TÄLLÄMNAw m I t T E H N l K

Nr. 33 (1037) Reede, 28. november 1981 X X X III aastakäik

NLKP XXVI

KONGRESSI

OTSUSED ELLU!

M eie m aa 890-s kõrgkoolis õpib ü le 5 m iljon i ü liõp ilase ja töötab 500 tuhat õppejõudu n ing teadurit.

N LK P X X V I kongress m ärkis kõrgkooli põhiü lesandena tu le ­vaste sp etsia listid e õpetam ist ja kasvatam ist, k es oleksid võ im e­lised lahendam a rahvam ajan­duse efek tiivsu se tõstm ise prob­leem e. S iit tu leneb ka m arksist- lik -len in lik u hariduse ja k asva ­tu se erakordne aktuaalsus — m äärab ju kom m unistlik tead ­likk us, spetsia listid e aktiivne eluhoiak n ii nende professio­n aalse k u i kodanikum ina, järe­lik u lt ka kogu nende panuse ühiskonna hü vangusse.

M eil T P I-s tegelevad k asva ­tustööga k õik teaduskonnad ja kateedrid , teadusliku m arksist- lik -len in lik u m aailm avaate ku­ju ndam ise põhiülesandeid k an ­navad aga üh iskonnateaduste teaduskonna kateedrid. M ida on n ad siis koos teaduskonna d e­kanaadi ja parteiorganisatsioo­n iga korda saatnud NLK P X X V I kongressi järgsel ajal? M illised ü lesan ded seisavad ees?

K õigepealt: kateedrite õppe­jõud on igakülgselt tu tvunud N L K P X X V I kongressi m ater­ja lidega. õp p ejõudud ele on m õeldud m etodoloogilised sem i-

VEENDUMUSTE NIMELnarid järgm istel teem adel:N LK P XXVI kongress ja nõuko­gude ühiskonna sotsiaalse ja po­liit il ise arengu probleem id;N LK P X X V I kongressi m aterja­lid e tundm aõppim ise m etodoloo­g ilised probleem id N LK P ajaloo kursuses kõrgkoolis; va im n e ku l­tuur ja ühiskonnateaduste ka­teed rite ü lesanded N LK P X X V I kongressi otsuste valguses; N LK P m ajandusteooria ja polii­tika, õp pejõu dude k va lifik at­siooni tõstm isele a itavad kaasa teaduskonna nõukogu, parteibü- roo ja k ateedrite korraldatud m etoodilised konverentsid . K. a. m aikuus to im us instituu d is teo ­reetiline konverents «NLKP teooria ja poliitika aktuaalseid probleem e N LK P X X V I kon g­ressi otsuste valguses» . Jaanua­ris korraldab m eie teaduskond ülevabariik liku m etoodilise kon­verentsi teem al «Ü liõpilaste ühiskonnafeadustealase iseseisva töö juhendam ine». Toetudes teaduskonna õppejõudude k õ i­gele k va lifik atsioon ile asusid teaduskonna kateedrid kongres­si m aterja le tu tvustam a juba m öödunud õppeaastal, s iis põh i­lise lt in form atiivselt. S e lle Õppe­aasta a lgu sest om andatakse N LK P X X V I kongressi m ater­ja le juba süvendatu lt. Sel ees­m ärgil on üle vaadatud ja tä ien ­datud põhiliste ühiskorsHaainete loengute tem aatika ja sisu, täp­sustatud sem inaride p laane ja täiendatud nendeks va ja lik u ko­hustusliku k irjanduse nim istut. V älja on antud m etoodilised õp­pevahendid ü liõp ilastele . NLKP

ajaloo k ateeder andis se l sem est­ril v ä lja kogum iku «M etoodili­si ju hendeid N LK P ajaloo Lius**- suse õppim iseks».

M eie esm ane eesm ärk on, et iga ü liõp ilan e om andaks põhja­lik u lt ja tä ie lik u lt NLK P kong­ressi m aterjalid . Sam uti taham e äratada tu levastes tehn ik aspet­sia listides p ü sivat h u v i ü h is­konnateaduste vastu , õpetada neid isese isva lt läbi töötam a Ä hiskondlik-poliitilist k irjan ­dust, koostam a sisu k at ettekan­net võ i loengut kom m unistliku üleseh itustöö teooriast ja prak­tikast. S el eesm ärgil korralda­takse m eil h eaks traditsiooniks kujunenud ü liõp ilaste teadusli­ke ja re fera tiiv sete tööde kon­kursse. S e lle õppeaasta alguseks vaadati N LK P X X V I kongressi otsuste va lgu ses läb i konkursi­tööde tem aatika . K onkursis osa­levad tead u slik e juhendajate käe a ll prak tilise lt k õ ik päevase osakonna esm akursuslased. K. a. aprillis to im us T P I-s X X V liid u - vab ariik idevaheline ü liõp ilaste teaduskonverents N LK P X X V I kongressi m aterja lide tundm a­õppim ise vaim us. M eie in stitu u ­di ü liõp ila ste esita tu d 52 ette­kannet üh iskonnateaduste sek t­sioonides, valm inud m eie tead u s­konna õppejõudude juhend am i­sel, sa id žü riilt kõrge h innangu.

K õik m eie teaduskonna k a ­teedrid korraldavad iga l aastal NLKP ajaloo, filo soofia , p o liit­ökonoom ia ja tead u slik u kom ­m unism i parim a ainetundja konkursse. K. a. m ais-ju u n is korraldasid N L K P ajaloo k a­

teedri õppejõud NLKP XXVI kongressi m aterjalide tundm a­õppim ise konkursi. Esm akursus­lased ilm utasid se lle vastu tõsist huvi. NLK P XXVI kong­ressi m aterjalide tundm aõppi­m ise hea vorm on ka ühtne po­liitpäev, kus m eie õppejõud osa­levad. Sel õppeaastal aitavad paljud õppejõud rühm ade kom­sorgidel ja poliitinform aatoritel ette valm istada ja läbi viia kord kuus, sem inaride käigus poliit- inform atsioone NLKP sise - ja välispoliitikast partei XXVI kongressi otsuste valguses.

M eie teaduskonna ideoloogilise ja agitatsiooaitöö olu line koos­tisosa on õppejõudude osalem ine ühingu «Teadus» tegevuses, loengute pidam ine m arksism i­len in ism i ülikoolis, esinem ised raadios, televisioonis, perioodi­kas, m etoodiliste m aterjalide koostam ine vabariigi propagan­distidele.

Oma tõä tu lem ustest rääkides annam e endale selgelt aru ka puudujääkidest. On vaja tu gev­dada sidem eid instituudi kom ­som oliorganisatsiooniga lenin liku arvestu se läbiviim isel, e fek tiiv ­sem alt kasutada õppetöös teh n i­lis i vahendeid, tagada xaetoodi- kam aterjalide süstem aatiline väljaandm ine. K õigele sellele ongi suunatud ühiskonnateadus­te teaduskonna nõukogu, partei - büroo ja m eie kateedrite jõu­pingutused.üh iskonnateaduste teaduskonna

parteibüroo sekretär, N LK P ajaloo kateedri dotsent

N 0R B E R T PEDERmm

N ovem bri a lguspäevil teh ti hakatust teaduskondade kom so­m oli aruande - valim iskonverent - sidega.

Majandusteaduskonna konve­rents toimus 2, novembril. Tea­duskonna . komsomolisekretär Sylvia Nei' rääkis läinud aasta tõusudest ja langustest komso­molitöös. Komsorgid peaksid rohkem kaaluma riihmasiseste ülesannete vajalikkust. Siis ehk ei tuleks ette selliseid «ameteid» nagu elektrienergia kokkuhoid­v a jne.

Seflustöö pearõhk peaks ole­ma just abiturientidel, neile on vaja rääkida õppimis- ja vaba aja veetmise võimalustest TPI-s.

Teaduskonna komsomolibü- roole tekitab muret- ka see, et väljaspool TPI-d tipikatele nor­m aalse tasu eest ruuifai üürida on raske. '

Kohal viibis teaduskonna de­kaan ' dots. Juhan Toomaspoeg, kes m uu hulgas teatas, et alates esim esest kursusest on vexe õp­pekeelega gruppides ette näh­tud eesti keele omandamine.

Perspektiivis on oodata Kopli söökla laiendamist,

A/ü tööst pajatas ametiühin­gukom itee esimees V inna Mu­rel; kokkuvõte sporditööst tuli Aare Randmaalt (TP-51); aukir­ju ja^äs ELKNÜ TPI Komitee sekretäri asetäitja õppetöö alal Teodör Lutškovski.

Olga Foljakova (TM-37) tegi märkuse, et komsomoli juhtidel tuleks reatjidengeid rohkem praktilisse töösse kaasa tõmma­ta . ■

A in Kaha õpperühmast TE-91 kutsus üles kõiki tulevasi m a-

ROHKEM ASJALIKKE TEGUSIDjandusspetsialiste käsi külge pa­nema, et meie söökla-klubi val­miks enne tähtaega.

Büroo sekretäriks jäi Sylvia Nei.

K eem iateaduskond p idas om a konverentsi 3. novem bril.

Ei saa märkimata jätta, et 230-st valitud delegaadist jõudis konverentsile vaid 173 (pluss 11 põhjusega puudujat). Kommu­nistlikud noored, kuhu on jää­nud teie kohusetunne?

Teaduskonna komsomolisekre­tär Asta Aunis andis ülevaate teaduskonna kcm somolielust läi­nud aruandeperioodil. Ta soovi­tas põhjalikumalt läbi mõelda ÜPP sisuline külg. Rohkem tä­helepanu tuleks pöörata kom­m unistlikule noerele-esm a- kursuslasele. Selle aasta m aksu- võigiastele (KM-71 ja. KM-72) teadmiseks: teid ootab karistus vastavalt ÜLKNÜ põhikirjale. Seflustcös tuleks põhirõhk ase­tada foto- ja keemiaringide hingestamisele koolides.

õppeedukusest rääkis Lemme Luhaste (KÜ-7I); komsomoli- prožektori kitsaskohtadest ja re­servidest — KM-51 üliõpilane Anneli Kuus. Otsuse projektist: «KP»-d peaks välja andma ka vene keeles. Kokkuvõtte ühis­elamute probleemidest (olme- sektori valdkond) tegi Reet Sis- ka (KÜ-71).

Kasvatusprodekaan __ dots. Rein Munter vaagis ÜPP . läbi­viim ist.' Orgaanilise . keemia kateedri

juhataja prof. Leevi Mölder üt­les välja, et iga tudeng peaks orienteeruma eelkõige teadmis­tele; et EÜE peaks olema siiski ehitus-, m itte taidlusm alev ja ÜPP ei tohiks olla formaalne, suletud süsteem.

Sõna õnnitlusteks sai ELKNÜ TPI Kom itee sekretäri asetäitja Silva Porkon,

Teaduskonna büroo uus sek­retär on Reet Voitk KO-51.

3. n ovem bril p idas om a AVK. energeetikateaduskond.

Teaduskonna sekretär Hel­muth Veiler vaagis oma aruan­des möödunud aastat. Positiiv­selt hindas ta kordaminekuid ja taunis möödalaskmisi (kui lossis teaduskonna õhtul komsomoli- büroo poolt nn . ettesöödetud programm lõppes, selgus, et tu­dengil on raske end normaalse inim esena ülal pidada).

Eriti nõrk komsomolidistsip- liin on rühmas AK-97 (komsorg Jur-i Zaitsev). Kas. kivi orgsekto- ri kapsaaeda?

Ettekandest järeldus, et tuden­gid on ürituste ;ja ettevõtm iste

• suhtes -.passiivsed, oodatakse na­gu'm idagi . . . , samas unustatak­se anda oma panus.

K riitilisest vaatevinklist. val­gustas kcmsomoliprotektorit Vladimir Ko.valjov, AJ-77, (Pro- žektori tegevus on nõrk ka teis­tes teaduskondades).

Õppetööd ja väijalangevušt (sisseastum isel puudub kon­kurss) kajastas prode­kaan dots. Jaan Lootus; kasva- tusprcdekaän dots. Villem Loi-

gom avaldas mõtteid ÜPP ja le­ninliku arvestuse läbiviimisest.

Velve Feldt (AV-31) õppesek- torist käsitles õppeprobleeme.

. Erlend Kaljula (AA-31) mär­kis oma sõnavõtus, et ÜPP-s ja leninlikus arvestuses on ikka veel palju formaalsust. Sel se­m estril kiirendas ÜPP täitmist ja laekumist asjaolu, et kuni ÜPP raamatud polnud täidetud, ei pikendatud ka üliõpilaspile­teid.

Teaduskonna komsomslibü- rood jäi juhtima Helmuth Vei­ler.

A utom aatikateaduskonna konverentsil 11. novembril oli pilt paraku üpris kurb. Soovi­da jättis koosolekust osavõtja­te vähene arv. Kokkutulnutel ei paistnud olevat erilist huvi arutatava vastu. Ja arutami­seks paku tugi oli nigel. Tea­duskonna komsomolibüroo sek­retäri aruanne (Agu Vijar, LE-72) oli kesine ja skemaati­line. Millest , pidigi aru anta­ma, kui büroo oli jätnud oma ülesanded praktiliselt täitmata.

Teaduskonna koosoleku pro­tokoll nentis küll üsna leebelt, et: «. . . mõningat edu on kom­somol [organisatsi oon saavuta­nud õppeedukuse ja -distsiplii­ni parandamisel ning üliõpilas­te ühiskondlik-polii tilise prak­tika organiseerimisel ja ates­teerimisel» ning hindas büroo tegevuse rahuldavaks.

Tegelikult a g a . . ..Järgneb 2. lk.

RAHVUSVAHELISE

ÜLIÕPILASPÄEVA

PUHUL

Selle nädala teisipäeval, 1¥* novembril tähistasim e rahvus­vahelist ü liõpilaspäeva, m äles- tamaks tšehhi ü liõp ilaste ava ­likku väljaastum ist fašism i v a s­tu Prahas 17. novem bril 1939. aastal.

R ahvusvaheline Ü liöpüasliit, kes o n . üliõpilaste ak tiivse ra - huvõitluse eesotsas, kujune» üliõpilaste an tifašistlike liik u ­m iste baasil T eise m aailm asõja ajal ja m oedustati 1946. a , augustis*, Pra«gu kuulub se llesse rahvusvahelisse dem okraatlikku üliõpilasorganisatsiooni ü le 26 m iljoni liikm e. R Ü L korraldab koos teiste progressiivsete rah ­vusvaheliste noorsoo-organisat­sioonidega ülem aailm seid nõor- soo- ja ü liõpilasfestivale, tem a peaülesandeks on kaitsta ü liõp i­laste õigusi ja huve, tagada ü li - õpiiasliikum ise ühtsus.

TPI - tähistas rah vu svah elist üliõpilaspäeva ürituste seeriaga. Laupäeval oli m eie aula T artu kõrgkoolide ta id lejate päralt — Kirke-show E FA -st, folkgrupp «Kaske», TRÜ diekoliikujad, «Medium» uues kuues ja u u te lugudega. P ühapäeval sam al ajal ja sam as kohas astusid ü le s Tallinna kõrgkoolid: T PedI k u l­tuurihariduse eriala tudengid , TRK. Esm aspäeval kogunes ta id - lusmajja ü liõpilasaktiiv . T eisi­päeval oli publiku la iad ele h u l­kadele üliõpilasball Töm bi k u l­tuuripalees koos R eet K aasiku diskotüdrukute, R aivo R aidam l disko ja «Roek-H otei»-iga.

Üliõpilaspäevade, üritusi n e is t osasaanute pilgu läbi loodam e vahendada oma järgm ises lehes.

REKTORITE

NÕUKOGU

AJAKIRJANDUS­

PREEMIAD

ENSV R ektorite N õukogu määras 9. novem bril k, a. om a ajakirjanduspreemiad" 1980/81.. ö.-a. kõrgkoolide ajalehtedes i l ­munud tööde eest. P reem iate vääriliseks tu nn istati järgm ised üliõpilased:

ALEKSEI TOOM (TPI ehitus- feaduskonõ) följetonide eest a ja ­lehes «Ta.fiJII5HCKHÜ nOJIKTeXHHK».

TOOMAS KSHVK' (TPI ehitus- teaduslrond) repertasž» ~ ri TRÜ rahvaste sõpruse päe ,rjreH a ja ­lehes «TaUinfea P o lü i urni?».

KÄRT HELIiEBM A (TRÜ f i- M oegiateaduskond) artikli eest «Piilu sinus eneses» ajalehes «Tartu Riiklik Ü likool».

AÖO VIIK (EPA põllum ajan­duse m ehhaniseerim ise teadus­kond) artiklite «Ülesaam atut# raskusi ei ole» ja «Traktoristi tuleb hoida» eest ajalehes «Põl­lum ajanduse Akadeem ia».

>INSTITUUDIN Õ U K O G U S

20. oktoobri!

A H etk m ajandusteadu skon na k on verentsilt. Kõneleb dekaan dots. J. Toom aspoeg.A LA R MÄE foto.

BOHKEM ASJALIKKETEG U SID '

A lgu s 1. lk .O ptim ism iks annab p õhju st

uue kom som olibüroo teo ta h te ­lisu s ja pealehakkam ine. E s­m aspäeval käis to im etu ses uue büroo ideoloogiasekretär P eeter R om anov (LA-11, aga kom so­m olitöö kogem üsed E O -st k aa­sas!) ja rääk is büroo p la a n i­dest. K õigepealt: norm aalne ja tih e side kom sorgidegal K o l­m apäeval andsid büroo ees aru n en d e õpperühm ade kom sorgid, k u st aruand luskonverentsil e i osalenud ühtk i (!) k om m u n ist­lik k u noort. U ue büroo sek re­tä r on T õnu Trum p LR-51.

10. novem bril, ü lem aailm sel noorsoopäeval, to im us m eh aan i- kateaduskoim a konverents.

K om som olibüroo sekretär Ü lari T uisk andis om a aruandes Ü levaate m öödunud aastast. H u vitava ja kasu liku kõrva l on palju ka tegem ata jäänud: k ü l­

la ld aselt pole pööratud tä h e le ­p an u ühiselam u sisekorrale, l i ia l t suur on loengutest p õh ju seta puudutud tundide arv; ebarahuldav on olnud kom som oliprožektori töö n ing tö ö poliitinform aatoritega.

K on veren tsil osalesid ka te a ­dusk onn a prodekaanid F elix A n gelstok -ja A ndres Laansoo n in g parteibüroo sekretär H e i­no A rum äe.

F . A ngelstok andis ü levaate tead uskonna päevaprobleem i- d est. R õõm ustav on see, et v ä lja lan gevu s on vähenenud, su u rem peaks olem a kom sorgi­d e osa stipendiumi- m ääram isel; roh k em tähelepanu pöörata Ü P P -le .: U rm as K urg (MM-32) rääkis ühiselam ust.

R aivo L innas (MM-33) n en ­tis , et palju on form alism i ühiskon d like ü lesannete jaga­m ise l. R askusi on ka liik m e­m aksude õigeaegse laek u m ise­ga. P a lju d e i tah a aru saada

sellest, e i kom sorg seda raha om a tasku ei pane.

Veiko Spr-ii, teg i kokkuvõtte õppetööst aruandeperioodil; analüüsiti ka puudujääkide põhjusi.

Otsusest: aitam aks kaasakutsevaliku le, tugevdada še f- lustööd keskkoolides; õppe- ja ühiskondliku töö efek ­tiiv su se -tõstmiseks jätkata - ja arendada võ istlu st parim a õp­perühm a n im etusele; luua tih e­dad koostöösidem ed ü liõpilaste a/ii bürooga.

T eaduskonna kom som olibüroo tegevu st jä i end iselt juhtim a Ü lari T uisk (MA-52).

Ü le v a a d e e M tu s te a d u s k o r m g . A V K - s t t o i m e t u s s e e i j õ u d n u d , j ä ä g u s e e t e a d u s k o n n a k o m s o m o l ib ü r o o S ü d a ­m e t u n n i s t u s e l e .

T e a d u s k o n n a u u e k s k o m s o m o l i ­s e k r e t ä r i k s v a l i t i L e m b i t M a r t s o o , E E -3 3 .

Ü levaate M - teaduskonna kon­verentsist tegi RAIVO LIN NA S, te istest A NN ELI KUUS.

LAUPÄEVAÕHTU AMETIÜHINGUGAT udengi elu on m itm ep alge­

line. N ii m inulgi. L aupäeva en n elõu n a l kohtasin TPI ü li­õ p ila ste am etiüh ingukom itee esim eest T iia S irelpuud. «M eil äigab tän a K loogal sem inar. S a varem lubasid . T uled ju . . .?*

E sim eseks tu tta v a k s osu tus eh itu sk onstruktsioon ide k a ­teed r i dotsent U rm as M änd, kes sau n aah ju oli om a hoole a lla võtn u d . V õ ile ivad ja k u u m tee pele ta sid u n e ja külm a. A itäh -neljale k eem ik u st kokale, tä n u k e lle le sa i kaks p äeva to ek a ­m at ku i ükslu ise id ü h ik ap rae- kartü leid .

K am inasaalis lah ati p õ h ja li­k u lt am etiüh ingutööd . H arid us­a la ja kõrgkoolide vab ariik lik u a/ü kom itee esim ees E lv i K aas ü tles, e t ta v a lise lt pak u tak se tö ö k s v ä lja m iin im um program m . E hkki id ea a lse t a m etiü h in g u - tegevu st ü h esk i E esti kõrgkoo­lis po le , peam e om eti p ü ü d le ­m a id ea a li poole.

M ajandusteaduskonna d ip lo­m and V ahur V uks m een u tas

n e lja l õppeaastal tehtut. A m e- tiü h inguorganisaator peaks tead m a om a rühm a liik m ete m ajand uslikk u olukorda. R üh­m a vaim u kujundam isel on tä h tsa l k ohal ühised üritused vä lja sp oo l igapäevast k oolim il­jööd . T eater ja kontserdid, er i- alaekskursloonid , kohtum ised h u v ita v a te inim estega, osa lem i­n e spordis ja taidluses. E elkõige tu le b v ä lja selg itada p oten t­sia a ln e ak tiiv — in im esi, kes oskavad ja tahavad tegutseda, on alati.

T P I kom som olikom itee ase- sekretär Teodor L utškovski tõ i k u u la ja ten i süsteem i, m ille a lu ­se l m äärata TPI parim õppe­rühm* U rm as M änd m õtisk les ü h ise lam u te probleem ide üle. Ü E T dekaan Tõnis H ärm ütles, e t eriti perspektiiv ikad on Ü E T -s praegu liik lusinsp ek tori ja m ängujuhi erialad. K uidas teh ak se TPI ajalehte, kuidas k ogu n evad kirjutised , . k es on autorid , m illin e on koostöö te is ­t e kõrgkoolide lehtedega, s e l­le s t rääk is «TP» kaastööline T oom as R ihvk.

T udengi fantaasia l p ole p ii­

re. Seda tõestas ka üks ju tu ­kas eh itustudeng, k elle m õtte­käik jõudis TPI m inisaunani, kus iga laupäeva *õhtul saaks hig i m aha p e s t a . . .

E m otsionaalseim esineja oli m uusikam ees G unnar Graps. M õnus ju tt tippm uusikute elust tõ i silm e ette p ikad ja kurna­vad kontserdid, tä isk iilu tud saalid, e lu hotellides, sõidud, proovid, lin d is ta m ised . . . Sage­li peitub paarim inu tilise loo taga palju p äev i ja u neta öid. H ulk p ilte G unnari nooruki­east tõ id m eien i E esti kerge m uu sik a ajaloo 1968. aastast alates, «M ikronitest» «Orna­m endini» ja praeguse «M agne- tic B ändini». H u vitav fak t on näiteks see, e t sõjaväes aega teen id es m ängis G unnar koos Ivo L innaga üh es ansam blis. R o ck ’n ro ll sõjaväem undris!

S e lle laupäevaõhtu teg id hu­baseks in im esed . Tore on m ee­nu tad a u u si tu ttava id U rm ast, Jürit, A la r it . . . R ahulikud m õt­tevahetused vaheldusid p in ge­liste vaid lustega.

REIN TAMM

T P e d l-s on tööd a lu stanu d T A V A N D IR IN G , kus võ ib om an dada v a ja lik k e tead m isi, 'oskusi ja v ilu m u si p e re k o n n a ­tavan d ites .

Ig a õppust a lustam e ta v a n d i- la u lu tu n n iga, m ida ju h e n d a b A h to N u rk . õ p im e sü n n ip ä e ­v a - , p u l m a v a r r u - ja te isi la u le . L õ p etam e tsü k li le in a ­lau lu d ega, m ille v ä h e n e oskus on p ra k tik a s sageli tu n ta v . K u u la m e lo en gu id ja v e stlu s i va n a d est ra h va lik e st ja n ü ü d is- ta va n d itest (p erek o n n a -, ü li- ■õpilas- ja töötavan did). õ p im e se ltsk o n d lik k e m änge ja saam e targem aks k u lin a a ria s — to i­d u d sü n n ip ä e va -, p u lm a - ja ja p eie la u a l.

* N äid isp u lm a p id u . * T a v a n - d iteem a liste d o k u m e n ta a lfilm i­d e a ru telu ja d em o n streerim in e. ■j* K ü lastam e p r a k t ilis i ü r itu s i

TAVANDIRING

(k u ld - ja hõbepulm ad ning la ste sünnitunnistuste p id u lik k ättean d m in e T allin n a R a e ­ko jas). * Ekskursioon.

M e il saab ü liõp ilane e lu k s ja tu le v a se k s tööks hulga tea d ­m is i, m ille le tuginedes võ ib v a ­ja d u s e k o rra l olla te iste le nõ u ­a n d ja k s , aga vastavalt võ im e­t e le ka ta va n d i organisaatoriks v õ i kõnem eheks.

O O T A M E R IN G I K A A S J A ­H U V IL IS I . T P I-s t , eriti m a ja n ­d u stead u sko n n a teen in du seria la ü liõ p ila s i, sest m eie va b a riig is lä h e b kogu ia va n d iteen in d u s

edasp id i ü le teenindussüstee­m i. Seega k u u lu va d nim etatud eria la l teadm ised nõukogu li­kest tavanditest m itte tüksnes ü h iskondliku s, va id lausa k u t­setöös m arjak s ära.

T A V A N D IR IN G töötab teisi­p ä ev it i k e lla 20.00-st T P ed I pedagoogikateaduskonna saalis (Sakala 2 1 , IV korrus. M usta­m äelt tro ll nr. 3, V õidu v ä lja -, ku peatus.)

E n n e õppuse algust reg ist­reeritak se kohapeal v e e l uusi liik m eid . K õ ik a sja h u vilised on teretu ln u d.

T a va n d irin g i ju h en d a ja T P e d I dots. IN N A B A T Ü R IN

* K uulati ära arvutuskeskuse juhataja dots. V. Kraehti e tte ­kanne arvutite kasutam isest õp ­p e - ja teadustöös.

I n s t i t u u d i a r v n t u s t e h a i l t a c b a a s o n v i i m a s e 2—3 a a s t a j o o k s u l o l u l i s e l t t ä i e n e n u d , k u i d j ä ä b n ü ü d i s a j a v a ­j a d u s t e s t s i i s k i m a h a . K e s k u s e s o n i i i e s s e a t u d 2 a r v u t i t E S -1022. K o h t - l a - J ä r v e ü l d t e h n l l i s e s t e a d u s k o n n a s o n m o n t e e r i t u d ES-1020 j a a u t o ­m a a t i k a k a t e e d r i s C M -4. A r v u t u s - s a a l i s o n k a s u t u s e l 7 a r v u t i t N a i r l - 2 j a N a i r i - C , p a ig a ld a m is e l o n 2 a r ­v u t i t SM-4. E n s r g e e t i k a t e a d u s k o n n a s t ö ö t a b 2 a r v u t i t W a iri-3 .~- P õh iline o s a õ p p e - j a t e a d u s tö ö g a s e o t u d ü l e s a n d e id l a h e n d a t a k s e a r ­v u t i t e l E S -1922, 1930. a . u l a t u s n e n d e t ö ö a e g 6252 tu n n in i ( n o r m a t i i v 6900 t . ) , ' s e l l e s t õ ppetöö le 1727 t u n d i <27,6%}, tead u stö ö d e le 2047 t u n d i <42,3%), m u u l e ( s ü s t e e m id e j a a r h i i ­v i d e h o o ld a m in e , a r e n d u s t ö ö d ) — 1873 (39.0%).

A r v u t i ES-1020 ü le v i im is e g a K o h t - la - .T ä rv e le j ?>. r a s k u s t e g a t e m a ü l e s ­s e a d m is e l j ä i s e e 1980. a a s t a l k o o r ­m a m a t a . 1981. a . I p o o la a s t a l u l a t u s s e l l e a r v u t i k o o r m u s 513 t u n n i n i : õ p ­p e t ö ö d 205 t u n d i (39,9% ), t e a d u s t ö ö d 180 (35,1%) j a m u u d k o o r m u s t 128 (25% ).

A r v u t u s s a a l i a r v u t i d N a ir i - 2 o l i d 1980. a a s t a l k o o r m a t u d 17 444, 1981. a a s t a I p o o le l 6125 t u n d i . Ü le 90% s e l l e s t a j a s t l ä k s õ p p e tö ö le . T ö ö m a ­h u v ä h e n e m in e o n t i n g i t u d t e h n i l i s ­t e s t p õ h j u s t e s t , p e a m is e l t t r ü k i l i n d i d e f i t s i i d i s t .

A r v u t i t e k a s u t a m is e e d a s i n e l a i e n ­d a m in e T P I - s s õ l t u b k õ ig e e n a m d i a - lo o g s ü s t e e m id e v ä l j a a r e n d a m i s e s t , e r i t i u u t e l , a r v u t u s s a a l i s ü l e s s e a t a ­v a t e l S M - s e e r ia a r v u t i t e l . T e h n i l i s e b a a s i e d a s i n e l a i e n d a m in e , m i l l e v a ­j a d u s o n I lm n e , s a a b t o i m u d a a l l e s p ä r a s t a r v u t u s k e s k u s e u u e h o o n e v a l m im is t .

O lu k o r d a r v u t i k a s u t a m i s e g a s e o ­t u d õ p p e v a h e n d i t e J a õ p p e m e to o d i ­l i s t e m a t e r j a l i d e o s a s o n v i i m a s t e a a s t a t e j o o k s u l p a r a n e n u d . M ä r k i ­m i s v ä ä r s e d o n m a t e m a a t i k a k a t e e d ­r i tu l e m u s e d .

A astatel 1978—1981 töötati ar­vutuskeskuses vä lja ja rea lisee­r iti instrum entaalne tarkvara- süsteem «PARES» andm etööt­lu se jä A JS -i edasiarendam iseks E S-seeria arvu tite /b aasil. 1981.a. III kvartalis realiseeriti se l­le süsteem i abil nendel arvu ti­te l juba 2 alam süsteem i («Abi­turient» ja «Stipendium»). On alustatud rea uute alam süstee­m ide ja kom plekside loom ist süsteem i «PARES» baasil («Õp­peprotsess», «TUS», «palk» jt.). Süsteem on võetud kasutusele teadustöös (sotsioloogiliste u u ri-

õnnitleme

ARNO ANNUS50

2 1 . n ovem bril ületab pool­sajandi künnise autom aatika k ateedri dotsent A rno A nnus, toim ekas m ulgi mees.

M õningaid tähiseid ju u b ila ri seniselt eluteelt. 1950: V ilja n d i I I K eskkooli lõpetam ine hõbe­m edaliga ja esim ene lähem k o k ­kupuude T P I-ga. Jä rg n e va d 5 aastat m ehaanikateaduškon- n a tudengina elektrijaam ade, -võ rk u d e ja -süsteem ide e r i­alal, m is ongi olnud p a lju d e autom aatikute n.-ö. stard ipai­gaks. 1955—59: diplom kiitusega ning töötam ine trustis «Eesti K om m unaalenergia» — algul N arva e lek trivõ rk u d e osakon­najuhatajana, siis P õ le v k iv i­basseini e lektrivõ rku de p ea ­insenerina. 1959—60: siirdumine^ Tallinnasse «Eesti Energiasse»,

m isandm ete töötlem isel) n in g üsna u latusliku lt ka õppetöös eriala l A JS.

NÕUKOGU OTSUSTAS: , p i­dada arvutustehnika a l a l ' X I viisaastaku üheks ■ tähtsam aks ülesandeks dialoog vahendite kasutuselevõtm ist n ii- õppe- ku i ka teadustöös; kateedrite juha­tajatel, kes v iivad läbi õppetööd program m eerim ise ja arvutite kasutam ise alal, pöörata suure­m at tähelepanu õppe-m etooodi- liste m aterjalide ettevalm ista­m isele ja väljaandm isele; TPI A JS teadusliku l juhendajal dots. V. K rachtil ja peakonstruktor E. R ootalul töötada välja ja esi­tada TPI A JS juurutam iskom is- jonile ettepanekud instituudi A JS edasiarendam iseks E S-see­ria arvutite ja in strum entaal- süsteem i «PARES» baasil.

* K uulati ära vastuvõtuko­m isjoni * vastutava sekretäri dots. J. Sm igunovi ettekanne uute ü liõpilaste vastuvõtu tu le ­m ustest.

23-liikm eline vastuvõtukom is­jon tä itis om a ülesandeid kohu­setundlikult. Õ ppim isvõim alusi instituudis tu tvustas alaline propagandakom isjon koolides, suurem ates asutustes, _ noorte kutsevaliku l ja suvepäevadel, sam uti kirjastatud m aterjalide­na. Enam tähelepanu vajab õh­tuse ja kaugõppevorm i tu tvu s­tam ine. A ktiivsem alt peaksid osalem a kateedrid.

Eksam eid korraldav kom isjon (v.-õp. H. Pavelson) töötas täp­selt ja kohusetundlikult. V astu- võtuandm eid töödeldi arvutitel. V iim ases töölõigus eSines h ilin e ­m isi.

31. juuli 1981 seisuga laekus päevasesse osakonda 1665 ava l­dust.' Õ htusesse ja kaugõppe- teaduskonda võeti vastu vasta ­va lt 495 (plaan 530) ja 298 (plaan 305) üliõpilast. Seega jäi tä itm a­ta 42 üliõpilaskohta.-

V ennasvabariikide kõrgkooli­de insener-tehniliste eria lade 39-le konkursivabale kohale suunati 35, koopereerim isplaani 47-st üliõpilaskohast tä ideti 28.

K om plekteerim ises esines tea ­duskondade töös vigu , m is v ii­tab teaduskondade kom isjonide töö kontrolli tõhustam ise v a ja ­dusele.

N õukogu võttis vastu ü k sik ­asjaliku otsuse 1982. aasta v a s­tuvõtukom isjoni tööks.

T E T T U I-s jõu ab A rno A n ­nus tootm isprotsesside autom a­tiseerim ise labori j a m odellee­rim ise labori juhatam ise vah elt v iib id a ka aspirantuuris. 1966: teh nikakandidaadi kraadi kaits­m ine ja u u s otsekontakt T P I-g a , n ü ü d ju b a autom aatika k a teed ­r i õppejõu na kohakaasluse a lu ­sel. 1970. a. järgn eb lõ p lik ü le­tu lek T P I-sse (anna ku radile sõrm jne.) ning dotsehdidiplom . A lates 1978. a.: autom aatika-teaduskonna p ro dekaan ;

A rno A nnu se tööde ja tege­m iste ju u res võ ib täheldada h u ­v id erin g i m itm ekülgsuse ja p õ l- lu m eh elik u jä r jek in d lu se h a r­m oonilist ühendatust. Võtam e näiteks teadustegevuse, Ü hest k ü ljest: kahe aastaküm ne jo o k ­sul on ta avaldanud üle 50 tea­dustöö, m is kõik jä r je k in d la lt käsitlevad autom aatikaöbjekti- de ja -süsteem ide m od elleeri­m ist ja p ro jek teeriva st. Teisest k ü ljest o n konkreetsete auto- m atiseerim isobjektide n im ek ir i üsna k ire v : keevitusaparaat,k o m p vek isiiru p i tootm ine, m i­tut liik i e lek tria h ju d jn e . V ii­m asel kü m n en dil on, tõsi k ü ll, toim unud teatud stab iliseeru ­m ine jõupooljuhtseadiste toot­m ise tehnoloogilise protsessi m odelleerim ise ja ju htim ise üm ber, seoses vastava u u rim is­gru pi juhendam isega.

M ida on ju u b ila ri kohta v e e l tähele pandud? P opulaarne õppejõud. Ü hiskondlikke üles­andeid, isegi k u i p iird u d a va id hetkeseisuga, annab üles luge­da. A lt ei vea. A jaraiskam ist e i harrasta. V ajadu se korra l p a­neb kohe pea ja kaed tööle — näiteks k u i põrkab oma su vilas kokku m õne • praktilise kahe- positsioonilise regu leerim ise ülesandega. A ru saa ja ja põhi­m õttekindel. Optimist. Enn e m õtleb ja siis tegutseb. Tegut­sedes m õtleb edasi. Sic!

K o k k u võttes : tänam e tehtu eest, soovim e õnne, edu ja jõ u ­du edaspidiseks.

K O L L E E G ID

<$• NAISKOORI 30. SÜ NN IPÄEVA K S +

Helilooja A n ti Marguste (lõ­petanud, 1953. a. TPI m ajan­dusteaduskonna, laulnud insti­tuudi meeskooris, 1960. a. lõpe­tanud TR Konservatoorium i komponistina) üks uuemaid helitöid on kolmeosaline koori­teo s «Homo studiosus» («Õppiv inimene»): 1. V ivat, crescat..2. Per aspera ad astra. 3. Sic tran sit gloria.

Tekstiks on valitud üliõpilas­te hulgas populaarsed sen ten t­sid: v iva t, crescat, flo-rea t — elagu, ' kasvagu, õitse­gu!; omne in itium dificele es i — iga, algus on raske; re- p etitio esi m ater siudiorum — kordam ine on tarkuse ema jne. SEE HELITÖÖ ÖN KIRJU TA­

T U D TPI AKADEEMILISELE NAISKOORILE JA KÕLAB 21. NOVEMBRIL KELL U.00 «ESTONIA» KONTSERDISAA­LIS KOORI 30. AASTAPÄE­VA LE PÜHENDATUD KONT­SERDIL.

K ontserdi I osas on veel te i­sigi esiettekandes ja' naiskoori­le pühendatud laule: 2 laulu Raimond L ättelt; Andres Vahi- salult lustakas «Tüdruk» (Qt- to Rootsi sõnad); ka Ester Mä- •ti 4-osaline tsü kkel .«Neiulau- lud» on pühendatud meie koo­rile, k laveril Mare Orgse ja T erje Tatrik. Veljo Tormise lau lu tsüklist «Laulud laulust ja laulikust» on kavas kaks osa: «Laula, kuni elad» ja«Lauliku lapsepõli» — 1972. a. kõlas terve tsü kkel meie koorilt -esiettekandes> V eel’* lauldakse I 'osas R. S tšedrini «Möödus sõ­da», Alo Ritsirigu «Naeratage emadele» ja Ž. Kuznetsova «plangi, pillim ees».

’ II ©sa kavas on klassika:

VIVAT, CRESCAT, FLOREAT!

W. A. M ozarti 6 nokturni koos Tallinna muusikakooli keelpüli- ansambliga ja B. B ritten i «Mis­sa brevis in D»t op. 63 osade­ga: 1, K yrie. 2. Gloria. 3. Sanc- ■ius. 4. Benediatus. 5.. Agnus Dei. Orelil K ristiina Hoidre.

K on tserti juhatavad Eesti NSV teeneline kunstitegelane Silvia M ellik ja Ene Kangron. K ontsertm eister on Leie Pihel­gas, koori hääleseadja Sefgi Ahnilo.

30-aastase koori lühiiseloo­

m ustusena võiks öelda; et ta on:* Eesti NSV teeneline kollek-

tiiv;* 1977. a. I ü leliidulise taidlus-

festiva li laureaat;* kõrgem a kategooria koor;* väikese osa repertuaarist

jäädvustanud heliplaadile, m is an ti vä lja koos instituu­d i meeskooriga;

* laulnud Ühe ’ naiskooritsükli M ärt Saare juubelile pühen­datud Heliplaadile;

* esinenud peate koduvabariigi

Lätis, Leedus, U krainas, A r­m eenias, Tag a-K arpaatias,Siberis, m itm el korra l M osk­vas ja Leningradis;

* osa võinud rah vu svah eli­sest laulunädalast Ungaris 1968. a., esinenud kooride Ülevaatusel Jugoslaavias1971. a. ja SDV-s Sch w erin i ringkonnas 1978. a.Järgmine telesaade «Laulu­

aeg» on sam uti meie n aiskoo­rist.

EHA POOMANN

REKTORIKÄSKKIRI

N õukogude m iilitsa päeva p u ­h u l ja ak tiivse osalem ise eest õiguskorra tagam isel prem eeris rektor B. Tam m om a käskkirja­ga TPI parem aid rahvam alevla­se

Sergei R odionov, A V-38. A lek ­se i Räärik, AV-38, Sergei Suško, AA -37. A n ts P rii, TP-31. A ndrei Eondatš&ov, EE-57. Sergei Iv a ­nov, EE-57. N ata lja Gaidöševa, EV-57. Heli K ütgm aa, EE-53. V eljo V iitm ann, ET-31. M ati T ang, MM-52. Guido . Vakker, MM-52. Lembo V eiderm ann, MM-52. R aivo Spatar, MM-52. N iis H ärsing, K A -57. V ladim ir V eresin in , KA-57. A leksandr T sveikov , KA-77. R iho Oras, eh i­tuskonstruktsioonide kateedri aspirant.

R ektori käskkirjas avaldati k iitu st san itaartehnika kateedri vanem teadurile T eet K õivule.

* 4* *

«KULJUSE» KOOSOLEK

K o lm a p ä ev a l, u. n o v em b ril to l­m u s r a h v a ta n tsu a n sa m b li aru an d e- v a lim isk o o so le k . A n sa m b li 77 l i ik ­m e s t o li k o h a l 7z. O m a tö ö s t m ö ö ­d u n u d h o o a ja l a n d sid a ru ju h a tu se liik m ed .

S u u rek s p r o b le e m ik s o n en d ise lt la d u . N iis k u s , h a ll itu s J a k o id - se ll in e o lek s lü h ik e ise lo o m u stu s .m eie r& h varfie te lao le . t ik s k o m p ­le k t r iid e id m a k sa b aga paarsada rub la!

K õ la m a jä id v e e l m õ n ed arvud: h o o a ja l to lm u s 43 e s in em ist , n e is t 17 T P I ta ld lu sm a ja s . -

A n sa m b li v a n e m a k s v a lit i te is t a a sta t jä r je s t U r m a s S oon vald , LS-91, T agasi v a lit i v e e l k u ltu u r i- , ra h a n d u s- , tran sp ord im in .lster , a sja ­a ja ja ja k roon ik . M u u d a tu si te h t i rü h m a v a n em a te , lao ja r ek la a m i e e s t v a s tu ta ja te o sa s . V a lit i u u s l i l le - n e iu .

A lgus T P-des nr. 26, 27, 29, 30.OLE TOIMEKAS!

Nim elt töös ja ainult töös avaldub inimese suurus, ja mida palavam alt ta tööd armastab, seda suursugusem on ta ise, seda viljakam ja kaunim on ta töö.

M. Gorki.Toim ekas inimene on see, kes

hindab ja armastab oma tööd, oskab töötada, on arendanud endas alatise tegutsem isharju- m use ja -vajaduse. Toimekus on omane igale inimesele, kes ei loobi sõnu tuulde, kes oskab end tundm a õppida ja juhtida. See avaldub lubaduste, plaani­d e ja program m ide täitm ises, p idevas püüdlem ises täpsuse ja korralikkuse poole.

K u i käsutada geniaalse tšeh ­hi kasvatusteadlase Jan Arnos K om ensky m õtteid, siis tu leb esm ajärjekorras pürgida n elja kardinaalse vooruse — tarkuse, •mehisuse, mõõdukuse ja õiglu­se poole.

TARKU S tu leb koos õpingu­te ja elukogemustega.

MEHISUST õpitakse ise, ^ennast, oma tu jusid ja kaprii­se, oma aju tist laokilolekut. ja ■organiseerimatust ületades.

MÕÕDUKUS on oskus järg i­d a kaunist reeglit — ei midagi •ülemäära. Pea kinni arukast k o rra st ja m õõdutundest kõi­ges, n iihästi une- kui ka virge- ajas, töös ja puhkuses, m eele­lahutuses ja tõsises vaim ses te ­gevuses.

ÕIGLUS tähendab oskust igaüht hinnata tem a väärtuse jä rg i, m itte sobitada hinnanguid o m a tu ju de ja kapriisidega, n a id lähtuda asjade tegelikust seisust. Opi tähele panem a ja h indam a positiivseid jooni ja om adu si nendegi inimeste ju u ­res, kes on sülle m illegipärast ■muutunud ebam eeldivaiks. Ole a la ti tähelepanelik teiste in i­m este suhtes. Ä ra unusta Cer- van tese kuulsaid sõnu: «Mida­g i ei anta m eile n ii'odavasti ja m idagi ei hinnata n ii kalliks k u i viisakust.» Ä ra kunagi ru t­ta te ist in im esi hukka m õist­ma, püüa end asetada tem a kohale ning m õista tem a hin­g e lis t seisundit, m õ tte id ja tu n d­musi. Püüa leida igas inimeses, kellega kokku puutud, eelkõi­g e head, hinnalist, kordum atut.

K õik algab m inutitest, m ida

M M M to efW ta n ib ira it eb S H H I B T K M D H S t M E M M B

Enesekasvatusalast kirjandust vahendab Teadusliku Raamatukogu korgkooli infogrupivanem insener LUULE TEEVEE.

m itteto im ekas inimene ei oska hoida. Su peam ine rikku s on sinu vaba aeg. Kas andud ainult m eelelahutustele ja aja­v iite le võ i hakkad ellu viim a eneseharimisprogrammi, m illes avalduvad isiksuse omapärad, sisemine kultuur, igapäevase käitum ise hing konkreetsete tegude tõelised m otiivid . Va­bal ajal oleme iseenda käsuta­jad, seetõ ttu on see seotud meie Sisemise vastutustundega, tun­netushuvide arengutasemega. Siinkohal võiks esitada K . Ušinski tu n tu d elureeglid:

1. T äielik rahulikkus, vähe­m asti väline.

2. Otsekohesus sõnades ja te ­gudes.

3. T egu de . järelekaalutus.4. Otsekohesus.5. M itte rääkida endast ilm a

vajaduseta ü h tk i sõna.6. M itte veeta aega sihitult,

teha seda, m ida tahad teha, m itte aga seda, m is e tte juh­tub.

7. Igal õhtul anna endale ausameelselt aru oma tegudest.

8. M itte kordagi hoobelda sellega, m is oli; sellega, m is õn; ega sellega, m is tuleb.

A kadeem ik I. P avlov rõhu­tab ka te isi toim ekuse arenda­m ise täh tsaid tingim usi:

* Ärge kunagi mõelge, et teate juba kõike. K u i tahes

kõrgelt te id ka ei hinnataks, alati olgu te il m ehisust endale öelda: m a olen võhik.

* Ä rge laske upsakusel en­dast võ itu saada. Selle m õjul hakkate tõrkum a seaL kus on v a ja nõustuda, ü tlete ära kasu­liku st nõuandest ning sõbra­liku st abist, m inetate o b jek tiiv ­se m õõdupuu.

* Olge om a töös ja otsingu­tes kirglikud. A kadeem ik V. O brutsev arendas endas to i­m ekusi põhim õttel: «Olen oma tööd, am m ust ajast korraldanud kolm e põhim õtte järgi: plaani- pärašus, täpsus ja armastus loom etöö vastu.» Arm astage tööd. K õige suurem at naudin­gut ja rahuldust annab in im e­sele töö. Võtke kä tte õigus ü tel­da: m a teen va ja likku tööd, m ida oodatakse, m a olen kasu­lik. Ja ku i pu u tu te kokku raskustega, kui n äib , e t olete sattunud um m ikusse, ku i koge­te ükskõiksust ja m ittefhõist- m ist, toetagu te id a la ti te a d ­mine: m a teen va ja likku tööd.»

Niisiis, ainult töös ku ju ­neb ja areneb toim ekus, kasvab toim ekas inimene.L, Tolstoi, D. M endelejevi, A . Tšehhovi, Michelangelo auto­biograafilised ülestähendused pan evad häm m astam a tohutu va eva rik k a tööga, m ida nad om a elu jooksul enda peale võ t­sid.

E t enesekasvatuses m itte vigu teha, on v a ja kas võ i üldjoon­tes tu tvu d a töö ja pu hku se or­ganiseerim ise loodusteaduslike alustega. Tuntud füsioloog N. V vedinski leidis, e t vaim se töö oskusliku jaotum use pu hu l võ ib teha tohutu produ ktiivsu ­sega tööd . Ta soovitas vaim se töö viljaku se tagam iseks järg i­d a järgm isi tingimusi:

1) igasugusesse töösse tuleb lü litu da järk-järgu lt;

2) töö peab olem a . mõõdu- pärane na rü tm ilin e :

3) tegevuse harjum uspärane järjekindlus ja süstem aatilisus;

4) töö ja puhkuse õige v a ­heldumine.

HÄBI JA SÜDAM ETUNNISTUS

. . . Kolbm ootoriga lennuk, 1936. aasta mudel, n õu dis p i­loodilt kogu tähelepanu . K u i piloot m õneks h e tk ek s ju h ti­m isest loobus, ku kku s lennuk alla. H etki, m il p iloo t ka s võ i põgusa väsimushoö tõ ttu on juhtim isvõim etu , tu le b e tte . Seega ei saa loota ü ksn es p i­loodi võim etele, e i Sdd ,kä ptt- baäa lennukite a llaku kku m ist, Ei jäänud m uud üle, k u i nupu­tada vä lja autopiloot, s. o. len ­n u k ,’m is ennast ta rb e korral ise juhib.

K as ei võiks in im esegi pu ­hul rakendada lenn ukikonst- rüktori võtet? Ju h tim in e — isejuhtim ine, reguleeriiriirie — iseregüleerim ine. K as e i urinaks selles suunas edasi m õe lda ka pedagoogilises ohutustehnikas? N im elt on kõlbelisel a la l ise­juhtim ise, Sisemise regu la tsioo­ni ja enesekontrolli olem asolu eriti vajalik .

. ^üToT E 6 A JV\P>K POLE MUL.

m ,

/ AEG»—-'

Joonistanud ARNE TAE.

Kõlbeline regulaator on tarve kogum kõlbelisi tundmusi:

* Kaastunne, hiis ajendab hoolitsem a ja abistam a ning hoiab tagasi ülekohut tegem ast.. * Autunne, m is ei luba p e t­ta ka siis, kui saladuseks jää- m ine on tagatud.

* Kohusetunne, mts Kontrol­li puudumisest hoolimata sun­nib olema distsiplineeritud ja täpne,

* Taktitunne, tööarm astus, eneseväärikus- ja õiglustun­n e . . . Seda p ik k a ja see juures lõpetam ata loetelu võ iks asen­dada vana hea sõnaga süda­m etunnistus. igaü ks j kes on kogenud südam etunnistuse p ii­nu, teab, m is v a e v seis orj ja kuidas kärtüs nende, piinade ees hoiab tagasi halba tege­mast.

SÜDAMETUNNISTUS

* A itab vah et teha hea ja halva vahel: ta on kaitserüüks, m is e i lase räpast ligi. Võidak­se olla. pa lju kaotanud,, aga kui on alles südam etunnistus, o» alles m idagi väga olulist.

* A itab orienteeruda soovide padrikus; suuta loobuda, kui vajalik; annab jõudu lahkumi­seks, kui on aeg.

* A itab inimesel, tegut$eaa Õigesti om a sisetüride põh jal ka siis, ku i pole kedagi käskimas, keelamas; kü i pole kSäägi, kel­le ees häbi tunda.

Südam etunnistusega kaasrieb häbi, m ille koh ta K . M arx on kirjutanud: «Mind aga Ütlen: häbi On ju b a om am oodi raev, ainult endasse pööratud.»

Seega võim e südam etunnis­tust ja h äb i p idada sisem iseks regulaatoriks, autopiloodiks,m is' hoiab õiget suunda ka siis, küi kõrvaline juhtim ine ei toim i.

Et jõuda selgusele häbi ja südam etunnistuse olemasolus, küsigem endalt:

K as öskäri, olla hea — m itte tunda kahju jõu st ja ajast, tuua ohvriks om a isiklikud hu­vid, et aidata te is t võ i valm is­tada talle rõõm u. K a s olen suu­te lin e austuse, arm astuse ja headUše ka itseks vä lja astu­ma?

Järgneb-

INFORMIIN. Kõrgkoolides iga-aastane

võistlus teatm eteoste, raam atu ­kogu kataloogide ja bibliograaf fiaväljaanaete tundm ises, nen­de kasutam ise oskuses — IN ­FORMIIN — toim ub tänavu 30. novem bril algusega kell 14.00 raam atukogu üldlugemissaalis E hitajate tee 5.

Ootame eriti I kursuse ü li­õpilasi, kes saaksid proovida ning kinnistada äsj astel bib- liograafiaõppustel . om andatud teadmisi. Teretu&md aga on kõik huvilised. Õpperühmades m oodustatagu 4-liikmelised võistkonnad ja registreerutagu hiljem alt 2$. novem briks valve- bibliograafi juures või telefo­nil 33-73-53.

26. nevem brS kell 14 annam e Lugemissaalid rodul võistkonda­dele konsultatsiooni ja jagam e välja juhendid.

Osavamaid ja vaim ukam aid vöistkendi ootavad autasud!

Inform iinile kutsum e ka kõi­ki TP lugejaid, kellele on mõel­dud suure ring i küsimused. Vastused le ia te m eie raam atu* kogu teatm eteoste abil. Iga vas­tuse juu rde m ärkige andmed allika kohta: teatm eteose peal­k iri, köite nr. ja väljaande il­mumisaasta. Iga õige vastus koos korrek tse viitega allikale annab 2 punkti. Vastused too­ge hiljem alt 26. novem bril va l- vebibliograafi k ä tte rõdule. l i ­sage ees- j a perekonnanim i, õpperühm või töökoht TPI-s. Suure ringi võ itja t autasusta­takse 30. novem bril informiinx aja l üldlugemissaalis.

TEADUSLIK RAA M ATUK O G U ELKNÜ T PI KOMITEE

KÜSIMUSED

1. Milliste NSV Liidu ordeni­tega on au tasustatud Eesti NSV-d?

2. 1928. a. ilm us Leningradis eestikeelne raam at: M ate­m aatika sõnad. 1, Oskussõ­nade sünnitam ise põhimõt­ted. U. M atem aatika sõnas­tik. «Külvaja», 1926. 80 lk. Kes ©n autor?

3. M itu võõrkeeltest tõlgitud raam atu t ilm us Eesti NSV-s 1979. a.? M itmest keelest tõl­giti?

4. Mis on «Nürnbergi muna»?5. 8 eesti m eessportlast on tu l­

nud aastail 1952—1980 olüm - piavõitjaiks. Kes need- oa?

6. Millistes V. I. Lenini teostes on viidatud a jak irja le «Die Neue Zeit»?

7. Rostovi Põllutööm asinate Tehase toodang on saanud korduvalt rahvusvahelise tunnustuse. M illine oli esi­m ene rahvusvaheline au­tasu?

8. Millised NSV L iidu kosmo- eeaparaadid saadeti kosmo­sesse 1979. a. novem brikuul?

9. Lühend IFAC tähistab rah ­vusvahelist organisatsiooni. Millist? M illal IFAC loodi? Milliseid perioodilisi vä lja­andeid ta avaldah?

19. Mis aastatel tegutses T allin­nas habem eajajate tsun ft ja millega tolleaegsed habem e­aja jad tegutsesid?

TPI TRÜKISEID

Sellist' pealk irja kannab näi­tus Teaduslikus Raam atukogus E hitajate 5. Näitusel on ekspo­neeritud T PI õppejõududelt ja teadurite lt üle 100 raam atu ja ferošüfiri, mis on välja pandud teaduskonnifi kateedrite kaupa. Omaette paiknevad «TPI Toime­tised», sam uti teaduskondade jü r j es toeses. T PI kui konverent­side korraldaja osa selgub kro­noloogiliselt'' paigutatud konve- rentsim aterjalidest. N äitust il­lustreerivad mõned arvandm ed 1880.' a. ilm unud TPI publikat­sioonide kohta.

Teadusliku R aam atukogu sek to rijuha ta ja

' A IK I S AAVIK

Tudengid, kui palju m e tea­me tipi-m ajas tegutsevatest klubidest? Tundub, et õige vä­he. Puht uudishimust ©lin kü­lastanud filmiklubi, «Atheost», lauluklubi, raam atusõprade klubi, rahvusvaheliste suhete klubi, pressiklubi. Alles IV kursusel jõudsin interklubisse. Reklaamiõhtule. Võib-olla olek­sin pidanud siit alustama?

Võtsin ehituse kolm rebase- ■ plikat- kaasa ja meelitasin «Pi- kosse». Maksin 4 X 5 0 kõpsi ja asusin platsi. Rahulik taust­muusika, rahvast parasjagu, laual kolm põlevat küünalt. Algus on stiilne, mõtlesin en­damisi,' seinal rippuvaid klubi vimpleid ja m ärke uurides.

Klubi loodi 15. detsembril 1959. aastal. Praeguse presi­dendi Toomas Esvaldi avakõne meenutas esm akülastajatele klubi ajalugu ja eesmärke. T ut-

ELAV KLUBI KÜLALISE PILGUGAvustam ist leidis ka klubi juh t­kond.

Registreerimisleht jõudis meie lauale. Oli kolm võimalust: lii­ge, liikmekandidaat, külaline. Neljas lahter võiks olla: lih t­salt tipikas. Peagi asuti prog­rammi juurde. Moodustati võistkonnad, mõeldi nimed. Kõige originaalsem neist « l õ + -r 2a -r 4e = I koht» tähendab telkes ühte õppejõudu, kahte autom aatikut ja nelja ehita­jat.

Ülesandeid m uudkui tu li ja tuli. Joonistada in ter klubi pla­neeritavale särgile embleem, ära arvata stiilse «interjoogi» sisu (6 komponenti: vesi, mahl, suhkur, konjak jne.), tutvustada külalistele Tallinna kolme vaa­

tamisväärsust, esineda origi­naal- ja karaktertantsuga, su­valises võõrkeeles reklaamida interklubi (teati esperanto-ing- lise-saksa-soome jm. keeli), vas­ta ta intelligentsitestile. Jõude­hetkedel vaadati slaidide va­hendusel interklubi ajalugu, mekiti limonaadi.

Puhkust kui sellist ei olnud. Esinemiste vahel elasime kaasa oma naabritele. Hilisõhtuks sai selg täiesti märjaks.

Julgen kinnitada, et taolist karusselli pole teiste klubide üritustel näinud.

Mida kasulikku saaksid tei­sed klubid inter klubist kõrva taha panna? Eelkõige seda, et iga osalenu on ka is® esineja.

SUURE KOOLI VÄIKESED KITSASKOHADü h e l kolm apäeva õh tu l ta h t­

sin V korpuse r iid eh o id ja lt paar sõna tudengite kohta pä ­rida. Baar sõna saingi, siis aga kaldus ju tu teem a hoopis u u d e rajale.

K üllap on igaüks m eist vä ­hem alt paaril korral p idanud suurest garderoobist, riidednäpus, taha V korpuse lõppu kõndim a, e t om a kandam ist va ­baneda. Garderoobiteemadel alljärgnev ju t t ongi.

V korpuse riidehoius tõo ta­vad juba am m u pension iikka j&udnud inim esed. M illine on nende töökoormus?

H om m iku ti on riideid vastu võtm as ja vä lja andm as kaks tö ö ta ja t, Õhtuti peab aga ü ks in im ene to im e tu lem a n ii päe­vaste lahku ja te k u i ka õh tuste saabujate kehakatetega. Nagu

vestluse kaigus selgus, peaks seal töötam a aga kolm ekesi. Seda kuu lsin in im eselt, kes ju - bg. 16 aastat m eie m ajas tööta­nud.

K u n s tlik u lt suurendatakse koorm ust vee l sellega, e t suu­rest riietehoiust saadetakse seoses kõ ikvõ im a like konve­ren tside ja ko k ku tu lek u teg a ka need tudeng id V korpuse gar­deroobi, kes tava lise lt om a rõi­vaid sinna ei v ii.

P eakorpuses aitavad koor­m u su vähendada tudengeist rii- devalvurid . V korpuses neid aga m illegipärast ei rakendata.

K om andandile on nendest probleem idest räägitud, ku id tem a arvates pole V korpuse garderoobis er iti m idagi teha! G arderoobitädid ise arvasid, et

k u i korralagedus kestab, siis nem ad lähevad m inema.

M eie hüvanguks nad ju töö­tavad, jä re liku lt peaksim e meie ise neid aitama. K u i nem adki lahkuvad, kelle hooleks m e oma rõivad siis jätame? Just nüüd va stu talve oleks m eie abi eri­t i tarvis. Saabub ju peagi p a k ­sude ja raskete ta lvem antlite n ing kasukate aeg.

A llak irju tanu arvates oleks üh eks lahenduseks suvem aleva staabi abi kasutam ine. K ülla lt p a lju oli neid tudengeid, kes om a suinsesi töökohustusest kõikvõ im alike m eetoditega kõr­vale hiilisid. Kas polekski kõige paslikum panna ju st need tu ­dengid oma päevi-tunde garde­roobis tasa teqema?

RAIVO LINNAS MM-33

VAHELDUSRIKAS, HUBANE...KÕ rgkoolidevahelistest suhe­

te s t on viim asel ajal m itm e l pool ju t tu olnud. E t on ja ei ole ka, ja rohkem nagu ind i­viduaalsed. Sai siis e tte võe tud n ing om altk i poolt lähenetud. K onkreetselt: E R K I läbi hoo­aja avapeo 5. novem bril.

T rüg im ist uksel oli, aga said sisse ka rauäkooli om ad , p e d a , rahvast oli sam uti näha. A ga ek s tu levased ku n s tn ik u d m oo­dustanud ise p u b lik u põhiosa. E rinevate rahvuste esindajad on seal om avahel tihedam in i seotud ku i m eil, see paistis ko ­he välja. T uldi n ii m u ru m ü ts i­des k u i tübeteikades.

K a m u id u p a kku s p u b lik sil­m ale põneva t (ikkagi ku n s tn i­kud). Jä tku s n ii stiilset d isko - rahvast k u i vee l stiilsem aid k u u & la ine» esindajaid, neile viim aste le seekordne p idu roh­k e m oligi.

In ternatsionaalsust rõhutas H ardi V olm er ka om a avasõnas,

sel eesm ärgil oli sissejuhatu­seks venekeelne näidend («Bu- raatin i lõpp») lihtsa, kõigile arusaadava tekstiga .

N ii silm ale k u i kõrvale nau­d itav oli ka «P äratrusti» m u u ­sikaprogram m . Avaloole «Meie sam m on , nagu äike» järgnesid kü ll populaarne meloodia Ro- gersi m uusika lis t «H elisev m u u sika», pühendus ansam bli­le «Ruja» — «To m r. Alender», jõu lisuselt Georg Otsa m een u ­tav «Elu, arm astan sind», lõpe­ta ti vene tšastuškadega. Lausa ü lla tav oli p u b lik u kaasaela­m ine, ta n ts im a haka ti kohe ja p ikem a m eeldetuletuseta.;

Seejärel said esinem isjänje koolinoorte hülgas populaarsed ansam blid «Generaator M» ja «P u n k T». Ei tee nem adki lih t­salt ta n tsu m u u sika t, va id pa­nevad suurt rõ h ku nii sõnade k u i esinem ise vä ljen d u srikku ­sele. Esim este repertuaarist jäid

Neelates alla umbsed 'väljen­did Tallinna kõrgkoolide k lu­bide kohta, pean vajalikuks mõningaid seiku pisut selgita­da (loe: ennast kaitsta!)

Alustaksin ülistuslaulu lõpu­ridadest, "kus autor kutsub «erki’kaid» i.seiegevuslossikesse tipikatele eluvaimu sisse pu­huma.

Õnneks ei juh tu seda niipea! Alles kahe nädala eest õnnes­tus kaitsva värvikihi alla pei­ta ERKI möödunudsügisese rebastepeo kirglikud jäljed. Sel korral loodi kunstirebastele lossi purskkaevu tõeline ris ti- misvann, kust pärast sissevis- kam ist ronisid välja punareba- sed, kes oina guašiste riietega tõepoolest «uue laine» esinda­jatele kohaselt, välja nägid. Iga märg asi'peab kuidagi kui­vaks saama ning parim aks pee­ti võimalus!; end seinte vastu pühkida. Eeo lõppu kroonis «stiilne» . nõudepurustamine (läks kogu serviis, sest ühest pitsist ei sobi teist korda juua.)

L üalt palju oli neid, kes käpu­li killuhunnikutes punk-feelin- gu t otsisid . . .

Millise põõsa küljest ERKI juhtkond oma hoolealustele v it­sakese murdis, see jääb kunsti- kõrgkooli saladuseks* Alludes .enese alalhoiu instinktile, eelis­taksin taolisi «kõrgema taseme eluvaimu» puhanguid jälgida eemalt, kas ajakirjanduse abil või «Päratrusti» filmiprogram­mis.

Kui autor värve säästm ata program m i mõnusust kirjeldab, siis on see puhtalt maitse asi. Mood ei dikteeri veel m aitset ega sum m uta mõistust.

Seda õdusat «oma pere tu n ­net» mis saalis valitses, on lih t­ne selgitada aritm eetika abil: pool ühest TPI teaduskonnast kaalub üles (arvuliselt m uidu­gi — vabandust!) terve ERKI.. Ja m iks m itte lubada ühe ja la­ga saali ka suu ammuli vah ti­vaid tipikaid, kes oma «Allee imedemaal» nägemusi tä ie tõ­sidusega mööda linna laiali

Ta saab mõelda, välja pakku­da, ennast välja elada, teis­tega võistelda. Põhimõtteliselt võiksid viktoriinivormi oma töö- mitmekesistamiseks kasutada. näiteks rahvusvaheliste suhete-- klubi või filmiklubigi. Praegu- jääb nende klubide õhtutel tü- dengipoolne osa väheseks. Vik­toriin on loomulikult kõige lihtsam ja algelisem võimalus, kuid on siiski samm. Esimene- samm. Et interklubi on huvi­tav, seda näitab fakt, et üri­tustel ©saleb TPI õppejõude;. Tõsi, muidugi noori.

Mulle tundub, et interklubf - on suures: elujõus. Uusi liik— mekandidaategi kogunes hulga­nisti. Ees seisavad valimiskam­paania, ootavad uued ettevõt­mised. Hoia marki, interklubiF

Külalise pressiklubist TOOMAS RIHVK

TUUSIKUDA /ü K om itee l on v ä lja an d a veel'

Jt. a. k v a r ta lis jä rg m ised tu u sik u d *LriKUKUSOK GANITE RAVIKS.H aapsalu sarv. « ta in e » , 07. 12—

30.12, 34.50, 1 tu u sik . U k ra in a Je v p a — to r ia 40-a. O kt. n iin . san ., 04. 12—27. 12, 35.—.

VERERINGEOKG ÄNITE RAVIKS.Ueeilu D rusk iR inka! am b. (k u r-

sovka), 02. 12—25. 12; 39:—. G ru u sia . TsiialtuBo san . «Zelfeznodörožnikl» * 17. 12—05. 01. 29‘. 70.

SÜDAM EHAIGUSTE RAV IKS.P ä rn u san . «R aim », 29; 11—*22. 12*.

48.—. G ru u sia B or2om i san . « L ik a - n l» , 17. 12— 09. 01, 48.—.

P ER IFE ER SE N ÄRVISÜSTEEM I RAV IKS.

P ä rn u san . «Estonia», 10. 12—02. 61» 34.50.

eriti m eelde «Noöred sangarid» ning põllum ajandusteem aline «Siga». Tantsulusti jä tk u n u ks kauem aksk i ku i kahe te istküm ­neni, ent vaidluseta vabastati saal, tu leb ju korraldajatestki aru saada.

Lahe p idu oli. Kas saaks tao­line üritus to im uda ka TPI-s? K ahtlen väga. Milles siis viga? K üllap m eis endis. K ipub sa­m a vahe olema kunsti- ja teh- nika tudengite vahel. Pole siin teg ija id , pole lubajaid, pole võib-olla tah tja idki.

Kas T P I-s on noorte vaba aega sisustavaid tantsuansam b­leid või showgruppe? K eda k o ­gu in stituud i rahvas tu n n eks ja om aks peaks? Vanasti nagu e l i . . . Sen ikauaks — kas ei võ iks kas või nondesamade esinejate kutsum isega m eie ise- tegevuslossikesse tip ika te le tõe­lis t eluvaim u sisse puhuda?

EN N RÜDER

EERIK HAHSEN

laotavad. («Igati lahe pidu oli!»)Siiralt ja lõplikult kinnitan

artikli autori kahtlusi taolise peo võimalikkusest TPI-s. Sa­m uti ei väljendu internatsio­nalism m itte murumütside ja tübeteikade kandmises.

Vastuse TPI-s noorte vaba aega sisustavate show-gruppi- de kohta saab leida sellessamas isetegevuslossikešes toimuva­te lt teaduskondade puhkeõhtu­te lt (juba kolmandat hooaega järjest.)

Artikli alguses m ainitud «mitmel pool ju ttu olnud» kõrg­koolide vahelised suhted said veenva kinnituse TPI üliõpi­laspäevadega. Kahju, kui noor kirjamees ka sel ajal «põne­vust, nii silmale kui kõrvale nauditavat» m ujalt otsis, sest tem a osavõtt oleks ka meie üritust kindlasti kaunis­tanud. ja koha saalis oleks ta ikka leidnud.

TPI ÜhõpllasMuM direktor - OLAVI PIHLAMÄGI

TPI õppejõudude perest lah­kus ootamatu surma läbi 16. nov. Ic. a. raadiotehnika kateedri! dotsent Eerik Hansen.

Sündinud Tallinnas 17. nov* 1928 kirjanik A. H. Tammsaare1 peres ja lõpetanud 1948. aasta l7. Keskkooli, asus E. Hansen õp­pima TPI-sse, mille lõpetas 195& elektrijaamade, -võrkude ja. -süsteemide erialal. Seejärel töö­tas rida aastaid tehnoloogina te ­hases «Punane RET». 1961. aas­tal asus assistendina tööle auto­m aatika kateedrissõ, 19SS. aas­tast töötas raadiotehnika kateed­ris vanemõpetajana ja 1976. aas­tast dotsendina, õpetades raadio-,, arvutustehnika- ja autom aatika­seadmete konstrueerimist ja teh­noloogiat. Öppejõutöö kõrval te ­geles aastaid pooljuhttööstuse- tehnoloogia, mikrokliima ja v aa - kumhügieeni probleemidega» samas valdkonnas valmis ka-- 1973. aastal kaitstud kandidaa­ditöö. Aastail 1877—Sl oli auto- maatikateaduskohna kasvatus- prodekaan.'

Haruldane inimlik soojus, ala­tine abivalmidus ning sirar-epä-r rane suhtlemisoskus tegid E. Hansenist kõigi poolt arm asta­tud ja hinnatud kolleegi, feina tõeline spordimehe vaim -ja vi­sadus aitasid hakkama saada ka raskeimates olukordades, Mäles­tus varalahkunud kolleegist jääb kauaks püsima.

Kolleegid raadiotehnikakateedrist

Avaldame sügavat kaastun­net rühm a AO-31 üliõpilasele JPrüdu Lembcrile isa

SULEV LEMBEM surma, p u h u l

AO-31 kollektiiv

«Ühiselu», Tallinn, Pikk t. 40/42. Gprau napxxoMa, pexxopaTa, icoMxxexa «TALUNNA P©LUTEHNJK> ÄKCM3 H npo«j)KOMa TaJtaimcJcoro HOfflrareanrovecKoro KHcxitTyTa «TajMHHCKHÄ kojikh

xexHHx». T«norpa#Ma «RDxacany*. IXhkk, 48/42. nvn onn TT . , . . . , .vtAJVXMUCKllA nOJIMTEXHHK» Toimetase aadress: 2006O2S Tallinn, Ehitajate tee 5, TPI, 3. hoone, tuba 204, tel. 537-261, -n/fi Vastutav toimetajaAflpec pegaxxpsät: 209828 TaaacMH, 3 x3iT3 «?e xes, 5, TIIM 3 isopnye, EOMHaxa 204, MB-10639 G. HAZAK

337-281- Hind 2 kop.