei osanud mõju üldse hinnata, ilmselt polnud enne sellele teemale üldse mõelnud). Teistes Euroopa riikides küsitletu-test oli see igapäevases elus prob-leemiks keskmiselt 30% meestest, kõrgeim oli pidamatuse all kanna-tavate meeste protsent Suurbritan-nias ja Rootsis vastavalt 42 ja 44%.

84% meestest nentis, et põie-probleemid mõjutavad nende und. Euroopas küsitletutest oli see probleemiks keskmiselt 50% meestest, Rootsi ja Suurbritannia meestel ligi 60%.

36% meestest nentis, et põie-probleemid mõjutavad nende sot-siaalset läbikäimist, ainult 14% mainis ka probleeme seksuaal-elus. ELi küsitletutest oli see prot-sent keskmiselt 30, Prantsusmaa ja Rootsi meestel 38. Seksuaalkäi-tumisega seotud probleemid tek-kisid keskmiselt 25% meestel, see-vastu Prantsusmaal ja Saksamaal oli see protsent 42–43.

Kokkuvõttes jääb Eesti ja teis-te Euroopa riikide teemakohaseid uuringuid analüüsides silma, et Eesti mees usaldab väga arsti. Ta tahab temalt nõu kuulda ja tunneb end turvaliselt talle oma ebameel-divaid asju rääkides. Samuti soo-vitab ka teistel eelkõige arsti poo-le pöörduda.

„ Alates viiekümnen-

dast eluaastast peaks mehed käima uroloogi juures tervist kontrolli-

mas igal aastal.

Page 6: Terve Pere aprill 2011

11

Peavalu on bioloogiline häirekell

Valu tervikuna on nagu bioloogiline alarm, mis sunnib inimest selle vabanemiseks abi otsima,

selgitab neuroloog dr MArK brASchinSKy.

Peavalu on kõikidest valudest sage-dasim. Jah, selle taga võib olla pei-dus mingi muu haigus, mis annab endast seesugusel moel märku, ent see stsenaarium esineb tunduvalt harvemini. Tavalisem on nn esmane peavalu – pole tingitud muust haigu-sest, vaid on seisund, häire või hai-gus omaette.

Kui rääkida selliste peavalu-de sagedusest, siis kõige levinum on pinge tüüpi peavalu – häire, mil-le eluaegne levimus ulatub mõne uurin gu kohaselt kuni 89 protsendi-ni. Sisuliselt tähendab see, et küm-nest inimeset üheksa on kas või kord elus seda tundnud. Õnneks on see

enamasti väga healoomuline prob-leem, mis tavaelu suuresti ei mõju-ta. Palju tõsisem on migreen – või-meline peavaluhoogude ajaks ini-mese tema elust välja lülitama. Mig-reeni peetakse kõige sagedasemaks neuroloogiliseks haiguseks: selle all kannatab kuni 18 protsenti naistest – peaaegu iga viies!

Kaks kõige sagedasemat esmast peavalu ongi pingetüüpi peavalu ja migreen. Teised esmased peava-lud on palju harvemad, kuid mõned neist vägagi häirivad: näiteks kobar-peavalu, mis kuulub laiemasse grup-pi koos teiste sarnaste peavalusünd-roomidega. Üpris sageli esineb ka kolmiknärvivalusid. Viimase kahega peab olema eriti tähelepanelik, sest sama iseloomuga valuna võib aval-duda mingi muu haigus. Tegelikult on haiguste hulk, mis võivad erine-vate peavaludena osaliselt või täieli-kult avalduda, päris suur. Nii et ala-ti, kui arst esmast peavalu diagnoo-sib, on ta kindel, et tegu pole mille-gi muuga.

Meestel ja naistel erinev valuKas peavalud on rohkem meeste või naiste probleem, sõltub sellest, mil-lisest valust rääkida. Migreeni esi-neb naistel sagedamini (18 protsen-dil naistest vs. 8 protsendil mees-test). Pingetüüpi peavalu all kan-natajatest on naisi napilt enam kui mehi. Vastukaaluks on kobarpeava-lu, mis on enam meeste probleem. Analüüsides neid näitajaid ning tea-des esmaste peavalude üldist levi-must, tundub, et peavalu on sageda-mini naistel esinev kaebus.

See pole küll teadusuuringu and-metega võrreldav, kuid puhtalt koge-muslikult tundub, et need arvutused peavad paika, sest peavalukliinikus töötades nõustan enam naissoost patsiente. Kui kirjeldada n-ö tüüpi-list peavalu kaebavat patsienti häs-

ti jämedalt, siis see oleks „nooremas täiskasvanueas naine”.

Pingetüüpi peavalu avaldubki ta-valiselt ainult peavaluna, kuigi mõ-ned inimesed tunnevad pinget kae-la- ja õlavöötmelihastes (muide, just siit tuleneb selle esmase peavalu-sündroomi nimetus). Migreen on oma olemuselt palju laiema kaebus-te profiiliga: iiveldus, oksendamine, valgus-, müra- ja lõhnakartus, füü-silise tegevuse talumatus võivad kas kõik või suures osas käia migreeni-hooga koos. Tüüpilise kobarpeavalu puhul kaasuvad valuga samal poolel ka palja silmaga nähtavad muutused: silmalau turse, silma punetus, pisara-vool jmt, mis seostub nn autonoom-se närvisüsteemi häirega.

Kuid paljude, eriti krooniliste peavaludega võivad sageli kaasuda teised kaebused peavaluhoogude-vahelises perioodis: une-, meeleolu-, mälu- ja seksuaalelu häired, väsimus ning keskendumisraskused jmt. Kas tegu on kaebuste lihtsa koosesine-mise või peavaluga kulgeva haiguse sellise väljendusega, on veel uurimi-se objektiks, kuigi tõenäoline on, et nende kaebuste ja peavalude vahel võib olla ühiseid mehhanisme ja si-sulisi seoseid.

Peavalude tekePeavalu kui haigus võib olla geneetili-se taustaga ehk osaliselt pärilik. Para-ku on selges vähemuses selliseid pea-valusündroome, mille puhul on tead-lased välja selgitanud väga konkreet-sed geneetilised põhjused. Enamas-ti ei saa me rääkida teatud eelsoodu-musest (suguvõsas esinenu põhjal), aga me ei tea ka, miks igal konkreet-sel juhul mingi teatud peavalu tekib.

Pingetüüpi peavalu on väga sage-li seotud üsna lihtsate asjadega, mida saame hea tahtmise juures ise muuta ja sellega peavalude tekkimist alan-dada: ebaõige töö- ja puhkuse re-žiim, füüsiliselt passiivne eluviis,

Nycomed SEFA AS, Jaama 55B, 63308 Põlva

Kiire ja usaldusväärne

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähe-lepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Toimeaine: ibuprofeen.Näidustused: Nõrk kuni mõõdukas valu. Valulik menstruatsioon. Palavik.

EE-1

5041

1-14

9

Page 7: Terve Pere aprill 2011

12 13

ebasobiv magamisasend on mõned sagedamini ettetulevad põhjused.

Migreeni võivad esile kutsu-da hoopis spetsiifilisemad fakto-rid: teatud toit või jook, milles sisal-duvad ained mõjutavad veresoon-te läbi mõõtu. Peale selle on olemas n-ö universaalsed esilekutsujad: il-mastikumuutused, stress jms.

Primaarsete peavalude ja väsi-muse omavahelised seosed on suu-re tõenäosusega mõlemasuunalised. Väsimus, mis on mittespetsiifiline kaebus, võib olla nii sagedaste pea-valude tulemusena tekkiv nähtus kui ka teatud peavalude tekkimist soo-dustav faktor.

Siit jõuame teise huvitava seose juurde – unehäired. Viimased võivad olla seotud nii sagedasemate peava-ludega kui ka ise väsimust põhjusta-da. Neid seoseid on peamiselt vaa-deldud epidemioloogilistes uurin-gutes. Mehhanismidesse laskuvaid uurin guid tehakse mitmeid, kuid lõplikku vastust, kuidas need näida-tud seosed tegelikult toimivad, pole veel leitud.

Ei tasu unustada ka tarvitatava-te ravimite rolli, sest mõni preparaat (olgugi et peavalude kontrollimiseks vajalik), võib kõrvaltoimena kutsu-da esile kaebusi väsimuse üle. Mela-toniini rolli mainitud seostes peavad paljude uurijad keskseks, kuid siiski mitte ainsaks. Melatoniini seostatak-se ju ka mitme teise funktsiooniga, sh ööpäevase rütmi, une, meeleolu, vananemise regulatsiooniga. Ka pea-valude korral on melatoniinil sõna sekka öelda. Nii näiteks on selle aine langust leitud migreeni ja kobarpea-valu puhul korduvalt viimase 20 aas-ta jooksul. Aine komplekssete funkt-sioonide hüpoteesi toetavad ka selli-sed andmed, mis viitavad selgelt sel-lele, et kirjeldatud seosed on tugeva-mad siis, kui lisaks peavalusündroo-mile ja väsimusele kaasuvad depres-sioon ja/või unehäired. Kuidas aga täpselt melatoniin esmaste peava-lude mehhanismidesse integreerub, me veel ei tea.

Abi peavalu korralPraegu olemasolevad andmed viita-vad sellele, et kõige tõhusam peavalu-

ravi on medikamentoosne. Kuid ka siin on arvestatavad erinevused sõl-tuvalt sellest, mis tüüpi peavalu ini-mest vaevab. Näiteks pingetüüpi pea-valu on juba olemuslikult võrreldes teiste peavaludega üsna leebe ning kergemaid hoogusid on võimalik leevendada kas kaelalihaste massaa-ži või kaela ja õlavöötme teatud har-jutustega. Abi on sageli kergest füü-silisest trennist. Kui nende võtetega siiski valu ära ei lähe, saab kasutada käsimüügiravimeid.

Migreen aga on haigus, mis põh-justab selliseid peavalusid, mis üld-juhul massaažile ja retseptita ravi-mile ei allu. Seetõttu ongi õige diag-noos ja kontakt arstiga väga tähtis – praegu kõige tõhusamad migreenira-vimid (triptaanid) vajavad arsti ret-septi.

Mida spetsiifilisemaks peavalu-sündroom läheb, seda detailsemad võivad olla ravisoovitused. Sagedas-te, hooti esinevate peavalude kor-ral aga tuleb meeles pidada, et kõik valu vaigistid on kasulikud siis, kui neid kasutada õigesti ja mõistlikult, sest ületarvitamine ise võib kroonili-si peavalusid tekitada.

Ei tasu unustada sedagi, et ena-mik hootistest peavaludest on juba haiguse enda poolt ajas limiteeritud. Hoog on ette nähtud püsima teatud aja jooksul, pärast mida see iseene-sest möödub. Oma peavalu tundmi-ne aitab inimesel aru saada, millal on valu selline, et läheb ise üle, ja mil-lal on tegu sellise peavaluga, mis va-jab ravi.

Sagedasemate ja krooniliste peavaludega inimese ravi tõhusust ja sellega ka elukvaliteeti paran-dab kindlasti koostöö psühholoogi-ga. Meie kultuurses keskkonnas pole veel kahjuks arusaam kvalifitseeritud psühholoogilise abi tõhususest juur-dunud, mistõttu mõnikord suhtutak-se sellesse üsnagi kriitiliselt. Samas peab tunnistama, et valdav osa neid, kes siiski regulaarset koostööd kliini-lise psühholoogiga alustanud, on ta-gantjärele selle abis veendunud.

Peavaluga tuleks pöörduda ars-ti poole. Kuna Eestis pole peavalu-ravi juhiseid veel olemas, siis toe-tutakse mujal maailmas tunnusta-tud ravisoovitustele. Neid aga tun-neb arst. Esimene arst, kes otsustab edasise vajaduse konsulteerida neu-roloogi või peavaluspetsialistiga, on perearst. Kusjuures pingetüüpi pea-valud ja tüüpilised migreenid isegi erialaarsti konsultatsiooni ei vaja – kui perearst valdkonda tunneb, on tema soovitused peavalu all kanna-tajale kindlasti usaldusväärsed. Sa-muti on perearst pädev otsustama, mis olukord vajab neuroloogi, mis aga peavaluspetsialisti arvamust. Pa-raku viimast eriala kui sellist Eestis ei eksisteeri, peavalude problemaa-tikale spetsialiseeruvad süvitsi vaid mõned neuroloogid.

Siiski on viimastel aastatel tekki-nud nii Tartus kui ka Tallinnas ük-sikuid nn peavalukabinette ja -klii-nikuid, kuhu suunatakse peamiselt neid, kelle peavalu vormi määra-misega on raskusi, kelle senine ravi pole olnud tõhus või kes vajavad kompleksset raviplaani.

12

Kõik huuleohatise ravimid ei ole ühesugused.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Herpes simplex infektsioon nahal ja huultel

Fenivir kreem (pentsikloviir) – ainus ravim, mille tõhus viirusevastane toimeaine

pentsikloviir mõjub nii enne, kui ka juba tekkinud villi puhul.

Fenivir kreem (pentsikloviir) blokeerib viiruse kiiresti ja selle levikut takistav toime on

kliiniliselt tõestatud. Kiireks ja efektiivseks ohatise raviks valige Fenivir kreem (pentsikloviir).

Pentsikloviir

��

��

��������

�����

Blokeerib kiiresti viiruse

Peatab viiruse paljunemise

Likvideerib ohatise

NC

H-F

EN-E

E-7-

0411

Fenivir 1% kreempentsikloviir

Rahustav puudutus

pentsikloviir

„ Mida spetsiifilise-

maks peavalusünd-room läheb, seda

detailsemad võivad olla ravisoovitused.

sagedaste, hooti esi-nevate peavalude kor-ral aga tuleb meeles pidada, et kõik valu-vaigistid on kasulikud siis, kui neid kasutada õigesti ja mõistlikult,

sest ületarvitamine ise võib kroonilisi

peavalusid tekitada.

Page 8: Terve Pere aprill 2011

14 15

w w w . d a n s u k k e r . e eN a u t i g e !

6 munavalget 4 dl Dansukkeri valget suhkrut1 spl Dansukkeri vanillisuhkrut1 tl küpsetuspulbritnäputäis soolaVormi määrimiseks võid või margariini ning riivsaia.

KAUNISTAMISEKS:

50 g valget šokolaadimandariini-, aprikoosi- või virsiku-kompotti

Soojendage ahi 225 °C kraadini. Kloppi-ge munavalged tugevaks vahuks. Segage omavahel ülejäänud koostisained ning lisage vahustamist jätkates munavahule. Valage tainas võiga määritud ning rohke riivsaiaga ülepuistatud lahtikäivasse koogi vormi. Ase-tage vorm ahju ning lülitage ahi välja. Jätke kook ahju, kuni ta on täielikult jahtunud. Tõstke kook vormist välja ning kaunistage puuviljakompoti ja valge šokolaadiga.

Spinati-peekonisalat4 krõbedaks praetud peekoniviilu1 väike, kuubikuteks lõigatud punane sibul150 g värskeid spinatilehti4 värsket, viiludeks lõigatud šampinjoni1 keedetud, sektoriteks lõigatud muna

SALATIKASTE

1 spl veiniäädikat1 spl Dansukkeri fariinsuhkrut1 spl Dijoni sinepit1 ml soola1 spl oliiviõli

Vispeldage kokku kõik salatikastme koostis ained. Kui spinatilehed on suured, eemaldage nendelt rootsud. Lisage sibul (võite seda enne ka praadida) ja šampinjonid ning segage kõik kokku. Murenda-ge peekonitükid salatisse ja kaunistage munaviilu-dega. Kõrvale sobib serveerida värsket pikka saia.

Lihtnebeseekook

Dansukkeri videoretseptid Eesti kokandusvirtuoosidelt: www.youtube.com/DansukkerTV

KerGe MUnASALAT

Vaja läheb:4 muna

20 g piiniaseemneidpeotäis rukolalehti

300 g käepäraste värskete salatilehtede segusoola ja värskelt jahvatatud musta pipart

3 sl külmpressitud oliiviõli1 sl palsamiäädikat

poolitatud kirsstomateid

valmistamiseks lõika keedumunad pikuti sektoriteks. Kuu-muta piiniaseemneid praepannil mõni minut, kuni need on õige pisut värvi muutnud. Aseta salatilehed suurde kaussi ning lisa piiniaseemned. Maitsesta soola ja pipraga ning vala peale oliiviõli ja palsamiäädikas. sega ettevaatlikult läbi ning säti munad ja tomatid salatile peale. Kui enne serveerimist lisada munale veel punast kalamarja, saab salatist piduroog.

TäideTUd MUnAd

Vaja läheb: 4 muna, 110 g võid, 2 sl majoneesi

valmistamiseks koori munad, lõika pikuti pooleks ja eemal-da munakollane. Munakollased hõõru läbi sõela ja sega kok-ku majoneesi ning toasooja võiga. Munavalged säti taldri-kule, tühjad pooled suunaga üles. Pane täidis kondiitrikotti (ka auguga kilekott ajab edukalt asja ära) ja pigista muna-poolikutesse. Kaunista maitserohelise, kilu või kalamarjaga.

Vaja läheb:12 vutimuna

450 g mahedamaitselist hakkliha (hakitud kanafileed

või kalkuniliha)soola ja pipart

0,5 tl kuivatatud tšillipipart (tšillihelbeid)

Paneerimiseks: nisujahu

2 lahtiklopitud munariivsaia

Frittimiseks:õli, nt rapsiõli

valmistamiseks keeda vutimune 2 minutit, jahuta kiiresti külmas vees. Koori ja lase köögipaberil kuivada ning veereta seejärel jahus.hakkmassi jaoks sega kausis kana- või kalkunihakkliha, tšillihelbed, sool ja pipar. sega mass ühtlaseks ning jaota seejärel kaheteistkümneks portsjoniks.Klopi kanamunad väikeses kausis lah-ti. võta jahus veeretatud vutimuna ja mässi hakkliha sisse. veereta see-järel jahus, kasta lahtiklopitud munas-se ning paneeri riivsaias. (lihtsam on esmalt kõik munad hakkmassi sis-se mässida, siis kõiki jahus veeretada jne. Köök jääb veidi puhtamaks.)Kuumuta väikeses potis umbes 5 cm jagu õli ning prae seal hakklihapalle 7–8 minutit, kuni need on kuldpruu-nid ja läbinisti küpsed.lase köögipaberil veidi nõrguda, ser-veeri koos mõne (sooja) köögivilja-salatiga.

Allikas: nami-nami.ee

MAiTSeV MUnAVõi

Vaja läheb:200 g toasooja võid

4 kõvaks keedetud munavärskeid käepäraseid ürte, sibulat,

peterselli, murulaukumaitsestamiseks värskelt jahvata-

tud meresoola ja pipart(lisandiks võib roheluse asemel valida ka vürtsikilufilee, aga sel

puhul ei tasu soola lisada)

valmistamiseks riivi munad jämeda riiviga, lisa või ja sega juurde hakitud ürdid või kilud.

munadepühadeks

Parima pühademuna niisama söö-miseks saad keeduvees 6–8 mi-nutiga. Keeda toasooje mune –

nii ei lähe koor katki. Keetmise ajal pea-vad munad olema üleni veega kaetud. Täidetud munade valmistamiseks ja sa-latikomponendiks kasuta aga 10 minu-ti muna.

Vutimunad pane külma vette ja kee-da 1–2 minutit. Seejärel jahuta külma veega.

Nüüd, kus kevadpühadeks on hun-nitu kogus mune kirjuks värvitud, tuleb neid sööma hakata. Kõvaks keedetud munad säilivad külmikus nädala jagu, aga toas vaid paar päeva.

Muna on supertoit, mida tuleks süüa iga päev. Kergesti omastatava valguallikana sisaldab muna veel kõiki uue elu alustamiseks vajalikke toitaineid: proteiini, rauda, palju A-, D-, E- ja B-vitamiine ning oomega-3-rasvhap-peid. Nagu ka vutimunad, mis kiirendavad veel aine-vahetust ja mõjuvad hästi südamele.

VUTiMUnAdeGA TäideTUd „üLLATUSMUnAd”

Fo

to: Tiit

Bla

at

Retseptid: Margit Kirsipuu

Page 9: Terve Pere aprill 2011