& Märts 2011

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Janno Lamsoo, janno.lamsoo@lehed.ee, tel 680 4646.

Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee

Tervis Hea Vorm

Vagisan® intiimpesuvahend on valmis-tatud loodusliku vadaku ja õrnade pesu-ainete baasil, puhastab intiimpiirkonda õrnalt ja kaitsvalt. Pesuvahend on piim-happe abil reguleeritud nahasõbralikule pH-tasemele umbes 5,0. Lisatud kummeli-ekstrakt rahustab nahka.

Vagisani intiimpesuvahend stabili seerib naha happelist kaitsekihti intiimpiirkonnas, ennetades põletike ja nahaärrituse teket. Võib kasutada igapäevaselt, sobilik kõigis vanustes naistele ning ka raseduse ajal.

Vagisan® intiimpesuvahend

Moodsa naise väikesed saladused...

Saadaval apteekides.

kulleemmeeelii-

• Menstruatsiooni eel ja selle ajal

• üldise enesetunde parandamiseks (rindade valulikkus, nahaprobleemid, närvilisus)

• Energia taastamiseks ja vitamiinivaeguse profülaktikaks.

• Raseduse, imetamise ning üleminekuaastate ajal.

• Juuste ja küünte tugevdamiseks

Bioaktiivsete ainete kompleks naistele

Minisun D-vitamiin – Väike Päike igasse päeva!

Minisun – D-vitamiin kogu perele.

Minisun on kõige parem vahend tagamaks kogu perele vajalik päevane D-vitamiini kogus. Minisun on väike ksülitooli maitsega tablett, mida on kerge närida, imeda või alla neelata. Minisun on Soomes välja töötatud D-vitamiini sisaldav toidulisand, mille toime ja imendu-mine on hästi uuritud. Minisun on saadaval ka 300 tabletti sisaldavas perepakendis.

Saadaval hästivarustatud apteekides.

www.minisun.fi

Kui meie ainuke D-vitamiini allikas oleks päike, siis oleksime ilmselt juba ammu välja surnud.D-vitamiin on inimesele eluliselt ülioluline vitamiin. Inimor-ganism on võimeline D-vitamiini küll ka ise sünteesima, kuid seda vaid piisava päikesevalguse toel. Selline D-vitamiini tootmine leiab aset inimese nahas UVB-kiirguse toimel tingi-mustes, kui me tavamõistes n.ö võtame päikest.

Kuid miks väidavad uuringud, et meil on D-vitamiini puudus?Ennekõike on üheks olulisemaks põhjuseks Eesti geograafili-ne asukoht ja siinne ilmastik. Eesti on põhjamaa ja kuna päi-ke liigub meie maal madalalt, on päikese UVB-kiirgus tõhus reeglina vaid ajavahemikus kell 10–14 ja sedagi vaid harva-del suvekuudel.Niigi väikest päikesepaistet võib aga omakorda piirata pilvi-sus. Olles nendel vähestel päikesepaistelistel päevadel tööl, sõites autoga või toimetades mingil põhjusel siseruumides, puudub praktiliselt igasugunegi võimalus, et meie organism saaks ise vajalikus koguses D-vitamiini toota. Samuti on tea-da, et UVB-kiirguse toimet takistab rohke kaitsefaktoriga päe-vituskreemide kasutamine. Teadlased on kindlaks teinud, et kui inimene elab Eestis enam kui 9 kuud aasta jooksul, siis suure tõenäosusega kannatab ta tõsise vitamiinipuuduse käes. Erinevate uuringute andmetel on igast neljast Eesti elanikust kolmel D-vitamiini tase alla vajaliku normi, 8% ela-nikkonnast võib aga kannatada tõsise D-vitamiini puuduse käes.

Õnneks ei ole päike siiski meie ainus D-vitamiini allikas.D-vitamiini leidub ka paljudes toiduainetes, kõige rohkem si-saldavad seda rasvased kalad ja munakollane. Kõigele vaata-mata ei suuda toidus leiduv D-vitamiini kogus täielikult meie igapäevast vajadust katta ning et hoida ära vitamiinipuudu-sest tingitud haigusi, rikastatakse nt Soomes D-vitamiiniga piimatooteid. Eestis on niisuguseid rikastatud piimatooteid vähe müügil.

Tänapäeval on D-vitamiini võimalik osta ka apteegist.Kui meil pole suvel aega ja võimalust piisavalt päikese käes viibida, on võimalik osta apteegist endale vajalik kogus „väikest päikest”. Eesti toitumis- ja toidusoovituste kohaselt soovitatakse D-vitamiini kasutada aasta ringi alates 4. elu-nädalast, Soome arstid aga soovitavad alustada D-vitamiini andmisega isegi veel varem – juba teisest elunädalast alates. Lisaks soovitavad Soome ravijuhised kasutada vanemas eas D-vitamiini vähemalt 20 μg päevas.Tuleb meeles pidada, et D-vitamiini ostes tuleb eelistada D3-vitamiini (kolekaltsiferooli) sisaldavaid toidulisandeid, sest inimorganism omastab neid tunduvalt paremini.D-vitamiini olulisusest on juba palju teada, aga selle tähtsuse kohta meie organismile lisandub iga päev uusi andmeid. Re-volutsioonilisi avastusi on tehtud just viimase kümne aasta jooksul, kus peaaegu igal nädalal avaldatakse uusi uuringuid D-vitamiini olulistest toimetest ja rollidest meie organismis.

D-vitamiin – väike päikeMida olulist teeb D-vitamiin meie organismis?•• Kaltsiumi omastamine ja kaltsiumi ainevahetuse reguleerimine (luud ning hambad).D-vitamiini puuduse korral väheneb oluliselt kaltsiumi imendu-mine ja luudesse ladestumine, samuti luukoe uuenemine. See omakorda viib luukoe kaotuseni ja luutiheduse vähenemiseni, mille tagajärjeks võib olla suurenenud risk luumurdude tekkeks. Tõsise D-vitamiini puuduse korral võib välja kujuneda osteopo-roos ehk luude hõrenemine. D-vitamiin on ülivajalik ka fosfori imendumiseks – fosfor aitab samuti luustikku ehitada.

•• Rakkude diferentseerumine. Rakkude diferentseerumine on uute ning oma olemuselt erinevat liiki rakkude tootmine õiges kohas, õiges koguses ning õigel ajal. Diferentseerumise tõttu meie organism kasvab, uueneb ja haavad paranevad. D-vitamiini vähesuse korral toimib see mehhanism vigaselt ja või-vad tekkida muteerunud rakud, mis paljunedes võivad muutu-da vähkkasvajaks.

•• Vähkkasvajad. D-vitamiini taseme ja vähkkasvajate esine-misel on leitud erinevaid seoseid. Mõni viimastel aastatel aval-datud uurimus väidab, et D-vitamiini vähesus võib olla seotud kuni 15 erineva vähivormiga, sealhulgas rinna-, käärsoole-, ees-näärme- ning kopsuvähiga. Seda fakti võib kinnitada ka asjaolu, et riikides, kus on päikest rohkem, on teatud vähkkasvajatesse haigestumise tase mõnevõrra madalam. D-vitamiini puuduse all kannatavad naised võivad nendele väidetele tuginedes suu-rema tõenäosusega haigestuda rinna-, põie-, munasarja- või käärsoolevähki.

•• Nahk ja nahavaevused. D-vitamiin on terve naha vitamiin. Uuringud kinnitavad, et suurema osa nahaprobleemide korral on selgunud, et inimese D-vitamiini tase on madal, kuid selle reguleerimine aitab leevendada aknet, ekseeme ja psoriaasi, kuna D-vitamiin on naha terviseks hädavajalik.

•• Autoimmuunhaigused. Autoimmuunhaiguste puhul on inimese immuunsüsteem asunud ründama tema enda kude-sid. Sellisteks haigusteks on näiteks diabeet, reumatoidartriit, sclerosis multiplex ja paljud teised. Nende haiguste esinemisel arvatakse samuti olevat seos D-vitamiini vähesusega. Seda on kinnitanud ka arvukad loomade peal läbi viidud uuringud, kus D-vitamiini koguste tõstmisel hakkasid katseloomad paranema.

•• Energia. D-vitamiin on meie kehale energiaks pimedal ajal – see tugevdab meie organismi ning aitab meid kaitsta erinevate viirushaiguste eest, hoolitseb kroonilise väsimuse sündroomi, depressiooni ning masenduse osalise või täieliku vältimise eest.

Lisaks on D-vitamiinil ka roll vererõhu ja kehakaalu reguleerimi-ses ning teadlased on seisukohal, et D-vitamiinil on oluline osa ka närvisüsteemi väljakujunemisel ja toimimisel.

Dr Kaupo Olekoolitaja ja terviseekspert

Kaire Talvistekaire.talviste@epl.ee

„Kui oled aasta otsa looderdanud ja ei jaksa enam trepistki üles kõn-dida, siis tuleb ometi midagi ette võtta,” selgitab reisijuht Katrin (38) oma lubadust hakata uuest aastast paremaks. Osalt ajendas teda uuesti trenni minema seegi, et varem juba kappi ostetud kallid ja ilusad riided ei tahtnud mõne jonnaka lisakilo pärast selga passi-

Naised võtavad kehakaalu ja tervisega seotud lubadusi tõsiselt

da. Uusi osta ka ei tahtnud. „Teised ütlevad küll, et sul pole häda mida-gi, aga ise tunnen, et püksinööp on pingul ja keha ümber tekib ujumis-rõngas,” selgitab ta.

Katrin tunneb, et ülearu on viis kilo, ja hakkas nende vastu võitle-ma veebruari algusest. Jaanuaris võttis hoogu, sest iga algus on ras-ke. Praegu on ta sisse saanud kor-raliku rütmi, käib vähemalt kolm korda nädalas trennis ja hoiab söö-davad kogused range kontrolli all.

Uusaastalubadused võivad tunduda pelgalt praalimisena, ent neli küsitletud naist olid märt-si alguses oma lubaduste täitmisega täies hoos.

Neli uusaastalubadust kolmest on seotud kaalust alla võtmisega.

Foto: iStockphoto

4 Tervis ja Hea Vorm

• Organismi vastupanuvõime tugevdamiseks• Südame, aju ja silmade normaalse töö säilitamiseks• Eriti vajalik inimestele, kes ei söö kala

Möller’s Dobbel Immunity - Topelt tugev tervis!

Oomega-3 (DHA+EPA) rasvhapped hoolitsevad südame, veresoonkonna ja aju eest. Vitamiin A on vajalik immuunsüsteemile ja nägemisele. Vitamiin D on vajalik immuun-süsteemi normaalseks toimimiseks ja luusti kule. Vitamiin E on anti oksüdant, mis kaitseb organismi vabade radikaalide eest.

Oomega-3 ekspert - 150 aastat kogemust Norrast! M12

02-0

01

Sügisel on Katrinil kavas minna mägedesse matkama ja see nõuab võhma, mida praegune koormus aitab kasvatada. „Seljakotiga ikka mitu päeva mägedes naljalt ei mat-ka, kui jaksu pole,” põhjendab ta.

Motivatsiooni aitab Katrinil üle-val hoida ka kihlvedu, et 1. maiks on ta viis kilo alla võtnud. „Sai kalli asja peale kihla veetud,” tunnistab ta.

Sügisene lubadusKahe lapse ema Reelika (30) andis endale lubaduse juba mullu sep-tembris. Ja see lubadus oli päris suur: aprilli lõpuks laste kandmi-sest kogunenud 25 lisakilo maha võtta. „Ma olin enne lapsi normaal-kaalus. Ülekaal oli ikka meeletu,” selgitab ta.

Sügisel hakkas ta kepikõndi tegema ja liitus Figuurisõpradega. Sellest peale sööb ta kuus korda päevas, hästi aeglaselt ja väikesi portsjoneid.

„Rasvu ei väldi. Kõike võib süüa,” rõhutab ta. Tulemused on juba näha: Reelikal on õnnestunud vabaneda 20 kilost. „Vanad riided olen ära visanud ja käin pööningult kolme-nelja aasta taguseid riideid välja otsimas,” rõõmustab ta.

Kui algul kadusid kilod paari kaupa, siis nüüd on kaalulangus aeglasemaks muutunud, mis on Reelika sõnul ka täiesti ootuspära-ne. Aprilli lõpuks usub ta oma ees-märgi saavutavat.

AutokooliNoor ema Anna-Liisa (26) võtab uusaastalubadusi tõsiselt, tema jaoks pole tegemist šampanjaklaa-si kõrval praalimisega, et homsest algab uus elu. „Ma mõtlen oma lu-badused korralikult läbi ja nende täideviimine pakub mulle rahul-dust. Oma plaanide teistega jaga-mine annab mulle jõudu juurde,” selgitab ta.

Uusaastalubadustega on Anna-Liisa peres seotud lausa uusaasta-rituaal. Terve pere kirjutab paberi-le, mis nad tahavad mööduvasse aastasse maha jätta ja mis uude kaasa võtta ning mida kindlasti

korda saata. Lubadused pannakse ümbrikusse ja pitseeritakse kinni, et siis aasta lõpus avada.

Tänavu lubas Anna-Liisa teha autojuhiloa ja on selle poole juba samme astunud. „Terve aasta on veel ees,” arvab ta, et jõuab kind-lasti. Ennast tundes teab ta, et kui on lubadused sõnastanud ja kirja pannud, siis need realiseeruvad, ilma et neid peaks kogu aeg tera-valt fookuses hoidma.

Lapse sünnist järele jäänud lisakilod kavatseb Anna-Liisa suu-rema ponnistuseta käigu pealt su-juvalt kaotada.

Vähem töödNelja lapse ema ja teatriõpetaja Kaja (48) aasta algas paastulaag-riga, et puhastada keha ja vaimu. Nädal aega iseendaga on hea hoo maha võtmiseks ja uue energia

ammutamiseks, pealegi tuleb siis Kaja sõnul igasuguseid säravaid mõtteid. Paastumise eesmärk pol-nud langetada kaalu, kuigi kaaluga pole Kaja ka rahul. Uusi dieete ega imenippe ta ei otsi, sest teab täp-selt, mis kivi all kurja juur peidus on. „Minu kaal kõigub tugevasti just siis, kui ma töötan liiga palju. Arvan, et suudan veel ja veel. Mõõ-dutunde puudumine viib selleni, et ma pingutan üle ja kaal hakkab kohe tõusma,” täpsustab Kaja. Kui ta on suutnud muuta oma elu sta-biilseks ega tee endale tööga liiga, püsib ka kaal paigas.

Seega oli üks tema tänavuseks aastaks antud olulisemaid lubadu-si vähendada töökoormust. Ühest töökohast on Kaja praeguseks juba loobunud.

Ta püüab olla valvas, et uued huvitavad ettevõtmised ja algatu-sed vaikselt taas kuhjuma ei hak-kaks. Kaja on teinud otsuse end tööga mitte üle koormata. Seetõttu on ta otsustanud, et teeb ühesugu-seid töid ega võta vastu kõiki üles-andeid, mis oleksid küll oskuste-kohased, kuid rööviksid liiga palju tema aega.

Lubadus: aprilli lõpuks laste kandmisest kogunenud 25 lisakilo maha saada.

Ta teab, et kui on lubadused sõnastanud ja kirja pannud, siis need realiseeruvad.

5Tervis ja Hea Vorm

Saadaval apteekides ja e-poeswww.walmark.ee

Viirused, bakterid ja erinevad nakkused ründavad…ImunActiv® kaitseb tõhusalt nende eest!

Kasuta ImunActiv® tablette:

immuunsüsteemi tugevdamiseks, eriti talvel ja varakevadel

kõrgenenud ohu korral haigestuda hingamisteede haigustesse (külmetus, gripp jne)

suurenenud füüsilise ja vaimse stressi ning väsimuse ja kurnatuse korral

* ImunActiv®on ainuke immuunsüsteemitugevdav toode, mis sisaldab kliinili-selt tõestatud beetaglükaani annust. Pärmirakust pärit beetaglükaan aktiveerib immuunsüsteemi kaitse viiruste vastu ja aitab hävitada nakkushaigusi.

SINU VASTUPANU-VÕIME TUGEVDAJA

UNIKAALSEBEETAGLÜKAANIGA

Ka

im ja

kõr hing

suure väsim

* ImunActu

Kaire Talvistekaire.talviste@epl.ee

OÜ Ülikooli Perearstikeskus pere-arst ja Tartu ülikooli peremeditsii-ni õppetooli vanemteadur Marje Oona selgitab kevadväsimuse ta-gamaid ja organismi vajadusi.

Kas kevadväsimus on päriselt olemas või on see müüt?

Väsimus on levinud sümptom, mida esineb igal aastaajal. Kuni kuu aega kestva väsimusega perioode on epidemioloogiliste uuringute andmeil 15–25 protsendil inimes-test. Väsimus annab kehale märku sellest, et tuleks aeg maha võtta ja rohkem puhata. Püsiv väsimus võib olla ka haiguse sümptom, näiteks kehvveresuse või depressiooni korral. Kui väsimus puhkamisega ei möödu ning häirib püsivalt iga-päevase eluga toimetulekut, tuleks kindlasti arsti poole pöörduda.

Kevadväsimuse vastu aitab kõige paremini korralik puhkusEnergia nappus, unisus ja loidus on märgid kevadväsimusest, millest saab kõige paremini üle puhkuse ja lõõgastusega. Pole mõtet loota, et multivitamiinid selle teie eest ära teevad.

Sageli räägitakse kevadväsi-musest – ja tõesti, on üksjagu ini-mesi, kes kevadtalveti tunnevad end tavapärasest väsinumana. Kevadtalvise väsimustunde tekkel võib olla mitmeid põhjusi: vähene päevavalgus, pikad ja pimedad ööd. See süvendab väsimust ja meeleolu langust. Sel perioodil on ka hingamisteede viirusnakkuste põdemise hooaeg. Viirusnakkuse ajal ja mõnikord isegi üsna pikalt pärast haiguse läbipõdemist võib inimest kimbutada väsimustunne.

Milliste vitamiinide puudusest võib väsimus olla tingitud?

Vitamiinide juurdevõtmine on lihtne. See tundub tervisele ohutu ja isegi tingimusteta kasulik või-malus väsimuse leevendamiseks. Multivitamiinid ei ole aga energia-pillid! Uuringud multivitamiinide pikaajalise tarvitamise tagajärge-dest teevad pigem ettevaatlikuks

– nende regulaarsed kasutajad ei ela sugugi kauem ja tervemalt, pigem vastupidi. Väsimuse parim leevendaja on piisav puhkus.

Siiski, väsimust võib soodus-tada näiteks C- ja D-vitamiini puu-dus. Parimad C-vitamiini allikad on köögi- ja puuviljad, mida võib aasta läbi saada nii värskena kui ka sügavkülmutatuna. Seepärast on tõsist C-vitamiini puudust täna-päeval harva. Ka C-vitamiini prepa-raatide toidulisandina kasutamine on suhteliselt ohutu: tegu on vesi-lahustuva ainega, mille ülemäära-sed kogused väljuvad organismist neerude kaudu.

Suurte C-vitamiini annuste korral võib organism hakata seda vitamiini kehast ülemäära välju-tama. Kui C-vitamiini võtmine siis pooleli jätta, võib kujuneda selle puudus. C-vitamiini päevane tar-bimissoovitus on täiskasvanutele 75 mg päevas. Rasedad ja rinnaga toitvad emad vajavad veidi suu-

remat kogust: vastavalt 85 mg ja 100 mg päevas. Selle koguse C-vi-tamiini saab üldjuhul toidust ning normaalselt toitudes C-vitamiini juurde võtta ei ole vaja.

Kas tuleks võtta lisaks D-vitamiini?

D-vitamiini saadakse toidust üsna vähe, arvestatavas koguses on seda vaid rasvases kalas. Pea-

Et kevadväsimus ei tuleks kimbutama, kuulugu menüüsse rohkelt värsket kraami.

6 Tervis ja Hea Vorm

miseks allikaks on päikesekiirgus, täpsemalt UV-B-kiirgus, mille toi-mel sünteesitakse nahas D-vita-miini. Nahas toimub D-vitamiini süntees ainult siis, kui UV-kiirguse kiiritustihedus ületab teatud lävi-väärtuse. Talviti ei ole D-vitamiini sünteesiks piisavalt päikesekiir-gust, sest päikesekiirguse lan-gusnurk on väike. Seda perioodi nimetatakse D-vitamiini talveks. Siis kasutatakse eelkõige kehas-se kogunenud D-vitamiini varusid. Tõraveres tehtud uuringute and-metel kestab D-vitamiini talv Ees-tis novembri teisest nädalast kuni veebruari keskpaigani.

Tartu ülikooli sisekliiniku eest-võttel korraldatud uuringud on näi-danud, et D-vitamiini vähesus on Eesti elanike hulgas üsna levinud, eriti talvekuudel. D-vitamiini vae-guse korral võib esineda lihasnõr-kus ja väsimus. Mitmetes Põhja-maades rikastatakse D-vitamiiniga joogipiima ja teisi toiduaineid. Kas ka Eestis oleks otstarbekas mõ-ningaid toiduaineid D-vitamiiniga rikastada, selle üle peetakse aru.

D-vitamiini vaeguse vältimi-seks soovitatakse Eestis lastele anda kahe esimese eluaasta jook-sul iga päev 400 toimeühikut ehk 10 mikrogrammi D-vitamiini. D-vi-tamiini preparaate võivad vajada

ka täiskasvanud. Teatud haiguste korral (näiteks luuhõrenemine), aga ka tubase eluviisiga eakate puhul võib päevane vajadus olla kuni 20 mikrogrammi D-vitamii-ni. Silmas peab pidama seda, et D-vitamiini ülemääraste koguste pikaajalise sissevõtmise tagajärjel võivad tekkida mürgistusnähud. Seetõttu on soovitatav enne D-vi-tamiine sisaldavate preparaatide kasutamist arstiga nõu pidada.

Mida soovitate inimestel teha kevadväsimusega võitlemiseks?

Sööge meelepäraseid köögi- ja puuvilju, viibige võimalikult palju värskes õhus ja puhake, kui keha seda nõuab.

•• kui väsimus või suurem unevajadus kestab üle kolme nädala ja hakkab igapäevaelu häirima; •• kui pärast piisavat uneaega märkad hommikuti, et pole ikka välja puhanud; •• väsimusele lisanduvad muud sümptomid (seedehäired, isutus, kaalulangus jne). 

KoNsuLTeeri arsTiga

Foto: Terje Lepp/EPL-i arhiiv

7Tervis ja Hea Vorm

Iron Vital F:• Sisaldab suures koguses rauda

Päevases täiskasvanutele soovitatud koguses sisaldub rauda 20 mg

• Ei sisalda sünteetilisi magus aineid, lõhna- ja värvaineid

• Pärmi- ja gluteiinivaba• Ei sisalda säilitusaineid

• Alkoholivaba• Ei tekita kõhukinnisust

• Ei muuda hammaste värvi• On hea maitsega

• Sobib rasedatele ja lastele alates neljandast eluaastast

Tüdimus?Väsimus?Isutus?Selged märgid rauapuudusest organismis.

Iron Vital F - lahendus suurenenud rauavajaduse korral. Rauda ja vitamiine sisaldav puuviljamaitseline toidulisand.

Saadaval apteekides.

http://www.iron-vital.com

PARIM LAHENDUS KUIVA ÕHU JA LENDLE VA TOLMU VASTU

Määrdunud plaati pese kord kuus ja puhasta kuiva harjaga kord nädalas

Plasma tolmu-korjeplaat

Maaletooja Airvitamin Grupp OÜ • Kaupmehe 6 Tallinna kesklinn • Tel 642 0093 • info@airvitamin.ee • Avatud tööpäeviti 9:00 -18:00

Müügil Stockmanni ja Euronicsi Kauplustes üle Eesti.

Vaata ka kodulehelt www.stadlerform.ee

Vilve Tornvilve.torn@epl.ee

Elas kord üks Jüri, kes ummuksisse suri...

Nii algab vana eesti lorilaul, kuid igas naljas on terake tõtt. Kes ikka elab umbsetes ruumides, see ba-tsillustest ja viirustest ei pääse – läppunud õhuga toad on neile parim kasvulava.

Perearst Külvi Peterson ütleb, et koduvisiitidel satub ta üsna sageli eluruumidesse, kus pole pikemat aega aknaid avatud. Eks üks põh-jus on kindlasti see, et inimesed ei taha kallist toasooja õue lasta. Teisalt istutakse umbsetes ruumi-des väheste teadmiste ja iganenud müütide tõttu. „Inimesed kardavad ju, et haigused tulevad tuulest, ja sestap nad tuuletõmbust karda-

Tubade tuulutamine päästab tõvevoodistLäppunud õhus varitsevad meid haigused ja nähtamatud vaenlased.

vadki,” ütleb dr Peterson. Tohter lisab, et käiks siis inimesed vastu-kaaluks rohkem õueski, aga seda nad ka ei tee. Ja siis ei jõutagi ühel hetkel ära imestada, miks nohu ja köha taas kallal on.

Siis ei jäägi kogenud perearstil muud üle kui jälle võhikuid harima hakata. Piisknakkus levib haigelt tervele ja mida paksem on õhk, seda rohkem on haigustekitajaid.

Dr Petersoni sõnul ei saa kind-lalt väita, kes on iganenud müü-tidest rohkem eksitatud – kas vanad või noored. Paljuski saab määravaks see, kuidas perekond on harjunud haiguse ajal käituma.

Aken lahti, et toaõhk oleks värske!

Mida paksem on õhk, seda rohkem on haigustekitajaid.

8 Tervis ja Hea Vorm

Tubade tuulutamine päästab tõvevoodist

Kui noored elavad vanadega koos, võivad tooni anda emade-isade harjumused. Vahel juhtub ka vas-tupidi. Lahtiseid aknaid pelgavad just noored, kes usuvad, et seavad oma haige põnni tubade tuulutami-sega veelgi suuremasse ohtu. Loo-dus on asjad aga nii paika sättinud, et umbsetes ruumides paraneb haige märksa aeglasemalt. Sama visalt on juurdunud arusaam, et palaviku või külmetuse korral ei tohi end pesta ja jooma peab vaid tulikuumi vedelikke. Vale puha. Pesema peab, sest vaid nii saab kehalt maha uhada jääkained ja kindlasti ei tee vesi ja seep kedagi haigemaks. Tulikuumadest jooki-dest tuleb hoiduda aga seetõttu, et need põletavad hingamisteid.

Suurim vaenlane on hallitusEbapiisav tuulutamine ja õhukind-lad aknad soodustavad ka halli-tuse kasvu. See lennutab siseõhu kvaliteedi skaalal kohe nulli ja seab tervise suurde ohtu. Hallituslaike seinal ei maksa iial alahinnata, sest mõned hallitusseened on eriti ohtlikud seetõttu, et eritavad mürkaineid. Nii võibki siseruumi-des leviv hallitus põhjustada pea-

valusid, kroonilist nohu ja köha, al-lergiaid ja hingamisteede haigusi. On ka patsiente, kellel võib hallitus ägestada allergilist nahalöövet ja atoopilist dermatiiti. Hallituse lik-videerimisega oodata ei tohi ja te-gutseda tuleb kohe!

Värskele toaõhule peavad eri-list tähelepanu pöörama ka aller-gikud ja astmaatikud. Tuulutamata ruumides suureneb õhuniiskus, paljunevad seened ja tolmulestad. Allergialiidu andmetel vohavad seened niiskes orgaanilises aines, mida leidub igas kodus, näiteks puidust aknaraamides. Tolmules-tade jaoks on aga kõige soodsam keskkond meie voodi, sest nood parasiidid toituvad surnud naha-rakkudest ja kehakarvadest. Ühes madratsis leidub kuni kümme miljonit tolmulesta. Kui tuuluta-misvastased palja silmaga seda sagimist enda külje all näeksid, la-seks nad värskel õhul kohe tuppa hoovata. Seda enam, kui nad enda-le teadvustavad, et tolmulestadele alla 18-kraadine toatemperatuur ei meeldi.

Dr Külvi Peterson lisab, et õn-neks on lasteaedades, koolides ja haiglates ruumide tuulutamisega paremad lood kui inimeste kodu-des. Iga inimene, kes oma tervisest hoolib, peaks oma töö juures pau-se tegema ja jälgima, et vähemalt korra päevas aknad lahti tehakse. Nii saab end haigustest eemal hoi-da ja ka vaim püsib värskem.

•• kolm korda päevas, vähemalt kolm kuni viis minutit;•• ava aknad täielikult;•• tekita tuuletõmme;•• kaitse tundlikke patsiente ja haigeid tuuletõmbuse eest, vii nad tuulutamise ajaks teise ruumi;•• kui ruumid on niisked, tuuluta tihedamini;•• talvel keera võimaluse korral tuulutamise ajaks soojus maha; •• tuuluta tube põhjalikult enne magamaminekut.

Kuidas KorraLiKuLT TuuLuTada:

Foto: iStockphoto

9Tervis ja Hea Vorm

Signe Kalbergsigne.kalberg@epl.ee

„Kuna organismi puhastamine on organi- või organsüsteemipõhine, siis läheb sellega päris kaua, enne kui terve ring peale saab,” ütleb Annely Sootsi tervisekooli õpilane Liivia Valdas.

Kõige paremini näitab organis-mi seisukorda keel. See peaks ole-ma ilus roosa ja kaetud läbikumava valkja katuga. Kui aga katt on keele tagumises osas ja keskel tugev ja veel ka veidi kollakas, siis tuleks hakata mõtlema oma soolestiku, maksa ja neerude puhastamisele. Eriti oluline on see neile, kes kanna-tavad stressi või pideva väsimuse all, kellele hakkavad haigused ker-gesti külge või kimbutavad allergiad ja peavalud, kel on kuiv ja sügelev nahk, suurenenud rögaeritus ja ras-ke keskenduda.

Enne organismi puhastamist või dieeti võiks tunda huvi, millest koosneb keha ehk kui suur on tema vee, rasva, valgu ja mineraalide si-saldus. Vale dieet võib kasu asemel hoopiski kahju tuua, aga ilma ana-lüüsideta seda teada ei saa. Eesti

Diabeedikeskuses on tark masin Genius, mis suudab paari minutiga määrata keha koostise. Tehes ana-lüüsi enne ja pärast dieeti, on või-malik näitusid võrrelda.

Kes kavatseb hakata organismi puhastama, peab silmas pidama rusikareeglit: alustada tuleks alati seedetraktist ja soovitatavalt kaha-neva kuu faasis.

Linaseemnejahu pudrusseEnne organismi puhastama asu-mist peaks minema kergemale toi-dule. Igahommikuses pudrus peaks siis olema vähemalt mõne päeva jooksul kaks-kolm supilusikatäit värskelt jahvatatud linaseemneid, mis annavad omastatavaid ja mit-teomastatavaid kiudaineid, samuti omega-3-rasvhappeid.

„Omastatavad kiudained moo-dustavad seedeprotsessis käsna-taolise urbse massi, mida on tarvis vereringest soolestikku imendu-vate toksiinide imamiseks ja välju-tamiseks. Kui seda „käsna” ei ole, tõmmatakse toksiinid vereringesse tagasi,” selgitab Valdas.

Mitteomastatavad kiudained töötlevad samal ajal soolte seinu

nagu puhastusharjakesed, eemal-dades sinna kleepunud saasta, et võimaldada toitainetel läbi soole-seina verre imenduda.

Edasi tuleks tegeleda parasii-tide hävitamisega, mida inimese organismis võib olla hinnanguliselt 2–3 kg, suurusega paarist mikro-nist kuni mitme meetrini. Seejärel tuleb pühenduda düsbakterioosile (halbade mikroorganismide ülekaal heade üle) vastu hakkamisele.

Parasiitide ja düsbakterioosi jaoks on olemas spetsialistide ret-septide järgi valmistatud paten-teeritud koostisega teed (saadaval apteekides, looduspoodides), mida tuleb juua vastavalt pakil olevale õpetusele. Kui pärast teekuuri tarvi-tada veel kuu või paari jooksul pro-biootiliste bakterite eluskultuure, peaks seedetrakt olema korras. See seisund annab immuunsüsteemile vähemalt 80% väge juurde.

„Organeid ja organsüsteeme tu-leb puhastada vastavate raviteede ja toiduainetega kindlas järjekor-ras ja järgmine puhastatav elund on maks. Seejärel tulevad neerud, kõhunääre, veresooned, liigesed, nahk,” õpetab Valdas. Iga organi

•• Puhastava tee kuuriks piisab paarist-kolmest nädalast. •• Mõru maitsega ravim-teesid võib tarvitada iga päev kolme kuni kuue nädala vältel.  •• Soolestiku puhasta-miseks – hapukapsa ja punapeedi mahl, ka eri probiootikumid.•• Maksale – värsked rohe-lised köögiviljad, eelistata-valt kerge mõru maitsega. Võilillelehed, salatkress ja sinepilehed ergutavad sa-pieritust ja aitavad maksal mürkainetest puhastuda. •• Neerusid puhastada kaselehe tõmmise või elik-siiriga, peterselli ja põldos-ja teega.•• Liigeste puhastamine loorberilehe tõmmisega: 5 g loorberilehti keeta 300 g vees viis minutit. Lasta segul termoses kolm-neli tundi tõmmata ja juua lonkshaaval 12 tunni jooksul. Protseduur kestab kolm päeva (igaks päe-vaks uus tõmmis). Vajadu-se korral korrata kahe-kol-me nädala pärast. Liigeste puhastust teha esimesel aastal kord kvartalis, hiljem kord aastas.

igaLe orgaNiLe oMa

puhastuse ajal tuleb juua 2–2,5 l puhast vett päevas, kraanivesi ega gaseeritud vesi selleks ei sobi. Me-nüü peab olema kerge, tarvitada tuleks just neid toiduaineid, mis aitavad vastavat organit puhastada ja turgutada. Loobuda tuleks lihast, alkoholist, magusast.

10 Tervis ja Hea Vorm

organismi kevadpuhastus on kui kodu vabastamine prügistPuhastamine ei tähenda alati dieeti, pigem seisneb see organismist ainevahetusjääkide eemaldamises.

Foto: iStockphoto

Tänapäeval on inimeste elutem-po väga kiire ja enese eest hoo-litsemine jääb tihtipeale sellesse staadiumisse, kus ilmnevad juba esimesed tervisehädad. Samal ajal on võimalik inimestel elada kauem ja täisväärtuslikumat elu, aga selleks tuleb ka eelnevalt enda eest hoolitseda.

Taastusravi ja ennetusravi on sel-leks väga efektiivne ja hea viis, eriti arvestades tänapäeva töötempot, mille tulemusena jäävad inimesed stressi ja väsivad ning ei suuda en-nast taaslaadida. Üheks alternatii-viks on külmravi, mida Pärnus asuv Estonia Medical Spa Hotel pakub juba alates 1995. aastast.

„Külmravi plusse võivad nauti-da nii vanemad kui ka nooremad inimesed ja sportlased, see mõjub väga hästi meie immuunsüsteemile ja aitab seda tugevdada. Väga hea on külmravi ka vereringele, närvi-

süsteemile ja nahale – seda soo-vitatakse isegi psoriaasihaigetele. Vanemate inimeste puhul aitab külmravi tõhusalt liigese- ja selja-valude vastu. Lisaks aitab külmravi ka väsimuse ja stressi vastu ning mõjub ka ainevahetusele stimu-leerivalt ja kiirendab ainevahetuse protsessi, aidates seeläbi kaalu lan-getada,” selgitab Estonia Medical Spa Hoteli turundusjuht Marje Braunbrück.

Temperatuuri mõttes on külmra-vi Braunbrücki sõnul ekstreemne, külmakraade on üle saja, aga seda ekstreemsust pole kauaks. Esimes-tel kordadel kestab protseduur poolteist minutit, maksimaalseks pikkuseks, mida kasutavad sportla-sed, on viis minutit.

Selleks, et külmravi mõjuks, tu-leb protseduuri korrata. Kolme-nelja korraga aitab külmravi tunta-valt väsimuse ja stressi vastu, aga kümnest ravikorrast koosnev kuur

annab juba pikemaajalist efekti lii-gesevaevuste ja muude probleemi-dega võitlemiseks.

„Lisaks Estonia Medical Spa Hotel klientidele käivad pidevalt külmravi eeliseid nautimas ka pal-jud sportlased, eeskätt Eesti sõu-dekoondise sõudjad. Sportlaste puhul mõjub külmravi protseduur organismi taaskäivitusena. Et kui tavaliselt mingist piirist edasi ei jak-sa sportlane enam trenni teha, siis pärast külmravis käimist on lihased taas pingest vabanenud ning on võimalik taas trenniga jätkata,” li-sab Braunbrück.

Estonia Medical Spa Hotel aitab turgutada keha ja vaimu

Eesti sõudeliidu olümpiakoondise liikmed Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä külmraviprotseduuril.

Kristiina Viironkristiina.viiron@epl.ee

Tervisele ohutu ja tõhusa kepikõn-nitreeningu tagavad õiged kepid, õige kõnnitehnika ja treeningu piisav kestus ning tempo. Nagu iga muu treeninguga, ei saa ka kepikõnni puhul joonelt asja kalla-le asuda, vaid esmalt tuleb algust teha soojendusega. Iga treeningu lahutamatuks osaks olgu ka jahtu-mis- ja venitusharjutused.

Kepikõnnitreeneri Anne Raadi-ku sõnul tuleb õiges pikkuses kep-pide leidmiseks võtta kepid pihku, hoida käed küünarnukist vastu

Kipsadi-kapsadi kepikõndKepikõnd on tõhus treening, kui seda õiges-ti teha. Hoogsast sammumisest keppe järele lohistades paraku kasu ei tõuse.

keha ja toetada kepid vastu maad. Õige pikkus on siis, kui küünarnukk jääb täisnurgaks. Keppide õiget pikkust võib ka arvutada: kehapik-kus korrutada 0,68-ga.

Kepid olgu kaalult kerged ja vastupidavast materjalist, kus-juures eelistada tuleks püsimõõ-dus keppe tellitavas pikkuses keppidele. Keppidel võiks olla ka nn saabas ehk asfaldikäpp, mis hoiab kätt põrutamast ja nakkub teega. Maastikul kõndimiseks on aga vajalik metallist teravik. Hea-del käimiskeppidel on ka ergonoo-milised ja vahetatavad käepide-med ning erikujundusega rihmad,

Kepikõnd on tõhus treening, mida võiks esimest korda teha koos juhendajaga.

12 Tervis ja Hea Vorm

mis tagavad maksimaalse jõuülekande ja toe.

Õige tõukekohtTähtis on kõnniks leida kepi õige äratõu-kekoht. Ja see on nüüd küll koht, kus tõesti võib keppe mõnda aega ka lohis-tada. „Kui hakkad käima ja algul keppe järele lohistad, paneb kepp justkui ise õige äratõukekoha paika,” selgitab Raa-dik. Tunda on koht, kus kepp nagu pea-tuks – see ongi õige tõukekoht. See asub umbes sammu keskkohas.

Kätega liiga palju vehkida ei maksa, sest üle nabakõrguse ei tohi käsi tõusta. Anne Raadik märgib, et kepiga tõugates peaks käsi korraks ka sirgu minema, iga sammu järel võib sõrmi korra ka kepi üm-bert lahti lasta (käsi on rihmaga fiksee-ritud, kepp käest ei pudene), et käeliha-sed vahepeal lõdvestuda saaksid.

Kõndida tuleks loomulikult, hoides käed ja kepid keha lähedal. Astuda tu-leks nii, et labajalg toetub kannale, rullib üle täistalla ja tõukab varbalt ära. Sam-mu õigsust on hea kontrollida liivasel pinnal – liiva sees ei olegi kannaosa pea-aegu näha, on vaid varbajäljed.

Tund ja rohkemKepikõnnitreeningud peavad Eesti ke-pikõnni liidu (EKL) infovoldiku andme-tel olema üsna pikaajalised, s.t 60–90 minutit korraga. Algajad võivad Raadiku

sõnul esialgu kõndida ka vähem, näi-teks korraga 30 minutit kord nädalas, suurendades aegamööda nii treeningu kestust kui ka kordade arvu.

Tempo valida ea ja treenigu eesmär-gi järgi, mis võib olla lihtsalt liikumisest rõõmu tundmine ja hea enesetunne, kaalu langetamine ja ka füüsilist või-mekust arendav ja treeniv. Öeldakse, et sobiva tempo saavutate siis, kui suudate kõnni ajal ka juttu ajada. Egas asjata siis näe kepikõndijaid mitme-kesi koos trenni tegemas – see on ka mõnus seltskondlik tegevus.

EKL-i infolehe andmetel peab kõn-nitempo olema ühtlane ja pulss kiirene-ma kuni 120–150 südamelöögini mi-nutis. Maksimaalne südamesagedus arvutatakse, kui lahutada 220-st tree-nija vanus aastates.

Kaalu langetava pulsi sagedus on 50–65% ealisest maksimumist, füüsilist võimekust arendav treening 65–80% ja maksimaalselt füüsilist või-mekust treeniv südame löögisagedus 80–95%. Kaalu langetamiseks sobiliku treeningu pikkus on 1,5 tundi.

Kindlasti ei tohi kepikõndijad unus-tada soojendust ega ka lõdvestumist. Ettevalmistavad harjutused (kerepöör-ded, painded, väljaasted) soojendavad EKL-i infolehe andmetel lihaseid ja hoiavad neid nõtkena, jahtumis- ja siru-tusharjutused kergendavad ja tõhusta-vad pingutusest toibumist.

Mõlemate harjutuste tegemisel olgu käimiskepid võimlemispulkadena kasutuses.

Aga keppidega ei pea sugugi ainult kõndima. Kel jaksu, see võib keppi-dega rõõmsalt ka kepselda ja sekka võimelda – teha, kepid peos, käterin-ge, painutusi, sest see vabastab hästi õlapingetest.

Kepikõnd on eriti kasulik inimestele, kellel on: •• probleeme südamega, •• hingamisraskused,•• koordinatsioonihäired.Võrreldes tavalise kõnniga:•• energiatarve suureneb kuni 46%,•• hapnikutarve suureneb 4–5 ml/kg/min (21%),•• südamelöökide arv suure-neb 5–17 löögi võrra minutis,•• vererõhk tõuseb 16 mm/Hg,•• hapniku tarbimine suureneb 11%,•• lihaste talumisvõime suureneb 23%.

FaKTe KePiKÕNNi KasuLiKKusesT:

Foto: Marko Mumm/EPL-i arhiiv

13Tervis ja Hea Vorm

Firma Rossmax toodab mitmeid elektrooniliste vererõhumõõtjate sarju, millel on usaldusväärne Šveitsi kvaliteet ja täpsus ning konkurentsi-võimeline hind. Rossmax kuulub maailma suurima-te tervisekaupade tootjate hulka. Toodete valmis-tamisega on seotud parimad insenerid, juhtivad teadlased ja arstid.Rossmax kasutab oma vererõhuaparaatide valmis-tamisel kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid.

Digitaalne Korotkoff tehnoloogia tagab tulemus- te maksimaalse täpsuse, kuna manseti sisse ehitatud mikro- foniga võetakse mõõtmisel arvesse nii rõhku kui heli.

Real Fuzzy tehnoloogia aitab määrata mansetis ideaalset rõhku vastavalt süstool-sele vererõhule ja käe suurusele. See tehnoloogia vähendab mõõt-misel tekkivat ebamugavustun-net, mis tekib kui rõhk mansetis on liiga kõrge, samuti väldib see ebatäpsete tulemuste saamist mis on tingitud manseti ebatäpse täispumpamise tõttu.

Arütmia tuvastamise seade hoiatab kasutajat, kui tuvastab mõõtmise ajal arütmia. Arütmia logaritm määrab auto-maatselt kas mõõtmine õnnestus või tuleb mõõtmist korrata.

Rossmax 800i PC vererõhuaparaadi komplekti kuulub:

• Unikaalne digitaalne Korotkoffi toonide tehnoloogia

• Arütmia indikaator

• Rõhuklassifikaator vastavalt WTO normidele

• Kahe kasutaja 60 mõõtmise mälu

• Mõõtmise kuupäeva ja kellaaja kuvamine

• Viimase kolme mõõtmise keskmine

• Võimalik ühendada võrguadapteriga (adapter kuulub komplekti)

• Võimalik kanda andmeid arvutisse (kaablit on võimalik juurde osta)

• Suurem koonusjas mansett (24–36 cm)

Rossmax vererõhuaparaatidega saab tutvuda 10. märtsil Haabersti Tervisepäeval Haabersti Vaba Aja Keskuses (Ehitajate tee 109A/2)

Mõisa Apteegis (Aruküla tee 8, Jüri alevik, Rae vald)

Internetis www.multipharma.ee

E-post: info@multihparma.ee, tel: 5021104

Kristiina Viironkristiina.viiron@epl.ee

Ravi- ja uuringukeskuse Innome-dica füsioterapeut Mikk Pärn tõ-deb, et tihtipeale ei peitugi selja-valu põhjus seljas endas. „Uuemad allikad ütlevad – ja see on ka minu seisukoht –, et 90% seljavalu põh-justest asub vöökohast allpool,” sõnab ta.

Väga sageli on seljavalu seo-tud vaagnavöötme, puusaluude ja ristluuga. „Puusaluu ja ristluu va-helise liigese liikumine või asend häirub,” selgitab ta. „Probleeme esineb ka seljas endas – lülivahe-ketaste ehk diskidega, kuid see on enamasti haigusprotsessi lõpptu-lemus, mitte põhjustav faktor.”

Põhjus, miks puusa- ja rist-luu vahelise liigese liikumine või asend häirub, on Mikk Pärna sõnul paljudel juhtudel seotud kunagis-te traumadega. Need on saadud näiteks autoavariis, lumelauaga sõites, talvel libedaga tagumiku peale kukkumisel vms. Naised saavad tihti trauma sünnitusel, sest sünnitegevus võib samuti põhjustada liigeste paigast nihku-mist või liikumishäiret.

Rohkem esineb seljavalu staa-tiliste tegevuste korral – istudes, seistes. „Pikem istumine, staati-lises asendis töötamine soodus-tavad lihaste ainevahetuse hal-venemist ning lihaspingete teket. Seetõttu valu enamasti süveneb. Koormuse vähenedes võib vahel paremaks minna, aga olukord prog-resseerub pidevalt kehvemuse poole ja jõuab perioodini, mil valu enam üldse üle ei lähe,” tõdeb Pärn.

Siis jõutakse tavaliselt lõpuks ka füsioterapeudi juurde, kuigi või-nuks tulla juba palju-palju varem. „Kui seljavalu on kestnud järjest

Kui selg teeb hädaRaamatupidaja tõuseb pärast pikka tööpäeva toolist ja sirutab tuikavat selga. Metsur, kes on päev läbi metsas saega puid langetanud, tunneb samuti, et selg teeb häda. Üks istub paigal, teine liigub aktiivselt, kuid selg valutab mõlemal. Milles asi?

kaks päeva või rohkem, tuleks pöörduda füsioterapeudi vastuvõ-tule. Inimese seljal lasub ju tõsine koormus ja kui selg ikka kolman-dat päeva valutab, tähendab see, et kuskil on probleem.”

Keha paika tagasiFüsioterapeut taastab liigeste häi-runud seisundi, kasutades selleks ka manuaalteraapiat. Vajaduse korral võib ta määrata võimlemis-harjutusi.

„Annan harjutusi teha siis, kui näen, et lihasrühm on liiga nõrk, et oma funktsiooni täita,” selgitab Pärn. Tegemist on spetsiifiliste harjutustega ja seepärast on vaja teha neid koos füsioterapeudiga. Nende harjutuste puhul kehtib Tootsi reegel, et kui tervet rehken-dust ei jõua, tee pool, aga tee hästi. See tähendab, et teha tuleks kõiki etteantud harjutusi, aga kui ei jõua teha nõutud arv kordi, siis teha pool nõutavast. Valesti sooritatud harjutus pole mitte kasutu, vaid enamikul juhtudel lausa kahjulik.

Mikk Pärn tõdeb, et üksnes võimlemisega häirunud liigese lii-kuvust ega asendit enamasti ei pa-randa. „Võimlemine pole kindlasti halb, kuid keha häirunud toimimis-mustrite puhul on oht, et harjutu-sed süvendavad valu,” osutab ta.

Raviks tuleb varuda kannatust. Valu, mis on aastatega tulnud, ka kaob aegamööda. Mõni päev on parem, teisel annab jälle tunda, kuniks ühel päeval selg enam ei valutagi.

„Väheliikuvate inimeste ravi kestab kauem ja ka valu põhjuse väljaselgitamine on keerulisem,” täheldab Pärn. „Füüsilise töö tegija lihasjõudlus on parem ning muu-tused, mida ma tema juures esile kutsun, avalduvad kiiremini.”

Keha on tervikProbleemid alaseljas võivad põh-justada ka ülaseljaprobleeme, näi-teks kaelahädasid ja peavalusid. „Nende lahendamine algab tihti-peale alaseljaprobleemide lahen-damisega,” märgib Pärn ja lisab,

et inimesed mõistavad valu sageli valesti, arvates, et kui valu tekkis, siis tekkis ka probleem. „Keha näi-tab meile, et ta ei suuda probleemi ise lahendada. Alguses keha üritab kohanduda ja kui ta seda enam ei suuda, annab ta märku, et midagi on vaja ette võtta,” selgitab ta. „Pal-ju on neid juhuseid, kus inimene tunneb valu kätes, aga selle algne põhjus on alaseljas. See on tekita-nud kaela- ja õlavöötmesse püsiva lihaspinge ja see omakorda käteva-lu. Keha tuleb käsitleda tervikuna, mida tihti ei tehta. Keskendume kohale, kus on valu, aga probleemi olemust see tavaliselt ei reeda.”

Käi jalaSelleks et seljavalu ennetada, soo-vitab Pärn käia oma kehaasendit kaks korda aastas füsioterapeudi juures kontrollimas. Aktiivne eluviis, piisav puhkus ja stressi maandami-ne aitavad samuti seljavalusid põh-justavate probleemide tekkimist vältida. „Vaimne pinge põhjustab lihaspingeid, mis võivad seljavalu esile kutsuda,” täpsustab Pärn.

Füüsiliselt aktiivseks saab pi-dada tema sõnul inimest, kes teeb trenni kolm korda nädalas. Füüsi-lise töö puhul tuleks valida väik-sema koormusega trenn, et end mitte üle koormata.

Ilmtingimata ei pea trenni tege-magi, võib ka lihtsalt värskes õhus kõndida, olla liikuv ja aktiivne.

„Paljud inimesed kipuvad tege-ma oma füüsilisele võimekusele liiga rasket trenni,” nendib ta. „Ja see, kui oled aktiivne ja teed tren-ni, ei pruugi tähendada seda, et sul pole seljavalusid.” Kui liigese liiku-vus ja asend on häirunud, võib selg valutada ka treenitud inimesel, mis iseenesest üle ei lähe.

Neil, kes on töö tõttu sunnitud istuma, soovitab füsioterapeut teha töökoht võimalikult ergonoomili-seks, istuda otse, nii et jalad ulata-vad korralikult maha. Kel on vaja ter-ve tööpäev istuda, need võiks toolil kasutada abivahendina koormust vähendavat istumisalust.

Füsioterapeut Mikk Pärn tõdeb, et väga sageli on seljavalu seotud vaagnavöötme, puusaluude ja ristluuga

rohkem esineb seljavalu staatiliste tegevuste korral – istudes, seistes.

Foto: Terje Lepp

14 Tervis ja Hea Vorm

Lihtsustada oma toiduvalmistamise!Pehme, meeldivalt hapukas ja kreemja konsistentsiga.

Suurepärane hommikusöögiks ja vaheeineks paljalt või marjadening puuviljadega. Sobib ideaalselt külmade kastmete,

segasalatite ja magustoitudega, küpsetiste ja selliste toitudevalmistamisel, kus jogurtit soojendatakse, kuid ei keedeta.

Tel. +371 2666 1098 · lindahlsmejeri.com