Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevaleheteema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Endrik Reimer endrik.reimer@lehed.ee, tel 680 4426

Toimetaja: Raivo Murde, raivo.murde@lehed.eetööstusSügis 2012

Telefon: 65 66 660www.bermet.ee

Piirimäe 5, Tänassilma, Saku vald, Harjumaa

Kristjan Kruve: kristjan@bermet.ee 658 0355

Dmitri Voronov: dima@bermet.ee 658 0352

Andrus Bergmann: andrus@bermet.ee 658 0356, 504 1212

AS Bermet Management on 1996. aastal loodud terase jae- ja hulgikaubandusega tegelev ettevõte. Selle aja jooksul oleme pannud erilist rõhku materjalide kättesaadavusele ning teenindamise kvaliteedile. Meil on hea meel pakkuda Teile laia terastoodete valikut, nagu näiteks

• Torud • Profiilid • Külm- ja Kuumvalts lehed • Armatuur • Ribaterased • Tsingitud torud • Kalibreeritud ümarteras

Oleme valmis Teid teenindama ja toimetama Teile terast kiirelt ja kindlalt.

Terasprofiilid

2 tööstus

Priit Liiviste

3D-printimine võimaldab toote-arendust oluliselt kiirendada ja säästab seeläbi ka märkimisväärselt ettevõtte raha. Selleks kasutatavate materjaliprinterite hinnad on käsi-käes nõudluse kasvuga aasta-aastalt langenud.

Lihtsustatult selgitades on 3D-printimine nagu tavaline printimine – inimene modelleerib detaili ja la-seb selle ühe nupuvajutusega prin-terisse. Masin prindib detailid välja ja seejärel kontrollib inimene, kas detail vastab vajalikele nõuetele. Kui on vaja teha parandusi, saab neid teha kohe ja uue detaili välja printi-da paari tunniga.

Prototüübi valmistamise hind sõltub kasutatavast materjalist ja tehnoloogiast. Kõige odavam on kipsipulbrist toodete printimine. Kipsist tooted on väga õrnad ja või-vad puruneda juba printerist välja-

3D-printimine aitab prototüübid ellu äratada

Inseneride ja toote- arendajate tööd oluliselt lihtsustav 3D-printimise tehno-loogia teeb hiiglaslike sammudega võidu-käiku. Lisaks aitab see tehnoloogia vähendada toote-arenduskulusid.

võtmisel. Tugevuse lisamiseks saab kipsist prototüüpe immutada spet-siaalse liimiga. Kipsist vastupidavam on polüamiidpulber, mis võimaldab lasertehnoloogia abil printida vastu-pidavaid ja keerulisi mudeleid, mida tavapäraste tehnoloogiatega oleks võimatu valmistada.

3D-printimise teenust pakkuva Geotime OÜ direktor Martin Sepp peab tehnoloogia suurimaks eeli-seks kiirust, millest tuleneb ka olu-line sääst.

„Kui vanasti tehti mudelid käsitsi puust, savist või uuemal ajal penop-lastist, siis 3D-printeri puhul vaju-tad sa ainult nuppu ja asi on käes. Tööjõukulu on oluliselt väiksem ja protsess on kiirem,” selgitab Sepp ja lisas, et aja- ja tööjõukulude vä-henemise pealt tuleneb ka reaalne rahaline kokkuhoid.

Tootearenduses kasutatakse 3D-printimist väga aktiivselt ning see on jõudnud ka koolidesse, mis tagab selle, et järgmine põlvkond oskab vastavaid seadmeid juba kasutada.

Praegu areneb 3D-printimisteh-noloogia kõikides suundades, ent Sepp usub, et kõige olulisem neist on meditsiin, kus seda kasutatakse implantaatide tootmiseks ja orga-nite reprodutseerimiseks. Sisuliselt kasvatatakse labori tingimustes ini-mese enda kudet ning kui seda on piisavalt palju, trükitakse sellest uusi valmis organeid. Sellise organi puhul ei pea ootama sobivat doonorit ja puuduvad ka võõrutusnähud.

„Võetakse näiteks kasvõi sää-reluu pealt mingisugused rakud ja hakatakse neid labori tingimustes kasvatama ja kui neid on piisavalt palju, saab neid tindina kasutades

printida. Juba kümme aastat tagasi prinditi ühele poisile põis ja ta on praeguseni tervise juures,” märgib Martin Sepp.

„Kui veel mõned aastad tagasi oli see hästi kallis tehnoloogia ja kõik materjalid olid samuti väga kallid, siis praegu läheb see järjest odava-maks. Masinad ise on oluliselt oda-vamad, printerit juhtiv tarkvada on sisuliselt open source ja igaüks, kes oskab õiged jupid kokku panna, võib endale selle printeri teha.”

Tartu kõrgema kunstikooli õp-pemeister Vladimir Brovin usub, et peatselt saab 3D-printer üsna tava-päraseks ka kodudes, ent tootearen-duses ja erinevate näidiste ning mu-delite valmistamiseks on see mõnes mõttes lausa asendamatu.

„3D-printerid arenevad väga kiiresti, astudes iga aastaga olulise sammu edasi. Isegi NASA on praegu panustamas 3D-printeri arendamis-se, et ei peaks enam saatma tööriis-tu kosmosesse, vaid vajalikud detai-lid saaks kohapeal välja printida,” selgitab Brovin.

3D-printimine koosneb kolmest põhisammust •1• Detail loetakse sisse CAD-programmist, kus on loodud toote 3D-mudel; •2• mudel sisestatakse printeri haldusprogrammi; •3• tarkvara kalkuleerib välja käigurajad ja prindib toote, misjärel eemaldatakse valmis toote vahelt tugimaterjal.

MASINAEHITUS

Õllekannu koopia 3D joonis ja prinditud koopia Eesti Rahva Muuseumile.

Foto: Juta Vallikivi (Tartu Kunstikool)

3D printeriga toodetud kett.

4 tööstusELEKTROONIKATÖÖSTUS

Vilve Torn

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine on üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Ühtlasi on elektroonikatööstus olnud suure-maid uute töökohtade loojaid Sindis, Elvas ja Koerus, kuid ka Saaremaal ja Pärnus. Viimasena nimetatuid võiks hakata suisa uuteks elekt-roonikatööstuse tõmbekeskusteks kutsuma.

EAS-i ettevõtete võimekuse di-visjoni direktori Pille-Liis Kello sõnul jagub elektroonikatööstust Eestis eri piirkondadesse. Seda haru võib leida nii Tartu lähistelt kui ka Rakve-re-Narva suunalt. Kello täpsustab, et kõige suurem kontsentratsioon on siiski Tallinnas ja Harjumaal, kuid Pärnus ja Kuressaares on samuti

Logistiline asukoht ja infrastruktuur on Saaremaa ja Pärnu muutnud tõmbekeskusteks.

arvestatav osa Eesti elektrooni-katööstust. „Arvestades nendes piirkondades tööstuse väiksemat koondumist ja keskendumist teiste-le majandusharudele, on seal elekt-roonikatööstus oluline tooniandja,” ütleb Kello. Eesti elektroonikatöös-tuse liidu juhatuse esimees And-res Taklaja lisab, et Pärnu on Eesti mastaabis suurlinn. See tähendab tööjõudu ja infrastruktuuri ning Via Baltica teel asumine head ühendust nii Skandinaavia kui ka Kesk- ja Lää-ne-Euroopa suunal.

Enerpoint Saare OÜ juhatuse lii-ge Erik Keerberg ütleb, et elektroo-nikatööstusel on Saaremaal kind-lasti kindel koht nii olevikus kui ka tulevikus. Sama kindel on seegi, et Saaremaa majandus on meeldivalt mitmepalgeline. „Siin pole suuresti domineerivat majandusharu, vaid ettevõtteid tegutseb paljudes vald-kondades.” Elektroonikatööstuse ettevõtted on Keerbergi sõnul Saa-remaal tegutsenud juba taasise-seisvumise algusest peale ja praegu tegutsevate ettevõtete iga ületab juba kaugelt kümmet aastat. Kuigi ettevõtetel on ees olulised laienemi-

sed, usub Keerberg, et elektroonika-tööstuse osakaal jääb Saaremaa majanduses enam-vähem samale tasemele, kui see siiani on olnud.

MS Balti Trafo OÜ tegevdirektor Jaanus Luberg aga kinnitab, et kui Tallinn välja jätta, siis on Pärnu töö-hõive ja firmade arvu poolest üks suuremaid keskusi. Samal ajal on tema hinnangul tublisid ja tugevaid elektroonikafirmasid teisteski Eesti väikelinnades. Pärnu soodsat asu-kohta ja kvalifitseeritud tööjõudu peab oluliseks ka Scanfil OÜ eestkõ-neleja Jussi Kukkonen.

Loeb soodne asukohtKüsimusele, mis Saaremaa elekt-roonikatööstusele atraktiivseks muudab, vastab Keerberg, et Saare-maalt leiab vastava kvalifikatsiooni-ga tööjõudu. Selle tekkimisse on tõ-husa panuse andnud nii ettevõtted ise, TTÜ Kuressaare kolledž kui ka Kuressaare ametikool. „Investeeri-mishuvi tekib üldjuhul paljude olu-liste tegurite soodsa kokkulange-mise korral. Saaremaal on nendeks tööjõu vähene liikuvus (lojaalsus), tööjõu hinna ja kvaliteedi optimaal-

ne suhe, Skandinaavia ja Venemaa turgude lähedus, turvalisus, tööta-jate ühtekuuluvustunne, kohaliku omavalitsuse abi, personali kooli-tusvõimalused, ettevõtete omava-heline hea läbisaamine jne,” räägib Keerberg. Luberg usub, et ka Pärnu kasuks kõneleb kindlasti soodne positsioon, kuid oma roll on ka elu-keskkonnal ja vaba aja veetmise võimalustel. „Enamik Pärnu elekt-roonikafirmasid on Soome taustaga ja paljud otsustajad veedavad siin suvepuhkust – ehk on positiivsed mälestused ja emotsioonid otsu-seid Pärnu kasuks kallutanud.”

Enerpoint Saare OÜ töötajaskond on viimased kuus aastat olnud suh-teliselt stabiilne (135–150 inimest) ja praegu on ettevõtte peamisteks sihtturgudeks Skandinaaviamaad, vähemal määral ka Venemaa ja Hol-land. Ettevõte on spetsialiseerunud kodumajapidamiste automaati-kale ja seda nii tootearenduse kui ka tootmise vallas. Näiteks toob Keerberg saunakeriste juhtplokid, põrandakütteautomaatika, ventilat-siooni-, soojuspumpade- ja jahutus-süsteemide automaatika, samuti LED-tehnoloogial põhinevate valgus-tussüsteemide arenduse. Nendes valdkondades on Enerpoint Saare OÜ saavutanud Põhjamaades juhti-va positsiooni. Tõsi, Enerpointi kau-bamärgiga tooteid ei leia kusagilt, sest ettevõte toodab spetsiaalselt klientidele disainitud tooteid nende enda kaubamärgiga. See võimaldab Keerbergi sõnul spetsialiseeruda tootearendusele ja tootmisele ning jätta jaekaubanduse spetsiifiliste ülesannete lahendamine neile, kes seda paremini oskavad. Pärnumaal tegutsev MS Balti Trafo OÜ toodab põhiliselt väiketransformaatoreid ja induktiivkomponente. 145 töö-tajaga ettevõte tegutseb juba üle 15 aasta ja ekspordib üle 90% oma toodangust. Põhilised sihtturud on Skandinaavia ja Saksamaa.

Foto: MS Balti Trafo OÜ

Elektroonikatööstuse tooniandjad

Saaremaal tegutsevad:

•• Incap Electronics Estonia OÜ •• Enerpoint Saare OÜ •• Ionix Systems OÜ

Pärnus ja Pärnumaal tegutsevad:

•• Scanfil OÜ•• NOTE Pärnu OÜ •• Efore AS•• Oshino Electronics Estonia OÜ•• MS Balti Trafo OÜ•• Milectria EST OÜ

•• Scanfil OÜ•• NOTE Pärnu OÜ •• Efore AS•• Oshino Electronics Estonia OÜ•• MS Balti Trafo OÜ•• Milectria EST OÜ

6 tööstus

Priit Liiviste

Tavapärane tööpingi diagnostika näeb välja järgmine – esmalt uuri-takse põhjalikult tööpingi puhtust, sest ka tolm on üks olulisemaid tegureid, mis võib tööpinkide tõrku-mist esile kutsuda. Seejärel tehakse kindlaks, kas kilbid on vastavalt keskkonnale õige IP-astmega. Järg-misena vaadatakse üle kaabeldus-

METALLITOODETE TÖÖSTUS

Tööpingi õigeaegne diagnostika tagab tootmise tõrgeteta töö

Regulaarselt täna-päevast diagnostika-süsteemi kasutades on võimalik tööpingi võimalikke tehnilisi rikkeid või tootmise kvaliteeti mõjutavaid tegureid vältida, ent paljud tööstusettevõt-ted ei ole seda veel teadvustanud.

ja ühenduspunktide termopildid ning alles siis minnakse tööpingi sisemuse kallale, seda muidugi ju-hul, kui selle järele peaks reaalne vajadus olema.

Regulaarne seadmete kontroll ja hooldus võimaldavad ootamatusi pea täielikult vältida, ent suurem osa tööstusettevõtetest ei võta seda tõsiselt.

Tööstusautomaatika lahendus-te väljatöötamise ja hooldusega tegeleva Atemix OÜ juhataja Ken Varik nendib, et üldjoontes ei pööra ettevõtted õigel ajal piisavalt tähe-lepanu tehnika diagnostikale ega võimalike probleemsete kohtade väljaselgitamisele. Teema tõuseb päevakorda alles siis, kui ilmneb mingi suurem probleem, ent siis on juba liiga hilja.

„Selliseid ettevõtteid, mis mõtle-vad seadmete jätkusuutlikule kasu-tamisele, on võib-olla vaid kümme protsenti. Nende ettevõtete juhid teavad, et seadmed vajavad korra-pärast hooldust, ja usuvad, et pigem

olgu tagavaraosad laos, kui et rikke korral neid tellima asuda,” selgitab Varik.

Spetsiifilisemate asjade koha-lejõudmine võib võtta aega näiteks neli nädalat. Terve selle aja peab näiteks üks tootmisliin seisma. Kui töölised ei saa selletõttu tööd teha, kaaluvad tootmise seisakust tule-nevad kulud „väsinud” detaili asen-damise kulud tublisti üle.

Et olla tööpinkide kasutamisel jätkusuutlik, tuleks Variku sõnul esmalt teha riskihindamine, mille käigus vaadatakse üle olulised kom-ponendid ning osad, mis kindlasti korrapärast hooldust vajavad. See on vajalik selleks, et rikke korral oleks selge, kas detaili vahetamine on ettevõtte jaoks suure tähtsusega

või ei mõjuta näiteks paarinädalane tööseisak oluliselt ettevõtte tööd.

Samas on mitmeid seadmeid, mis peavad töötama ööpäev läbi, ning sellisel juhul on ka ühepäevane viivitus täiesti lubamatu.

Peamine põhjus, miks tööpinki-de hoolduse ja diagnostikaga hiljaks jäädakse, on Ken Variku arvates ilm-selt asjaolu, et ei teadvustata enda-le rikkeohu reaalsust.

Näiteks jõukamad ettevõtted on ostnud endale uued pingid ja need töötavad vähemalt aasta ilma igasuguse probleemita. Aga siis, kui need probleemid ühtäkki tekivad, ei saa keegi aru, mis juhtus. „Et kuidas siiamaani probleemivabalt töötatud ja nüüd äkki...” nendib Varik.

„Teine tegur, miks seda ei tead-vustata, on võib-olla see, et pingi taga töötavad „mutrimehed” ei jul-ge rikkest ülemusele ette kanda ja panevad selle aparaadi hädapärase remondiga kuidagi taas käima ja üritavad sedasi tööd jätkata,” arvab Varik.

Foto: Shutterstock

Regulaarne sead-mete kontroll ja hooldus võimalda-vad ootamatusi pea täielikult vältida.

Tööpingi õigeaegne diagnostika tagab tootmise tõrgeteta töö

Exmet OÜVana-Narva mnt 20, Maardu

Tel. 600 6571, 600 6572, 512 3311, 512 3312Faks 600 6574, e-post info@exmet.ee

www.exmet.ee

Pakume oma laost ettevõtetele ligi 1000 nimetust erinevaid metalltooteid

� Külm- ja kuumvaltsitud lehed, rihvellehed – DC01, S235, S355 � Nelikant- ja ümartorud – S235, S355 � Talad ja karprauad – S235, S275, S355 � Lattrauad, vinkelrauad, nelikantterased – S235, S355 � Tavalised ja kalibreeritud ümarterased – S235, S355, C45E � Armatuurrauad

Küsi pakkumist ja leiame koos lahenduse!

Vajadusel kiired tarned tehastest või Euroopa vaheladudest.Pakume ka trandporditeenust ostetud kaubale.

TÕSTUKIKESKUS OÜ

TÕSTUKITE

• MÜÜK

• HOOLDUS

• RENT

• VARUOSAD

www.tostukikeskus.eetel 600 6106, 507 2343faks 601 1260Saku vald, Jälgimäeinfo@tostukikeskus.ee

9tööstus

Signe Kalberg

Leiburi värske leiva ja saia too-tevalikus on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne uue-nemine. Uuteks toodeteks pee-takse neid, mille turuletulekust on möödunud vähem kui 20 kuud. Leibur AS-i juhatuse esimees Asso Lankots ütleb, et ideaalne oleks olukord, kus uute toodete osakaal moodustaks kogu sorti-mendist umbes veerandi.

„Kuna meil on Eesti turu jaoks umbes 50 lihtpagaritoodet, siis lisame koduturule keskmiselt 12–15 uut toodet aastas arves-tusega, et sama palju tooteid ka oma eluea ära elab või tuntavad muudatused läbi teeb,” lisab ta.

Nende toodete osakaal ko-dumaises müügis, mis on turule toodud alates jaanuarist 2010, jõudis selle aasta juulis 45 prot-sendini. „Turuliidri positsiooni tagasivõitmisel on õnnestunud tootearendusel olnud otsustav roll,” tunnistab Lankots. Kõige edukamad ja tuntumad uued too-teperekonnad on kahtlemata Lei-buri Ruks ja Leiburi Saib.

Lankotsi sõnul on viimase kahe aasta jooksul uued tooted suurendanud koduturul nii Lei-buri turuosa kui ka müügikäivet. Suur osa Eestis müüdavate too-dete arendusest toimub Leiburis. Uute toodete turuletoomise eest vastutab Leiburis viieliikmeline tootearendus- ja turundusmees-kond. „Kuna pidev koostöö käib nii meie Soome kui ka Baltikumi kol-leegidega, siis on täpseid arvulisi näitajaid keeruline välja tuua, küll aga võime öelda, et investeering

TOIDUAINETÖÖSTUS

Oluline pole niivõrd uute toodete osakaal toodangu kogumahus kui eesmärk tagada elujõuline tooteportfell ka tulevikuks.

uutesse toodetesse nii otseselt kui ka kaudselt lähiaastatel kind-lasti vähenenud ei ole ega vähene ka edaspidi,” selgitab Lankots.

Tere AS-i turundusdirektor Alar Pink selgitab, et tootevaliku planeerimisel on tähtis eelkõige jälgida ettevõtte portfelli seisu. Tuleb vaadelda eri toodete elu-kaari, missugused tooted on oma elukaare alguses, keskel ja lõpus. Analüüsi tulemusena selgub ka portfelli üldine seis ja selle või-mekus tagada piisav edukus tu-levastel perioodidel. Ühtlasi tuleb jälgida üldiste turumahtude tõuse ning langusi, mis on omakorda ti-

hedalt seotud teiste turuosaliste tegevuse ja tarbijatrendidega.

„Uute toodete osakaal sõltub juba analüüsi tulemusest ning võib aastate lõikes erineda. Küsi-mus ei ole niivõrd toodete arvus, vaid eesmärgis tagada elujõuline tooteportfell ka tulevikuks,” sõ-nab ta.

Pink ütleb, et tootmisette-võtte seisukohalt ei ole suur arv tooteid sortimendis hea, pigem killustab see tootmist. Eri ette-võtted pigem eesmärgistavad uute tootede puhul potentsiaal-set käibemahtu ja on enda jaoks paika pannud, kui suur peaks see aastate lõikes olema, et ta-

gada portfelli jätkusuutlikkus. „Uute toodete lansseerimine on seotud toodete sesoonsustega ning lansseerimisaknad on seega erinevatel toodetel läbi aasta eri aegadel,” selgitab ta.

Eestis on umbes 115 liha-tööstust, kes konkureerivad oma lihatoodete valikuga eestimaala-se toidulauale jõudmise pärast. Lõviosa lihatoodete turust ehk ligi 80% jaguneb kolme suure liha-tootja vahel.

Rakvere lihakombinaadi kui turu suurima tegija aastases too-tevalikus on keskeltläbi 450 too-det alates keeduvorstidest-viine-ritest ja lõpetades maitsestatud liha ning jahutatud sea- ja veise-lihaga, lisaks pakub ettevõte oma tarbijatele mahedat lamba- ja veiseliha.

Rakvere lihakombinaadi tu-rundusdirektor Triin Lõoke ütleb, et uusi tooteid jõuab poelettidele aasta jooksul umbes 40 ning ajali-selt leiavad need tee kaubandus-se kevadel ja sügisel, kui jaeketid uuendavad sortimenti.

„Üldiselt võib öelda, et uute toodete osakaal tervikuna on aasta-aastalt vähenenud, sest konkurents on väga tihe, pakku-jaid on palju, kuid riiulipinda pole juurde tulnud,” tunnistab Lõoke. Iga toote puhul peab olema väga selge, kellele see on mõeldud ja milline peaks olema hind – eel-töö tootega on väga tugev. „Kok-kuvõttes pole oluline mitte uute toodete arv, vaid kui hästi nad tarbijate ootustele vastavad, ja see määrab toodete tegeliku edu-kuse,” selgitab Lõoke. Tootearen-duse käigus tuleb silmas pidada mitmeid aspekte: analüüsida oma müügikäibeid ja mahtusid; teha uuringuid, et mõista, millises suunas toimub liikumine, et mitte maha magada toote elukaare lõp-pu; koguda tarbijate tagasisidet maitse-eelistuste ja tervislikkuse kohta jne.

„Sortimendi uuendamise ees-märgiks on kindlasti kasv – ehk seda nii mahulises kui ka rahali-ses turuosas,” ütleb Lõoke.

Uued tooted aitavad turupositsiooni hoida

Rakvere lihakombinaadi turundusdirektor Triin Lõoke uudistoodetega.

Foto: Rakvere lihakombinaat

10 tööstus

Puitmaju ehitavad Eesti ettevõtted viskasid augusti lõpus peetud konverentsil õhku küsimuse, kas Eestist võiks saada aastaks 2020 Euroopa suurim puitmajade eksportija.

PUIDUTÖÖSTUS

Kristiina Viiron

Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige ja puitmajaklastri juht Elari Kivisoo ütleb, et nimetatud eesmägi saa-vutamine on täiesti reaalne, sest majade ekspordi mahu järgi on Eesti Euroopas juba teisel kohal. Samas ekspordi müügitulu edetabelis asub Eesti neljandal kohal. Suurim eks-portija on Soome, seda nii puitmaja-de mahu kui ka müügitulu arvestu-ses. Müügitulu edetabelis seisavad Eestist eespool veel Saksamaa ja Rootsi.

„Peame kallimalt müüma,” tõdeb Kivisoo. „Küsimus on hinna- ja mai-nekujunduses. Ehituskvaliteedis me teistele kindlasti alla ei jää.”

Kivisoo sõnul on Eesti ettevõtjad viimase kümne aasta jooksul jõud-salt tehnoloogiasse investeerinud, mistõttu võib meil olla selles suhtes isegi edumaa.

„Peame Eesti puitmajatootjate mainet sihtturgudel parandama ja sektori ettevõtteid müügi- ja toot-mismahtude suurendamisel toeta-ma,” sõnab Kivisoo.

Meie majatootjad teevad puit-majaklastri juhi sõnul palju nn rät-sepatööd ehk valmistavad maja kliendi soovi kohaselt ainueksemp-larina, see aga teeb töö kalliks ja

Eesti pürgib Euroopa suurimaks puitmajade eksportijaks

aeganõudvaks. On tootjaid, kes on tegutsenud 20 aastat ja ei ole selle aja jooksul kahte ühtmoodi maja müünud. „Meil tuleb rohkem turundada standardlahendusi, see on koht, kus on võimalik saavutada efekti.” Ta lisab, et standardlahen-duste tootmine ei tähenda seda, et nüansside loomine oleks välistatud – majaprojekte on võimalik kõiki telgesid pidi pöörata peegelpilti, samuti saavad tootjad kasutusele võtta kindlaid standardlahendusi toodete komponentide osas, mis võimaldavad saavutada suuremat tootlikkust ja lisandväärtust väikse-ma vaevaga.

Ühine müükSuurimaks eksportööriks saamise võti peitub kindlasti ka sektorisi-seses koostöös. Kivisoo märgib, et ühtpidi ollakse üksteisega muidugi konkurendid, aga kuna maailma ehi-tuses on turumahud nii suured, on mõttekas koostööd teha. „Puitmaja-liidus on inimesed koostöövalmis,” kinnitab Kivisoo. Näiteks toimub nii elementmajade kui ka käsitöö- ja masinpalkmajade müük ühises-se kanalisse. „See on koht, kus liit on aidanud ettevõtetel koonduda. Ühist infovahetust, koostöövõima-lust ning seeläbi üksteise tundma-

õppimist ja usalduse tekkimist ei saa alahinnata,” rõhutab ta.

Vähetähtis suurimaks ekspor-tööriks saamisel ei ole ka müük uu-tele turgudele.

„Uued turud on alati olulised, seda ka äririski maandamise ees-märgil,” selgitab Kivisoo.

Eestis ehitatud puitmaju võib leida enam kui neljakümnest riigist, rohkem kui kolmandik ekspordi-toodangust müüakse Norra. Saksa-maale läheb u 20 protsenti. Mahult järgmised 8 sihtriiki vahetavad omavahel kohti ning nende osakaal jääb 8 kuni 4 protsendi vahemikku. Näiteks tänavusel esimesel pool-aastal müüdi Suurbritanniasse ja Prantsusmaale kummassegi 8,2 protsenti, Soome 5,9, Rootsi 5,5 ja Hollandisse 3,8 protsenti.

Prantsusmaa kohta ütleb Kivi-soo, et alates 2008.–2009. aastast on ettevõtjad Prantsusmaa turule müügiks rohkem tööd teinud ning kui varem müüdi sellesse riiki põhi-liselt masinpalkmaju, siis nüüd ka käsitööpalkmaju ja elementmaju.

Eesti puitmaja kunst on esin-datud praegu ka Hollandi maail-manäitusel „Floriade 2012” ning augusti viimasel nädalal pidasid Eesti ettevõtjad seal Eesti puitmaja päevi. Äriseminaril „Living in Wood”

17,2%

13,8%

11,4%

8,5%

7,8%

6,9%

5,8%

Holland

Leedu Eesti

Soome

SaksamaaRootsiPoola

Puitmajade eksportöörid Euroopas, aluseks ekspordikogus

Puitmajade eksportöörid Euroopas, aluseks müügitulu

Soome

RootsiSaksamaaEesti

HollandPoola Leedu

16,4%

12,7%

12,6%

11,3%

6,6%

6,3%

5,2%

anti ülevaade Eesti puidusektorist, tutvustati ärikeskkonda ning Ees-tit kui maad, millel on ette näidata sajanditepikkuste traditsioonidega põnevat puitarhitektuuri.

„Kõik meie tegevused on suu-natud sellele, et aastaks 2020 püs-titatud eesmärk saavutada,” ütleb Kivisoo.

Eesti Puitmajaliit ühendab uuen-dus- ja edumeelseid ettevõtjaid, kel-le tooteks on kvaliteetne Eesti puit-maja. Tehases toodetud puitmajad jagunevad vastavalt tehnoloogiale: puitkarkassmajadeks, element- ja moodulmajadeks, masinal toodetud palkmajadeks, käsitöö palkmaja-deks ning aiamajadeks.

Liitu kuulub 31 ettevõtet.

Üha enam eksporditakse nii Skandinaavia maadesse kui ka Kesk-Euroopasse lisaks traditsioonilistele masintoodetud ning käsitöö-palkmajadele ka põneva arhitektuurse lahendusega ja energiatõhusaid elementmaju.

Foto: Nordic Houses OÜ

Teie WEINIG-ekspert

EstTech Grupp

www.weinig.ee

Täisprogramm massiivpuidu töötlemiseks!

LAHKAMINE · KAPPIMINE · OPTIMEERIMINE · SÕRMJÄTKAMINE

LIIMITAMINE · HÖÖVELDAMINE JA PROFILEERIMINE

AKENDE TOOTMINE · MEHHANISEERIMINE

WEINIG pakub tehnoloogilist eelist, seda juba rohkem kui 100 aastat. WEINIGi kvaliteet tagabkonkurentsieelise nii väikestele kui suurtele puidutööstusettevõtetele. Tootlikkuse ja tasuvusemõttes loovad meie masinad ja susteemid uusi standardeid. Intelligentne tootmiskonseptsioon jakliendipõhised lahendused tagavad maksimaalse tooriku väärtustamise.

12 tööstus

Tööstuskinnisvara turul valitseb masujärgne mõõdukas optimism

KINNISVARA

Kuigi majandusprognoosid ei tõota lähiajal tööstuskinnisvara sektori tõusu, on selle mõningase aktiivsuse taga välisomanikest arendajad, kes hindavad tulevikku kohalikest positiivsemalt.

Kaire Talviste

Põhjust selleks on andnud Põh-jamaade firmade laienemine ja ümberkolimine soodsamatesse asukohtadesse, sh Eestisse. Nii on ka näiteks Soome ettevõtjatele kuuluvate firmade arv kasvanud Eestis kahekordseks, vahendab ERI Kinnisvara tegevjuht Andres Teder.

Eestis juba tegutsevad firmad vaatavad esmalt üle võimalused laieneda oma kinnistul ja alles see-järel vaadatakse turul pakutavat. „Kui olemasolevad võimalused on juba ammendatud, siis tavaliselt on ettevõte juba nii heas majan-dusseisus, et ostetakse juba aren-datud krunt,” ütleb Teder.

Kui buumiajal liiguti tihti ka Tallinnast välja ja arendati sobiv maatükk ise välja, siis praegu ee-listatakse pigem juba peatrasside äärseid, hea logistikaga ja tuntud piirkondi. Nii kerkivad lähiajal uued logistika- ja äripargid Tartu mnt ja Peterburi tee suunal. Mõned neist on juba ehitustaadiumis, nt Kawe Groupi Kõrtsi tee arendus.

Arendajate valmidus ehitada üürniku jaoks uus, tema vajaduste-le vastav pind, on oluliselt tõusnud. Nii ostetakse tihtipeale arendatud krunt koos ehituslepinguga või sõlmitakse pikk üürileping ja ehi-tatakse pind välja üürniku vajadusi arvestades. Tederi sõnul on aren-datavate parkide omanikud sageli valmis tegema mööndusi kruntide hinnas, kui on kindlus, et ostja kin-nistu kiiresti hoonestab.

Klient soovib head asukohta„Tööstuskinnisvara maastikul va-litseb hetkel selline olukord nagu mõned aastad tagasi. On vabu krunte, mis ootavad endiselt aren-

dajaid. Uusi tööstusparke luuakse suhteliselt vähe,” ütleb AS-i Tal-linna Tööstuspargid juhataja Ivar Lindpere. Tema sõnul ei ole hinnad praegu tõusnud ja lähiajal ei saa seda ka prognoosida.

Tallinna Tööstusparkidel on arendajatele pakkuda 12 krunti Lasnamäel: neli Betooni tööstus-pargis ja kaheksa krunti Suur-Sõ-jamäe tööstuspargis. Valmis on ehitatud kõik kommunikatsioonid ning rajatud teed ja tänavad. Hoo-nestusõiguse tasu on seal 5 €/m² kohta aastas ning kolme aasta pä-rast kinnistu väljaost 45 €/m². Ko-hene kinnistu väljaostu hind on 58 €/m², millele lisanduvad liitumista-sud ja käibemaks.

Lindpere sõnul soovivad klien-did üldjuhul, et krunt asuks logis-tiliselt heas kohas, ehk et krundile oleks lähedal põhimaanteed. Hea, kui krunt on linnast väljas, sest ää-relinnas on tööstuslikku tootmist odavam ja parem arendada kui kesklinnas.

Eelistatakse detailplaneeringu-ga, väljaehitatud taristutega (tä-

navad, tänavavalgustus, vesi- ja kanalisatsioonitrassid, side- ning elektrivarustus) krunte. Eeliseks on seegi, kui kinnistu paikneb suurema elamurajooni lähedal, et töötajad saaks mugavalt tööle sõita. Nii jääb ära kulutus töötajate ühistranspordi veo korraldamisele.

„Meie kruntide vastu huvi tundnud kliendid tahavad ise ehitada, sest siis saavad nad paremini kujundada tootmis- ja laopindu enda vajaduste järgi. Val-misehitatud hoone ümberkujunda-mine endale vajalikuks on kulukas ja ebaotstarbekas. Infrastruktuuri valmidus krundil on äärmiselt olu-line,” selgitab Lindpere.

Napib ajakohaseid pinduRae valda Jürisse rajatakse Amee-rikanurga Kaubandus- ja Logisti-kaparki, mis on Eesti suurimaid ärisihtotstarbelisi kinnistuid koon-dav arendusprojekt. Esimeses järgus rajatakse 84-hektarilisele maa-alale 110 000 ruutmeetrit kaubanduspinda. Lepingud kau-banduspindade rentnikega on juba

sõlmitud ja esimese etapi lõpuni on jäänud umbes aasta.

Ettevõtjatele ja logistikafirma-dele äriparki kinnistuid ei müüda, vaid renditakse. „Kinnistumüüki pole meil plaanis, sest siis on ras-ke tagada meie kontseptsiooni säi-limine,” selgitab äriparki rajava AS-i Süda Maja juhataja Veiko Murruste.

Turul on tema meelest kõige tuntavam puudus ajakohastest lao- pindadest, mis on veel buumijärg-se aja mõju, kui hinnad olid väga madalad. „Uut arendust nende hindadega ei tee,” tõdeb Murruste ja ennustab, et hinnad veidi tõuse-vad. „Turg tõuseb, sest päringuid on palju ja pidevalt. Seega ei saa vakants kuigi suur olla,” lisab ta.

Tema meelest on valikul kõige olulisemaks märksõnaks asukoht, seejärel hoone funktsionaalsus, ligipääs, transport ja logistika ning alles siis hind. Asukohavalikul on omakorda määrav see, kas ette-võtte profiil eeldab suurte liiklus-sõlmede lähedust või mitte. „Väga vähe on neid, kes ise hoone ehi-tavad. Lao- ja logistikafirmad pole kinnisvaraarendajad. Reeglina ikka renditakse,” teab ta.

•• Uue pinna üürhind on kesk-miselt 4–5 €/m² + km.•• Tugevate üürnikega uute hoonetega kinnistud on muu-tunud taas atraktiivseteks in-vesteerimisobjektideks.•• Usaldusväärse üürniku pu-hul on sarnase investeeringu tootlus alla 10%.•• Uute lao- ja tootmishoonete ostud nõutuimates tehnopar-kides Tallinna naabruses näi-tavad taset 500–550 €/m2 + km hoone pinna kohta.•• Oma kasutuseks tootmis-hoonete rajajad soovivad viia tootmishoone rajamishinda allapoole ja nii on sellistel puh-kudel ostetud krunte pigem piirkonda, kus maa hind on alla 25 €/m2 + km + liitumised.Allikas: ERI Kinnisvara tegevjuht Andres Teder

Tööstuskinnisvara hetkeseis

Foto: Terje Lepp

KOLIMISTEENUSED

AVA-Ekspress OÜPeterburi tee 46, Tallinntel 6 139 737, 50 36 450

www.ava.ee

■ ASUTUSTE JA ETTEVÕTETE KOLIMINE

■ RAHVUSVAHELINE KOLIMISTEENUS

■ TÖÖSTUSSEADMETE TEISALDUS

■ ARHIIVIDE JA LADUDE KOLIMINE

■ MÖÖBLI MONTAAŽ, PAKKETEENUS

■ KLAVERITE JA SEIFIDE VEDU

■ ERAISIKUTE KOLIMINE

E X P R E S S

TÖÖSTUSSEADMETE TEISALDUSKindel partner aastast 1998

Spetsiaalsed vahendid (sh tõstetungid, rullikud) kuni 40 tonniste seadmete hoonesiseseks teisalduseks või paigalduseks.