9Nädaline 24. november 2007 HARIDUSELU

TERVISE EDENDAJA on Rapla maakonna uimastiennetusprogrammi osa

Uimast i ennetusnäda lRapla maakonnas toimubsedapuhku juba kuuendatkorda. Tubakas, alkohol janarkootikumid on kõik ui-mastid. Sel aastal onrõhuasetus suitsetamiselja erilise tähelepanu pü-hendame vesipiibule, misekslikult arvatakse olevatn-ö süütu seltskondlikajaviide. Õpilastel on või-malus koostada põnevaidja õpetlikke slaidikavasidtubakateemal. Parimatetööde presentatsioon on 30.novembril.

Uimastiennetusnädal

käsitleb tänavu

tubakateematArvatakse, et vesipiibu suit-setamine on süütu seltskond-lik ajaviide, mida toetab pet-lik arvamus, et läbi vesipii-bus oleva veefiltri tulev tuba-kasuits ei saa olla terviselenii kahjulik kui sigareti suit-setamisel. Samuti nagu kõik teised tu-bakatooted, on ka vesipiiptervisele KAHJULIK. Mõjutervisele on suures osas sar-nane nagu tavaliste sigaret-tide suitsetamisel.

Miks vesipiipu

suitsetatakse?

Vesipiibu suitsetamise pea-miseks põhjuseks on, et seeon uus, näiliselt huvitav ningvesipiipu suitsetatakseenamjaolt seltskonnas. Piibusuitsetamise põhjused on sar-nased sigarettide suitseta-mise enamlevinud põhjuste-ga – ka siin mängib rolli:• teiste eeskuju• gruppi kuulumise tunne• populaarsusejanu• arvamine, et see pole ter-visele kahjulik.Vesipiibu ohtlikkus:

• Vesipiibus kasutatakse tu-

Müüt:

Vesi filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained.

Tegelikkus:

Vesi ei filtreeri kõiki kahjulikke aineid. Vesipiibu

suits sisaldab suures koguses süsinikdioksiidi, tõr-

va, nikotiini, raskemetalle – seda võib olla isegi roh-

kem kui sigarettides.

Kui vajad abi või nõustamist, on sul alati võimalus

oma murega pöörduda perearsti, koolipsühholoogi või

vanemate poole. Kui aga soovid anonüümsust, siis

aitavad sind ka suitsetamisest loobumise nõustajad,

kelle võid leida iga maakonna suurima haigla juures

olevast suitsetamisest loobumise nõustamiskabine-

tist. Nõustamine on kõikidele tasuta.

Vesipiip kahjustab tervist

Eksiarvamused seosesvesipiibu suitsetamisega

bakat, milles sisalduv niko-tiin tekitab kergesti sõltu-vust.• Vesipiibu suitsetamine tõs-tab riski haigestuda raske-tesse haigustesse, nagu näi-teks kopsuvähk ja muud vähk-kasvajad, kroonilised kopsu-haigused ning südame- javeresoonkonna haigused.• Vesipiibu suitsetaminesuurendab igemehaiguste jahammaste lagunemise riski.• Vesipiibu jagamine mitmesuitsetaja vahel sisaldab ris-ki haigestuda mõnda ras-kesse nakkushaigusesse, na-gu näiteks C-hepatiit, herpes(kõnekeeles ohatis), hinga-misteede viirused, tuberku-loos, maksapõletik.• Vesipiibu suitsetamine onseltskondlik tegevus, kuid ni-kotiinist sõltuvusse jääminesuurendab riski hakata siga-rettide suitsetajaks.• Pikemaajaline viibimineseltskonnas, kus suitsetatak-se vesipiipu, ohustab mitte-suitsetajat samuti kõigi pas-siivse suitsetamise tagajär-gedega. Eriti ohtlik on seelastele ja rasedatele.

Müüt:

Vesipiibu suits ei kahjusta kopse ega

tervist.

Tegelikkus:

Vesipiibu suits tundub küll mahe,

kuid siiski on vesipiibu suits kahjulik

kopsudele ja kogu organismile – sa-

muti nagu sigaretisuits.

1. detsember on ülemaailmne aidsi vastu võïtlemise päev.2007. aastal on Raplamaal avastatud üks HI-viirusekand-ja. Kokku on Raplamaal aastatel 2001-2007 fikseeritud 9HIV-positiivset inimest. Võimalik, et nakatunuid on roh-kem, aga inimesed ei ole ennast testinud. Algas kampaa-nia “Sul on tarvis ainult anda vereproov”, et julgustadainimesi end testima. Analüüse saab anda ka anonüümselt,selleks on mitmed viited Tervise Edendaja viimasel lehel. Soovin teile palju häid kordaminekuid ja päikest igassepäeva! Hoidke ennast ja oma lähedasi!

Liivia Vacht, Rapla maavalitsuse

tervisedenduse peaspetsialist

Allikas: Tervise Arengu Instituut

12 24. november 2007 NädalineTERVISE EDENDAJA

Ülle Rüüson: MTÜ Li-ving for Tomorrow SirleBlumbergi eestvedamiselkoolitas oktoobris-no-vembris Rapla maakon-nas välja 17 noort ini-mest Kohila, Juuru, Jär-vakandi, Märjamaa jaRapla gümnaasiumistning Kehtna MTKst. Neednoored on abiks ja eel-kõige koostööpartneriksRapla maavalitsuse ter-viseedenduse spetsialis-tile, kes oma töös lähtubsuuresti just nende noortearvamustest. Kolm ja pool aastat ta-gasi sai seksuaalkasva-tuslikku koolitust esime-ne grupp noori. Nendeaastate jooksul korral-dasid nad maakonna esi-mese õpilaskonverentsi,aitasid läbi viia maa-kondlikke uimastienne-tusnädalaid, osalesidmessidel ja noorteüritus-tel seksuaalkasvatuslikeinfolaudadega, andsidtunde noorematele õpilas-tele. Kuna lastel on pahakomme kasvada suureks,on paljud õpilased güm-naasiumi lõpetanud: Hei-ko ja Kadri Rapla ühis-gümnaasiumist, VeikoVesiroosist, Piret ja Kai-sa Märjamaalt... “Va-nadest” olijatest on tänarivis veel Triin, Nele jaMikk. Oleme väga tänu-likud Sirlele, et ta meilelisajõude jälle juurdekoolitas! Võimalikud preven-tiivsed, ennetavad tege-vused on meil noortegaalati läbi arutatud janende ideed on kõik kasu-tatud – konkursid, plaka-tite ideed, slõuganid - kõikneed pärinevad noortelt,sest nemad teavad, mistoimib samaealiste hul-gas.

Meist endist ja HIVist

MTÜ Living for Tomorrow ja Sirle Blumbergi eestvedamisel sai seksuaalkasvatuslikku, nnseksikate koolitust 17 noort inimest Kohila, Juuru, Järvakandi, Märjamaa ja Rapla gümnaasi-umdest ning Kehtna MTKst. Foto erakogust

KOMMENTAAR

Sirle Blumberg,MTÜ Living for Tomorrowjuhataja,MTÜ Aidsi Ennetuskeskusjuhatuse liige

Aastast 2000 on Eesti

elanud HIVi epideemia

olukorras. Isegi kui

vahepeal ennatlikult

teatati, et HIVi levik on

pidurdunud, hakkas

tegelikkuses 2006. aastal

nakatunute arv jälle

tõusma.

Olles tegelnud HIV/aidsi vald-konna teemadega juba seitseaastat, leidsin end mitmeteküsimuste ja mõtete ees, kuimul paluti sellest TerviseEdendajasse kirjutada.Ametlike andmete kohaselton praeguseks Eestis naka-tunud kokku 6250 inimest.Selle arvu suuruse mõistmi-seks kommentaar, et iga päevnakatub Eestis vähemalt 2inimest HIV-nakkusesse.Mida annab selliste numbriteüleslugemine täiesti tavalise-le Eestimaa inimesele? Kuisee tavakodanik leidis endmõttelt, et eks need nakatu-nud olegi rohkem narkomaa-nid ja prostituudid ning egasee mind eriti puuduta, siismina kui selles valdkonnastöötaja mõtlen, et meil on veelsuur tööpõld ees.

Tõepoolest sai süstivatenarkomaanide hulgas alguselaiaulatuslik HIV-nakkuselevimine, kuid selle sihtrüh-maga on Eestis suudetudväga tõhusalt töötada ningsaame öelda, et asi on enam-vähem kontrolli all. Täna onHIV-nakkusega inimene 15-35aastane, naine ja mees,eestlane ja venelane, õppija jatöötaja, ühesõnaga inimenetänavalt, kes sai oma viiruseseksuaalvahekorra kaudu.

Igas koolis leidub lapsi janoori, kes on proovinud näi-teks kanepit. Alkoholi kätte

saada on noorel lihtne - seadu-serikkuja on seejuures müü-ja. Seksuaalkasvatus on ühis-konnas olematu ja tihti piir-dutakse mõttega, et panemekondoomiautomaadi kooliüles, siis saab kondoomi iga-üks võtta. Arvatakse, et kuilaseme noorel mulaazi pealekondoomi panna ning rää-gime sinna juurde põgusaltHIVi levikust, ongi ennetustöötehtud.

Tekib küsimus, miks meie,täiskasvanud, arvame, et seeon see, mida noored vajavad.Miks mõtleme, et nad taha-vad varakult seksida? Miks eivõiks me arvata, et pigem ta-havad noored rääkida kõigest,mis puudutab seksuaalsustja arenemist. Räägime ar-mastusest, suhetest, vastu-tusest, EI ütlemisest, seksu-aalsest naudingust, mis võiksolla ja peaks olema seksuaal-

vahekorras vastastikune. Kas sina, lapsevanem, oled

võtnud aega oma nooregarääkida? Rääkida nii tähtsalteemal. Või loodad, et sedateemat käsitleb koolis õpeta-ja või leiab noor info meediast.

Uskuge, noored tahavad rää-kida oma vanematega ja nadtunnevad ennast palju kind-lamini ning turvalisemalt, kuinad vähemalt teavad, et nen-de vanemad võivad vabalt selteemal arutleda. Isegi siis,

kui me arvame, et noored tea-vad meist palju rohkem, ta-sub teatud teemasid ikka jajälle aruteludeks tõstatada.

Kuidas on eelnev seotudHIV/aidsiga? HIV on tagajärgja me kahjuks siiani tegelemevaid tagajärgedega. Aeg põh-justega tegelema hakataoleks olnud juba üleeile. Kui-das igaüks meist saaks vähi-malgi määral aidata kaasaennetustööle? Meie, täiskas-vanud, saaksime võtta aegaja olla koos oma lastega.Rääkida teemadel, mis onneile olulised.

Noored, võtke endale mõ-nede otsuste tegemisel kas võiüks minut mõtlemisaega,kas see, mida te teete, on teilehea ja õige. Seda, mida alko-holi- või narkojoobes otsusta-site teha, võite hiljem kahet-seda. Iga otsus tähendab vas-tutust. Tark inimene vastu-tab oma tegude eest. Meie - õpetajad, terviseeden-dajad, sotsiaal- ja noor-sootöötajad jt, peaksime läbiviima just neid programme,mis kannavad endas sügavai-maid väärtusi kui lihtsalt üksjärjekordne üritus, milleanalüüs jääb tegemata või mehindame selle tegevuse tõhu-sust vaid osalejate ja jao-tatud materjalide arvu järgi.

11Nädaline 24. november 2007 TERVISE EDENDAJA

Margus Kaldma,

Rapla politseijaoskonna

korrakaitsetalituse

vanemkomissar

30. septembril teatati polit-seile, et Kohilas Lõuna täna-val, kaupluse taga, on jalg-rattaga kukkunud 13aastanepoiss, kes on teadvuseta. Tulikiirabi, kuid elustamine eiandnud tulemusi ja laps suri.Kukkumisele ja sellele eel-nenud sündmustele olid tun-nistajateks mitmed kohali-kud noored.

Selle juhtumi uurimiseksalustas politsei kriminaal-menetlust. Määrati eksper-tiis noormehe surmapõhjuseväljaselgitamiseks. Täna-seks on teada, et surm saa-bus gaasimürgistuse tagajär-jel.

Teadaolevalt kasutab min-gi hulk noori sissehingami-seks kemikaale, mis sisalda-vad erinevaid lenduvaid ai-neid - rohkem on kindlastiräägitud kummiliimi, bensii-niauru, lakkide või lahustitesissehingamisest. Kohila juh-tumi põhjal nähtub, et kat-setatakse kõike, mis meienärvisüsteemi mõjutada või-vad, isegi tulemasina täite-gaasi.

Toksikoloog Mailis Tõnisso-ni sõnul imenduvad lenduvadained, mida tulemasina täite-gaas sisaldab, kopsudest kii-relt organismi, mistõttu tekibka toime kiiresti.

Tulemasina täitegaas sisal-dab muude ainete hulgas kabutaani ja propaani. Väike-ses koguses on neil sarnanemõju alkoholiga - tekivad eu-

fooria, elevus, käitumishäi-red, kõnehäired, joove. Suure-ma koguse puhul võivad tek-kida nägemis- ja kuulmishal-lutsinatsioonid, kaasnevadiiveldus, oksendamine, pea-ringlus. Võivad tekkida sü-dame rütmihäired, vererõhu-langus, krambid ja kooma,äge aju- ja kopsuturse. Võibtekkida ka halvatus. Sageda-sel ja pikaajalisel gaasi sisse-hingamisel on iseloomulikjoobes käitumine, tekib sele-tamatu osavõtmatus, isutus,tujutsemine. Esinevad kõhu-valu ja peavalu, köha, vesinenohu, kurguvalu, vesised japunetavad silmad, mälu- jaõppimishäired, kopsude janärvisüsteemi kahjustus. Li-saks ajule ja närvisüsteemilevõivad kahjustuda teised sise-organid.

Tulemasinagaasjäägu tulemasinatele

Eesti Punase Risti Raplamaa Seltsi16tunnine esmaabikursus on 17.-18. dets. kell 10

Rapla maavalitsuse ruumis 405.

Info ja registreerimine tel 489 4120, 521 3789.

www.raplamv.ee/tervis

Kui narkomaan reeglinateab, millist kogust ta kaifisaamiseks vajab, siis gaasisissehingaja ei saa inhaleeri-tavat kogust ise määrata.Selline gaasi manustaminevõib eluohtlikuks muutudajuba esimesel tarbimisel.

Kui veel arvestada eelpoolöeldut, et lenduvad ainedimenduvad organismi vägakiiresti, siis suures kogusesmürgiste gaaside sissehin-gamine lõpebki surmaga.Surm võib olla tingitud sü-dame rütmihäirest, okse sis-se lämbumisest või hinga-miskeskuse pidurdusest võika kopsutursest.

Miks sellest kõigest ikkagikirjutada?! Tihti mõtleme, etkõik halvad ja ohtlikud asjadjuhtuvad meist eemal - ku-sagil mujal. Narkomaania

Ellu Eik,

psühhiaater

Käesoleval juhul on tegemistühe kurva juhtumiga paljudeteiste seas. Mürgistusi ja üle-doose on palju ja tuleb kah-juks üha juurde.

Ained, mis seda põhjusta-vad, on erinevad, kuid nendemanustamise eesmärk onkahjuks üks ja sama – saada„kaifi“, jääda joobesse, teisi-sõnu – lülitada end reaalsu-sest välja, olla seisundis, kuson huvitav, põnev ja peaasi,ei pea kokku puutuma tege-likkuses paratamatult ole-mas olevate raskuste ja valu-dega.

Siinkohal tekib kindlastiküsimus: mis kohutavad ras-kused need siis on?! Enamas-ti ju tavalised noored? Nojah,paljudel on küll õppimise jakäitumisega raskusi, aga noo-red ise ju neist ei hooli? Vaidõpetajad ja vahest ka vane-mad on sellega hädas? Ja kasneed raskused on tõesti niisuured, et neist pääsemiseksei hoolita mitte ühestki või-malikust ohust ega vastikustenesetundest, mis järgneb? Jasiis see põnevus. Kas elu ontõepoolest nii igav, et muud-moodi ei saa enam oma põne-vusejanu rahuldada? Või onelu liiga kerge?

Neile küsimustele on raskeleida ammendavat vastust.Tõepoolest – miks otsitaksepõnevust nii ekstreemsel vii-

sil? Ja kas siis elu on NIIRASKE, et ükskõik millinevahend on sobilik selleks, etend välja lülitada? Artiklis onüsna täpselt kirjeldatud sei-sundit, mis tekib sagedase japikaajalise gaasimanusta-mise puhul – joobes käitumi-ne, isutus, tujutsemine ja se-letamatu osavõtmatus.

Ja veel üks küsimus: mikskõik lapsed-noored seda eitee? Ja miks vahel teevadseda ka tavalistest peredestpärit noored? Ja miks mõni-kord ei tee seda need, kellekasvukeskkond on kõikemuud kui hooliv ja turvaline?

Muidugi on neile küsimus-tele vastust otsitud ka mujalja juba pika aja jooksul. Ar-vatakse, et põhjused on vägasügaval ja varjatud. Oleks seelihtne, siis teaksid vanemadja õpetajad ning muud asja-osalised juba ammu efektiiv-seid meetmeid. Arvamine, ettavalises perekonnas, kusvanemad lastest hoolivad,seda ei juhtu, ei pea kahjuksalati paika. Arvamus, et kuilapsi sel teemal hästi harida,siis nad seda ei tee, ei pea kakahjuks paika sellel määral,nagu sooviksime.

Räägitakse mitmetest eriliiki mõjuritest, mis seda näh-tust pidurdavad või soodusta-vad. Esiteks meedia ja kõiksee, mis tuleb TVst, ajakir-jadest-ajalehtedest ja kajabvastu noorte hoiakutest-käi-betõdedest ja mõjutab väär-

tuste kujunemist. See on eral-di lai teema. Selge on, et täna-päeva edukultus ja kõrgednõudmised tekitavad eba-kindlust ja hirmu osutudakõlbmatuks tunduvalt suure-mal määral, kui veel paar-kümmend aastat tagasi.

Teiseks on „kaifimise“ tee-ma põnev, on ju olemas mit-meid aineid, mis justkui „eiole ohtlikud“, alkoholitarvita-mine on üldine, selle müügipiiramist võetakse peaaegunagu inimõiguste rikkumist.Alkoholitarvitamine noore-neb jätkuvalt ja järjest vä-hem peavad täiskasvanud va-jalikuks sellega midagi peale

hakata. Seega, enese joobe-seisundisse viimine on n-önormaliseerumas. Miks mesiis imestame, et noored ra-kendavad selleks oma leidlik-kust? Miks peaks ohtlikkusomama mingit tähendustneile, kui see ei oma piisavattähendust täiskasvanutele?

Miks osa lapsi oleks justkuiimmuunsed?

Selle kohta arvatakse, etlaps, kel on terve arusaamineiseendast, talle head toime-tulekut võimaldavad töö-,raskuste ületamise ja suht-lemisoskused, reaalne tugimurede puhul, kindlustunnetuleviku suhtes („ma olen kõl-

blik ja vajalik ka siis, kui mulon raskusi ja probleeme, sestneed kõik on ületatavad“), pii-savalt huvitavat vaba aja te-gevust, ei ole niipalju ohus-tatud, kui need lapsed, kesend nii kindlalt ei tunne.

Kuidas kasvatada sellistend kindlalt tundvat last?Justkui kõik me teame, etlastest tuleb hoolida, nendejärele vaadata, neid armasta-da. Aga kõigi meie jaoks onnende mõistete sisu veidierinev. Üldine tendents arva-ta, et kõik halb juhtub kusa-gil mujal ja kellegi teisega, onlevinud enesepettus. Sageli eitunne ka vanemad end kind-lalt ja neil on ettekujutus, etlastes kindlustunde kasva-tamiseks on vaja eeskätt pal-ju raha ja võimalusi, mis neileon kättesaamatu. Nii jääbkijärele nõudmine, kontroll,lapse suutmatuse puhul omapettumuse terav väljenda-mine, kuid suutmatus inves-teerida lapsesse iseend, omaaega ja hingejõudu – olles te-ma jaoks olemas, huvitudestemast, arutades rahulikulteksimusi ja probleeme ningvõimalusi neist üle saada.

Teine halb variant on üks-kõiksus ja vahel isegi kerge(teadvustamata) hirm süve-neda lapse asjadesse – sestsee, mis näen, on liiga kee-ruline ja ma ei oska sellegamidagi peale hakata. Lapsejaoks on väga oluline tunneta-da, et vanem on olemas, „ei

lähe katki“ ka siis, kui temagajuhtub midagi tõeliselt halba.Kui laps tunneb, et vanemadvõivad tema kõlbmatusepärast n-ö puruks minna, siisei tunne ta end kusagil egakunagi hoolimisväärsena jaei hooli endast enam ka ise.Ja siis on tõepoolest ükskõik,kas see, millega ta tegeleb, onohtlik või mitte.

Artikli lõpus on öeldud, etlapsevanema kohus on rääki-da, et elu võib olla ilus ja onantud elamiseks vaid ükskord. Paraku on rääkimisestüksi vähe kasu. Lapse jaokson see tõene siis, kui see koosvanematega olles, nende toelkasvades ka tegelikult ilus on.Ja siin ei ole raha ja läikivadasjad esmatähtsad. Esma-tähtis on hoolimine, kokku-hoidmine, rõõm üksteisest,raskuste koos läbimine, asja-likud ja toimivad piirid, koostegutsemine. Ka siis, kui lapsjuba suur ja tal on üha roh-kem oma elu.

Sellest kõigest on kergerääkida, tegelikkus on sageliüsna keeruline ja paneb vane-mad tõsiste väljakutsete javalikute ette. Soovin vanema-tele selget pead ja sooja sü-dant ning jõudu enda ja omapere probleemide nägemiselja lahendamisel ning omalaste toetamisel, kui ka mõn-da probleemi lahendada onesmapilgul ülejõukäiv.

Kommentaar Kohila juhtumile

tuleb kindlapeale Tallinnast,gaasi sissehingamine tuliTallinnast, vägivald on samu-ti Tallinnas ja üldse on kõikhalvad asjad, mis meie maa-konda jõuavad, väga tihedaltseotud Tallinnaga. Aga keskannatab?

Kannatavad meie endi lap-sed. Ei maksa eriti kindel olla,et minu lapsega seda ei juhtu.Kunagi ei tea. Kohila juhtu-mit silmas pidades ei usu ma,et see noor inimene ainsanaja esimest korda tulemasinagaasi hingas. Aga kas teisedtema eakaaslased on sellesttragöödiast endale vajalikudjäreldused teinud?! Kui ei, siison lapsevanema kohus rääki-da, et elu võib olla ilus ja seeon antud elamiseks üks kord.Aidake neil seda elada.

10 24. november 2007 NädalineTERVISE EDENDAJA

Ülle Rüüson

Tänavusel õppeaastal onsuitsuprii klassi võistlus re-kordiline: kogu Eestis osaleb229 kooli 837 klassi 15 539õpilasega.

Selle aasta eripära võrrel-des varasematega on see, etosalevad ka IV klassid, mison väga õige, sest suitsu proo-vimine algab juba algklas-sides. Ka ilma IV klassideta(131 klassi 1973 õpilasega)oleks võistlus rohkearvulisim– eelmisel aastal osalesumbes 10 000 õpilast.

Võistlus on muutunud jär-jest populaarsemaks ja sellekampaania juures on see äär-miselt positiivne. Võistluseeesmärk on ennetada või lüka-ta edasi suitsetamise alus-tamist laste ja noorte seas;motiveerida õpilasi, kes suit-setavad, sellest pahest loobu-ma, ning toetada mittesuit-setamist kui eluviisi.

Suitsuprii klassi võistlustkorraldatakse Eestis kuuen-dat aastat. Tänavune võist-

Mikk Merekivi,Living For Tomorrow vaba-tahtlik noor Järvakandist

Kui ma kohe ausalt ära ütlen,siis ei ole mul õrna aimugi,kas selle artikli kirjutami-sest on vähimatki kasu.Loodan aga siiralt, et mõnemõtleva inimese pilk sellelpeatub.

Juba väga ammust aegapainab mind küsimus: miksnoored peavad suitsetama jajooma ning mis nad sellegasaavutavad? Kas on tänapäe-va trendiks saanud tõesti see,et ei ole enam olemas kaineidsünnipäevi, reedeid ega lau-päevi? Kas hävitatud tervis onmõõdetav rahas? Nende kü-

simuste jada oleks pikk, kuidkeskenduksin esialgu neile,mida eelpool loetlesin.

Teada-tuntud tõsiasi, et igateine pensionär on veendunud,et noorus on hukas. Sellel onväga lihtne põhjus - see on jualati nii olnud! Isegi siis, kuinemad noored olid. Kas agatänapäeva noorus on rohkemhukas, ei tea me keegi. Fakton aga see, et tarbitakse lii-alt meelemürke. Noorte endisõnul tagavad need ained peoltuju. On ju kordades kergemteha siis asju, mida tavaliseltei julge, kui sul on need või-malik millegi kaela veereta-da. See on omamoodi vastu-tuse jagamine viinakuradiga.See ei ole aga kindlasti õige.Julged teha, julge vastutada.

Sama tavaline kui hundi-jalavesi, on pidudel ka tuba-kas. Julgen väita, et paljudsuitsetajad on saanud omaesimese mahvi kui mitte va-rem, siis peol ja purjus pea-ga. Esimesest mahvist poleaga tee regulaarse suitseta-miseni enam pikk. Tundubnõme ja jube leierdatud jutt?

Tean, et sellest räägitakse,kuid minu eesmärk ei ole neidrääkijaid korrata, vaid rääginoma kogemuste põhjal.

Esimest korda proovisinsuitsu, kui olin saamas seitseehk siis kuueselt - Priima si-garette. Siis veel õnneks seepahe külge ei jäänud. Uuestituli suitsetamine päevakor-rale, kui olin kaheksane poi-siklutt. Siis hakkasin ma kajärjepidevalt suitsetama. Kõ-lab uskumatult, kuid see onminu elu. Tehti see asi ju meiepoisikeste kambale nii ime-lihtsaks. Oli üks „lahke noor-härra“, kelle poole võis alatipöörduda sõnadega „onu,osta“ ja nagu võluväel onu os-tiski. Ja nii aastaid - lisan-dusid veel teine ja kolmas onujne... Võiksin öelda, et needonud on minu suitsetaja-kar-jääri vundament.

Kahjuks jäi see pahe külgepikaks ajaks - nimelt küm-neks aastaks. Tõsi, selle ajajooksul jätsin ma maha ka-hel korral, mõlemal juhulkuueks kuuks.

Ma tean, mida tähendab

suitsetamine ja ma tean ka,kui raske on sellega võidelda.

Tänaseks päevaks olen sel-lest pahest võitu saanud jaolen südamest uhke enda üle.Alkohol pole aga eales olnudmulle konti mööda. Ühedmeelemürgid mõlemad.

Kui teie noored arenevadorganismid ei saa sellest aru,et teete meelemürke tarbidesenda tervisele karuteene, siistehke kas või kalkulatsioon,kui kulukas see on. Olles suit-setaja kümme aastat, suit-setasin ma keskmiselt päe-vas paki sigarette, mille mak-sumus võiks olla ümmar-guselt 20 kr pakk. Kerge ar-vutuse tulemusena selgub, etsee mõttetu ettevõtmine läksmulle kümne aasta jooksulmaksma 20*356*10=73 000kr. Seda ei ole mitte vähe,mõelge sellele. Ja ega neednumbrid alkoholi tarbidesväiksemad ei tule. Tervist onteil ainult üks, seda rahas eimõõda. Selle sama tervisegapead veel kaua läbi ajama.Õnneks on meil kõigil või-malus teha oma valikud!

Riskifaktoriks südame-ve-resoonkonna ja paljudeteiste haiguste tekkes onsuitsetamine. Peale otse-selt sõltuvust tekitava niko-tiini sisaldub sigaretis üle4000 tervist kahjustavakomponendi.

ETTEVALMISTUSED suitse-tamisest loobumiseks• Olete jõudnud endas sel-

Eve Sirel,Rapla politseijaoskonnanoorsoopolitseinik

Iga päev, ka täna, proovivadkümned ja kümned kooliõpi-lased esimest korda suitsu.Esimene sigaret süüdataksetavaliselt sõprade seltskon-nas. Kuigi selle maik ei pruu-gi meeldida, ei saa seda ometisõpradele tunnistada. Murettekitavalt palju noorion “tänu” sellele esimesele jasellele järgnenud suitsudelemuutunud pidevaks suitseta-jaks - sõltuvus on kiire kujune-ma. Enamik suitsetajaid, üks-kõik mis vanuses, teab, etsuitsetamine suurendab sü-damehaiguste, kopsuvähi jmelundite vähkkasvajate tek-kimise riski. Samas usutak-se, et lastel ja noores eas eiteki suitsetamisest mingeidkahjustusi. See on aga ekslik- suitsetamine mõjutab ter-vist juba esimesest sigaretistpeale. Lastega vesteldes suhtuvadesimese ja teise klassi lapsedema ja isa suitsetamisse ne-gatiivselt, kolmanda ja nel-janda klassi laps aga juba kuinormaalsesse nähtusesse.Suitsetavatel vanematel onväga raske oma lastele sel-geks teha, et nad ei suitsetaks.Laps arvab, et kui tema isasuitsetab, siis miks ei võikstemagi seda teha? Ja nii kao-vadki ema või isa suitsupa-kist esimesed sigaretid lapsetaskusse. Lapsed arvavad kaseda, et kui nad kodus suitsuteevad, siis on see lubatud.Põhjendades sellega, et ma eitee ju õues avalikus kohas. Kodused tingimused võivadka head olla, ema ja isa egakeegi teine ei suitseta, kuidmida teha kooli- ja eakaas-lastega, kes ühistegevuseks jagrupikuuluvuse märgiks onvalinud suitsetamise ja arva-muse, et suitsetamine on cool? Tubakaseadus aga ütleb, etalla 18 aasta vanusel isikulon suitsetamine või suitsuva-ba tubakatoote tarvitaminekeelatud. Alla 18aastastel onka keelatud omandada jaomada tubakatoodet, mõle-mal juhul maksimumtrahv600 krooni. Kui noorel on suitsust kuju-nenud sõltuvus, usub ta tihti-

peale, et suits leevendabstressi. Tegelikult on suitset-amine pigem stressi põhju-seks. Suitsetamine lihtsaltvähendab pinget ja ärritust,mis tekib sõltuvuses olevalinimesel, kes pole tükk aegasuitsetanud. Mitu aastat suitsetanudlaps ütles, et ta on väga väsi-nud ning tal on raske kont-sentreeruda, hommikul kohepeab ühe suitsu tegema, sestsee aitab ärgata. Vahetunnispeab ka suitsu saama, sestõpetajad ajavad närvi ja üldsepärast suitsu olevat mõttedselgemad. Selline laps ei saaolla enam ilma sigaretita! Talon väga tugev sõltuvus! Kõige kurvem on aga see, etõpetajad on sageli suitseta-mise vastu võitlemisele käe-ga löönud. Õpetajad püüavadsüü veeretada vanemate kae-la ja vanemad omakordasüüdistavad kooli. Tegelikultoleme aga süüdi me kõik –täiskasvanud. Kõige efektiivsem oleks, kuimittesuitsetavad õpilasedhakkaksid oma koolis näita-ma vastuseisu suitsetamisesuhtes. Kui õpilaste seas te-kiks hoiak, et suitsetaja onmittesuitsetajast kehvem,kui suitsetamine oleks äär-miselt ebapopulaarne, oleksõpetajatel kergem ja ka tule-mused oleksid hoopis teised.Seda ideed toetab motivat-sioonikampaania „Suitsupriiklass”. Rapla maakonnas on 2007.aasta 9 kuuga politsei teinudalaealistele 143 trahvi kassiis suitsetamise või tubakaomamise eest. 2006. aastaloli see arv 118. Suurem osa suitsu proovi-nud laste vanematest ei usu,et nende laps on suitsu tei-nud. Kurb on aga see, et kaühest ainsast proovimisestvõib välja kasvada regulaarnesuitsetamisharjumus. Enne kui hakkad suitseta-ma, mõtle, miks sa seda teed.Kas suitsu süütamisega alludsa tegelikult sõbra pealekäi-misele või oled lihtsalt uudis-himulik? Mõtle oma tegelike soovidepeale – kas olla ise oma otsu-seid tegev inimene, kes väär-tustab oma tervist, või niko-tiinisõltlane, kelle tervist jakäitumist määrab sigaret.

lus algas 22. oktoobril ningkestab kokku kuus kuud - 22.aprillini 2008. aastal.

Detsembrikuu vahekokku-võtete ajal (10. detsember)selgub, kes ja kui paljud onsuutnud jääda suitsupriiksklassiks ja jätkavad võist-lust.

Kõik võistluse edukalt läbi-nud klassid osalevad maa-kondlikus, üleriigilises ja rah-vusvahelises loosimises. Eestiauhinnad loositakse välja 20.maiks 2008. Võistluse pea-auhind, klassiekskursioonHollandi pealinna Amsterda-mi, loositakse suitsuprii klas-si võistluses osalevate riikidevahel ülemaailmsel tuba-kavabal päeval, 31. mail

2008.

Rapla maakonna auhinna-fond on 18 000 krooni. Auhin-nad loositakse. Arvestustpeame kolmes kooliastmes:IV–VI klassid, VII-IX klassidja X-XII klassid. Igas astmeson neli auhinda: üks peapree-mia a 3000 krooni ja kolm

preemiat a 1000 krooni. Li-saks tunnistused kõikideleedukalt lõpetajatele.

Sel aastal osaleb ka Rapla-maal rekordarv koole, klasseja õpilasi – 15 kooli 67 klassi1052 õpilasega! Maakonnaüldhariduskoolidest osalebsuitsuprii klassi võistlusel30% õpilastest. See tähen-dab, et kolmandik õpilasteston võtnud omale eesmärgikselada tubakata! Võistlus onpopulaarsust kogunud: üle-eelmisel aastal oli osavõtjateprotsent 8,2, eelmisel aastal14,2.

Rohkem osavõtjaid kui Rap-lamaal on Tallinnas (2350),Tartu linnas (1535), Harju-maal (1450) ja Viljandimaal(1310) – samas on need lin-nad ja maakonnad ka tundu-valt suuremad kui Raplamaa.

Viiel aastal on osalenudMärjamaa gümnaasium,Rapla Vesiroosi gümnaasiumja Kivi-Vigala põhikool, nel-jal aastal Käru, Kabala,Haimre ja Lelle kool.

Kõige tõhusamalt on selgi-tustööd teinud Kohila güm-naasium, kes võistleb roh-kearvuliselt - 12 klassiga!

• Visake ära kõik tuhatoosid,avamata sigaretipakid jatulemasinad.

Abivahendid suitsetamisestloobumiselKes ei suuda suitsetamisestloobuda vaid tahtejõu abil,võib kasutada ka abivahen-deid. Apteekides on saadavalnikotiini sisaldavaid plaast-reid või nätse, mida tuleb

saab teid nõustada arst, kesaitab teil toime tulla prob-leemidega nikotiinisõltuvu-sest vabanemisel ja valida kaabivahendi. Kui tunnete, et te seekord eiole valmis suitsetamisest loo-buma, ärge heitke meelt. Järg-misel korral olete juba pa-remini ette valmistunud.

On avatud suitsetamisestloobujate nõustamise kabi-netid tervist edendavate haig-

gusele, millised on mittesuit-setaja eelised.• Olete teinud kindlaks põh-jused, miks te suitsetate.• Olete jõudnud selgusele, etloobute suitsetamisest.• Oma soovist teatage ka lähe-dastele, sõpradele ja kollee-gidele, nii leiate endale toeta-jaid.• Määrake päev, mil te loo-bute sigarettidest.

kasutada vastavalt nendekasutusjuhenditele. Needsisaldavad väheses annusesnikotiini ja aitavad seegavähendada sigaretinälga.Plaastreid ja nätse kasuta-takse järk-järgult kahanevasannuses ca 8 nädala jooksul. Tõhusa abivahendina suit-setamisest loobumisel on tun-tud ravim BUPROPRIOON,mida võib kasutada vaid ars-ti loal. Suitsetamisest loobumisel

late baasilIda-Tallinna Keskhaigla

AS (Järve üksus, Energia 8,Tallinn, kabinet 118)Eelregistreerimine tel

677 1805

Rapla Maakonnahaigla

SA (Alu tee 1, Rapla, kabi-net 98) Eelregistreeriminetel 489 0710

või 489 0711

Allikas:Tervise Arengu Instituut

Suitsuprii klassi kampaaniastänavu rekordarv osavõtjaid!

Alkohol ja tubakas – kas liikumapanevadjõud või rahakoti põud?

Suitsetamine pole lapseeralõbu, vaid meid kõikipuudutav probleem

Nõuandeid suitsetamisest loobumiseks

2007/2008. aastal osalevad

Rapla maakonnas suitsu-

prii klassi võistlusel:

Lelle kooli IV, V, VI klKivi-Vigala PK IV, V, VI, VII, VIII, IX klHaimre PK IV, V, VI klRaikküla LAK IV, V, VI klEidapere PK IV, V, VI, VII klKäru PK V, VI klKohila G IV a, V a, V b, V c, VI a, VI b, VII a, VII b, VII c, VIII b, IX c, XI a klVarbola kooli IV, V, VI klKabala LAK IV, V, VI, VII klRapla VG IV, V a, V b, VI a, VI b, VIII a klKehtna PK V klHagudi PK IV, V, VI, VII klRapla ÜG IV a, IV b, V a, V b, VI a, VIII a klJärvakandi G IV, V, IX, X klMärjamaa G IV a, IV b, V c, VI b, VIII b, VIII c, X a kl