TÖÖÕPETUSE OHUTUSTEHNIKA PEA NÕUDEID MEELES JA …krootuse.onepagefree.com/files/7.klasst.pdf · Tööõpetus 2 ENESEABI PÕHIVÕTTED Puidutööde juures esineb oht end vigastada

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................Tööõpetus 1

TÖÖÕPETUSE OHUTUSTEHNIKASelleks et tööõpetus tundides oleks hea ja ohutu olla, et töö sujuks, tuleb kokku leppida ohutustehnika nõuded. Tuletame meelde eelmisel aastal õpitut ja õpime juurde uusi.

PEA NÕUDEID MEELES JA TEGUTSE NENDE JÄRGI!

Vali õiged vastused või vastus. Tõmba neile joon alla. Õigeid vastuseid võib olla mõnes punktis rohkem kui üks. Võrrelge paarilisega vastuseid. Küsimuste tekkides otsi abi õpetajalt.1. Kooli õppetöökojas järgin: a. ema ja isa antud juhiseid; b. kaasõpilaste soovitusi; c. õpetaja antud juhiseid; d. presidendi soovitusi.2. Tööriistu: a. hoian sõbralikult ja hästi; b. jätan vedelema; c. jätan mustaks; d. hoian töökorras.3. Isiklikud kaitsevahendid on: a. näomask; b. päikeseprillid; c. töökittel; d. gaasimask.4. Masinaga töötamiseks: a. küsin õpetajalt alati luba; b. jälgin, et elektrijuhe oleks veega ühenduses; c. küsin luba Elektrivõrgust; d. jälgin, et õpetaja ei märkaks minu tegevust.5. Töötades masinaga: a. ajan sõbraga juttu; b. jätan masina järelevalveta käima, kui lahkun masina juurest; c. kasutan seiskamiseks kätt; d. kasutan isiklikke kaitsevahendeid.6. Töö lõppedes: a. löön tantsu ja laulan; b. koristan töökoha prahist puhtaks; c. panen tööriistad oma kohale tagasi; d. jalutan klassist minema.

KEELEKÜMBLUS


ENESEABI PÕHIVÕTTED

Puidutööde juures esineb oht end vigastada kas tolmu, pindude, terariistade, raskete ese-mete, kemikaalide või elektririistadega. Seepärast on oluline teada, kuidas end võimalike õnnetuste korral abistada.

1. Leia õiged eneseabivõtted.

Õnnetused Abistav tegevus1. Tolmu sattumine silma • Pühi käega tolm silmast välja. • Loputa silma puhta mineraalveega. • Pese silma voolava veega.2. Pind sõrmes • Seo sõrm kinni. • Pese sõrm puhtaks. • Pane sõrmele puhastav kompress-side. • Püüa pind vastassuunas välja tõmmata.3. Haamriga sõrme peale löömine • Pigista sõrme ja jahuta külma veega. • Raputa sõrme kuni valu leevendub. • Tee sõrmele õrn soe side.4. Terariistaga sõrme vigastamine • Pigista sõrme, kuni verejooks lakkab. • Seo sõrm kõvasti steriilse sidemega kinni ja pöördu arsti poole. • Pane vatt ümber sõrme nii, et veri ei määriks tööeset.

2. Vahetage naabriga töölehed ja kontrollige vastastikku vastuseid, seejärel arutage tulemusi ülejäänud klassiga.

Õnnetusi ennetada on oluline, et säilitada hea tervis ja töölust ning tunda elust ja tege-mistest rõõmu. Selleks tuleb selgeks õppida uued tööriistad, nende töövõtted, järgida töökoha üldisi ohutusnõudeid, mitte kasutada kahtlases seisus töövahendeid, tuletada aeg-ajalt meelde esmaabivõtteid.

3. Olukorramäng. Üks õpilane tutvustab endaga juhtunud õnnetust. Ülejäänud pakuvad võimalikke esmaabivõtteid ja õpetaja valib välja parima esmaabiosutaja.

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................Tööõpetus 2.1

ENESEABI PÕHIVÕTTED

Puidutööde juures esineb oht end vigastada kas tolmu, pindude, terariistade, raskete ese-mete, kemikaalide või elektririistadega. Seepärast on oluline teada, kuidas end ise abistada võimalike õnnetuste korral.

1. Leia õiged eneseabi võtted:

Õnnetused Abistav tegevus

1. Käeluumurd • Pigista murdunud jäset. • Hõõru ja jahuta külma veega vigastatud kohta. • Seo vigastatud jäse kindlalt jäiga pulga külge ja pöördu arsti poole.2. Nõrkushoog ja iiveldus • Patsuta järsult põsele, aeglusta töötempot või jätka tööd istudes. • Katkesta töö ja istu või lama tõstes jalad üles.3. Peapõrutus, elektrišokioht • Laula ja suru tahtejõuga valu alla. • Istu või lama ja püüa mõelda millestki meeldivast. • Otsi kõrvaline koht, et varjata teiste eest oma õnnetust.4. Happe sattumine käele • Pigista kannatanud jäset, pese külma veega vigastatud kohta ja pöördu arsti poole. • Seo vigastatud jäse kindlalt jäiga pulga külge.

2. Vahetage naabriga töölehed ja kontrollige vastastikku vastuseid, seejärel arutage tulemusi ülejäänud klassiga.

Õnnetusi ennetada on oluline, et säilitada hea tervis ja töölust ning tunda elust ja tege-mistest rõõmu. Selleks tuleb selgeks õppida uued tööriistad, nende töövõtted, järgida töökoha üldisi ohutusnõudeid, mitte kasutada kahtlases seisus töövahendeid, tuletada aeg-ajalt meelde esmaabivõtteid.

3. Olukorramäng. Üks õpilane tutvustab endaga juhtunud õnnetust. Ülejäänud pakuvad võimalikke esmaabivõtteid ja õpetaja valib välja parima esmaabiosutaja.

KEELEKÜMBLUS


PUURIMINE Eelmisel aastal õppisid tundma sellist masinat nagu puurpink. Ka sellel aastal saad tööta-da selle masinaga. Et see sul paremini välja kukuks, kordame ja õpime juurde mõningaid asju.

1. Täida kujund õigete sõnadega. akutrell, käsipuurimine, puurpink, puurivänt, masinpuurimine, elektritrell

2. Täida lüngad teksti lõpus olevate sõnadega.

............................... on lihtne ja suhteliselt ohutu töömasin. Temaga saab töödelda nii............,

........................., ......................... kui ka teisi koolis kasutatavaid materjale. Puurpingi aluseks

on massiivne ......................... valatud ......................... ja selle külge kinnitatud vertikaalne

sammas. Töölaua pinnale on .........................sooned. Nendesse saab vajaduse korral panna

............................. . Puurpingi .................. otsa kinnitub ......................... Sellesse saad kinnitada

sinule vajamineva läbimõõduga ......................... .

Puuri, puurpink, spindli, puitu, töölaud, metalle, malmist, plaste, freesitud, masinkruustangid, puuripadrun. (Kui vajad abi, vaata õpikust lk 11)

3. Pane kirja vastused järgmistele küsimustele: milliste elukutsete juures läheb vaja puurimist; milliseid töid sina saad teha, kasutades puurpinki; milliseid puuri liike tead.

4. Võrrelge ja arutlega paarilisega vastuseid.

PUURIMINE

KEELEKÜMBLUS


PUURID Puurimistööks läheb lisaks masinatele tarvis ka lõikeriista, mis tungiks materjali sisse ja teeks üm-marguse augu või ava. See lõikeriist on puur. Puuril võib olla erinev kuju ja läbimõõt.

1. Selgita paarilisele nende piltide erinevust, kuigi sõna on üks ja sama.

2. Milleks kasutatakse puure? Jätka loetelu.

Puuriga tehakse: avasid, lõikeid, ……………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………....

3. Küsi paariliselt, milliseid materjale saab puurida, võrrelge vastuseid kaasõpilastega.

…………………………………………………………………………………………………………

4. Milliseid puure kasutad nendesse materjalidesse avade tegemisel?

…………………………………………………………………………………………………………

5. Mis eraldub, kui materjalidesse auke puurid? Jätka loetelu.

Soojus, tolm, …………………………………………………………………………………………

6. Millised olid puurid vanal ajal? Leia kaks õiget pilti.

KEELEKÜMBLUS


PUIDURIKKEDPuiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldu-misi puidu normaalsest ehitusest.Osa puidurikkeid tekib juba puu kasvamisel, teised nii kasvamise kui ka säilitamise ajal.

1. Paiguta rikked õigetesse lahtritesse.

koonilisus, seened, putukate kahjustused, tüüakus, pragunemine, kõverus, kaardumine kuivamisel, kasvajad, transport, töötlemine

Puidurikked puu kasvamisel Puidurikked nii kasvamise kui ka säilitamise ajal

2. Võrrelge ja arutlege paarilisega vastuseid ja vajadusel tehke parandusi.

3. Mida puidurikked puiduga teevad? Arutlege selle üle paarilisega.

4. Arutlege paarilisega ja pange kirja, mida tehakse jäätmetega (kännud, koor, lehed, okkad, riketega puit, laastud, saepuru ja tolm)?

……………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………

5. Lisa näiteid, kuidas saaks tänapäeval puitu kasutada otstarbekamalt ja säästlikumalt?Liimpuit, okste väljasaagimine või -puurimine ning uuesti täitmine,

..........................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS


PEITLID 1. Loe läbi tekst õpikust lk 27–30.

2. Otsusta, kas väide on õige või väär. Kirjuta väite ette: Õ – õige või V – väär. Väär väide muuda õigeks.

… Tapipeitlid jagunevad lõikeserva kuju järgi ovaal-, ümar- ja lukupeitliteks.

……………………………………………………………………………………………...

… Peitel sarnaneb üldjoontes höövli lihtrauaga.

………………………………………………………………………………………………

… Peitlid jagunevad mõõtmete ja kuju järgi.

………………………………………………………………………………………………

… Tapipeitel surutakse käe jõul puidu sisse ja lõikepeitel lõikab tavaliselt puitu

vasaralöögi mõjul.

………………………………………………………………………………………………

… Tappimisel tuleb tööese alati kinnitada.

………………………………………………………………………………………………

… Peitliga lõikamise ajal ära jäta teist kätt peitli lõikeserva ette, vaid kasuta seda peitli

puhastamiseks.

………………………………………………………………………………………………

… Peitleid kasutatakse peamiselt tappimisel, kuid ka puidu kirjamiseks.

………………….....…………………………………………………………………………..

… Läbivad avad peiteldatakse mõlemalt poolt.

……………………………………………………………………………………………….

… Peitli pead valmistatakse tugevast puust, et nad vasara löökidele vastu peaksid.

…………………………………………………………………………………………………

… Peitli terade lõikeserv ei tohi olla liiga terav, sest muidu võib sõrme lõigata.

…………………………………………………………………………………………………

… Peitli tera võib olla sirge või kõver.

…………………………………………………………………………………………………

3. Võrrelge paarilisega vastuseid.

4. Koosta lisaks kaks väidet ja anna need paarilisele vastata.

KEELEKÜMBLUS


PUITMATERJALIDE LIIGITUS

Puidust esemete valmistamisel puutume kokku nimetustega, mida igapäevaelus sageli ei kohta. Selleks et üksteist mõistaksime, tuleb mõisted endale korralikult selgeks teha.Puitmaterjale eristatakse üksteisest pikkuse, laiuse, paksuse ja ristlõike kuju järgi.Kõige tavalisem materjal on laud – see on kuni 6 meetrit pikk õhuke (10...50mm), aga mitu korda suurema laiusega (50...250mm) materjal, mida kasutatakse pindade katmiseks (põran-dad, seinad jne). Laua ristlõige on ristkülik.

Lauaga sarnane on pruss. Pruss erineb lauast suurema paksuse poolest (50...200mm), sageli on prussi laius ja paksus võrdsed. Prussi ristlõige on tavaliselt ruut.1. Joonista pruss, järgides antud tunnuseid.

Liist sarnaneb lauaga. Liist erineb lauast väiksema paksuse (5...40mm) ja laiuse (5...40mm) poolest. Sageli on liistu laius ja paksus võrdsed. 2. Joonista liist, järgides antud tunnuseid.

Plank sarnaneb lauaga. Plank erineb lauast suurema paksuse poolest (50...200mm) ja vahel öeldaksetema kohta lihtsalt paks laud. Plangu ristlõige on ristkülik.3. Joonista plank, järgides antud tunnuseid.

Latt sarnaneb liistuga. Latt erineb liistust ümaraläbilõike (5...100mm) poolest. Lati ristlõige on ring.4. Joonista latt, järgides antud tunnuseid.

5. Kirjelda, milline materjal on palk, kui ta kujult sarnaneb lati ja suuruselt prussiga.

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

KEELEKÜMBLUS


PUITMATERJALIDE LIIGITUS

1. Koosta tunnuste tabel, too välja materjalide sarnasused ja erinevused kasutades sõnu: laud, pruss, liist, plank, latt, nott, pakk, laast.

Tunnus Sarnased materjalid Erinevad materjalid

Suur pikkus laud, pruss, liist, plank, latt nott, pakk, laast

Suur laius

Suur paksus

Ruudu ristlõige

Ristküliku ristlõige

Ümar ristlõige

2. Lõpeta saematerjali joonis ja kirjuta juurde palgist saadavad 5 erinevat toodet.

servamata laud

KEELEKÜMBLUS


TEHNILINE JOONIS

Tehnilisel joonisel on peaaegu kõik jooned sirged. Võib öelda, et vabakäejooned puuduvad. Jooned tehakse tehniliste vahenditega – siit ka nimetus tehniline joonis. Tehnilise joonise teine tunnus on detaili mõõtkavaline kujutamine. Suhtarvud esitatakse tegelikus suuruses ilma ühikut näitamata millimeetrites. Joonise infonurk esitatakse all paremas nurgas raamjoone sees.

1. Täienda joonist ja seleta mõisteid, kasutades õpikut lk 6 ja 7.

1) nähtav kontuurjoon –

2) varjatud joon –

3) sümmeetriatelg –

4) piirik- ehk distantsjoon –

5) mõõtjoon ja -arv –

2. Tee linnuperspektiivis (nurkvaates) pilt ülal kujutatud detailist. Kas seda detaili võiks võrrelda matemaatilise ringi, koonuse, kuubi või silindriga?

……………………………………………………………………………………………

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

TREIPINGI EHITUS

Õppetöökojas võib näha kahte tüüpi treipinke: lihtsamad on puidutreipingid ja keerulisemad paljude lisaseadmetega on metallitreipingid. Treipingi mõnusaks kasutuseks on oluline endale kõigepealt selgeks teha tema ehitus ja tööpõhimõte.

2. Kirjuta üldskeemile treipingi osade nimetused ja seejärel vaata neid ka päris treipingi juures.

ettenihkekast, kiirustekast, trensel, säng, tagumine tsenterpukk, support, kelk, tera kinnituspind või toetustald, padrun

Igal treipingiosal on oma kindel ülesanne, mida ta peab täitma.

2. Kirjuta lühidalt iga osa põhiülesanne nii, nagu sina sellest aru saad.Näiteks: Säng – on raam, mida on vaja kõigi ülejäänud osade kinnitamiseks.

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Tööõpetus 9

KEELEKÜMBLUS


MÕÕTMISE JA MÄRKIMISE TÖÖRIISTAD

Detailide mõõtmiseks ja märkimiseks kasutatakse mitmesuguseid tööriistu. Kõige tavalisemad mõõtmis- ja märkimistööriistad on…. Olen ära unustanud, mis on mis. Ole nii hea ja aita mul neid meelde tuletada. Selleks täida allolev Venni diagramm.

1. Paremale poole kirjuta märkimise ja vasakule poole mõõtmise töö- riistad. Keskmisse ovaali kirjuta need tööriistad, mida kasutad nii märkimise, kui ka mõõtmise juures.

mõõtejoonlaud, nihik, pliiats, mõõdulint, kruvik, mall, nurgamõõtur, nurgik, raadiuse šabloonid, kontrolljoonlaud, märknõel, märksirkel, harilik sirkel, kärn, vasar, šabloon, miiunurgik, tsentrinurgik, torn, rööbits

2. Võrrelge paarilisega diagramme. Täienda oma diagrammi.

MÄRKIMINE MÕÕTMINE

KEELEKÜMBLUS


TAPPLIITED

Kindlasti oled kusagil märganud mõnd vana mööblieset, millel on nurkades imelikud ristu-vad lõiked. Kui seod oma käed sirgete sõrmedega, näed samasugust pilti. See on tapp ehk tappliide. Sellise töö nimetus on tappimine ehk tapi valmistamine.

Tappimise tööriistad on: pliiats, joonlaud, nurgik, tapisaag (kitsa hamba ja laia lehega, mis ei vibreeri saagimise ajal), täisnurkpeitel ja puuhaamer.NB! Tänapäeval tehakse tappe juba masinatega, et säästa aega ja saada suuremat täpsust.Leia õppetöökojast, näita ja nimeta tappimise tööriistu.

Tapiosade nimetused tulenevad elust endast. Tapikeel on peenem detailiosa, mis ulatub kaugemale ette, tapikahvel on tapikeelele vastanduv süvendiga detailiosa. Kokkupanduna annavad need kahe detaili õhuvahedeta liite.

Täisnurktapp

Tapikeel TapikahvelKalasabatapp erineb ülaltoodust detailide kalasaba meenutava liitepinna ristlõike poolest: see on eriti tugev ühendusviis, mis ei libise aja jooksul lahti.1. Püüa joonistada kalasabatapp pealtvaates.

2. Loetle esemeid, kus on kasutatud tappliidet.

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

3. Võrrelge ja täiendage naabriga oma loetelu.

KEELEKÜMBLUS


LIITED – AVATAVAD / MITTEAVATAVAD

Puidust valmistatud esemed koosnevad enamasti mitmest detailist. Küllap oled sinagi püüd-nud neid lahti võtta ja kokku ühendada. Vahel on see õnnestunud, vahel mitte. Ese on pu-runenud ja põhjustanud pahandust.

1. Kanna alljärgnevad liited õigesse tulpa: kruvi-, nael-, tapp-, neet-, polt-, tüübel-, kiil-, keevis-, tinutamis-, vasetamis-, liimliide

AVATAVAD MITTEAVATAVADpoltliide liimliide

2. Otsusta, kas väide on õige (tee + märk, kui nõustud, ja – märk, kui ei nõustu):2.1. Liimitud asjad purunevad kergesti.2.2. Laeva- ja lennukikeresid tavaliselt needitakse, et nad raputustele paremini vastu peaksid.3. Kiiluga kinnitatud haamrivart on kerge lahti ühendada.4. Et elektrijuhtmeid paremini voolu edasi annaksid, on mõistlik nad kinni keevitada.5. Mänguvõrku on mugav pingutada ja vajadusel lahti võtta kruvidega.6. Tinutamiseks vali pehme seatina ehk pliitina (Pb). Siis kulub vähem energiat ja vajadusel saab ka juhtmeid lahti võtta.7. Jalgrattaraami purunemisel on keevitamine ainus parandamismoodus.8. Kalasabatappimisega koostatud lauasahtlid on väga vastupidavad.9. Lauaplaadid kinnitatakse enamasti tüüblite ja poltide abil.10. Vasetatud veekann ei karda keetmist.11. Naelliitega ei saa ühendada õhukesi lauaotsi, sest need lõhenevad ja ühendus laguneb.12. Tüübel erineb pulgast ristisoonte poolest.

3. Vahetage naabriga töölehed ja paranda tema vead. Vajadusel pidage nõu õpetajaga. Anna naabri tööle sõnaline hinnang ja kirjuta oma allkiri:

KEELEKÜMBLUS


VIILIDE LIIGITUS

Viil on tööriist, millega töödeldakse materjali viilmeid ehk laaste lõigates.Viil valmistatakse kõvast materjalist, millesse raiutakse, lõigatakse, freesitakse või lihvitakse lõikehambad. Hammaste järgi eristatakse (suuremast väiksema suunas): rasplit, jäme-, peen-, samet- ja nõelviile.Viili ristlõike järgi eristatakse: lame-, poolümar-, ümar-, kolmkant-, nelikant-, romb- jt viile.

1. Leia ristlõike järgi viili nimetus ja kirjuta paremasse serva:

………………………………..

……………………………….

.………………………………

……………………………….

……………………………….

……………………………….

2. Nuputa.2.1 Kuidas puhastada viili ummistunud hambaid?2.2 Millise viili valid sneppervõtmest koopia valmistamiseks?2.3 Karastatud hammastega sae teritamise võimalused on:2.4 Millist kvalifikatsiooni nõuab rauasaelehe teritamine?2.5 Mida kasutad lauaserva ümardamiseks?2.6 Miks kahe käega viilides on töö tulemuslikum?2.7 Miks pannakse viilidele tavaliselt otsa puust käepide?

KEELEKÜMBLUS


ÕÕNES- EHK NÕGUSVORMI VALMISTAMINE

Õõnestamine ehk lohkude tegemine puidust ja kivist esemetesse on tuntud käsitööala juba muist-setest aegadest. Algselt kasutatud tööriistad (künakirves, lusiknuga jt) on asendunud tänapäevaste elektriliste käsitööriistadega (trell, lihvketas, ümar- ja lintsaag, frees, minipeitel jt). Õõnestamisest kui tarbeesemete valmistamise viisist on saanud üks ehistöö liike.

1. Proovi valmistada õõnesvorm. Töökäik: 1. Vali toorikuks kas paksem lauajupp, pruss või planguots.2. Visanda eskiisjoonis paberil ja kanna see materjalile järgides puidu tekstuurjooni.3. Õõnestamist alusta nõgusa osa väljapuurimisest.4. Peitelda puurimisest jäänud vaheseinad ja tasanda põhi.5. Viimistle pinnad, kasutades loovalt erinevaid tööriistu.6. Lihvitud ja kaunistatud õõnesvorm kata katteviimistlusmaterjaliga, et see aja jooksul ei määrduks.

NB! 1. Väikese õõnesvormi valmistamisel tuleks kasutada abirakist, et vältida käte vigastamist terariistadega töötamisel.2. Eskiisjoonisele tuleb kanda ka materjali süükiri ehk joonise õige paigutus toorikul, mis näitab sügavuste suunda ja ulatust ning lihtsustab eseme valmistamist.

2. Uute mõistete kinnistamine ristküsitlusena. Üks õpilane alustab küsimist ja nimetab, kes mõistet seletama peab. Õige vastuse korral jätkub küsitlemine seni, kuni kõik mõisted on läbi seletatud.Mõisted: õõnesvorm, nõgus pind ehk lohk, ehistöö, töökäik, pruss, plank, eskiis, tekstuur, peitelda-mine, abirakis, süükiri.

KEELEKÜMBLUS


METALLID. SULAMID

1. Lugege paarilisega vaheldumisi teksti häälega. Vali lünka sobiv metall või sulam.raud, teras, malm, vask, messingn e. valgevask, pronks, alumiinium, tina e. inglistina, plii e. seatina

………………….on metall. Teda leidub looduses mitmesugustes ühendites, millest ta tööta-takse ümber sulanditeks teiste elementidega. Ta on hästi töödeldav mitmesuguste tööriista-dega, hästi taotav ja kergesti painutatav ka külmalt. On pehme terase sulam 0,2% süsiniku sisaldusega.

…………………. on pehme ja sitke hallikasvalge värvusega metall. Ta on kergesti taotav ja valtsitav, kuid halvasti joodetav ja keevitatav. Seepärast tuleb isegi lennukitel kõik detaili-de ühendused teha neetidega. Tunduva kerguse juures (kolm korda kergem rauast) on ta vastupidav ja küllaltki elastne.

…………………. on vase sulam tina ja teiste värviliste metallidega. Mida rohkem on sulamis tina, seda kõvem ja tugevam ta on. Teda kasutatakse tööstustoodete (laagrite) ja ka peente kunstvalutoodete valamiseks.

…………………. on samuti raua sulam süsiniku ja teiste lisanditega. Süsinikusisaldus on kuni 2%. Mida rohkem on süsinikku, seda kõvem ja raskemini töödeldav ta on. Samuti on ta hästi karastatav, s. o pärast kuumendamist teatava temperatuurini ja kiiret jahutamist omandab ta suure kõvaduse. Heade mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste tõttu (tugev, kõva, hästi lõiketöödeldav ja keevitatav) on ta kõige kasutatavam masinaehitusmaterjal (masina detailid, tööriistad).

…………………. on kõrge süsinikusisaldusega rauasulam, milles süsinikku on üle 2%. Kõrge süsinikusisaldus muudab ta rabedaks, mittetaotavaks ja teda on võimalik kasutada ainult valmis valatuna.

…………………. on vase ja tsingi sulam, kus vaske on 55–90% ja tsinki 45–10%. Mida rohkem on tsinki, seda kõvem ta on. Teda on kerge joota, taguda, lõigata ja raiuda. Tema plekki ja traati kasutatakse laialdaselt mudelite valmistamiseks. Teda nimetatakse ka kollaseks vaseks.

………………….. on keemiline element, mida leidub looduses ehedalt ja mitmesugust ühen-ditena. Teda kasutatakse peamiselt elektrotehnikas juhtmete valmistamiseks. Ta on väga pehme ja sitke metall, mida on hea töödelda terasest tööriistadega. Ta on kergesti painutatav ja taotav.

…………………. on väga pehme raske ja sitke halli värvusega metall. Tema teine nimetus on seatina, mille sulamistemperatuur on 327 kraadi. On kergesti valatav isegi puust vormi-desse, kuid on paks ja seetõttu tulevad valandid rohmakad. Kergesti deformeeritav isegi külmas olekus.

…………………. kokkusulatatult pliiga kasutatakse metallide jootmiseks, puhtal kujul aga tinutamiseks. Tema teine nimetus on inglistina.

2. Arutlege paarilisega, kus olete neid metalle näinud ja nendega kokku puutunud.

KEELEKÜMBLUS


METALLIDE OMADUSED

1. Tutvu õpiku tekstiga lk 50–51 ja täida teksti põhjal skeem õigete sõnadega.

2. Kontrolli paarilise täidetud skeemi.

3. Too iga omaduse juures vähemalt kaks näidet. FÜÜSIKALISED –

KEEMILISED –

MEHAANILISED –

TEHNOLOOGILISED –

4. Põhjenda ja arutlege paarilisega vastuste üle.

KEELEKÜMBLUS


TINUTUSTÖÖD

Tinutamine ehk tinaga liitmine on termotöötluse liik, kus temperatuurid ei ületa 150…300º. Tina ehk stannum (Sn) ehk inglistina on hõbevalge plastiline kergesti töödeldav pehme metall. Tina ei ole mürgine. Tina tunti juba 4000 aastat tagasi. Pronksiajastule on nime andnud tina ja vase sulam (Sn+Cu). Elektriahelate ühendamiseks ja klaasvitraaži valmistamiseks kasutatakse enamasti pliid ehk seatina. Plii aurud on mürgised.

Tina kasutatakse elektriahelate ühendamiseks ning mikroskeemide koostamiseks. Tinapaberis ja –karbis säilivad toiduained hästi. Pool kogu maailmas toodetud tinast läheb just konservikarpide tootmiseks.

1. Kirjuta pöördele iga loetletud töövahendi (7) otstarve. Tinutamise töövahendid on: tinutuskolb, alus, räbusti (kampol) või pasta, jootevedelik – saltser, pintsetid, pintsel ja muidugi tina.

2. Korrasta tööjärjekord. Kirjuta järjekorranumber töö ette.- viimistlemine kolvi libistamisega üle tinutise;- tina tükeldamine;- tinatatavate pindade eelnev katmine tinakihiga;- kolvi vaskotsiku puhastamine viili ja räbustiga;- tinutatavate pindade ühendamine sulatinaga;- tinutatava pinna puhastamine saltseriga;- tinutise kvaliteedi kontrollimine tõmbe ja painde meetodil;- tinutise neutraliseerimine voolava puhta veega.

3. Milline tinutis on parim? Miks?A

B

C

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

ELEKTRIMOOTORI EHITUSKui teadlased olid õppinud hõõrumise teel saama elektrit, tekkis vajadus seda elektrit ka kasutada. Teisiti öeldes, toodetud energia tuli panna kasulikult tööd tegema. Generaatorile kui elektritootjale oli vaja vastupidist seadet, mis mingi vahemaa tagant suudaks saadud energia muundada uuesti liikumise ehk mehaaniliseks energiaks. Tänapäeval tunneme seda seadeldist kui elektrimootorit.

1. Täienda joonist: lisa staatori mähised, rootori mähis ja mähiste otsaklemmid. 2. Kirjuta juurde nimetused.3. Tee eraldi joonis kommutaatorist ja kahest harjast (grafiitpulgast) koos survevedrude ja juhtmetega.

4. Vasta küsimustele.

4.1 Mis paneb elektrimootori rootori pöörlema?

................................................................................................................................................................

4.2 Miks ei saa inimene trammiteele astudes elektrilööki?

................................................................................................................................................................

4.3 Millist elektrimootorit saab käivitada akupatareiga?

................................................................................................................................................................

4.4 Mis on asünkroonmootor?

................................................................................................................................................................

4.5 Kuidas nimetatakse jalgratta nn generaatorit ehk voolutootjat?

................................................................................................................................................................

Tööõpetus 18

KEELEKÜMBLUS


TÖÖRIISTAD1. Leia ärapeidetud tööriistad (14) ja kirjuta need joontele. Sõnad on nii horisontaalis kui ka vertikaalis.

M Ä R K N Õ E L JÕ P Ö N U G A O OÕ E Ö S A T R O OD I B V I I L D NU T I H Ö Ö V E LL E T M H A A H AI L S A A G S A UN U R G I K A R DT A N G I D R I A

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………Lisaks neile kasutatakse kodudes ja töökohtades veel palju teisi tööriistu. Too näiteid!………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………2. Võrrelge paarilisega vastuseid ja täiendage oma lehti.3. Kirjuta, milline tööriist võib vajada ka elektrit. Küsi seda ka oma paariliselt.………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………4. Arutlege paarilisega, milliste tööde juures ja miks kasutaksite esime- ses ülesandes leitud tööriistu. Kirjuta näiteid.………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………5. Arutlege paarilisega järgmiste küsimuste üle:5.1. Millised eelnevalt leitud tööriistadest töötavad ka elektriga?………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………5.2. Millised tööriistad kindlasti ei vaja elektrit ja miks?………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

KEELEKÜMBLUS


KORDAME PUUTÖÖD

Lahenda ristsõna

Alla:1. Töömasin, mida kasutatakse erinevatesse materjalidesse aukude tegemiseks.2. Eriliste omadustega ained, mis sobivad hästi tugevate ja kulumiskindlate esemete val-mistamiseks.3. Õpetaja antud ja töö alustamiseks mõeldud materjal.4. Detailide kinnitamise abivahend, mille vahel saab näiteks detaili saagida.5. Tööoperatsioon tsentrite vahel, mille tulemusena valmivad pöördkehad.6. Selle tööriista abil saab materjali pinnalt õhukesi kihte eemaldada. Tal on lõikeservad, mida nimetatakse raideks.7. Mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatused ja kõrvalekalded puidu nor-maalsest ehitusest.8. Tööriist naelte puitu löömiseks.9. Tegevus, mille tulemusena tekib auk.10. Tööriist täisnurksete joonte tõmbamiseks.11. Tööriist detailide täpseks mõõtmiseks, saab mõõta nii seest, väljast kui ka sügavust.12. Tööriist, mida kasutatakse peamiselt tappimisel, kuid teda vajatakse ka puidu õõnesta-miseks ja kirjamiseks.

Lahendussõna vasakult paremale: tööoperatsioon tapipesade väljaraiumiseks.

12

34

56 7 8

910

1112

Documents

TÖÖÕPETUSE OHUTUSTEHNIKA PEA NÕUDEID MEELES JA …krootuse.onepagefree.com/files/7.klasst.pdf · Tööõpetus 2 ENESEABI PÕHIVÕTTED Puidutööde juures esineb oht end vigastada