Parim valik meenemünte kollektsioneerimiseks ja kinkimiseks.

Suur valik albumeid ja münditarvikuid nii algajatele kui ka kogenud kollektsionääridele.

Draakoni aasta – Tuvalu 2012. a värvitrükis

hõbemüntHõbe: 99,9 %Kaal: ½ untsi

Hind: 85 €

Punane Känguru – Austraalia 2012. a värvitrükis hõbemüntHõbe: 99,9 %Kaal: 1 untsHind: 115 €

Vana-Viru 5, 10111 Tallinn Tel: 644 0593 Avatud: E-R 10-17, L 11-16 myndipood@myndipood.ee Lihtsaim viis tellimiseks – e-mündipood: www.myndipood.ee.

Kohaletoimetamine Eesti Posti ELS kulleri või Post24 Pakiautomaadi vahendusel.

2012. a 2 € juubeli-münt – Kümme aastat europangatähti ja – münte.Hind: 7 €

San Marino 2 € 2010. a juubelimünt –

Sandro Botticelli 500. sünniaastapäev

Hind: 55 €

Portugali 2 € 2011. a juubelimünt – Fernão Mendes

Pinto 500. sünniaastapäevHind: 15 €

Kookaburra – Austraalia 2012. a värvitrükis hõbemünt

Hõbe: 99,9 %Kaal: 1 untsHind: 115 €

Kuninganna Elizabeth II troonile tõusmise 60. aasta-päev – Kanada Swarovski kristalliga hõbemünt Hõbe: 99,99 %Kaal: 31,39 gHind: 159 €

Kookaburra – Austraalia

Punane Känguru – Austraalia 2012. a

Belgia 2€ 2011. a juubelimünt –

Rahvusvahelise naiste-päeva 100. aastapäev

Hind: 7 €

Parim valik meenemünte Parim valik meenemünte kollektsioneerimiseks ja kinkimiseks.

Parim valik meenemünte

Kollase pärlikarbi sisuga 5-untsine Draakoni aasta

hõbemünt Hõbe: 99,9 %Kaal: 155,5 gHind: 690 €

Kollase pärlikarbi sisuga Kollase pärlikarbi sisuga Draakoni aasta – Tuvalu

Madonna Lapsega Andorra hõbemünt

Hõbe: 99,9 %Kaal: 50 g

Hind: 220 € Belgia 2€ Belgia 2€

Portugali 2 € 2011. a Portugali 2 € 2011. a Portugali 2 € 2011. a Portugali 2 € 2011. a

San Marino 2 €

Igavene Armastus Austraalia 2012. a värvitrükis hõbemüntHõbe: 99,9 %Kaal: ½ untsiHind: 95 €

Madonna Lapsega

Hind: 159 €

Madonna Lapsega Madonna Lapsega

EuromündialbumHind: 18 €

Paradiisi aken – ehtsa vitraažiga hõbemüntHõbe: 92,5 % Kaal: 50 gHind: 259 €

Puidust kolme tasapinnaga mündikarp VOLTERRA Trio 2 € juubelimüntidele Hind: 51 €

Puidust kolme tasapinnaga mündikarp VOLTERRA Trio 2 € juubelimüntidele Hind: 51 €

Puidust kolme tasapinnaga mündikarp VOLTERRA Trio 2 € juubelimüntidele Hind: 51 €

nii algajatele kui ka kogenud kollektsionääridele.nii algajatele kui ka kogenud kollektsionääridele.

VISTA album 2 € juubeli-müntideleHind: 39.90 €

Mündisahtel 45 erineva suurusega mündile. Hind: 23 €

16. veebruar 2012

UUS & HUVITAV BEEBI TERVIS PEREKOND L I IKUMINE VASTLAPÄEV

UUs & huvitav

2

TERVE PEREVäljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321Reklaam: Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@lehed.ee, tel 669 8237

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.eeKujundus: AS Eesti AjalehedVäljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

Talv on nautimiseks!

Viimastel aastatel oleme õnnis-tatud kohe selle päris õige tal-vega. Ja nii ka sel aastal – võttis küll aega, aga lõpuks jõudis ikka kohale. Võime küll kurta, et on külm ja paha, aga tegelikult saab talve nautida nii mitmel viisil, et see kõige ehedama lapsepõlve-rõõmu ja -tunde tagasi toob.

Ja seda kõike tuleks nautida – kuniks seda on! Võib suusata-da, kelgutada, uisutada, jalutada, kaunist loodust pildistada või ran-nas sooja tee ja kakaoga piknikku pidada – mida tahes hing ihkab. Ei ole tarvis osta kallist suusareisi kaugemasse riiki, vaid võib garaa-žist üles otsida oma vana suusa-paari, sellelt tolmu ära pühkida ja metsa alla katsetama minna. Lõ-puks tuleb suusatamine välja nii-kuinii, aga ma pean hoiatama – see võib sõltuvust tekitada!

Veebruar on ka vastlakuu. Miks mitte sel aastal natukene tublim olla ja ise maitsev herne-supp valmis keeta või koos las-tega vahukooremütse kandvaid kukleid küpsetada. Ja võib-olla isegi suurest nööbist vastlavurr valmis meisterdada. Kindlasti ei tohiks unustada kelgutamist. Hea linaõnnega ei ole tänapäeval ilm-selt väga palju peale hakata, aga mäest alla vuhiseda on ikka vahva.

Seda kõike saab teha koos oma kõige kallimatega. Tore on lapsepõlve meenutada, aga veel toredam on oma lapsele neid kõi-ge mõnusamaid ja unustamatu-maid mälestusi luua.

Punaseid põski, ja küll see ke-vad ka varsti tuleb!

EvE Kaljusaar

Kaubamaja kogub koostöös Uus­kasutuskeskuse ja SA Dharma­ga sõbra kuul rõivaabi majandus­likes raskustes lastega peredele. Seekordsest kampaaniast saab abi rühm Järvamaa lastega peresid, kus vanemad on töötud ja pere sisse­tulekud seetõttu väga väikesed.

Oodatud on terved ja puhtad rõivad ning vähe kasutatud jalat­

sid. Eelkõige oodatakse laste rõi­vaid, kuid julgelt võib pakkuda täiskasvanutele mõeldud asju, sest abivajavates peredes on ka suure­maid lapsi.

Kui on ära anda korralik komp­lekt suuski, saapaid ja keppe, siis leitakse sellelegi uus tänulik kasu­taja. Tänutäheks asjade eest kingib Kaubamaja 10% sooduskupongi.

Uuskasutuskeskuse punktid Kaubamajas on avatud 01.–29.02.2012 Tallinnas B­maja 1. korru­sel ja Tartus kaubamaja 3. korrusel. Suusavarustus ja muu mahukam kraam tuleks viia Uus­kasutuskeskusesse Tallinnas: Tatari 64 või Telliskivi 61.

Urgo geel ohatisele – tõhus ja diskreetne lahendus

huuleohatise raviks

Urgo geel on tõhus abi vahend ohatise esimeste sümptomi­te (kiheluse, sügeluse, kipi­tuse) ilmnemisest kuni täieli­ku paranemiseni. Tänu uud­sele tehnoloogiale Urgo Fil­mogel® moodustub ohatise­le õhuke, raviv ja kaitsev kile, mis leevendab kihelust, kipi­tust ja sügelust, peatab oha­tise leviku, takistab villide ja koorikute teket, soodustab paranemist ning piirab viiruse edasikandumist.

Urgo geel on hügieenili­ne, ohutu ja lihtsalt kasutatav. Komplekti kuulub kaasaskan­tav metallist hoidik, kuhu saab asetada pudeli geeliga ja ühe­kordsed aplikaatorid. Müügil apteekides.

Soe ja pehme tere igale Eesti vastsündinule

Kodutekstiilitootja AS Wendre alustas koostöös Tallinna lastehaigla toetusfondi ja Eesti ämmaemandate ühinguga heategevusprojekti, mil­le raames kingitakse järgmise kolme aasta jooksul igale Eestis sündiva­le lapsele tekist ja padjast koosnev komplekt. Sel ajal sünnib Eestis um­bes 45 000 last ning investeeringu kogumaht on üle 500 000 euro.

Beebide kinkekomplektis on padi mõõdus 35 x 55 cm ning tekk mõõdus 120 x 110 cm. Tooted on valmistatud peamiselt looduslikest materjalidest ja neid on testitud mitmete omaduste suhtes: kanga sobi­vus lapse PHga, pesu­, tõmbe­ ja rebimiskindlus ning koostisosade õh­ku läbilaskvus. Padja­teki komplekti saavad oma haiglast kätte kõik sel­le aasta 1. jaanuarist sündinud laste vanemad.

„Kuigi Wendre müügiturust moodustab Eesti alla ühe protsendi, ole­me globaalselt edu saavutanud just tänu siinsete inimeste tublile töö­le. Heategevusprojektiga on meil omamoodi võimalus neid inimesi tä­nada,” rääkis Peter Hunt. „Usun, et projekt on Wendrele heategevuseks parim väljund, sest selles tunneb oma panust absoluutselt iga mees­konnaliige, alustades spetsiaalselt lastesõbralike materjalide väljatööta­misest kuni õmblejate ja pakkijateni välja.”

Wendre on üks Euroopa suurimaid kodutekstiilitootjaid, kelle klien­tideks on juhtivad kodutekstiili­ ja mööblikaupluste ketid üle maailma. Wendrel on Eestis kolm tootmisüksust asukohaga Pärnus ja Vändras, tehased Poolas ja Hiinas ning müügiesindused Saksamaal, Suurbritan­nias, Soomes ja Rootsis.

KOOSTÖÖPARTNERID: Holistiline Kliinik, Jukat Eesti, SA Eesti Terviserajad

KIRJUTA meile!

Kirjutage, millised artiklid seekordsest numbrist teile meeldisid ja millistel teemadel lugusid sooviksite Tervest Perest veel lugeda.

Kõigi meilisaatjate vahel läheb loosirattasse Oriflame’i uus lummavparfüüm Paradise Eau de Parfum.

Teie meile ootame kuni 5. märtsini aadressil pere@ekspress.ee.

Oriflame’i uus lummav parfüüm Paradise Eau de

Parfum. Igas lõhnatilgas peitub paradiisi hõng, gla­muurne ja samas boheem­

laslik, ideaalne moodsale ja trendikale naisele, kes hindab luksust oma elus.

Tee head!

UUs & huvitav

3

Seikle koos tulevase lõvikuninga

Simbaga!Simbaga!

www.egmont.eePõnev filmiraamat

tulevase lõvi-

kuninga Simba

seiklustest Aafrika

savannis !

Nutikat nuputamist

koos Simba ja tema

sõpradega!

Põnev filmiraamat

kuninga Simba

seiklustest Aafrika

Põnev filmiraamat

seiklustest Aafrika

nuputamist

koos Simba

sõpradega!

nuputamist

koos Simba

sõpradega!

TELLI RAAMATUID WWW.EGMONT.EE

Haara pliiatsid ja

rända koos

Simbaga!

Ternespiim – võimas looduse kingitus kogu pere immuunsusele

Ternespiim (kolostrum) on imetaja­tel 24–48 tunni jooksul pärast sündi erituv piim, millega imetatakse vast­sündinut. See sisaldab rikkalikult komponente, mis tugev­davad vastsündinu organismi immuun­sust ja omavad pal­ju teisi tervistavaid funktsioone. Ternes­piimas sisalduvad antikehad – immuno­globuliinid – kaitse­vad viirus­ ja bakter­nakkuse eest. Peale väärtuslike toitainete sisaldab ternespiim veel kasvufaktoreid, ensüüme, vitamii­ne, mineraalaineid ja mikroelemente.

Lehma ternespiim sisaldab 30–40 korda enam immunoglobulii­ne võrreldes inimese omaga.

Liitpuudega lastele õppe- ja teraapiavahendid

Eesti kunstiakadeemia tekstiilidisaini tudengid valmistasid kursu­se „Interaktiivne õppevahend” raames õppe­ ja teraapiavahen­deid liitpuudega lastele ning kinkisid nende esimesed eksempla­rid 19. jaanuaril Tallinna lastehaigla taastusraviosakonnale.

Eesti kunstiakadeemias toimunud kursuse eesmärk oli väl­ja arendada õppetööd toetavaid ning meeli stimuleerivaid õppe­ ja teraapiavahendeid liitpuudega lastele, kasutades uudseid tekstiili materjale ja lahendusi. Ideede arendamisel tugineti teo­reetilistele teadmistele, uuringule ja õppetöö käigus tehtud vaat­lustele. Õppevahendeid luues arvestati, et kognitiivsete oskuste arendamine on tihedas seoses motoorika ning sotsiaalsete, kom­

munikatiivsete ja igapäevaoskuste arendamisega.

Kursuse tu­lemusena val­mis seitse uudset õppe­ ja teraapia­vahendit, mis moodustavad üht­se komplekti. Se­da on võimalik ka­sutada nii ühes ruumis kui ka eral­di teraapiaruumi­des. Sihtgrupp ei piirdu üksnes in­tellekti­ ja liitpuu­dega lastega, vaid õppevahendeid saavad kasuta­da ka tavapärase arenguga lapsed.

See muudab lehma ternespiima inimesele väga väärtuslikuks. Ternespii­mas sisalduvad antikehad alustavad bakterite hävitamist juba kurgu limas­kestal ja takistavad haigustekitajate edasist levikut seedetrakti. Nii kaob kurgukähedus ja takistub külmetuseelse seisundi kujunemine külmetushai­guseks. Lisaks on ternespiim võimas looduslik allikas tugeva immuunsuse hoidmisel.

Apteekides on müügil uued lehma ternespiima pulbri ja C­vitamiini imemistabletid CuraMedi kurgutablettide nime all, 3–10aastastele lastele tutti-frutti ning üle 10aastastele ja täiskasvanutele sidruni maitsega.

4

Luti kasutamise kohta võib lei-da vastakaid arvamusi. Seda

ei peeta beebile küll hädavajali-kuks, ent esineb olukordi, kus lutt võib nii mõnegi ema elu lihtsamaks muuta.

Milleks lutt?Lutt võib olla asendamatu näiteks lohutava vahendina rahutule või suure imemisvajadusega lapse-le. Imetamise seisukohast ei peeta luti kasutamist halvaks, kui lapsel on välja kujunenud korralik ime-misvõte.

„Imikud sünnivad maailma imemisrefleksiga, oskus ja soov imeda on ellujäämise alus. Esimese asjana ei tasuks küll kohe lutti pak-kuma hakata, sest laps ei tea seda tahta. Seda võib siiski teha, kui laps on väga rahutu või kipub liialt pal-

ju rinnal olema ja tal on juba välja kujunenud korralik imemisvõte. Ko-hustuslik see aga ei ole, igaüks ot-sustab ise. Kui laps on aga hästi söö-nud ja magama jäänud, siis mingit vajadust lutti pakkuda ei ole. Rin-da peaks andma piisavalt kaua, et see imemise soov ära kaoks,” selgi-tab Medicumi vanemarst ja staaži-kas perearst-lastearst dr Ester Een-saar. „Pöidla imemine on veidi keh-vem variant just ülalõualuule, ja ka sellest kombest lahti saada on ras-kem.”

Kui aga otsustate siiski haka-ta lutti kasutama, võib sobiva valik osutuda üsna keeruliseks, sest lap-sele ei pruugi ema valitu meeldida. Tootjad pakuvad eri kujuga ja ma-terjalist lutte, seega peab katseta-ma. Tasub aga tähele panna, et osa lapsi võivad lateksi vastu allergili-

lutiga või lutita?

Lutti peetakse vastsündinute ja imikute juures sageli kohustuslikuks aksessuaariks. Elu esimestel kuudel see mitte ainult ei rahusta, vaid võib päästa ka mitmest murest. Ilmselt on igal vanemal dilemma, kas üldse hakata lapsele lutti pakkuma ja millal peaks sellest võõrutama.

Dr Ester Eensaar.

SX

C

BEEBI

5

BEEBI

sed olla. Eelistada tuleks klassika-lisi, suuremate tootjate lutte, sest need on tehtud lapse suu anatoo-miat arvestades, ning valida vanu-sele vastav lutt, hoida seda puhtana ja vahetada regulaarselt uue vastu.

Luti kasutamine võib last kaits-ta mitme ohu eest. „Lämbumise ja äkksurma oht on väiksem, sest laps kogu aeg imeb. Kui toitu tuleb üles, neelab ta selle ilusasti alla,” ütleb dr Eensaar. Oluline on aga teada seda-gi, et luti kasutamisega võivad kaas-neda ka teatud ohud. „Tähele tuleb panna seda, et lutti ei hoitaks suus külma ilmaga, sest imemine jahutab suud ja neelu ning sedasi võib kurk lihtsalt haigeks jääda. Kui laps on uinunud, tuleks lutt kindlasti suust eemal dada. Ka nohu võib kergesti üle minna keskkõrvapõletikuks, sest imemisega tekib suus alarõhk nina-kõrva vahelistes kanalites. Lisaks tu-leb lutti puhtana hoida, ema suust ei tohiks see läbi käia, sest sealt saab baktereid, seeni ja kaariest,” õpetab dr Eensaar.

Lutist vabaksMida aga teha, kui lapsel on prob-leeme lutist loobumisega? Iga laps ja tema imemisvajadus on erinev, osa loobub lutist ise, osa aga hoiab oma turvavahendist kramplikult kinni. Lapsed armastavad rutiini ja kui nad on harjunud end lutiga rahustama või uinutama, on neil teatud vanuses väga raske sellest

loobuda. Suuremal lapsel on ras-kem kalliks saanud asjast lahti lasta, seega oleks parem alustada võõruta-misega võimalikult vara. Aja jooksul lapse imemisvajadus väheneb ja lut-ti nõutakse pigem harjumusest.

„Umbes aastaselt võiks lutist võõrutama hakata küll. Kui laps on väga rahutu ja stressis, siis eri-ti kerge seda teha ei ole, ning ega seegi hea pole, kui lutt väga äkki ära võetakse. Laps peab ise hakka-ma aru saama, nii et ta luti vaba-tahtlikult ära annab või minema viskab, või lutt lähebki katki ja uut enam ei ole,” soovitab dr Eensaar järkjärgulist võõrutamist. „Üldi-selt on soovitatav järjest suuren-dada tundide arvu, kui lapsel ei ole lubatud lutti kasutada. Kui laps on magama jäänud, tuleks lutt suust eemaldada. Kuna lutt on sageli hea uinumise ja rahustamise eesmärgil, võiks proovida ka teisi meetodeid, näiteks mõnd mänguasja, lähedu-se pakkumist või muusika mängi-mist. See võtab küll aega ja kannat-likkust, aga on võimalik.”

Rahvasuus levivad mitmesu-gused nipid, mida vanemad lutist võõrutamisel kasutavad: küll lõiga-takse lutilt ots ära, hõõrutakse seda küüslauguga, kingitakse ära või mõeldakse välja mõni vahva lugu. „Iga laps on omamoodi ja vanem peab leidma just talle sobiva mee-todi. Lõigatud otsaga lutti ma min-gil juhul kasutada ei soovita, see on

ohtlik. Kui laps näeb, et lutt on kat-ki ja see ära visatakse, siis enamas-ti ta rahuneb,” kinnitab dr Eensaar.

EvE Kaljusaar

Ternespiim on looduse ime, mis kaitseb viirus- ja külmetusperioodilImmuunsuse tõstmiseks oleme harjunud sööma küüslauku, päevakübarat ja muid kasulikke taimseid lisandeid. Ternespiim on mittetaimne, samas looduslik lisand, millel on väga tugev kaitsevõimet tõstev toime. Seda tingivad ternespiimas sisal-duvad antikehad – immuunoglobuliinid. Praktiliselt iga inimene on saanud oma esimese kahe elupäeva jooksul emalt väärtuslikku ternespiima. Ternespiimas sisalduvad antikehad annavad vastsündinu kaasasündinud immuunsusele topelt-kaitse keskkonna kahjulike mõjude vastu.

Kahjuks on ternespiim vaid vastsündinute privileeg, mille väärtuslikest omadus-test ei saa täiskasvanud inimesed enam osa. Õnneks on leitud, et lehma ternes-piima immuunfaktorite analüüsid on identsed inimese ternespiimas leiduvatega. Vähe sellest, lehma ternespiimas sisaldub antikehi ca 30 korda enam. See muu-dabki väärtusliku lehma ternespiima kättesaadavaks ka suurematele inimesetele.

Apteekides on müügil uued topelt-toimega ternespiima imemistabletid Cura-med nime all. Lisaks sellele, et CuraMed kurgutabletid aitavad häälekäheduse ja kraapiva kurgu puhul, on neil ka tugev kaitsev toime haigustekitajate vastu. Tabletis sisalduv ternespiima pulber toetab nõrka immuunsüsteemi ja tugevdab organismi kaitsevõimet. Ternespiima kasulikkuse kohta annavad kinnitust tuhan-ded maailmas tehtud uuringud.

CuraMed imemistablette on kahe suurepärase maitsega. 3–10 aastastele las-tele tutti-frutti ja üle 10 aastastele ning täiskasvanutele sidruni maitsega.

CM

12-

01-0

03

Kuidas lutti valida ja kasutada?

• Tutvuge pakendil ole­va infoga: seal on kirjas lap­se vanus, materjal ja muud ohutusnõuded.• Erinevate firmade luttide kujud ei pruugi lastele meeldi­da/sobida. Tuleb katsetada.• Valget värvi lutid on tehtud silikoonist, kollased lateksist ja pruunid naturaalsest kautšu­kist. Lateks võib aga tekitada allergiat. • Uurige arstilt või laste hambaarstilt, millise kujuga lutt teie lapsele sobib.• Kontrollige, et lutil ei oleks pragusid.• Hoidke luti puhtust. Ema ei tohi seda oma suus puhastada.• Valige õige suurusega lutt.• Lutikett ei lase lutil ära kaduda.

Levinud nippe, mida lutist

võõrutamisel kasutatakse

• Luti ots lõigatakse ära – nii loobub laps sellest varsti ise, sest lutt ei ole enam „see”. Seda tegu aga ei soovita­ta, sest katkist lutti ei tohiks ohutuse mõttes mingil juhul lapsele anda.

• Lutt kingitakse teisele väi­kesele lapsele (näiteks õues, külas), õele­vennale või mõ­nele vahvale tegelasele või ametnikule.

• Lutiga tehakse lõpp samm­sammult: esmalt on see lubatud teatud kohtades, näiteks autos ja kodus, vei­di hiljem ainult kodus. Edasi üksnes magama minnes. Al­les siis võib luti lihtsalt „ära kaotada”.

• Näidake lapsele, et lutt läks katki ja seda ei saa enam kasutada.

• Laps saab poes ise lelu välja valida ja selle eest lutiga kassas maksta.

6

TERvIs

Lapsi ja täiskasvanuid ohustavad praegu tuulerõuged, okseviirus ja nohu­köha. Selletalviste viirustega võitlemiseks jagab nõuandeid Nõmme Perearstikeskuse perearst Eero Merilind.

Kõige paremini elavad haigustekitajad um-bes nullkraadise välistemperatuuri juu-

res – sel ajal on ka arstide uste taga pikimad järjekorrad. Kui temperatuur langeb nullist allapoole, langeb ka haigestunute hulk.

Sel talvel on enim arsti poole pöördutud tuulerõugete, Norwalki viiruse (oksendamise) ja nohu-köhaga. Sageli saavad viirused alguse lasteasutustest, näiteks lasteaedadest. Kui pe-res on erinevas vanuses lapsi, haigestuvad ta-valiselt esmalt lasteaias käijad, seejärel nen-de kooliealised õed-vennad ning alles siis täis-kasvanud.

TuulerõugedTuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjus-tatud, eriti kergesti nakkav palavikuga kul-gev lööbehaigus, mida enamik põeb lapse-põlves. 95 protsenti lastest põeb tuulerõu-geid enne täiskasvanuks saamist. Vastuvõt-likumad on 5–9aastased. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisu-ga nii kergesti, et kui kodus üks haige juba on, võivad haigestuda teised vastuvõtlikud pere liikmed kahe nädala pärast 90protsen-dise tõenäosusega.

Tavaliselt on haigus kerge ja hästi ravitav. Tuulerõugete inkubatsiooniaeg ehk avaldumi-se aeg pärast kokkupuudet viirust kandva isi-kuga on 10–20 päeva.

Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuule-rõugeid põdenud, peaksid vältima haigega kokkupuudet, sest ka täiskasvanueas kulgeb haigus tunduvalt raskemalt kui lapseeas.

Puhtad käed on abiks viiruste vältimisel

7

TERvIs

Oksendamine ja kõhulahtisusTalvise oksendustõve ehk Norwalki viiruse saavad kõige sagedamini lapsed, ehkki hai-gestuda võivad ka täiskasvanud.

Haigushoog kestab kõige sagedamini 12–24 tundi, raskemal juhul ka paar ööpäeva. Li-saks oksendamisele võib esineda kõhulahti-sust, palavikku, üldist nõrkust ja lihasvalu.

Tavaliselt paranetakse sellest viirushaigu-sest probleemideta. Tähtis on vaid jälgida – eriti väikelaste, vanemate inimeste ja krooni-liste haiguste põdejate puhul –, et organismis ei tekiks suurt vedelikupuudust.

Nohu ja köhaTalviste tõbede hulka kuuluvad ka köha ja nohu, mida paljud põevad järjekindlalt igal aastal. Köha ja nohu nimetatakse tihti külme-tushaiguseks, aga tegelikult on tegu ülemiste hingamisteede viirustega. Ebameeldivad tõ-ved on igatahes mõlemad, ehkki nende ravi-mine on tänapäeval küllalt lihtne.

Nohu puhul on oluline tekitada olukord, kus eritis pääseks ninast välja ning õhk sisse.

Nii nohu kui ka köha jaoks on olemas leeven-davad ravimid apteegi käsimüügis.

Klassikalise „külmetushaiguse” tekkel on arukas helistada oma perearstikeskusesse ja suhelda pereõega – temalt saab esmased soo-vitused enesetunde parandamiseks. Kui hai-gus nelja-viie päevaga ei taandu või kui ene-setunne järsult halveneb, tuleb minna arsti vastu võtule.

Organismi tugevdamineImmuunsüsteem on tugev, kui inimene on pu-hanud ja terve. Kui tuntakse väsimust, on aeg töökoormust reguleerida ja und pikendada.

Apteekides on müügil mitmeid organismi tugevdavaid toidulisandeid, kuid nende kasu-tamisega ei maksa üle pingutada.

Üldised tervisenõuanded taanduvad siiski lihtsatele soovitustele: tähtis on kätepesu ning pabertaskuräti kasutamine, pindade desinfit-seerimine ja rahvarikaste kohtade vältimine.

Aastaaegade vaheldumine on tavaliselt inim organismile kõige raskem aeg. Keha peab harjuma suurte temperatuurimuutuste-ga, mistõttu peame seda kaitsma soojade riiete ja jalanõudega.

KÕIGE TÄHTSAM NÕUANNEHoidke jalad soojas! Paar villaseid sokke ja soojad saapad on vältimatud, kui soovime püsida tervena. On teada-tuntud fakt, et soojad jalad ja jahe pea on hea tervise aluseks. Niikaua kui suudame jalad soojas hoida, meid vaevalt külmetushaigused piinavad, sest jalgu võib nimetada kogu keha soojusindikaa-toriks.

Inimkeha vereringe peaks korralikult töötama, sest häiritud vereringe korral on ka külmetusel palju parem ligipääs meie organismi.

Teine tähtis nõuanneTegelege värskes õhus talispordiga, karastage end ja tehke hommikuvõimlemist: nii tagate vereringe normaalse toimimise. Ärge kütke ka eluruume üle, vaid pange end soojemalt riidesse. Soe ruum ei korva vähesest liikumisest tingitud keha jahtumist ja liikudes soojast ruumist külma niiskesse ruumi, reageerib keha sellele külmavärinaga ning limaskestal istuvatel viirustel on sel momendil palju kergem meie organismi tungida. Sellest ka tõsiasi, et talve hakul jääme palju kergemini haigeks kui keset talve, sest siis ei ole meie kehad veel külmaga harjunud. Hommikune jalutuskäik värskes õhus või harjutused avatud akna ees aitavad kaasa vereringe tööshoidmisele ning varusta-vad meie keha värske hapnikuga.

Kolmas tähtis nõuanneSööge kaltsiumirikast toitu! Keha on külmetushaiguste suhtes palju tundlikum, kui kannatab kaltsiumipuuduse all. Söö iga päev porgandeid, lülita oma menüüsse nuikapsas, sellerivarred ja -juur, naeris, kaalikas, pastinaak, seemned, pähklid, mis kõik on kõrge kaltsiumisisaldusega. Lisa oma menüüsse ka viigimar-jad, rosinad, Brasiilia pähklid, mandlid, pekanipähklid, kuniks saabub kevad ja kõik vitamiinirikas aias tärkab. Kaltsiumit aitab hästi omandada ka toidulisand Urticalcin, mis on müügil apteekides.

Samuti ei suuda meie immuunsüsteem meid külmetuste eest kaitsta, kui keha kannatab vitamiinipuuduse all. A- ja C-vitamii-ni saamiseks idanda kressiseemneid. Iga väike abi meie menüü parandamise suunas loob meie kehale eeliseid külmetustega toimetulekuks.

Teised abivahendidKui külmetus juba ligi tikkunud, saate immuunsüsteemil aidata viiruste ja külmetus haigustega paremini toime tulla, manustades punase päevakübara tinktuuri Echinaforce, mis ei lase viirustel organismis enam vägivaldselt paljuneda ja takistab nende sissetungi meie keha rakkudesse. Seda tuleb kasutada ka haiguse põdemise ajal. Hingamisteedele on hea teha sooja auru PoHo soojaauru inhalaatoriga, kuhu võib tilgutada PoHo eeterlike õlide segu (üks tilk klaasi kuuma vee kohta). PoHo õli võib tupsutada ka särginurgale või magamise ajal padjapüürile. Eeterlikud õlid soodus-tavad hingamisteedeavanemist.

tupsutada ka särginurgale või magamise ajal padjapüürile. Eeterlikud õlid soodus-tavad hingamisteedeavanemist. Loodusravi teerajaja –

aastast 1923

www.avogel.ee

Kuulsa loodusravitohtriAlfred Vogeli nõuandenurk:

iSto

ckp

ho

to

8

PEREKOND

Saadaval apteekides ja e-poeswww.walmark.ee

UNIKAALNE

saadaval olev toode

BEETAGLÜKAANIGA*

Viirused, bakterid ja erinevad nakkused ründavad…ImunActiv® kaitseb tõhusalt nende eest!

Kasuta ImunActiv® tablette: immuunsüsteemi tugevdamiseks

kõrgenenud ohu korral haigestuda (külmetus, gripp jne)

suurenenud füüsilise ja vaimse stressi ning väsimuse ja kurnatuse korral

* ImunActiv® on ainuke immuunsüsteemi tugevdav toode, mis sisaldab kliiniliselt tõestatud beetaglükaani annust.Pärmirakust pärit beetaglükaan aktiveerib immuunsüsteemi kaitse viiruste vastu ja aitab hävitada nakkushaigusi.

SINU VASTUPANU-VÕIME TUGEVDAJA

UNIKAALSEBEETAGLÜKAANIGA

Saadaval a

ka

Ka im

kõ (kü

suur ning

* ImunAtugevdavtõestat

Ühised mängud

9

PEREKOND

„Emme, mängi minuga!” nõuab mu jagamatut tähele-

panu väike poeg kell kuus õhtul pä-rast väsitavat tööpäeva ja söögitege-mist ning laua katmist-koristamist. „No mis siis nüüd?” Mängugaraaži lift ei allu lapse väikestele sõrmede-le ja mina pean Volkswagenil aita-ma teiselt korruselt esimesele saa-da. Tahaksin tuima näoga seebikat vaadata, aga südametunnistus ko-putab suure haamriga hingele. Ärk-veloleku aega on jäänud napp kolm tundi – see on tööpäeval kõik, mis mul laste jaoks alles on.

Uuringutulemused on ehmatavadJaanuarikuus Juku Mänguasjakes-kuses korraldatud küsitlus näitab, et 45,8 protsenti töötavatest, alla 7aastaste laste vanematest mängib tööpäeval lastega vaid alla tunni. Kõige väiksem koosmängimise aeg oli peredes, kus kasvamas üks 7aas-tane laps.

Maailma mastaabis ei ole selline tulemus ehmatav. 2010. aastal Suur-britannias tehtud uuringust selgus, et kümme protsenti alla 14aastaste laste vanematest mängib oma laste-ga alla kuue minuti päevas.

Hakkasin meenutama eel-mist nädalat – mitu minutit sain mina igapäevast mänguaega kok-ku? Esmaspäeval on tüdruku laul-mine, teisipäeval minu trenn – ik-kagi tuleb õnneks üle kuue minuti puhast mängulusti. Õnneks. Seega olen kümne protsendi briti emme-de hulgast väljas. Kas ma ka kodu-maist 45,8 protsenti löön? Kahtlen. Tuleb kerge otsus – pean lööma!

Mängime koosJärgmine fakt meie küsitluse tule-musest: 55,3 protsenti töötavatest vanematest eelistavad osta mängu-asju, mille puhul laps vanema abi ei vaja. Kusjuures, siin puudub suur vahe, kas laps on 1- või 7aastane. Isikliku eesmärgina lähtun edaspi-di sellest, et meil oleks, millega koos mängida.

Selle pilguga kaupluses ringi vaadates leian palju lelusid, mida pole enne märganudki. Tekib ha-

sart ja kuskilt kuklast tuleb meelde enda lapsepõlv. Avastan ehmatuse-ga, et olen omaenda väikese mina lusti ja „vau” ära unustanud. Kuhu on mu sisemine laps 30 aastaga ka-dunud? Töösse ja pangakonto jääki uppunud? Ühine mäng lastega tõo-tab saada uueks pelgupaigaks iga-päevamurede eest, kusjuures tun-duvalt tervislikumaks kui senised.

Meenub nõudepesumasina tele-reklaam, kus noor teismeeas neiu ema nina all ukse kinni lööb ja ta nõusid pesema saadab. Mänguasja soetamine endale n-ö vaba koduse aja ostmise eesmärgil viib tegelikult samasse olukorda. Tundlikus väike-lapseeas loome enda ja lapse vahe-le olulise sideme ja usalduse, mida nii vanem kui ka laps hädasti noo-rukieas vajavad. Keda ma süüdis-tan, kui minuga nii juhtub? Kui ma ei tea, millega mu lapsed tegelevad ja kui nad minuga ei räägi, sest olen „nõme ema, kes ei saa millestki aru ega mõista”.

Laps õpib mängu kauduMängul on lapse kasvamises täh-tis roll. Selle oskuslikul ja vastutus-tundlikul suunamisel ning kasuta-misel saame toetada nii lapse füü-siliste ja vaimsete oskuste kui ka eluks vajalike väärtushinnangute arengut. Laps õpib mängu kaudu ning vanema eeskuju tähtsust tema õppeprotsessis on võimatu üle hin-nata. Liigne suunamine või män-gule piiride seadmine pärsib loo-vust.

Seetõttu on lastele olulisim enda loodud mäng ja suurim rõõm see, kui vanem selles osaleb. See tõstab enesehinnangut ja -väärtust. Küll aga ei söanda paljud emmed-issid lasta mängujuhi rolli võtta lapsel – ühiskonna normid, enda kodune kasvatus ning arusaam õigest ja va-lest kipuvad seadma piire ka oma laste mängudesse.

Statistikaameti 2008. aasta ko-gumikust „Lapsed” selgub, et naised veedavad lastega koosoldud ajast vaid viiendiku mängides, nendega rääkides või neile lugedes, kümnen-dik kulub õpetamisele ja 54 prot-senti füüsilisele hoidmisele (riie-tamine, söötmine jne). Mehed see-vastu veedavad lastega kolmandiku ajast just mängides.

Juku Mänguasjakeskus loeb suure osa lastest, kel vanust vähe-malt 8 eluaastat, enda jaoks kaota-tuks – arvutile. Olgugi et nad ikka

veel vajaksid ema-isaga mängimist oma eale vastavate vahenditega: lauamängud, pusled, konstruktorid. Nende abil toimuvat vaimset aren-gut ning seda toetavat käelist oskust

ei asenda arvutimängud ega filmid. Muidugi ka neid peab täna päeva lapsepõlv sisaldama, kuid kindlas-ti mitte ainult.

Koos mängimisele oleme usi-nad alternatiive leidma: multikad telekast, DVDd, arvuti, tervet põ-randat kattev mänguasjade hulk, millega laps väga hästi ise hakka-ma saab. Justkui annaks vastutu-

se lapse arendamise ja kasvatamise eest kellelegi kolmandale: ühiskon-nale, mänguasjatootjale, TV-kana-li programmijuhile, multika režis-söörile ning muidugi kasvatajatele

ja õpetajatele. Aga meie ise – emad ja isad? Kõik algab tegelikult meist endist, vastuväide on ettekääne.

Kallid emmed-issid, lähme täna koju ja ütleme ise esimesena „Män-gi minuga!”.

Kris lEinatammJuku Mänguasjakeskuste turundusjuht

HAMBARAVIRestauratsioonid täidismaterjalidega, juureravi, hammaste valgendamine, hammaste puhastamine aparaadiga Air Flow (ka pärlpesu), tasuta hambaravi alla 19aastastele, esmaabi.

SUUKIRURGIAHammaste eemaldamine, ambulatoorsed operatsioonid suus, sh implantaatide ja mini-implantaatide paigaldamine, kirurgilised protseduurid pehmekoelaseriga, igemeravi.

HAMMASTE PROTEESIMINEKroonid-sillad eri materjalidest, sh IPS e.max Press ja CAD, plaatproteesid, tugibüügelproteesid, proteesimine implantaatidele ja mini-implantaatidele, kaped (spordikape, bruksismikape).

ORTODONTIAHammaste asendi ja hambumuse korrigeerimine ortodontiliste aparaatidega, erinevat liiki breketite, sh lingvaalbreketite paigaldamine.

RÖNTGENITEENUSEDDigitaalsed dentaal- ja panoraamülesvõtted, 3D-ülesvõtted.

HAMBALABORI TEENUSEDKroonid-sillad, plaatproteesid, kapede valmistamine.

TALLINNA HAMBAPOLIKLIINIK SAToompuiestee 4, 10142 Tallinninfo@hambapol.ee • www.hambapol.ee

tel 1920AVATUD: E–R 8–20 • L 9–16 • P 9–15

Kümme protsenti töötavatest lapsevanematest mängib lapsega alla poole tunni päevas

Lastele on olulisim enda loodud mäng ja suurim rõõm see, kui vanem selles osaleb.

See tõstab enesehinnangut ja ­väärtust.

10

TERvIs

Uus lähenemine tervishoiule tä-hendab, et me ei peaks ars-

ti juurde minema alles siis, kui vae-vused on kestnud kaua ja muutunud väljakannatamatuks, vaid juba esi-meste sümptomite ilmnedes. Veelgi parem oleks, kui tervisekontroll toi-muks profülaktiliselt siis, kui inime-ne ennast küllaltki tervena tunneb.

Ebasoodsad keskkonnatingimu-sed ja saastatus, tohutult kiire elu-rütm, stress ja vale toitumine on jät-nud meie tervisele jälje. Väga paljud inimesed ei julge aga töökohast hai-guslehte võtta ja käivad niimoodi poolhaigena kohal. Enesetunne on küll halb ja väsimus suur, aga pike-mateks uuringuteks aega ei ole.

Holistilises Kliinikus kasuta-tav Valeom-tehnoloogia võimaldab kindlaks teha struktuurseid ja funkt-sionaalseid tervisehäireid ning aitab anda arstil soovitusi, millised kliini-ku pakutavatest tervistavatest abi-nõudest on patsiendile kõige tõhu-samad.

Valeom-uuringTehnoloogiline lahendus on unikaal-ne selle poolest, et sisaldab ühes aparatuuris ja programmikomp-

lektis mitmeid üksteist täiendavaid funktsionaaldiagnostilisi osasid. Kogu uuringuprotsess toimub uuri-tava silme all ja see on suur eelis. Ei ole nii, et pärast analüüside andmist saab vastuse alles nädala pärast ning võib-olla tehakse lisaanalüüse. Siin näeb inimene vastuseid kohe.

Valeom-uuringus ilmuvad ku-variekraanile pildid elunditest ja elundsüsteemidest. Spetsiaalsete värviliste markeritega kuuepallisüs-teemis saab elundi või koe seisun-di kohta ülevaatliku iseloomustuse.

Igapäevaselt terviseuuringuid te-gev doktor Andres Mesila kommen-teerib: „Patsiendile on see väga mu-gav, sest kes ei tahaks lasta näiteks magu uurida sondi neelamata või saada kohe vastused ilma labori-analüüse ootamata. Pildi organismi üldseisundi kohta saab kahe tunni jooksul.”

Arstile on see unikaalne või-malus näha organismi tervikuna. Valeom-tehnoloogia abil tehtavatel terviseuuringutel ja ravil on aluseks teadusteooria kogu materiaalse loo-duse objektide lainelisest päritolust. Iga aatom ja molekul, elus ja elutu objekt, terve ja haige kude, terve ja

haige elund võnguvad oma kindlatel lainepikkustel. Need karakteristikud on kantud programmi mälusse. Võr-reldes uuritava inimese karakteristi-kuid programmis olevate etalonide-ga, teatab arst uuringutulemused ja annab soovitusi tervise parandami-seks. Minutite jooksul teeb aparaat kümneid histoloogilisi uuringuid, tuvastab patoloogiliste mikroobide olemasolu organismis, avastab pa-rasiidid ja soolenugilised, mille ole-masolust inimesel aimugi ei olnud.

Uuringutulemused käes, asub doktor valima patsiendile kõige so-bivamaid meetodeid tervise paran-damiseks.

Holistilises kliinikus kasutata-val aparatuuril puuduvad analoogid, sest selles sisaldub mitu diagnostilist osa. Kui otsida midagi sarnast teis-telt aparaatidelt, võib neist kabine-ti nii täis kuhjata, et käimiseks ruu-mi ei jää.

Aparaadikompleksi on Siberi teadlased kokku pannud selle, mida meditsiin ei ole olnud siiani võimeli-ne tegema. Valeom-tehnoloogial töö-tavad seadmed on ennast tõestanud ja võitnud populaarsuse Saksamaa ja Šveitsi arstide ning patsientide seas.

Aparatuur võimaldab korrigee-rida ka terviseseisundit. Seda nime-tatakse infoteraapiaks. Infoteraapia tööpõhimõte seisneb selles, et hai-gelt organismilt saadud patoloogili-sed signaalid neutraliseeritakse, pu-hastatakse ja muudetakse normaal-seks ning seejärel antakse patsiendi-le aparatuuri abil tagasi. Sellega pa-raneb elundite funktsioon ja inime-se tervis.

See on meie tulevikumeditsiin, mille loosungiks on: me ei ravi hai-gusi, vaid aitame inimestel olla ter-ved.

tiiu vEsKimäEHolistilise Kliiniku tegevjuht

nendele, kes hindavad tervist, aega ja rahaTänapäeval on järjest rohkem inimesi hakanud aru saama, et tervis on nende kõige kallim vara.

Holistilise Kliiniku teenused ei asenda arstiabi, vaid on alternatiivteraapia, mis aitab täiendavalt kaasa haiguste taandumisele või haigusnähtude ennetamisele. Sellega ei tohi asendada juba käimasolevat ravi.

Lisainfot saab lugeda kliiniku kodulehelt

www.holistilinekliinik.ee. Samas on energomeditsiini tutvustav video. Tekkinud

küsimustele vastatakse meel­sasti telefonil 641 1601.

Vallo

Kru

use

r/D

elf

i

UUs & huvitav

11

12

LIIKUMINE

Terviseradu haldavad omavalit-sused, mittetulundusühingud ja

eraõiguslikud isikud, kes on koondu-nud kaubamägi SA Eesti Tervisera-jad alla.

„Seda, et eestimaalased pööra-vad oma tervisele rohkem tähele-panu, näitab seegi, et terviserada-sid külastatakse aasta läbi iga nädal enam kui 70 000 korral, mis teeb aastas ligi neli miljonit külastust,” räägib Jaak Teppan.

Eeloleval perioodil on Eesti Ter-viseradade prioriteediks paranda-da radade kvaliteeti ja tähistusi nii suuna viitadega kui ka veebis ning leida juurde koostöövõimalusi uute partneritega.

Terviseradade võrgustiku on ellu kutsunud Eesti Energia, Merko Ehi-tus ja Swedbank, et tagada kõigi-le eestimaalastele aastaringne tasu-ta liikumisharrastuse võimalus loo-duses.

Eesti terviseradadel... ümber maailma24. veebruaril toimub kõigil Ees-ti terviseradadel ühel ja samal ajal sportlik, nüüdseks juba traditsioo-niline rekordiüritus „Eesti tervise-radadel... ümber maailma”, kus kõi-gi osalejate läbitud kilomeetrite ko-gusumma liidetakse. Mullu saadi kokku märkimisväärne, enam kui poolteist tiiru ümber maakera ehk 62 661,4 kilomeetrit. Eesti tervisera-dade senine liikumisrekord pärineb 2010. aasta talvest, kus ühiselt läbiti kokku 98 268,2 kilomeetrit ehk tub-listi üle kahe ringi ümber maakera.

Tänavusele üritusele kaasatakse kohalikke ja kogu rahva jaoks tuntud kuulsusi ning peetakse ka üle Eesti samal ajal (kell 12) stardilähte saav matk. Nimekiri matka korraldava-test terviseradadest ilmub 20. veeb-ruariks SA Eesti Terviserajad kodu-lehele. Loomulikult saab endiselt

SA Eesti Terviseradade juhi Jaak Teppani sõnul on Eesti terviserajad seitsme aastaga läbinud märkimisväärse arengu. Tänaseks on üle Eesti terviseradasid pea kolm korda rohkem kui 2005. aastal, mil radade arenguga tegelema hakati. 2011. aasta lõpu seisuga on Eestis üle 80 aasta ringi külastatavat terviserada kokku enam kui 700 kilomeetril.

Eesti terviseradu külastatakse nädalas enam kui 70 000 korral

13

LIIKUMINE

terve päeva jooksul registreerida enda läbitud kilomeetrid veebiaad-ressil www.terviserajad.ee ning sa-muti terviseradadel kohapeal. Ko-gutud tervisekilomeetrid summee-ritakse ning tulemuse teeb SA Ees-ti Terviserajad teatavaks vabariigi aasta päeva õhtul.

Ühise rekordürituse „Eesti ter-viseradadel... ümber maailma” ees-märk on tutvustada inimestele nen-de kodukandi looduslike tervisera-dade võimalusi ning kutsuda kõiki tervislikult aega veetma ja tervise-kilomeetreid koguma. Rohkem in-fot: www.terviserajad.ee

Ternespiim kaitseb kurku ja hoiab

tugevat immuunsust viirushaiguste perioodil!

CuraMed® kurgutabletid sisaldavad ternespiima pulbrit ja C-vitamiini. Lastele suurepärase tutti-frutti maitsega ja täiskasvanutele sidrunimaitselised IMEMISTABLETID.

• Kui tunned kraapimistunnet ja kähedust kurgus

• Kui immuunsus on langenud ja külmetushaigused kimbutavad tihti

• Kui on oht nakatuda inimrohketes kohtades

• Kui lastel on oht saada nakkus lasteaiast või koolist

UUS!

Apteekides

CM

120

1-00

2

14

vAsTLAPÄEv

w w w . d a n s u k k e r . e eN a u t i g e !

Chai2 tassi vett2 sl teepuru (nt Earl Grey)0,5 tl purustatud kardemoni0,5 tl riivitud ingverit4 tervet nelgitera2 tassi piima2 sl Dansukkeri Pruuni Roosuhkrut kaneeli

Ajage vesi, suhkur ja teepuru koos maitseainetega potis keema. Seejärel lisage piim. Laske Chail madalal kuumusel 2 minutit keeda. Kurnake ja valage klaasidesse. Puistake joogi pind üle kaneeliga.

Muscovado Espresso1 topeltespresso või 1 tumeda rösti kohv1 tl Dansukkeri Tumedat Muscovado Suhkrut kookoshelvestega maitsestatud vahukoort

Maitsestage kohv Muscovadoga. Kaunistage kookosemaitse-lise vahukoorega. Jooge kuumalt!

Sokolaadijook U 2 TASSI

75 g tumedat šokolaadi(vähemalt 70% kakaosisaldusega)3 dl piima 2 tl Dansukkeri Tumedat Muscovado Suhkrutkergelt vahustatud vahukoortsoovi korral 4 cl mandlilikööri

Tükeldage šokolaad. Soojendage piim (kuni u 65 kraadini). Ettevaatust, et piim liiga kuumaks ei läheks, sest liiga kuuma piima koostis ja ka lõhn muutub. Sulatage šokolaad piimas. Valage jook tassidesse. Maitsestage Muscovadoga ja soovi korral likööriga. Kaunistamiseks valage joogipinnale kergelt vahustatud vahukoort. Jooge kuumalt!

v

Karamellimaitseline kuum sokolaadU 4 TASSI

2 spl Dansukkeri Pruuni Roosuhkrut2 spl Dansukkeri Heledat Siirupit1 tl magedat võid või margariini50 g tumedat, 70% kakaosisaldusega šokolaadi 8 dl piimakaunistamiseks jäätisepall ja Dansukkeri Hele Siirup

Sulatage pruun roosuhkur ja hele siirup kastmepannil, lisage rasvaine ning sulatage madalal kuumusel, et vältida karamelli kõrbemist. Murdke šokolaad tükkideks ja lisage karamelli-segule. Valage juurde piim ja kuumutage uuesti. Valage šokolaad klaasidesse ning lisage igasse klaasi jäätisepall, millele niristage veidi heledat siirupit.

v

soe supp kõhtu, kukkel hambusse ja mäele!

SX

C

15

vAsTLAPÄEv

KÕIK KOOS24. VEEBRUARIL

TERVISERADADELE

Täpsem info:www.terviserajad.ee

Pere

kond

Lem

salu

Vanarahva kalendri järgi lõpetas vastla-päev jõuludega alanud talvise lõbustus-

aja ning alustas suurt paastu, mis kestis liha-võttepühadeni. Seega oli see viimane võima-lus enne seitsmenädalast paastuaega pidut-seda ja rammusaid roogi süüa.

Osa vastlapäevakombeid ja -toite on pal-juski püsinud muutumatuna just tänu las-tele. Ajaga on palju ka unustuste hõlma va-junud.

Miks mitte muuta seekord vastlad enda jaoks erilisemaks ja poest kuklite ostmise asemel hoopis pere keskel vanu vastlapäeva-kombeid uurida, ise hernesuppi keeta või kukleid küpsetada. Võib proovida ka sea-kondist või nööbist vurri teha. Kindlasti ta-sub minna liugu laskma ja lapsepõlverõõme meenutama – põsed saab punaseks ja ele-vust jätkub tükiks ajaks.

Paljudele meist ei seostu vastlapäev enam ammu eesti vanarahva kommetega. Vastlatest rääkides meenub enamikule vaid hernesupp, vahukooremütsiga kuklid ja liulaskmine.

• Hommikuks valmistati vastlaputru, milleks oli enamasti tangupuder. Lõunaks või õhtuks pa­kuti seajalgu ubade või hernestega. Eriliseks maiuspalaks oli seasaba, mis 19. sajandil kuulus pereisale, sajand hiljem aga jäeti lastele.

• Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore­ ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe.

• 19. sajandi tavade juurde kuulus ka äs­ja küpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku.

• Vastlapäeval olid naistetööd keelatud, eri­ti ketramine ja ringliikumisega seotud toimetu­sed, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punu­da paelu ja teha nööri.

• Keelatud oli tule süütamine, sest see kahjus­tas kariloomi ja hobuseid.

• Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid külas käimine oli sel päeval keelatud.

• Pikk liug tagas parema linaõnne.

• Vastlavurri valmistamine. Seasääreluu keske­le tehakse auk, aetakse nöör läbi ja tõmmatak­se see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega.

• Linapõllul tehti tuld, kui lina ei tahtnud kasvada.

• Viljakasvu tagamiseks viidi väljale sõnnikut.

• Lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saami­seks käidi võõraid lambaid pügamas.

• Karja õnnestumiseks viidi raudesemeid lauda läve alla.

• Lastel lasti tuppa tuua nn linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi.

• Vastlapäeval lõigati ka juukseid, samuti ho­buse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad juuk­sed nagu hobusejõhvid. Pead tuli kammida vä­hemalt seitse korda.

• Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna – äraütlemine oli sealjuures keelatud.

• Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kut­suti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele.

• Kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti õlgi täis topitud mehekuju viidi salaja naabri ukse taha või kodust eemale. Sel kombel eemaldati kahjulikud jõud.

• Lastel lasti salapärast „elukat” (vastel, luutsi) kotti püüda. Pööningul või lakas imiteeritakse otsimist ja tagaajamist, madin ja püüdmine aina ägeneb. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes, ja kästakse allavisatav elukas kotti püüda. Samal ajal visatakse kottihoidvale lapsele ootamatult pangest vett kaela.

Allikas: www.folklore.ee

Vanu tavasid ja uskumusi

asVastlarõõmuks!tlarõõmu