miskusmillal

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETISwww.balticguide.ee • editorial@balticguide.ee

EESTI KEELESEESTI KEELES

The Baltic Guide tutvustab teile mida

Soomes teha ja näha tasub

SOOME SÜGIS 2011

Turu 2011 – 10 küsimust Cay Sevónile

Kebabirestoranid vallutavad Helsingi

Lapimaal algab talvehooaeg

Uus kultuurihäll Musiikkitalo

Mood ja teised sügise suurimad messid

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

sport, kontserdid…Ooper, teater, kunst,

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, info@heureka.fi

Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)

Avatud iga päev (v.a 24.-25.12.2011)

Tere tulemast Heureka teaduskeskusse!Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kõike ise tehes jakatsetades. Õpi, üllatu ja koge uusi elamusi. Heurekas teenindatakse kaeesti keeles.

Põhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega:- Mündi teekond- Keskkonnahoidlik tarbimine- Arukas liiklemine- Keeled ja kultuurid- Elu struktuur- Science On a Sphere - Maakerateadus- Heureka klassika

Vahelduvad näitused:- Laste Heureka (19.2.2011-29.1.2012)- Dinosaurused (28.4.-2.10.2011)- 20X0 – reis tulevikku (TULEMAS 8.10.2011-31.3.2013)

Vattenfall Planetariumis kolm filmi:- Tee tähtedesse- Mustad augud - teekond tundmatusse- Zula patrull ja suur ilmaseiklus

UUS FILM PLANETAARIUMIS

Zula patrull ja suur ilmaseiklus

Eckerö Line’i autopaketid on soodne ja mugav valik mõnusaks laevareisiks Tallinn-Helsingi liinil.

Autoga Soome!

Info ja broneerimine reisibüroodest üle Eesti ja Eckerö Line Tallinna kassast telefonil 66 46 000, www.eckeroline.eeHinnad kehtivad kuni 30.12.2011

Autopaketi hinda kuulub sõiduauto* ja 2-5 reisija ülevedu ühel suunal, hind sõltub nädalapäevast:

57!

69!

TEISPÄEV kuniNELJAPÄEV

REEDE kuniESMASPÄEV

* sõiduauto max pikkus 6 m, max kõrgus 1,9 m)

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1 3juhtkiri

Parimad kultuurielamused

Ü hele meeldib ooper, teisele jälle hoopis midagi muud. Raske on leida mõlemale ! nii klassikalise muusika sõbrale kui ka hevimuusika austajale !

sobivat kontserti. Mõne jaoks on tõeline kunst suurte meistrite õlimaalid, kuid paljude jaoks pakub nüüdiskunst rohkem elamusi. Õnneks pakub Soome kultuurielu igaühele midagi.

Ütlus “klient on kuningas” peab kultuuriturul võib-olla rohkemgi paika kui kusagil mujal. Alati ei ole määrav, kui hästi kulgeb etendus või kui osavalt oskab kunstnik pintslit käsitleda. Tähtis on hoopis see, et üritus leiaks õige publiku.

Mis?, kus? ja kellele? on täpselt sama olulised küsi-mused nagu kuidas?. Kultuuriüritust tootes olgu eesmärk pakkuda lõpptarbijale elamusi kogu raha eest. Kui publik

kiidab, oleme õnnestunud. Kui aga tribüünidelt kostab nurinat, siis on läinud midagi valesti, olenemata sellest, kui rahul tegijad ise oma toodanguga on.

Kumb on siis parem kultuur: kas suure raha eest toodetud ooperiõhtu või väiketeatri miinimumeelarvega etendus? Tõde on see, et esimese elluviimiseks on vaja ohtralt teadmisi ja ametioskusi, kuid teine võib olla tõeline pärl, pakkudes rohkemgi naudingut. Seega on nende kahe võrdlemine ebaõiglane või isegi võimatu. Siiski on eespool mainitud küsimuse püstitamine võimalik ja vajalik ning seda tuleks esitada aina uuesti. The Baltic Guide’i vastus: parem on see, kust publik lahkub parema tundega!

Jukka Arponenpeatoimetaja

14–15

sisu

Lapimaa pakub elamusiPõhjas algab suusahooaeg juba oktoobris.

ostud

restoranid

ajalugu

12–13 Helsingi butiikidest leiab käsitööna tehtud unikaalsed tooted.

kultuur ja sündmused16–17 Turu 2011 kultuuri-pealinna programmist leiab uusi teatrietendusi ja huvita-vaid kontserte.18–23 Noppeid sügise mitmekülgsest valikust: muusikateatrit, ooperit, näitusi, spordiüritusi…

08–09 Kebabirestorane tekib Helsingisse nagu seeni pärast vihma. Soome 50 parima resto-rani nimekirjas on uus liider.

aktuaalne04 Helsingi Messikeskuses on sügisel palju suurüritusi.05 Turu 2011 sihtasutuse tegevjuht on aastaga rahul. Sügise parimad palad.07 Musiikkitalo on paljude orkestrite koduks.

Peatoimetaja Jukka ArponenKujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls

Fotograaf Andrei Chertkov Toimetussekretär Pille Luik

KontaktPõhja pst 25, 10415 Tallinn, Eesti

Toimetustel +372 6117 760

faks +372 6117 761editorial@balticguide.ee

Reklaamiosakondmarketing@balticguide.ee

faks +372 6117 761

Projektijuht Mari Tuovinentel +372 6117 773

Reklaamihinnad1 lk 2770 "tagakaas 3190 "1/2 lk 1465 " 1/4 lk 790 "1/8 lk 450 "

Hindadele lisandub käibemaks.

Reklaamimõõdud1/1 lk (laius x kõrgus) 254 x 375 mm

1/2 lk (horisontaal) 254 x 185 mm

1/2 lk (vertikaal) 125 x 375 mm

1/3 lk (horisontaal) 254 x 123 mm

1/4 lk (horisontaal) 254 x 91 mm

1/4 lk (vertikaal) 125 x 185 mm

1/8 lk (horisontaal) 125 x 91 mm

1/8 lk (vertikaal) 61 x 185 mm

MaterjalidValmis materjalid Freehand,

Photoshop, Illustrator, pdf (composite)

Meedia CD, DVD

Kaanefoto Suomen Messut, Muoti 2010

Foto Markku Ojala

Trükk AS Kroonpress

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

S Ü G I S 2 0 1 1

põgenikud või maailma lõpu sead. Maailma kõige paindlikum bänd laulab nõutud hitte Festival Lounge’is.

Sandra Z on eestlasest lavastaja-näitleja-ko-reograaf, kes on rambivalguses püsinud aastast 2002. Sandra Z soolomuusikal „Autists/Artists” võitis 2011. aastal Eesti parima tantsulavastuse auhinna. Tantsuõpetajana tegev Alissa Shnaider valiti 2006. aasta parimaks tantsijaks. Sandra Z ja Alissa Shnaider on õppinud koos Fine5 Tant-sukoolis.

16.!20.11 Baltic Circle, Helsingi. Kava ja esinemispaigad internetis: www.balticcircle.fi

Loomeinimeste ja publiku kohtumispaigana tun-tud festivalil Baltic Circle saab lähedalt näha nüü-disteatri tippnimesid ja uusimaid trende. Peale etenduste on kavas seminarid ja töötoad ning hommikuni kestvad peod Festival Lounge’is.

Lisaks külalisetendustele oodatakase piki-silmi ka festivali käigus rahvusvahelise koostöö viljadena sündivaid lavastusi. Festivali kava koha-selt tuuakse publiku ette terve rida uuslavastusi: „Worship!” (Nya Ram-pen, Soome), „Build Me a Moun-tain!” (Verk Produksjon, Norra), „Drama Reloaded: Yerma” (Tege-likkuse Uurimiskeskuse ja Baltic Circle’i ühisprojekt).

QueeNNaive on kunstnike Sandra Z ja Alissa Shnaideri 2008. aastal loodud kolemuusikat viljelev popduo (lo-fi off-road pop-duo), kelle iga etendus söövitab mällu kordumatu elamuse. QueeNNaive show’d on spontaansed, minima-listlikud stand-up popmuusikalid. Etendused käsitlevad mitmesugu-seid teemasid, näiteks nagu AA-

Baltic Circle ! nüüdisteatri pärl

11 Koskenkorva on soom-laste rahvusviin ja see sobib ka Nobeli preemia vastuvõ-tu pidudeks.

Festivali tõmbenumbriteks on uue põlvkonna lavakunstnikud ja arvukad esietendused. Foto Baltic Circle/Queennaive

Rahvusvahelise teatrifestivali programmis on seekord tavalisest vähem Eesti värve. Kohal on vaid üks grupp ! QueeNNaive.

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1joulunaika4business guideThe Baltic

Ilu, sport, kultuur, autod… Messisügis hakkab pihta siis, kui Helsingi messikeskuse vallu-tab auto- ja mootorrattarahvas. Moodsaid ja omanäolisi autosid võib leida nii tänava- kui ralliau-tode seast. Pühendunud auto-sõpradele pakutakse nostalgia-hõngulist vaatemängu läinud sajandi viiekümnendate aastate

vaimus. Lisavürtsi toob üritusele rahvusvaheline pin-up-modell ja tantsija Sabina Kelley, kes on üks Las Vegase tuntumaid show-täh-ti. Sabina on muu hulgas Põhja-maade pin-up-võistluse patroon ja peakohtunik. Kelley esmaesi-nemine Soomes toimub „X-treme Car Show” käigus.

MITU ÜHE HINNAGAViimastel aastatel on tänuväärseks messitrendiks kujunenud komme korraldada üheaegselt mitu üks-teist toetavat üritust. Eespool nimetatud „X-treme Car Show” ja mootorrattaüritus „Petrol Circus” on iseenesest ju loomulik kooslus. Täpselt samuti sobib kuu aega hil-

jem toimuv „Tervis, ilu & mood” kokku ehte- ja kellamessiga. Raa-matumessi ning veini- ja toidu-messi kombineerimine on aga juba pisut kunstlik. Sama võiks arvata ürituse kohta, kus saalid täituvad ühelt poolt suusa- ja lumelaua-tarvikutega ning teisalt uusima meelelahutuselektroonikaga.

Roheline nädalavahetus moo-dustab see-eest eheda terviku, mis pakub ohtralt põnevust nii lastele kui täiskasvanutele. Tähelepanu on loodusel ja lemmikloomadel. Paljude ürituste plusspoolele tuleb kanda ühine sissepääsupilet.

Messikeskuse sügishooaja viimased suurüritused keerlevad mootorite ja koerte ümber. „Motor Show” toob huviliste ette väga laia valiku mootorsõidukeid. Rahvus-vaheline koertenäitus „Voittaja 2011” on omasuguste seas Põhja-maade üks suuremaid. Ühtlasi on tegemist koerainimeste absoluut-se kohtumispaigaga isegi juhul, kui endal näitusekoera polegi.!Helsingi Messikeskus, Messuaukio 1.MESSIKESKUSE ÜRITUSED

24.!25.9 „X-treme Car Show” ja „Petrol Circus.”

21.!23.10 „Tervis, ilu, mood ja soengud” + GSW.

27.!30.10 „Raamat”, „Vein, toit & hea elu”, „Art Forum”.

4.!6.11 Ski Expo, Digi Expo, Board Expo, jäähokimess ja HifiExpo.

11.!13.11 Roheline nädalavahetus: metsa-, käsitöö- ja lemmikloo-mamessid.

24.!27.11 Helsinki Motor Show.3.!4.12 Rahvusvaheline koertenäitus

„Voittaja 2011.”

KUIDAS LEIDA?! Rongiga on messikeskusesse Helsingi raudteejaamast 5 minuti tee. Kõik rongid peatuvad Pasila jaamas, sealt jääb messi-keskus 300 m jalutuskäigu kaugusele. ! Helsingi kesklinnast sõidavad Messuaukiole trammid 7A, 7B ja 9.! Autojuhtidele on messikeskuses kokku 4000 parkimiskohta. Suurürituste ajal võetakse enamasti kasutusele ka lähedal asuva Hartwall Areena 1000 parkimiskohta.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD SUOMEN MESSUT/ KIMMO BRANDT, MARKKU OJALA, SATU KAARNAKANGA

”X-treme Car Show” toob 24. septembril Helsingisse uskumatuid autosid.

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1 5sündmused

Soome sügise TOP7

10 küsimust Turu 2011 sihtasutuse tegevdirektorileCay Sevónile

Millised üksiküritused on seni olnud aasta tipphetked? Ütleksin nii, et kultuuriaasta avamine jaanuaris, siis „1827 Infernal Musical” aasta alguses, Tero Saarinen Company Borrowed Light, Karita Mattila ja Maria Teatri orkestri esinemi-sed augustis ning Kultuurisuve tippnädalavahetus 25.!28. augustil, kui muu hulgas oli kavas The Culture 2011 Tall Ships Regatta. Kuid kõige tähtsam on siiski tervik.

Milliseid üritusi veel ootate? Ooperi „Erik XIV” lavastust Logomo uues suures saalis novembri lõpus, Arvo Pärdi helitööd „Aadama itk” detsembri alguses ning kultuuripealinna lõpuüritusi alates detsembri keskpaigast. Kuigi siis midagi tegelikult ei lõpe, sest Turu on kultuurilinn ka tulevikus.

Kas publikuhuvi ja külastajate arv on olnud ootuspärased? Publik on kõik üritused väga hästi vastu võtnud. Hinnanguliselt on külastajate arv jaanuarist kuni augustini peaaegu 1,4 miljonit inimest.

Turusse saabuvad turistid ei ole tavaliselt huvitatud sellest, kas mõni sündmus toimub Turu 2011 programmi raames või mitte. Nad tulevad nautima kultuuripea-linna-aastat. Tänavapildis on samuti näha palju turiste, kuid nende arvu on raske hinnata. Aasta lõpus plaanime läbi viia küsitluse, mille abil saab määrata külastajate umbkaudset arvu.

Jaanuari keskel avatud kultuurikeskus Logomo pidi aasta jooksul vastu võtma umbes 150 000 külastajat. See eesmärk on ületatud juba praegu, sest augusti lõpuks oli vastav arv 177 000.

Kas Turu on osanud kasutada kultuuripealinna staatust ja millist kasu on projekt linnale toonud? Turu linn on osanud hinnata kultuuripealinna staatuse väärtust ja sellest tõusvat kasu mitte ainult ühe aasta lõikes. Linn on ka enamusaktsionär Logomo Oy’s.

Turu on saanud rohkem meedia tähelepanu kui kunagi varem. Näiteks asetas USA Today Top Travel Destinations 2011 läinud aastavahetuse paiku Turu neljandale kohale, kohe New York City järel. Kodumaise meediakajastuse turuväärtus oli alates novembrist 2010 kuni käesoleva aasta augusti lõpuni kokku 13,5 miljonit eurot.

Hotellis ööbimiste arv on kasvanud eelmise aasta jaanuar-juuni perioodiga võrreldes 8,3%, rahvusvaheliste turistide osakaal 10%. Väga suur osa turistidest saabub muidugi pealinnast, Tamperest ja Porist tulevad päevareisijad, kes majutusstatistikas ei kajastu.

Kuidas on toiminud koostöö Tallinnaga? Koostöö Tallinnaga on sujunud hästi. On ainulaadne, et kaks kultuuripealinna asuvad nii lähestikku ! linnulennult on vahemaa ainult 440 kilomeetrit. Ühiseid algatusi on teoks saanud umbes 20 ja see pole veel kõik. Turu 2011 oli kohal ka augusti lõpus Tallinna lauluväljakul toiminud üritusel, kui Eesti tähistas taasiseseisvumise 20. aastapäeva.

Kas olete jõudnud sel aastal ka isiklikult Tallinnat külastada? Olen viimase aasta jooksul käinud Tallinnas mitu korda. Osalesin jaanuaris Tallinna kultuuripealinna-aasta avamisel, märtsis rahvusvahelisel konverentsil Creative Hot Spots ja mitteametlikul kultuuripealinnade koosolekul septembri lõpus.

Millised on Turu ja Tallinna kultuuripealinnade vahelised ühised jooned ja erinevused? Mõlemas linnas on elanikud saanud ise teha ettepanekuid kultuuripealinna program-mi osas, neist valiti välja parimad ideed. Mõlema linna programm hõlmab kultuuri laiemalt: on nii spordi- ja toidukultuuri kui ka väiksemahulist n-ö igapäevaelu kultuuri.

Tallinnat ja Turut ühendab ka Läänemeri. Tallinnas on meri ja rannad kesksel kohal. Ka Turus on programmi kaasatud meresõiduühendus, saarestikud ja linnast läbi voolav Aura jõgi. Eestlastest sõpradega oleme jaganud ideid Muinastulede ööl (27. august) toimuva osas.

Kas kultuuriaastast jääb alles ka midagi nähtavat? Päris kindlasti! Linnas on tehtud palju muudatusi. Parkides on tehtud palju uuendusi ja nende funktsioonid on laienenud. Logomo ja paljud teised kohad jätkavad oma tegevust ka edaspidi. Tänavapildis on näha, et inimesed on oma linna üle uhked ja õnnelikud.

Kui te saaksite teha midagi teisiti, siis mis see oleks?Oleksin hoolitsenud selle eest, et Turu kultuuripealinna veebileht oleks tehniliselt valmis olnud juba varem, mitte alles kultuuriaasta alguses.

Mida kavatsete teha pärast kultuuripealinna-aasta lõppemist? Olen veel 2012. aastal Turu 2011 sihtasutuse teenistuses. Juhin uuringute teostamist, aruandlust ja tulemuste läbivaatamist. Annan kogemusi edasi Soome teistele linnadele, eelkõige Helsingile, kes on 2012 World Design Capital. Aga ka muudele linnadele Euroopas ja mujal maailmas.

Kultuur

Q Kahe mehe süntpopitehasHurts on üks säravamaid elektroonilise muusika uustulnu-kaid. Bändi singlid on tõusnud hittideks kogu maailmas ning aasta tagasi tõstis The Guardian ansambli koguni „päeva bändiks.” Hitid „Better Than Love” ja „Wonderful Life” on kogunud Soomes tähelepanuväärselt palju raadioeetriaega. Lauljateks on Theo Hutchcraft ja Adam Anderson. Hurtsi on võrreldud süntpopi klassikaliste bändidega nagu Ultravox ja The Lotus Eater.

15.10 Jäähall, Nordenskiöldinkatu 11!13, Helsingi.

Q Tori Amos HelsingisRohkem kui 12 miljonit plaati müünud ja mitme Grammy omanik Tori Amos kuulub oma põlvkonna edukamate ja nõu-tavamate artistide hulka. Amos oli üks esimesi alternatiivrokki viljelevatest muusikutest, kes kasutas põhiinstrumendina kla-verit ning esimene laiema kõlapinna saavutanud naislaulja/laulukirjutaja/pianist. Amos on tuntud suure fännikogukon-na, edukate tuuride ning põnevate live-esinemiste poolest. Amos on hinnatud ka otsekohese arvamusliidrina.

28.9 Jäähall, Nordenskiöldinkatu 11!13, Helsingi.

TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD JUKKA ARPONEN, HEIKKI TUULI, JKPROMO.COM/PATRICK FORSBLOM, LAPLAND HOTELS

01 LoodusannidSoome metsades ootavad igal sügisel korjajaid miljonid seened. Kahetsusväärselt suur osa saagist jääbki metsa, kuigi kehtiv igameheõigus lubab seeni korjata igal pool ja kõigil, kaasa arvatud turistid. Ka jahihooaeg on kõige elavam sügisel, mil jahitakse nii põtru, karusid kui väiksemaid ulukeid. Kalapüük elavneb vee jahenedes, mil nii merest kui järvedest võib konksu otsa saada lõhet ja forelli.

02 Suusahooaeg algab Esimesel lumel on suusatajate ja teiste talispordihuviliste silmis eriline võlu. Pärast pikka suve ollakse selle nimel valmis isegi talvele vastu sõitma. Põhja-Soome suusa-keskustes avatakse suusarajad juba oktoobris. Kõige esimesena saab rajale Vuokattis, kus suusahooaeg algab tavapäraselt 10.10. kell 10.00.

03 Oktoobris suusatamaRuka suusakeskust tuntakse paigana, kus mäesuusatami-se hooaeg on pikem kui kusagil mujal Soomes. Mainet on kavas hoida selgi talvel. Ruka lumekahurid töötavad veel tõhusamalt, sest eesmärk on avada esimene nõlv juba aegsasti oktoobris. Nimelt on esimesed sõidud plaanis teha 14. oktoobril. Ainult tavalisest tunduvalt soojem sügis võib seda kuupäeva edasi lükata.

04 Eesti üritus kogub hooguKaablitehases 19.!20. novembril toimuv Mardilaat on olnud pikka aega üks sügise suurima külastajatearvuga üritusi Helsingis. Mardilaat pakub Eesti ettevõtete ja ühingute jaoks head võimalust tutvustada oma tegevust ning müüa toodangut. Alati leiavad enda jaoks midagi

meeldivat ka kultuurihuvilised külastajad. Kohale ooda-takse varasemate aastate kogemustele toetudes umbes 15 000 huvilist.

05 Ligi miljon reisi kuusTallinna ja Helsingi vahel liiklevad laevafirmad teatasid rekordiliselt suurest reisijatearvust. Ainuüksi juulis loeti kokku üle 900 000 reisija.

06 Ikka kultuurSügis on kultuuri-sõpradele kuldaeg: teatri- ja ooperihooaja algus pakub ridamisi põnevaid esietendusi, muuseumid ja galeriid panustavad pärast suve uutele näitustele, kontserdipublik kogu-neb kuulama nii rah-vusvahelisi staare kui kohalikke lavakuulsusi.

07 …ja sportSpordi tippsündmustest rääkides ei saa mööda maailma karikavõistluste avaüritusest. Parimaid suusatajaid ja suu-sahüppajaid saab näha Rukal 25.!27. novembril. Nädal varem avavad Levil hooaja slaalomi tippnimed.

Jätkub ka eelmise sügise NHL Premiere In Helsinki võistlussari jäähokis. 7. oktoobril toimub Hartwall Areenal mäng, kus omavahel võistlevad Buffalo Sabres ja Anaheim Ducks.

Foto

Art

o Ta

kala

Soodne majutus Helsingi kesklinnas

&VSRIIVMRKYH��XIP��������������������MRJS$WXEHMSRLSWXIP�½��[[[�WXEHMSRLSWXIP�½�3P�QTMEWXEEHMSR��4SLNSMRIR�7XEHMSRXMI����������,IPWMRKM��7SSQI

Suur parkla!

HINNAD ALATES

1750!/in

LUHTA OUTLET, Porttipuiston Kaubanduskeskus • Porttisuontie 4, Vantaa (Ikean taga) Tel. 09-83303830 • AVANTUD E-R 10-20, L 10-18, P 12-16

Joped, püksid, särgid, kingad,J d ük id ä id ki daksessuaarid, kodutekstiilid...

-50% -30% -40%

,

-70%

SIIT LEIAD HÄID LEIDE!

T E H A S E K A U P L UT E H A S E K A U P L U SSSSSSSSSSSSK

Aastatellimus (4 numbrit) tutvumishinnaga: 10 EUR

Tellimus7HOOLQ�7KH�%DOWLF�*XLGH��OHKH�DDVWDNV��SDOXQ�

nimi.......................................................................................

ettevõte.................................................................................

aadress...................................................................................

tel..........................................................................................

Värsket infot Soomest 4x aastas!

miskusmillal

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

EESTI KEELESEESTI KEELES

The Baltic Guide tutvustab teile mida

näha tasub

SOOME SUVI 2011

Kiirus ja kõrgus lõbustusparkides Turu ! üritusi igale maitsele

Toidukorvide hinnavõrdlus: kõik ei ole Soomes kallim!Perepuhkused Ida-Soomes

JA MUUD KUUMAD ÜRITUSEDVAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

suvetuuridJenni Vartiaineni

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

Telli: www.balticguide.ee või saada tellimuskupongfaksiga +372 6 117 761või posti teel aadressileThe Baltic GuidePõhja pst. 25, 10415 Tallinne-mail: editorial@balticguide.ee

Hotel Royal Ruka93825 Rukatunturi

Tel +358 400 819 840E-mail: info@royalruka."

www.royalruka."Puhkuseosakud:

www.vuosselinhelmi."

Meie restoran pakub maitsvaid Lapi hõrgutisi.

The Baltic Guide nüüd Facebookis!

Hakkafänniks

juba täna!saad värskeimat infot

Soome kohta

kuuled uudiseid ja

nippe esimesena

võid mõjutada lehe sisu

osaled loosimistel

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1 7

Uus Muusikamaja asub Helsin-gi linnaruumi ühes väärikamas paigas ! kunstimuuseum Kiasma naabruses ning Eduskunna maja vastas. Ainuüksi ümbruskond esi-tab nii hoone väliskujule kui sees toimuvale oma nõudmised. Ja alla-hindlust ei ole tehtud milleski.

RIIGI JA LINNA PROJEKT Kinnisvaraettevõtte Helsingin Musiikkitalo Oy omanikud on Senaatti Kinnisvara (48%), Helsingi linn (26%) ja Yleisradio Oy (26%).

YLE ja Senaatti on riigi omanduses olevad firmad, seega maksti suu-rem osa ehituskuludest kinni mak-sumaksja taskust pärit rahadega. Muusikamaja ehitusmaksumus oli 160 miljonit eurot, täiendavad 20 miljonit eraldati mööbli ja tegevus-vahendite jaoks, nii et juba enne uste avamist kulus kindlasti umbes paarsada miljonit eurot.

PIISAVALT RUUMI KOLMELE SUURELE Hoone süda on 1704 istekohaga ümmargune kontserdisaal, mille lava paikneb saali keskel. Saali

ringikujulist fuajeed ja ümbritse-vaid ruume kasutatakse kohviku-ja näituseruumidena. Lisaks on majas kuus väiksemat saali, kuhu mahub istuma 140!400 inimest.

Musiikkitalos tegutsevad Hel-singi linnaorkester, Yleisradio sümfooniaorkester ja Sibeliuse Akadeemia, kes kõik korralda-vad majas regulaarselt kontserte ja muusikaüritusi. Ka Sibeliuse Akadeemia on kolinud Musiikki-talosse, kus asub põhjalik muusi-kaalane eriraamatukogu, mis tee-nindab nii professionaalseid kui harrastusmuusikuid.

MAJA TUTVUMISEKSMusiikkitalos korraldatakse huvi-listele kokku seitsmel kolmapäeval tunnipikkuseid ringkäike giidiga (soome keeles). Esialgu on ring-käigud kavas 5.10, 12.10, 19.10, 2.11, 16.11, 23.11, 14.12 kell 14.00. Ringkäigul saab korraga osaleda 25 inimest, kel on õnnestunud esimesena piletid saada. Täiskas-vanule maksab pilet 12 ".!

Augusti lõpus avati kahe tipporkestri ja muusika kõrgkooli kodumaja.

TEKST JUKKA ARPONEN

aktuaalne

MUSIIKKITALOS SÜGISEL26.9 Legendaarne Briti bänd The

Holies annab kontserdi suures saalis.

6.10 Sibeliuse Akadeemia üliõpilas-klubi restoranis.

15.10 Arja Siajonmaa juubelikontsert kontserdisaalis.

1.11 Sibeliuse lauluvõistluse gala-kontsert kontserdisaalis.

8.11 Etnosoi! ! „Kanteleen kyydis-sä”, muusikaetendus lastele, Black Box.

8.11 Etnosoi! ! Festivalikavas rahva-muusikaõhtu.

17.!20.11 Improvisatsioonifestival Outi Pulkkinen, Black Box.

6.12 RSO iseseisvuspäeva juubeli-kontsert, kontserdisaal.

Muusika uus pühakoda

Q Helsingi linnaorkester (HKO)Helsingi linnaorkester on Põhjamaade esimene profes-sionaalne sümfooniaorkester, mis on tänaseks tegutse-nud juba peaaegu 130 aastat. Viis esimest aastakümmet töötas orkestri peadirigendina selle asutaja Robert Kajanus. Aastatel 1892!1923 kõlas orkestri esituses enamik Sibeliuse sümfoonialoomingu esmaettekandeid helilooja enda juhatusel. Alates 2008. aastast on peadiri-gendina tegutsenud John Storgårds.

Q Raadio sümfooniaorkester (RSO)Yleisradio sümfooniaorkestrile pandi alus 1927. aastal. Orkestri praegune peadirigent Sakari Oramo asus ame-tisse sügisel 2003. Romantismiajastu suurte klassikaliste meistriteoste kõrval kuulub RSO programmi ohtralt nüüdismuusikat. Igal aastal tuleb orkestri esituses esmaettekandele mitmeid Yleisradio tellimusel loodud originaalteoseid. RSO käib regulaarselt kontserttuuridel kogu maailmas, olles andnud välisriikides enam kui 300 kontserti.

Q Sibeliuse Akadeemia (SibA)Sibeliuse Akadeemia on Soome ainuke ning samas üks Euroopa tuntumaid ja hinnatumaid muusikakõrgkoole. Akadeemia asutati 1882. aastal, tänapäeval vastutab see muusika kõrgtasemel koolituse eest Soomes. Akadeemias õpib umbes 1500 üliõpilast, kes võivad valida kümne õppekava vahel ! kompositsiooni erialast d"ässi ja rahvamuusikani. Avalikkus saab kooliseinte vahel toimuvast aimu akadeemia kontserdisarja kaudu. Kontsertidel saab kuulata kõiki muusikastiile ja erinevaid koosseise, esinevad nii solistid kui sümfooniaorkester. Igal aastal korraldatakse 300!400 avalikku kontserti.

HEA TEADAHKO ! 102 alalist muusikut, peadirigent John Storgårds.

RSO ! 99 alalist muusikut, peadirigent Sakari Oramo.

SibA ! umbes 1500 õpilast, töötajaid 400 ringis.

Q Jarre show Turus Prantslane Jean-Michel Jarre kuulub elektroo-nilise muusika pioneeride hulka. Jarre plaate on müüdud kümneid miljoneid kogu maailmas. Jarre on tuntud ka efektsete vabaõhukontsertide poolest üllatavates esinemiskohtades, mida saa-davad alati võimsad valgusefektid. Näiteks esines Jarre aastavahetusel Giza püramiididel, aga 1997. aastal Moskva 850. aastapäeva auks korraldatud kontserdil kuulas tema esinemist rekordilised 3,5 miljonit inimest. Seekord on lava vähe tagasihoid-likum ning esinemiskohaks Turu HK Areena.

22.10 HK Areena, Artukaistentie 8, Turu.

Q Megastaar Britney SpearsBritney Spears ei vaja tutvustamist. Publikut kogu maailmas võlunud popmuusika trendilooja on vaieldamatult mõjutanud tervet põlvkonda popmuusikafänne. Ta on teinud ajalugu, olles ainus naisartist, kes on jõudnud USA müügiedetabelite tippu koguni kuue albumiga. Samas ehk rohkemgi on Britney ärata-nud tähelepanu oma isikliku elu keerdkäikudega, olles aastaid üks meedia poolt kõige enam jälgitavaid isikuid.

14.10 Hartwall Areena, Areenankuja 1, Helsingi.

Helsingi linnaorkester, dirigent John Storgårds. Foto Heikki Tuuli.

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 18 restoranid/toit

Alates 2005. aastast on Michelini tärnidega pärjatud Chez Domi-nique püsinud 50 parima resto-rani edetabelis kindlalt esikohal. Seekord kukutati ta aga spetsialis-tide hinnangul kolmandaks. Võit-jaks tõusis trendikalt Kagu-Aasia maitseid pakkuv Farang ja teisele kohale Chez Dominique’i ees jõu-dis restoran Olo.

Ootuspäraselt tegutseb esi-kümnesse jõudnud restoranist üheksa Helsingis. Ainsana väljas-poolt pealinna hõivas hinnatava seitsmenda koha Mami Turust. Samas räägib tulemus nii mõndagi ka hääletusel osalenute aktiivsuse kohta, sest nii järsku tasemeerine-vust Helsingi ja teiste Soome res-toranide vahel kindlasti ei ole.!

Põdraliha on Põhja-Soome hõr-gutis ja seda pakutakse Lapimaal õige mitut moodi. Näiteks põd-rahautis on õhukesteks viiludeks lõigatud ja pannil valmistatud praad, mida serveeritakse Puikula kartulitest tehtud pudruga. Põdra-hautist leiab peaaegu iga Lapimaa restorani menüüst, mis on kõigi-ti teretulnud. Kuigi põhjapõder on koduloom, on selle liha siiski mahe ja looduslik. Põdrad liiguvad looduses vabalt ringi, sealt hangi-vad nad endale ka toitu. Aedikusse kogutakse neid ainult kahel põhju-sel: põdravasikate märgistamiseks elu alguses ja toidulauale saatmi-seks elu lõpus.

Lapimaa eripära ongi uluki-toidud alates metslindudest kuni karulihani ning loomulikult koha-

likud kalatoidud. Siinkandi res-toranidest on Soome 50 parima restorani nimekirjas olnud ka Lapland Hotel Sky Ounasvaara restoran Rovaniemis. Seni parim saavutus on olnud koht esikümne hulgas, kuid viimati asus restoran

nimekirjas 34. kohal. See on hea tulemus, sest võistelda tuli väga paljude Lõuna-Soome tippsöögi-kohtadega. Chaine des Rotisseurs’i tunnustuse pälvinud hea vaate-ga restoran pakub muu hulgas polaar joone metsikust loodusest

püütud kohakala koos hõrguta-vate lisanditega ning põdrafileed lagritsakastmega. Menüü tekitab toidunautijas elevust, äratades isu kõike proovida. Eelroogade hin-nad on umbes 10 eurot, pearoo-gadel 20!35 eurot ja magustoitude eest küsitakse 10 eurot. Restoran on avatud esmaspäevast laupäeva-ni ainult õhtuti kella 18!21.!

TEKST JUKKA ARPONEN

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO LAPLAND HOTELS

Lapimaa toidukultuur põhineb puhtal toorainel.

Q�Oma kartulPuikula on Lapimaal kasvatatav väga jahune kartulisort. Euroopa Liidu poolt kaitstud päritolunimetuse tõttu ainult Lapimaal toodetud Puikula kartulit võib turustada Lapin Puikula nime all. Puikulat on sordina kasvata-tud Lapimaal alates 18. sajandist. Selle kvaliteet ja omadused on tingitud suurel määral geograafilisest piirkon-nast: põhjas õnnestub kartulikasvatus paremini kui lõuna pool, kus seda kimbutavad taimehaigused. Puikula laguneb keetmisel kergesti, mistõttu sellest saab ilma vaevata maitsva kartulipudru.

50 parima nimekirjas uued tuuled

Toit puhtast loodusest

Q Tume metallKitarrist Robert Westerholti ja laulja Sharon den Adeli 1996. aastal loodud ansam-bel Within Temptation hittide hulgas on „What Have You Done”, „Stand My Ground”, „All I Need” ja „Frozen.” Stiililt on bänd sümfoonilise ja tumeda metalli asjalik tegija.

10.12 The Circus, Salomonkatu 1!3, Helsingi.

Q 2 x Machine HeadMachine Head viitab nimevalikuga oma eeskujule Deep Purple’ile, mille tuntuim plaat kannab teadagi sama pealkirja. Machine Head on tippu jõudmiseks kõvasti tööd teinud ja pingutustest on ka kasu olnud. 2007. aastal tõstis „The Blackening” Machine Headi tänase metallmuusika tippu. Kaks kõva eten-dust Soomes annavad kindlasti hea pildi metallimuusika tänasest seisust.

5.11 Sorsapuistosali, Yliopistonkatu 55, Tampere.6.11 The Circus, Salomonkatu 1!3, Helsingi.

ROHKEMI INFOTViisi Tähteä, www.viisitahtea.fi

50 PARIMAT RESTORANI 20111. Farang, Helsingi 2. Olo, Helsingi 3. Chez Dominique, Helsingi 4. Savoy, Helsingi 5. Luomo, Helsingi 6. Demo, Helsingi 7. Mami, Turu 8. Postres, Helsingi 9. Muru, Helsingi 10. Gaijin, Helsingi

Farangi kaasaegne Aasia stiil ja toidud maitsevad hetkel soomlastele hästi.

Internetiportaali Viisi Tähteä korraldatud restoranide hindamine tõi pärast pikki aastaid muudatusi juba tavapäraseks kujunenud tippude nimekirja.

Q�Väike kala ja suurüritusRäim on Läänemere kingitus Soome toidukultuurile. Rannikualadel on räime püütud sajandeid ja alati on saak olnud rikkalik. Pole siis ime, et aja jooksul on räime söömiseks leiutatud kümneid võimalusi.

Räime tähtsusest räägib palju ka fakt, et Helsingi vanim iga-aastane üritus on räimelaat. Juba alates 18. sajandist on lin-naelanikud varunud talveks sissetehtud kala laadalt, kuhu ümbruskonna kalurid tõid müügile oma sügisese saagi.

Mitmesugused kalakonservid on endi-selt räimelaadal hinnas, kuid pakutakse ka muud väärt kraami, nagu saarestiku leiba ja ranniku lambafarmide lammaste villast kootud käsitööd. Laat tõmbab ligi kümneid tuhandeid külastajaid, kes peale ostulõbu tulevad osa saama ka igapäe-vastest lisaüritustest.

Turul võib kohata arvukalt ka eestlasi. Nii oli eelmisel aastal Kauppatori juures ankrus puulaevaseltsi Vikan ehitatud tra-ditsiooniline puust Ruhnu jahta Runbjarn, mida soovijad laada ajal ka lähemalt uurida said.

Q Kantriimpeeriumi peremeesToby Keithi märkimisväärsesse karjääri mahub rohkem kui 25 miljonit müüdud albumit, palju hitisingleid ja terve mee-lelahutusimpeerium koos plaadifirma, restoraniketi ja filmitootmisega. Lisaks ka muusikaprodutsendina tegev Keith on kaks korda pälvinud American Music Awards’i populaarseima kantrilaulja tiit-li. Country Music Association nimetas ta aastal 2001 aasta meeslauljaks.

11.11 Finlandia-talo, Mannerheimintie 13E, Helsingi.

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1 9restoranid/toitQ Rokisaurus & sümfooniaorkesterDeep Purple on üks rokkmuusika suuremaid legende. Bänd on esinenud juba alates 1960. aastatest, kuigi selle liikmed on mitu korda vahetunud. Purple’i kuldaeg jäi 1970ndatesse, mil sündisid sellised klassikaks saanud lood nagu „Smoke On The Water”, „Highway Star”, „Space Truckin” ja „My Woman From Tokyo.”

„The Songs That Built Rock” tuuril kannab Deep Purple ette juba nimetatud lood ja palju teisi unustamatuid hitte koos 38liikmelise sümfooniaorkestriga.

7.12 Hartwall Areena, Areenankuja 1, Helsingi.

Q Monsterautod teevad trikkeSoomes populaarsust koguv Monster Jam vallutab taas oktoobri lõpus Helsingi Hartwall Areena. Seekord osaleb kuus monster truck’i, mis teevad Freestyle Mania vabastiili-show’s igasuguseid hulle trikke. Lisaks on areenil FMX-mootorrattad, ATVd, BMX-rattad ning trikirula.

29.!30.10 Hartwall Areena, Areenankuja 1, Helsingi.

Türgi kebabirestorani pidav Arslan Aybi on pärit Anatoolia edelapiirkonnast Cizrest. Oma päritolu üle uhke mees on ripu-tanud restorani seinale sünnipaika tutvustava pildistendi ning kiidab oma kodukanti igal võimalusel pikalt ja mahlakalt. Hallipäine, karmi välimusega vanem mees suudab end arusaadavaks teha ka soome keeles.

Leijona pakub korralikku toitu argipäeviti kella neljani ning ree-del-laupäeval kuni viieni hommi-

kul. Menüüs on ligi 30 erinevat pitsat, kümmekond kebabitoitu, taignasse keeratud rullkebabid, falafelid, pastad, kana-, kala-, seali-ha- ja loomalihatoite ning fetajuus-tu-, kreveti- ja tuunikalasalateid.

Valisime maitsekontrolliks rullkebabi ja pitsa. Kui rullkebab oli hästi tasakaalustatud ja maitses oivaliselt, siis pitsa oli ilmselt val-mistatud tuleneelajatele. Peeneks hakituna oleks piisanud ca 5 korda väiksemast jalapeno-kogusest.

Hinna poolest tundub Leijo-na kallivõitu, aga valikuvõimaluse puudumisel ei saa näljane pirt-

sutada. Nii ehk nii on keskmiselt 8 eurot maksvad toidud eeskätt öise avariiolukorra lahendami-seks. Argipäeviti kella 10.30!15

pakub Leijona 8,5 euro eest lõu-nasööki, lisandiks salatid, võileib ja kohv või tee.!

Soome restoranimaastikul on üks nähtus, mis Eestis puudub ! nimelt head kebabirestoranid. Soomes on neid palju ja igas lin-nas. Üldine stiil on sarnane, kuid leidub ka erinevusi. Testisime kebabit Helsingi kesklinnas, ja hea oli!

Iso Roobertinkatu võib pidada kesklinna kebabitänavaks. Lühike-sel tänavajupil on kolm erinevat kohta, kus pakutakse kebabit ja

pitsat. Puhtaim ja meeldivaim on Big Mama’s, kus sobib einetada nii lõunapausi ajal kui õhtul. Menüüs on Itaalia stiilis pitsad, pastaroad ja muud Vahemere ümbrusest pärit toidud. Kebabid on hinnaga 7!10 eurot. Odavaimgi pita-kebab peletab nälja pikaks ajaks ja jätab suhu meeldiva vürtsika maitse. Iga päev üllatab uute lõunapak-kumistega ning toidu kõrvale võib saada ka kvaliteetset joogipoolist. Omanik Serhat Tuncay on tavali-selt ise kohal ja see peegeldub ka

teeninduses, mis on tõesti külas-tajasõbralik ja tõhus. Big Mama’s on õige koht, kui soovite nautida kebabit natuke pikemalt.

Kaks Iso Roobertinkatu kebabikioskit on segadusseaja-valt sarnased. Ka asuvad näljas-te klientide pärast konkureeri-vad Stadin Kebab ja Stadin Chili Kebab peaaegu kõrvuti. Erineva kettide ja kontseptsioonidega söö-gikohad on valinud oma logode jaoks isegi ühesugused värvid. Aga pole hullu, sest ka mööduja jaoks

on enam-vähem kama, kumba külastada. Toimetus eelistas siiski Chili-varianti, sest pita-kebab oli tehtud liha pealt kokku hoidmata. Arvatavasti mujalt Helsingist nii toekat kõhutäit sellise raha eest (maksab alla 5 euro) ei saagi.

Toitude hinna ja kvaliteedi suhe on muidugi paljuütlev, selgitades, miks klientuuri hulgas on palju noori ning raskema töö tegijaid. Argiseks lõunaks sobibki kebab suu-repäraselt, samas mahub kebabiei-ne isegi õpilaste eelarvesse.

Helsingi teine kebabitänav on Kallios. Vaasankatul ja selle vahe-tus läheduses asub üksteise kõrval umbes viis kebabikohta. Mujal-gi linnas liikudes ei pea kebabit

kaugelt otsima. Kokku on Hel-singis üle 150 söögikoha, mille menüüst võib leida ühel või teisel kujul kebabit. Enamasti on tegu väikeste baaridega, mille omani-kel on välismaine taust. Tavaliselt töötavad omanikud ka ise iga päev köögis, kassas ja ettekandjatena. Sellistes kohtades on hea teenin-dus ja sealt võib saada ehedaid maitseelamusi. Kõva konkurents tagab, et hinnatase jääb tulevikus-ki külastajasõbralikuks. !

Kallio linnaosa on kuulus oma nädalalõputi kihava värvika ööelu poolest. Argipäevadel on seal aga pärast keskööd mõistliku söögi leid-mine probleemiks.

Kebabirestoranist ei pea lahkuma näljasena ja hinnadki on soodsad.

TEKST JA FOTOD PETER SELL

TEKST JA FOTOD JUKKA ARPONEN

Öise nälja peletab Türgi toit

Kõht kebabist täis

KUIDAS LEIDA?Restoran Leijona, Helsinginkatu 2.Avatud E!N 10!04, R!L 11!05, P 11!04.

KUIDAS LEIDA?Big Mama’s, Iso Roobertinkatu 26. Stadin Kebab, Iso Roobertinkatu 15. Stadin Chili Kebab, Iso Roobertinkatu 17.

Omanik Serhat Tuncay hoolitseb selle eest, et Big Mama’s toimiks laitmatult.

Soodsaim variant: pita ehk hapendatud taignast mage nisuleib, 4.50 eurot.

Koha eriline ehk rullkebab maitses oivaliselt.

Püstises vardas küpseb kebab, millest lõigatakse õhukesi viile.

Z�Z�Z���P�D�Q�K�D�W�W�D�Q�V�W�H�D�N�K�R�X�V�H���I�L

67($.�+286($�/�$�7�(�6��$�$�6�7�$�6�7���������

Eteläesplanadi 24 Forum Mannerheimintie 20

7HO���������������(�7���������.�/���������3������

7HO����������������(�5���������/���������3������

LINNA PARIMAD BIIFSTEEGID+�(�/�6�,�1�*�,�������/�$�+�7�,�������7�$�0�3�(�5�(

Tere tulemast!

Mak

suta

pa: l

ippu

mar

kkin

oint

i

chicos.fi

Soodustus kehtib kupongi esitamisel kuni 14.9.2011.Kehtib üks soodustus korraga. Üks kupong inimese või ostu kohta.

Soodustus ei kehti tööpäevadel lõunasöögi ajal (10.30-14.30).

Tere tulemast – Welcome – Bienvenidos!

ESPOO: Iso Omena Olari, Sello

Tapiola, Louhentie 2 HELSINKI: Arabia, Hämeentie Bulevardi Forum,

Itäkeskus Kallio, Töölö Viikki,

Vuosaari, Vuotie 45 VANTAA: Jumbo, Myyrmäki

Tikkurila, Asematie 11 TUUSULA: Pysäkkikuja 1

BBQ-JUUSTU-BURGER (VL)

Hakklihapihv 120 g, BBQ-kaste, cheddarjuust, salat, tomat, punane sibul, marineeritud

kurk ja friikartulid.norm. 9,17790

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1 11ajalugu

Koskenkorva on oma nime saanud 100 aasta vanuse Koskenkorva küla järgi. Pohjanmaal Ilmajoki vallas asuvas külas alustati tööstuslik-ku viinapõletamist läinud sajandi kolme-neljakümnendate aastate vahetusel, mil paikkonnas valmis

esimene viinavabrik. Kartulist val-mistatud Koskenkorva viin tuli turule aastal 1953. See oli lootust-andev jõukusesümbol, mis näitas, et juba sai lubada kartuli kasutamist toorainena ning enam polnud vaja-dust juua sünteetilist viina.

PÕHJAMAA ODERJA RAJAMÄKI VESI Kossu pidi hästi maitsema nii kül-malt serveerituna kui taskusooja-na. Algus siiski nii paljutõotav ei olnud: müüginumbrid olid väik-sed ja räägiti isegi Koskenkorva viinavabriku sulgemisest. Kossu päästis 1960. aastate liberaalsem alkoholipoliitika ja sellest sai aas-tateks Soome populaarseim viin. Umbes samal ajal muudeti toor-ainet, kartuli vahetas välja oder. Odrast destilleeritakse Koskenkor-va viina jätkuvalt ka tänasel päe-val. Viina timmimine ja villimine toimub siiski Rajamäkil. Tootmise jagunemist kahe tehase vahel põh-jendatakse peale muude argumen-tide ka sellega, et Kossu peamised koostisosad on Koskenkorva ümb-ruses kasvanud Pohjanmaa oder ja jääaegne Rajamäki põhjavesi.

Koskenkorvas peaks seega val-mima viina hing ehk puhas alko-hol. Destillaat on nii kvaliteetne, et seda võib pakkuda peenema-teski ringkondades. Aastatel 2009 ja 2010 oli Koskenkorva Nobeli preemiate üleandmisele järgne-val peol ainuke kange alkohool-ne jook. Kossut ja sellest segatud napse pakkus Nobel Night Capi tähtsatele külalistele Altia oma meisterbaarman.

PUDELEID MITMEKS OTSTARBEKSTuntuim Kossupudel on poole-liitrine Alko klaaspudel. Origi-naalsildil oli põllumaastik küüni-dega, nagu ka praegu. Vahepeal ehtis pudelikülge Tapio Wirkkala kavandatud joonegraafika, mille-le rahvas andis hüüdnime „tohu-

vabohu.” Vana silt taastati rahva tungival nõudmisel 1993. aastal. Viimane etiketiuuendus tehti paar aastat tagasi, mil küünimaastik läbis väikse värskenduskuuri. Küüne on pudelisildil alati olnud üksteist. Etiketil olev number 013

oli algselt Koskenkorva tootekood. Praegusel tagaetiketil on märgitud ka etanooli tootmiskoha, s.t Kos-kenkorva küla koordinaadid.

Lisaks traditsioonilisele poo-leliitrisele on Kossu saadaval 4 cl minipudelis, 20 cl ja 35 cl pudeli-tes, 50 cl plastpudelis, 70 cl „euro-pudelis” ja suures liitrises pudelis. 2003. aastal täitunud 50. sünni-päevaks lasti välja ka pidulik 1,5 liitrine juubelipudel, kus küüni-maastik tõusis esile klaasist rel-jeefse kujundina.

SALMIAAGIKOSSU TÕUS, HÄVING JA TAASSÜND Salmiakki Koskenkorva jõudis turule aastal 1993. Toodet saatis müügiedu, tegu oli eelkõige noor-te lemmikjoogiga. „Maitsev” viin meeldis rahvale liigagi hästi ja Salmari kõrvaldati kõigest kolm kuud pärast turuletulekut müü-gilt. 1995. aastal paisati Salmiaagi Koskenkorva taas müüki, seekord lahjemas ja kallimas versioonis. Tänapäeval saab Kossu mitme eri-neva maitsega. !

Rahvaviinast sai esinduslik pidujookKoskenkorva ehk sõpradevahelises kõne-pruugis Kossu hea maine on alguse saanud „küüniviina” omaksvõtmisest rahva poolt. Tänapäeval on see muutunud tulusaks eks-pordiartikliks ning isegi Nobeli preemiate jagamisele sobivaks joogiks.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD ALTIA

Soome populaarseim viin maitseb nii külmalt kui taskusoojana.

NOBELI PEO KOKTEILIDNobel Night Capil pakutud kokteile on kahe aasta jooksul Altia baarilaboris välja töötatud mitmeid. Siinkohal avaldame ühe retsepti saladuse.

Nitro4 cl pohlavodkat2 cl värskeltpressitud punase greibi mahla5 tk värskeid vaarikaid1,5 cl granaatõuna grenadiini3 tilka Orange Bittersit3 tilka Angostura BittersitKaunistuseks vaarikas, piparmünt ja põlev Koskenkorva Vodka Lingonberry.Serveeritakse kokteiliklaasis.

Nobeli preemiate jagamisele järgnenud peol pakkusid napse Altia omad baarmanid.

Q�Miljard pudelit viina! Altia Koskenkorva tehas on Soome suurim odra kokkuostja. Tehas tarbib üle 10% kogu Soomes kasvatatud odrast ! aastal 2010 käis tehasest läbi umbes 160 miljonit kg otra.

! Traditsioonilise pooleliitrise Kosken-korva pudeli valmistamiseks kulub 18 200 odratera.

! Koskenkorvas valmib odrast ükskõik mis mõõdupuu järgi võttes eriline, maailma puhtaim viljaviin. Destillaat ei nõua eraldi süsinikfiltreerimist, erinevalt valdavast osast teistest turul olevatest vodkadest ja viinadest.

! Koskenkorva viinavabrik on tööta-nud aastaid samas kohas, olles pikka aega valla suurim tööstusettevõte. Tänapäevalgi on Koskenkorva tehas piirkonnas märkimisväärne tööandja ! tehases töötab kokku 115 inimest.

! Koskenkorva on Soome populaar seim viin ! pärast vabriku käivitamist 1953. aastal on Koskenkorva pudelit lahti kor-gitud enam kui 1 miljard korda. Tegemist on ühtlasi Soome enim müüdud kange alkohoolse joogiga läbi aegade.

! Aastatel 2009 ja 2010 oli Koskenkorva Vodka Nobel Night Capi peol ainus paku-tav kange alkohoolne jook.

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 112 ostud

Globaliseerumine edeneb ja Helsingi turuplatsil müüakse turistidele juba Hiina suveniire. Siiski leidub Soomes veel uni-kaalseid tooteid ja käsitöömeistreid. Eriti heades kauplustes saab tippkvaliteeti mõistliku hinnaga, kui ainult osata otsida. Siin on mõned näited Helsingi kesklinna lähedal olevatest poodidest, kus tasub käia kas või tooteid imetlemas.

Häid kübarapoode võib olla palju, kuid pingerea tipus asub kindlasti modist Helena Toivo HopeHat. Ainus miinus on see, et peakatteid pakutakse ainult naistele.

Toivo on kübaraid teinud juba 17 aastat. Väike, kuid rikkaliku valikuga kauplus on praeguses kohas tegutsenud kuus aastat. Juba läbi akna saab aimu, et kõik-võimalikke peakatteid on poes palju. Uksest sisse astudes hakkab esimese asjana silma värviküllus. Alati müügisalongis kohal olev Toivo peabki värvi üheks kübara tähtsaimaks omaduseks. „Kübar tuleb valida naha, juuste ja sil-made värvuse järgi. Õiget tooni kübar rõhutab nägu ja mõjub nagu meik. Tänapäeval on rõiva-mood nii hall, et kübar on ainus

silmatorkav aksessuaar, mis peab olema valitud isiklikult sobivat värvitooni.”

Ja muidugi tuleb kübarat hoolikalt valida. „Teleris nähtud kuninglikud pulmad kõigepealt Inglismaal ja seejärel Monacos on müüki kõvasti elavdanud. Mõle-mas pulmas võis näha tervet rida suurepäraseid kübaraid ja paljud on tulnud samadeks puhkudeks ka endale kübarat otsima. Meil on kohapeal piisavalt suur valik ja soovi korral teeme ka uue.” Sei-nal on mitu rida efektseid peo-kübaraid, millest erilisim mee-nutab kujult pulmatorti. „See on mõeldud lustaka kübaravalmistaja enda pulmadeks,” selgitab Toivo ja ütleb, et kübarat on imetlenud paljud külastajad.

Suur osa müüdavatest küba-ratest on Toivo enda valmista-tud, kuid natuke leiab riiulitelt ka imporditud kaupa. „Päris tavali-si kübaraid me ei tee, neid saab mujaltki. Meie kübarates on alati midagi erilist, kas või mõni deko-ratiivne lisand.”

Kõik kübarad ei meenuta vahu-kooretorte, vaid on pigem klas-sikalised ja praktilised daamide peakatted. Sügisvihmade ja tal-viste tuiskudega soovitab Toivo kanda viltkübaraid, mis on soojad kuid mitte umbsed. Neid võib leida kõikvõimalikes värvitoonides ja

mudelites, nii et endale sobiva leiab kindlasti iga naine. Stiilse kübara saab HopeHatist umbes 150 euro eest. Argipäevahallusse värvi too-miseks sobib elegantne käsitööna valminud kübar ideaalselt. !

Kübaraid argipäevaks ja peoks

Ehtne ja erilineÕnneks päris kõike veel Hiinas ei tehta.

Hea kübar on stiilne ja mugav kanda. Ekspert aitab valida sobiva kübara igaks olukorraks.

TEKST JA FOTOD JUKKA ARPONEN

KUIDAS LEIDA?Fredrikinkatu on üks Helsingi tuntumaid kaubandustänavaid. Seda on kerge üles leida, kui seisate Stockmanni nurgal. Kõigepealt tuleb minna üle Mannerheimintie, siis Lönnrotinkatu või Kalevankatu mööda üles. Fredrikinkatu on kolmas tänav, mis ristub mõlema-ga. Merimiehenkatu ristmik jääb Fredrikinkatu algusse.

! HopeHat, Fredrikinkatu 24. www.hopehat.com.! Onéa Design Shop, F redrikin - katu 32. www.onea.fi.! Flamenco Shop, M erimiehen - katu 28. www.flamencoshop.net.! EDEL City, Fredrikinkatu 33. www.edelcity.com.

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1 13

Flamenco Shop mitte ainult ei müü, vaid ka õmbleb rõivaid. Kaupluse juured ongi õmblus-ateljees, mille poeomanik Ritva Rautavaara asutas juba 40 aas-tat tagasi. „Flamenko ilmus välja sõna otseses mõttes tagauksest, kui tantsukursusi korraldav firma hakkas minult suurt saali üürima. Sealt hakkas tulema nii palju tant-

suriiete tellimusi, et me pidimegi nendele spetsialiseeruma,” räägib ise nooremana tantsuga tegele-nud Rautavaara. „Teeme endiselt tellimustööna palju peo- ja esin-dusriideid, kuid ülekaalukalt on põhitoodeteks jäänud tantsuklei-did, jalanõud jms.”

Vahepeal pidas Rautavaara isegi flamenkokooli, millest ta

loobus kümmekond aastat tagasi. „See tegutseb endiselt Blue Flamenco nime all, kuid eestveda-jateks on juba uued omanikud.”

Seega Rautavaara teab, millised omadused headel tantsurõivastel peavad olema. „Esiteks peab mater-jal olema selline, et tekiks õige liiku-mine. Rõivas ei tohi vajuda sorgu, vaid see peab elama koos tantsuga. Seetõttu on peaaegu võimatu, et tantsurõivaid õmbleb inimene, kes ei ole ise tantsimisega tegelenud. Kogemus annab teadmise, kuidas rõivas peab toimima. Ja muidugi peab riietus olema millimeetrise täpsusega õiges suuruses.”

Kaupluses konksude küljes rippuvad seelikud ja muud riided on peamiselt tantsutrenni tegemi-seks. Nende hinnad on 100 euro ringis. Esinemis- ja võistlusriided tehakse peaaegu alati tellimus-tööna. Poes on suur kingavalik ja nende seast leiab peale flamen-ko ka muudeks tantsustiilideks

sobivaid jalavarje. Head tantsu-kingad tehakse täielikult käsitöö-na, seega tundub 120!150 euro-ne hind olevat mõistlik. „Meil on head suhted ja kokkulep-ped selle ala parimate tootjatega, selle pärast suudame kingi müüa soodsate hindadega. Näiteks, vae-valt et Begoña Cerverosid saab Hispaaniast odavamalt.”

Flamenco Shopi on peale Soome tantsijate leidnud ka välis-maalased. „Meil käib palju eestlasi ja venelasi. Neid suudame teenin-dada vene keeles.”

Kui keegi soovib näha, milliseid esinemisrõivaid Flamenco Shopis tehakse, siis selleks avaneb suure-pärane võimalus 28.oktoobril Savoy teatris Helsingis. Tantsutriloogias „Flamenco x 3” saab staaride Emi-lia Aho ja Katja Lundeni seljas näha enam kui kümmet rõiva-komplekti, mis kõik on valmi-nud Flamenco Shopi ateljees.!

Norras sündinud Elin Mureni leiab alati kaupluse tagaruumides ateljeest maalimas. Tööd jõuavad müügile kaupluse seintele ja kohe on ka näitus tulemas. „Oktoobris (8.!23.10) tuleb nendes ruumides näitus, mille jaoks üritan saada

valmis võimalikult palju töid. Siis saab kaupluse riiulitel teha ruumi kunstile.”

Tavaliselt müüb Mureni Onéa Design Shop huvitavaid ehteid, kotte, nõusid ja palju muud. Asja-de peamine ühisnimetaja on see,

et need meeldivad Murenile enda-le. Ja tuleb tunnistada, et müüjast kunstnikul on hea maitse. Tobe-daid esemeid on müügiartiklite hulgast mõttetu otsida ja kaup on kutsuvalt stiilne. Hinnatase on mõistlik ja poest võib leida ka taaskasutusmaterjalidest tehtud unikaalseid tooteid.” Läbipaistvast

portselanist tassid on läbi aega-de väga hästi kaubaks läinud, aga samuti isikupärased ehted ning vilditud läpakakotid,” tutvustab Muren hitt-tooteid. Neid leiab poest ilmselt edaspidigi, kuid: „Valik muutub pidevalt sõltuvalt sellest, mida põnevat müügiks leian. Aga olgu kunsti või disaini pärast, Onéas tasub ikka käia.”!

Viva Flamenco

Rakenduskunst

Hispaania tantsu nime kandvas ettevõttes võib leida tooteid ka teiste tantsuliikide ning tähtpäevade jaoks.

Kunstniku butiigist leiab ilusaid tarbeesemeid.

ostud

Taaskasutus huvitab inimesi üha enam. Järjest rohkem hangitakse koju vana mööblit, ostetakse teise ringi riided ja tarbeesemeid. Ka tarbimise vähendamine on või-malus maailma päästa. Ja päästjate väed on jõuliselt kasvamas.

Taaskasutus on trendikas ja sel-lel põhineb ka EDEL City tegevus. Edel City toodab ja müüb „täiesti uusi” taaskasutatud ning loodus-likest materjalidest tehtud riideid, aksessuaare, ehteid ja sisustus-tooteid, mille autoriks on elukut-selised disainerid. Poes pakutak-se nii meeste pükstest valminud lahedaid kleite kui tõmblukkudest

tehtud ehteid. Telefonijuhtmest on saanud käekoti sang ja

vinüülplaatidest kenad vaagnad. Tooted on nuti-

kad ja praktilised ning uusi kasutusalasid on

leitud nii materjali-dele kui esemetele. Lennukad ideed ja

perfektne viimistlus muudavad poes pakutava

tõeliselt ihaldusväärseks. !

Taaskasutus jätkubEDEL City loob moodi taaskasutatavast mater-jalist, mis annab igale tootele ainulaadse ilme.

turism

Lapimaa on Soome põhjapool-seim lään, mis hõlmab Soome üldpinnast neljandiku. Püsiasu-kaid on seal aga napilt 200 000, kõigest mõni protsent kogu riigi elanikkonnast. Asustamata ja pea-aegu puutumata maad Lapimaal jätkub. Lapimaa põlisrahvas on saamid, kellel on oma keel ja kul-tuur. Saame elab Lapimaal siiski vähem kui 10 000. Nende põhiline tegevusala on alati olnud ja on ka praegu põdrakasvatus.

Turism on üks Lapimaa peami-si sissetulekuallikaid. Suured suu-sakeskused eri maakondades on loonud ideaalsed võimalused mit-mesuguste talispordialade harras-tamiseks. Maastik on uskumatult kaunis, mäed kõrged ja laskumis-rajad pikad. Aja jooksul on lisan-

dunud tegevust ja meelelahutust, mis toob inimesi keskustesse juba kogu aasta läbi. Ööbida saab hotel-lides, suvemajades ja isegi igludes. Hinna- ja kvaliteedisuhte skaala on lai, valikuvõimalusi jätkub.

VÄRVILINE SÜGIS Lapimaa põhjaosas algab kuulus Lapi ruska ! sügisene värvikülluse aeg ! juba septembri alguses. Esi-meste öökülmadega, päeva lühe-nedes muutub looduse sügavrohe-line värvigamma ergavaks kollase ja punase mölluks. Lapimaal on see nähtus tugevam kui kusagil mujal ja ruska-retkede populaar-sus tõuseb iga aastaga. Lihtsalt looduse värvikirevust imetlema saabuvad tuhanded turistid nii Soomest kui kaugemalt. Sügis on ka rikkalik marja- ja seeneaeg, metsaretkelt saab koju kaasa viia isekorjatud hõrgutisi.

Parim ruska on eri paikades ja igal aastal erinev, kuid oktoobriks on see tavaliselt juba läbi.

VARAJANE TALV Talv on Lapimaa turismi aktiiv-seim ja ka pikim hooaeg. Vara-talve suurimaks ahvatlejaks on esimene lumi. Esimesed lume-sajud võivad Lapimaal alata juba augustis-septembris, kuid püsiv lumekate tuleb tavaliselt maha novembrikuus. Suusakeskuste tõhusad lumekahurid muudavad rajad ja nõlvad suusakõlbulikuks siiski juba oktoobris.

Ainulaadse Lapimaa talveela-muse võite saada polaarjoonest põhja pool. Osa talvest valitseb seal polaaröö, mil päike ei tõuse üldse horisondist kõrgemale. Soome põhjapoolsematel äärealadel kes-tab polaaröö kuni 51 päeva.!

Lapimaale saabub talv juba sügisel. Soome põhjaosa eriline loodus ja aastaaegade vaheldumine pakuvad turistile unustamatuid elamusi.

Loodusturism

Lapimaa loodust võib võrrelda tohutu elamuspargiga, mis tõm-bab magnetina külastajaid ligi. Samas tahaksid paljud loodushu-vilised lisaks omal käel matkami-sele saada ka asjatundliku teejuhi nõu. Nii ongi tõmme metsiku kõn-numaa vastu sünnitanud arvukalt elamusteenuseid pakkuvaid ette-võtteid, mis tegutsevad peami-selt suusakeskuste ja suuremate linnade juures.

Üks oma ala suuremaid on Lapin Safari Oy, mille harukon-

torid asuvad Rovaniemis, Saarisel-käs, Levis, Ylläses ja Oloses, kattes seega praktiliselt kogu Lapimaa. Ettevõte pakub mitmel pool Lapi-maal nädalaseid puhkusepakette ning korraldab tellija soove arves-se võttes loodusmatku rühmadele. Põhirõhk on safariretkedel, mis toimuvad paatide, koerarakendite, põhjapõdrasaanide või mootor-kelkudega. Ettevõtte iga-aastane käive on umbes 20 miljonit eurot ja hooajal pakub ettevõte tööd kuni 500 töötajale.!

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO LAPLAND HOTELS

Aktiivse puhkuse korraldamine on miljoniäri. Q�Puhkus Lapimaal ! Mäesuusatamine ja lumelauasõit. Pikad nõlvad ja head tingimused. ! Murdmaasuusatamine. Sajakilomeetrised suusarajad läbi hinge-matvalt kauni maastiku. ! Põhjapõdrasõidud. Lapimaal on põhjapõdrad traditsiooniliseks liikumisva-hendiks.! Sõit koerarakendiga. Koerasõit on mõnus ja ökoloogiline. ! Mootorkelgusõit. Kiire võimalus läbi lumekõrbe ühest kohast teise jõuda. ! Kalastamine. Puhtad veed, suured saagid, imeline loodus.! Jahindus. Ulukeid suurtest põtradest kuni väikeste lindudeni leidub jahialadel piisavalt.! Lumeräätsakõnd. Aegade hämarusest pärit leiutis. Tasub proovida.

Venemaa

Norra

Rootsi

Ivalo

Enontekiö

KittiläLevi

Rovaniemi

Inari

Sodankylä

Kemijärvi

Ylläs

Ruka

KemiKuusamo

KilpisjärviSaariselkä

Siida

Ranua

Olos

Luosto

Polaarjoon

Q�LapimaaÜldpind 100 369 km! (25,7% kogu Soomest).Rahvaarv 183 748 (3,4% kogu Soomest).Suuremad linnad Rovaniemi, Kemi, Tornio.Peamised tööstusharud turism, metsa- ja metallitööstus.Lapimaa loodus on mitmekülgne ja vaheldusrikas. Kõnnumaa ja ranniku kõrguste vahel on suur erinevus. Lapimaa ja kogu Soome kõrgeim punkt on Halti tundur, mille kõrgus on 1328 meetrit üle merepinna.Lapimaa kaheksa rahvusparki on külastamist väärt paigad, kus avaneb täiel määral põhjamaa looduse eripä-ra ja külluslik ilu. Siseveekogudest on tuntuimad Inari järv, Soome pikim jõgi Kemijoki ja kuulsad lõhejõed Tornionjoki ja Teno.

kütäraSijä

Kilpisjärvi Matkailuhotelli on populaarne ruska-retke sihtkoht.

TOP5

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD LAPLAND HOTELS

14

PÕHJA-SOOME OMAETTE MAAILMOMAETTE M

15T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

Kogu küla lumest ja jääst

Juba kümme korda on Lääne-Lapimaale, Levi ja Ylläse vahele rajatud Lainio lumeküla ! Snow Village. Tänavu algavad ehitus-tööd oktoobris-novembris, niipea kui termomeeter näitab 10 külma-kraadi. Külastajatele on plaanis küla avada 10. detsembril.

Tegu ei ole just kõige väiksema ehitusprojektiga hoolimata sel-lest, et küla pannakse püsti vaid üheks talveks. Tohutute lume- ja jäärajatiste seas on näiteks hotell, restoran, ööklubi ja kunstigalerii. Ehitustöödel kasutatakse 15 mil-jonit kg lund ja umbes 300 000 kg läbipaistvat looduslikku jääd. Küla asub 20 hektari suurusel maa-alal, mis on uudistajatele avatud iga päev kell 10!22. Sissepääs mak-sab täiskasvanutele 10 eurot ja alla 15aastastele lastele 5 eurot.!

Snow Village on sõna otseses mõttes kordumatu reisisihtkoht, sest see ehitatakse igal aastal uuesti.

KUIDAS LEIDA?Snow Village asub Ylläsjärvi ja Kittilä vahel, umbes 200 km polaarjoonelt põhja poole. Kittilä lennujaamast jõuab autoga lumekülla umbes 20 minutiga. Ylläs-Levi kelgutee kulgeb läbi Lumikylä õue, ka suusarajad ula-tuvad lausa Lumikylä väravateni välja.

Terve öö lume ja jää keskel on eriline elamus.

Restorani valgustus muudab jää elavaks.

Lapimaa parimad paigad

01 Polaarjoon + Jõuluvana Polaarjoone ületamine on esimene samm tõelise Lapimaa suunas: mida kau-gemale põhja, seda rohkem maagiat. Teispool piiri võib külastada Jõuluvana kodukohta Pajakylä, kus ta võtab külalisi vastu aasta läbi. Rovaniemi kesklin-nast on sinna vähem kui 10 km. Pajakyläs jätkub tegevust lastele ja meelela-hutust täiskasvanutele terveks päevaks. Jõuluvana Pajakylä, polaarjoon (Rovaniemi)

02 Arktiline loomaaed Ranuas asub Jõuluvana oma loomaaed, kus elab kokku umbes 60 liiki suuremaid ja väiksemaid polaarloomi. Pärast loomade uudistamist saab kohalikus söögikohas maitsva kõhutäie ja kõrvalasuvas Fazeri kommipoes suu magusaks. Ranua loomaaed on avatud aasta läbi. Rovaniementie, Ranua. www.ranuazoo.com

03 Ametüstikaevandus Lapimaa ametüstid on liigitatud vääriskivideks ja neist valmista-takse kauneid ehteid. 130 km kaugusel Rovaniemist asub Luosto ametüstikaevandus, kus iga soovija saab endale ise oma õnneamatüsti kaevandada. Kaevanduses saab tutvuda ametüstiga seotud muistendite ja uskumustega, mis on kultuuriti erinevad. Eelkõige pakub palju vaatamisväärset kaevandus ise. Lampivaara, Luosto. www.amethystmine.fi

04 Saami muuseum Siidas tegutsevad käsikäes Saami muuseum ja looduskeskus, kus on väljas põnev näitus Lapimaa põlisrahvast saamlastest. Saami kultuuri ja Ylä-Lapimaa looduse tutvustamine on seotud sujuvalt aastaaegade vaheldumisega. Kohalikku toitu pakub restoran Sarrit. Inarintie, Inari. www.siida.fi

05 Arktikum Rovaniemi kesklinnas asuv Arktikum tutvustab mitmekülgse väljapaneku kaudu põhjamaist loodust ja kultuuri. Külastajat esiajaloost tänapäevani juhtiv püsiekspositsioon köidab tähelepanu ajaloo ja elukeskkonna leidliku kajastamisega.Pohjoisranta 4, Rovaniemi. www.arktikum.fi

TOP5TOP5

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD YLLÄS SAFARIT OY

FOTOD ROVANIEMI TOURISM & MARKETING LTD, SIIDA MUUSEUM

OMAETTE MAAILMMAAILM

16 T H E B A L T I C G Uturism

Turu kunstimuuseumi näi-tus „Carl Larsson ! Unistused harmooniast” tutvustab Root-si maalikunstniku Carl Larssoni (1853!1919) loomingut. Suure-joonelisel näitusel on väljas kõik tema olulisemad teosed. Näituse

põhiosa moodustavad akvarellid, millel kunstnik kujutas peamiselt oma pereliikmeid. Melanhoolse vaimulaadiga kunstniku pildid idealiseerivad maaelu idülli.!16.9.11!8.1.12 Aurakatu 26.

Turus on olnud enneolematult vägev kultuurisuvi ja ega sügiski tempot ei aeglusta. Kultuuripealinna-aasta viimased kuud toovad kaasa suurejoonelisi vaatemänge, väiksemaid klubiüritusi, teatrielamusi, kunstinäitusi ja palju muud. Ja põrutav lõpp kogu loole saabub Aura jõe suudmes endisel sadamaalal asuvate hiigelkraanade osavõtul, kellest saavad mastaapse kunstisündmuse kesksed tegelased.

Neil lehekülgedel leiate subjektiivse valiku lõppeva kultuuriaasta kõige põnevamatest üritustest.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD TURKU 2011 / JUHO PAAVOLA THEATRE AKHE, JUSSI LEHTINEN !MONK", VARIETEE KASATAIDE RY

sügisene kultruurisadu Turu 2011

Rootsi külaidüll

Lugusid kultuurist? „Abduction of Europa” esindab kaasaegset sünteesteatrit, mis ühendab visuaalseid efekte, tsir-kust ja draamalavastuse elemen-te terviklikuks jutustuseks. Loo aluseks on tuntud müüt Foiniikia printsessi Europe röövimisest end valgeks sõnniks muutnud Zeusi poolt. Etenduse viivad ellu Engi-neering Theatre AKHE (RUS), Turu Kunstiakadeemia nukuteat-ri eriala üliõpilased ja TIP-Con-nection ry. AKHE trupp on peale muu tuntud ka selle poolest, et kasutab oma etteastetes ohtralt mitmesuguseid mehaanilisi sead-meid ja abivahendeid. Etenduse

ainulaadne toimumispaik on Turu väliujula.

„Abduction of Europa” käi-gus astub ujulas üles kokku 25 esinejat, kelle seas on nukunäit-lejaid, tsirkuseartiste ja sportlasi. Tuleb veel märkida, et etendus toimub nii vee all, peal kui kohal. Nukud, vesi ja valgusefektid loo-vad oktoobriõhtute pimeduses müstilise atmosfääri, jättes mulje futuristlikust moe-show’st ning viies vaatajad kaasa enneolema-tule avastusretkele.!12.!15.10 Samppalinna väliujula, Volter Kilven katu 2.

Sürr etendus väliujulas

Q�Tasuta filmiseansidTuru pearaamatukogu stuudios näidatakse neljal järjestikusel pühapäeval filme teemal „Liikuv noo-rus.” Lademetes rahvusvahelisi auhindu kogunud filmid räägivad lapsepõlvest, emigreerumisest, kasvamise vaevast ja lõbust globaliseeruvas maailmas. Pühapäevastel seanssidel näidatakse alates kell 15 järgnevaid filme: 25.9 „Persepolis”, 9.10 „Siinpool avamerd”, 23.10 „Taeva serval” ja 6.11 „Zozo.” Stuudio mahutab 60 inimest.

Linnankatu 2.

Q�Sümfoonia lossisÜks Turu filharmooniaorkestri korraldatud „Sävelsilta” (helisild) sarja viimaseid kontserte toimub Turu lossis. Kontserdielamusele moodustab kauni tausta lossi ainulaadne miljöö. Kavas on ette kanda kaks maailmakuulsat heliteost – !ostakovit"i „Kammersümfoonia” ja Haydni „Lahkumissümfoonia.”

Dmitri !ostakovit"i „Kammersümfoonia” on algselt loodud keelpillikvartetile ning pühendatud sõja- ja fa"ismiohvrite mälestusele. Joseph Haydni „Lahkumissümfoonia” on kirjutatud solidaarsusavaldusena vürst Eszterházy õuemuusikutele, kuid hiljem kujunes teosest aastalõpukontsertide traditsiooniline osa.

4.11 Turu loss.

Üks kultuuripealinna aasta intri-geerivamaid projekte on rahvus-vaheline muinasjutufestival „Nor-dic Voices.” Kuigi selle täpse sisu ja teostuse kohta ei ole just palju teada, on huvi ürituse vastu seda suurem! Põnevaid jutte tulevad rääkima festivali jutuvestjad, kelle seas on Suse Weisse (Saksamaa), Claire Hewitt ("otimaa), Judy Paterson ("otimaa) ja Georgia-na Keable (Norra). Lisaks saabub jutuvestjaid kõigist Põhjamaadest ning Saami aladelt. Festivalil esi-

nevad ka Turu jutuvestjad, nii suu-red kui väikesed. Ka lisaüritusi on tulemas, nagu näiteks „Juttukirja” ilmumine 30. septembril Turu raa-matumessil.!25.9!5.10

Foto

Jenn

y Th

orne

ll / M

alm

ö Ko

nstm

useu

mFo

to K

ari V

aini

o

17I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

ROOTSI VÕIDUNÄIDEND EESTI KEELESNew Baltic Drama Rootsi võidunäidendi toob lavale Tallinna Linnateater pealkirja all „Vaata, ma kukun” (originaali pealkiri „Älfsborgi sild”). Näidend käsitleb noor-sooaktivistide maailmavaadet ja tegevust. Noorte eneseotsingud ei ole veel lõppenud ning revolutsioonile pühendumist segab vajadus armastada ja olla armastatud. Noorus on lihtsakoeliselt maksimalistlik ja selle hind võib osutuda liiga kõrgeks. Etendus on eestikeelne, tõlge soome keelde.

turism

Elav d!äss klubisSoome d!ässiliidu tuuri „Flame” klu-biõhtul esineb retrohõnguline Markus Holkko. Quartet. Bändi isikupärast saundi on nimetatud elektroonilis-impressionist-likuks tervikuks, kus ühinevad muusika-lised elemendid ja vaba improvisatsioon. Kava koosneb paljude auhindadega pärja-tud altsaksofonisti Holkko lauludest.!30.9 Jazzklubi Monk, Humalistonkatu 3.

Kultuuripealinn Turu sügisüritused

Q�Vaatemäng tänavatel„Speak No Evil” on mitmeid kunstiliike siduv tänapäevane vaatemäng, mis avaldab austust keskaegsele rongkäiguetenduste traditsioonile. Vaatemäng hargneb Turu lossi ümbrit-sevatel tänavatel ja pargis. Etendus seob ühtseks tervikuks sõnalavastuse, muusika ja tänapäevased tehnikaimed, nagu videoprojektsioonid ja tuleskuptuurid. Suurlavastus saab teoks Soome ja välismaiste kunstnike, kunstitudengite ja kooliõpilaste ühiste jõududega. Sü!ee on üles ehitatud nagu ikka vastandite võitlusele, kus omavahel põrkuvad hea ja halb, valgus ja pimedus, talv ja suvi.

29.10 kell 19.30!22.00.

Q�Tsirkuse, teatri ja filmi kooslusVarietee Kasataide ry etendusi on raske mingisse kindlasse !anrisse liigitada. Kultuuripealinna kalendris on „Pirjon paras päivä” (Pirjo parim päev) paigutatud nüüdistsirkuse alla, mis kindlasti pole vale, kuid laval näeme ka näiteks animatsiooni ja filmi. Traditsioonilist tsirkust esindavad akrobaatika, mustkunstitrikid ning !ongleerimine. Üksiku naise argipäeva kirjeldus võtab etenduses absurdse kuju, kui keskendutakse peategelase meeleolude vaheldumisele ahastusest õnnehetkedeni. Huvitav on näha, kuidas erinevad !anrielemendid narratiivi toetavad, andes lihtsakoelisele tegevustikule uued mõõtmed.

9.11!16.12 Teater Barker, Virusmäkivägen 65.

Q�Kas pime mets hirmutab?Animafilm „Pime mets” viib vaatajad keset hämarat metsa ja tõestab, et seda ei pea kartma. Tegijad kasutavad humoorikalt panoraamkino üllatavaid võimalusi, asetades vaataja otse keset sündmustikku. Kujutlusvõime loob koledaid nägemusi, mille valgus minema pühib. Multikat näidatakse eksklusiivses Brinkkala Varakambris. Pimeda metsa toovad keset linna animatsioonikunstnik Niina Suominen ning valgus- ja performance-kunstnik Antti Helminen. Helminen ongi viimase kümne aasta jooksul keskendunud esituskunstile. Suominen on rahvusvaheliselt tunnustatud eksperimentaalkunsti tegija. Varakamber on avatud T"R 12"19, L"P 11"17.

26.11!18.12 Vana Suurtori 3.

Q�Portugali fado ja Eesti jõululauludProjekt „Kulttuurit kuuluviin!” (kultuurid kuuldavaks) on osa Turu raamatukogu multikulti-tegevusest. Raamatukogu Stagella korraldatud kontserdisari „Musiikin matkassa” tutvustab kord kuus soomerootsi joogilaule, Mongoolia ja Tuva kõrilaule, fado’t Portugali südamest ja kaunimaid Eesti jõululaule. Fado-õhtu perenaine on lauljatar Anita De Coteau, Soome esimesi fadomuusika tõlgendajaid. Õhtu jooksul tutvutakse fado ajalooga ning kuulatakse kuulsamaid fado’sid. Eesti jõululaule laulab ja juhendab laulmist Turu trubaduur Magnus Gräsbeck. Kõikidele raamatukoguüritustele on vaba sissepääs. Kontserdid algavad kell 18.

6.9 “Helan går” soomerootsi joogilaulud.4.10 Mongoolia kõrilaulud. 1.11 Fado draama. 13.12 Eestikeelsed jõululaulud.Keskraamatukogu, Linnankatu 2.

Soome teatritaeva eredaim täht on hetkel lavastaja Kristian Smeds. Tema lavastatud Paul Austeri „Mr Vertigo” ja Väinö Linna „Tundma-tu sõdur” tõmbavad Rahvusteatri saalid endiselt publikut täis. Smeds on jõudnud lavastamas käia ning auhindu koguda peale Soome ka paljudes välisriikides.

Iga Smedsi töö on Soome teat-ri oluline sündmus. Midagi uut lubati rahva ette tuua ka Turu 2011 juubeliaasta raames. See-kord on Smeds teostanud oma ammuse unistuse ja toonud lavale Dostojevski „Vennad Karamazo-vid.” Projektile lisab vürtsi 15 Eesti

teatritegelase kaasamine. Koos Von Krahli teatriga on lavastust kavandatud ja töödeldud juba ala-tes 2008. aastast. Von Krahlis on Smeds lavastamas käinud kokku kaks korda, mille tulemusel sündi-sid „Jänese aasta” (2005) ja „Kaja-kas” (2007). Karamazovi work-shop'is toimub seega koostöö juba vanade sõprade vahel.

Projekti kaastootjateks on Turu Linnateater ning Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnad Turu ja Tallinn.!25.10!12.11 Turu, Manilla-teater, Itäinen Rantakatu 64.

Von Krahl ja Kristian Smeds

Q�Salos kõlab akordion ja rokkTuru ja Helsingi vahel asub väikelinn Salo, mis osaleb Turu 2011 pidustustel oma üritustega. Detsembris on Salo orienteeritud muusikale. Alustuseks meenutatakse aastat 1961, mil Salos toimus Soome esimene elektrikitarribändi esinemine. Bio Jännä Elektrikitarri RockShow 2011 on stiilipuhas kontsert, mille annab ainult kohalikest Salo muusikutest koosnev Haamuryhmä.

Tallinna lauluväljakul Vabaduse laulu ajal nähtud Kimmo Pohjoneni akordioni-show ühendab mõjusalt heli ja valguse. Pohjoneni virtuoosne tehnika lõhub traditsioonilise akor-dionimuusika piire. Etenduse lõpetab Salo 2011 programm. Sissepääs on tasuta.

3.12 Elektrikitarride RockShow 2011, Bio Jännä, Turuntie 5, Salo.10.12 Kimmo Pohjonen, Kultuurimaja KIVA, Horninkatu 2, Salo.

Q�TõstukikunstTurus Aura jõe suudmes asub vana sadam, kus võib tänini näha seismas hiigelkraanasid. Ajaloolised dokitõstukid on riikliku tähtsusega kultuurimälestised, mis sümboliseerivad linna pikaajalist tööstus- ja laevaehitustraditsiooni. Peatselt tõusevad unustusse vajunud kraanad taas tähelepanu kesk-punkti, kui seal avatakse kunstiteos, mis tähistab kultuuripea-linna-aasta lõppu. Kavandi teostab Turu Kultuurikeskus/Turu Muuseumikeskus koostöös Turu Sadama ja Turu Energiaga.15.12 Aura jõgi.

Uus Balti teater New Baltic Drama on teatrifestival, mis toob tähelepanu keskmesse noorte teatritegijate uusimad teosed. Soomes, Rootsis, Eestis ja Vene-maal korraldatud avaliku näidendivõistluse võidutööde põhjal valmib neli uut lavastust.

Soome võistluse võitis Pipsa Lonka näidend „These Little Town Blues Are Melting Away.” Näidend käsitleb katastroofi ootuses elava kolkapiir-konna elu. Eesti võidunäidend on Martin Alguse „Kontakt”, mis räägib Läänemere-äärsete riikide inimestest, kes püüavad leida kontakti muu m aailmaga. Vene võidutöö autori Semyon Kirovi näidendil „Ilja päev” on kaks peategelast: vana, kibestunud ja tõrjutud Mi!a ning noor, idealistlik ja usaldav Ilja. Kangelased kohtuvad olukorras, kus erinevate maailmade kokkupõrge on vältimatu. Johanna Emanuelssoni draama „Älfborgsbron” (Älfsborgi sild) tegevus toimub Älfs-borgi sillal, kus peategelane Regina on sunnitud kokku puutuma elu ja surma probleemidega. Soomes toob näidendi lavale Turu Linna-teater, Rootsis Riksteatern, Eestis Tallinna Linnateater ja Venemaal Peterburi teater Baltiiski Dom.!9.!19.11 Minifestival, külalisetendused Rootsist, Eestist ja Venemaalt. Turu Linnateater, Itäinen Rantakatu 14.

Foto

Per

ttu

Saks

a

Foto

Jyrk

i Kal

lio Ja

Vill

e Pa

ganu

s

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 118 kultuur

Barokk ja tänapäev ooperisUuel hooajal võib Soome Rahvusooperi pea-laval näha huvitavaid esietendusi ning tervet rida juba tuntud publikulemmikuid.

Sügishooaja uudistest on tähe-lepanuväärseim John Adamsi 4. oktoobril esietenduv ooper „Doc-tor Atomic.” Lugu räägib tuuma-füüsik Oppenheimerist ja 1945. aastal lõhatud esimesest aatom-pommist. Aastal 2005 valminud ooperi toovad lavale lavastaja Immo Karaman ja koreograaf Fabian Posca. Teose möödunud aastal Saarbrückenis etendunud versioon kandideeris sakslaste mainekale teatripreemiale Der Faust. Tegemist on Põhjamaade esietendusega, mille peaosades astuvad vaheldumisi üles Lee Pou-lis ja Jaakko Kortekangas ning Jes-sica Rivera ja Sabina !vilak. Muu-sikaline juht Stuart Stratford.

„JUHA” KUI TALLINNA JUTUSTUSRahvusooperi 100. aastapäev päädib 2. detsembril kodumaise tähtteose, Aare Merikanto „Juha” uue tulekuga. Lavastaja Anna Kelo tõlgendus armastuskolmnurgast põhineb tänapäeval ja osaliselt hargneb lugu Tallinnaski. Kosk, maatalu ja Venemaa kaubatee on muutunud kiirteeks, bensukaks ja Eestiks. Kõik juhtub siis, kui uue kiirtee valmides vana kõrvaltee vaikusesse jäänud tanklat pidav Juha kaotab oma naise Shemei-kale, kellel on Marjale pakkuda luksuselu Tallinnas. Valgustuse eest vastutavad Jani Uljas, Erika Turunen ja Mikki Kunttu. Mikko

Francki dirigeeritud „Juha” nimi-rolli laulavad Tommi Hakala ja Jaakko Kortekangas, Marja osas näeme Camilla Nylundi ning She-meika osas Jyrki Anttilat.

KAUAOODATUD „PUHASTUS”Kevade oodatuima ooperi esieten-dus on Sofi Oksaneni romaanil põhinev „Puhastus,” mille lavas-tas Rahvusooperile Tiina Puuma-lainen. Jüri Reinvere ooperi esi-etendus toimub 20. aprillil. Noore Aliide rolli laulab Helena Juntunen ning Zara osa vaheldumisi Niina Keitel ja Melis Jaatinen.

Kavas on ka Debussy „Pelléas ja Mélisande” ning eelmisel keva-del esietendunud Puccini ooper „Il Trittico.” Bizet’ „Carmenit” lau-lavad Fredrika Brillembourg ja Matilda Paulsson, „Boriss Godu-novi” rollis astub üles Matti Sal-minen. Endiselt püsib laval oope-riklassika: Puccini „La Rondine” ja „Tütarlaps kuldsest läänest,” Rossi-ni „Teekond Reimsi” ning esieten-dusel suure menu osaks saanud Dvo"aki „Näkineid.” !

TEKST JUKKA ARPONEN

100AASTASELE RAHVUSOOPERILE OMA TÄNAVTänavu sajandat sünnipäeva tähistav Rahvusooper on saanud omanimelise tänava. Ooperimaja Töölönlahti poolse sissekäiguni viiv tänav on ooperimaja auks ümber ristitud ja kannab nüüdsest Oopperankuja-Operagrändeni nime.

St. Petersburg State Academic Ballet Theatre esindab kõike seda, mida tavaliselt Vene klassikalise

balleti all mõistetakse ja sellelt oodatakse. Trupi praegune kuns-tiline juht Yuri Petukov on Vene-maa riikliku preemia laureaat ja pälvinud Venemaa rahvakunstniku aunimetuse. St. Peterburi riikliku akadeemilise balletiteatri seltskon-nast on saanud üks populaarse-maid Vene truppe, mis tuuritab kogu maailma lavalaudadel, tant-sides nii klassikalist kui moder-nballetti. Helsingis annab trupp ühe päeva jooksul kaks etendust: pärastlõunal tantsitakse kogu pere-le mõeldud traditsioonilist jõulu-balletti „Pähklipureja” ning õhtul suurejoonelist „Luikede järve.”!3.12 „Pähklipureja” kell 15, „Luikede järv” kell 19. Finlandia-talo, Mannerheimintie 13 E, Helsingi.

Muinasjutuline ballett

Dr Atomicu rollis esineb Jaakko Kortekangas. Pildil on laulja ooperis ”Pohjalaisia”. Foto Heikki Tuuli.

Tõenäoliselt maailma kõige kuulsam klassikaline ballett T!aikovski ”Luikede järv”.

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1 19kultuur

Vähemalt eelnevate arvustuste põhjal on Pirkko Saisio muusi-kaetendus „HOMO!” väga erili-

ne tükk. Reklaam tõotab häbitut ooperit ja kuumaverelist kantaati. Ooperi kangelaste hulka kuuluvad muude seas homokunstnik Tom of Finland, William Shakespeare ja seitse pöialpoissi. Lugu hakkab hargnema rahvasaadiku Hellevi Teräneni, tema abikaasa Veijo ning tänavalt au-pair’iks värvatud

homouurija Morizi ümber. Muu-sika on kirjutanud Jussi Tuurna ja peaosades on Kristiina Halt-tu, Seppo Pääkkönen ja Katariina Kaitue. Esietendus toimub suurel laval 21. septembril ja etendust juhib Pirkko Saisio ise.!Soome Rahvusteater, Läntinen Teatterikuja 1.

Rahvusteatri ebatavaline ooperRahvusteatris saab sep-tembris näha erilist ja eelarvamustevaba esi-etendust.

Katri Helena on olnud soomlaste lemmik juba 1960. aastatest alates. Toona oli väga populaarne tema läbimurdehitt “Puhelinlangat.” Est-raaditaeva kinnistähe karjäär jätkus ja iga aastakümnega tuli edukaid lugusid juurde. Muusikalis kuule-me neist paljusid, nii et tegemist on omamoodi ülevaatega Soome estraadimuusika lähiajaloost.

Katri Helenat mängib Sanna Majuri. Majuri hääl ja välimus on tema kehastatud lauljatariga usku-matult sarnased. Sarnasus Katri Helenaga lisab kogu loole usaldus-väärsust ja nostalgilist vürtsi. Näi-teks on Eurovisioonil esinemise stseen nii detailselt paigas, et illu-sioon 30 aasta tagusest sündmu-sest mõjub lausa hämmeldavalt

Kui Majuri on peaosas särav, siis sama õnnestunud on ka kõr-

valosatäitjate valik. Sari Siikander, kes mängib Katrit karjääri algus-aegadel, toob etendusse paraja annuse koomikat, nagu ka Eija Vilpas lauljatari austaja väikeses kuid toredas rollis. Meeldejääv on ka Sinikka Sokka, kes mängib/laulab Katri ema.

Elu kõige tähtsamat meest, noorena surnud abikaasat ja laste isa Timppa Kalaoja mängib Sami Hokkanen. Teised mehed elust enesest on noorusaegne kolleeg Danny ja viimane abikaasa profes-sor Rajala, mõlemad Kari Arffmani esituses. Muusikali sündmustikus on väike koht ka lauljatari isal ja esi-mesel abikaasal Turunenil. Mehed esinevad kiiduväärselt, kuid jäävad lootusetult naiste varju.

Sündmustik edeneb kiiresti ja teisiti polegi võimalik, kui kogu elu pressitakse kokku kahte tundi. Lugu räägib väikesest tüdrukust, kes unistab estraadilaulja karjää-

rist ning tõuseb kogu rahva iido-liks.Teekond tippu on käänuline, murdelisi hetki aitavad esile tuua Katri Helena laulud. Ehtsa tervi-ku loovadki just tema ajastutruud hitid. Etendus pakub nauditavat vaatemängu, milles lavakujundus, tantsud ja valgustus sulandub üht-seks tervikuks. Ja veel kord tuleb tõdeda: Sanna Majuri on suurepä-rane Katri Helena. Muusikali saab näha Suurel laval.

LINNUPUUR Linnateatri uusimal Arena-laval etendub tänavu sügise võimsaim show ! muusikal “Lintuhäkissä”. Tegemist on Broadway menuka muusikaetenduse “The Birdcage” Soome versiooniga. Lugu on pal-judele tuttav ka 1996. aastal val-minud filmi kaudu, mille peaosas säras Robin Williams. Linnateatri lavastuses astuvad peaosades üles Santeri Kinnunen (Albin) ja Pertti Koivula (Georges).

Intriig hakkab hargnema gay-paari ümber menukas drag-show klubis nimega Linnupuur. Üks peategelastest on klubi omanik, teine selle tõmbenumber Stari-na. Komöödia sünnib koomilisest

keskkonnast ning homo- ja hete-rokultuuride kokkupõrkest. Vii-mane on vältimatu, sest Georges’i poeg kavatseb abielluda konser-vatiivsete väärtuste eest seisva senaatori tütrega ning ees ootab pruudi vanemate kohustuslik visiit peigmehe koju. Sü"eekäänakuid paljastamata võib tõdeda, et erine-vate väärtuste põrkumine on üht-aegu hingekriipiv ja koomiline.

Neil Hardwicki lavastuses ede-neb sündmustik naerulainete saa-

tel. Kinnunen sõna otseses mõttes varastab show drag-queen’ina ja peigmehe “emana”, kuid ka üle-jäänud osatäitmised on suurepä-rased.!

Helsingi Linnateatri sügishooaja uudisteks on Soome estraadilaulja Katri Helena elul ja kar-jääril põhinev samanimeline muusikal ning Broadway hitt “Lainahöyhenissä” (linnupuur).

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HKT/CHARLOTTE ESTMAN!WENNSTRÖM

KUIDAS LEIDA?Helsingi Linnateater, Suur lava, Eläintarhantie 5.Arena-lava, Hämeentie, 2.Pileteid saab osta teatri kassadest või internetist aadressil www.lippu.fi.

Muusikateater väikese Soome ja suure maailma stiilis

Klubi Linnupuur seksikal tantsurühmal on suur roll. Foto Tapio Vanhatalo.

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 120 sündmused

18 aastat TalvetsirkustTantsuteater Hurjaruuthi legen-daarne Talvisirkus on vaimusta-nud väikeseid ja suuri vaatajaid juba 1994. aastast. Aegade jooksul on laval nähtud mitmesuguseid loomingulisi tegelasi: tolmurulle, rotte, tantsivat tainast, puujalga-dega aabitsakukke, venivat põhja-põtra, piparkoogiplikat, päkapik-ke ja sigu. Hurjaruuthi koduselt stuudiolavalt liikus jõuluteemaline tsirkuseshow kõigepealt Kaablite-

hase Merikaapelihalli ja sealt aas-tal 2000 edasi Pannuhalli.

Just seal saabki alates 3. novembrist näha Talvisirkus Nenä. Lubatud on uskumatuid batuudi-numbreid ühelt Kanada trupilt, kõiki piire ületavat tsirkuseorkest-rit Peloton ning muidugi sigu ja päkapikke. Etendus on mõeldud kogu perele, kuid lõbus on ka täis-kasvanud külastajal. Alla kolme-aastastele lastele soovitatakse siis-ki eakohasemaid meelelahutusi. !Kaablitehase Pannuhalli, Tallberginkatu 1,

Helsingi.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HURJARUUTH

Hittide „Smooth Operator”, „The Sweetest Taboo” ja „No Ordinary Love” järgi tuntud Sade on saa-bumas esimest korda Soome. Nigeeria päritolu Briti lauljataril

selja taga pikk karjäär souljazz’i isikupärase tõlgendajana. Plaate ei ole Sade siiski väga palju teinud. Kevadel ilmunud „Soldier of Love” oli alles kuues plaat artisti 27-aas-

tase lauljatee jooksul. Läbimur-deplaadiks oli 1984. aastal välja tulnud „Diamond Life.”3.11 Hartwall Areena, Helsingi.

Karis maatiline Sade

Katastroof ja muusika Ei ole midagi nii halba, et sellest ei sünniks midagi head. Jaapani maa-värin vapustas näitlejat ja lauljat Jane Birkinit nii väga, et kannustas teda midagi jaapanlaste heaks isik-likult ette võtma. Birkin sai nelja päeva jooksul kokku toodud Jaa-pani parimad muusikud ja andis koos nendega Tokyos kontserdi. Kontserdil oli erakordne menu ja Birkin otsustas koos jaapanlastega minna tuurile, mis jõuab novemb-ris ka Helsingisse.

Inglise päritolu stiili-ikoon Jane Birkin tõusis oma ajastu iido-liks juba 1960. aastatel pärast osa-täitmist Antonioni kultusfilmis „Blow-Up.” Ning koos abikaasa Serge Gainsbourg’iga esitatud „Je t’aime ... moi non plus” kõlab ikka sama erootiliselt nagu aastaküm-ned tagasi.!

2.11 „Jane Birkin Sings Serge Gainsbourg „via Japan”, Savoy-teater, Helsingi.

Briti indierock-bänd Kaiser Chiefs saabub Soome sügisel. Juunis neljanda stuudioalbumi „The Future Is Medieval” üllita-nud bändi kauaoodatud Soome kontsert toimub Helsingis The Circuses oktoobris. Bänd ilmus

laiema publiku teadvusse Ühend-kuningriigis aastal 2005 ja kasvas kiiresti üheks kodumaa põnevai-maks tegijaks. Kuulsus viis Leed-sist pärit viisiku ümbermaailma-tuurile. Kaiser Chiefsi nakkavad, new wave-mõjutustega lood töö-

tavad eriti hästi vahetus kontaktis kontserdipublikuga.!14.10 The Circus, Helsingi.

New wave’i uus laine

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1 21kultuur

Esmapilgul võib ju tunduda üllatav, et 50-aastase näituse-traditsiooni esimest suurt juubelit tähistatakse Aafrika kunsti välja-panekuga, kuid näitust kohapeal vaadeldes saab selgeks, millest selline valik. Värsket, esteetilist ja sotsiaalselt olulist moodsat kunsti, mis samas käsitleb ühtset temaatikat, oleks teistelt mand-ritelt olnud raske, kui mitte või-matu leida.

Näitus ei pretendeeri ammen-davale ülevaatele Aafrika kunstist. Välja on valitud umbes 30 kunst-nikku, kelle ühisnimetajaks on nii või teisiti Aafrika. Kõige rohkem on välja pandud installatsioone, fotosid ja videoteoseid.

Näitust võib nimetada mas-siivseks ! see täidab praktiliselt

kõik Kiasma neljal korrusel asuvad näituseruumid. Umbes kolmesa-jast eksponaadist suurim katab sissekäigu juures fuajee seina põrandast kuni laeni.

Aafrika elu kajastavad realistli-kud foto- ja videokirjeldused sun-nivad Euroopa masu nägema uues valguses. Kas see majanduslangus

on ikka nii õudne ja mis sellestki, kui euro peaks kaduma? Vähemalt praegu on meil kõigest hoolimata võimalusi nautida kultuuri, kor-raldada näitusi ! ja paljudele veel makstakse selle eest…

Ja ka Aafrikas on elul teine pool! Vastukaaluks hallile vilet-susele lokkavad kõige kaunimad

unistused, mida võib ette kuju-tada. Mõnikord unistused ka täi-tuvad, näiteks Aafrika pulmades. Mõned unistused on aga nii kau-ged, et kunstiteoses need alles eos-tuvad ja otsivad endale kuju.

Materiaalne puudus ei ole kunstniku unistuste realiseerimi-sel takistuseks. Esteetiliselt nau-ditavat kunsti võib teha ka kon-servikarbikaantest. Või ükskõik millest. Nii moodustavad ka The Baltic Guide’i üksiknumbrid osa Georges Adéagboni installatsioo-nist „Napoleoni ja Mannerheimi kohtumine.”

Igatahes on nüüd taas põhjust põigata kaasaegse kunsti muu-seumisse. !Kuni 27.11 nüüdiskunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2, Helsingi.

Aafrika mõtlemapanev nüüdiskunst Kiasma suurnäitus „ARS 11” pakub karmi realismi, kauneid kuju-telmi ning kõike, mis jääb nende vahele.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD JUKKA ARPONEN/VALTION TAIDEMUSEO/KUVATAITEEN KESKUSARKISTO/PIRJE MYKKÄNEN !EL ANTSUI"

The Baltic Guide'i number moo-dustab osa Georges Adéagboni

kunstiteosest.

ARS ! NÜÜDISKUNSTI NÄITUSED AASTAST 1961Järjekorras kaheksas ARS tähistab ühe Põhjamaade näitusinstitutsiooni 50. aastapäeva. ARS-kunstinäitusi on alates 1961. aastast korraldatud kokku seitse. Näitused on sündinud vastusena soomlaste soovile tutvuda uue kunstiga ja olla osa rahvusvahelisest kunstielust. ARS-näitused on laiendanud ja muutnud nii kunstiasjatundjate kui laiema üldsuse ettekujutust kunstist, silmaringi ja hoiakuid. Minevikku saab meenutada, vaadates Kiasmas linas-tuvat lühifilmi „ARS 61!06,” lugedes aastapäevaraamatut „ARS 50 aastat” ja Heikki Kastemaa uurimust „Nykyaikojen kampanjat: ARS-näyttelyt ja niiden vastaanotto 1961!2006.” Mõlemad raamatud on müügil Kiasma ja Ateneumi muuseumipoodides ning Riikliku Kunstimuuseumi internetipoes.

Sissepääsu juures katab fuajee seina El Antsui nimetu teos, mis on valminud alumiiniumist ja vasktraadist.

Giid tutvustab lastele teoste tagamaid.

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 122 sündmused

Maailma parimad slaalomisõit-jad saabuvad Soome Lapimaale novembris. Levis korraldatakse siis juba traditsiooniks kujune-

nud alpisuusaüritus, mis toob Levi Black võistlusrajale tippmehed ja -naised. Seal jagatakse Levi World Cup 2011!12 hooaja esimesed slaalomipunktid.!11.!13.11 FIS Alpine Ski World Cup Levi.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD JKPROMO.COM / PATRICK FORSBLOM

Levis algab slaalomihooaegMaailma tippsuusatajad, kahe-võistlejad ja suusahüppajad koh-tuvad traditsiooniliselt novemb-ri lõpus Kuusamos Rukal. Nagu varemgi, oodatakse võistlustele umbes 25 000 pealtvaatajat, kes elavad kaasa kolm päeva kestvale maailma parimale talispordiüri-tusele. Rahvusvahelise melu taga-vad külalised paljudest riikidest. Programmis on 10 MK-etappi, millesse on kaasatud 400 sport-last 30 riigist.

Rukal on arvestatav korralda-miskogemus, mida on näha nii kõrvalteenuste pealt kui staadio-nil, kus võistlust saab mugavalt jälgida hiigelekraanil.!

Nordic Opening 2011 Rukal Traditsiooniline talispordi MK avanädala vahetus toimub varatalvel Kuusamos.

KAVA24.11 Kahevõistlus HS 142,

proovivoor.25.11 Murdmaasuusatamine,

sprint naised + mehed. Kahevõistlus, HS 142-mägi + 10 km suusatamine.

26.11 Kahevõistlus, murdmaasuusa-tamine, 5 km naised ja 10 km mehed. Suusahüpped HS 142, meeskondlik võistlus.

27.11 Murdmaasuusatamine (jälitussõit), 10 km naised ja 15 km mehed, suusahüpped HS 142.

Q�Levi World Cup ! Levi World Cup on maailma

kõige põhjapoolsem mäesuusa-võistlus.

! Nädalavahetusel oodatakse võist-lustele kokku 20 000 külastajat.

! Võistlusi jälgib televisiooni vahen-dusel üle 200 miljoni vaataja.

! Võistlustel osaleb umbes 160 sõitjat ligikaudu 25 riigist.

! Kõrguste vahe on võistlusnõlval 180 m ja lume sügavus igal pool vähemalt 80 cm.

! Nõlval on 57!62 väravat, s.t umbes 120 pulka.

! Raja ettevalmistus nõuab ligi-kaudu 2,5 miljonit liitrit vett.

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1 23sündmused

Venemaa

Norra

Rootsi

Eestimaa

HELSINGI

SavonlinnaMikkeli

LahtiHämeenlinna

Ahvena-maa

Jyväskylä

Oulu

Rovaniemi

Kuopio

Iisalmi

KouvolaKotka

Lappeenranta

Joensuu

Imatra

Salo

Tampere

Pori

Vaasa

Heinola

Hanko

Lohja

Rauma

Porvoo

Seinäjoki

Kajaani

KuusamoTornio

Kemi

Kemijärvi

SodankyläKittilä

Enontekiö

Inari

NykarlebyJakobstad

Kokkola

Turku

Elanike koguarv umbes 5 350 000.Eeldatav eluea pikkus meestel 76, naistel 83 aastat.Ametlikud keeled on soome keel (91%) ja rootsi keel (5,4%).Pindala 338 145 km!, sellest 10% veekogusid.Ligikaudu 188 000 järve.

VahemaadPõhjast lõunasse 1140 km.Idast läände 528 km (kõige laiem osa). Kõrgeim koht on Halti (Enontekiö), 1328 m merepinnast kõrgemal.

Suurimad linnadHelsingi " 588 343 elanikku.Espoo " 247 702 elanikku.Tampere " 213 269 elanikku.Vantaa " 200 029 elanikku.Turu " 177 606 elanikku.

Keskmine temperatuurTalv Lõuna-Soomes -2...-4 °C, Lapimaal -16...-18 °C.Suvi Lõuna-Soomes +14...+16 °C, Lapis +10...+14 °C.

MajandusSisemajanduse kogutoodang umbes 180 miljardit eurot.Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ligikaudu 33 000 eurot.Suurimad firmad on Nokia, StoraEnso, Neste Oil, UPM-Kymmene.

Tähtis teaveHädaabinumber 112 (nii politsei kui hädaabi).Numbriinfo ja muid nõuandeid telefoni teel: 020202 Fonecta, 118 Numbriteenus, 0100100 Eniro.Helsingi taksokeskus: tavatellimused 0100 0700, taksode ettetellimine 0100 0600.Soomes määrab taksode sõidutariifi liiklusministeerium. Sõidu alustustasu sõltub kellaajast, jäädes 5.30 kuni 8.30 euro vahele. Kilomeetrihind sõltub klientide arvust ja võib olla 1.39–1.94 eurot.Sisserändajad saavad teavet aadressilt www.infopankki.fi

Eesti-soome lühisõnastikaitäh ......................................kiitoshead päeva .......................hyvää päiväähead aega ..........................näkemiintäna ....................................... tänäänhomme ...............................huomennamenüü ................................. ruokalistakas ma saaksin arve ...... saisinko laskunhelistada ............................. soittaa (puhelimella)

sadam .................................. satamalaev ........................................ laivarong ...................................... junaraudteejaam ..................... rautatieasematramm .................................. raitiovaunu, ratikkabuss ....................................... linja-auto, bussiodav ......................................halpahalb .......................................huono

Teavet Soome kohta

Rootsi superduo Roxette annab novembris kontserdi Hartwall Areenal.

Laulukirjutaja/kitarrist Per Gess-le ja laulja Marie Fredrikssoni rah-vusvaheline menu sai alguse aastal 1986 Roxette’i esikalbumi „Pearls of Passion” ilmumisega ning see ei näita ka praegu mingeid vaibumise märke. Senise karjääri jooksul on paljud lood jõudnud rahvusvahe-listesse edetabelitesse, nagu „Lis-ten To Your Heart”, „It Must Have Been Love”, „Joyride” ja „Sleeping In My Car.” Plaadi „Room Service” (2001) järel tekkis bändil küm-neaastane paus, sest Marie Fred-riksson haigestus ajukasvajasse. Käesoleva aasta alguses toimu-nud tagasitulek rambivalgusesse on õnnestunud muljetavaldavalt hästi. „Charm School” on näiteks Saksamaal olnud aasta enim müü-dud rahvusvaheline album ning maailmatuuri käigus on jõutud nii Venemaale, Lõuna-Aafrikasse kui Argentiinasse. Soomes käis Roxet-te juba suvel, esinedes juulikuus Rowliti festivalil Parainenis.!8.11 Hartwall Areena, Helsingi.

Roxette’i tagasitulek

Maroon 5 on 21. sajandi huvitava-maid USA bände. Souli- ja bluu-simõjutustega ballaadirokki män-giva bändi juured on Seattle’is. Laulja Adam Levine, klahvimän-gija Jesse Carmichael ja bassist Mickey Madden hakkasid koos muusikat tegema juba teismelis-tena. Esimene katsetus ! Kara’s Flowers ! ei kestnud kaua, kuid trio sai kokku hiljem, kui sündis

Maroon 5. Esikalbum „Songs About Jane” tõusis edetabelitesse kogu maailmas ning teine plaat „It Won’t Be Soon Before Long” jätkas hitisadu muu hulgas lau-ludega „Makes Me Wonder” ja „Won’t Go Home Without You.” Maroon 5 on suurepärane näide sellest, kuidas õiged mehed või-vad vanast ja võib-olla juba kulu-nud materjalist teha midagi uut ja omapärast. Seega sobib esinemis-koht Helsingis bändile paremini kui rusikas silmaauku: näitab ju ka kultuurioaasiks muutunud endine tööstusehitis Kaablitehas, et uus lähenemine vanale hoonele võib anda väga hea tulemuse.!30.11 Kaabllitehas, Tallberginkatu 1, Helsingi.

Rokkballaadide kaasaegsed kuningad

Oma stiiliga maailma-kuulsaks tõusnud Maroon 5 on üks kul-tuurilavaks muutunud Kaabli tehase aegade tuntuimaid esinejaid läbi aegade.

Foto

Hel

sink

i/Ain

eist

opan

kki

Foto

Tra

vis

Schn

eide

r

majutushostelidEurohostelLinnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi. Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Hostel ErottajanpuistoUudenmaankatu 9, Helsingi,tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757,e-post: booking@erottajanpuisto.com,www.erottajanpuisto.comVäike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Hostel AcademicaHietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6.–1.9. Rahvusvaheline ja mugav hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni nelja inimese toani.

Stadion HostelPohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: info@stadionhostel.fi, www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aastaringselt.

hotellidAirport Hotel Bonus InnElannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi. Vaid viie minuti autosõidu kaugusel lennujaa-mast, kuhu saab hotellist tasuta väikebussiga. Naabruses asuvad Flamingo Spa ja vabaaja keskus ning JUMBO kaubanduskeskus. Tube saab üürida ka pikemaajaliselt. Helsingi kesku-sesse vaid 30 min autosõitu.

Best Western Hotell KatajanokkaMerikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 450, faks +358 9 670 290,e-post: sales@bwkatajanokka.fi,www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vangla-miljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.

Hotell AnnaAnnankatu 1, Helsingi,tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664,e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fiRahulik ja hubane hotell Helsingi kesk linnas, jalutuskäigu kaugusel suurematestkaubamajadest ja vaatamisväärsustest.Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamis-ruum ja parkimiskohad lähedalasuvasgaraa!is. Hotelli ümbruses palju suure päraseid restorane ja pubisid.

Hotell GLOKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: kluuvi@hotelglo.fi, www.hotelglo.fi/glo-helsinki-kluuvi. Modernne ja urbanistliku elustiili-hotell. Pakub külastajatele spordi-, kul-tuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui ka väljaspool.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Kesksetes kohtades asuvates Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal. Pole vaja maksta teenuse eest, mida sa ei vaja. Hotellides ei ole vas-tuvõttu ega müügiosakonda, vaid kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringud saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel AleksanteriAlbertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644,e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi,www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel HelsingiKluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014,e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi,www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegnehotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

kämpingudRastila CampingKaravaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659,e-post: rastilacamping@hel.fi, www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18-minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmi-se võimalused.

restoranidAinoPohjoisesplanadi 21, Helsingi,tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.ravintolaaino.fi, avatud E–R 11.30–22.30, L 14–22.30, P 17–22.. Rahvusrestoran Helsingi kesk linnas Kauppa tori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rah-vusroogade põhjal.

Bar TapastaUudenmaankatu 13, Helsingi, tel+358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi, www.bartapasta.fi, avatud E–L 17–24. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti soositud koha.

Beefy Queen JamboPieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel+358 9 611 071, avatud E–R 10.30–18, L 11–18. Heade hindadega populaarne resto-ran kesklinnas. Suured ja maitsvad praedgrillitud lõhest piprapihvini.

BelgeKluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590Avatud E–N 11–02, R–L 11–03, P 14–24, www.belge.fi, e-post: belge@sok.fi. Belgia Helsingi südames. Belge bar & bistroo on liht-ne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

Chico´s -restoranid Helsingis muuhulgas Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus. Espoos muuhulgas Iso Omena, Sello, Tapiola. Vantaas muuhulgas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajitade, quesadillode ja burgeritega. Vaata restoranide

lahtiolekuaegu ja kontakte koduleheküljelt www.chicos.fi.

FishMarketPohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket.Avatud E–N 18–23, R–L 17–23.30.Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mere andidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.

HavisEteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800,www.royalravintolat.com/havis, avatud E–R 11.30–23, L 13–23, P 17–23. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooaja-list kalavalikut ning põhjamaiseid mereande.

KellarikrouviPohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100,e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com,www.royalravintolat.com/kellarikrouvi,avatud E–R 11–24, L 16–24. Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida maitsvaid ja lihtsaid sööke.

Kämp BarPohjoisesplanadi 29, Helsingi,tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925,e-post: kamp_cafe@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01. Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab argipäevast väljuda ning nautida kas klaasikest "ampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.

KönigMikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/konig, avatud E 11–01, T 11–02, K–R 11–03, L 12–03. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.

LappiAnnankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com,avatud E–R 12–24, L 13–24.Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakubkohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgu-tisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.

Restoran MerimakasiiniHietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834.www.merimakasiini.fi,

e-post: ravintola@merimakasiini.fi. Avatud E–R 11–23, L 12–23, P 12–22. Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemusega. Samuti maitsvad liha- ja taime-toidud. Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Pizzeria RaxPizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20,Helsingi, tel +358 9 4789 0950e-post: forum.rax@restel.fi, www.rax.fi, avatud E–L 11–21, P 12–21. Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

RaffaelloAleksanterinkatu 46, Helsingi,tel +358 9 8568 5730, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi, avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–23. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.

Restoran Carlito´sKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 9 1345 6749, e-post: carlitoskluuvikatu@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/restaurant_carlito_s_helsinki. Avatud E–R hommikusöök 6.30–10, lõuna 11.30–13.30, á la carte 17–22.30, L hommikusöök 7–10.30, á la carte 13–22.30, P hommikusöök 8–11. Carlito’se eripäraks on hõrgutavad pizzad, maitsvad pastad ja suured salatid. Road valmistatakse algusest peale värsketest toor-ainetest ja ürtidest.

Restoran KipinäVuorikatu 16, Helsingi, tel +358 9670 089, e-post: kipina@marcante.fi, www.ravintolakipina.fi. Avatud T–L 17–24.

SassoPohjoisesplanadi 17, Helsingi,tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso. Avatud lõunal E–R 11.30–14.30, á la carte E–L 17–23.30. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.

SalveHietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: salve.ravintola@sok.fi, www.ravintolasalve.fi, avatud E–L 10–24,P 10–23. Merehõnguline, hubane ja armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

TeatteringrilliPohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5000, www.royalravintolat.com/teatteri, avatud

E–T 9–01, K–R 9–04, L 11–04, P 12–01. Menüü on modernselt klassikaline, muu hul-gas filet Rossini ja ooperileib. Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädala lõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

VltavaElielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi, avatud E 10–23, T–N 10–03, R–L 10–04, P 11–23. T"ehhipärane res-toran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos T"ehhi köögi hõrgutistega.

ZetorKaivopiha, Mannerheimintie 3–5,Helsingi, tel +358 10 766 4450,e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net,avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

YumeKluuvikatu 2, Helsingi,tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/yumeavatud E–L 17–23. Yume tähendab kaasaeg-set jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

kohvikudCoffee Bar Helsinki (kohvikukett)Citykordor, I korrus, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fiAvatud E–R 7.30–20, L 9–20. Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Karl Fazer CaféKluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702,avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18.www.fazercafe.fi. Fazer Café Rootsi lauasvõib nautida rikkalikku ja maitsvathommikusööki või maiustada suussulavajäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuviostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett)Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E–R 7.30–21, L 10–21, P 11–19. Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett)Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi,tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi,avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18.Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

klubidFinlandia-taloMannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suure-joonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel.

Grand CasinoMikonkatu 19, Helsingi,tel +358 9 680 800, www.gch.fi,avatud E–P 12–04; vanusepiirang 18.Soome ainus rahvusvaheline kasiinoHelsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailmmängude, restoranide ja muu meelelahu-tusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.

Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4),Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud K 22–04, N–L 23–04. Kava kodulehel.

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001,www.clubliberte.fi, avatud T–R 16–02, L–P 18–02. Club Liberté pakub elav muusikat. Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

NosturiTelakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880,e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas asuv muusika- ja kultuuri-maja Nosturi pakub vaheldusrikast muusika-valikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi. Täpsem teave kodulehel!

SportsacademyKaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi, avatud 1. korrus iga päev 11–03, 2. korrus E 11–22, T–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav resto-ran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, tel +358 9 408 007 e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi. Avatud K–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) K–L 19–04. Storyville on üks Euroopa paremaid d!ässi-klubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi,tel +358 9 774 67 420, e-post: info@tavastiaklubi.fi, www.tavastia.fi,avatud P–N 20–01, R–L 20–04.Soome üks mainekamaid rokiklubisid.Vaata esinemiskava kodulehelt.

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi,tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi,Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti. Täpsem info kodulehel.

mkm HelsingiM I S K U S M I L L A L

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 124

Foto

Hel

sing

in k

aupu

ngin

ain

eist

opan

kki /

Com

ma

Imag

e O

y

25T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1 mkm HelsingiM I S K U S M I L L A L

Eckerö LineEestis +372 6 646 000Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Laev: Nordlandia

Tallinnas Reisisadam A-terminalHelsingis Länsiterminal

www.eckeroline.ee

LindaLineEestis +372 6 999 333Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Tallinnas Linnahalli sadamHelsingis Makasiiniterminal

www.lindaliini.ee

TallinkEestis +372 6 409 808.

Soomes +358 6 001 5700 (1.74 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus). Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar

Tallinnas Reisisadam D-terminalHelsingis Länsiterminal. www.tallink.ee

Viking LineEestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Laevad: Viking XPRS

Tallinnas Reisisadam A-terminal

Helsingis Katajanokka terminalwww.vikingline.ee

FinnairEestis +372 6 266 310, +372 6 266 309Soomes +358 600 140 140www.finnair.ee

Air BalticTel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660www.airbaltic.com

laevad lennud

pubid/õllebaaridChurchill ArmsKeskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90,avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03.Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

GaselliAleksanterinkatu 46, Helsingi,tel +358 9 856 85800, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli. Avatud E 16–24, T–N 16–01, R 16–03, L 18–03. Pubi Gaselli on üks Helsingi soositu-maid kohti. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty´s Public HouseKeskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi. Avatud E–N 14–24, R–L 14–02, P 14–22. Brittide pubi hõngu ja mitmekülgse valikuga tutvud Kitty’s Public House pubis Citykoridoris Helsingi keskuses. Kraanidest voolab ühtekok-ku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiad kindlasti sobiva. Pubis mängud ja televiisorid, kust võid jälgida Inglise meistri-liiga võistlusi.

Molly Malone’sKaisaniemenkatu 1C, Helsingi,tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi, avatud E–L 10–04, P 12–04. 50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel kor-rusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iirimaist live-muusikat igal nädalapäeval.

Sir EinoEteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5800, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi. Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres.Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi WäinöKalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi, avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23. Soome õlleres-toran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.

kaubandus -keskused

Üldiselt on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18. Võib olla erandeid.

Flamingo vabaajakeskusTasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval),Vantaa, www.flamingo.fi, avatud öö päeva-ringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, showrestoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta par-kimiskohta.

ForumMannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: info@cityforum.fi,www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik kõige ihaldusväärsemad brändid.

Iso OmenaPiispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

ItäkeskusItäkatu 1–7, Helsingi. Tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

JumboVantaanportinkatu 3, Vantaa,www.jumbo.fi. Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Jumbos on kaks kaubamaja,kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- javabaajakauplust ning restoranid. Jumboon kogu perele mõeldud ostukeskus.

KamppiUrho Kekkosen katu 1, Helsingi,tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi pakub võimalusi varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi majaAleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27,Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Det sembris on jõulu kaunistustega Kiseleffi maja eriti meel-div paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

KluuviAleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi. Kluuvi on esinduslik kaubakeskus Senaatin tori läheduses, kus leidub muu hulgas huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab.

Kämp GalleriaKluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi. Kämp Galleria on kauba keskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

SelloLeppävaarankatu 3–9, Espoo,tel +358 10 839 4005, www.sello.fi.Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastegaFallkulla koduloomaparkMalminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095. e-post: falkulla@hel.fi. Avatud K–R 10–18, P 10-15. Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi: lam-baid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaedKoetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aasta ringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskusTikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99,e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi.Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põne-vust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

HopLopi seiklusparkNäiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4,Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi. HopLop on aastaringselt avatud siseseikluspar-

kide kett lastele, mis pakub rõõmu, meele lahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Korkeasaari loomaaedMustikkamaanpolku 12, Helsingi,tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: zoo.asy@hel.fi, www.korkeasaari.fi. Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tund-rast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisa-likud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, kon-nad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põdra, tundraöökulli ja muskushärja – leiad õuest nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustusparkTivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi. Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

MegazoneEnergiakatu 3 (Salmisaaren liikuntakeskus), Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: helsinki@megazone.fi, www.megazone.fi. Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18. Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailmTivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele all-pool veepinda. Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevat hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, meri-hobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Serena veeparkTornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: info.serena@puuhagroup.com.,

www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning laste basseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud sauna-koobastik, mida tasuks ilmtingimata külastada.

Seiklushall HuimalaJuvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi. Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tege-vust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

SuomenlinnaKauppatorilt veebussi või praamigaMustasaarele, tel +358 9 684 1880,e-post: info@suomenlinna.fi,www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda

Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaristuloodust. Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed. Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suve-teater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht.

Tropicario troopikamajaSturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: tropicario@tropicario.com, www.tropicario.com. Tropicario on Põhja-maade kaasaegseim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, muu hulgas linde ja kalu. Näitusel eksponeeritakse tõeliselt haruldasi sisalikke ja madusid.

lastesõbralikud muuseumid

Loodusteaduste muuseumPohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi.Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16. E suletud. www.luomus.fi. Helsingi Muuseumis saab sukelduda Läänemere süga-vustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseumLudviginkatu 2-4, Helsingi. Tel +358 9 122 5210, avatud T–P 11–17, www.paivalehdenmuseo.fi. Muuseumist saab teavet ajalehetööst ja selle ajaloost.

LastemuuseumTuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi,www.helsinginkaupunginmuseo.fi.Laste ja noorte elu kajastavad näitusedon koostatud laste endi kaasabil.

TeatrimuuseumTallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi.Avatud T–P 11–18, www.teatterimuseo.fi.Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna – SoomeMänguasjamuuseumNäitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. www.leikkilinna.fi. Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17. Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on män-gukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju 1900. aastate algusest tänapäeva-ni. Mänguasjad, endised lemmikud, pööningu aarded, näitused ja mälestused.

Soome viis suurimat linna

Soome viis suurimat linnaSoome viis suurimat linna on Helsingi,Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiad järgmistelt aadressidelt.Helsingi, www.visithelsinki.fiEspoo, www.visitespoo.fiTampere, www.tampere.fi/matkailuVantaa, www.vantaa.fiTurku, www.turkutouring.fi

Foto

Heu

reka

M I S K U S M I L L A L

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1 mkm kultuur

Klubi Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaikukatu 4), Helsingi. Avatud T–N 21–03, R–L 22–04, P 20–03. Kava kodulehel. www.kuudeslinja.com

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi. Avatud T–P 16–02.Club Liberté pakub elavmuusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.Tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fiwww.clubliberte.fi

NosturiTelakkakatu 8, Helsingi. Hietalahti linnaosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi, täpsem teave kodulehel! Tel +358 9 681 1880,e-post: elmu@elmu.fi. www.elmu.fi

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi. Avatud E–L 20–04.Storyville on üks Euroopa paremaid d!ässiklu-bisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville’i köök pakub cajuncreole’i köögi hõrgu-tisi. Kava kodulehel.E-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi.

TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi. Avatud P–N 21–02, R–L 21–03 juhul kui teisiti ei mainita. Soome üks mainekamaid rokiklubisid. Vaata täpsemat esinemiskava kodulehelt.Tel +358 9 774 67 423. www.tavastiaklubi.fi

17.9 21.30 Mac Miller (USA) 23.30 Tavastia laupäevadisko18.9 20.30 Arttu Takalo 40. sünnipäevatuur20.9 21.30 Uriah Heep (Ühendkuningriik)21.9 20 The Death of Gagarin23.9 20 Regina plaadiesitlustuur 23.30 POPLIFE24.9 20 Godflesh (Ühendkuningriik) 23.30 Tavastia laupäevadisko25.9 14 Tavastia lastekontserdid:

Sauruxet28.9 20 Kauko Röyhkä & Riku Mattila,

Samae Koskinen29.9 20 Airship (Ühendkuningriik) 30.9 20 My First Band 23.30 POPLIFE1.10 13 Elektrikitarrikontsert 20 Ane Brun (Norra)6.10 20 Steve-O ! „The Entirely Too Much

Information Tour”7.10 23.30 POPLIFE8.10 20 Handsome Furs (Kanada)9.10 20 Envy (Jaapan), Mother Susurrus,

Radar12.10 20 Pelle Miljoona United13.10 20 Sparzanza (Rootsi), Doom Unit14.10 20 Anna Calvi (Ühendkuningriik)15.10 20 Milow (Belgia)18.10 20 Sondre Lerche (Norra)20.10 20 Anna Abreu21.10 20 The Melvins (USA) 23.30 POPLIFE22.10 19.30 Jukka Poika & Sound Explosion

Band26.10 20 Jorn27.10 20 Yuck (Ühendkuningriik)28.10 20 POPLIFE29.10 20 Wolf People (Ühendkuningriik)4.11 20 Popeda 23.30 POPLIFE5.11 14 Michael Monroe 20 Michael Monroe7.11 18 Kanon X Kanon (Jaapan)9.11 20 Chisu10.11 20 Chisu11.11 23.30 POPLIFE12.11 20 Jo Stance13.11 13 Tavastia lastekontsert14.11 19 Kvelertak (Norra), Doomriders,

Trap Them, Toxic Holoca16.11 20 Junior Boys (Kanada)17.11 20 CSS (Brasiilia)18.11 20 Kotiteollisuus19.11 20 Kotiteollisuus

25.11 23.30 POPLIFE1.12 20 Von Hertzen Brothers „Experience”2.12 20 Von Hertzen Brothers „Approach”3.12 20 Von Hertzen Brothers

„Love Remains The Same”4.12 20 Von Hertzen Brothers

„Stars Aligned”6.12 20 Patrick Wolf (Ühendkuningriik)8.12 20 Lauri Tähkä15.12 20 Sielun Veljet !

Herätysliike Tien Päällä 201116.12 20 Sielun Veljet !

Herätysliike Tien Päällä 201117.12 20 Sielun Veljet !

Herätysliike Tien Päällä 2011

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi. Avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04.Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.Tel +358 10 766 4000. www.virginoil.fi

KontsertLisateave www.livenation.fi, www.festivals.fi

28.9 20 Tori Amos ! Night of Hunters, Helsingi Jäähall

14.10 18.30 Britney Spears ! Femme Fatale World Tour, Hartwall Areena, Helsingi

15.10 19 Hurts, Helsingi Jäähall22.10 19.30 Jean Michel Jarre, HK Areena8.11 18.30 Roxette, Hartwall Areena11.11 19.30 Toby Keith ! Locked&Loaded

Tour, Finlandia Maja30.11 19 Maroon 5, Kaablitehas, Helsingi

Festival29.9–2.10 Tantsumaania, Tampere25.–30.10 PianoEspoo, Espoo29.-30.10 Monster Jam „Freestyle Mania”,

Hartwall Areena, Helsingi30.10–20.11 Oulu muusikanädalad3.–6.11 Tampere Jazz Happening

MessHelsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi. www.finnexpo.fi

24.-25.9 X-treme Car Show 2011, autonäi-tus

24.–25.9 Petrol Circus 2011, Custom Bike Show

1.–2.10 Expert Päivät ja Expert Expo 20114.–6.10 Tehnoloogia 20114.–6.10 Automaatika 2011, Läänemere

suurim automaatikaüritus

Muuseum ja näitusNB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Amos Andersoni kunstimuuseumYrjönkatu 27, 00100 Helsingi. Avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17.Tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi

16.9.11!9.1.12 Tänavate jutustusi, Ragnar ja Hilding Ekelundi maaliline linn

18.11.11–30.1.12 Anssi Kasitonni2.12.11!30.1.12 Kultust Beninist

Ateneumi kunstimuuseumKaivokatu 2, 00100 Helsingi. Avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17.Tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi

14.10.11–16.01.12 Rasked kivid

DisainimuuseumKorkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi. Avatud suvel 1.6–31.8 E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18). Tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi.

14.10.11–8.1.12 Hyppää Ruutuun ! Suur Soome koomiks

Hakasalmi villaHelsingi linnamuuseum/Karamzininkatu 2, Helsingi. Avatud K–P 11–17. Tel +358 9 169 3444.

Püsiekspositsioon „Helsingi areng”, „Hea kodanik.”

EMMAWeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo. Avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20.Tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum, http://emma.museum.

Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest Kuni 12.6 Joan Miró näitus29.9.11–8.1.12 Anitra Lucander ! Värvi luu-letaja28.9.11–8.1.12 Kaasaegset kunsti Hiinast Yang Fudong ! Utoopia ja tõelisus11.11.11–8.1.12 Maailm kohvris ! Juhani Harri esemed

Helsingi linna kunstimuuseumTennispalatsi. Salomonkatu 15, 00100 Helsingi. Avatud T–P 11–20.30.Tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi.

23.9.11–15.1.12 Värvi võim ! Teoseid Tretjakovi galerii kogust23.9.11–15.1.12 Akseli Gallen-Kallela ! Euroopa meister

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi. Avatud T 10–17, K–P 10–20.30.Tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi.

15.4–27.11 ARS 11 – Muudab arvamust Aafrikast ja nüüdiskunstist

Teaduskeskus Heureka Tiedepuisto 1, Vantaa. Tel +358 9 857 99, www.heureka.fi

19.2.11–29.1.12 Laste Heureka28.4–2.10 Dinosaurusenäitus

Seurasaari VabaõhumuuseumSeurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaariAvatud E–P 11–17 (1.6–31.8).E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9).

Sinebrychoffi Kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi. Avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17. Tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuuseum.fi.

Põhinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvus-vaheliselt olulisematest maalidest.

Soome Rahvusmuusem Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi. Tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm

Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg 2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil3. korrusel Käsitöötuba Vintti avatud T–P 12–16.

Soome SpordimuuseumOlympiastadion, 00250 Helsingi.Avatud E–R 11–17, L–P 12–16.Tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi.

Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Soome PostimuuseumAsema-aukio 5H, 00101 Helsingi. Avatud E–R 10–18, L–P 12–17.www.posti.fi/postimuseo

Põhinäitus Jutustusi Soome Postist1.9–30.10 Hahmoterapiaa ! Soome koomiksi tähttegelased

Soome KlaasimuuseumTehtaankatu 23, 11910 Riihimäki. Avatud veebruar–detsember T–P 10–18, suletud jaanuaris. Tel +358 19 758 4108.

Alvar Aalto MuuseumAlvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä. Avatud T–P 11–18, juuli–august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E. Tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fi.

Püsiekspositsioon Alvar Aalto. Arhitekt. Näha saab interjööre, makette, multimeediat ja filme.

Teater/muusikaFinlandia-taloMannerheimintie 13 E, Helsingi. Finlandia-talos toimuvad uhkeimad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid.Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest.www.finlandiatalo.fi

Helsingi LinnateaterEnsi linja 2, 00530 Helsingi. www.hkt.fi

Soome RahvusteaterLäntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi. Tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi.

Savoy teaterKasarmikatu 46-48, Helsingi. Tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy.

Soome RahvusooperHelsinginkatu 58, 00250 Helsingi. Tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi.Ooper, ballett ja kontserdid täiskasvanutele, noortele ja lastele.

Tampere OoperiteaterYliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere. tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fiTampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

Muud üritused www.tapahtuma.tv

1.–2.10 Tampere päev20.–23.10 Helsinki International UB Horse

Show, Hartwall Areena, Helsingi10.–13.11 Karjala jäähokiturniir, Hartwall

Areena, Helsingi

26

Kuuba muusikasaadikud ehk samanimelisest filmist tuttav Buena Vista Social Club toob jälle kord Kariibi mere kuuma rütmid otse varatalvisesse Soome. Sedapuhku on bändi solist veteranlauljatar Omara Portuondo, keda on nimetatud ka Kuuba Edith Piafiks. Juba 80aastase Portuondo väljendusrikast häält ja muljet avaldavat lava-karismat imetleb kogu maailm.30.11 ja 2.12, Finlandia-talo, Helsingi.4.12 Sibeliustalo, Lahti.

Kuuba muusika

T H E B A LT I C G U I D E

Eesti SuursaatkondItäinen Puistotie 10, 00140 HelsinkiTel +358 9 622 02 60, faks +358 9 622 02 610E-post: embassy.helsinki@mfa.eewww.estemb.fi

Hädaabi 112 (tasuta)

Politsei 112 (tasuta)

Meditsiiniinfo +358 910 023

Valvehambaarst 9–21+358 9 736 166

Olulisemad telefoninumbrid

Kõik Soome taksod kuuluvad ühe katusorganisatsiooni alla ja on seetõttu eriti turvalised ning usaldusväärsed. Taksohind on kõikjal üks ja sama. Sõidu alustamise tasu on (E–R 6–20 ja L, kiriklikel pühadel, iseseisvuspäevale ja 1. maile eelneval päeval kell 6–16) 5.30 eurot, muul ajal 8.30 eurot. Kilomeetri hind on diferentseeritud, näiteks 1–2 reisija puhul on see 1.39 eurot/km, üle 6 reisija 1.94/km.Tellimine tel 01000 700. Soome taksoliidu koduleht on www.taksiliitto.fi

Helsingi kesklinn

turistiinfo

vaatamisväärsused

muuseumid

teatrid

terminalid

Helsingi linna turismiinfo, Pohjoisesplanandi 19

Helsinki Expert / Tour Shop, Pohjoisesplanadi 19

Helsingi-info / Juugendsaal, Pohjoisesplanadi 19

Soome Turismi Infobüroo, Pohjoisesplanadi 19

Raudteejaam / Hotellikeskus, Asema-aukio

11112

Toomkirik, Senatiturg

Helsingi Linnavalitsus, Pohjoisesplanadi 11-13

Presidendiloss, Mariankatu 2

Kauppatori turg, Eteläsatama

Peapostimaja / Postimuuseum, Asema-aukio 5H

Autobussijaam, Kamppi keskus

Parlamendihoone, Mannerheimintie 30

Temppeliaukio kirik, Lutherikatu 3

Finlandia-talo kontserdimaja, Mannerheimintie 13

Uspenski katedraal, Liisankatu 29A

Rahvusooper, Helsinginkatu 58

OlümpiastaadionSibeliuse monument, Sibeliuse park, Mechelininkatu

Olulisemad marsruudid

Lääneterminal - kesklinn (Elieli plats)Buss 15 või 15A umbes 15-minutlise intervalliga

Katajanokka - kesklinnTramm 4 umbes 7-minutilise intervalliga

Helsingi-Vantaa lennujaam - kesklinn (raudteejaam)Kohalikud bussid 415, 451 või 615 ja Finnair City Bus 20-minutilise intervalliga (pilet 4.90 eurot)

Taksod

Olümpiaterminal, Eteläsatama / Olympiaranta 1 (Tallink Silja)

Makasiinitermnal, Eteläsatama / Eteläranta 7 (Linda Line)

Katajanokka terminal, Katajanokkalaituri 8 (Viking Line)

Länsiterminal, Hietasaarenkuja 8 (Tallink Silja, Eckerö Line)

Soome Rahvusteater, Läntinen Teatterikuja 1

Helsingi linnateater, Ensi linja 2

Svenska Teatern, Pohjoisesplanadi 2

3456789101112131415

Helsingi Linnamuuseum, Sofiankatu 4

Ateneumi Kunstimuuseum, Kaivokatu 2

Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2

Soome Rahvusmuuseum, Mannerheimintie 34

Amos Anderssoni kunstimuuseum, Yrjönkatu 27

Disainimuuseum, Korkeavuorenkatu 23

Design Forum Finland, Erottajankatu 7

Sinebrychoffi kunstimuuseum, Bulevardi 40

1617181920212223

242526

27283031

31

1

2

3

4 5

6

7

8

910

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

30

Erottajan k

MekanoväriHerttaniemi

Tallink Silja

Viking Line

��������

Reisi nii palju kui tahad.Osta päevapilet.

Vantaa

Espoo

Kauniainen

Helsingi

Vali kergeim viis liikumiseks pea-linna piires: päevapilet sobib kasutamiseks kõikides ühistranspordivahendites. Reisid oma soovi kohaselt 1–7 päeva ainult Helsingis või laie-malt pealinna piirkonnas: vali Helsingisisene pilet või piirkonna pilet (Helsingi, Espoo, Kauniainen ja Vantaa). Pileteid müüvad näiteks R-kioskid, Stockmann, K-citymarket, Helsingi linna turismi-info ja HSLi teeninduspunktid. Vaata kõiki pile-timüügikohti ja hinnakirja aadressilt: www.hsl.fi .

Ruohola

hti

Kamp

pi

Rautatien

tori

Cen

tral R

ailway

S

tatio

n

Kaisanie

mi

Hakanie

mi

Sörnäin

en

Kalasatam

a

Kulos

aari

Herttoniem

i

Siilitie

Myllypuro

Kontula

Mellunm

äki

Vuosaari

Puotila

Rastila2 min 1 min 1 min 1 min 2 min 2 min 2 min 2 min 2 min 2 min Itäkeskus

2 min 2 min 2 min

2 min 2 min 2 min

www.balticguide.eewww.balticguide.eeFOTO: TOOMAS OLEV