Toidukleebise märkamine 15-74 aastase elanikkonna küsitlus

2010 suvi

Tatari 6, 10116 TallinnTel: +(372) 6 277 583Faks: +(372) 6 277 584post@turu-uuringute.eewww.turu-uuringute.ee

Küsitluse metoodika

Esinduslik valim ja tulemuste üldistamine

Käesolev dokument on koostatud 1001 vastaja (vanuses 15-74) küsitluse teel saadud informatsiooni põhjal.Selles vanuses inimeste üldkogumi suurus on 1 038 848. Kuna tegemist on esindusliku valimiga, siis saab antud tulemuste põhjal laiendada saadud andmeid kogu üldkogumi käitumisele, arvesse võttes veapiiri (vahemikud miinimumi ja maksimumi vahel). Mida väiksemaarvulisem taustrühm küsitlusvalimis, seda suurem on veapiir.

Valimi disain

Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss-uuringu üldkogumi moodustavad Eesti elanikud vanuses 15-74 aastat. Turu-uuringute AS-i poolt teostatavates omnibuss-uuringutes on valimi suuruseks 1000 elanikku vanuses 15-74, mis tagab esinduslikud ning kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale üldistatavad tulemused. Vastajad leiti juhuvaliku alusel, et tagada kõikide Eesti maakondade ja asulatüüpide proportsionaalne esindatus küsitlusvalimis. Valimi territoriaalne mudel on koostatud Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika andmebaasi alusel seisuga 01.01.2010.a. Juhuvaliku esimeses etapis leiti 99 valimipunkti üle Eesti ja teises etapis igas valimipunktis konkreetsed intervjueeritavad. Aadressi valikul rakendati lähte-aadressi meetodit, mille puhul antakse igale küsitlejale ette juhuslikult valitud aadress, kus küsitleja teostab esimese intervjuu. Edasi liigutakse kindla sammu alusel (nt iga viies korter või iga teine maja), et tagada valikusse sattunud elupaikade juhuslikkus.Vastaja valikul rakendati nn. noorema mehe reeglit, mis näeb ette, et esimesena palutakse intervjuud noorimalt kodusolevalt meesterahvalt, kes on vähemalt 17-aastane. Kui mehi kodus ei ole, eelistatakse noorimat naist. Selline valikumeetod annab neile küsitletavate kategooriatele, keda on vähem tõenäoline kodust eest leida (eelkõige noored inimesed ja mehed), täiendava võimaluse valimisse sattuda. Nii saavutatakse sugude ning erinevate vanusegruppide parem esindatus valimis.

Küsitlus läbiviimine

Küsitlusmeetodina kasutati trükitud ankeedi alusel läbiviidavat personaalintervjuud. Intervjuud viidi läbi vastajate kodudes eesti ja vene keeles, alates 11. juunist kuni 4. juulini 2010.a. Intervjueeritava kätte ankeeti ei antud, kasutati vastajaid abistavaid kaarte. Küsitlustöös osales 58 vastava ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat.

2

Küsitlustöö ja andmetöötlus

Tulemus Arv %

Intervjuu 1001 22%

Isik ei kuulunud sihtrühma 414 9%

Kontakt puudus (kedagi polnud kodus) 2089 50%

Sihtrühma kuuluvat pereliiget polnud kodus 40 < 1%

Kontaktist keelduti 305 7%

Sihtrühma kuuluv isik keeldus kontaktist 505 12%

KOKKU KÜLASTATUD AADRESSE 4354 100%

Korduvvisiite 1771 40%

1009 laekunud ankeedist eemaldati kvaliteedi kontrolli käigus 3 ankeeti, seega oli töötluskõlbulike ankeetide arv 1005. Küsitlustulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti PASW Statistics 17.0. Pärast küsitluse lõppemist võrreldi küsitletute sotsiaaldemograafilist koosseisu valimis ettenähtuga ja teostati andmete kaalumine teoreetilise mudeliga vastavaks.

3

Vastajate taustad – sotsiaaldemograafiline struktuur

netosissetulekudtoidu- ja esmatarbekaupade ostukohad

Vastajate sotsiaal-demograafiline profiil

5

34

21

45

35

32

11

22

35

21

56

23

31

69

19

17

18

17

19

10

53

47

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Võrdselt teise pereliikmega

Keegi teine

Ise

TEEB TOIDUOSTUD

perekond alla 18-a. lastega

täiskasvanutest koosnev perekond

abielus / vabaabielus, lasteta

üksik

perekond alla 18-a. lastega

PEREPILT

kõrgharidus

kesk- või kesk- eriharidus

alg- või põhiharidus

HARIDUS

Vene

Eesti

KEEL

60+ a.

50- 59 a.

40- 49 a.

30- 39 a.

20- 29 a.

15- 19 a.

VANUS

Naine

Mees

SUGU

% n=1001Andmed on kaalutud soo ja

vanuserühma lõigetes

Vastajate keskmised netosissetulekud kuus

%

6

20

8

5

9

24

15

18

19

5

10

9

14

24

10

9

0 5 10 15 20 25 30

ei oska öelda / keeldus vastamast

Üle 10 000 kr

8001 – 10 000 kr

6001 – 8000 kr

4001 – 6000 kr

3001 – 4000 kr

kuni 3000 kr

LEIBKONNALIIKME KOHTA KUUS

sissetulekut ei ole/ keeldub vastamast

üle 15 000 kr

10 001 - 15 000 kr

8001 - 10 000 kr

6001 - 8000 kr

4001 - 6000 kr

3001 - 4000 kr

kuni 3000 kr

ISIKLIK

Igapäevaostud tehakse …

Taustaküsimus 25: “Millisest ostukohast te peamiselt oma igapäevaostud teete”?

Muu (turg, hulgiladu)

1%

Väiksem pood, lähipood

7%

Säästumarket14%

Suured ketipoed -Prisma, Selver, Maksimarket,

Hyper Rimi36%

Väiksemad ketipoed -

Konsum, Maxima , Edu, A&O, Co-Market, OG

Elektra42%

Toidumärgi märgatavus

KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED

1. Vastajatelt küsiti, kas nad on märganud toidumärkidega toiduaineid, mille peale 42% vastas jaatavalt. 2009.a. sügisel vastas jaatavalt 36%. Tulemus näitab, et toidumärkide märkamine on arvestatavalt tõusnud.

2. Järgnevalt küsiti, kus nad toidukleebist näinud on, kusjuures vastusevariante neile ette ei loetud.78% vastas (2009.a. 75%), et need on kaupluses hinnasiltidel. 6% on seda näinud

trükistel, 5% kaupluse kliendilehtedel, 10% aga väidab selle märkamist televisioonis.

3. Seejärel näidati toidukleebisega abistavat kaarti kõikidele vastajatele ja päriti, kas nad on näinud sellist kleebist kaupluse hinnasiltidel. Sellele küsimusele vastas jaatavalt 43%

(2009.a. 34%). Võime järeldada, et need, kes toidumärke teavad, need teavad seda ka ilma kujutist

näitamata.

4. Nii möödunud sügisel kui ka käesoleval suvel läbiviidud küsitlustulemuste põhjal on näha, et kaks viiendikku vastajatest peab toidukleebist mitte eriti hästi märgatavaks. Nihe on toimunud selles suunast, et vähenenud on nende osakaal, kes peavad kleebist piisavalt hästi märgatavaks ja tõusnud nende osa, kes arvavad, et see ei torka üldse silma.

Seega, toidumärgi teadjate arv kasvab, kuid kasvab nende osa, kelle meelest ei torka tähistus üldse silma ja väheneb nende osa, kes peavad tähistust piisavalt hästi märgatavaks.

9

1. Kas on märgatud? KÜSIMUS 1:” Kas te olete märganud toidukleebisega toiduaineid?”

Kasutades esindusliku valimi üldistusjõudu tähendab 42% märganutest 412400 – 476 500 toidukleebise märganut. 2009.a septembrikuus läbiviidud küsitluse tulemus näitas aga 36% märganuid, mis tähendab 340 000 – 400 000 tarbijat. Teistest taustrühmadest enam on kleebist märganud (ehk tüüpilised märganud) naised, vanuserühm 40-49, vastajad kelle peredes on alla 18-aastaseid lapsi. Juhid, spetsialistid ja kontoritöötajad. Need, kes kasutavad internetti ja kasutavad liikumiseks autot (st. ei kasuta ühistransporti).

10% n=1001Toidukleebist märganute profiil

2. Kus on märganud? KÜSIMUS 2:” Kus te olete toidumärki märganud?” SPONTAANNE 11

1

1

4

4

6

9

12

75

13

5

6

3

10

78

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

Muu

Reklaamid ostukeskuste sees kas plakatitena või ekraanidel

Raadio

Otsepost (kauplusekettide reklaamid teie postkastis)

Ajalehed, ajakirjad

Internetis

Ostukeskuste siseraadiod

Televisioon

Kaupluse hinnasiltidel

2010.a. juuni 2009.a. september

2010 juuni % n=4252009 september % n=357

n= märganud kleebist

Kui vastajat visuaaliga ei aidatud, siis väitis end toidumärki teadvat 42%. Kleebise kujutise näitamisel oli see tuttav 43%-le, 9% ei olnud aga oma vastuses

päris kindel. Võime järeldada, et kes toidumärki teab, see teab seda

ka kujutist näitamata.

Tüüpilisteks toidumärgi teadjateks on naised, 30-49 aastased, spetsialistid, kontoritöötajad ja teenindajad.

Sissetulekurühm (neto) 10 000 -15 000 krooni.

3. Toidukleebise aidatud tundmineKÜSIMUS 3 :” Kas te olete märganud toidukaupluste (toidu osakondade) hinnasiltidel toidumärki? “

n=1001 , kõik vastajad

12

Nii möödunud sügisel kui ka käesoleval suvel läbiviidud

küsitlustulemuste põhjal on näha, et kaks viiendikku vastajatest peab

toidukleebist mitte eriti hästi märgatavaks.

Kahe küsitluse vahelisel ajal on tõusnud nende osakaal, kes

toidumärki teavad. Nihe on toimunud selles suunast, et vähenenud on nende osakaal, kes

peavad kleebist piisavalt hästi märgatavaks ja tõusnud nende osa, kes arvavad, et see ei torka üldse

silma.

4. Kas toidukleebis on märgatav?

KÜSIMUS 8:”Kas teie arvates on see märgistus hinnasiltidel …” 13

50

43

41

40

8

16

1

2

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

2009 .a. september, n=338

2010 .a. juuni, n=427

piisavalt hästi märgatav ei ole eriti hästi märgatav ei torka üldse silma Ei oska öelda

n= need, kes vastasid, et teavad toidukleebist pärast

seda, kui seda oli neile näidatud

Iivi Riivits-Arkonsuo projekti juht, koostas küsimustiku, analüüsis tulemusi ja esitas uuringu-tulemused PPT slaididena

Marina KarpištšenkoKristel ToomRutt Vihtla koordineerisid üle-eestilist küsitlust, viisid läbi kvaliteedi kontrolli

Asta Pajos juhtis andmesisestust

Tõnis Stamberg koostas Excel tabelid

Kontaktandmed:Telefon: 6 684 858Faks: 6 277 584E-post: Iivi.Riivits-Arkonsuo@turu-uuringute.eeKodulehekülg: www.turu-uuringute.eeAadress: Tatari 6 (3.korrus), 10 116 Tallinn

Uuringu eri etappide eest vastutavad14

Juuni 2010