Töö autor: Maie PaapÕppeaine: geograafiaKlass: 8.Kooliaste: IIIKoolitaja: Viive Karusion 8.kursus

ANTARKTIKA

KLIIMAKLIIMA

• Maailma külmkapp.Maailma külmkapp.

• Mandri serval kõige soojema kuu Mandri serval kõige soojema kuu keskmine keskmine

temperatuur 0temperatuur 000 C piires. C piires.

• Mandri keskosas alla -30Mandri keskosas alla -3000 C. C.

• Talve keskmine temperatuur ulatub -20Talve keskmine temperatuur ulatub -2000 CC

rannikul kuni -70rannikul kuni -7000 mandri keskel. mandri keskel.

Maakera külmapoolusel, VOSTOKI

uurimisjaamas ,on mõõdetud enam kui

-890.

Antarktises valitsevad tugevad tuuled,mis

tekitavad lumetorme.

Sademeid langeb mandri keskosas

50-100 mm/a,rannikul kuni 500 mm/aastas.

MANDRIJÄÄMANDRIJÄÄ

• Mandri idaosas ulatub igijää üle 4 km.Mandri idaosas ulatub igijää üle 4 km.

• Antarktika jääs peitub 70% maailma Antarktika jääs peitub 70% maailma mageveest.mageveest.

• Antarktika jää all on üsna vahelduv reljeef.Antarktika jää all on üsna vahelduv reljeef.

• Mandri kõrgemad tipud on Vinsoni mägi Mandri kõrgemad tipud on Vinsoni mägi 5140m ja rannikul asuv tegevvulkaan 5140m ja rannikul asuv tegevvulkaan Erebus 3800m.Erebus 3800m.

• Antarktika vetes varitsevad meresõitjaid Antarktika vetes varitsevad meresõitjaid mandrilt merre murdunud jäämäed.mandrilt merre murdunud jäämäed.

ElustikElustik

• Antarktise servaaladel Antarktise servaaladel kasvavad samblikud,samblad ja kasvavad samblikud,samblad ja vetikad.vetikad.

• Kohti,mis suvel lumest paljaks Kohti,mis suvel lumest paljaks sulavad nimetatakse oaasideks.sulavad nimetatakse oaasideks.

• Elu peitub peamiselt vees,kus Elu peitub peamiselt vees,kus on soojem.on soojem.

• Vaalaliste,loivaliste ja Vaalaliste,loivaliste ja veelindude toiduks on plankton veelindude toiduks on plankton – pisikesed vetikad ja – pisikesed vetikad ja loomakesed.loomakesed.

• Merelindudest pesitsevad Merelindudest pesitsevad albatrossid ja tormilinnud.albatrossid ja tormilinnud.

Antarktika vetes elav sinivaal on suurim loom,kes kunagi Maal on elanud.

Ta pikkus võib ülatuda üle 30 m ja kaal kuni 150 tonnini.Väljahingamisel

lendab veeaur kuni 12 m kõrguseni.

Antarktika omapärasemad elusolendid on – pingviinid – linnud,

kes ei lenda,kuid ujuvad väga osavalt.

Pingviine leidub seal 7 liiki.Kõige levinuim on inimese põlve kõrgune adeelia pingviin,kõige suurem kuni 1,2meetrine keiserpingviin.

Keiserpingviinid võivad sukelduda kuni 250 m sügavusse.

InimtegevusInimtegevus

• Antarktises ei ole püsivaid asulaid.Antarktises ei ole püsivaid asulaid.• Antarktis ei kuulu ühelegi riigile.Antarktis ei kuulu ühelegi riigile.• Antarktises on leitud mitmeid Antarktises on leitud mitmeid

maavarasidmaavarasid (kivisüsi,nafta,maagaas),kuid nende (kivisüsi,nafta,maagaas),kuid nende

kaevandamine on keelatud.kaevandamine on keelatud.• Antarktisele ei tohi luua sõjaväebaase.Antarktisele ei tohi luua sõjaväebaase.• Polaarjaamades on töötanud ka eesti Polaarjaamades on töötanud ka eesti

teadlased.teadlased.

AvastamineAvastamine

• Maailma viimasena avastatud Maailma viimasena avastatud manner.manner.

• Avastati 1819-1821 Vene Avastati 1819-1821 Vene ekspeditsiooni poolt,mida juhtisid ekspeditsiooni poolt,mida juhtisid F.Bellingshausen ja M.Lazarev.F.Bellingshausen ja M.Lazarev.

• Lõunapooluse vallutas esimesena Lõunapooluse vallutas esimesena norralane Roald Amundsen 1911.a.norralane Roald Amundsen 1911.a.