TMRG ÕPPENÕUKOGU

16.01.2014

Päevakord

1. Выбора секретаря педсовета2. Корректировка учебной программы 10 класса3. Одобрение изменения школьного распорядка4. Курсовая подготовка педагогов гимназии5. Потребление природных ресурсов5. Новые документы- План разрешения кризисных ситуаций- Правила использования школьной библиотеки6. Разное

Одобрение изменения школьного распорядка

Пункт 17 обзац 4 дополнить:

“Gümnaasiumi siseruumides ja territooriumil on suitsetamine või suitsuvaba tubakatoote või toote, mida kasutatakse sarnaselt tubakatootega, tarbimine on keelatud. Sinna alla kuuluvad e-sigaretid, taimsed sigaretid ja erinevad materjalid vesipiibutubaka asendamiseks.”

Новые документы- План разрешения кризисных

ситуаций (Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi hädaolukorra lahendamise plaan)

- Правила использования школьной библиотеки (Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi kooliraamatukogu kasutamise eeskiri)

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi hädaolukorra lahendamise plaanKooli kriisimeeskond:

kooli direktor Natalja Vergun

majandusalajuhataja Ljubov Konstantinova

õppealajuhataja Anneli Kristal

koolipsühholoog Natalja Gorbunova

infojuht Inna Portjanskaja

sotsiaalpedagoog Tatiana Boytseva

sekretär Alsu Harras

Основные моменты Kooli töötajad teavitavad hädaolukorrast kooli direktorit Natalja

Vergunit, tema puudumisel asendab teda õppealajuhataja Anneli Kristal

Kriisimeeskonna ülesanded erinevates situatsioonides (äkkrünnak, rünnak, tulekahju, pommiähvardus, pommikahtlase eseme leid, õpilase kadumine, kui õpilast ei leita, lapse rööv, õnnetus koolis või õppekäigul, õpilase surm, õpetaja või koolitöötaja surm, õpilase lähedase surm, õpilase raske haigus, lapse füüsilise väärkohtlemise kahtlus, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise haigus, alkoholi, tubaka või muu keelatud aine omamine, kaklemine, kehaliste vigastuste tekitamine, varastamine, esemete rikkumine, väljapressimine

Käesolevas dokumendis mitte kajastatud juhtumite korral tegutseb kriisimeeskond kooskõlas EV kehtiva seadusandlusega.

TMRG kooliraamatukogu kasutamise eeskiri, 1 Kooliraamatukogu juhindub oma tegevuses "Kooliraamatukogu töökorralduse

alustest", kooli põhimäärusest ja muudest kooliraamatukogu tööd reguleerivatest õigusaktidest.

Kooliraamatukogu on komplekteeritud vajalike väljaannetega, hoiab ja teeb need lugejatele kättesaadavaks; töötleb raamatukokku saabunud väljaandeid ning koostab vajalikku infosüsteemi (e-andmebaas); vastab päringutele, annab informatsiooni; korraldab näitusi, muid üritusi ning tutvustab oma kogusid, viib raamatukogutunde läbi; peab raamatukogu arvestust, annab oma tegevusest aru kooli juhtkonnale ning esitab statistilise aruande Rahvusraamatukogu kaudu Kultuuriministeeriumile; arendab koostööd teiste raamatukogudega.

Kooliraamatukogu lugejaks võivad registreerida kooli õpilased, õpetajad, teenindav personal ja halduspersonal.

Kooliraamatukogu teenused – kohalkasutus, kojulaenutus, teatmeteenindus, internetikasutus– on tasuta.

Lugejate teenindus toimub tööpäeva jooksul. Raamatukogu lugejaarvutit kasutatakse õppetöö otstarbeks ja infootsinguks.

Arvutimänge raamatukogus ei mängita. Lugejaks registreeritakse õpilasi õpilaspileti alusel; õpetajaid, haldus- ja

teenindavat personali isikut tõendava dokumendi alusel.

TMRG kooliraamatukogu kasutamise eeskiri, 2 Lugejad taasregistreeritakse iga õppeaasta alguses, alates

1.septembrist. Lugejate andmed kontrollitakse (ja täpsustatakse). Võlglasi ei taasregistreerita ümber enne teavikute tagastamist

raamatukogule. Kooliraamatukogu laenutab lugejatele raamatuid ja muid teavikuid nii

raamatukogus kasutamiseks kui ka koju. Koju ei laenutata teavikuid, mis on mõeldud ainult kohapeal

lugemiseks, näiteks lugemissaali raamatuid, teatmeraamatuid, entsüklopeediad, uusi ajakirju ja ajalehti. Samuti väärtuslikke ja haruldasi ainueksemplare.

Lugejal on õigus laenata koju korraga kuni viis teavikut 2 nädalaks. Kui lugeja vajab raamatut õppetööks kauem, on tagastamistähtaeg 1 kuu.

Lugeja võib tagastamise tähtaega pikendada – (ka korduval) – juhul, kui teavikut ei ole soovinud laenutada teised lugejad.

Õpikud ja muu õppekirjandus väljastatakse terveks õppeaastaks vastavalt kooli õppekavale.

TMRG kooliraamatukogu kasutamise eeskiri, 3 Õpilased tagastavad kõik raamatud raamatukokku õppeaasta lõpul.

Suviseks perioodiks saab laenutada vaid õppetööks vajalikke materjale õpetajatele, haldus-ja teenindava personalile isikut tõendava dokumendi alusel.

Lugeja kannab materiaalset vastutust tema kasutuses olevate raamatute ja trükiste eest. Lugeja peab laenutatud teavikuid hoolikalt hoidma. Laenutatud teavikuid ei tohi rikkuda. Laenutamisel peab lugeja kontrollima raamatu või trükise korrasolekut ja teatama puuduvatest lehtedest vm defektidest raamatukoguhoidjale. Lugeja ei tohi kahjustada raamatukogu põhivara. Tagastamata, kaotatud või rikutud teavikud on raamatukogu kasutaja kohustatud asendama samade või raamatukogu poolt võrdväärseks tunnistatud teavikutega või kompenseerima raamatukogule nende turuväärtuse.

Raamatukogus tuleb säilitada vaikust. Oma käitumisega ei tohi häirida teisi lugejaid.

Raamatukogu kasutamise eeskirja korduvalt rikkunud lugejalt võib raamatukogu kojulaenutamise õiguse ära võtta.

Kuu viimane tööpäev on sanitaarpäev. Raamatukogu ei teeninda lugejaid.

Разное

Pisa – tulemused, järeldused

Iga teine 15-aastane õpilane osales uuringus

NB Valim on esinduslik EESTI õpilaskonna suhtes5867 Eesti õpilast 206 koolist (166 eesti, 37 vene ning 3 kakskeelset

kooli).

79% õpilastest sooritas testi eesti keeles; 21% sooritas testi vene keeles.

Riikide top: PISA 2012

 Matemaatika Lugemine Loodusteadused

Koht

Tulemus

Riik Tulemus Riik Tulemus Riik

1 613 Shanghai (Hiina)

570 Shanghai (Hiina)

580 Shanghai (Hiina)

2 573 Singapur 545 Hongkong (Hiina)

555 Hongkong (Hiina)

3 561 Hongkong (Hiina)

542 Singapur 551 Singapur

4 560 Taibei (Hiina) 538 Jaapan 547 Jaapan5 554 Korea 536 Korea 545 Soome6 538 Macao (Hiina) 524 Soome 541 Eesti7 536 Jaapan 523 Iirimaa 538 Korea8 535 Liechtenstein 523 Taipei (Hiina) 528 Vietnam9 531 Šveits 523 Kanada 526 Poola

10 523 Holland 518 Poola 525 Kanada11 521 Eesti 516 Eesti 525 Liechtenstein12 519 Soome 516 Liechtenstein 524 Saksamaa

Euroopa riikide top: PISA 2012

  Matemaatika   Lugemine   Loodusteadused

Jrknr Tulemu

sRiik  

Tulemus

Riik  Tulemu

sRiik

1 535 Liechtenstein

  524 Soome   545 Soome

2 531 Šveits   523 Iirimaa   541 Eesti

3 523 Holland   518 Poola   526 Poola

4 521 Eesti   516 Eesti   525 Liechtenstein

5 519 Soome   516 Liechtenstein

  524 Saksamaa

6 518 Poola   511 Holland   522 Holland

7 515 Belgia   509 Belgia   522 Iirimaa

8 514 Saksamaa   509 Šveits   515 Šveits

9 506 Austria   508 Saksamaa   514 Sloveenia

10 501 Island   505 Prantsusmaa   514 Suurbritannia

  Kool Keel Matem1  eesti 6342  eesti 6323  eesti 6154  eesti 6075  eesti 6026  eesti 5887  eesti 5838  eesti 5819  vene 57810  eesti 56511  eesti 56212  eesti 55513  eesti 55514  eesti 55315  eesti 55216  eesti 550

  TARTU KESKMINE  54816  vene 54717  eesti 54318  eesti 54319  eesti 54020  eesti 53821  eesti 536

  TALLINNA KESKMINE 53522  vene 53523  eesti 53424  eesti 53325  eesti 53326  eesti 53227  eesti 52828  vene 522

  EESTI KESKMINE  52130  vene 52031  eesti 51832  eesti 51633  eesti 51334  vene 51035  eesti 51036  vene 50937  vene 50938  eesti 50739  vene 50640  vene 50641  vene 49942  eesti 49843  eesti 49844  vene 48245  vene 48046  vene 47847  vene 47748  vene 46049  vene 44350  vene 412

Kool Õppekeel LUG  eesti 638

  eesti 635

  eesti 628

  eesti 620

  eesti 612

  eesti 587

  eesti 586

  eesti 585

  eesti 580

  eesti 575

  eesti 568

  eesti 568

  eesti 563

  eesti 560

  eesti 558

  eesti 549

  eesti 548

TARTU KESKMINE  

547  eesti 545

  eesti 534

  vene 531

TALLINNA KESKMINE 531  vene 530

  eesti 529

  eesti 528

  vene 524

EESTI KESKMINE 

516  vene 516

  eesti 510

  eesti 508

  vene 507

  vene 505

  eesti 504

  eesti 504

  vene 502

  eesti 501

  vene 500

  vene 500

  eesti 500

  eesti 496

  eesti 494

  eesti 493

  eesti 493

  eesti 491

  vene 489

  vene 487

  vene 486

  vene 481

  vene 479

  vene 469

  vene 465

  vene 456

  vene 436

Kool Õppekeel LOO.    659

    640

    638

    620

    618

    614

    608

    600

    597

    591

    590

    588

    583

    582

    578

    577

    571

    569

TARTU KESKMINE  569    567

  vene 567

  vene 564

  vene 564

    560

TALLINNA KESKMINE 557    556

  vene 551

  vene 550

    548

    546

    545

    543

EESTI KESKMINE  541    539

    539

  vene 533

  vene 532

    532

    532

    523

    522

  vene 521

  vene 521

  vene 518

  vene 518

  vene 516

  vene 515

    511

  vene 498

  vene 494

  vene 492

  vene 478

  vene 431

TALLINN – keskmised tulemused

Tulemuste erinevus õppekeeleti püsib

549524 529

514

488 498

2012 eesti2012 vene

Kooli mikrokliima ja õpilaste tulemuste vahel on seosed

Matemaatika keskmiste tulemuste ja koolijuhtide küsitlustulemuste vahel on statistiliselt olulised seosed:

◦õpetajate moraal ◦õpilaste käitumine◦õpetajate käitumine◦huvitegevuse võimalused

Õpilaste hilinemine ja puudumine on märk koolikultuurist, sh suhtumisest õppimisse

Suhted koolis, hea tundide ettevalmistus, usk lapse võimetesse on vajalik

Õpetajate hoiakud ja suhtumised õpilaste tulemuste kujundajatena

Õa 2014/2015 1. klassi vastuvõtt

1. klassi õpilaste arvud 2014/2015. õppeaastal (prognoos)

Rahvastikuregistri järgi I klassi minevaid lapsi  5030Elukohajärgne kool määratakse ca 4650. lapsele

Prognoos

Tallinna munitsipaalüldhariduskoolidesse astub: 4275 (85%) Era- ja riigikoolidesse (muu Eesti) läheb 355 (7%) Koolikohustus lükati edasi          120 (2%) Ei asu õppima (välismaal vm)   250 (5%)

Olulised tähtajad kooli astumisel 2014. aastal

1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine eKoolis või Tallinna Haridusametis;

hiljemalt 25. mail teavitab haridusamet lapsevanemaid elukohajärgsest koolist eKooli kaudu e-posti aadressil või lapse rahvastikuregistrijärgsel aadressil;

hiljemalt 10. juuniks tuleb lapsevanemal koolile teatada, kas laps hakkab seal õppima või ei;

kui lapsevanem kolib Tallinna pärast 1. veebruari, tuleb tal lapsele koolikoha saamiseks esitada haridusametisse taotlus;

alates 15. juunist saavad kõik soovijad esitada koolidele taotlusi vabadele kohtadele.

Kas 6-aastaselt võib kooli minna?

Vanema soovil võib kooli astuda ka koolikohustuslikust east noorem laps.

Sel juhul esitab vanem koos taotlusega lasteaia hinnangu lapse koolivalmiduse kohta. Kui laps lasteaias ei käi, esitab vanem nõustamiskomisjoni soovituse.

Tähelepanu!

6- aastane laps, kes käib lasteaias ja eelkoolis, ei pea minema nõustamiskomisjoni, vajaliku tõendi saab lasteaiast, ülelinnaliste koolide/klasside puhul esitatakse tõend koolile.

Eelkoolides jagatakse ebatäpset infot - eelkool ei taga automaatset kooli sissesaamist ja määramisel ei ole see kriteeriumiks

(Teenindus)piirkonna, lisaklassi mõisteid ei ole olemas.Lapsele määratakse koolikoht, mitte klass, õppesuund,

kallak ega süvaõpe vm taolist. Põhikooli riikliku õppekava järgi ei ole põhikoolis suundi ega kallakuid.

Tugiteenused koolis

Tugispetsialistide teenuse korraldamise ning rahastamise vastutus on jätkuvalt kooli pidajal ehk munitsipaalkoolis kohalikul omavalitsusel. Kooli pidaja peab garanteerima oma koolide eelarvetesse vahendid, mis lubavad direktoril palgata eripedagoogi (sh logopeed), psühholoogi, sotsiaalpedagoogi)

Miks on vaja riiklikult pakkuda SA Innove kaudu tugiteenuseid?  

Täna ei ole õpilaste arvust tulenevalt väikeste omavalitsuste koolidel võimalik pakkuda tugispetsialistile piisavat koormust. Loodav SA Innove kaudu nõustamiskeskustest tugispetsialisti teenuse tellimise võimalus muudab tugiteenused väiksemate, alla 350 õpilasega kohalike omavalitsuste koolidele kättesaadavaks.

Milliseid tugiteenuseid osutatakse riiklikult ja kas tugiteenuseid võivad tellida kõik koolid?

Alates 1. septembrist 2014 osutatakse SA Innove hallatavate keskuste kaudu koolidele eripedagoogi ja psühholoogi teenust ning seda teenust võivad soovi korral tellida kõik põhikoolid ja gümnaasiumid.

Milles seisneb riiklikult pakutav teenus täpsemalt, mida see sisaldab?

 

Eripedagoogi teenus seisneb:

1) õpiraskustesse sattunud õpilase probleemide väljaselgitamises;

2) õpiabirühma- või individuaaltundide ettevalmistamises ja läbiviimises;

3) õpetajate juhendamises ja nõustamises hariduslike erivajadustega õpilase õppe planeerimisel ja läbiviimisel;

4) õpilase toetamiseks läbiviidava tegevuse ja koostöö korraldamises koolis ning selle tulemuslikkuse analüüsimises, vajadusel spetsialistide kaasamises väljastpoolt kooli;

5) lapsevanema nõustamises arenguliste erivajaduste ja lapse toetamisega seotud küsimustes.

Psühholoogi teenus seisneb:

1) lapse arengut mõjutavate tegurite hindamises (testimine, vaatlemine, intervjueerimine, hindamistulemuste analüüsimine jms);

2) individuaalses ja grupiviisilises nõustamises, abistamaks õpilast õpi- ja karjäärivalikute ja otsuste tegemisel; eneseteadvuse kujunemisel; isikliku elu ja õppetööga seotud probleemide lahendamisel; suhtlemisoskuste omandamisel; enesehinnangu korrigeerimisel; kriisisituatsioonist väljatulemisel;

3) lapsevanemate ja õpetajate nõustamises kasvatusvõtete ja lahenduste leidmisel lapse normaalse isiksusliku arengu toetamisel;

4) osalemises last ümbritseva koostöövõrgustiku töös.

Tugispetsialisti teenuse täpsem olemus ja maht lepitakse kokku teenuse osutaja ja kooli direktori vahel sõlmitavas lepingus.

Kas kooli pidaja võib alates 1. septembrist 2014 loobuda tugispetsialisti teenuse pakkumisest ning kaotada tugispetsialistide ametikohad kooli personali koosseisus?

 

Alates 01.09.2014 pakutav alternatiivne teenus võimaldab küll loobuda kooli koosseisus olevast töötajast (tugispetsialistist), kuid eeldab ikkagi kooli poolt tellitud teenuse finantseerimist vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud tingimustele.

Noor Meister 2014

7.-8.03.2014Tallinna Eesti Näituse messikeskusEesmärk on tutvustada noortele

kutsehariduse võimalusi Eestis24 eriala

Küsimused/Вопросы

???