TIINUSE DIAGNOOSIMINE LEHMAL

• Tähtsamaid tegevusi ahtruse tõrjel

• Mittetiinete loomade väljaselgitamine ja nendel sigimatuse põhjuste kindlakstegemine

• Peab olema täpne (arsti autoriteet, majanduslik kahju)

• Kui kahtlus peaks uuesti kontrollima

TIINUSE DIAGNOOSIMINE LEHMAL

• ANAMNEES

a) Andmed poegimis- ja seemendusaja kohta

b) Inna tekkimine või puudumine pärast seemendust

• VÄLINE UURIMINEa) Kaasajal harva kasutusel

b) Alates tiinuse teisest poolest on kõht paremal pool välja kummunud ja kõhu piirjoon muutub asümmeetriliseks. Kõhuseina võnkumine

c) Alates 6. tiinuskuust komplemine (põlveliigese ja roidekaare vahelises piirkonnas)

Tiinusele osutavad järgmised tunnused:

1. inna puudumine pärast seemendust,

2. isu ja toitumuse paranemine,

3. looma muutumine rahulikumaks ja kiirem väsimine,

4. piimatoodangu vähenemine ja kinnijäämine,

5. piima omaduste muutumine,

6. välissuguelundite ja udara tursumine,

7. udara suurenemine,

8. kõhu suurenemine

• VAGINAALNE UURIMINE

Ei oma lehma puhul praktilist tähtsust

• REKTAALNE UURIMINE

a) Kõige laialdasemalt kasutatav ja kõige täpsem meetod

b) Võimaldab välja selgitada ka sigimatuse põhjusi

c) Põhineb suguelundite morfoloogiliste ja topograafiliste muutuste kindlakstegemisel

d) Iseloomulike muutuste leidmine eelkõige emaka juures

e) Tiinuse puudumisel palpeeritakse ka munasarju ja teisi suguelundeid

f) Mõnikord vajalik ka emakaarterite uurimine

EELTINGIMUSEKS OSKUS LEIDA EMAKAT, EMAKAARTEREID JA MUNASARJU, TEADA NENDE NORMAALSET ASENDIT JA

SEISUNDIT MITTETIINEL LEHMAL JA MUUTUSI TIINUSE KORRAL

• Emakaarterite uurimine tiinuse diagnoosimisel oluline, sest emaka verevarustuse suurenemise tagajärjel tiinusajal suureneb nende läbimõõt, õheneb arteri sein ja tekib iseloomulik surin e. vibratsioon

• Mittetiinel loomal on emakaarteri Ø 4 – 5 mm

• Alates 3 – 4 tiinuskuust ca 1 cm ja tiinuse lõpul kuni 18 mm

• Surinat võimalik tunda alates neljandast tiinuskuust

• Normaalne mitetiine emakas: asetseb enam vähem kogu ulatuses vaagnaõõnes (mullikatel), korduvalt poeginutel osaliselt kõhuõõnes.

• Palpeerimisel selgelt tunda bifurkatsioonivagu

• Sarved enam vähem ühesuguse suuruse, kuju ja konsistentsiga, ei sisalda vedelikku

• Korduvalt poeginud lehmadel üks sarv teisest veidi suurem

• Palpeerimisel emakas tõmbub kokku (kontraheerub) ja selle tõttu suureneb veidi ja muutub kõvemaks. Pärast selle toimumist on kõige parem sarvi võrrelda

TIINUSE DIAGNOOSIMINE KUUDE LÕIKES

• I kuu tiinust:- Emakas pole veel tiinusest tingitud muutusi.- Bifurkatsioon hästi tunda, loodet sisaldav emakasarv on mittetiinest emakasarvest kuni 1.5 korda jämedam ja tema sein õhem.- Palpeerimisel tiine emakasarv ei kontaheeru või teeb seda nõrgalt.- Tiine sarve laienenud osas võimalik tunda fluktuatsiooni.- Esmastiinuse korral võimalik tunda ka ca tuvimuna suurust lootepõit.- Munasarjas kollakeha.

• II kuud tiinust:- Emakas enamasti laskunud kõhuõõnde- Tiine emakasarv 3 – 4 sõrme laiune ja mittetiinest 2 – 3 korda suurem- Ka mittetiine sarv ca 2 korda suurem kui normaalne mittetiine emaka korral- Bifurkatsioonivagu eristatav- Tiine sarve seinad märgatavalt õhenenud, selgelt tuntav fluktuatsioon- Emakas ei kontraheeru- Lootevedelikku on ca 0.3 – 0.5 l

• III kuud tiinust:- Emakas kõhuõõnes ja on käega vaevalt haaratav- Tiine emakasarv on loodet mittesisaldavast 3 – 4 korda suurem

ja peopesa laiune- Emakasein tuntavalt õhenenud ja bifurkatsioon nõrgalt tunda- Mõnikord võib tunda ka loodet

• IV kuud tiinust:

- Emakas kõhuõõnes ja käega pole võimalik teda ümber haarata

- Bifurkatsioon vaevalt tuntav

- palpeerimisel tunda platsentoome (oasuurused) ja loodet

- Lootevedeliku 3 – 4 l ja tunda on tiine sarve poolse emakaarteri surin

• V kuud tiinust:

- Emakas kõhuõõnes, kombelda võimalik emaka kaudaalset osa

- Bifurkatsioon pole tuntav, platsentoomid tammetõru suurused

- Kuna emakas sügaval kõhuõõnes pole loodet võimalik palpeerida

- Tiine sarve poolne emakaarter pliiatsijämedune ja mõningast vibratsiooni võib täheldada ka mittetiine sarve poolses arteris

- Võib segi ajada püometraga (mädaemakas)

• VI kuud tiinust:- Emakas sügaval kõhuõõnes ja loodet pole võimalik alati kombelda

- Platsentoomid tuvimunasuurused

- Tiine sarve poolne emakaarter on sõrmejämedune (10 – 13 mm), vibratsioon tuntav mõlemas arteris

• VII kuud tiinust:

- Loode asub vaagna lähedal, platsentoomid kanamuna suurused, emakaarterid sõrmejämedused (12 – 15 mm) ja mõlemas vibratsioon

• VIII ja IX kuud tiinust:- Loode vaagna läheduses või osaliselt vaagnas

70 päeva tiinust

90 päeva tiinust

110 päeva tiinust

Tiinuse lõpp (ca 8 tiinuskuu)

37. päevane tiinus

60. päevane tiinus

105 päeva tiinust

105 päevane loode

Loote soo määramine:

Pärast 50’ndat tiinuspäeva genitaalköbru asukoha määramise teel (emasloode) ja munadikoti arenemise järgi

(isasloode)

Kogemuse olemasolu korral usaldusväärne (92 – 100%)

Vaatlema peab loote ventraalset kehapinda

Vanematel ja suurematel loomadel (Holstein) alates 55 päevast kuni 70 tiinuspäevani, väiksematel loomadel 55 – 80 tiinuspäev)

Kaks faktorit mis mõjutavad tulemust:a) Loote suurenedes on järjest raskem liigutada andurit nii et

saavutame soovitud kujutiseb) Vanematel ja suurema kehamassiga loomadel langeb emakasarv

kõhuõõnde varem, mis teeb protseduuri ilma emakat tõstmata võimatuks

A B

Loote vanuse määramine:

• vajalik abordi ja enneaegse sünnituse korral

• Otsustatakse loote pikkuse ja kaalu ning karvastikuga kattumise järgi

• Pikkuse ja kaalu järgi ainult tiinuse esimesel poolel

• Tiinuse teisel poolel karvkatte arengu järgi

1 kuu tiinust: koorionihatud puuduvad amnion pingul täis vedelikku ja selle sees ca 1 cm pikune loode

2 kuud tiinust: kotüledoonid täheldatavad, lootevedelikku 200 ml, loote pikkus 6 – 7 cm, kaal 17 – 18g. Näha välissuguelundite ja udara alged, kõik elundid moodustunud ja lootel veisele iseloomulik kuju

3 kuud tiinust: kotüledoonide läbimõõt 2 – 3 cm amnioni ja allantoisipõies kokku 0.5 – 1 l vedelikku. Loode 14 – 17 cm pikk ja kaal 140 – 150 g. Munandikott selgelt eristatav

4 kuud tiinust: pikkus 24 – 27 cm, kaal 1 – 2 kg, lootevedelikku 3 – 3.5 l millest 2.5 l amnionivedelikku

5 kuud tiinust: platsentoomid omandanud poole lõplikust suurusest (5x7 cm). Loote pikkus 35 – 40 cm kaal 3 – 4 kg. Karvad mokkadel, lühikesed ripsmed ülalaul, suguelundid ja nisad hästi eristatavad. Isaslootel munandid munandikotis. Lootevedelikku 4 – 8 l.

6 kuud tiinust: pikkust 50 – 60 cm, kaal 4 – 5 kg. Mokkadel tihedad karvad, ülalaul tihedad lühikesed ripsmed, kulmudel üksikud karvad, karvad sabatipul. Lootevedelikku 4 – 8 l.

7 kuud tiinust: pikkus 65 – 70 cm, kaal 13 – 14 kg, karvakte hästi väljakujunenud mokkadel, kulmudel laugudel, jäsemete distaalsetel osadel ja sabaotsas. Lootevedelikku 6.5 – 8.5 l.

8 kuud tiinust: pikkus 65 – 75 cm, kaal 18 – 20 kg. Karvad kõrvade servadel. Tihe lühike karvkate kogu kehal, eriti seljal kaelal ja kõrvadel, lootevedelikku 8 – 12 l.

9 kuud tiinust: pikkus 80 – 100 cm, kaal 35 – 50 kg. Loote kaal tiinuse lõpul ja ka sünnikaal on 7 – 8% emalooma kaalust, esmastiinuse korral 8% ja korduva tiinuse puhul 7 – 7.5%