24
mis kus millal EESTI KEELES The Baltic Guide tutvustab teile mida Soomes teha ja näha tasub Kõik teed viivad Kõik teed viivad Ahvenamaani Ahvenamaani Taaskasutuspoed Taaskasutuspoed heategevuse heategevuse valguses valguses Ooperikangelane Ooperikangelane Urho Kaleva Urho Kaleva Kekkonen Kekkonen PINK PINK jälle Soomes / laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused / Kevad- ja suvestaarid Bruce Springsteen, Kevad- ja suvestaarid Bruce Springsteen, Bon Jovi, Status Quo… Bon Jovi, Status Quo… „BODY WORLDS” HEUREKAS KUNI 22. SEPTEMBRINI www.balticguide.ee 20 SOOME KEVAD 2013

The Baltic Guide EST Kevad 2013

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Soomet tutvustav eestikeelne ajaleht

Citation preview

Page 1: The Baltic Guide EST Kevad 2013

miskusmillal

EESTI KEELES

The Baltic Guide tutvustab teile mida

Soomes teha ja näha tasub

Kõik teed viivad Kõik teed viivad Ahvenamaani Ahvenamaani

Taaskasutuspoed Taaskasutuspoed heategevuse heategevuse valguses valguses

Ooperikangelane Ooperikangelane Urho Kaleva Urho Kaleva Kekkonen Kekkonen

PINKPINK jälle Soomes/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

Kevad- ja suvestaarid Bruce Springsteen, Kevad- ja suvestaarid Bruce Springsteen, Bon Jovi, Status Quo…Bon Jovi, Status Quo…

„BODY WORLDS” HEUREKAS KUNI 22. SEPTEMBRINI

ww

w.b

alti

cgui

de.e

e

20

SO

OM

E K

EV

AD

20

13

Page 2: The Baltic Guide EST Kevad 2013

www.tykkimaki.fi

Hüppa seiklusrajale ja naudi loodust täiesti uuel moel!Suve uusim atraktsioon on metsik “Atreenalin” seikluspark. Neli erinevat rada pakuvad väljakutset nii pere väikse-matele kui ka kogenud seiklejatele. Lisaks on lõbustuspargis ligi 40 atraktsiooni ja mängu ning ka erinevaid teenuseid, mis lahutavad külastajate meelt läbi terve teguderohke päeva.

Tere tulemast Tykkimäe lõbustusparki!

Tykkimäe lõbustuspark kutsub suurele seiklusele!

Hirmuäratav Loop Fighter viib su

võitlusesse Maa külgetõmbejõuga!

MAAILMAKUULUS NÄITUSINIMKEHA EHITUSET,FUNKTSIONEERIMISESTJA TERVISEST!

ESIMEST KORDA SOOMES!

LIHTNE TULLA – PALJU TASUTA PARKIMISKOHTI!AVATUD IGAPÄEV! | TIKKURILA, VANTAA

YHTEISTYÖSSÄ:

WWW.HEUREKA .FI

16.2.-22.9.2013

Repovede rahvuspark - Soome lõunapoolseim eramaa-ala

...puhkust naudid Kouvolas! Ainult poolteist tundi Helsingist.

Tykkimäe lõbustuspark - lastega perede lemmikkoht

Arboretum Mustila - Põhja-Euroopa märkimisväärseim metsapark

Verla tehasemuuseum - Unesco maailmapärandi objekt...

Kouvolan Matkailu

(135 km)

Page 3: The Baltic Guide EST Kevad 2013

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 3 3juhtkiri

Eestlaste tähtsus Soome majandusele

E estimaalaste reisid Soome on vähehaaval sagenenud. Ainult Venemaalt saabub Soome veel suurem hulk reisijaid. Viimase statistika kohaselt käis eestimaalasi

aasta jooksul Soomes üle 700 000. Reisidest umbes kolman-dik oli seotud tööga, ülejäänud olid huvireisid, külaskäigud sõprade ja sugulaste juurde või ka transiitreisid mõnda muusse riiki. Turistid jätavad Soome hinnanguliselt umbes 200 miljonit eurot aastas.

Enamasti on reisisihiks Helsingi, kuid järjest rohkem tun-takse huvi ka ülejäänud Soome vastu. Talvel köidavad turiste Kesk-Soome suusakeskused. Eestimaalaste huvi Lapimaa vastu on näidanud aasta-aastalt kasvutendentsi. Üks põhjus on kindlasti see, et Soomet avastatakse tänu tööreisidele. Kui

tööasjad aetud, sõidetakse tuttavaks saanud meeldivatesse paikadesse või külastatakse mujal elavaid sõpru ja sugulasi. Tööreise tehakse siiski rohkem kui puhkereise.

Ametlike andmete järgi käib Soomes regulaarselt tööl 30 000 eestimaalast ja sama paljudel on seal alaline elukoht. Vaevalt leidub kuskil Soomes sellist ehitusplatsi, kus ei oleks tööl ühtegi eestlast. Ka sotsiaalhoolekande valdkonnas on paljud töötajad pärit Soome lahe lõunakaldalt. Eestimaalaste tööpanus on märkimisväärne ning ühtlasi tegelevad Soo mes töötavad eestlased Soomele nii tähtsa turismiedendusega.

Jukka Arponenpeatoimetaja

10–11sisu

Lääneranniku saarestikLääneranniku saarestiku ainulaadne ringtee. Ahvena maal aetakse Ålvadost – kohalikku õunaviina.

ajakohast05 Ilmajoki Muusikapäevadel ooper Kekkonenist. Provinssirock avab festivalihooaja.

turism08 Helsingi ametlik reisireklaam vs rahva lemmikpaigad.

ajalugu23 Helsingi 200 aastat pealinnana.

majandus09 Soome filmil läheb hästi. Hall majandus kontrolli alla?

Peatoimetaja Jukka ArponenKujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls

Fotograaf Andrei Chertkov Toimetussekretär Pille Luik

KontaktPõhja pst 25, Tallinn, 10415 Eesti

Toimetustel +372 6117 760

[email protected]

[email protected]

Reklaamimüük Jari Rousu tel +358 4 5862 4629

Reklaamihinnad1 lk 2770 !tagakaas 3190 !1/2 lk 1465 ! 1/4 lk 790 !1/8 lk 450 !

Hindadele lisandub käibemaks.

Reklaamimõõdud1/1 lk (laius x kõrgus) 254 x 375 mm

1/2 lk (horisontaal) 254 x 185 mm

1/2 lk (vertikaal) 125 x 375 mm

1/3 lk (horisontaal) 254 x 123 mm

1/4 lk (horisontaal) 254 x 91 mm

1/4 lk (vertikaal) 125 x 185 mm

1/8 lk (horisontaal) 125 x 91 mm

1/8 lk (vertikaal) 61 x 185 mm

MaterjalidValmismaterjalid Freehand, Photoshop,

Illustrator, pdf (composite). Meedia CD, DVD

Kaanefoto Pink LivenationHeureka foto: Gunther von Hagensi ”Body Worlds”,

Institute for Plastination, Heidelberg, Germany, www.bodyworlds.com

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

K E V A D 2 0 1 3

Pealinna suurima d!ässiürituse keskpunkt on Espoo Kultuurikeskus.

April Jazz festival toob Soome taas kord maailma d!äss-muusika koorekihi. Kuulsaimad nimed on seekord ehk saksofonist Charles Lloyd, esimest korda Soome saabuv Grammy laureaat Gregory Porter, komeetpianist Hiromi ja neo soul’i saadik laulja José James. April Jazz toimub Espoos Tapiolas 24.–28. aprillil ning seekord juba 27. korda.

April Jazz pakub sedapuhku varasemast rohkem kontserte ja kõrvalüritusi. Lisaks 17 tasulisele kontserdile hellitatakse publikut kaheteistkümne muusikaürituse-ga, kuhu on kõigile prii sissepääs. Uuendusena on kavas April Jazz Vintti Presents klubiõhtud, kus külalisteks tun-tud Helsingi d!ässiklubid nagu We Jazz, Söndag Jazz ja Wahoo!. Kolm kodumaist d!ässbändi esitlevad festivalil ka oma plaati „Ricky-Tick Big Band”, mille solistideks on raadiojaama Suomirap lemmikud Paleface, Redrama ja Tommy Lindgren, Jussi Lehtonen Quartet ja Big Blue Kalevi Louhivuori juhtimisel.

„Sel kevadel oleme panustanud peale kvaliteetse prog-rammi rohkem visuaalsetele detailidele, ümbritsevasse keskkonda ja heaolutunde loomisele. Kultuurikeskuse suures saalis mängitav muusika kõlab ka teistes ruumides ning restoran on avatud poole ööni. D!ässitelgi esinejate nimekiri on endisest palju pikem ja telk näeb välja veel vin-gem kui varem. Lisaks saab peaaegu kõikidele d!ässitelgi ja kultuurikeskuse kontsertidele osta Show & Dinner ja VIP-pakette,” tutvustab uuendusi festivali peakorraldaja Matti Lappalainen.

April Jazzi pileteid saab osta piletimüügipunktidest (www.lippu.fi).24.–28.4 Espoo kultuurikeskus, Tapiola

Aprillid!äss toob kevade

Trükk AS Kroonpress

restoranid06–07 Stiilsed raudteerestora-nid. Tippkondiitrite hõrgutised.Sunn ja Savotta keset Helsingit.

kultuur, üritused12–15 Helsingi näitused, festivalid ja kontserdid. Kuopio Tanssii ja Soi. Loomaaia sünnipäev Raunal.

ostud16–17 Taaskasutus heategevuse nimel. Eripoed mereteemast kuni hobutarvikuteni.Bussiühendus Helsingist

Kampist bussid nr 105, 106, 107, 109, 110T.Raudteejaamast Munkkiniemi–Revontulentie bussid nr 194 ja 195.Verkkosaari–Pasila–Munkkiniemi–Revontulentie nr buss 505.Lauttasaari–Hansaari–Tapiolantie buss nr 501.Itäkeskus–Kehä I–Otaniemi–Tapiolantie buss nr 550.Vantaalt Lentoasema–Kehä I–Pohjantie buss nr 514.

Peakes

Aprimuusaks

Hiro

mi,

foto

Sak

iko

Nom

ura

Page 4: The Baltic Guide EST Kevad 2013

REIS

KESTAB

2,5 TUNDI

Piletid ja lähem info telefonil 66 46 000

Tere Tulemast!HAAPASAAREN LOMAKYLÄ/ Haapasaari Puhkeküla

ÄLÄÄ

Aastaringselt kasutuses olevad kõrgetasemelised palksuvilad 2-8 inimesele

Kämpingumajad Kohad haagissuvilatele Telkimisplats, liivarand

Restoran, kohvik, tantsulava Laste mänguväljak, Majakas

Kalastus, Kanuude- ja mootorpaatide laenutus

Haapasaarentie 5 FI-34600 Ruovesi, SOOMETel. +358440800290 Fax. +35834861444www.haapasaari.! lomakyla@haapasaari.!

HelsinkiTurku

Tampere

RUOVESI

9!" Buff!!l"u" m"its!#"li$ on mit-

m!$!sin!: pi%%", $"n"tii#"d,

sibul"rõn&"d, lih"p"llid, mini-

#iin!rid, l"s"&n!, s"l"t, supp,

limon""d j" $oh#i.

Buff!!l"ud

üh!l! inim!s!l!

Rax Bu#et- söö ja joo nii palju kui jaksad

Helsingi Aikatalo linnakeskuses (Mikonkatu 8) ja Forumi kaubanduskeskuses (Mannerhei-mintie 20).

STEAK HOUSEA L A T E S A A S T A S T 1 9 8 6

Tel +358 9 694 4207E-R 10.30-21L 10.30-19, P 11-19

Forum Mannerheimintie 20HELSINKI

Eteläesplanadi 24HELSINKITel +358 9 611 217E-T 10.30-23K-L 10.30-24, P 12-22

w w w . m a n h a t t a n s t e a k h o u s e . f i

LINNA PARIMAD BIIFSTEEGIDH E L S I N G I - L A H T I - T A M P E R E

Tere tulemast!

Tuntud oma maitsvate liharoogadepoolest.Maitsvad, suured portsjonid.Soodsad hinnad

Hakklihapihv, 200 g 8.70 !Loomaliha grillpihv 12.50 !

Page 5: The Baltic Guide EST Kevad 2013

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 3 5sündmused

Soome kevade TOP7

Festivalihooaja avalöök TEKST JUKKA ARPONEN, PILDID PROVINSSIROCK

Suviste suurürituste kalendris alustab rokifestivalide hooaega tänavu juba 35. korda toimuv Provinssirock.

Festivali tunnuslause on „Inimeste pidu”, millega rõhutatakse, et kõige tähtsamal kohal on siin sõbralik festivalimeeleolu. Loomulikult ei tähenda see, et esinejate suhtes oleks tehtud mingeid allahindlusi. Neist kahest põhimõttest on korraldajad lähtunud ka sel aastal. Festivalil osaleb tähe-lepanuväärselt suur hulk nii rahvusvahelisi kui Soome rokkansambleid. Põhirõhk on asetatud raskemale rokkmuusikale, kuid näha ja kuulda saab ka traditsioonilist festivalirokki. Esinejate hulgas on näiteks Blur (Ühendkuningriik), Bad Religion (USA), In Flames (Rootsi), Children of Bodom (Soome) ja Danzing (USA).

Provinssirock toimub traditsiooniliselt nädal enne jaanipäeva ja tänavu suvi pole erand. Mõned festivalile kutsutud bändid esinevad nädala võrra varem Tamperes Sauna Open Airil. Ratina Festival Parkis astuvad rahva ette Nightwish (Soome) ja Volbeat (Taani). Nii Provinssirockile kui Tampere festivalile pääseb Helsingist mugavalt rongiga. Riigiraudtee VR rokiron-gidest on saanud juba traditsioon – nn rokkijunat pakuvad Tampere ja Seinäjoe festivalidele jõudmiseks igati mugavat võimalust.

Festivali ajakava ja hinnad leiab nii VR kui festivali kodukatelt www.vr.fi, www.provinssirock.fi ja sauna-open-air.fi.8.–9.6 Tampere, 14.–16.6 Seinäjoki

Ilmajoe festivalil ooper KekkonenistSoome riigimees Urho Kaleva Kekkonen (1900–1986) on vaieldamatult oma ooperi välja teeninud. Tema elu oli erakordne ja tema mõju Soome saatusele väga suur.

Kuni keskikka jõudmiseni oli Kekkonen oma maailmavaatelt kindel kommunismivastane. Ta protestis Talvesõja pealesunnitud rahu vastu ja soovis Saksa relvade võitu Nõukogude Liidu üle: „Mida võimsam on venelastevastane hävi-tustöö, seda turvalisemalt võime vaadata tulevikku”.

Hilisem Kekkonen, kes 1942. aasta novembris ei osutunud valituks Talve- ja Jätkusõja ajal riigi eesotsas olnud valitsuste koosseisu, jõudis oma seisukohti põhjalikult revideerida. Ta ütles lahti oma senistest vaadetest ja varasematest arvamustest. Sellel muutusel oli edaspidi Soome jaoks üüratu tähendus. Kekkonen otsustas sõlmida isikliku liidu nendesamade võimudega, kelle vastu ta oli juba poisipõlvest saati sõna, kirja ja tegudega võidelnud.

Nõukogude Liidul oli Soomes vaja usaldusisikut. Sündis vastastikune sõltuvus. Kekkoneni positsiooni kindlustamisel Soomes jõuti üsna pea seisu, mida sai muuta ainult Kekkonen ise. Libreto autori, kirjaniku ja poliiti-ku Lasse Lehtineni sõnul räägib ooper just sellest hilisemast Kekkonenist.

Muusika on ooperile kirjutanud Uljas Pulkkis, lavastajaks Vilppu Kiljunen, Kekkoneni rollis saab näha Jyrki Anttilat. Seega on ooperi valmi-misse oma panuse andnud tõelised professionaalid.

Ilmajoe Muusikapäevade ooperilava asub Lõuna-Pohjanmaa küla-maastikul idüllilise Kyrönjoe kaldal. Ooperi sündmustik hargneb peale lava ka jõel ja selle vastaskaldal. Istekohti on vaatajatele ette nähtud 1250, 10 kohta on eraldatud ratastoolis ooperikülastajatele. Publikuala on jagatud kolmeks sektoriks, igaühes 20 rida. Sissepääs on ülemiste ridade juurest. 7.–9 ja 14.–16 Ilmajoen Musiikkijuhlat, Ilmajoki

Kultuur

TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD FINNAIR, TYKKIMÄKI

01 Sündmusterohke kevadSuve lähenedes leiab kalendrist järjest rohkem osalema meelitavaid üritusi. Mais peetakse Soomes jäähoki MM-võistlusi ja juba juuni alguses algab suuremate festivalide aeg. Külastajaid ootab terve rida klassikalise muusika ja tantsuüritusi ning rokifestivale.

02 Lõbustuspargid alustavadTalv pakitakse kokku mai alguseks ning pärast volbrit algab suvine lõbustuste hooaeg. Uusi atraktsioone ja seadmeid tuvustatakse nii Linnanmäel Helsingis, Tykkimäel Kouvolas, Särkän-niemis Tamperes kui ka teistes lõbustusparkides üle Soome.

03 Uued laevad, rohkem reiseLiiklus Tallinna ja Helsingi vahel muutub järjest tiheda-maks. Laevafirmad on tulnud välja veel suuremate laevade-ga (Tallink ja Eckerö Line) ning lisanud graafikusse rohkem reise. Kevadel lülitab Viking Line oma sõiduplaani aluse, mis on varem sõitnud Turu ja Stockholmi vahel. Isabella alustab Tallinn–Helsingi liinil kurseerimist 6. mail. Laev teeb päevas kaks reisi, mis tähendab, et ka Viking Line’i reiside arv kahekordistub eelmise aastaga võrreldes.

04 Suured peodKevad on suurte pidude aeg. Kõigepealt saabuvad lihavõtted, mida peetakse traditsiooniliselt rahulikult ja perekeskselt. Ainult suusakeskustes on sel ajal tavalisest rahvarohkemad nädalalõpud ning ohtralt vene turiste. Kuu aega hiljem toovad kevadpühad linnatänavaile karnevalimeeleolu. Juuni alguses pidutsevad kogu Soomes abituriendid ja kõrgkoole lõpetavad tudengid. Suurematest pidustustest saavad osa ka turistid.

05 Finnair võitisSoome lennufirma Finnair hakkas lõpuks kasumit toot-ma. Kasumit kogunes eelmisel aastal umbes 45 miljonit eurot. Tulemus oli positiivne esimest korda pärast 2007. aastat. Lennuliikluse tulevik näib Soomes seega tundu-valt helgem kui Eestis.

06 Majandus kasvama palku langetades? Soome majandus maadleb allakäigu piiril. Mõned ministrid ja mõjuvõimsad tööstushaid on tulnud lagedale ettepanekuga palku langetada või vähemalt lükata edasi palgatõusu. Mõistagi on selline idee ametiühingutele vastuvõetamatu, kuigi paljude soomlaste arvates võimal-daks 3000 euro suurune keskmine palk palgataset natuke alandada.

07 Bruce Springsteen Turus„Born To Run” albumiga läbimurde teinud Bruce Springsteen & The Street Band on Ameerika roki alustala. Suurepärase esinejana tuntud The Bossi plaate on maailmas müüdud üle 120 miljoni. Oscari-võitja ja mitme Grammy omanik annab 7. ja 8. mail Turus HK Areenal kaks kontserti. Kaasa teeb loomulikult ka legendaarne El Street Band.

Q Seebikaepisoodist maailmatäheks Josh Grobani lugu on nagu pesuehtne Ameerika unelm. 2001. aastal pääses ta tundmatu tenorina laulma menukasse seriaali „Ally McBeal”. Kõditavat tenorihäält pandi tähele ja mehele pakuti plaadilepingut. Esikplaat „Josh Groban” oli tõeline müügihitt. Aastal 2007 oli ta 21 miljoni müüdud plaadiga USA kõige paremini müüv artist. Soomes annab klassikalist ja popmuusikat ühendav superstaar kaks kontserti – Helsingis ja Turus.

Josh Groban „All That Echoes Tour”21.5 Hartwall Areena, Helsingi23.5 HK Areena, Turu

Q Suurimad hitid AmeerikastMississippi osariigist Escatawpast pärit Ameerika roki suurte nimede hulka kuuluv 3 Doors Down on tuntud eelkõige oma megahittide „Kryptonite”, „Here Without You”, „Let Me Go”, „It’s Not My Time” ja „Train” järgi. Kaablitehase lavale mahub bänd koos oma hittidega täpselt ära. Tõotab tulla tihke rokiõhtu.

4.6 „3 Doors Down – The Greatest Hits Tour”, Kaablitehas, Helsingi

Foto

Ilm

ajoe

n m

usiik

kiju

hlat Br

uce

Sprin

gste

en, f

oto

Sony

mus

ic

Page 6: The Baltic Guide EST Kevad 2013

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 36 restoranid

Sunni lõunamenüü pakub suppi, salatit, praadi või mõnda muud kergemat toitu, mille hinnad jää-vad 10.30 ja 13.50 euro vahemik-ku. Nädalavahetustel on brunch. Pärast kella 15 võib aga tellida toite põneva à la carte menüü järgi. Esindatud on peamiselt Euroopa ja Skandinaavia köögi road.

Juhtun restorani sisse astuma lõuna paiku ja otsustan proovida kana. Küpsetatud kana- ja peeko-nitükid serveeritakse lehttainast kaane all väikses potis koos riisi ja sibulakastmega. Toit saabub pea-aegu kohe pärast tellimuse esita-mist. Ettekandja selgitab, et salati-baar ja vesi on hinna sees.

Salatibaar on lihtne, kuid sisal-dab kõike vajalikku. Hiigelkauss sisaldab salatisegu ja riivporgandit, selle kõrval on kastmed. Tegin näi-teks kindlaks, et virsikukaste sobib magusa porgandiga suurepäraselt. Ja loomulikult on saadaval koha-peal küpsetatud värske leib.

Eriti maitsvaks teeb toidu võrra-tu vaade Senati väljakule. Ka siseku-jundus lähtub ajaloost: kõrged laed,

kroonlühtrid, milles elektripirnide kõrval on ka küünlaid, vana kapp täis raamatuid, stiiliga haakuvad lauad ja toolid. Terviklik üldmulje muudab toiduelamuse täiuslikuks. !

Kui satute Helsingi peaväljakule Senaatintorile, siis tasub meeles pidada, et siin asub mitu väga meeldivat restorani ja kohvikut.

KUIDAS LEIDA?Restoran Sunn Aleksanterinkatu 26, II korrus, Helsingi www.ravintolasunn.fi

Senati väljaku restoranidSenati väljaku restoranidSunn: vaatega toomkirikule

Valge võlvlagi, seinad meenu-tamas piirdeaeda, aknalaudadel igat sorti vanakraami: akordion, kohvipurgid, plekist teekannud jm. Lauad-toolid on puidust ja igaüks isemoodi. Kokkuvõttes tekib ruu-mis omamoodi õdus atmosfäär.

Külastajatele pakutak-se traditsioonilisi roogasid kalast, ulukilihast, köögivilja-dest ja marjadest. Tooraine on pärit eranditult Soomest ja toit valmista-tud vanade järeleproovitud koduste retseptide järgi.

Liha Karjala moodi (22.50 !) tuuakse lauda paksul puualusel. Sel-lel asub kaks malmnõud, millest üks sisaldab hautatud lamba-, looma ja sealiha ning teine kartuliputru.

Kõrvitsa-pohlasalatit serveeri-takse väikses metallkruusis. Ilmsel-gelt on tegemist n-ö koduste toi-

tudega. Mustikapirukas (11.20 !) ületab kõiki ootusi. Väike ümmar-gune kaetud pirukas on valmista-tud õhukesest liivatainast, täidiseks värsked mustikad ja kõrval värsked põldmarjad, aedmaasikad ning soe vanillikaste. Uskumatult maitsev!

Suhtlemisaltid ja hoolitsevad ettekandjapiigad ei jäta külasta-jat hetkekski tähelepanuta. Nende juurde tahaks tõesti tagasi. !

Salatibaar: lihtne, värske ja maitsev

Stiilipuhas atmosfäär ja menüü

Autentne SavottaSavotta on klassikaline Soome kööki viljelev res-toran, mille sisekujundus on vormistanud stiliseeri-tud taluõueks.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Nüüdisaegne restoran asub ühes vanimas Helsingi hoones, kus võib kergesti vaimus 100 aas-tat tagasi kanduda.

KUIDAS LEIDA?Savotta, Aleksanterinkatu 22, Helsingi http://www.asrestaurants.com

Q Pealinna rokifestivalÜheksandat korda toimuva linnafes-tivali Kivenlahti Rock programmis ulatavad üksteisele käe suve parimad peobändid ning kõvad metall- ja raske roki bändid. Kaasa teevad näiteks Whitesnake, Hardcore Superstar, Stone, Haloo Helsinki ja PMMP.

7.–8.6 Kivenlahti, Espoo

Q Itaalia kuldkõriOma lauljakarjääriga juba 1981. aastal algust teinud Eros Ramazzotti tõusis rahvusvahelise tähelepanu orbiiti tänu esinemisele 1984. ja 1985. aastatel San Remo festivalil. Staadionite ja muude suurareenide vääriliseks täheks on Ramazzoti saanud kogu maailmas viimase 15 aasta jooksul. Muu hulgas oma hittide „Più Bella Cosa”, „Cose Della Vita” ja „Più Che Puoi” poolest tuntud Ramazzoti on müünud üle 50 miljoni albumi.

29.5 Eros Ramazzotti, Hartwall Areena, Helsingi

Page 7: The Baltic Guide EST Kevad 2013

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 3 7restoranid

Kui heidate pilgu Patisserie Teemu & Markus kodulehekülje-le, tekib tahtmine proovida kõike, mida sellel kondiitriäril pakkuda on. Tõepoolest, loomingulise lähe-nemise poolest tuntud koogivõlu-rite toodang on meie laiuskraadi-del piisavalt ebatavaline.

Võtame näiteks !okolaadikom-mid, mille värvus on seotud mait-seomadustega – aga maitseid jagub külluses: sidrun, karamell, musti-kas, punane sõstar, kibuvits ja veel palju muud. Iga käsitööna valminud kommi hind on 1.20 eurot tükk. Või siis kuulus Prantsuse mandlikook macaron, mille valik teeb lihtsalt nõutuks – raske on otsustada, kas alustada kardemoni-, karamelli-, pistaatsia-, vaarika-, mustika-, valge !okolaadi või piima!okolaadimait-selisest. Hind 1.30 eurot. Aga see

pole veel kaugeltki kõik, meistrite käe alt on letile jõudnud uskuma-tu valik igasuguseid muidki kooke: kuivi ja mahlaseid, tordilõigukuju-lisi ja õhulise vahu taolisi… Koo-givalikut uurides mõjub rabavalt hull värviküllus ja kooke nautides maitsete mitmekesisus!

Kahju vaid, et kondiitriäris pole ühtegi lauda. Seega tuleb valida meelepärased maiustused vitrii-nist ja need koju viia. Nõudliku-mad maiasmokad võivad esitada tellimuse kas kohapeal, telefonitsi või meili teel ja siis ise oma väär-tuslikele kookidele järele minna. !

Värvide möll, maitse pidupäev! Teemu ja Markuse kunstist osa saamiseks tasuks tellimus esitada juba varakult.

Kõige esinduslikum restoran Eliel asub kõrgete võlvlagede ja seina-maalingutega saalis, mida kaunis-tab vanaaegne kell. Ruumi keskel on igati nüüdisaegne baarilett ja kohvik. Võileivad ja magustoidud maksavad 3.40–6 eurot, salatid 9 euro ringis. Tööpäevadel on ava-

tud buffet, kus pakutakse einet 9.70 euro eest, aga süüa saab tellida ka à la carte menüü järgi.

Pullman Bar & Lounge inter-jööris annavad tooni tume puit, jaamakell ja baarilett. Pubiõhk-konda rõhutavad diivanid ja tugi-toolid koos madalate laudadega.

Lounge’is seevastu on heledad sei-nad ja diivanid. Aga nii siin kui seal on korralik alkoholivalik. Paku-takse ka kiiret kõhutäidet, mille hinnad algavad 4.50 eurost, mis tuleb välja käia väiksema ampsu eest ning ulatuvad 10.50 euroni, mille eest saab korraliku prae.

Aseman Wursti on väike koh-vik-einelaud, kus pakutakse mitut sorti vorste friikartulite ja Saksa kartulisalatiga, aga ka lihapiru-kaid ja burgereid. Hinnad jäävad 1.70–6.50 euro vahele. Müügil on alkohoolsed joogid. !

Elieli juures Eliel Saarineni projekti järgi 20. sajandi algul ehitatud modernistlik Helsingi raudteejaam on üks Soome arhitektuuri tuntumaid ikoone. Ning õnneks peavad vaksali-hoones asuvad restoranid ehitise stiilist kinni.

KUIDAS LEIDA?www.avecra.fi

KUIDAS LEIDA?Patisserie Teemu & Markus Aleksanterinkatu 28, II korrus, Helsingiwww.patisserietm.fi

Pullmann Bar & Lounge’i baari kaunistab jaamakell

Q Auhinnatud kantritäht Lucinda WilliamsLaulja ja laulukirjutaja Lucinda Williams kuulub kindlasti americana ja folkroki tippude hulka. Ohtralt tunnustust pälvinud artisti tuntakse jõulise ja hinges-tatud esituslaadi poolest. Kolm Grammy auhinda võit-nud täht on lisaks omaloomingule teinud koostööd paljude teiste tippmuusikutega, kelle seast tasuks nimetada Iggy Popi, Bob Dylani, Elton Johni, Ringo Starri, Roy Orbisoni ja Willie Nelsoni nimesid.

28.5 Finlandia-talo, Helsingi

Q Helloween miniturneelHelloweeni muusikas ühinevad heavy metal, trash metal ja speed metal mõnusalt ühtseks stiiliks, mille ühisnimetajaks on power metal. 1982. aastal Hamburgis asu-tatud bändis on aegade jooksul vahetu-nud mitmed liikmed, kuid see ei ole nende populaarsust kuidagi kahjustanud.

29.3 „Helloween – Hellish Rock Tour Part II”, The Circus, Helsingi30.3 Pakkahuone, Tampere31.3 Club Teatria, Oulu

Page 8: The Baltic Guide EST Kevad 2013

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 3turism8

Ütlus „Küll rahvas teab” peab paika paljude asjade kohta. Koha-like elanike tegutsemist jälgides ja nende vihjeid kuulates saab alati ülevaate parimast, mida antud paikkonnal pakkuda on. Näiteks söögikohta valides ära juhindu reklaamist, vaid mine sinna, kus eelistavad süüa ümberkaudsed ela-nikud. Mida vähem turiste söögi-kohas sagib, seda kindlamalt võib loota, et toit on hea ja hinnatase õiglane. Ööklubi, mille ukse taga inimesed jõuavad pärast päeva-tööd järjekorras seista, ei saa ju olla mõttetu koht. Uurisime, kuidas suudavad Helsingi reisibüroo poolt soovitatud turismiobjektid võistel-da linlaste endi eelistustega.

MUUSEUMIDReisibüroo on pannud tähtsamate vaatamisväärsuste loetelusse ka muuseumid. Nimekirja tipus on kunstimuuseum Ateneum ja Kias-ma. Head muuseumid mõlemad, kui olete huvitatud nüüdiskunstist või vanadest maalidest. Mainimist on leidnud ka Seurasaari vabaõhu-muuseum ja see ongi igati meeldiv paik värskes õhus, kuhu ka tavaline linlane võiks koos oma külalistega suundusa.

Kuid olgem ausad – tavainimest tänavalt ei huvita võõras linnas siiski kõige rohkem kunst, seega oodatakse ka muuseumikülastu-selt midagi enamat kui seintel rip-puvate piltide vaatamine. Helsingi Linnamuuseumi filiaalid pakuvad häid valikuvõimalusi täiesti tasuta. Hakasalmi villa ja Sederholmi maja taolistes ilusates ehitistes võib näha vahelduvaid ekspositsioone ning

viimases leidub üht-teist põnevat ka pere väiksematele. Muuseumi peamaja asub Sofiankatul Senati väljaku ja Kauppatori vahel.

Muud linlaste seas populaarse-mad muuseumid on näiteks Sõja-muuseum (Sotamuseo) ja Loodus-muuseum (Luonnontieteellinen).

VEEL VÄÄRT KOHTIReisibüroo vaatamisväärsuste nimekirjas domineerivad kolm paika: Suomenlinna, Olümpia-staadion ja Senati väljak (Senaa-tintori). Viimane võiks eestlastele eriliselt huvi pakkuda selle poolest, et suurem osa väljakut ümbritse-

vatest hoonetest on projekteerinud kunagine Tallinna linnaarhitekt C. L. Engel. Suomenlinna on Hel-singi lähedal asuv kindlussaar, mis kuulub UNESCO maailmapäran-di hulka ning selle ujumisrand on suviti helsinglaste lemmikkohti.

On ka selliseid linlaste seas populaarseid paiku, kuhu turist oma tarkusest naljalt ei satu. Uju-misrandadest seisab esikohal näi-teks Hietaniemi. Meie toimetus soovitab ringi vaadata ka Kallio linnaosas, kus leidub nii kauneid juugendkirikuid kui mõnusaid õllekaid. Eriti tungivalt soovitaks aga külastada Harjutori avalikku sauna, mille kerist köetakse iga päev ehtsate puudega.

RESTORANIDReisibüroo söögikohti tutvustav bro!üür algab järgmiselt: „Helsin-gi lai restoranivalik pakub ohtralt võimalusi ka kõige nõudlikumate-le kokakunsti austajatele.” Järgneb Helsingi Michelini tärniga hin-natud restoranide loetelu: Chez Dominique, Demo, Posters, Luomo ja Olo. Loomulikult on tähelepa-nuväärsed kohad kõik, kuid näi-teks kahe Michelini tärniga Chez Dominique’is võib õhtusöögi hind ulatuda vabalt üle 200 euro. Suu-rem osa tipprestoranide klientidest on rikkad turistid üle kogu maa-ilma, kelle jaoks hind pole üldse oluline. Need, kellele rahanum-ber siiski midagi tähendab, võivad aga sisse astuda mõnda arvuka-test rahva poolt armastatud söögi-kohtadest. Nimetagem siinkohal vaid paari üksikut. Näiteks asub Iso Roobertinkatul suurepärane

kebabikoht Stadin Chill Kebab, kus hiigelportsjoni eest tuleb välja käia vähem kui 10 eurot. Suurema nälja kustutamiseks lõuna ajal sobib aga

hästi Pieni Roobertinkatul asuv Beefy Queen Jambos. Juba maini-tud Kalliost leiab palju eksootilisi toite pakkuvaid söögikohti alates Tai ja lõpetades Türgi köögiga.

VABA AEG JA KOGU PERE ÜRITUSED Talvel suunavad turismitöötajad sissesõitnuid kesklinnas asuvasse Jääparki ja kevadel golfi mängima. Soodsamalt ehk otse öeldult tasuta saab uisutada paljudel linna uisu-väljakutel, näiteks Ruskeasuo spor-diplatsil. Golf ei kuulu just kõige odavamate spordialade hulka. Piljard ja keegel on palju taskuko-hasemad ning vastavaid saale lei-dub linnas igal pool. Perega võiks minna eelkõige Linnanmäe lõbus-tusparki või Heureka teaduskes-kusse, kus armastavad aega veeta ka Helsingi elanikud. Ja Helsingi parim kino on Tennispalatsi. !

Reisibürood soovitavad sageli külastada hoopis teistsuguseid paiku kui need, kuhu viiksid oma sõpru kohalikud või mida kaugelt tulnud külalised ise tahaksid näha.

Helsingi kahest vaatevinklistTEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD HELSINGIN KAUPUNGIN MATKAILU! JA KONGRESSITOIMISTO/SAKARI KIURU, MIKA LAPPALAINEN, SAKKE SOMERMA JA ILMO VALTONEN

Suomenlinna kindlus on tänaseni hästi säilinud

Tennispalatsi on vaba aja keskus otse linna südames Helsingi uusim muuseum on loodud lastele

Kebab on Helsingi elanike seas populaarne kiirtoit

Kallio kirik hakkab silma juba kaugelt

Page 9: The Baltic Guide EST Kevad 2013

business guideThe Baltic

Turismimessil rekordiline arv külastajaid Soome oli Tallinnas juba 22. korda toimunud turismimessil ka seekord väga hästi esindatud.

Reisimine huvitab eestlasi vara-semast veelgi enam. Tourest 2013 tõmbas kolme päeva jooksul mes-sikeskusesse 36 316 külastajat. Soome reisisihtkohti esindavad näituseboksid tutvustasid turis-miobjekte alates Tahko suusakes-kusest kuni Turu saarestikuni. Juba aastaid on messil püsikülalistena osalenud Linnanmäki, Tykkimäki ja Muumimaailm, samuti Eurohos-tel Helsingist. Kõik kinnitasid, et

eestlased moodustavad neile olu-lise sihtrühma. Omenahotellide ketti esindas messil Vesa Pohjonen, kes on veendunud, et eestlasi võiks huvitada soodne majutuskontsept-sioon. Lisaks esindasid Soomet veel Vaasa piirkond, Best Western hotellid ja Sea Life Helsinki.

Messil nimetati 2012. aasta turismiedendajaks Urmas Dres-den, Eesti Meremuuseumi juht. Aasta parima reisisihtkoha auhind läks samuti samasse kohta ehk Lennusadamale.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD ANDREI CHERTKOV

Omenahotelle tutvustas messil Vesa Pohjonen

Alates selle aasta 1. märtsist peavad kõik ehitus-töölised kandma tööl olles nähtaval kohal nimesilti,

millel on kirjas ka isiklik maksunumber.

Kari Hietalahti peaosatäitjana filmis ”Kaaperdaja”

Q�Majandusuudised

Turu linn ja Eurohostel on Tourestil olnud kohal juba aastaid

Tähelepanu alt ei jäetud välja ka kultuuri

Soome riigi 2013. aasta eelarveks kinnitati 54 miljardit eurot. Tulusid on prognoositud 47 miljardit eurot, millest enamus, 85%, laekub mitmesugustest maksudest. Arvestuste koha-selt jääb riigi eelarve 7 miljardi euroga defitsiiti. Seega kasvab riigivõlg 96 miljardi euroni, mis on 47% sisekogutoodangust.

Halli varimajanduse osakaal Soome majanduses moo-dustab hinnanguliselt 7% SKTst, mis tähendab ümmargu-selt 12,5 miljardit eurot. Kui sellelt summalt maksta ettenäh-tud maksud ja lõivud, koguneks riigi kassasse ümmarguselt sama summa, mis praegu tuleb katta laenu abil.

Hall ehk poollegaalne majandus on selline varimajan-duse alaliik, kus majandustegevus iseenesest ei ole krimi-naalne, kuid seadusjärgsed maksud jäetakse maksmata, kasutades näiteks välismaal registreeritud alltöövõtjaid. Hall majandus on eriti tugevalt esindatud ehitus- ja restorani-valdkondades. Kiusatus maksude maksmisest kõrvale hoida on väga suur, sest kvaliteetne ehitamine on niigi kallis lõbu.

Hall majandus õõnestab riigi majanduselu

Tervise ja sotsiaalhooldekande eest vastutavate asutuste andmete põhjal on Soomes alkoholi-tarbimine varasemaga võrreldes vähenenud. Üleüldine puhta alkoholi tarbimine jäi inimese kohta alla 10 liitri. Põhjuseks arvatakse olevat maksude tõstmise tõttu kallinenud hinnad.Hinnangute kohaselt on võrreldes eelmise aas-taga paari protsendi võrra vähenenud ka reisilt kaasatoodud alkoholi kogused. 65% Soome turistide poolt kaasaostetud alkoholist oli pärit Eestist ja Eesti laevadelt. Üle poole reisilt toodud alkoholist oli kange. Samas suurenesid kõige rohkem just kaasatoodud õlle kogused ehk 16% võrreldes eelmise aastaga. Siidri ja mitmesuguste long drink’ide toomine vähenes aga tunduvalt.

Alkoholi tarbimisnäidud langevad

Joogivalmistaja A. Le Coq moodustab märkimisväärse osa Soome kontsernist Olvi. Eelmisel aastal oli Olvi käive 312,2 miljonit ja kasum 30,5 miljonit eurot. Lisaks Soomele ja Eestile valmistab Olvi jooke ka Lätis, Leedus ja Valgevenes. Kontserni raamatupidamise andmetel oli A. Le Coqi osa firma kasumist isegi üle 40%. Tartus asuva õlletehase käive oli 80 miljonit eurot, sellest kogunes kasumisse 13 miljonit eurot.

A. Le Coq toob sisse miljoneid

Endise Nordic Jet Line terminalihoone asemele Helsingi kesklinnas rajatakse suurt vaateratast, mis peaks valmima juba mai alguseks. Aasta tagasi kaevati samasse kohta vun-damendiauku Guggenheimi muueumi jaoks, kuid projekt jäi seisma rahastamise taha. Vaateratas pannakse esialgu pöörlema paariks aastaks ning plaani kohaselt peaks see töötama aasta läbi.

Vaateratas Helsingi sadamasse?

Soome-Eesti ühistööna on valminud tõsielufilm Viru hotelli ajaloost. Projekti taga seisavad Taru Mäkelä, Margit Kilumets ja Jolle Onnismaa. Film räägib hotelli loo alates ehitusotsuse vastuvõtmisest kuni tänapäevani. Maja neljakümneaastane tegutse-misaeg annab ühtlasi võimaluse käsitleda Eesti ja Soome, laiemalt ka Euroopa poliitilist ajalugu alates Teisest maailmasõjast kuni tänaseni. Filmi keskpunktis on inimesed, kellel majaga seoses rääkida oma lugu. Filmi pealkiri on „Viru – lugusid hotellist” (Viru – tarinoita hotellista).

Film Viru hotellist

Eelmisel aastal valminud Soome filme käis kinodes vaatamas umbes 2,4 miljonit inimest. Kõige rohkem vaatajaid korjas kogu pere film „Risto Räppääjä ja Viileä Venla” (310 000). Ka 2013. aasta algus tundub Soome filmile paljutõotav. Enam kui 100 000 vaataja piiri on praeguseks ületanud juba mitu filmi. Jaanuaris-veebruaris jõudis kinoekraanidele tõeline publikumagnet – muusikafilm „Aastal 85” (Vuonna 85), mida käis vaatamas 135 000 huvilist. Teine arvukalt vaatajaid kinosaalidesse meelitanud linateos oli lastefilm „Rölli ja kuldne võti” (Rölli ja kultainen avain) ning kolmandaks romantiline komöödia „21 viisi, kuidas rikkuda abielu” (21 tapaa pilata avioliitto). Kui siia lisada veel eelmise aasta lõpus esilinastunud menufilm „Joomahullu päevaraamat”(Juoppohullun päiväkirja), mida näidati ka Eesti kinodes, siis on üldpilt veelgi rõõmustavam. Jaanuarikuu reklaamituim film „Kaaperdaja” (Kaappari) rääkis Soome esimesest lennukikaaperdamisest ja kogus juba esimese kuuga 50 000 vaatajat.

Soome filmil läheb hästi

Page 10: The Baltic Guide EST Kevad 2013

10 turi

Heal lapsel mitu nime ja nii rää-gitakse küll Turu saarestikust, Ahvenamaa saarestikust, Turumaa saarestikust jne. Valdu ja külasid on siinkandis kümneid ja leidub isegi paar suuremat linna. Ka turismi-ettevõtteid, kes pakuvad peamiselt kohalikke teenuseid, on palju. Näi-teks müüvad Turu Touring, Saaris-to.org ning muud piirkonna turis-mibürood läbimõeldud reisipakette ning jagavad asjalikku teavet muude puhkamisvõimaluste kohta.

Saari Soome lõunarannikul jätkub, neid arvatakse olevat üle 20 000. Saarte vahel on mugav lii-gelda laeva ja paadiga, kuid mööda Rengastied ka auto ja jalgrattaga.

Matkatee kulgeb läbi suurejoo-neliste loodus- ja kultuurmaastike. Umbes 250 km pikkuse reisi lõpuks on ületatud 12 silda, sõidetud ühek-sa praamiga ning läbitud arvukalt saari. Autoga saab Rengastiele tiiru peale teha kõigest ühe päevaga, aga kui kiiret pole, võib nautida inim-likke vahemaid jalgratta seljas sõi-tes ning ööbida tee peale jäävates majutuskohtades. Otsuse võib lan-getada ka bussireisi kasuks.

Väike Rengastie on suurepä-rane võimalus esmatutvuse tege-miseks saarestikuga.Tegemist on suure Rengastie osaga, mis läbib oma teel viis linna, sh Turu ja Naantali ning ajalooliselt huvita-va Seili saare. Seili saarele võiks jääda ööpäevaks tutvuma saare ajaloo ja imelise loodusega.

Reisijaid transpordib Nau-vo–Seili–Hanka (Rymättylä) liinil reisi- ja autopraam Östern. Suvine

hooaeg kestab 17.5–1.9.2013. Moo-torlaev Östern sõidab liinil kolm korda päevas. Östernile mahub kor-raga 130 reisijat ja 17 autot. Praamil on kaks kohvik-restorani. Reisijate-le mõeldud tekilt ja päikeseterrassilt avaneb Saaristomerele ainulaadne vaade. Väiksem mootorlaev Aute-re alustab liinil Turu–Seili–Nauvo kurseerimist juulikuus. !

Ainulaadne saarestikuala Turu ja Ahvenamaa vahel on tunnistatud Soome parimaks matkakohaks.

LÄÄNERANNIKU TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD VISITAFCHIPELAGO JA TURUN SAARISTO, KAART EVE JAANSOO

NauvoKorppoo

Mossala

Iniö

StockholmHelsingiTallinn

Turu

AHVENAMAA

TuruNaantali

Marie-hamn

Vårdö

SOOME

Meri-masku

Kustavi

laevaliinväike ringtee

Taivas-salo

ParainenHoutskärSeili

RymättyläKaarina

Saarestikus on mitu töötavat tuletorni

Page 11: The Baltic Guide EST Kevad 2013

11sm

PÄRLID

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 3

Ahvenamaa on nagu riik riigis. Saar tel räägitakse rootsi keelt, toi-mib tugev omavalitsus ja lehvib kohalik lipp. Lisaks on Ahvenamaa rahvusvaheliste lepingute alusel demilitariseeritud piirkond, mis tähendab, et Ahvenamaa mehed ei pea millegipärast Soome armees aega teenima.

Ka soomlastele on sõit Ahvena-maale nagu välismaale minek, umbes nii, nagu Helsingi elaniku-le Tallinnasse tulek. Laevaühendus Ahvenamaa pealinna Marieham-ni on ühtviisi hea nii Helsingist, Turust kui Tallinnast.

KALA TULEB Ahvenamaa kalastusturismil on juba pikka aega olnud hea maine. Meeletult suured haugid ja ahvenad näkkavad ühtesoodu ning ka meri-forell ja lõhe pole haruldane saak. Kalaveed on looduslikult head, kuid saagiõnnele aitab hästi kaasa kohaliku giidi palkamine. Thomas Strandvik Alandsfishingist rää-kis matkamessil, et elukutselised juhid tunnevad piirkonna parimaid kalastuskohti nagu oma viit sõrme ning teavad ka seda, milliste vahen-ditega ja millal kala püüda. Samuti on tipptasemel nende paadid (90 hobujõuline Suzuki päramooto-riga Silver Eagle 603CC), millest sõltub kalastajate mugavus ja tur-valisus. Korraga mahub paati viis inimest. Alandfishingu matkadel toimub kalapüük catch & release meetodil, mis tähendab, et püütud

kala lastakse kalavarude säilitami-se huvides vette tagasi. Siiski saab retkelt kaasa võtta piisavalt kala, et jätkuks söögiks. Firma kodule-hekülg toimib laitmatult ning selle kaudu saab broneerida majutust ja aktiivpuhkuse üritusi.

ÅLVADOS PEAAEGU NAGU KALVADOS Prantsuse kalvadose suurtootjad on esitanud ametliku pöördumi-se, nõudes Ålvadosi õunaviina nimetuse muutmist. Ålvadosi on

Tjudö Vingårdi talus valmistatud üle kümne aasta ja nimi on toote-märgina heaks kiidetud ka mujal Põhjamaades. Õunanapsi valmista-takse siin samamoodi kui Norman-dias kalvadost. Ainsa erinevusena valmib Ahvenamaa õunaviin tava-listest söögikõlbulikest ubinatest, samas kui Prantsusmaal kasutatak-se hapukamaid õunu, mis sobivad ka siidri valmistamiseks. !

Lisateave www.alandfishing.com, www.visitaland.com, www.smakbyn.ax

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD VISIT ÅLAND/ANNIKA HAAS, OLOF PONA, ROBERT JANSSON

Alkohol õuntest, kala merestAhvenamaa turismimagnet on vapustav loodus, mille ümber on rajatud kvaliteetsete teenuste võrk.

Peakokk Micke Björklund on uus peremees Tjudös, kus tehaks õunast Ålvadost

Page 12: The Baltic Guide EST Kevad 2013

12 kultuur

„Body Worlds” näitust on eks-poneeritud juba 70 linnas kogu maailmas ning senine külastajate arv ulatub üle 35 miljoni. Soome jõuab näitus esmakordselt.

„Body Worlds” on Saksa arsti Gunther von Hagensi loodud näi-tusekollektsioon, mis tutvustab originaalse tehnoloogia abil palsa-meeritud inimkehasid ja elundeid anatoomia õppimise eesmärgil. Von Hagensi leiutatud palsameeri-mismeetodis asendatakse kehave-delikud ja -rasvad vedela plastiga, mille abil saavutatakse maksimaal-selt elutruu mulje. Tehnoloogia on väga sobiv kudede säilitamiseks meditsiiniõpingute tarbeks. „Body Worlds” näitusel on mindud sam-

mukese võrra kaugemale ja inim-kehasid eksponeeritakse kunsti ja vormi vaatenurgast.

Kõik „Body Worlds” näitusel olevad kehad on teadusele anneta-tud vabatahtlikult sooviga tutvus-tada laiemale üldsusele inimkeha ehituse eripärasid. Annetused on tehtud terve mõistuse juures ja

teadlikuna, et kehasid eksponee-ritakse pärast surma avalikult.

Näitus peaks huvi pakkuma igas vanuses inimestele, kuid alla kaheksa-aastased lapsed võiksid siiski tulla koos täiskasvanuga. !

16.2–22.9 „Body Worlds” Heurekas

„Body Worlds” on unikaalne näitus, mis tutvustab inimese anatoomiat ehtsate inimkehade kaudu. Kehad on pärit annetajatelt, kes jätsid need

testamendiga spetsiaalselt sellisel näitusel kasutamiseks.

RONGIGA HEUREKASSELihtsaim viis Helsingi kesklinnast Heurekasse jõudmiseks on sõita ron-giga Tikkurilasse. Tikkurilas peatuvad lähirongid K, I, H, N, R ja T. Sõit kestab vähem kui 30 minutit ning jaamast Heurekasse on kõigest mõnesaja-meetrine jalutuskäik.Teaduskeskus Heureka, Kuninkaalan-tie 7 (parkla aadress), Vantaa.

Teaduskeskuses poeme naha alla

TEKST JUKKA ARPONEN

Q�Õllepeo tagasitulekHelsinki Beer Festival on andunud õlle-, siidri- ja vis-kisõprade rõõmuks pärast aastast pausi Kaablitehases tagasi. Tänavu toimub rõõmus kvaliteetalkoholile pühendatud festival viieteistkümnendat korda ja kestab 19.–20. aprillini. Helsingi Beer Festival toob ühe katuse alla kokku suure osa Soome väikestest ja suurematest pruulikodadest, lisaks on esindatud kõik tähtsamad maaletoojad. Üritusel leiavad äramär-kimist erinevate kategooriate parimad õlled, siidrid ja viskid. Festivalikülastajad saavad kõiki väärt jooke maitsta mõistliku hinna eest.

19.–20.4 Helsinki Beer Festival, Kaablitehas, Helsingi

Q Heureka teaduspark Galilei on maist septembrini avatud õueala, kuhu pääseb tavalise näitusepiletiga. Interaktiivse teaduspargi külastajate käsutuses on terve hulk suuremõõt-melisi objekte, mis näitlikustavad akustika- ja füüsikanähtuste toime-mehhanisme. Paljudes on kasutatud vett. Kokku on Galilei 7500 m! suu-rusel alal üle 20 objekti. Teaduspargi territooriumil asub paviljon, kus väsi-nud teadushuvilised saavad nautida kerget einet.

Teadus on ka pargis

Gun

ther

von

Hag

ens’

”Bod

y W

orld

s”, In

stitu

te fo

r Pla

stin

atio

n, H

eide

lber

g, G

erm

any,

w

ww

.bod

ywor

lds.c

om

Foto

Heu

reka

Linnafestival „Tanssii ja Soi” on üks suurimatest suve alguse üritus-test. Juba 44. korda toimuv tantsu-pidu toob selgi korral Kuopiosse tipptantsijaid igast maailmanur-gast. Kaasa teevad näiteks Euroopa nüüdistantsu pärl – hollandlaste Introdans ja Lõuna-Aafrikast pärit särav Vuyani Dance Theatre.

Tänavu saabub Kuopiosse ka kauaoodatud Pariisi Ooperi balle-titrupp. Bruno Bouché juhendatav Incidence Chorégraphique esineb Muusikakeskuses viie nüüdis- ja neoklassikalise teosega. „Parii-si Ooperi balletitrupi toomine Kuopiosse on olnud meie eesmärk juba mitu aastat. Pean seda üheks maailma juhtivaks tantsutrupiks. Neil on väga lai repertuaar, mis sisaldab ka täiesti uusi teoseid. Incidence Chorégraphique koos-neb läbi ja lõhki professionaali-

dest, kes on täielikult pühendunud kunstile,” iseloomustab festivali kunstiline juht Jorma Uotinen.

Peale esinemiste näeb festiva-likava ette palju ühistegevust, õpi-tubasid ja suhtlemist Soome tant-sumaailma esindajatega. Vaatajate soovil on tagasi ka kõrgelt hinna-tud galaõhtu. Uuendatud gala ase-tab põhirõhu teosele kui tervikule. Õhtu jooksul saab näha Introdan-si, Rahvusballetti ja Pariisi Ooperi balletitantsijaid.13.–19.6 Tanssii ja Soi, Kuopio

Tantsupidu linnas

Page 13: The Baltic Guide EST Kevad 2013

13T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 3kultuur

Pink on tuntud nii lauljana, lau-lukirjutajana kui produtsendina. Pinki kaasakiskuvas muusikaloo-mes saavad kokku popmuusika, aus rokk ja r’n’b. Eduka karjääri jooksul on Pink välja andnud seitse albumit: „Can’t Take Me Home” (2000), „M!ssundaztood” (2001), „Try This” (2003), „I’m Not Dead” (2006), „Funhouse” (2008), „Grea-test Hits So Far!!” (2010) ja „The Truth About Love” (2012).

Pink on võitnud lugematul hulgal auhindu, teiste seas ka kolm Gram-myt, kaks Billboard Music Awards, viis MTV Video Music Awards ja kaks People’s Choice auhinda.

Paistab, et Soome Pinkile meel-dib, sest eranditult kõik tema tur-need on teinud kõrvalepõike ka Helsingisse. !

28.5 „Pink – The Truth About Love Tour 2013”. Hartwall Areena, Helsingi

PINK NAASEB SOOME

Foto

Liv

enat

ion

Hevilegend KISSNõukogude Liidus keelatud muusikakollektiivide nimekirjas olnud KISS (põhjuseks kirjapilt, mis meenutas Saksa armee SS-üksuse tunnust) tuuritab taas. 1970. aastatel staadioniroki termini sünnitanud bändi tunnuseks said tugevalt stiliseeritud mustvalged näomaalingud ja liibuvad nahk-, lateks- ja spandekskostüümid. Soomes on KISS nautinud alati suurt populaarsust, seega võib prognoosida, et kontsert müüakse kiiresti välja.

3.6 KISS, Hartwall Areena, Helsingi

Tantsu isandadAlates 1996. aastast maailma hullutanud Lord Of The Dance on esinenud aja jooksul üle 60 miljonile inimesele rohkem kui 60 riigis. Lord Of The Dance etendusel osalevad kümned tantsuvirtuoosid ja väsimatult Iiri rahvamuusikat mängiv orkester, kuid oluline osa on ka eriefektidel ja pürotehnilistel ülla-tustel. Kriitikud kiidavadki andekate tantsijate, õnnestunud koreograafia ja ambitsioonika lavastuse suurepärast sünteesi.

27. ja 28.4 Finlandia-talo, Helsingi

Dire Straitsi kitarristi, solisti ja liidrina maailmakuulsuse tippu jõudnud Mark Knopfler on teinud ka märkimisväärse soolokarjääri. Andeka kitarristi loo-mingu paremik pärineb siiski bändiaegadest. Knopfleri loodud Dire Straitsi hitid on näiteks „Money For Nothing”, „Sultans Of Swing”, „Romeo and Juliet” ja „Walk of Life”.

9.6 Hartwall Areena, Helsingi

Mark KnopflerFo

to ©

KIS

S Ca

talo

g

Foto

d Pe

tri L

aitin

en

Ranua loomaaed saab tänavu kolmeküm-neaastaseks ning korraldab sel puhul kõigi aegade suurima peo. Loomaaia parkla muutub peoplatsiks, kus Ranua Zoo maskott jääkaru Jonne peab suve toredaima sünni-päevapeo lastele ja lapsemeelsetele. Õhtusel kontserdil esinevad Soome tippartistid.

15.6 Ranua Zoo 30: Diandra, Cheek ja Jonne Aaron. Ranua

Loomaaed pidutseb

Dia

ndra

, fot

o M

ikko

Ras

ila

Page 14: The Baltic Guide EST Kevad 2013

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 314 kultuur

Tagasivaade art déco’leKunstivooluna sai art déco alguse Prantsusmaal 20. sajandi algusaas-tatel, mil muistsete tsivilisatsiooni-de iseloomulikku kunstikeelt hakati tõlgendama moodsa masinate ajas-tu valguses. Stiilisuund mõjutas kõiki kunstivaldkondi alates tähe-lepanuväärselt dekoratiivsest rõiva-moest kuni fotograafiani ja filmini välja. Art déco jättis tugeva jälje ka ajastu interjööridele. Viiteid art déco’le võib aga jätkuvalt näha nii arhitektuuris, mööbli- ja tööstusdi-sainis, maali- kui tarbekunstis.

Soomes jälgiti teraselt Prantsu-se kunstiringkondade tegemisi ja põhimõtteliselt tegi art déco Helsin-gis läbimurde samal ajal kui Pariisis. Stiilisuuna kõrgajaks võib pidada 1920.–30. aastaid, mil modernistlik art déco lõikas tavainimese teadvu-ses 19. sajandi esteetika nabanöö-ri lõplikult läbi. Amos Andersoni kunstimuuseumi näitusel võetakse erilise tähelepanu alla teatri ja tant-su dialoog läbi kujutava kunsti. Näi-tusel asuvad Soome art déco välja-paistvaimad teosed kõrvuti Pariisi Arts Décoratifs muuseumist laena-tud tolle ajastu luksusliku mööbli ja tarbeesemetega.!8.3–21.7 Amos Andersoni kunstimuusem, kaubanduskeskus Foorum, Helsingi

Tant

sija

libl

ikak

ostü

ümis

192

0. T

eatr

imuu

seum

i arh

iivN

ikol

ai K

aario

, “M

aske

raad

“ 192

7 (õ

li). T

uru

kuns

timuu

seum

, fot

o Ve

sa A

alto

nen

Raym

ond

Sube

si to

ol 1

930.

Fot

o Re

imsi

muu

seum

Bugs Bunny ja sõbrad on näi-tusesaali toonud Warner Bros. stuudio. Näitus räägib animafilmi väntamise telgitagustest aastatel 1930–1960. New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumist toodud näi-tus alustas oma Euroopa-turneed

Torino filmimuuseumist, jõudes EMMAsse kohe pärast seda.

Näitus on kokku pandud USA filmiasjatundja Steve Schneideri kogudest. Klassikalisi animafilmi-kangelasi võib EMMAs näha nii multikates seiklemas kui joonis-tustena filmi valmimise erinevates etappides. Külastaja saab ettekuju-tuse joonisfilmi algusaegadest, mil seitsmeminutiline filmi tegemine võis võtta terve aasta.

EMMA teine kevadine erinäi-tus tutvustab Norra fotograafi Per

Maningi fotosid ja videoid aasta-test 1983–2012. Näitus kannab pealkirja „A Man Does Things” ning peale inimeste on piltidele jäänud palju loomi. Maningi edu fotograafina saigi alguse oma koera Leo pildistamisest. Suhe loomade-ga on talle olnud jätkuvalt tähtis kogu karjääri jooksul.!

6.3–19.5 „Bugs Bunny ja sõbrad” 6.3–9.6 Per Maning „A Man Does Things” Kunstimuuseum EMMA, WeeGee maja, Tapiola kesklinn, Espoo

Kogu pere ooper „Robin Hood” Soome Rahvusooperis seiklevad laste rõõmuks Robin Hood ja tei-sed Sherwoodi metsa kangelased. Muusika on ooperile kirjutanud Jukka Linkola, soomekeelse libreto

autor on Jukka Virtanen. Igihaljas teema koos haarava lavastusega teevad „Robin Hoodi” sobivaks kogu perele. Samas on ooperis pingelisi sü!eepöördeid, mistõt-tu etendust soovitatakse eelkõige üle seitsme aasta vanustele laste-

le. Solistidena astuvad üles Jorma Silvasti, Jyrki Anttila, Mari Palo ja Päivi Nisula. Piletid maksavad 14–84 eurot.!16.3 kell 13; 22.3 kell 18; 26.3, 11.4 ja 13.4 kell 14 Soome Rahvusooper, Helsingi

TÕELINE ANIMATSIOONIKLASSIKA Espoo moodsa kunsti muuseum EMMA tutvustab kevadnäitusel animatsiooni kui nüüdiskunsti ühe alaliigi kuulsusrikkaid algusaegu.

FOTOD STEFAN BREMER

Page 15: The Baltic Guide EST Kevad 2013

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 3 15kultuur

Staadioniroki kuningate hulka kuuluv Bon Jovi astub Tamperes Ratina staadionil rahva ette maikuus. Bon Jovi on üks rokiajaloo viljakamaid lugu-demeistreid. Bänd on oma kolmekümneaastase karjääri jooksul jõudnud palju saavutada, olles muu hulgas müünud üle 125 miljoni albumi. Bändi pikka hitinimekirja kuuluvad näites „Livin’ On A Prayer”, „You Give Love A Bad Name”, „Who Says You Can’t Go Home” ja „It’s My Life”. Bon Jovi on andnud üle 2700 kontserdi rohkem kui 50 riigis kokku enam kui 35 miljonile fännile ning saanud oma töö eest ohtralt kõikvõimalikke auhindu.

26.5 Bon Jovi „Because We Can: The Tour”, Ratina staadion, Tampere

Bon Jovi Tampere staadionil

Kantritähed ühel lavalKantrimuusika taevas super-tähena särava Emmilou Harrise ning auhinnatud helilooja-laulja-kitarristi Rodney Crowelli koostöös on sündinud album „Old Yellow Moon”. Selle plaadi lauludega ringleb duo oma Euroopa-turneel, millesse mahub ka kontsert Helsingis.29.5 Finlandia-talo, Helsingi

Jumalik kvartett II Divo Laiatarbe muusikaturu oope-rikvartett II Divo tegi oma rahvusvahelise läbimurde aastal 2005 debüütalbumiga „II Divo”, tõustes edetabelite etteotsa kogu maailmas. Neli kena, puhastes ülikondades meest laulavad südantsulatava häälega, esinedes peamiselt suurtel lavadel ja täielikult välja-müüdud saalidele.

Maailmas miljoneid plaate müünud koosseisu tuntakse eelkõige romantiliste armastus-laulude järgi nagu „Unbreak My Heart”, „My Way”, „Nella Fantasia”, „Unchained Melody” ja „All By Myself”.

23.3 Il Divo, Tampere-talo, Tampere

Anqelique Kidjo annab kevadel koos oma bändi ja Rootsi Norr-botten Big Bandiga kontserdi Helsingis. Oma 13. albumi välja

andnud Aafrika muusikakuningan-naks tituleeritud Anqelique Kidjot tuntakse isikupärase stiili poolest, milles on õnnestunult ühendatud

d!ässi, souli, funki ja Aafrika tradit-sioonilise muusika elemendid. 27.3 Finlandia-talo, Helsingi

Kaas Piafi jälgedesPatricia Kaas on üks Prantsusmaa edukamaid artiste läbi aegade. Tema traditsioonilisel Prantsuse muusikal põhinev stiil seguneb sujuvalt ka d!ässi-, popi- ja isegi rokielementi-dega. Hetkel käimas oleval turneel esitab Kaas Edith Piafi poolt omal ajal kuulsaks tehtud laule.

1.5 Logomo, Turu; 2. ja 3.5 Finlandia-talo, Helsingi 5.5 Tampere-talo, Tampere

Patr

ica

Kaas

, fot

o Fl

oren

t Sch

mid

t

Eestlased laulu-võistluse finaalis Tampere ansamblite lauluvõistluse (Tampereen Sävele Yhtyelaulukilpailu) lõppvooru valiti 15 bändi kaheksast riigist. Finaalis esindab Eestit Jazz Sisters. Kolmapäeval, 5. juunil toi-muvale lõppvõistlusele on sissepääs tasuta. Võistlus kulmineerub mee-leoluka kontserdiga, mis leiab aset neljapäeval, 6. juunil kell 18.00. Siis oodatakse lavale kohtunike poolt valitud ansambleid ja ka eelmise lauluvõistluse võitjat – Taanist pärit Postyr Projectit. Kontserdi lõpus toimub võitjate autasustamine. 5.–6.6 Tampere-talo, Tampere

AFROFUNGI SUPERTÄHT KIDJOT

Rokihiiud Helsingis Kanada staadioniroki hiiglane Bryan Adams astub Rockin’ Hellsinki fes-tivali peaesinejana publiku ette 14. juunil. Järgmisel päeval vallutab lava väsimatu Status Quo, kes on oma ligi 50 aastat kestnud karjääri vältel müünud üle 118 miljoni albumi kogu maailmas ja esinenud kontser-tidel enam kui 7000 korda.

Kahepäevane üritus toimub kesk-linnas Kaisaniemi pargis, mis asub otse Helsingi raudteejaama kõrval.

14.–15.6 Rockin’ Hellsinki, Kaisaniemi, Helsingi

Page 16: The Baltic Guide EST Kevad 2013

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 316 ostud

Helsingi tänavad Erottajankatu, Yrjönkatu ja ainult jalakäijatele mõeldud Iso Roobertinkatu on tuntud oma põnevate rõiva- ja sisustuspoodide poolest. Samast leiab ka mitu huvipakkuvat eripoodi.

Meremaastikust oksjonini MINI Pop Up rõõmustab ostuhuvilisi kõikvõi-malike esemetega, millel on tuntud automar-gi logo. Tavaliselt ongi Pop Up-keti poodide eesmärk uue sihtrühma tähelepanu juhtimine mingile tootebrändile. Hetkel näiteks aidatak-se tarbija tähelepanu suunata eredate kokku-pandavate vihmavarjude abil, aga müügil on ka klassikalised jalutuskeppi meenutavad vihma-varjud (29.90 !), kohvrid (179 !) ja värvilised kotid (39.90 !). Pakutav tootevalik on mul-jetavaldav: pudel, millest on mugav juua nii roolis istudes kui trennis, kantav külmik, kell, kruus, termos, T-särgid, kõrvikmüts, iPhone’i tagakate, pudipõll ja palju muud. MINI Pop UpErottajankatu 4, Helsingi; www.laakkonen.fi

Bukowskis market on Skandinaavia suurima ja tuntuima oksjonimaja filiaal, kus viiakse läbi kaks klassikalise ja kaks nüüdiskunsti oksjonit aastas. Siin müüakse ka rahvakunsti taieseid, valgusteid, peegleid, raamatuid, lauahõbedat, klaasesemeid, vaipu, tekstiili, münte, ordeneid, medaleid, antiikmööblit, juveelitooteid. Sisse tasub astuda nii neil, kes midagi müüa tahavad kui potentsiaal-setel ostjatel. „Eesti kunstnike teoseid meil hetkel müügil ei ole, kuid aeg-ajalt neid siiski liigub,” teatab naeratav daam infoletis. Bukowskis market Iso Roobertinkatu 4, Helsingi; www.bukowskismarket.com

Horse & Hound pakub kõike, mida läheb vaja ratsaspordi harrastajal. Eriti uhked ollak-se siin tuntud Norra ettevõtte Kingslandi esindusliku rõivavaliku vahendamise üle. Müüjad juhivad tähelepanu ka uusimale kaubale – ratsakiivritele Saksa firmalt Uvex. Tundub, et siit saab kogu vajaliku ratsa-varustuse: müügil on ka kalifeed, särgid ja silindrid, rääkimata hobusetekkidest ja jalustest jms. Stangedel rippuvad redingo-tid näevad aga välja nii "ikid, et tahaks kohe sadulasse hüpata… Horse & HoundIso Roobertinkatu 29/31, Helsingi www.horseandhound.fi

Erottajan Majakka on mõeldud kõigile neile, kellele meeldib meretemaatika. Siin leidub laevalaternaid igale maitsele, kalastustarbeid ja igasuguseid muid vidinaid. Muidugi torka-vad silma suured fotod (90–500 !), mis viivad mõtted kaunistamist vajavatele koduseintele. Aga kummaline, et vaid väike osa neist kuju-tab Soome merevaateid. Ülejäänud piltidel on maailmakuulsate Prantsuse fotograafide poolt jäädvustatud võõramaised maastikud. Populaarsed müügiartiklid on kruusid, millel Soome majakate pildid (30 !). Neid toodetakse vaid piiratud koguses – aastas ilmub müügile kõigest neli uue kujundusega kruusi. Erottajan MajakkaYrjönkatu 14, Helsingi; http://erottajanmajakka.fi

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Page 17: The Baltic Guide EST Kevad 2013

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 3 17ostud

Kohe sissepääsu juures seisab suur vanamoodne kast – raadio koos plaadimängijaga (80 !), selle kõrval kassettmakk (26 !), muusikakes-kus (25 !), kõlarid, kohvrid, CD-d, maalide reproduktsioonid… Siin-samas seisavad ka serviisid, pokaa-lid, lambivarjud, diivanid ja muud mööbliesemed. Palju näeb vana-emade aegseid dekoratiivesemeid ja moest läinud kellasid.

Peale muu kodutekstiili võib siin saada ka 45 eurot maksva vaiba (1,5x2 m) õnnelikuks omanikuks. Pilku püüab kastidest kombinee-ritud kummut, mis sisaldab aru-tul hulgal toppe, ujumistrikoosid, korsette ja muid pesuesemeid.

Riietevalik on Fidas väiksem kui UFFis, kuid inimese saaks pea-laest jalatallani riidesse küll. Hin-nad on aga kohati isegi madalamad. Nii saab siit teksad kätte 5 euroga

ning musta üleni lit-ritega kaetud vesti 3.50 eest. Ka laste riided on korrali-kult esinda-tud ning mis eriti tore – ruumi on lei-tud ka mänguasjadele. Väga heas korras Pipi-nukk maksab näiteks 4 eurot.

Ka Fida on osa suuremast heate-gevusorganisat-sioonist. Tänu selle-le taaskasutuspoodide ketile saab igal aastal abi ligikaudu 2 miljonit puudustkannatavat ini-mest. !

Fida on selline mitmekülgne taaskasutuspood, kus peale vanade rõivaste võib leida tohutul hulgal iga-suguseid kodus vajalikke ja mittevajalikke asju.

Fida: kõik kodu heaks

UFF-keti taaskasutuskauplused meelitavad ligi eelkõige vintage-moe austajaid, kelle jaoks on muu hulgas oluline ka rõivastega kaa-sas käiv lugu. Iso Roobertinkatul asuvas poes leiab vintage-rõivaid alumiselt, keldrikorruselt, kuhu on selekteeritud kõige stiilsem kaup. Näiteks võib siit avastada üleni

mustade litritega kaetud kaheksa-kümnendatest pärit musta pluusi (25 !) või klassikalise maani musta villase seeliku, mille serva kaunis-tab lai ornament (28 !).

Eraldi märkimist väärib väga hea valik täiesti või peaaegu uusi rõivaesemeid. Silma jääb terve rida kleite ja seelikuid (8–10 !), pluuse ja jakke. Meestele leidub kontori- ja klubipintsakuid (17–18 !) ning

nii klassikalisi kui Winnie Puhhi pildiga lipse.

Neil naistel, kel nõrkus ehtsate karusnahkade vastu, tasub samuti sisse astuda: müügil on karakull- ja lambanahksed kasukad (49–90 !), dubljonkad, jakid ja mantlid. Üht-teist leiab selga ka lastele ning

sisustamiseks ohtralt kodutekstii-le – kardinaid, laud- ja voodilinu ning pleede. Väga suur on ka sal-lide, mütside ja kottide valik, mille hinnad algavad 4–5 eurost.

UFF-keti poodidest saadavad tulud lähevad heategevusprojekti-deks Aafrikas ja Indias. Nii et ühest

küljest on UFF rahakotisõbralik, teisalt annab aga võimaluse osale-da maailmaparandamises. !

UFF – vintage-rõivaste pood UFF on esinduslik teise ringi pood, kus silma paitab terve meretäis erinevaid värve, mustreid, lõikeid ja mudeleid. Kõige meeldivam on siiski müügil olevate esemete kõrge kvaliteet.

Siin on Helsingi vintage-moe austajate mängumaa Valikuvõimaluste puudumise üle kurta ei saa

KUIDAS LEIDA?UFF, Iso Roobertinkatu 4–6, Helsingiwww.uff.fi

KUIDAS LEIDA?Fida lähetystoriIso Roobertinkatu 24, Helsingiwww.fida.info

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Page 18: The Baltic Guide EST Kevad 2013

Jos olet rohkea, ystävällinen, vaikutusvaltainen ja innokas ...

ja haluat suuren talon, tehokkaan auton, veneen ja hirveän paljon rahaa …

Odotamme sinua tiimiimme! Tehtäväksesi on mainosten myynti vironkieliseen sanomalehteemme ja saat päivittäin olla tekemisissä Suomessa toimivien yritysten kanssa.

ETSIMME VIRON PARASTA MYYNTISPESIALISTIA

Yhteyshenkilö:

Kirli [email protected]

We Will Rock YouWe Will Rock You

miskusmillal

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETISwww.balticguide.ee • [email protected]

EESTI KEELES

The Baltic Guide tutvustab teile mida

Soomes teha ja näha tasub

SOOME TALV 2012/2013

Hard Rock Cafe Hard Rock Cafe

Talvepuhkus Talvepuhkus Kesk-SoomesKesk-Soomes

Lavonia Lavonia vahendab töödvahendab tööd

Päevakruiisil Päevakruiisil HelsingisHelsingis

Disainipealinna-Disainipealinna-aasta: projektid aasta: projektid jätkuvad jätkuvad

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

ja teised talve suurüritusedja teised talve suurüritusedCIRQUE DU SOLEIL TURUS JA HELSINGIS13.17.3

Odotamme sinulta:� suomen ja viron kielen taitoa� erittäin hyvää neuvottelu taitoa� työhön tarvittavaa energiaa

Me tarjoamme sinulle:� työpaikkaa viihtyisässä keskustan toimistossa� tukea antavia kollegoita� motivoivaa palkkaus- järjestelmää

Page 19: The Baltic Guide EST Kevad 2013

Klubi Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com. Avatud T–N 21–03, R–L 22–04, P 20–03. Kava kodulehel.

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post: [email protected], www.clubliberte.fi. Avatud T–P 16–02.Club Liberté pakub elavat muusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.

NosturiTelakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: [email protected], www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas asuv muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju elavat muusikat, täpsem teave kodulehel!

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, e-post: [email protected], www.storyville.fi. Avatud E–L 20–04.Üks Euroopa paremaid d!ässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajuncreole’i köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi. Avatud P–N 21–02, R–L 21–03, juhul kui teisiti ei mainita. Vaata täpsemat esinemiskava kodulehelt.Soome mainekamaid rokiklubisid.

20.3 20 Jemina & Selina Sillanpää & Tim Ries21.3 19.30 Walk The Moon (USA)22.3 20 Albumiklassikud: Pojat & Luonteri Surf23.3 20 Irina23.3 23.30 Laupäevadisko: Marko Makelove &

Johannes Kostja21.3 19.30 Walk The Moon (USA)25.3 20 Real Big Fish (USA)26.3 20 Dead Prez (USA)29.3 20 Cockney Rejects (ÜK), Anal Thunder30.3 19 Hardcore Superstar (Rootsi), Baton

Rogue Morgue30.3 23.30 Laupäevadisko5.4 20 Husky Resque- plaadiesitluskontsert7.4 18.30 Ismo Alanko10.4 20 Marina and The Diamonds (ÜK),

Say Lou Lou (Rootsi)15.4 20 Ellie Goulding (ÜK), Charli XCX (ÜK)18.4 20 Overkill (USA)3.5 20 Kashmir (Taani)21.5 20 Daniel Johnston (USA)

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi.

Avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04.Restoran, baar ja ööklubi. Elav muusika reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.

Muuseum ja näitusNB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Amos Andersoni kunstimuuseumYrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi, avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17.1.2.13–24.2.14 Metäretki, kogu pere näitus15.2–6.5 Oliver Whitehead: Dreamless

Kunstimuuseum Ateneum Kaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi.Avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17.Kuni 24.4 Eero JärnefeldtKuni 28.4 Sümbolismi meeleolus12.4–1.9 Lossi aarded, näitus presidendilossi

aaretest

DisainimuuseumKorkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi.Avatud suvel 1.6.–31.8. E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18).Põhinäitus Soome disain.1.2–5.5 Fiber Futures,

Jaapani tekstiilikunst tänapäeval1.2–7.4 Ivana Helsinki 15, moenäitus 26.4–26.5 Tango, disainimuuseumi galeriis

Hakasalmi villaHelsingi LinnamuuseumKaramzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444. Avatud K–P 11–17.Põhinäitused Helsingi areng, Hea kodanik, Soome disain.

EMMAWeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post: [email protected], http://emma.museum/. Avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20.Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest.6.3–19.5 Bugs Bunny ja sõbrad,

Warner Bros. joonisfilm 1930–19606.3–9.6 Per Maning (Norra),

fotod ja videod 1983–2012Kuni 31.12 Teemanäitus muuseumi

kollektsioonist: Punane

Teaduskeskus HeurekaTiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi. Vahelduvad näitused. 6.2–22.9 Body Worlds, näitus inimekehadest

Helsingi linna kunstimuuseum,TennispalatsiSalomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi.Avatud T–P 11–20.30.

15.2–26.5 Marjatta Tapiola, maalinäitus

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi.Avatud T 10–17, K–P 10–20.30.

2.11–10.3 Tõsine asi, dokumentide tõlgendamisest tänapäeval

8.2–18.8 Jouko Lehtola, fotonäitus 8.2–18.8 Dan Perjovschi, fotonäitus19.4–1.9 Eija-Liisa Ahtila, fotonäitus 17.5–29.9 Marja Kanervo 17.5–29.9 Jonas Mekas

Seurasaari VabaõhumuuseumSeurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaari. Avatud E–P 11–17 (1.6–31.8), 9–15 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9)E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9).

Sinebrychoffi Kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuseo.fi/.Avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17.Põhinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvusvaheliselt olulisematest maalidest.

Soome Rahvusmuusem Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm.Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid.1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. 2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil.3. korrusel käsitöötuba Vintti avatud T–P 12–16.

Soome SpordimuuseumOlympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi.Avatud E–R 11–17, L–P 12–16.Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000-aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Soome PostimuuseumAsema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseo. Avatud E–R 10–18, L–P 12–17.Põhinäitus Jutustusi Soome Postist.

Alvar Aalto MuuseumAlvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä, tel. +358 14 624 809, www.alvaraalto.fi. Avatud T–P 11–18, juuli–august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E.

Püsiekspositsioon Alvar Aalto. Arhitekt. Näitusel on väljas interjöörid, maketid, multimeediataiesed ja filmid.

Soome KlaasimuuseumTehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar-detsember T–P 10–18, suletud jaanuaris.

KontsertLisateave www.livenation.fi.

23.–24.3 19 II Divo – The Greatest Hits. Tampere, Helsingi

1.–5.5 19.30 Patricia Kaas. Turu, Helsingi, Tampere

FestivalLisateave www.festivals.fi.

16.4–21.2 Tanssivirta Tampereella – nüüdistantsufestival

MessHelsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi.29.3–1.4 American Car Show 201311.4–14.4 Sisusta! 13. sisustusmess

Teater/muusikaFinlandia-taloMannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi.

Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelise-mad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest.

Helsingi LinnateaterEnsi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi.

Soome RahvusteaterLäntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi.

Savoy-teaterKasarmikatu 46–48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy.

Soome RahvusooperHelsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi. Ooperit, bal-letti ja kontserte täiskasvanutele, noortele ja lastele.

Tampere OoperiteaterYliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fi.Tampere Ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

mkm kultuur 19T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 3

Venemaa

Norra

Rootsi

Eestimaa

HELSINGI

SavonlinnaMikkeli

LahtiHämeenlinna

Ahvena-maa

Jyväskylä

Oulu

Rovaniemi

Kuopio

Iisalmi

KouvolaKotka

Lappeenranta

Joensuu

Imatra

Salo

Tampere

Pori

Vaasa

Heinola

Hanko

Lohja

Rauma

Porvoo

Seinäjoki

Kajaani

KuusamoTornioKemi

Kemijärvi

SodankyläKittilä

Enontekiö

Inari

NykarlebyJakobstadKokkola

Turku

Elanike koguarv umbes 5 350 000.Eeldatav eluea pikkus meestel 76, naistel 83 aastat.Ametlikud keeled on soome keel (91%) ja rootsi keel (5,4%).Pindala 338 145 km!, sellest 10% veekogusid.Ligikaudu 188 000 järve.

VahemaadPõhjast lõunasse 1140 km.Idast läände 528 km (kõige laiem osa). Kõrgeim koht on Halti (Enontekiö), 1328 m merepinnast kõrgemal.

Suurimad linnadHelsingi " 588 343 elanikku.Espoo " 247 702 elanikku.Tampere " 213 269 elanikku.Vantaa " 200 029 elanikku.Turu " 177 606 elanikku.

Keskmine temperatuurTalv Lõuna-Soomes -2...-4 °C, Lapimaal -16...-18 °C.Suvi Lõuna-Soomes +14...+16 °C, Lapis +10...+14 °C.

MajandusSisemajanduse kogutoodang umbes 180 miljardit eurot.Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ligikaudu 33 000 eurot.Suurimad firmad on Nokia, StoraEnso, Neste Oil, UPM-Kymmene.

Tähtis teaveHädaabinumber 112 (nii politsei kui hädaabi).Numbriinfo ja muid nõuandeid telefoni teel: 020202 Fonecta, 118 Numbriteenus, 0100100 Eniro.Helsingi taksokeskus: tavatellimused 0100 0700, taksode ettetellimine 0100 0600.Soomes määrab taksode sõidutariifi liiklusministeerium. Sõidu alustustasu sõltub kellaajast, jäädes 5.30 kuni 8.30 euro vahele. Kilomeetrihind sõltub klientide arvust ja võib olla 1.39–1.94 eurot.Sisserändajad saavad teavet aadressilt www.infopankki.fi

Eesti-soome lühisõnastikaitäh ...................................... kiitoshead päeva .......................hyvää päiväähead aega ..........................näkemiintäna ....................................... tänäänhomme ...............................huomennamenüü .................................ruokalistakas ma saaksin arve ...... saisinko laskunhelistada ............................. soittaa (puhelimella)

sadam .................................. satamalaev ........................................ laivarong ...................................... junaraudteejaam ..................... rautatieasematramm .................................. raitiovaunu, ratikkabuss ....................................... linja-auto, bussiodav ......................................halpahalb .......................................huono

ähtis teäd bi

Foto

Hel

sing

in k

aupu

ngin

mat

kailu

- ja

kong

ress

itoim

isto

/ N

ikla

s Sj

öblo

m

Teavet Soome kohta

M I S K U S M I L L A L

Q Ballett rokirütmis „Rock The Ballet” on tipptantsija-test koosnev trupp, kelle etendu-sed tõestavad, et tants ei tunne mingeid piire. Iga tantsunumber, tulvil energiat, huumorit ja dra-matismi, räägib oma kordumatu loo. Tantsutrupp on esinenud Soomes ka varem ning alati täis-saalidele. Uues show’s on koreo-graafia tehtud Coldplay, LMFAO, Maroon 5, Kayne Westi, U2 ja Aerosmithi lugudele. Etendusi on Helsingis kaheksa, Turus kaks ja Tamperes üks.

2.–5.5 Savoy teater, Helsingi9. ja 10.5 Logomo, Turu11.5 Tampere-talo, Tampere

Foto

Vis

it Å

land

/Olo

f Pon

a

Page 20: The Baltic Guide EST Kevad 2013

mkm Helsingi T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 320M I S K U S M I L L A L

Linnankatu 39, 20100 TurkuBroneeringud: (20) 262 7680 hostel@turku.!www.hostelturku.!

ÖÖBI AURAJÕE LAINETEL

HEAD ÖÖD HOSTELIS!

Linnankatu 72, 20100 Turku

NELJATÄRNILINE UNI KESKLINNA LÄHEDAL

Telli The Baltic Guide koju!koju

LAPIMAAL

miskusmillal

VAVVAAVVAVVVVVVAATVVVVVVVAAAVAAVVVVVVAAATAVVVVVVVAATTAVVVV AVVVVVV ATVVVVV AVVVVVAAAAVVVVAAVAAVVVVVVVVVVVV ATVVVAVVVV

The Baltic Guide tutvustab teile mida

näha tasub

Kevademärgid looduses ja inimestesUuenenud lõbustus-pargid suve ootelJäähoki MM-võistlused Helsingis

Disainipealinn maailmas ja tänavapildis

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

Kevadine lumeturism

UUS HELSINGI KAART Lk 26

u!

AAAAAAAAAAAA VVVVVVVVVÕI VÕI VÕI VÕÕIVÕIÕÕÕIVÕIVÕVÕIVÕIVVVVVVVÕVÕÕVVVVVÕIÕIVVVVÕIÕIÕIVVVVVÕIVÕVVVVVÕIÕVÕIIVVVVVÕIIVVVV I VVVVVÕI IIIVVVÕÕIÕI VVVVVV IÕI

KevadeeeKeKevevavadadedeelooduseeeloooduseeloooododudususeseee

UuenennnUuueeeneenennpargid ssspapaargrgigidid ssJäähokkiiJäJääääähhookkki

gHelsinggelsingHeHeHelsels gggggglsingglsisiningggggggggDisainipippDiDisisasaaininipipipipmaailmmmmamaaaaaililmlmmm

ad d /// / / h/ h/ hhhhhoteoteoteoteoteoteotet llillillillilliliddd d d iidd

KevvvaaaKeKevevvaavvaaMadonna Olympiastadionil

miskusmillal

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

EESTI KEELES

The Baltic Guide tutvustab teile mida näha tasub

Outlet-poes brändikaup soodsamaltIda-Soome eriline loodus

Merevaatega terrassidMis on Taidetehdas?

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

ja muud suve suursündmused///// re re re rerestostostostostoranranranranrananididididdd// re restostoranran

ÕI KIIRRJ

/ hhhototeoteoteoteoteoteteteteteo llillillillillillillillillillil d /d /d /d /d /d /d /d /d /d /d / rrerererere re re rere

ÕI KIRJRJJ

aaa

SOO

emmee

nneeeeeeeeeeeeee

OutletOuOututltletleletet-p-p-pbrändikbbräräändidikiksoodsamsosoooododsdsasaamIda-SooommIdIdada-S-SoSoooooommeriline llooooeeririlililinine llooloo

MerevaaatatMeMeererevvavaaaattt

dddddterrassidterrassidtte ideteteerrrraraassssisididddMis on MiMisis oon TaidetehehdhdhdTaTaaididedetteteehehh

mmmuuumuuummmmmmmumuuumuuuJennifer Lopez

miskusmillal

EESTI KEELES

The Baltic Guide tutvustab teile mida

näha tasub

Lapimaa talv algab oktoobrisMood, elektroonika, koduloomad…Sügismessid

BMW kui kunst – Art Car HelsingisTalispordi maailmakarikad Soomes

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

VVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAATTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA VVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕIIIIIIIIIIIIIIIIIIII KKKKKKKKKKKKKKKIRJUTTTTTTTTTTTTTAAAAAAA KKKKKKKAAAAAAA IIIIIIIIINNNNNNNNTTTTTTTEEEEEEERRRRRRRRRRNNNNNNNNNNNNNNEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEETTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIISSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSS

www.balticg

guide.ee

suurturneelddd d / t/ t/ t/ t/ teateateateateata ridridridridd / / / / näinäinäinäiää tustustustususeded ed edd / k/ k/ k/ aupaupaupaupuplusluslusu ed ed ed ///

rrerererererererereestoststostostostostostostostostooranraranranranranranranranranrananidididididididididid id d / t/ t/ t/ t/ t/ t/ t/ t/ t/ t/ teateateateateateateateateateatatridrididridridridridridridridridid //////// / / / / näinäinäinäinäinäinäinäinäinäinäinä tuttustustustustustustustustustusededdedededededededed ed d / k/ k/ k/ k/ k/ k/ k/ k/ k/ k/ k/ kaupaupuuaupaupaupaupaupaupaupupllulusluslusluslusluslusluslusedededededededededed ed ///////////

d / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

ÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKIRJUTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIINNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEERRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEETTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIISSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSg

ggggguideuide euide.euide.euide.eeeee

eeeuupuupalal

eeeddd

eeee

SOOM

popoopopopookakaakakakaammmmmm

SOO

LapimaaaLLapappimimmaaaalgab ookoalglgagaab ooo

Mood, MoMoooodod,d, elektroooooeeleleektktrtrorooooookoduloooookokododuduloloooooooSügismmmeeSüSügügisissmm

kkukuukkBMW kBMW kWMWMWBMBBBBBBMBBMWBMWWW kkukukuuArt Car r HHAArtt CaCar

TalispororrTaTaalilisispspopoororrmaailmmaamaaaililmlmmmaoomesssooooomesesss

LESLES

ic Guide eile mida

ub

We Will Rock You

miskusmillal

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

EESTI K

The Batutvustab te

nähSOOME TALV 2012/2013

Hard Rock Cafe Talvepuhkus Kesk-Soomes

Lavonia vahendab töödPäevakruiisil Helsingis

Disainipealinna-aasta: projektid jätkuvad

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

ja teised talve suurüritusedCIRQUE DU SOLEIL TURUS JA HELSINGIS13.17.3

Tellimus Tellin The Baltic Guide- lehe aastaks!

nimi..........................................

ettevõte....................................

aadress......................................

telefon.......................................

e-mail........................................

Aastatellimus (4 numbrit)hinnaga 6.50 !

Planeeri järgmine reis juba kodus!Tellijana saad lehe neli korda aastas koju kätte.Aastatellimus maksab 6.50 eurot.Telli meie koduleheküljelw w w. b a l t i c g u i d e. e evõi posti teelThe Baltic GuidePõhja pst 2510145 Tallinn

majutushostelidEurohostelLinnankatu 9, Helsingi, tel +358 962 204 70, faks +358 962 204 747, e-post: [email protected], www.eurohostel.fi.Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis. Hostel ErottajanpuistoUudenmaankatu 9, Helsingi, tel +358 9 642 169, faks +358 9680 2757,e-post: [email protected], www.erottajanpuisto.com.Väike kodune hostel Helsingi kesklinnas.Hostel AcademicaHietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: [email protected], www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6–1.9. Mugav rahvusvaheline hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutu-sest kuni neljakohalise toani.Stadion HostelPohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: [email protected], www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastadionil; avatud aasta läbi.

hotellidAirport Hotel Bonus InnElannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: [email protected], www.bonusinn.fi.Vaid viieminutilise autosõidu kaugusel lennu-jaamast, kuhu hotellist viib tasuta väikebuss. Naabruses asuvad Flamingo Spa vabaajakeskus ning Jumbo kaubanduskeskus. Tube saab üüri-da ka kauemaks. Helsingi keskusse vaid 30 minutit autosõitu.Best Western Hotel KatajanokkaMerikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 45 132, faks +358 9 670 290,e-post: [email protected],

www.bwkatajanokka.fi. Kõrgklassi hotell aja-loolises vanglamiljöös. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, eriline õhkkond, rikkali-kult põnevaid detaile. Park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei ulatu. Hotell AnnaAnnankatu 1, Helsingi, tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664,e-post: [email protected], www.hotelanna.fi.Rahulik ja hubane hotell Helsingi kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubama-jadest ja vaatamisväärsustest. Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamisruum ja parkimis-kohad lähedalasuvas garaa!is. Hotelli ümbruses palju suurepäraseid restorane ja pubisid.

Hotell GLOKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: [email protected], www.hotelglo.fi/glo-helsinki-kluuvi.Modernne ja urbanistlik elustiilihotell. Pakub külastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui väljaspool.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: [email protected], www.omenahotels.com. Hea asukohaga Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal, liigsete teenuse eest pole vaja maksta. Hotellides ei ole vastuvõttu ega müügiosakon-da; kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringuid saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel AleksanteriAlbertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644,e-post: [email protected], www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel HelsingiKluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014,e-post: [email protected], www.sokoshotels.fi. Lihtne tänapäevane hotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202 toast on suit-

suvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

kämpingudRastila CampingKaravaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659,e-post: [email protected], www.rasti-lacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal vajalikud kaup-lused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.

restoranidAinoPohjoisesplanadi 21, Helsingi, tel +358 9 624 327, e-post: [email protected], www.ravintolaaino.fi. Avatud E–R 11.30–22.30, L 12–22.30, P 14–22. Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppatori lähedal, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rah-vusroogade põhjal.

Bar TapastaUudenmaankatu 13, Helsingi, tel +358 9 640 724, e-post: [email protected], www.bartapasta.fi. Avatud E–R 17–24, L 14–24. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti armastatud koha.

Beefy Queen JamboPieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 611 071. Avatud E–R 10.30–18, L 11–18. Heade hindadega populaarne restoran kesklinnas. Suured ja maitsvad praedgrillitud lõhest piprapihvini.

BelgeKluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590, e-post: [email protected], www.belge.fi. Avatud E–N 11–02, R–L 11–04, P 12–24. Belgia Helsingi südames. Belge Bar & Bistro on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

Chico’s restoranidHelsingis asukohad nt Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus; Espoos Iso Omena, Sello, Tapiola; Vantaas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajita’de, quesadillo’de ja burgeritega. Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte kodu-leheküljelt www.chicos.fi.

FishMarketPohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket. Avatud E–L 18–23. Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud teise maailma. Mere andidesõbrad leiavad siit kõikvõimalikke hõrgutisi.

HavisEteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800, www.ravintolahavis.fi. Avatud E–R 11.30–23, L 17–23, P suletud. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ja põhja-maiseid mereande. KellarikrouviPohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100, e-post: [email protected], www.kellarikrouvi.fi. Avatud E–R 11–24, L 16–24, Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida lihtsaid ja maitsvaid sööke.

Kämp BarPohjoisesplanadi 29, Helsingi, tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi. Avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01. Kämp Café rahvus-vaheliselt kirev õhkkond võimaldab väljuda argipäevast ning nautida klaasikest "ampanjat või lihtsalt keset päeva maiustada.

KönigMikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: [email protected], www.rafla.fi/konig. Avatud E 11–24, T–N 11–02, R, L 11–03. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restorani-maailma legend.

LappiAnnankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com.Avatud E–R 12–24, L 13–24.Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakub kohalikust toorainest valmistatud saami hõr-gutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida sõbraliku hinnaga klaasikest veini.

Restoran MerimakasiiniHietalahdenranta 14, Helsingi, tel +358 9 607 299, faks +358 9 604 834, e-post: [email protected], www.merimakasiini.fi.

Avatud E–R 11–24, L 12–24, P 12–23. Üle 20aastase kogemusega hubane mereanni-restoran. Maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, millelt saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Pizzeria RaxPizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20, Helsingi, tel +358 9 4789 0950, e-post: [email protected], www.rax.fi. Avatud E–L 11–21, P 12–21. Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.RaffaelloAleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 8568 5730, e-post: [email protected], www.rafla.fi/raffaello/fi. Avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–22. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemeremaade hõrgutisi.SassoPohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@kamp group.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso. Avatud lõunaajal E–R 11.30–14.30, à la carte E–L 17–23.30. Sassos on rõhk ehtsatel ja puhastel Itaalia maitsetel.SalveHietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: [email protected], www.ravintolasalve.fi. Avatud E–L 10–24, P 10–23. Merehõnguline, hubane, armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.TeatteringrilliPohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5005, e-post: [email protected], www.teatteri.fi/teatterin-grilli. Avatud E–N 11–24, R–L 11–01. Menüü on moodsalt klas-sikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperi leib. Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädala-lõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.VltavaElielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: [email protected], www.vltava.fi.Avatud E 11–24, T–N 11–03, R–L 10–04, P 11–24. T"ehhipärane restoran otse Helsingi

L an

Cran

d Ca

sino

Hel

sink

i, fo

to R

oyal

Rav

into

lat

Page 21: The Baltic Guide EST Kevad 2013

mkm Helsingi 21T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 3

M I S K U S M I L L A L

Hinnad alates

/ öö / in.

Linnankatu 9, Helsingi+358-9-622 0470 www.eurohostel.eu

Rahvusvaheline ja mugav hostel

24 h vastuvõtt

!2190

Ööbi Helsingi

kesklinnas

südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos T!ehhi köögi hõrgutistega.ZetorKaivopiha, Mannerheimintie 3–5, Helsingi, tel +358 10 766 4450, e-post: [email protected], www.zetor.net. Avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!YumeKluuvikatu 2, Helsingi, tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/ravintolat/yume. Avatud T–L 17–24.Yume tähendab kaasaegset Jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

kohvikudCoffee Bar Helsinki (kohvikukett)Citykoridor, I korrus, Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fi.Avatud E–R 7.30–20, L 9–20. Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.Karl Fazer CaféKluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702, www.fazer.fi. Avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18. Fazer Café Rootsi lauas võib nautida rikkalikku ja maitsvat hommikueinet või maius-tada suussulava jäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuvi ostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett)Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E–R 7–20, L 10–20, P 11–19. Kohvisõprade kohtumis-paik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmis-tamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett)Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi, tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi. Avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18.Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

klubidFinlandia-taloMannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konve-rentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem teave kodulehel.

Grand CasinoMikonkatu 19, Helsingi, tel +358 9 680 800, e-post: [email protected], www.gch.fi. Avatud E–P 12–04. Soome ainus rahvusvaheline kasiino Helsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailm mängude, restoranide ja muu meelelahu-tusega. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik isikut tõendav pildiga dokument; vanusepiirang 18.

Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com. Avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 45 895 6446, www.clubliberte.fi. Avatud T–R 16–02, L–P 18–02. Club Liberté pakub elavat muusikat. Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

SportsacademyKaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi. 1. korrus avatud iga päev 11–03, 2. korrus E–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad kõi-gile huvilistele tippvõistlustel ja spordiüritustel koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulme-lises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, tel +358 5036 32 664, e-post: [email protected], www.storyville.fi. Avatud K, N 20–03, R–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) T–L 18–04. Storyville on üks Euroopa paremaid d"ässiklu-bisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgu-tisi.Kava kodulehel.TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 420, e-post: [email protected], www.tavastia.fi. Avatud P–N 20–01, R–L 20–04. Soome mai-nekamaid rokiklubisid. Esinemiskava kodulehel.Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi. Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi. Elav muusika reedeti ja laupäeviti. Täpsem teave kodulehel.

pubid/õllebaaridChurchill ArmsKeskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90. Avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03.Traditsiooniline Inglise pubi, nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.GaselliAleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 856 85760, e-post: [email protected], www.rafla.fi/gaselli. Avatud E 16–01, T–N 16–02 (03), R 16–03, L 18–03. Helsingi populaarsemaid pubisid. Lai valik kraani- ja pudeliõlut. Kitty’s Public HouseKeskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: [email protected], www.oluthuone.fi. Avatud E–N 12–01, R–L 11–02, P 12–22. Britilik pubihõng ja lai valik jooke Citykoridoris Helsingi kesklinnas. Kraanidest voolab ühtekok-ku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiab kindlasti sobiva. Traditsioonilised pubimängud ja telerid, kust võib jälgida Inglise meistriliiga võistlusi.Molly Malone’sKaisaniemenkatu 1C, Helsingi, tel +358 9 576 675 00, e-post: [email protected], www.mollymalones.fi. Avatud E–L 10–04, P 12–04. Euroopa 50 parima Iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iiripärast elavat muusikat kõigil nädalapäevadel.

Sir EinoEteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5770, e-post: [email protected], www.rafla.fi/sireino/fi. Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres. Sir Einos saab ka väga hästi süüa.Villi WäinöKalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: [email protected], www.villiwaino.fi. Avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja õllekõrvane.

kaubandus-keskused

Reeglina on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18. Samas võib esineda erandeid.Flamingo vabaajakeskusTasetie 8 (Jumbo kaubanduskeskuse kõrval) Vantaas, www.flamingo.fi. Avatud ööpäeva-ringselt. Suur veepark, spaa ja tervisekeskus, keegel, kino, eripalgeline restoranimaailm, ööklubi, show-restoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa, 800 tasuta par-kimiskohta. ForumMannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: [email protected], www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Südalinnas Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik ihaldusväärseimad brändid.Iso OmenaPiispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.ItäkeskusItäkatu 1–7, Helsingi, tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.JumboVantaanportinkatu 3, Vantaa, www.jumbo.fi. Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Jumbos on kaks kaubamaja, kaks hüpermar-ketit, 120 moe-, sisustus- ja vabaajakauplust ning restoranid. Jumbo on kogu perele mõel-dud ostukeskus.

KamppiUrho Kekkosen katu 1, Helsingi, tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim kaubanduskeskus Kamppi tähendab 150 kaup-lust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi uksed on avatud varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi majaAleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27, Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulukaunistustega Kiseleffi maja eriti meel-div paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.KluuviAleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi.Kluuvi on esinduslik kaubanduskeskus Senaatintori läheduses, kus muu hulgas leidub huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab!

Kämp GalleriaKluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi.Kämp Galleria on kaubakeskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

SelloLeppävaarankatu 3–9, Espoo, tel +358 10 839 4005, www.sello.fi.Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastegaFallkulla koduloomaparkMalminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095, e-post: [email protected]. Avatud K–R 10–18, P 10-15. Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloo-mi – lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on või-malus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi. Gardenia-Helsinki botaanikaaedKoetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi Ülikooli filiaali lähedal. Aasta läbi avatud kasvuhoonest avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks muudavad Gardenia aiad, sh Jaapani aed, roosi- ja pojen-giaiad. Mitmesugused näitused ja üritused.Heureka teaduskeskusTikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99, e-post: [email protected], www.heureka.fi.Kõik inimesed on uudishimulikud – meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemusse ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki

Heureka. Heureka toob oma näitustega põne-vust nii laste kui ka täiskasvanute ellu.HopLopi seiklusparkNäiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4, Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: [email protected], www.hoplop.fi.HopLop on aasta läbi avatud siseseiklusparkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meelelahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.Korkeasaari loomaaedMustikkamaanpolku 12, Helsingi, tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: [email protected], www.korkeasaari.fi.Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tund-rast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisa-likud, väiksed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põder, tundraöökull ja muskusveis – veedavad aega õues nii suvel kui talvel. Loomaaia südameas-jaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustusparkTivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi.Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva! MegazoneEnergiakatu 3, Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: [email protected], www.megazone.fi. Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18. Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles. Sea Life meremaailmTivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba üle 1,2 miljoni külastaja. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda. Muu hulgas võib näha 10 hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku on meremaailmas üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.Serena veeparkTornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: [email protected], www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning lastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud sauna- koobastik, mida tasub ilmtingimata külastada.Seiklushall HuimalaJuvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi.Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tege-vust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

SuomenlinnaTel +358 9 684 1880, e-post: [email protected], www.suomenlinna.fi.Kauppatorilt veebussi või praamiga Musta-

saarele. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega ja kuue muuseumiga, nautida parke, merd ja saarestikuloodust. Suomenlinna pakub ekskursioone giidiga, näi-tusi ja kauneid käsitööesemeid. Suvel toimub häid üritusi, nt Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele programmile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurirei-side sihtkoht.Tropicario troopikamajaSturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: [email protected], www.tropicario.com. Tropicario on Põhjamaade moodsaim troopi-kamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, troopilisi linde ja kalu.

lastesõbralikud muuseumid

Loodusteaduste muuseumPohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi, www.luomus.fi. Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16, E suletud. Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skele-tikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised välja-panekud vahelduvad korrapäraselt.Päevalehe muuseumLudviginkatu 2–4, Helsingi, tel +358 9 122 5210, www.paivalehdenmuseo.fi. Avatud T–P 11–17. Muuseumist saab teavet ajakirjanduse ajaloost ja ajalehe tegemisest.LastemuuseumTuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi, www.helsinginkaupunginmuseo.fi.Laste ja noorte elu kajastavad näitused on koostatud laste endi kaasabil.TeatrimuuseumTallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi, www.teatterimuseo.fi. Avatud T–P 11–18, K 11–20. Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.Leikkilinna – Soome MänguasjamuuseumWeeGee näitusekeskus Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo, www.lelumuseohevosenkenka.fi. Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17. Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on män-gukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju XX sajandi algusest tänapäevani. Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaar-ded, näitused ja mälestused.

Soome viis suuremat linna

Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisi vihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiate järgmistelt aadressidelt.www.visithelsinki.fiwww.visitespoo.fiwww.tampere.fi/matkailuwww.vantaa.fiwww.turkutouring.fi

tudmup-ks

Foto

Hel

sink

i mat

kailu

palv

elu

/ Esk

o Jä

msä

Page 22: The Baltic Guide EST Kevad 2013

Lai

vak

WC

WC

WC

WC

WC

WCWC

WCWC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WCWC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

Nord

ensk

iöldin

k

Mechelingatan

Mannerheimintie

Sturen

katu

Teollisuuskatu

Mannerheimintie

Mechelingatan

Pohjo

isran

taSö

rnäiste

n rant

atie

Reijolank

Mannerheimintie

Vetu

ritie

Porkkalankatu

LautatarhankJunatiePääskylänkatu

Vääk

synt

Töölönlahti

Ruoholahti Hietalahti

Sirpalesalmi

Merisatama

Eteläsatama

Kanal

Eläintarhanlahti

Kaisaniemenlahti

Siltavuoren-salmi

Taivallahti

Jäähall

FinnairStadium

Kaupunginteatteri

OlympiaStadion

FinlandiaTalo

Rahvusooper

Linnan-mäki

Helsingitalveaed

Eläintarhanurheilukenttä

Botaanikaaed

Mäntymäenkenttä

Väinä-möisenurheilu-kenttä

SigurdFrosteruksenpuisto

Hietaniemenhautausmaa

KappeliOrtodoksinenhautausmaa

Sibe-liuksenpuisto

Toivo Kuulanpuisto

Selkämeren-puisto

Kaapeli-puisto

Sinebrycho!npuisto

Katajanpuisto

VäinöTannerin

kenttä

Brahenpuisto

Kallionurh. kenttä

Tehtaan-puisto

Kaivo-puisto

Humal-luodonpuisto

Laaksonratsastus-

kenttäAlppipuisto

Lenininpuisto

Tope-liuksen-puisto

Marta Ypyänaukio

Meilahdensairaala

Sairaala

Yliopisto

Lepakonaukio

Mariansairaala

Kivelän sairaala

HyksPsykiatria

keskus

Laaksonsairaala

Käpylänkuntoutus-

keskus

Auroransairaala

Kirjasto

Ruoholahti

M

M

M

M

M

M

Rautatientori

Kaisaniemi

Kamppi

Siltavuorenkatu

Hakaniemi

Sörnäinen

Topeliuksenk

Caloniu

k-sen

k

Topeliuksenk

Arkadiankatu

Siltasaarenk

Hämeentie

Helsinginkatu

Aleksis Kiven katu

negävtsavaT

Ruoholahdenk

Abrahamink

Hietalahdenk

Telakkakatu

Uudenmaankatu knaja

ttor

E

Eteläesplanadi Kanavakatu

KirkkokatuRitarikatu

Hallitusk

Aleksanterinkatu

KruunuvuorenkatuKatajanokanlaituri

Kauppiaank

Satam

ak Katajank

Vyökatu

Luotsi- katu

Yli- opistonkatu

Rauhankatu

Maneesik

Kruun.Kristianink

Paasi-vuorenk

Sörnas-strandv Näkinsilta

Haka-niemen

silta

Hel-miäisp

Hakaniemenranta

Hakaniemenranta

Aspnäsg

Pannu-kakun-puistikko

Haapaniemenk

Kaikukatu

Lintulahdenk

Saka-rink

Käenkuja

Pääsk

y-län

rnSu

vi-lah

denk

Kulmav.k

Par-ruk

Hanasaarenk

Hakanie-

menk

Näkinkuja

Toinen linja

Ensi linja

Alppika

tu

Kolmas linja

Suon

ionk

Castrén

inkatu

Wal-lininkjPo

rthani

nkatu

Neljäs linja

knelr

aaK

Fleminginkkn

itsri

Kkn

itsri

Kjk

nitsri

KKalliolan-rn Kaar-

lenkj

Länt.Alp.rn

Alp.rn

Länt. Brahenk

Porvoonkatu

VaasankatuHelsinginkj Ha

rjuka

tu

PäijänteentPäijän-teent

Ristikkok

EläinläPlazankj

Allotriankj

Eläin-

lääk.k

j

Rial-

tonkj

Tuule

n-su

run k

jVe

ga

VanajantieVirtaint

Mäntsä-

länt

Nokian

Perna-

jant

OuluntSuv.v

Ähtä-rint

Inarintie

Hauhontie

KangasalavEuran

tie

rioninkatu

Keiteleen

t

Lohjant

E. -Kodi

n t

RoineentKeuruunt

Vallilantie

Vääks.kj

Elimäenkatu

Tammi-

saaren

kInkoo

nkSiu

ntionk

Kotkank

Traverr

sikuja

Rulla-

laaker

inkjVentiilin

kjLiukula

a-ker

inkj

Kajaa-

ninkHan-gon

k

Sai-

maank

Heinola

nk Loviisank

Viipurikatu

Tivoli

tie

Tivoli

tieTivolikj

Viides linja

Argicolank

Penger

katu

Penger

kuja

Kai-kukj

Saarin.k

Säästöp.ranta

Silta-saaren-kärki

Oikok

Maneesik

Vilhonk

Mikonk

Keskusk

Puut.

LiisankatuSnell-m

aninkatu Meritullink

Maurink

Mariankatu

Vironkatu

UnionkatuEteläranta

Laivansillankatu

Pohjoisesplanadi

Mannerheimintie

Mallask

Hietasaarenkuja

Lönnrotink

Rune- bergink

Salmisaa- renk

Hietala hde nranta

LaivastokatuKanava-ranta

Si l tav.penger

Kirja työn.kKaisaniemenranta

HakaniemenrantaPitkänsillanranta

Vetehisenkuja

Vilhonvuore nkVilho

nvuorenkj

Lintul

ah-

denkj

J. Ste nb. ra

nta

E läintarhantie

Wallininkatu L .P

apink

It. Pa

pink

Torkkeli

nkj

Karjalan- katu

ViipurikatuVesilinnank

Sipoonk

älkä neentie

Nilsiänkatu

SatamaradankAlek sis Kiven katu

Kusta

anka

tu

Kinaporink

Suvan

nont

Vesann

ont

Vallilantie

V ellam

onk a

tu

eitno

nna ki

reM

Kajanuk-senkKajanuk-senk

Merikannontie Rajasaarentie Humalisto

nkatu

Sibeliuksenkatu

Hesperiankatu

Hietaniemenkatu

Hietaniemenkatu

Pohjoinen

Eteläinen

Malminkatu

LapinlahdentLapinlahdenk

Malm

inrn

Salo-monk

U. Kekkosen kSimonkatu

Kansa-

kouluk

Yrjönk

Lasten-kodink

Laste

n-ko

dinkTy

ö-me

henk

Länsisat.k

Itämerenkatu Itäm.kj

Rusok-kikj

Santakj

Harma

Loisto kj

Ka-suu-nikj

KellosaarenkSantakatu

Kellosaarenranta

Jaalaranta

Messitytönk

Poseidoninkj

Ahdinkuja

Saukonnokankj

Laivapojankatu

Itäine

n Vaih

dekj

Sauk

onki

Munkki-saarenkatu

TehtaankatuTehtaankatu

VuorimiehenkatuTähtitorninkatu

Kasarmikatu

Kasarmikatu

Korkea-vuorenk

Tarkk’ampujank

Kaar-tinkj

Bernhardinkatu

Fabianink

E. Makasiinik

P. Makasiinik

Ullanl.k

P. Roobertink

Rikh.Ludv.

Johan-neks.t J.kj

Jääkärink

Raatimie-

henk

Kaivo-hrn

Oikot

Iso PuistoPuisto

katu

Muukal.

Myllyt

Pon.Sepänkatu

MerisatamanrantaMerikatu

Laivan-varustajank

Pietarin- katu

Neitsytpolku

Kapteeninkatu

Huvilakatu

Huvilakuja

Laivurinkatu

Pietarinkuja

Ehrenströmintie

Pursi-miehenkatuMeri-

miehenkatu

Kankurink

Kiv.

Perämiehenk

Herne-saarenkatu

Sperans-kintie

Edel-

Horn feltint

Vadste-nankj

Birigta-laisk

Hylkeenpyytäjänk

Eiranranta

C. t

H. Fordin k

Matala-salmenkj

Messipojankuja

Länsisatamank

Lapin

rinne

Rautatiekatu

Rautatiekatu

Oksasenkatu

Fred.k

Fredrikinkatu

Fredrikinkatu RatakatuIso

Roobertinkatu

Albertink

Albertink

Annankatu

Fabianinkatu

VuorikKluuvik

Georgink

MuseokVäinäm

öisenkMuseok

Karamzinin-

ranta

Sammonk

Perhon-

Lapu

ank

katu

Tunturikatu

Dagma-

Free-senk

rinkatu

EteläinenPohjonen Hesperiankatu

Eino Leinon k

Minna

Päivä-rinnank

Paasi-kivenk

Miikael Lybeckin k

Tavaststjernank

Canthink

Linnankoskenk

Ruu-sank

Savi-lank

Töölönkatu

Kivelänk

TykistönkSandelsink

Döbel-nink Töölönkatu

Ruusulankatu

Kesäkatu

Lasten- linnantie

Raja saar

entie

Apollonkatu

Ilmarinkatu

Luth erik

atu

Temppelikatu

Stenb

äckin

katu

Töölöntullink

Palkkatilank

Urheilukatu

Me sseniuksenk

Pohjoinen Stadiont

Uimastadionin-polku

Mäntymäent

Hammarskjöldintie

Urheilukatu

Paavo Nurmen tie

Aurora nkatu

äkärinkatuPihlajantie

Haartmanink

Tahk ontie

Museok

Cygn

aeuk

senk

V. Sto olin kTöölönkatuTö

ölönto

rink

Helsing in

katu

Linnankoskenk

Krematoriont

San ds

trand

s

Hieta

kann

akse

nt

Leppä suonk

Kampin-tori

MaunoKoiviston

aukio

Mannerheiminaukio

Senaatin-tori

Länsiterminal

Makasiiniterminal

Kanavaterminal

Halko-laituri

Olympiaterminal

Katajanokkaterminal

Kaapelitehdas

Ruoho-lahden-

tori

Itämeren-tori

Hietalahden-tori

Kaivo-puistonranta

Kylpylänaukio

Kasarmi-tori

Tähti-tornin-vuori

PyhänHenrikin

aukio

PyhänBirgitanpuisto

Engelin-aukio

Eerikin- katu

Kalevan- katu

BulevardiKöy-denpun.k

Selkämerenka tu

Kalliosaarenkj

Mittaaj ankuja

Eiranranta

Merikatu

EhrensvärdintieAr m

feltin

tW

ecks

el-li n

t

J. Aho n t

Rehbinderint

Punavuorenkatu

Itäinen Puistotie

Kalliolinnant

Siltat

Laivu

rinrn

Töölönlahdenk

TAKA-TÖÖLÖ

ETU-TÖÖLÖ

KAMPPI

LÄNSISATAMA

PUNAVUORI

ULLANLINNA

KAARTIN-KAUPUNKI

KRUUNUNHAKA

KLUUVI

KAIVOPUISTO

LAAKSO

ALPPIHARJU

KALLIO

Lapinlahti

Kaisaniemi

Jätkäsaari

Hanasaari

Torkelin-mäki

Harju

Siltasaari

Sirpalesaari

Munkkisaari

Alppila

MEILAHTI

Ehre

nströ

mint

ie

Kaisaniementie

Franzeninkatu

Agri colank

Torkkelinkatu

AadolfinkHa rju tor

i

nkatuuuuuuuuu

Stadium

OOi- tadionSt

P hhkhh

nk

ähallJää Poj

rr

inlandiaaloal

asaarentieasaar nt e

WC

HHels

Ma

Ma

MMMMa

Ma

Ma

Ma

Ma

Ma

Ma

Ma

MMa

MMa

Ma

MMMa

MMMMMMa

MMMa

MMMMMMMa

MMa

MMMMa

MMMa

MMMMa

MMa

MMMMMMMa

MMMMMMMMa

MMMMMMMMMMMMMMMMMMa

MMMMMMa

MMMa

MMMMMa

MMMa

MMMMMMMMa

MMa

MMMa

MMMa

Ma

MMa

MMa

MMa

MMMMa

MMMa

Ma

MMMMMa

MMa

MMMaaaaaaaaaaaaaaaaaaannnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnn

katu

euuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuukkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkksssssssssssssssssssssssssssssssssss

eeeeeeeeenk

m

ink

kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaattttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu

1

2 45

3

7

6

Vaatamisväärsused

TeatridRahvusooper, Helsinginkatu 58

Aleksanteri teater, John Bulevardi 23-27

Linnateater, Eläintarhantie 5

Savoy Teater, Kasarmikatu 46-48

KinodKinopalatsi, Kaisaniemenkatu 2

Maxim, Kluuvikatu 1

Tennispalatsi, Salomonkatu 15

1

2

3

1234

1

2

3

4

Kauppakeskus Ruoholahti,Itämerenkatu 21a

Kamppi, Urho Kekkosen katu 1

Sokos Helsinki, Mannerheimintie 9

Forum, Mannerheimintie 20

Kaubanduskeskused

5

6

7

Stockmann, Aleksanterinkatu 52

Kämp galleria, Pohjosesplanadi 29

Kauppakeskus Kluuvi,Aleksanterinkatu 9

1 Uspenskij Katedraal,Kanavakatu 1

2 Helsingi Toomkirik,Senatintori

3 Parlamendihoone,Aurorankatu 6

4 Temppeliaukio kirik,Lutherinkatu 3

5 Helsingi RahvusooperHelsinginkatu 58

7 Olympia staadion ja vaatetorn,Paavo Nurmen tie 1

6 Sibeliuse skulptuur, park

8 Finnair Stadium, jalgpalliplatsSavilankatu 1B

9 Helsingi jäähallNordenskiöldinkatu 11-13

10 Helsingi talveaedHammarskjöldintie 1 A

Linnanmäki lõbustusparkTivolinkuja 1

11

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

Tervasaarenkannas

2

TTTT

si linnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnjajjjjjajjjjjjjjajajajjjajjajajajajajajajajajaajjjajaaaajjajaajajjjajajajajajaajjajajjajjajajajjajajjajjajajjjajajanli Ca

Kiirsöögikohad

Kaivokatu Kaisaniemenkat

u

7

1

514 WC

91110

9

8

7

6

5 1

43

2 33

6

1

12

8

10

McDonald’s, RuoholahtiItämerenkatu 14

Hesburger, TennispalatsiFredrikinkatu 65

McDonald’s, ForumMannerheimintie 20

Hesburger, RautatientoriKaivokatu

Hesburger, KaisaniemiVuorikatu 14

McDonald’s, KluuviKluuvikatu 7

Hesburger, KasarmitoriKasarminkatu 19

McDonald’s, HakaniemiSiltasaarenkatu 12

Hesburger, KallioHelsinginkatu 28

McDonald’s, TeollisuusTeollisuuskatu 6

McDonald’s, TöölöMannerheimintie 53

Hesburger, TöölöMannerheimintie 19A

11

2

Muuseumid1

2

3

4

5

Helsingi Linnamuuseum,

Bulevardi 40

Kaasaegse kunsti muuseumKiasma, Mannerheiminaukio 2

Design Forum Finland, Erottajankatu 7

Ateneumi kunstimuuseum, Kaivokatu 2

3

2

1

4

5

2

3

4

Argelanderint

Koper-nikuk-sent

Reijola

Lauttasaari

Munkki-niemi

Seurasaari

Laajasalo

Hertto-niemi

VartiokyläLatokartano Mylly-

puro

Kulo-saari

Korkeasaari

Mustikka-maa

Pasila

Vanha-kaupunki

Haaga

Helsingi kesklinn

Kampin-malmi

Ullanlinna

Taka-Töölö

Viron-niemi

Kataja-nokka

Kallio

Alppi-harju

Vallila

22 T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 3mkm HelsingiM I S K U S M I L L A L

Page 23: The Baltic Guide EST Kevad 2013

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 3 23ajalugu

SarasmoJUTUSTAB

Helsingi sünnilugu on Tallinna-ga tihedalt seotud. Linnast pidi tulema konkureeriv kaubasadam, mille kaudu Rootsi kuningriiki pidi jõudma muu hulgas ka Tal-linnast endast pärit kaup.

Üks kõigi aegade tähtsamaid Rootsi kuningaid oli Gustav Vasa (valitses aastatel 1523–1560). Tema sihiks oli kuningriigi võimsuse suu-rendamine ja selle rikkuse kasvata-mine. Kaubandus oli riigile oluline sissetulekuallikas ning Tallinn Lää-nemere põhjaosa tähtsaim kauban-duskeskus. Seega oli igati loogiline tegu rajada Tallinnaga konkureeriv sadamalinn. Sobiv koht leiti otse üle mere Soome lahe vastaskaldal.

Helsingile pandi alus 12. juunil 1550. aastal, tänase Vanhankaupun-ginlahti ääres Vantaanjoe suudmes. Varjuline laht pakkus laevadele head ankrupaika ning samas kul-ges piki rannikut Soome tähtsaim maantee – Kuninkaantie (kuninga-tee), mis viis Turust Viiburisse. Van-taanjoe kosk (siit on pärit ka linna rootsikeelne nimi Helsingfors ehk Helsingi kosk) andis võimaluse vee-energia kasutamiseks. Koht tundus uue linna jaoks igati soodus.

Plaanid olid suured. Valitud maa-alal ei asunud muud kui mõni üksik rannarootsi kaluriküla, kuid Gustav I Vasa otsustas toimiva sadamalinna rajada ühe hoobiga. Kuninga käsul pidid kõik Porvoo, Tammisaare, Ulvila (tänane Pori) ja Rauma linnakodanikud üle kolima uude linna. Käsk oli antud, kuid ala-mad punnisid vastu. Väike hulk ini-mesi koliski üle Helsingisse, kuid ka neist pöördus enamik vähehaaval kodulinna tagasi. Rootsi kuningriigi huvi Helsingi vastu kadus, kui Tal-linnast sai Liivi sõjas Rootsi liitlane ja mingis mõttes ka Rootsi linn.

Suure hurraaga rajatud Hel-singi mandus väikseks kauplemis-kohaks, mille ainsaks tähelepanu-väärseks sündmuseks sai tulekahju. Nimelt ratsutas Tallinna piiranud Vene vägede kasakaüksus üle kin-nikülmunud Soome lahe ja põletas Helsingi maha.

UUS KATSE VIRONNIEMIL Vanhankaupunginlahti ei olnud tegelikult õnnestunult valitud sada-makoht. Maapind kerkis, jõgi kan-dis suudmesse rohkelt muda ning laevad muutusid aja jooksul suure-

maks, mistõttu sisenemine sopilis-se lahte ja randumine linnakai ääres muutusid järjest raskemaks.

Sel ajal valitses Rootsit juba kuninganna Kristina. Tema õukonnas ebasoosingusse lange-nud kõrgaadlik Per Brahe saadeti troonist kaugemale ehk kuningrii-gi äärealale Soome. Per Brahe oli Soome kindralkuberner aastatel 1637–1640 ja 1648–1654. Ener-giline mees jõudis ka pealinnast kaugel palju ära teha, näiteks rajas ta kokku 10 linna ja aastal 1640 Turusse Rootsi kolmanda ülikoo-li. Kuningriigi ülejäänud ülikoolid asusid Uppsalas ja Tartus (1632).

1640. aastal taasasutas Per Brahe Helsingi. Uus linn ehitati Viron niemisse tänase Senaatorinto-ri ja Kruununhaka kohale. Vana Hel-singi lihtsalt hüljati. Uude Helsingis-se rajas Brahe ka triviaalkooli.

Linna uus asukoht oli parem, laevateed jäid saarestiku kaitse alla ja pinnas oli ehitamiseks sobilikum kui Vanhankaupungi rannal. Õit-sele Helsingi siiski ei puhkenud.

Linna pani taas proovile suur Põhjasõda. Kõigepealt saabus katk (1710), mis tappis kaks kolman-dikku linnaelanikest ehk 1185 ini-mest. Seejärel põletas linna maha oma armee (1713), mille järel vare-metesse asusid elama venelased 1713–1721. Pärast Uusikaupunki rahu 1721. aastal hakati siiski uues-ti ehitama, järgides varem paika-pandud linnaplaani. Kõigest hoo-limata oli Helsingi jätkuvalt väike ja kõrvaline koht ning jäi selliseks veel pikaks ajaks.

MEREKINDLUS SÜNNITAS LINNA Rootsi ja Venemaa suhted ei para-nenud ka pärast Põhjasõda. Vahel-duva eduga peeti mitu väiksemat sõda. 1743. aastal sõlmitud Turu rahuga kaotas Rootsi Kymijoest ida pool asuvad alad ning piirilinnaks sai Loviisa. Kindlustatud Hamina kaotus vajas vastumeetmeid ja nii alustatigi kahe merekindluse raja-mist, millest üks ehitati Loviisa ja teine Helsingi kaitseks. Kuna teed olid ajastule omaselt kehvad, siis hoolimata sellest, kes keda ründas, oli varustusteenistust kõige parem organiseerida otse laevadelt – kul-ges ju peamine maantee piki Soome lahe põhjarannikut. Nii Venemaal kui Rootsil olid tugevad laevasti-kud, mis mõeldud just saarestikus navigeerimiseks ning Rootsi laeva-del läks Soome lahe rannikul vaja tugipunkti. Tugipunkt sai nimeks Sveaborg ehk Rootsilinn, tänapäe-val tuntud kui Suomenlinna.

Sveaborgi ehitamist alustati 1743. aastal ehk kohe pärast Turu rahu sõlmimist. Ehitustööd kest-sid aastakümneid. Plaanid olid nii suured, et Rootsi ajal ei saanudki kindlus täiesti valmis.

Võib julgelt öelda, et just kind-luse ehitustööd lõid Helsingi. Tööliste ja sõjaväelaste arv ulatus tuhandetesse. Helsingi kaupmees-te ja käsitööliste toodangu järele valitses suur nõudlus. Kindluse-saare ja laevastiku ohvitserid tõid kaasa ennenägematu uudse eluviisi ja ka aadlikud jätkasid kuningriigi äärealal harjumuspärast elustiili. Väidetavalt tutvustas just Svea-

borgi garnison kohalikele selliseid moodsaid uuendusi nagu sirelipõõ-sas aiakaunistusena või puumajade ja välikäimlate värvimise komme.

HELSINGIL VEDAS Rootsi viimane Vasade dünastia valitseja Gustav IV Adolf ei olnud kuigi võimekas strateeg. 1808.–1809. a toimunud Soome sõda tõi Rootsile kaotuse. 1807.–1808. a tal-vel asus enamus Soomes paiknevast Rootsi sõjaväest turvaliselt Sveabor-gi müüride taga. Kevadel oli plaanis alustada rünnakut ning ajada vene-lased maalt välja. Venelaste edasilii-kumine oli siiski olnud nii kiire, et ka viimased üksused nende armeest oli jõudnud juba Oulu alla. Ainu-üksi kohaliku garnisoni jõududega ründamine ei oleks olnud mõttekas. Seega sõlmis kindluse komandant Helsingi vallutanud venelastega rel-varahu, jäädes lootma kevadel Root-sist oodatavale abiväele. Talv oli aga erakorselt karm, kevad külm ja veel maikuus püsis meri jääs. Sveaborg koos seal paiknevate Rootsi armee väeüksustega andis alla.

Sõda läks Helsingist üle kahjus-tusi tekitamata, kuid 1809. aastal laastas linna suur tulekahju. Soome linnad ehitati puidust, mitte kivist nagu hansakaupmeeste majad Tal-linnas. Kõik tolleaegsed puitasu-mid said perioodiliselt tulekahjude käes suuremal või vähemal määral kannatada. Pärast põlenguid ehi-tati majad uuesti üles.

Traditsiooniliselt oli Soome pealinna au kuulunud Turule, mille saarestik tagas hea ühendu-se Stockholmiga – suvel mööda

laeva- ja talvel jääteed. Tsaar Alek-sander I soovis aga Soome liita oma keisririigiga. Niisiis sai Soomest autonoomne suurvürstiriik ning Vene tsaarist Soome suurvürst.

Vastne riik vajas uut juhtimis-aparaati, mida liigse läheduse tõttu Rootsiga ei tahetud Turusse jätta. Uus pealinn otsustati teha Helsin-gisse. Kindlasti mõjutas valikut see, et riigi tähtsaim kindlus asus just Helsingi all. Nüüd ei kutsutud seda enam Sveaborgiks, vaid Viaporiks.

Lõplik muutus leidis aset 1819. aastal, mil kogu suurvürstiriigi juhtimine kolis Helsingisse. Vana pealinn Turu sai 1827. aasta tule-kahjus rängalt kannatada ja nii võeti vastu otsus ka ülikool uude pealinna üle viia.

Suurvürstiriigi uus pealinn vajas uut ja esinduslikku ilmet. Ülesannet lihtsustas asjaolu, et paljud vanad ehitised olid maha põlenud. Joo-nistati uus linnaplaan ja endine Tal-linna linnaarhitekt C. L. Engel sai ülesande kujundada uhiuus keskus. Senaatorintori ja toomkirik on just sellest ajast pärit suurehitised.

AEGLASELT KASVAV LINN Aastal 1808 oli Helsingis vaid 2500 elanikku, aastal 1830 umbes 11 110 ja veel 1870. aastal kõigest 32 113 inimest. Pärast seda hakkasid asjad liikuma ja linna areng sai sisse uue hoo: igal aastal kolis Helsingisse umbes 5000–6000 uut elanikku. Aastal 1900 loendati juba 93 217 linnakodanikku ja 1910. aastaks oli vastav arv tõusnud üle 140 000. Hel-singi oli kiiresti muutunud arvesta-tavaks terviklikuks linnaks.

Helsingi oli algselt Helsingfors, rootsikeelne linn. Aastal 1870 rää-kis Helsingi elanikest emakeelena soome keelt 26% ja rootsi keelt 57%. Aastatuhade vahetusel muutusid keelesuhted nii, et soomekeelseid elanikke oli 50,8% ja rootsikeelseid 42,6%. Helsingist oli märkamatult saanud soomekeelne linn. Esialgu võis aga täheldada tugevat sotsiaa-lset eristumist: soome keelt rääkis eelkõige alamklass – töölised ja tee-nijad, samas kui majandus- ja hari-duselu juhtimine oli rootsi keelt rääkiva elanikkonna osa käes.

Tänapäeval on Helsingis 601 035 elanikku, neist räägib emakeelena soome keelt on 82,5% ja rootsi keelt 6%. !

Väljakutse Tallinnale Helsingi rajati Tallinnale vastukaaluks ja konkurendiks alguses

Vantaanjoe suudmealale kose veerde, hiljem koliti üle Vironniemisse. Kuid ka seal ei kasvanud linnast kaua Tallinnale väärilist võistlejat.

TEKST ANTTI SARASMO; FOTOD SUOMENLINNAN HOITOKUNNAN KUVA!ARKISTO/ESKO JÄMSÄ, HELSINGIN KAUPUNGIN MATKAILU! JA KONGRESSITOIMISTO/PAUL WILLIAMS

Suomenlinnal on Helsingi ajaloos täita võtmeroll

Toomkirik ja selle ümbrus ehitati uude pealinna 19. sajandil

Page 24: The Baltic Guide EST Kevad 2013