InfolehtInfolehtNr 3 (125) Märts 2004

VÄIKE-MAARJA VALLA

Hind 3 krooni

Täna lehes:• õppekeskuse munitsipalisee-rimine lk 1 ja 4• vallavolikogus arutatust

lk 2• vallavalitsuses arutatust

lk 2-3• õppekeskuses õpetatavateerialade tutvustus lk 4-5• haridus- ja kultuurikomisjonis

lk 6• sõnnikumajandus lk 7• lumelinn lk 8• kultuurikalender lk 9• lasteaia sünnipäev

lk 10-11• külade arenguvõimalused

lk 11• spordikalender lk 12• kirikuteated lk 15

TUNDKEM RÕÕMUKEVADE TULEKUST!

Väike-Maarja vald tähtsa otsuse lävelViimasel poolel aastal on valla vo-

likogus, vallavalitsuses, erinevatelkoosolekutel erinevate huvirühmade-ga kõlanud sagedasti sõnad munitsi-paliseerimine, integreerimine, on ja-gatud selgitusi, esitatud küsimusi,vastuväiteid. 2003. aasta sügisesttaastusid läbirääkimised Haridus- jaTeadusministeeriumi ja Väike-Maar-ja valla vahel, mis olid alanud 2002.aastal ja vahepeal pooleks aastakssoikunud. Tihti on üleval olnud Väi-ke-Maarja Õppekeskuse nimi koosVäike- Maarja Gümnaasiumi oma-ga. Miks? Järgnevalt väike meelde-tuletus.

Tegevuskavas kutseharidussüs-teemi arendamiseks Eestis aastatel2001–2004 (heaks kiidetud Vabarii-gi valitsuse otsusega 12. 06. 2001)sätestab ümberkorralduste suunami-se aluseks arenenud riikide kutseha-riduses ennast õigustanud trendi: se-nised tugevad piirid haridussüstee-mis erinevate haridusliikide vahelkaovad, kutsehariduse osa üldhari-duse liinis kasvab, kutsealases koo-

lituses muutub järjest olulisemaksüldhariduslik baasharidus.

Arvestades regionaalseid vajadu-si näeb tegevuskava kutseõppeasu-tuste võrgu ümberkorraldamise raa-mes ette võimaluse kutseõppekesku-se väljaarendamiseks õppeasutusteühenduseks, kus keskhariduse tase-mel toimub nii kutse- kui ka üldhari-duslik koolitus. Tegevuskava viitabka kutseõppeasutuste ja üldharidus-koolide tihedama koostöö vajalikku-sele, mis aitab kaasa erinevate hari-dusliikide vaheliste barjääride kadu-misele ja oleks seeläbi nii õppijalekui ka ühiskonnale kasulik

Väike-Maarja valla arengukavasaastateks 2003–2005 nähakse hari-dusvaldkonna missioonina eeldusteja tingimuste loomist, et iga õpilanesaaks omandada vastavalt oma või-metele ja huvidele isikukeskse jakvaliteetset hariduse. Selle missioo-ni täitmiseks näeme ühe võimalikuarenguteena Väike-Maarjas integree-ritud koolitüübi loomist, kus on loo-dud eeldused ja tingimused nii põhi-

kesk- kui ka kutsehariduse omanda-miseks.

Tagamaks õpilaste võrdseid või-malusi haridusele, sh piirkonniti jaharidusse suunatavate vahendite rat-sionaalset kasutamist, on igati ots-tarbekas ja põhjendatud integreeri-tud koolitüübi (ennekõike kutsekoolija üldhariduskooli baasil) idee eda-siarendamine ja rakendamine, midanäevad ette ka Eesti kutseharidustsuunavad dokumendid. Ka Haridus-ja Teadusministeerium on läbi omaesindajate väitnud, et ministeeriumei näe tuleviku koolivõrgu kujunda-misel integreeritud koolitüübile tõsi-seltvõetavat alternatiivi seda eritimaapiirkondades.

Väike-Maarja valla tulevikuplaanon kooli üldine integreerimine koo-litüüpide, ainete, õppekavade osas.

Haridus- ja Teadusministeeriumining Väike- Maarja valla läbirääki-miste komisjonid on pikalt analüüsi-nud erinevaid võimalikke arenguteid.Koostöös, mis on olnud konstruk-tiivne, kuid heitlik on jõutud järeldu- Jätkub lk 4

sele, et integreeritud kool maapiir-konnas, kus ühe katuse all oleksidnii üldhariduslik gümnaasium kuikutsekool (riigikool), saab tekkidaainult kohaliku kutseõppeasutusemunitsipaliseerimise korral. Kuidmunitsipaliseerimine ei ole eesmärkomaette, vaid vahend uue kolitüübirakendamiseks, millist momendilEestis ei ole. Väike- Maarja Õppe-keskuse munitsipaliseerimine soo-dustab paindlikumat ja efektiivse-mat koostööd kahe kolitüübi vahel.

See annab võimaluse - viia nadühise juhtimise alla,

ainete paremaks valikuks,õppekavade kooskõlastamiseks,kasutada paremini rahalist, aine-

list ja inimressurssi,koordineerida paremini noorsoo-

tööd ja huvi- ning sporditegevust,lõhkuda vaheseinad kahe kooli-

tüübi vahel

Väike-Maarja valla Infoleht2

VALLAVOLIKOGUS

VALLAVALITSUSES

25. veebruaril 2004. aVolikogu esimees Indrek Kesküla

tutvustas volikogu liikmetele kojusaadetud päevakorra 5. punkti “Maaajutisse kasutusse andmine” Kännu-küla külas asuva maa-ala (K-2) aju-tisse kasutusse andmise otsuse eel-nõu kohta UÜ Ebavere Suurtalupoolt esitatud protesti. UÜ EbavereSuurtalu leidis, et kuna K-2 maa olikasutusvaldusesse antavate maadenimekirjas, ei tohiks seda ilma kõikitaotlejaid informeerimata ajutissekasutusse anda. Maakomisjoni esi-mees Rein Möldre tegi ettepanekuvõtta otsuse eelnõu päevakorrastmaha ja arutada seda täiendavalt ko-misjoni koosolekul. Ettepanek võetivastu ühehäälselt.

1. Valla teenistujate koosseisu-de ja palgamäärade kinnitamine,valla asutuste ja struktuuriüksus-te personalikulu kinnitamine

Otsustati kinnitada vallavalitsu-se teenistujate koosseisud, palgamää-rad ja valla vahenditest personaliku-lufond, alates 01. jaanuarist kehtes-tatakse uus palgamäär teenistujatel jatöötajatel, kelle palgamäär seisuga31.12.2003 oli kuni 4000 krooni(k.a), üle 4000kroonise palgamäära-ga teenistujatele ja töötajatele kehtes-tatakse uus palgamäär alates 01. märt-sist.

Määruse eelnõu poolt hääletas 13,vastu 1 volikogu liige.

2. 2004. a eelarve II lugemine javastuvõtmine

Reet Eesmäe tutvustas pärast eel-arveprojekti I lugemist tehtud muu-datusi, mille kogumaht oli 1 289 700krooni (tasandusfond, toimetuleku-toetuse eraldis, hariduse maakondli-ke ühisürituste fond, teede remont,suusaradade hooldus, kahe KIKileesitatud projekti finantseerimine).Majandus- ja maakomisjoni pooltesitatud ettepanekud bussiootepavil-jonide paigaldamise kohta Varanguja Avispea küladesse ning sportlastetranspordi korraldamine Triigi spor-dihoonesse ja Tamsalu ujulasse la-hendatakse I poolaasta jooksul lisa-eelarve vahenditest pärast täiendavaiduuringuid.

Indrek Kesküla algatas arutelueelarveprojekti investeeringute kavaslahendamist vajava küsimuse üle–kas remontida gümnaasiumi võimlavõi gümnaasiumi ja õppekeskustühendav galerii. Vallavalitsus toetas

galerii ehitamist, kooli direktor, ha-ridus- ja kultuurikomisjon ning ju-hatus toetas võimla remontimist.

Ettepanekud pandi hääletusele: 8poolthäälega otsustati gümnaasiumivõimla renoveerimise kasuks.

Eelarveprojekti kohta rohkem kü-simusi ei olnud.

Otsustati võtta vastu katteallika-te, kulude, reservfondi ja lõppjääki-de tasakaalus eelarve summas 47 543350 krooni.

Määruse eelnõu poolt hääletas 13,vastu 1 volikogu liige.

3. Valla arengukava muutmisealgatamine

Väike-Maarja vallal on kehtivarengukava aastateks 2003-2005.Kuna eelarvesse on planeeritud pi-kemaajalisi varalisi kohustusi (laen),peab arengukava olema kavandatudlaenu teenindamise perioodiks. Prot-sessi läbiviimiseks on koostatudarengustrateegia ja arengukava koos-tamise ajakava.

Otsustati algatada Väike-Maarja valla arengukava muut-mine.

Otsuse eelnõu võeti vastu ühehääl-selt.

4. Vaba metsamaa erastajatenimekirja kandmisest keeldumi-ne

Neli taotluse esitanut ei vasta maa-reformi seaduses vaba metsamaaerastajatele sätestatud tingimustele,maakomisjoni ettepanek oli keeldu-da Gennadi Tkat�enko, Heiti Erala,Maidu Aimse ja Peedo Lälle kand-misest vaba metsamaa erastajate ni-mekirja.

Otsustati mitte kanda GennadiTkat�enko, Heiti Erala, MaiduAimse ja Peedo Läll vaba metsamaaerastajate nimekirja.

Otsuse eelnõud võeti vastu ühe-häälselt.

5. Maa ajutisse kasutusse and-mine

Liivaküla külas asuvad ligikaudu17 ha ja 2 ha suurused põllumajan-duslikud maa-alad, mille ajutisekskasutamiseks on 29.01.2004. a JaakAader esitanud avalduse. Varangukülas asub ligikaudu 30 ha suurunepõllumajanduslik maa-ala, mille aju-tiseks kasutamiseks on 27.01.2004.a AS Diner esitanud avalduse. Val-lavolikogu maakomisjoni29.01.2004. a koosolekul käsitletinimetatud maade ajutisse kasutusse

andmist. Komisjon leidis, et maadon mitu aastat harimata ja sihipära-sest kasutusest välja langenud. Voli-kogu juhatuse 18.02.2004. a koos-olekul tõusetus küsimus, et sihipä-rasest kasutusest väljalangenud maa-de kohta tuleks avaldada info vallainfolehes. Sellise info avaldamisegaoleks tagatud, et huvilistel on või-malik nimetatud maid kasutusse taot-leda. Samas tuleb kõigil põlluma-jandusmaa kasutajatel, kes soovivadedaspidi saada pindalapõhiseid ELitoetusi, 15. märtsiks maa PRIAs dek-lareerida. Juhatus leidis, et vältimaksmaade nimekirjast väljajäämist, tu-leb toetada maakomisjoni poolt esi-tatud eelnõusid maade ajutisse kasu-tusse andmiseks.

Otsustati anda Liivaküla külasasuvad ligikaudu 17 ha ja 2 ha suu-rused põllumajanduslikud maad ka-sutusse Jaak Aaderile ning Varangukülas asuv ligikaudu 30 ha suurunepõllumajanduslik maa AS-i Dinerkasutusse kuni maade omandiõigu-se vormistamiseni maareformi käi-gus, vallavalitsusel sõlmida maa ka-sutajatega vormikohane maakasutus-leping.

Otsuse eelnõud võeti vastu ühe-häälselt.

6. Vaba põllumajandusmaa ka-sutusvaldusesse andmine

Otsustati kinnitada vaba põlluma-jandusmaa kasutusvaldusesse saaja-te osaline nimekiri alljärgnevalt: K-3AS-ile Aico Agro, K-35 IndrekTomingale, K-40 Andres Kaevule.

Otsuse eelnõu võeti vastu ühehääl-selt.

7. Katastriüksustele sihtotstar-vete määramine

Otsustati määrata Koonu külasasuva REHE kinnistu jagamise tule-musena moodustatud katastriüksus-tele järgmised sihtotstarbed: REHEI, REHE II ja SEPIKOJA maatulun-dusmaa, REHE TEE transpordimaa.

Otsuse eelnõu võeti vastu ühehääl-selt.

8. Valla ettevõtlustoetuse mää-ramise korra uus redaktsioon

Otsustati kehtestada Väike-Maar-ja valla ettevõtlustoetuse määramisekorra uus redaktsioon, tunnistadakehtetuks vallavolikogu 07.02.2001.a määrus nr 6 “Ettevõtlustoe-tuse maksmise korra kinnitamine”.

Määruse eelnõu poolt hääletas 14volikogu liiget.

9. Informatsioon1) OÜ-ga Pandivere Vesi pee-

tud läbirääkimiste seis (Olev Lib-likmann)

Vee-ettevõte ei ole nõus valla osa-luse suurendamisega 51 %-ni, sel-lest lähtuvalt muutub ISPA-le esita-tud projektis kasusaaja (enne oli vee-ettevõte, nüüd on selleks Väike-Maarja Vald) ja sellega seoses vallaomaosalus projektis suureneb 90000 krooni võrra (selle moodustabkäibemaks). Lähiajal peab jätkamaläbirääkimisi OÜ-le Pandivere Vesivara kasutada andmise lepingu jät-kamise küsimuses, leping lõpeb 31.märtsil. Revisjonikomisjoni esimeesMadis Niinemets tegi ettepaneku esi-tada komisjonile tutvumiseks vara-de kasutamise lepingu projekt. Val-lavalitsus kohustus lepingu projektikoostama 10. märtsiks.

2) Pandivere koostööpiirkonnaedasine areng (Indrek Kesküla)

18. veebruaril toimus Laekvereskoostööpiirkonna valdade esindaja-te nõupidamine, kus oli arutusel kaheprojekti – koostööpiirkonna arengu-strateegia ja turismistrateegia koos-tamisega seonduv. Võetud on hin-napakkumised projektide kirjutami-seks, tasumine toimuks iga omava-litsuse elanike arvu järgi. Märtsi esi-mesel nädalal selguvad osalejate val-dade seisukohad, kas, mida ja millaltehakse. Väike-Maarja vallavoliko-gu seisukoht – toetada koostööd.

3) HTM-iga toimunud koosolekõppekeskuse munitsipaliseerimi-se küsimuses (Toomas Põldma)

06. veebruaril toimus kohtumineharidus- ja teadusministeeriumi esin-dajatega ettevalmistuste tegemiseksmunitsipaliseerimise lõpule viimi-seks. Ministeeriumi poolt on esita-tud munitsipaliseerimise lepingu pro-jekt, mida hakatakse arutama voli-kogu komisjonides, volikogu lõplikotsus tehakse eeldatavalt märtsikuuistungil. Peeter Albi tegi ettepanekumäärata konkreetne isik, kes omaksvastavaid volitusi ja juhiks aktiivseltkogu protsessi. Haridusosakonnajuhataja on õppekeskuse nõukoguliige ja esindab seal valla huve.

4) Hausjärvi valla külastus (Ind-rek Kesküla)

01. ja 02. märtsil viibib valla 4-liikmeline delegatsioon (IndrekKesküla, Olev Liblikmann, Li-AnnLehtmets, Ilve Tobreluts) Hausjärvivallas, et uuendada koostöö- ja sõp-ruslepingut.

3. veebruaril 2004. a1. MaaküsimusedNõustuti· Pandivere külas asuva 9,80 ha

suuruse TÄNAVOTSA maaomanditagastamisega TIINA NÕULIK‘ule;

· Nõmme külas asuva 13,68 hasuuruse OJA maaomandi tagastami-sega JUHAN SIKKA‘le;

· Aburi külas asuvate KOIDUkatastriüksuste jagamisega järgmi-selt: katastriüksus, mille nimeks jääbKOIDU, pindalaga 18,07 ha,katatsriüksus, mille nimeks saabKOIDUTALU, pindalaga 4555 m2

ja katatsriüksus, mille nimeks saabKOIDUMETSA, pindalaga 1,65 ha.

· Väike-Maarja Vallavalitsuse15.04.2003.a. korralduse nr 139muutmisega ja Väike-Maarja alevi-ku Põhja 13 asuva 18korterilise ela-mu aluse ja selle teenindamiseks va-jaliku maa suuruse 3527 m2 kinnita-misega.

2. Energiaauditite ja Triigi külaenergiakava koostamise töövõtjakinnitamine

Otsustati kinnitada Triigi külaenergiakava ja Väike-Maarja hoole-kande- ja tervisekeskuse, Triigi spor-dihoone, Väike-Maarja rahvamaja jaVäike-Maarja muuseumi hoonete

energiaauditite koostajaks SA Regio-naalsed Energiakeskused.

3. Eluruumi üürile andmineKalev Laansalu tegi korteri Ravi

2-16 ostmiseks parima pakkumise.Kuna riikliku ehitisregistri pidami-seks koostatud arvutiprogramm het-kel ei võimalda vallal Ravi 2-16 asu-vat korterit arvele võtta, on ettepa-nek anda korter tähtajaliselt üürile.

Otsustati anda aadressil Ravi 2-16 Väike-Maarja asuv eluruum üüri-le Kalev Laansalule kuni 01.05.2004.a.

4. Hooldaja määramineOtsustati määrata hooldaja ühele

vallakodanikule.

5. Kasutusloa andmineOtsustati anda kasutusload AS

Flex Heat laoplatsile Ebavere külasja OÜ Turva tulekustutus-veehoid-lale Vao külas; kontrollida OÜ Tur-va naftabaasi puhastusseadmete vas-tavust nõuetele, kasutusloa andmineotsustada pärast kontrolli tulemusteselgumist.

6. Kauplemisloa täiendamineOtsustati anda FIE Kaja Kruubi-

le õigus müüa ravimtaimi Ravi 1Väike-Maarja alevikus.

7. Korterikomisjoni ettepane-ku kinnitamine

Otsustati anda Herk Egorsileüürile korter Kiltsi alevikus Veski 1-

Väike-Maarja valla Infoleht 3

1 kuni 2 aastaks, pakkuda MerleOtepalule üürikorteriks korterit Trii-gi külas maja nr 43-6.

8. Seisukoha andmine vee eri-kasutusloale

Otsustati: SF Pandivere OÜ-ltagada kogu ettevõttes tekkiva heit-vee suunamine OÜ Pandivere VesiVäike-Maarja puhastisse.

9. Informatsioon· Kultuuri- ja spordiosakonna ju-

hataja Ilve Tobreluts tegi ettepanekukutsuda igast sõprusvallast kuni 3isikut Väike-Maarja valda ja korral-dada ühiskülastus Tallinnas toimu-vale laulu- ja tantsupeole. Ettepanekkiideti heaks.

· Abivallavanem Kaarel Moisaandis infot läbirääkimistest OÜ-gaPandivere Vesi. Läbirääkimiste si-suks oli valla osaluse suurendamine51% osakapitalis. Nimetatu on ots-tarbekas projektide menetlemiselÜhtekuuluvusfondi kaudu, kuna ju-hul, kui taotlus esitatakse vee-ette-võtja poolt, on võimalik taotleda käi-bemaksu tagastamist. OÜ Pandive-re Vesi omanikud ei andnud nõus-olekut valla osaluse suurendamiseks.

10. veebruaril 2004. a1. MaaküsimusedNõustuti· Ärina külas asuva 15 401 m2

suuruse TIIGIÄÄRSE katastriüksu-se ostueesõigusega erastamisegaTIIT SINISALU‘le;

· Väike-Maarja aleviku Pikk 28asuva 10-korterilise elamu aluse jaselle teenindamiseks vajaliku maasuuruse 1907 m2 kinnitamisega.

2. Hooldaja määramineOtsustati määrata hooldaja ühele

vallakodanikule.3. Ehitusloa väljastamineOtsustati väljastada ehitusluba

Maria-Kristina Gråbergile põlenudhoone lammutamiseks Jõeotsa maa-üksusel Pikevere külas.

4. Korteri Lõuna 9-6 võõran-damine

Otsustati müüa korter aadressilLõuna 9-6 Väike-Maarja alevikusKatrin Maadlale hinnaga 28 667.60krooni.

5. Ametikorteri üürilepingu lõ-petamine

Otsustati lõpetada Vaido Regoametikorteri aadressil Ehitajate tee 7-19 Väike-Maarja alevikus üürilepingalates 16.02.2004.

6. Informatsioon· Kultuuri- ja spordiosakonna ju-

hataja Ilve Tobreluts andis ülevaatePõhja-Saksa Ringhäälingu võttepäe-vast Väike-Maarja vallas.

· Jurist-nõunik Peeter Rahnik in-formeeris, et vald päris korteri Aiatänaval. Otsustati korter kinkida Bo-ris Metsmanile, vormistamiskuludtasub uus omanik.

· Abivallavanem Kaarel Moisatutvustas Aavere hooldekodu taot-lust tõsta Vao sauna pileti hinda. Valddoteerib aastas 12 000 krooniga.Lääne-Virumaa Päästeteenistus taot-leb vallalt toetust 15 000 krooni tule-tõrje paakautole rehvide ostmiseks.Valla eelarvesse vahendeid planeeri-tud ei ole. Vallavanem OlevLiblikmann tegi ettepaneku kaaludatoetamist, sest sellest oleks kasumaakonna lõunapiirkonna elanikele.Enne lõplikku otsustamist uuridanaabervaldadega koostöövõimalusitoetussumma jagamiseks.

17. veebruaril 2004. a1. MaaküsimusedNõustuti· Koonu külas asuva 11,57 ha

suuruse SAHKERMANI katastriük-suse ostueesõigusega erastamisegaÕIE RAIDLA‘le;

· Väike-Maarja vallas Pudiverekülas ja Avanduse vallas Käru külasasuvate TOMINGA katastriüksustejagamisega järgmiselt: Väike-Maar-ja vallas Pudivere külas asuv katast-riüksus, mille nimeks saab TOMIN-GAPÕLLU, pindalaga 22,0 ha jaAvanduse vallas Käru külas asuvkatastriüksus, mille nimeks jääbTOMINGA, pindalaga 8,4 ha.

2. Väike-Maarja valla ettevõt-lustoetuse määramise korra uusredaktsioon (eelnõu vallavaliko-gule)

Otsustati esitada valla ettevõtlus-toetuse määramise korra eelnõu kin-nitamiseks vallavolikogu istungile.

3. Korterikomisjoni ettepane-kute kinnitamine

Otsustati mitte nõustuda KalevLinnumäele, Aljona Sasmilile jaMaret Vierlandile eluruumi üürileandmisega, sest vallal ei ole sobivatvaba elamispinda.

4. Projekteerimistingimusteväljastamine

Otsustati väljastada Jaan Miglaileprojekteerimistingimused tahkesõn-nikhoidla rajamiseks asukohaga Le-piku talu, Vorsti küla.

5. Kasutusloa väljastamineOtsustati anda kasutusluba Mart

Lepiku külmpressitud taimeõli toot-misruumidele aadressil Tamsalu mnt6, Väike-Maarja alevik.

6. Väike-Maarja valla teenistu-jate koosseisud ja palgamäärad(eelnõu vallavolikogule)

Otsustati kehtestada vallavalitsu-se teenistujate, valla asutuste ja struk-tuuriüksuste töötajate palgamäärad,kelle palgamäär 31.12.2003.a sei-suga oli kuni 4000 krooni (kaasa ar-vatud), alates 01.01.2004 ning val-lavalitsuse teenistujate, valla asutus-te ja struktuuriüksuste töötajate pal-gamäärad, kelle palgamäär 31.12.2003.a. seisuga oli suurem kui 4000krooni, alates 01.03.2004 a, esitadamääruse eelnõu kinnitamiseks valla-volikogu istungile.

7. Väike-Maarja valla 2004.aasta eelarve vastuvõtmine (eel-nõu vallavolikogule)

Otsustati viia sisse pärast eelar-ve projekti I lugemist toimunud muu-datused sihtotstarbeliste tulude osas,esitada vallaeelarve projekt vallavo-likogule vastuvõtmiseks.

8. Peretoetuse maksmise jätka-mine

Otsustati jätkata tagasiulatuvaltperetoetuse maksmist vastavalt LeaMäesepa ettepanekule.

9. Informatsioon· Vallavanem Olev Liblikmann tut-

vustas Väike-Maarja valla arengu-strateegia ja -kava koostamise ajaka-va.

· Kultuuri- ja spordiosakonna ju-hataja Ilve Tobreluts andis ülevaatevaldade talimängude läbiviimisest,järgmisena on Väike-Maarja vallakorraldada Lääne-Viru maakonnavaldade talimängud märtsikuu algu-ses. Vallale on tehtud ettepanek toe-tada rahvusvahelist lilleseadevõistlustGrand Deco 2004, mis toimub selaastal Palmse mõisas. Ettepanek eileidnud toetust.

Sõprusvalda Hausjärvile sõidab 1.ja 2. märtsil valla 4-liikmeline dele-gatsioon, et uuendada koostöö- ja

sõpruslepingut.

23. veebruaril 2004. a1. MaaküsimusedNõustuti· Väike-Maarja Vallavalitsuse

03.12.2002. a korralduse nr 530 ja30.12.2003. a korralduse nr 547 keh-tetuks tunnistamisega ja Ebaverekülas asuva 5,00 ha suuruse MÄE-MURU maaomandi tagastamisegaANN NIINEMETS‘ale;

· Ebavere külas asuva 0,05 hasuuruse JALGRAJA maaomanditagastamisega ANNNIINEMETSale.

MÄÄRATI kompensatsioon· MART TAMM‘ele õigusvasta-

selt võõrandatud Raigu 14 + Lit A-14a maast tagastamisele mittekuulu-va maa eest.

2. Vallavara võõrandamineOtsustati kinkida Boris Metsma-

nile aadressil Aia 4-2 asuv korterkoos sinna juurde kuuluva pesuköögija kuuriga, pärimisõiguse tunnistusevormistamisega seotud kulud ja kin-kelepingu vormistamisega seotudnotaritasu tasub ostja.

3. Informatsioon· Haridusosakonna juhataja Too-

mas Põldma andis ülevaate 1. märt-sil algava lasteaia sünnipäevanädalaüritustest.

· Kultuuri- ja spordiosakonna ju-hataja Ilve Tobreluts rääkis JakobLiivi 145. sünniaastapäeva tähista-misest 26. veebruaril Jakob Liivipargis ja muuseumis.

2. märtsil 2004. a1. MaaküsimusedNõustuti· Koonu külas asuvate REHE ka-

tastriüksuste jagamisega järgmiselt:katastriüksused, mille nimeks jääbREHE, pindalaga 13,97 ha ja pind-alaga 3,34 ha, katastriüksus, millenimeks saab SEPIKOJA, pindalaga19981 m2 ja katastriüksus, mille ni-meks saab REHE TEE, pindalaga2513 m2;

· Kännuküla külas asuva vabapõllumajandusmaa K-2 väljaarvami-sega kasutusvaldusesse antavate va-bade põllumaatükkide nimekirjast.

2. Sotsiaalkomisjoni ettepane-kute kinnitamine

Otsustati kinnitada sotsiaalko-misjoni ettepanekud ühekordsete toe-tuste summas 11 350 krooni, kooli-lõuna ja lasteaiatoidu maksumusekompenseerimise ning toetuse eral-damisest keeldumise kohta.

3. Hoolduse lõpetamine ja hool-daja määramine

Otsustati 1) lõpetada kaks hool-dust vastavalt hooldatavate taotlus-tele alates 1. märtsist 2004; 2) mää-rata hooldajad kahele vallakodaniku-le.

4. Bussiliini dotatsiooni määra-mine

Otsustati määrata OÜ-le TapaAutobussipark bussiliini nr 59 do-tatsiooni 2004. a jaanuarikuu eestsummas 7814.25 ja veebruarikuu eestsummas 9898.05 krooni.

5. Kauplemisloa kehtetuks tun-nistamine

Otsustati tunnistada OÜ-le Tur-va 03.09.2002. a väljastatud tähtaja-tu kauplemisluba nr 31 kehtetuks.

6. Volituste andmineOtsustati anda maakorraldusosa-

konna juhata kt Gustav Saarele Dia-na Seepteri dekreet- ja lapsehooldus-

puhkuse ajaks volitused maakorral-dusest tulenevate toimingute tegemi-seks.

7. Informatsioon· Abivallavanem Kaarel Moisa

informeeris lumelinna ehitamisest 3.märtsil, osaleb ka vallavalitsusevõistkond.

9. märtsil 2004. a1. MaaküsimusedNõustuti· Raigu külas asuvate 17,23 ha ja

32,76 ha suuruste SALLA-PÕLLUkatastriüksuste ostueesõigusega eras-tamisega TOIVO KÜMNIK‘ule;

· Koonu külas asuva 3,33 ha suu-ruse KOPLIALE maaomandi tagas-tamisega TOOMAS SÕMER‘ile.

2. Ehitushangete väljakuuluta-mine

Otsustati kuulutada välja avatudvõistupakkumine Väike-Maarjagümnaasiumi, hoolekande- ja tervi-sekeskuse ventilatsioonisüsteemining Väike-Maarja lasteaia elektri-süsteemi ja sansõlmede renoveeri-mistööde teostaja leidmiseks, kinni-tada pakkumiskutsedokumentide ta-suks a´300 krooni, kuulutuse aval-dame Virumaa Teatajas ja valla ko-duleheküljel.

3. Pedagoogide töötasustamisealused ja palga alammäärad(määruse eelnõu esitamiseks val-lavolikogule)

8. märtsil toimunud volikogu ha-ridus- ja kultuurikomisjoni koosole-kul tehti ettepanek tõsta koolidirek-torite palgamäärasid 5% ulatusesvaatamata õpilaste arvu vähenemise-le ning luua palgakomisjoni moodus-tamise võimalus.

Otsustati esitada määruse eelnõukoos lisaga volikogu märtsikuu is-tungile kinnitamiseks.

4. Noortekeskuse lahtiolekuajad

Otsustati kinnitada Väike-Maar-ja noortekeskuse lahtiolekuaegadeksesmaspäevast reedeni 14:00-20:00,tunnistada kehtetuks vallavalitsuse14.05.2002. a määrus nr 5.

5. Vallavalitsuse arvamuse and-mine

Otsustati nõustuda keskkonna-ministri määruse eelnõus “Ajutistepiirangute rakendamine majanduste-gevusele väljaspool kaitsealasid asu-vatel NATURA 2000 võrgustiku ala-del” toodud seisukohtadega.

6. Informatsioon· Abivallavanem Kaarel Moisa

tõstatas küsimuse õpetajate maja vun-damendi edasisest saatusest: piirkon-na elanikud on mures laste ohutusepärast. Kaarel Moisa ettepanek: andaASile Antaares õigus vundamendi-plokid demonteerida, teisaldada vanaehitusmaterjal ning ala tasandada.

· Haridusosakonna juhataja Too-mas Põldma tegi ettepaneku esitadavalla kandidaadiks Haridus- ja Tea-dusministeeriumi poolt korraldatava-le konkursile parima noorsootöö te-gija väljaselgitamiseks MerjeLeemets Kiltsi loomelaagrite läbivii-mise eest.

· Vallavanem Olev Liblikmannkutsus kõiki osalema 16. märtsil toi-muval kohtumisel Eesti PolitseiametiIda Prefektuuri prefekti Kalev Pril-lopi ja teiste politseiametnikega õp-pekeskuse saalis.

· Jurist-nõunik Peeter Rahnik pak-kus mõtlemiseks teema, kuidas rea-liseerida valla omandis olevat pere-mehetut vara, Aavere veskiveskit(pakkumine, alghind).

Väike-Maarja valla Infoleht4

Integreeritud õppekeskuse loomi-ne tähendab, et vaesematel vanema-tel ei ole vaja saata lapsi kuhugi kau-gele, sest on teada, et kutsekoolidestlangeb õpilasi välja ka sellepärast, etnad ei jõua maksta söögi-ja bussira-ha. Kool ei kuulu ainult haridussüs-teemi, vaid ka kohalikku sotsiaalsesseinfrastruktuuri, kool on igas riigis kasotsiaalsete probleemide lahendami-se koht. Integreeritud kool on tähtisregionaalpoliitiliselt, sest võimaldabkutseõpet regionaalselt palju paremi-ni planeerida. On võimalik luua oma-valitsuse tasandil õpilastele õpivõi-maluste tutvustamise ja nõustamisesüsteem, võimalusel kujundada piir-kondlik kutsenõustamiskeskus.Omavalitsus ei pea olema huvitatudsellest, et kõik tema põhikooli lõpe-tajad jätkaksid pearaha saamise hu-vides kooliteed tema oma gümnaa-siumis. Põhikooli vanemas astmeson võimalik kutseeelne õpe ja nadvõivad jätkata kooliteed hoopis in-tegreeritud koolis. Põhiharidusetaõpilaste üldhariduslikku taset on või-malik tõsta luues gümnaasiumi juur-de kaugõppe õppevormi. Kolmeaas-tase kutseõppe edukalt läbinud õp-puritele tuleb anda võimalus neljan-dal aastal likvideerida lüngad üldha-riduses ja võrdselt gümnasistidegakonkureerida ülikoolidesse. Integ-reeritud kool tähendab õppimise või-maldamist ka erivajadustega lastele (kutsekoolis puuetega lapsed ) lähtu-valt nende võimetest, luues selleganeile võimalused edasiseks toimetu-lekuks elus. Edasises arengus on vajajätkata täiskasvanute koolitusega

mitmesuguste kursuste näol õppe-keskuses õpetatavates valdkondades.

Ülaltoodu vastab ka riigikooli mu-nitsipaliseerimise tingimustele, mison toodud Kutseõppeasutuse seadu-se § 35¹. Kool peab oma tegevusevaldkondades olema võimalikultkirju ja pakkuma igale noorelevõimetekohast haridust.

Väike-Maarja vallas töötavad ala-tes 01. 09. 1999. aastast kõrvuti hoo-netes Väike-Maarja Gümnaasium(munitsipaalkool) 10. 09. 2003. aas-ta seisuga 584 õpilasega ja Väike-Maarja Õppekeskus (riigikool) 10.09. 2003. aasta seisuga 235 õpilase-ga, kus õpetatakse viies õppevald-konnas. Mõlemad hooned on ühen-datud poolelioleva galeriiga.

Väike-Maarja vallas on olemashead eeldused integreeritud koolitüü-bi edukaks rakendamiseks:

· koolid paiknevad lähestikku(ühendatud galeriiga);

· on olemas heatasemeline peda-googiline personal, logopeediline japsühholoogiline teenindus;

· toimub koostöö kahe kooli va-hel (õpetajate vahetus, ruumide ka-sutus);

· pikad hariduskeskuse traditsioo-nid;

· seoses gümnaasiumi põhikooli-astmes toimuva õppekavade sisu di-ferentseerimisega on koostamiselkutsealase eelkoolituse õppekavapõhikooli vanema (III) astme pois-tele – remondilukksepp, tüdrukutele– kodundus;

· tingimused kooliväliseks tege-vuseks;

· suhteliselt suur õpilaste kontsent-ratsioon;

· koostöö kohalike ettevõtjatega;· koostöös Norra sõprusvalla

Sirdaliga on Norra välisministeeriu-mi panus kokku 2,7 miljonit kroonipuuetega õpilastele õpitingimusteloomiseks;

· lõpetamisel on ühisprojektinaühiselamu-õpilaskodu ehitus, güm-naasiumi õpilaskodu rajamine õppe-keskuse ühiselamusse on otstarbe-kas seoses eeldatava Väike-MaarjaÕppekeskuse munitsipaliseerimise-ga.

Tänasel päeval on keskharidusetasemel kaks õppesuunda – akadee-miline üldkeskharidus, mille väljun-diks on edasiõppimine kõrgharidu-se akadeemilisel suunal ja rakendus-lik suund – kutsekeskharidus, milleväljundiks on tööturg või edasiõppi-mine rakenduskõrghariduses. Sot-siaalne vajadus tingib kutsealase eel-koolituse põhikooli vanemas ja güm-naasiumi astmes. Kahe kooli koos-töös näeme võimalust kutseeelse koo-lituse laiendamisele nii gümnaasiu-mi- kui ka põhikooli kolmandas ast-mes just õppekeskuses olevate õp-pevaldkondade materiaalsele baasiletoetudes. Juhtimise ühendamise kor-ral rakenduvad ühes koolis gümnaa-siumi riiklik õppekava ja kutseõppevaldkondade õppekavad. Oluline onõppekavade omavaheliste seoste väl-jaarendamine. Kutseõppe praktika-baasi osas tasub koopereeruda, sõl-mida lepingud kutseõppeasutustega,kus on kaasajastatud baas olemas.

2003. aasta sügisel alanud läbi-rääkimistel Haridus- ja Teadusminis-teeriumi Koolivõrgu Büroo ja Väi-ke-Maarja valla vahel viisid lahkar-vamustele Väike-Maarja Õppekes-

kuse saatuse osas (kuni võimalusenilikvideerida Väike-Maarja Õppekes-kus). Läbirääkimiste tulemusena le-piti kokku koolitusvaldkonnad, eri-alad (puhastusteenindus, kokk, in-fotehnoloogia, müüja) ja koolitus-kohtade arv (104). Nendes koolitus-valdkondades on olemas standardi-tele vastavad õppekavad, professio-naalsed õpetajad, on olemas õppe-baas.

Kaaluda tasub uue valdkonna –maamajanduse taotlemist Väike-Maarja Õppekeskusesse, sest maaltegutsevad ettevõtjad kurdavad va-jaliku tööjõu puudust, seda ka Lää-ne-Viru regioonis. Praktikabaasiosas, mis selles valdkonnas on kal-lis, pakuvad ettevõtjad omapoolseidvõimalusi, oma tehnika, materiaalsebaasi kasutamise näol. Siin võib ka-sutada võimalusel ka vabariiki juu-rutatavat õpipoisi mudelit, mis nõuabheade juhendajate olemasolu. Või-malik on ka koostöö praktikabaasiosa Säreveres asuva kooliga.

Integreeritud kooli üks koostisosion valmiv ühiselamu – õpilaskodu,kus elavad koos nii kutse-kui üld-haridust omandavad õpilased. Õpi-laskodu on mõeldud sotsiaalset toe-tust vajavate perede laste abistami-seks, neile turvatunde loomise läbivõimaluse elada ja õppida õpilasko-dus ning omanda teadmisi VäikeMaarja Gümnaasiumi tavaklassis.Valmivas hoone osas on olemas kõikkaasaja nõuetele vastavad tingimu-sed, sealhulgas on suurt tähelepanupööratud puudega õpilaste vajadus-tele. Õpilaskodu olemasolu võimal-dab vastu võtta õpilasi väljastpooltoma valda ka gümnaasiumiklassi-

Väike-Maarja Õppekeskusootab 2004/05 õppeaastal

noormehi ja neide õppimajärgnevatele erialadele:

KESKHARIDUSE BAASIL• müüja - õppeaeg 1 aastaPÕHIHARIDUSE BAASIL – õppeaeg 3 aastat• müüja• arvutiteenindus – ka füüsilise puudega õpilastele• puhastusteenindus• kokk – õppeaeg 3 aastat ja 6 kuud

Lihtsustatud õppekava alusel saab õppida puhastusteeninduse jakoka erialal.

Dokumente võetakse vastu alates 01.juunist 2004

Võtke kindlasti kaasa• lõputunnistus• meditsiinilinetõend, mis lubab vastaval erialal töötada• pass või ID kaart• 4 fotot

Täiskasvanutele täiend-ja ümberõppekursused.

Koolil on korralikud õppeklassid, uus ühiselamu, võimla ja söökla.

KOOLI INFOPÄEV ON 22.APRILLIL 2004

Küsige lisainfot, asi on seda väärt!

Kooli aadress: Pikk tn 1A, Väike-Maarja 46202, Lääne-Virumaa Tel 32 618 92, faks 32 618 75E-post: vmok@v-maarja.eeKodulehekülg: www.v-maarja.ee/vmok

Arvutiteeninduse erialaArvutiteeninduse erialal valmistatakse ette infotehnoloogia tugispetsialis-

te (I), kes lahendavad oma organisatsioonis ITga seotud jooksvaid problee-me. Töötada võib ka tehnilise toe spetsialistina, HelpDeski tehnikuna jaklienditeenindajana arvuti- või telekommunikatsioonifirmades.

Õpetataksearvuti kasutamist AO moodulite baasil;personaalarvuti riistvara ja bürootehnikat;arvutivõrke ja Internetti;programmeerimist;arvutigraafikat;veebilehekülgede ehitust ja kujundamist;erialast inglise keelt;klienditeeninduse aluseid ja muud tarvilikku.

Kuna arvutite hulk kasvab kiiresti, on ITalaste teadmistega inimesed töö-turul nõutud. Arvutiteeninduse erialal saavad õppida ka füüsiliste puuetegainimesed. Neil on võimalus kohandada õppekava, eesmärgiga leida omavõimalustele sobivaim rakendus tööturul.

Algus lk 1

Väike-Maarja valla Infoleht 5

Õppekeskuses õpetatavate erialade tutvustusKoka eriala

Müüja eriala

Puhastusteeninduse eriala

Koka eriala on juba ammustestaegadest hinnatud. Kokka ei saa tä-napäeval nimetada pelgalt köögitöö-liseks, hea kokk on looja, eksperi-menteerija, kes ei tee üksnes toitu,vaid loob elamust.

Kuhu on võimalik tööle minna?Kokad töötavad koolides, haigla-

tes, restoranides, lasteaedades, ho-tellides, kohvikutes ja mitmesugus-tes muudes toitlustusasutustes ningturismiettevõtetes. Koolides, lasteae-dades ja kiirtoitlustuskohtades töö-tavate kokkade töö on veidi lihtsa-loomulisem kui näiteks restorani- jahotellikokkadel.

Kokatöö iseloomustusEnne toiduvalmistamise alustamist

veendub kokk vajaminevate toiduai-nete olemasolus ja kvaliteedis. Kokktellib varustajalt otsakorral olevaidtoiduaineid. Ta valmistab ette (ntmarineerib, praeb, hautab, suitsutab,keedab) ja tükeldab toorained. Sel ajalkui põhiroog küpseb, valmistab kokktoidu kõrvale kuuluvad kastmed jaserveerimiseks vajalikud garneerin-gud. Toidu kaunis serveerimine onkliendi seisukohast väga oluline – seeon kokatöös lõik, kus kasutada loo-

mingulisust ja kunstimeelt. Viimaseetapina asetab kokk toidu ja garnee-ringud taldrikule ja väljastab toidukas kelnerile või otse kliendile. Li-saks tavapäraste toitude valmistami-sele katsetavad professionaalsed ko-kad aeg-ajalt ka eksootiliste ja seni-tundmatute roogade valmistamist.Siin aitab kaasa teistest rahvustestkokkadega suhtlemine ja kogemustevahetamine. Hea kokk valmistab toitukiiresti ja korrektselt. Koka välimusja töökeskkond peavad vastama ran-getele hügieeninõuetele. Professio-naalse koka tehtud toiduportsjonidon ettenähtud suuruse ja kaaluga ningkliendid jäävad toiduga rahule.

Koka töötingimusedKoka tööaeg sõltub toitlustusasu-

tuse lahtiolekuaegadest, reeglina töö-tavad kokad vahetustega ja töögraa-fiku alusel. Kokal on tavaliselt käsilrohkem kui üks töö korraga ja tähe-lepanu tuleb jagada mitme töölõiguvahel. Oskuslik organiseerimine jakõikide pisiasjade meelespidaminenõuab alguses üsna suurt vaimsetpingutust, kuid kogemuste kasvadesmuutub see harjumuseks. Pidev püs-tijalu askeldamine, anumate tõstmi-ne ja toiduainete töötlemine annab ka

parasjagu füüsilist koormust. Vägatähelepanelik tuleb olla terariistade-ga ja kuumade pottide-pannidegaümberkäimisel, sest kerged sisselõi-kamised ja põletused on kokkadekõige sagedasemad tööõnnetused.

Kokale vajalikud teadmised,oskused ja iseloomuomadused

Kokal peab olema erialane kutse-haridus ja seda tõendav diplom võitunnistus. Koka kogemuste ja oskus-te alusel antakse kokkadele kategoo-ria. Enesetäiendamise huvides kor-raldatakse kokkadele sageli täiendus-kursusi ja erialapäevi. Tervisliku sei-sundi tõenduseks peab kokal olema

tervisetõend, mis täidetakse regulaar-se arstliku kontrolli põhjal.

Kokk käsitseb köögitehnikat jahoiab kõik vajalikud seadmed ningabivahendid puhtad ja töökorras.Erialaste teadmiste omandamiseks jauute trendidega kursisolekuks onvajalik inglise- ja prantsusekeelsekokandussõnavara valdamine. Loo-duse poolt kaasa antud omadusteston kokale oluline hästiarenenud mait-se- ja lõhnatundlikkus. Iseloomu-omadustest peetakse kokale vajali-kuks kohusetunnet ja korraarmastust.Loomingulisus ja arenenud ilumeelon igati tervitatavad.

Müüja on väga pika ajalooga pi-devalt arenev eriala. Kaubanduset-tevõtted vajavad üha enam kvalifit-seeritud, oma ala hästi tundvat ningmüüjatööd armastavat tööjõudu.

Väike-Maarja õppekeskuses ha-kati müüja eriala õpetama 2000. aas-tast. Vastu võetakse nii põhiharidu-se kui ka keskhariduse baasil õppi-jaid. Koolis on kaubanduse õppe-klass, kus toimuvad praktilised õp-pused. Igal õppeaastal toimub ette-võttepraktika erinevates Lääne-Viru-maa kaubandusettevõtetes. Paljud

õpilased on sooritanud praktika kamujal Eestis, näiteks Tallinna suur-tes kaubanduskeskustes.

Meie parimad müüjaõpilased osa-levad igal aastal vabariigi parimamüüjaõpilase kutsevõistlusel.

Neidude kõrval ootame õppima kanoormehi, kes leiavad rakendustmüüjatena ehitus-, tehnika-, elekt-roonika- ja arvutikaupade kauplus-tes.

Eestis sai koristustöö kutsealaks1990. aastate esimesel poolel, milalgas ka puhastusteeninduse tööta-jate koolitamine. Tegemist on töö-valdkonnaga, mille osatähtsus on ha-kanud tõusma. Tööandjad hindavadjärjest rohkem haritud tööjõudu ja seeesitab töötegijale üha uusi nõudmisi.Koristusfirmade koduleheküljed kin-nitavad, et peaaegu iga firma vajabpuhastusteenindajaid.

Väike-Maarja õppekeskuses ha-kati puhastusteeninduse eriala õpe-tama 1998. aastal. Sõpruskoolid Soo-mest on meile alati toeks olnud. Igalaastal külastame Pieksämäe kooli,kus meie puhastusteeninduse erialaõpilased tutvuvad sealse koristami-se ja tööoludega.

Puhastusteeninduse eriala õpila-sed käivad praktikal väga erinevatesasutustes: lasteaedades, koolimaja-des, hooldekodudes, puhastusfirma-des jne. Meie praktikabaasiks onjärgnevad koristusfirmad:

Aastaaeg:www.aastaaeg.eeESS Puhastus:www.esspuhastus.ee;CleanUp:www.hot.ee/cleanup.

Praktilisi töid teeme ka koolima-jas, meil on kaasaegsed töövahen-did, koristusained ja masinad ningsoe ja hubane õppeklass.

PUHASTUSTEENINDUS ONTULEVIKU ERIALA!

Väike-Maarja valla Infoleht6

Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonis

Kuni su küla veel elab…

Väike-Maarja esindus käis Hausjärvil

8. märtsil 2004. aastal toimus Väi-ke-Maarja raamatukogus plaanipära-ne komisjoni koosolek. Külas oliKoeru vallavolikogu kultuuri- jaspordikomisjon.

Esmalt kuulati Väike-Maarja val-la raamatukogu juhataja Irma Raatmaülevaadet meie valla raamatukogudeja AIPi tööst 2003. aastal. IrmaRaatma sõnul möödus eelmine aastatöiselt. Suuremaid ettevõtmisi on ol-nud üsna sageli. Triigi raamatukoguon uutes ruumides ja omab ka Inter-neti-ühendust. Kiltsi raamatukogusInternetti veel ei ole. Väike-Maarjavalla raamatukogu liitus tänavu veeb-ruarikuus uue URRAM-program-

miga, mis asendab seni kasutuselolnud KIRJASTO-programmi.

Väike-Maarja õppekeskuse munit-sipaliseerimisest informeeris hari-dusosakonna juhataja ToomasPõldma. Väike-Maarja vald tegutsebintensiivselt selle nimel, et Väike-Maarja õppekeskus munitsipalisee-ritaks uueks õppeaastaks.

Väike-Maarja muusikakooli aren-gukava 2004.-2006. aastateks esitasmuusikakooli direktor Vallo Taar.Väike-Maarja muusikakooli arengu-kava määrab kooli arengu põhisuu-nad ja valdkonnad, tegevuskava ka-heks aastaks ning arengukava uuen-damise korra. Kava lähtub Väike-

Maarja muusikakooli põhimäärusestja kohaliku omavalitsuse arenguka-vast.

Väike-Maarja valla haridusosa-konna juhataja Toomas Põldma esi-tas eelnõu valla põhikooli ja güm-naasiumi pedagoogide töötasustami-se kohta. Eelnõuga kehtestataksevalla koolide ja lasteaia pedagoogidepalga alammäärad vastavalt atestee-rimisel omistatud ametijärkudele.Esitatud eelnõuga olid komisjoni liik-med nõus.

Informatsiooni talimängudestedastas kultuuriosakonna juhatajaIlve Tobreluts. Tore oli tõdeda, etmaakonna talimängud võitis Väike-

Maarja vald. Väike-Maarja kammer-koor on palunud vallal toetada kooriesinemisriiete soetamisel. Komisjonsoovitas võimalusel toetada 50 %ulatuses küsitud summast.

Lõpuks toimus Koeru vallavane-ma, abivallavanema ning vallavoli-kogu kultuuri- ja spordikomisjoni jameie valla juhtide ja komisjoni liik-mete vaheline töine arutelu.

Ellen LOSSI,vallavolikogu haridus- ja

kultuurikomisjoni liige

1. ja 2. märtsil külastasid vallavo-likogu esimees Indrek Kesküla, val-lavanem Olev Liblikmann, volikoguharidus- ja kultuurikomisjoni esi-mees Li-Ann Lehtmets ning kultuu-ri- ja spordiosakonna juhataja IlveTobreluts Hausjärvi valda Soomes.Külaskäigu eesmärgiks oli uuenda-da ja täiendada koostöö- ja sõprusle-pingut.

Leping kahe piirkonna –Hausjärvi ja Väike-Maarja sõlmitivahel juba 1989. aastal, üle kahe aastaenne Väike-Maarja valla moodustu-mist. 1994. aastal tehti sinna olulisitäiendusi.

15 aasta jooksul on kahe valla va-heline koostöö olnud väga tihe, seeon ulatunud mitmetesse erinevates-se eluvaldkondadesse. Vastastikkuon käidud, nähtud, kohtutud, õpitudüksteise kogemustest, osaletud kul-tuuri- ja spordiüritustel. Valla moo-

dustumise algusaastail oli meie val-lavalitsusel ja –volikogul võimaluspõhjalikult tundma õppida Soomeomavalitsussüsteemi. Koolituste käi-gus omandati teadmisi ja oskusi,millele tugineti omavalitsusliku elu-korralduse loomisel Väike-Maarjas.

Õppereisid ja külaskäigud on ai-danud mõlemal lepingupartneril tei-neteist hästi tundma õppida. Vastas-tikuse elu-olu põhjalik tundmine jamõistmine ning Hausjärvi rahva soovVäike-Maarja arengule kaasa aidatavõimaldas sealsetel spetsialistidelkaasa lüüa Väike-Maarja strateegiakujundamisel ja valla arengukavakoostamisel.

Seekordse kahepäevase külaskäi-gu oluliseks osaks sai tutvumineRiihimäel asuva piirkondliku kutse-õppekeskusega. Saime põhjaliku üle-vaate kooli toimimisest, finantseeri-misskeemist, erialade valikuvõima-

Põhja-Saksa Ringhäälingu võtte-grupp filmis Väike-Maarja vallas

7. ja 8. veebruaril veetis Väike-Maarja vallas kaks tihedat tööpäevaPõhja-Saksa Ringhäälingu võttegrupp. Huvi Väike-Maarja vastu tek-kis juhuslikult saadud infost naisekandmisvõistluste kohta.

Teletegijate tähelepanu keskmesse tõusid mitmel aastal nii Eesti kuiSoome naisekandmisvõistlustel edukalt esinenud Äntu Farmi võist-konna liikmed Ivi, Janec ja Hardi Lõomets ning Ants Einsalu. Võtte-grupi tarvis imiteeriti Müürikul naisekandmisvõistlust ning räägiti võist-lusteks valmistumisest, kasutatavast riietusest ja muustki võistlustegaseonduvast. Tutvuti võistkonna liikmete teiste huvialadega: pikalt japõhjalikult filmiti Ebavere suusaradu ja Ants Einsalu kaunist suusata-mistehnikat, Ivi Lõometsa juhendatud naiste aeroobikatundi Väike-Maarja rahvamajas ning Janec ja Hardi Lõometsa korvpallimängu Trii-gi spordihoones.

Osaühingu Äntu Farm ja Lõometsade pere kaudu tutvustati põllu-majandusettevõtte elu ja raskusi, rõõme ja lootusi. Põhjalike intervjuu-de läbi kajastati erinevate põlvkondade arusaamu ja suhtumisi ningootusi Euroopa Liiduga liitumiselt.

Läbi naisekandmisvõistluste ekstreemsuse ja erilisuse enda jaoksVäike-Maarja avastanud teletöötajad said siinse elu ja võimaluste tut-vustamisel luua Saksa televaatajatele üsna ilmeka ja tõepärase pildiEesti kui tulevase Euroopa Liidu liikmesriigi maaelust. Intervjuust vo-likogu esimehe Indrek Keskülaga saadi kogu paikkonna kohta hea jaterviklik ülevaade.

Võttegrupi eriliseks huviobjektiks oli admiral Adam Johann vonKrusensterniga seonduv ja Kiltsi loss. Kiltsist võeti kaasa olulist origi-naalmaterjali, et järgmiseks Eestis filmimise perioodiks selle teema tut-vustamine põhjalikult ette valmistada.

Ilve TOBRELUTS

29. veebruaril toimus Keskera-konna noortekogu Väike-Maarjaklubi ja Väike-Maarja noortekesku-se ühisettevõtmisel vastlatrall Triigija Avispea lastele. Üritus toimus Trii-gi küla mäel, kus iga osavõtjat ootaskukkel ja soe tee.

25 last said osaleda kolmel alal:kõige pikema ja naljakama liulask-mises ning meeskonnasõidus. Võist-luskirg saavutas haripunkti just vii-masel alal, kuna selleks ajaks oli ak-tiivsus haaranud ka lapsevanemaid.Perekonnapead jagunesid kaheksrühmaks: ühed jagasid oma mudi-lastega kelkusid ja lasid kilgatesmäest alla, teised elasid kogu hin-gest kaasa oma lastele, neid hõisete-ga saates.

Mida tehti, kui kelku ei olnud?Nutikust külalastel igatahes jätkus.Lähedal asuv Triigi külapood aitaslõbutsemise probleemi lahendada ja

müüs soovijaile prügikotte. Neid ka-sutati kaitsva keebina või poeti kot-tidesse, nii et peanuppugi näha pol-nud. Üks kaval poiss sidus ema pe-sukausi külge nööri ning kasutas sedakelguna.

Mäel olles tekkis ühtsusetunne. Olitore näha, millise innuga lapsed mäestalla lasid, üksteisega suhtlesid, koosnaersid ja vanemad kaasa elasid. Poleju teab mitu aastat sellelaadset üri-tust korraldatud.

Vanemad ja lapsed avaldasid soo-vi ,et selliseid koosviibimisi võiksveel toimuda. Arvan, et vastlatrall eijää viimaseks meie klubi poolt kor-raldatud külaürituseks, sest kuni külaelab, elab Eestimaa.

Eesti Keskerakonna noortekoguVäike-Maarja klubi esinaine

Siret KOTKA

lustest ja õpilaste kasutuses olevastrikkalikust tehnilisest baasist.

Kuna Väike-Maarjas on just prae-gu päevakorral õppekeskuse munit-sipaliseerimine, oli Riihimäe õppe-keskuse külastamine igati õigeaegneja teretulnud. Küllap saab nii mõn-dagi seal nähtust-kuuldust ka meieümberkorralduste juures ära kasuta-da.

Osalesime vallavalitsuse koosole-kul, külastasime lasteaeda, raamatu-kogu ja hooldekodu, tutvusime vallaplaneerimistegevuse ja tehnikaosa-

konnaga, kuulasime ühiselt ülevaa-det Soome osalemisest Euroopa Lii-du projektides ning arutlesime eda-siste koostöövõimaluste üle.

Hausjärvilt on Väike-Maarjassesel aastal külalisi oodata üldlaulu- jatantsupeo aegu. Sealsetel poliitikutelon plaanis Väike-Maarjasse tullaenne sügisel Soomes toimuvaid ko-halikke valimisi, siis kirjutatakse allaka sõprus- ja koostöölepingu täien-dustele.

Ilve TOBRELUTS

Väike-Maarja valla Infoleht 7

5. kuni 30. aprillini on eraisikutel võimalusSUUREMÕÕTMELISED JÄÄTMED,

mis ei mahu prügikonteinerisse,üle anda Tamsalu mnt 1 valla majandusosakonna (end EPT hoovi)territooriumil asuvale piiritletud alale.Vastu võetakse ainult vana mööblit, televiisoreid, külmkappe, olme-tehnikat, elektripliite jmt.Erijuhud kooskõlastada keskkonnanõunik Joel Randveeriga tel3295769, 56687763. Vallaelanikele on jäätmete üleandmine tasuta.

Väike-Maarja Vallavalitsus korraldabmitmekorteriliste elamute juurest

KOKKU RIISUTUD LEHTEDE JAOKSTE TASUTA ÄRAVEO.

Lehed ja oksad peavad olema eraldi hunnikutes ja tee ääres.Kui hunnikud on segi või sisaldavad olmeprahti, siis äravedu ei tehta.Transpordisoovist andke teada telefonil 3261593 (iga päev kell 7.00-19.00, lõuna 13.00-14.00).

Äravedu toimub tööpäevadel.Info veojärje kohta 3261405, 5211262.

T e a d e

Väike-Maarja valla sõnnikumajandusestSõnnikumajanduse probleemid on

Väike-Maarja vallas endiselt vägasuured. Kuna Väike-Maarja valdasub Pandivere riiklikul veekaitse-alal ning Pandivere nitraaditundlikulalal, siis vajavad sõnnikumajanduseprobleemid täpset ja kiiret lahenda-mist.

Vastavalt veeseadusele peab loo-mapidamishoone, kus kasvatatakseüle kümne looma, omama sõnnikuvõi virtsahoidlat. Meie vallas puu-duvad pooltel farmidest nõuetelevastavad hoidlad. Nõrgveega seotudprobleemid on lahendamata, vihma-vesi pääseb vabalt kehva konstrukt-siooniga hoidlasse ning imbub maa-pinda. Määrus “Veekaitsenõudedväetise- ja sõnnikuhoidlatele ning si-loladustamiskohtadele ja mineraal-

väetiste, sõnniku ning silomahla ka-sutamise ja hoidmise nõuded” sätes-tab järgmise tähtaja: kui sõnniku-hoidla kuulub 1. jaanuaril 2002. aas-tal kasutusel oleva loomakasvatus-hoone juurde, kus peetakse üle 5loomühiku loomi, ja see asub nitraa-ditundlikul alal, tuleb veekaitsenõu-ded sõnniku- ja virtsahoidlale täita1. jaanuariks 2006. aastaks. Sõnni-ku-, virtsa- ja silohoidlate täpsednõuded on esitatud nimetatud mää-ruses ning lisaks veeseaduses.

Probleemiks on kujunenud sõn-niku põllul hoidmine. Enamasti eivasta sõnnikuaunad kehtestatudnõuetele ning nende asukoht võibpõhjavee seada ohtu. Sõnnikuauna-sid ei kaeta vettpidavate materjalide-ga (turvas, põhk, muld, saepuru või

puitlaast), millest tingituna võib vih-ma- ja lumesulamisvesi auna laialiuhtuda. Probleemne on sõnniku põl-lul hoidmine Väike-Maarja vallava-litsuse eelneva kooskõlastuseta. Vas-tavalt veeseadusele on lubatud sõn-niku hoidmist põlluaunas kuni 2005.aasta 1. jaanuarini vaid mahus, misei ületa ühe vegetatsiooniperioodi ka-sutuskogust. Pärast nimetatud kuu-päeva sõnnikut põllul aunas hoida eitohi! Seega peab sõnnikumajanduseümber korraldama.

Talvistel ja külmunud maaga pe-rioodidel tuleb ette olukordi, kus sü-gisel põllule veetud sõnnik on jää-nud kevadist sissekündi ootama.Kevadise suurvee ajal võib sellineolukord põhjavee ohtu seada. Sõn-nik tuleb võimalikult kiiresti mulda

viia. Talvel on lumele ja külmunudmaale sõnniku laotamine keelatud.

Kuna probleemid sõnnikumajan-dusega on suured ning tähtajad vägalähedal, siis on lähiajaks kavandatudloomakasvatushoonete sõnnikuob-jektide kontroll. Palume loomakas-vatusega tegelevatel ettevõtetel sõn-niku käitlemisel järgida veeseadustja määrust “Veekaitsenõuded väeti-se- ja sõnnikuhoidlatele ning silola-dustamiskohtadele ja mineraalväetis-te, sõnniku ning silomahla kasuta-mise ja hoidmise nõuded”.

Joel RANDVEER,keskkonnanõuniku kt

PRAHI PÕLETAMISESTKui minult küsitakse, kas kevadel

tohib kulu põletada, vastan alati eita-valt. See on keelatud siseministri 8.sept 2000. aasta määruse nr 55 § 24lg 9 nõudel. Kulu põletamine on lu-batud keskkonnaministri 15. juuni1998. aasta määruse nr 46 järgi. Ku-lupõletus on väga komplitseeritud.

Vaatame lähemalt, mis on tuleoht-lik aeg. Tuleohtlik aeg algab keva-del pärast lume sulamist ja lõpeb sü-gisel vihmaste ilmade saabumisega.Tuleohtlik ala on metsa ja muutaimestikuga (kuluhein, kadakas,kanarbik, sookail, põõsasmaran,kuivanud roog ja turbapinnas)kaetud ala.

Tuleohtlikul ajal ja tuleohtlikul alalon KEELATUD:

1. Suitsetamine, v.a selleks ette-valmistatud kohas.

2. Lõkke tegemine, v.a selleks et-tevalmistatud kohas.

3. Raiejäätmete vm risu (tuleohtli-kud olme- ja tööstusjäätmed, kuiva-nud taimestik) põletamine, va mine-raalse pinnasega alal, mil maapindon vihmast märg.

4. Kulu põletamine, v.a kevadelesimese kahe nädala jooksul pärastlume sulamist keltsalt päästeasutusehäirekeskuse teadmisel. Kulu võibpõletada päeva ajal tuulevaikse võikergelt tuulise ilmaga.

5. Rohket suitsu tekitava risu,põhu jms põletamine, v.a juhul, kuisellest on valehäire vältimiseks pääs-teasutuse häirekeskust eelnevalt in-formeeritud.

6. Muu tegevus, mis võib põhjus-tada tulekahju.

Tegelik elu on näitab, et me ei oskakulu põletada ja tuli väljub kontrollialt. Vastavalt 1. septembrist 2002.aastal kehtima hakanud karistussea-dustikule võib sellele järgneda raha-trahv: eraisikule 18 000 krooni jajuriidilisele isikule 30 000 krooni.Mõtelge sellele, enne kui süütate tiku.

Kui kulu on kokku riisutud, siison see praht. Prahi põletamine onküttekoldevälise tule tegemine, mison täpselt kindlaks määratud sisemi-nistri 14. nov 2000. aasta määruseganr 68.

Vaatame seda lähemalt:P 86 Põlevmaterjali prahti võib

põletada... objektil tuule kiirusel kuni1,5 m/s selleks kohandatud mittepõ-leval alusel või kuivanud taimesti-kust puhastatud mineraalpinnasel tu-letöö üle järelevalvet teostava isikujuuresolekul. Avaliku lõkke tegemi-se peab selle korraldaja eelnevaltkooskõlastama kohaliku päästeasu-tusega.

P 87 Prahi põletamise ja lõkketegemise koht objektil peab paikne-ma vähemalt 15 m kaugusel mista-hes ehitisest või põlevmaterjali lahti-sest hoiukohast ja vähemalt 30 mkaugusel metsast. Avaliku lõkke te-gemise koht peab paiknema mista-hes ehitisest, põlevmaterjali hoiuko-hast või metsast vähemalt 50 m kau-gusel.

P 88 Pärast prahi põletamist jalõkke või muu küttekoldevälise tuletegemist tuleb põlemisjäägid hooli-kalt kustutada veega ülevalamise võimulla või liivaga katmise teel.

P 89 Mistahes küttekoldevälise

tule tegemisel tuleb lisaks käesolevamääruse nõuetele järgida kohalikuomavalitsuse volikogu kehtestatudheakorraeeskirja ning metsa ja muutaimestikuga kaetud alade kohta keh-testatud tuleohutusnõudeid.

Mitmes omavalitsuses on kehtes-tatud kalendaarsed tähtajad, samutiLääne-Virumaa Päästeteenistuse Häi-rekeskusele teatamise kord, et ei te-kiks valesid väljakutseid.

Meie vallas on prahi (ja muudejäätmete) põletamise kord reguleeri-tud heakorraeeskirjade punktiga 9.9.(kinnitatud volikogus 28.05.2003).

Kui põletatava prahi hunnik on niisuur, et kõrvalised isikud võivad sedapidada tulekahjuks, siis palun teata-ge enne süütamist häirekeskusele te-

lefonil 112.Mul on Teile palve: ärge lubage

oma alaealistel lastel (ka Teie juures-olekul) süüdata kulu või lõket. Lah-tisel tulel on inimestele maagilinemõju, lapsed on selles suhtes erititundlikud. See võib hiljem väga va-lusalt kätte maksta. Näidake ja õpe-tage lastele, kuidas tuld piirata. Rää-kige lahtise tule juures selle kasulik-kusest ja kahjulikkusest. Rääkige ka,kuidas nad peavad tegutsema, kuikodus kogemata tekib tulekahju.

Loodan, et Teie abiga saame tule-vikus punase kuke tiibu kärpida.

Olavi LOSSI,tuleohutusejärelevalve juhtivins-

pektor

Väike-Maarja valla Infoleht8

LUMELINN JA LUMEMEMME MM 20043. märtsi lõunatunnil kogu-

nes trobikond lapsi Väike-Maar-ja rahvamaja juurde “Lume-memme meistrimängudele”.

Jaguneti kõlavate nimedegavõistkondadeks ja kibekiire ehi-tustegevus või alata. Kuna tui-sulumi ei tahtnud lasta ennastvoolida, tuli Terjel (suur tänutalle abi eest!) kastekannudegavett tassida ja lund niisutada.Ehitajate vahel sagisid komp-vekikorvidega lumememmedLeena (Maie Blaat) ja Joosep(Sirje Lippasaar), kes kuulusidka �üriisse.

Valminud lumememmed,kilpkonnad jm figuurid said isi-kupärased ja kenad. Kõik võist-konnad jäädvustasid end koostaiesega fotole. Parimate välja-selgitamine oli raske, sest kõiklapsed olid tublisti vaeva näi-nud.

Esikohatort läks võistkonna-le Lumemehikesed, kes ehitasneli väga kelmikat lumemeest.

Teise koha tordi võitsid Äs-sad, kelle kaunilt vormitud kü-bara ja prillidega kilpkonn päl-vis kõigi tähelepanu.

Kolmandat-neljandat kohtajäid jagama võistkond Draakon,kelle mootorsaan nägi väga tõe-pärane välja ja võistkond Väi-ke-Maarja Lumememm, kelle

voolujooneliseks voolitud lu-mememm oli saanud trukkidestsilmad-suu, nööbid. Need võist-konnad said auhinnaks suured�okolaaditahvlid, väikesed ehi-tajad mälestuseks tänukirja jakülma peletamiseks sooja teed.

Edasi kandus tegevus rahva-maja taha spordiväljakule. Mitutundi askeldas 15 võistkondatuult trotsides ebamääraste lu-mehunnikute kallal. Üsna peahakkasid ideekavandid kujuvõtma ja nagu võluväel kerkis3. märtsi tuisusel pärastlõunalVäike-Maarjasse lumelinn.Kindlasti said kõik “ehitajad”kogemuse, kuidas ühise lõpp-eesmärgi nimel koos tegutseda.Rõõmsat meelt ja leidlikkustjätkus küll igale lumekünkale.�ürii (lumememmed, Eva, Me-rike, Ants, Terje, Eve, Mary) tööosutus jälle üsna raskeks. Hin-dasime valminud objekte küm-ne palli süsteemis. Mõned lume-mäed olid kujunduselt kauni-mad, mõned funktsionaalsemad.Ette rutates võin öelda, et järg-misel päeval “linna” üle vaada-tes, olid lasteaialapsed I kohasaanud töö kukil lausa liujärje-korras. Väga populaarsed olidka “Eesti juust”, “Vulkaan” ja“Elevant” oma mõnusate liura-dade poolest.

Auhinnad jagunesid järgmi-selt:

I koht – 12. kl poisid; II koht– 8.a kl; III koht - õppekeskuse16.,14.,24. õppegrupp; IV koht- õppekeskuse infotehnoloogiaõppegrupp; V koht - õppekes-kuse 12., 15. õppegrupp.

Eripreemia: valla võistkond –kõige rõõmsama näoga liumägi(“Elevant”);

Võileivamaffia (segavõist-kond 9. - 10. kl) – kõige kauni-malt viimistletud kuju (“Kala”).

Kogu päeva jooksul toimus kaõnneloos, mille kingid panidvälja Georgi söögituba, Amme-mäe pood ja rahvamaja. Aitähneile!

Lumelinn on töömahukas et-tevõtmine – raske leida õigetilma ja ehitusaega. Siiski loo-dame, et juba kevadiselt säravapäikese all saab veel küllaltkaua lumerõõme nautida. Too-gu lumelinn liulaskjatele ainultrõõmu, mis ju oligi kogu üritu-se eesmärk.

Mary TAMMET,rahvamaja dekoraator

Üle pika aja valmislaste rõõmuks Väike-Maarjasse lumelinn

Väike-Maarja rahvamaja tä-nab kõiki, kes linna loomiselekaasa aitasid. Väga tublid olidalgkooli õpilased, kes askelda-sid innukalt ja tulid töödega ke-nasti toime!

Kõige suurem tänu mahukaidtöid teinud võistkondadele.Võitjameeskondade kõrval onkiidusõnad ära teeninud 5ndateklasside võistkonnad kui noo-rimad kujudemeistrid.

Platsi ettevalmistustööde jalumevarude kohalevedamiseeest suur tänu valla ja õppekes-kuse tehnikaosakondadele ningVäike-Maarja päästekoolile.

Tuhat tänu teile, Heigo Ma-sing ja Jüri Rebane! Sadasõbrasõna Sirje Lippasaarele jaMaie Blaatile meeleolu loomiseja abistamise eest. Eva Kaup-mees ja Ants Rikberg – tänu tub-li toetuse eest!

Aitäh �üriile, kuhu kuulusidlisaks eespool nimetatuteleMary Tammet, Merike Kolde,Eve Hein ja Terje Sikk.

Auhinnatordid valmisid õp-pekeskuse kondiitrite käe all.Olid maitsvad! Õnneloosi kin-kide eest täname Georgi söögi-tuba ja Ammemäe poodi.

Lõkkemeister Ivar Lass mee-litas elava tulega ja paraja soo-jaannusega. Tänu ja kiidusõnadõpetajatele ning kursuste juhen-dajatele, kes õpilastega ehitus-tegevuses osalesid. Tänameõpetajaid, kes tegid lumelinnaehitusele reklaami ja soovitasidõpilastel aktiivselt kaaslüüa. Rõõmu valmistas, et val-lavalitsus tuli välja oma mees-konnaga.

TÄNAME! RÕÕM ONMEIE KÕIGI POOLEL!

Mare TAAR

Oi, mis saginat ja oh seda juttu -lumelinnak kerkib ruttu.Küll proovivad ja pusivad,need laste käed on usinad.

On palju lõbu ning südikust,võrdsed on nii poisid kui tüdru-kud.Väljak täis on kilkeid ja naeruOi, lapsed, vara veel on hõisatapraegu!

Kerkivad uhked kujud ja ma-jad,suured lossid ja kõik, mida va-jad.Sooja teed saad rüübataning suurest rõõmust hõigata.

Lumememmed – eit ja vaaron staadionil tore paar.Nad platsil ringi vaaruvadja näpunäiteid jagavad.

Kui meistritööd on valminud,�ürii neid kaend ja vaaginud.Raske otsus on nende töö.Kelle teos kõik teised üle lööb?

/ MAIE BLAAT /

Väike-Maarja valla Infoleht 9

KULTUURIKALENDERVäike-Maarja rahvamajas

Märts19. märtsil kell 20.00 - DISKO, DJ Zwilling21. märtsil kell 15.00 - klubi HÄRMALÕNG peoõhtu, esine-vad klubi isetegevuslased ja lasteaia rahvapilliansambel23. märtsil kell 18.00 - TAIMESEADEKURSUS “Kevadisedseaded ruumikujunduses” (vajalik eelregistreerimine)24. märtsil kell 16.45 - muusikali “Grease” ühiskülastusTallinna Linnahalli25. märtsil kell 14.00 - vaheaja MÄNGUDE PÄEV lastele(vajalik eelregistreerimine)26. märtsil kell 20.00 - DISKO27. märtsil kell 20.00 - PEREKLUBI õhtu, esinevadkõhutantsijad ja teised üllatajad, tantsuks ansambel Ma&W30. märtsil kell 18.00 - TAIMESEADEKURSUS “Kevadisedseaded ruumikujunduses” (vajalik eelregistreerimine)31. märtsil kell 16.45 - etenduse “Finis Nihil” ühiskülastusEesti Draamateatrisse

Alates 25. märtsist jalutussaalis Kalju Suure FOTONÄITUS.

Aprill3. aprillil kell 19.00 - Lääne-Virumaa Suurte Perede Ühen-duse 10. aastapäeva pidu, esineb Uno Kaupmees15.-18. aprillil - vaskpilliansambli KONTSERDID Rootsis18. aprillil kell 13.00 - laste lauluvõistlus POPP-TIPP-TÄPP2004, suurepärane kontsert kodukandi parimatelt noorteltlauljatelt, üllatusesinejad22. aprillil kell 11.30 - teatri Mäng lasteetendus “SAABASTEGAKASS”24. aprillil kell 20.00 - PEREKLUBI hooaja lõpuõhtu25. aprillil kell 15.00 - Härmalõnga klubi hooaja lõpuõhtu30. aprillil kell 19.00 - volbriöö NÕIASABAT30. aprillil kell 22.00 - DISKO

Mai1. mail - Väike-Maaja pasunakoori KONTSERT Rakverepromenaadil6. mail - etenduse “Mesimees” ühiskülastus teatrisseVanemuine8. mail kell 13.00 - maakondlik peoõhtu “Vanaema helde,lahke”12. mail kell 16.00 - BEEBIDE pidu21. mail kell 18.00 - muusikakooli lõpetajate aktus22. mail kell 19.00 - KONTSERT “Kammerkoor – 20”23. mail kell 15.00 - PUHKPILLIDE PIDU, Väike-Maarjapasunakooril on külas puhkpilliorkester SAKU.29. mail XVII PANDIVERE PÄEV, kontserdid isetegevuskol-lektiividelt ja muud huvitavat, kell 18.00 saate “LAULGEKAASA” lindistus, kell 21.00 PEOÕHTU ansambliga31. mail kell 17.00 - MUUSIKAKOOLI kontsertaktus

Juuni12. juunil kell 22.00 - DISKO22. juunil kell 21.00 - JAANIÕHTU23. juunil kell 11.30 - võidupüha tähistamine vabadussambajuures, esineb pasunakoor28. juunil - ÜHISKONTSERT, Väike-Maarja pasunakooril onkülas orkester Norrast.29. juunil - ÜHISKONTSERT, segakooril Helin on külas Lierkammerkoor Norrast.

Rahvamaja fuajees FOTONÄITUS

Kiltsi rahvamajas7. mail kell 18.00 - emadepäeva KONTSERTInfo telefonil 326 1837

* * * * * * * * * *Väike-Maarja rahvamajas

pühapäeval, 18. aprillil kell 13.00laste lauluvõistlus

POPP-TIPP-TÄPP 2004· Teie ees valla parimad laululapsed

· selguvad 2004. aasta tipud· publik annab hääle oma lemmikutele

· üllatuskülalised· avatud on kohvik

· pääse 15 krooni, lastele tasuta

Väike-Maarja nooredmuusikud käisidLätis Dobele festivalil

6. ja 7.veebruaril viibis Väi-ke-Maarja vaskpillikvintettDobeles regionaalsel akordioni-muusika festivalil. Miks puhk-pillid akordionifestivalil? Ne-mad olid kutsutud festivalikü-lalisteks, et oleks vaheldust. Jaküllap nad täitsid eesmärgi jaootused, sest oma etteastega tee-nisid noored tohutu aplausi.Enne festivalilaval esinemistandsid muusikud kaks kontser-ti täissaalile Dobele gümnaasiu-mis, kus neid võeti väga soojaltvastu.

Festival toimus Dobele kul-tuurikeskuses ja oli väga hästikorraldatud. Nauditav oli akor-dionimuusika kõrge tase.

Meie kvintett esines koossei-sus: Taavi Taar (I trompet), Tõ-nis Vilu (II trompet), KristiinaJürna (I tromboon), Siim Kalter(II tromboon) ja Anti Taar (tuu-ba).

Esimene päev lõppes ühisestantsuringis läti noorte muusi-kutega. Suheldi ja loodi uusitutvusi. Teisel päeval esinemisiei olnud, siis tutvustasid koha-likud noored Dobele linna vaa-tamisväärsusi. Ühiselt sõideti kaRiiga, kus imetleti vanalinna.Lahkumislõuna, hüvastijätu-kallistused … Ja siis tagasi Ees-tisse, kodusesse Väike-Maarjas-se.

Meeldejäävad päevad ja to-reda vastuvõtu korraldas Dobelemuusikakool ning selle väsima-tu direktor Mara Rozenthale.

Aprillis sõidab vaskpillikvin-tett viiepäevasele kontsertreisi-le Rootsi, kus esinetakse seal-setes koolides ja kirikutes.

Vallo TAAR,Väike-Maarja muusika-

kooli direktor

Muusikakooli klaveriõpilasedolid edukad

28. veebruaril toimus Rakve-re muusikakoolis maakonnamuusikakoolide klaveriõpilas-te konkurss, milles osalesidkuue kooli klaverieriala õpila-sed. Väike-Maarja muusikakoolinoored pianistid olid edukad.Auhinnalised kohad pälvisidjärgmised õpilased:Meriliis Sakk II klass II kohtRoland Talvar IV klass III kohtHelina-Victoria Kruup

V klass II koht

Hästi esinesid ka MoonikaSuur (II klass) ja Grete Marja-puu (III klass).

Tänusõnad kuuluvad kind-lasti ka õpetajatele Irina Fedo-tovale, Valve Libesele, Rutt Vi-lule ja Raivo Naritsale.

Lähenemas on vabariiklikkeelpilliõpilaste konkurss, mil-les osaleb ka meie kooli õpila-ne Tauno Vilu. Hoidkem pöialt!

Väike-Maarja valla Infoleht10

Lasteaia sünnipäevapidu Esmaspäeval, 1. märtsil oli Väike-Maarja lasteaial suur juubel,

meie maja sai 20aastaseks.. Pidustusi jätkus terveks nädalaks jakõik läks kenasti korda.

Täname kõiki, kes meie sünnipäevapeo rõõmu jagasid!Väike-Maarja lasteaia pere

Olla seal, kus oled olnud,tulla sinna, kust oled kord läinudon nii soe ja südamlik tunne.Soovin lasteaiale palju, palju õnne!Töötan praegu Tallinnas samuti lasteaias ja meenutan Väike-

Maarja lasteaeda väga positiivsete mälestustega ja südamesooju-sega, sest siin oli palju head ja elu inimlähedasem kui linnas. Las-teaednikud on alati olnud loovad ja nii oli juubelikontsertki fan-tastiline.

Soovin kõigile endistele töökaaslastele ja praegustele töötaja-tele ikka tervist, jõudu, sära silmadesse ja lapsi lasteaeda!

22 aastat Väike-Maarja lasteaias töötanud Ulla Kruup

Neljapäeva, 4. märtsi hommikupoolikul käis meil külas Väike-Maarja gümnaasiumi algkoolimaja näitering pr Liidia Arumäe ju-hendamisel, külakostiks kaasas näidend “Kiusupaha Tuul”. Väi-kesed näitlejad olid tõelised professionaalid. Lastele meeldis pea-tegelane Kiusupaha Tuul oma vallatute vempudega ning see,kuidas õpetaja Sokk oma habemelt nõu küsis.

Saime vaatemängust positiivse laengu ja tõeliselt hea elamuse!Aitäh esinejatele!

Teise rühma lapsed ja õpetaja Maire Õmmik

Neljapäeva pärastlõunal käisid lasteaias kontsertesinemiselVäike-Maarja muusikakooli lapsed, keda konfereeris õpetaja ValloTaar.

Nii nagu alati, istus sõimerühm esimeses reas. Siginat-saginatjagus täpselt nii kauaks, kui algas esimene etteaste. Koos kaunimuusikaga saabus saali hiirvaikus.

Pisikesed poisid-tüdrukud jälgisid esinemist lausa ammuli sui.Sedavõrd põnevadolid pillid ja ilus olimuusika, mida nendelmängiti.

Aitäh esinejatele janende õpetajatele!

Sõimerühmaõpetaja Jaanika

Ojala

Kolmapäeval – “Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokkukutsutud...” Seekord kostitasime külalisi suure-suure tordiga.

Uuendusliku, rabava ja pisarateni naerutava “Tuhkatriinu” ver-siooniga astusid ette õpetajad.

Esmaspäev algas suure sünnipäevapeoga lastele. Loomulikult oli suur-suur tort, ühislaulmine ja klounid, kes meisterdasid jakinkisid igale lapsele lõbusa õhupalliloomakese.

Väike-Maarja valla Infoleht 11

Arenev küla – targad tegijadLääne-Virumaa külad on ärganud.

Järjest moodustatakse uusi külaselt-se. Tänaseks on paljud külad jõud-nud oma arendustöös tasandile, kusei piisa enam üksikutest projektidest.Tunnetatakse vajadust süsteemseltanalüüsida küla senist arengut ja tä-nast olukorda.

Küla on inimeste elupaik ja neileon oluline, millise küla nad jätavadoma lastele ja lastelastele.

Sel eesmärgil on paljudes küladesja piirkondades valminud arenguka-vasid, mis ongi elanike kokkulepeküla tulevikust. Külarahvas, kes onoma tulevikus kokku leppinud, suu-dab palju ära teha. Arengukava koos-tajad on külaelanikud ise oma erine-vate teadmiste ja kogemustega, kuidühise huvi ja eesmärgiga arendadakülaelanike koostööd kohaliku elu-kvaliteedi parandamisel.

Siinjuures annaksin neile, kes aren-gukava koostamisega alustanud võikavatsevad seda teha, mõningaid juht-nööre.

Igasuguse planeerimise aluseks onülevaade hetkeolukorrast. See tähen-dab, et tuleb teha kohalike võimalus-te revisjon. Järgmiseks sammuks onkäesoleva olukorra analüüs, millekäigus arutletakse neljal teemal:

- meie küla tugevad küljed;- meie küla nõrgad küljed;- meie küla tulevikuvõimalused;- meie küla ohustavad tegurid.Arengukava koostamise põhiline

eeltingimus on küla arengu põhi-suundade kindlakstegemine, sest seemäärab kogu edasise tegevuse. Neidsuundi võib olla mitu, sest erinevatekülade puhul on võimalused lihtsaltliiga erinevad, näiteks:

- Kas tahame turiste või puhka-jaid ligi meelitada? Kas meil on mi-

dagi näidata, millegagi turisti meeltlahutada, teda majutada, süüa anda?

- Kas soovime pakkuda turvalistja õdusat elukeskkonda?

- Kas arendame ettevõtlust? Kaa-lume, millised on külas ettevõtlusearendamise võimalused (hooned, maaja inimesed ning nende teadmised jaoskused).

- Kas arendame põllumajandust?Tuleks analüüsida, kuidas ja milli-ses vormis põllumajandusega jätka-mine oleks otstarbekas.

- Kas meie küla on spordi- võimeelelahutuskoht (suusa-, matka-,orienteerumisrajad, ujumisvõimalu-sed, supelrannad, laulu- ja tantsuplat-sid jne)?

- Kas tahame säilitada senist elu-korraldust? Ka see võib arengukavaeesmärk olla. Kui praegune elukor-raldus ennast õigustab, pole vaja sedamuuta.

Täiesti võimalik on situatsioon,kus vanamoodi jätkata ei tahaks, kuidhetkel pole ka eeldusi järsuks suu-namuutmiseks. Kui antud etapil min-git strateegilist arengusuunda väljapakkuda ei saa, siis peab arendamaolemasolevat. Kogu külaelu alusekson kolm peamist valdkonda: inime-sed, elukeskkond ja pakutavad ningvajatavad teenused. Kõik valdkon-nad on tugevasti läbi põimunud janende omavahelisi suhteid tuleb ar-vestada. Nii tulebki küla arengukavakoostamisel lähtuda oma küla ini-mestest ja nende vajadustest.

Olge oma küla arengukava koos-tamisel võimalikult aus ja võimali-kult objektiivne. Ärge kujutage asjuliiga süngetes värvides ega ilustageüleliia. Teie arengukavast peab kaviletsa lähtepositsiooni puhul jäämamulje, et asi on küll halb, kuid mitte

lootusetu. Hea abimees on arengu-kava koostamise käsiraamat, midasaab osta Virumaa Lootuse konto-rist (Kreutzwaldi 5, roheline majahoovis, tel 324 0166), see maksab50 krooni. Virumaa Lootusest saabka konsultatsiooni ja infot.

Virumaa Lootusel on praegu käsilkaks projekti: “Arenev selts” KOPirahastamisel ning “Koostöö ja part-nerlus kogukonnas”. Esimese ees-märgiks on arendada organisatsioo-ni juhtimise oskust, kirjutada ja elluviia projekte ning koostada ja raken-dada organisatsiooni strateegiat.

Teise projekti “Koostöö ja part-nerlus kogukonnas” (rahastajaksLääne-Viru Omavalitsuste Liit) ees-märgiks on mõelda ja rääkida kaasakogukondade arengueelduste ja ta-kistuste teemadel toimetulekuks maa-piirkondades koostöös erinevate sek-toritega.

Mõlema projekti õppused-arute-lud toimuvad maakonna neljas eri-nevas piirkonnas kella 10-16-ni. 15.aprillil on projekti “Arenev selts”Simuna rahvamajas, kuhu oodatak-se Laekvere, Rakke, Avanduse, Tam-salu ja Väike-Maarja valdade mitte-tulundusühingute juhte.

Projekti “Koostöö ja partnerluskogukonnas” õppused toimuvad

aruteluna. Arutelule palume igastomavalitsusest paar esindajat mitte-tulundusorganisatsioonist, sama pal-ju kohalikke ettevõtjaid, külaliidreid,vallajuhi, maavalitsuse esindaja, mi-nisteeriumi esindaja ja Riigikogu liik-meid. Väike-Maarja valla esindajadsaavad osaleda 6. mail Vinni valla-majas toimuval arutelul, kuhu palu-me ka Rakvere ja Vinni valla huvili-si.

Loodame, et kõnealune projektaitab fikseerida kogukonna olulise-maid probleeme, viib neid koos või-malike lahendustega otsustajateni,motiveerib ühisarutelude kaudu koos-tööle maavalitsuse, omavalitsuste äri-sektori ja kolmanda sektori esinda-jaid ning aitab Euroopa Liidu fondi-de investeeringuid kogukonda tuua.Samas toetab vallakodanike enese-kindlust, aitab muuta eluhoiakuid,võimaldab tunda end täisväärtuslikukogukonnaliikmena, seega annabmaainimesele elujõudu ja kindlustun-net maal toimetulekuks.

Peatse kohtumiseni aruteludelning meeldivat koostööd soovides

Hilma MÄNNIK,MTÜ Virumaa Lootus juhatuse

esimees

Teisipäev, 2. märts oli lasteaias lastevanematepäev.Enne lahtiste uste päeva oli viieaastaste rüh-mas palju küsimusi:- Miks uksed lahti peavad olema?- Kas minu ema võib ka lasteaeda tulla?- Miks ema peab lasteaeda tulema?Mõni teatas, et ema on päeval tööl, aga õhtultuleb ühisele peole.Saabuski pidupäev. Kohale tulid emad, kelle tööseda võimaldas. Oli tore koos hommikuringislaulda ja karu Otto lugu kuulata. Ka töövihiku-te piltide värvimine ja tähtede kirjutamine olipõnevam, kui ema vaatas ja lauamänge oli lõ-bus mängida. Väga huvitav oli saalis tapeedileühispilti maalida - laps ei teadnudki, kas emaüldse oskab pintsliga joonistada.Emad on meil toredad! Täname Tairi, Marku-se ja Natali emasid, kes korraldasid toreda en-nelõuna Ebavere kelgumäel! Vahva, et päevalõpetuseks tulid kõik vanemad ühispeole ja vaa-tasid laste näitemängu.Kohtumiseni uutel üritustel!Neljanda rühma lapsed ja õpetaja Kaja Teder

Ostan Väike-Maarjas 2-3 toalise ahiküttegaKORTERI. Üksik vanainimene võib ühte tuppaedasi elama jääda (vastavalt ostu-müügi lepingule).Lähematel aastatel korterit ostja poolt elamiseks eikasutata.Info telefonil 55 968 611.

Väike-Maarja valla Infoleht12

VÄIKE-MAARJA RSK TEATAB

SPORDIKALENDER

Eesti Vabariigi valdadeXII talimängud

Esmakordselt toimusidvaldade talimängud Väike-Maarjas. Nende ettevalmis-tamine nõudis palju tööd.Õnneks kujunes koheseltvälja meeskond, kes võttisselle enda õlule. Korraldus-toimkonda kuulusid:Indrek Keskküla, Väike-Maarja vallavolikogu esi-mees;Olev Liblikman, Väike-Maarja vallavanem;Kaarel Moisa, majutus;Valter Pugonen, toitlustami-ne;Ants Rikberg, peakohtunik;Ilve Tobreluts, peasekretär;Raul Kütt, suusatamise pea-kohtunik.

Abilisi oli palju. Kõigilesuur tänu tehtu eest!

Üritus läks korda, organi-satoorselt sujus kõik hästi.Meiega jäid rahule nii EMSLJõud esindaja Matti Reimankui ka võistlejad. Eriti tõstetiesile suusatamise head kor-raldust.

Talimängudest võttis osa68 valda. Väike-Maarja plat-seerus nende hulgas kõigiaegade kõrgeimale, viienda-le kohale.

Meie valla koond-võistkonnadKabeBirgit VõidalaAlfi-Engelvels HinnsosaarBoris MatvejevLauatennisInna Mar�alovaMihkel NiinemetsVäino StoltsenTarmo RebaneKorvpallSven PugonenAndri PartMarek SuitsIndrek KeskülaAnts RouhijainenRando RaadikRait OraverIndrek AkselJaanus ValkSuusatamineSandra KullasUrmas KullasTiit SinisaluToomas KaalesteAnts EinsaluAnts RikbergGrete LingGerli PomerantsIvar VaabAllan Lja�inLaur LäänemetsIndrek MägiErik VeskiojaAllar AdamsonRain KuldjärvTargo PomerantsRaul VinkAimar TürbsalToomas Kaaleste

Juba täna võib kindlasti

öelda, et Väike-Maarja valdsaab ka tulevikus selliste üri-tustega hakkama. Võimaluskoduvalla sportlastele kaasaelada süstib vallaelanikessespordipisikut.

Lääne Virumaa valdade jalinnade talimängud

Valdade talimängude toi-mumise kohas viiakse läbi kamaakonna mängud, nagueelmisel aastal Vinniski.Nendest võttis osa 13 valda-linna. Huvi võistluste vastuon kasvanud, osavõtjaid olirohkem kui eelmisel aastal.

Väike-Maarja vald osaleskabe-, lauatennise-, koroo-na-, suusatamise- ja korvpal-livõistlustel. Esikohale tuli-me korvpallis, kabes ja suu-satamises, teiseks jäime laua-tennises. Tagasihoidlikumaltesinesime koroonas, kunavõistluste juhend soosis mas-silisust.

Kokkuvõttes tulime teistaastat järjest esikohale. Jasellel aastal kindlamalt kuieelmisel. Mis on selle põh-jus? Põhjusi on kindlasti roh-kem kui üks. Üks tegur onsee, et meil peetakse jubamitmendat aastat valla meist-rivõistlusi, tänu sellele leidubsportlasi, keda välja panna.

Teiseks toetavad valla et-tevõtjad sporditegevust.

Kolmandaks suhtub vallajuhtkond sporti väga soosi-valt.

Neljandaks on välja kuju-nenud aktiiv, kes alati palu-matagi abistab.

Nagu eespool mainisin,soosib maakonna talimängu-de võistlusjuhend massilistosalemist. Pean seda suun-da väga õigeks. Seega suurtänu osavõtjale. Iga punktaitas kaasa koduvalla võidu-le.

Nüüd siis nendest, kesandsid oma panuse.KabeAlfi-Engelvels HinnosaarAndres VistHelmut KelgoBoris MatvejevAhto MatvejevKoroonaMaili TannbaumMare SoovikMarko Evert

Heino SeinAin PentjärvLauri PentjärvLauatennisInna Mar�alovaMihkel NiinemetsAleksander AdamsonVäino StoltsenTarmo RebaneMarko ÕmmikGunnar PüviSuusatamineAule RebaneLuule KlaatsJana MatvejevaJaak LäänemetsAivar VinkToomas KaalesteTiit SinisaluUrmas KullasAnts RikbergAllar AdamsonTargo PomerantsMadis MatvejevKorvpallAnts RouhijainenMadis RouhijainenMarek SuitsMaario SuitsJaanus ValkAndri PartSiim KeslerRivo TähesteArgo LiivakKristo Saage

“Harjuta terviseks!”Meie traditsiooniline ter-

visespordiüritus on tänu ilu-sale talvele hoogsalt käivitu-nud. Kahe kuu jooksul 299külastajat. Kuna nüüdsestpeame arvestust ka asutustekaupa, ärge unustage omanime taha töökohta märki-mast.

Kahe kuu kümme paremat1. Aivar Vink 34 korda2. Aire Jalakas 31 korda3. Allan Ljazin 27 korda4. Maimu Einsalu 27 korda5. Martin Vildersen 25 kor-da6. Elo Võhandu 24 korda7. Gerli Pomerants 23 korda8. Priit Manninen 22 korda9. Gerli Traks 21 korda10. Ann Aosaar 20 korda

Valla meistrivõistlusedKoroona

See on ala, kus on tundatõelist sportlikku konkurent-si, mis on juba nii tugev, et“koroona kepid purunevad”.

Kolme vooru kokkuvõttesläksid arvesse üheksa osa-võtja tulemused.

Parimad olid:Mehed1. Heino Sein2. Marko Evert3. Ain PentjärvNaised1. Maili Tannbaum2. Siret VinkelKabe

Osavõtjaid oli seitse.Mehed1. Alfi-Engevels Hinnosaar2. Boris Matvejev3. Ahto MatvejevNaised1. Maili Tannbaum2. Birgit VõidulaMale

Malevõistlustel osalevadvähesed. Kolmest voorustvõttis osa viis sportlast. Ka-hest voorust osavõtjaid jameistrivõistluste arvestusseminejaid oli kolm.Mehed1. Boris Matvejev2. Andres VistNaised1. Siret Vinkel

VastlapäevMitmel eelmisel aastal

püüdsime koos rahvamaja-ga organiseerida vastlapäe-va ikka koduvalla rahvajaoks, mitte linnukese pärast,kahjuks jäi osavõtt aina ke-sisemaks. Sellel aastal püüd-sime vana asja uues kuuespakkuda ja pöörasine suure-mat tähelepanu nn firma-spordile. Püüame valla ette-võtteid omavahel võistlemameelitada. Ettevõtjate klubitoetab ja vahendab infot.

Tänavu koosnes võistluskolmest alast. Nendest esi-mene oli vastlaree kolme-võistlus. Nagu nimigi ütleb,koosnes võistlus reesõiduerinevatest variantidest. Esi-mesel võistlusel sõidetivõistkonnaga, kuhu kuuluskolm naist ja kolm meest,

Märts· 22.03 valla MV: sulg-pall, III etapp

Aprill· 05.04 valla MV laua-mängude mitmevõist-luses· 17.04 Georgi Kangejõumehe võistlus· 21.04 Lurichi kevad-jooks

Mai· 23.05 Pandivere rat-taralli· 29.05 Pandivere päev

Juuni· 12.06 Eesti VII esi-võistlused naisekand-mises Müürikul

Juuli· 25.07 Väike-Maarja IVtriatlon

August· 06.08 valla MV ranna-võrk-pallis

Valla meistrivõistlused(v.a suusatamine jarannavõrk-pall) toimu-vad Triigi spordihoo-nes esmaspäevitieespool nimetatudkuupäevadel alguse-ga kell 18.

Ebavere radadel jät-kub tervisespordiüri-tuste sari Harjuta Ter-viseks!

MaadlusuudiseidVäike-Maarja maadlus-

poisid osalesid 21. veeb-ruaril Alatskivil toimunudArnold Looritsa mälestus-võistlustel. Kohal oli 87maadlejat 13 erinevastmaadlusklubist.

Tugevas konkurentsissaavutasid meie noormaad-lejad järgmised kohad:Tanel Laanemägi - VI kohtKris Kruberg - VI kohtKarl Teder - IV-V kohtJanno Meidla - IV kohtJanno Koort - II koht

Rain Kuldkepp - III koht28. veebruaril osalesid

meie noormaadlejad Lääne-Virumaa õpilaste meistri-võistlustel, kus saavutatijärgmised kohad:Kris Kruberg - IV kohtRaigo Metsaru - IV kohtKarl Teder - III kohtJanno Koort - II kohtTanel Laanemägi - II kohtRain Kuldkepp - II koht

Lembit KALTER,maadlustreener

reega mäest alla, ümber tähi-se ja üles tagasi. Teiseksvõistlusalaks oli pikema liusõit. Kolmandaks istusidnaised reel ja mehed vedasidneid aja peale umbes 50 meet-ri kaugusele.

Võistlustulle asusid järg-mised võistkonnad:

Väike-Maarja Vallavali-tus;

Mootorratturid;Puhastuspande;Väike-Maarja Põllumees-

te Selts;Pandivere Ehitus;Lõokesed Metsas;Väike-Maarja Gümnaa-

sium.Kolm parimat olid:1. Lõokesed Metsas;2. Väike-Maarja Gümnaa-

sium;3. Väike-Maarja Vallava-

litsus.Osalesid kahtlemata meie

koduvalla kõige spordisõb-ralikumad asutused.

Märtsikuust peame Ebave-res “Harjuta terviseks!” raa-mes arvestust ka ettevõttevahel. Siit siis ka palve, etkui Te Ebaveret külastate jaennast registreerite, märkigeära, millisest asutusest olete.Nii toote oma asutuselepunkte. Kuna ettevõtteid onerineva suurusega, arvesta-me Ebavere külastamise jaasutuse töötajate üldarvustsuhet.

Kolmandaks firmadevahe-liseks võistlusalaks on mä-lumäng, mis toimub aprillis.Kindlasti on probleeme,mida kohe ei oska ette näha.Kõik ettepanekud on teretul-nud, kuulame neid tähelepa-nelikult ning võimaluse kor-ral rakendame.

Teie ettepanekuid ootametelefonil 52907454.

Ants RIKBERG

Väike-Maarja valla Infoleht 13

On tavaks saanud, et Eesti Iseseisvuspäeva aegu annab president välja riiklikke teenetemärke. Kahel viimasel aastal ontunnustatute seas olnud ka Väike-Maarja valla elanikud. 2003. aastal anti Valgetähe IV järgu orden Väike-Maarja endiselevallavanemale, Aavere Hooldekodu direktorile JÜRI POOLAKULE. Tänavu said Eesti Punase Risti V klassi ordenimassirepressioonide uurija MARET TERAV ja teenekas veredoonor VLADIMIR JERMOLAJEV.

1. Tagasivaade taasiseseisvunud Eestiriigi ja Väike-Maarja valla algusaasta-tesse.2. Arvamus valla arengust täna ja loo-tused homseks.

1. 1991. ja 1992. aasta tunduvad kaugeminevikuna. Püüan kirja panna, mis tollalmõeldud ja tehtud sai. Oli imelik tunne, etnüüd teeme siis oma rahvusriigi, kus onparem elu kui varasemal ajal. Need olidemotsioonid. Aga tegelikult?

Kellelgi meist polnud kogemusi, agavastuseid vajavaid küsimusi oli hulgi. Oli

vaja luua võimu- ja valitsusaparaat, väljuda inflatsioonilainest, viia läbi mit-med reformid: omandireform, maareform. Pidevalt uuenes seadusandlus.Mida kõike veel! Õppida polnud mujalt kui naabrite juurest Soomest, Root-sist, Saksamaalt. Õppisime ka oma vigadest. Üsna varsti sai selgeks, etemotsioonid on riigiehituse üsna nõrgad abimehed. Tuli leida teotahtelisi jasitkeid inimesi, kes pidid üheaegselt õppima ja töötama. Meie haldusalaksoli Väike-Maarja vald. Üldjoontes said inimesed hästi hakkama. Muidugituli vigu. Võtke kasvõi reformid – siin kiirustamine, läbimõtlematus ja emot-sionaalsus annavad endast tunda veel praegu.

2. Tänane vald on haldussuutlik ja arenguvõimeline administratiivne ük-sus. Paljud, kes alustasid on tööl ja saavad ka täna hästi hakkama. Elu,nõudmised ja aeg on tundmatuseni muutunud. Uued väljakutsed tunduvadkohati hägused, kohati ülereguleeritud. Paberimajandus, moodsalt projekti-majandus, kasvab kiiresti, kulutades aega ja materiaalseid ressursse. Tekki-mas on olukord, kus eesmärgid hägustuvad, ununeb peamine juhtimisob-jekt, see on kodanik ja territoorium. Eesmärgiks saavad bürokraatia sisutüh-jad arutelud, mis ei vii kuhugi, vaidlused ja jagelemine, üksmeele puudumi-ne, üksteise poriga loopimine. Sellise tegevuse tulemused on hapud meilekõigile. Süveneb lõhe riigi juhtide ja rahva vahel. Väheneb rahvaarv, eritijuurdesünd. Meie kaaskondsed peavad sageli elamistingimuste tõttu väljarändama.

Juba täna ja seda enam homme ootan aga, mil igaüks meist leiaks kodu-maal võimaluse töötada ja saada väärilist tasu.

Homne ühiskodu peaks olema selline, kus on meeldiv elada ja eestlasenakestma jääda. Eesti riik on kodanikuvabaduste ja –õigustega demokraatlikriik. Palju sõltub sellest, keda volitame riigi ja valla asju ajama. Otsustamesiis, kui käime valimiskastide juures.

Väike-Maarja valla senine areng ja perspektiiv näitab, et otsustatud onüsna õigesti. Vald ju areneb, kuigi alati võiks paremini minna. Eesti parla-mendi valimisse tuleks tõsiselt suhtuda. Mida eetilisem ja targem kogu kor-raldab meie riigi asju, seda kiiremini saabub homne päev, millega meil kõigilon põhjust rahul olla.

Seniks jõudu ja kannatust, aga ka oskust vahet teha, mis on hästi ja mishalvasti.

Jüri POOLAK,taasiseseisvumisaja

Väike-Maarja esimene vallavanem

Väike-Maarja ümbruses on aktiivsed veredoonorid. Põhja-EestiVerekeskus korraldab mitu korda aastas Väike-Maarja rahva-majas doonoripäevi. Ka 3. märtsi doonoripäeval oli rohkestivereloovutajaid.

55 aastat küüditamisestIga rahva minevi-

kus on hetki, misjäävad oma ülevusevõi traagilisusepoolest igaveseksajalukku. Eesti rah-va jaoks on üheksselliseks hetkeksmitmekümne tuhan-de naise-lapse-vanu-ri vägivaldne Sibe-risse asumisele saat-mine ehk märtsiküü-ditamine 1949. aas-tal. Rahva küüdita-mine on inimsusevastane kuritegu. 26. novembril 1968. aastal heaks kiide-tud rahvusvahelises lepingus öeldakse, et inimsusevastased kuriteod ei aegu.Ometi on sedalaadi aktsioonid eesti rahvale tuttavad läbi kogu ajaloo.

1949. aasta märtsiküüditamine torkab nende taustal silma erilise ulatuslik-kusega. Kuigi küüditatute täpne hulk on tänaseni määramata, ulatub see igaljuhul üle 21000. Küüditamine lõi rahva hinge valusaima haava. Nõukogudeokupatsiooniajal oli tegemist tabuteemaga, millest avameelne rääkimine võislõppeda vangistuse või muude repressioonidega. Seetõttu on repressiooni-de ja küüditamise teema teaduslik läbitöötamine alles ees. Hetkel on käimasrepresseeritute andmestiku koondamine, aktiviseerunud on rahvusvahelinekoostöö 1940.-50. aastate nõukogude massirepressioonide uurimisel. Mas-sirepressioon avaldas mõju kogu eest rahvale.

Vaatamata meie rahva represseerimisele, pidagem meeles Jakob Hurdasõnu, kes ütles, et eestlased pole mitte kärblased, kes täna sünnivad ja sure-vad, vaid üks vana ja visa rahvasugu, kes juba ammu maailmas on elanud jakes pärast meid veel kaua kestab.

Maret TERAV,massirepressioonide uurija

Vladimir Jermolajev onüks tublimaid ja teeneka-maid veredoonoreid, kel-le vereandmise kordadearv küündib 116ni. Temaenda sõnul saab loovuta-tud vere kogust mõõtanüüd juba viie keskmiseämbriga.

25. märtsil 2004 möödub 55aastat märtsiküüditamisest

Väike-Maarja muuseum kutsub 25. märtsil kell 15.00kokku kõiki repressioonidesse sattunuid, kes soovivad koh-tuda oma saatusekaaslastega.

Oodatud on ka kõik teised asjast huvitatud. Väike-Maarjamuuseum

Väike-Maarja valla Infoleht14

Adam Johann von Krusenstern (1770-1846).Elu ja tegevus

(Algus 2003.a jaanuarikuu Infole-hes)Lembit KEERUS

Abiks vaegnägijateleInimesele on ümbritseva näge-

mine üks loomulikest aistingutest.Oleme igapäevaselt harjunud lu-gema raamatuid ja ajalehti, vaata-ma telerit. Paljudel, kellel nägemis-teravusest puudu jääb, on abime-heks prillid.

Meie kõrval elab ka inimesi,kelle jaoks normaalne nägemineon vaid täitumatu unistus - needon nägemispuudega inimesed.Soovivad ju nemadki osa saadakõigest, mis meile tundub tavali-ne.

Tallinnas asuva Eesti PimedateÜhingu raamatukoguga on meieraamatukogul väga head kontak-tid. Et vaegnägijad saaks osa meililmuvast kirjandusest, on raama-

tud loetud helikandjale. Raamatudon kassettide kujul ja neid kuula-takse tavalise kassettmakiga. Meieraamatukogu on siiani tellinud neidnn raamatuid ühele meie vaegnä-gijast lugejale. Aga võib-olla onmeie vallas teisigi nägemispuude-ga inimesi, kes oleks sellisest või-malusest huvitatud. Teenus on lu-gejale tasuta. Kui teie tutvuskon-nas on selliseid inimesi, palun in-formeerige neid sellest. Aitamevaegnägijatel kasvõi raamatu toeloma elukvaliteeti parandada.

Lisainfot saab Väike-Maarjavalla raamatukogu telefonil 3255035.

Imbi LUMISTE

Reisi tulemusedVähetähtis ei ole ka asjaolu, et

Krusensterni korraldusel kaotati es-makordselt Vene laevastiku ajalooslaevadel Nade�da ja Neva madrusteihunuhtlus. Krusensterni nõudelmaksti madrustele palka – 120 rublaaastas (tol ajal väga suur raha) ja sedapärisorjadele, mis oli täiesti erakord-ne. (Vaata ka pensione.)

Nii Krusensterni kui Lissjanskinimi on jäänud ajalukku suurte tee-nete tõttu teaduse ja meresõidu alal.Mõlemad valdasid suurepäraselt me-resõitu, matemaatikat, füüsikat, ast-ronoomiat, võõrkeeli, olid silmapais-tavad teadlased-uurijad. EelkõigeKrusensterni teeneks tuleb lugedaka seda, et kasvas üles uus mere-meeste põlvkond (sealhulgas paljueestimaalasi), kes juhtisid või võtsidosa järgnevatest ümbermaailmareisi-dest. Järgneva poole sajandiga soo-ritati Vene riigi poolt 38 ümbermaa-ilmareisi. Selle arvuga jõuti kaugeleette tolleaegsetest suurtest mereriiki-dest – Inglismaast ja Prantsusmaastkokku. Ei saa eitada asjaolu, et sage-li olid nende reiside eesmärgidpoliitilis-majanduslikud, kuid mittevähemtähtsana ka teaduslikud. Vii-mastest tähtsaim on muidugi kuuen-da maailmajao, Antarktise avasta-mine Bellingshauseni poolt.

Paljude reiside teaduslikuks ju-hendajaks ja organiseerijaks oliAdam Johann von Krusenstern.

Lisjanski reis Vene-Ameerika rannikule

Nade�da ja Neva läksid lahku 10.juunil 1804. aastal. Esimene suun-dus Kamtðatkale, et sealt saatkondJaapanisse toimetada, Neva aga pidisuunduma Vene kolooniatesse Alas-kal. Enne sinna suundumist peatusLisjanski kümmekond päeva Havaisaarel. Eurooplaste jaoks oli sellesaarestiku avastanud James Cookkakskümmend kuus aastat varem

oma kolmanda ja ühtlasi viimase üm-bermaailmareisi ajal. Tähelepanu-väärne on ka asjaolu, et aasta hiljemtapeti James Cook sealsamas päris-maalaste poolt. Küllap ei suhtunudei tema ega tema reisikaaslased pä-rismaalastesse küllaldase respektiga.Lisjanski kirjutab aga, et neid võetivastu külalislahkelt. Huvitav on mär-kida, et erinevalt teistest polünees-lastest tarvitasid Havai elanikud soo-la. Tol ajal valitses saari kaks oma-vahel võitlevat suguharujuhti (kunin-gat – Lisjanski nimetus). Kuigi neiloli piiramatu võim oma alamate eluja surma üle, pidid nad igal aastaloma paremust tõestama. Kevadpi-dustuste eel sõitis kuningas paadigamerele ning naasis päikeseloojan-guks. Rannalt jälgis tema saabumistsuguharu osavaim sõjamees. Kohe,kui kuningas oli astunud maale, heit-nud õlgadelt kuningliku mantli, vis-kas sõjamees täiest jõust tema pihtaoda. Kuningas pidi oda lennult kinnipüüdma, pöörama selle nüri otsagaülespidi ja siis jätkama teekonda pea-templi poole. See oli kevadpidustus-te alguse märgiks. Kui kuningas eisuutnud oda kinni püüda, siis löödita kohe surnuks. Kui kuningalt kü-siti, miks ta seda kommet ei kaota,vastas ta: “Ma oskan niisama osa-valt oda püüda, nagu minu kõigeosavam sõjamees oskab seda visataja seepärast ei ole mul midagi karta.”

19. sajandi algul elas Havai saa-restikus nelisada tuhat pärismaalast,tänapäevaks on neid jäänud alla küm-ne tuhande.

Pärast ligi kolmenädalast purjeta-mist jõuti Alaska rannikule. Mere-mehed arvasid, et neid ootab nüüdpikem puhkus, kuid said kohe Venekoloonia ülemalt teate indiaanlasterünnakust kolonistide vastu ning tu-gikindluse vallutamisest. Kolooniaülem oligi oodanud saabuvat Nevat,et täiendava sõjavarustuse ja meesteabiga vabastada indiaanlaste käesvangis olevad venelased ning ära-võetud kindlus tagasi vallutada.Oodatud puhkuse asemel tuli valmis-tuda sõjategevuseks. Saabunud tor-mised ilmad ei lubanud aga jätkataliikumist “sõjategevuse” piirkonda.Sinna jõuti alles septembri lõpus. Kä-situlirelvade ja vibude-odadega va-rustatud indiaanlaste vastu kahureidkasutades õnnestus viimased alistu-ma sundida. See relvastatud konfliktkolonistide ja pärismaalaste (indiaan-laste) vahel oli küll kohaliku tähtsu-sega, kuid annab siiski tunnistustpõliselanike võitlusest oma maa eest.Nõukogude ajal avaldatule iseloo-mulikult püütakse näidata venelasi ra-humeelsetena ning süüdistatakseameerika ja inglise koloniste indiaan-laste ässitamises. Küllap see ka niioli, kuid kindlasti ei olnud ka vene

kolonistid suhetes kohalikega ningoma konkurentidega paipoisid.

Järgnes talvitumine, laeva tühjaks-laadimine ning uue proviandi ja ka-rusnahkade pealevõtmine. Lisjanskioma kaaslastega aga korraldas Alas-ka ranniku ja saarte kaardistamist,kirjeldas kohalike elu-olu. Viimasedkasutasid veel väga palju kivist töö-riistu ja elasid sugukondliku korrareeglite järgi. Mitte harvad ei olnudneed juhtumid, kui üks hõim (sugu-kondade liit) ründas teist hõimu pa-remate jahi- ja kalapüügikohtade pä-rast. Pärismaalaste vastastikune vae-nutsemine võimaldas sissetungijatelsuhteliselt kergesti neid omakasu hu-vides ära kasutada.

V. Nevski toonitab oma teoses:“Vene asunike sõbralikest suhetestkohalike elanikega annavad tunnis-tust sagedased abielud vene meesteja pärismaalastest naiste vahel.” Kasneed suhted nii sõbralikud olid, sel-les võime praegu kahelda. Asusid juuutele maadele eelkõige inimesed,kes otsisid seiklusi või olid oma ko-dumaal kehtiva korraga pahuksissesattunud. Nii või teisiti loendati 1830.aastal Vene-Ameerika territooriumilumbes 1000 segaabielust sündinudlast.

Neva lahkus Alaska rannikult 1.septembril 1805 ja võttis suuna Hii-nale. Seekord otsustas Lisjanski mittekasutada seni tuntud teed läbi Havaisaarestiku, vaid valis tol ajal tund-matu marsruudi lootuses teha uusiavastusi. Lootused õigustasid en-nast. Pärast pooleteise kuu pikkustpurjetamist avastati tundmatu asus-tamata saar, mis asus ohtliku mada-liku keskel. See oleks Nevale ja temameeskonnale saatuslikuks saanud.Tormiga paiskuski laev madalikule.

Laeva päästmiseks heideti üle pardakõik rasked asjad: tagavararaad,tengid (masti pikenduspuud), lauad,kahurid. Viimaste külge seoti ujukid,et kahurid uuesti laevale vinnata, kuita on madalikult lahti pääsenud. Sõu-depaatide abil õnnestuski kergemaksmuutunud laev lahti päästa. Vaevaltaga suudeti kahurid laevale tõsta, kuiuus tormihoog paiskas ta uuesti ma-dalikule. Veel kord tuli kahurid üleparda heita ja seegi kord õnnestuspääseda. Alles siis, kui hädaoht olimöödunud, torm vaibunud ning ilmselginenud, märgati ühe miili kau-gusel väikest saart. Saar lausa kubi-ses lindudest ja hüljestest. Lisjanskikirjutab nende julgusest: “… sarna-nesid rohkem kodu- kui metslindu-dele ning hülged ei pööranud meilevähimatki tähelepanu, ainult vaevaltavasid silmad, kui keegi neile lähe-nes, kuid ükski ei liikunud oma ko-halt.” Saar oli kaks miili pikk ja pool-teist lai, lage, metsata ning seal puu-dus mage vesi. Lisjanski tänab ju-malat, et laev madalikul ei purune-nud. Kui oleks tulnud saarele jääda,oleks meremehi oodanud kiire, kuidpiinarikas surm janusse. Saarele antiLisjanski nimi. Mõne päeva pärastavastati veel üks väike saar, milleleanti Krusensterni nimi. Tormides olilaev saanud hulgaliselt vigastusi jaõigustatult ei riskinud kapten jätkataseilamist nendes vetes, et teha täien-davaid avastusi, vaid võttis nüüdsuuna Hiinale. Veel tabasid laeva tor-mid ja taifuunid, tuli vähendada mees-konnale antavat toitu ja vett ning lõ-puks, pärast kolme kuud kestnudpurjetamist heideti ankur Makao rei-dil, kuhu Nade�da oli jõudnud nädalaega varem.

(järgneb)

Väike-Maarja valla Infoleht 15

Väike-Maarja kirikus

Jumalateenistused

Avispea kirikus

Igal pühapäeval kell 10.30

Avispea kiriku vaimulik on Eerek Preisfreund, telefon 323 5450.

Väike-Maarja koguduse vaimulik on Ahto Mäe, tel 326 1956, 511 7552, elukoht Ehitajate tee 7-10, Väike-Maarja.

Armulauaga jumalateenistused e missad toimuvad Väike-Maarjapüha neitsi Maarja kirikus igal pühapäeval algusega kell 11.00

Kirikus käivad ja kiri-kust mööda käivadväikemaarjalased ja küla-lised on võinud juba mõn-da aega imetleda vaadetkirikule, mida enam eivarjuta kevadel lehte mi-nevad puud. Puude maha-võtmise põhjuseks on kiri-ku kui hoone tervislik sei-sund.

Väike-Maarja kogudusejuhatus tänab neid, kes onaidanud vaadet luua: Väi-ke-Maarja vald, ASAntaares, AS PandivereEhitus, koguduse liikmed.

Väike-Maarja kogudusejuhatuse nimel

Heli Komp

4. aprillil kell 11.00 PALMIPUUDEPÜHA

8. aprillil kell 18.00 SUUR NELJAPÄEV

9. aprillil kell 11.00 SUUR REEDE

10. aprillil kell 21.00 ÜLESTÕUSMISPÜHAÖÖ missa, RISTIMINE (risti-missoovist teatada nädal varem koguduse õpetajale)

11. aprillil kell 11.00 KRISTUSE ÜLESTÕUSMISPÜHA

18. aprillil kell 11.00 2. ülestõusmisaja pühapäev

25. aprillil kell 11.00 3. ülestõusmisaja pühapäev

… ja Rakvere teatri näitlejaToomas Suuman rääkimasJakob Liivist 26. veebruarilVäike-Maarja muuseumis.

Raimo Maasik Väike-Maarjanäiteseltskonnast esinemas Ja-kob Liivina…

Jakob Liiv - 145“ … võib olla teie lapselapsed,vahest ka Väike-Maarja ajalugumind kord tänulikult mäletab,et olin aktiivsemaid mehiMärt Meose kõrvalseltsimaja ehitamisel.”ütles Jakob Liiv ise ja nende sõ-

nadega alustas ka vallavolikogu esi-mees Indrek Kesküla 26. veebruarilJakob Liivi 145 sünniaastapäeva tä-histamist.

Jakob Liivi mõtteid jagas muuseu-misse kogunenutega Väike-Maarjanäiteseltskonna lavastuses “Pildike-si parnassiaegsest Väike-Maarjast”

Jakob Liivi kehastanud RaimoMaasik. Jakob Liivi isiksuse süga-vuse ja mitmekülgsuse aga avas Rak-vere teatri näitleja Toomas Suuman,kes küsis, et miks me tuleme kokkutemast rääkima. Ta ise on ju üles kir-jutanud oma mälestused, me võimeneid lugeda. Kõik tema luuletusedon avaldatud, me võime neidki luge-da. “Miks me tema sünniaastapäevatähistame? Miks me püüame tedatulevikule säilitada?” küsis ToomasSuuman ja vastas ise: “Me ju peametemast”. Peame sellepärast, et ta olivalgustaja, oli vaimne juht. “Liivajõuline natuur tõuseb mastaapsekskogu Eesti ulatuses” ütles ToomasSuuman.

Väike-Maarja ajalugu mäletab Ja-kob Liivi, mäletab teda täna, mäletabhomme ja mäletab edaspidigi …

* * * * *Alljärgnevalt avaldame Jakob Lii-

vi mõtteid näitemängust “Pildikesiparnassiaegsest Väike-Maarjast”(autorid Ellu Moisa ja Ene-RiinaRuubel, lavastaja Heli-Liivia Komp).

“Kas meie olime siis need valgu-se toojad? 1880, kui mina siia tulin,oli tõesti ümberringi pimedus – 13mõisat, talud täielikult mõisaorjuses,välja ostmata; raharent peaaegu tund-mata. Kõik talud väikesed ja vaesed.Ja minu koolmeistri palgataluAvispeal: koolimaja lagund, talvellumehang nurgas, pea võis seinakülge kinni külmuda. Rahapalka ei

saanud sel ajal me ju keegi. Räägiti, et pastorile ma alguses

sobisin. Aga varsti sain talle viha-meheks Püüdsin ju kohe valgusta-ma hakata – lõin laulukoori, kus eilauldud ainult jumalalaule; tellisin“Sakala”, mis kui punane rätik här-gadele, nii oli ajaleht pastorile jamõisnikele. Mõisnikud kartsid jukogu aeg, et sealt lõuna poolt, Liivi-maalt, hakkab kostma Jakobsonihääl. Seal oli juba hoogne talude pä-riseks ostmine ja raharent.

Kogu aeg sai pastoriga, sakste,aga ka nende alandlike käsutäitjate-ga maad jagatud. Kuid nii mõnigi asiläks paremaks. Minu soovitusel hak-kas Triigi mõisa rahvas maade krun-timõõtmist nõudma, mis ka hiljemtäideti. Väike-Maarja kirikust kaota-ti rahakorjamise kott. See pika varreotsas rippuv kott. Sellega käis kella-mees pingist pinki ja pani inimestenina alla ning millesse tuli raha pan-na. Varemalt oli koti küljes veel kellrippunud, millega tukkujatele omakohust meelde tuletati....

Kõige nende jagelemiste pärasttuligi mul Triigi-Avispea mailt kol-me aasta pärast lahkuda. Siis olinaasta Unikülas vallakirjutaja ja mõi-sakooli õpetaja, sealt läksin Pandi-verre koolmeistriks. Olin seal kaksaastat, kuni Avispea inimesed mindtagasi kutsusid. Ehitasid mulle veeluue koolimajagi. Sealt tulin 1901.aastal Väike-Maarjasse.

Saatus on meid kahte venda, mind

ja Juhanit, küll kummaliselt kohel-nud....

Jah, oli see Juhan algul küllaltmannetu ja hiljemgi veel ei olnudmuudki kui haige inimene. Ilutses jalillutas nende sõnadega – “Igav liivja tühi väli” – missugune liiv see igavon? Või mõtles ta seal koguni mindvõi ennast – me ju ka liivad. Oli seeJuhan minu, Jakob Liiva, õnnetuvend. Aga näed, mis hiljem sai, küllrohkem pärast tema surma. Tuglastegi Liivast Liivi ja kiitis üles. Mindei tunne enam keegi. Nüüd olen minaJuhan Liivi vend...”

Väike-Maarja valla Infoleht

Õnnitleme eakamaidÕnnitleme eakamaidÕnnitleme eakamaidÕnnitleme eakamaidÕnnitleme eakamaidsünnipäevalapsi!sünnipäevalapsi!sünnipäevalapsi!sünnipäevalapsi!sünnipäevalapsi!

16

329 5759 Ilve TOBRELUTSilve@v-maarja.ee

Väike-Maarja Vallavalitsushttp://www.v-maarja.ee

Trükitud trükikojas AGUR. Tel 322 3999Tiraazh 900 eks.

VAIKE TREPP 02.02 - 75VAMBOLA KRUVE 02.03 - 81ALEKSANDRA MOTUNOVA 03.03 - 81VLADIMIR SVETÕ�EV 04.03 - 70BENITA-ROSINE HUNT 07.03 - 75ELMAR MÄE 07.03 - 81VAIKE VALK 08.03 - 80ARTUR KARMING 10.03 - 80JÜRI RAAG 12.03 - 70LENKE ASSZONI 13.03 - 95ALMA TAMMUS 14.03 - 82EINO KÄÄRDI 15.03 - 70AINO LEHTMETS 15.03 - 75HELJA KIHU 15.03 - 82ALMA ORG 16.03 - 82HELENE-MARIA TREIER 19.03 - 85EVI EERIKSON 20.03 - 75HARALD ÕNNEMÄE 20.03 - 80HEINRICH KOMP 23.03 - 70VILMA NIINSALU 28.03 - 70ELMAR-FERDINAND VÕÕRAS 29.03 - 85ELSA TAMMI 31.03 - 91

Aeg toob muret, aeg toob rõõmu,künnab kurde põsele.On ajal varuks õnnesoovid –kuulugu need Sinule!

Soovime õnne ja tugevat tervist!Väike-Maarja Vallavalitsus

Sündis perre lapsuke väike

ning tõi kaasa rõõmu ja päikest.

LILLI-LY HIIELAID 26.01.2004RANDO SEIMAR 04.02.2004MARKUS MASING 06.02.2004ÄSHLY VEEDLER 10.02.2004ELIS HIIEMÄE 10.02.2004CARL-ROBERT TAMBERG 29.02.2004KÜLLI TARK 05.03.2004

Kasvage, olge rõõmsad, terved ja tublid!

Avaneb valguse värav,viib taevasse sätendav sild.On vikerkaar helge ja särav,su hingest saab tähekild …

TOIVO KARON 25.04.1952 - 09.02.2004AIMAR SINIJÄRV 23.04.1952 - 20.02.2004LEILI PÜSS 06.02.1932 - 23.02.2004ESTRA UUSMEES 02.11.1947 - 25.02.2004HELMI SIIMON 02.01.1915 - 01.03.2004

TeadeKäes on füüsilise isiku tulude deklareerimise aeg.

Väike-Maarja vallavalitsuse kabinetis 105võtavad maksuameti töötajad deklaratsioone

vastu 22. märtsil kell 09.00 – 15.00.

Valla aukodanik Eduard Leppik esitlebvastvalminud raamatuid

“Lääne-Virumaa kirjanduslikkeobjekte” ja “Marta”

Väike-Maarja raamatukoguskolmapäeval, 31. märtsil kell 18.00.

Raamatud müügil.

Taotlused esitada 1. maiks vallavalitsusse tuba 102.Helle Ling, lastekaitsespetsialist, tel 3295762.

TänuavaldusHelmi Elleri nimeline MTÜ tänab Arved Ojamaamälestusteraamatu “Võõras kodus” ostjaid.

Müüsime 22 raamatut. Saadud tulu läheb gümnaasiumiomaloomingukonkursside ja tõlkevõistluste korraldamiseks.

Head hobiaednikud!Väike-Maarja aiandus- ja mesindusseltsing korraldab 3.

aprillil kell 11.00 Väike-Maarja raamatukogus ja koduaeda-des õppepäeva “Tegusalt kevadesse!”

Kavas1. Loeng “Viljapuuaias kasutatavad ravi- ja kaitsevahendid”2. Viljapuude võra kujundamine (praktiline õppus koduae-dades)

Neil, kes on huvitatud okste lõikamisest oma koduaias,palume eelnevalt registreerudatelefonil 32 61 101.

Soodustuusi

kud

toimetulekuraskustega perede lastele10. – 19. augustini 2004. a

Valgemetsa noortelaagrisse.