359€0%10 KUUD

A++ energia

Kogumaht 323 l

Kõrgus 185.5 cm

Tavahind 409 €

SÄÄST

50€

9331A

RL39TGCIH1

4524C

UE32EH4003

USB tugi

Sisseehitatud digituuner

32”LED

299€

Oktoobris toometeile pesumasinad

ja külmikudTASUTA koju!

0%10 KUUD

4614C

UE50EH5300

50”LED

699€100 Hz CMR

Full HD

Smart Hub0%10 KUUD

389€4568C

EWP1074TDW

1000 p/m

A++ energia

7 kg

Time manager

LCD ekraan

UUS MUDEL

18. oktoober 2012

UUS & HUVITAV E -rAAmATUd TErVIS LApSEgA SöömA TOIT rE IS

UUs & huvitav

2

Edasimüüjad leiad:

www.lenne.ee

UUs & huvitav

3

Fotokonkurss „SUVERÕÕM 2012”Meil oli väga hea meel tõdeda, et eel­mises Terves Pe­res välja kuulutatud foto konkursile lae­kus niivõrd palju pil­te. Suur aitäh kõigile pildisaatjatele, et ja­gasite oma suverõõ­mu ka meiega!

Žürii valis võidu­pildiks Maiu Tafenau saadetud foto. Pal­ju õnne! Sina oled Samsung WB100 kaamera uus omanik. Võtame võitjaga ise ühendust.

TErVE pErEVäljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321Reklaam: Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@lehed.ee, tel 669 8237

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.eeKujundus: AS Eesti AjalehedVäljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

Olge terved!

Käes ta ongi – see ilus ja kuldne sü-gis. Seekordne Terve Pere number ongi meil väga sügisene, kus paku-me teemasid mitmest valdkonnast – lugemist leiab nii e-raamatute, tervi-se kui ka toidu kohta.

Seekord on Terve Pere lõpus ka mahukas reisiosa, kust põnevaid reisi ideid saada. Tulemas on kooli-vaheaeg, seega just sobiv hetk pere-ga midagi koos ette võtta ja uut ener-giat ammutama minna. Ja selleks ei peagi kaugele sõitma – ka meie kau-nil kodumaal on palju imelist vaada-ta ja põnevat ette võtta.

EvE Kaljusaartoimetaja KOOSTööpArTNEr: Aurinko

KIRJUTA meile!

Kirjutage, millised artiklid seekordsest numbrist teile meeldisid ja milliste tee­made kohta sooviksite Tervest Perest veel lugeda.

Kõigi meilisaatjate vahel läheb loosi­rattasse Avon Baby beebitoodete komplekt.Teie meile ootame kuni 9. novembrini aadressil pere@ekspress.ee.

Oriflame’i komplekti milk & Honey gold võitis Kaido ja komplekti London Anu. Palju õnne! Võtame võitjatega ise ühendust.

Tiin

a­L

iina U

ud

am

mis siis, et ilm on külm, maasikad on ikka magusad.

Teie peoterviklahendused!

ERAISIKUTELE pere- ja lasteüritused sünnipäevad-juubelid pulmad jõuluvana tellimine

ASUTUSTELE motivatsiooniüritused suve-talvepäevad kliendiüritused tooteesitlused jõulupeod

www.etpeokorraldus.ee

5559 9608 info@etpeokorraldus.ee

UUs & huvitav

4

UUdISTOOdE! Laryguard

Mustasõstramaitselised imemis tabletid Laryguard ka­redale ja valulikule kurgule si­saldavad laktoferriini – bakte­rite­ ja põletikuvastast valku, mis aitab toetada immuun­süsteemi kurgu limaskesta kaudu ning annab lisatuge or­ganismi toodetavale laktofer­riini kogusele. Tsink ja C­vita­miin aitavad samuti kaasa im­muunsüsteemi normaalsele talitlusele. Täiesti looduslikud imemistabletid sobivad nii täiskasvanutele kui ka laste­le. Kasutada esimeste külme­tusnähtude korral. Saadaval Apotheka apteekides.

Curamed® – ternespiima-imemistabletid

kurgule ja immuunsusele

Külmetusperioodiks on aptee­kides saadaval uued Cura Medi kurgutabletid, mis sisaldavad lehma ternespiima pulbrit ja C­vitamiini. Ternespiimal on dokumenteeritud toime kur­gule: takistab kurgukähedu­se üleminekut ­valuks ja selle edasist arengut külmetushai­guseks. Ternespiima koostises olevad antikehad, laktoferriin ja lüsotsüüm seovad mikroo­be ja viiruseid juba kurgus, ta­kistavad nende paljunemist ja hävitavad haigustekita­jad. Kurguvalu peatub ja kül­metuseelne seisund ei kujune külmetushaiguseks. Antikehad on organismi tugeva kaitse­võime aluseks.

Saadaval on tutti-frutti­­maitsega imemistabletid 3–10 a lastele ning sidrunimaitselised üle 10 a lastele ja täiskasvanu­tele. Tabletid sobivad hästi las­tele, kes saavad tihti nakkuse lasteaias ja koolis. Andke või­malus looduslikul ternespiimal tõsta oma pere kaitsevõimet talvisel viirus perioodil! Saada­val apteekides.

Koolivaheaeg koos kaisukaruga

Miia­Milla­Manda muuseumis toimub 23.–27. oktoobril kaisukaru 110. sünnipäevale pühendatud nädala jooksul mitmeid tore­daid ettevõtmisi.

Külla tulevad ajaloolised kaisukarud Tallinna Linnamuuseumi lastemuuseu­mi kogudest, maha peetakse suur auhin­naline karude otsimise mäng ning näha võib ka väljapanekut muuseumitöötajate kaisukarudest.

Iga päev toimuvad karuteemalised lõ­busad ja silmaringi avardavad töötoad. Palju uut ja huvitavat saab teada kaisu­karu ajaloost ning tema tähtsusest täna­päeval. Vaadatakse ajas tagasi ning uuri­takse, millised karud elasid ammustel aega del maailma eri paikades ning kes müttavad metsades, tundrates ja põldu­del nüüd.

25.–26. oktoobril toimub karude öö muuseumis. Võta kaasa kaisukaru, mad­rats ja magamiskott ning veeda muu­seumis terve ööpäev! Osalema on ooda­tud 7–11aastased karusõbrad. Vajalik eel­registreerimine telefonil 601 7057 või e­postil mmmm@linnamuuseum.ee.

27. oktoobril on koos kaisukaruga sissepääs muuseumisse soodus­piletiga. Kõigil karuomanikel on kell 13 võimalus osaleda kaisukarude koosolekul, kus toimub arutelu sõpruse teemal.

Taaskasuta stiilselt

20. oktoobril kell 18 toimub Rakvere Pangamajas teist korda taas­kasutust propageeriv moeetendus „Moepeatus”. Publiku ette astub 12 kollektsiooni, mille disainerid tulevad kokku tervest Eestist. Pea­le põneva­show saab kuulata ka live­muusikat ning nautida maits­vaid küpsetisi. Parimatele on auhinnad, võitja esindab taaskasutust moeetendusel „Moedepoo 2013”.Lisainfo: www.moepeatus.blogspot.com

pesumasin ja külmik tulevad ise koju

Porine sügis on pesumasinate ostmise aeg! Selleks et uus väljavalitud masin jõuaks ilusti ja kiiresti teie koju, pakub OnOff tasuta transporti. Kampaania kehtib ka külmikutele ning seda Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Kuressaares.

Küsige teenindajalt lisainfot nii toodete kui ka järelmaksu kohta. Praegu osa kodutehnikat 0% järelmaksuga. Leppige ka transport ko­he kokku, sest nii head võimalust saab kasutada vaid oktoobrikuus!

Kolgaküla filmifestival

Kolgaküla Selts korraldab 19. ja 20. oktoobril filmifestivali, kus näida­takse kõiki kaheksat Kolgakülas vändatud filmi, mitmes neist on ko­halikud inimesed osalenud massistseenides: „Inimesed sõdurisinelis” (1968), „Verekivi” (1972), „Äratus” (1989), „See kadunud tee” (1990), „Tulivesi” (1994), „Tulekummardajad” (2000), „Vanad ja kobedad saa­vad jalad alla” (2002) ning hiljuti kinodesse jõudnud „Seenelkäik” (2012).

Pärast igat filmi meenutatakse selle tegemist, kohale on kutsutud mõni võttegrupi liige või näitleja.

Felixi ketšupite sarja kolm uut maitset

Eesti juhtiva toiduvalmista­ja Põltsa maa Felixi ketšupite sari täienes kolme uue maitsega, seal­hulgas Eestis ainulaadse päikese­kuivatatud tomatitest valmistatud ketšupiga.

Võrreldes Eesti müüduima, Fe­lixi tomatiketšupiga on päikese­kuivatatud tomatite ketšupil süga­vam ja rikkalikum maitse. Ketšup sobib hästi näiteks pitsa ja pasta­roogade, aga ka teiste igapäeva­toitude kõrvale.

Uude maitsekolmikusse kuulu­vad veel suitsuse maitse ja lõhnaga BBQ­ketšup, mis sobib eriti hästi just grillroogade kõrvale ja liha ma­rineerimiseks, ning vürtsikas, jala­penot ja tšillipipart sisaldav ketšup Mexican Salsa.

mõmmik: 45 aastat vana. Vanurina heas vormis.

Pir

et

Tam

m

1 klikk = 1 ÕUN turvakodude lastele

SEB Heategevusfond kutsub Facebookis üles kinkima õunu turvakodulastele. Õuna kinkimi­

seks klõpsa SEB Heategevusfondi Facebooki le­hel facebook.com/heategevusfond. Eelmisel aas­tal koguti sama kampaania raames 1350 õuna. Sel aastal on eesmärk suurem, sest lastele soovitakse

valmistada rõõmu rohkem.

Avon Baby

Avon tõi turule oma esimese beebidele mõeldud sarja, kuhu kuuluvad õrn šampoon (250 ml, 4 ¤), niisutav emulsioon (250 ml, 5 ¤), mähk­mevahetuskreem (100 ml, 5 ¤), hooldav õli (250 ml, 5 ¤), dušigeel­ šampoon (pealaest jalatallani; 250 ml, 4 ¤) ning õrnad puhastusrä­tid (64 tk pakis, 4 ¤). Beebisarjast leiab ka hoolduskoti, hoiualuse, rä­tiku, mähkmevahetusaluse ning isegi ema koti. Avon Baby tooted on lastearstide poolt testitud, ei tekita allergiat, parabeeni­ ja värvainete­vabad, sobivad tundlikule nahale ning sisaldavad aaloed ja kummelit, mis pehmendab nahka ja hoiab seda tervena. Avon Baby sisaldab kõi­ki hooldus tooteid, mida beebi nahk vajab, säästes sellega ema mure­dest ning kinkides emale ja lapsele koos olemiseks rohkem aega. Enam ei pea mööda poode erinevaid tooteid taga otsima.

UUs & huvitav

5

6

PuhKa EEsTIs

Kuigi Prangli on kõige populaar-sem suvel, leiab ka sügisel ühe

tähtsa põhjuse, miks saart külas-tada – seenterohkus. Võib-olla on tegu isegi seenesõprade paradiisi-ga? Mina küll seenesõber ei ole, aga võin kinnitada, et seeni oli seal igast liigist ja värvusest.

Saar ise on üpris väike – 6,44 km² –, seega kõige õigem liiklus vahend, millega Pranglile päevaga tiir peale teha, on jalgratas. Prangli sobib ideaalselt ka jalutami-seks: ilusad liivarannad, huvitavad maastikud ja männimets. Giid An-nika rääkis meile mändidest toreda legendi. Nimelt olnud Prangli ku-nagi mereröövlite päralt, kes elasid paksus kuusemetsas. Selleks et nen-de juhti Helenat kätte saada, põleta-ti mets maha. Sellest ajast kasvavad saarel ainult männid.

Prangli asub 19 km kaugusel Viimsi poolsaarest. Tallinna lähe-dus ja regulaarne laevaühendus on kahtlemata põhjused, miks Prang-li puhke kohana järjest populaarse-maks muutub. Saarele satub üha rohkem ka välisturiste.

Nagu mitmed teised Läänemere ja Soome lahe saared, oli ka Prang-li kunagi asustatud rannarootslaste-ga. Nõukogude ajal, mil Soome lahes asuvad saared militaarobjektideks muudeti ja tavakodanikele suleti, kestis hoolimata rangest piirivalve-kontrollist elu Pranglil edasi. Nüüd

on Prangli Eesti kõige põhjapoolsem aastaringse asustusega saar, kus kol-me küla peale kokku on elanikke vii-mase rahvaloenduse järgi 79. Saarel tegutseb ka kümne õpilasega kool.

Mida muud aga leiab saarelt li-saks kõigele eelkirjeldatule?

muuseumPranglile sattudes tasub kindlas-ti läbi astuda kohalikust muuseu-mist, kus saab ülevaate saarekalu-rite elust ja tegevusest. Pranglilaste eluolu ja ajalugu tutvustavas välja-panekus näeb nii tavapäraseid tarbe-esemeid kui ka palju muud. Eraldi majas asub saare loodust tutvustav väljapanek.

Kohalike peamine elatusallikas oli kalastamine ja hülgeküttimine. Muuseumis saab näha kõikvõima-likke riistapuusid, mis nende tege-vustega seotud olid.

Muuseum on avatud maist augus tini, ettetellimisel ka teistel aegadel.

püha Laurentsiuse kirikSaare lõunaosas asub 1848. aastal ehitatud kaunis Püha Laurentsiu-se kabel koos külakalmistuga. Ka-bel tegutseb siiani ja jumalateenis-tused toimuvad igal teisel pühapäe-val. Iga päev kirik turistile avatud ei ole, seda saab külastada vaid ekskur-siooni käigus ning ronida siis ka tor-ni.

mälestusmärk Eesti rand1941. aastal oli aurik Eesti Rand koos küüditatutega teel Tallinnast Venemaale, kui sai Prangli lähistel Saksa õhuväelt pommitabamuse. Uppumisest ja ühtlasi ka küüdita-misest pääses ligi 3000 eestlast.

maagaasigrillKindlasti väärib külastamist ku-nagise gaasipuuraugu kohale säti-tud looduslik „gaasigrill”, kus soovi korral saab valmistada lõunat. See-ga tasub tikud kaasa võtta. Umbes 1900. aastal leiti Kerilt ja hiljem ka tema naabersaarelt Pranglilt loodus-likku maagaasi. Keri saare majakas oli aga 1900. aastate alguses teada-olevalt ainuke loodusliku gaasi jõul töötav meremärk maailmas. Kuigi lootused olid suured, selgus, et töös-tuslikuks kasutamiseks oli maagaasi siiski liiga vähe.

punane kiviSaarel leidub rohkesti rändrahne. Neist suurima, Punase kiviga, mis asub saare kaguosa looduskaitse-alal, kaasneb ka legend. Nimelt ro-nides selle kivi otsa ja sealt end alla libistades on võimalik endale lapse-õnne loitsida.

EvE Kaljusaar

võluv PrangliPrangli on ideaalne koht, kuhu päevaks või kaheks rahu ja vaikust, mitmekesist loodust ning saareidülli nautima minna.

Infot pranglile reisijale:

­ Prangli saare ja Lepp neeme sadama vahel sõidab iga päev liinilaev Vesta. Reis kes­tab 1 tund. Regulaar reisid toimuvad kuni 31.10.2012. www.veeteed.com

­ Saarel liiklemiseks on võima­lik teha kaupa mõne kohaliku autoomanikuga.

­ Saarel on olemas väike toidu kauplus ja baar.

­ Osa Pranglist on maastiku­kaitseala, mistõttu on saarel liikumiseks piirangud: lõkke tegemine on lubatud vaid sel­leks ettenähtud kohtades!

­ Ööbimist pakuvad turismi­talud. Vt: www.mardipuhkemaja, www.praagapuhkemaja.com, www.prangliholiday.ee, www.prangli.com

­ Pranglile korraldab eks­kursioone Pranglireisid. www.pranglireisid.ee

Fo

tod

: E

ve K

alju

saar

ja T

iit M

õtu

s

UUs & huvitav

7

8

E-RaaMatuD

E-raamatudeesti, inglise ja vene keeles.

www.rahvaraamat.EE

Lisaks valik lugereid.

Tegelikult võiks nende arv olla suurem, sest e-luger on mõ-

nus, kerge ja kompaktne seade, mis ei võta sugugi rohkem ruumi ega kaalu märkmikust enam.

Aktiiv- ja passiivekraaniga seadmedE-lugerid võib laias laastus ja-gada kaheks: aktiiv- ja passiiv-ekraaniga seadmeteks. Aktiiv-ekraaniga seadmed on sisuliselt tahvelarvutid, millega saab pea-le lugemise teha ka muud: surfata veebis ning vaadata pilte ja video-sid. Aktiivekraaniga seadmed on näiteks Amazon Kindle Fire ja äs-jane Fire HD, aga ka kõik tahvel-arvutid. Nende ekraan on taust-valgustusega nagu nutitelefonil või arvutil – see helendab. See-

suguse ekraani eeliseks on see, et e-raamatut saab lugeda ka häma-ras, puuduseks aga see, et päike-se käes on loetavus halb ja akuaeg nõrk, sest helendav ekraan kurnab seadme pideval kasutusel päeva-ga tühjaks.

Teine liik seadmeid – mis minu ja paljude teistegi arvates ongi just need õiged e-lugerid – on passiivekraaniga, peamiselt tehno-loogiat E-Ink (tõlkes „e-tint”) ka-sutavad seadmed. Selliste ekraan on nagu paber, peegeldab välis-valgust ning kulutab voolu ainult uue lehekülje vahetamiseks. Õh-tul tuleb sellise seadmega luge-da lambi valgel, täpselt nagu ta-valist raamatut. Sellise ekraani-ga on enamik tuntud e-luge reid: Amazoni Kindle’id, Sony eReader

Milline e-luger valida?E­raamatud ei ole enam kaugeltki uus nähtus, kuid endiselt on vähe näha neid inimesi, kes istuksid kohvikus, bussis või pargipingil, e­luger raamatu asemel käes.

Sh

utt

ers

tock

9

E-RaaMatuD

www.petroneprint.ee

Bestselleri „Minu Eesti” autori debüüt ilukirjan-duse vallas, žanriks „satii-riline pihtimusromaan”. Peategelane Adam Cruz

on pidevalt seksile mõtlev töönarkomaanist aja-kirjanik, kes aina kusagil üle ilma komandeeringus. „Võimetuna midagi tundma”, üritab ta end ravida juhusuhete, antidepressantide ja mõistatuslike sodilaksudega. Ta saabub tähtsale geneetika-konverentsile Montréali, kus temaga hakkavad toi-muma kummalised lood.

MONTREALI DEEMONID

Uku Randmaa on esimene eestlane, kes üksipäini maailmale ringi peale pur-

jetanud. „Mu purjetamisoskus oli enne teelemine-kut üsna napp: siiani ei olnud ma Läänemerest välja saanud. Ookeanilained on aga hiiglaslikud nagu Lõuna-Eesti kuppelmaastik, kohati ei julge neid vaa-datagi. Usutavasti võiksin pälvida kõige kehvemini ettevalmistatud reisi auhinna. Madeira saarele jõu-des oli mul kõik otsas. Vajalikke merekaarte polnud ostetud. Eelinfo sadamate kohta oli korralikult ko-gumata. Kõigest hoolimata ma ei kurda. Kui lähed avastusretkele, siis ei saa kõike ette-taha valmis nämmutada.”

MINUMAAILMA-MERI

Raamat räägib üleriigilises ajalehes fotograafi na töö-tava Eeva sekeldustest ko-halikku kultuuri tundma õppides. Eeva töö viis teda tegema raamatut India

konfl iktidest (mis kunagi ilmavalgust ei näinud) ja pidama ajalehe fotoblogi (kus esimene sissekanne jäi ühtlasi ka viimaseks). Aga mida oodatagi, kui tee- ja töökaaslasteks on sellised värvikad tegelased nagu Mister Guru, Never Online ja Maeisaamittemidagi-aru? Tuleb tõdeda „See on India” ja võtta kõigest võimalikust maksimum.

MINU INDIAning Barnes & Noble’i Nook-seeria, aga ka vähem tuntud Archos, iRiver, Prestigio jpt.

Passiivekraaniga lugerid peavad ühe laadimiskorraga vastu mitu nädalat, neid saab enne puhkusele sõitmist täis laadida ja siis laadija koju jätta. Kui peakski ole-ma vaja lugerit uuesti laadida, saab enami-ku puhul teha seda ka tavalise nutitelefoni USB-kaabli ja laadijaga. Ahjaa, selliste lu-gerite tekst ja pilt on mustvalge, värviline passiivtehnoloogia on väljatöötamisjärgus, kuid jaemüügist seda kasutavaid seadmeid veel naljalt ei leia.

Ostmisel tasub olla tähelepanelikKallimaid lugereid eristab odavamatest peamiselt lisavõimaluste olemasolu. Näi-teks on kõrgema hinnaklassi seadmetel li-saks wifile 3G-ühendus (raamatute ostmi-seks ja seadmesse laadimiseks, mitte he-listamiseks) või puutetundlik ekraan, nii et lehekülgi saab keerata mitte ainult nuppu-dega seadme korpusel, vaid ka sõrmega ek-raanil viibates.

Erinev võib olla ka E-Ink’i tehnoloo-gia põlvkond. Uuemad ekraanid on hele-damad ja valgemad, vanemad aga tuhmi-mad ja hallikamad. Näiteks ostes odavalt kasutatud Amazon Kindle’i teise põlvkon-na lugeri, saad tuhmima ekraani kui kõige uuematel lugeritel.

E-raamatuid saab lugerisse kanda kas USB-kaabli kaudu või, mõne seadme puhul, otse üle wifi tootja e-poest. Näiteks võib rei-sil olles Amazoni või Sony e-lugerisse osta juurde uusi raamatuid, ilma et peaks seadet kordagi arvuti külge ühendama.

Levinuimaks e-raamatute failivormin-guks on EPUB (lühend sõnadest electronic publication). Selles vormingus on ka ena-

mik Eestis müüdavaid e-raamatuid ning seda toetavad pea kõik e-lugerid, välja ar-vatud Amazoni omad. Amazon kasutab enda lugerite jaoks oma vorminguid, mil-leks on MOBI ja AZW. Neid ei pruugi toe-tada jällegi teised lugerid. Selline kahetsus-väärne olukord sunnib enne lugeri ostmist otsustama, kuidas ja milliseid e-raamatuid ostma ja lugema hakkad. Ent kui sul on olemas arvuti, saad vastavate programmi-de abil e-raamatud ühest vormingust teise teisendada. Aga see nõuab pealehakkamist

ning digitaalse koopiakaitsega raamatuid niimoodi teisendada ei õnnestu.

Lõpetuseks peab mainima, et tahvel-arvuti-sarnaste aktiiv- ja passiivekraani-ga lugerite vahel on üks tähtis erinevus, mida peaks enne ostmist teadma. Nimelt on väga suur vahe selles, kui mõnus on nende pealt lugeda PDF-vormingus teks-te. Tahvelarvutid ja LCD-ekraaniga e-luge-

rid võimaldavad PDF-faile ja pilte sujuvalt ning kiiret suumida ja igas suunas kerida. Passiivekraaniga traditsiooniliste e-lugeri-te ekraanil on see vaevaline ja kvaliteet vi-lets, eriti siis, kui PDF-failis on tekst esita-tud skannitud pildi, mitte tekstina. Niipea kui tahad PDF-dokumente või PDF-vor-mingus e-raamatuid mugavalt lugeda, on mõistlik osta E-Ink’i ekraaniga lugeri ase-mel hoopis tahvelarvuti.

svEn vahar

Kasutaja kogemus: Eli Lilles

Kas sinagi ei suuda otsustada, kas süüvida aju saladustesse, võtta et­te kerge jutukas või lugeda, miks on kiiksuga turundus hea? Õnneks kin­giti mulle aasta tagasi Kindle ja nii on kõik need raamatud minuga kogu aeg kaasas.

„Päris” raamatut ei raatsi ma so­dida, kuid Kindle’is saab märgistada nii palju kui kulub. Näeb sedagi, kui paljud teised lugejad on sama lau­se alla jooninud. Inspireerivat tsitaa­ti jaga sõbraga kas või Facebookis. Kiire otsing kogu raamatust on sa­muti eelis.

Sõnaraamatud teevad mugavaks lugemise võõras keeles – keeruline sõna avaneb sealsamas ja lugemine jätkub segamatult.

Silmasõbralik Kindle’i e­paber ei peegelda, seda saab lugeda ka päi­kese käes, kirja annab kruttida kri­bumast suuremaks ning aku kanna­tab palju.

Kuigi porisen, et e­raamatud on vahel kallimad, tuleb tunnistada, et suur hulk armsat klassikat on allalaa­ditav päris ilma rahata. Uusi raama­tuid valin peamiselt Amazonist, kust enne ostu saab küsida ka proovitüki.

Olgugi et vaimustun e­raama­tu hüvedest, ei kavatse ma siiski Pü­ha Paberraamatut unustada. Mulle lihtsalt meeldivad raamatud, ükskõik mis kujul.

Kui oled Amazoni veebipoe kasutaja, vali oma lugeriks Kindle, kui aga tahad osta peamiselt eesti e­raamatuid ja arvutis failide

teisendamisega tegeleda ei soovi, vali mõni muu seade.

10

TERVIs

Üldiselt arvatakse, et külmetus-haiguse puhul on parim ravi-

meetod külma vastand – soojus: õue minnes tuleb panna jalga sokid, kaela soe sall ja selga korralik riie-tus. Samuti soovitatakse juua sooja teed (enamasti raviteed), ka aptee-gis käsimüügist saadavat nn gripi-teed tehakse sageli kuuma veega. Soojendava, õigemini ärritava toi-mega on ka paljud määrded või plaastrid, mida kasutatakse rind-kerel. Lisaks soovitatakse süüa si-bulat, küüslauku, astelpaju ja pal-ju muudki. Kas meie vanaemad-

vanaisad ravisid külmetushaigu-si õigesti? Või on nende õpetused ajast ja arust?

Sageli arvatakse, et külmetus-haigus ja ülemiste hingamisteede viirushaigus on kaks eri asja. Li-saks arvatakse, et viirushaigus kul-geb raskemini ja seda tuleb teatud juhtudel ravida antibiootikumidega. Tegelikult on tegu ühe tõvega, mil-le tekitajaks võivad olla väga erine-vad viirused.

Viirused kanduvad ühelt ini-meselt teisele üle piisknakkusena ja otsese kokkupuute teel. Enamas-

ti toimub nakatumine siseruumides ja just külmal ajal – esiteks eelistab siis enamik siseruume ning teiseks on inimesed toas tihedamalt koos kui õues. Valdav osa külmetushai-gustega seotud viirusi armastab just jahedust, mõned ka kuivust – see seletab ka nende paremat levi-kut just sügisel-talvel.

Viirused on üliväikesed elu-vormid, mis koosnevad peamiselt pärilikkusainest (RNA või DNA) ning mis ei suuda kaua elada ilma pere meesorganismita – taimse või loomse rakuta. Viirused ründavad

Käes on sügis ja sellega alanud ka ülemiste hingamisteede viirushaiguste hooaeg. Pika ja lohiseva nimetusega haigus on rahvasuus tuntud kui külmetushaigus. Seda ilmselt seetõttu, et inimesed on märganud haiguse avaldumist just külmal aastaajal ja sageli pärast külmetumist, st kui inimene on end külma käes väga ebamugavalt tundnud.

Üks nädal või seitse päeva

Sh

utt

ers

tock

11

TERVIs

CM

12-

01-0

05

Ternespiim – võimas looduse kingitus kogu pere immuunsuseleTernespiim (kolostrum) on imetajatel 24 kuni 48 tunni jooksul pärast sündi erituv piim, millega imetatakse vastsündinut. See sisaldab rikkalikult kompo­nente, mis tugevdavad vastsündinu organismi immuunsust ja omavad palju teisi tervistavaid funktsioone. Ternespiimas sisalduvad antikehad – immuno­globuliinid kaitsevad viirus­ ja bakternakkuse eest. Peale väärtuslike toitainete sisaldab ternespiim veel kasvufaktoreid, ensüüme, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Lehma ternespiim sisaldab 30­40 korda enam immunoglobuliine võrreldes inimese omaga. See muudab lehma ternespiima väga väärtuslikuks inime­sele. Ternespiimas sisalduvad antikehad alustavad bakterite hävitamist juba kurgu limaskestal ja takistavad haigustekitajate edasist levikut seedetrakti. Nii kaob kurgukähedus ja takistub külmetuseelse seisundi kujunemine kül­metushaiguseks. Lisaks on ternespiim võimsaks looduslikuks allikaks tugeva immuunsuse hoidmisel. Apteekides on müügil uued lehma ternespiima pulbri ja C­vitamiini imemista­betid CuraMed kurgutablettide nime all. 3–10 aastastele lastele tutti­frutti ja üle 10 aastastele ning täiskasvanutele sidruni maitsega. Tabletid sobivad hästi lastele, kes nakatuvad tihti lasteaias ja koolis. Andke võimalus looduslikul ternespiimal tõsta oma pere kaitsevõimet talvisel viirus­perioodil!

Oktoobris

Apotheka

apteekides

soodustus

rakku ja kui nad sinna sisse pääse-vad, kasutavad oma elutegevuseks ja paljunemiseks sealseid ressursse. Paljudel juhtudel rakk lõpuks huk-kub. Purunenud rakust pääseb väl-ja terve armee viirusi, kes hakkavad ründama juba teisi rakke.

KaitsemehhanismidOrganismil on viiruste suhtes omad kaitsemehhanismid, millest osa on nähtamatud ja osa avaldub viirus-haiguste sümptomitena.

Üks oluline kaitsemehhanism on põletiku teke. Selle käigus suu-nab organism nakatunud piirkonda aineid, mis asuvad viirust hävitama. Põletikuga kaasneb turse, punetus, valu, soojus ja põletikulise piirkon-na funktsiooni häirumine. Kõik me oleme seda viirushaiguste puhul ko-genud näiteks kurguvaluna.

Põletikureaktsioon võib aga ha-kata töötama ka inimese vastu. Näi-teks väikelaste hingamisteed on väi-kesed ning seetõttu võib seal (nt kõ-ris ja hingetorus) tekkiv põletikuli-ne turse hingamisteed peaaegu sul-geda. Selle tunnuseks on äge köha ning vilisev või häälekas hingamine.

Teine tähtis reaktsioon on lima-eritus – sellega üritab organism vii-rust mehaaniliselt kudedest isolee-rida ja kõrvaldada. Limaeritus väl-jendub inimesel nohu ja köhimisel erituva rögana.

Organismi üheks üldisemaks kaitsemehhanismiks erinevate haiguste, sh viirushaiguste, puhul on väsimus ja jõuetus. See on tin-gitud sellest, et organism kasutab olemas olevaid energiavarusid kii-reks haigusega (viirusega) võitle-miseks.

Kuidas ravida?Kui nüüd mõelda, mida me viirus-haiguste puhul ise teha saame, tu-leks silmas pidada eelkõige organis-mi kaitsemehhanisme – meie üles-anne on oma keha toetada ja talle võitluses viiruste vastu abiks olla. Kui tunneme väsimust, tuleks pu-hata. Kui tekib nohu või rögane köha, tuleb teha kõik, et viiruseid sisaldav lima organismist eemalda-da. Selleks võib kasutada rögalah-tisteid. Siin on abiks nii apteegist saadavad käsimüügiravimid kui ka taimeteed. Soe tee toob leevendust ka kurguvalule – seda meile sajan-deid tuntud fakti on teadlased pida-nud vajalikuks mitme üsna mahuka uuringuga tõestada.

Nohuravimitega tuleb olla väga ettevaatlik ning kindlasti järgida pakendil märgitud juhiseid. Väga sageli kiputakse ninakinnisust lee-vendavaid ravimeid nende kiire toi-me pärast kuritarvitama. Selliste ra-vimite liiga sage ja pikaajaline ka-

sutamine kuivatab nina limaskes-ta, muudab selle hapraks ja valu-likuks, paneb veritsema ja tekitab koorikuid. Sellist seisundit ei ole kahjuks võimalik ravida – kui nina-tilkade kasutamine lõpetada, siis mõne kuu jooksul limaskest siis-ki veidi taastub. Tuleb ka mainida, et selline limas kesta kuivatamine pärsib organismi kaitsereaktsioo-ni, milleks on just lima eritamine.

Üks keha üldine kaitsereakt-sioon on palavik, mida ei tasu sa-muti kohe maha suruma hakata. Palavikualandajat tasub võtta, kui kehatemperatuur läheneb 39 kraa-dile. Samas, kui väikese palaviku-ga kaasneb lihasvalu ja väga halb enese tunne, ei saa patuks pidada, kui palavikualandajat/valuvaigistit võtta ka näiteks talutava ööune ta-gamiseks.

Tervislikud eluviisid ennekõikeSageli hakatakse viirushaiguste ajal tarbima rohkelt vitamiine ja vita-miinirikkaid toiduaineid, nt küüs-lauku, sibulat, mett. Tegelikult on uuringud näidanud, et haiguse ajal ei avalda vitamiinid, sibul, mesi, küüslauk jne suurt mõju – haigus-sümptomid ei leevene ning haiguse kestus ei lühene. On aga leitud, et tervisliku ja mitmekülgse toitumi-sega inimesed, kes oma igapäeva-menüüsse mainitud aineid lisa-vad, on haiged harvem ning nen-de haigus kestab lühemat aega. Sama kehtib ka apteegist saadava-te käsimüügi ravimite kohta – need parandavad enesetunnet, kuid hai-guse kulgu mingilgi määral ei mõ-juta.

Viirushaigusi on võimalik enne-tada tervislikke eluviise järgides – piisav puhkus ja füüsiline koormus, värskes õhus liikumine, korralik ja mitmekülgne toit ning loomulikult hea tuju. Haiguste perioodil tasub sagedamini pesta käsi ning hoidu-

da rahvarohketest kohtadest.Kui haigus juba kallal on, ei tasu

end kurnata tööle või kooli mineku-ga, samuti ei tuleks viia laste aeda haigusest väsinud ja halva enese-tundega last. Kui laps tunneb end hästi, võib ta hoolimata kergest no-hust ja köhast ikkagi lastekollektiivi viia – ta pole teistele ohtlik. Viirus-haigused on tavaliselt nakkusoht-

likud paar päeva enne ja paar päe-va pärast sümptomite avaldumist. Enne sümptomite avaldumist ei oska keegi ohtu näha ning vahetult pärast haigestumist hoitakse lapsed enamasti kodus.

Sama kehtib ka tööl käimise kohta – tuleb lähtuda enesetundest. Ükski töö pole nii tähtis, et selle pä-rast oma tervist rikkuda – kui kohe, haiguse algstaadiumis oma keha kuulata ning puhata, ei pruugi hai-gus väga kaugele arenedagi. Samu-ti väheneb sellisel juhul tüsistus-te, nagu kopsupõletik, põskkoopa-põletik, bronhiit jne risk. Peab mai-nima, et kui viirushaiguste puhul antibiootikumidest kasu pole, siis viirushaiguse tüsistuste puhul on nende tarvitamine sageli juba väl-timatu.

Nohu kohta ütleb rahvatarkus igatahes sulatõtt: kui ravida, para-neb seitsme päevaga; kui mitte, ku-lub tervenemiseks terve nädal!

KarMEn jollErTelliskivi Perearstikeskuse perearst

Sageli hakatakse viirushaiguste ajal tarbima rohkelt vitamiine ja vitamiinirikkaid toiduaineid,

nt küüslauku, sibulat, mett. Tegelikult on uuringud näidanud, et haiguse ajal ei avalda vitamiinid, sibul, mesi, küüslauk jne suurt mõju – haigussümptomid ei

leevene ning haiguse kestus ei lühene.

TERVIs

12Küsi Massuno loodustooteid apteekidest. Apteeker annab ka teavet, millises apteegis toodet parajasti saada on.

PAPS-20• Kas tunnete, et olete oma lihastele või liigestele liiga teinud? • Või häirivad teid nahamarrastused ja

-kriimustused? • Ehk on teid hammustanud mõni putukas?

Paps-20 koosneb looduslikest preparaatidest: agaav, sirel, taruvaik ning etüülalkohol.

Ülitundlikkuse korral üksikkomponentide suhtes tuleb pidada nõu arstiga.

Kandke PAPS-20 õhukese kihina vastavale kehapiirkonnale kuiva naha peale, soovi-tatavalt 3–4 korda päevas.

Une-Mati• Kas te ei suuda õhtuti uinuda?• Või ärkate öö jooksul korduvalt?

Unetus ja rahutu uni võib tekitada päeval väsimustunde, millega kaasneb kurnatus, närvilisus, mälunõrkus. Lisaks muutute ka haigustele vastuvõtlikuks.

Une-Mati koosneb looduslikest preparaatidest: viirpuu, veistesüdamerohi, teeleht, põld osi, tatra- ja nisukliid, humal, lisaks etüülalkohol (kuni 16%).

Manustage enne sööki keele alla 25 tilka (1/4 teelusikatäit) 3 korda päevas 2–4 nädala jooksul ja Une-Mati toob teile hea une.

Loodus ravib

Loe lisaks: www.massuno.ee

Tundub, et tänapäeva kiires elutempos ei ole lisaks kõige-

le muule inimestel aega enam isegi magada. Laused nagu „Tegin täna poole ööni tööd” või „Mul ei ole üldse aega magada” on tänapäeval üpris tavapärased. Tundub, et ma-gamatusest on saamas uus trend.

Lisaks n-ö trendiunetutele on hulk neid, kelle probleem on tõsi-ne – tahaks magada, aga ei saa või see on raskendatud. Konkreetselt unepuudusele kui tervisprobleemi-le ei osata pahatihti piisavalt tähele-panu pöörata. „Tänaseks on selgeks saanud, et kosutav ööuni on hea tervise lahutamatu osa ning unetu-sel nagu teistelgi keha talitlushäire-tel on konkreetsed põhjused, mida saab tõhusate ravivõtetega kõrvalda-da,” selgitab unearst dr Mae Pind-maa. „Paraku teab enamik inime-si unest ja unehäiretest vähe või on neil välja kujunenud teatud arva-mus, mis on sageli ekslik. Tänu aga viimase poolsajandi jooksul uneme-ditsiinis saavutatud kogemustele ja teadusuuringutele on leitud võima-lusi, kuidas diagnoosida ja ravida nii unetust kui ka liigunisust põhjusta-vaid unehäireid.”

Eestis ja kogu maailmas üsna uus meditsiiniharu unemeditsiin

uurib und ja inimkeha talitlusi une ajal, unehäireid ning unetu-se kui haigusega kaasnevaid muid tervise häireid. 2011. aastaks jõudis ka Eesti selleni, et polüsomnograa-filised ehk uneuuringud võeti tea-tud kindlatel näidustustel haige-kassa kompenseeritavate tervise-teenuste nimekirja. „Kuigi haige-kassa toel võimaldatav uuringu- ja ravimaht on piiratud, on unehäi-reid ja nende põhjusi Eestis või-malik täpselt kindlaks teha ja edu-kalt ravida nii täiskasvanutel kui ka lastel,” ütleb dr Pindmaa.

Kas unetus on Eesti inimesele probleem? Kuidas see trend on ajaga muutunud? Unetus ehk unepuudus on mureks miljonitele inimestele üle maa-ilma. See võib tuleneda elustii-list, kui und lubatakse endale alles ramp väsimuse korral, aga ka mit-metest haigustest, nii ägedatest kui ka kroonilistest.

Unetus kui unehäire ehk hai-gus on inimkonnale teada aasta-tuhandeid, u 400 eKr mainis Hippokrates: „Nii liigne uni kui ka liigne ärkvelolek on halb”. Une-häired on saatnud inimesi pide-valt ning sundinud neid vahel kummalisena näivaid ja ohtlikke ravi meetodeid kasutama. Nii tar-vitati 19. sajandil lastel „loomuli-ku valu vaba ööune” saavutamiseks siirupit, mis sisaldas morfiini. Lii-ga kergekäeliselt kasutatakse täna-selgi päeval uinuteid ja rahusteid, mis pole mitte unehäirete põhju-se ravi, vaid unetuse kui sümptomi ajutine leevendus koos neist lähtu-vate ebasoodsate kõrvaltoimetega.

Inimkond magab tänapäeval u 1,5 tundi vähem kui sajand ta-gasi, põhjuseks eelkõige tsivilisat-siooni „hüved”, kiirenenud elutem-po, liigne elektrivalgus, häiriv liik-lus- jm müra, õhtuseid emotsioo-ne ülesküttev meelelahutus, in-tensiivne igapäevatöö, mis suu-rendab stressiohtu; kehaomaseid ööpäeva rütme häirivad vahetuste-ga töö ja ajavahet ületavad reisid, vähene füüsiline aktiivsus, muutu-nud söömisharjumused, mis viivad ülekaalulisusele jne.

Mis lisaks eespool nimetatule võib unetust põhjustada?Kindlasti häirib uinumist ja unes-püsimist töö- ja elumurede voo-disse kaasavõtmine. Laialt on le-

Kui uni ei tule…Mis põhjustab unetust, mida see meie organismile teeb ning mida probleemi korral ette võtta, selgitab Mae Pindmaa unekliiniku unearst dr mae pindmaa.

Sh

utt

ers

tock

13

TERVIs

Pealiskaudne uni ja magamatus on muutunud meie igapäevaelus tavaliseks. Puudulikuune tõttu võite tunda end päeval väsinuna. Kui magate liiga vähe või kui uni ei ole sügav, tekivad sageli tumedad rõngad silmade üm-ber, nahk muutub kahvatuks ja igapäevaste toimingute tegemine läheb üha raskemaks. On isegi teaduslikke tõendeid, et unepuudus soodustab stressi ja näljatun-net tekitavate hormoonide tõusu, mis võib põhjustada ülekaalulisust. Meie organismi karm katsumusUnepuuduse tõttu võib nõrgeneda organismi immuunsus ning paranemine haigustest võtab rohkem aega. Inimene muutub närviliseks ja väsinuks. Lühidalt väljendades on unepuudus karm katsumus nii meie organismile kui ka meiega kokkupuutuvatele inimestele, sest sõbrad ja kaastöötajad sageli ei mõista, et meiega on midagi viltu. Unepuudust on juba ammusest ajast kasutatud kui üht julmemat ja efektiivsemat piinamise vahendit. Magage hästi ja ärgake erksaltUnustage magamata ööd – proovige ravimtaime melissi ekstrakti sisaldavaid Skandinaavia tablette Melissa, mis aitavad lõõgastuda ja hästi välja magada. MelissaMeliss, Melissa offi cinalis, on juba palju sajandeid tuntud

ravimtaim. Mõnikord nimetatakse teda isegi unenägude taimeks. Melissa – see on teaduslikult tunnustatud toidu-lisand, mis aitab hästi välja magada ja erksalt ärgata. See ei sisalda aineid, mis teevad uniseks. Peale melissi on tablettide koostises ka lõõgastumist soosiv L-teaniin, mis on saadud rohelise tee ekstraktist ning B-vitamiinide kompleks, mis aitab säilitada närvisüsteemi normaalset tegevust. Lisaks sisaldavad Melissa tabletid rohkesti magneesiumi, mis on oluline närvisüsteemi efektiivseks toimimiseks ning aitab ära hoida öiseid jala-, õla- ning muude lihaste krampe.

Kust saab Melissa tablette?Melissa tabletid onsaadaval apteekides.

Kas teil on lisaküsimusi?Lisateabe saamiseks helista telefonil 684 3838 või külasta tootja kodulehte www.newnordic.ee

Ettevõtte New Nordic kõigil preparaatidel on hõbedase puu logo. Hõbedane puu pakendil – see on garantii, et preparaat vastab New Nordic kõige kõrgematele kvaliteedi ja ohutuse standarditele. New

Nordic hoolib ümbritsevast keskkonnast ja inimestest.

Kas teie magate öösel hästi?See tablett aitab teil paremini lõõgastuda, kiiremini uinuda ja hästi välja magada. Iga tablett sisaldab looduslikke ravimtaimede ekstrakte, vitamiine ja mineraale. Ei sisalda kemikaale, mis põhjustavad uimasust.

Naudi elujõudu ja pikka aktiivset elu! Nüüd magan sügavalt nagu väike laps ja hommikuti tunnen end erksana.Melissa Dreami tabletid tekitavad Margelsügava ja kosutava une ning ärgates tunneb ta end väljapuhanuna ja energilisena. Margeei suutnud varem hästi magada, öösel ärgates oli tal raske uuesti uinuda: «Pöörasin end ühelt küljelt teisele kogu öö. Peas keerlesid rahutud mõtted, mis ei lasknud mul uuesti uinuda. Ma ei mäletagi enam, millal ma viimast korda hommi-kul voodist tõustes tundsin end hästi puhanuna ja erksana. Võib-olla oli see rohkem kui pool aastat tagasi. Päeval väsisin väga kiiresti, sest olin väljamagamata. Selleks, et tunda end energilisemana, sõin pärast lõunat või õhtuti liiga palju, patus-tasin ka šokolaadi ja maiustustega, mille tulemusena võtsin kaalus juurde.»

Avastasin Melissa«Kord oma perearsti vastuvõtutoas oodates lugesin artiklit preparaadist Melissa. Tegemist on uudse Skandinaavia tootega, milles sisalduvad naturaalsete ravimtaimede ekstraktid aitavad lõõgastuda ja öösiti hästi välja magada. Otsekohe läksin lähi-masse apteeki ja ostsin karbikese nende tablettidega.»

Olen jälle elurõõmus«Melissa aitas mind! Nüüd magan nagu väike laps ja ärkan täiesti puhanuna. Nii mõnusalt pole ma maganud vist lapsepõlvest saa-dik! Kogu päeva olen energiline ja ergas. Lõpetasin liigsöömise – selleks pole enam vajadust! Melissat kasutades mõistsin, kui tähtis on mulle sügav öine uni, et olla päeval ergas ja elurõõ-mus.»

vinud eksiarvamus, et alkoholi või sõltuvust tekitavad ravimid võivad aidata. Efekt on hoopis vastupidi-ne: nende ainete pikaajalisel kasu-tamisel jõuab kergelt alkoholi- või ravimsõltuvuseni ning uni muutub veelgi halvemaks.

Kuidas mõjutavad uneproblee-mid inimese organismi ja elu-kvaliteeti?Seda, et piisava pikkuse ja kvalitee-diga uni taastab ja parandab meie keha ja vaimu parimal, loomulikul moel, on märganud ehk kõik. Kui uni on häiritud, kannatab füüsili-ne ja vaimne tervis, nõrgeneb im-muunsus, igapäevatoimetusi sega-vad väsimus ja unisus. Magama-tus kutsub esile ärrituvuse, tujuku-

se ja depressiooni, mõjub laastavalt mälule ja tähelepanuvõimele. See, kes on väsinud, pole võimeline sel-gelt ja loominguliselt mõtlema. Üle-väsinud aju langeb vastupandama-tu unevajaduse rünnaku alla, nii et ta on nõus ohverdama selle eest

kõik muu. Halvasti magatud ööst ja pika peale kujunenud unehäire-test võivad hoogu saada südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, ülekaal, halveneda elukvaliteet ja lüheneda eluiga.

Kui laps on magamata, langeb tema keskendumis- ja õpivõime, välja kujuneda võib hüperaktiivne ja trotslik käitumine.

Maailma mastaabis on une-vaegusest põhjustatud töö- ja

liiklus õnnetustel ränk hind. Pide-va magamatuse all kannatav inime-ne on oma sooritusvõimelt ohtlikum kui 0,5–1promillise joobega inime-ne. Näiteks viiendiku kuni neljandi-ku liiklusõnnetustest sooritavad üle-väsinud sõidukijuhid.

Kas unehäired on seega prob-leem, millega peaks tegelema?Levinumaid unehäireid on unetust põhjustav unelämbustõbi ning sel-le tüsistuseks ravile allumatu kõrg-vererõhktõbi, südamerütmihäired ning ägedad südame-ajuveresoon-konna häired (infarkt, insult). Nen-de raskust ja suurt kulu tervishoiule arvestades oleks kindlasti õigem sel-liseid tüsistusi ennetada ja vältida – seda saab teha läbi unehäirete õige-aegse diagnostika ja ravi.

Kuidas lahendust leida? Kas unearstina soovitaksite pigem ravimeid, rahvameditsiini või elustiili muutust?Elustiili muutus võib aidata taas-tada häirunud und. Loobuda ta-sub halbadest söömisharjumustest ja alkoholi liigtarbimisest, liikuda

rohkem värskes õhus, leida meele-pärane sportimisvõimalus, teha tööd, mis pakub rõõmu ja rahuldust.

Rahvameditsiini võtted võivad samuti aidata. Taimsete vahendi-te kasutamisel tuleb arvestada nii toimet kui ka võimalikke kõrval-toimeid ja koosmõjusid ravimitega.

Ent kui unemure on tõsine, pöörduge unearsti poole.

Uneuuringust

Unekliinikus on võimalik teha uneuuringut ehk polüsomno­graafiat (PSG). Uuringu tule­musel selgub unekvaliteet ja tervislik seisund, unehäirete esinevus ja nende põhjus.

Kogu öö kestva uneuurin­gu ajal registreeritakse kõige tähtsamad füsioloogilised näi­tajad: hingamine ja südame­töö, ajutegevus, unefaasid, keha asendid, lihasaktiivsus ning salvestatakse ka video ja heli. Selgub, kas kudedes on une ajal piisavalt hapnik­ku, kui rahutult inimene ma­gab ning kui tihti ja mis põhju­sel aju ärkab.

Vaata­lisainfot­uneuuringu­kohta­lehelt­www.unekliinik.ee.

Inimkond magab tänapäeval u 1,5 tundi vähem kui sajand tagasi, põhjuseks eelkõige tsivilisatsiooni „hüved”,

kiirenenud elutempo, liigne elektrivalgus, häiriv liiklus­ jm müra, õhtuseid emotsioone ülesküttev meelelahutus,

intensiivne igapäevatöö, mis suurendab stressiohtu.

14

TOIT

Õunapuu on üks meie aedade kõi-ge harjumuspärasem puu. Seda,

et selle viljas sisaldub palju võlu jõudu, teati juba vanadel aegadel – õuna ka-sutati peale toidu ka ravieesmärgil ning enda ilusaks tegemisel.

Õun kui ravimÕuna tervistav toime on tuntud juba ammustest aegadest. Rahvamedit-siinis on kõrgelt hinnatud selle vilja omadus väljutada organismist liig-set vett. Õunad sisaldavad mitme-suguseid vitamiine, mineraalaineid ja palju muud kasulikku.

Õun kujutab endast organismi „koristajat”, mis tänu üsna kõrgele pektiinisisaldusele seob ja väljutab enamiku seedetrakti kuhjunud jääk-ainetest. Seedetrakti puhastamist toe-tab ka õunas leiduv tanniin. Lisaks soolestikule ergutab õun maksa, nee-rude ja põrna elutegevust. Samas ta-kistavad tanniin ja kaalium kusihap-pe ladustumist, olles nii heaks podag-ra ja liigesepõletiku raviks.

Inimese ööpäevane orgaanilis-te hapete tarve on 2 g, milles õuntel

on meie põhjamaises kliimas tähtis roll. Pidev õunte tarbimine alandab vere kolesteroolisisaldust ega lase sel muutuda n-ö halvaks kolesterooliks, mis sadestub veresoonte seintele ja põhjustab soonte lupjumist.

Raua- ja mitmete teiste mikroele-mentide sisaldus õuntes tuleb kasuks vereloome ainevahetusele ja seda eri-ti kehvveresuse ehk aneemia korral. Lisaks on kõik ses puuviljas leiduvad mineraalelemendid inimeste jaoks kergesti omastatavas vormis.

Kõige väärtuslikumad ained on peidus koore all, seepärast tasuks eelis tada just kodumaiseid õunu, mis on mürkaineteta ja mida võib julgelt koorega süüa.

Kuigi paljudele inimestele õuna-seemned ei maitse, on need siiski ar-vestatavaks joodiallikaks. Organismi joodivajaduse rahuldamiseks piisab, kui süüa õun koos seemnetega. Neid ei tasuks aga lausa peoga suhu ajada, sest 100 g seemneid sisaldab 0,05–0,2% glükosiid-amügdaliini, mis inim organismis ülimürgiseks sini-happeks muutub.

Toitumisspetsialistid rõhutavad sedagi, et päevase õunakogusega ei tasuks üle pingutada, sest tegu on ik-kagi puuviljaga.

Õun kui toitTänavuaasta rikkalik saak rõõmus-tab õunasõpru väga. Nii värskete kui ka konserveeritud õunte kasutamise võimalusi on palju: mahlana, moosi-na, marmelaadina, kompotina, koo-kidesse-muffinitesse, salatitesse, aed-viljaga, lihaga, kalaga jne.

Meie esivanemad kasutasid talvel palju kuivatatud õunu. See õunte ka-sutamise viis on jätkuvalt populaarne ka tänapäeval.

Aga eks me kõik tea, et nii hamba all kui ka kookides-muffinites on kõi-ge paremad just meie Eesti omad ha-pud õunad, kuigi väljanägemises või-vad välismaised ahvatlevamad tundu-da.

Allikas:­„Õun­aias­ja­köögis”,­Eskla,­V,­Haak,­E­jt.­Maalehe­Raamat

sügis on õunte aeg

Õunte kuivatamine kodus

Õunte kuivatamisel tuleb pöörata tähelepanu mit­te ainult nende suuru­sele ja valmidusele, vaid ka sordile, sest kõikidest sortidest head kuivata­tud õuna ei saa. Selle an­navad enamasti need sordid, millel on val­ge ja tihe sisu, hapu või magus hapu maitse.

Veidi närtsinud õunad kuivavad paremini kui ülevalminud. Sellepärast võib suurema saagi kor­ral õunu kuivatada ka tal­vel ja kevadel.

Õunalõikude tume­nemist saab vältida, kui kooritud lõike hoida mõ­ni minut 2% sidrunhappe­lahuses (20 g sidrunha­pet ühe liitri vee kohta) või 0,5–1% keedusoola­lahuses (5–10 g keedu­soola ühe liitri vee kohta), seejärel lasta taheneda ja kuivada. Õunaviilud võib kasta ka lahusesse, mil­le valmistamiseks on võe­tud klaas vett, klaas mett ja ühe sidruni mahl.

Õunu võib kuivatada nii koorimata kui ka koo­ritult. Koorimata õunad jäävad maitsvamad, sest koore all on palju väär­tuslikke toitaineid, aga nõuavad samas hoolika­mat kuivatusrežiimi.

Sobivad väiksemad puult korjatud plekki­deta õunad. Õuntelt tu­leb eemaldada südamik ja ajada 5–6 cm vahede­ga nöörile. Nii võib õu­nu kuivatada soemüüri ääres või, veelgi parem, saunas, aga ka päikese köetavas plekist õhurik­kas varjualuses.

Suurematel õuntel tu­leb eemaldada südamik, lõigata vili 0,5 cm pak­susteks ratasteks ja nöö­ritada või asetada võima­likult väikese ülekattega üksteise kõrvale raami­le nagu küpsised pannile ning kuivatada.

Praeahjus või plii­dil kuivatades peab küpsetus plaadi kat­ma paberiga ja asetama sellele ühekordse kihi­na õuna tükid. Algsoojus võib olla 80–85 kraadi. Õunu saab kuivatada ka pliidi kohal nöörile lükitu­na, kütteperioodil radiaa­tori peal pappkarbis.

Pärast kuivatamist hoida õunu 2– 3 päeva lahtiselt ja aeg­ajalt se­gada. Kuivatatud õuna maitses ei tohiks tunda kibedust.

Allikas:­„Õun­aias­ja­köögis”,­Maalehe­Raamat

Sügis pakub meie toidulauale palju maitsvat. Teiste andide hulgas ka tervislikke ja mahlaseid õunu, millest saab valmistada nii mõndagi isuäratavat.

Sh

utt

ers

tock

15

RETsEPT

w w w . d a n s u k k e r . e e

kaheksale

TAINAS100 g margariini või võid1 dl Dansukkeri pruuni roosuhkrut2 muna1 ¾ dl nisujahu½ tl küpsetuspulbrit½ tl kaneeli

KATE3 dl õunakuubikuid (kõvemat sorti,nt „Royal Gala”)100 g vahukoort2 tl Dansukkeri vanillisuhkrut1 tl kartulitärklist1 dl India pähkleid ja valgeid mandleid3 sl Dansukkeri pruuni roosuhkrutDansukkeri tuhksuhkrut

Määri 19–20 cm lahtikäiv koogivorm võiga. Soojenda ahi 175 kraadini.

Palju maitsvaid sügisretsepte leiad meie kodulehelt www.dansukker.ee või digitaalsest retseptiraamatust internetis www.d-kokaraamat.ee. Liitu meie õhinapõhise kokaraamatu sõpruskonnaga Facebookis!

Karamell kastmega õunakook KARAMELLKASTE2 dl Dansukkeri ökosuhkrut võipruuni roosuhkrut2 dl vahukoort

Vala suhkur paksupõhjalisse kastrulisse. Kuumuta, kuni suhkur sulab ja kuld-pruuniks massiks muutub. Lisa pidevalt segades ettevaatlikult vahukoor (segu alguses taheneb, kuid edasi kuumutades muutub uuesti vedelaks) ja kuumuta u 15 minutit madalal kuumusel aeg-ajalt segades. Jahuta.Vahusta toasoe rasvaine suhkruga ja lisa vahustamist jätkates ükshaaval munad. Sega omavahel jahu, tärklis ja kaneel ning lisa hoolikalt segades muna-või vahule.Vala tainas vormi ja kata õuna-kuubikutega. Sega omavahel vahukoor, vanillisuhkur ja kartulijahu ning vala õunakuubikutele. Puista üle mandlite, pähklite ja roosuhkruga.Küpseta ahju alumisel siinil u 45 minutit, proovi koogi küpsust tikuga. Lase koogil enne vormist väljatõstmist jahtuda, eemalda vormirõngas ja aseta kook tuhksuhkruga ülepuistatud serveerimis-alusele. Vahetult enne serveerimist vala üle karamellkastmega.

peedi-kitsejuustu-quiche

400 g soolast mure- või liivatainast400 g keedetud peeti3 sl mustasõstramoosi2 sl oliiviõli30 ml likööri2 tl kuivatatud tüümiani250 g ricotta-kohupiima3 muna200 g hapukoort (10%)soola, pipart110 g pehmet, ilma koorikuta kitsejuustu3 sl pestot

ValmistamineSega madala põhjaga kausis moos, õli, li­köör ja tüümian. Lõika peet umbes 0,5 cm paksusteks ratasteks, laota moosi segu hulka nii, et kõik tükid saaksid seguga kokku, ning lase umbes 30 min seista.

Suru tainas küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele. Se­ga eraldi kausis ricotta, munad ja hapu­koor ning maitsesta soola ja pipraga.

Vala ricotta­segu vormi, laota üht­laselt peale peeditükid ja seejärel niris­ta peale ka järele jäänud moosimarinaad. Viimasena pudista näppude vahel piruka­le väiksed juustutükid ja määri teelusika­ga pestot.

Küpseta 190kraadises ahjus 30–40 minutit või kuni juustutükkide tipud on pealt pisut pruunikad ja pirukat liigu­tades ei ole täidis enam vedel. Enne ser­veerimist lase vähemalt 15 min jahtuda ja taheneda, et pirukas lahti lõigates ära ei laguneks. Väga hea maitseb ka järgmi­sel päeval.

Pildil­on­pirukas­tehtud­suurele­ahjuplaadile­ja­kasuta-tud­topeltkoguseid.

EnEli Kaarnae4retseptiraamat.blogspot.com

En

eli

Kaarn

a

16

LAPsEGA SÖÖMa

Ja OKOs on. Lahkudes mõtiskle-sin, et muidu ei oleks nad ilmselt

ka Hõbelusika konkursil 2012. aasta parima pererestorani tiitlit saanud. Pererestoran on täitsa sobiv nime-tus, sest peale lapsevanemate tunne-vad siin ennast koduselt ka põnnid – alustades spetsiaalsest menüüst, mida tohib täis sodida (selleks too-di lauda lausa ämbrikene värviliste pliiatsitega) ja lõpetades mängunur-gaga, kuhu edasi suunduda, kui vär-vimisest tüdimus peale tuleb.

Samal ajal on vanemal võimalik hetkeks hinge tõmmata, sinivalges koloriidis valgusküllast interjööri ja kaunist merevaadet nautida ning kaaslasega veidi juttu puhuda.

Laupäeval veidi pärast kella 12 kohale jõudes oli veel vabu laudu, mis kõik õige pea siiski täituma hak-kasid. Kindlasti tasub koht broneeri-da, et tühja sõitu vältida. 2011. aas-ta kevadel avatud restoran on oma veidi kõrvalisest asukohast hoolima-ta jätkuvalt populaarne.

Sipelgapesa ja puuMenüü võlub lihtsusega. Aga lihtsus on vaid näiline, sest lauda saabunud toit näeb vägagi kaunis välja. Ja mis lapse seisukohast väga tähtis – toit tuleb kiiresti.

Eelrooga seekord ei võtnud, sest kindel soov oli jätta kõhtu ruumi ka magustoidu jaoks. Pearoaks valisime kaaslasega päevakala (12,50 €), mil-leks seekord oli siig, ja kala (3,50 €) sõid ka lapsed. Laste toit oli serveeri-tud just nii, nagu teadsin allameetri-meestele meeldivat, seega kahtlus-tan, et kokk tunneb sellist „klienti” hästi.

Järelroaks Sipelgapesa (4,90 €) tellinud kaaslane kirjeldas magus-toitu kui väga mõnusat ja mahedat kohvikõrvast.

Šokolaadikoogist, legoklotsidest ja jäätisest koosnev magustoit Oko-laad (4,90 €) oli mõnusalt suus su-lav ja kohvi kõrvale suurepärane va-lik. Minu 1,9aastane lauanaaber kõr-valdas mu koogitaldrikul olnud vär-

vilised ja söödavad legoklotsid üle-helikiirusel, seega kahtlustan, et ka nende komponentide puhul oli tegu maitsvate asjadega. Lastele sai tel-litud OKO legendaarne magustoit Puu (3,50 €) – koosneb oksa ümber keeratud suhkruvatist, mille kõrval troonivad sõõrikud.

Väikesed toidukriitikud jäid res-toraniga väga rahule ja üks neist lausa keeldus kõvahäälselt lahku-mast. Vanemad leidsid, et hinna-klass on võib-olla nõksa liiga kallis, aga arvestades saadud maitseela-must, väga meeldivat ja sõbralikku teenindust ning interjööri, on koht seda väärt.

oKo KaberneemesKõik lapsevanemad teavad, et allameetriste põnnidega sööma minek ei pruugi olla kõige kergemate killast ettevõtmine. Tahaks ju ka mõnikord välja inimeste sekka, aga siiski nii, et söögikohas oleks mugav nii endal kui ka lapsel.

Avatud R–L 12–23, P–N 12–22Punase laterna 1, Kaberneeme jahisadamwww.okoresto.eetel 5300 4440e­post oko@okoresto.ee

Fo

tod

: O

KO

, E

ve K

alju

saar

Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuete kohaselt auto turvavööga kinni-tada, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvava-rustust. Juulist laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kin-nitamise nõue ka taksojuhile ning tak-sos nii ees- kui ka tagaistmel sõitjatele.

Fest Baltic OÜ pakub laste turva-toolide asemel turvahoidikut Fest, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohu-tult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades.

Eestis tohib kasutada alates 15 kg lastel. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõiduta-vad lapsi vanavanemad, jääb ära koh-

makate istmete tõstmine ühest autost teise.

Kalleid ja ruumi nõudvaid istumis-aluseid soetama ei pea. „Fest on sääst-likum võimalus, mis sobib laste tur-valiseks sõiduks hästi nii pere autosse, taksosse, koolibussi kui ka rendiautos-se,” ütleb Fest Baltic OÜ juhatuse liige Kalle Konsap. Hoidik on läbinud kõik ette nähtud katsetused ning vastab rangematele Euroopa Liidu nõuetele, mida tõendab selle kohane sertifikaat. Seda on lihtne paigaldada ja kaasa võtta ka näiteks välismaareisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapealt turva-varustust rentima.

Toodet müüakse Olerexi tankla-ketis ning e-poes aadressil www.festbaltic.eu. Fest jõuab Smart-Posti abiga kiirelt tellijani.

Auto turvatoolide väiksed ja mugava-mad leiutised

www.festbaltic.eu

Alates 18. oktoobrist saab turvahoidiku osta kodulehelt

www.festbaltic.eu 20 euro eest, kusjuures toote saatmisel Smartpostiga

tasub saatmiskulud Fest Baltic OÜ.

Kohmakatele ja ruumi nõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid ja miks mitte ka taksojuhte, kes peavad laste turvavarustust soetama.

Algamas on LAOTÜHJENDUSMÜÜK!

• turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklusseaduse turvanõuetele

• kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse

• soodne – tunduvalt odavam kui turvatool

Turvahoidik FEST

18

puhka eestis

Järvamaa ei pruugi olla esimene valik, millele nädalavahetuse puhkuse-plaane tehes mõelda, kui just sugulased või keegi hea tuttav seal ei ela. Tuntumatest Järvamaa kohadest on enamikule teada populaarne söögikoht põhjaka mõis ja Järva-Jaanis asuv vanatehnika-varjupaik. aga nende kõrval on palju avastamist mujalgi maakonnas, näiteks koeru ümbruses.

Tere, Järvamaa

Koeru oma kauni looduse­ga pakub aktiivse puhku­se võimalusi nii matkasõp­

radele kui ka lastega peredele. Kui omal käel seigelda ei ole tahtmist, saab ümbruskonnas toimuva kohta infot sealsetelt aktiivsematelt ette­võtjatelt, kes teevad tihedat koos­tööd ka omavahel. Sedasi läheb kü­lastajate elu veelgi mugavamaks.

Kaunis loodusKoeru asub Kesk­Eesti looduskau­nis piirkonnas, hõlmates enda alla Endla looduskaitsealal Endla soos­

tiku koos Norra­Oostriku allikate­ga, mis on ainulaadsed kogu Euroo­pas. Asudes Pandivere kõrgustiku edelanõlval, on see piirkond eriline karsti ilmingute poolest, nagu aju­tised järved ja jõed ning tõusu­ ja langeallikad. Veekogudest on mär­kimisväärt Väinjärv oma selge veega ja Põltsamaa jõgi koos lisajõgedega.

Loodust avastada võib julgelt ka omal käel, sest piirkonna matka­rajad on varustatud korraliku viida­süsteemiga, kuid alati on võimalik kaasa kutsuda kohalik giid. Sellist teenust ja mitmesuguseid matku pa­

kub Matkapesa, kelle käest saab lae­nutada ka jalgrattaid.

Hasart viburajalOtsa talu viburajal saab kätt proo­vida vibulaskmises, mida harrasta­takse igal aastaajal. Hoiatus – ala te­kitab hasarti! Kui asjale lõpuks “pih­ta saada”, võib see väga meeldima hakata. Talu perenaise Triin Volen­siga just nii juhtuski. Lisaks võist­lustel käimisele otsustas Triin teha Otsa tallu täiesti oma viburaja ning soovijatele selle ala proovimise või­malust pakkuda.

FoTod: TiiT MõTus

19

Nafta 1, Tallinn; TASUTA PARKIMINE; 66 131 00, 555 85 006 /2/3; info@albatrostravel.ee

LENNU-, BUSSI-, RONGI- JA LAEVAPILETIDE MÜÜK.HOTELLIDE BRONEERIMINE ODAVAM KUI INTERNETIST.TUI REISIKORRALDAJA KAUGREISID ALGUSEGA SAKSAMAALT.

TALVEHOOAJA REISID TALLINNAST:Egiptus, Kanaari saared, Iisrael, India, Madeira, Maroko

TALVEHOOAJA REISID RIIAST:Maldiivid, AÜE, Tai

SUUSAREISID:Itaalia, Austria, Andorra, Prantsusmaa

*Salasõnaga „Eesti Ekspress”, pakkumine kehtib kuni 31.12.2012.

VENEMAA AASTANE ÄRIVIISA 89 ¤*

VENEMAA TURISMIVIISA 65 ¤

TAI VIISA 65 ¤

INDIA VIISA 99 ¤

www.albatrostravel.ee

puhka eestis

Vibulaskmine varasemat koge­must ega oskusi ei nõua, see on ker­gesti ja kiiresti omandatav. Esmalt toimub väljaõpe harjutusväljakul, kus tutvustatakse ohutusnõudeid ja tehakse proovilasud. Seejärel min­nakse koos juhendajaga rajale, kus sihtmärkideks on loomade ja lindu­de 3D­kujud: ilves, karu, rebane, öö­kull ja faasan. Esmakordsel külasta­jal tasub aega planeerida 2,5–3 tundi.

Lastega teemaparkiKoeru ümbruses asub ka üks oma­näoline teemapark, mis on põnev nii

lastele kui ka täiskasvanutele. Müüs­leri endisesse mõisaparki rajatud Kilplaste külas pakutakse kilplaste humoorikaid elamusretki. Pargi ob­jektid ja atraktsioonid on seotud kilp­laste muistenditega.

Käsitöötoas pakutakse lisaks meisterdamist ning müüakse kilp­laste meeneid ja käsitööd. Kilplaste koja söögikohas on võimalik nautida maitsvaid toite. Reede õhtuti toimu­vad samas kilplaste klunkerid ehk peod elava muusika või DJga.

EvE KalJusaar

Koeru piirkonnas pakub ööbimist Vao külalistemaja, mis on renoveeri-tud korterelamu: olemas on nii peretoad kui ka sviidid. Kahe toa koh-ta on üks WC-dušš ja köök. Arvestatud on ka lemmikloomade ja puu-dega inimestega.

Vao küla, Koeru vald, Järvamaatel 529 1733vao@kylalistemaja.euwww.kylalistemaja.eu

Matkad, jalgrataste laenutustel 5814 5848, 5560 4995e-post info@matkapesa.eewww.matkapesa.ee

Kilplaste teemaparkMüüsleri küla, Kareda vald, Järvamaatel 5191 4282e-post kilplased@kilplased.eewww.kilplased.ee

viburadaOtsa talu, Abaja küla, Koeru valdtel 504 0072e-post triin@vibulaskmine.eewww.vibulaskmine.ee

KontaktidJärvamaa turismivõimaluste kohta leiab lisainfot: www.jarva.ee

Otsa talu perenaine Triin Volens õpetussõnu jagamas.

Ööbimine

Vao külaliste-

maja.

Eve Kaljusaar

20

21

MõisAd

Kõue mõisa poole sõites arut­les üks kaasreisija, et ta küll täpselt ei mäleta, ent ilm­

selt Kõue mõisa ikka külastanud on. Teine vastas: “Kui oleksid seal käinud, siis sa seda ka mäletaksid.” Vestlust kõrvalt jälgides ei saanud ma viimasest märkusest päris täp­selt aru, aga nüüd ei jää muud üle, kui täielikult nõustuda.

K ü m m e k o n d k i l o m e e t r i t Tallinna­ Tartu maanteest eemal asuv Kõue mõis võlub kogu oma olemuse­ga: nii ümbruse, sisekujunduse kui ka restoranis pakutava maitsva toiduga. Raske on ette kujutada, et kõigest viis aastat tagasi, kui Eerik­Niiles Kross ja Mary Jordan Triigi mõisa omanda­sid, oli kompleks vägagi õnnetus olu­korras. Uute omanike käe all on koht läbi teinud korraliku uuenduse ja saa­nud ka uue nime – Kõue mõis. Taas­tamistööde käigus püüti säilitada või­malikult palju algupärast, samas lisa­da juurde tänapäeva mugavusi. Mait­sekalt kujundatud interjööri autoriks on perenaine Mary Jordan ise.

Detailide harmooniaMõisa sisekujundus lummab ja võtab isegi veidi hingetuks. Kokku on sobi­tatud eri stiilid ja detailid, mis kõik koos loovad harmoonilise koosluse.

Härrastemaja esimesel korrusel asub vastuvõturuum, restoran, sa­long, galerii ja suur peosaal. Peamaja teisel korrusel on hubane ja laia vali­kuga raamatukogu ning kümme eri­

ilmelist, ruumikat ja luksuslikult si­sustatud hotellituba, millest kolm on sviidid – mõisamaja kõige suuremad ja luksuslikumad toad.

Minu vaimustus peamajaga ei lõppenud. Härrastemajast veidi eemal asuva Tõllakuuri esimesel kor­rusel on kaks galeriid, saun ja suur sisebassein. Teisel korrusel paik­neb veel üheksa hotellituba, mis ei ole küll nii ruumikad kui peamajas, aga ei jää oma põneva sisekujundu­se poolest härrastemaja tubadele su­gugi alla. Igal toal on lisaks privaat­ne klaasveranda, kust saab imetleda kaunist vaadet mõisapargile.

Elegantne õhtusöökVeidi erilisema ja elegantsema õhtu nautimiseks tasub ette võtta auto­sõit Kõue mõisa à la carte restora­ni Kaheksa Jalga, kus peakokk Ar­tur Ovtšin nikovi meeskond pakub külastajaile moodsat Eesti kööki, kasutades selleks kohalikelt taluni­

kelt saadud värskeid koostisaineid ja mõisaaiast pärit köögivilju. Lisaks luksuslikule interjöörile ja maitsva­le toidule lisab i­le täpi ka äärmiselt meeldiv teenindus.

Õhtusöögiks on soovitatav kind­lasti ette helistada ja laud kinni pan­na, sest võib juhtuda, et restoran on broneeritud. Kui mõisajuhatajal vä­hegi mahti, tehakse huvilistele soo­vi korral ka väike tuur. Ja seal tõesti on, mida vaadata.

AjaluguKõue mõisakompleksi ajalugu ulatub tagasi Eesti muinasaega. Kirjasõnas on Kõuet esimest korda mainitud 1241. aastal Taani hindamisraama­tus. Mõisa esimene teadaolev omanik oli Taani kuninga vasall Gerhardus de Kouwe (Kõue Gerhard) 1319. aas­tal. Kuid mõis on ka hiljem olnud ala­ti koduks sõjameestele, kunstnikele, maadeavastajatele ja riigimeestele, 19. sajandi alguses maailmakuulsa­

le maadeavastajale Otto von Kotze­buele. Teise maailmasõja ajal paigu­tati mõisahoonesse kool, mis tegut­ses 1975. aastani. Kooli sulgemise jä­rel Kõue hüljati ja jäeti neljaks aasta­kümneks lagunema.

EvE KalJusaar

lummav KõueEestis on ajaloolise tausta tõttu väga palju mõisaid, mis on tänapäeval ühed atraktiivseimad vaatamisväärsused.

Tuba Tõllakuuris.

Fo

To

d: T

iiT M

õT

us

, E

vE

ka

lJu

sa

ar

Restoran Kaheksa Jalga.

22

Atla mõis kuulub Eesti vani­mate mõisate hulka, mil­le kohta pärinevad esma­

teated aastast 1422, kui maja läks Herman van Todewyni valdusesse. Viimane omanik enne mõisamaade riigistamist oli Konstatin von Bar­löwen. Eesti Vabariigi ajal oli mõi­sal kaks omanikku: 1919. aastast Rapla Laadamäe kõrtsmik Mih­kel Rätmann, 1936. aastast Armas Salm. Pärast sõda algas aga mõi­sa allakäik. Mõisas on olnud ka sõja vangide laager, hobulaenutus­

punkt, traktorijaam, õpilasmaleva majutus kohad, pood ja palju muud.

1997. aastal omandas mõisa Rai­vi Juks, kes ehitas selle varemetest üles ja kohandas härraste majast äärmiselt kauni kodu oma perekon­nale. Kompleksis on ka oma mesila ja mõisamaadel elavad mini kitsed.

Härrastemaja külastajatele ametlikult avatud ei ole, kuid val­duse piires pakutakse huvilistele nii mõndagi. Endisesse karjalau­ta on rajatud keraamikatööstus ja ­kauplus, kust on võimalik soetada

kohapeal valmistatud keraamika­tooteid ning mõisaperenaise maa­litud kaarte.

Keraamikakooli töötubades saab kätt proovida nii keraamika meisterdamises kui ka maalimi­ses. Töötubasid korraldatakse igas vanuses rühmadele nii vormimis­, pressimis­ kui ka treimistehnikas. Hiljem on võimalik valminud ese­med glasuurida.

Mõisa kunsti­ ja keraamikasuu­na üle ei pea üldse imestama, sest mõisahärral on keraamika vald­

konnas pikaajaline kogemus ning mõisa proual kunstiharidus, seega mõlemad tegelevad oma kõige süda­melähedasema teemaga. Raivi Juk­si sõnul on mõtteid palju ja mitmed plaanid ootavad veel teostamist.

EvE KalJusaar

MõisAd

raplamaal Juuru vallas asuv kaunilt taastatud atla rüütlimõisa härrastemaja on kohendatud oma perele elamiseks. külastajatele pakutakse võimalust töötubades ise keraamikat meisterdada ja ka mõisa keraamikapoest kohapeal valmistatud tooteid soetada.

Mõisakeraamika atlast

Atla Mõis, Juuru vald, Raplamaatel 504 0563e-post kioma@hot.eewww.keraamika.ee

Fo

To

d: T

iiT M

õT

us

, E

vE

ka

lJu

sa

ar

Mõisahärra Raivi Juksi.

23

20 aastat turismi!

Lisainfo: tel 644 4744, 641 8350, 641 8285Rüütli 14, 10130 Tallinne-post info@mainedd.eewww.mainedd.ee

KAUGREISID:

MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMAKRUIISILAEVAGA 05.–16.12.2012 H: 2875 €

PEKING-TIIBET-NEPAL 29.09.–13.10.2013 H: 3299 €

AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA11.–26.11.2012; 10.–25.11.2013 H: al 4089 €

USA LÄÄNERANNIK: LAS VEGAS, GRAND CANYON, SAN FRANCISCO, HAWAII, LOS ANGELES, NEW YORK 25.05.–08.06; 15–29.09.2013 H: 2999 €

SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR 23.02.–08.03.2013 H: 2750 €

HONGKONG-MACAU-TAIWAN-FILIPIINID 11.–25.05.2013 H: 2599 €

VIETNAM-KAMBODŽA 13.–26.04.2013 H: 2899 €

SUUR INDOHIINA RINGREIS: VIETNAM-LAOS-KAMBODŽA 17.–30.03.2013 H: 2999 €

WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK –NIAGARA 10.–18.08.2013 H: 1999 €

KUUBA – KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 25.11.–08.12.2012; 23.11.–06.12.2013 H: 2999 €

ARGENTINA-BRASIILIA 26.10.–08.11.2013 H: 3699 €

EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA – VICTORIA KOSK01.–15.03; 06.–20.10.2013 H: al 4199 €

SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 16.02.–01.03; 27.10.–09.11.2013 H: 2995 €

KULDSETE TEMPLITE BIRMA 01.–11.02.2013; 19.–29.11.2013 H: 2499 €

HAWAII SAARED 17.–25.11.2012; 17.–25.03;17.–25.11.2013 H: 2719 €

PEKING – PÕHJA- JA LÕUNA-KOREA 06.–16.04; 06.–16.10.2013 H: 2666 €

EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA17.–28.11.2012; 09.–20.03.2013 H: 1950 €

UUS! IISRAEL-JORDAANIA 08.–16.10.2013 NB! Kohapeal kohalik eestikeelne giid. H: 1250 €

LÄHIREISID:

KIHNU SAAR 14.07; 11.08.2013 H: 90 €

MUHUMAA-SAAREMAA 29.–30.06; 01.–02.09.2013 H: 92 €

HIIUMAA 15.–16.06; 20.–21.07.2013 H: 92 €

HISPAANIA-PORTUGAL-ANDORRA-GIBRALTAR05.–16..05; 22.09.–03.10.2013 H: 950 €

POOLA-VARSSAVI-KRAKÓW-ZAKOPANE14.–20.07.2013 H: al 375 €

LUMMAV ŠVEITS 20.–28.07.2013 H: al 550 €

KÜTKESTAV BAIERIMAA JA LUDVIG II LOSSID16.–19.06.2013 H: al 560 €

TULBIÕITES HOLLAND JA MAAILMA KUULSAIM LILLEFESTIVAL 15.–23.04.2013 H: al 560 €

INGLISMAA-ŠOTIMAA 26.06.–07.07.2013 H: al 989 €

GOTLAND – ROOSIDE SAAR 03.–08.08.2013 H: al 459 €

LINNAPUHKUS:

LONDON – WINDSORI LOSS 12.–16.12.2012; 20.–24.02; 20.–24.03.2013 H: al 550 €

MAAILMALINN PARIIS 15.–18.12.2012 H: al 650 €

UUS! ANTIIKNE ROOMA12.–16.12.2012 H: al 650 €

RODODENDRITE ÕITES HANSALINN BREMEN18.–21.05.2013 H: al 355 €

UUS! PÕNEV DUBLIN 08.–13.06.2013 H: al 589 €

VIIN – SUURSUGUNE UNELMATE LINN JÕULUSÄRAS 01.–04.12.2012 H: al 650 €

VIIN – SUURSUGUNE UNELMATE LINN16.–19.05.2013 H: al 650 €

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennu- ja laevapile-tid, reisi kindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

Linda kauplused asuvad paljudes Eestimaa linnades:TALLINNAS Väike-Karja 5 ja WW Passaažis, Aia 3 • PÄRNUS Port Artur 2, Lai 11 ja Maxima XXX, Riia mnt 131TARTUS Raekoja plats 9 • NARVAS Energia 2 • VÕRUS Vabaduse 12a • VALGAS Vabaduse 2/4 • JÕHVIS Jewekaubanduskeskus, Narva mnt 8 • RAKVERES Põhjakeskus • KURESSAARES Ferrumi kaubanduskeskus, Tallinna mnt 8 • VILJANDIS Mainori keskus, Tallinna mnt 19/21 • HAAPSALUS Haapsalu kaubamaja, Tallinna mnt 1

Linda kauplus pakub naistele enneolematult suures valikus nii trendikaid kui ka klassikalisi käe-, peo- ja rahakotte.Iga kuu saabub uus kaubapartii Itaaliast ja tootevalik uueneb, mis vähendab tõenäosust, et uhke koti omanikule tänaval keegi täpselt samasugusega vastu jalutab, ning säilitab võimaluse jääda võimalikult isikupäraseks. Ajatute ja stiilsete nahkkottide kõrval leiab ka taskukohast moekaupa.

Meestele on laias valikus nahast raha-, randme- ja spordikotte, reiskohvreid ning portfelle.

Lastele on pakkuda õla-, raha- ja koolikotid.

Lisaks sallid, rätikud, vööd, vihmavarjud ja palju muid aksessuaare.

Laiema tootevalikuga saab tutvuda meie kodulehel

www.lindakauplus.ee

Lisaks sallid, rätikud, vööd, vihmavarjud ja palju muid aksessuaare.Lisaks sallid, rätikud, vööd, vihmavarjud ja palju muid aksessuaare.Lisaks sallid, rätikud, vööd, vihmavarjud ja palju muid aksessuaare.

Linda kauplused asuvad paljudes Eestimaa linnades:

Laiema tootevalikuga saab tutvuda meie kodulehel

Müügil

peegliga rahakotid

naistele

Linda kauplused asuvad paljudes Eestimaa linnades: Väike-Karja 5 ja WW Passaažis, Aia 3 • PÄRNUS Port Artur 2, Lai 11 ja Maxima XXX, Riia mnt 131

MüügilMüügil

peegliga rahakotid

Port Artur 2, Lai 11 ja Maxima XXX, Riia mnt 131

peegliga rahakotid

peegliga rahakotid

naistelenaistele

Linda kauplused asuvad paljudes Eestimaa linnades:Linda kauplused asuvad paljudes Eestimaa linnades:Linda kauplused asuvad paljudes Eestimaa linnades:

peegliga rahakotid

naistelenaistelenaistelenaistele

24

helsinGi

Aasta lõpuni kannab Helsingi uhkelt – ja põhjusega! – disainipealinna nime. Sel­lest lähtudes võiks ette võtta ühe Hel­

singi eripalgelisuse avastamise reisi. Vahemär­kusena meenutan, et New York Times paigutas oma 45 soovitusliku reisihtpunktina Helsingi järjekorras teisele kohale.

Disain ümbritseb meid kõikjal. Disain on kauni kirjaga ärisilt, aga ka ühissõidukikaart. Disain võib meeldida, võib mitte meeldida. Di­saini meeldivusreiting võib ajas muutuda. Otsi­me disaini. Otsime Helsingis.

Läbi aja

Disainimuuseum19. sajandist tänapäevani. Disain ja tarbeese­med. On äratundmisrõõmu ja avastamishetki. Kauneid kangaid, vaase, interjööre. Kuni jaa­nuarini on avatud ka näitus, mis tutvustab eri aegadel ideaalseks peetud kodusid.KorKEAvuorEnKAtu 23www.DEsignmusEum.fi

funki juurde, reino!Helsingi linnamuuseumi peahoones kuni jaa­nuarini avatud näitus Soomes 1930.–1960. aas­tatel vändatud filmidest. Saab näha katkendeid filmidest, interjööre ja kostüüme ning hingata omaaegse Soome rütmis. sofiAnKAtu 4

vaata vaadet

torni hotelli kohvik-restoranSokos Torni hotell on üks Helsingi maamärk. 14korruseline pilvelõhkuja, 1928. aastal disain büroolt Jung & Jung. Oma ajastu materialisee­runud lubadus uuele moodsale elule. Hotelli vesti büülist pääseb liftiga (+ natuke trepironi­mist) ülakorruse kohvikusse, mille terrassilt ja klaasakendest avaneb täiuslik vaade Helsingile. Väärib turnimist.YrjonKAtu 26

www.soKosHotELtorni.fi

suomenlinnaHelsingi külje all saartel olev UNESCO maa­ilma kultuuripärandi hulka arvatud merekind­lus. Avatud aasta läbi. Suomenlinnas on mitmeid muuseume, aga tore koht ka niisama jalutami­seks. Kohale saab veeteed pidi Turu väljakult (kehtib ühissõidukipilet). Väike mereretk kes­tab umbes veerand tundi ja annab võimaluse nautida vaadet Helsingile.www.suomEnLinnA.fi

Bussiga läbi linnaKellel on nn Helsingi algajatele läbimata, tasuks kõigepealt ette võtta mõni bussituur – saab üle­vaate nii linnast kui ka ajaloost. Bussid välju­vad küll hotellide juurest, küll sadamatest, aga ka Esplanadi pargist.infot turismiinfost: PoHjoisEsPLAnADi 19 või www.visitHELsinKi.fi

rohkem moodi

Design District Helsinki tutvustab Soome di­saini. Haaratud on poed, antiigiärid, muuseu­mid jne. Kõik kenasti koondatud. Kaart saada­val peaaegu et kõikjal. Soome moe ja disainiga tutvumiseks tohutult hea võimalus. Ja isegi kui ostusoovi pole, võib sirvida niisama.

minna ParikkaTütarlaps, kes teadis 15aastaselt, mis on tema

Disainipealinn Helsingi“Mõtlemine kastist väljas” võib viia toredate avastusteni. oleme harjunud, et helsingi on linn, kus saab käia sisseoste tegemas, lastega lõbustuspargis, kontser-dil, tööl. vanem põlvkond on külastanud nn kaljukirikut (Temppeliaukio kirikut) ja sibeliuse ausammast, nooremad kiasmat. aga helsingis on avastamist küllaga.

Ajalooga hotellKui helsingisse disaini otsima ja avastama min-na võiks ka ööbimiseks valida natuke teistmoo-di paiga. Best Westerni Katajanokka nn vangla-hotell on üks võimalik variant.

Praeguses hotellis asus 170 aastat maakonna-vangla, mille tegevus hoones lõpetati alles 2002. aastal.

Aastal 2007 ehk nn eurovisoni-aastal ava-ti pärast kaheaastast renoveerimistööd moodne hotell. säilitatud on ruumide põhiplaneering, aga numbritoad on ehita-tud kokku mitmest kambrist.

Originaalsete vanglamüüride paksus tingib ka hotelli ainuomase prob-leemi: wifi-levi tubades on kõikuva kvaliteediga. Vangla jalutushoovist on saanud müüridega ümbritsetud roheline oaas hotelli ümber, pesumaja on ümber ehitatud restoraniks Jailbird. Kirikuruumid on tänapäeval kasu-tusel peamiselt konverentsiruumidena, aga teisaldatav altar, töötav orel

Kleidiilu vanast filmist.Funki juurde, Reino!

26

kirg. Käis ja õppis ning 2005. aastal rajas oma brändi. Imelised kingad (ja ridikülid) disainitud julgele, mängulisele ja iseteadlikule naisele. Minna Parikka kingad on kenitlenud rahvusvaheliste moeajakirjade veergudel ja kaunistanud muuhulgas Lady Gaga, Paloma Faithi ja Dita von Teese’i jal­gu. Väärib vaatamist, veel rohkem kandmist.BuLEvArDi 24www.minnAPAriKKA.com

ivAnAhelsinkiKaubamärgi lõid 20. sajandi lõpus õed Paola ja Pirjo Suhonen. 2007. aastal oli IVANA helsinki esimese Skandinaavia brändina Pariisis Fashion Wee­kil. Slaavi kurbus ja Skandinaavia kargus ning natuke meeltesegaduslik­ku mõtlemist. Kunst ja ilu.uuDEnmAAnKAtu 15www.ivAnAHELsinKi.com

Edevad kohvipaigad

EkbergVäikestes naudingutes peitub rõõm. Kohvik ja kondiitripood. Kohviku ajalugu ulatub tagasi 1850. aastatesse. Koogid on imemaitsvad ja üle riigi (kui mitte üle riigipiiri) tuntud. Kohalikud kuulsad ja kummalised, eesliitega staar, ar­mastavad samuti siin maiustamas ja ennast näitamas käia.BuLEvArDi 9www.cAfEEKBErg.fi

Karl fazerKõike magusat ja niisama suupärast, mida hing ihaldab. Kaasa saab ka osta. Odav ei ole, aga mõni magus­ilus hetk võib ju päevas olla.KLuuviKAtu 3

Puhkus, see on baarid…Ööklubisid ja baare on Helsingis igale maitsele. Paneks siia kirja vendade Kaurismäkide kompleksi Corona. Seal on kõike. On baar ja ööklubi. Mosk­va ja Dubrovnik. Omamoodi. Vanamoeline, aga moes.EEriKinKAtu 11

Hetk vaikust

Kamppi vaikusekabelKamppi kõrvale kerkis tänavu Noa laeva meenutav kabel. Kabeli ees­märk ei ole usurituaalid, vaid vai­kuse ja rahu leidmine. Avatud kõi­gile. Lõhnab mõnusalt päikese­sooja puidu järele ja aeglustab si­semist orav­rattas­tunnet. Tuge­vas emotsioone tekitavas kontras­tis sealsamas kõrval asuva kau­bandusmekade kiiruse ja rahva­rohkusega.simonKAtu 7

Kirjasõna

Disaini sekka ja vahele võiks lugeda ka midagi uuema aja kirjandusest. Sofi romaanid on ilmselt paljudel loetud ja need kirjeldavad meid endid. Praegu­se aja soomlaste elust kirjutab väga hästi noore põlvkonna kirjanik Riikka Pulkkinen. Meie emakeeles on välja antud tema raamatud “Piir” ja “Tõde”. Loodetavasti tõlgitakse ka tänavune “Võõras”. Karmide teemadega raama­tud, aga kirja pandud põhjamaise aususe ja iluga. Ilus valu.

helsinKi

ning kunagise kinnipeetava maalitud pühapildid annavad võimaluse ka teenistusi pidada. Kummastaval kombel armastatakse seal kor-raldada laulatusi – ju siis toob head õnne.

Maakonnavanglana oli hoone ka kohtueelne kinnipidamiskoht, mis omakorda tingis selle, et sealt käis läbi suur osa soome kinni-peetavaid. Tänapäevases staarikultuses võib nimetada mõned staar-vangid, kes nende müüride vahel on oma aega oodanud: soo-me sõjaaegne president Risto Ryti, omaaegne peaminister Väinö Tanner ning hella Wuolijoki.

Praegune hoone pärineb aastast 1888. Vangla siseruumid planee-riti nn Philadelphia mudeli järgi, mis võimaldas valvuritele kinnipee-tavatest lihtsama ülevaate ning mis on paljudes maailma vanglates kasutusel senini.

NEED oliD vaiD MõNED välJaTõsTED. oMa silM oN KuNiNgas. roHKEM DisaiNipEaliNNasT Ja süNDMusTEsT: wDcHElsiNKi2012.fi pirET TaMM

27

Stiilne Puhkus (AT Devorex OÜ) alustab suusareiside 5. hooaega. Sel­lel talvel võtsime fookusesse sellised Šveitsi kuurordid nagu Wengen ja Zermatt.

Wengen on tuntud kui MK­etappide toimumise koht ja legen­daarse James Bondi filmi võttepaik. Zermatti loetakse Euroopa absoluutseks eliitkuurordiks. Siin on tipptasemel kõik: muinasjutuline suusaküla, tõstukid, rajad, mäerestoranid ja Alpide ilusaimad vaated.

Lastega peredele soovitame andorrat ning Les arci Prant­susmaal – siin on lastele ideaalsed võimalused ja kogenud rühmaju­hid, kes lapsi juhendavad. Stiilse Puhkuse suusaklubi tegutseb nii Al­pides kui ka Himosel – kasutage juhust ja lihvige lapse sõiduosku­si meie reisidel.

Stiilse Puhkuse kodulehelt saab tellida majutuse Himose veebisüsteemist. Esimestele kii­retele broneerijatele kingime boo­nuskaardi väärtusega 30 eurot.

disainiga kokkupuuteid leiab ka vanglaajaloo hilisemast perioo-dist. 1960. aastatel värviti siseruumide seinad pastelsete roosade-helesiniste toonidega. Vanglahaldajate arvates pidi see vähendama kinnipeetavate agressiivsust ja mõjuma lohutavalt. Tegelikkuses ole-vat see olnud üks masendavamaid ja õõvastavamaid keskkondi.

Tänapäevases hotellis enam pastelset meeleravijat pole, on hoo-pis triibulised värvirõõmsad etnohõngulised põrandakatted. Avar-datud akendest näeb enamatki kui ainult lapikest taevast ja olemas on kõik moodsa maailma hüved.

Unenägudes vanglateemalisi seiklusi ei garanteerita, aga ka ei välistata. hotelli võib siiski soovitada. Katajanjokkal on arhitektuuri-pärleid ja keskus asub jalutuskäigu kaugusel. Viking line’i terminali-ni on alla 500 meetri.

Päikesenautijatele pakume puhkust BrasiiLias kom­mertsist puutumata Ubatuba rannikul, samuti luksuslikke laeva­kruiise KariiBideL ja Brasiilias.

Purjetajatele pakume jahirenti nii Vahemerel kui ka Ka­riibidel. Valida on nii purjejahtide kui ka katamaraanide vahel 36 jalast 50 jalani. Nädalase rendi hinnad madalhooajal alates 1000 eurost jahi kohta.

Vaata uudiseid ja eripakkumisi: www.stiilnepuhkus.ee

info ja broneerimine: tel 664 4890 või e­post info@devorex.ee

klaus-pETEr kappEsT

28

PäiKe

Eestimaal ootavad ees pikk ja pime sügis ning pikk ja külm talv. selleks et vahepeal patareisid laadida, võiks külastada mõnd sooja, päikeselist ja põneva kultuuri-ga maad, soovitab aurinko büroojuhata-ja Ivi Kallas.

elamused päikese allAlgava talvehooaja hittideks

kujunevad ilmselt Maroko, Gran Canaria ja Goa – ning

kõigisse neisse saab sõita Aurinko vahendusel.

Sihtkohad pakuvad avastamis­ ja seikluslusti nii eksootikaotsijate­le, kultuurinautijatele kui ka lastega peredele.

Reisimise teeb eriti mugavaks see, et tegu on nn rühmareiside ot­selendudega ning igal pool ootavad ees eestikeelsed reisisaatjad.

värav Aafrikasse

Maroko on suurepärane võimalus tutvuda Aafrikaga üsna lähedalt ja meeldivalt turvalistes tingimustes.

Maroko ja Aafrika värav Aga­dir on musta mandri kõige euroo­palikum linn, kus on mõnus puhata ning kust saab minna avastama ek­sootilisemaid paiku. Lõuna­ ja Kesk­Maroko ajaloolised linnad Marra­kech, Taroudant, Essaouira, Ourzaza­te ning Atlase mäed, Sahara kõrb ja

rohelised oaasid on kõik bussi sõidu kaugusel. Neid saab imetleda nii eks­kursioonidest osa võttes kui ka omal käel rendiauto või liinibussiga.

Marokos kohtuvad ja põimuvad erinevad kultuurid: berberi, araa­bia ja islam. Maroko kuulsaima lin­na Marrakechi medina kitsad täna­vad ja soukide labürint oma sagina ja värvikirevusega sööbivad kindlas­ti mällu. Kaasahaarav on linna kesk­väljaku Djemaa El Fna melu, mil­

imeline Goa.

29

PäiKe

seiklusrikas gran canaria

Kolmel novembrikuu kolmapäe­val (14.11, 21.11 ja 28.11) saab lenna­ta Gran Canariale, mis on Kanaa­ri saar te seas üks kõige mitmekesise­maid puhkamisvõimalusi pakkuv saar. Siin on suur valik sportimisvõimalusi, hea tasemelised golfiväljakud, lai va­lik lõbustus­ ja teema parke, öö klubid, baarid­ restoranid ning vabaaja­ ja kaubandus keskused. Puhkajaid ootab imeline loodus, mis pakub palju nauti­mis­ ja avastamisväärt.

Sõltuvalt eelistustest tasub valida ka kuurort. Tuntuim ja aktiivseima öö­eluga kuurort on saare lõunaosas asuv Playa del Ingles, mille plussiks on ligi 6 km pikkune liivarand ja maalilised ­düünid. Vaikust ja rahu otsivad turis­tid leiavad endale meelepärased puh­kamisvõimalused Maspalomase rohe­lusse uppunud linnakeses, vaid mõne kilomeetri kaugusel Playa del Ingle­sist. Mõlemad kuurordid kuuluvad saare parimate randade nimistusse.Soovijaid ootavad ka eksursioonid

nii eesti­ kui ka ingliskeelse saatjaga. Võimalik on tutvuda kireva saare eluga, külastada loodusparke, minna džiibi­safarile või hoopis merele delfiine ot­sima.

imeline goa India lääneosas paiknevas Goas oota­vad puhkajaid valge rannaliiva koha­le kaarduvad kookospalmid ning sä­tendav merevesi. Idüllilises ja vaikses Lõuna­Goas on silmipimestavalt kau­nis 20 km pikkune liivarand. Noorus­likus ja elavaloomulises Põhja­Goas on peale ilusate rannaribade veel head ostu­ ja õhtu veetmise võimalused ning ehe kohalik atmosfäär.

Lisaks kuumale päikesele saab las­ta oma keha paitada ajatutel India tra­ditsioonidel põhinevatel ajurveda­protseduuridel, mis aitavad üles leida keha ja hinge tasakaalu.

Kohalikel turgudel tõmbavad kü­lastajaid siidised kangad, lõhnavad maitseained ning meisterlik käsi töö. Head leiud ootavad mõistliku hin­nataseme ja moodsa kaubavalikuga butiikides või Vana­Goa koloniaal­hõngulistes antiigikauplustes.

Lisaks kaunile loodusele ja ehe­dale atmosfäärile meelitab India oma enam kui rikkaliku kultuuri­pärandiga, milles segunevad Eu­roopa ja Aasia.

le loovad arvukad veemüüjad, jutu­vestjad, maotaltsutajad, hennamaali­jad, apelsinimüüjad ja kõikvõimalikud kaupmehed. Majesteetlik kõrbekindlus Ait Benhaddou on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja ning rah­vusvahelist tuntust kogunud läbi arvu­kate filmide, nagu “Niiluse kalliskivi”, “Gladiaator”, “Aleksander” jpt. Ehedat berberi atmosfääri saab nautida sou­kide ja käsitöölinnas, punakaspruuni müüriga ümbritsetud Taroudantis.

Eeloleval novembril saab Marokos­se sõita ka ringreisile, mis tutvustab Lõuna­Maroko paremaid paiku.

Maroko: Värav Aafrikasse.

Gran Canaria.

30

Ko Phi Phi Don, tai KuningriikLubjakivist saar, mis on suures osas kaitse alla – seal ei tohi püüda kalu ega rajada suurlinnu. See tähendab, et saare külastajad saavad oma aega veeta kaunitel rikkumata randadel, käia sukeldumas ja snorgeldamas ning võtta osa mere ääres toimu­vast joogatunnist. Lisaks võib min­na mägironima.

Bali, indoneesiaKuulus Indoneesia saar, mida külas­tavad nii puhkajad kui ka seiklejad. Aega saab veeta valgetel randadel, lõõgastuda spaas, käia sukeldumas või rännata sisemaa džunglites, kus elavad ahvid ja peituvad kivitemp­lid. Balil ootab külastajaid kuulus kultuur, seiklus ja lõõgastus.

galápagose saared, EcuadorTuristid, kes soovivad näha rikka­likku kohalikku elu, peaksid reisima Galápagose saartele. Loomi­ linde, näiteks f lamingosid või iguaane, saab kohata saarel matkates. Sukel­

hingematvalt kaunist saart, kus puhatareisilehekülg Tripadvisor valis välja maailma kümme saart, mida iga inimene peaks oma elu jooksul külastama, nägema ja nautima.

duma või snorgeldama minnes võib vee all kokku sattuda merealuste elanike, näiteks merilõvide ja ­kilp­konnadega.

Lihavõttesaar, tšiiliVaikse ookeani lõunavetes asuv Li­havõttesaar ehk Rapa Nui asub Tšii­li rannikust rohkem kui 3000 km kaugusel ning on üks maailma müs­tilisemaid paiku. Isoleeritus on ai­danud säilitada 1500 aasta vanu­seid kuulsaid kivikujusid moaisid, mis on tänapäeval koha kuulsaks teinud. Saarel matkates on võima­lik avastada kadunud kultuuri, nau­tida kauneid vaateid ning lõõgastu­da peaaegu inimtühjadel randadel.

ischia, itaaliaNapoli lahes asuv suurim saar on

tuntud eelkõige oma tervisespaa­de poolest. Saare põhjaosas asub ka üks Euroopa vanimaid sanatooriu­meid – Casamicciola Terme. Ischia on tõeline lõõgastumiskoht kuurort­linnade, kuumaveeallikate ja kauni loodusega.

sri LankaSee saareriik on tuntud oma kauni­te randade, teeistanduste ja iidsete linnade poolest. Külastajaid ootab ees sukeldumine, sõit elevantidega, džunglid, pühapaigad ja templid ning kuulus laulvate kalade laguun. Sri Lankal asub ka kuus UNESCO maailmapärandi objekti.

santorini, KreekaKuurordisaar Santorini on tuntud oma musta liivaga randade, spaa­

de ja veiniistanduste poolest. Veel leidub saarel veepark, vabaõhukino ja muuseumid. Santorini on kuulus oma ilu poolest, mis peitub kaunite randade, sinise mere ja kaljuäärsete valgete hoonete koosluses.

madagaskarMadagaskar ei ole ainult üks suur kaunis saar – riigi juurde kuulu­vad ka läheduses asuvad peasaa­re väike vennad. Külastajad saavad tutvuda kohaliku kireva kultuuri ja rahvastikuga, sukelduda kaunite korallrahude juures ning käia surfa­mas, kruiisidel, kalastamas ja vaala­vaatlusel.

Anguilla, suurbritanniaSuurbritannia meretagune ala Ka­riibides, mille randu nimetatakse maailma parimateks: kaetud valge, puudrilaadse pehme liivaga. Mere­vesi on kristallselge ning kohalik rahvas tervitab külastajaid sõbrali­ku ja rahuliku suhtumisega. Anguil­lal saab ujuda ja päevitada iga päev aasta otsa. Õhtuti ootab tantsimine kalüpso­muusika saatel ja suviti iga­aastane suvefestival.

maui, Hawaii, usAMaui saart kutsutakse võlusaareks ja seda põhjusega. Haleakala mäe tipus on võimalik seista pilvede ko­hal, Lahaina rannikult näeb uju­mas vaalasid, Hana kiirteel sõide­takse mööda mitmest kosest. Maui on Hawaii saartest teine suurim, kuid mitte nii rahvastatud, kui ar­vata võiks. Seega on suurlinna ase­mel sihtpunktiks väikesed linnad ja kuurordid.

10

EksooTika

Galápagose.

Bali.

santorini.

FoTod: sXC