Tervis ja Hea Vorm

Tervis&hea vormKevad 2011Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Ave End, [email protected], tel 680 4638Toimetaja: Kristiina Viiron, [email protected], tel 680 4567

Süütust külmetusest võib aga pika-peale kujuneda tõsisem haigus. Mis juhtub meie organismis, kui külmetus edasi areneb? Kui palju saab keha end ise aidata? Millal oleks vaja tuge?

Loomulik kaitsesüsteemEnamasti suudab organism end sis-setunginud haigustekitajate eest ise kaitsta. Esimeseks barjääriks on hin-gamisteede limaskestad, mis kait-sevad end viiruste ja bakterite rün-naku vastu sekreedi eritamisega. Sissetungijad ümbritsetakse sekree-diga ja transporditakse kehast välja.

Kui aga limaskestade funktsioon on häiritud, ei suuda organism hai-gustekitajatega enam võidelda.

Ka süütu nohu võib olla ohtlikKa kerge külmetuse ja esmapilgul süütuna tunduva nohu puhul on oht, et külmetushaigus süveneb, tekib põ-letik, mis võib laieneda ninakõrval-koobastesse.

Lisaks on oht, et haigustekitajad tungivad ka bronhidesse ja vallanda-vad seal bronhide limaskesta põletiku ehk bronhiidi, mis põhjustab tugevat köha ja hingamisraskusi.

Kuidas külmetusnähte ravida?Kui tekib tüüpiline “kõik-on-kinni” tunne ehk hingamisteede limaskestad

muutuvad põletikuliseks ja tursuvad, tuleks hakata tarvitama nina vabasta-vaid ja röga lahtistavaid medikamen-te.

Külmetusviiruse enda vastu ravi-mid ei aita. Ravi eesmärk on sümp-tome leevendada ja võimalikke tü-sistusi ennetada.

Uus lahendus köha ja nohu korral - mürtool Vanasti raviti köha ja nohu sage-li nii, et hingati sisse kuuma auru ehk inhaleeriti. See oli hea raviviis, ent tülikas ja aeganõudev. Täna-päevane, täiustatud analoog vanale raviviisile on mürtool. Mürtool on eeterlik õli, mis on viidud kapslisse (apteekides nime all GeloMyrtol for-te). Peale kapsli sissevõtmist jõuab mürtool kiiresti hingamisteedesse, kus ta mõjuma hakkab. Eritudes or-ganismist hingamisteede kaudu, läbib eeterlik õli ka kõige peenemad hinga-misteede harukesed ning toimib nagu seespidine inhalatsioon. Mürtool muudab lima vedelamaks ning soo-dustab bakteritest ja viirustest naka-tunud lima väljutamist organismist.

Mürtool vabastab bronhid ja nina-kõrvalkoopad ning muudab hingami-se kergeks. Haiguse areng peatatakse ja edasilevik on takistatud.

Salakaval külmetusKõige esmaseks külmetuse tunnuseks on tavaliselt nohu, mida põhjustavad viirused satuvad meie organismi piisknakkusena või otsese kontakti teel.

Parem tunne juba esimesel päeval!

Käsimüügiravim. Näidustus: Sekreedi vedeldamine sinusiidi ja bronhiidi korral. Tähelepa-nu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja ja müügiloa hoidja: G. Pohl-Boskamp GmbH & Co. KG, SaksamaaTäiendav info müügiloa hoidja esindajalt Eestis: OÜ KBM Pharma, Tähtvere 4, 51007 Tartu, Tel. 733 8080

Gelomyrtol forte (standardiseeritud mürtool) kaps-leid kasutatakse nii köha kui nohu korral, sealhulgas ägeda ja kroonilise sinusiidi ning bronhiidi korral.

RAVIMIREKLAAM

Tervis ja hea vorm4

Mare Mere

Lõpuks ometi saab see lõputuna tundunud pime ja külm talveaeg läbi ning hinge poeb kevadootus. Tunne-me sisimas sellest rõõmu, aga orga-nism tõrgub – oleme väsinud ja loiud nagu talveunest ärganud kärbsed, kes uimerdavad aknaklaasil. Hing on uueks alguseks valmis, aga keha ei tule järele. Miks?

„Kuigi sellist diagnoosi nagu ke-vadväsimus pole olemas, tunnevad paljud end esimese kevadpäikese käes väsinult ja jõuetult,” tõdeb pe-rearst Kai Soop. „Sügis ja talv läbi on tööd rabatud, puhkust pole endale

lubatud ja haigusedki püstijalu läbi põetud. Söök on olnud ühekülgne ehk siis see, mis ruttu valmis saab. See ongi põhjus.”

Mitmekesine toit ja hea tujuEt kevadväsimust enesest eemale hoida, soovitab dr Soop aasta ringi mitmekesiselt toituda – tänapäe-val on selleks kõik võimalused olemas. Samuti oleks mõistlik jätta vähemalt üks nädalal puhkust tal-veks või varakevadeks.

Enesetunne oleneb väga palju emotsionaalsest seisundist. Kui pea on muremõtteid täis, ei tunne

Kuidas kevadväsimusest jagu saada

Liigu palju värskes õhus, toitu tervislikult ja tunne kevadest rõõmu – ning väsimus kaob.

Ainus täieõiguslik esindaja Balti riikides Dalike UAB,

Nordea Bank Eesti l. nr. [email protected], [email protected]

BEOTI näonahaessentsid:• Kollageenessents (mere-elustikulist päritolu) –

stimuleerib kollageenisünteesi, niisutab ja tugevdab nahka, lisab prinkust ja elastsust.

• Platsentaarne essents – niisutab ja pinguldab nahka, vähendab ealist pigmentatsiooni. Taastab ja turgutab nahka, ennetab kortsude teket.

• L-аskorbiinhappe essents – soodustab kollageeniteket, tugevdab kapillaare, tõstab nahatoonust, annab nahale värskust.

• Hüaluroonhappe essents (mere-elustikulist päritolu) – niisutab nahka, lisab elastsust.

BEOTI Маskid näonahale – valmis koheseks kasutamiseks, niisked, mugavad kasutada, kuna neid ei pea maha pesema. Näonahale kandmiseks võib kasutada mistahes aparaati (ultraheli- või mõnda muud) Kollageenmask – niisutab ja tugevdab nahka, muudab selle elastseks ja pringiks. Маsk hüaluroonhappega – taastab naha niiskuse ja elastsuse.

BEOTI Essentsid erinevad teistest nahahooldustoodetest sellega, et sisaldavad ainult üht aktiivset toimeainet. Aktiivsete toimeainete kontsentratsioonid on kõrgemad, setõttu annab essentside kasutamine tõhusamaid tulemusi.

BEOTI - Briljantselt säravkaunis nahk

Beoti

tähendab

Viibi iga päev vähemalt pool tundi värskes õhus. Foto: iStockphoto

Tervis ja hea vorm 5

ka kõige tervem inimene end hästi. Sellepärast võiks kevadel ka oma hingelt kooriku maha raputada ja püüda vaadata elu pisut helgemast küljest.

„Kevade saabudes võiks sel-lest rõõmu tunda ning kas või tun-nike iga päev lihtsalt väljas jaluta-da ja loodusest saabuva kevade märke otsida,” lausub dr Soop. „Ja kindlasti peaks magama piisavalt. Kui nädala sees pole aega, siis

nädalavahetusel kindlasti – las need tolmurullid diivani all elavad oma elu.”

Toiduvalikul soovitab dr Soop abi otsida juurviljaletist – kodumai-ne hapukapsas on suurepärane C-vitamiini allikas. „Pole paha mõte ka sibul aknalauale kasvama panna

– silmale rõõmu ja vitamiinid omast käest võtta,” lisab ta.

Ja kui kõigest sellest – puhku-sest, liikumisest ja tervislikust toi-tumisest – abi pole, tuleks, enne kui käsi kireva tabletiriiuli poole siruta-da, pidada nõu oma perearstiga.

Väsimuse taga võib peituda haigusPikka aega kestev väsimus võib vii-data ka mõnele üsna raskele hai-gusele, nagu verevähk või teised kasvajad. Väsimus võib kaasneda näiteks ka suhkruhaiguse ja kilp-näärme alatalitlusega.

Tihtipeale hõõguvad paljud tõ-ved pikka aega nagu tuli tuha all ja kipuvad sagedasti just kevadel en-dast märku andma. Päris vale oleks sellisel puhul huupi vitamiine või toidulisandeid süüa. Enne tuleks lasta siiski perearsti juures teha vereproov ja vajaduse korral põhja-likumad uuringud.

„Suure väsimuse taga võib olla ka rauapuudus,” lisab dr Soop. „Sa-gedasti võib see tabada just vilja-kas eas naisi, aga ka lapsi, kes on talvel haiged olnud ja pidanud tarvi-tama antibiootikume.”

Kevadväsimuse peletamiseks:

• Maga öösel piisavalt, puhka ja lõõgastu. • Viibi iga päev vähemalt pool tundi värskes õhus: jaluta, jookse või harrasta kepikõndi. • Söö kolm korda päevas vitamii-nirikast toitu, väga head on eesti-maine hapukapsas, roheline sibul, salat, till, paprika ning teised värs-ked ja värvilised köögiviljad. • Tarbi piisavalt B-grupi vitamiine (aju vajab oma tööks eriti vitamiine B1, B2, B3, B6 ja B12), mida leidub rohkesti leivas, maksas ja lihas. • Tarvita joogiks värskeid mahlu ja vitamiinijooke.• Söö ja kasvata ise idandeid, sel-

leks sobivad hästi lutserni, rukola, kress-salati, mungoa, basiiliku, brokoli, herne ja sinepi seemned.• Väliseks turgutuseks sobivad salongide pakutavad protseduu-rid, nagu• näonaha hapnikuhooldus (ri-kastab nahka hapnikuga);• näonaha niisutus ja massaaž;• näolihaste treening (sh naeru-teraapia abil);• print- ehk kummimaskid näole ja silmadele;• noorendav ja tasandav kos-meetiline hooldus väsinud nahale;• juuksemaskid ja toniseeriv pea-naha hooldus.

Tasub teadaKevadväsimust peletavad:• värske salat, paprika, maitseroheline• hapukapsas• viibimine värskes õhus• mõõdukas kehaline aktiivsus

Kui perearstil käik mingit tõsi-semat tõbe ei näita, on parim ravim värske kevadõhk. Jalutage, spor-tige, kuulake linnulaulu, nautige tärkavat loodust ja päikesepaistet ning kevadväsimus on nädala-paa-riga nagu peoga pühitud, soovitab perearst Kai Soop.

Et kevadväsimust enesest eemale hoida, soovitab dr Soop aasta ringi mitmekesiselt toituda

Tervis ja hea vorm6

Kristiina Viiron

Rihmikute ja sandaalide kandmise aeg on peagi kätte jõudmas. Terve talve on jalad olnud peidus pak-sude sokkide ning jalatsite sees, mis on meid võib-olla ehk pisut hooletukski muutnud. Kui nii on juhtunud, on nüüd küll tagumine aeg hindavalt oma jalgu silmitseda – kas niisugused jalad näevad ke-nad välja ka lahtistes kingades. Kui ei, tasub end esmalt noomida ning edaspidiseks kõrva taha kirjutada: jalgade eest tuleb hästi hoolitseda

vaatamata sellele, mis aasta-aeg meil parajasti on.

Ilusalongi Hurmus kosmeetik-pediküürija Siret Siida räägib, milli-sed jalgadega seotud hädad kõige sagedamini inimesi kimbutavad ja mida sel puhul ette võtta.

Liigne higi ja halb lõhnÜks enam levinud probleem on jalga-de higistamisel tekkiv nn juustuhais. On üsna selge, et jalad hakkavad hai-sema siis, kui neid harva pestakse või kui palava ilmaga kantakse kinni-seid ja umbseid jalatseid.

Tõsiseks probleemiks muutub higistamine siis, kui jalad muutu-vad vaatamata õigesti valitud jala-nõudele ja hoolsale hügieenile juba mõni tund pärast pesemist niis-keks ja hakkavad peagi ebameeldi-valt lõhnama.

Sageli peituvad liighigistamise põhjused eluviisides, kuid higista-mist võivad põhjustada ka süntee-tilisest materjalist jalatsid ja su-kad-sokid. Jalgade liighigistamist seostatakse ka ainevahetushäi-rete, hormonaalsete muutuste või allergiaga, aga ka stressiga.

Jalgade eest tuleb hoolt kanda igal aastaajal

Alati tuleb meeles pidada tõsiasja: mida hoolsam oma jalgade vastu oled, seda ilusamad ja tervemad nad on.

Nahapaksendite eemaldamiseks tuleb surnud, krobeline nahk eemaldada.


Esimene abinõu võitluses liig-higistavate jalgadega on hoolikas hügieen. Jalgu tuleb vajaduse korral pesta kas või mitu korda päevas neutraalse, leebe toimega pesuvahendiga ning väga hoolikalt kuivatada. Pärast pesemist rapu-tage jalgadele talki või pihustage spetsiaalselt jalgadele mõeldud antiperspiranti või deodoranti.

Kanda võib vaid naturaalsest materjalist sokke ning neid võiks vahetada kas või mitu korda päe-vas. Kui vähegi võimalik, tuleb enne sokivahetust jalgu pesta või need vähemalt ära kuivatada, kui pese-misvõimalus puudub. Kanda tuleb ilmaoludega sobivaid naturaalsest nahast jalatseid. Jalanõusid võiks vahetada iga kahe päeva tagant ja kui vähegi võimalik, käige paljajalu (NB! Diabeetikud seda teha ei tohi!)

Paks nahk ja lõhedEt jalatallal pole rasunäärmeid, muutuvad kannad, aga sageli ka päkaalused või suure varba külg kuivaks, paksuks ja krobeliseks. Osal, eriti eakamatel inimestel ki-pub kannanahk lausa lõhenema, mis põhjustab valu ja ebamugavust.

Nahapaksendite eemaldami-seks tuleb surnud, krobeline nahk eemaldada. Kõige parem on seda teha kord kuus pediküürija juures. Eriti siis, kui inimest vaevavad ka kannalõhed, sest asja ise ette võt-tes võib endale kogemata haiget teha. Ka oskab pediküürija hinnata, kui tõsine häda on ja kas tegemist pole äkki seennakkusega.

Meeles tuleb pidada, et na-hapaksenditega tuleb võidelda pidevalt, seega tasub kas või iga päev jalgu pestes kandadest korra pimsskiviga üle libistada ning jalad sisse kreemitada.

Sissekasvanud küüned Järgmine jalgade murekoht on nahka sisse kasvama kippuvad küüned. Põhjus võib peituda har-jumuses küüsi liiga lühikeseks ja ümaraks lõigata, kitsaste jalanõu-de kandmises, aga ka pärilikkuses.

Liiga äranuditud küüne sissekas-vamist saab vältida desinfitseeritud vati või ka hambaniidi abil, mille pe-diküürija küüneserva alla paigutab.

Kui aga küüs kipub kõvaraks kas-vama pärilikkuse või anatoomiliste iseärasuste tõttu, siis head abinõu,

mis seda häda ära hoiaks, õieti pole-gi. Siis tuleb hoolega küünekasvu jäl-gida ja küüneserva desinfitseerida, sest sisse kasvav küüs võib põhjus-tada lausa mädast põletikku.

Alati tuleb meeles pidada tõsi-asja: mida hoolsam oma jalgade vastu oled, seda ilusamad ja terve-mad nad on.

Ilusalongi Hurmus kosmeetik-pediküürija Siret Siida.

Foto: Kristo Nurmis

Tootja: Stiefel Laboratories Ltd., Sligo, Iirimaa Esindaja Eestis: GlaxoSmithKline Eesti OÜLõõtsa 2, 11415 Tallinn. Tel: +372 6676 900

Emulsioon väga kuiva või põletikulise naha hooldamiseks

Niisutav ihupiim, mis taastab naha

kaitsekihi

uus niisutavnahahooldussarisobib ka allergikutele!

EE

/DS

/0001d/10

EE/DS/0001c/10

küsitasuta

PHYSIOGEL kreemi

testerit!

SO

OD

USPAKKUMIN

E!

www.nahk24.ee

Niisutav ihupiim Emulsioon vägaKolmekordne UV-kiirguse kaitse igapäevaseks

kasutamiseks

Tervis ja hea vorm

Signe Kalberg

Nahk sisaldab 10–15 protsenti kogu orga-nismi veest. Ainuüksi aurumisega kaotab inimene iga päev umbes pool liitrit vett. Vee-puudus rakkude ümber häirib normaalset ai-nevahetust ja rakkude taastumist. Kuiv nahk paraneb halvemini ja ka uueneb kehvemini. Selle tulemusena on nahk vastuvõtlikum ka kahjustavatele teguritele nagu päikesekiir-gus või puhastusvahendid.

Naha kuivusel võib olla korraga mitu põh-just. Peale naha loomuliku vananemise võib kimbutada ka näiteks mõni haigus: atoopi-line dermatiit, psoriaas, allergiline nahapõ-letik, suhkurtõbi vms. Rääkimata kuumast või külmast ilmast, liiga kuivast õhust toas ja õues, ultraviolettkiirgusest, liigsest päi-kesepaistel peesitamisest või solaariumis käimisest.

Vesi, keskküte, haigused, dieedidNahaarst Sirje Liiv nimetab üheks naha kui-vuse põhjuseks ka liigsest pesemisest tin-gitud naha loomuliku kaitsekihi kaotamist. Tugevatoimelised seebid, puhastusained ja muud keemilised ärritajad ning kare vesi hä-vitavad nahapinnalt viimsegi rasu. Niiskus- vaene nahk kaotab oma loomuliku kaitse-võime ega suuda enam ise niiskustaset reguleerida. „Kaks-kolm korda päevas duši all käies ei tohiks kasutada seepe ega duši-geele, pärast aga kindlasti nahka toita kree-mi või õliga. Mida vanemaks inimene saab, seda kuivemaks ta nahk muutub, kuid naha kuivus võib olla ka kaasa sündinud,” selgitab doktor Liiv.

Naha kuivust soodustab ka halb vererin-ge, mistõttu nahk ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Samuti võivad süüdi olla haigused, pikaajaline stress ja paratamatu vananemi-ne. Oma jälje jätavad ka nahka ja limaskesta kuivatavad konditsioneerid ning siseruumi-des valitsev kuiv õhk, mida eriti soodustavad

kesk- ja elekterküte. Naha jätavad nälga ka ranged ühekülgsed dieedid.

Naha kuivus võib olla tingitud ka sarves-tumisprotsessi häiretest, mille tagajärjel nõrgeneb tema vastupanuvõime ning nahk ei suuda enam piisavalt niiskust kinni hoida. Kuigi ka veejoomisega saab mõningaid prob-leeme ära hoida ja leevendada, tasub igal juhul kuiva ja ketendava naha puhul konsul-teerida nahaarstiga.

Doktor Sirje Liiv soovitab kuiva naha korral abi otsida lisaks niisutavatele keha-hooldusvahenditele ka vitamiinidest. Kui A-vitamiini on organismis vähe, muutub nahk kuivaks ja karedaks. „Nahavitamiinideks loe-takse nii E- kui ka A-vitamiini, samuti vajab nahk normaalseks elutegevuseks B-grupi vitamiine. Lisaks soovitakse kasutada po-lüküllastamata rasvhappeid, linool- ja lino-leenhapet, mille allikaks on kuningakepiõli. Seda tuleks siis sisse võtta,” õpetab doktor Liiv.

Liiv silmas ja koorikud ninasKuivade silmade sündroom tabab peaaegu kõiki, kes peavad pikalt arvuti taga istuma, ei pilguta silmade niisutamiseks laugusid ega malda arvutiekraanilt pilku tõsta ja vahete-vahel kaugusse vaadata. Ka konditsioneerid toas või autos ja keskkütteõhk kuivatavad silmi. Silmaarstid soovitavad seepärast hoi-da käe ulatuses silmatilgad, mis aitavad sil-made liigse kuivamise vastu. Iga paari tunni tagant tuleks anda silmadele puhkust, teha silmalihaste ergutamiseks harjutusi, viies pilgu üles, paremale, alla ja vasakule. Nii mitu korda järjest.

Nii nagu silmades tekkiv liivatunne, pu-netus ja paistetus, on ka ninakuivus sageli esinev probleem, mis võib esineda aasta rin-gi ja kimbutada igas vanuses inimesi. Nina- kuivuse tõttu moodustunud koorikud ja korbad pole ainult tüütud, vaid võivad osa-liselt olla ka väga valulikud. Infektsioonioht

Nahk palub iga päev palju puhast vett

Liiga kuiv õhk toas ja õues, tolm, haigused ja vähene veejoomine on vaid mõningad põhjused, miks nahk ning limaskestad endast valusalt märku annavad.

Looduslik kurgu kaitse!

Islandi sambliku ekstraktiga imemistabletid sobivad eriti hästi järgmiste probleemide puhul:

• suur koormus häälepaeltele

• köhaärritus

• hääle kähedus

• kuiv õhk

• külm õhk

• suu ja kurgu kuivus

saadaval apteekideswww.isla.ee

Imemistableti sees kontsentreeritud kujul olev ekstrakt laguneb imemisel, kattes suu ja kurgu limaskesta kaitsva palsami kihiga, mis kaitseb kuiva ja külma õhu ärritava mõju eest. Loodusli-kud imemistabletid on sobilikud ka lastele ja rasedatele.

Tegemist on meditsiiniseadmega. Enne kasutamist lugege hoolikalt infolehte, vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga.

Tootja: Engelhard Arzneimittel GmbH & Co. KG, 61138 Niederdorfelden, SaksamaaTurustaja: AS Sirowa Tallinn, Salve 2c, Tallinn 11612, Tel. 6 830 700, [email protected]


on tõusnud, lisaks on häiritud hingamine, lõhna- ja maitsetaju, mis kõik selgelt kahandavad elu-kvaliteeti. Kuiva nina peamised põhjused lisaks vanusele ning teatud ravimite kõrvaltoimele ja mõningatele haigustele on köetud ja konditsioneeriga varustatud ruumid, tolm või teised ärritajad.

„Vastsündinus sisaldub vett sama palju kui lavakurgis, ligikaudu 90%. Elatud aastatega muutub ini-mese keha järjest kuivemaks, pui-semaks. Vanurite veesisaldus lan-geb alla 60 protsendi. Kõige enam kuivab ventilatsioonitoru – nina,” selgitab kuivava nina põhjuseid Sihtasutuse Kõrva-Nina-Kurguhai-guste Kliinik kõrva-nina-kurguarst Margus Luht.

Tähelepanu, hommikused nuuskajadKuivava nina varaseks tunnuseks on „hommikune nuuskamine”. See on niisugune nohu, kus inimene peab hommikuse tualeti ajal kordu-valt nina nuuskama, et seda „käima saada”. Luht märgib, et „hommiku-se nuuskamisena” annab enesest märku üks ninaga seotud „surnud

Abi kuiva naha vastu saab niisutavatest nahahooldusvahenditest, kuid lisaks võib abi olla ka vitamiinidest.

ringidest” – nina kuivab, sest on kahjustunud ja töölepanekuks kahjustatakse teda nuuskamisega veelgi.

Nina niiskus on segu karikrak-kude limast, seromukoosnäärme-te nõrest, epiteelile sadestunud materjalist, pisaratest ja jahedale limaskestale ladestunud veest. „Hommikuse nuuskamise” põhju-sena nimetab doktor Luht öise kui-vamise tõttu tekkivat limatrans-pordi häiret ninas. Viskoosset sekreeti on kuivast ninast raske kätte saada. Jõuline nuuskami-ne ärritab trauma hinnaga nina ja stimuleerib limaeritust ning toob selleks korraks kergendust. Selline nuuskamine oleks mõistlik asen-dada „hommikuse loputusega”. Joogast on üle võetud ja Eestis juba 15 aastat propageeritud ni-napesureid. Euroopalikuks vesiravi viisiks on ninna pihustatavad soo-lalahused.

Hommikused nuuskajad võiksid oma nina ravida ka magamise ajal. Selleks soovitab doktor Luht lange-tada magamistoa temperatuuri või-malikult madalale, et kondensat-sioonireaktsioon võiks käivituda ka

Foto: Istockphoto

Tervis ja hea vorm10

kuiva limaskesta korral. Õhuniisku-se suurendamiseks toas on soovi-tatav esmalt küte maha keerata ja alles seejärel vastavalt vajadusele aknaid avada. Kui magamistuba saab oma soojuse ukse kaudu teis-test ruumidest, muutub õhk seal niiskemaks.

Et vältida öist limaskestade kui-vamist janu tõttu, tuleks jälgida, et

Naha niisutajad

• Termineid „niisutaja” (niiskuse lisaja) ja „emollient” ehk baaskreem (pehmendaja) kasutatakse tihti vaheldumisi. Sageli esinevad need komponendid koos ühes tootes.• Niisutajad aitavad säilitada naha niiskust ja barjäärfunktsioo-ni. Neid kasutatakse siis, kui nahk tõesti vajab niisutust. Kuiv nahk on vastuvõtlikum ketenduse, na-haärrituse, ekseemi või infektsioo-ni tekkeks.Niisutajatel on kaks peamist funktsiooni:• sisaldades lipiidide ehk rasvu (kolesterool, skvaleen, rasvhap-ped) tekitavad niisutajad naha

pinnale õhukese rasukihi, välti-des aurumisest tingitud veekadu ja suurendades nii naha pindmise kihi – sarvkihi – veesisaldust. • humektandid, nagu glütseriin, uurea ja alfa-hüdroksühapped (piimhape või glükoolhape) lisa-vad vett sarvkihisse väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvki-his. Kõrgemates kontsentratsioo-nides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigas-tatud nahale (kratsitud või lõhede-ga) kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed tekitada kipitust. • Niisutajad võivad esineda emul-sioonide, kreemide või salvidena,

sõltuvalt vee ja lipiidide vahe-korrast. Tootevormi valik sõltub nahapiirkonnast ja naha kuivuse astmest. Raske on soovitada ini-mesele tema jaoks n-ö ainuõiget toodet. Igaüks peab ise endale so-bivaima leidma, katsetades nii üht kui ka teist. • Emulsioone (piimasid) kasuta-takse tavaliselt vahetult pärast dušši või vanni ja vajadusel kerge nahakuivuse korral. Emulsioonid sobivad hästi karvadega kaetud piirkondadele. • Kreemid on rasvasemad ja neid kasutatakse, kui vajatakse roh-kem niisutust. Üldiselt on kreemid

kosmeetiliselt hästi vastuvõeta-vad. • Salvid on kõige suurema rasva-sisaldusega, sobides hästi väga kuivale, paksule ja ketendavale nahale. • Nn õlivabad, mittekomedogeen-sed niisutajad on mõeldud prob-leemsele, aknele kalduvale nahale. • Niisutajad ei noorenda nahka ega vähenda kortse, kuid neisse võidakse lisada vananemisvasta-seid toimeaineid. Odavamad niisu-tajad töötavad üldjuhul sama hästi kui kallimad.

Allikas: www.derma.ee

Hommikused nuuskajad võiksid oma nina ravida ka magamise ajal – selleks on soovitav langetada temperatuur magamistoas võimalikult madalale.

tahket toitu ei söödaks õhtul mitte hiljem kui kolm tundi enne und. Seedimine eemaldab seedemahla-de näol ringlusest palju vedelikku ja põhjustab mõni tund pärast sööki janu. Hiline sööja jõuab enne ve-delikukaotuse korvamist uinuda ja kannatab seetõttu hingamisteede kuivuse all rohkem.

GeloRevoice® toob hääle tagasi!

Kuiv õhk (keskküte, konditsioneerid), hääle ülekoormus, takistatud ninakaudne hingamine (nohu), suitsetamine, allergiad, norskamine mõjuvad häälele halvasti. Tagajärjeks on kurgukähedus, kurguärritus, kõditustunne kurgus ja suukuivus. Kõik see pole mitte üksnes ebameeldiv, vaid soodustab ka viirus- ja külmetushaiguste teket, mille tõttu võib hääl üldse ära kaduda.

Uudne lahendus kurguvaevuste korral!Saksa fi rma Pohl-Boskamp tõi turule uuendusliku toote kurguvaevuste ravis. GeloRevoice® kurgutablettides sisalduv hüaluroonhape moodustab kurgu limas-kestal ainulaadse hüdrogeelkompleksi, mis kait-seb suu ja kurgu limaskesti edasiste kahjustuste eest. Samuti on tablettidel kerge kihisev efekt, mis suurendab sülje eritumist. Nii jaotub hüdrogeel-kompleks suu- ja kurgupiirkonnas ideaalselt. Kuna kompleks haakub hästi limaskestaga, leevendab see ebameeldivat tunnet kurgus.

Me tunneme inimest hääle järgi. Meie hääl on kordumatu ja rõhutab isikupära.

Esmavalik kurgukäheduse korral. Müügil apteekides.

Foto: Istockphoto

GE

1103

-007

��Kas tunned end väsinud ja kurnatuna?

� Ei suuda keskenduda töös ja õpingutes?

��Kas uni kimbutab autoroolis olles?

��Tahad parandada sportlikke tulemusi?

Kui vastasid jaatavalt vähemalt ühele küsimusele, siis aitab Sind Gerimax Extreme Energy!

Küsi apteegist!

2 tabletti kiire energiavajaduse korral

ENERGIATABLETTMÕJUB KIIRELT – KESTAB TUNDE

Ühe taime ensüümid aitavad niihästi valu kui vananemise vastu, lisavad lihastele jaksu, seedimisele sujuvust ja ajule elast-sust. Annavad energiat ja parandavad jumet, silendavad nahka ja maalivad juus-tele siidise sära.

Sedalaadi toimega taimi on maailmas mitu. Üks tuntumaid on hiinlaste elujõu-juurikas ženšenn ja teine tema põhjamaine sõsar – roosilõhnaline kuldjuur. Paranda-des meeleolu ja tõstes vastupanuvõimet, on see taim ka tõhus potentsitõstja ja sek-suaalse iha turgutaja. Rootsis on kuldjuu-rest saanud kõige populaarsem armurohi.

Inimvõimete valemPärast Teist ilmasõda hakkasid vene

teadlased otsima Siberi rahvaste pikaeali-suse saladust. 45 aasta jooksul korraldati üle 3000 uuringu, mis hõlmasid ühtekok-ku 500 000 Siberi alade asukat. Ilmnes, hea tervise võti peitub nende rahvaste toiduse-delis, mis koosnes valdavalt kohalikest tai-medest. Uuringutele tuginedes võttis vene farmakoloog dr Nikolai Lazarev 1947. a. kasutusele termini “adaptogeenid“, tähis-tades sellega taimedes sisalduvaid aineid, mis aitavad organismil võidelda stressite-guritega ja tugevdada vastupanuvõimet haigustele. Koostöös prof Israel Brekhma-niga tõestas Lazarev, et märkimisväärses koguses adaptogeene tarvitavad inimesed terved ja elujõulised tänu nende organis-mis saavutatud optimaalsele tasakaalule. Täpsustanud, et tegemist on ainega, millel on hea mõju kogu kehale, mitte üksnes ühele või teisele konkreetsele elundile, ning sõnastas prof Brekhman tunnused, mille põhjal adaptogeeni määratleda: • aine peab olema täielikult mürgivaba;• tal peab olema “mittespetsiifi line“ toi-

me kogu kehale, mitte mõnele konk-reetsele organile;

• ta peab aitama saavutada organismi kui terviku tasakaalu (mida nimetatakse ka homöostaasiks).Uuringute tulemusena loodi “Inimvõi-

mete valem“, mille Nõukogude valitsus

kuulutas sõjasaladuseks. Valemit raken-dati eliitväeosade sõdurite ja ohvitseride, Kremli kõrgemate ametnike, kosmonau-tide ja sportlaste ettevalmistuses. Raudse eesriide langedes avalikustati too “valem“ ja korraldati jätku-uuringud, mispeale adaptogeenid said tuntuks kogu maail-mas.

Elujuur ja kuldjuurHiina keeles “inimesejuureks“ nimeta-

tud ženšenn aitab paljude tõbede vastu ja lisab elule täisväärtuslikke aastaid. Väide-tavalt veelgi võimsama, lausa viiekordselt

tõhusama toimega on niinimetatud põh-jamaine ženšenn - roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea), mis kasvab arktilistel aladel ning mille kultiveerimiseks sobib ka meie kliima.

Roosilõhnaline kuldjuur kuulub maa-ilma viie enim hinnatud ravimtaime hul-ka. Temas sisalduvad ained stimuleerivad närvisüsteemi ja tõstavad organismi vas-tupanuvõimet. Haigestumise järel aitab

kuldjuur organismil kiiremini kosuda ning immuunsüsteemi taastada. Kuldjuureekst-rakt suurendab vaimset võimekust, eriti keskendumisvõimet niihästi tervetel ini-mestel kui ka kroonilise väsimuse ja läbi-põlemissündroomi korral. Kui avastati, et kuldjuur tugevdab närvisüsteemi, tõstab tähelepanuvõimet ja reaktsioonikiirust, parandab mälu ja vere juurdevoolu lihas-tesse ning ajju, siis asuti seda kasutama ka südamenõrkuse, kehvveresuse, diabeedi ja madala vererõhu vastu.

See taim on ühtlasi tõhus armurohi ja suguvõime suurendaja. Kuldjuures peitu-vad ained soodustavad verevoolu sugu-elunditesse, kaitsevad eesnäärme funkt-sioone, tõstavad potentsi ja viljakust ning mõjutavad positiivselt hormonaalsüstee-mi. Seeläbi aitab kuldjuur mehi, teisalt ka naisi kimbutavate üleminekuea vaevuste vastu ja on abiks viljatuse ravis.

Kuna kuldjuur kiirendab ainevahetust, sobib ta ka kaalujälgijatele.

Kuldjuure ekstraktil on tugev toime ske-letilihastele: tema toimel suurenevad raku jõujaamad ehk mitokondrid ja ühtlasi glü-kogeeni sisaldus lihastes ja maksas. See-ga on kuldjuurel lihasjõudu suurendav ja ühtlasi lihaseid lõõgastav toime, nii et selle tarvitamine aitab lihaste töövõimel kiire-mini taastuda.

Tänu antiseptilisele toimele on kuldjuur kasutusel ka kosmeetikas ja dermatoloo-gias, kuldjuure eeterlikke õlisid kasutatak-se kreemide ja näovee koostises. Selle tai-me leotis aitab peakõõma vastu, kuldjuu-remähised näole ja kaelale siluvad kortse. Kuldjuure ekstraktiga pesuvesi tervendab vinnilist ja suurepoorilist nahka, vähenda-des naha higistamist.

Kõigi kuldjuures, nagu ka ženšennis si-salduvate aineühendite täpsed neurokee-milised mehhanismid ei ole veel teadus-uuringutega tuvastatud ega dokumentee-ritud. Küll aga on tõestatud, et mõlemas taimes sisalduvad adaptogeenid tugevda-vad organismi immuunsüsteemi ja aitavad seeläbi haigustele vastu panna.

Kuldse elu saladus

Kui palju korraga?Kuivõrd adaptogeenid on täiesti mür-givabadega tekita soovimatuid kõrval-nähte isegi koos sünteetiliste ravimite-ga tarvitades, soovitatakse neid võtta alustuseks paari nädala jooksul virgu-tamaks organismi enda tervenemis-võimet. Ravikuuri algul soovitatakse seega tarvitada adaptogeeni suurema annusena, ning kahe nädala möödu-des piirduda nö normaaldoosiga. Kui füüsilise, psüühilise või vaimse stressi olukord siiski püsib, võib kuuri jätkata ka kõrgendatud annustes. Nagu Siberi rahvaste kogemus on näidanud, võib adaptogeene kasutada piiramata aja jooksul elu lõpuni.

Tervis ja hea vorm

Agne Narusk

Eva on huuleohatisega kimpus ol-nud nii kaua, kui ennast mäletab. Eriti trullakad olid tema huuled 27 aastat tagasi, 6. klassi talvel, kui neil polnud ühtegi villivaba kohta. Kokku oli siis ülemisel ja alumisel huulel viis paistes ja põletikulist kol-let, igas trobikond vesiville. Koolist tuli koju jääda: mitte niivõrd ekst-reemseks tursunud väljanägemise kui valu tõttu, mis rääkida ja süüa ei lasknud. See oli 80-ndatel ning ra-vivõtetest teati vaid viina või kamp-ripiiritusega tupsutamist. Mõni rääkis ka kõrvavaigust, mida kohe kiheluse tulekul huulele tuli panna. Paraku teab enamik ohatiseohvreid, et see õige aeg, mil veel midagi teha annaks, jääb pahatihti pimedasse öösse. Hommikul saab vaid tõsiasja

tunnistada – ta on jälle siin! Ohatis ehk huuleherpes (Her-

pes Simplex e Herpes Labialis e HSV1) on laialt levinud viirushai-gus, millesse on nakatunud 50. eluaastaks umbes 80 protsenti inimestest, kirjutab Tartu ülikooli kliinikumi nahahaiguste kliiniku dermatoveneroloog Airi Põder por-taalis ohatis.ee. Lihtsalt enamik inimesi pole oma haigusest tead-likud, sest see lööb välja vaid 20 protsendil viirusekandjatel.

Suu läheb villi suudeldesKõige levinum nakatumisviis on suudlemine HS-viiruse kandjaga – nakatutakse, kui vigastatud naha või limaskestade kaudu puututak-se kokku haige inimese kehavede-likega.

Herpese viirus jääb inimese

Kutsumata külalised algavad o-ga OHATIS JA ODRAIVA

Ohatisest ja odraivast lõplikult lahti saada pole võimalik. Kes viirusega kord on naka-tunud, peab alati arvestama võimalusega, et o-tähega külaline tuleb taas. Aastatega saab põdejast spetsialist, kes oskab tegut-seda kohe, kui huulel kipitust või silmas sügelust tunneb.

S?ITAHO


kehasse kogu eluks ning organismi kaitsevõime vähenemisel võib hai-gus ägeneda. Peamised kaitsevõi-me langetajad on stress, alkoholi liigtarbimine, depressioon, teised viirusnakkused ja külmetumine, kirjutab dr Põder. Ilmselt on see ka põhjus, miks elu olulistel hommi-kutel vaatab peeglist vastu pais-tes huul – kaitsevõimet langetava stressi võib kaasa tuua ülikooli lõ-putöö kaitsmine, pulmapäev, ooda-tud kohtumine, esimene tööpäev uuel töökohal jne.

Ajaga on esmaabivahendid ning viiruseravi edasi arenenud. Kroo-nilisel huuleherpese põdejal on ta-gataskust alati võtta just see salv vms, mis just talle sobib. Tänapäe-val on olemas ka tablettravi. Dr Airi Põder kirjutab: „Ohatise tekkimist on võimalik ennetada retseptiravi-meid tarvitades. Tavaliselt määrab selliseid ravimeid perearst ja need on tableti kujul. Levinuimateks ohatise retseptiravimiteks on tab-letid Acyclovir ja Valacyclovir. /.../ Tavaliselt aitab nn külmavillide te-ket vältida tableti ennetav manus-tamine esimeste haigusnähtude

Rahvasuu soovitab

Internetifoorumites nimetatakse ohatise ravimitena: külma vee-ga „ehmatamine”, jääkuubikuga hõõrumine; määrimine pooleks lõigatud küüslauguküünega, kõr-vavaiguga; tupsutamine saialille-tinktuuri või teepuuõliga, salvei-ga, nuuskpiiritusega; määrimine tsinksalviga, söögisooda raputa-mine kihelevale kohale jm.Odraiva raviks: kuldsõrmusega

Kroonilisel huuleherpese põdejal on tagataskust alati võtta just see salv vms, mis just talle sobib. Foto: Istockphoto

Ela tervislikult

Haigushoogu aitavad ära hoida tervislikud eluviisid:• maga öösel vähemalt kaheksa tundi või rohkem, • söö tasakaalustatud toitu, • loobu alkoholi liigtarbimisest ja suitsetamisest,• tegele tervisespordiga,• väldi olukordi, mis tekitavad stressi.

Allikas: www.ohatis.ee

Artikli kirjutamisel on kasutatud ka: www.herpes.ee; www.derma.ee; www.inimene.ee; www.epl.ee

ilmnemisel, milleks on tavaliselt punetus ja kihelus huule- või nina-aluses piirkonnas. Kreemidel, huu-lepulkadel ja plaastritel on üldjuhul leevendav toime ning need ei aita külmavillide teket näol efektiivselt ära hoida.” Ta lisab, et parima ravi-viisi väljaselgitamiseks tuleb nõu pidada oma arstiga. Ohatise vastu aitab võidelda immuunsüsteemi üldine tugevdamine.

Nagu okas silmasMitte vähem tülikas ja valus pole odraiva (Hordeolum e silmalau ser-vas paiknevate rasunäärmete äge põletik). Selle toovad silma bak-terid, mis satuvad lauserva sisse mikrovigastuste kaudu. Bakterid tekitavad organismis põletiku-reaktsiooni.

Odraiva võib olla välimine või sisemine, asukohast sõltub ravi-viis. Inimene.ee kirjutab: „Välimist odraiva ravitakse soojade kompres-sidega kodustes tingimustes. Mida varem alustatakse, seda efektiiv-sem. Kui hakkab kogunema mäda, tuleb kompresside tegemine lõpe-tada, et takistada nakkuse levikut,

ja pöörduda arsti poole. Mädaniku eemaldamiseks tavaliselt see ava-takse ja vajaduse korral määratak-se raviks antibiootikumsalvi. Kui od-raiva kohe pärast ravi kordub ning on visa paranema, võib arst mää-rata ka paarinädalase tablettravi. Ise mäda välja pigistada ei tohi. Sel juhul võib nakkus levida ning veenide kaudu liikuda silma-

hõõrumine, nõgesetee joomine, külm söögisooda kompress, külm ja märg musta tee kotike haigele kohale, kummeliteekompress, vil-lase riidega „tuliseks” aetud kuld-sõrmus jm.

NB! Tegu on teaduslikult tõestamata meetoditega, millega tuleb olla ette-vaatlik.

koopasse ja jõuda isegi ajukel-metele (tuleb väga harva ette). Sisemise odraiva puhul on ravi tava-liselt kirurgiline.”

Igal juhul tasub vanaemade ja sõbrannadega konsulteerimise kõr-val kindlasti nõu pidada ka arstiga. Ära hoida pole odraiva võimalik, kuid sagedamini kipub see tulema siis, kui immuunsüsteem on nõrgenenud.

Tervis ja hea vorm

Kristiina Viiron

Tallinnas Narva maantee 7 asuva Apteek 1 proviisor Liia Saava tõdeb, et plaastrite va-lik on tänapäeval tõesti mitmekülgne ning saadaval on mitme toimega, mitmesuguste omaduste, kuju ja värviga plaastreid.

Väiksemate haavade ja marrastuste katmiseks on müügil sidemepadjakesega plaastrid, mis ei kleepu haava külge ning ima-

vad haavast erituvat vedelikku. Mitmed neist sisaldavad hõbedalisandit, mis hoiab ära põ-letikku ja mädanikku tekitavate mikroobide paljunemise.

„Alati on pakendile märgitud, kas plaaster on veekindel või mitte,” osutab Saava asja-olule, millele plaastrit valides võiks tähele-panu pöörata. Arvestada tuleks, et veekindel plaaster on jäigem kui mitteveekindel, seega on viimati märgitut mugavam panna liiku-

Igale haavale oma plaaster

Juhtub nuga kartuleid koorides näppu libisema, uued kingad jalgu villi hõõruma või käsi kuuma triikrauda rii-vama – niisuguste ja teiste samalaadsete probleemide raviks leiab apteegist hädale vastava plaastri. Kes plaast-ririiuli ees nõutuks jääb, võiks nõu küsida apteekrilt.

Liikuvatel kohtadel paiknevate haavade katmiseks müüaksegi spetsiaalselt elastsest materjalist plaastreid. Foto: Istockphoto


vatel kehaosadel, nagu põlvedel, küünarnukkidel jm paiknevatele haavadele, sest plaaster on elastne ega takista liigutamist.

Liikuvate haavade katmiseks müüaksegi spetsiaalselt elast-sest materjalist plaastreid ning kui inimene teab, et peab haava-le vaatamata tegutsema, võikski niisuguseid plaastreid apteegist küsida. Eraldi plaastreid müüakse ka näiteks sõrmedele, need on lib-likakujulised, mistõttu on võimalik haav ühtlaselt katta ja samal ajal saab sõrme ka liigutada.

Veekindla plaastriga võib min-na ujuma, käia vannis ja duši all ning pole vaja peljata, et haav pisikutega saastuks. Pärast vee-protseduuri on soovitatav plaaster eemaldada ning katta haav uue sobiva plaastriga. Kui aga on ette näha, et haav ka edaspidi veega kokku puutub – näiteks tuleb pe-reemal nõusid pesta või koristada –, peab plaastrit peal hoidma nii kaua, kuni tööd tehtud.

Põletustele oma plaasterKergemate põletuste raviks on hea katta põletuskoht spetsiaalse põletushaavaplaastriga, mis imab villist vedelikku endasse. „Villi kat-ki tegema ei pea,” märgib Saava. Terve vill on infektsioonide eest kõige paremini kaitstud. Põletus-tele mõeldud plaastrid sisaldavad vaseliini ja hüdrokolloidmassi, mis vedeldub kokkupuutel haavavede-likuga, moodustades haavakoori-ku asemel valge geeli. Niiske geel

väldib plaastri kleepumist haavale ja loob seega soodsad tingimused haava paranemiseks. Samuti lee-vendab plaaster põletushaavaga kaasnevat valu.

Hüdrokolloidplaastreid on ka niisuguseid, mis sobivad haavadele ja marrastusele.

Tavaliselt vahetatakse hüdro-kolloidplaastrit siis, kui see hakkab haavalt lahti tulema või ise eemal-dub. Vahetuse tihedus sõltub ka haavast ja tootest, seega on soovi-tus lugeda plaastripakendilt juhen-dit alati omal kohal.

Ka operatsioonijärgsete haava-de kaitseks on saadaval spetsiaal-sed plaastrid, reeglina on need nel-jast küljest kleebitavad ja steriilsed. „Nende plaastrite puhul on oluline valida õige mõõt, et haav ei jääks kleebitava osa alla,” täpsustab Saa-va. Ka operatsioonijärgsetele haa-vadele mõeldud plaastrite hulgast leiab niisuguseid, millega tohib vee alla minna.

Jalavillid plaastri alla peitu Sagedane suvine mure on pala-vaga villi ja katki hõõrdunud jalad. Katkiste ja villis kohtade plaaster-damiseks on saadaval naha värvi või läbipaistvad villiplaastrid. „Kui lahtine king on jalas, pole nähagi, et jalg on plaasterdatud,” täheldab Liia Saava. „Villiplaaster võiks suvel küll kogu aeg varuks olla.” Villiplaastreid sobib kasutada ka villide tekke ära-hoidmiseks. Villide ennetamiseks on mõeldud ka nn villipulk, millega hõõrdumist kartvad kohad enne

• Et plaaster haaval püsiks ja haav pahaks ei läheks, tuleb haav enne plaastri pealepanekut kind-lasti puhastada. • Esmalt võiks haavapiirkonda puhastada puhta veega, seejärel kasutada mingit desinfitseerivat vahendit. • Oodata kuni verejooks peatub.• Kuivatada haavapiirkond hooli-kalt ja asetada plaaster peale. • Põletuse puhul jahutada põle-tuskohta külma vee all 15 minutit,

jalatsite jalgatõmbamist sisse mää-rida.

Plaastrite asemel võib kasutada ka pihustatavat või pealekantavat haavaliimi, mis katab haava, jäädes ise nähtamatuks. Haavaliim muu-tub nahal õhku läbilaskvaks kileks, mis kaitseb haava saastumise eest ja hoiab haavaservad koos. Haava-liim sobib väikestele mitteveritse-vatele haavadele, samuti nahalõ-hedele.

Plaastri värv või siis värvitus on samuti üks aspekt, mida plaastrit valides arvestada. Läbipaistvad plaastrid on sobilikud näole ja teis-tele silmatorkavatele kohtadele. Alternatiivina sobivad ka ihuvärvi plaastrid.

Lastele on aga kindlasti meelt-mööda, kui kriimustus, marrastus või muu haavake saab kaetud värvi-liste lustakate piltidega plaastriga.

REKLAAMTEKST

Oled ülekaaluline? Sul on kõrge ve-rerõhk? Kas arstlikul läbivaatusel on selgunud, et sinu vere suhkrusisaldus on kõrge? Kas triglütseriidide tase sinu veres on tõusnud? Kas sul on kõrged kolesterooli näitajad?

Kui vastasid vähemalt kolmele küsimusele jaatavalt, oleks sul mõistlik konsulteerida pe-rearstiga. Need probleemid on tuttavad pea pooltele Eesti elanikele. Nende esinemissa-gedus eakate hulgas on kahekordistunud ja see viitab tõsistele ainevahetushäiretele.

Dialevel, mis on välja töötatud diabeediravi spetsialistide poolt, sisaldab kolme aktiivset toimeainet: alfa-lipoehapet, kaneeliekstrakti ja orgaanilist kroomi. Nimetatud ained ai-tavad kontrollida veresuhkru taset ning vä-hendada vere kolesterooli- ja triglütseriidide sisaldust.

Lisaks aitavad alfa-lipoehapped vähendada pikaajalise kõrge glükoosisisalduse peami-seks sümptomiks olevat tuimusetunnet ning kihelust jalgades.

Dialevel on apteegis saadaval ilma ret septita. Küsi Dialevelit lähimastapteegist ja e-poest www.walmark.ee

Kas teilesineb DIABEEDIOHT?

Küsi Dialevelit lähimhimastastapteegist ja e-poest www.walmark.ee

seejärel kuivatada põletuspind steriilse kompressiga. Villi mitte avada, vaid katta põletusele mõel-dud plaastriga. • Jalavilli puhul puhastada vill veega ning desinfitseerida. Villi mitte katki teha. Juhul, kui vill on purunenud, puhastada haav puhta veega ning seejärel desinfitseeri-da. Katta vill (ka katkine vill) villi-plaastriga.

Allikas: Urgo

Plaaster pane kuivale ja puhtale nahale

Foto: Istockphoto

Tervis ja hea vorm

Kristiina Viiron

Sestap kuluvad soovitused, kuidas külmetushaigusi ravida, marjaks ära ka siis, kui päike kõrges kaares käib ja ilma soojemaks kütab.

Dr Parts-Teppo märgib, et tege-likult pole termin „külmetushaigu-sed” päris täpne, sest pelgalt kül-metamisest keegi tõbiseks ei jää, alati mängib haigestumisel rolli ka mingi viirus (gripiviirus, adenovii-rus, RS-viirus, paragripp).

Iga külmetushaigus ei ole grippJa ehkki rahvasuus kiputakse pa-laviku, kurguvalu, köha ja nohuga kulgevat tõbe kergesti gripiks diagnoosima, ei ole kaugeltki iga haigestumine gripp.

Gripp on haigus, mida põhjus-tavad põhiliselt gripiviirused A ja B, nende olemasolu organismis määratakse arsti juures kindlaks testiga. Üldiselt on gripp ka raske-ma kuluga kui n-ö tavaline külme-tushaigus.

Kuna gripi raviks saab kasuta-da spetsiaalseid viirusevastaseid ravimeid (retseptiga!), on tähtis gripikahtluse korral võimalikult kiiresti pöörduda perearsti poole, kes teeb analüüsiga kindlaks, kas tegu on gripiga ning kas viirusvas-tane ravi on vajalik. Siinkohal on asjakohane teada sedagi, et n-ö tavaliste külmetushaiguste ravis,

sh paragripi ravis ei ole gripiviiruse vastastest eriravimitest abi.

Külmetushaiguste sümpto-miteks on nohu, neelamise valu-likkus, palavik kuni 38,5 kraadi, köha,” kirjeldab Parts-Teppo. Gri-pile on iseloomulik haiguse järsk algus, pea- ja lihasvalu, väga kõrge palavik ja tugev köha.”

Ka paragripiga võib tekkida gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripi tunneb kõigepealt ära valusa kurgu järgi, lisanduvad ta-valiselt ka nohu ja haukuv köha.

„Kui on kahtlus, et olete haiges-tunud grippi, tuleb minna kindlasti kiiresti arstile,” rõhutab perearst. „Ideaalis võiks arstile minna 48 tunni jooksul, sest viirusevastase raviga on vajalik alustada kiiresti, kuid tüsistute ohtu vähendab ka hiljem alustatud ravi.”

Kindlasti tuleb gripi puhul töölt koju jääda ja puhata. Hea on juua ohtralt vedelikku, vajaduse korral võtta palavikualandajat, valuvai-gisteid jt gripinähte leevendavaid ravimeid.

Samuti tuleks külmetushaigu-se puhul töölt koju jääda ja tegelda enda ravimisega: juua samuti roh-kelt vedelikku, võtta C-vitamiini, vajaduse korral võtta rögalahtistit, palavikualandajat.

Haigus tahab ravimistTallinnas Narva mnt 7 asuva Ap-teek 1 proviisor Liia Saava tõdeb,

Gripp ja teisedviirushaigused ei ole püstijalupõdemiseks

Ehkki kevad on juba ühe jalaga Eestimaale astunud, on ennatlik loota, et „oh, saab see hirmus haiguste aeg mööda”. Perearstikes-kuse Sinu Arst perearst Kristi Parts-Teppo tõdeb, et niinimetatud külmetushaigused levivad aasta ringi, gripihooaeg kestab meil aga oktoobrist aprillini.

Tervis ja hea vorm

Kindlasti tuleb gripi puhul töölt koju jääda ja puhata.Foto: Istockphoto

et vahendeid, mis külmetushaigus-te, sh gripi puhul, on asjakohased, võib jagada kolme gruppi: haigust ärahoidvad preparaadid, haigus-sümptomeid leevendavad ravimid ja üldist enesetunnet parandavad vahendid.

„Haigusi ennetavate vahendite võtmist tuleks alustada juba sü-gisel. Nende hulka kuulub näiteks punane päevakübar, mida võiks juba enne haigusteperioodi tarvita-da; samuti vitamiinid. Tervislik elu-viis ja karastamine aitavad samuti haigestumist ära hoida,” kõneleb Saava.

Teine ravimirühm on haigus-nähtude leevendajad, mis lähevad käiku, kui haigus juba käes. Pala-vikualandajatest on levinumad paratsetamooliga vahendid, mis on saadaval nii tablettide, lahus-te kui ka küünaldena. Köha puhul võib võtta rögalahtistavaid ravi-meid, aga siinkohal on vaja erista-da köha pärssivaid ja köha lahtis-tavaid vahendeid koos neid ei tohi võtta, sest organism ei väljuta röga, kui samal ajal on võetud ka köha pärssivat ravimit,” rõhutab Saava, lisades, et köhapärssijat võib võtta kinnise, kuiva häiriva köha puhul, mis öösiti magada ei lase. Aga kui inimene ikkagi tun-neb, et kõik on justkui bronhides kinni, siis võtta pigem ikkagi röga-lahtistajat.”

Kurguvalu saab leevendada

imemistablettide ja pihustata-vate ravimite abil, mõlemal on lisaks valuvaigistavale toimele ka mikroobide paljunemist pidurdav mõju.

Kinnise nina saab lahti ksü-lometsaooli sisaldavate tilkade ja aerosooliga, saadaval on ka mentooliga variante. Kindlasti ei tohi neid ravimeid üle viie-kuue ööpäeva kasutada,” rõhutab Saa-va. Kui nohu järele ei anna, tuleks konsulteerida perearstiga.”

Haigusest tingitud kehva ene-setunnet leevendavad ja alan-davad palavikku kuuma joogina tarbitavad komplekspreparaadid, mis sisaldavad paratsetamooli, ninaturse alandajat, köhapärssi-jat või rögalahtistajat

Kolmanda rühmana nimetab Saava üldist enesetunnet paran-davaid vahendeid, milleks on n-ö rahvameditsiinist pärit tarkused: juua ohtralt ravimtaimeteesid, morssi või sidrunivett, süüa mett, teha kuuma jalavanni sinepivee-ga ja sinepiplaastreid.

Haigussümptomeid leeven-davaid ravimeid ei tasu võtta liiga palju, arvates, et see toob tervise rutem tagasi,” rõhutab Saava. Samuti ei maksa haigu-se ajal võtta vitamiine (ei kehti C-vitamiini kohta), eriti B-rühma vitamiine või neid sisaldavaid komplekse, sest need annavad mikroobidele elujõudu.

ÄRRITUS KURGUS?SOOVID TUGEVDADA

ORGANISMI?

PROPOLKI imemistabletid taruvaiguekstrakti ja C-vitamiiniga

ERINEVAD MAITSED � ROHKEM V›IMALUSI

PROPOLKI kibuvitsa- ja vaarikaekstraktigaKibuvits on üks kõige väärtuslikematest C-vitamiini allikatest.

PROPOLKI ingveri- ja aaloeekstraktigaAaloe on tuntud niisutavate omaduste poolest ning tugevdab immuunsüsteemi. Ingveriekstrakt soodustab süljeeritust kaitstes sellega suu ja kurgu limaskesta kuivamise eest.

PROPOLKI sidrunimaitselisedVärskendava sidrunimaitsega.

PROPOLKI suhkruvabadMagusainega imemistabletid neile, kes ei saa või ei soovi kasutada suhkrut sisaldavaid tablette.

Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.


Signe Kalberg

Puude ja taimede õietolm võib põh-justada selle suhtes ülitundlikel inimestel mitmesuguseid tervise-häireid, mida nimetatakse polli-noosiks. Silma ja nina limaskestale sattunud õietolm kutsub esile aller-gilise reaktsiooni, millega kaasne-vad nii silmade sügelus, punetus, turse ja pisarate vool kui ka nina sü-gelus, punetus, sage aevastamine, rohke vesine nohu või nina kaudu hingamise takistused. Ka sügelus kurgus ja köhatamine, raskematel juhtudel isegi hingamisraskus võib anda märku allergiast. Tihtipeale ei tule inimene selle pealegi, et ka na-halööbed, migreenitaoline peavalu, liigesevalu, seede- või südamerüt-

mihäired ning temperatuuritõus on allergia põhjustatud vaevused.

Tartu ülikooli kliinikumi laste-kliiniku lastearst-allergoloog dr Kaja Julge ütleb, et kuigi kevadine külmetushaigus võib sarnaneda al-lergianähtudele, on siiski võimalik eristada allergiat külmetusest. „Al-lergia toob kaasa sagedase aevas-tamise, nina sügeleb ja üks oluline tundemärk on „liiv silmas”,” selgitab Julge.

Allergia on immuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon keha-le ohututele võõrainetele, mida or-ganism peab ekslikult kahjulikeks sissetungijateks. Allergia ei teki üleöö, ülitundlikkus ei vallandu ku-nagi allergeeni esimesel sattumisel organismi, vaid pikkamööda, üha

korduval kokkupuutel. Allergiahai-gused ei ole otseselt päritavad, küll aga on seda organismi kalduvus moodustada kergemini ja rohkem allergeenidena toimivate ainete vastaseid antikehi.

Õietolm kandub kaugelePeamisteks pollinoosi põhjustaja-teks märtsist maikuuni on sarapuu, lepa ja kase õietolm. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema haka-ta juba veebruari lõpus. Mai lõpus lisandub veel tamme ja võilille tolm. Haigusnähud on tugevamad kesk-päeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis on õhus rohkem õietolmu. Maal on õietolmu hulk õhus kõrge hommikuti, linnas õhtu-ti. Sageli ei oska allergikud arvesta-

da, et õietolm kui hea lenduja võib tuulega kanduda õitsemiskohast mitte ainult sadade, vaid isegi tu-handete kilomeetrite kaugusele. Kui allergeeni vältimine ei ole võima-lik, peab appi võtma ravimid. Paraku ei ravi need allergiat välja, vaid aita-

Kevad toob allergikutele kaasa õietolmuhirmu

Õietolmust põhjustatud allergilist nohu iseloomustab nina ja silmade sügelemine, vesine eritis ninast ja aevastamine.

Allergia toob kaasa sagedase aevastamise. Foto: Istockphoto

Tervis ja hea vorm

vad kontrollida haigusnähte „Kui inimesel on kahtlus õietolmualler-giale, tasub kõigepealt abi otsida apteegist. Kirjeldada proviisorile oma haigusnähtusid ning olen kin-del, et sealt saab ka vajaliku ravimi,” soovitab Julge. „Näiteks Inglismaal kimbutab iga kolmandat inimest pollinoos, seal selle põhjust ei uuri-tagi enam alati allergiatestidega, abi otsitakse apteegist,” täheldab ta.

Raske allergiaga arsti juurdeArsti poole tuleks pöörduda siis, kui allergia tundemärgid ei taandu apteegis käsimüügis olevate anti-histamiinikumide abil või kui sümp-tomid on tugevad, lisandub uusi al-lergeene ja haigus süveneb. Vilisev hingamine, hingamisraskus või pi-kaajaline köha on kindlad põhjused allergoloogi poole pöördumiseks.

Allergiliste haigustega tege-levad Eestis lasteallergoloogid, täiskasvanutega tegelevaid spet-sialiste on aga väga vähe, kuid lähiaastatel on lootust ka selles osas olukorra paranemist. Astma puhul aitavad kopsuarstid, naha-allergiate puhul nahaarstid. Aller-gilise nohuga täiskasvanud saa-vad pöörduda perearsti poole, kes vajadusel suunab kohaliku eriarsti juurde uuringutele. Neid on või-malik teha kõigis suuremates lin-nades. Diagnostikas kasutatakse nahatorke, vereteste, kopsufunkt-siooni uuringud, kuid diagnoosi oluliseks aluseks on ikkagi haige hoolikas küsitlus.

Ristallergiaga kimbusÕietolmuallergia puhul võivad allergilisi vaevusi tekitada ka mõ-ned toiduained ja siis on tegemist ristallergiaga. Ristallergia on tin-gitud sarnasusest õietolmude ja toiduainete molekulaarses ehitu-ses.

„Ristuva allergia tõttu ei talu pollinoosihaiged ka mitmeid toi-duaineid. Nende söömisel võivad süveneda pollinoosile iseloo-mulikud vaevused ja tekkida nn oraalne allergia sündroom. Puu-detolmu allergiaga inimesed ei talu sageli pähkleid, õunu, viina-marju, porgandeid, mandleid, ka-semahla ja maitsetaimi,” selgitas Julge. Seetõttu tekib sarapuutol-mu allergiaga inimestel pähklite söömisel sügelus huultel ja suus, köhatamine, vesine nohu või löö-ve nahal. Kõrreliste ja aasaheinte suhtes tundlikud inimesed ei talu jahu ja tangaineid, eriti nende taimede õitsemise ajal. Päevalil-le õietolmu allergiaga inimesed ei talu päevalilleseemneid ja -õli, halvaad ja majoneesi. Keedetuna või külmutatuna kaob tavaliselt enamiku toiduainete allergiline toime. See ei kao aga pähklitel, mandlitel ja maitsetaimedel. Et leivatoodetele lisatakse sageli seemneid, on oluline arvestada, et kaseallergikud võivad olla üli-tundlikud päevalille-, lina-, seesa-mi- ja mooniseemnete suhtes.

Mesi ja ravimtaimed võivad samuti põhjustada pollinoosile iseloomulikke vaevusi.

Kuidas kevadel hakkama saada?

• Hangi teavet õietolmu esine-mise aegade kohta. • Viibi sinu jaoks ohtlikul tolmle-mise ajal väljas võimalikult vähe.• Väldi metsas käike.• Hoia autosõidul aknad kinni ja lülita ventilatsioon välja. • Kanna õues kaitseprille. • Koju tulles võta seljast täna-variided ja pese juukseid. • Akna ette riputa märg lina või spetsiaalsed kaitsefiltrid. • Paigalda tolmuimejasse pee-ne tolmu filter. Tolmukotti vaheta vähemalt iga kahe nädala järel. • Tuppa võiks muretseda õhu-puhastusseadme. • Ära too tuppa urbadega oksi. • Pesu kuivata toas.


Mare Mere

Juustega on läbi aegade seotud palju uskumusi. On arvatud, et juustes kätkeb inimese vägi ja elab tema hing. Juukseid on seostatud maagiaga ja kasutatud nõidumises. Juustest on loetud välja inimese iseloomu ja lähtutud talle hinnangu andmisel. Paljud mäletavad, kuidas Nõukogude ajal tähendas paljaks ae-tud pea ilmselgelt hiljutist vanglast vabanemist või pikad juuksed noor-mehel ühiskonna normide eiramist.

Tänapäeval õnneks oleme sellistest eelarvamustest vaba-nenud ning juuste puhul on tähtis eelkõige inimese rahulolu oma välimusega ja tervis. Meid teeb murelikuks, kui meie juuksed aja jooksul hõrenevad või hakkavad silmanähtavalt välja langema ja pea hoopis kiilaks muutub. Millest see on tingitud ja mida sellisel pu-hul ette võtta, selgitab Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno.

Juuksed täidavad kolme ülesannet„Juuksed ei oma otseselt elulist tähtsust,” märgib dr Konno. „Juus-tel on kolm peamist funktsiooni: kaitsefunktsioon, identiteet ja sek-suaalsus.”

Juuksed kaitsevad peanahka külma, päikesekiirguse ja mehaa-nilise trauma eest ning juustega seondub inimese identiteet, sugu, moesuunad ja isiklikud eelistused. „Seksuaalsuse seisukohalt on juuk-sed taktiilse tundlikkuse organ, kar-vanääpsudes olevad närvilõpmed reageerivad ka kõige nõrgematele puudutustele, mis enamasti tekita-vad hea tunde,” lisab dr Konno. Just seetõttu meeldib meile, kui juuksur meie juuste kallal toimetab või kee-gi lähedane meie pead kammib ja peanahka masseerib.

Juustes väljendub organismi üldseisund Dr Konno sõnul ei kasva ükski juuk-sekarv lõpmatuseni, varem või hil-jem kukub see ikkagi välja.

„Enamasti on juuksekarva elu-iga kolm kuni viis aastat, hiljemalt kümneaastane karv langeb välja, harilikult ei kasva juuksed pike-maks kui poolteist meetrit,” selgi-tab ta. „Füsioloogiline on juuste vä-henemine eaga seoses ning suurte murede ja palavikuga kulgevate haiguste järgselt. Naistel langeb juukseid välja rohkem pärast sün-nitust ja rinnaga toitmist, meestel on aga põhjuseks androgeenid ehk meessuguhormoonid.”

Juuste väljalangemist võivad soodustada ka hormonaalsed kõr-valekalded, kilpnäärmehaigused, rauadefitsiit ning toitumushäired, näiteks anoreksia.

Juustekao probleemide kaks äärmustDr Konno kogemuste põhjal võib juuste probleemidega nahaarsti juurde pöördunute seas eristada kahte „keerulist” äärmust. Ühed on need, kellel tegelikult ei ole mingi-sugust haigust, aga neil on rohkelt

kaebusi ning nad pole oma juuste ja välimusega rahul. „Ei suudeta leppida tõsiasjaga, et nii nagu nahk aja kulgedes vananeb, nii jääb ka juukseid elu jooksul aina vähe-maks,” tõdeb dr Konno. „Sellistel puhkudel oleks mõistlik pigem mõni osavate kätega juuksur üles otsida, kes oskab juuksed kenasse soengusse sättida.”

Teise äärmusse kuuluva need, kellel on tekkinud tõeline juukse-tus. „Haigus algab tavaliselt kol-delise juuksekaoga (ld Alopecia areata), vahel võivad välja langeda kõik juuksed, ka kulmud, ripsmed ja kehakarvad,” selgitab dr Konno. „Kui selline kiilasus on kestnud üle kolme aasta, on ebatõenäoline, et karvakasv uuesti käivituks. Halva prognoosiga juhtudel efektiivne ravi puudub. Siis on abiks parukad või leppimine olukorraga.”

Peanaha haigused vajavad nahaarsti sekkumistKui juuste väljalangusele kaasub peanaha punetus, ketendus või muu nahalööve, võiks pöörduda nahaarsti juurde, rõhutab dr Konno. Peanaha seenhaigused, psoriaas, seborröa, luupus ja vöötohatis (ld

Herpes zoster) vajavad juba ravimi-tega sekkumist. Nahaarsti juurde tuleks pöörduda, kui peanahale tekivad uudismoodustised, mis ise-enesest ei parane, haavanduvad ja kipuvad veritsema.

Meestüüpi kiilaspäisus võib esineda ka naistelAndrogeense alopeetsia ehk mees-tüüpi kiilaspäisuse puhul hõrene-vad juuksed järk-järgult lagipeas ja oimude piirkonnas. See on küllaltki levinud probleem, mis tabab pal-jusid mehi juba varases keskeas. Meestüüpi kiilaspäisust esineb umbes pooltel meestel.

„Ehkki androgeenset alopeetsiat on sagedamini meestel, kuna neil on androgeenide produktsioon suurem, võib seda esineda ka naistel,” märgib dr Konno. „Inimese enda suhtumise alusel tuleks välja selekteerida need, kelle puhul oleks vajalik medikamen-toosne vahelesegamine. Sõltub ka sellest, millises staadiumis on ravi mõeldav, et juuste edasist väljalan-gemist peatada.”

Koldeline juustekadu on autoimmuunhaigusVahel võivad juuksed välja langeda ka paiguti, pähe tekib üks või mitu juustevaba laiku, mida tihtipeale märkab alles juuksur. „Laigulist (koldelist) juuksekadu ehk Alopecia areata’t peetakse nahaga piirduvaks autoimmuunhaiguseks,” selgitab dr Konno. „Karvafolliikul läheb puhke-perioodi (telogeeni) ja karv kukub välja. Juuksed võivad tagasi kasva-des olla ilma pigmendita ning vahel võivad sirged juuksed lokki minna.”

Olenevalt raskusastmest taan-dub probleem vahel mõne kuu kuni aastaga iseenesest, kuid teatud juhtudel võib laigulise juustekao ravi olla väga komplitseeritud, lisab dr Konno.

Juuste väljalangemine. Kas vananemisega kaasnev paratamatus või haigus?

Juuksed võivad hõreneda haiguste ja üleelamiste järel, meestel tekib kiilaspäisus meessugu-hormoonide mõjul. Meestüüpi kiilaspäisus võib esineda ka naistel.

Androgeense alopeetsia ehk meestüüpi kiilaspäisuse puhul hõrenevad juuksed järk-järgult lagipeas ja oimude piirkonnas. Foto: Istockphoto


Signe Kalberg

Prillikandja, kes soovib vaheldu-seks või mugavuse nimel kanda kontaktläätsi, peab kõigepealt pöörduma silmaarsti poole, kes silmad üle vaatab ja otsustab, kas need läätsede kandmist üldse kan-natavad. Lisaks nägemiskontrollile vaadatakse üle silma sarvkest, mõõdetakse selle kumerus, mida tähistatakse BC-ga. Kui kumerus on teada ja seda arvestatakse läätse ostmisel, siis sobivad läätsed pare-mini – ei „uju” silmas ega kleepu ka väga sarvkesta külge. Ühtlasi uuri-takse arsti juures hoolikalt silma limaskestade olukorda, mõeldama-tu on kanda läätsesid põletike ajal.

Kui silmad on kontaktläätsedele kõlblikud, on vaja arstiga läbi aru-tada ka kontaktläätsede tüüp, mis sisaldab endas lisaks kasutusaja pikkusele ka parameetreid.

Lääne-Tallinna keskhaigla sil-maarst Kadri Tammeaid ütles, et va-nusepiirangut, kui vanalt võib pril-lide asemel kontaktläätsi kandma hakata, ei ole. „Kandma võib hakata sellest ajast, kui laps ise läätsede panemise ja hooldamisega hakka-ma saab,” sõnas Tammeaid.

Ta lisas, et kontaktläätsi ei tohi kanda inimesed, kellel on olnud min-gid eelnevad, silma sarvkesta kah-justanud silmapõletikud. Silmaarstid ei soovita läätsesid ka neile, kellel on sageli limaskestapõletikud. Ka sel

ajal, kui inimene põeb mingit külme-tushaigust, ei tohiks läätsesid kanda.

Pehmed ja kõvadSõltuvalt kasutatud kunstmaterjali tüübist eristatakse pehmeid ja kõvu kontaktläätsi. Mõlemad läätsetüübid „ujuvad” silma sarvkesta pisarakihis. Pehmed kontaktläätsed valmista-takse vett sisaldavast hüdrogeelist, kõvad kontaktläätsed kas pleksik-laasist (polümetüül-metakrülaadist) või uuemast spetsiaalsest materja-list. Pehmed läätsed on hea hapniku läbilaskvusega, nad sisaldavad vett ja on sarvkestast suuremad.

Kuna silma sarvkestas ei ole veresooni, saab silm hapnikku (hingab) pisaravedeliku abil. Kui

Kontaktläätsed vajavad hoolt

Nõudeid rikkudes võib kandja kahjustada oma silma sarvkesta.


aga silmal asub kontaktlääts, on hingamine raskem, sest hapnikku on sellel ajal vähem. Öösel magami-se ajal on hapnikku veelgi vähem. Seetõttu saab ööpäev läbi kanda ainult selliseid kontaktläätsi, mille hapnikujuhtivus on väga hea.

Silikoonhüdrogeelläätsede eri-nevus tavaläätsedest seisnebki madalas veesisalduses, mis on umbes 24%, ning suures Dk/t arvus. Dk/t arv on suurus, mis näitab, kui palju hapnikku satub kontaktläätse kaudu sarvkesta pinnaühikule ehk kui palju sarvkest läätse all hingata saab. Traditsiooniliste läätsede pu-hul on Dk/t arv 100 piires, silikoon-hüdrogeelläätsedel aga Dk/t arv 175. Selline oluline erinevus võimal-dab pikendada päevast läätsekand-misaega kuni 17 tunnini. Pehmed läätsed vajavad aga rohkem hoolit-sust, kuna nad võtavad pisaravede-likust kergesti külge proteiine, ra-vimaineid ja konservante. Kui kõiki pehmeid kontaktläätsi tuleb hoida vastavas lahuses, siis kõvu võib hoida ka kuivalt. Kuigi kõvu läätsi on kergem hooldada, võivad nad silma-le tunduda võõrkehana.

Lühinägelike tarvis valmista-

takse ka ühekordseid kontaktläät-si, mida võib puhastamata silmas kanda kuni üks nädal. Kuid ka neil läätsedel on mõned kõrvalmõjud, mistõttu pole nad igaühele sobili-kud. Piinlikku puhtust ja hoolt vaja-vad mõlemat tüüpi kontaktläätsed.

Hoolas hooldusKasutusaja järgi on optikasalongi-des saadaval olevad läätsed kas ühepäevased, ühekuused, kahe-kuused, pooleaastased või aasta-sed. Läätsede kasutamise aeg al-gab pakendi avamisest. Kes alustab kontaktläätsede kandmisega, võiks alustuseks valida lühema kasu-tusajaga läätsed veendumaks, kas ikka saadakse kandmise ja hoolda-misega korralikult hakkama.

„Väga oluline on teave läätsede hooldusest, mida ei tohi mingil juhul eirata. Hooldusvahend puhastab, desinfitseerib, kõrvaldab proteiiniki-hi, sarnaneb loomulikule pisarave-delikule ja suurendab kontaktläätse pinna niiskust,” selgitas Tammeaid.

Kontaktläätsede kandja peab teadmaläätsede kasutamise hügiee-nireegleid ning eeskirju. Kui hoolikalt neist kinni peetakse ja järgitakse,

sellest sõltub ka läätsekandja silma-de tervis ja kõlblikkus kontaktläät-sede pikaajaliseks kandmiseks. Kui läätsi kantakse üle lubatud aja, võib tekkida silmapõletik. Sarvkestapõle-tikud on ohtlikud, kuna tekkinud ar-mid vähendavad nägemisteravust.

Kõige silmasõbralikumad on ühepäevased läätsed. Nende puhul paneb inimene iga päev silma uue ja puhta läätse.

Kontaktläätsekandjad kurda-vad sageli silmaärritust. Silmaarst Merle Piik on seda meelt, et läätsi kandes ei tohiks silmad sügeleda, selleks peab mingi põhjus olema. „Mõnikord silmad ei kannata min-git konkreetset läätse või hooldus-vahendit. Samuti võib põhjuseks olla „kuiv” silm. Siis võiks vahetada läätsede hooldusvahendit ja mui-dugi proovida ka silma niisutavaid tilku, mida tohib kasutada koos läätsedega,” selgitas Piik.

Läätsekandja tohib kasutada ainult selliseid silmatilku, millel ei ole sees säilitusaineid. Kui tegu on tavaliste silmatilkadega, tuleks kõvad kontaktläätsed enne eemal-dada ja 20 minutit pärast tilkade kasutamist uuesti tagasi panna.

Silmaläätsed

• Ühepäevased läätsed – visa-takse pärast ühte kasutuskorda ära. Teistest hügieenilisemad ning suure veesisaldusega, väga silmasõbralikud. Ei ole vaja kasu-tada läätsehooldusvedelikku ega konteinerit. Lihtne kaasa võtta nt reisile, matkale. Sobivad ka neile, kelle silmi hooldusvedelikud ärri-tavad. Sobivad tolmuses keskkon-nas töötavatele inimestele, sest tolm ja mustus ei jõua läätsele akumuleeruda. • kuni ühekuulised läätsed – kõi-ge enam kasutatav läätsetüüp. Võetakse ööseks silmast, pu-hastatakse ja pannakse värske hooldusvedelikuga täidetud kon-teinerisse. Vajavad igapäevast puhastust ja hooldust• Pideva kasutusajaga ehk sili-koonhüdrogeelläätsed – valmis-tatud hapnikku hästi läbilaskvast materjalist. Kasutatakse üks kuni neli nädalat järjest. Läätsi võib kanda ka lihtsalt päevaläätsede-na, pannes need ööseks konteine-risse. Pärast nädalast või kuulist pidevat kandmist on vaja teha vä-hemalt üks läätsevaba päev.

• Pikaajalised läätsed – vaheta-takse iga kolme kuu, poole aasta või aasta järel. Puhastatakse enne ja pärast iga kasutuskorda, soo-vitatav on kasutada kord nädalas ensüümtablette. • Toorilised läätsed korrigeerivad ähmastäpsust ehk astigmatismi (nn silindrit). Saadaval ühepäe-vaste ja ühekuuliste läätsedena.• Värvilised läätsed – silmavärvi muutvad nii optilised kui ka mit-teoptilised läätsed (0 tugevus). Saadaval ühekuulised läätsed ja ka pikaajalised läätsed (kuni üks aasta). • Nn enhancer-läätsed sobivad heledatele silmadele – hallidele, sinistele või rohekatele. Nendega võib tugevdada oma silmavärvi või muuta seda näiteks helesinisest roheliseks.• Peitvad opaque-läätsed, millega saab silmavärvi täielikult muu-ta. Opaque-läätsed muudavad ka pruunid silmad teist värvi. • Saadaval on ka nn crazy-läät-sed, kus on mingi eriline kujund (nt täht, dollari märk vm).

Kui silma sarvekesta kumerus on teada ja seda arvestatakse läätse ostmisel, sobivad läät-sed paremini – ei „uju” silmas ega kleepu ka väga sarvkesta külge. Foto: Istockphoto

Documents

Tervis ja Hea Vorm