TISLERI ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA ...tareke.vkhk.ee/rakenduskavad/TISLER.pdfTISLERI ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA Võrumaa Kutsehariduskeskus Sihtrühm Õppima võib asuda

TISLERI ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA

Võrumaa Kutsehariduskeskus Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega- või vähemalt 22-aasta vanused põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid

Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht EKAP 1 Sissejuhatus tisleri eriala õpingutesse 3

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab ülevaate tisleri kutsest, õpingutele kehtestatud nõuetest, töö- ja keskkonnaohutuse nõuetest mööbli- ja puittoodete tootmisel, tutvub

mööblitootmise ajaloo ja kaasaja arengusuundumustega ning omandab esmaabi andmise oskused. Õpingute käigus arendatakse õppimisoskust, enesekohaseid, kultuurilisi ja infotehnoloogilisi

pädevusi. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded Mooduli teemad ja alateemad Õpetaja Maht

(tundides) T P I

1. omab ülevaadet

tisleri eriala

õppekavast ja

tööjõuturul õpitaval

kutsel nõutavatest

kompetentsidest

1. iseloomustab tisleri kutset ja

toob näiteid kutsetasemete

erinevuste kohta kasutades

kutsestandardite registrit

2. leiab iseseisvalt vajalikku,

õppe- ja raktikakorraldusega

seonduvat infot tisleri eriala

õppekavast ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogi

apõhistest õpikeskkondadest,

mõistab õppe- ja

praktikakorraldusega

seonduvaid õigusi, kohustusi

ja võimalusi

Loeng Arutelu Rühmatöö

Arutelu Puidutehnoloogia erialade kutsed

ja kutsetasemed Arutelu rühmas: Teabeallikate põhjal mõistete

kultuur, stiil, kunst, disain

tähendust ja omavahelisi seoseid

kaasaegses mööblitootmises. Töölehtede täitmine 1 Eesti mööblitootmise peamised

sihtturud ja tooted ning

võimalused Töölehtede täitmine 2 Koolis kasutatav

dokumentatsioon Tisleri õppekava

Lõimitud võtmepädevused: Eesti keel 13. tundi Keel kui

suhtlusvahend Loodusgeograafia 13. tundi Puit kui loodusvara. Metsatüübid.

Ekspordi- ja impordiriigid Ülevaade puidutöötlemise ajaloost ja

arengutest Eestis. Eesti

talurahvaarhitektuur. Õpingukorraldus

Kooli üldtutvustus, õpperühmaga

tutvumine Õppetöökorraldus (infosüsteem,

kodukord) Õpilase õigused ja kohustused Õpilast puudutav dokumentatsioon

Külli Kukk 8

Õpilane:

2. planeerib oma

õpinguid ja oskab

leida teavet õppe-

Õpilane:

1. analüüsib juhendi alusel

ennast õppijana, seab

Loeng Paaristöö Töö

teabeallikatega

Töölehtede täitmine 3 Kirjalike tööde vormistamine

Õppematerjalid Erinevad õppemeetodid Õpioskused Kirjalike tööde koostamise ja

esitamise põhimõtted

Külli Kukk 8

korraldusega

seonduva kohta eriala

õppekavast ning info-

ja kommunikat-

sioonitehnoloogiapõh

istest

õpikeskkondadest

eesmärgid ja planeerib

juhendamisel oma õpingud andmete

kogumiseks Õppevideo

Õpilane:

3. kasutab

edasiõppimis- ja

töölerakendumise

võima-luste kohta

info hankimiseks

erinevaid

teabeallikaid

Õpilane:

1. leiab teavet edasiõppimis-,

täiendus- ja ümberõppe

võimaluste, tööjõuturul

pakutavate ja õpitava

erialaga seonduvate töö-

kohtade kohta kasutades

erinevaid eesti- ja võõr-

keelseid teabeallikaid

Loeng Töö

teabeallikatega

andmete

kogumiseks

Iseseisev töö Kokkuvõtte koostamine erinevate

edasiõppimis-, täiendus- ja

ümberõppe võimaluste ning

õpitava erialaga seotud

töökohtade kohta Õppija säilitab teostatud tööd ja

kogutud materjalid õpimapis

Erinevad edasiõppimis-, täiendus- ja

ümberõppe võimalused Õpitava erialaga seonduvad töökohad

Külli Kukk 4 6

Õpilane:

4. mõistab

õppekäikudel

puidutöötlemis- ja

mööblitootmisettevõt

etesse õpitaval erialal

töölerakendumise

võimalusi

Õpilane:

1. osaleb õppekäikudel

mööblitootmise ettevõte--

tesse ning koostab nähtu

põhjal kirjaliku ülevaate

õpitaval erialal töölera-

kendumise võimaluste ning

tööturul nõutavate

kompetentside kohta

Õppekäik

ettevõttesse Esse õppekäigukohta

Tisleri eriala Õppekäigud

Arvi Lokk 4 2

Õpilane:

5. seostab mööbli-

tootmise arengut

materjalide ja

tehnoloogia arenguga

Õpilane: 1. selgitab teabeallikate põhjal

mõistete kultuur, stiil, kunst,

disain tähendust ja oma-

vahelisi seoseid

2. iseloomustab erinevate

teabeallikate põhjal mater-

jalide ja mööbli valmista-

Loeng, rühmatöö, Illustratsioon,

arutelu

Ettekanne: Mööblitootmise ajalugu Arutelu ja diskussioon rühmatöö

vormis:

Selgitab teabeallikate põhjal

mõistete kultuur, stiil, kunst,

disain tähendust ja omavahelisi

seoseid kaasaegses

mööblitootmises.

Tisleri eriala Väike- ja suurtootmise eripärad.

Mööblistiilid ja -tootmiseareng.

Jäätmemajandus

Arvi Lokk 4 2

mise tehnoloogilisi muutusi

viimase 200 aasta jooksul

3. nimetab erinevaid mööbli-

stiile ja toob näiteid nende

peamistest väljendusjoontest

4. toob näiteid erinevate

kaasaegsete mööbli- ja

puittoodete kohta

5. võrdleb erinevate

teabeallikate põhjal mööbli-

tootmise erinevusi Eestis

enne II maailmasõda ja

kaasajal

6. selgitab mõisteid majanduse

struktuur, primaarne ja

sekundaarne sektor, kapital,

võrgustikupõhine majandus,

geograafiline tööjaotus,

transpordigeograafiline

asend toode, ettevõtja,

ettevõte, tehnoloogiline

protsess

7. toob näiteid õppekäikudel

kogetu põhjal mööbli-

tootmise tehnoloogilise

protsessi erinevuste kohta

väike- ja suurettevõttes

8. nimetab Eesti mööblitootjate

peamisi eksporditurgusid

(sihtmaad ja tarnitavad

kaubaartiklid)

9. seostades seda Eesti

transpordigeograafilise

asendiga, väljendab ennast

korrektses eesti keeles

Õpilane:

6. tunneb töötervis-

hoiu ja tööohutus-

nõuded puidu ja

puidupõhiste

materjalide

töötlemisel

Õpilane:

1. iseloomustab õppekäikudel

kogetu põhjal puidu tootle-

misega kaasnevaid põhilisi

töökeskkonna ohutegureid

(müra, tolm, mürgised aurud

jms) ning kirjeldab nende

vältimise võimalusi

2. mõistab ja põhjendab isiku-

kaitsevahendite kasutamise

vajadust puidu töötlemisel ja

mööblitoodete valmistamisel

3. toob näiteid ergonoomilistest

soovitustest töökoha kavan-

damisel ja töö organi-

seerimisel

4. võrdleb etteantud

tööülesande põhjal

mööblitootmises ja

puidutöötlemisel tekkivate

jäätmete taaskasutamise ja

keskkonnahoidlikkuse

põhimõttest lähtuva

utiliseerimise võimalusi

5. selgitab teabeallikatele

toetudes nõudeid ajutistele

juhtmestikele ohutu pinge ja

Loeng,

diskussioon, juhtumiõpe, demonstratsioon,

Töölehtede täitmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuded

Tööohutus ja -tervishoid Arvi Lokk 4 2

maanduse kohta

puidutöökojas

6. demonstreerib esmaste

tulekustutusvahendite

kasutamise oskust arvestades

tuleohutusnõudeid

puidutöökojas

7. selgitab oma väärtegevusest

tulenevaid ohte ja nende

mõju töökeskkonnale ning

kaastöötajatele

8. toob näiteid mööblitootmises

ja puidu töötlemisel

kasutatavate kemikaalide

(värvid, lakid, liimid) ja

puidutolmu tervistkahjus-

tavast mõjust ja seostest

kutsehaigestumise võ

tööõnnetusega

Õpilane:

7. oskab tegutseda

tööõnnetuse korral ja

anda esmaabi

1. demonstreerib

nõuetekohaselt

esmaabivõtete valdamist

2. oskab kasutada esmaseid

tulekustutusvahendeid

arvestades tuleohutusnõudeid

puidutöökojas

Loeng,

demonstratsioon Ülesanne /harjutus Tegutsemine õnnetusjuhtumi

korral.

Esmaabi andmine ja võtted Tegevused õnnetusjuhtumi korral

Arvi Lokk 6 2

Iseseisev töö

1. Kokkuvõtte koostamine erinevate edasiõppimis-, täiendus- ja ümberõppe võimaluste ning õpitava erialaga seotud töökohtade kohta.

2. Esitlus Eesti mööblitootmise ajaloost

3. Essee õppekäikudel nähtust puiduettevõtetes.

Hindamine Mitteeristav hindamine. Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

Kokkuvõtva hinde

kujunemine 1. Koostada esitlus mööblitootmise ajaloost Eestis.

2. Essee õppekäikudest puiduettevõtetesse.

3. Õpioskuste testid, töölehed.

Õpilane esitab kõik iseseisvad tööd ja tunnitööd. Õppija esitab töölehed ja kogutud materjalid õpimapina.

Õppematerjalid 1. Tisleri kutsestandard

2. TT ja TO seadus 3. Võrumaa KHK õppekorralduseeskiri 4. Majanduse abc 5. K. Kodres "Ilus maja, kaunis ruum"

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP

2 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused

6 EKAP

Eesmärk: : õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Ained ja õpetajad: Karjääri planeerimine Viibeke Turba Majanduse ja ettevõtluse alused Anu Seim Töökeskkonnaohutus Aivar Kalnapenkis Tööseadusandlus Mehis Adamson


hindamisülesanded Mooduli teemad ja

alateemad Maht

P L I

mõistab oma

vastutust teadlike

otsuste langetamisel

elukestvas

karjääriplaneerimise

protsessis

analüüsib juhendamisel enda isiksust

ja kirjeldab oma tugevaid ja nõrku

külgi

seostab kutse, eriala ja ametialase

ettevalmistuse nõudeid tööturul

rakendamise võimalustega

leiab iseseisvalt informatsiooni

tööturu, erialade ja

Suhtluspõhine loeng Testid

Iseseisev töö õppematerjali ja

arvutiga

SWOT analüüsi koostamine juhendi

alusel

KARJÄÄRI

PLANEERIMINE Karjääri mõiste, karjääri

planeerimine,

karjäärinõustamine. Mina-pildi kujunemine,

enesehinnang, hoiakud,

eelarvamused.

16 3

õppimisvõimaluste kohta

leiab iseseisvalt informatsiooni

praktika- ja töökohtade kohta

koostab juhendi alusel elektroonilisi

kandideerimisdokumente (CV,

motivatsioonikiri, sooviavaldus)

lähtudes dokumentide vormistamise

heast tavast

valmistab ette ja osaleb

näidistööintervjuul

koostab juhendamisel oma lühi- ja

pikaajalise karjääriplaani

Juhendiga tutvumine Rühmatöö

Interaktiivne loeng

Õppevideo Rollimäng Analüüs, tagasiside

Töölehe täitmine internetist leitud

informatsiooni alusel ja sellele järgnev

arutelu rühmas

CV, motivatsioonikirja, avalduse,

kaaskirja koostamine

Näidistööintervjuul osalemine Juhendi alusel karjääriplaani

koostamine

Positiivne mõtlemine ja

suhtlemisoskuste

arendamine. Tööalane karjäär ja selle

kujundamine.

Otsustamis-, planeerimis-

ja toimetulekuoskuste

arendamine. Asjaajamise alused, tavad

ja nõuded.

mõistab majanduse

olemust ja

majanduskeskkonna

toimimist ühiskonnas

kirjeldab oma majanduslikke

vajadusi, lähtudes ressursside

piiratusest

selgitab nõudluse ja pakkumise ning

turutasakaalu kaudu turumajanduse

olemust

koostab juhendi alusel elektrooniliselt

enda leibkonna ühe kuu eelarve

loetle Eestis kehtivaid otseseid ja

kaudseid makse

täidab juhendamisel etteantud

andmete alusel elektroonilise

näidistuludeklaratsiooni

leiab iseseisvalt informatsiooni,

peamiste pangateenuste ja nendega

Interaktiivne loeng, individuaalne-

ja rühmatöö Juhend, esitluseks ettevalmistamine

Arutlev analüüs

Koostab ettekande turumajanduse

toimemehhanismide kohta ja esitleb

seda rühmas. Pere eelarve koostamine ühe kuu kohta

ning selle analüüs. Hinnavõrdluse läbiviimine, ostukorvi

maksumuse leidmine kaupluses ja

tulemuste analüüs ning esitlus Sisukokkuvõtte koostamine interneti

abil Eestis kehtivate maksude mõjust

ettevõtluskeskkonnale õpitavas

valdkonnas

kaasnevate võimaluste ning

kohustuste kohta

kasutab majanduskeskkonnas

orienteerumiseks juhendi alusel riigi

portaali eesti.ee

Demonstreerib FIE

tuludeklaratsiooni täitmist

internetis

mõtestab oma rolli

ettevõtluskeskkonnas kirjeldab meeskonnatööna

ettevõtluskeskkonda Eestis omas

õpitavas valdkonnas võrdleb iseseisvalt oma võimalusi

tööturule sisenemisel palgatöötaja ja

ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast

kirjeldab meeskonnatööna

vastutustundliku ettevõtluse

põhimõtteid

selgitab meeskonnatööna ühe

ettevõtte majandustegevust ja seda

mõjutavat ettevõtluskeskkonda

kirjeldab meeskonnatööna juhendi

alusel kultuuridevaheliste erinevuste

mõju ettevõtte majandustegevusele

kirjeldab ja analüüsib ettevõtte

äriideed õpitava valdkonna näitel ja

koostab elektrooniliselt

meeskonnatööna juhendi alusel

meeskonnatööna elektrooniliselt

lihtsustatud äriplaani

Arutlev loeng Juhend Paaristöö

Töölehed Iseseisev töö Analüüsi koostamine

Koostab referaadi Eesti

ettevõtluskeskkonna kohta õpitavas

valdkonnas ja analüüsib seda

paaristöös. Selgitab eneseanalüüsi abil oma

võimalusi palgatöötaja ja ettevõtjana Selgitab vastutustundliku ettevõtluse

põhimõtteid Koostab rühmatööna ja esitleb

uurimustööd, kus on välja toodud ühe

vabalt valitud ettevõtte

majandustegevuse näitajaid

ettevõtluskeskkonnas. Teeb rühmatööna võrdluse ja selgitab

EL riikide majanduslike näitajate

erinevusi Valmistab meeskonnatööna ette

lihtsustatud elektroonse äriplaani ja

esitleb seda rühmale. Kirjalik struktureeritud töö Koostab meeskonnatööna töökeskkonna

riskianalüüsi mõistab oma õigusi ja

kohustusi

töökeskkonnas

toimimisel

loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja

ja töötajate põhilisi õigusi ning

kohustusi ohutu töökeskkonna

tagamisel

tunneb ära ja kirjeldab

Köitev loeng, Õppefilmid Individuaalne töö Analüüs arutelud.

Lahendab elektroonilisi kanaleid

kasutades situatsioonülesande Kirjalik struktureeritud töö

TÖÖKESKKONNAOH

UTUS Tööohutuse ja

töötervishoiu seadus.

22

4

meeskonnatööna töökeskkonna üldisi

füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi

ohutegureid ja meetmeid nende

vähendamiseks

tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb

meeskonnatööna lähtuvalt

õigusaktides sätestatust töötaja õigusi

ja kohustusi seoses tööõnnetusega

kirjeldab tulekahju ennetamise

võimalusi ja oma tegevust tulekahju

puhkemisel töökeskkonnas

leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri

allikatest, sh elektrooniliselt

töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni

leiab iseseisvalt töölepinguseadusest

informatsiooni töölepingu,

tööajakorralduse ja puhkuse kohta

nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja

käsunduslepingu erinevusi ja

kirjeldab töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja

vastutust

arvestab juhendi abil iseseisvalt

ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt

makstava tasu bruto- ja netopalka

ning ajutise töövõimetuse hüvitist

koostab ja vormistab juhendi alusel

iseseisvalt elektroonilise algatus- ja

vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab

digitaalselt

kirjeldab iseseisvalt dokumentide

säilitamise vajadust organisatsioonis

ja seostab seda isiklike dokumentide

säilitamisega

Köitev loeng, õppefilmid I Individuaalne töö Analüüs arutelud

Rühmatöö esitluse ettevalmistamine ja

koostamine töötajate õiguste,

kohustuste ning vastutust käsitlevate

dokumentide kohta

Digitaalne elektrooniliste dokumentide

koostamine ja allkirjastamine

Situatsioonülesannetes osalemine ja

analüüsi tegemine.

Töökorraldus riigi- ja

ettevõtte tasandil.

Töökeskkond: töökoht,

töövahend. Tööolme.

Ergonoomia. Tööandja ja

töövõtja kohustused ja

õigused. Töötervishoiu ja

tööohutuse korraldus

ettevõttes.

Töökeskkonnaspetsialist.

Tervisekontroll.

Haigekassa. Töötaja

juhendamine ja väljaõpe

töökohal. Tööõnnetus.

Riskianalüüs.

Tööõnnetuse

registreerimine,

teatamine, uurimise kord.

Kannatanu tervisliku

seisundi

kindlakstegemine.

Teatamine

õnnetusjuhtumitest

hädaabinumbrile.

Esmaabi vahendid

töökohal. Esmaabikarp.

Põhilised esmaabivõtted.

Kutsehaigestumine. TÖÖSEADUSANDLUS Tsiviilseadustiku üldosa

seadus. Võlaõigusseadus.

Äritegevust reguleerivad

õigusaktid. Õpitavat

eriala reguleerivad

õigusaktid.

Majandustegevuse

registri seadus. E-õiguse allikad:

riigiteataja.ee

kasutamine; RIK.ee

toimik.ee. Töölepingu seadusest

tulenevad üldised

nõuded. Töölepingu sõlmimise

miinimum nõuded

33

6

käitub vastastikust

suhtlemist toetaval

viisil

kasutab situatsiooniga sobivat

verbaalset ja mitteverbaalset

suhtlemist nii ema- kui võõrkeeles

kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh

järgib telefoni- ja internetisuhtluse

head tava

järgib üldtunnustatud käitumistavasid

selgitab tulemusliku meeskonnatöö

eeldusi

kirjeldab juhendi alusel

meeskonnatööna kultuurilisi

erinevusi suhtlemisel

Rollimängud telefonisuhtluses. Interneti

teel ametikirjadele vastamine.

Koostab meeskonnatööna ettekande

erinevate kultuuride kohta, lähtudes

kliendikesksest teenindusest.

KARJÄÄRIPLANEER

IMINE Suhtlemisvajadused ja –

ülesanded.

Suhtlemisahela

komponendid. Verbaalne

ja mitteverbaalne

suhtlemine. Suhtlemise

alustamine ja lõpetamine.

Positiivse esmamulje

loomine. Suhtlemine

telefoni ja interneti teel.

Vahendatud ja vahetu

suhtlemine. Ametlik ja

mitteametlik suhtlemine.

Suhtlemise

Suhtlemisbarjäär ja hirm.

Erinevad käitumisviisid.

Roll ja rollikäitumine.

Veaolukorrad, nende

tekkepõhjused ja nendega

toimetulek. Kaebuste ja

probleemide

kliendikeskne

käsitlemine.

Meeskonnatöö olemus,

tähtsus.

17 3

Iseseisev töö

moodulis:

Iseseisva töö koostamise tulemusena õpilane oskab planeerida oma karjäärialaseid tegevusi ja tunneb äriplaani koostamise põhimõtteid, omab meeskonnatöö kogemust ning

oskab selle tulemusena:

(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine) 1. Koostab paaris lihtsustatud elektroonse äriplaani.

Koostab individuaalselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani. Mooduli hinde

kujunemine: Hindamisüle

sanded Hindamiskor

raldus Hindamisjuh

end Hindekriteer

iumid

Mooduli kokkuvõttev hindamine: mitteeristav hindamine. Lävend: Mooduli kokkuvõtva hindamise eelduseks on 1,2,3,4 ja 5 õpiväljundi saavutamiseks sooritatud õpiülesanded.

Kaitseb paaristööna koostatud lihtsustatud äriplaani Kaitseb koostatud individuaaalse lühi- ja pikaajalise karjääriplaani.

Kasutatav

õppekirjandus

/õppematerjal

Allen, R.E., Allen, S.D. Puhh lahendab probleeme. Olympia 2000 Baker, A. Ajurünnakuks valmistumine. TEA 1993. Bolton, R., Igapäevaoskused: kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada. Väike Vanker, 2007 Carnegie, D. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi? Perioodika 1991 Davis, M., Robbins, E., McKay, M. Lõõgastumise ja stressi maandamise käsiraamat. K-Kirjastus 1995 Janda, L. Karjääritestid. Elmatar 2000 Kidron, A., Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Monde, 2004 Lehtsaar, T., Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008 Patterson, K., Grenny, J., McMillon, R., Spitzler Al, Kuidas suhelda, kui panused on kõrged? Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2008 Pease, A. Kehakeel. Ersen 2001 Pilli, T., Palamets,H., Lehtsaar, T., Tšatšua, T., Vooglaid, Ü., Bachmann, T., Raudsaar, M. Avatult avalikust kõnest. AS Atleks 2008 Sally B., Small Talk. Seltskondliku vestluse kunst. Tallinn: Kirjastus Kunst, 2008

Samel, E., Suhtlemine, keskastmejuhi proovikivi.Tallinn: Äripäeva kirjastus, 2005

Suur, Ü. (koostaja). Testid ja küsimustikud kutse-ja personalivalikuks. Kentaur 2007 Topf,C. Kehakeel ja edukas karjäär. Odamees 2000 Vihma, Ü., Inimene konfliktide keskel. Tallinn:Äripäeva kirjastus, 2006 Wolf, I. Head ärikombed. Odamees 2000 Töölepingu seadus – riigiteataja.ee Võlaõigusseadus – riigiteataja.ee Tsiviilseadustiku üldosa seadus – riigiteataja.ee Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne III.Kirjastus Juura, 2010. Tallinn Töölepinguseaduse selgitused. Seletuskiri, sm.ee Tööelu.ee - Tööinspektsiooni koduleheküljel. Suppi. K. Ettevõtlus õpik-käsiraamat 2013. "Finantsaabits" V. Zirnask 2011,

http://riigiteataja.ee/



http://sm.ee/

"Ideest eduka ettevõtteni" Innove 2008, Kvaliteetjuhtimine igaühele” H.Levald TEA Kirjastus 2014, Majanduse ABC. Avatar 2002; Mis toimub ettevõttes? Ettevõtte hindamine ja arendamine. M. Varendi, J.Teder, SA Innove 2008 internetiallikad: www.avatar.ee/majanduseabc, www.eas.ee, www.eesti.ee, www.eestipank.info, www.emta.ee, www.fin.ee, www.ki.ee, www.minuraha.ee, www.meieraha.ee, www.mkm.ee,

www.riigikontroll.ee, www.riigiteataja.ee, www.sm.ee, www.stat.ee, www.swedbank.ee, www.tootukassa.ee, www.vkhk.ee

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht EKAP 3 MATERJALIÕPETUS 3

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate mööbli- ja puittoodete valmistamisel kasutatavatest materjalidest ning töötervishoiu ja tööohutusnõuetest nende kasutamisel. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppe-meetodid Hindamismeetodid ja


(tundides) T P I

Õpilane: 1. omab teadmisi

puidu ehitusest,

omadustest ning

mööbli- ja

puittoodete

valmistamisel

kasutatavatest

puiduliikidest

Õpilane:

1. kirjeldab põhimõisteid

maltspuit, lülipuit, säsi ja

säsikiired, puidu rist-,

radiaal- ja

tangentsiaallõige, puidu

niiskus 2. iseloomustab puidu

makroskoopilist ehitust

ning selgitab selle

sõltuvust kliimavööndist ja

puu kasvutingimustest

3. määrab näidiste põhjal

väliste tunnuste järgi

mööblitootmises enam-

kasutatavaid puiduliike

(kuusk, mänd, kask, tamm,

saar, lepp, pöök, haab),

tunneb nende nimetusi

võõrkeeles

Köitev loeng,

arutelu,

demostratsioon,

vaatlus,

õppefilm

Kirjalik teadmiste kontroll 1

Puidu ehitus ja puiduliigid

Praktiline ülesanne 1

Puiduklotside alusel puiduliikide

määramine


Puidu füüsikalised ja mehhaanilised

omadused Hinne 3 Õpilane on omandanud

teadmised õpiväljundi lävendi tasemel Hinne 4 Õpilane:

- kirjeldab erinevate puuliikide

(okaspuud, lehtpuud) levikut

maailma maastaabis ja Eestis - selgitab puidu ehituse

elementide funktsioone elusas

puus

Lõimitud võtmepädevused: Geograafia 13. tundi Metsade

kasvutingimused erinevates

kliimavöötmetes. Metsadega seotud

loodusvööndid. Bioloogia 13 tundi Puidutööstuses

kasutatavad puuliigid. Puude

anatoomia. Puidu ehitus Materjalõpetus

1. Puidu ehitus ja omadused 1.1. Puit kui looduslik materjal.

Puidu kasutamine. Puidu

positiivsed ja negatiivsed

omadused 1.2. Puude looduslik levik 1.3. Puidu rakuline ehitus 1.4. Puidu makroskoopiline

ehitus. Okaspuu ja lehtpuu

puidu ehitus

Urmas Paulus 56 20

http://www.avatar.ee/majanduseabc

http://www.eas.ee/

http://www.eesti.ee/

http://www.emta.ee/

http://www.fin.ee/

http://www.ki.ee/

http://www.minuraha.ee/

http://www.meieraha.ee/

http://www.mkm.ee/

http://www.riigikontroll.ee/

http://www.riigiteataja.ee/

http://www.sm.ee/

http://www.stat.ee/

http://www.swedbank.ee/

http://www.tootukassa.ee/

- mõistab puidu ehituse ja

omaduste erinevust kolmes

põhisuunas (lõikepinnas) - kirjeldab tähtsamate kohalike

puuliikide puidu ehitust ja

määrab nende alusel puuliike

(kuusk, mänd, kask, tamm) ja

põhjendab valikuid - selgitab puidu füüsikaliste ja

mehhaaniliste omaduste seost

eri puiduliikide puidu

ehitusega Hinne 5 Õpilane:

- seostab puuliikide levikut

geograafiliste piirkondade

kliima iseärasustega - selgitab puidu

makroskoopilise ehituse

sõltuvust kliimast ja

kasvukoha tingimustest - kirjeldab kolme põhisuunda

(lõikepinda) puidu ehituse

vaatlemisel - kirjeldab erinevate puidu- ja

mööblitööstuses toorainena

kasutatavate kohalike (lisaks

eelnevatele lepp, sanglepp,

haab, saar, jalakas) ja

võõramaiste puuliikide (pöök,

mahagon, pähkel, tiik, wenge)

puidu ehitust ja määrab nende

alusel puuliike - mõistab puidu füüsikaliste ja

mehhaaniliste omaduste mõju

nende kasutusvõimalustele

puittoodete valmistamiseks

1.5. Puiduliigid. Kohalikud

puuliigid, võõramaised

puuliigid 1.6. Puidu tihedus 1.7. Puidu füüsikalised

omadused 1.8. Puidu mehhaanilised

omadused 1.9. Puidu omadused, mis on

seotud puidus leiduva

niiskusega (hügroskoopsus,

niiskuse muutusest tulenev

paisumine ja kahanemine,

kujumuutused,

tasakaaluniiskus) 1.10. Puidurikked ja

kahjustused

2. Puitmaterjalid 2.1.Ümarpuit (saepalk, spooni-

pakk), mõisted, määratlused,

nimimõõdud, kvaliteedinäitajad 2.2.Saematerjalid, mõisted,

määratlused, nimimõõdud,

kvaliteedinäitajad 2.3.Saematerjali järeltöötluse

too-ted (höövelpuit, termopuit,

immu-tatud puit, sõrmjätkatud

puitmater-jal), mõisted,

määratlused, nimimõõdud,

kvaliteedinäitajad 2.4. Spoon ( höövelspoon,

treispoon), määratlused,

nimimõõdud, kvaliteedinäitajad 3. Puidupõhised plaatmaterjalid

Õpilane: 2. tunneb niiskuse

ning puidu rikete ja

-kahjustuste

olemust ning mõju

materjali

kvaliteedile ja

puittoodete

konstruktsioonile

Õpilane:

1. toob näiteid puidu

mõõtmete protsentuaalse

kahanemise erinevustest

tangentsiaal-, radikaal- ja

pikisuunas

2. kirjeldab kasutades

teabeallikaid puidu

niiskuse muutumisega

kaasneva puidu paisumise

ja kuivamiskahanemise

mõju puidule ja

puidupõhistele

materjalidele (mõõtmete ja

kuju muutumine jms)

3. mõõdab puidu niiskust

elektrilise

niiskusmõõturiga ja hindab

tulemusest, lähtudes

materjali niiskussisalduse sobivusest mööbli- ja

puittoodete valmistamiseks 4. selgitab puidurikete (tüve

kuju, oksad, lõhed, puidu

ehitus) olemust ja toob

näiteid nende mõjust puidu

mehaanilistele omadustele

5. eristab näidiste põhjal

puidu mehaanilisi-, putuk-

ja seenkahjustusi ja

selgitab erinevate

kahjustuste mõju

puitmaterjali kvaliteedile

Köitev loeng,

arutelu,

demostratsioon,

vaatlus,

õppefilm


Niiskus puidus, puidurikked ja

kahjustused Praktiline ülesanne 2

Näidiste alusel puidu rikete

määramine


Puidu niiskuse määramine

Hinne 3 Õpilane on omandanud


- mõistab niiskuse muutusest

tuleneva puidu paisumise-

kahanemise erinevust sõltuvalt

suunast puidukiudude suhtes - mõistab tasakaaluniiskuse

tähtsust puidu kasutamisel - selgitab vajadust puitu enne

kasutamist kuivatada - mõõdab puidu niiskust

elektrilise niiskusmõõturiga

ja hindab tulemust, lähtudes

materjali niiskussisalduse

sobivust mööbli‐ ja

puittoodete valmistamiseks - selgitab puidurikete mõju

puidu mehhaanilistele

omadustele Hinne 5 Õpilane:

- leiab seoseid nende

avaldumisel toote

lõppkvaliteedile ja kirjeldab

erinevatele seotistele mõjuvaid

jõudusid toote

3.1. Puitlaastplaat, lamineeritud

puitlaastplaat 3.2. Puitkiudplaat, MDF, HDF 3.3. Ristvineer 3.4. Täispuitkip (liimkilp,

tislerikilp) 4. Lihvmaterjalid 5. Liimid 6. Viimistlusmaterjalid 7. Kinnitusvahendid ja

furnituuritooted 8. Muud materjalid mööbli ja

puittoodete valmistamiseks

(plastmassid, klaas, kork,

tehiskivi)

kuivamiskahanemisel ja

niiskuspaisumisel. - defineerib mõiste puidu

niiskus, mõõdab puidu niiskust

mitmel viisil ja hindab

tulemust, selgitab erineva

niiskussisalduse puidu


puittoodete valmistamise

defineerib mõiste puidu

niiskus, mõõdab puidu

niiskust elektrilise

niiskusmõõturiga ja hindab

tulemust, loetleb

niiskusklassid arvestades


puittoodete valmistamisel Õpilane: 3. iseloomustab

puidu ja

puidupõhiste

materjalide

sortimenti, omadusi

(sh vastastikmõju

veega), kasutusala,

ladustamise ja

hoiustamise

nõudeid

Õpilane:

1. eristab näidiste alusel

enamlevinud saematerjali,

höövel- ja liimpuidu

sortimenti, nimetab nende

standardmõõte ning

selgitab nende

kasutusvõimalusi mööbli-

ja puittoodete

valmistamisel

2. eristab puidupõhiseid

materjale (puitlaast- ja

puitkiudplaate, kooritud ja

höövelspoon, pealistatud

plaatmaterjalid, vineer,

tisleriplaat ehk ribikilp)

Köitev loeng,

arutelu,

demostratsioon,

vaatlus


„Puitmaterjalide sortimendid“


„Puidupõhised materjalid“


Näidiste põhjal puit ja puidupõhiste

materjalide määramine ja nende

omaduste kirjeldamine



- tunneb erinevate puidupõhiste

materjalidega seotud termineid

ja määratlusi - selgitab erinevate puidupõhiste

materjalide nimimõõtusid ja

nende kvaliteedinõudeid

3. iseloomustab erinevate

puitmaterjalide ladustamise

nõudeid ning kirjeldab

võimalikke probleeme, mis

tekivad nende nõuete

eiramisel

- arvutab ja hindab vajalike

materjalide koguseid - selgitab erinevate

puitmaterjalide nimimõõtusid

ja nende kvaliteedinõudeid Hinne 5 Õpilane:

- Seostab puitmaterjalide

omadusi ja kvaliteeti nende

kasutusvõimalustega

puittoodete valmistamiseks - seostab puidupõhiste

materjalide omadusi, koguseid

ja kvaliteeti nende

kasutusvõimalustega

puittoodete valmistamiseks - arvutab ja põhjendab vajalike

materjalide koguseid Õpilane: 4. omab teadmisi

mööbli- ja

puittoodete

valmistamiseks

kasutatavatest

liimidest,

viimistlus- ja

lihvmaterjalidest,

nende omadustest ja

kasutusalast

Õpilane:

1. liigitab mööbli- ja

puittoodete valmistamisel

kasutatavaid liime ja

viimistlusmaterjale

lähtudes nende koostisest

tulenevatest omadustest ja

kasutustingimustest 2. eristab näidiste põhjal

mööbli- ja puittoodete

valmistamisel kasutatavaid

lihvmaterjale ja selgitab

nende valiku põhimõtteid

lähtuvalt omadustest

Köitev loeng,

arutelu,

demostratsioon,

vaatlus


Liimid, lihvmaterjalid ja

viimistlusmaterjalid puidu ja

mööblitööstuses Iseseisev töö Liimid mööblitööstuses



- kirjeldab tähtsamate liimide

tehnoloogilisi näitajaid ja

kasutusvõimalusi - tunneb lihvmaterjalide ehitust

ja omadusi - mõistab viimistlusmaterjalide

komponentide ülesannet

töösegus Hinne 5 Õpilane:

- mõistab adhesiooni olemust ja

seostab seda liimide

kasutusvõi-malustega - tunneb abrasiivmaterjalide

iseloomulikke näitajaid

(kõvadus, teralisus) - seostab viimistlusmaterjalide

omadusi nende

kasutusvõimalustega Õpilane: 5. tunneb manuste,

kinnitus- ja

koostevahendite

liike ja kasutusala

mööbli- ja

puittoodete

valmistamisel

Õpilane:

1. liigitab mööbli ja


kasutatavad manuseid

nende kasutusala järgi 2. eristab mööbli- ja


kasutatavaid

kinnitusvahendeid (naelad,

kruvid, poldid) ja koostevahendeid (tüüblid,

veedrid, naaglid,

tõmmitsad jne) ning toob

näiteid nende kasutusvõimalustest

Köitev loeng,

arutelu,

demostratsioon,

vaatlus


„Kinnitusvahendid ja mööblifurnituur“ Iseseisev töö

Mööblifurnituur



- tunneb kinnitusvahenditega,

koostevahenditega ja

hingedega seotud termineid ja

määratlusi ning toob kaks

näidet kasutuskohtade kohta - selgitab tähtsamate

koostevahendite ja

mööblihinge tüüpide omadusi

ja valiku põhimõtteid - selgitab mööblihingede

reguleerimisvõimalusi Hinne 5 Õpilane:

- tunneb kinnitusvahenditega,

koostevahenditega ja

hingedega seotud termineid ja

määratlusi ning toob kolm

näidet kasutuskohtade kohta - selgitab tähtsamate

kinnitusvahendite ja

koostevahendite nimimõõtusid

ja paigaldusmõõtusid - selgitab tähtsamate

koostevahendite ja

mööblihinge tüüpide omadusi

ja valiku põhimõtteid

Õpilane:

6. mõistab

loodusainete ja

eriala omavahelisi

seoseid

Õpilane:

1. selgitab puidu

niiskussisalduse ja

ümbritseva keskkonna

vahelisi seoseid vastavalt

tööülesandele

2. arvutab enamlevinud

saematerjali, höövel- ja

liimpuidu ning

puidupõhiste materjalide

koguseid (sh teisendab

mõõtühikuid) vastavalt

etteantud tööülesandele

Köitev loeng,

arutelu,

demostratsioon,

rühmatöö,

õppefilm


Lihtsama toote materjalide arvutused

Rühmatöö

Keskkonna mõjud puitmaterjalidele. Hinne 3 Õpilane:

- arvutab enamlevinud

saematerjali, höövel- ja

liimpuidu ning puidupõhiste

materjalide koguseid (sh

teisendab mõõtühikuid)

vastavalt etteantud

tööülesandele

- osaleb arutelul

Hinne 4 Õpilane:


saematerjali, höövel‐ ja

liimpuidu, puidupõhiste ja

viimistluse materjalide (lakk)



etteantud tööülesandele

- osaleb arutelul

Hinne 5 Õpilane:


saematerjali, höövel‐ ja

liimpuidu, puidupõhiste ja

viimistluse materjalide (lakk)



etteantud tööülesandele ja

esitab kontrollarvutuse oma

lahenduse tõendamiseks

- osaleb aktiivselt arutelul Õpilane:

7. kasutab teabe

leidmiseks

erinevaid, sh

elektroonilisi eesti

ja võõrkeelseid

teabeallikaid ning

hindab kriitiliselt

neis sisalduvat

teavet

Õpilane:

1. kogub erinevaid

teabeallikaid kasutades

teavet erinevate

puiduliikide kasutusalast

tänapäeva mööblitööstuses 2. nimetab ja näitab kaardil

Eesti metsarikkamaid

piirkondi ja maailma

metsarikkamaid riike

Köitev loeng,

arutelu,

demostratsioon,

rühmatöö,

õppefilm

Iseseisev töö

Puuliigi tutvustus

Hinne 3 Õpilane:

- nimetab ja näitab kaardil Eesti

(vähemalt 2) metsarikkamaid



riike

- kasutab teabe hankimiseks

kahte allikat

Hinne 4 Õpilane:





riike


vähemalt kolme allikat

Hinne 5 Õpilane:





riike


vähemalt viit allikat

Õpilane: 8. väljendub

suuliselt ja

kirjalikult

korrektses eesti

keeles, kasutades

sobilikke erialaseid

mõisteid

1. kirjeldab puidu füüsikalisi

omadusi (värvus, lõhn,

tekstuur, hügroskoopsus,

tihedus) väljendub eesti

keelele kohasel viisil

2. iseloomustab puidu

mehaanilisi omadusi

(tugevus, kõvadus,

Köitev loeng,

arutelu,

paaristöö

demostratsioon

Probleem ülesanne

Toote valmistamiseks materjalide valik Hinne 3 Õpilane:

- kirjeldab puidu füüsikalisi

omadusi (värvus, lõhn,

tekstuur, hügroskoopsus,

elastsus, plastilisus) ja

nende mõju tootele

väljendudes korrektses

eesti keeles

tihedus) väljendub eesti

keelele kohasel

- iseloomustab puidu mehaanilisi omadusi (tugevus, kõvadus, elastsus, plastilisus) ja nende mõju tootele

Hinne 4 Õpilane:

- kirjeldab ja toob näiteid puidu

füüsikalistest omadustest,

nende mõjust materjali

kvaliteedile

- iseloomustab puidu

mehaanilisi omadusi (tugevus,

kõvadus, elastsus, plastilisus)

ja toob välja seosed nende

mõjust tootele, väljendudes


Hinne 5 Õpilane:

- seostab neid põhimõisteid

mööbli‐ ja puittoodete

valmistamisega, mõistab puidu

füüsikaliste omaduste tähtsust

- iseloomustab puidu

mehaanilisi omadusi (tugevus,

kõvadus,elastsus, plastilisus)

ja nende mõju tootele,

väljendudes korrektses eesti

keeles Iseseisev töö Praktiliste tööde vormistamine ja õpimapi koostamine

Hindamine Eristav hindamine. Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul on hinnatud, kui õpilane on sooritanud kõik kirjalike teadmiste kontrollide vähemalt lävendi tasemel, eeldusel, et on sooritatud kõik praktilised tööd (sh. iseseisev töö)

Kokkuvõttev hinne arvutatakse üksikute tööde hinnete keskmisena

Õppematerjalid 1. Saarmann, E. „Puiduteadus“ Tallinn 2. Roos, A. „Puit ja puitmaterjalid“ loengukonspekt Tallinn 2006 3. Nick Gibbs „Puiduliikide piibel“ Sinisukk 2006 4. Perema, A. „Puit ja selle kasutamine“ Ehitame Tallinn 2006 5. Day,D. Jacson „Puutöömeistri käsiraamat“ Tallinn TEA Kirjastus 2006

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht EKAP 4 Mööbli- ja puittoodete joonestamine 3

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab joonestamise kui graafilise kirjaoskusealased teadmised ja oskused, mis võimaldavad mõista ja lahendada ülesandeid mööbli- ja puittoodete detailide valmistamisel Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad



(tundides) T P I

Õpilane: 1. omab teadmisi

jooniste koostamise,

vormistamise

nõuetest ning

joonisega esitatud

graafilise teabe

erinevatest (sh

infotehnoloogilistest)

esitusvõimalustest

Õpilane: 1. võrdleb näidete alusel

joonistuse ja tehnilise

joonise erinevusi, toob

näiteid oma kokkupuudetest

erinevate tehniliste

joonistega 2. toob näiteid joonestamise

rakendusvaldkondade kohta

selgitades joonestamisalaste

teadmiste ja oskuste

vajalikkust õpitaval erialal 3. toob näiteid jooniste

erinevatest (sh

infotehnoloogilistest)

esitusvõimalustest, hindab

tarkvaravahendite sobivust ja

otstarbekust joonestamiseks 4. selgitab eskiisi,

detailijoonise ja

koostejoonise erinevusi ja

sellest tulenevat kasutusala,

väljendub korrektses eesti

keeles

Interaktiivne

loeng Praktiline töö

tunnis Arutelu

Rühmatöö Etteantud jooniste järgi koostatud

küsimustikule vastamine. Ettekanne Joonestamiseks tarkvarad

Lõimitud võtmepädevused: Matemaatika 13 tundi Punkti kujutamine

koordinaattasandil. Tasapinnalised ja

ruumilised geomeetrilised kujundid. Joonestamine

1. Joonestamise alused 1.1. Joonestusvahendid ja nende

valik 1.2. Joonise vormistamise

nõuded 1.3. Formaadid, mõõtkavad,

kirja-nurk 1.4. Normkiri, joonte liigid,

sujuv-ühendid 2. Projektsiooni mõiste ja liigid 3. Detaili vaated 4. Lõiked joonisel (ristlõige,

kohtlõige, liitlõige) 5. Kujutised ja nende liigid 6. Joonise mõõtmestamine (

mõõtmestamiselemendid,

mõõtarv, kujumärgid, korduvad

elemendid, mõõtmete

vormistamine)

Lauri Tasso 40 38

Õpilane: 2. selgitab välja

mööbli- või puittoote

jooniselt toote

detailide

Õpilane: 1. selgitab välja etteantud

tööjoonistelt (detailjoonis,

koostejoonis) detailide

valmistamiseks vajaliku info

Interaktiivne

loeng, graafilised

tööd

Ülesanne 1: Etteantud ülesande järgi eskiisi

koostamine ristprojektsioonis

(kolmvaade), mis vastab ISO

standardi nõuetele.

valmistamiseks

vajaliku info

(detaili kuju, mõõtmed,

asukoht) 2. visandab puitdetailide ja

nende seotiste eskiise

Ülesanne 2: Objekti kaksvaate järgi

aksonomeetrilise joonise

koostamine. Joonis peab olema

vormistatud korrektselt kehtivate

ISO standardite järgi

7. Jooniste liigid (eskiis, kooste-

joonis, detaili tööjoonis) 8. Toote tehnoloogilise

dokumentatsiooni koostamine,

tükitabel 9. Jooniste koostamine kasutades

CAD tarkvara Õpilane: 3. joonestab mööbli-

või puittoote

etteantud detailede

eskiise ja

tööjooniseid

Õpilane: 1. joonestab toote etteantud

detaili ristprojektsioonis

järgides mõõtkava, kasutab

asjakohaseid joonte liike ja

kujutamisvõtteid 2. mõõtmestab ja vormistab

joonise nõuetekohaselt 3. kujutab erinevate

puitdetailide vaateid ja

lõikeid ning mõõtmestab

need nõuetekohaselt 4. joonestab mööbli- või

puittoote detaili tööjoonise

valides kujutamisvõtted ja

tähistused, mis tagavad

vajaliku info detaili

valmistamiseks

Interaktiivne

loeng, graafilised tööd

Ülesanne 3: Öökapi koostejoonise ja vähemalt

kolme õpetaja poolt etteantud

öökapi detaili detailijoonise

vormistamine. Joonised peavad olema

vormistatud korrektselt kehtivate

ISO standardite järgi

Õpilane: 4. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust mööbli ja

puittoote detailide

joonestamisel

Õpilane: 1. analüüsib koos juhendajaga

enda toimetulekut erinevate

tööülesannete täitmisel

Arutelu, analüüs Enesehinnang iga töö kohta

Iseseisev töö

1. Harktappseotise eskiis ja tööjoonised. (Etteantud ülesandele koostada ja vormistada korrektselt kehtivate ISO standardite järgi) 2. Joonestamise tarkvarad. (Vastavalt etteantud ülesandele iseloomustada CAD tarkvarasid ja nende omadusi kasutamiseks ning koostada ettekanne)

Hindamine Mitteeristav hindamine. Õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Tunni praktilised tööd ja iseseisvad tööd koondatakse õpimappi.

Kokkuvõttev hinne kujuneb õpimapis kõikide tööde kaitsmise tulemusena, mille käigus õpilane teeb ka analüüsi oma tegevusest ja toimetulekust mööbli ja puittoodete

joonestamisel Õppematerjalid 1. Tehniline joonis. J.Riives, A.Teaste, R.Mägi. Tallinn.Valgus,1996

2. Joonestamine. J. Riives, Karl Tihase. Tallinn.Valgus,1983 3. Andry Joonestamise Koduleht: 4. http://joonestamine.wordpress.com/kujutav-geomeetria/ 5. Joonestamise õppematerjal: 6. http://www.e-uni.ee/kutsekeel/joonestamine/3_tehniline_joonestamine.html 7. Bahnov, J. Joonestamise ülesannete kogu. 2001. 8. Valter, A. Õpiobjektid „Objekti kolmvaate kujutamine joonistel“ ja „Lõigete kujutamine joonistel“. 9. Mööblitoodete konstrueerimine. Õppevahend. Tõnis Kiisk. Tallinn,1989

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht EKAP

5 Puidu ja puidupõhiste materjalide käsitsitöötlemise tehnoloogia 18 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemise oskuse käsitööriistadega järgides õigeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid ning on võimeline käsitööriistu kasutades iseseisvalt valmistama erinevaid tappseotisi sisaldavaid tooteid nii näidise, joonise kui kirjelduse järgi. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad


hindamisülesanded Mooduli teemad ja alateemad Õpetaja M

ah

t

(tu

nd

id

es) T P I

http://joonestamine.wordpress.com/kujutav-geomeetria/

http://www.e-uni.ee/kutsekeel/joonestamine/3_tehniline_joonestamine.html

Õpilane

1. kavandab

tööprotsessi, valib

materjalid ja

töövahendid puidu- ja

puidupõhiste

materjalide

käsitsitöötlemiseks

lähtudes etteantud

tööülesandest

Õpilane

1. selgitab tööülesande

põhjal välja

kasutatavad

materjalid ja arvutab

toote

valmistamiseks

vajaliku materjali

koguse rakendades

pindala, ruumala ja

protsentarvutuse

eeskirju, hindab

tulemuste õigsust

2. kavandab

tööoperatsioonide

järjestuse puidu või

puidupõhiste

materjalide käsitsi

töötlemisel vastavalt

tööülesandele

(joonis, eskiis,

etalondetail vms)

3. koostab ja

vormistab

tehnoloogiakaardi

kasutades

infotehnoloogiavahe

ndeid, sobivat

erialast termino-

loogiat, järgib

õigekirjareeg-leid

4. valib mõõtmetelt ja

Köitev loeng, arutelu,

demostratsioon,vaatlus,

õppekäik

Praktiline töö 1 : Tööprotsessi

kavandamine etteantud detaili

valmistamiseks ja

tehnoloogiakaardi koostamine Praktiline töö 2: Detaili

valmistamiseks vajaliku materjali

valimine ja koguse arvutamine Hinne 3 Õpilane on omandanud

teadmised õpiväljundi lävendi

tasemel Hinne 4 Õpilane:

- põhjendab tehnoloogilisel

kaardil kajastatud

tööoperatsioonide

järjekorda ja tööriistade

valikut - valib ja põhjendab tööks

sobivamaid töövahendid - seadistab käsitööriistad

valides õiged lõiketerad

(sh elektrilised ja

pneumaatilised tööriistad)

lähtudes töödeldavast

materjalist ja

valmistatavast tootest Hinne 5 Õpilane:

- leiab seosed lähtudes

kavandatud

tööoperatsioonide

järjekorrast ja tööriistade

valikust - leiab seosed oma valikust

lähtudes tööülesande

Lõimitud võtmepädevused: Eesti keel 39. tundi Funktsionaalne

lugemine ja kirjutamine.

Sõnavaraõpetus Füüsika 26. tundi Temperatuur.

Niiskus. Rõhk. Mõõtühikud.

Teisendamine. Liikumine. Mõõtmine. Keemia 26. tundi

Polümeerid.Tselluloos. Sahhariidid.

Lihvmaterjalid. Lõiketera materjalid.

Korrosioon. Karbonüül- ja

karboksüülühendid.Valgud Bioloogia 13. tundi Puude anatoomia. Ökoloogiline

jalajälg ja toodete olelusringid Matemaatika 52. tundi Protsent. Trigonomeetria.

Planimeetria. Stereomeetria. A-Võõrkeel 26. tundi Puit ja

puidupõhised materjalid.Puidu ehitus

ja omadused.Elektrilised ja

pneumaatilised käsitööriistad. Puidu ja


käsitsitöötlemine Loodusgeograafia 13.tundi Ülevaade

puidutöötlemise ajaloost ja arengutest

Eestis ja maailmas. Kehaline kasvatus 26 tundi.

Teadvustab tervisliku liikumise

vajadust tervisele. Tunneb ja sooritab

iseseisvalt ning ohutult jõu-, rühi-,

venitus- ja lõdvestusharjutusi. Tegeleb

regulaarselt tervisespordiga.

Puidu ja puidupõhiste

materjalide käsitsitöötlemise

tehnoloogia

Urmas Paulus Arvi Lokk

Taavi Pumbo

2

5

1

117

omadustelt

sobivaima materjali

ja töövahendid

lähtudes

tööülesandest

5. valib ja seadistab

käsitöö-riistad (sh

elektrilised ja

pneumaatilised

tööriistad) lähtudes

töödeldavast

materjalist ja

valmistatavast

tootest

kvaliteetseks

lahendamiseks - leiab seosed oma valikust

lähtudes tööülesande

kvaliteetseks

lahendamiseks

1. Materjalide valiku põhimõtted,

vajaliku materjalikoguse

arvutamine

2. Mõõtmis- ja märkimisvahendid

puidu käsitsitöötlemisel

(joonlaud, mõõdulint, nihik,

nurgikud, rööbits, märknõel,

sirkel)

3. Käsitööriistad puidu ja


töötlemiskes (käsisaed,

käsihöövlid, peitlid, puurid,

lihvimisvahendid)

4. Elektrilised ja pneumaatilised

käsitööriistad puidu ja


töötlemiseks (elektritrell, ketas-

saag, tikksaag, käsifrees, el.

lihvimisseadmed)

5. Käsitööriistade hooldamine,

teritamine ja tööks etteval-

mistamine

6. Ökonoomsed ja ohutud töövõtted

käsitööriistade kasutamisel

7. Täispuidu käsitsitöötlemise

tehnoloogia

7.1. Detail, töötlemisvaru, toorik

7.2. Baaspinna mõiste, baaspinna

valik

7.3. Tehnoloogiline operatsioon,

operatsioonide järjekord

täispuidu töötlemisel

7.4. Tehnoloogilise kaardi

koostamine

8. Puitseotised koostude

koostamiseks (serv-, ots-,

Õpilane

2. teritab ja hooldab

käsitööriistu järgides

etteantud juhendeid ja

ohutusnõudeid

1. teritab juhendamisel

käsitööriistu

(höövliraud, peitel,

kaapleht) kasutades

õigeid

teritusvahendeid

ning käsitööriistade

teritamise õigeid ja

ohutuid töövõtteid

2. hooldab

käsitööriistu (sh

elektrilised ja

pneumaati-lised

tööriistad) lähtudes

kehtestatud korrast

ja kasutamise

juhenditest

Demostratsioon, vaatlus Praktiline töö Käsihöövli ja peitli teritamine ja

tööks ettevalmistamine Hinne 3 Õpilane on omandanud


tasemel Hinne 4 Õpilane:

- teritab lõikeinstrumendid

kvaliteetselt - valmistab

lõikeinstrumendid ette

tööks Hinne 5 Õpilane:

- hindab lõikeinstrumendi

ettevalmistamisel oma

tegevuse tulemust ja

parandab ilmnenud

kõrvalekalded iseseisvalt

Õpilane

3. saeb, hööveldab,

peiteldab, puurib,

freesib, lihvib valitud

materjali

käsitööriistadega (sh

pneumo- ja elektrilisi

tööriistadega)

arvestades materjali

omadusi ja ennetades

võimalikke vigu

1. mõõdab ja märgib

materjali, toorikud ja

detailid kasutades

vajalikke mõõtmis-,

märkimis- ja

kontrollimisvahende

id

2. saeb puitu risti- ja

pikikiudu mõõtu

vastavalt etteantud

nurgale lähtudes

etteantud

tööülesandest

3. hööveldab

baaspinda ja

erikujulisi pindu

ning detaile mõõtu

vastavalt etteantud

tööülesandele

4. puurib läbivaid ja

mitteläbivaid avasid

ja töötleb pesasid

vastavalt etteantud

tööülesandele

5. kasutab peitleid

erinevate

tööoperatsioonide

(tapi, ava lõikamine

jms) sooritamisel

nõuetekohaselt

6. freesib

elektrifreesiga

detaili erinevaid

Praktiline töö, arutelu,

demostratsioon,vaatlus Praktiline töö

Lihtsa ühest detailist koosneva

toote valmistamine massiivpuidust

kasutades käsiinstrumente



tasemel Hinne 4 Õpilane: - sooritab tööülesandeid valides

õiged töötlemisrežiimid kasutatavatel seadmetel Hinne 5 Õpilane: - valmistab kiiresti ja kvaliteetselt

ning hindab valmistatud toote

kvaliteeti ja vastavust

lähteülesandele -iseloomustab saadud tulemust,

kirjeldab võimalike vigade

ennetamise ja kõrvaldamise

võimalusi, põhjendab oma

valikuid

nurkseotised, seotised raami ja

kasti koostamiseks)

9. Töökoha korraldus puidu

töötlemisel käsitööriistadega

(töölaud, tisleripink, pitskruvid)

10. Detailide töötlemise täpsus ja

töötlemise kvaliteet

Puittoodete viimistlemine Ülevaade enam kasutatavatest lihvimis‐ ja viimistlus materjalidest Kasutamisotstarve ja tingimused

kujuvorme (pesad,

sooned, valtsid,

profiilid) vastavalt

etteantud

tööülesandele

7. lihvib käsitsi detaili

pinnad kasutades

lihvklotsi, käsna või

elektrilisi ja

pneumaa-tilisi

tööriistu vastavalt

joo-nisel etteantud

kvaliteedi-nõuetele

8. hindab tooriku või

detaili kvaliteeti

kontrollides

valmistatud

detailide

omavahelist

sobivust ning

vastavust

tööülesandes

etteantud nõuetele,

selgitab välja

võimalikud vead ja

nende tekkimise

põhjused ning

võimalusel

likvideerib need

Õpilane

4. valmistab

käsitööriistadega

1. valmistab vastavalt

tööülesandele

koostu kasutades

sobivaid seotisi,


demostratsioon,vaatlus Praktiline töö

Koostusid sisaldava toote

valmistamine erinevatest puit ja

puidupõhistest materjalidest

puidust või

puidupõhistest

materjalidest

väiketooteid etteantud

näidise, joonise või

kirjelduse järgi

abiseadmeid,

rakiseid ning

detailide

ühendamiseks

kasutatavaid puidust

ja muust materjalist

ühendusvaheneid

2. demonstreerib

omandatud

kompetentsust

kavandades ja

valmistades

iseseisvalt etteantud

materjalist vähemalt

4 detailist koosneva

ja käsitööriistadega

valmistatud

servseotist, kasti

nurkseotist ja

puitühendus-

vahendiga seotist

sisaldava toote, mis

on viimistletud laki,

peitsi, vaha või

õliga arvestades

toote valmistamisel

kasutatava materjali

eripära ja välimust

Hinne 3 Õpilane demonstreerib omandatud

kompetentsust kavandades ja

valmistades etteantud materjalist

vähemalt 4 detailist koosneva ja

käsitööriistadega valmistatud

servseotist, kasti nurkseotist ja

puitühendusvahendiga

seotist sisaldava toote, mis on

viimistletud

Hinne 4 Õpilane demonstreerib omandatud


valmistades iseseisvalt etteantud

materjalist vähemalt 6 detailist

koosneva ja käsitööriistadega

valmistatud


puitühendusvahendiga seotist

sisaldava toote, mis on

viimistletud Hinne 5 Õpilane demonstreerib omandatud


valmistades iseseisvalt etteantud

materjalist vähemalt 8 detailist

koosneva ja käsitööriistadega

valmistatud


puitühendusvahendiga seotist

sisaldava toote, mis on

viimistletud laki, peitsi, vaha või

õliga arvestades toote

valmistamisel kasutatava materjali

eripära ja välimust

Õpilane

5. viimistleb

valmistatud toote

pinna käsitsi vastavalt

tööülesandes

1. valmistab ette

(puhastab, lihvib ja

pahteldab) toote

viimistletava pinna

lähtudes

tööülesandes


demostratsioon,vaatlus

etteantud

kvaliteedinõuetele

etteantud

viimistlusviisist ja –

võttest

2. õlitab, peitsib, lakib

või vahatab

viimistletavad

pinnad


(pintsel, rull)

järgides tööohutus-

ja kvaliteedinõudeid

Õpilane

6. tunneb töökoha

ratsionaalse, ohutu ja

keskkonnasäästliku

korraldamise

põhimõtteid ja järgib

neid

1. korraldab töölõigu

piires

nõuetekohaselt oma

töökoha

2. töötab puidu

lõiketöötlemisel ja

viimistlemisel


järgides

töötervishoiu ja

tööohutusnõudeid

3. kasutab õigeid ning

ohutuid töövõtteid,

vajalikke

abivahendeid ja

seadmeid ning

asjakohaseid

isikukaitsevahendei

d

4. kasutab töötsooni

eesmärgipäraselt ja

Demostratsioon,vaatlus Moodulis hinnatakse läbivalt

vaatlusega ülesannete täitmist ja

vastavust kirjeldatud

hindamiskriteeriumitele

Mitteeristav hindamine.

Õpiväljund loetakse saavutatuks,

kui õpilane on saavutanud

tulemuse vastavalt


hoiab selle korras

järgides

töövahendite ja

muude seadmete

kasutamise

etteantud juhendeid

sh ohutusjuhendeid

5. kasutab materjale ja

töövahendeid

eesmärgipäraselt,

heaperemehelikult

ja säästlikult

Õpilane

7. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust puidu

lõiketöötlemisel ja

viimistlemisel


1. analüüsib koos

juhendajaga enda

toimetulekut

erinevate

tööülesannete

täitmisel hinnates

arendamist vajavaid

aspekte

2. koostab kokkuvõtte

analüüsi tulemustest

ja vormistab selle

korrektses eesti

keeles kasutades

infotehnoloogiavahe

ndeid

Juhendamine, enese tegevuse

analüüs,ülesannete täitmine

Iseseisev töö

Õpilane koostab kokkuvõte

tegevustest ja analüüsib enda

toimetulekut erinevate


hinnates arendamist vajavaid

aspekte.


Õpiväljund loetakse saavutatuks,

kui õpilane on saavutanud

tulemuse vastavalt


Iseseisev töö Puittoote tehnoloogilise kaardi koostamine ja materjalikulu arvutamine. Kokkuvõte koostamine

Hindamine ERISTAV hindamine. Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Mooduli hindamine on eristav. Positiivse hinde saamiseks tuleb sooritada kõik praktilised ja iseseisvad tööd. Mooduli lõpphinne kujuneb välja praktiliste tööde hinnete

alusel Õppematerjalid 1. Õpetajate kogutud materjalid

2. P. Davy „Puutööraamat“ 3. T. Noll „Puitühenduste piibel“ A. Tarraste „Puidutöötlemise tehnoloogia“ loengukonspekt I osa 4. U. Kuusik „Elektrilised käsitööriistad“ 5. E. Rihvik „Puidutööd“

6. Puutöömeistri käsiraamat A. Jackson, D. Day TEA kirj. 2006.a. 7. Puutöö illustreeritud käsiraamat Koostaja: S. Corbett Kirj. Sinisukk. 2009 .a.ˇ

8. Ohutus puidu- ja mööblitöödel. H. Juurikas Kirj. Sulemees OÜ 2000.a. Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht EKAP

6 Puidu ja puidupõhiste materjalide masintöötlemise tehnoloogia 20

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemise oskuse erinevatel puidutöötlemispinkidel järgides õigeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid

ning töö- ja keskkonna ohutusnõudeid. Mooduli läbimise järgselt kinnistab õpilane õpingutel omandatut praktikal, mille I etapp toimub puitdetailide valmistamsega tegelevas ettevõttes.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid "Mööbli ja puittoodete joonestamine", "Materjaliõpetus" ja läbimisel moodul "Puidu ja puidupõhiste materjalide käsitsitöötlemise

tehnoloogia" Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppe-meetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded Mooduli teemad ja alateemad Õpetaja M

ah

t

(tu

nd

id

es) T P I

1. omab teadmisi

puidu lõiketöötlemise

põhimõtetest, ja

puitmaterjalide

töötlemisel kasu-

tatavatest puidutöötle-

mispinkidest

1. selgitab mõisteid detail,

toorik, töötlusvaru,

baaspind, juhtlatt,

tugilatt, piirik, rakis,

šabloon, lõiketehnilised

nurgad, ettenihke- ja

lõikekiirus 2. iseloomustab lõikejõudu

ja pinnakaredust

mõjutavate tegureid

füüsika seaduspärasuste

põhjal 3. loetleb

puidutöötluspinkide

Köitev loeng, , seminar


“Lõiketeooria“

Puidutöötluspinkide ja lõikurite

kasutusalad

Praktiline töö 1 Lõikeinstrumendi nurkparameetrite

määramine

Iseseisev töö Koostab õpimapi masinpinkide

tehniliste näitajate ja tööohutuse kohta

Eesti keel 39. tundi Funktsinaalne

lugemine ja kirjutamine.

Sõnavaraõpetus Füüsika 78. tundi Füüsikalised

omadused. Mehaanilised omadused

.Alalisvool. Vahelduvvool Matemaatika 52. tundi Mõõtühikud

Protsent Planimeetria Stereomeetria Kunst 26. tundi

Värviõpetus.Kunstiliigid ja nende

liigitamine, tarbekunst A- Võõrkeel 26. tundi

Puidutöötlemispingid Puidu ja


L.Tasso U.Paulus A.Lokk

T.Pumbo

3

9

0

130

liike, kasutatavad

lõikeriistu ja selgitab

nende seadistamise

nõuded 4. valib lõikeinstrumendi,

hindab selle korrasolekut

ning seadistab

puidutöötlemispingi

lähtudes tööjoonisest ja

tehnoloogiakaardist



- selgitab mõisteid detail,

toorik, töötlusvaru, baaspind,

juhtlatt, tugilatt, piirik, rakis,


nurgad, ettenihke‐ ja

lõikekiirus, kasutab neid

praktilises töös, valmistab

juhendamisel šablooni - loetleb ja eristab

puidutöötluspinkide liike,

kasutatavaid lõikeriistu,

selgitab nende seadistamise

nõudeid vastavalt

töötlemisoperatsioonile - iseloomustab lõikejõudu ja

pinnakaredust mõjutavaid

tegureid füüsika

seaduspärasuste põhjal,

nimetab erinevaid põhjused Hinne 5 Õpilane:

- selgitab mõisteid detail,

toorik, töötlusvaru, baaspind,

juhtlatt, tugilatt, piirik, rakis,


nurgad, ettenihke‐ ja

lõikekiirus kasutab neid

praktilises töös, valmistab

iseseivalt šablooni - loetleb ja eristab

puidutöötluspinkide liike,

kasutatavaid lõikeriistu,

selgitab nende seadistamise

nõudeid vastavalt

töötlemisoperatsioonile,

vahetab lõiketerasid

masintöötlemine.

Puidutöötluspingid, lõikurid,

kasutusalad Kehaline kasvatus 26 tundi.

Üldkehaline ettevalmistus

1. Puidu lõiketöötlemine 1.1. Lõiketeooria alused 1.2. Lõikeviisid 1.3. Lõikeinstrumendid 1.4. Lõikeinstrumentide korras-

tamine, teritamine ja tööks

ettevalmistamine

2. Puidutöötlemispingid 2.1. Puidutöötlemispinkide

liigitus (positsioonpingid,

läbiva töö-ga pingid,

töötlemiskes-kused,

töötlemisliinid) 2.2. Puidutöötlemispinkide

ehitus ja nende kasutamise

tehno-loogilised

võimalused 2.3. Puidutöötlemispinkide

hooldamine ja tööks

ettevalmistamine

3. Puidu masintöötlemise

tehnoloogia 3.1.Operatsioonide järjekord

puidu masintöötlemisel 3.2.Baaspind, baaspinna valik

puidu masintöötlemisel 3.3.Puidu masintöötlemise

täpsus ja kvaliteet

- iseloomustab lõikejõudu ja

pinnakaredust mõjutavaid

tegureid füüsika

seaduspärasuste põhjal,

nimetab erinevaid põhjused

(toob näiteid)

2. kavandab

tööprotsessi

arvestades

tööülesannet ja puidu-

töötlemispingi

tehnoloogilisi

võimalusi

1. kavandab

tööoperatsioonide



masintöötlemisel

vastavalt tööülesandele

(joonis, eskiis,

etalondetail vms)

2. koostab ja vormistab

tehnoloogiakaardi

kasutades

infotehnoloogiavahendei

d, sobivat erialast

terminoloogiat ja

väljendab ennast


3. arvutab vajaliku

materjalide koguse

rakendades matemaatika

seaduspärasusi,

vormistab

lahenduskäigu, hindab

saadud tulemuse õigsust

ning vormistab ülesande

vastuse korrektselt

Interaktiivne loeng, rühmatöö


„Puidutöötlemispinkide ehitus ja nende

kasutamise tehnoloogilised

võimalused“

Praktiline töö Massiivpuidust detaili töötlemise

tehnoloogiline järjekord

masintöötlemisel

Iseseisev töö Koostab toote valmistamise tehnilise

dokumentatsiooni Hinne 3 Õpilane:

- kavandab tööoperatsioonide



masintöötlemisel vastavalt

tööülesandele (joonis, eskiis,

etalondetail vms)

- arvutab vajaliku materjalide

koguse rakendades

matemaatika seaduspärasusi,

vormistab lahenduskäigu,

hindab saadud tulemuse

õigsust ning vormistab

ülesande vastuse korrektselt - koostab ja vormistab

tehnoloogiakaardi kasutades

4. valib mõõtmetelt ja

omadustelt sobivaima

materjali lähtudes

tööülesandest

infotehnoloogiavahendeid,

sobivat erialast terminoloogiat

ja väljendab ennast korrektses

eesti keeles Hinne 4 Õpilane:






etalondetail vms) põhjendab

valikut

- arvutab vajaliku materjalide

koguse rakendades


arvestades töötlemisvarusid,



õigsust, vormistab ülesande

vastuse korrektselt.

- kontrollib juhendajaga

tehnoloogia kaardi vastavust

etteantud joonisele (detailide

ja mõõtude kajastamine) Hinne 5 Õpilane:






etalondetail vms) põhjendab

oma valikut, suudab muuta

tööoperatsioonide järjestust - arvutab vajaliku materjalide

koguse rakendades


arvestades töötlemisvarusid,



õigsust, vormistab ülesande

vastuse korrektselt. arvutab

materjali väljatuleku

protsentides

- koostab ja kontrollib

iseseisvalt tehnoloogia kaardi

vastavust joonisele

3. seadistab

puidutöötlemispingi ja

korraldab

nõuetekohaselt oma

töökoha järgides

etteantud juhiseid

1. korraldab nõuetekohaselt

oma töökoha

2. hindab välisel vaatlusel


korrasolekut, käivitab ja

seiskab pingi iseseisvalt

järgides

tööohutusnõudeid ja

pingi kasutusjuhendit,

ohu korral teavitab

koheselt otsest

juhendajat

3. kasutab lõikinstrumendi

käsitsemisel ja


seadistamisel õigeid ja

ohutuid töövõtteid ning

isikukaitsevahendeid

nõuetekohaselt

4. kasutab puidu ja


lõiketöötlemisel

puidutöötlemispinkidel

vajalikke abivahendeid

Loeng Praktiline harjutus

Praktiline töö „Puidutöötlemispinkide

häälestamine ja tööks

ettevalmistamine“ Hinne 3 Õpilane on omandanud teadmised

õpiväljundi lävendi tasemel Hinne 4 Seadistab piiritletud aja jooksul

puidutöötlemispingi ja korraldab

nõuetekohaselt oma töökoha järgides

etteantud juhiseid Hinne 5 Seadistab ratsionaalselt ja optimaalse

ajaga puidutöötlemispingi ja korraldab

nõuetekohaselt oma töökoha järgides

etteantud juhiseid ja põhjendades oma

valikuid

ja seadmeid (kopeer- ja

etteandeseadmeid)

4. töötleb

kvaliteedinõuetele

vastavalt puitu ja

puidupõhiseid

materjale saag-, frees-

, puur-, höövel- ja

lihvpinkidel

arvestades

masintöötlemise

tehnoloogiat,

materjalide omadusi

ja nõudeid

valmistavale tootele

1. mõõdab ja märgistab

materjali, toorikud ja

detailid kasutades

vajalikke mõõtmis-,

märkimis- ja

kontrollimisvahendeid 2. saeb kvaliteedinõudeid

järgides täispuitu risti- ja

pikikiudu ning

kõverjooneliselt, töötleb

saagpingil plaatmaterjale 3. hööveldab

kvaliteedinõudeid

järgides tooriku

baaspindu ja nende

alusel detaili ristlõike

vastavalt etteantud

joonisele 4. freesib

kvaliteedinõudeid

järgides toorikut piki- ja

ristikiudu 5. puurib kvaliteedinõudeid

järgides avasid ja töötleb

pesasid horisontaal- ning

vertikaalpuurpinkidel 6. valib lihvmaterjali ja -

seadmeid vastavalt

tööülesandele, lihvib

puitdetaile nõutava

pinnakareduse

saavutamiseni

Praktiline harjutus. Praktiline töö „Töötamine

puidutöötlemispinkidel“ Valmistab iseseisvalt etteantud joonise

järgi ja piiritletud aja jooksul,

täispuidust või plaatmaterjalist detailid

kasutades saag-, höövel-, frees- ja

puurpinki Hinne 3 Õpilane on omandanud teadmised

õpiväljundi lävendi tasemel Hinne 4 Töötleb kvaliteedinõuetele vastavalt

puitu ja puidupõhiseid materjale saag-,

frees-, puur-, höövel- ja lihvpinkidel

arvestades masintöötlemise tehnoloogiat, materjalide omadusi ja

nõudeid valmistavale toote ja

põhjendab osaliselt oma valikuid Hinne 5 töötleb kvaliteedinõuetele vastavalt

puitu ja puidupõhiseid materjale saag-,

frees-, puur-, höövel- ja lihvpinkidel

arvestades masintöötlemise tehnoloogiat, materjalide omadusi ja

nõudeid valmistavale toote ja

põhjendab oma valikuid

7. kasutab töötsooni

eesmärgipäraselt,

korrastab ja puhastab


peale operatsioonide

sooritamist ning

töötsooni peale töö

lõpetamist vastavalt

kehtestatud korrale

5. töötab

meeskonnaliikmena

ohutult järgides

töötervishoiu ja

tööohutusnõudeid

1. järgib töövahendite ja

muude seadmete

kasutamisel etteantud

juhendeid, sh

ohutusjuhendeid 2. kasutab materjale ja

töövahendeid

eesmärgipäraselt,

heaperemehelikult ja

säästlikult

3. demonstreerib

omandatud

kompetentsust

iseseisvalt joonise järgi

tööprotsessi kavandades

ja valmistades piiritletud

aja jooksul täispuidust

või plaatmaterjalist

detaile saag-, höövel-,

frees- ja puurpingil

Praktiline harjutus.

Demonstratsioon Meeskonnatöö

Praktiline töö Valmistab meeskonnaliikmena

etteantud joonise järgi toote

Hinne 3 Õpilane on omandanud teadmised

õpiväljundi lävendi tasemel Hinne 4 töötab aktiivse meeskonnaliikmena Hinne 5 on meeskonnaliikmena aktiivne ja

ennetab võimalike tekkivaid probleeme

6. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust

1. hindab valminud

detailide kvaliteeti ning

Analüüs Tehnoloogilise protsessi analüüs

juhendajaga Hinne 3

puidutöötlemispinkide

l töötamisel

vastavust tööülesandes

etteantud nõuetele

2. selgitab välja

materjalide

lõiketöötlemisel

tekkinud vead, nende

võimalikud tekkimise

põhjused ja võimalusel

kõrvaldab need

3. analüüsib enda



hinnates juhendaja abiga

arendamist vajavaid

aspekte

4. koostab kokkuvõtte

analüüsi tulemustest ja

vormistab selle

korrektses eesti keeles,

kasutades

infotehnoloogiavahende

id

analüüsib koos juhendajaga enda

tegevust puidutöötlemispinkidel

töötamisel Hinne 4 analüüsib enda tegevust

puidutöötlemispinkidel töötamisel Hinne 5 analüüsib iseseisvalt enda tegevusi

puidutöötlemispinkidel töötamisel ja

rakendab neid

Iseseisev töö

Toote tootmisprotsessi kavandamine ning dokumenteerimine Koostab õpimapi masinpinkide tehniliste näitajate ja tööohutuse kohta Õpimapi koostamine detaili valmistamiseks kasutatavate puidutöötlemisseadmete kohta Tehnoloogilise protsessi analüüs

Hindamine Eristav hindamine. Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul on hinnatud hindele „3“, kui õpilane on sooritanud kõik kirjalikud teadmiste kontrollid ja praktilised tööd (sh. iseseisev töö) vähemalt läveni tasemel. Hinne „4“

ja „5“ arvutatakse üksikute tööde hinnete kaalutud keskmise alusel. Õppematerjalid 1. Õpetajate kogutud materjalid

2. Mööblitöö instrumendid ja masinad. A. Pilšikov 1981.a. 3. Tisleritoodete tööstuslik tootmine S. Auninen, Ehitaja kirj. 2007.a. 4. Puutöömeistri käsiraamat A. Jackson, D. Day TEA kirj. 2006.a. 5. Puutöö illustreeritud käsiraamat Koostaja: S. Corbett Kirj. Sinisukk. 2009 .a. 6. Ohutus puidu- ja mööblitöödel. H. Juurikas Kirj. Sulemees OÜ 2000.a.

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht EKAP 7 Mööbli- ja puittoodete kavandamine 3

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab mööbli- ja puittoodete kavandamise ja joonestamise alased teadmised ja oskused, mis võimaldavad mõista, selgitada ja lahendada ülesandeid

erinevate toodete valmistamisel. Õpetuse käigus arendatakse infotehnoloogia, eesti keele, matemaatika, kunsti- ja võõrkeelealaseid pädevusi, kujundatakse meeskonnatöö- ja õpioskust Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad


hindamisülesanded

Mooduli teemad ja alateemad Õpetaja Maht

(tundid

es) T P I

Õpilane

1. omab teadmisi

toote kujundamise

alustest ning mööbli-

ja puit-toodete

konstrukt-sioonidest

1. kirjeldab nõudeid

mööbli- ja puittoote

konstruktsioonile ja

funktsionaalsusele

2. nimetab ja järjestab

erialast

terminoloogiat

kasutades

mööblitoote

põhilised

konstruktsioonielem

endid (detail, koost,

alakoost,

ühenduselemendid)

3. loetleb erialast

terminoloogiat

kasutades

puittoodete (sh

akna- ja ukseplokid,

puittrepid) detaile ja

kooste

Interaktiivne loeng, graafiline töö, arutelu

Ülesanne 1: Etteantud ülesande järgi

mööblitoote konstruktsioonide

valik ÕV1- ÕV6 Mitteeristav hindamine (a/ma).

Õppväljund loetakse arvestatuks

(a), kui õpilane on saavutanud

tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

Lõimitud võtmepädevused: Ajalugu 13. tundi Ülevaade säilinud

tisleritöödest eesti muuseumites ja

mõisates Kunst 13. tundi Toodete kavandamine

ja kujundamine. Tootedisaini teke ja

ajalugu

Mööbli ja puittoodete

konstrueerimine

1. Puit konstruktsioonmaterjalina

2. Puittoodete konstrueerimine

2.1 .Puittoote konstruktsioonile

esitatavad nõuded

2.2. Toote konstruktsiooni üles-ehitus

(detailid, koostud, alakoostud)

2.3. Tüüpdetailid puittootes

(prussdetailid, kilpdetailid)

2.4. Seotised koostude koosta-miseks

puittoodetes

2.5. Tüüpkonstruktsioonid

puittoodetes (raamkonst-ruktsioon,

karpkonstr-uktsioon, prussidest

sõrestik)

3. Mööbliesemete konstrueerimine

3.1. Mööbliesemete liigitus

3.2. Mööbliesemete funktsionaalsed

möödud

4. Uste ja akende konstrueerimine

L.Tasso 58 2

0

Õpilane

2. kujundab mööbli-

või puittoote

arvestades selle

kasutusalast lähtuvate

nõuetega

1. valib juhendamisel

etteantud tootele ja

valmistamistingimu

stele vastavad

seotised

2. seostab erinevate

mööbli- ja

puittoodete (laud,

tool, töötasapind,

Interaktiivne loeng, graafiline töö

Ülesanne 2: Etteantud ülesande järgi mööbli

detailide ja seotiste

projekteerimine

hoone sise- ja

välisuks, trepi

moodul)

funktsionaalseid

mõõtmeid (tooli ja

laua kõrgus

aluspinnast,

trepiastme kõrgus ja

laius jms) inimese

anatoomilise ja

füsioloogiliste

iseärasustega

5. Treppide konstrueerimine

Disaini alused

Mööblistiilid

Õpilane

3. koostab mööbli- ja

puittoote eskiis- ja

tööjoonised

ristprojektsioonis

1. visandab mööbli- ja

puittoote erinevate

koostude eskiise

2. joonestab mööbli-

või puittoote

tööjoonise(d)

järgides mõõtkava,

valib

kujutamisvõtted ja

tähistused

(leppemärgid,

lõigete ja sõlmede

tähistused), mis

tagavad vajaliku

ülevaate tootest

3. mõõtmestab

joonisel kujutatud

detaili, koostu,

alakoostu lõiked ja

vaated etteantud

nõuete kohaselt


Ülesanne 3: Raamukse konstrueerimine

vastavalt lähteülesandele Ülesanne 4: Tappseotisega sahtlikarbi

konstrueerimine vastavalt

lähteülesandele

Õpilane

4. koostab joonise

põhjal tükitabelid ja

vormistab need

infotehno-

loogivahendeid

kasutades

1. koostab

koostejoonise alusel

tükitabeli märkides

selles kõik

standardsed ja

mittestandardsed

detailid, koostud,

manused

2. vormistab

tükitabelid

infotehnoloogilisi

vahendeid kasutades

eesti õigekeele

reeglite kohaselt


Ülesanne 5: Korpusmööbli koostejoonis ja

tükitabel

Õpilane

5. leiab mööbli- ja

puittoote jooniselt

toote koostamiseks,

viimistlemiseks ja

paigaldamiseks

vajalikku informat-

siooni

1. selgitab välja

etteantud

tööjoonistelt toote

koosta-miseks või

paigaldamiseks

vajaliku info

(detailide arv ja

kuju, mõõtmed,

asukoht ja

vastastikused

asendid,

kinnitusvahendid)

2. selgitab etteantud

tööjoonis-telt toote

viimistlemiseks

vajaliku info

(pinnakaredus,

viimistlusviis)

Interaktiivne loeng, graafiline töö, arutelu

Ülesanne 6: Etteantud jooniselt vajaliku info

leidmine

Õpilane

6. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust mööbli- ja

puittoodete

kavandamisel

1. analüüsib koos

juhendajaga enda

toimetulekut

erinevate

tööülesannete

täitmisel hinnates

arendamist vajavaid

aspekte

Arutelu, Vestlus

Arutelu: Mooduli graafiliste tööde analüüs

Iseseisev töö

Praktiliste tööde vormistamine ja õpimapi koostamine Õpimapi sisuks on kõik kirjalikult vormistatud praktilised tööd

Hindamine Mitteeristav hindamine, õpiväljundid loetakse saavutatuks kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Tunni praktilised tööd koondatakse õpimappi. Kokkuvõttev hinne kujuneb tunni praktiliste tööde kaitsmise tulemusena Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist

Õppematerjalid 1. Õpetaja poolt kogutud õppematerjalid 2. Tõnis Kiisk „Mööblitoodete konstrueerimine“ Õppevahend. Tallinn 1989 3. Jackson D. Day “Puutöömeistri käsiraamat“ 4. Ehitame kirjastus „Tisleritoodete tööstuslik tootmine“ Tallinn 2007 5. Phyl Davy „Puutööraamat“Terrie Noll „Puitühenduste piibel“ Sinisukk 2007 6. Krista Kodrs „Ilus maja kaunis ruum“ Prisma Print 2001

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht EKAP 8 Mööbli- ja puittoodete valmistamine 28

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puidust ja puidupõhistest materjalidest mööbli- ja puittoodete valmistamise, viimistlemise ja paigaldamise oskused arvestades toodetele

esitatavaid kvaliteedinõudeid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Mooduli läbimise järgselt kinnistab õpilane õpingutel omandatut praktikal, mille II etapp toimub mööblitootmisega

tegelevas ettevõttes. Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid: materjaliõpetus, puidu ja puidupõhiste materjalide käsitsitöötlemise tehnoloogia ja puidu ja puidupõhiste materjalide masintöötlemise

tehnoloogia Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


(tundides) T P I

1. kavandab

tööprotsessi, valib

materjalid ja

töövahendid

1. selgitab välja jooniselt

mööbli- või puittoote

valmistamiseks või

paigaldamiseks vajaliku

info

Arutlev loeng, praktiline töö,

arutelu, Harjutusülesanne Materjalide vajaduseks tükitabeli

ja tehnoloogiliste kaartide

koostamine. Tehnoloogilise

protsessi kirjeldus.

Lõimitud võtmepädevused: Eesti keel 26. tundi Funktsionaalne

lugemine ja kirjutamine. Tarbekirjad. Füüsika 13. tundi Töö.

Võimsus.Valgus

Arvi

Lokk Taavi

Pumbo

546 182

lähtudes etteantud

tööülesandest (kuju, mõõtmed,

detailide arv, seotised,

asukoht ja vastastikused

asendid,

kinnitusvahendid,

manused) 2. valib materjalid,

koostab toorikute ja

detailide tükitabeli

lähtudes joonisel

olevatest andmetest,

vormistab need


id kasutades 3. arvutab detailide ja

toorikute tükitabeli

alusel vajaliku

materjalide koguse

arvestades

töötlemisvarusid ja

väljatuleku protsenti

kasutades

matemaatikaalaseid

teadmisi ja oskusi,

vormistab

lahenduskäigu ja hindab

tulemuste tõesust 4. kavandab iseseisvalt

tööde järjekorra,

koostab ja vormistab


id kasutades detailide ja

toote valmistamiseks

vajalikud

tehnoloogiakaardid

Mitteeristav hindamine (a/ma).




Keemia 52. tundi Disperssed

süsteemid Sideained Lahused Bioloogia 13. tundi Ökoloogiline

jalajälg. Matemaatika 39. tundi Protsent

Planimeetria Stereomeetria Ajalugu 26. tundi Ajaloolised

tisleritööd A- Võõrkeel 26. tundi Puittoodete

joonised Kehaline kasvatus 26 tundi.

Üldkehaline ettevalmistus Ettevalmistus

1. Tööprotsessi kavandamine. 2. Materjalide valik ja kulu

arvestamine. 3. Töövahendite valik ja

seadistamine. 4. Tehnoloogilise kaardi koostamine

2. valmistab puidust ja

puidupõhistest

materjalidest detaile,

1. korraldab nõuetekohaselt

oma töökoha, valib ja

hooldab töövahendeid

Praktiline töö, seletus Rühmatöö

Puidust ja puidupõhistest

materjalidest detailide Töökoha korraldamine Täis- ja liimpuitdetailide

valmistamine.

Arvi

Lokk

koostab erinevaid

koosteseadmeid

kasutades mööbli- ja puittooteid

lähtudes kehtestatud

juhenditest 2. valmistab (vajadusel

kasutades abiseadmeid)

täispuit-, liimpuit- ja

plaatmaterjalidest


detailid, vajab

juhendamist ainult

keerukamate detailide

valmistamisel

3. kontrollib valmistatud

detailide vastavust

joonisele või

etalondetailile kasutades

mõõtmisvahendeid või

kaliibreid, hindab vigade

võimalikke tekkepõhjusi

ja võimalusel kõrvaldab

need 4. valmistab detailidest

koostu ja koostab

nendest mööbli- või

puittoote kasutades

koosteseadmeid jt

töövahendeid, ennetades

vigu, järgides tööohutus-

ja kvaliteedinõudeid 5. nimetab teabeallikate

põhjal ukse- ja

aknaplokkide detaile

ning selgitab nende

valmistamisel

kasutatavaid seotiste ja

suluste paigaldamise

nõudeid 6. valmistab

meeskonnatööna

valmistamine ja koostu

koostamine Meeskonnatööna ukse, aknaploki

ja trepimarsi valmistamine. Esitlus Vastavalt ülesandele

trepikonstruktsiooni kirjeldus Praktiline töö:

Valmistab ja viimistleb iseseisvalt,

puidust või puidupõhisest

materjalist kvaliteetse ja

müügikõlbliku toote, mis koosneb

vähemalt 8-detailist ja sisaldab

vähemalt kolme erinevat seotist

(sh tappseotis) Hinne 3 valmistab puidust ja


detaile, koostab erinevaid koosteseadmeid

kasutades mööbli- ja puittooteid Hinne 4 valmistab puidust ja


detaile, koostab erinevaid koosteseadmeid


ning selgitab tööd Hinne 5 valmistab puidust ja


detaile, koostab

Mööblitoodetele esitatavad

kvaliteedinõuded ja nende

kontrollimine. Ukse- ja aknaplokkide valmistamine. Puittrepi valmistamine

raamukseploki (ukse leht

ehk tiib koos lengiga),

paigaldab hinged ja

sulused nõuetekohaselt 7. valmistab

meeskonnatööna

ühekordse

harktappseotisega

lihtraamiga aknaploki,

paigaldab hinged ja

sulused nõuetekohaselt

8. iseloomustab erinevaid

trepikonstruktsioone ja

valmistab

meeskonnatööna joonise

järgi sirge trepimarsiga

varvaslauaga vähemalt

kolmeastmelise puittrepi

9. hoiab korras töötsooni

kasutades materjale ja

töövahendeid

eesmärgipäraselt,


säästlikult

erinevaid koosteseadmeid


põhjendades oma valikuid

3. pealistab puidust

või puidupõhistest

materjalidest

valmistatud detailid

vastavalt

tööülesandele

1. valmistab ette toote

pealistatava pinna,

lõikab ja koostab

spoonist kattekihi

lähtudes etteantud

tööülesandest järgides

tööohutusnõudeid

2. liimib ettevalmistatud

spoonist või muust

materjalist kattekihi

alusele kasutades

vajalikke töövahendeid

ja seadmeid, arvestades

kasutatavale liimile

Praktiline töö: Detaili

pealistamine Praktiline töö:

Detaili pealistamine Hinne 3 Pealistab detaili ja hindab

vastavust ülesandele Hinne 4 Pealistab detaili ja hindab

vastavust, selgitab vigade

tekkepõhjused Hinne 5 Pealistab detaili ennetades

valmistamisel tekkivaid vigu ja

hindab vastavust ülesandele

Pealistamine Pealistamise ja liimimise tehnoloogia. Pealistatud pinnale esitatavad nõuded Kontroll

ettenähtud

liimimisrežiimi 3. hindab toote pealistatud

pinna kvaliteedi

vastavust etteantud

nõuetele, selgitab välja

vigade võimalikud

tekkepõhjused ja

võimalusel kõrvaldab

need

4. viimistleb toote või

selle detailid vastavalt

tööülesandele

1. valib tööülesandest

lähtuvalt viimistlusviisi

ja vajaliku materjali,

kooskõlastab selle

juhendajaga

2. arvutab

viimistlusmaterjalide

vajaliku koguse lähtudes

viimistletava pinna

mõõtmetest ja materjali

kulunormist 3. puhastab viimistletava

pinna, parandab

defektid (korgib, liimib,

pahteldab, täidab

poorid) ja lihvib selle

lähtudes tööülesandes

esitatud viimistlusviisist 4. kannab peale

viimistlusmaterjali

(peits, lakk, õli, vaha,

värv) arvestades

aluspinna ning

viimistlusmaterjali

omadusi ja nõudeid

valmistatavale mööbli-

või puittootele

ennetades võimalikke

Loeng, demonstratsioon,

praktiline töö Praktiline töö:

Detaili või toote viimistlemine Viimistlusmaterjali kulu

eelarvestamine. Hinne 3 viimistleb toote või selle detailid

vastavalt tööülesandele Hinne 4 viimistleb kvaliteetselt toote või

selle detailid vastavalt

tööülesandele Hinne 5 Viimistleb ökonoomselt ja

kvaliteetselt toote või selle detailid


Viimistlemine Toote ettevalmistus Materjalide kuluarvutused Seadmete ettevalmistamine Ohutustehnika

vigu, järgib

tööülesandes

kehtestatud

viimistlusvõtet

5. hindab viimistletud

toodete või detailide

kvaliteeti ja vastavust

etteantud nõuetele,

selgitab välja vigade

võimalikud

tekkepõhjused ja

võimalusel likvideerib

need

5. hindab valmistatud

mööbli- ja puittoote

kvaliteeti kehtestatud

nõuetest lähtuvalt

ning pakendab tooted

arvestades nende

ladustamise ja

transportimise

tingimusi

1. komplekteerib toote või

selle detailid ja manused

vastavalt etteantud

joonisele ja koostatud

tükitabelitele

2. pakendab

komplekteeritud toote

vastavalt etteantud

nõuetele 3. kirjeldab

valmistoodangu

nõuetekohase

transportimise,

üleandmise ja

vastuvõtmise tingimusi

ning toob näiteid nende

eiramise mõju toote

kvaliteedile

Praktiline töö, Harjutusülesanne

Harjutusülesanne Toote kvaliteedi hindamine Harjutusülesanne Toote pakendamine

transportimiseks Mitteeristav hindamine (a/ma).




Mööbli- ja puittoodete

kvaliteedinõuded, spetsifikatsioon ja

pakendamine

6. järgib töötervishoiu

ja tööohutusnõudeid


valmistamisel ja

viimistlemisel

1. järgib tule- ja

keskkonnaohtlike

jäätmete käitlemisel

jäätmekäitluseeskirju

2. töötab ohutult, ennast ja

keskkonda säästvalt

Loeng, õppefilm, praktiline töö

Kirjalik töö (test – ohtlike jäätmete

käitlus) + praktiline töö

(isikukaitsevahendite valimine,

töötamine töökohal)

Mitteeristav hindamine (a/ma).


Töötervishoiu ja tööohutusnõuded Töökoha riskianalüüs Jäätmekäitlus Ergonoomika

järgides

töökeskkonnaohutuse ja

töötervishoiu nõudeid 3. selgitab iseseisvalt

kasutatavate materjalide

ohtlikkuse endale ja

keskkonnale lähtudes

ohutuskaardil olevast

infost

4. valib asjakohased

isikukaitsevahendid

lähtuvalt

viimistlusmaterjali

ohutuskaardil olevast

infost


tulemuse vastavalt

hindamiskriteeriumitele.

7. omab ülevaadet


paigaldamise

etappidest ning tööde

üleandmise ja

vastuvõtmise

tingimustest

1. leiab toote

paigaldamiseks vajaliku

info etteantud juhistest

lähtudes, hindab toote

komplektsust ja selle

mõõtmete vastavust

paigalduskoha

mõõtmetele

Loeng, praktiline töö Tootele paigaldusjuhise

koostamine Mitteeristav hindamine (a/ma).




Mööbli- ja puittoodete paigaldamine

8. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust mööbli- ja

puittoodete

valmistamisel

1. demonstreerib

omandatud

kompetentsust

valmistades ja

viimistledes iseseisvalt,

puidust või

puidupõhisest materjalist

kvaliteetse ja

müügikõlbliku toote, mis

koosneb vähemalt 8-

detailist ja sisaldab

vähemalt kolme erinevat

seotist (sh tappseotis)

2. analüüsib enda


Analüüs Koostab eneseanalüüsi juhendaja

poolt etteantud küsimustiku alusel Hinne 3 saavutanud õpiväljundid lävendi

tasemel Hinne 4 analüüsib enda toimetulekut

erinevate tööülesannete täitmisel hinnates osalisel

juhendamisel arendamist vajavaid

aspekte Hinne 5 analüüsib enda toimetulekut

erinevate tööülesannete

Etteantud joonise järgi mööblieseme

valmistamine


hinnates juhendaja abiga

arendamist vajavaid

aspekte 3. koostab kokkuvõtte

analüüsi tulemustest ja

vormistab selle


kasutades

infotehnoloogiavahendei

d

täitmisel hinnates iseseisvalt

arendamist vajavaid aspekte

Iseseisev töö

Toote tehnoloogilised kaardid Koostab praktikapäeviku Koostab eneseanalüüsi. Koostab õpimapi

Hindamine ERISTAV hindamine. Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul on hinnatud hindele „3“, kui õpilane on sooritanud kõik kontrolltööd ja praktilised tööd (sh. iseseisev töö) vähemalt läveni tasemel. Hinne „4“ ja „5“ arvutatakse

üksikute tööde hinnete kaalutud keskmise alusel. Õppematerjalid 1. Õpetajate kogutud materjalid

2. Mööblitöö instrumendid ja masinad. A. Pilšikov 1981.a. 3. Tisleritoodete tööstuslik tootmine S. Auninen, Ehitaja kirj. 2007.a. 4. Puutöömeistri käsiraamat A. Jackson, D. Day TEA kirj. 2006.a. 5. Puutöö illustreeritud käsiraamat Koostaja: S. Corbett Kirj. Sinisukk. 2009 .a. 6. Ohutus puidu- ja mööblitöödel. H. Juurikas Kirj. Sulemees OÜ 2000.a.


9 Üldkehaline ettevalmistus 3 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane väärtustab terveid eluviise, kasutab regulaarset liikumist ja sportimist teadlikult oma tervise tugevdamiseks ja üldise töövõime parandamiseks. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad



(tundid

es) T P I

1. hindab objektiivselt

oma kehalisi võimeid,

füüsilist vormi ja omab

1. Hindab juhendi alusel oma

kehalisi võimeid ja füüsilist

vormi.

Juhendi tutvustamine Rühiharjutused õpetaja juhendamisel Praktiline rühivaatlus

Praktilised harjutused:

1. Jõu‐ ja venitusharjutused

2. Treening jõusaalis

Üldkehaline ettevalmistus Fit-pallid Jõuharjutused Venitusharjutused

58 20

valmisolekut neid

arendada 2. Tunneb ja sooritab oma erialase

kutsetöö spetsiifikat arvestades

sobilikke rühi, koordinatsiooni-

ja võimlemisharjutusi, et vältida

pingeolukorrast ja

sundasenditest tulenevaid

kutsehaigusi.

3. Kiirusliku vastupidavuse

arendamine 2 km

4. Koordinatsiooni ja osavuse

arendamine

5. Rühiharjutused

6. Ergonoomika

Treeningkava koostamine‐iseseisev töö ja selle esitlus

esitlus (kirjalikult)

Praktiline tegevus

Treeningkava teostamine

Kirjalik töö:

Erialatööks sobilike

ergonoomiliste harjutuste

loend ja põhjendus

Ideekaart tervisespordi võimaluste kohta

Vastupidavuse treenimine Motoorsete oskuste täiustamine Võimlemine Rühiharjutused Sportmängud: Korvpall Võrkpall Jalgpall Kehaline aktiivsus Kehalise aktiivsuse vajalikkus Lihashooldus Treeningu ülesehitamise erinevad viisid Ohutustehnika

2.tegeleb teadlikult ja

võimetekohaselt enda

üldkehalise

arendamisega, kasutades

selleks sobivaid

vahendeid ning

meetodeid

3. Järgib koostatud treeningkava ja

hindab selle mõju

4. Seab eesmärgid oma füüsilise

vormi arendamiseks ja koostab

juhendamisel sobiva

treeningkava nende

saavutamiseks, arvestades

sealjuures kutsetöö spetsiifikast

tulenevaid vajadusi.

5. Arendab lihastreeningul

lihastoonust, jõudu ja

vastupidavust, mis aitab

paremini hakkama saada

igapäevaste tööülesannetega,

raskuste tõstmisel kasutab

ergonoomiliselt õigeid asendeid

ja sobivaid liigutusi.

Treeningkava koostamine

3.arendab sportliku

ühistegevuse

(pallimängud,

rahvaspordiüritused jne)

kaudu

meeskonnatööoskust ja

distsipliini

6. Arendab sportliku ühistegevuse

kaudu koordinatsiooni ,

reaktsiooni-,tunnetuslikku - ja

otsusekiirust, õpib ka ennast

kehtestama

Praktiline tegevus (Harrastatavate sportmängude põhiliste mänguelementide ja tehnika täiustamine). Erinevate sportmängude harrastamine

4.õpib aktsepteerima

inimestevahelisi

erinevusi ja arvestama

nendega erinevates

suhtlussituatsioonides

Arendab sportliku ühistegevuse

kaudu koordinatsiooni , reaktsiooni-

,tunnetuslikku - ja otsusekiirust, õpib

ka ennast kehtestama.

Praktiline tegevus

Kaaslastega

arvestamine;

5.arendab kutsetööks

vajalikke tahteomadusi

(kohanemisvõime,

koostööoskus,

väljendusoskus, jms)

Mõistab ja selgitab kehakultuuri ja

tervise ning teiselt poolt tervise ja

töövõime vahelisi seoseid Arendab sportliku ühistegevuse

kaudu kohanemus- ja

empaatiavõimet, koostööoskust,

eneseväljendusoskust ning

distsipliini

Loeng

Selgituste kuulamine

(arutelu)

Praktilise mängu käigus

omandatu

ettenäitamine;

Võistlusmäärustega

tutvumine

Harjutuste praktiline

sooritamine;

Ohutusnõuete

järgimine.

Iseseisev töö Treeningkava koostamine. Analüüs rekreatiivse tegevuste õnnestumise kohta. Ideekaardi koostamine. Õpimapi koostamine

Hindamine Mitteeristav hindamine. Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. Koostatud õpimapp

Arvestatakse järgmisi näitajaid:

koostööoskusi ja meeskonnatööd

kehaliste võimete arengut ja aktiivsuse taset

praktilisi oskusi ja teadmisi

kontrollharjutuste sooritamist kergejõustikus ja üldkehalises ettevalmistuses

Õppematerjalid 1. Liikumise ja spordi ABC I osa;

2. Liikumise ja spordi ABC II osa; 3. L. Thool „ Treening tervele kehale


10 Praktika I etapp 20

Eesmärk: praktika esimesel etapil taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid töötades iseseisvalt erinevatel puidutöötlemispinkidel

kogenud töötaja juhendamisel. Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud - Puidu- ja puidupõhiste materjalide masintöötlemise tehnoloogia


hindamisülesanded


(tundid

es) T P I

1) tutvub

praktikaettevõtte

töökorralduse ja

sisekorraeeskirjaga ning

läbib sissejuhatava ja

tööohutusalase esmase

juhendamise

järgib praktikaettevõtte

töökorraldust vastavalt

ettevõtte sisekorraeeskirjas

sätestatule

osaleb töökohal

tööohutusalasel

juhendamisel ja kinnitab seda

ettevõttes sätestatud korra

kohaselt

Individuaalne töö

Meeskonnatöö

Praktiline töö ettevõttes

töökeskkonnas.

Praktikandi individuaalne

praktikakava

Praktikapäevik – täidab iga

päev ja annab oma õpitule

hinnangu ning analüüsib

tegevust

Praktikaaruanne – juhend on

kooli kodulehel www.vkhk.ee

Praktikaseminar- kaitsmine,

selleks on vajalik esitada

praktika päevik, aruanne ja

ettevõttepoolse juhandaja

hinnang tööle ning kaitsta

tehtud töö komisjoni ees.

Praktika kord

Praktikadokumentatsioon

1. Ettevõttega tutvumine.

2. Ettevõtte töökorraldus- ja

sisekorra eeskirjad

3. Tööohutus ja keskkonna

riskitegurid

4. Kasutavad materjalid

5. Seadmetega tutvumine,

tehnilised andmed ja

lõikeinstrumendid

6. Töökoha ettevalmistused

7. Toodete joonised

8. Kvaliteedinõuded

560

2) planeerib

töörühma liikmena oma

tegevust, järgib

töötamisel ettevõttes

väljakujunenud

töörütmi

valmistab kogenud töötaja

juhendamisel ette oma töökoha

ning enne töö alustamist

valib ja valmistab ette

vajalikud materjalid ja

töövahendid

3) töötleb puitu

või puidupõhiseid

materjalekogenud

töötaja jälgimisel,

sooritades erinevaid

tööoperatsioone

erinevatel puidu

lõiketöötlemispinkidel

(nagu saag- frees-, puur-

, höövel ja lihvpinkidel),

järgides tehnilises

dokumentatsioonis

esitatud nõudeid

seadistab kogenud töötaja

juhendamisel

puidutöötlemispingi, lähtudes

tööülesandest etteantud

juhistest

saeb, hööveldab, puurib,

freesib, treib ja lihvib detaile

lähtudes etteantud juhistest,

rakendades ergonoomilisi ja

ohutuid töövõtteid

hindab tooriku /detaili

vastavust tööülesandes antud

kvaliteedinõuetele, puuduste

http://www.vkhk.ee/

ilmnemisel informeerib

koheselt juhendajat

4) tajub oma

tegevust osana

tootmisest kui tervikust,

arvestades töökoha

eripäraga

kasutab oma töötsooni

eesmärgipäraselt ja korrastab

selle peale töö (sh

tööoperatsiooni) lõppu

vastutab meeskonnaliikmena

tööde kvaliteedi ja töö

tulemuslikkuse eest

5) arendab

töörühma liikmena

suhtlemis- ja

koostöövalmidust

on tööülesannete täitmisel

hoolikas ja vastutab oma

töölõigu piires tööülesannete

õigeaegse ja

kvaliteedinõuetekohase

täitmise eest

suhtleb kaastöötajatega

lugupidavalt ja vastastikku

arvestavalt

6) töötab ennast ja

keskkonda säästvalt,

rakendades

ergonoomilisi ja ohutuid

töövõtteid, kasutab

asjakohaseid


käitleb jäätmeid vastavalt

kehtestatud korrale

järgib töökeskkonna ja –

ohutusnõudeid ning kasutab

nõuetekohaselt


arendab liigutuste täpsust ja

kiirust rakendades

ratsionaalsed ja õiged

töövõtted

7) analüüsib enda


tööülesannetega

analüüsib enda toimetulekut

erinevate tööülesannetega,

enda tugevusi ja nõrkusi ning

hindab juhendaja abiga


täidab iga tööpäeva lõpus

aruande, kus fikseerib lühidalt

mida tegi (tööülesanded) ja

mida sellest õppis, vormistab

aruande etteantud

Iseseisev töö

Iseseisva töö koostamise tulemusena õpilane oskab hinnata oma tegevusi töökeskkonnas. 1. Praktikandi individuaalse praktikakava täitmine

2. Praktikapäeviku täitmine

3. Praktikaaruande koostamine ja vormistamine . Hindamine Mitteeristav hindamine (a/ma)

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Hinnatakse mitteeristavalt

Praktika I loetakse arvestatuks, kui õppur on esitanud praktikapäeviku koos ettevõtte praktikajuhendaja positiivse hinnanguga, koostanud praktikaaruande, mis vastab

kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhendile ning kaitsnud praktika komisjoni ees.

Ettevõtte praktikajuhendaja arvestab praktika I arvestamisel järgmisi näitajaid:

Töökorralduse, tööohutuse ja sisekorra eeskirjadest kinnipidamist

Puidutöötlemispingi töötlemiseks ettevalmistamise, töötlemise ja korrastamise oskust (erinevatel tööpinkidel)

Tööte kvaliteeti

Meeskonna liikmena töötamise oskust

Eriala terminoloogia kasutamist

Õppematerjalid Praktikate dokumentatsioon kooli lehel

http://www.vkhk.ee/dokumendid/praktika/ www.rajaleidja.ee www.tootukassa.ee www.cvkeskus.ee Ettevõtte koduleht Ettevõttes kasutatavad materjalid


11 Praktika II etapp 16

http://www.vkhk.ee/dokumendid/praktika/

http://www.rajaleidja.ee/


http://www.cvkeskus.ee/

Eesmärk: praktika teisel etapil taotletaks e, et õpilane arendab järjekindlalt omandatud kutsealaseid kompetentse ning sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, valmistades puidust ja puidupõhistest

materjalidest mööbli ja puittoodete detaile ja kooste, teostab nende pealistus- viimistlus- ja koosteoperatsioone. Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodul - Mööbli ja puittoodete valmistamine


hindamisülesanded


(tundid

es) T P I

1) Planeerib

töörühma liikmena oma

tegevust, järgib

töötamisel ettevõttes

väljakujunenud töörütmi

järgib praktikaettevõtte

töökorraldust arvestades

töökorraldus- ja

sisekorraeeskirjades

sätestatut

Individuaalne töö

Meeskonnatöö

Praktiline töö ettevõttes

töökeskkonnas.

Praktikandi individuaalne

praktikakava

Praktikapäevik – täidab iga

päev ja annab oma õpitule

hinnangu ning analüüsib

tegevust

Praktikaaruanne – juhend on

kooli kodulehel www.vkhk.ee

Praktikaseminar- kaitsmine,

selleks on vajalik esitada

praktika päevik, aruanne ja

ettevõttepoolse juhandaja

hinnang tööle ning kaitsta

tehtud töö komisjoni ees.

1. Ettevõttega tutvumine.

2. Ettevõtte töökorraldus- ja

sisekorra eeskirjad

3. Tööohutus ja keskkonna

riskitegurid

4. Kasutavad materjalid

5. Seadmetega tutvumine,

tehnilised andmed ja

lõikeinstrumendid

6. Töökoha ettevalmistused

7. Toodete joonised

8. Kvaliteedinõuded

416

2) korraldab

nõuetekohaselt oma

töökoha, valib ja

valmistab tööks ette

vajalikud materjalid ja

töövahendid

valmistab enne töö

alustamist ette oma töökoha

ning valib vajalikud

materjalid ja töövahendid

3) valmistab

kogenud töötaja

juhendamisel mööblit ja

puittooteid

töötleb toorikuid arvestades

tehnilises dokumentatsioonis

esitatud nõudeid

valmistab kogenud töötaja

juhendamisel täispuit-,

liimpuit- ja/või

http://www.vkhk.ee/

liimpainddetailide ühendusi

vastavalt tööülesandele,

kasutades puitdetailide

ühendamise seadmeid ja

rakiseid ning muust

materjalist

ühendusvahendeid

kontrollib detaili/koostu

vastavust kvaliteedinõuetele,

puuduste ilmnemisel

informeerib koheselt

juhendajat 4) viimistleb

mööblit ja puittooteid,

kasutades erinevaid

viimistlusrežiime

töötab kogenud töötaja abiga

viimistlus ja/ või

pealistusseadmetel neid

seadistades

5) järgib

töötamisel

töötervishoiu-,

tööohutus- ja

keskkonnaohutusnõudei

d

teeb koostetöid säästlikult

ennetades vigu, järgides

ohutus- ja valiteedinõudeid

ning koostatava mööbli või

puittoote koostejoonist

6) arendab

suhtlemis- ja

meeskonnatööoskusi

tootmise tingimustes,

mõistab oma rolli

meeskonna liikmena

ühiste eesmärkide

saavutamisel

suhtleb kaastöötajatega

vastastikust lugupidamist

ülesnäitaval viisil

on tööülesannete täitmisel

hoolikas ja vastutab oma

töölõigu piires tööülesannete

õigeaegse ja

kvaliteedinõuetekohase

täitmise eest

7) vastutab

töörühma liikmena

tööde kvaliteedi ja

tulemuslikkuse eest

komplekteerib iseseisvalt


mööbli- ja puittoote detailid,

järgides kvaliteedinõudeid

hindab juhendamisel

valminud toodete kvaliteedi

vastavust kehtestatud

nõuetele, selgitab välja

võimalike vigade tekkimise

põhjused ja võimalusel

likvideerib need 8) analüüsib enda


tööülesannetega

analüüsib enda toimetulekut

erinevate tööülesannetega,

enda tugevusi ja nõrkusi ning

hindab juhendaja abiga


täidab iga tööpäeva lõpus

aruande, kus fikseerib

lühidalt mida tegi

(tööülesanded) ja mida

sellest õppis, vormistab

aruande etteantud vormis ja

korrektses eesti keeles,

kasutades

infotehnoloogiavahendeid

Iseseisev töö

Iseseisva töö koostamise tulemusena õpilane oskab hinnata oma tegevusi töökeskkonnas toote valmistamisel ja koostab töö teostamiseks aruande, omab meeskonnatöö

kogemust ning oskab töökeskkonnas töötada iseseisvalt.

1. Praktikandi individuaalse praktikakava täitmine

2. Praktikapäeviku täitmine

3. Praktikaaruande koostamine ja vormistamine . Hindamine Mitteeristav hindamine, õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Hinnatakse mitteeristavalt

Praktika II loetakse arvestatuks, kui õppur on esitanud praktikapäeviku koos ettevõtte praktikajuhendaja positiivse hinnanguga, koostanud praktikaaruande, mis vastab

kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhendile ning kaitsnud praktika komisjoni ees.

Ettevõtte praktikajuhendaja arvestab praktika II arvestamisel järgmisi näitajaid:

Töökorralduse, tööohutuse ja sisekorra eeskirjadest kinnipidamist

Puidutöötlemispingi töötlemiseks ettevalmistamise, töötlemise ja korrastamise oskust (erinevatel tööpinkidel)

Tööte teostamise kiirust ja kvaliteeti

Oskust iseseisvalt töötada ja kasutab õigeid tehnoloogilisi režiime

Meeskonna liikmena töötamise oskust

Suhtlemisoskust

Eriala terminoloogia kasutamist

Õppematerjalid Praktikate dokumentatsioon kooli lehel

http://www.vkhk.ee/dokumendid/praktika/ www.rajaleidja.ee www.tootukassa.ee www.cvkeskus.ee Ettevõtte koduleht Ettevõttes kasutatavad materjalid


VAL 1 Puidu kuivatamine ja kaitse 2 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab ülevaate puidu kuivatamise viisidest ja läbiviimisest ning puidukaitse võimalustest ja kasutavatest ainetest. Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodul – Sissejuhatus tisleri eriala õpingutesse ja läbimisel moodul - Materjaliõpetus

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja

hindamisülesanded


(tundi

des) T P I

Tunneb puidu kuivatamise viise,

niiskuse ning puidu rikete ja -

kahjustuste olemust ning mõju

materjali kvaliteedile ja puittoodete

konstruktsioonile

kasutab erialased mõisteid ja

termineid

määrab puiduniiskust

kasutades elektrilisi

mõõteriistu ja kaalumeetodit

valib igaks konkreetseks

tööks sobiva

niiskusesisaldusega materjali

teab enam levinumaid

kuivatusviise

määrab puidu

kuivamiskahanemisteguri

selgitab puidurikete olemust

ja toob näiteid nende mõjust

puidu mehaanilistele

omadustele

Suhtluspõhine loeng Demonstratsioon Arutelu

Praktiline töö 1 Puidu

niiskusesisalduse ja

kahanemistegurite

määramine Praktiline töö 2 Saematerjali

kuivatusrežiim Praktiline töö 3

Saematerjali

kuivamisvaru

arvutus

Puidu kuivatamine Puidu kuivatamise meetodid Puit ja niiskus Kuivatamisrežiimid Kuivatamiskestvus Sisepingete kontroll Defektid ja nende vältimine Puitu hävitavad seened Puidukaitse ained Puidukaitse meetodid

Andrus Luts

39 1

3

http://www.vkhk.ee/dokumendid/praktika/

http://www.rajaleidja.ee/


http://www.cvkeskus.ee/

Tunneb puidu seen- ja

putukkahjustusi ja nende materjali

kvaliteedile ja mõju puidu

töötlemisele

selgitab puidurikete olemust

ja toob näiteid nende mõjust

puidu viimistlemisel

hindab kuivatuskvaliteeti

teab puidu vastupidamis

klasse mädanikele

Suhtluspõhine loeng Demonstratsioon Arutelu

Praktiline töö 4 Saematerjali

kuivatuskvaliteedi

hindamine

Iseloomustab puidukaitse meetmeid

ja puidukaitse ainete üldisi omadusi selgitab puidukaitsmiseks

võimalike

immutusmeetodeid

selgitab puidukaitse ainete

omadusi

Suhtluspõhine loeng Õppefilm Arutelu

Esitlus

Puidukaitse ained ja

meetodid

Iseseisev töö Õpimapp: Kogutud praktilised tööd. Ettekande ja referaadi koostamine.

Hindamine Mitteeristav hindamine, õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Mooduli kokkuvõtva hindamise eelduseks õpiväljundite saavutamine vähemalt lävendi tasemel ja koostatud tööde õpimapp.Arvestuse saamiseks peab õpilane järgima

tööde juhendeid ja VKHK kirjalike tööde juhendit. Õppematerjalid 1. Puiduteadus, Endel Saarman, Painküla Eesti Metsaselts 2006

2. Puidu kuivatamine, Rein Reiska, Tallinn TK Eesti Metsatööstus 1990

3. http://www.puuinfo.ee

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht EKAP VAL 2 Saematerjalide tootmine 2

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab üldisi teadmised saematerjalide töötlemise tehnoloogiast, saematerjali kvaliteedist ja saetööstuse toodangutest Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodul – Materjaliõpetus

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja

hindamisülesanded


(tundi

des) T P I

Tunneb saematerjalide

valmistamiseks kasutatavat toorainet

kasutab erialased mõisteid ja

termineid

teab enam levinumaid

saagimisviise

oskab selgitada saetoorme

kvaliteeti

Suhtluspõhine loeng Õppekäik Arutelu

Esse: Õppekäigu

kohta Praktiline töö 1

Ümarmaterjalide

mahu arvutus

Saematerjalide tootmine Saetööstuse toore

Saepalkide kvaliteeti määravad

puidurikked

Saepalkide kvaliteedi klassid

Saepalgi mahu arvutamine

Saetööstuse toodang

Andrus Luts

39 1

3

http://www.puuinfo.ee/

arvutab saetoorme mahu

Praktiline töö 2 Saematerjali mahu

arvutamine

Saematerjali mõõdustik

Saematerjali kvaliteedi määramine

Saepalkide lahtisaagimise viisid

Saekaatrid saepalkide saagimiseks

Ketassaagpingid saepalkide

saagimiseks

Lintsaagpingid saepalkide

saagimiseks

Frees-saagpingid saepalkide

saagimiseks

Saematerjalide servamise pingid

Järeltöötlemine

Saematerjalide nõuded

tunneb saematerjali valmistamiseks

tehnoloogiat

selgitab üldiselt

saematerjalide valmistamise

etappe

tunneb erialaseid termineid

teab lähikonnas

saematerjalide valmistajaid

hindab kohaliku samaterjali

hinnaskaalat

Suhtluspõhine loeng Arutelu

Ettekanne Eesti ühe saetööstuse

ettevõtte tutvustus ja

ettevõttes

saematerjali

valmistamise etapid

leida vajalikku saematerjali toodete

valmistamiseks kasutab vajaliku saematerjali

valikuks infotehnoloogilisi

vahendeid

kirjeldab vajaliku materjali

omadusi

Juhtumi analüüs Praktiline töö. 3 Toodetele

saematerjalide

tellimuse esitamine

Iseseisev töö Koostab õpimapi praktilisest töödest võrreldes oma tulemusi kaasõppuritega ja esitab ettekande. Kokkuvõtte valmistamine

Hindamine Mitteeristav hindamine, õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Mooduli kokkuvõtva hindamise eelduseks õpiväljundite saavutamine vähemalt lävendi tasemel ja koostatud tööde õpimapp. Arvestuse saamiseks peab õpilane järgima VKHK kirjalike tööde juhendit.

Õppematerjalid 1. Saematerjalide tehnoloogia. Loengukonspekt. Koostanud Taivo Tering 2001 2. Saetööstuse seadmed. Õppematerjal. Koostanud Taivo Tering ja Lauri Tasso 2005 3. Saekavade koostamine ja arvutamine. Õppematerjal. Koostanud Pille Meier, Heino Rukki 2001


VAL 3 Masinprojekteerimine 3 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija: õpib tundma erinevaid CAD programme ja nende kasutamisvõimalusi; omandab algteadmised arvuti kasutamise eelistest jooniste väljatöötamisel, vormistamisel, joonistesse muudatuste tegemisel ja arhiveerimisel Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad



(tundi

des) T P I

1. omab ülevaadet

tehniliste jooniste koostamise ja

vormistamise nõuetest ning joonisega esitatud

graafilise teabe erinevatest (sh

infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest

1. toob näiteid joonestamise

rakendusvaldkondade kohta

ning selgitab joonestamisalaste

teadmiste ja oskuste vajalikkust

õpitaval erialal

2. iseloomustab eskiisi,

detailijoonise ja koostejoonise

erinevusi lähtudes nende

otstarbest ja selgitab nende

kasutamise põhimõtteid,

kasutades korrektselt erialast

terminoloogiat

3. kasutab jooniste esitamiseks

ühte enamkasutatavat CAD

programmi (AutoCAD või

SolidWorks)

4. vormistab digitaalselt 2D

joonised korrektselt etteantud

nõuete kohaselt arvestades

tehnilistel joonistel

kasutatavaid kujutamisvõtteid

ja tähistusi (leppemärgid,

tingmärgid, lihtsustused,

mõõtmete täpsusnõuded,

lõigete ja sõlmede tähistused,

kinnitusvahendite lihtsustatud

tähistused

Interaktiivne loeng, graafilised tööd

arvutiga

Ülesanne 1: Etteantud detaili või toote

joonise joonestamine

AutoCAD keskkonnas Ülesanne 2: Etteantud detaili või toote

mudeli valmistamine ja

joonise genereerimine

SolidWorks keskkonnas

Masinprojekteerimine. AutoCAD 2D keskkond.

1. Töövälja ja ekraani

seadistamine 2. Kihtidega opereerimine 3. Personaalsete joonetüüpide ja

viirutuste loomine 4. Teksti sisestamine ja muutmine 5. Joonise mõõtmestamine ja

mõõtmete stiilid 6. Objektide ülekandmine ühest

joonisest teise 7. Erinevate piltide, pdf failide ja

teiste AutoCADi jooniste

sidumine oma joonisega 8. Joonise printimine

AutoCAD 3D keskkond:

1. 3D-objektid: jooned, pinnad,

kehad 2. 3D-objektide loomine ja

teisendamine 3. 3D-objekti moodustamine 2D-

objektist

SolidWorks keskkond:

1. 2D eskiisi loomine 2. Mudeli loomine eskiisist 3. Koostu loomine mudelitest

Lauri Tasso 40 3

8

4. Tehnilise joonise genereerimine

mudelist/koostust

2. selgitab välja mööbli-

või puittoote jooniselt toote detailide

valmistamiseks vajaliku info

3. nimetab ja näitab joonise põhjal

erialast terminoloogiat

kasutades mööblitoote põhilisi

konstruktsioonielemente

(detail, koost, alakoost,

ühenduselemendid) 4. nimetab ja näitab joonise põhjal

erialast terminoloogiat

kasutades puittoodete (sh akna-

ja ukseplokid, puittrepid)

detaile ja kooste 5. selgitab välja etteantud

tööjoonistelt (detailjoonis,

koostejoonis) detailide asukoha

ja nende valmistamiseks

vajaliku info (detaili kuju,

mõõtmed, materjal, jms)

lähtudes etteantud

tööülesandest


arvutiga

Ülesanne 3: Etteantud ülesande järgi

mööblidetailide ja seotiste 2D

jooniste valmistamine

AutoCAD või Solid Works

keskkonnas

3. mõõdab mõõtmise ja

kontrollimise vahendeid

kasutades erinevate

etteantud mööbli- või

puittoodete sõlmi ja

detaile ning visandab

selle põhjal nendest

eskiise

1. visandab mõõtmistulemuste

põhjal geomeetriliste kehade

ruumilisi kujutisi 2. visandab puitdetailide ja nende

seotiste eskiise ning

mõõtmestab need

nõuetekohaselt 3. visandab mööbli- ja puittoote

erinevate koostude eskiise ning


arvutiga

Ülesanne 4: Detaili eskiisi koostamine ja

tööjoonise joonestamine

AutoCAD või SolidWorks

keskkonnas

mõõtmestab need

nõuetekohaselt 4. vormistab digitaalselt

eskiisidest lähtuvalt mööbli- või

puittoote detaili tööjoonise 4. analüüsib koos

juhendajaga enda

joonise lugemise oskust

2. analüüsib juhendajaga jooniste

valmimist ja koostab

kokkuvõtte ning vormistab selle


kasutades infotehnoloogia

vahendeid

Arutelu, analüüs Mööbli- ja puittoodete

jooniste analüüsimine

Iseseisev töö

3. Praktiliste tööde vormistamine ja õpimapi koostamine 4. Õpimapi sisuks on kõik pdf failina vormistatud tunni praktilised tööd

Hindamine Mitteeristav hindamine. Õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele

Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus Kokkuvõtva hinde

kujunemine Tunni praktilised tööd koondatakse õpimappi. Kokkuvõttev hinne kujuneb tunni praktiliste tööde kaitsmise tulemusena

Õppematerjalid Tehniline joonis. J.Riives, A.Teaste, R.Mägi. Tallinn.Valgus,1996 AutoCAD-käsiraamat, Leo Türn, Ilmumisaasta 2006, Kirjastus Ehitame Kirjastus. Mööblitoodete konstrueerimine. Õppevahend. Tõnis Kiisk. Tallinn,1989


VAL 4 Ehituslike puitkonstruktsioonide valmistamine 10 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate puidust kui ehitusmaterjalist, töötleb nõuetekohaselt puitu ja puidupõhiseid materjale ning valmistab puitliiteid ja lihtsamaid

puitehitisi meeskonnatööna järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodul – Masintöötlemise tehnoloogia

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppe-meetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded Mooduli teemad ja

alateemad Õpetaja Maht

(tundides) T P I

selgitab ehitamise üldisi

põhimõtteid ning omab

ülevaadet

ehituskonstruktsioonidest ja

puitkonstruktsioonide

ehitamisel kasutatavate

ehitusmaterjalide liigitusest

iseloomustab ehituspuusepa ja

palkmajaehitaja kutset

defineerib ja seostab erinevate

teabeallikate põhjal mõisteid ja

termineid ehitis, rajatis, hoone,

projekteerimine, ehitusprojekt,

tehnosüsteem, ehitusmaterjal,

ehitusplats, ehitusluba,

ehitamine, kasutusluba,

energiatõhusus

selgitab erinevate teabeallikate

põhjal nõudeid eri liiki

ehitistele, nende ehitamisele ja

kasutamisele

nimetab ja iseloomustab hoone

põhiosasid (vundament, seinad,

avatäited, vahelaed, katus)

lähtuvalt nende ülesandest

nimetab ja iseloomustab

etteantud hoone skeemi alusel

hoone kande- ja piirdetarindeid

Suhtluspõhine loeng Õppekäik Arutelu

Esse õppekäigust Test põhimõisted Ettekanne Nõuded ehitistele ja

tappliidete

valmistamine

Puit ehituses Ehitist mõjutavad teguritest. Puidu omadused ehituses Ehitusseadus Ehitusel kasutatavatest

materjalidest Ehituse projekteerimise

normid (EPN) Hoone põhikonstruktsioonid Kavandamine Seotiste ja liidete

joonestamine Praktiline töö Puitseotised, nende

erinevused, kasutusalad ja

valmistamine. Tapid, nende kasutusalad ja

valmistamine. Puitliited, nende kasutusalad

ja valmistamine. Profiildetailide liited, nende

kasutusalad ja valmistamine. Palkmajad Eneseanalüüs puitliidete

valmistamisel. Koostamine

ja vormistamine

Andrus Luts Lauri Tasso Arvi Lokk

60 100

8

0

kavandab tööprotsessi

puitliidete valmistamiseks,

valib materjalid ja

töövahendid, lähtudes

etteantud tööülesandest

Tunneb erialaseid termineid

selgitab välja etteantud

tööülesande (tööjoonis,

detail, kirjeldus) põhjal

tööoperatsioonideks vajaliku

info (mõõtmed, kasutatavad

materjalid)

korraldab puitliidete

valmistamiseks

nõuetekohaselt oma

töökoha, valib sobivad

materjalid ja töövahendid

Suhtluspõhine loeng Arutelu Praktiline töö

Praktiline töö

nr.1.Nael-,kruvi-,polt-

ja naagelliited. Valmistab

nõuetekohaselt

,vastavalt etteantud

joonisele nael-, kruvi-

,polt-, või naagelliite ,

kasutades sobivaid

materjale ja vajalikke

töövahendeid ning

järgides

tööohutusnõudeid.

valmistab kvaliteedinõuetele

vastavalt puitliiteid, kasutades valmistab elektrilisi ja

mehaanilisi käsitööriistu

kasutades lihttappliiteid,

Praktiline töö Meeskonnatöö

Praktiline töö nr.2.

Terasdetailidega

puitliited

nõuetekohaselt käsitööriistu ja

puidutöötlemispinke

järgides etteantud

tööjooniseid ning arvestab

tehnoloogilisi ja

kvaliteedinõudeid

valmistab elektrilisi ja


kasutades nael-, kruvi-, polt-

ja naagelliiteid, järgides

valmistab elektrilisi ja


kasutades terasdetailidega

(nurgik, talaking,

peitkonsool, sarikaankur,

posti jalg, gerbertarind,

naelutusplaat) puitliiteid,

järgides etteantud

tööjooniseid ning

tehnoloogilisi ja

kvaliteedinõudeid

annab ülevaate

liimpuitraamide

terasdetailidega liidete

(posti jalg, jäik nurgasõlm)

koostamise põhimõtetest

rakendab puitliidete

valmistamisel ergonoomilisi

ja ohutuid töövõtteid ning

kasutab nõuetekohaselt


kasutab töötsooni

eesmärgipäraselt ja hoiab

selle korras, järgib

töövahendite ja muude

seadmete kasutamisel

etteantud juhendeid, sh

ohutusjuhendeid

kasutab materjale ja

töövahendeid

Valmistab vastavalt

etteantud tööjoonisele

terasdetailidest puitliite

, valides sobiva

materjali (nurgik,

talaking, peitkonsool,

sarikaankur, posti jalg,

gerbertarind ,

naelutusplaat) ja

vajalikud töövahendid

ning järgides

tööohutusnõudeid. Praktiline töö nr.3 Puitrajatise näiteks

lehtla,aiakiik

valmistamine

meeskonnatööna

eesmärgipäraselt,


säästlikult

järgib töö planeerimisel,

töökoha ettevalmistamisel,

töö kestel ja töökoha

korrastamisel rangelt

töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning

arvestab inimeste ja

keskkonnaga enda ümber

järgib puitmaterjalide

töötlemisel ja puitliidete

valmistamisel töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid

rakendab puitliidete

valmistamisel ergonoomilisi

ja ohutuid töövõtteid ning

kasutab nõuetekohaselt


kasutab töötsooni

eesmärgipäraselt ja hoiab

selle korras, järgib

töövahendite ja muude

seadmete kasutamisel

etteantud juhendeid, sh

ohutusjuhendeid

kasutab materjale ja

töövahendeid

eesmärgipäraselt,


säästlikult

järgib töö planeerimisel,

töökoha ettevalmistamisel,

töö kestel ja töökoha

korrastamisel rangelt

töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning

arvestab inimeste ja

keskkonnaga enda ümber

Praktiline töö Meeskonnatöö Demostratsioon Arutelu

Juhtumi analüüs

analüüsib koos juhendajaga

enda tegevust puitliidete

valmistamisel

analüüsib koos juhendajaga

erinevate tööülesannetega

toimetulekut puidu ja


töötlemisel ning puitliidete

valmistamisel ja hindab


koostab kokkuvõtte analüüsi

tulemustest ja vormistab

selle korrektses eesti keeles,

kasutades

infotehnoloogiavahendeid

Analüüs Eneseanalüüsi

koostamine

Iseseisev töö

1. Puidu käsitsitöötlemise tehnoloogilise järjekorra iseseisev koostamine. 2. Puitseotiste,puitliidete ja tappide nimetused ja kasutus. Kirjalik töö. 3. Eneseanalüüsi kirjalik vormistamine. 4. Nõuded ehitistele-referaadi ja ettekannde koostamine

Hindamine Mitteeristav hindamine, õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Mooduli kokkuvõtva hindamise eelduseks õpiväljundite saavutamine vähemalt lävendi tasemel ja koostatud tööde õpimapp. Arvestuse saamiseks peab õpilane järgima VKHK kirjalike tööde juhendit.

Õppematerjalid 1. Väikeelamud Tiit Masso 2. Hooned. Erik Talviste. 3. Ehituskonstruktori käsiraamat (1. osa) 2002 Tiit Masso 4. Timber Connstruction Manual : Birrkhäuser - Publishers for Architecture 5. Timber construction . Palo Alto, 2000 6. Palk ehituses (Hirsityöt. Eesti keeles.) Vuolle-Apiala, Risto. (2001). 7. Puit ja selle kasutamine väike-ehitistes (Parempi tehdä puusta. Eesti keeles.)(2000). Tallinn : Viplala 8. Kuusik, U. Elektrilised käsitööriistad. Põltsamaa: Vali Press 2005; 9. Noll, T. Puitühenduste piibel täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk 2007; 10. Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste parandamiseks. Tallinn: TTÜ Kirjastus 2002. 11. Kõrbe, A. Puidulõikeriistade teritamine. Maakodu 5/20 12. Palk ehituses / Risto Vuolle-Apiala ; [tõlkija Anne Perema] 13. Palkmaja ehitamine / [tõlkinud Tiina Masing ; toimetaja Juhani Keppo ; eessõna : Raivo Raidna] 14. Palkmajad : konstruktsioon ja ehitamine /Tiit Masso.

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht EKAP VAL5

Eritellimus mööbli valmistamine 10

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppur on võimeline välja töötama, konstrueerima ja valmistama mööbli tooteid Nõuded mooduli alustamiseks: on läbitud moodulid puittoodete kavandamine Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeeto-did ja

hindamis-ülesanded Mooduli teemad ja

alateemad Õpetaja Maht

(tundides) T P I

kavandab ja valmistab sihtrühmale

uuendusliku toote väljatöötamise

Sihtrühmale toote

väljatöötamine pakkudes

erinevaid uuenduslike

lahendusi

Koostab erinevad

lahendused tootele

Disainib ja töötab välja

toote konstruktsiooni

Koostab kalkulatsiooni,

kavandab toote

valmistamiseks

tehnoloogia

Valmistab meeskonnaga

kavandatud toote

Aktiivne loeng Rühmatöö

Praktiline töö:

Sihtrühmale toote

väljatöötamise kavandamine ja

valmistamine

Tootearendus Tootearendus kui

süsteem. Probleemi

lahendamine. Visualiseerimine

Loovus, loova

probleemilahenduse

mudel.

Loov ideeotsing.

Süstemaatiline otsing.

Ajurünnak. Hindamiskriteeriumit

e määramine. Mööblidisain

Andrus Luts Urmas Paulus Taavi Pumbo

196 6

4

tegevuste planeerimine toote

parandamiseks ja toote valmistamine

selgitab parendatava

tootega seotud tegevusi,

kirjeldab arusaadavalt

toote parendamise käiku ja

annab selle kohta selgitusi

rakendab tööprotsessides

meeskonnatööd

valmistab toote

kontrollib teostatud tööde

kvaliteeti

Aktiivne loeng Rühmatöö Praktiline töö

Praktiline töö: Mööblitoote

parendamine ja

valmistamine

hindab toodete kavandamise,

planeerimise ja töövalmistamise käiku Hindab valmistatud toote

kvaliteeti

Rühmatöö Praktiline töö:

ning selgitab välja võimalikke vigade

tekkimise põhjused ning meetmed nende

vältimiseks

Selgitab kavandatud

plaani täitmist

Analüüsi koostamine

tehtud töödele

Iseseisev töö moodulis: (eesmärk, teema, vajadusel hindamine)

Iseseisva töö koostamise tulemusena õpilane oskab hinnata oma tegevusi uuetoote valmistamisel ja koostab töö teostamiseks kokkuvõtte ja omab

meeskonnatöö kogemust. 1. Koostab rühmatööna tootearendusprojekti . 2. Koostab toote valmistamise praktikapäeviku

Mooduli hinde kujunemine: Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid

Mooduli kokkuvõtva hindamise eelduseks õpiväljundite saavutamine vähemalt lävendi tasemel ja koostatud tööde materjalid. Esitlevad rühmana rühmatööna valmistatud toodet , tööde käiku ja valmistatud toodet komisjoni ees. Töö teostamisel hinnatakse järgmisi oskusi ja näitajaid:

Jooniste valmistamine

Konstruktsiooniliste lahenduste väljatöötamine

Töömeetodite kasutamine

Töö teostuse analüüs Kasutatav õppekirjandus

/õppematerjal 1. T.Kiisk Mööblitoodete konstrueerimine 1989 2. T.Tering Puittoodete konstrueerimine 2004 3. Tootearendus (2006). Komninos, Ioannis. Tartu : Inter-Meedia Grupp, 2006 ([Põltsamaa : Vali Press]). 167, [5] lk 4. Tooteinnovatsioon ja innovatsioonisüsteemid (2000). Siimon, Ivar-Jüri. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000 ([Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastuse

trükikoda]). 248 lk. 5. K. Kodres. Ilus maja, kaunis ruum 6. L. Bhaskaran. Disain läbi aegade 7. M. Rehepapp, EKA. Disainispikker

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP

Val 6 ETTEVÕTTE TÖÖ KORRALDAMINE JA

PLANEERIMINE? 6 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppur saab aru ettevõtte toimimise seaduspärasustest, tunneb raamatupidamise ning maksustamise põhitõdesid, planeerib ettevõtte kulud ja tulud, hindab

ettevõtte kasumlikkust. Nõuded mooduli alustamiseks: läbitud karjääri planeerimise ja ettevõtluse moodul. Ained ja õpetajad: Ettevõtete toimimise alused Raamatupidamise alused Ettevõtte tegevuse planeerimine


hindamisülesanded

Mooduli teemad ja

alateemad Maht (T, P, I)

Mõistab ettevõtluses kasutatavaid

põhimõisteid ja terminoloogiat, kasutab

neid õiges tähenduses.

Tunneb põhimõisteid ja

mõistab nende tähendust. Mõistab ettevõtte kui terviku

vara väärtust, kirjeldab seda

muutvaid tegureid. Tunneb ettevõtte

jätkusuutlikust mõjutavaid

tegureid, analüüsib neid.

Suhtluspõhine loeng ja

töölehtede täitmine Iseseisev töö

õppematerjalide ja interneti

kasutamisega

Rühmatöö juhendi põhjal

Õppevideod

Põhimõistete test

Ettevõtte väärtuse analüüs

rühmatööna

Ettevõtete toimimise

alused: Mõisted: Ettevõtlus, ettevõtja,

ettevõte, ettevõtlikus. Vara selle väärtuse

hindamine, ettevõte kui

omanike vara. Vara väärtuse

suurendamine. Jätkuvalt tegutsev ettevõte,

selle olulisus töötajatele ja

ühiskonnale. Ettevõtja vabadus ja

vastutus.

40 1

2

Mõistab raamatupidamise põhialuseid,

maksustamise põhimõtteid . Oskab korraldada raamatupidamist

äritegevuses ja mõistab selle tähtsust ning

isiklikku vastutust.

Oskab täita maksudeklaratsioone. Koostab tulude- kulude eelarve

Teab kohustust korraldada

raamatupidamine äritegevuses

ja mõistab selle tähtsust ning

isiklikku vastutust. Teab ja tunneb

raamatupidamises kasutatavaid

põhimõisteid ja termineid. Teab maksukorralduse

põhimõtteid ja oskab täita

maksudeklaratsioone. Koostab tulude- kulude eelarve

Haarav loeng . Praktilised tööd - eelarve

koostamine nii enda kui

ettevõtte jaoks,

maksudeklaratsioonide

täitmine, Elementaarse bilansi

koostamine.

Raamatupidamistarkvara

võimalused. ülevaade. Kulude jälgimine

igapäevases elus nende

kirjendamine. oma arvutis,

telefonis või mujal.

Hindeline töö, sealhulgas

suuline eneseväljendus -

finantsiliste terminite lahti

seletamine.

Maksukorralduse

põhimõistete tundmine. Raamatupidamise

algdokumentide

nõuetekohane koostamine. Eelarve koostamine, tulude

allikad. Kulude jaotamine eelarves.

Finantssituatsioonide

põhjal ülesannete

lahendamine. Elementaarse bilansi,

kasumiaruande

koostamine

Raamatupidamise alused Põhimõisted – tulud, kulud,

varad, kohustused. Ettevõtte majandustehingute

kirjeldamise vajadus ja

kohustus,

Algdokumendid ja nendele

esitatavad

nõuded

Ettevõtluse tulud ja sellega

seotud kulud,

kahekordne kirjendamine

Ettevõtte varad ja

kohustused,

bilansi põhimõisted Maksud, nende olulisus

ühiskonnale. Maksusüsteem. Maksude deklareerimine ja

maksmine. Vastutus raamatupidamise

korraldamise ja maksude

maksmise eest.

40 1

2

Ettevõtte tulude ja kulude

planeerimine, eelarve

koostamine. Planeerib ettevõtte tulud ja kulud, hindab

nende realistlikkust, teeb sellest lähtuvalt

õiged juhtimisotsused

Kirjeldab äritulu saamise viise

ja selle saamiseks vajalikke

kulusid. Eristab ettevõtlusega seotud ja

mitteseotud kulusid

Analüüsib turusituatsiooni ja

selgitab selle võimalikke

arenguid Kirjeldab ettevõtte äririske ja

nende maandamise meetodeid.

Arutlev loeng Ettevõtte külastus

Töölehed Iseseisev töö ettevõtte tulude

ja kulude planeerimine

Rühmatööna külastatud ettevõtte tulu- ja

kuluallikate analüüs. Turu analüüs PESTLE analüüs Ettevõte äririskide analüüs

Ettevõtte tegevuse

planeerimine Ettevõtte tulud ja kulud. Ettevõtte turg ja kliendid kui

ainsad tuluallikad Muutused klientide ootustes,

müügiprognooside

koostamine Turundusega seotud kulud. Ettevõtte äririskid, nende

hindamine. Äririskide

maandamise võimalused.

40

1

2

Iseseisev töö moodulis: (eesmärk, teema, vajadusel hindamine)

Iseseisva töö eesmärgiks on õpiväljundite hindamiseks õppimine, sh esitlusteks harjutamine, hindamisülesannete koostamine ning selleks vajaliku

info hankimine.

Mooduli hinde kujunemine: Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid

Mooduli kokkuvõttev hindamine: mitteeristav hindamine. Lävend : Mooduli kokkuvõtva hindamise eelduseks on kõikide õpiväljundite saavutamiseks sooritatud õpiülesanded.

Arvestuse saamiseks peab õpilane järgima etteantud töö koostamise juhendeid ja VKHK kirjalike tööde juhendit.

Kasutatav õppekirjandus /õppematerjal Suppi. K. Ettevõtlus õpik-käsiraamat 2013.

"Finantsaabits" V. Zirnask 2011,

"Ideest eduka ettevõtteni" Innove 2008,

Mis toimub ettevõttes? Ettevõtte hindamine ja arendamine. M. Varendi, J.Teder, SA Innove 2008

internetiallikad:

www.avatar.ee/majanduseabc

http://www.avatar.ee/majanduseabc

www.eas.ee

www.emta.ee

www.fin.ee

www.riigiteataja.ee

www.stat.ee

www.tootukassa.ee

www.vkhk.ee


Keel ja kirjandus 6 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava eesti keele ja kirjanduse valdkonna eesti keele ja kirjanduse, vene keele ja kirjanduse (õpperühmas, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning

õpe toimub osaliselt või täielikult vene keeles) õppeainetega Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad


hindamisülesanded Mooduli teemad ja alateemad

Õpetaj

a Maht

(tundides)

T P

väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja

kirjakeele normile vastavalt nii suulises

kui ka kirjalikus suhtluses

Kõneleb arusaadavalt,

valib sobiva

sõnakasutuse vastavalt

suhtlussituatsioonile

Koostab ja vormistab

teksti vastavalt

juhendile, järgides

õigekirjareegleid

Praktiline harjutus

– sobivate

keelenormide

kasutamine

(ortograafia,

vormimoodustus,

lühendamine,

kirjavahemärgistus

)

Mõistekaart –

keelekasutus

erinevates

vanuserühmades

Loeng –

keeleetikett

Mõistekaart:

meediateksti

liigid ja tunnused

Eristab ja analüüsib

kõne- ja kirjakeelt

erialases tekstis

Leiab ühest

meediaväljaandest

erinevaid

publitsistlikke tekste

ja analüüsib neid

Koostab erinevaid

meediatekste (nt

uudis)

Võrdleb suulist ja

kirjalikku

keelekasutust

internetikeskkonnas

(blogid, veebilehed

jms)

Keel suhtlus ja

tunnetusvahendina Suulise ja kirjaliku suhtluse ja

teksti erinevused Keelekontaktid: saksa, vene,

inglise ja soome keele mõju

eesti keelele Keeleline etikett

virtuaalkeskkonnas Õigekeele normingud Meedia ja mõjutamine Meediateksti tunnused Reklaami keelekasutus Olulisemad meedia- žanrid

(uudis, intervjuu, reportaaž) Sotsiaalmeedia

arutleb teemakohaselt ja põhjendatult

loetud, vaadatud või kuulatud teksti

põhjal

Avaldab ja põhjendab

oma arvamust, kasutab

oma väidete

kinnitamiseks

tekstinäiteid ja tsitaate koostab eri liiki tekste, kasutades

alustekstidena nii teabe- ja

ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid

neid kriitiliselt hinnates


teksti vastavalt


õigekirjareegleid

http://www.eas.ee/

Koostab etteantud

faktide põhjal tabeli või

diagrammi

Leiab sidumata tekstist

vajaliku info ja kasutab

saadud teavet

eesmärgipäraselt suulises

esinemises või enda

loodud tekstides

Praktiline töö –

meediateksti

loomine

Rollimäng –

ajakirjanik ja

intervjueeritav

Rühmatöö: ajalehe

koostamine ja

esitlus

Meediareklaami

analüüs

Erinevate reklaam-

klippide võrdlus

Väitlus meedias,

pressikonverents

Praktiline harjutus:

sõnavara tundmine

(liitsõnad,

tuletised)

Teatmeteoste

kasutamine:

sõnade tähenduste

leidmine ja

õigekirja otsimine,

uudissõnade

leidmine ja nende

kasutamine

Loovusharjutus:

slängisõnavara

tundmine, nt

kaasaegne

muinasjutt

Slängiteksti

ümbersõnastamine

Koostab ja

vormistab erialaseid

tekste vastavalt

juhendile, kasutades

erinevaid võimalusi

Analüüsib enda ja

kaaslase erialast

teksti (nt

kasutusjuhend)

Analüüsib

reklaamteksti

Praktiline harjutus –

sõnade tähenduse

leidmine

sõnaraamatutest, nt

uudis- ja erialasõnad (kasutusvaldkonna

määramine)

Kirjutab alusteksti

põhjal arutluse teksti

näidete ja tsitaatide

põhjal

Koostab ja

pealkirjastab teksti

Praktiline harjutus –

teksti toimetamine

Koostab referaadi

või stendettekande

Analüüsib tabelit ja

diagrammi jms

Koostab tarbeteksti

(avaldus, CV,

motivatsioonikiri)

Tähtsamad meedia- kanalid

Eestis (meediakanali ja info

eesmärk, teemade skaala) Kriitiline ja teadlik lugemine Eesti sõnavara Sõnavara rikastamise

võimalused – liitmine,

tuletamine Keele kujundlikkus ja loov

keelekasutus – keele

leksikaalsed kategooriad Oskuskeele erinevused Kirjakeel ja kõnekeel,

murdekeel ja släng

Funktsionaalne lugemine ja

kirjutamine Kirjutamise eesmärk, teksti

ainestik, materjali kogumine Teksti ülesehitus ja sidusus,

lõik Arutleva teksti kirjutamine

alusteksti põhjal Teksti toimetamine ja

pealkirjastamine Kokkuvõtte ja referaadi

kirjutamine Teabeotsing Seotud ja sidumata tekstid Tarbetekstid Ilukirjandus kui kunst Ilukirjanduse põhiliigid ja

kirjandusvoolud.

loeb ja mõistab sidumata tekste (tabel,

graafik, diagramm), hindab neis esitatud

infot, teeb järeldusi ja loob uusi seoseid

Leiab sidumata tekstist

vajaliku info ja kasutab

saadud teavet

eesmärgipäraselt suulises

esinemises või enda

loodud tekstides

Koostab faktide põhjal

tabeli või diagrammi


teksti vastavalt


õigekirjareegleid väärtustab lugemist, suhestab loetut

iseendaga ja tänapäeva elunähtustega,

oma kodukohaga

Põhjendab oma

lugemiseelistusi ja –

kogemusi

Kasutab erinevatest

infoallikatest saadud

teavet enda loodud

tekstides ja igapäevaelus,

põhjendab infoallika

valikut tõlgendab ja analüüsib kirjandusteost,

seostab seda ajastu ühiskondlike ja

kultuuriliste sündmustega

Tutvustab loetud

kirjandusteose autorit,

kirjeldab tegevusaega ja

– kohta ning olulisi

sündmusi, iseloomustab

tegelasi

Arutleb teose

probleemide ja

väärtushinnangute üle,

toob sobivaid näiteid nii

tekstist kui ka omaelust

Selgitab ja kasutab teksti

analüüsimiseks

tarvilikke põhimõisteid

Rollis kirjutamine:

tekst mõne

tegelase keele- või

sõnavara

kasutusest (pankur,

ärimees, talunik

jms)

Rollimängud

sobiva

keelekasutuse

leidmiseks ja

keelelise etiketi

kasutamiseks,

uudissõnade,

võõrsõnade

kasutamine

Mõistekaart –

kasutab alusteksti,

pealkirja

Tänavaküsitlus ja

selle põhjal

graafikute, tabelite

koostamine

Lünkteksti täitmine

tabelite,

diagrammide abil

Mudelkirjutamine:

tarbetekstide

koostamine –

avaldus, CV,

motivatsioonikiri

Alusteksti põhjal

kirjutamine

Selgitab ja kasutab

ilukirjandusliku

teksti analüüsiks

vajaminevaid

põhimõisteid,

tutvustab loetud

teost ja selle autorit

Põhjendab oma

seisukohti, arutleb

teose probleemide ja

väärtushinnangute

üle, toob sobivaid

näiteid tekstist ja

oma elust, vastab

loetud teksti põhjal

küsimustele

Ettekanne:

Analüüsib teose

põhjal valminud

etendust või filmi

Loeb läbi 3 teost ja

koostab

mõistekaardid

Autori koht ajas ja traditsioonis Kirjandusteose ja lugeja suhe Proosateksti analüüs ja

tõlgendamine Kirjandusküsimuste

käsitlemisel kasutatakse

õpetaja ja õpilase valikul

erinevate autorite teoseid nii

maailmakirjandusest kui eesti

kirjandusest

Ajurünnak, loeng,

esitlus: kirjanduse

olemus, põhiliigid,

kirjandusvoolud,

ajatelg

Rühmatöö –

kirjandusvoolud,

nende tunnused,

teosed, autorid

Ilukirjandusteksti

lugemine ja

analüüs

Õppekäik

kultuuriloolisse

paika

Mõistekaardi

koostamine teose

põhjal Iseseisev töö moodulis: (eesmärk, teema, vajadusel hindamine)

Õppija iseseisva tööna kinnistab teoreetilistes tundides omandatud vanu ja õpib juurde uusi teadmisi ja oskusi, mis on seotud tekstide

koostamise, analüüsi ja rakendamisega. Iseseisva töö hindamisel lähtutakse hindamiskriteeriumidest.

Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Kokkuvõttev hindamisviis: eristav. Hindamise eelduseks on mooduli erinevate teemade sooritamine positiivsetele hinnetele

hindamiskriteeriumid Hinne „3“ Hinne „4“ Hinne

„5“ Teoste lugemine 2 teost 3 teost 4 teost

Teksti analüüs Leiab tekstist vastused tsitaatidena Lisab leitud tsitaatidele omapoolse

arvamuse Oskab lisaks

omapoolsele

arvamusele tuua

lisanäiteid, fakt

jms

Analüüsi vormistamise õigekeelsus Vormistab analüüsi korrektselt,

kuid esineb õigekeelsus- ja/või

tühikuvigu (~15)

Vormistab analüüsi korrektselt, kuid

esineb õigekeelsus- ja/või tühikuvigu

(~10)

Vormistab

analüüsi

korrektselt, kuid

esineb üksikuid

õigekeelus ja/või

tühikuvigu

Test Oskab vastata küsimustele lühidalt Oskab küsimustele vastata

ammendavalt täislausetega

Oskab vastata

küsimustele koos

lisakommentaarid

ega

Kasutatav

õppekirjandus

/õppematerjal

E. Kraut, E. Liivaste, A. Tarvo Eesti õigekeel 2000 kirjastus Koolibri

M. Erelt, S. Vare Eesti keele õpik XI klassile 1996 Koolibri

M. Hint, V. Maanso Eesti keele õpik X klassile 1992 Koolibri

M. Rebane Maailmakirjandus kutseõppeasutustele 2003 kirjastus Ilo

M. Rebane Eesti kirjandus kutseõppeasutustele 2003 kirjastus Ilo


Võõrkeel 4,5

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad


hindamisülesanded Mooduli teemad ja alateemad Õpetaja

Maht (tundides)

T P

Suhtleb õpitavas

võõrkeeles

argisuhtluses nii

kõnes kui kirjas

iseseisva

keelekasutajana;

esitab ja kaitseb

erinevates

mõttevahetustes/

Kasutab iseseisvalt

võõrkeelset

põhisõnavara ja

tuttavas olukorras

grammatiliselt üsna

õiget keelt

Esitab ja põhjendab

lühidalt oma

seisukohti

lugemis- ja/või

kuulamisülesande

täitmine juhendi

alusel, info

leidmine ja

esitamine,

sõnavara

täiendamine)

Kirjaliku

(enese)tutvustuse

koostamine: E-mail

eakaaslasele või

nupuke koolilehes

oma sõbrast /

eakaaslasest

Grammatika ja sõnavara

harjutamine

Kommunikatiivsed keelelised

vahendid:

Arvamuse avaldamine

Kavatsustest rääkimine

suhtlussituatsioonides

oma seisukohti

erinevates

mõttevahetustes

Väljendab

end/suhtleb õpitava

keele erinevate

osaoskuste kaudu

(loeb, kuulab,

räägib, kirjutab B1

tasemel)

intervjuu/dialoog

(enese/sõbra/eakaa

slase tutvustus)

rühmatöö: kooli ja

eriala tutvustuse

koostamine (poster

/ voldik /

videoklipp /

powerpoint esitlus)

+ reklaam koolile

ideekaart: Miks

just see kool? See

amet?

võõrkeele taseme-

testi sooritamine ja

analüüsarutelu:

Milleks võõrkeeled

minu ametis?

Internetiotsing

Essee „Meedia

minu elus

lugemis-ja / või

kuulamisülesande

täitmine (erinevad

arvamused suhtlus-

keskkondade

kohta)

ajurünnak /

võrdlus: virtuaalne

suhtlemine vs.

Reaalne

Test: Minu pere,

minu sõbrad ja

mina

Rühmatöö esitlus:

poster / voldik /

powerpoint esitlus /

videoklipp koolist

Test: Minu

elukutse ja

tulevikuplaanid

Tasemetest ja

eneseanalüüs

Praktiline ülesanne:

Internetiotsingu

sooritus etteantud

teemal

Argumenteerimine,

nõustumine, vastu vaidlemine

soovide väljendamine

võrdlemine

põhjuste ja tagajärgede

nimetamine

eeliste ja puuduste

nimetamine

Minu pere, minu sõbrad ja

mina:

Enese tutvustamine: Kes ma

olen? Kes on minu sõbrad?

Välimus

Vaba aeg ja hobid

Kool ja kutseharidus

Koolid Eestis

Meie kool

Minu elukutse ja

tulevikuplaanid

Elukutsevalik

Tulevikuplaanid

Edasiõppimisvõimalused

Keeltemaailm:

Tõhus õppimine – enese

keeleoskuse hindamine

Võõrkeeleoskus ja minu eriala

Kirjeldab võõrkeeles

iseennast, oma

võimeid ja huvisid,

mõtteid, kavatsusi ja

kogemusi seoses

valitud erialaga

Tutvustab vestluse

käigus iseennast ja

oma

sõpra/eakaaslast

Koostab oma kooli

(lühi) tutvustuse

Põhjendab kooli ja

erialavalikut,

hindab oma

sobivust valitud

erialal töötamiseks

Kasutab

võõrkeeleoskuse

arendamiseks endale

sobivaid võõrkeele

õppimise strateegiaid

ja teabeallikaid,

seostab võõrkeeleõpet

elukestva õppega

Hindab oma

võõrkeeleoskuse

taset

Põhjendab

võõrkeele õppimise

vajalikkust, loob

seoseid eriala ja

elukestva õppega

Eristab

võõrkeelseid

teabeallikaid info

otsimiseks, kasutab

neid ja hindab

nende

usaldusväärsust

Kirjeldab oma

kasutatavaid

suhtluskeskkondi

(nende eeliseid,

puudusi ja ohte) ja

suhtlemist nendes

keskkondades

Essee „Meedia

minu elus

lugemis- ja/või

kuulamisülesande

täitmine Eesti

kohta

esitluse koostamine

(faktid Eestimaa

kohta, õpilase poolt

valitud sihtkoha

kohta või

sihtkohariigi

kohta).

võõrkeelne

viktoriin või

mälumäng Eesti

kohta

video / filmi

vaatamine (nt

mõnest Eesti

kultuurisündmusest

, -traditsioonist või

sihtkohast) ja

juhendi alusel

sisukokkuvõtte

koostamine.

video/filmi

vaatamine (sihtriigi

loodusest ja

vaatamisväärsustes

t) ja arutelu

Essee: Meedia

minu elus

Rühmatöö esitlus:

Eesti/ sihtkohariigi

tutvustamine

Kirjaliku

sisukokkuvõtte

koostamine filmi

kohta

Test: Eesti ja

sihtkohariigid,

reisimine


täidab tabeli 4

töökuulutuse põhjal

Suuline esitlus:

Kirjeldab tööülesandeid

praktika ajal ja oma

tööpäeva ja tegevusi


Avalduse kirjutamine ja

Europassi CV

koostamine internetis

Rollimäng: näidis-

tööintervjuu

Meedia minu elus:

Meediakasutusharjumused

Infouputus – internetipõhine

õppimine

Moodne meedia, eelised,

puudused ja ohud

Minu kodumaa:

Asend, geograafia, rahvastik

Loodus

Vaatamisväärsused

Eesti ja sihtkohariigid:

Meil siin ja teil seal: peod ja

traditsioonid

Kultuurierinevused

Reisimine teeb maailma

suuremaks

Reisisihtkohad

Millega reisida?

Tööturg:

Töö otsimine

Tänapäeva tööotsija omadused

Töökuulutused

Telefonipäring

Minu võimalused

Nipid kandideerimiseks

Mõistab Eesti ja teiste

rahvaste

elukeskkonda ja

kultuuri ning arvestab

nendega võõrkeeles

suhtlemisel

Tutvustab (oma

eakaaslasele

välismaal) Eestit ja

soovitab külastada

mõnda sihtkohta

Võrdleb sihtkeele /

emakeele* maa

(de) ja Eesti

elukeskkonda,

kultuuritraditsioone

ja –norme

Arvestab sihtkeele

kõnelejate

kultuurilise

eripäraga

On teadlik

edasiõppimise ja

tööturul

kandideerimise

rahvusvahelistest

võimalustest; koostab

tööleasumiseks

Tutvustab õpitavas

võõrkeeles oma

eriala hetkeseisu

tööturul ja

edasiõppimise

võimalusi

vajalikud võõrkeelsed

taotlusdokumendid Kirjeldab

võõrkeeles oma

tööpraktikat ja

analüüsib oma

osalemist selles

Koostab võõrkeeles

töökohale/praktikak

ohale

kandideerimise

avalduse,

CV/Europassi,

arvestab sihtmaa

eripäraga

Sooritab näidis-

tööintervjuu

Eneseanalüüs:

Minu tugevused ja

nõrkused

lugemis- ja

kuulamisülesanded

tööülesannete

kirjeldamine

tööpäeva

kirjeldamine

videoklipi

vaatamine ja

arutelu

küsimuste

koostamine ja

küsimustele

vastamine

rollimäng

(tööintervjuu)

Tööargipäev:

Minu praktika ettevõttes

Tööülesanded

Minu tööpäev

Kandideerimine:

Motivatsioonikiri

Europassi elulugu

Tööintervjuu

Kuidas selleks valmistuda?

Nipid tööintervjuule minekuks

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

Temaatilise sõnavara ja grammatika omandamine

Rollimängudeks valmistumine: tööintervjuu

Kirjalikud tööd: enese ja sõbra tutvustamine; Kooli tutvustamine; Suhtluskeskkondade võrdlus; Sisukokkuvõte filmist; Kontrolltööd; Eesti

ja sihtkohariigi tutvustus; Töökuulutuste tabel; Minu tööülesanded ja tööpäev; Motivatsioonikiri ja elulugu

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesande

d

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine.

Hinnatakse jooksva töö panust (osavõtt, iseseisva töö ettekannete kvaliteet ja diskussioonist/rollimängudest osavõtt) ning kirjalike testide

ja muude ülesannete õigeaegsest sooritamisest vähemalt rahuldavale hindele (abimaterjalideta) iga teema lõpul. Õpiväljundite ja lävendi

(hinne 3) saavutamiseks peavad olema positiivselt sooritatud kõik hindamisülesanded ja õpilane on osalenud vähemalt 80% õppetundidest.

Hindekriteeriumid:

Hinne 3 (lävend) – Õpiväljund ja lävend on saavutatud.

Kõik hindamisülesanded peavad olema positiivsele hindele sooritatud. Iseseisvas töös esitletud informatsioon on põhiosas olemas.

Ülesehituses on süsteem olemas. Teemakäsitlus on piisav. Rollimängudes ei ole märgata isikupära, kuid esitlus on arusaadav. Kõik

oluline on arusaadav, situatsioon lahendatakse adekvaatselt reageerides. Aktiivse sõnavara ja grammatika kasutamisega on mõningaid

raskusi. Öeldu mõte on arusaadav ja küsimustele suudetakse vastata. Kirjalikud tööd on nõuetekohaselt vormistatud, võib esineda keelelisi

eksimusi, kuid mõte on jälgitav.

Hinne 4 – Õpiväljund on saavutatud, lävend on ületatud.

Iseseisvas töös esitletud informatsioonis esineb mõningaid puudusi. Ülesehitus on süsteemne ja terviklik. Teemakäsitlus on heal tasemel.

Rolliesitus on isikupärane. Öeldu mõte on hästi arusaadav, situatsioon lahendatakse igati asjakohaselt ja viisakalt reageerides. Aktiivses

sõnavaras ja grammatikas esineb üksikuid vigu, mis ei raskenda arusaamist. Situatsioonide lahendamisel jääb mõnel määral puudu

iseseisvusest. Öeldu mõte on selge ja küsimustele suudetakse piisava põhjalikkusega vastata. Kirjalikud tööd on korrektselt ja

nõuetekohaselt vormistatud, võib esineda üksikuid keelelisi eksimusi, kuid mõte on hästi jälgitav ning töö täidab oma eesmärgi.

Hinne 5 – Õpiväljund on saavutatud, lävend on ületatud õpilase omapoolse panusega õpitavasse.

Iseseisvas töös esitatud informatsioon on süsteemne ja terviklik. Teemakäsitlus on põhjalik ja sisaldab uudset informatsiooni või keelelisi

vahendeid, mille kasutamine aktiivselt ei ole nõutud. Rolliesitus on väga isikupärane ja nauditav, igati vestluspartnerit arvestav ja viisakas.

Situatsioonides ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.

Öeldu mõte on üheselt selge ja küsimustele suudetakse väga põhjalikult ja lisainfot andes vastata. Kirjalikud tööd on korrektselt ja

nõuetekohaselt vormistatud, keelelisi eksimusi peaaegu ei esine, kirjutatu mõte on väga hästi arusaadav ning töö täidab suurepäraselt oma

eesmärgi.

Kasutatav

õppekirjandus

/õppematerjal

Lemcke, C.; Rohrmann, L., Scherling, T., Berliner Platz 2; Langenscheidt, 2003

http://xportal.klett-langenscheidt.de/berlinerplatz2/

jt.


Matemaatika 5

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt toimetulekuks.



hindamisülesanded

Mooduli teemad ja

alateemad Õpetaja

Maht (tundides)

T P

Kasutab õpitud

matemaatikateadmisi

ja –oskusi uutes

situatsioonides ning

eluliste ülesannete

lahendamisel,

sõnastab ülesande

mõtte,

toob/kirjutab välja

andmed, määrab

otsitavad suurused

toob/kirjutab välja

loeng-arutelu,

paaristöö,

ülesannete

lahendamine,

mõistekaart


Hinne 3

Arvutab reaalarvudega õigesti

peast, kirjalikult või

taskuarvutiga.

ARVUTAMINE.

Arvuhulgad

(naturaalarvud N,

täisarvud Z,

ratsionaalarvud Q,

http://xportal.klett-langenscheidt.de/berlinerplatz2/

analüüsides ja

hinnates tulemuste

tõepärasust.

vajalikud seosed ja

valemid

kirjeldab

lahenduskäiku,

vajadusel

illustreerib seda

joonisega/skeemig

a, teeb vajalikud

arvutused,

vormistab

lahenduskäigu,

kontrollib

lahenduskäigu

õigsust

kasutab vajadusel

õpetaja koostatud

juhendmaterjale ja

näpunäiteid

ülesande õigeks

lahendamiseks

teeb järeldusi

tulemuse

tõepärasuse kohta,

lähtudes

igapäevaelust

peastarvutamin

e

Infootsing

Internetist

interaktiivsed

testid

Teostab tehted õiges

järjekorras.

Ümardab arve etteantud

täpsuseni.

Lahendab konspekti/näidete

abil elulisi tekstülesandeid.

Hinne 4


peast ja kirjalikult.

Teostab tehted õiges

järjekorras.

Ümardab arve etteantud

täpsuseni.

Lahendab iseseisvalt elulisi

sõnalisi tüüpülesandeid.

Hinne 5


peast ja kirjalikult.

Ümardab arve, kasutades

ligikaudse arvutamise reegleid.

Lahendab iseseisvalt ja loovalt

elulisi tekstülesandeid ja

vormistab korrektse

lahenduskäigu.

Iseseisev töö

Ülesannete lahendamine

irratsionaalarvud I,

reaalarvud R); tehted

ratsionaalarvudega.

Ümardamine.

Arvu absoluutväärtus

(mõiste ja geomeetriline

tähendus).

Täisarvulise, negatiivse

ja ratsionaalarvulise

astendajaga aste (arvu

juur).

Tehted astmetega.

Arvu kümme astmed.

Arvu standardkuju.

Arvutamine

taskuarvutiga.

Ühend ja ühisosa

(sümboolika kasutamine;

ülesanded hulkade

ühendi ja ühisosa kohta,

graafiline kujutamine).

Elulise sisuga

tekstülesanded (raha

igapäevane kasutamine,

pere eelarve, vahemaad,

majapidamine jms).

MÕÕTÜHIKUD.

Mõõtühikute vahelised

seosed, teisendamine.

Kasutab vajadusel

erinevaid

teabeallikaid ning

saab aru erinevatest

matemaatilise info

esitamise viisidest.

kasutab vajaliku

teabe leidmiseks

nii paberkandjal

kui ka Internetis

leiduvaid

teabeallikaid

leiab tekstist,

tabelist, jooniselt,

graafikult,

diagrammilt

vajaliku info

koostab tabeleid,

jooniseid,

graafikuid ja

diagramme õpitud

materjali ulatuses


Hinne 3

Teisendab etteantud pikkus-,

raskus- pindala, ruumala,

mahu, aja- ja rahaühikuid

lubatud eksimisega 10%.

Hinne 4

Teisendab tekstülesannetes

mõõtühikuid vastavalt teksti

sisule.

Hinne 5

Koostab ja lahendab elulisi

mõõtühikute teisendamist

nõudvaid tekstülesandeid.

Iseseisev töö

Ülesannete lahendamine ja

koostamine.


Hinne 3

Lihtsustab avaldisi kasutades

summa ja vahe ruudu ning

ruutude vahe valemit, lahendab

lihtsamaid

lineaarvõrrandeid ja

lineaarvõrrandisüsteeme ning

normaalkujulisi

ruutvõrrandeid.

Lahendab lihtsamaid

lineaarvõrratusi.

Elulise sisuga

tekstülesanded

AVALDISED.

VÕRRANDID JA

VÕRRATUSED

Ratsionaalavaldiste

lihtsustamine.

Võrre.

Võrdeline jaotamine.

Valemite teisendamine.

Võrdeline suurendamine

ja vähendamine

(mõõtkava, plaan).

Lineaarvõrrand.

Ruutvõrrand.

Kahe tundmatuga

lineaarvõrrandi-süsteem.

Arvtelje erinevad

piirkonnad.

Seostab matemaatikat

teiste õppeainetega,

kasutab nende

õppimisel oma

matemaatikaalaseid

teadmisi ning oskusi.

nimetab

järguühikuid ja

teisendab pikkus-,

raskus- pindala,

ruumala, mahu,

aja- ja rahaühikuid,

arvutab protsente

ja promille

kasutab muutumist

ja seoseid

käsitlevat

matemaatikat,

võrdleb erinevaid

suurusi

kasutab analoogiat

objektidevaheliste

seoste leidmiseks

teab ja kasutab

matemaatilise

statistika ja

tõenäosusteooria

elemente

selgitab

matemaatiliste

tehete abil loteriide

ja laenudega

seotud riske

teeb järeldusi

tulemuse


lähtudes

igapäevaelust

koostab tabeleid,

jooniseid,

graafikuid ja

diagramme õpitud

materjali ulatuses

Elulisi tüüpülesandeid

lahendab konspekti/näidete

abil.

Hinne 4

Lahendab võrrandeid

lihtsustamise valemeid

kasutades.

Lahendab lineaarvõrrandeid ja

lineaarvõrrandisüsteeme

ning ruutvõrrandeid.

Lahendab lineaarvõrratusi ja

võrratusesüsteeme.

Lahendab iseseisvalt elulisi

tüüpülesandeid, vormistab

korrektse lahenduskäigu.

Hinne 5 Lahendab võrrandeid

lihtsustamise valemeid

kasutades.

Lahendab lineaarvõrrandeid ja

lineaarvõrrandisüsteeme

ning ruutvõrrandeid.

Lahendab lineaarvõrratusi ja

võrratusesüsteeme.


elulisi tekstülesandeid,

vormistab korrektse

lahenduskäigu.

Iseseisev töö

Ülesannete lahendamine.

Ja võrratusesüsteeme.

Lineaarvõrratuse mõiste

ja omadused ja

lahendamine.

Lineaarvõrratuste

süsteem.

Elulise sisuga

tekstülesanded.

PROTSENT.

Osa ja tervik, protsent,

promill.

Elulise sisuga

tekstülesanded.

Esitab oma

matemaatilisi

mõttekäike loogiliselt,

väljendab oma mõtet

selgelt ja täpselt nii

suuliselt kui

kirjalikult.

valib ja kasutab

ülesannete

lahendamisel

ülesande sisust

lähtuvalt õigeid

valemeid ja

matemaatilisi

sümboleid

kasutab loogikat

etteantud

probleemide

lahendamisel ning

eristab olulist

ebaolulisest

kirjeldab

lahenduskäiku,

vajadusel

illustreerib seda

joonisega/skeemig

a, teeb vajalikud

arvutused,

vormistab

lahenduskäigu,

kontrollib

lahenduskäigu

õigsust

teeb järeldusi

tulemuse


lähtudes

igapäevaelust

nimetab

järguühikuid ja

teisendab pikkus-,

raskus- pindala,

ruumala, mahu,

aja- ja rahaühikuid,

arvutab protsente

ja promille


elulisi tekstülesandeid,

vormistab korrektse

lahenduskäigu.


Hinne 3

Arvutab protsenti (osa)

tervikust.

Arvutab tervikut

protsendimäära (osamäära) ja

osa kaudu.

Leiab, mitu protsenti üks

suurus moodustab teisest.

Arvutab promilli

(nt. alkoholisisaldust veres).

Vormistab korrektselt

lahenduskäigu.

Hinne 4

Lahendab kolme tehtega elulisi

protsentülesandeid

(näiteks niiskusekadu, lahuse

ülesanded, suuruste muutumise

ülesanded).


lahenduskäigu.

Hinne 5


vähemalt kolme tehtega

elulisi protsentülesandeid.


MAJANDUSMATEMAATI

KA ELEMENDID.

Raha ja valuuta.

Liht-ja liitintress.

Laen ja hoiustamine,

laenu tagasimakse-

graafik.

Palk ja kehtivad maksud

töövõtjale ja tööandjale.

Kasutab matemaatika

võimalusi enda ja

teiste tegevuse

tasuvuse ning

jätkusuutlikkuse

hindamisel

selgitab

matemaatiliste

tehete abil loteriide

ja laenudega

seotud riske

arvutab bruto- ja

netopalka ning

mitmesuguseid

igapäevaeluga

seotud tulusid ja

kulusid ning

teisendab

enamkasutatavaid

valuutasid

arutleb säästmise

vajalikkuse üle,

toob näiteid

tarbimise ja

kulutamise

tasakaalustamise

võimaluste kohta

teab ja kasutab

matemaatilise

statistika ja

tõenäosusteooria

elemente

lahenduskäigu. Vajadusel

põhjendab saadud tulemust.

Valib erinevate võimaluste

vahel ökonoomsema

lahenduskäigu.

Iseseisev töö


koostamine.


Hinne 3

Teisendab erinevaid

valuutasid. Kasutab

sellekohaseid teabematerjale.

Arvutab liht- ja liitintressi.

Arvutab käibemaksu ja kauba

jaehinda, hinnamuutusi.

Teeb vahet neto- ja

brutopalgal, teab palgaga

kaasnevaid makse. Kasutab

palgakalkulaatoreid

internetis.

Selgitab laenudega seotud

riske, arutleb säästmise

vajalikkuse ja kiirlaenude üle.

Teeb vahet erinevatel

diagrammidel, suudab lugeda

neilt andmeid.

Hinne 4

Loeb tekstis, tabelist, jooniselt

vajaliku info, analüüsib

Käibemaks, hind

käibemaksuga ja

käibemaksuta.

Hinnamuutused

(soodushind, hinnatõus

jt).

Diagrammide lugemine.

TÕENÄOSUSTEOORIA JA

STATISTIKA.

Sündmuse tõenäosus,

tõenäosuse summa ja

korrutis (sh tõenäosus

loteriis ja

hasartmängudes).

Statistika põhimõisted ja

arvkarakteristikud.

seda ja teeb järeldusi. Koostab

MS Excelis diagramme.

Hinne 5

Kasutab infotehnoloogilisi

vahendeid ülesannete

lahendamisel. Oskab

probleemülesandeid lahendada

ja neid ise püstitada. Julgeb

avalikult esineda ja oma

seisukohta kaitsta.

Iseseisev töö

Eelarve koostamine


Hinne 3

Õpilane oskab lahendada

tõenäosusteooria ja statistika

näidisülesandeid ja on esitanud

statistika uurimustöö.

Selgitab loteriide ja

hasartmängudega seotud riske.

Hinne 4

Õpilane oskab lahendada


näidetele baseeruvaid

ülesandeid, kirjutanud essee

loteriide ja hasartmängudega

seotud riskidest.

Hinne 5

Õpilane lahendab


teooriale baseeruvaid, kuid

Statistiline ja

variatsioonirida,

sagedustabel ja suhteline

sagedus, diagrammid

keskväärtus, kaalutud

keskmine, mediaan,

mood, maksimaalne ning

minimaalne element,

standardhälve.

Statistiliste andmete

kogumine,

süstematiseerimine,

statistiline andmetöötlus.

JOONED TASANDIL.

Punkti asukoha

määramine tasandil.

Lõigu pikkus, kahe

punkti vaheline kaugus,

vektori mõiste ja

tähistamine, vektori

pikkus, nullvektor,

ühikvektor,

loogilist mõtlemist ja

järeldusoskust nõudvaid

probleemülesandeid; on

koostanud iseseisvat

uurimistöö koos tulemuste

analüüsiga. Õpilane on

koostanud argumenteeritud

essee loteriide ja

hasartmängudega seotud

riskidest.

Iseseisev töö

Uurimustöö


Hinne 3

Kujutab vektorit tasandil

algus- ja lõpp-punkti

koordinaatide järgi. Arvutab

vektori pikkust vektori

koordinaatide järgi. Joonestab

võrrandi järgi sirge tasandil.

Tunneb antud võrrandi järgi

joone kuju (sirge, parabool,

ringjoon).

Hinne 4


algus- ja lõpp- punkti


vektori koordinaate. Arvutab

lõigu ja vektori pikkust algus-

ja lõpp-punkti koordinaatide

järgi, vektori pikkust vektori

vastandvektor, vektorite

geomeetriline liitmine.

Sirge, parabooli ja

ringjoone võrrandid.

Sirge joonestamine

võrrandi järgi.

koordinaatide järgi. Liidab

vektoreid geomeetriliselt.

Joonestab võrrandi järgi sirge,

parabooli.

Hinne 5


algus- ja lõpp- punkti


vektori koordinaate, vektori

algus- ja lõpp-punkti

koordinaate. Arvutab lõigu ja

vektori pikkust algus- ja lõpp-

punkti koordinaatide järgi,

vektori pikkust vektori

koordinaatide järgi. Liidab

vektoreid geomeetriliselt.

Joonestab võrrandi järgi sirge,

parabooli.

Koostab sirge võrrandi, kui

sirge on antud:

kahe punktiga;

punkti ja sihivektoriga;

punkti ja tõusuga;

tõusu ja algordinaadiga.

Koostab sirge võrrandi, kui

sirge on antud:

kahe punktiga;

punkti ja sihivektoriga;

punkti ja tõusuga;

tõusu ja algordinaadiga.

Iseseisev töö

TRIGONOMEETRIA.

Pythagorase teoreem.

Teravnurga siinus,

koosinus, tangens.

Täisnurkse kolmnurga

lahendamine.

Elulise sisuga

tekstülesanded

Praktiline töö: jooned

igapäevaelus – foto ja sellelt

ringjoonte, sirgete ja

paraboolide leidmine.


Hinne 3

Oskab korrektselt (teeb

joonise, kirjutab andmed,

valemid ja vastuse) lahendada

konspekti/näidete abil

(elulisi) ülesandeid kasutades

valemikaarti.

Oskab valemikaardi abil leida

õigeid elementidevahelisi

seoseid, ümbermõõdu ja

pindala valemeid.

Hinne 4

Oskab korrektselt (teeb

joonise, kirjutab andmed,

valemid ja vastuse) lahendada

(elulisi) ülesandeid

kasutades valemikaarti.

Esitab tõepärased vastused

lähtuvalt igapäevaelust.

Hinne 5

Lahendab iseseisvalt

(abimaterjale kasutamata)

elulisi ülesandeid

trigonomeetriateadmisi

rakendades ja esitab

PLANIMEETRIA.

Tasapinnaliste

geomeetriliste kujundite

(kolmnurk, ruut,

ristkülik, rööpkülik,

romb, trapets,

korrapärane kuusnurk,

ring) elemendid,

ümbermõõdud ja

pindalad.

Elulise sisuga

tekstülesanded.

tõepäraseid vastuseid lähtuvalt

igapäevaelust. Lahendab,

koostab iseseisvalt ja loovalt

elulisi tekstülesandeid ning

vormistab korrektse

lahenduskäigu.

Iseseisev töö


koostamine.


Hinne 3

Õpilane teeb tasapinnaliste

kujundite joonised ja

lahendab valemikaardi abil

etteantud andmetega kujundi

pindala ja ümbermõõdu.

Hinne 4

Õpilane lahendab ühikute

teisendamist ja trigonomeetria

teadmisi nõudvaid

(valemikaardi abiga)

planimeetriaülesandeid ja

vormistab lahenduskäigu

korrektselt.

Hinne 5

Õpilane teeb tasapinnaliste

kujundite joonised ja arvutab

kujundite pindala ja

ümbermõõdu. Lahendab

loovalt elulisi ülesandeid

STEREOMEETRIA.

Püstprisma, korrapärase

püramiidi, silindri,

koonuse ja kera (sfääri)

elemendid, pindalad ja

ruumala.

Elulise sisuga

tekstülesanded

trigonomeetria- ja

planimeetriateadmisi

rakendades ja esitab

tõepäraseid vastuseid lähtuvalt

igapäevaelust.

Iseseisev töö

Ülesannete lahendamine,

praktiline töö looduses.

Kirjalik teadmiste kontroll

10

Hinne 3

Õpilane lahendab

näidisülesannete tasemel

elulisi stereomeetria

ülesandeid valemikaardi abi,

teeb joonise, vajadusel

teisendab mõõtühikuid, annab

vastuse lähtudes igapäevaelust.

Hinne 4

Õpilane lahendab

näidisülesannete tasemel

elulisi stereomeetria

ülesandeid, teeb joonise,

vajadusel teisendab

mõõtühikuid, esitab vastuse

lähtudes igapäevaelust.

Hinne 5

Õpilane lahendab elulisi

stereomeetria ülesandeid,

esitab korrektse

lahenduskäigu, teeb joonise,

vajadusel teisendab

mõõtühikuid, annab vastuse

lähtudes igapäevaelust, suudab

hinnata vastuse õigsust.

Iseseisev töö

Ülesannete lahendamine,

praktiline töö.

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

Iseseisev töö on välja toodud iga teema juures eraldi.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesande

d

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mooduli hinde saamise eelduseks on kõikide kontrolltööde sooritamine vähemalt väljundi tasemel ja kõikide iseseisvate tööde

esitamine.

Mooduli hinne kujuneb kõikide kontrolltööde hinnete aritmeetilise keskmisena.

Kasutatav

õppekirjandus

/õppematerjal

Oks, A., Taperson, H. Gümnaasiumi kitsas matemaatika I töövihik. Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused. Avita, 2012.

Afanasjeva, H. Jt. Gümnaasiumi kitsas matemaatika I. Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused. Avita, 2011.

Afanasjeva, H. Jt. Gümnaasiumi kitsas matemaatika II. Trigonomeetria. Avita, 2011.

Afanasjeva, H. Jt. Gümnaasiumi kitsas matemaatika III. Vektor tasandil. Joone võrrand. Avita, 2012.

Afanasjeva, H. Jt. Gümnaasiumi kitsas matemaatika IV. Tõenäosus ja statistika. Avita, 2012.

Kängsepp, I. Matemaatikaülesandeid elust enesest. Kirjastus Ilo, 2009.

Leego, T., Vedler. L., Vedler, S. Matemaatika õpik kutseõppeasutustele. Tartu: AS Atlex, 2002.

Leego, T. , Vedler, L., Vedler, S. Matemaatika töövihik kutseõppeasutustele. 1. osa, Tartu: Atlex, 2003.

Leego, T. Matemaatika töövihik kutseõppeasutustele. 2. osa, Tartu: Atlex, 2003.

Lepmann, L., Lepmann, T., Velsker, K. Matemaatika 10. klassile. Tallinn: Koolibri, 2000.



Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika 10. klassile. Tallinn: Mathema, 1998.

Levin, A., Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika 11. klassile. Tallinn: Mathema, 1995.

Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika 12. klassile. Tallinn: Mathema, 1996.


Loodusained 6

Eesmärk: Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ainetega.


Ained:

Füüsika 2 EKAP

Keemia 2 EKAP

Bioloogia 1 EKAP

Geograafia 1 EKAP


hindamisülesanded

Mooduli teemad ja

alateemad Õpetaja

Maht

(tundides)

mõistab loodusainete omavahelisi

seoseid ja eripära, saab aru mudelite

tähtsusest reaalsete objektide

kirjeldamisel

Kirjeldab maa sfääre

kui süsteeme ja

nendega seotud

mudeleid

kirjeldab maa

evolutsioonilist

arengut, elus- ja eluta

looduse tunnuseid

kirjeldab mehaanika

nähtusi ja kasutades

selleks õigeid

füüsikalisi suurusi ja

mõisteid

Köitev loeng

Ideekaart

Grupi ettekanne

Köitev loeng

Ideekaart

Grupi ettekanne

Loeng

Referaadi esitlus

aktiline töö:

Evolutsiooni arengu

etapid

Töölehtede täitmine:

Maa sfääride kohta

Praktiline töö:

Füüsikaliste suuruste

teisendamine

UNIVERSUM JA SELLE

KUJUNEMINE

Ökosüsteemi struktuur.

Biosfääri iseloomustus

Evolutsioon

Elu päritolu ja areng Maal.

Evolutsiooni tõendid. Elus

ja eluta loodus

Astronoomia

10

4

6

kirjeldab korrektsete

mõistete ja füüsikaliste

suurustega

elektromagnetismi

nähtusi ja

nendevahelisi seoseid

kasutab keemiliste

elementide

perioodilisustabelit ja

ühendite

molekulaarmudeleid

mikromaailma

kirjeldamisel ja ainete

omaduste selgitamisel

selgitab evolutsiooni

kulgu ning seostab

protsesse looduses

nähtavaga

Päikesesüsteemi

mõistekaartide

koostamine,

taevakehade liikumisi

kirjeldavad mudelid

Töö teabeallikatega

andmete kogumiseks

Ülesannete

lahendamine

Ühikute teisendamine

Graafikute

koostamine ning

lugemine

Loeng

Esitlus

Keemiliste elementide

perioodilisuse tabeli

kasutamine


andmete kogumiseks

Õppevideo

Ülesannete

lahendamine

Loeng

Diskussioon

Töölehtede täitmine

Esitlus:

Elektromagnetismi

rakendusi

Paaristöö: Molekulide

ehitus ja

molekulaarmass

Valikvastustega test:

Evolutsiooni olemus ja

loodusnähtus

Töölehtede täitmine:

Biootilised ja

abiootilised tegurid

Esitlus: Fotosünteesi

kohta

Töölehe täitmine:

Metabolismi kohta

Esitlus: Keemilised

elemendid organismis

ülesanded.

Analüüs: Soojuseneria

muundumise rakendusi

Esitlus:

Seaduspärasuste

einemine looduses

Päikesesüsteemi tekke

mudel, selle kaasaegne

olemus

Päikesesüsteem ja selle

objektid (planeedid,

kaaslased, meteoriidid,

asteroidid, komeedid,

kosmiline tolm).

Kehad, nende mõõtmed,

mõõtühikute süsteemid ja

teisendamised

Liikumine ja selle mõõtmine

Taustsüsteemid

Vastasmõjud

Jõud, mass ja energia

Aatomi ja molekuli ehitus ja

mudelid

Keemilised elemendid Maal

Keemiline side

Anorgaanilised aineklassid

Metallid, mittemetallid

Evolutsiooni tõendid

Evolutsiooni geneetilised

alused.

Looduslik valik.

Inimese evolutsioon

ORGANISM KUI

TERVIK

Orgaanilised ained

eluslooduses.

20

10

10

14

4

4

4

mõtestab ja kasutab loodusainetes

omandatud teadmisi keskkonnas

toimuvate nähtuste selgitamisel ja

väärtustamisel ning igapäevaelu

probleemide lahendamisel

Kirjeldab abiootiliste

tegurite toimet

organismidevahelisi

suhteid ja looduses

toimivaid aineringe

Kirjeldab organismide

ehitust, aine- ja

energiavahetust,

paljunemist ja arengut

(eristab rakutüüpe)

Iseloomustab inimese

keemilist koostist ja

mõistab pärandumise

seaduspärasusi

iseloomustab

soojusenergia

muutmise viise,

nähtusi,

seaduspärasusi

kirjeldab õigete

füüsikaliste suurustega

ja mõistetega valguse

tekkimise, levimise ja

kadumise nähtusi

võrdleb erinevate

piirkondade kliima,

mullastiku, taimestiku

ja loomastiku

omavahelisi seoseid

võrdleb looduslikke ja

tehismaterjale ning

nende omadusi

Loeng


andmete

kogumiseks.Paaristöö

Grupi ettekanne.

Köitev loeng.

Grupi ettekanne

Töölehtede täitmine

Mõttega lugemine.

Paaristöö

Isoprotsesside

demonstratsioonid ja

simulatsioonid,

ülesannete

lahendamine.

Animatsioonid ja

mõistekaardi

koostamine

aatomimudeli kohta.

Demonstratsioonkatse

te vaatlus ja iseseisev

laboratoorne töö

Loodusteaduslike

mudelite kasutamine

Mõistekaardi

koostamine, Venni

diagramm

Töölehetede täitmine:

Valguse olemus ,

levimine

Paaristöö: Valguse

füüsikaliste omaduste

rakendusi

Grupitöö: Looduslikud

ja tehismaterjalid

Ülesannete

lahendamine:

isoprotsesside kohta.

Paaristöö:Animatsiooni

ja mõistekaardi

koostamine

aatommudeli kohta

Ülesanne:

Protsentülesannete

lahendamine

tooteväärtuste kohta

Töölehtede

täitmine:Rakendusbiolo

ogia olemus.

Grupitöö:

Biotehnoloogai

meditsiinis,

põllumajanduses,

tööstuses

Organismidevahelised

suhted. Populatsioon

Rakuteooria

põhiseisukohad. Looma- ja

taimerakk Aine-ja

energiavahetus. Paljunemine

ja areng

Organismide keemiline

koostis Keemiliste

elementide ülesanded

Soojusenergia muundumine,

selle viisid

Valguse tekkimine, levimine

ja kadumine

LOODUSTEADUSTE

RAKENDUSVÕIMALUSI

Loodusteaduste

rakendusvõimalusi

tehnoloogias ja majanduses

Nanotehnoloogia ja

kaasaegne materjaliteadus

Loodusteaduste

rakendusvõimalusi

tehnoloogias ja majanduse

Alused, happed ja soolad

igapäevaelus

Taldrikureegel.

Tasakaalustatud toitumine

Isiklik hügieen.

Mikoroobide hävitamise

viisid

Organismi kahjustavad

ained

8

4

10

10

5

5

10

6

5

8

mõistab teaduse ja tehnoloogia

saavutuste mõju looduskeskkonnale

ja inimesele, saab aru ümbritseva

keskkonna mõjust inimese tervisele

kirjeldab tähtsamaid

mikromaailma

mudeleid,

tuumareaktsioone ning

radioaktiivsust

nimetab

majandustegevusega

kaasnevaid

looduskeskkonna

probleeme

selgitab loodus- ja

sotsiaalkeskkonnas

omavahelisi seoseid ja

probleeme

selgitab tervisliku

toitumise põhimõtteid

selgitab

nakkushaiguste

vältimise võimalusi

nimetab

loodusteaduste ning

tehnoloogia arengu

positiivseid ja

negatiivseid ilminguid

ning võrdleb erinevaid

eetilis- moraalseid

seisukohti ning nende

usaldusväärsust

kirjeldab ja toob

näiteid loodusteaduste,

tehnoloogia ja

ühiskonna vahelistest

seostest

kirjeldab teaduse ning

tehnoloogia võimalusi

ja piiranguid

ühiskonna heaolu ja

majanduse arengu

tagamiseks

Protsentülesannete

lahendamine

Loeng

Õppevideo

Diskussioon

Ülesannete

lahendamine

Grupitöö

Diskussioon

Õpiobjektide arutelu

Köitev loeng

Diskussioon

Ülesannete

lahendamine.

Mõõtmistulemuste

vea hindamine

Loeng

Vaatlus ja esitlus

Grupitöö

Köitev loeng.

Geneetika ülesanded

Koostada graafikud,

tabelid etteantud

näitajatega

Etteantud ülesannete

lahendamine,

lähteandmete

kasutamine, kasutades

mõõtühikute süsteeme

Ülesanded, lahendid

Esitlus: Loodusteaduste

rakendusi

Esse: teaduse ja tehnika

piirangud ühiskonnas

Paaristöö: Orgaaniliste

ainete jaotus, toime

inimesele

Ülesanne: Pärilikud ja

mittepärilikud tegurid

inimese arengus.

Analüüsib oma elukoha

looduskeskset olemust

Paaristöö: Püstitab

looduskeskkonna

probleemi, pakub

lahendusi

Ülresanne: koostab

andmete põhjal kliima

muutumise graafiku

etteantud piirkonnale

Grupitöö: Massi- ja

pikkusühikute

teisendamine

Probiootikumid.

Geenitehnoloogia

KESKKOND JA

KESKKONNAKAITSE

Tehnoloogiline ehk

tehiskeskkond

Tehis- ja looduslikud ained

Inimese arengu olemus.

Tervislikud eluviisid,

Geenide tähtsus

Keskkonnakaitse regionaal

ja globaalprobleemid

Mendeli seadused.

Geneetika ülesanded.

Muutlikkus

Tabelite graafikute

koostamise põhimõtted

Mõõtühikute süsteemid,

nende kasutamine,

lahendusmudelite

arvutamine

Arvutuskäigud, ülesande

vastuse vormistamine

5

4

5

4

5

3

3

leiab iseseisvalt usaldusväärset

loodusteaduslikku informatsiooni ja

kasutab seda erinevate ülesannete

lahendamisel

kirjeldab orgaaniliste

ja anorgaaniliste ainete

toimet inimestele ja

keskkonnale

kirjeldab inimese

arengut ja tervislikku

seisundit sõltuvalt

sotsiaalsest,

majanduslikust või

looduskeskkonnast

kirjeldab oma elukoha

(loodus) keskkonda,

uurides ja analüüsides

seal erinevaid

probleeme

lahendab

loodusteaduslike

ülesandeid ja

probleeme, kasutades

erinevaid

usaldusväärseid

teabeallikaid

koostab erinevate

andmete põhjal

tabeleid ja graafikuid

kirjeldab ja kohandab

korrektsete

lähteandmetega

ülesandele õige

lahendusmudeli ning

fikseerib otsitavad

suurused, kasutades

õigesti mõõtühikute

süsteeme

arvutab õigesti,

kontrollides saadud

tulemust ning

vormistab ülesande

vastuse korrektselt

erinevatesse

mõõtsüsteemidesse

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

Anda põhjalikum ülevaade keemiliste elementide esinemisest looduses, inimorganismis, nende tähtsusest ja normidest

Teema: Keemiliste elementide esinemine looduses.

Mitteeristav hindamine


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine

Õpiväljundid arvestatud

Kasutatav õppekirjandus

/õppematerjal

T. Sarapuu, Henni Kallak. Bioloogia gümnaasiumile. I ja II osa 2. Sarapuu, Tago. 2002. Bioloogia gümnaasiumile I osa. Tartu. 3.

Sarapuu, T., Viikmaa, M., Puura, I. 2006. Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. kursus. Tartu, Eesti Loodusfoto. 4. Sarapuu, T., Kallak, H.

1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa. 5. Alamäe, T., Kull, K., Kõljalg, U., Masso, R., Ustav, M. 2000. Bioloogia gümnaasiumile II osa.

Tartu, Eesti Loodusfoto. 6. Kull, T., Kull, K., Tartes, U., Viikmaa, M. 2001. Bioloogia gümnaasiumile III osa.

Füüsika õpik kutsekoolidele, Enn Pärgmäe, Tartu 2002.

• http://www.fyysika.ee/opik/index.php

• http://opik.obs.ee/

• http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia

• http://www.hot.ee/fyysika/index.html

• http://web.zone.ee/allarnoges/fyysika.htm

• http://www.miksike.ee/

Külanurm, E. Keemia õpik kutseõppeasutusele. Tartu 2003

Karik, H., Past, V. Keemia. 10 kl. Tln. Koolibri 1993

Karik, H. Üldine keemia. Tln. Valgus 1981

Tamm, L. Üldine ja anorgaaniline keemia.

Tuulmets, A. Orgaaniline keemia. 11 kl. Tln. Koolibri 1998

Tuulmets, A. Orgaaniline keemia (1. osa)

Tuulmets, A. Orgaaniline keemia (2. osa)


Sotsiaalained 7

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub

ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne kodanik.

Moodul on seostatud gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna ajaloo, ühiskonnaõpetuse, inimseõpetuse,

inimgeograafia õppeainetega.


Ained ja õpetajad:

kehaline kasvatus -Margus Koor-1 EKAP (26 tundi);

riigikaitse- 1 EKAP (26 tundi);

ajalugu- Viktor Puolakainen -2 EKAP (52 tundi);

ühiskonnaõpetus -Viktor Puolakainen -1 EKAP (26 tundi);

inimeseõpetus - Kai Lauri -1 EKAP (26 tundi);

inimgeograafia- Külli Kärson- 1 EKAP (26 tundi).

http://www.miksike.ee/


hindamisülesanded

Mooduli teemad ja

alateemad Õpetaja

Maht

(tund

ides)

T P

omab adekvaatset enesehinnangut ning

teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis

toetavad tervikliku ja terviseteadliku

inimese kujunemist

analüüsib juhendamisel

enda isiksust ja kirjeldab

enda tugevusi ja nõrkusi,

lähtudes erinevatest

rollidest ja kohustusest

ühiskonnas

analüüsib üksikisiku,

perekonna ja erinevate

institutsioonide rolli

ühiskonna arengus

nimetab ja teab terviseriske

ning võimalikke vigastusi,

kirjeldades nendele

reageerimist ja ennetamise

võimalusi

tegeleb teadlikult ja

võimetekohaselt

tervisespordiga, treenides

sobiva koormusega ning

sooritab treeningujärgselt

taastumist soodustavaid

harjutusi

Õpimapp

Aktiivne loeng,

arutelu.

Õppefilmide

vaatamine.

Praktilised

harjutused.

Rümatöö

Päevik

Esitlus

Iseseisvate

treeningkavade

koostamine

treeningkavade

läbitegemine.

Loeng-vestlus

Mõistekaart

Rühmatöö

Dokumentaalfil

mide vaatamine

Arvestustöö

Õpimapi tööjuhend.

Eneseanalüüs „Minu

tervisekäitumine.“

Arvamismäng toitumisest

„müüt või tegelikkus“.

Filmide vaatamine ja arutelu.

Arvamismäng

narkootikumidest „Müüt või

tegelikkus“.

Rühmatöö teemal „Tänapäeva

erinevad perekonnavormid“

+esitlus.

Ajakirjanduses esitatud

päevakajaliste sündmuste

analüüs ( nt. töö- ja peresuhted,

hariduspoliitika).

Õpilase elustiile kajastav

toitumis- ja treeningpäevik

kindla ajaperioodi kohta.

Praktilised harjutused-

2 km läbimine;

kõhulihaste test;

kätekõverduste sooritamine;

liikumismängud.

Rühmatöö esitlus „Mina -

ühiskonna liikmena“.

Tabel ühiskonna erinevate

nähtuste kohta kindlatel

aastatel, kus on välja toodud

toimunud muutuste põhjused.

Inimeseõpetus

Enesehinnang ning vaimne

tervis.

Sõltuvusained ning nendega

kaasnevad riskid.

Perekonna roll ühiskonnas.

Kodu ja perekonnaelu,

pereliikmete õigused,

vajadused ja väärtused.

Seksuaalkasvatus.

Kehaline kasvatus

Kehalise kasvatuse tähtsus ja

mõju inimorganismile.

Vigastuste vältimine

sportimisel, erinevate

spordialade ohutusnõuded.

Õiged koormused treenimisel.

Mitmekülgsuse arendamine

spordis.

Harjutused lihasepingete

leevendamiseks.

Ühiskonnaõpetus Ühiskonna areng ja

moderniseerimine, info- ja

teadmusühiskonna

kujunemine.

Ühiskonnaelu reguleerivad

normid ja väärtused.

omab arusaama esinevatest nähtustest,

protsessidest ja konfliktidest

ühiskonnas ning nende seostest ja

vastastikusest mõjust

selgitab nüüdisühiskonna

kujunemist, struktuuri ja

korraldust

määratleb Eesti ajaloo

olulisemad pöördepunktid

sündmused muinasajast

tänapäevani, paigutades

tähtsamad Eesti ajaloo ja

kultuuri sündmused õigesse

ajaperioodi ja Euroopa ning

maailma ajaloo konteksti

selgitab, millised muutused

on toimunud

taasiseseisvumisjärgses

Eesti majanduses,

õigusruumis,

valitsemiskorralduses,

riigikaitses ja kultuurielus,

eristades põhjusi ja

tagajärgi

toob asjakohaseid näiteid

sotsiaalainetes käsitletavate

ja ühiskonnas esinevate

nähtuste omavaheliste

seoste kohta

Loeng- vestlus.

Dokumentaalfil

mide vaatamine.

Arutlus

Enesehindamine

Riigikaitselaager

Teadus- ja tehnoloogia

saavutuste mõju

ühiskonnaarengule

(tulevikumaailm).

Ajatelje koostamine- maailma

ja Eesti ajaloo kohta

muinasajast tänapäevani, tuues

välja ajaloo pöördepunktid.

Filmide ja dokumentaalsaadete

vaatamine ja arutlus.

Kokkuvõttev esitlus kirjalikult.

Arvestustöö

Filmide ja dokumentaalsaadete

vaatamine ja arutlus.

Kokkuvõttev esitlus kirjalikult.

Eneseanalüüs“ Minu roll

riigikaitses“, kus on

koospõhjendustega välja

toodud õpilase võimalused ja

kohustused seoses riigikaitsega

hetkel ja tulevikus.

Riigikaitselaager-

situatsioonõpe, praktilised

harjutused.

Mõistekaart teemal“ Minu

õigused ja kohustused“.

Lapse, õpilase , Eesti kodaniku,

tulevase lapsevanema, tulevase

töövõtja/ tööandja rolli puhul

välja tuua 5 õigust ja 5

kohustust.

Tänapäeva Eesti

ühiskonnakorraldus

Eesti vabariigi põhiseadus ja

riigiaparaadi

ümberkujunemine.

Erakondade teke ja areng ning

erisused.

Riigikaitse

ümberkorraldamine ja

liikumine EL-i ja NATO

suunas.

Ühiskonna jätkusuutlikus.

Ajalugu

Ajaloo periodiseerimine.

Ajalooallikad ja allikakriitika.

Arheoloogia ja ajalooteadus.

Eesti mäluasutused ja seal

leiduvad ajaloo allikad.

Muinasaeg Eestis.

Keskaeg Eestis.

Sõdade periood (Liivi sõda,

Põhjasõda, sõjad Euroopas ja

nende mõju siinsetele aladele)

Eesti erinevate riikide võimu

all.

Eesti Vabariigi

väljakuulutamine ja

omariikluse areng.

Vabadussõda, I maailmasõda.

II maailmasõda ja eestlaste

erinevad saatused.

Nõukogude okupatsioon.

mõistab kultuurilise mitmekesisuse

ning demokraatia ja selle kaitsmise

tähtsust ning jätkusuutliku arengu

vajalikkust, aktsepteerides erinevusi

arutleb teiste rahvaste

kommete, traditsioonide ja

religiooni ning nende

omavaheliste konfliktide

teemadel

iseloomustab

demokraatliku

valitsemiskorralduse

toimemehhanisme Eesti ja

Euroopa Liidu näitel

selgitab Eesti rolli NATOs,

ELs ja ÜROs

kirjeldab poliitilisi

ideoloogiaid ja selgitab

nende erisusi, lähtudes

Eesti poliitmaastikust

kirjeldab Eesti riigikaitse

strateegiat, ülesehitust ja

ressursse

demonstreerib grupi

koosseisus seisanguid,

pöördeid ja rivisammu ning

kontrollib juhendamisel

relva ohutust ning kustutab

tulekolde

põhjendab inimeste ja

riikide jätkusuutliku

käitumise vajalikkust

analüüsib teabeallikate abil

riigi majanduse struktuuri

ning panust maailma

majandusse

Loeng-

vestlus.

Mõistekaart

Dokumentaalfi

lmide

vaatamine.

Rühmatöö

Arutelu

Ajakirjanduse esitatud

päevakajaliste sündmuste

analüüs.

Eluolu nõukogude perioodil,

taasiseseisvunud Eestis ja

tänasel päeval.

Üleminek plaanimajanduselt

turumajandusele,

omandireform.

Ajalugu-

Arengumaad ja arenenud

riigid.

Maailma rassiline , rahvuslik

ja religioosne mitmekesisus.

Riigikaitse

Eesti riigikaitse struktuur ja

juhtimine.

Kaitsejõud.

Ajateenistus ja reservvägi.

Riigikaitse strateegia

ülesehitus ja ressursid.

Julgeolekuriskid ja

hädaolukorrad.

Kriiside tekkimine.

Esmaabi.

Ühiskonnaõpetus

Õpilase õigused ja kohustused

lähtuvalt Eesti Eluolu

nõukogude perioodil,

taasiseseisvunud Eestis ja

tänasel päeval. Eesti

Vabariigi õigusaktidest.

Eesti kodaniku õigused ja

kohustused.

hindab üldinimlikke väärtusi, nagu

vabadus, inimväärikus,

võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus,

sallivus, vastutustunne, õiglus,

isamaalisus ning lugupidamine enda,

teiste ja keskkonna vastu

tunneb üleilmastumise

majanduslikke, poliitilisi,

sõjalisi ja kultuurilisi tahke,

nimetab erineva

arengutasemega riike

analüüsib kaartide ja

statistiliste andmete põhjal

riigi või regiooni rahvaarvu

muutumist, rahvastiku

paiknemist ja soolis-

vanuselist struktuuri

kasutab teabeallikaid, sh

geograafilisi, poliitilisi ja

topograafilisi kaarte info

leidmiseks ja

rakendamiseks, määrab

enda asukohta kaardil,

kasutades koordinaatide

süsteemi, mõõdab

vahemaid ja määrab

asimuuti

selgitab inimõiguste

olemust ja nende

vajalikkust, analüüsib

inimõiguste tähenduse

muutumist 20.-21. sajandil

ning toob näiteid üksikisiku

põhiõiguste muutumisest

ajaloo vältel

selgitab enda õigusi ja

kohustusi kodanikuna

orienteerub õigusaktides,

kasutades erinevaid

infokanaleid

kasutab kontekstis

sotsiaalainete põhimõisteid

nimetab erinevaid

julgeolekuriske, sh Eesti

Vabariigile ning selgitab

nende maandamise

võimalusi

Kodanikuühiskond ja

kodanikualgatus.

Inimõigused.


(eesmärk, teema, vajadusel hindamine)

Koostab õpimapi.

Õpimapp sisaldab mooduli õppetegevuse käigus kogunenud materjale.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mooduli kokkuvõttev hindamisviis: mitteeristav.

Mooduli hindamise eelduseks on hindamisülesannete positiivne sooritus.

Mooduli hinde saamiseks tuleb kaitsta õpimapp.

Hindamiskriteeriumid:

õpimapp peab sisaldama kõiki mooduli teemasid;

Õpimapis sisalduvad materjalid peavad olema vormistatud korrektses emakeeles, vastavalt kirjalike tööde koostamise juhendile.

Õpimapi kirjalike materjalide koostamisel tuleb kasutada infotehnoloogilisi lahendusi: kasutada teksti- ja tabeltöötlusprogramme.


/õppematerjal

Toitumine.ee

Terviseinfo.ee

Alkoinfo.ee

Narko.ee

Lühifilm „Mõtteaine“ – lisainfo filmist

Lühifilm „Suits“ – lisainfo filmist

http://www.toitumine.ee/

http://www.toitumine.ee/

http://www.terviseinfo.ee/

http://www.alkoinfo.ee/

http://www.narko.ee/

http://www.youtube.com/watch?v=2WbcMsMXU3A

http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/narkomaania/narkomaania-ennetamine/oppefilm-motteaine-

http://www.youtube.com/watch?v=rZL5yD248As&list=UUCK-yuunNb27gmwUQPk-JQA&index=3&feature=plcp

http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/tubakas/juhendmaterjalid/luhifilm-qsuitsq-noortele

Film Nime poolest võitja (2001) Peep Vehm

Rääkimata lugu – üksteist aastat hiljem

Pink, A. ja Pink, J. 2006. Kodune kaloriraamat. Kerge on olla kerge

Kokassaar, U; Lill, A; Zilmer, M. 2012. Normaalse söömise kursuste käsiraamat.

Harro, J. 2005. Uimasti ajastu.

Jalak, R.2006. Tervise treening.

Jalak, R.2006. Enesetestimise käsiraamat.

Weineck, J. ja Jalak, R. 2008. Kehalised võimed ja organism.

ETV saatesari Uue aja asjad

ETV saatesari Ainult kümme aastat

Riigikohtu kaasuskonkursi 2013. aasta kogumik



ETV saatesari „Pereelu“

Kolmedok „Eesti narkomuulad“ (2013)

Kolmedok „Minu mees peksab mind“ (2013)

Kolmedok „Inglilapsed“ (2013)

Eesti Vabariigi Põhiseadus

Eesti Vabariigi haridusseadus

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus

Töölepingu seadus

Karistusseadustik

Perekonnaseadus

Kooli õppekorralduseeskiri

Kooli sisekorraeeskiri

Võtmekompetentsused ühiskonnaõpetuses. Käsiraamat keskkoolile

Ajaleht koolitunnis

Eesti ajaloo e-keskkond

11 000 aastat hiljem. Tasane tulek (2008)

Ajalik ja ajatu. Tule ja mõõgaga, 2 (2006)

Ajalik ja ajatu. Reformatsioon (2006)

ETV saatesari Eesti aja lood

ETV saatesari Eesti aja lood. Okupatsioonid

ETV saatesari Vana aja asjad

Vikerraadio saatesari Eesti lugu

http://www.youtube.com/watch?v=jVgD1EiWJ34

http://www.reporter.ee/2010/11/17/raakimata-lugu-hiv-positiivne-vika-loobus-poja-tuleviku-nimel-emaoigustest/

http://arhiiv.err.ee/seeria/uue-aja-asjad/elu/31

http://arhiiv.err.ee/seeria/ainult-kumme-aastat/elu/31

http://www.riigikohus.ee/vfs/1398/2013kogumik.pdf

http://www.riigikohus.ee/vfs/1247/2012kogumik.pdf

http://www.riigikohus.ee/vfs/930/kaasuskonkurss_RK90.pdf

https://arhiiv.err.ee/otsi/pereelu

http://www.tv3play.ee/sisu/kolmedok/327526?autostart=true



http://pohiseadus.ee/

https://www.riigiteataja.ee/akt/816786


https://www.riigiteataja.ee/akt/13198475&leiaKehtiv

https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv


http://www.jti.ee/public/VOICE_School_Manual_Estonian.pdf

http://www.eall.ee/ajaleht/index.html

http://eõpik.ee/

http://arhiiv.err.ee/vaata/11-000-aastat-hiljem-tasane-tulek

http://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-tule-ja-moogaga-2

http://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-reformatsioon

http://arhiiv.err.ee/otsi/eesti%20aja%20lood

http://arhiiv.err.ee/seeria/eesti-aja-lood-okupatsioonid/info/31

https://arhiiv.err.ee/seeria/vana-aja-asjad/elu/31

http://vikerraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=22

Domumentaalfilm „Sinimäed“ (2006)

Dokumentaalfilm „September“ (2010)

Mängufilm „Elavad pildid“ (2013)

Mis on kultuuripärand?

Eesti kultuuriloo õppematerjal (2013)

GENI

Histrodamus

Rahvastiku võimalikud arengutrendid 2012-2030

Statistika andmebaas: majandus

Statistika andmebaas: rahvastik

Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele (2012)

Riigikaitseõpetus

Eesti Kaitsevägi

Kaitseliit

Dokumentaalfilm „Tuletoojad. Kaitseliit“ (2006)

Dokumentaalfilm „Liiliarist“ (2008)


Kunstiained 1,5

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. Seos gümnaasiumi riikliku

õppekava kunsti valdkonna muusika, kunsti õppeainetega


Ained:

Kunst 0,75 EKAP

Muusika 0,75 EKAP


hindamisülesanded

Mooduli teemad ja

alateemad Õpetaja

Maht

(tundides)

T P I

eristab näidete alusel kunstiliike ja

muusikažanreid võrdleb näidete alusel

erinevaid kunstiliike ja

muusikažanreid

Loeng Õpimapi koostamise

juhend. Sissejuhatus ainesse.

Erinevate kunstiliikide

http://arhiiv.err.ee/vaata/september

http://www.parandiaasta.ee/kultuuriparand

http://www.eays.edu.ee/aja/index.php/ajalooopetus/ajalugu/126-eesti-kultuuriloo-oppematerjal-eaus-2013

http://www.geni.com/

http://www.eestiajalugu.ee/

https://www.siseministeerium.ee/public/KOV-indeks_2011_rahvastiku_aruannne.pdf

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/databasetree.asp

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/databasetree.asp

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/databasetree.asp

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/databasetree.asp

http://www.kaitseministeerium.ee/files/kmin/img/files/webiversioon_riigikaitse6pik_2012.pdf

http://www.kmin.ee/et/riigikaitseopetus

http://www.mil.ee/et/uudised

http://www.kaitseliit.ee/

http://arhiiv.err.ee/vaata/tuletoojad-eesti-kaitseliit/latest

http://arhiiv.err.ee/vaata/liiliarist

määrab kunsti- ja

muusikakultuuri

ajastuid ajateljel

demonstratsioo

n

Praktiline töö

Esitlus

Õppekäik.

Eneseanalüüs.

Kavandab ajatelje ja

märgib teljele

erinevad ajastud

ning kunsti- ja

muusikateosed ning

autorid.

Ristsõnade

lahendamine.

Kunstnike teoste

matkimine.

Muusika kuulamise

ja muusikažanrite

tutvustus.

Antiikaeg ja keskaeg.

Vana-Kreeka, Egiptus

Vana- Rooma.

Ajastu kultuurilooline

taust.

Varakristlik kunst 3.-6.

sajand- arhitektuur,

maalikunst.

Romaani kunst 10.-12.

sajand- arhitektuur,

romaani stiili,

põhitunnused. Tallinna

vanalinn.

Gooti kunst 12.-16.

sajand-arhitektuur,

gooti stiili

põhitunnused. Gootika

Eestis.

Muusika roll vanadel

kultuurrahvastel.

Muusika Vanas- Kreekas.

tunneb maailma ning Eesti kunsti ja

muusika olulisi teoseid ning seostab

neid ajalooga

tutvustab Eesti kunsti ja

muusika eripära ja

tähtteoseid

uurib ja kirjeldab

kunsti- ja

muusikateoste

ajaloolist ja

kultuuriloolist tausta

analüüsib oma suhet kultuuriga ja

loomingulisust läbi vahetu

kogemuse

koostab oma Eesti

lemmikteostest

virtuaalse kogu (3

kunstiteost + 3

muusikateost), asetab

valitud teosed ja nende

autorid „suuremasse

pilti”, analüüsides

nende suhet vastava

ajastu ja teiste

autoritega ning esitleb

seda

kasutab kunsti ja muusikat

elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse

arendamiseks

väljendab ennast läbi loomingulise

tegevuse

kirjeldab kogetud

kunsti- ja

muusikaelamust ja/või

omaloomingu eelistusi

mõistab ja esitleb ühte

enda jaoks

tähendusrikast

muusika- või

kunstiteost ja

põhjendab oma valikut,

kirjeldades selle

emotsionaalset mõju

endale

Keskaja muusika

Mitmehäälsuse ja

noodikirja kujunemine.

Renessanss ja barokk

15.-17. sajand.

Ehituskunst (palazzod,

Firense toomkirik,

Rooma Peetri kirik.

Maalikunst- (Masacccio,

Sandro Botticcelli,

Leonardo da Vinci,

Raffaeli, Michelangelo

looming).

Skulptuur.

Barokkarhitektuur, näited

Eestis.

Polüfoonilise muusika

areng, ilmalik laul.

Õukonnamuusika, uued

muusikažanrid.

Pillid.

Vivaldi, Bach, Händel.

Klassitsism ja

romantism.

Arhitektuuri põhitunnuste

tuletamine

antiikkultuurist.

Instrumentaalmuusika

areng. Soololaul,

programmiline

muusika, rahvuslikkus.

Haydn, Mozart,

Beethoven, Schubert,

Chopin.

19.-20. sajand.

Uuendused

maalikunstis.

Eesti kunst ja muusika.

Seosed nüüdiskunstiga.

Ülevaade ajastu

muusikastiilidest ja

kunstivooludest.

Olulisemad kunstnikud

ja heliloojad Eestis.

Kaasaegne Eesti kunst

ja muusika.

Õppekäik

kultuuriasutusse- näitus

ja/või kontsert


(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

Õpimapi esitamine ja selle kaitsmine


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Lävend:

Mooduli kokkuvõtva hindamise eelduseks on 1,2,3 ja 4 õpiväljundi saavutamiseks sooritatud õpiülesanded.

Hindamise eeldus- õpimapp ja teostatud praktilised tööd.


/õppematerjal

• Cole, E.Väike arhitektuurileksikon. Tänapäev, 2009

• Krause, A.-C. Maalikunst ajalugu. Koolibri 2006

• Leesi, L. Kunstilugu koolidele. Tallinn, 2007

Siitan, T Õhtumaade muusikalugu. Talmar &Põhi, 1998

Kaarlep, A Eesti muusikalugu Talmar&Põhi 2007

Documents

TISLERI ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA ...tareke.vkhk.ee/rakenduskavad/TISLER.pdfTISLERI ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA Võrumaa Kutsehariduskeskus Sihtrühm Õppima võib asuda